EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.7.2025

COM(2025) 353 final

2025/0190(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu disainilahenduste kohta (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikele loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikele parema võimaluse neile antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2.1. aprillil 1987. aastal otsustas 1 komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3.Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992 2 , rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4.Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 Euroopa Liidu disainilahenduste kohta 3 . Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid 4 ; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised kohendused.

5.Kodifitseerimise ettepanek on koostatud määruse (EÜ) nr 6/2002 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud määruse III lisas.

2025/0190 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu disainilahenduste kohta (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

🡻 6/2002 (kohandatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa ⌦ Liidu toimimise lepingut ⌫ , eriti selle artikli ⌦ 118 esimest lõiku ⌫

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 5

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

🡻 (kohandatud)

(1)Nõukogu määrust (EÜ) nr 6/2002 6 on korduvalt oluliselt muudetud 7 . Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

🡻 2024/2822 põhjendus 1 (kohandatud)

(2)Määrusega (EÜ) nr 6/2002 loodi Euroopa Ühendusele, ⌦ nüüd Euroopa Liidule ⌫, eriomane disainilahenduste kaitse süsteem, mis on sellest alates ette näinud disainilahenduste kaitse liidu tasandil paralleelselt riikliku tasandi disainilahenduste kaitsega, mis on liikmesriikides kättesaadav vastavalt sealsetele disainilahenduste kaitset käsitlevatele riigisisestele õigusaktidele, mis on ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/71/EÜ 8 alusel.

🡻 6/2002 põhjendus 7 (kohandatud)

(3)Tööstusdisainilahenduste kaitse ei soodusta üksnes üksikute autorite panust Ö liidu Õ üldtootlikkuse ÖsaavutamisseÕ nimetatud valdkonnas, vaid ergutab ka uuenduslikkust ja uute toodete väljatöötamist ning investeerimist nende tootmisse.

🡻 6/2002 põhjendus 8 (kohandatud)

(4)Sellest tulenevalt on Ö liidu Õ tööstusele hädavajalik Ö kättesaadav Õ , siseturu vajadustele kohandatud disainilahenduste kaitse süsteem.

🡻 2024/2822 põhjendus 4 (kohandatud)

(5)Kogemused, mis on saadud ühenduse disainilahenduste süsteemi, Ö nüüd ELi disainilahenduste süsteemi, Õ kehtestamisest saadik, on näidanud, et liidu ja kolmandate riikide üksikautorid ja ettevõtjad on selle süsteemi omaks võtnud ning sellest on saanud edukas ja elujõuline täiendus või alternatiiv disainilahenduste kaitsele liikmesriikide tasandil.

🡻 2024/2822 põhjendus 6 (kohandatud)

(6)Nende üksikautorite ja ettevõtjate jaoks, kes ei soovi oma disainilahenduse kaitset liidu tasandil või kellel ei ole võimalik saada üleliidulist kaitset, isegi kui neil puuduvad tõkked kaitse saamiseks liikmesriigi tasandil, on riigisisesed disainilahenduste kaitse süsteemid siiski endiselt olulised. See tuleks jätta disainilahenduse kaitset sooviva isiku enda otsustada, millist kaitset ta soovib saada – kas disainilahenduse õiguse kaitset riigisiseselt ühes või mitmes liikmesriigis, ainult Ö Euroopa Liidu disainilahendust Õ (‘ELi disainilahendus’) või mõlemat.

🡻 2024/2822 põhjendus 8 (kohandatud)

(7)Disainilahendusi käsitlevad riigisisesed õigusnormid ja tavad peaks olema ELi disainilahenduste süsteemiga vastavuses piisavas ulatuses, et Ö kehtestada Õ võimaluste piires kõikjal liidus võrdsed tingimused disainilahenduste registreerimiseks ja kaitseks. Seda peaksid täiendama Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (edaspidi „amet“), liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo püüded edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1001 9 sätestatud koostööraamistiku alusel tavade ja vahendite ühtlustamist tööstusdisainilahenduste valdkonnas.

🡻 2024/2822 põhjendus 10

(8)Lisaks ELi disainilahenduste süsteemi haldamisele on oluline, et amet edendaks seda süsteemi piisavalt, et suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist disainilahenduste kaitse saamise ja kasutamise võimalusest, väärtusest ja eelistest liidu tasandil.

