EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.7.2025

COM(2025) 370 final

2025/0202(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli (2025–2029) liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

Läbirääkimiste tulemusel koostatud leping sisaldab klauslit Samoa lepingu 4 artikli 9 oluliste inimõigusi käsitlevate osade rikkumise tagajärgede kohta.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2025/0202 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli (2025–2029) liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktidega a ja v ning artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu […] otsusega [XXX] 6 allkirjastati [….] São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokoll (edaspidi „protokoll“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)Protokolli eesmärk on võimaldada Euroopa Liidu laevadel püüda kala São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas ning võimaldada liidul ja São Tomé ja Príncipe Demokraatlikul Vabariigil teha tihedamat koostööd säästva kalanduspoliitika edendamisel, toetada kalavarude vastutustundlikku kasutamist São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas ja Atlandi ookeanis ning aidata kaasa inimväärsete töötingimuste loomisele kalandussektoris.

(3)Käesolev protokoll tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita.

(4)Aluslepingute kohaselt peab komisjon tagama, et São Tomé ja Príncipele esitatakse liidu nimel protokolli artikli 20 kohane teade, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

(5)Lisaks on aluslepingute kohaselt komisjoni ülesanne esitada vajaduse korral protokolli artiklites 12 ja 18 sätestatud teated.

(6)São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping“) artikli 9 kohaselt luuakse ühiskomitee, kes vastutab lepingu ja selle rakendusprotokolli rakendamise järelevalve eest. Ühiskomitee võib heaks kiita teatavad protokolli muudatused. Selliste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile õigus need konkreetsetel sisulistel ja menetlustingimustel lihtsustatud korras liidu nimel heaks kiita.

(7)Liidu seisukoha protokolli kavandatud muudatuste kohta peaks kehtestama nõukogu. Esitatud muudatusettepanekud kiidetakse heaks, välja arvatud juhul, kui selle vastu on Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 4 vastav liikmesriikide blokeeriv vähemus,

(8)Kuna São Tomé ja Príncipega sõlmitud protokolli kehtivusaeg on pikem kui üks eelarveaasta, võib asjaomased eelarvelised kulukohustused jaotada protokolli kehtivusaja peale iga-aastaste maksetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 7 artikli 112 lõikele 2.

(9)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 8 artiklile 42 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (edaspidi „protokoll“) (2025–2029) kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele I lisana.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse II lisas kehtestatud tingimuste kohaselt on Euroopa Komisjon volitatud kiitma liidu nimel heaks muudatused, mille on rakendusprotokolli teinud partnerluslepingu artikli 9 kohaselt asutatud ühiskomitee.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist 9 .

Brüssel,

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb:

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide maandamiseks

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele

3.2.1.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

4.DIGIMÕÕDE

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemus- ja mõjunäitajad 

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb: 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 10  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus 

 Piiratud kestusega

–    Ettepanek/algatus hõlmab nelja aasta pikkust ajavahemikku alates protokolli allkirjastamise kuupäevast 2025. aastal kuni 2029. aasta lõpuni

–    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2025–2028

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumise periood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 11

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– Oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu.

 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 211 ja 212 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 

2.2.2.Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide maandamiseks 

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele 

3.2.1.Ettepaneku hinnanguline mõju assigneeringutele 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat				Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Aasta 2028	KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida 08.05.01	Kulukohustused		(1)	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300
	Maksed		(2)	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 16
DG MARE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		=1+1a+3	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300
	Maksed		=2+2a +3	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300
	Maksed		(5)	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU		Kulukohustused	=4+6	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300
		Maksed	=5+6	0,825	0,825	0,825	0,825	3,300

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 20
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

Personali- ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaassigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.    

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Protokolli rakendamiseks kasutatavad digilahendused on juba olemas ja neid on juba rakendatud eelmise protokolli ja muude kalanduskokkulepete ning samuti määruste 1224/2009 23 ja 2403/2017 24 puhul. Investeeringud nende digivahendite funktsioonide hooldamisse ja parandamisse ei ole seotud ainult käesoleva protokolliga.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

4.DIGIMÕÕDE 

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    ELT L 205, 7.8.2007, lk 36; ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2007/894/oj .

(2)    Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, F&S, POSEIDON, Defaux, V. et Caillart, B., Évaluation rétrospective du Protocole de mise en œuvre de l’accord de partenariat dans le domaine de la pêche entre l’Union européenne et la République de Sao Tomé-et-Principe et prospective d’un éventuel futur protocole – Rapport final (Euroopa Liidu ja São Tomé ja Príncipe Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli tagasiulatuv ja tulevikusuundade analüüs – lõpparuanne) Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024, https://data.europa.eu/doi/10.2771/264668 .

(3)    KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT, mis on lisatud järgmisele dokumendile: soovitus võtta vastu NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigiga kalandusalase partnerluslepingu uue rakendusprotokolli ning kalandusalase partnerluslepingu võimalike muudatuste või säästva kalapüügi partnerluslepingu uue teksti üle ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/FR/TXT/?uri=CELEX%3A52024SC0177&qid=1424957307348 ).

(4)    Partnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahel (ELT L, 2023/2862, 28.12.2023; ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2023/2862/oj ).

(5)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 20 (ELT L 433 I, 22.12.2020, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj ).

(6)    ELT L, 2025/ …, ......2025, lk …, ELI: https://data.europa.eu/eli/dec/2025/...../oj).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj ).

(9)    Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

(10)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(11)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil ELi finantsmäärus – Euroopa Komisjon .

(12)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(13)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(14)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(15)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(16)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(17)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(18)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(19)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(20)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(21)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(22)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(23)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/2024-10-11 ).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81–104, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2403/oj ).

(25)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.7.2025

COM(2025) 370 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli (2025–2029) liidu nimel sõlmimise kohta

I LISA
SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI NING EUROOPA ÜHENDUSE VAHELISE KALANDUSALASE PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLL

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) ning liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi oma suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelist kalandusalast partnerluslepingut

lepivad käesoleva protokolli osalised kokku järgmises:

Artikkel  
Käesolevas protokollis kohaldatavad mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ja Euroopa Ühenduse (edaspidi koos „lepinguosalised“) vahelise kalandusalase partnerluslepingu 1 artiklis 2 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

„leping“ – São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane partnerlusleping;

„Samoa leping“ – ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni ja teiselt poolt liidu ja selle liikmesriikide vaheline partnerlusleping 2 ;

„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon, vajaduse korral São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva liidu delegatsiooni vahendusel, mõiste on samaväärne lepingu artiklis 2 määratletud mõistega „ühenduse ametiasutused“;

„São Tomé ja Príncipe ametiasutused“ – kalandusministeerium;

„valdkondlik toetus“ – liidu rahaline toetus São Tomé ja Príncipe kalandus- ja vesiviljelussektori poliitika rakendamiseks;

„saak“ – mereveeliigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;

„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

„delegatsioon“ – São Tomé ja Príncipe suhtes pädev liidu delegatsioon;

„peibutuspüügivahendid“ – kunstlikud või looduslikud objektid pinnal, mille alla kogunevad eri liigid, mida need objektid ligi meelitavad, suurendades seeläbi nende liikide püüdmise tõenäosust;

„São Tomé ja Príncipe õigusaktid“: São Tomé ja Príncipes toimuvat kalapüüki käsitlevad õigusaktid;

„kalapüügiluba“ – São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt käitajale väljastatud ametlik luba, mis annab käitajale õiguse teha kindla ajavahemiku jooksul püügitoiminguid São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas; mõiste on samaväärne São Tomé ja Príncipe õigusaktides määratletud mõistega „kalapüügilitsents“;

„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

„abilaev“ – laev, v.a laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kala püüdmiseks või ligi meelitamiseks loodud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette püügitoiminguid;

„vaatleja“ – isik, keda riiklik asutus on vastavalt lisale volitanud jälgima püügitoimingute suhtes kohaldatavate reeglite rakendamist või jälgima kõnealust tegevust teaduseesmärkidel;

„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;

„püügitoiming“ – mis tahes tegevus, mis on seotud kalade otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ette nähtud sumbast nuumamis- ja kasvatamissumpadesse.

„säästev kalapüük“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

„kalur“ – isik, kes töötab või on tööle võetud mis tahes ülesannetes või teeb kutsetööd kalalaeva pardal, sealhulgas laeva pardal töötavad isikud, kellele makstakse väljapüügiosa alusel, kuid välja arvatud lootsid, mereväe personal, muud alaliselt riigiteenistuses olevad isikud, kalalaeva pardal töid tegev kaldapersonal ning kalandusvaatlejad. Lepingus määratletud AKV riikide meremehi käsitatakse kaluritena käesoleva määratluse tähenduses;

„püügivõimalused“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi või püügikoormusena;

„protokoll“ – käesolev lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;

„São Tomé ja Príncipe“ – São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik;

„vette tagasi lastud saak“ – saak, mida ei hoita pardal;

„ümberlaadimine“ – laeva pardal hoitava kala mis tahes koguse laadimine otse teisele laevale, olenemata laadimiskohast, ilma et kala oleks registreeritud lossitud kalana;

„liit“ – Euroopa Liit, mis asendab Euroopa Ühendust ja on selle õigusjärglane.

Artikkel
Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada lepingut, täpsustades eelkõige liidu laevade São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale juurdepääsu tingimusi ja säästva kalapüügi partnerlust käsitlevaid sätteid.

Artikkel
Käesoleva protokolli ja lepingu vaheline seos

Käesolevat protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ja sellega kooskõlas.

Artikkel
Põhimõtted

1.Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest. São Tomé ja Príncipe kohustub kohaldama samu tehnilisi ja kaitsemeetmeid kõigile oma püügipiirkonnas tegutsevatele välismaistele tööstuslikele tuunipüügilaevastikele, et aidata kaasa kalavarude heale majandamisele.

2.Lepinguosalised rakendavad käesolevat protokolli vastavalt Samoa lepingu artiklitele 8 ja 9.

3.Nad kohustuvad edendama säästvat arengut ja loodusvarade usaldusväärset majandamist. Lepinguosalised püüavad soodustada lisandväärtuse loomist São Tomé ja Príncipes säästva kalapüügi sektori ja sellega seotud tegevuste poolt.

4.Lepinguosalised kohustuvad avaldama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda siseneda, sellest tuleneva püügikoormuse, välja antud püügilubade arvu ja väljapüügi kohta.

5.Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised juurdepääsetavate varude kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse piirkondliku tasandi teadushinnanguid ning pädevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmeid.

6.Kalurite tööle võtmise ja nende töö tingimused liidu laevadel ei tohi olla vastuolus õigusaktidega, mida kalurite suhtes kohaldavad Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ja ILO kalandustöö konventsiooniga nr 188. See hõlmab ühinemisvabaduse austamist ja töötajate kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist, sunniviisilise ja lapstööjõu kaotamist, tööhõive ja elukutsega seotud diskrimineerimise kaotamist, samuti ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning inimväärseid elu- ja töötingimusi liidu kalalaevade pardal.

