Brüssel,29.7.2025

COM(2025) 434 final

2025/0244(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta


SELETUSKIRI

Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, (edaspidi „konventsioon“) Euroopa Liidu nimel sõlmimist.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Keskkonnakuriteod tekitavad keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele olulist kahju ning neist on saanud ELi ja kogu maailma jaoks üha suurem murekoht. Keskkonnakuriteod on uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piraatkaubanduse järel maailmas suuruselt neljas organiseeritud kuritegevuse liik. Keskkonnakuritegevus kasvab aastas 5–7 % 1 . Sellised kuriteod nagu ebaseaduslik raadamine, vee-, õhu- ja pinnasereostuse põhjustamine, osoonikihti kahandavate ainetega kauplemine, salaküttimine ja muud kuriteod kahjustavad oluliselt elurikkust, kahjustavad inimeste tervist ja hävitavad terveid ökosüsteeme. Sellest tulenev keskkonnakahju ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega on sageli seotud rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, on üleilmse mõjuga ning nõuab otsustavat tegutsemist ja tugevat rahvusvahelist koostööd, mis põhineb ühisel arusaamal keskkonnakuritegude kategooriatest, karistustest ja piiriülesest koostööst.

Viimastel aastakümnetel on EL järk-järgult suurendanud jõupingutusi, et reguleerida keskkonnale kahjulikku tegutsemist. Praegu on paljudes ELi õigusaktides, peamiselt direktiivides, sätestatud asjakohased normid ja piirangud mitmesugustes keskkonnavaldkondades ning kaasnevad kohustused kohustatud isikutele. Selleks et veelgi tõhustada keskkonnakaitset ja karmistada võitlust keskkonnakuritegude vastu, võttis EL vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (edaspidi „keskkonnakuritegude direktiiv“). Keskkonnakuritegude direktiiviga kehtestatakse selleks, et keskkonda tulemuslikumalt kaitsta, kuritegude ja karistuste määratlemise ühised miinimumeeskirjad, samuti keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise ning liidu keskkonnaõiguse normide tulemusliku täitmise tagamise meetmed. Keskkonnakuritegude direktiiv jõustus 20. mail 2024 ja selle kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikud ülevõtmismeetmed vastu 20. maiks 2026.

Euroopa Nõukogu, kes võttis 1998. aastal vastu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, 2 (edaspidi „1998. aasta konventsioon“), mis on esimene rahvusvaheline õigusakt keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, tunnistab samuti, et nende kuritegude vastu võitlemiseks on vaja tõhusamat rahvusvahelist lähenemisviisi.

1998. aasta konventsioon ei jõustunud, sest vajalikku minimaalset ratifitseerimiste ja ühinemiste arvu ei saavutatud.

Seepärast moodustas Euroopa Nõukogu kuritegevuse ennetamise ja kontrolli valdkonna tegevuse järelevalve ja koordineerimise juhtkomitee („Euroopa Kriminaalasjade Komitee“) ekspertidest koosneva töörühma, mille tegevusala on keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse kaudu, et kaaluda teostatavusuuringus 3 võimalikke edasisi samme ja hinnata, kas olemasoleva 1998. aasta konventsiooni asendamiseks uue konventsiooni väljatöötamine on teostatav ja asjakohane; töörühm otsustas 2022. aasta juunis, et uue konventsiooni koostamine on teostatav ja asjakohane.

23. novembril 2022 võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu volitused uue ekspertide komitee jaoks, mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu (edaspidi „ekspertide komitee“) 4 . Ekspertide komitee loodi ministrite komitee ja Euroopa Kriminaalasjade Komitee alluvuses ning sellele usaldati ülesanne töötada välja uus konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.

Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 216 lõike 1 neljandale võimalusele, mille kohaselt võib liit pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle ja sõlmida selle, kui see leping „võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4 esindas liitu konventsiooni üle peetud läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt nõukogu otsusele, millega anti Euroopa Komisjonile luba osaleda 5 .

Liit on osalenud aktiivselt läbirääkimistel ja püüdnud tagada konventsiooni kooskõla liidu õigusega, kooskõla keskkonnakuritegude direktiiviga ning konventsiooni kvaliteedi ja lisaväärtuse rahvusvahelisel tasandil.

Pärast mitut läbirääkimisvooru 6 jõudis ekspertide komitee 4.–7. juunil 2024 toimunud neljandal kohtumisel uue konventsiooni tekstis kokkuleppele.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu [...] ja avas selle allkirjastamiseks [...].

Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige keskkonnakuritegude direktiiviga ning sellega edendatakse keskkonnakuritegevust käsitleva liidu lähenemisviisi põhiideid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite seas, kellest võivad saada konventsiooniosalised.

Konventsiooni sisu

Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides.

Konventsiooni kohaldatakse kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise suhtes ning selles määratletakse terminid „õigusvastane“, „vesi“, „ökosüsteem“ ja „jäätmed“. Need määratlused on täielikult kooskõlas ELi õiguses sätestatud asjakohaste määratluste ja mõistetega.

Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ning näha ette asjakohased karistused ning mitu meedet, muu hulgas ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste lähenemisviiside valdkonnas, et tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu.

Olulises kriminaalõiguse peatükis osutatakse õigusvastastele ja tahtlikele rikkumistele, mis on seotud reostusega, keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega, kuritegudega, mis on seotud keemiliste ainete, radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega, elavhõbeda, osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega, jäätmete, käitiste, laevadega, samuti pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmise, ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise, ebaseadusliku kaevandamise ning kaitsealuse loodusliku taimestiku või loomastiku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega, kaitsealuse elusloodusega kauplemisega, elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal ning invasiivsete võõrliikidega seotud kuritegudega.

Samuti on konventsiooniga ette nähtud, et eriti raske kuriteona käsitatakse kõiki konventsiooniga hõlmatud kuritegusid, kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad eriti tõsist kahju või hävingut.

Kriminaalõiguse üldsätteid käsitlev eraldi jagu sisaldab sätteid, mis käsitlevad kuriteole kihutamist, kuriteole kaasaaitamist ja kuriteokatset, jurisdiktsiooni, juriidiliste isikute vastutust, karistusi ja meetmeid, raskendavaid asjaolusid ning teise konventsiooniosalise poolt varem mõistetud karistuste arvessevõtmist. Füüsilistele isikutele määratavate karistuste hulka peaks kuuluma vangistus ja võiks kuuluda ka rahalised karistused. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste hulka peaks kuuluma kriminaalõiguslikud või muud rahalised karistused ning nende hulka võiks kuuluda muud meetmed, nagu äritegevuse keeld, ilmajätmine õigusest saada avalikke hüvesid, abi või juurdepääsu avaliku sektori rahastusele ning kohtuliku järelevalve alla võtmine. Konventsiooniosalised peaksid ka võimaldama käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegude toimepanemise vahendite ja kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist.

Kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei tohiks sõltuda kaebusest. Isikutel, kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ja keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda kriminaalmenetluses, kui sellised õigused on konventsiooniosalisel olemas muude kuritegudega seotud menetlustes.

Konventsiooniga kohustatakse selle osalisi tegema koostööd ja kooskõlastama oma tegevust vastavalt konventsioonile ning kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevate asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide kohaldamise kaudu. Samuti võimaldab see konventsiooniosalistevahelist teabevahetust, kuid järgida tuleb andmekaitse-eeskirju.

Lisaks nähakse konventsiooniga ette meetmed ohvrite ja tunnistajate või nende isikute kaitseks, kes teatavad kuritegudest või teevad muul viisil õiguskaitseasutustega koostööd.

Luuakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee, mis jälgib järelevalvemehhanismi kaudu konventsiooni rakendamist ning hõlbustab teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist konventsiooniosaliste vahel.

Konventsiooniga nähakse konventsiooniosalistele ette ka alus kasutada teatavaid reservatsioone, sealhulgas piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalust täpsustada konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille nõukogu võttis vastu 28. septembril 2023 koos loaga pidada läbirääkimisi.

Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu eesmärgiga tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 191.

Konventsioon kajastab täpselt keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, ülesehitust ja sisu, hõlmates aluslepingutes määratletud liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi.

Konventsioonis esitatud õiguslikud määratlused ja terminoloogia on kooskõlas ELi õiguses sätestatud asjakohaste õiguslike määratluste ja mõistetega, näiteks „ökosüsteemi“ määratlus keskkonnakuritegude direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis c ja konventsiooni artikli 3 punktis c. Konventsioonis esitatud kuriteokategooriad vastavad keskkonnakuritegude direktiivis nimetatud kuritegudele, samuti on kooskõlas sätted isikute vastutuse ja karistuste, menetlusõiguste ja koostöö kohta; ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta.

Konventsioonis nimetatud keskkonnakuriteod ja nende ulatus on selgelt määratletud ja kooskõlas ELi õigusega, eelkõige keskkonnakuritegude direktiivi artikli 3 lõikes 2 esitatud kuritegude loeteluga. Konventsiooniga hõlmatud kuritegude loetelus on esitatud tahtlikud ja õigusvastased teod ning see on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivis nimetatud kuritegudega. Kuriteoliik „ebaseaduslik kalapüük“, mis sisaldus Euroopa Nõukogu esialgses eelnõus, ei sisaldu eksperditasandil kokku lepitud tekstis, kuna konventsiooniosalised ei jõudnud kokkuleppele. Samuti ei jõutud kokkuleppele kuriteoliigi „ebaseaduslik mineraalide ja metallide kaevandamine ning nendega kauplemine“ ulatuse ja määratluse osas, mis pakuti välja Euroopa Nõukogu esialgses eelnõus. Asjaomane säte sõnastati ümber ja see hõlmab nüüd üksnes kaevandamist, mis toimub ilma õiguslikult nõutava tegevusloata, ning on kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga. Lisaks määratletakse konventsioonis samamoodi nagu keskkonnakuritegude direktiivis „eriti raske kuritegu“ hävimise või pöördumatu, ulatusliku ja olulise kahju korral või pikaajalise, ulatusliku ja olulise kahju korral märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale elupaigale või õhu, pinnase või vee kvaliteedile.