🡻 2024/2822 põhjendus 11 (kohandatud)

(9)Alates ühenduse disainilahenduste süsteemi loomisest on infotehnoloogia esiletõusuga kaasnenud selliste uute disainilahenduste tulek, mis ei sisaldu füüsilistes toodetes. Disainilahendustena kaitsekõlblike toodete määratlus Ö peaks Õ hõlmama selgelt ka tooteid, mis sisalduvad füüsilises esemes või on kujutatud graafiliselt või ilmnevad sise- või väliskeskkonda moodustavate esemete ruumilisest paigutusest. Selles kontekstis tuleks tunnistada, et oma osa disainilahenduste välimuses võib olla ka animeeritusel, näiteks toote omaduste liikumisel või üleminekul, eelkõige disainilahenduste puhul, mis ei sisaldu füüsilises esemes.

🡻 2024/2822 põhjendus 12 (kohandatud)

(10)Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane Ö ette näha Õ, et disainilahenduse kaitse antakse õiguste omanikule toote ELi disainilahenduse registreerimise kaudu tervikliku või osalise disainilahenduse nende omaduste osas, mis on sellise disainilahenduse registreerimise taotluses selgelt ära näidatud ning avaldamise teel avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

🡻 2024/2822 põhjendus 13 (kohandatud)

(11)Peale ELi disainilahenduse registreerimise taotluses selgelt ära näitamise ei pea toote disainilahenduse omadused olema disainilahenduse kaitse saamiseks ühelgi konkreetsel ajal ega üheski konkreetses kasutusolukorras nähtavad. Erandit sellest põhimõttest Ö tuleks kohaldada Õ mitmeosalise toote selliste koostisosade disainilahenduse kaitsele, mis peavad jääma toote tavapärasel kasutamisel nähtavaks.

🡻 6/2002 põhjendus 14

(12)Disainilahenduse eripärasuse kindlakstegemisel tuleks aluseks võtta, kas disainilahendust vaatleva informeeritud kasutaja üldmulje erineb selgelt muljest, mille talle jätavad olemasolevad disainilahendused, võttes seejuures arvesse toote laadi, millele disainilahendust kohaldatakse või milles see sisaldub, ning eelkõige tööstusharu, kuhu see kuulub, ja disainilahenduse loonud autori vabadusastet.

🡻 6/2002 põhjendus 10

(13)Ei tohiks takistada tehnilisi uuendusi, andes disainilahenduse kaitse neile omadustele, mis on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Endastmõistetavalt ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused. Samuti ei tohi takistada eri tootjate valmistatud toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele. Sellest tulenevalt tuleb disainilahenduse need omadused, mis eespool nimetatud põhjustel kaitsmisele ei kuulu, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata.

🡻 6/2002 põhjendus 11

(14)Seevastu moodultoodete mehaanilised ühenduskohad võivad olla moodultoodete uuenduslike omaduste oluliseks osaks ning neil võib olla suur turuväärtus, mistõttu need peaksid olema kaitstavad.

🡻 6/2002 põhjendus 15 (kohandatud)

(15)Ö ELi Õ disainilahendus peab nii palju kui võimalik teenima kõikide Ö liidu Õ tööstusharude huve.

🡻 6/2002 põhjendus 16

(16)Nendest tööstusharudest osa toodab arvukalt disainilahendusi sageli lühikese turustuseaga toodete jaoks, mille puhul eeliseks on kaitse ilma registreerimisformaalsuste kohustuseta ning kaitse kestus on vähem oluline. Teiselt poolt on tööstusharusid, kes tagatava suurema õiguskindluse tõttu eelistavad registreerimist ning kellel on tarvis pikema kestusega kaitset, mis vastaks nende toodete kavandatavale turustuseale.

🡻 6/2002 põhjendus 17

(17)Seepärast on tarvis kaht liiki kaitset: üht, lühiajalist, registreerimata disainilahenduse jaoks ja teist, pikemaajalist, registreeritud disainilahenduse jaoks.

🡻 6/2002 põhjendus 18 (kohandatud)

(18)Registreeritud Ö ELi Õ disainilahenduse jaoks on tarvis pidada Ö registrit Õ , milles registreeritakse kõik vorminõuetele vastavad taotlused ning järjestatakse need esitamise aja alusel. Selleks et võimalikult vähendada taotlejate kohustusi seoses registreerimise ja muude protseduuridega, ei peaks see registreerimissüsteem üldjuhul põhinema eelneval kaitsekõlblikkuse tingimustele vastavuse sisulisel läbivaatamisel.

🡻 6/2002 põhjendus 19 (kohandatud)

(19)Disainilahendus tuleks Ö ELi Õ disainilahenduseks tunnistada vaid juhul, kui see on uudne ning teiste disainilahendustega võrreldes eristatav.