7.Lepinguosalised kohustuvad edendama kalurite suhtes kohaldatavate ILO ja IMO konventsioonide ratifitseerimist. Samuti kohustuvad nad edendama kalurite erialast väljaõpet, eelkõige IMO kalalaevade töötajate väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga (STCW-F) ette nähtud koolitust.

8.Lepingu artikli 6 kohaselt võivad liidu kalalaevad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt ja kooskõlas selle lisaga välja antud kalapüügiluba.

9.São Tomé ja Príncipe ametiasutused väljastavad liidu laevadele kalapüügilubasid üksnes käesoleva protokolli alusel. Kalapüügilubade andmine liidu laevadele, mis ei kuulu käesoleva protokolli reguleerimisalasse, eelkõige otsepüügiloa kujul, on keelatud.

10.Käesolevat protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse järgmiste dokumentide kontekstis ja nendega kooskõlas:

–rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide, näiteks Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) soovitused ja resolutsioonid;

–ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkulepe;

–FAO 1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhend;

–FAO 2009. aasta sadamariigi meetmete leping;

–FAO 2015. aastal avaldatud vabatahtlikud suunised säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks seoses toiduga kindlustatuse ja vaesuse kaotamisega.

Artikkel
Kohaldamise ajavahemik ja liidu laevade juurdepääs São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale

1.São Tomé ja Príncipe annab alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast nelja-aastaseks (4) ajavahemikuks kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel liidu laevadele juurdepääsu oma püügipiirkonnale, et püüda pika rändega liike (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse 1982. aasta konventsiooni I lisas, eelkõige tuunilaadsed, mõõkkalad ja pikkuim-hallhaid), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitstud või keelustatud liigid. São Tomé ja Príncipe

2.Püügipiirkonnale saavad juurdepääsu kuni

–26 tuunipüügiseinerit

–9 triivõngelaeva.

Nendele laevadele ja abilaevadele antakse luba lisas sätestatud tingimustel ning kooskõlas ICCATi asjakohaste resolutsioonide ja soovitustega.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 9 ja 10 kohaselt.

Artikkel
Rahaline toetus – makseviisid

1.Käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 3 300 000 eurot.

2.Rahaline toetus hõlmab

(a)6 500 tonni suurusele viitetonnaažile vastavat 325 000 euro suurust aastast toetust juurdepääsuks São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale ja

(b)500 000 euro suurust aastast eritoetust São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks.

3.Lisaks maksavad käitajad oma laevade São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale juurdepääsu eest iga-aastast rahalist toetust vastavalt lisa II peatüki sätetele.

4.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 7, 9, 10, 12 ja 18 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

5.Kui liidu laevade poolt São Tomé ja Príncipe vetes püütud kõikide liikide aastane püügikogus ületab lõike 2 punktis a osutatud aastast võrdlustonnaaži, makstakse iga püütud lisatonni eest 50 eurot.

6.Täiendava püügi eest makstakse vastavalt lõplikule arvestusele, milles lepinguosalised on kokku leppinud kooskõlas lisa II peatüki 2. jao sätetega. Kui Euroopa laevade püük ületab aastast võrdlustonnaaži rohkem kui kahekordselt, makstakse seda piirmäära ületava saagi eest järgmisel aastal.

7.Lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt üheksakümnendal (90) päeval pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeval.

8.Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega on São Tomé ja Príncipe ametiasutustel lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

9.Rahaline toetus kantakse avaliku sektori raamatupidamisarvestusse järgmiselt: lõike 2 punktis a osutatud toetus makstakse riigikassa pangakontole São Tomé ja Príncipe keskpangas; lõike 2 punktis b ja lõikes 5 sätestatud summad makstakse kalanduse arengufondi pangakontole ja kantakse riigieelarvesse.

10.Igal aastal edastavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused liidule oma pangakontode andmed.

11.Kui São Tomé ja Príncipe ei rakenda valdkondliku toetuse programmi ettenähtud sätete kohaselt ja ühiskomitee ei ole jõudnud nõuete täitmise osas kokkuleppele, võib Euroopa Komisjon eraldatud rahalise toetuse põhjendamatu osa tagasi nõuda, kohaldades käesoleva protokolli 7. liite sätteid.

12.São Tomé ja Príncipe osutab igakülgset abi rahaliste vahendite kindlakstegemiseks ja tagastamiseks.

Artikkel
Valdkondlik toetus

1.Valdkondlik toetus aitab kaasa kalanduse riikliku strateegia rakendamisele ja meremajanduse arendamisele. Selle eesmärk on edendada kalavarude säästlikku majandamist ja sektori kestlikku arengut. Käesoleva protokolliga on ette nähtud valdkondliku toetuse programm, mis hõlmab eelkõige järgmisi meetmeid:

–kalapüügi seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkuse toetamine, meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud rikkumiste ärahoidmiseks ja nende eest karistamiseks;

–São Tomé ja Príncipe kalavarude teaduslik hindamine ja majandamismeetmed, mis põhinevad teaduslikel nõuannetel;

–kalandustoodete väärtusahelate parandamine, sealhulgas kalanduskogukondade toetamine, eelkõige tööhõiveabi ja kutseõppe kaudu, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele.

2.Hiljemalt kolm (3) kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust lepivad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondliku toetuse programmis ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

(a)suunised artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

(b)eesmärgid, mis tuleb saavutada, et aidata kaasa säästvale ja vastutustundlikule kalapüügile, rakendades riiklikku kalanduspoliitika strateegiat;

(c)igal aastal saavutatud tulemuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja menetlused ning maksete tegemise tingimused (suunised).

3.Kõnealuse mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi üle peetakse konsultatsioone São Tomé ja Príncipe sidusrühmadega ning see avalikustatakse.

4.Samuti koostatakse iga-aastane valdkondliku toetuse programmi kava, milles esitatakse aasta jooksul rakendatavad projektid või tegevused, eelkõige:

(a)vajadused, mille rahuldamiseks need projektid või tegevused on ette nähtud;

(b)eesmärgid;

(c)oodatavad tulemused ja mõõdetavad näitajad;

(d)hinnangulised kulud.

5.Lepinguosalised tagavad, et partnerluses São Tomé ja Príncipega on liidu valdkondlik toetus ja abi nähtav. See nähtavus on üks lõikes 4 osutatud eesmärkidest.

6.Muudatustest, mis on seotud aastases ja mitmeaastases valdkondliku toetuse programmis sätestatud eesmärkide ja meetmetega, tuleb Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitada. Kui Euroopa Komisjon esitab vastuväite, võib küsimuse suunata ühiskomiteele, et lepinguosalised jõuaksid muudatuste suhtes kokkuleppele.

7.São Tomé ja Príncipe esitab igal aastal ühiskomiteele kirjaliku aruande valdkondliku toetuse programmi meetmete rakendamise ja rahaliste vahendite kasutamise kohta ning ühiskomitee hindab programmi rakendamise tulemusi.

8.Kõnealuse kirjaliku aruande alusel hindavad lepinguosalised iga-aastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise tulemusi. Kui hindamisest selgub, et eesmärkide saavutamine ei ole programmiga kooskõlas või kui toetuse kasutamine on ühiskomitee arvates ebaefektiivne, võib rahalise toetuse maksmise läbi vaadata või peatada.

9.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist (mis võib toimuda ka kirjavahetuse teel) ja kokkuleppele jõudmist niipea, kui ühiskomitee peab toetuse rakendamisel tehtud edusamme piisavaks. Artikli 6 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa aga enam maksta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse ajavahemiku möödumist.

10.Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad valdkondliku toetuse rakendamise ja järelevalve suunised. Kõnealused suunised kinnitatakse esimesel ühiskomitee kohtumisel ja vaadatakse vajaduse korral läbi.

11.Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse rakendamist võivad kontrollida kummagi lepinguosalise auditeerimis- ja kontrolliasutused, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet. Kontrollimine hõlmab juurdepääsuõigust toetusesaaja teabele, dokumentidele, tegevuskohtadele ja rajatistele.

12.    Pärast seda, kui ühiskomitee on heaks kiitnud valdkondliku toetuse osamakse tegemise ja lõikes 7 sätestatud aruande, millega kiidetakse heaks järgmise osamakse tegemine, teeb liit makse 30 päeva jooksul pärast ühiskomitee kõnealust otsust, tingimusel et tal on kõik kasutatava pangakonto täielikud andmed.

Artikkel
Teadus- ja tehnikaalane koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas

1.Liit ning São Tomé ja Príncipe teevad teadus- ja tehnikaalast koostööd kooskõlas lepingu artiklis 4 sätestatud põhimõtete ja eesmärkidega.

2.Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas, sealhulgas São Tomé ja Príncipe teadusalase suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmete kaudu, lähtudes eelkõige São Tomé ja Príncipe konkreetsetest taotlustest.

3.Lepinguosalised kohustuvad järgima Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitusi ja resolutsioone.

4.Vastavalt lepingu artiklile 4, toetudes ICCATi soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest, konsulteerivad lepinguosalised omavahel lepingu artiklis 9 osutatud ühiskomitees käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästvat majandamist käsitlevate ja liidu laevade püügitegevust mõjutavate võimalike meetmete üle.

5.Lepinguosalised lepivad kokku, et haide hea majandamise ja kaitse tagamiseks jälgitakse hoolikalt haipüüki ning vahetatakse selleks püügiandmeid, nagu on ette nähtud lisa III peatükis. Vajaduse korral võtab ühiskomitee täiendavad haldusmeetmed, mille abil õngejadalaevade tegevust paremini piiritleda.

6.Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada kontrolli-, järelevalve- ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse mehhanisme São Tomé ja Príncipes.

7.Lepingu artikli 4 kohaselt võivad lepinguosalised kokku kutsuda teaduskohtumise mis tahes teaduslikuks hindamiseks, et soovitada meetmeid kalavarude säästvaks majandamiseks ning käesoleva protokolli artiklite 10 ja 11 rakendamiseks.

Artikkel
Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine

1.Ühiskomitee võib artiklis 5 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui see on kooskõlas käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästva majandamisega.

2.Sellisel juhul tuleb artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust kohandada pro rata temporis põhimõttel ning muudatused tuleb lisada käesolevasse protokolli ja selle lisadesse.

3.Ühiskomitee võib vaadata läbi ja vajaduse korral kohandada või muuta vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli tehnilisi rakendusmeetmeid.