Euroopa Nõukogu konventsiooni esialgse eelnõu sätted, mis käsitlevad riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat ning keskkonnaväidete hindamist, jäeti välja ning need ei kajastu konventsiooni lõpptekstis.

Konventsiooni sätteid ennetuse ja teadlikkuse suurendamise, spetsialistide koolitamise ja andmete kogumise kohta muudeti ja need viidi sisuliselt vastavusse keskkonnakuritegude direktiivi vastavate sätetega (nt keskkonnakuritegude direktiivi artiklid 16 ja 18).

Konventsioonis sisalduvad üldised kriminaalõiguse sätted, nagu kuriteole kihutamine, kuriteole kaasaaitamine ja kuriteokatse, jurisdiktsioon, juriidiliste isikute vastutus, karistused ja meetmed, arestimine ja konfiskeerimine ning raskendavad asjaolud, on suures osas kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi vastavate sätetega. Lisaks sellele kajastuvad need sätted ka muudes ELi kriminaalõiguse õigusaktides, nagu direktiiv (EL) 2024/1226 (direktiiv, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi) või direktiiv (EL) 2017/1371 (direktiiv, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) ning muudes õigusaktides, nagu direktiiv (EL) 2024/1260 (direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist).

Konventsiooni artiklis 34 sätestatud juriidiliste isikute vastutus on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 6, kuna mõlema puhul kohaldatakse samu tingimusi ja kasutatakse sama sõnastust. Samuti on jurisdiktsiooni käsitlev konventsiooni artikkel 33 kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 12, kuna mõlemaga määratakse kindlaks sarnased kohustuslikud jurisdiktsiooni määramise alused ning konventsiooni rohkem kui ühe osalise jurisdiktsiooninõudeid käsitlev säte vastab sisult ja laadilt keskkonnakuritegude direktiivi sättele.

Konventsiooni sätted, mis käsitlevad füüsilistele isikutele määratavaid karistusi, kohustavad konventsiooniosalisi tagama, et konventsioonis kuritegudena määratletud teod on karistatavad vangistusega (ilma et kehtestataks siiski maksimaalse vangistuse konkreetseid alammäärasid, nagu on sätestatud keskkonnakuritegude direktiivis). Konventsiooniosalised võivad kehtestada ka rahalisi karistusi. Need füüsilistele isikutele määratavaid karistusi käsitlevad sätted on kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga ja sisalduvad ka muudes ELi kriminaalõiguse vahendites, näiteks direktiivis (EL) 2024/1226. Mõlemas õigusraamistikus on sätestatud rahalised karistused juriidilistele isikutele ning lisakaristused või -meetmed, nagu äritegevuse keeld, avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ning litsentsidest ja lubadest ilmajätmine. Kõik konventsioonis sisalduvate karistuste ja meetmete liigid sisalduvad ka keskkonnakuritegude direktiivis ning need on kooskõlas muude ELi kriminaalõigusaktidega, näiteks direktiivi (EL) 2017/1371 artikliga 9 ja direktiivi (EL) 2024/1226 artikliga 7.

Keskkonnakuriteo toimepanemise vahendite ja neist kuritegudest saadud tulu arestimine ja konfiskeerimine, mis on kehtestatud vastavas õigusraamistikus, on sätestatud konventsiooni artikli 35 lõikes 3 ja keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 10. Lisaks on konventsiooni artikli 35 lõikes 3 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendite ja tulu arestimise ja konfiskeerimise mõiste kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist, ning määrusega (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Sarnased sätted kuriteo toimepanemise vahendite ja tulu arestimise ja konfiskeerimise kohta on esitatud ka direktiivi (EL) 2024/1226 artiklis 10 ja direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 10.

Mõlemas õigusraamistikus on ette nähtud raskendavad asjaolud – konventsiooni artiklis 36 ja keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 8. Kuigi konventsioon sisaldab samu raskendavaid asjaolusid nagu keskkonnakuritegude direktiiv, loetletakse keskkonnakuritegude direktiivis veel muid raskendavaid asjaolusid, nagu tõendite hävitamine või tunnistajate või kaebuse esitajate hirmutamine õigusrikkuja poolt. Lisaks peegeldavad direktiivi (EL) 2024/1226 artiklis 8 sisalduvad raskendavad asjaolud peaaegu täielikult konventsioonis sisalduvaid asjaolusid.

Seda, kui olulised on nende inimeste õigused osaleda menetlustes, kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ning keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide õigused osaleda menetlustes, on rõhutatud nii konventsiooni artiklis 39 kui ka keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 15.

Kui keskkonnakuritegude direktiivi kohaldatakse Euroopa Liidus keskkonnakuritegude suhtes, on konventsioonil laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab konventsioon endast ainulaadset võimalust edendada rahvusvahelise õiguslikult siduva lepinguga keskkonnakaitset väljaspool liitu.

Läbirääkimisjuhiste kohaselt tuleks saavutada olukord, kus konventsioon on kooskõlas liidu acquis’ga, mis aitab kaasa liidu keskkonnakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisele ja kajastab võimalikult palju uue keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala. Reservatsioon, milles täpsustatakse konventsiooni artikli 56 lõikes 3 nimetatud terminite tähendust ja ulatust, on vahend, millega tagatakse, et konventsioon on kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas eelkõige keskkonnakuritegude direktiiviga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Konventsioon on täielikult kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega ega nõua ELilt eeskirjade, määruste või normide muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.

Konventsioonil on ühised eesmärgid ka muude liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktidega, mille eesmärk on rakendada liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

Eelkõige on konventsioonis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõte täielikult kooskõlas liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktidega ja edendab võrdõiguslikkuse kaalutluste integreerimist konventsiooni rakendamisse.

Konventsioon on kooskõlas ka ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega, millega antakse liidule pädevus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Lisaks keskkonnakuritegude direktiivile on Euroopa Liit võtnud vastu ulatusliku õigusaktide kogumi, et tõkestada muu kuritegevuse hulgas ka keskkonnakuritegevust. Sellesse õigusraamistikku kuuluvad järgmised õigusaktid:

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil;

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta;

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist;

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK;

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK;

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK;

·nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta.

Lisaks on konventsioon kooskõlas liidu andmekaitsealase õigustikuga, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse 7 ja õiguskaitse valdkonnas isikuandmete kaitset käsitleva direktiiviga 8 .

Konventsioon on kooskõlas ka praegu kehtiva või läbivaatamisel oleva põhjaliku liidu keskkonnaõiguse normistikuga, mida hõlmab uus keskkonnakuritegude direktiiv kui horisontaalne õigusakt. Liidu keskkonnaõigus ja keskkonnakuritegude direktiiv on omavahel seotud sel viisil, et keskkonnakuritegude direktiivis sätestatud kuriteokoosseisud tähendavad seadusevastast käitumist, st liidu keskkonnaõiguses määratletud kohustuste rikkumist.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesolev ettepanek esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui liidu meetme kontrollimise käigus selgub, et sellega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamisest või ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus.

Konventsioon langeb suures osas kokku keskkonnakuritegude direktiiviga. Kuna konventsiooni peamine eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad asjaomaste kuritegude määratlemiseks, kehtestada karistuste alammäärad ja näha ette keskkonnakuritegude tulemuslikumaks tõkestamiseks võetavate muude meetmete alammäärad, on keskkonnakuritegude direktiivi õiguslik alus – ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 – ka konventsiooni sõlmimise materiaalõiguslik alus.

Kuna ettepanek puudutab valdkonda, kus kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust (ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 2), on menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v, ning seetõttu on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

·Liidu pädevus

Rahvusvaheliste lepingute olemus („ELi ainupädevusse kuuluv leping“ või „segaleping“) sõltub liidu pädevusest konkreetses valdkonnas.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Kohus on selgitanud, et „[n]iisuguse ohu [et rahvusvahelised kohustused mõjutavad ELi õigusnorme või muudavad nende reguleerimisala] tuvastamine ei eelda, et rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega hõlmatud valdkonnad täielikult kattuksid“, vaid et „sellised kohustused [võivad] liidu ühiseeskirjade reguleerimisala mõjutada või muuta ka siis, kui kohustused kuuluvad valdkonda, mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud“ 9 . Liidu pädevuse olemuse analüüsimisel tuleb arvesse võtta nii ELi õigusnormide kui ka kavandatava lepingu sätetega hõlmatud valdkondi, nende prognoositavaid arengusuundi ning nende normide ja sätete olemust ja sisu, selleks et kontrollida, kas kõnealune leping võib kahjustada liidu õigusnormide ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning nendega kehtestatud süsteemi nõuetekohast toimimist 10 .

Kuna konventsiooni kohaldamisala langeb suures osas kokku keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.