🡻 6/2002 põhjendus 20 (kohandatud)

(20)Ka on tarvis autoril või Ö autori Õ õigusjärglasel enne, kui ta otsustab registreeritud Ö ELi Õ disainilahenduse vajalikkuse, võimaldada disainilahendust sisaldavaid tooteid turul hinnata. Selleks tuleb sätestada, et disainilahenduse avalikustamine autori või Ö autori Õ õigusjärglase poolt või selle õigusvastane avalikustamine 12 kuu jooksul enne Ö ELi Õ disainilahendusena registreerimise taotluse esitamist ei tohiks mõjutada asjaomase disainilahenduse uudsuse ja eristatavuse hindamist.

🡻 2024/2822 põhjendus 14

(21)Pidades silmas eri tööstusvaldkondades 3D-printimise tehnoloogia kasvavat kasutuselevõttu, sealhulgas tehisintellekti abil, ning disainilahenduse õiguste omanikele sellest tulenevaid raskusi seoses oma kaitstud disainilahenduste ebaseadusliku kopeerimise tulemusliku takistamisega, on asjakohane ette näha, et iga sellise andmekandja või tarkvara loomine, allalaadimine, kopeerimine ja kättesaadavaks tegemine, mis salvestab disainilahenduse eesmärgiga reprodutseerida kaitstud disainilahenduse õigusi rikkuv toode, kujutab endast disainilahenduse kasutamist viisil, milleks peaks olema õiguste omaniku luba.

🡻 2024/2822 põhjendus 15

(22)Selleks et tagada disainilahenduse kaitse ja tulemuslikult võidelda võltsimise vastu ning kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, mille liit on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, eelkõige vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1947) transiidivabadust käsitlevale V artiklile ning geneeriliste ravimite osas TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitlevale Doha deklaratsioonile, mille WTO ministrite konverents võttis vastu 14. novembril 2001, peaks registreeritud ELi disainilahenduse omanikul olema õigus takistada kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus ilma omaniku loata tooteid kolmandatest riikidest liitu, ilma et neid seal vabasse ringlusse lastaks, kui need tooted sisaldavad disainilahendust, mis on identne või sisuliselt identne registreeritud ELi disainilahendusega, või kui nendel toodetel kasutatakse disainilahendust, mis on identne või sisuliselt identne registreeritud ELi disainilahendusega ja luba ei ole antud.

🡻 2024/2822 põhjendus 16

(23)Selleks peaks registreeritud ELi disainilahenduste omanikel olema lubatud takistada õigusi rikkuvate toodete sissetoomist ja asjaomaste toodete suunamist mis tahes tolliprotseduuridele, ka siis, kui asjaomaseid tooteid ei ole kavas lasta liidu turule. Tollikontrolli käigus peaksid tolliasutused kasutama volitusi ja menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 608/2013, 10 seda ka õiguste omanike taotlusel. Eelkõige peaksid tolliasutused tegema vastavaid kontrolle riskianalüüsi kriteeriumide alusel.

🡻 2024/2822 põhjendus 17

(24)Selleks et ühendada vajadus tagada disainilahenduse õiguste tulemuslik kaitse vajadusega vältida seaduslike toodete kaubavoogude vaba liikumise takistamist, peaks registreeritud ELi disainilahenduse omaniku õigus lõppema, kui menetluses, mis on algatatud Euroopa Liidu disainilahenduste kohtus (edaspidi „ELi disainilahenduste kohus“), mis on pädev tegema sisulist otsust selle kohta, kas ELi disainilahenduse õigust on rikutud, suudab deklarant või toodete valdaja tõendada, et registreeritud ELi disainilahenduse omanikul ei ole õigust keelata lõppsihtriigis toodete turule laskmist.

🡻 6/2002 põhjendus 21 (kohandatud)

(25)Registreeritud Ö ELi Õ disainilahendusest tuleneva ainuõiguse eesmärk on tagada suurem õiguskindlus. Seevastu registreerimata Ö ELi Õ disainilahendusega peaks kaasnema vaid õigus takistada kopeerimist. Seepärast ei tohiks kaitse hõlmata tooteid, milles kasutatud disainilahenduse on sõltumatult välja töötanud teine autor. Nimetatud õigus peaks laienema ka õigusi rikkuvaid disainilahendusi sisaldavate toodetega kauplemisele.

🡻 6/2002 põhjendus 22

(26)Need õigused tuleks kehtestada siseriiklike õigusaktidega. Seepärast on tarvis kõikides liikmesriikides ette näha teatavad ühtsed põhisanktsioonid. Need peaksid võimaldama rikkumise lõpetada olenemata jurisdiktsioonist, mille piires rakendamist taotletakse.