Artikkel
Uued kalapüügivõimalused

1.Käesoleva protokolliga hõlmamata kalavarude kasutamiseks võivad São Tomé ja Príncipe ametiasutused teha liidule ettepaneku kaaluda sellise püügi võimalikkust. Kui varude seisundi kohta ei ole piisavaid andmeid, lepivad lepinguosalised kokku uurimusliku kalapüügi tingimused, võttes arvesse mõlema lepinguosalise teadusekspertidele esitatud parimaid teaduslikke nõuandeid.

2.Nende tulemuste põhjal ning liidu huvi korral sellise kalapüügi vastu peavad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees nõu enne São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

Artikkel  
Lossimise stiimulid ja ettevõtjate koostöö edendamine

1.Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada püügikoguste lossimise võimalusi São Tomé ja Príncipe sadamates. São Tomé ja Príncipe püüab kiiresti luua soodsad tingimused, et ELi laevad saaksid lossida osa oma saagist. São Tomé ja Príncipe teavitab ELi ametlikult niipea, kui need tingimused on São Tomé ja Príncipe määratud sadamates täidetud. Seejärel püüab liidu laevastik lossida seal osa oma püügist, eelkõige kaaspüügi.

2.Lepinguosalised edendavad ettevõtjate tehnilisi, majandus- ja kaubandussuhteid ning toetavad kaubanduse ja investeeringute arengut soodustava raamistiku loomist.

3.Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada liidu eraettevõtjate teadlikkust kaubanduslikest ja tööstusalastest võimalustest São Tomé ja Príncipe kalandussektoris ja sinises majanduses.

4.Lepinguosalised teavitavad liidu käitajaid logistilistest tingimustest, mis on kehtestatud selleks, et soodustada liidu laevade varustamist kütuse, toidu ja muude kaupadega São Tomé ja Príncipe sadamates.

5.Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd sinise majanduse edendamiseks, eelkõige vesiviljeluse, merealade ruumilise planeerimise, energeetika, mere biotehnoloogia ja mereökosüsteemide kaitse valdkonnas.

6.Lepinguosalised soodustavad investeerimist kalanduslikke ja sinise majanduse sektoritesse kooskõlas São Tomé ja Príncipe strateegiate eesmärkidega nendes kahes valdkonnas.

Artikkel  
Protokolli kohaldamise peatamine

1.Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:

(a)erakorralised asjaolud, mis on kindlaks määratud lepingu artikli 2 punktis h ning mis takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas;

(b)ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises tehakse märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

(c)Samoa lepingu artikli 101 lõigetes 6 ja 7 sätestatud mehhanismide käivitamine oluliste osade rikkumise või tõsiste korruptsioonijuhtumite korral Samoa lepingu tähenduses;

(d)kui käesolevas artiklis nimetamata põhjustel tekib liidul tõrge artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;

(e)lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2.Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatus põhjustel, peab asjaomane lepinguosaline esitama kirjaliku taotluse vähemalt kolm (3) kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

3.Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel
Kohaldatav õigus

1.Liidu laevad püüavad São Tomé ja Príncipe vetes kala kooskõlas São Tomé ja Príncipe siseriiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui partnerluslepingus ning käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega nähakse ette teisiti.

2.São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad liitu kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest. Muudatused on liidu laevade suhtes siduvad pärast kuuekümnepäevase (60) ajavahemiku möödumist sellisest teatamisest.

3.Euroopa Komisjon teavitab São Tomé ja Príncipe ametiasutusi kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest, mis mõjutavad liidu ookeanilaevastiku kalapüügitegevust.

Artikkel
Elektrooniline teabevahetus

1.São Tomé ja Príncipe ning liit kasutavad lepingu rakendamisega seotud elektrooniliseks teabevahetuseks IT-süsteeme ja haldavad neid.

2.Teabevahetus hõlmab järgmist:

(a)liidu laevadele São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt kalapüügilubade andmise kord;

(b)liidu laevade tegevus São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas, eelkõige järgmiste andmete kättesaadavaks tegemine:

–liidu laevade asukohad vastavalt laevaseiresüsteemi (VMS) suhtes kehtestatud nõuetele;

–liidu laevade päevane väljapüük;

–teated liidu laevade püügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta;

–eelteated São Tomé ja Príncipe sadamates toimuva liidu laevade ümberlaadimise kohta ja ümberlaadimisdeklaratsioonid;

–eelteated sadamasse naasmise kohta ja São Tomé ja Príncipe sadamates toimuva liidu laevade lossimise deklaratsioonid.

3.Elektroonilist dokumenti käsitatakse igas etapis paberdokumendiga samaväärsena.

4.São Tomé ja Príncipe ja liit teavitavad üksteist viivitamata kõikidest eespool nimetatud IT-süsteemide riketest ning rakendavad vajalikke menetlusi teabevahetuse järjepidevuse tagamiseks. Teatatud rikke kogu kestuse ajal edastatakse lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid alternatiivse teabevahetusviisi kaudu.

5.Andmete edastamise kord, sealhulgas sätted teabevahetuse järjepidevuse kohta, on esitatud lisas.

6.Lepinguosalised seavad eesmärgiks alustada lisa III peatükis osutatud ERSi andmete edastamist UN/FLUX vormingus hiljemalt kaksteist (12) kuud pärast käesoleva protokolli allkirjastamist.

7.Lepinguosalised lepivad kokku, et tehniliste probleemide korral konsulteerivad nad teineteisega leidmaks alternatiivseid lahendusi ja võtmaks meetmeid eesmärgi võimalikult kiireks saavutamiseks.

Artikkel
Andmekaitse

1.São Tomé ja Príncipe ning liit tagavad, et pädev asutus kasutab lepingu alusel esitatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

2.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et lepingu alusel saadud kogu tundlikku äriteavet ja isikuandmeid, mis on seotud liidu laevade ja nende püügitegevusega ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitletakse konfidentsiaalsetena. Lepinguosalised tagavad, et püügipiirkonnas tehakse liidu laevade püügi kohta üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3.Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4.Lepingu raames vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt käesoleva protokolli lisa 6. liite sätetele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

5.Lepingu alusel vahetatavaid andmeid töödeldakse vastavalt käesolevale artiklile ja 6. liitele ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

Artikkel
Ühiskomitee õigused

1.Lepingu artikli 9 alusel loodud ühiskomitee võib arutada või teha otsuse kirjavahetuse või kaugkoosoleku teel.

2.Koosõlas lepinguosaliste endi suhtes kehtiva korraga võtab ühiskomitee vastu käesoleva protokolli muudatused, mis käsitlevad järgmist:

(a)artikli 5 kohased kalapüügivõimalused ja artikli 6 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud võrdlustonnaaž ning sellest tulenevalt artikli 6 lõike 2 punktis a sätestatud rahaline toetus vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 9 ja 10;

(a)käesoleva protokolli artiklis 7 nimetatud valdkondliku toetuse rakendamise kord;

(b)liidu laevade püügitegevuse tingimused ja tehnilised üksikasjad;

(c)artikli 15 lõikega 4 kehtestatud täiendavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks.

3.Käesoleva protokolli muudatused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla lepinguosalised, kes täpsustavad kuupäeva, mil neid muudatusi kohaldama hakatakse.

Artikkel
Protokolli kestus

Käesolevat protokolli kohaldatakse nelja-aastase (4) ajavahemiku jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 19, juhul kui ei teatata artikli 18 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel
Lõpetamine

1.Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus (6) kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel
Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse esialgu alates kuupäevast, kui lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel
Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel
Autentsed tekstid

Protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Euroopa Liidu nimel    São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi nimel

LISA
Liidu laevade kalapüügi tingimused São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

1.Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu (edaspidi „EL“) või São Tomé ja Príncipe pädeva asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

–ELi puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva Euroopa Liidu delegatsiooni vahendusel;

–São Tomé ja Príncipe puhul: kalandusministeeriumi kalandusosakond.

2.Püügipiirkond

Käesoleva protokolli alusel tegutsevad liidu laevad võivad tegeleda kalapüügiga São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, välja arvatud väikesemahulise ja pooltööstusliku kalapüügi jaoks eraldatud alad.

Majandusvööndi koordinaadid on edastatud ÜRO-le 7. mail 1998.

São Tomé ja Príncipe teatab liidule viivitamata igast püügipiirkonnaga seotud muudatusest.

3.Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas. Selle püügipiirkonna koordinaadid on esitatud 1. liites.

4.Pangakonto

Enne protokolli jõustumist edastab São Tomé ja Príncipe ELile selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le kantakse lepingu raames käitajate pool liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laeva käitajate kanda.

5.Kontaktandmed

Käesolevas lisas sätestatud teabevahetuseks vajalikud kontaktandmed on esitatud 2. liites.

6.Kaubasaaja

Liidu laeva käitajat, kes kavatseb São Tomé ja Príncipe sadamas lossida või ümber laadida või võtta pardale São Tomé ja Príncipe kaluri, võib esindada São Tomés ja Príncipes asuv agent, kes valitakse São Tomé ja Príncipe ametiasutuste esitatud volitatud agentide nimekirjast.

7.Töökeeled

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva protokolli rakendamiseks peavad koosolekute töökeeled võimaluse korral olema portugali ja prantsuse keel.

II PEATÜKK
KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on mõiste „kalapüügiluba“ samaväärne São Tomé ja Príncipe õigusaktides määratletud mõistega „kalapüügilitsents“.

1. jagu – Kohaldatavad menetlused

1.Kalapüügilubade saamise tingimused

1.São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas antakse kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele laevale.

2.Laev vastab nõuetele juhul, kui selle käitaja, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomé ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning liidu vahelistest kalanduslepingutest tulenevad varasemad kohustused. Samuti peavad need vastama määruse (EL) nr 2017/2403 (välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise kohta) sätetele.

2.Kalapüügilubade taotlemine

1.Kooskõlas kalandusalase partnerluslepinguga, esitavad liidu pädevad asutused São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile elektroonilise taotluse vähemalt viisteist (15) tööpäeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

2.Kalandusministeeriumile esitatavas taotluses tuleb esitada kogu 3. liites nõutud teave. Kalapüügilubade taotlused ja teated nende heakskiitmise kohta edastatakse elektrooniliselt Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud elektroonilise püügilubade haldamise süsteemis LICENCE.

3.Iga kalapüügiloataotlus peab sisaldama järgmist:

–tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud kindlasummaline ettemaks ja makstud on kindlasummaline tasu vaatlejaga seotud kulude katmiseks;

–hiljutine värvifoto laevast külgvaates;

–laeva registreerimistunnistuse koopia;

–vajaduse korral kõik muud asjaomase laevatüübi suhtes kohaldatavate São Tomé ja Príncipe õigusaktidega nõutavad dokumendid, millest São Tomé ja Príncipe on teatanud ühiskomitees.

4.Sihtliigid peavad olema igas kalapüügiloataotluses selgelt märgitud või esitatud FAO koodiga, mis on loetletud 4. liites.