Uus konventsioon peegeldab hästi keskkonnakuritegude direktiivi ülesehitust, olemust, sisu ja kohaldamisala. Mõlemad sisaldavad ühtlustavaid sätteid eesmärgi ja kohaldamisala, terminoloogia ja määratluste, kuritegude, juriidiliste isikute vastutuse, jurisdiktsiooni, karistuste ja meetmete, raskendavate asjaolude, menetlusõiguste ja koostöö, ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta. Lisaks jäeti läbirääkimiste käigus välja mitu ekspertide komitee esitatud sätet, mis sisaldusid konventsiooni esialgses eelnõus, ja see viis konventsiooni teksti veelgi enam kooskõlla keskkonnakuritegude direktiiviga. Näiteks puudutasid väljajäetud sätted riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat, keskkonnaväidete hindamist, ebaseaduslikku kalapüüki, keskkonnakaitse ja keskkonnakuritegude vastaste meetmete eksperdirühma loomist, parlamendi osalemist järelevalves ning reservatsioonide kehtivust ja läbivaatamist. Võrreldes esialgse eelnõuga tehti olulisi muudatusi ka mitmes sättes, näiteks „õigusvastase“ ja eriti raske kuriteo (varem „ökotsiid“) määratluses, mis kajastavad nüüd täpselt keskkonnakuritegude direktiivi sisu.

Liidu normid keskkonnakuritegude kohta on kehtinud alates 2008. aastast ning arvestades nende kuritegude kasvavat tähtsust ja mõju, on need normid jätkuvalt prioriteetsed ja muutuvad liidu tasandil. Kuna konventsioon kuulub valdkonda, mida suures osas reguleeritakse ELi ühiste õigusnormidega, peaks liidul olema ainuvälispädevus konventsioon kui ELi ainupädevusse kuuluv leping liidu nimel sõlmida.

Konventsioonis on sätestatud, et see on avatud allakirjutamiseks Euroopa Liidule (artikli 53 lõige 1). Konventsioon sisaldab ka sätteid reservatsioonide kohta, mis võimaldavad deklaratsioonis täpsustada sellise mõiste nagu „õigusvastane“ ja selliste mõistete nagu „siseriiklik õigus“, „siseriiklikud sätted“, „kaitstud“ ja „nõue“ ulatust, mida kasutatakse konventsioonis määratletud teatavate kuritegude puhul.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Konventsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonnakuritegudevastase võitluse poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ning on seega kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Liit on juba keskkonnakuritegude direktiivi vastuvõtmise kaudu teostanud selles valdkonnas sisemist pädevust.

Keskkonnakuritegude direktiivi suhtes kohaldatavad kaalutlused kehtivad ka konventsiooni suhtes, kuna keskkonnakuritegude mõju ja keskkonnakaitse olulisus on piiriülesed ning nõuavad rahvusvahelist lähenemisviisi. Konventsioonis määratletakse kuritegude ulatus nii, et need hõlmaksid kõiki asjakohaseid tegusid, piirdudes siiski sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne. Nii konventsioonis sätestatud kuriteod kui ka karistused piirduvad keskkonnaõiguse oluliste rikkumistega ja on seega proportsionaalsed.

•Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab ettepanekud nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta. Võttes arvesse kavandatava lepingu eset, on asjakohane, et komisjon esitab sellekohase ettepaneku.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Euroopa komisjon ei ole selle ettepaneku üle sidusrühmadega eraldi konsulteerinud.

Konventsiooni töötasid ühise jõupingutusena välja Euroopa Nõukogu ekspertide komitee, mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu, ja kaasatud olid nii Euroopa Nõukogu liikmesriigid kui ka vaatlejariigid, sealhulgas Püha Tool.

Kooskõlas Euroopa Nõukogu võetud kohustusega teha mitmesuguste sidusrühmadega koostööd, hõlmas konventsiooni väljatöötamine ka kodanikuühiskonna esindajate ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), looduslike liikidega seotud kuritegevuse lõpetamise ülemaailmse algatuse (EWC), programmi Wild Legal ja organisatsiooni Wildlife Justice Commission panust.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Konventsiooni käsitlevad liidu läbirääkimisseisukohad on koostatud nõukogu kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga (COPEN) konsulteerides.

•Mõju hindamine

Ei kohaldata.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Konventsiooni eesmärk on parandada keskkonda, kuna selle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 37, ja seega ka kodanike heaolu ning mõjutada positiivselt õigust elule (harta artikkel 2), õigust isikupuutumatusele (artikkel 3), laste eest hoolitsemist ja nende heaolu (artikkel 24), õigust tervislikele töötingimustele (artikkel 31) ja õigust ennetavale tervishoiule (artikkel 35).

Konventsiooniga tagatakse, et iga isikuandmete kaitse riive on vajalik ja proportsionaalne, kuna on tagatud piisavad andmekaitsemeetmed konventsiooni artikli 42 kohaselt edastatavate isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele lepingutele.

Konventsioonis käsitletakse järgmisi põhiõigusi:

–ettevõtlusvabadus, kehtestades artiklis 34 juriidiliste isikute vastutuse ja määrates selgelt kindlaks, millistel juhtudel võetakse juriidiline isik keskkonnakuritegude eest vastutusele, ning nähes artikli 35 lõikes 2 ette juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama seega ettevõtlusvabaduse riive vajalikkuse ja proportsionaalsuse;

–artiklis 35 sätestatud kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtted (harta artikkel 49), nähes ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust, ning käsitledes artiklis 31 eriti rasket kuritegu ja artiklis 36 raskendavaid asjaolusid;

–artiklis 37 sätestatud mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld sama kuriteo eest kriminaalmenetluses (harta artikkel 50 – ne bis in idem), nähes ette võimaluse võtta arvesse teise konventsiooniosalise kehtestatud lõplikke karistusi.

Konventsiooniosalised peaksid neid rakendama ja kohaldama, austades nõuetekohaselt neid õigusi.

4.MÕJU EELARVELE

Konventsiooniga nähakse ette Euroopa Nõukogusse mittekuuluvate riikide rahaline panus konventsiooniosaliste komitee tegevusse. Kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid maksavad oma osa Euroopa Nõukogu tavapärase eelarve kaudu vastavalt Euroopa Nõukogu statuudile, siis konventsiooniosalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, teevad eelarveväliseid osamakseid. Euroopa Nõukogusse mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt kindlaks ministrite komitee ja kõnealune liige.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Konventsiooniga nähakse ette järelevalvemehhanism, mille kohaselt konventsiooni rakendamist jälgib konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee. Samuti hõlbustab see teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist osaliste vahel, vajaduse korral ka konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist ning avaldab arvamust kõigis selle kohaldamisega seotud küsimustes.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 selgitatakse konventsiooni eesmärki.

Artiklis 2 määratletakse konventsiooni kohaldamisala.

Artikkel 3 sisaldab konventsiooni oluliste mõistete määratlusi.

Artiklis 4 sätestatakse diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine seoses konventsiooniga.

Artiklis 5 kehtestatakse konventsiooniosaliste terviklik ja kooskõlastatud poliitika.

Artiklis 6 sätestatakse riikliku strateegia koostamine ja avaldamine.

Artiklis 7 nähakse ette, et konventsiooniosalised eraldavad rahalisi vahendeid ja inimressursse.

Artiklis 8 sätestatakse spetsialistide koolitamine konventsiooniosaliste poolt.

Artiklis 9 kehtestatakse andmete kogumise ja uurimise ulatus.

Artiklis 10 sätestatakse konventsioonist tulenev üldine kohustus võtta vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid konventsioonis käsitletud kuritegude ennetamiseks.

Artiklis 11 nähakse ette teadlikkuse suurendamise meetmed.

Artiklis 12 käsitletakse ebaseadusliku reostamisega seotud kuritegusid.

Artiklis 13 käsitletakse keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud kuritegusid.

Artiklis 14 käsitletakse keemiliste ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 15 käsitletakse radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 16 käsitletakse elavhõbedaga seotud kuritegusid.

Artiklis 17 käsitletakse osoonikihti kahandavate ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 18 käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud kuritegusid.

Artiklis 19 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud jäätmete ebaseadusliku kogumise, käitlemise, veo, taaskasutamise, kõrvaldamise või saadetisega.

Artiklis 20 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtliku tegevusega seotud käitise ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.

Artiklis 21 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtlike ainetega seotud käitise ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.

Artiklis 22 käsitletakse laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud kuritegusid.

Artiklis 23 käsitletakse laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud kuritegusid.

Artiklis 24 käsitletakse pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegusid.

Artiklis 25 käsitletakse ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud kuritegusid.

Artiklis 26 käsitletakse ebaseadusliku kaevandamisega seotud kuritegusid.

Artiklis 27 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitsealuse loodusliku loomastiku või taimestiku ebaseadusliku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega.

Artiklis 28 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitstud loodusliku loomastiku või taimestikuga ebaseadusliku kauplemisega.

Artiklis 29 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal.

Artiklis 30 käsitletakse invasiivsete võõrliikidega seotud kuritegusid.

Artiklis 31 sätestatakse, mida tuleb pidada eriti raskeks kuriteoks.

Artiklis 32 käsitletakse kuriteole kihutamist, sellele kaasaaitamist ja kuriteokatset.

Artiklis 33 sätestatakse, millistel juhtudel määravad konventsiooniosalised kindlaks oma pädevuse seoses konventsiooniga.

Artiklis 34 sätestatakse juriidiliste isikute vastutus.

Artiklis 35 sätestatakse karistused ja meetmed.

Artiklis 36 sätestatakse raskendavad asjaolud.

Artikliga 37 nähakse ette võimalus võtta arvesse teise konventsiooniosalise tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

Artiklis 38 käsitletakse menetluse algatamist ja jätkamist.

Artiklis 39 loetletakse juhud, mil konventsiooniosalised peaksid kaaluma isikutele ja valitsusvälistele organisatsioonidele menetluses osalemise õiguse andmist.