🡻 2024/2822 põhjendus 18

(27)Registreeritud ELi disainilahendusest tulenevate ainuõiguste suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid piiranguid. Lisaks eraviisilistele ning mittekaubanduslikel ja katselistel eesmärkidel tehtavatele toimingutele peaks lubatud kasutuse alla kuuluma ka tsiteerimiseks või õppeotstarbeks reprodutseerimine, viited võrdleva reklaami kontekstis ning kommenteerimiseks, kriitikaks või paroodiaks kasutamine, tingimusel et need toimingud on vastavuses hea kaubandustavaga ega kahjusta põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist. Registreeritud ELi disainilahenduse kasutamist kolmandate isikute poolt kunstilise eneseväljenduse raames tuleks lugeda õiglaseks, kui see on kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Lisaks tuleks ELi disainilahendusi käsitlevaid õigusnorme kohaldada viisil, mis tagab põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige väljendusvabaduse täieliku austamise.

🡻 2024/2822 põhjendus 19 (kohandatud)

(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/2823 11  Ö ühtlustati Õ liikmesriikide õigusnormid, mis käsitlevad kaitstud disainilahenduste kasutamist mitmeosaliste toodete remondiks, et taastada toodete algne välimus, juhul kui disainilahendust on kasutatud tootel või see sisaldub tootes, mis on sellise mitmeosalise toote koostisosa, mille välimusest koostisosa kaitstud disainilahendus sõltub. Seega Ö peeti vajalikuks, et varem Õ määruses (EÜ) nr 6/2002 ÖsätestatudÕ üleminekuperioodi remondiklauslist Ö peaks Õ saama alaline säte. Kuna kõnealuse remondiklausli soovitud toime on muuta registreeritud ja registreerimata ELi disainilahenduste õiguste kaitse teostamatuks, kui mitmeosalise toote koostisosa disainilahendust kasutatakse mitmeosalise toote remondiks, et taastada selle algne välimus, peaks kõnealune remondiklausel olema üks Ö käesoleva Õ määruse alusel ELi disainilahenduse õiguse rikkumise korral kasutada olev kaitsemeede. Et tagada kooskõla direktiivis (EL) 2024/2823 ÖsätestatudÕ remondiklausliga ja et disainilahenduse kaitse ulatust piirataks üksnes selleks, et vältida olukorda, kus disainilahenduse õiguste omanikule antakse tegelikkuses tootemonopol, on vaja, et Ö käesolevas Õ määruses sätestatud remondiklausli kohaldamine piirduks sõnaselgelt sellise mitmeosalise toote koostisosadega, mille välimusest kaitstud disainilahendus sõltub. Lisaks tuleks selleks, et tarbijaid mitte eksitada ning et nad saaksid teha teadliku valiku konkureerivate toodete vahel, mida saab remondiks kasutada, selgelt sätestada, et remondiklauslile ei saa tugineda koostisosa valmistaja või müüja, kes ei ole tarbijaid nõuetekohaselt teavitanud mitmeosalise toote remondiks kasutatava toote kaubanduslikust päritolust ja valmistaja identiteedist. Kõnealune üksikasjalik teave tuleks esitada tootele kantud selge ja nähtava märkena, või kui see ei ole võimalik, toote pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis ning see peaks sisaldama vähemalt kaubamärki, mille all toodet turustatakse, ja valmistaja nime.

🡻 2024/2822 põhjendus 20

(29)Käesoleva määrusega taotletava varuosade järelturu liberaliseerimise tulemuslikkuse säilitamiseks ja kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga 12 on mitmeosalise toote koostisosa valmistajal või müüjal selleks, et kasutada remondiklausli kohast erandit disainilahenduse kaitsest, hoolsuskohustus sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagada, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta neid muul eesmärgil kui remondiks, et taastada mitmeosalise toote algne välimus. See ei tohiks siiski eeldada, et mitmeosalise toote koostisosa valmistaja või müüja tagab objektiivselt ja igal juhul, et lõppkokkuvõttes kasutavad lõppkasutajad nende valmistatavaid või müüdavaid osi tegelikult üksnes remondiks, eesmärgiga taastada asjaomase mitmeosalise toote algne välimus.

🡻 6/2002 põhjendus 23 (kohandatud)

(30)⌦ Kolmandatel isikutel ⌫ , kes ⌦ suudavad ⌫ tõendada, et on Ö liidus Õ heauskselt kasutanud, ka kaubanduslikul eesmärgil, või teinud tegelikke ja olulisi ettevalmistusi registreeritud Ö ELi Õ disainilahendusena kaitstava sellise disainilahenduse kasutamiseks, mis ei ole nimetatu koopia, võib olla õigus seda disainilahendust piiratud ulatuses kasutada.