5.Kalapüügiloataotlus võib sisaldada teadet, et laeva pardal on kavas tegeleda haiuimede osalise eemaldamisega, ja teadet muude toimingute, näiteks kalade rookimise kohta.

6.Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu maksmise kohta.

3.Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kehtivusaeg on aastane ajavahemik, mis on määratletud järgmiselt:

–käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemiku jõustumise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

–seejärel ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini;

–käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemik alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemise kuupäevani.

4.Kindlasummaline loatasu

1.Kindlasummaline loatasu iga laevaliigi kohta on sätestatud 2. jaos.

2.Tasu makstakse São Tomé ja Príncipe osutatud arveldusarvele vastavalt käesoleva lisa I peatüki punktile 4.

3.Protokolli esimesel ja viimasel kohaldamisaastal vähendatakse seinerite ja triivõngelaevade kindlasummalisi loatasusid ja nendega seotud tonnaaže pro rata temporis põhimõttel.

5.Kalapüügiloa väljastamine

1.Kalapüügiluba väljastatakse viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil São Tomé ja Príncipe kalandusministeerium sai kätte käesoleva jao punktis 2 osutatud dokumendid.

2.Kalapüügiloa originaal antakse liidule São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva liidu delegatsiooni vahendusel.

3.Kalapüügiloas täpsustatakse liigid, keda on lubatud püüda (tuunilaadsed, mõõkkalad ja haid, keda on lubatud püüda).

4.São Tomé ja Príncipe teatab taotluse vastuvõtmisest ja laadib allkirjastatud originaali elektroonilise koopia üles süsteemi LICENCE, kui see on täielikult toimiv. Seni saadab São Tomé ja Príncipe välja antud kalapüügiloa skannitud koopia liidule e-posti teel.

5.Kui teabe edastamisel Euroopa Komisjoni ning São Tomé ja Príncipe vahelisse süsteemi LICENCE tekivad raskused, esitatakse kalapüügilubasid käsitlev teave elektrooniliselt e-posti teel, kuni süsteem on jälle töökorras.

6.Kui süsteem on taastatud, ajakohastab kumbki lepinguosaline teabe süsteemis LICENCE.

7.Selleks et kalapüügiga saaks alustada võimalikult kiiresti, võib maksimaalselt kuuekümne (60) päeva jooksul pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva kasutada selle koopiat. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

8.São Tomé ja Príncipe koostab ajakohastatud nimekirja laevadest, millel on lubatud São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja Euroopa Liidule.

6.Kalapüügiloa erakorraline väljavahetamine Taotluse tühistamine

1.Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa siiski tagasi võtta ja anda ülejäänud kehtivusaja ulatuses mõnele muule sama kategooria laevale välja uue kalapüügiloa vastavalt kindlaks määratavale korrale.

2.Laevaomanik tagastab kalapüügiloa originaaleksemplari São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile. Asenduslaeva luba hakkab kehtima nimetatud kuupäeval. São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kalapüügiloa ülekandmisest ja selle jõustumise kuupäevast.

3.Loataotluse saab tühistada enne loa väljaandmist. São Tomé ja Príncipe tagastab selle eest makstud summad asjaomasele käitajale või kannab need üle käitajate ühendusele, et nendest saaks tasuda käesoleva protokolli alusel tehtavaid tulevasi makseid.

7.Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Ilma et see piiraks käesoleva jao punkti 5 alapunkti 7 kohaldamist, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

8.Abilaevad

1.Liidu taotlusel ja pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe ametiasutused on taotluse läbi vaadanud, lubab São Tomé ja Príncipe abilaevadel abistada liidu kalalaevu, kellel on kalapüügiluba.

2.Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega saagi ümberlaadimist.

3.Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügiloa edasiandmise menetlust abilaevade puhul kohaldatavates piires. São Tomé ja Príncipe koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata liidule.

2. jagu – Loatasud ja ettemaksed

1.Liidu laevade poolt São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas püütud mis tahes liiki kalade eest peavad käitajad maksma 85 eurot tonni kohta.

2.Kalapüügiluba väljastatakse pärast seda, kui on tasutud järgmised kindlasummalised loatasud:

–tuunipüügiseinerid: 11 050 eurot laeva kohta, mis vastab 130 tonni eest makstavale loatasule;

–triivõngelaevad: 3 995 eurot laeva kohta, mis vastab 47 tonni eest makstavale loatasule;

3.Lõikes 1 määratletud esimese ja viimase aastase perioodi puhul arvutatakse lõikes 2 osutatud kindlasummalised tasud ja tonnaažina väljendatud ettemaksed pro rata temporis põhimõttel.

4.Tuunipüügiseinerite abilaevade eest tuleb maksta iga-aastast loatasu summas 3 500 eurot.

5.Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

6.Püügiaruannete alusel koostab liit iga laeva jaoks eelneva kalendriaasta püügihooaja püügideklaratsiooni ja maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Komisjon edastab lõpliku arvestuse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ning liikmesriikide kaudu ka laeva käitajatele enne jooksva aasta 30. juunit. Toetudes tõendavatele dokumentidele võib São Tomé ja Príncipe lõpliku arvestuse vaidlustada kolmekümne (30) päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Eriarvamuste korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, vajaduse korral teevad nad seda ühiskomitee raames. Kui São Tomé ja Príncipe ei esita kolmekümne (30) päeva jooksul vastuväiteid, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

7.Kui lõplik arvestus ületab ettemaksena makstavat kindlasummalist loatasu, mis maksti kalapüügiloa saamiseks, kannab laeva käitaja puuduva summa, kui ta seda ei vaidlusta, São Tomé ja Príncipele üle neljakümne viie (45) päeva jooksul. Jääk kantakse kalanduse arengufondi pangakontole. Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui ettemaksena makstav kindlasummaline loatasu, ei ole käitajal õigus ülejäävat summat tagasi saada.

III PEATÜKK
PÜÜGISEIRE JA -ARUANDED

1. jagu – Elektrooniline püügipäevik

1.Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud elektroonilisse laevaettekannete süsteemi (ERS).

2.Laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda siseneda.

3.Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Püügipäevikut peetakse kooskõlas ICCATi asjaomaste resolutsioonide ja soovitustega.

4.Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise koguse. Iga liigi kohta püütud või vette tagasi lastud hinnanguline kogus tuleb registreerida olenemata selle kaalust.

5.Kui laev viibib kalapüügipiirkonnas, aga püüki ei toimu, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

6.Püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuriigi püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

(a)liidu laeva pardatähis ja nimi;

(b)iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

(c)asjaomane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(d)püügi kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;

(e)sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus;

(f)püügivahendi tüüp, selle tehniline kirjeldus ja mõõtmed;

(g)iga liigi pardal hoitav hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

(h)iga liigi vette tagasi lastud hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

7.Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuseid andmeid turvaliselt säilitada vähemalt 36 kuu jooksul.

8.Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on vajalik ERSi andmete automaatseks edastamiseks. ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue (6) kuu jooksul.

9.Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva püügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

10.ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

11.São Tomé ja Príncipe ametiasutused töötlevad iga laeva püügiandmeid konfidentsiaalselt ja turvaliselt.

2. jagu – Püügi koondandmed

1.Lipuriik esitab kord kvartalis Euroopa Komisjoni hallatava andmebaasi jaoks koondandmed iga laeva väljapüügi ja tagasiheite koguste kohta kuude kaupa. Liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt protokollile või ICCATi soovitustele lubatud kogupüüki, esitatakse igal kuul andmed eelmise kuu kohta.

2.Lipuriik kontrollib andmeid, kasutades ristkontrollimist lossimis-, müügi-, kontrolli- või seireandmetega ning kogu asjakohase teabega, mis on ametiasutustele kättesaadav. Kui kontrollimise tulemusena on vaja andmebaasi ajakohastada, tehakse seda võimalikult kiiresti. Kontrollimisel lähtutakse püügipiirkonna geograafilistest koordinaatidest, mis on sätestatud käesolevas protokollis.

3.Lähtudes andmebaasist saadud andmetest esitab liit São Tomé ja Príncipe ametiasutustele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Need andmed on esialgsed ja muutuvad.

4.São Tomé ja Príncipe ametiasutused analüüsivad andmeid ja annavad teda kõigist suurtest vastuoludest andmete puhul, mis on saadud ERSi kaudu edastatud elektroonilistest püügipäevikutest. Lipuriigid viivad läbi uurimisi ja vajaduse korral ajakohastavad andmeid.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE
1. jagu – Kontroll ja inspekteerimine

Kalapüügivahendite, nende tehniliste kirjelduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuvad liidu kalalaevad ICCATi määrustest ja soovitustest.

1.Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad liidu laevad teatavad São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele oma kavatsusest São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm (3) tundi ette.

2.Sisenemisel São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse ja sealt lahkumisel peavad laevad koos oma asukoha andmetega esitama ka andmed pardal oleva püügikoguse kohta liikide kaupa, vastavalt FAO kolmetähelise koodile ja väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

3.Kõnealused teated tuleb saata ERSi kaudu või e-posti teel São Tomé ja Príncipe ametiasutuste antud aadressil.

4.Kui laev leitakse kalastamas, ilma et ta oleks teavitatud oma kavatsusest siseneda São Tomé ja Príncipe vetesse, kohaldatakse laeva suhtes São Tomé ja Príncipe õigusaktides sätestatud karistusi.

2.Inspekteerimismenetlus

1.Kalapüügiluba omavate liidu laevade inspekteerimist São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna vetes, reidil või sadamates teostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded on selgelt kindlakstehtavad, ning kes kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutuste teenistuses olevaid laevu.

2.Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja Príncipe inspektorid liidu laeva oma otsusest läbi viia inspekteerimine. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes tõendavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni.

3.São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

4.Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei avalikustata, kui São Tomé ja Príncipe õigusest ei tulene teisiti.

5.Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

6.Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

7.Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laeva käitaja õigust kaitsele võimaliku rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust. Kui kapten keeldub kõnealusele dokumendile alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. São Tomé ja Príncipe inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teatavad liidule läbiviidud inspekteerimistest ja võimalikest avastatud rikkumistest kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast inspekteerimise toimumist ning edastavad liidule inspekteerimisaruande. Süüdistusakti koostamise korral saadetakse selle koopia liidule hiljemalt seitse (7) päeva pärast inspektori sadamasse naasmist.

3.Pardal teha lubatud toimingud

São Tomé ja Príncipe väljaantud kalapüügiloal märgitakse, milliseid toiminguid (rookimine, haiuimede osaline lõikamine) on lubatud pardal teha.

4.Ümberlaadimine ja lossimine

1.Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, peavad seda tegema sadamate Fernão Dias, Neves või Ana Chaves reidil. Ümberlaadimine merel on keelatud.