Artiklis 40 sätestatakse rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades.

Artikliga 41 nähakse ette võimalus edastada teavet konventsiooniosaliste vahel ilma eelneva taotluseta.

Artiklis 42 sätestatakse, et isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud isikuandmete kaitse norme tuleb järgida.

Artiklis 43 käsitletakse ohvrite seisundit kriminaaluurimises ja -menetluses.

Artiklis 44 nähakse ette konventsioonikohane tunnistajate kaitse.

Artikliga 45 nähakse ette selliste isikute kaitse, kes teatavad kuritegudest või teevad konventsiooni alusel koostööd õiguskaitseasutustega.

Artikliga 46 nähakse ette konventsiooniosaliste komitee koosseis ja selle sisemenetlused.

Artiklis 47 loetletakse muud esindajad, kes nimetatakse või võidakse nimetada konventsiooniosaliste komiteesse.

Artiklis 48 loetletakse konventsiooniosaliste komitee ülesanded.

Artiklis 49 käsitletakse suhet muude rahvusvahelise õiguse allikatega.

Artiklis 50 käsitletakse konventsiooni muudatusi.

Artiklis 51 käsitletakse konventsiooni mõju.

Artikliga 52 reguleeritakse konventsiooniga seotud vaidluste lahendamise mehhanismi.

Artiklis 53 käsitletakse konventsioonile allakirjutamist ja selle jõustumist.

Artiklis 54 käsitletakse konventsiooniga ühinemist.

Artiklis 55 käsitletakse konventsiooni territoriaalset kohaldamist.

Artiklis 56 nähakse ette võimalus teha reservatsioone konventsiooni teatavate sätete suhtes, eelkõige piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalus täpsustada konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.

Artiklis 57 käsitletakse konventsiooni denonsseerimist.

Artiklis 58 nähakse ette juhud, mil Euroopa Nõukogu peasekretär esitab teated.

·Konventsiooni tekst ja teated

Konventsiooni tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Reservatsiooni tekst esitatakse koos käesoleva ettepanekuga.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama liidu nimel konventsiooni artiklis 58 ettenähtud teate, et väljendada liidu nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama ka konventsiooni artikli 14 lõikes 2, artikli 20 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 26 lõikes 2 ja artikli 29 lõikes 2 ettenähtud teated.

2025/0244 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 11

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu […] otsusega [XXX] 12 allkirjastati […] Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (edaspidi „konventsioon“), eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(2)Konventsioonis sätestatakse konventsiooni eesmärk ja kohaldamisala, õiguslikud määratlused ja terminoloogia, kuriteod, juriidiliste isikute vastutus, karistused ja muud meetmed, raskendavad ja leevendavad asjaolud, menetlusõigused ja koostöö, ennetusmeetmed ja kodanikuühiskonna osalemine seoses keskkonnakuritegudega.

(3)11. aprillil 2024 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203, 13 mis on konventsiooniga suures osas kooskõlas.

(4)Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja sisulised sätted kattuvad suurel määral direktiiviga (EL) 2024/1203, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses. Seepärast on liidul konventsiooni sõlmimiseks ainuvälispädevus.

(5)Selleks et tagada konventsiooni ja direktiivi (EL) 2024/1203 kooskõla, peaks liit kasutama konventsiooni artikli 56 lõikes 3 sätestatud võimalust täpsustada reservatsiooniga mõiste „õigusvastane“ ja muud mõisted, mida kasutatakse konventsiooni kohaste kuritegude määratlemisel.

(6)Konventsioon ja reservatsioon tuleks heaks kiita.

(7)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] või [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

(8)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(9)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 14 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse XXXX 15 ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, kiidetakse heaks 16 .

Artikkel 2

Reservatsioon kiidetakse heaks 17 .

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […] 18 .

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    UNEP-INTERPOL Rapid Response Assessment: „The Rise of Environmental Crime“ (Keskkonnakuritegevuse kasv), juuni 2016.
(2)    Konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (ELS nr 172), vastu võetud 4. novembril 1998.
(3)    Teostatavusuuring keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (CDPC (2021)9-Fin).
(4)    Euroopa Kriminaalasjade Komitee – keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmise ekspertide komitee (PC-ENV) volitused (CM(2022)148-add2final).
(5)    Nõukogu 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2170, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, millega tühistatakse ja asendatakse 1998. aasta konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELS nr 172) (ELT L, 2023/2170, 16.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2170/oj).
(6)    Läbirääkimisvoorud toimusid 16.–18. oktoobril 2023, 27.–29. veebruaril 2024 ja 4.–7. juunil 2024.
(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.
(9)    Kohtuasi C-114/12, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 69 ja 70.
(10)    14. oktoobri 2014. aasta arvamus 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303, punkt 74.
(11)    Nõusolek avaldatud ELT L […].
(12)    ELT L […], […], lk […].
(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).
(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj ).
(15)    ELT C […], […], lk. […].
(16)    Konventsiooni tekst on avaldatud ELT L, […].
(17)    Reservatsioon on avaldatud ELT L, [...].
(18)    Konventsiooni jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,29.7.2025

COM(2025) 434 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta


1. LISA

MINISTRITE KOMITEE

CM-dokumendid

CM(2025)52-final

14. mai 2025

Ministrite komitee 134. istung

(Luxembourg, 13.–14. mai 2025)

Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu

Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud asjaomasele konventsioonile allakirjutanud riigid,

tuletades meelde Reykjaviki deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel (Reykjavik, 16.–17. mai 2023), kus Euroopa Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid väljendasid kindlat tahet tõhustada oma tööd Euroopa Nõukogus keskkonna inimõigustega seotud aspektide valdkonnas, teha kindlaks planeedi kolmikkriisist (reostus, kliimamuutused ja elurikkuse kadumine) tulenevad probleemid inimõiguste jaoks ning aidata töötada välja sellele ühist lahendust;

tuletades meelde inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ETS nr 5, 1950) ja selle protokolle, Berni konventsiooni Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse kohta (ETS nr 104, 1979) ja Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni (ETS nr 176, 2000);

võttes arvesse väljaandmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 24, 1957) ja selle protokolle, kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni (ETS nr 30, 1959) ja selle protokolle, kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni (ETS nr 70, 1970), kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 73, 1972), korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS nr 173), 1999), küberkuritegevuse konventsiooni (ETS nr 185, 2001) ja selle protokolle ning rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlevat Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198, 2005);

võttes arvesse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108, 1981) ja protokolli, millega muudetakse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (CETS nr 223, 2018);

tuletades meelde järgmisi ministrite komitee soovitusi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele: soovitus nr R (88) 18, milles käsitletakse juriidilise isiku staatusega ettevõtete vastutust nende tegevuse käigus toime pandud süütegude eest, soovitus nr R (96) 8 Euroopa kriminaalpoliitika kohta muutuste ajal, soovitus Rec(2001)11 organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse juhtpõhimõtete kohta, soovitus CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta, soovitus CM/Rec(2022)9 tunnistajate ja õiguskaitseasutustega koostööd tegevate isikute kaitse kohta ning soovitus CM/Rec(2022)20 inimõiguste ja keskkonnakaitse kohta;

tuletades meelde Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsiooni (77) 28 kriminaalõiguse panuse kohta keskkonnakaitsesse;

tuletades meelde Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2398 (2021) ja soovitust 2213 (2021) kriminaal- ja tsiviilvastutuse küsimuste käsitlemise kohta kliimamuutuste kontekstis, resolutsiooni 2477 (2023) ja soovitust 2246 (2023) relvakonfliktide keskkonnamõju kohta ning soovitust 2272 (2024), mis käsitleb turvalise, puhta, tervisliku ja kestliku keskkonnaga seotud inimõiguse süvalaiendamist Reykjaviki protsessis ning kutsutakse üles tunnistama ökotsiidi, mis on juba hõlmatud Euroopa Nõukogu teatavate liikmesriikide õiguses ja mida arutatakse rahvusvahelisel tasandil;

võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, milles on sätestatud olulised inimõiguste ja keskkonna kaitse standardid;

pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ;

pidades silmas 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni;

pidades silmas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (2000) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastast konventsiooni (2003);

pidades silmas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (1973) ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (1992);

pidades silmas rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL, 1973) ja selle protokolle, rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLASi konventsioon, 1974), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS, 1982), piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni (1992) ning IMO Hongkongi konventsiooni laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (2009);

pidades silmas tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ja selle muudatust (1979), piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (1979), osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli (1987), Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta (1989), piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (1991), tuumaohutuse konventsiooni (1994), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevat ühiskonventsiooni (1997), püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (2001) ja Minamata elavhõbedakonventsiooni (2013);

tuletades meelde ÜRO inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni (1972) ning ÜRO Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtteid (1992);

tuletades meelde ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21) 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis avati allakirjutamiseks 22. aprillil 2016, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP 26) vastu võetud Glasgow kliimapakti, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul (COP 28) vastu võetud esimese ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi ning ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 18. detsembril 2022 vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikku;

tuletades meelde järgmisi ÜRO Peaassamblee resolutsioone: 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon A/RES/75/196 ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse programmi, eelkõige selle tehnilise koostöö suutlikkuse tugevdamise kohta; 16. detsembri 2021. aasta resolutsioon A/RES/76/185 keskkonda mõjutavate kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise kohta; 28. juuli 2022. aasta resolutsioon A/RES/76/300, mis käsitleb inimõigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale, ja 25. augusti 2023. aasta resolutsioon A/RES/77/325, mis käsitleb võitlust looduslike liikidega kaubitsemise vastu;