🡻 2024/2822 põhjendus 21 (kohandatud)

(31)Et hõlbustada disainilahendusega kaitstud toodete turustamist, eelkõige Ö väikeste ja kesmise suurusega ettevõtjate Õ (VKEde) ja üksikautorite jaoks, ning suurendada teadlikkust nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil kehtivast disainilahenduste registreerimise korrast, peaks disainilahenduse õiguste omanikel ja nende nõusolekul ka teistel isikutel olema võimalik kasutada üldtunnustatud märget, mis koosneb sümbolist.

🡻 6/2002 põhjendus 24 (kohandatud)

(32)Käesoleva määruse peaeesmärk on ⌦ tagada, et ⌫ taotlejate kulutused ja jõupingutused registreeritud Ö ELi Õ disainilahenduse saamiseks ⌦ oleks võimalikult väikesed ⌫ , et võimaldada Ö VKEdel Õ ning üksikautoritel seda hõlpsasti omandada.

🡻 2024/2822 põhjendus 22 (kohandatud)

(33)Registreeritud ELi disainilahenduse taotlusi Ö peaks Õ olema võimalik esitada ainult ametile. Selleks et hõlbustada taotlejatele teabe ja haldussuuniste andmist ELi disainilahenduste registreerimise menetluse kohta, on asjakohane, et amet ning liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teeksid omavahel vastavasisulist koostööd määruses (EL) 2017/1001 sätestatud koostööraamistiku alusel.

🡻 2024/2822 põhjendus 24

(34)On äärmiselt tähtis pakkuda asjakohaseid vahendeid, mis võimaldavad kõiki disainilahendusi selgelt ja täpselt esitada ning mis on disainilahenduste visualiseerimise ja liidu tööstuse vajaduste osas kohandatavad tehnoloogia arenguga. Tagamaks, et sama graafilist kujutist saab kasutada nii siis, kui disainilahendust taotletakse ühes või mitmes liikmesriigis, kui ka siis, kui taotletakse registreeritud ELi disainilahendust, peaksid amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo olema kohustatud tegema üksteisega koostööd, et kehtestada ühised standardid vorminõuete jaoks, millele selline kujutis peab vastama.

🡻 6/2002 põhjendus 25 (kohandatud)

(35)Need tööstusharud, kus toodetakse lühikese aja jooksul suures koguses disainilahendusi, mille kasutusaeg võib olla lühike ning millest vaid mõningaid rakendatakse kaubanduslikul eesmärgil, saavad kasu registreerimata Ö ELi Õ disainilahenduse kasutamisest. Lisaks sellele on tarvis nimetatud tööstusharude jaoks hõlbustada registreeritud Ö ELi Õ disainilahenduse saamist. Selle vajaduse rahuldaks võimalus koondada ühte taotlusse mitu disainilahendust. Õiguste teostamise, litsentsimise, asjaõiguste, sundtäitmise, maksejõuetusmenetluse, loobumise, uuendamise, üleandmise, avaldamise edasilükkamise või kehtetuks tunnistamise puhul võib koondtaotluses sisalduvaid disainilahendusi siiski käsitada ka eraldi.

🡻 2024/2822 põhjendus 25

(36)Suurema tõhususe huvides on samuti asjakohane lihtsustada registreeritud ELi disainilahenduste kohta koondtaotluste esitamist, nii et taotlejatel oleks võimalik kombineerida disainilahendusi ühte taotlusse, ilma et nende suhtes kehtiks tingimus, et tooted, milles disainilahendused on ette nähtud sisalduma või millel kasutamiseks need on ette nähtud, peavad kõik kuuluma 1968. aasta Locarno kokkuleppega loodud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni samasse klassi. Siiski tuleks ette näha ülempiir, et vältida koondtaotluste võimalikku kuritarvitamist.

🡻 6/2002 põhjendus 26 (kohandatud)

(37)Ö Liidu Õ disainilahenduse registreerimisele järgnev tavapärane avaldamine võib mõningatel juhtudel takistada või ohustada disainilahendusega seotud kaubandustehingute õnnestumist. Sellistel juhtudel on lahenduseks võimalus avaldamine mõistlikuks ajaks edasi lükata.