2.Laeva käitaja esitab São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ettenähtud tähtaja jooksul ICCATi poolt ette nähtud teabe seoses järgmisega:

–sadamasse sisenemise eeltaotlus,

–ümberlaadimise eelteade,

–ümberlaadimise aruanne.

3.Lisaks edastatakse São Tomé ja Príncipele tema sadamates toimuva lossimise aruanded samadeks tähtaegadeks ja vormide kohaselt, mis on ette nähtud nende edastamiseks lipuriigile.

4.São Tomé ja Príncipe kontrollib ümberlaadimist ja lossimist oma sadamates vastavalt sadamariigi meetmeid käsitlevast lepingust tulenevatele kohustustele.

5.Käesolevas jaos osutatud teated ja aruanded edastatakse lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe ametiasutuste vahel eelistatavalt ERSi kaudu ja 5. liites esitatud nõuete kohaselt. Kui kogu kõnealustes teadetes ja aruannetes esitatud teavet ei edastata ERSi kaudu, esitab käitaja kogu asjaomase sündmusega seotud teabe São Tomé ja Príncipe ametiasutustele e-posti teel. Sellisel juhul kinnitavad ametiasutused teabe kättesaamist.

2. jagu – Laevaseire satelliitsüsteem (VMS).

1.Selleks et jälgida liidu kalalaevade asukohta ja liikumist São Tomé ja Príncipe vetes kasutavad lepinguosalised laevaseiresüsteemi (edaspidi „laevaseiresüsteem“) (Vessel Monitoring System – VMS).

2.Kõik käesoleva protokolli alusel kalapüügiloa saanud liidu laevad peavad olema varustatud täielikult toimiva laevaseireseadmega, mille abil saab laeva automaatselt leida ja identifitseerida jälgimisseadme abil, mis võimaldab edastada laeva asukohaandmeid satelliitside kaudu automaatselt korrapäraste ajavahemike järel.

3.Laevaseireseadet on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud kõnealuse süsteemi abil edastatud ja registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

4.Liidu laevad teatavad oma asukoha automaatselt ja pidevalt iga kahe (2) tunni tagant oma lipuriigi püügiseirekeskusele. Kui laeva tegevuse suhtes kohaldatakse uurimismeetmeid, võib nõuda, et andmeid edastataks sagedamini.

5.Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et laeva viibimise ajal püügipiirkonnas tehakse laevaseiresüsteemi asukohateated automaatselt kättesaadavaks.

6.Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

(a)laeva tunnusandmed;

(b)laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

(c)asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

(d)laeva kiirus ja kurss.

7.Laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

8.Riikide püügiseirekeskused suhtlevad omavahel laevade püügitegevuse seire küsimustes.

V PEATÜKK
AKV KALURITE TÖÖTAMINE LIIDU LAEVADE PARDAL

1.AKV kalurite pardalevõtmine

1.Kalalaeva käitaja võtab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi „AKV“) kalureid pardale, et nad töötaksid laeva pardal laeva meeskonnaliikmetena kogu protokolli kohase püügitegevuse ajal.

2.Tingimusel et käesoleva protokolli nõuetele vastavaid kalureid on piisavalt, on käesoleva punkti lõike 1 kohaselt aastas pardale võetavate São Tomé ja Príncipe kalurite miinimumarv järgmine:

–10 kõigi tuunipüügiseinerite kohta;

–3 kõigi triivõngelaevade kohta.

3.Käesoleva punkti lõike 1 kohaselt pardale võetavad kalurid peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, 3 sealhulgas passi, meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi, rahvusvahelise vaktsineerimiskaardi ja põhikoolituse tunnistuse osas. Lipuriik edastab São Tomé ja Príncipe ametiasutustele kõnealustest õigusaktidest tulenevate nõuete loetelu piisavalt varakult. Käesoleva punkti lõike 1 kohaselt pardale võetavad kalurid peavad olema võimelised mõistma liidu laeva pardal kasutatavat töökeelt, andma selles keeles korraldusi ja juhiseid ning esitama aruandeid.

4.São Tomé ja Príncipe kalurite pardalevõtmise hõlbustamiseks koostab São Tomé ja Príncipe pädev asutus pädevate kalurite nimekirja, ajakohastab seda korrapäraselt ja edastab selle liidu laevade käitajatele.

5.Kapten koostab, ajakohastab ja allkirjastab meeskonna nimekirja vastavalt IMO rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (FAL konventsioon) vormile ning edastab nimekirja koopia São Tomé ja Príncipe määratud ametiasutustele enne laeva lahkumist sadamapiirkonnast.

6.Juhul kui São Tomé ja Príncipe kalur ei vasta punktis 3 osutatud nõuetele, ei võta liidu laeva käitaja või tema nimel kapten kalurit pardale.

2.Töötingimused

AKV kalurite pardalevõtmise tingimused peavad olema kooskõlas lipuriigi õigusaktidega, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, sealhulgas töö- või puhkeaeg, repatrieerimisõigus ning tööohutus ja -tervishoid.

3.Kaluri tööleping

1.Käesoleva peatüki punkti 1 lõike 1 kohaselt liidu laeva pardale võetava iga kaluri puhul peavad nii kalur kui ka tööandja läbirääkimisi kirjaliku töölepingu üle ja allkirjastavad selle.

2.Tööleping on kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159 (direktiivi I lisa).

4.Kalurite töötasu

1.Töötasu ja täiendavad tööjõukulud kannab otseselt või kaudselt, juhul kui kaluri tööandja on eraõiguslik tööturuteenus, laeva käitaja.

2.AKV kaluritele tuleb maksta tagatud kuu- või regulaarset palka, eelistatavalt pangaülekandega, olenemata kala tegelikust püügist ja/või müügist. Töötasud määratakse laeva käitajate või nende agentide ning kalurite või nende ametiühingute või nende esindajate vahel lepinguga kindlaks. Kui kollektiivlepingut ei ole sõlmitud, ei tohi AKV kalurite palgatingimused olla halvemad nendest, mida kohaldatakse kalurite suhtes AKV riikides, ega mingil juhul halvemad ILO ühise merenduskomisjoni kalurite palkade allkomitee kehtestatud tingimustest, kui puuduvad eeskirjad, mille eesmärk on luua rahvusvaheline turvavõrk kalurite inimväärse töö kaitseks ja aidata kaasa selle tagamisele.

3.Kalurid ei pea kandma saadud töötasuga seotud võimalikke kulusid. Kaluritel peab olema võimalus teha kõik töötasud, sealhulgas ettemaksed, oma perekonnale tasuta kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.

4.Kalur peab saama iga töötasumakse kohta palgatõendi ja taotluse korral tõendi palga maksmise kohta.

5.Sotsiaalkindlustus

São Tomé ja Príncipe tagab, et kaluritel, kelle alaline elukoht on tema territooriumil ja kellel on ülalpeetavaid isikuid, on siseriiklikus õiguses sätestatud ulatuses õigus sotsiaalkaitsele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse teiste töötajate, eelkõige töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.

6.Erasektori pakutavad tööturuteenused

1.Erasektori tööturuteenused on järgmised:

(a)värbamis- ja vahendustalitus, st avaliku või erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb laeva käitajate nimel kalurite värbamise või kalurite töölerakendamisega nende juures;

(b)eratööhõivebüroo, st erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb kalurite töölevõtmise või kaasamisega, et teha nad kättesaadavaks laevade käitajatele, kes määravad neile ülesanded ja jälgivad nende ülesannete täitmist.

2.São Tomé ja Príncipe pädev asutus tagab, et São Tomé ja Príncipe agendid, kes osutavad erasektori tööturuteenuseid nii kaluritele kui ka liidu laevade käitajatele:

(a)ei kasuta vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mille eesmärk on takistada või heidutada kalureid kohustuse võtmisel;

(b)ei nõua kaluritelt otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt tasu ega muid lõive nende osutatavate tööturuteenuste eest;

(c)ei anna kalurile laenu ega tarni kaupu või teenuseid summas, milles kalur peab tagasi maksma või hüvitama;

(d)ei arva kaluri töötasust maha enne kaluri tööle asumist talle antud laenude tagasimakseid, saadud kaupade või osutatud teenuste hüvitamist ja

(e)tagavad, et:

–kaluri tööleping vastab käesolevale peatükile, kaluri töölepingut reguleerivatele õigus- ja haldusnormidele ning kollektiivlepingutele;

–kaluri tööleping on koostatud kalurile arusaadavas keeles ning asjaomase liidu laeva ametlikus või töökeeles;

–tööle võetud kalureid teavitatakse enne töölepingu allkirjastamist nende õigustest ja kohustustest;

–võetakse vajalikud meetmed, et võimaldada tööle võetud kaluritel tutvuda oma töölepingu üksikasjadega ja küsida nende kohta nõu enne töölepingu allkirjastamist;

–tööle võetud kalurid saavad oma töölepingu allkirjastatud koopia;

–kalurid täidavad käesolevast peatükist tulenevaid kohustusi ja

–liidu laeva käitaja saab õigeaegselt koopia igast palgatõendist ja tõendi igast töötasu maksmisest, kui töötasu maksab agent.

3.São Tomé ja Príncipe pädevad asutused tagavad, et São Tomé ja Príncipe agendid, kes võtavad tööle kalureid nende lähetamiseks liidu laevadele, tagavad, et Côte d’Ivoire’i meremeeste/kaluritega sõlmitud lepingutes on selgelt märgitud, et asjaomane kalur on agendi juures tööle võetud selleks, et ta oleks kättesaadav liidu laevade käitajatele, kes annavad talle ülesandeid ja teevad järelevalvet nende ülesannete täitmise üle.

4.Erandina käesoleva peatüki punkti 6 lõike 2 alapunktist b kannab meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja passi saamise kulud kalur või muu isik või organisatsioon, kes on kindlaks määratud kohaldatavate õigusaktidega, kaluri töölepingu või kollektiivlepinguga, kui see on asjakohane. Vajaduse korral kannab viisa ja tööloa saamise kulud tööandja.

7.Vastavus käesolevale peatükile

1.Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et kalurite suhtes kohaldatavad õigusaktid on terviklikul ja läbipaistval kujul kergesti ja tasuta kättesaadavad.

2.São Tomé ja Príncipe pädevad asutused tagavad käesoleva peatüki nõuetekohase rakendamise kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega ja käesolevas peatükis sätestatud kohustustega.

3.Lipuriigi ametiasutused tagavad käesoleva peatüki punktide 1–3 nõuetekohase kohaldamise nende lipu all sõitvatel laevadel. Need ametiasutused täidavad oma kohustusi kooskõlas ILO suunistega, milles käsitletakse elu- ja töötingimuste inspekteerimist kalalaevade pardal lipuriigi poolt.