tuletades meelde järgmisi ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsioone: 25. juuli 2013. aasta resolutsioon 2013/40, mis käsitleb kaitsealuste looduslike looma- ja taimeliikidega ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja kriminaalõiguslikke meetmeid; 24. juuli 2008. aasta resolutsioon 2008/25 Rahvusvahelise koostöö kohta metsasaaduste, sealhulgas puidu, eluslooduse ja muude metsa bioloogiliste ressurssidega ebaseadusliku kauplemise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel ning 23. juuli 1996. aasta resolutsioon 1996/10 kriminaalõiguse rolli kohta keskkonnakaitses;

tuletades meelde Kyoto deklaratsiooni „Kuriteoennetuse, kriminaalõiguse ja õigusriigi edendamine: kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamise suunas“, mis võeti vastu 7.–12. märtsil 2021 Jaapanis Kyotos toimunud ÜRO kuriteoennetuse ja kriminaalõiguse 14. kongressil;

tuletades meelde rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi järgmisi resolutsioone: 2022. aasta oktoobri resolutsioon 11/3, mis käsitleb riigiekspertide tehnilise abi töörühma ja rahvusvahelise koostöö töörühma ühise temaatilise arutelu tulemusi seoses rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kohaldamisega keskkonda mõjutavate rahvusvaheliste organiseeritud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks; kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise komisjoni 2022. aasta mai resolutsioon 31/1, mis käsitleb rahvusvahelise koostöö rahvusvahelise õigusraamistiku tugevdamist looduslike liikidega kaubitsemise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning 2020. aasta oktoobri resolutsioon 10/6, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate keskkonda mõjutavate kuritegude ennetamist ja nende vastu võitlemist;

tunnistades riikide esmast rolli ja vastutust keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise poliitika ja strateegiate määratlemisel;

võttes arvesse olemasolevaid uuringuid keskkonnakuritegevuse kulude kohta;

tunnistades, et organiseeritud keskkonnakuritegevus takistab ja õõnestab riikide jõupingutusi kaitsta keskkonda, edendada õigusriiki ja saavutada kestlik areng;

tunnistades, et keskkonnakuritegudel on negatiivne mõju majandusele, rahvatervisele, inimeste ohutusele, toiduga kindlustatusele, elatusvahenditele ja elupaikadele;

tunnistades tulemusliku rahvusvahelise koostöö põhjapanevat rolli keskkonnakuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning tunnistades seepärast seda, kui oluline on tegeleda sellist koostööd takistavate rahvusvaheliste probleemide ja tõketega, need kõrvaldada ja neile tulemuslikult reageerida;

tunnistades ka teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide, meedia, akadeemiliste ja teadusringkondade olulist panust keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel;

tunnistades ka, et keskkonnakaitse valdkonnas on kodanikuühiskonnal, sealhulgas valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel oluline roll üldsuse teadlikkuse suurendamisel keskkonnaküsimustes ning keskkonnakuritegude ennetamisel ja avastamisel;

tunnistades juriidiliste isikute hoolsuskohustuse olulisust keskkonnakaitse tagamisel ja keskkonnakuritegude ennetamisel;

tunnistades, et keskkonnakuritegevusel on üha enam eksterritoriaalne mõju ja see esineb rahvusvahelise ebaseadusliku kauplemise vormis, mis koos degradeerumisilmingute (kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, loodusvarade ammendumine, elupaikade hävitamine jne) kiirenemisega tingivad vajaduse kriminaalõiguse üldiste miinimumnormide järele osana ühisest ja koostööl põhinevast rahvusvahelisest raamistikust;

tunnistades, et keskkonnakuriteod võivad esineda mitmes vormis, mis tuleb õigusnormides selgelt, tulemuslikult ja proportsionaalselt kindlaks määrata, määratleda ja kriminaliseerida, järgides täielikult seaduslikkuse põhimõtet;

tunnistades, et mõned käesoleva konventsiooniga hõlmatud tahtlikud teod võivad keskkonda eriti tõsiselt kahjustada ja et seda tuleks pidada eriti raskeks kuriteoks,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk – Eesmärgid, kohaldamisala, mõisted ja diskrimineerimiskeeld

Artikkel 1 – Konventsiooni eesmärgid

1.Konventsiooni eesmärgid on

(a)ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda;

(b)edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd keskkonnakuritegude vastu võitlemisel;

(c)kehtestada miinimumnormid, millest riigid juhinduksid oma riigisisestes õigusaktides,

ning seeläbi edendada ja tõhustada keskkonnakaitset.

2.Et tagada konventsiooni sätete tulemuslik rakendamine konventsiooniosaliste poolt, nähakse konventsiooniga ette spetsiaalne järelevalvemehhanism.

Artikkel 2 – Konventsiooni kohaldamisala

1.Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kooskõlas selle konventsiooniga kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nende eest karistamise suhtes.

2.Konventsiooni kohaldatakse rahu ajal ning relvakonfliktide, sõjaaja ja okupatsiooni korral.

Artikkel 3 – Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„õigusvastane“ – keskkonnakaitse eesmärgil vastu võetud riigisisese õigus- või haldusnormi või pädeva asutuse otsuse rikkumine. Tegu on õigusvastane isegi siis, kui see on toime pandud konventsiooniosalise pädeva asutuse loal, kui luba saadi pettuse või korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel;

(b)„vesi“ – kõik pinnaveekogumite kategooriad, sealhulgas jõed, järved, üleminekuvesi, rannikuvesi, kõik põhjaveekogumid ja kogu mereala, sealhulgas ookeanid ja mered;

(c)„ökosüsteem“ – taime-, looma-, seene- ja mikroorganismikooslustest ning nende eluta keskkonnast koosnev dünaamiline tervik, mis moodustab nende vastastiktoimel põhineva funktsionaalse üksuse. See hõlmab elupaigatüüpe, liikide elupaiku ja liikide populatsioone;

(d)„jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama.

Artikkel 4 – Diskrimineerimiskeeld

Konventsiooni sätete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma diskrimineerimiseta soo, rassi, nahavärvuse, keele, vanuse, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünni, seksuaalse sättumuse, tervisliku seisundi, puude või muu seisundi alusel.

II peatükk – Lõimitud poliitika ja andmete kogumine

Artikkel 5 – Terviklik ja kooskõlastatud poliitika

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et võtta vastu ja rakendada mõjusat, laiaulatuslikku ja kooskõlastatud poliitikat, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid kõigi asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemise ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et luua strateegilisel ja operatiivsel tasandil asjakohased kooskõlastus- ja koostöömehhanismid kõigi oma pädevate asutuste vahel, kes osalevad käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamises ja nende vastu võitlemises. Selliste mehhanismide eesmärk on

(a)tagada kriminaal- ja haldusõigusliku täitmise tagamise vaheliste seoste ühine mõistmine ning ühiste prioriteetide ja tavade vastuvõtmine;

(b)teabevahetus strateegilistel ja operatiivsetel eesmärkidel riigisisese õiguse, sealhulgas andmekaitsenormide piires, ning

(c)parimate tavade vahetamine.

3.Konventsiooniosalised kaaluvad ühe või mitme sellise organi määramist või loomist, kes vastutaksid asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise poliitika ja meetmete kooskõlastamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise eest, võttes arvesse oma põhiseaduslikke tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid.

4.Käesoleva artikli kohaselt võetavad meetmed hõlmavad kõiki asjaomaseid osalejaid, nagu valitsusasutused, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud parlamendid ja asutused, sealhulgas kohtud, prokurörid, õiguskaitseasutused ja vajaduse korral valitsusvälised organisatsioonid ning muud asjaomased organisatsioonid ja üksused.

5.Konventsiooniosalised kaaluvad selliste spetsialiseerunud uurimisüksuste, prokuröride ja kohtunike määramist, kes tegeleksid käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nendega seotud kohtuasjade lahendamisega, võttes arvesse oma põhiseaduslikke tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid, ning võttes nõuetekohaselt arvesse õigusala töötajate staatust ja ülesandeid reguleerivaid norme.

Artikkel 6 – Riiklik strateegia

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et koostada ja avaldada asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise riiklik strateegia, milles käsitletakse järgmist:

(a)riikliku poliitika eesmärgid ja prioriteedid selles valdkonnas;

(b)pädevate asutuste ülesanded ja kohustused;

(c)vajalikud ressursid ja jõustamisega tegelevate töötajate spetsialiseerumise toetamise võimalused;

(d)sellise riikliku strateegia eesmärkide saavutamise korrapärase hindamise kord ning

(e)selliste rahvusvaheliste võrgustike abi, kes tegelevad küsimustega, mis on otseselt seotud käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ja nendega seotud rikkumiste ennetamise ja nende vastu võitlemisega.

Artikkel 7 – Ressursid

Konventsiooniosalised eraldavad asjakohased rahalised vahendid ja inimressursid, et ennetada käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemist ja nende vastu võidelda.

Artikkel 8 – Spetsialistide koolitamine

1.Konventsiooniosalised pakuvad asjakohast ja korrapärast valdkondadevahelist, tehnilist ja õigusalast koolitust valdkonna spetsialistidele, kes tegelevad käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nendega seotud kohtuasjade lahendamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse õigusala töötajate staatust ja ülesandeid reguleerivaid norme.

2.Konventsiooniosalised soodustavad asutustevahelise koordineeritud koostöö juhiste lisamist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusse, et käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumeid oleks võimalik käsitleda igakülgselt ja asjakohaselt.