🡻 6/2002 põhjendus 27 (kohandatud)

(38)Rregistreeritud Ö ELi Õ disainilahenduse kehtivusega seotud Ö taotluste Õ arutamine ühes kohas Ö peaks aitama Õ kokku hoida kulusid ja aega võrreldes menetlusega mitme riigi kohtus.

🡻 6/2002 põhjendus 28 (kohandatud)

(39)Seepärast on tarvis sätestada kaitsemeetmed, sealhulgas õigus kaevata edasi apellatsioonikotta ja viimasena ka Euroopa Kohtusse. Selline menetlus Ö peaks aitama Õ edendada Ö ELi Õ disainilahenduste kehtivuse tingimuste ühtset tõlgendamist.

🡻 2024/2822 põhjendus 26

(40)Tõhususe huvides ja menetluste lihtsustamiseks peaksid teavitus- ja sidevahendid olema üksnes elektroonilised. Siiski on oluline, et amet annaks nii internetis kui ka väljaspool seda asjakohaseid tehnilisi suuniseid ja abi, et hõlbustada elektrooniliste vahendite kasutamist ja vältida digilõhet.

🡻 6/2002 põhjendus 29 (kohandatud)

(41)On oluline, et Ö ELi Õ disainilahendusest tulenevaid õigusi oleks võimalik tõhusalt teostada kogu Ö liidu Õ territooriumil.

🡻 6/2002 põhjendus 30

(42)Vaidluste lahendamise süsteem peaks võimaluse piires välistama meelepärase kohtualluvuse valimise; seepärast on tarvis ette näha ühesed rahvusvahelise kohtualluvuse normid.

🡻 6/2002 põhjendus 31 (kohandatud)

(43)Käesolev määrus ei takista Ö ELi Õ disainilahendustena kaitstavate disainilahenduste suhtes kohaldamast liikmesriikide tööstusomandiseadusi või muid asjakohaseid õigusakte, näiteks akte, mis käsitlevad disainilahendusele registreerimisega saadud kaitset, registreerimata disainilahendusi, kaubamärke, patente ja kasulikke mudeleid, kõlvatut konkurentsi või tsiviilvastutust.

🡻 2024/2822 põhjendus 36 (kohandatud)

(44)Kuna autoriõiguse seadused on liidus suuresti ühtlustatud, on asjakohane Ö kehtestada käesolevast Õ määrusest ja autoriõiguse seadusest tuleneva kaitse kumulatsiooni põhimõte, võimaldades kaitsta ELi disainilahenduste õigustega kaitstud disainilahendusi autoriõigusega kaitstud teostena, tingimusel et autoriõiguse seadusest tulenevad nõuded on täidetud.

🡻 2024/2822 põhjendus 27 (kohandatud)

(45)Arvestades, et ametile makstavate lõivude suurus on ELi disainilahenduste kaitse süsteemi toimimise jaoks otsustava tähtsusega ja et see on oma laadilt liikmesriikide disainilahenduste süsteeme täiendav, on asjakohane määrata nende lõivude suurus kindlaks otse Ö käesoleva Õ määruse lisas. Lõivude suurus tuleks kehtestada tasemel, millega oleks tagatud nii see, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks, kui ka see, et ELi disainilahenduste süsteem ja liikmesriikide disainilahenduste süsteemid eksisteerivad üheskoos ja täiendavad üksteist, võttes muu hulgas arvesse ELi disainilahenduste turu suurust ning VKEde vajadusi.

🡻 2024/2822 põhjendus 29 (kohandatud)

(46)Et amet saaks ELi disainilahenduse taotlusi läbipaistva, põhjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja kiirelt läbi vaadata ja registreerida, tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Ö käesolevat Õ määrust, määrates kindlaks taotluse muutmise korra üksikasjad.

🡻 2024/2822 põhjendus 30 (kohandatud)

(47)Et registreeritud ELi disainilahendust saaks läbipaistva, põhjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult ja tõhusalt kehtetuks tunnistada, tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Ö käesolevat Õ määrust, määrates kindlaks registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise korra.

🡻 2024/2822 põhjendus 31 (kohandatud)

(48)Et apellatsioonikojad saaksid ameti otsuseid läbipaistva, põhjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja täielikult läbi vaadata, tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Ö käesolevat Õ määrust, määrates kindlaks apellatsioonimenetluste üksikasjad, kui ELi disainilahendustega seotud menetluste puhul on vaja teha erandeid määruse (EL) 2017/1001 artikli 73 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide sätetest.