4.Kui käesoleva peatüki punkti 1 lõikes 2 ette nähtud São Tomé ja Príncipe kalurite arv jääb saavutamata, maksavad nende laevade käitajad, mille pardale ei ole võetud ühtegi São Tomé ja Príncipe kalurit, kindla summa, mis arvutatakse laeva kohta järgmiselt:

25 eurot x (laevakategooria kohta puudu olevate kalurite arv) / (selliste laevade arv kategooria kaupa, mille pardal ei ole kohalikke kalureid) x päevade arv, mille jooksul laev viibib São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas aasta jooksul.

5.Laevade eelmise aasta tegevuse eest määratava trahvi suuruse lepivad lepinguosalised kokku enne 1. aprilli. São Tomé ja Príncipe kasutab makstud trahvidena saadavat raha kalurite koolitamiseks, et soodustada nende töölevõtmist.

6.Tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade püügipäevad püügipiirkonnas arvutavad liidu ametiasutused laevaseiresüsteemi andmete alusel, mille São Tomé ja Príncipe või lipuriik on esitanud eelneva aasta kohta enne 15. märtsi. Kui lipuriik või São Tomé ja Príncipe on São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskuse esitatud laevaseiresüsteemi andmete põhjal teatanud lahknevustest, esitab asjaomase lepinguosalise püügiseirekeskus asjaomaste laevade käesolevas protokollis määratletud kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kuupäevad ja kellaajad, et liidu ametiasutused saaksid koostada konsensusliku tasaarvelduse.

7.Käitaja vabastatakse käesoleva punkti lõikes 4 sätestatud maksest, kui ta ei ole pardale võtnud meremeest:

– kooskõlas käesoleva peatüki punkti 1 lõikega 6;

– kui kalur, kes on sõlminud töölepingu vastavalt käesoleva peatüki punktile 3, ei ilmu kapteni juurde töölepingus märgitud kuupäeval ja kellaajal;

– kui São Tomé ja Príncipe ametiasutused ei ole esitanud asjaomasele ettevõtjale või tema esindajale käesoleva peatüki punkti 1 lõikes 4 osutatud nimekirja;

– kui nimekirjas ei ole piisavalt kalureid, keda võtta pardale käesoleva peatüki punkti 1 lõikes 2 sätestatud kohustusi silmas pidades.

8.Ühiskomitees koostatakse korrapäraselt ülevaade São Tomé ja Príncipe kalurite pardalevõtmise kohta.

VI PEATÜKK
VAATLEJAD

1.Püügitegevuse vaatlemine

Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad lepingu raames São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kalapüügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe poolt käesolevas peatükis kirjeldatud reeglite kohaselt määratud vaatlejaid.

2.Määratud laevad ja vaatlejad

Käesoleva protokolli raames tegutsevad liidu laevad võtavad järgmiste tingimuste kohaselt pardale São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumi määratud vaatlejaid.

(a)São Tomé ja Príncipe ametiasutuse taotlusel võtavad liidu laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud saaki.

(b)São Tomé ja Príncipe ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, kes laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi esitatakse ajakohastatud nimekirjad iga kolme (3) kuu tagant.

(c)Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused São Tomé ja Príncipe eest vastutavale liidu delegatsioonile ja asjaomastele laevade käitajatele nende laeva pardale võtmiseks määratud vaatleja nime.

(d)Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib São Tomé ja Príncipe ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse, kui talle edastatakse asjaomasele laevale määratud vaatleja nimi.

3.Pardalevõtmise ja pardalt lahkumise tingimused

1.Laeva käitaja või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

2.Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub laeva käitaja valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

3.Asjaomased laeva käitajad teatavad kahe (2) nädala jooksul kümnepäevase (10) etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

4.Kui vaatleja võetakse pardale mõnes muus riigis kui São Tomé ja Príncipe, kannab laeva käitaja vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks São Tomé ja Príncipesse laeva käitaja kulul.

5.Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne (12) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laeva käitaja automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

6.Kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

7.Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

8.Laeva käitaja tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

9.Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja Príncipe.

4.Kindlasummaline rahaline toetus

Selleks et osaleda vaatlejatega seotud kulude katmises, maksab laeva käitaja koos kindlasummalise rahalise toetusega ettemaksuna 250 eurot aastas laeva kohta ning see summa kantakse kindlasummalise ettemaksuga samale pangakontole.

5.Vaatleja ülesanded

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Liidu laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

(a)jälgib laevade püügitegevust;

(b)kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

(c)märgib üles kasutatavad püügivahendid;

(d)kontrollib São Tomé ja Príncipe vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

(e)kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

(f)edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

6.Vaatleja kohustused

Pardal olles peab vaatleja:

(a)võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardalevõtmine ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

(b)suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

(c)vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele, tegevusaruande koopia edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

VII PEATÜKK
RIKKUMISED

1.Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva toimepandud mis tahes rikkumise kohta koostatakse süüdistusakt, mis esitatakse liidule ja lipuriigile nii kiiresti kui võimalik.

2.Laeva kinnipidamine / marsruudi muutmine – Teavitamiskoosolek

1.Kui see on São Tomé ja Príncipe õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse.

2.Kalapüügiluba omava liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel teatab São Tomé ja Príncipe liidule kahekümne nelja (24) tunni jooksul. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

3.Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe korraldab liidu taotlusel ühe (1) tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi püügiseirekeskuse esindaja.

3.Karistused rikkumiste eest – Kokkuleppemenetlus

1.Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktide sätete kohaselt.

2.Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda lipuriigi ja liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolme (3) päeva möödumisel laeva kinnipidamisest teatamisest.

4.Kohtumenetlus – Pangatagatis

1.Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud liidu laeva käitaja São Tomé ja Príncipe osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

2.Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laeva käitajale:

(a)täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

(b)summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

3.São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest seitsme (7) päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

LIITED

1. liide    São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühise püügipiirkonna koordinaadid

2. liide    Kontaktandmed

3. liide    Teave, mis tuleb esitada liidu laevale kalapüügiloa taotlemisel

4. liide    Tehniline teabeleht

5. liide    Laevaseiresüsteemi (VMS) ja püügitegevuse elektroonilise süsteemi (ERS) rakendamine tehnilised nõuded

6. liide    Isikuandmete töötlemine

7. liide    Alusetult makstud rahaliste vahendite sissenõudmine

1. liide
São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühise püügipiirkonna koordinaadid

Laiuskraad    Pikkuskraad

(kraadid, minutid, sekundid)

03 02 22 N    07 07 31 E

02 50 00 N    07 25 52 E

02 42 38 N    07 36 25 E

02 20 59 N    06 52 45 E

01 40 12 N    05 57 54 E

01 09 17 N    04 51 38 E

01 13 15 N    04 41 27 E

01 21 29 N    04 24 14 E

01 31 39 N    04 06 55 E

01 42 50 N    03 50 23 E

01 55 18 N    03 34 33 E

01 58 53 N    03 53 40 E

02 02 59 N    04 15 11 E

02 05 10 N    04 24 56 E

02 10 44 N    04 47 58 E

02 15 53 N    05 06 03 E

02 19 30 N    05 17 11 E

02 22 49 N    05 26 57 E

02 26 21 N    05 36 20 E

02 30 08 N    05 45 22 E

02 33 37 N    05 52 58 E

02 36 38 N    05 59 00 E

02 45 18 N    06 15 57 E

02 50 18 N    06 26 41 E

02 51 29 N    06 29 27 E

02 52 23 N    06 31 46 E

02 54 46 N    06 38 07 E

03 00 24 N    06 56 58 E

03 01 19 N    07 01 07 E

03 01 27 N    07 01 46 E

03 01 44 N    07 03 07 E

03 02 22 N    07 07 31 E

2. liide – Käesoleva protokolli kohase teabevahetuse kontaktandmed

Liidu puhul:

Kalapüügiload:

Rakendus LICENCE: https://webgate.ec.europa.eu/licence

MARE-LICENCES@ec.europa.eu

Kogupüük:

MARE-CATCHES@ec.europa.eu

UN/FLUXi kasutajatugi: MARE-FISH-IT-SUPPORT@ec.europa.eu

São Tomé ja Príncipe puhul: info esitatakse enne protokolli ajutist kohaldamist

3. liide – São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna kalapüügiloa taotlemine

Taotleja, laevaomaniku, laeva tunnusandmete ja tehniliste andmete ning asjaomase ajavahemiku kohta nõutakse järgmist teavet, kui ei ole sätestatud teisiti.

Püügikategooria

Taotleja nimi 

Taotleja tel nr 

Taotleja e-posti aadress 

Laevaomaniku nimi 

Laevaomaniku elukoha linn, sihtnumber ja riik 

Kuni viie peamise tegelikult kasu saava laevaomaniku nimi

Kuni viie peamise tegelikult kasu saava laevaomaniku elukoha linn, sihtnumber ja riik 

Kapteni nimi 

Kapteni kodakondsus 

Laeva e-posti aadress 

Kohaliku agendi nimi ja aadress 

Laeva nimi 

Lipuriik 

Registreerimissadam 

Rahvusvaheline raadiokutsung 

Pardatähis 

MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number 

IMO nr

ICCATI nr

Mis ajast sõidab praeguse lipu all 

Varasem lipuriik (kui on olnud) 

Ehitamise koht 

Ehitamise kuupäev 

Raadiokutsungi sagedus 

Satelliittelefoni number 

Laeva üldpikkus (meetrites) 

Kogumahutavus (GT London) 

Mootoritüüp 

Mootori võimsus (KW) 

Meeskonnaliikmete arv pardal 

Saagi säilitusviis laeva pardal 

Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides 

Kalatrümmide arv 

Kalatrümmide mahutavus (m3) 

Laevaseiresüsteemi tootja

Laevaseiresüsteemi mudel

Laevaseiresüsteemi seerianumber

Laevaseiresüsteemi tarkvaraversioon

Satelliidioperaator

Lubatud püügivahendid 

Püügi lossimiskoht 

Taotletava loa alguskuupäev 

Taotletava loa lõppkuupäev 

Sihtliigid (FAO koodid)

Pardal töötlemise loa taotlus: rookimine / püüda lubatud haide uimede osaline eemaldamine / muu (täpsustada)

4. liide
Tehniline teabeleht
Tuunipüügiseinerid ja triivõngelaevad

KEELATUD LIIGID

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiid-sarvikrai (Manta birostris), hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Lisaks sellele on keelatud vaalhai (Rhincodon typus) püük.

Euroopa Liidu õigusaktide (nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus nr 1185/2003) kohaselt on keelatud haiuimede eemaldamine laeva pardal ning haiuimede pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine. Ilma et see piiraks eelmise lõike kohaldamist, võivad haiuimed laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.

Vastavalt ICCATi soovitustele püüavad lepinguosalised vähendada püügitegevuse juhuslikku mõju kilpkonnadele ja merelindudele ning võtavad meetmeid, et maksimeerida tahtmatult kinni püütud isendite ellujäämisvõimalusi.