Artikkel 9 – Andmete kogumine ja teadusuuringud

1.Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad selle osalised

(a)koguma korrapäraselt asjakohaseid statistilisi andmeid käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumite kohta ning

(b)edendama teadusuuringuid keskkonnakuritegevuse valdkonnas, et uurida selle algpõhjuseid ja mõju, esinemissagedusi ja süüdimõistmiste määra ning konventsiooni rakendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust.

2.Konventsiooniosalised esitavad konventsiooni artikli 46 kohasele konventsiooniosaliste komiteele käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe.

3.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et tagada käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe kättesaadavus üldsusele.

III peatükk – Ennetustegevus

Artikkel 10 – Üldised kohustused

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et takistada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud mis tahes kuriteo toimepanemist füüsilise või juriidilise isiku poolt, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Artikkel 11 – Teadlikkuse suurendamine

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et edendada ja korraldada keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemisega seotud teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega.

2.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üldsuse seas levitatakse laialdaselt teavet konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamiseks kasutatavate meetmete kohta.

IV peatükk – Kriminaalõigus

1. jagu – Reostus, tooted ja ained

Artikkel 12 – Ebaseadusliku reostusega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik teatava koguse materjalide või ainete, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine, heitmine või viimine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 13 – Keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise toote turulelaskmine õigusvastaselt ja tahtlikult ning keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes, mille suuremahuline kasutamine, nimelt toote kasutamine mitme kasutaja poolt olenemata nende arvust, toob kaasa teatava koguse materjalide või ainete, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimise, heitmise või viimise õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, vee või pinnase kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 14 – Keemiliste ainetega seotud süüteod

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona selliste reguleeritud keemiliste ainete, mis võivad olla puhasained, sisalduda segudes või toodetes, õigusvastane ja tahtlik tootmine, turulelaskmine või turul kättesaadavaks tegemine, importimine, eksportimine või kasutamine, sealhulgas nende lisamine toodetesse, kui selline tegu on keskkonna kaitsmisele suunatud riigisisese õiguse alusel keelatud ja see põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2.Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

Artikkel 15 – Radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainete valmistamine, tootmine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, hoidmine, ladustamine, transportimine, importimine, eksportimine või lõpphoiustamine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 16 – Elavhõbedaga seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamine, kasutamine, ladustamine, importimine või eksportimine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surm või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 17 – Osoonikihti kahandavate ainetega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik osoonikihti kahandavate ainete tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste toodete ja seadmete tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja osoonikihti kahandavaid aineid.

Artikkel 18 – Fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik fluoritud kasvuhoonegaaside tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste toodete ja seadmete turule laskmine või importimine, mis sisaldavad või mille käitamiseks on vaja fluoritud kasvuhoonegaase.

2. jagu – Jäätmed

Artikkel 19 – Jäätmete ebaseadusliku kogumise, käitlemise, veo, taaskasutamise, kõrvaldamise või jäätmesaadetise vedamisega seotud süüteod

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik jäätmete kogumine, töötlemine, vedu, taaskasutamine või kõrvaldamine, nimetatud protsesside järelevalve ning ladustamiskohtade järelhooldus, kaasa arvatud toimingud (jäätmekäitlus), mida teevad edasimüüjad või vahendajad, kui selline tegu

(a)hõlmab riigisisese õiguse kohaselt määratletud ohtlikke jäätmeid ja tegemist on selliste jäätmete arvestatava kogusega või

(b)hõlmab muid kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud jäätmeid ning põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene jäätmesaadetise vedamine, kui tegemist on arvestatava kogusega, olenemata sellest, kas see toimub ühe saadetisena või mitme saadetisena, mis näivad olevat omavahel seotud.

3. jagu – Rajatised

Artikkel 20 – Süüteod, mis on seotud sellise rajatise käitamise või sulgemisega, kus toimub ohtlik tegevus

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine või sulgemine, kus toimub ohtlik tegevus, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2.Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

Artikkel 21 – Ohtlike ainetega seotud rajatise ebaseadusliku käitamise või sulgemisega seotud süüteod

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine või sulgemine, kus ladustatakse või kasutatakse ohtlikke aineid või segusid, kui see tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2.Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

4. jagu – Laevad

Artikkel 22 – Laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona see, kui laevaomanik jätab õigusvastaselt ja tahtlikult täitmata kohaldatavad nõuded, millega nähakse ette laeva ringlussevõtt nõutavatele keskkonnastandarditele vastavates laevade ringlussevõtu kohtades.

Artikkel 23 – Laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada vee kvaliteedi halvenemist või kahjustada merekeskkonda.

5. jagu – Loodusvarad

Artikkel 24 – Pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik pinna- või põhjavee võtmine, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada olulist kahju pinnaveekogude ökoloogilisele seisundile või potentsiaalile või põhjaveekogumite kvantitatiivsele seisundile.

Artikkel 25 – Ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või sellest saadud toodete turule laskmine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega.

Artikkel 26 – Ebaseadusliku kaevandamisega seotud süüteod

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaevandamistegevus, mille puhul on riigisisese õiguse kohaselt nõutav keskkonnamõju hindamine või samaväärne keskkonnamenetlus, kui see toimub ilma riigisisese õiguse alusel kehtestatud keskkonnaaspekte käsitleva õiguslikult nõutava arendusloata ning see põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2.Konventsiooniosalised võivad kindlaks määrata riigisisesed sätted, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

6. jagu – Elurikkus

Artikkel 27 – Kaitsealuse loodusliku looma- või taimeliikide ebaseadusliku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide isendi või isendite tapmine, hävitamine, äravõtmine või omamine, kaasa arvatud isendite osade või neist saadu võtmine või omamine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole selliste isendite arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

Artikkel 28 – Kaitsealuse loodusliku loomastiku või taimestikuga ebaseadusliku kauplemisega seotud süüteod

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide isendi või isendite või nende osade või neist saadu müük või müügiks pakkumine, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

2.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene kauplemine kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide isendite või nende osade või neist saaduga, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

Artikkel 29 – Kaitseala elupaikade ebaseadusliku halvendamisega seotud süüteod

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik tegevus, mis põhjustab kaitsealal elupaiga halvenemist või häirib kaitsealuste loomaliike kaitsealal, nagu on määratletud riigisiseses õiguses, kui selline halvenemine või häirimine on märkimisväärne.

2.Konventsiooniosalised võivad kindlaks teha kaitsealal asuvad elupaigad ja kaitsealused loomaliigid, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ning teavitada neist sekretariaati.

Artikkel 30 – Invasiivsete võõrliikidega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda riigisiseses õiguses kuriteona selliste invasiivsete võõrliikide õigusvastane ja tahtlik toomine riigi territooriumile, turule laskmine, pidamine, aretamine, vedu, kasutamine, vahetamine, paljunemise võimaldamine, pidamine või kasvatamine, keskkonda laskmine või levitamine, mis on määratletud riigisisestes õigusaktides keskkonna jaoks probleemsete liikidena, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

7. jagu – Eriti raske kuritegu

Artikkel 31 – Eriti raske kuritegu

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et käsitada kõiki konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegusid eriti raske kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult ja kui sellised kuriteod põhjustavad hävingut või tekitavad pöördumatut, ulatuslikku ja olulist kahju või pikaajalist, ulatuslikku ja olulist kahju märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale elupaigale või õhu, pinnase või vee kvaliteedile.

8. jagu – Kriminaalõiguse üldsätted

Artikkel 32 – Süüteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja süüteokatse

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda kuriteona õigusvastane ja tahtlik konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemisele kihutamine või neile kaasaaitamine.

2.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda kuriteona konventsiooni artiklite 12–21, 23–25, artikli 28 lõike 2 ja artikli 30 kohaselt kindlaks määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja tahtlik.

3.Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et määratleda kuriteona konventsiooni artikli 27 ja artikli 28 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja tahtlik.

Artikkel 33 – Jurisdiktsioon

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,

(a)mis pannakse toime nende territooriumil;

(b)mis pannakse toime nende lipu all sõitva laeva pardal;

(c)mis pannakse toime nende seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või

(d)mille paneb toime nende kodanik.

2.Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et kehtestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes, kui kuritegu on toime pandud tema kodaniku vastu.

3.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuriteo suhtes, kui väidetavad toimepanijad viibivad nende territooriumil ja neid ei saa teisele riigile välja anda üksnes nende kodakondsuse alusel.

4.Kui rohkem kui üks konventsiooniosaline taotleb jurisdiktsiooni konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud väidetava kuriteo suhtes, konsulteerivad asjaomased konventsiooniosalised vajaduse korral üksteisega, et määrata kindlaks kõige sobivam jurisdiktsioon süüdistuse esitamiseks.

5.Ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaldamist, ei välistata konventsiooniga konventsiooniosalise poolt riigisisese õiguse kohaselt teostatavat kriminaaljurisdiktsiooni.

Artikkel 34 – Juriidiliste isikute vastutus

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kellel on juhtiv koht juriidilises isikus ja kellel on:

(a)juriidilise isiku esindamise õigus;

(b)juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või

(c)juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus.

2.Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad konventsiooniosalised vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku järelevalve või kontrolli puudumine on teinud võimalikuks konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku antud volitustega füüsilise isiku poolt.

3. Lähtuvalt konventsiooniosalise õiguspõhimõtetest võib juriidilise isiku vastutus olla kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutus.

4.Selline vastutus ei piira kuriteo toime pannud füüsilise isiku kriminaalvastutust.

Artikkel 35 – Karistused ja meetmed

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on toime pannud füüsilised isikud, kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust. Karistused hõlmavad vangistust ja võivad hõlmata ka rahalisi karistusi.