🡻 2024/2822 põhjendus 32 (kohandatud)

(49)Et tagada ELi disainilahenduste süsteemi sujuv, tulemuslik ja tõhus toimimine, tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Ö käesolevat Õ määrust , määrates kindlaks suulise menetluse nõuded ja tõendite kogumise üksikasjaliku korra, teavitamise üksikasjaliku korra, sidevahendid ja vormid, mida menetlusosalised peavad kasutama, tähtaegade arvutamise ja kestuse reeglid, otsuse tühistamise või ELi disainilahenduste registrisse tehtud kande kustutamise korra, menetluse jätkamise üksikasjaliku korra ning ametis esindamise üksikasjad.

🡻 2024/2822 põhjendus 33 (kohandatud)

(50)Et tagada apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus, tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Ö käesolevat Õ määrust, määrates kindlaks apellatsioonikodade töökorralduse üksikasjad, kui ELi disainilahendustega seotud menetluste puhul on vaja teha erandeid määruse (EL) 2017/1001 artikli 168 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest.

🡻 2024/2822 põhjendus 34

(51)On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 13 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

🡻 2024/2822 põhjendus 35 (kohandatud)

(52)Selleks et tagada Ö käesoleva Õ määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks taotlusi, tunnistusi, nõudeid, eeskirju, teateid ja muid dokumente käsitlevad üksikasjad vastavalt Ö käesoleva Õ määrusega sätestatud asjakohastele menetlusnormidele ning kehtestada menetluse seisukohast oluliste ja tegelike kulude maksimummäärad, Euroopa Liidu Disainilahenduste Bülletäänis ja ameti teatajas avaldamise üksikasjalik kord, ameti ning liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse üksikasjalik kord, kirjaliku menetluse puhul tõendavate dokumentide tõlkimise üksikasjalik kord ning selliste otsuste täpsed liigid, mida teeb kehtetuks tunnistamise osakondades üksainus liige. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 14 .

🡻 2024/2822 põhjendus 39

(53)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, sest ELi disainilahenduste süsteem on oma laadilt autonoomne ja riiklikest süsteemidest sõltumatu, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

🡻 6/2002

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 3

ELi disainilahendus

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 2

1. Käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavat disainilahendust nimetatakse edaspidi Euroopa Liidu disainilahenduseks ehk ELi disainilahenduseks.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 5

2. Disainilahendust kaitstakse kui:

a)“registreerimata 🡺1 ELi 🡸 disainilahendust”, kui see on käesolevas määruses sätestatud viisil avalikkusele kättesaadavaks tehtud;

b)“registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendust”, kui see on käesolevas määruses sätestatud viisil registreeritud.

3. 🡺1 ELi disainilahendus 🡸 on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu 🡺2 liidus 🡸. Seda saab registreerida, üle anda või loobuda, kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelustada üksnes kogu 🡺2 liidus 🡸. Nimetatud põhimõte ja selle mõju on üldkohaldatavad, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 7

Artikkel 2

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Määrusega (EL) 2017/1001 loodud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (edaspidi „amet“) täidab talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

🡻 2024/2822

Artikkel 3

Õigusvõime

Käesoleva määruse rakendamisel käsitatakse ettevõtjaid ja äriühinguid ning muid õigussubjekte juriidiliste isikutena, kui nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on neil võime enda nimel omada igat liiki õigusi ja kohustusi, sõlmida lepinguid või teha muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjas hagejaks ja kostjaks.

🡻 6/2002

II JAOTIS

DISAINILAHENDUSI KÄSITLEV ÕIGUS

1. jagu

Kaitsekõlblikkus

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 9

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„disainilahendus“ – toote või selle osa välimus, mis tuleneb toote enese ja/või selle kaunistuste omadustest, eelkõige joontest, piirjoontest, värvidest, kujust, faktuurist ja/või materjalist, kaasa arvatud nende omaduste liikumisest, üleminekust või muul viisil animeeritusest;

2)„toode“ – mis tahes tööstuslikult või käsitsi loodud objekt, v.a arvutiprogrammid, olenemata sellest, kas see sisaldub füüsilises esemes või on teostatud mittefüüsilisel kujul, kaasa arvatud:

a)pakend, komplektid, sise- või väliskeskkonna moodustavate esemete ruumiline paigutus ja osad, mis on ette nähtud mitmeosaliseks tooteks kokkupanekuks;

b)graafilised teosed või sümbolid, logod, pinnamustrid, tüpograafilised kirjatüübid ja graafilised kasutajaliidesed;

3)„mitmeosaline toode“ – mitmest osast koosnev toode, mida on võimalik osade asendamiseks lahti võtta ja uuesti kokku panna.