TUUNIPÜÜGISEINERID

Lubatud püügivahend: noot

Sihtliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TRIIVÕNGELAEVAD

Lubatud püügivahend: triivõngejada

Sihtliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus).

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

Pardal töötlemise luba tuleb taotleda kalapüügiloa taotlemisel (vt 3. liites esitatud loetelu).

Laevaomanike tasud – laevade arv

5. liide – Laevaseiresüsteemi (VMS) ja püügitegevuse elektroonilise süsteemi (ERS) rakendamine tehnilised nõuded

1. jagu – Ühissätted laeva asukohaandmete edastamise ja ERSi rakendamise kohta lepinguosaliste poolt; talitluspidevus 

Liidu laevu ei loeta nõuetele mittevastavaks, kui lepinguosaliste püügiseirekeskuste vahel takistab laeva asukohaandmete või kalapüügiandmete (edaspidi „ERSi andmed“) edastamist tehniline rike.

Lepinguosalised loovad ühenduse, kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat tarkvara FLUX Transportation Layer, ning rakendavad UN/FLUXi vormingut. São Tomé ja Príncipe tagab, et tema elektroonikaseadmed ühilduvad liidu süsteemiga.

Enne toimimiskeskkonna kasutamist võtavad mõlemad lepinguosalised katsetamiseks kasutusele heakskiitmiskeskkonna. Liit saadab São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele testimissõnumeid heakskiitmiskeskkonnas. Kui testid on läbitud, lepivad mõlemad lepinguosalised kokku kuupäeva, millest alates saadetakse laeva asukohaandmed ja ERSi andmed automaatselt FLUX Transportation Layer tarkvara kaudu ja UN/FLUX-vormingus.

Kuni selle kuupäevani edastatakse liidu laevade asukohaandmed ning ERSi andmed käesoleva protokolli kohaldamise ajal juba kehtinud vormingus ja korras.

Lipuriigi püügiseirekeskus, São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Komisjon vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisest.

Lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskused ning Euroopa Komisjon teavitavad üksteist võimalikult kiiresti automaatse side katkemisest või üle 48 tunni kestvast hooldusest, rakendavad nõuetekohast hoolsust automaatse side taastamiseks ja teatavad teisele lepinguosalisele, kui side on taastatud. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Kui katkestus kestab kauem kui 48 tundi, edastab lipuriigi püügiseirekeskus andmed iga 24 tunni tagant e-posti teel kuni automaatse teabevahetuse taastumiseni. São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus võib taotleda sellist teabevahetust lipuriigi püügiseirekeskuselt, kui rike on seotud selle süsteemiga ja hoolimata rikke kõrvaldamiseks tehtud jõupingutustest kestab see kauem kui 48 tundi.

Katkestusese tõttu saatmata jäänud andmed saadetakse uuesti automaatsete sidesüsteemide abil, kui need on taastatud.

São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad oma pädevaid kontrolliasutusi, et liidu laevu ei käsitataks laevadena, mis on rikkunud laevaseiresüsteemi andmete edastamata jätmisest tulenevaid kohustusi.

Lepinguosalised tagavad andmete järjepidevuse ja eelkõige selle, et nende süsteemidesse integreeritakse asjakohased filtrid, mida kohaldatakse andmete suhtes nii, et arvesse võetakse üksnes São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna kalapüügiga seotud andmeid.

2. jagu – Laevaseiresüsteemi andmeedastuse tehnilised nõuded 

1.    Laeva asukohaandmed – laevaseireseade

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab laeva asukohaandmete automaatse töötlemise ja elektroonilise edastamise Euroopa Komisjoni pakutava tsentraliseeritud ühenduse kaudu. Laeva asukohaandmed peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

Esimene São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“ (NAF) või „ENTRY“ (UN/FLUX). Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast väljumist ja mis on identifitseeritav koodiga „EXI“ (NAF) või „EXIT“ (UN/FLUX).

2.    Teabe edastamine laevaseiresüsteemi rikke korral

Liidu laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala rikkis laevaseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi püügiseirekeskusele e-posti teel vähemalt iga nelja tunni järel ja lisama kõik kohustuslikud andmed. Lipuriigi püügiseirekeskus teavitab sellest muudatusest São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskust. Seejärel edastatakse asukohaandmed selle sagedusega.

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast lahkumisest.

São Tomé ja Príncipele laeva asukohaandmete kohta esitatava teate struktuur NAF-vormingus

Uue UN/FLUX-vormingu ja süsteemi FLUXi Transportation Layer tegelikust rakendamisest alates edastatakse laevaseiresüsteemi andmed vastavalt Euroopa Komisjoni veebisaidil kättesaadavas rakendusdokumendis kirjeldatud vormile ja protsessidele.

LAEVASEIRESÜSTEEMI ANDMETE KAITSE

Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused üksnes

– seire, kontroll ja järelevalve teostamiseks São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt käesoleva protokolli alusel kalastavate liidu laevade üle ning

– São Tomé ja Príncipes tehtavateks teadusuuringuteks kalanduse juhtimise ja arendamise raames.

5.2. Kõnealuseid andmeid ei tohi ühelgi juhul põhjusest olenemata edastada kolmandatele isikutele.

3. jagu – Püügitegevuse registreerimise süsteemi ja ERSi andmete esitamise süsteemi rakendamise tehnilised nõuded

1.    Käesoleva protokolli alusel väljastatud kalapüügiluba omava liidu laeva kapten peab São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas viibides

a) registreerima iga püügipiirkonda sisenemise ja sealt väljumise eraldi sõnumis, milles on esitatud püügipiirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel pardal oleva liigi kogused ning sisenemise või väljumise kuupäev, kellaaeg ja koht. See sõnum edastatakse elektroonilise süsteemi (ERS) või muu teabeedastussüsteemi kaudu São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele hiljemalt kaks tundi enne sisenemist või väljumist;

b) registreerima iga päev laeva asukoha keskpäeval, kui püügitegevust ei toimunud;

c) registreerima iga püügitoimingu puhul toimingu asukoha, püügivahendi, iga püütud liigi koguse, tuues eraldi välja pardale jäetud saagi ja tagasilastud saagi. Iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi; kogused peavad olema esitatud eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

d) edastama iga päev oma lipuriigile hiljemalt kell 24.00 elektroonilises püügipäevikus registreeritud andmed, edastamine toimub iga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas viibitud päeva kohta, sealhulgas juhul, kui saaki ei saada. Seda tehakse ka enne püügipiirkonnast lahkumist.

2. Lipuriigi püügiseirekeskus teeb ERSi andmed São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele kättesaadavaks. Lipuriigi püügiseirekeskus edastab ERSi kiirteated São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata (teatis püügipiirkonda sisenemise kohta, teatis püügipiirkonnast väljumise kohta, teatis sadamasse saabumise kohta). Muud laevalt saadud ERSi teated edastab ta automaatselt kord päevas.

3. Kuni 1. jaos sätestatud testide etapi lõpuni

– edastatakse andmeid süsteemi DEH (Data Exchange Highway) kaudu vormingus EU-ERS (v 3.1) 4 .

– teatatakse ümberlaadimisest São Tomé ja Príncipe pädevale asutusele e-posti teel;

– edastatakse automaatselt ja viivitamata ainult kiirteated („teatis püügipiirkonda sisenemise kohta“ – EOC, „Teatis püügipiirkonnast väljumise kohta“ – COX, „Teatis sadamasse saabumise kohta“ – PNO). Muud liiki sõnumid tehakse São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele kättesaadavaks automaatse taotluse alusel.

4. Alates UN/FLUX-vormingu ja süsteemi FLUX Transportation Layer tegelikust rakendamisest:

– puudutab taotluse alusel kättesaadavaks tegemine üksnes varasemate andmete kohta esitatud konkreetseid taotlusi;

– edastatakse andmed vastavalt Euroopa Komisjoni veebisaidil kättesaadavas rakendusdokumendis kirjeldatud vormile ja protsessidele.

5. São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus kinnitab talle viivituseta edastatud ERSi andmete kättesaamist vastuvõtmist kinnitava vastusega, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Kiiredastuskanali kaudu edastatud ERSi andmete puhul, mille São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus saab vastuseks tema enda esitatud päringule, kättesaamist kinnitavat vastust ei saadeta.

6. Kui rike on laeva ja lipuriigi püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata laeva kaptenile või käitajale või tema esindaja(te)le. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 24:00 mis tahes asjakohaste sidevahendite abil.

7. Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise 10 päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam püügipiirkonnas kala püüda ja peab sealt lahkuma või randuma kahekümne nelja (24) tunni jooksul mõnes São Tomé ja Príncipe sadamas. Laeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi püügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

6. liide – Isikuandmete töötlemine

1.    Mõisted ja kohaldamisala

1.1. Mõisted

Käesolevas liites kasutatakse kalanduslepingu artiklis 2 ja käesoleva protokolli artiklis 1 määratletud mõisteid ning järgmisi mõisteid:

„isikuandmed“ – kogu teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;

„töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

„edastav asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid edastab;

„vastuvõttev asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid vastu võtab;

„andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

„andmete edasisaatmine“ – isikuandmete edastamine vastuvõtva lepinguosalise poolt üksusele, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud („kolmas isik“);

„järelevalveasutus“ – sõltumatu ametiasutus, kes vastutab käesoleva artikli kohaldamise järelevalve eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.

1.2. Kohaldamisala

Käesoleva protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on liidu laeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad käesoleva protokolli alusel tegutsevate liidu laevade pardal.

Seoses käesoleva protokolli rakendamisega, eelkõige seoses toetusetaotluste, püügitegevuse järelevalve ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

– laeva tunnusandmed ja asukoha koordinaadid;

– andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuste kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena;

– laevaomaniku või tema esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number);

– kohalike töötajate andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed);

– kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed);

– pardale võetud kaluritega seotud andmed (nimi, kontaktandmed, koolitus, tervisetõend).

1.3. Vastutavad asutused

Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon ja lipuliikmesriigi asutus ning São Tomé ja Príncipe puhul São Tomé ja Príncipe riiklik isikuandmete kaitse amet.

2.    Isikuandmete kaitse meetmed

2.1. Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine

Käesoleva protokolli alusel taotletud ja edastatud isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik protokolli rakendamiseks, st kalapüügilubade töötlemiseks ning liidu laevade tegevuse kontrollimiseks ja järelevalveks. Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli alusel isikuandmeid üksnes protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

Saadud andmeid ei töödelda muul kui käesolevas lõikes nimetatud eesmärgil või need anonüümitakse.

Vastuvõttev asutus teavitab taotluse korral ja viivitamata edastavat asutust esitatud andmete kasutamisest.

2.2. Täpsus

Lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning vajaduse korral on edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastatud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ning teeb vajalikud parandused ja ajakohastab andmed.