2.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et artikli 34 kohaselt vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis hõlmavad kriminaalõiguslikke või muid rahalisi karistusi ning võivad hõlmata muid meetmeid, näiteks:

(a)ettevõtluskeeld;

(b)riiklike hüvitiste ja abi saamise õigusest ilmajätmine;

(c)avaliku sektori rahastuse saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest ilmajätmine, ning lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine;

(d)kohtuliku järelevalve alla võtmine;

(e)sundlõpetamine;

(f)nende lubade ja volituste peatamine, tagasi võtmine või kehtetuks tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel asjaomane kuritegu toime pandi;

(g)toimepandud keskkonnakuritegu käsitleva kohtulahendi täielik või osaline avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see piiraks eraelu puutumatust või andmekaitsenormide kohaldamist, või

(h)kohustus luua hoolsuskohustuse süsteemid, millega parandada keskkonnastandardite järgimist.

3.Konventsiooniosalised võtavad oma riigisisestes õigussüsteemides võimalikult suures ulatuses seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et oleks võimalik külmutada, arestida ja konfiskeerida

(a)kuriteovahendid – vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes viisil, täielikult või osaliselt konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo või kuritegude toimepanemiseks, ning

(b)kriminaaltulu, mis on saadud konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemisega, või vara, mille väärtus vastab sellisele tulule.

4.Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist kooskõlas oma riigisisese õigusega, et lisada keskkonna seisundi taastamine füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste ja meetmete hulka vastavalt järgmistele sätetele:

(a)teatavatel tingimustel võib pädev asutus anda seoses konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteoga korralduse keskkonna seisundi taastamiseks ning

(b)pädev asutus võib anda korralduse täita keskkonna seisundi taastamise korraldus, mida ei ole täidetud, selle isiku arvel, kelle suhtes korraldus on tehtud, või võidakse isiku suhtes selle asemel või sellele lisaks kohaldada muid kriminaalkaristusi või muid karistusi.

Artikkel 36 – Raskendavad asjaolud

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et üht või mitut järgmistest asjaoludest, kui need ei kuulu juba kuriteo koosseisu tunnuste hulka, võib kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega võtta konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest karistuste määramisel arvesse raskendavate asjaoludena, täpsemalt järgmist:

(a)kuritegu tekitas ökosüsteemile tõsise ja laiaulatusliku või tõsise ja pikaajalise või tõsise ja pöördumatu kahju;

(b)kuritegu pandi toime kuritegeliku organisatsiooni raames;

(c)toimepanija kasutas kuriteo toimepanemisel vale- või võltsitud dokumente;

(d)kuriteo pani(d) toime ametiisik või ametiisikud oma ülesannete täitmisel;

(e)kuriteo toimepanija on varem konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudes lõplikult süüdi mõistetud või

(f)kuriteoga kaasnes või eeldati, et sellega kaasneb, oluline rahaline kasu või otsene või kaudne oluliste kulude vältimine, kui sellist kasu või kulude vältimist on võimalik kindlaks teha.

2.Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud raskendavat asjaolu ei kohaldata käesoleva konventsiooni artiklis 31 nimetatud kuriteo suhtes.

Artikkel 37 – Teise konventsiooniosalise varem mõistetud karistused

Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et näha ette võimalus võtta karistuste määramisel arvesse teise konventsiooniosalise poolt käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest mõistetud lõplikke karistusi.

V peatükk – Uurimine, süüdistuse esitamine ja menetlusõigus

Artikkel 38 – Menetluse algatamine ja jätkamine

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine ei sõltu kaebuse olemasolust ning et menetlus võib jätkuda ka pärast kaebuse tagasivõtmist.

Artikkel 39 – Õigus osaleda menetluses

Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist kooskõlas oma riigisisese õigusega, et anda isikutele, kellel on piisav huvi või kes väidavad, et õigust on rikutud, samuti keskkonnakaitset edendavatele valitsusvälistele organisatsioonidele õigus osaleda kriminaalmenetlustes, mis puudutavad konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, ulatuses, milles selliste isikute ja organisatsioonide nimetatud menetlusõigused on konventsiooniosaliste riigisisestes õigussüsteemides ette nähtud muude kuritegude puhul järgitavates menetlustes, näiteks õigus osaleda tsiviilhagejana.

VI peatükk – Rahvusvaheline koostöö

Artikkel 40 – Rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades

1.Konventsiooniosalised teevad üksteisega võimalikult ulatuslikku koostööd vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele ning kohaldades kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevaid asjakohaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke õiguslikke vahendeid ning ühtsete või mõlemapoolsete õigusaktide ja riigisisese õiguse alusel sõlmitud kokkuleppeid, et:

(a)ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, nende vastu võidelda ja nende eest süüdistus esitada, mis hõlmab ka vara külmutamist, arestimist ja konfiskeerimist;

(b)kaitsta tunnistajaid ja isikuid, kes teatavad konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudest ja teevad õigusasutustega koostööd, ning osutada neile abi;

(c)uurida ja menetleda konventsioonis kindlaksmääratud kuritegusid ning

(d)täita konventsiooniosaliste kohtuasutuste asjakohaseid kriminaalasjades tehtud kohtulahendeid.

2.Kui konventsiooniosaline, kes seab väljaandmise või kriminaalasjades antava vastastikuse abistamise sõltuvusse lepingu olemasolust, saab konventsiooniosaliselt, kellega tal sellist lepingut ei ole, väljaandmistaotluse või taotluse õigusabiks kriminaalasjades, võib ta täielikus kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega ja taotluse saanud konventsiooniosalise riigisiseses õiguses sätestatud tingimustel käsitada asjaomast konventsiooni väljaandmise või kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi õigusliku alusena seoses kuritegudega, mis on määratletud vastavalt konventsioonile, ning võib sel eesmärgil kohaldada mutatis mutandis rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikleid 16 ja 18.

Artikkel 41 – Teave

1.Konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse piires ilma eelneva taotluseta edastada teisele konventsiooniosalisele teavet, mis on saadud tema enda uurimise käigus, kui ta leiab, et sellise teabe avalikustamine võib aidata vastuvõtval konventsiooniosalisel ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid või algatada või läbi viia uurimisi või menetlusi seoses asjaomaste kuritegudega, või et selline avalikustamine võib tuua kaasa asjaomase konventsiooniosalise koostöötaotluse käesoleva konventsiooni artikli 40 alusel.

2.Konventsiooniosaline, kes saab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt mis tahes teavet, esitab sellise teabe oma pädevatele asutustele, et algatada menetlus, kui seda peetakse asjakohaseks, või selleks, et asjaomast teavet võiks võtta arvesse asjaomastes tsiviil- ja kriminaalmenetlustes.

3.Teavet edastav konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse kohaselt kehtestada tingimusi, mille alusel teavet saav konventsiooniosaline sellist teavet kasutab. Need tingimused on vastuvõtva konventsiooniosalise jaoks siduvad.

Artikkel 42 – Andmekaitse

Konventsiooniosaline edastab isikuandmeid käesoleva konventsiooni artiklite 40 ja 41 alusel üksnes juhul, kui on täidetud isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimused.

VII peatükk – Kaitsemeetmed

Artikkel 43 – Ohvrite seisund kriminaaluurimises ja -menetluses

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et kaitsta ohvrite õigusi ja huve kriminaaluurimise ja -menetluse kõigis etappides kooskõlas oma riigisisese õigusega, eelkõige

(a)teavitades neid nende õigustest ja nende käsutuses olevatest teenustest ning taotluse korral nende kaebuse suhtes võetud järelmeetmetest, esitatud süüdistustest ja kriminaalmenetluse seisust, välja arvatud erandjuhtudel, kui selline teavitamine võib kahjustada juhtumi nõuetekohast menetlemist, ning nende rollist selles ja nende juhtumite tulemustest;

(b)võimaldades neil kooskõlas riigisisese õiguse menetlusnormidega olla ära kuulatud, esitada tõendeid ning valida vahendid oma seisukohtade, vajaduste ja murede esitamiseks ja kaalumiseks kas otse või vahendaja kaudu;

(c)pakkudes neile asjakohaseid tugiteenuseid, et nende õigused ja huvid oleksid adekvaatselt esitatud ja arvesse võetud, ning

(d)tagades meetmete olemasolu, et kaitsta ohvreid ja nende pereliikmeid teisese ja korduva ohvristamise, hirmutamise ja kättemaksu eest.

2.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada ohvritele alates esimesest kokkupuutest pädevate asutustega juurdepääs teabele asjaomaste kohtu- ja haldusmenetluste kohta.

3.Konventsiooniosalised tagavad, et kuriteoohvritel on juurdepääs õigusabile, kui nad on kriminaalmenetluse osalised. Tingimused või menetlusnormid, mille alusel ohvritel on juurdepääs õigusabile, määratakse kindlaks riigisisese õigusega.

4.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid tagamaks, et sellise kuriteo ohvrid, mis on määratud kindlaks konventsiooni kohaselt ja mis on toime pandud muu konventsiooniosalise territooriumil kui see, kus nad elavad, saavad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele asutustele, kui nad ei saa seda teha selle konventsiooniosalise territooriumil, kus kuritegu toime pandi, või kui tegemist on raske kuriteoga selle konventsiooniosalise riigisisese õiguse tähenduses, kus nad ei soovi seda teha.

5.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et anda rühmade, sihtasutuste, ühenduste või valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide liikmetele võimalus abistada ja/või toetada ohvreid nende nõusolekul konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid käsitlevas kriminaalmenetluses, kui ei ole tehtud vastupidist põhjendatud otsust.