2.3. Säilitamispiirang

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib andmeid säilitada nii kaua, kui on vaja rikkumise või kontrolli järelmeetmete võtmiseks või kuni kohtu- või haldusmenetluse lõpliku lõpetamiseni.

Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.

2.4 Turvalisus ja konfidentsiaalsus

Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Vastuvõttev asutus teatab sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele andmeid esitavale ametiasutusele ning teevad õigeaegselt vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma siseriiklikule õigusraamistikule.

Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemine vastavalt käesoleva protokolli sätetele.

2.5 Parandamine või kustutamine

Lepinguosalised tagavad, et edastav asutus ja vastuvõttev asutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta käesoleva protokolli sätetele, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased.

Lepinguosalised teatavad teineteisele mis tahes parandamisest või kustutamisest.

2.6. Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad, et andmesubjekte teavitatakse neile individuaalse teate saatmise teel käesoleva lepingu avaldamisest nende veebisaitidel, edastatud ja hiljem töödeldud andmete kategooriatest, isikuandmete töötlemise viisist, edastamiseks kasutatud asjakohasest vahendist, töötlemise eesmärgist, kolmandatest isikutest või kolmandate isikute kategooriatest, kellele võib teavet hiljem edastada, üksikisikute õigustest ja mehhanismidest, mis on kättesaadavad nende õiguste kasutamiseks ja õiguskaitse saamiseks, ning kontaktandmed vaidluse või kaebuse esitamiseks.

2.7. Andmete edasisaatmine

Vastuvõttev asutus ei edasta käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmeid kolmandale isikule, kes on asutatud riigis, mis ei ole lipuliikmesriik, välja arvatud juhul kui:

–see on põhjendatud olulise avaliku huvi eesmärgiga, mida tunnustatakse ka edastava asutuse suhtes kohaldatavas õigusraamistikus,

–kui muud liite nõuded (eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumisega) on täidetud ning

–kui riigis, milles kolmas isik asub, või milles kohaldatakse rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 5 artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsust (piisava kaitse otsus), mis hõlmab andmete edasisaatmist; või või

–erijuhul, kui edasisaatmine on vajalik selleks, et edastav asutus saaks täita oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees; või

–erandina ja kui seda peetakse vajalikuks, kohustub kolmas isik töötlema andmeid üksnes konkreetsel eesmärgil, milleks neid edasi saadetakse, ja kustutama need kohe, kui töötlemine ei ole enam selleks vajalik.

3.    Andmesubjekti õigused

3.1. Juurdepääs isikuandmetele

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

–andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte;

–andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist/kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne;

–esitama koopia isikuandmetest;

–esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta.

3.2. Isikuandmete parandamine

Andmesubjekti taotlusel parandab vastuvõttev asutus tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebatäpsed või aegunud.

3.3. Isikuandmete kustutamine

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

–kustutama temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevas protokollis sätestatud kaitsemeetmetega;

–kustutama temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi;

–lõpetama isikuandmete töötlemise, kui andmesubjekt esitab vastuväite oma konkreetse olukorraga seotud põhjustel, välja arvatud juhul, kui töötlemiseks on mõjuvad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.

3.4. Menetlus

Andmesubjekti taotlusele, mis käsitleb juurdepääsu tema isikuandmetele, nende parandamist ja kustutamist, vastab vastuvõttev asutus mõistliku aja jooksul ja õigeaegselt ning igal juhul ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Vastuvõttev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.

Kui andmesubjekti taotlusele vastatakse eitavalt, peab vastuvõttev asutus teavitama andmesubjekti keeldumise põhjustest.

3.5 Piirang

Punktis 3 nimetatud õigusi võib piirata, kui selline piirang on seadusega ette nähtud ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Neid õigusi võib piirata ka selleks, et tagada järelevalve, kontroll või regulatiivne funktsioon, mis on kas või aeg-ajalt seotud avaliku võimu teostamisega.

Samadel tingimustel võib neid õigusi piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

4.    Edasikaebamine ja sõltumatu järelevalve

4.1. Sõltumatu järelevalve

Isikuandmete töötlemise vastavust käesolevale protokollile kontrollib sõltumatult väline või sisemine organ, mis teostab sõltumatut järelevalvet ning kellel on uurimis- ja õiguskaitsevolitused.

4.2. Järelevalveasutused

Liidu puhul teostab sellist järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor, kui töötlemine kuulub komisjoni pädevusse, või liidu liikmesriikide riiklikud andmekaitse järelevalveasutused, kui töötlemine kuulub lipuliikmesriigi pädevusse.

São Tomé ja Príncipe puhul on pädev riiklik isikuandmete kaitse amet.

Euroopa Komisjon või teises lõigus osutatud asutused tegelevad tõhusalt ja õigeaegselt andmesubjektide kaebustega, milles käsitletakse nende isikuandmete töötlemist käesoleva protokolli alusel.

4.3. Kaebuse esitamise õigus

Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekt, kes leiab, et asutus ei ole järginud artiklis 15 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid, või kes leiab, et tema isikuandmeid on rikutud, võib taotleda kohtus või samaväärses organis selle asutuse vastu õiguskaitset õiguskorras kohaldatavate õigusnormidega lubatud ulatuses.

Eelkõige võib ükskõik kumma asutuse vastu esitatud kaebuse esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile (Euroopa Komisjoni puhul) ning [kolmanda riigi asutusele] São Tomé ja Príncipe puhul. Lisaks võib ükskõik kumma asutuse vastu esitada teatavad kaebused Euroopa Liidu Kohtule (Euroopa Komisjoni puhul) ning São Tomé ja Príncipe kohtutele (São Tomé ja Príncipe puhul).

Kui andmesubjekt esitab isikuandmete töötlemise käigus vaidluse või kaebuse edastava asutuse, vastuvõtva asutuse või mõlema vastu, teavitavad asutused üksteist sellistest vaidlustest või kaebustest ning teevad kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus või kaebus põhjendamatu viivituseta vastastikusel kokkuleppel.

4.4. Lepinguosaliste teavitamine

Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist kaebustest, mis nad on saanud seoses käesoleva protokolli kohase isikuandmete töötlemisega, ja kaebuste lahendamisest.

5.    Läbivaatamine

Lepinguosalised teavitavad teineteist oma õigusaktides tehtud muudatustest, mis mõjutavad isikuandmete töötlemist. Kumbki lepinguosaline vaatab korrapäraselt läbi oma põhimõtted ja menetlused, millega rakendatakse artiklit 15 ja käesolevat liidet, ja nende tulemuslikkuse, ning ühe lepinguosalise põhjendatud taotluse korral vaatab teine lepinguosaline läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et kontrollida ja kinnitada, et artiklis 15 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid rakendatakse tulemuslikult. Läbivaatamise tulemused edastatakse taotluse esitanud lepinguosalisele.

Vajaduse korral lepivad nad ühiskomitees kokku asjaomase liite vajalikes muudatustes.

6.    Edastamise peatamine

Edastav lepinguosaline võib isikuandmete edastamise peatada või lõpetada, kui lepinguosalised ei suuda lahendada käesoleva liite kohaselt isikuandmete töötlemisega seotud vaidlusi vastastikusel kokkuleppel, kuni vastuvõttev lepinguosaline on küsimuse rahuldavalt lahendanud. Juba edastatud andmete töötlemist jätkatakse kooskõlas käesoleva liitega.

7. liide. Alusetult makstud vahendite sissenõudmine

Alusetult makstud summade sissenõudmise menetlus on järgmine:

Euroopa Komisjon teatab São Tomé ja Príncipele ametlikult oma kavatsusest nõuda tagasi osa alusetult makstud valdkondlikust toetusest järgmiselt:

esitab täpse summa ja tõendid selle kohta, et artikli 6 lõikes 11 sätestatud sissenõudmise alus on olemas ning

kutsub São Tomé ja Príncipet üles esitama märkusi 45 päeva jooksul alates teate kättesaamisest.

Kui Euroopa Komisjon otsustab sissenõudmismenetlust jätkata, teavitab ta São Tomé ja Príncipet ametlikult oma otsusest sissenõudmismenetlust jätkata ja väljastab kolmekümne (30) päeva jooksul maksmisele kuuluva ametliku võlateate.

Ainult nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel või vea korral võib Euroopa Komisjon muuta summat, maksetähtaega või loobuda sissenõudmisest kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

II LISA
Ühiskomitee poolt vastu võetavate protokolli muudatuste heakskiitmise menetlus

1.Kui ühiskomiteel palutakse võtta vastu protokolli muudatused vastavalt protokolli artikli 16 lõikele 2, volitatakse komisjoni pidama São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsusega läbirääkimisi ning vajaduse korral ja tingimusel, et järgitakse punkti 3 sätteid, kiitma liidu nimel heaks protokolli kavandatud muudatused, milles käsitletakse järgmist:

(a)protokolli artikli 5 lõike 2, artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 2 kohaste kalapüügivõimaluste läbivaatamine ning sellest tulenevalt protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a nimetatud rahaline toetus;

(b)protokolli artikliga 7 ette nähtud valdkondliku toetuse korra muutmine;

(c)liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord;

(d)protokolli artikli 15 lõikega 4 kehtestatud täiendavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks;

2.Komisjon tagab, et ELi nimel heakskiitmine:

(a)on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega;

(b)on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste reeglitega ning võtab arvesse rannikuriikide ühist haldamist;

(c)võtab arvesse komisjonile saadetud uusimat statistilist, bioloogilist ja muud asjaomast teavet.

3.Sel eesmärgil ja tuginedes lõike 2 punktis c osutatud teabele edastab komisjon piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee kohtumist nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks dokumendi, milles on esitatud liidu kavandatava seisukoha üksikasjad.

4.Liidu seisukoha ettepanek loetakse heakskiidetuks, kui ELi lepingu artikli 16 lõike 4 kohaselt nõukogu blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.

5.Kui ühiskomitee järgmistel koosolekutel, sealhulgas kohapeal, on võimatu kokkuleppele jõuda, suunatakse küsimus punktides 2–4 sätestatud korras uuesti nõukogule, et liidu seisukohas võetaks arvesse uusi asjaolusid.

6.Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes kõik vajalikud järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja selle otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.

7.Muudes küsimustes, mis ei puuduta protokolli muudatusi, määratakse vastavalt protokolli artikli 16 lõikele 2 liidu poolt ühiskomitees võetav seisukoht kindlaks kooskõlas aluslepingute ja väljakujunenud töökorraldusega.

(1)    ELT L 205, 7.8.2007, lk 36, ELI:  http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2007/894/oj

(2)    ELT L 2862, 28.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2023/2862/oj  

(3)    Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (EMPs kohaldatav tekst).

(4)

   Tehniline dokumentatsioon Europa.eu veebisaidil https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp  

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).