Artikkel 44 – Tunnistajate kaitse

1.Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada kriminaalmenetluses, milles käsitletakse konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, tunnistajate ning vajaduse korral nende sugulaste ja teiste lähedaste jaoks tulemuslik ja asjakohane kaitse mis tahes vormis kättemaksu või hirmutamise eest.

2.Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka ohvrite suhtes, kui nad on tunnistajad.

Artikkel 45 – Kuriteost teatavate või õigusasutustega koostööd tegevate isikute kaitse

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada tulemuslik ja asjakohane kaitse neile, kes teatavad konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudest või teevad uurimise või süüdistuse esitamise eest vastutavate asutustega muul viisil koostööd.

VIII peatükk – Järelevalvemehhanism

Artikkel 46 – Konventsiooniosaliste komitee

1.Konventsiooniosaliste komitee koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.

2.Konventsiooniosaliste komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Selle esimene koosolek peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist kümnenda allakirjutanud riigi suhtes, kes on selle ratifitseerinud. Seejärel tuleb komitee kokku iga kord, kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest või peasekretär seda taotleb.

3.Konventsiooniosaliste komitee võtab vastu oma töökorra.

4.Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb konventsiooniosaliste komitee tegevuse rahastamises. Euroopa Nõukogusse mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt kindlaks ministrite komitee ja kõnealune liige.

Artikkel 47 – Muud esindajad

1.Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, inimõiguste volinik, Euroopa Kriminaalasjade Komitee ja muud asjaomased Euroopa Nõukogu valitsustevahelised komiteed nimetavad igaüks konventsiooniosaliste komiteesse oma esindaja.

2.Ministrite komitee võib kutsuda teisi Euroopa Nõukogu organeid nimetama pärast konventsiooniosaliste komiteega konsulteerimist komiteesse esindaja.

3.Kodanikuühiskonna ja eelkõige valitsusväliste organisatsioonide esindajaid võivad saada loa osaleda konventsiooniosaliste komiteesse vaatlejatena, järgides Euroopa Nõukogu asjakohaste normidega kehtestatud menetlust.

4.Käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt määratud esindajad osalevad konventsiooniosaliste komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 48 – Konventsiooniosaliste komitee ülesanded

1.Konventsiooniosaliste komitee jälgib konventsiooni rakendamist. Konventsiooniosaliste komitee töökorras määratakse kindlaks konventsiooni rakendamise hindamise kord.

2.Konventsiooniosaliste komitee hõlbustab teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsi ja vahetamist riikide vahel, et parandada nende suutlikkust kaitsta keskkonda kriminaalõiguse kaudu.

3.Konventsiooniosaliste komitee teeb vajaduse korral järgmist:

(a)hõlbustab konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist, sealhulgas võimalike probleemide ja konventsiooni alusel tehtud avalduste või reservatsioonide mõju kindlakstegemist, ning

(b)avaldab arvamust kõikides konventsiooni kohaldamisega seotud küsimustes ning hõlbustab teabevahetust olulise õigusliku, poliitilise või tehnoloogilise arengu kohta.

4.Konventsiooniosaliste komiteed abistab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel Euroopa Nõukogu sekretariaat.

5.Euroopa Kriminaalasjade Komiteed teavitatakse korrapäraselt käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud tegevustest.

IX peatükk – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega

Artikkel 49 – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega

1.Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest tavaõigusest ja muudest rahvusvahelistest konventsioonidest, mille osalised konventsiooniosalised on või mille osalisteks nad saavad ning mis sisaldavad sätteid asjaomase konventsiooniga reguleeritavate küsimuste kohta.

2.Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid konventsiooniga hõlmatud küsimustes eesmärgiga täiendada või karmistada konventsiooni sätteid või aidata kaasa selles sisalduvate põhimõtete kohaldamisele.

3.Konventsioon ei piira rahvusvahelisel õigusel põhinevaid riikide ja üksikisikute õigusi, kohustusi ega vastutust.

X peatükk – Konventsiooni muudatused

Artikkel 50 – Konventsiooni muudatused

1.Kõigist konventsiooniosalise tehtud konventsiooni muudatusettepanekutest teavitatakse Euroopa Nõukogu peasekretäri, kes edastab ettepanekud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele allakirjutanutele, kõikidele konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule, kõikidele riikidele, kes on vastavalt artiklile 53 kutsutud konventsioonile alla kirjutama, ja kõikidele riikidele, kes on vastavalt artiklile 54 kutsutud konventsiooniga ühinema.

2.Euroopa Nõukogu ministrite komitee võtab pakutud ettepaneku kaalumisele ning olles konsulteerinud konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, võib võtta muudatuse vastu häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d.

3.Ministrite komitees käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud muudatuse tekst edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

4.Kõik käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud muudatused jõustuvad selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kõik konventsiooniosalised on teatanud Euroopa Nõukogu peasekretärile omapoolsest vastuvõtmisest.

XI peatükk – Lõppsätted

Artikkel 51 – Konventsiooni mõju

1.Konventsiooni sätted ei piira riigisisese õiguse sätteid ega siduvaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on juba jõus või mis võivad jõustuda ning millega antakse praegu või tulevikus isikutele keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel soodsamad õigused.

2.Konventsiooniosalised, kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, kohaldavad oma vastastikustes suhetes Euroopa Liidu norme, millega reguleeritakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. See ei piira konventsiooni täielikku kohaldamist nende suhetes teiste konventsiooniosalistega.

Artikkel 52 – Vaidluste lahendamine

1.Konventsiooni sätete kohaldamise või tõlgendamisega seoses tekkida võiva vaidluse pooled püüavad seda esmalt lahendada läbirääkimiste, lepituse või vahekohtu abil või muul rahumeelsel viisil, mis on vastastikusel kokkuleppel heaks kiidetud.

2.Euroopa Nõukogu ministrite komitee võib kehtestada vaidluste lahendamise protseduurid, mida konventsiooniosalised võivad vaidluste puhul kasutada, kui nad peaksid selles kokku leppima.

Artikkel 53 – Allakirjutamine ja jõustumine

1.Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.

2.Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3.Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kümme allakirjutanut, kellest vähemalt kaheksa on Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt väljendanud oma nõusolekut end konventsiooniga siduda.

4.Iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigi või Euroopa Liidu suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut end sellega siduda, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast.

Artikkel 54 – Konventsiooniga ühinemine

1.Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist ja nende ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni väljatöötamises, konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d sätestatud häälteenamusega ja ministrite komitees osalevate konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsusega.

2.Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 55 – Territoriaalne kohaldamine

1.Iga riik või Euroopa Liit võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2.Iga konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega laiendada konventsiooni kohaldamisala muule avalduses nimetatud territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud tegutsema. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele asjaomase avalduse laekumisest peasekretärile.

3.Kahe eelmise lõike alusel tehtud avalduse võib asjaomases avalduses nimetatud mis tahes territooriumi suhtes tagasi võtta, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai.

Artikkel 56 – Reservatsioonid

1.Käesoleva konventsiooni sätete suhtes ei või teha reservatsioone, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 käsitletud juhtudel.

2.Iga riik või Euroopa Liit võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega deklareerida, et jätab endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes erijuhtudel või -tingimustel sätteid, mis on sõnastatud konventsiooni artikli 33 lõike 1 punktis d.

3.Piirkondliku integratsiooni organisatsioon ja selle organisatsiooni liikmesriigid võivad oma ühtlustatud õiguse alusel allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega täpsustada

(a)konventsiooni artikli 3 punktis a kasutatud mõiste „õigusvastane“ ulatuse ning

(b)konventsiooni artiklites 13 ja 14, 19–22 ja 26–30 sätestatud kuritegude määratlemisel kasutatavate mõistete „riigisisene õigus“, „riigisisesed sätted“, „kaitstud“ ja „nõue“ ulatuse.

4.Iga konventsiooniosaline võib reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri avaldusega. Avaldus jõustub päeval, mil peasekretäri selle kätte sai.

Artikkel 57 – Denonsseerimine

1.Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.

2.Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 58 – Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, kõigile allakirjutanutele, kõigile konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele teatavaks iga

(a)allakirjutamise;

(b)ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

(c)konventsiooni artiklite 53 ja 54 kohase jõustumiskuupäeva;

(d)iga artikli 50 kohaselt vastu võetud muudatuse ja sellise muudatuse jõustumise kuupäeva;

(e)artikli 56 kohaselt tehtud reservatsioonid ja reservatsioonide tagasivõtmise;

(f)artikli 57 sätete kohase denonsseerimise või

(g)konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud [...] [...] [202x] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ning konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

2. LISA

Reservatsioon seoses teatavate mõistete määratlemisega Euroopa Nõukogu konventsioonis, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu

Konventsiooni (mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu) (edaspidi „konventsioon“) artikli 56 lõike 3 kohaselt deklareerib Euroopa Liit, et Euroopa Liidu puhul tähendab mõiste „riigisisene õigus“, mida kasutatakse mõiste „õigusvastane“ määratlemiseks konventsiooni artikli 3 punktis a, liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1, samuti Euroopa Liidu liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi pädeva asutuse otsust, millega jõustatakse asjaomast liidu õigust. Sama tähendus kehtib mõistete „riigisisene õigus“ ja „riigisisesed sätted“ puhul, mida kasutatakse asjaomase teo määratlemiseks konventsiooni artiklite 14, 19, 20, 21, 26, 29 ja 30 raames. Lisaks tõlgendatakse mõisteid „kaitstud“ ja „nõue“, mida kasutatakse asjaomase teo määratlemiseks konventsiooni artiklite 13, 22, 27, 28 ja 29 raames, kooskõlas riigisisese õigusega, mis on määratletud eespool.