🡻 6/2002

Artikkel 5

Kaitsekõlblikkus

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 10

1. Disainilahendust kaitstakse ELi disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 5

2. Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

a)kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist selle tavakasutuse käigus nähtav ja

b)sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja eristatavuse tunnustamise tingimustele.

3. Lõike 2 punkti a kohane “tavakasutus” on kasutamine lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

Artikkel 6

Uudsus

1. Disainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks:

a)registreerimata 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

b)registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

2. Disainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.

Artikkel 7

Eristatavus

1. Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

a)registreerimata 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

b)registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

2. Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.

Artikkel 8

Avalikustamine

1. Artiklite 6 ja 7 kohaldamisel loetakse disainilahendus avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubavahetuses või see on muul viisil avalikustatud kas enne artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 7 lõike 1 punktis a või artikli 6 lõike 1 punktis b ja artikli 7 lõike 1 punktis b nimetatud kuupäeva, välja arvatud juhul, kui 🡺2 liidus 🡸 tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad ei oleks mõistliku ootuse kohaselt pidanud sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saama. Disainilahendust ei loeta siiski avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üksnes avalikustatud kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 11

2. Avalikustamist ei võeta artiklite 6 ja 7 kohaldamisel arvesse, kui avalikustatud disainilahendus, mis on identne disainilahendusega, mille kaitset registreeritud ELi disainilahendusena taotletakse, või ei erine oma üldmuljelt sellest, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 11 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 5

a)autori, ⌦ autori ⌫ õigusjärglase või kolmanda isiku poolt autori või ⌦ autori ⌫ õigusjärglase antud teabe või toimingute alusel ja

b)12 kuu jooksul enne taotluse esitamist või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka juhul, kui disainilahendus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud autori või ⌦ autori ⌫õigusjärglase suhtes toime pandud õigusvastase teo tagajärjel.

Artikkel 9

Tehnilisest otstarbest tulenevad disainilahendused ja ühenduskohtade disainilahendused

1. 🡺1 ELi disainilahendus 🡸 ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest.

2. 🡺1 ELi disainilahendus 🡸 ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mida on tarvis täpselt sama kujuga ja suurusega reprodutseerida selleks, et toodet, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud, saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada selle sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode võib täita oma otstarvet.

3. Erandina lõikest 2 annab 🡺1 ELi disainilahendus 🡸 artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimustel kaitse disainilahendusele, mille ülesanne on võimaldada mitme vahetatava toote monteerimist või ühendamist moodulsüsteemiks.

Artikkel 10

Avaliku korra või kõlbluse vastased disainilahendused

🡺1 ELi disainilahendus 🡸 ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega.

2. jagu

Kaitse ulatus ja tähtaeg

Artikkel 11

Kaitse ulatus

1. 🡺1 ELi disainilahendusest 🡸 tulenev kaitse hõlmab kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje.

2. Kaitse ulatuse hindamisel võetakse arvesse ⌦ disainerite ⌫ vabadusastet ⌦nende disainilahenduste⌫ väljatöötamise käigus.

Artikkel 12

Registreerimata🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse kaitse ⌦ algus ja kaitse kehtivuse ⌫tähtaeg

1. Disainilahendust, mis vastab 1. jaos ⌦ sätestatud ⌫ tingimustele, kaitstakse registreerimata 🡺1 ELi 🡸disainilahendusena kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil disainilahendus 🡺2 liidus 🡸 esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti.

2. Disainilahendus loetakse lõike 1 tähenduses ⌦ liidus ⌫ avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on trükis avaldatud, näitusele esitatud, seda on kasutatud kaubavahetuses või see on muul viisil avalikustatud sellisel viisil, et ⌦ liidus ⌫ tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad pidid mõistliku ootuse kohaselt sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saama. Disainilahendust ei loeta siiski avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üksnes avalikustatud kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 12 (kohandatud)

Artikkel 13

Registreeritud ELi disainilahenduse kaitse algus ja kaitse kehtivuse tähtaeg

1. Disainilahenduse kaitse registreeritud ELi disainilahendusena ⌦ algab ⌫ siis, kui amet selle registreerib.

2. Registreeritud ELi disainilahendus registreeritakse viieks aastaks, mida arvestatakse registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Õiguste omanik võib kooskõlas artikliga 66 pikendada registreeringu kehtivust veel üheks või mitmeks viieaastaseks ajavahemikuks, kusjuures kokku on kaitse kehtivuse tähtaeg kuni 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.

🡻 6/2002 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

3. jagu

Õigus 🡺1 ELi disainilahendusele 🡸

Artikkel 14

Õigus 🡺1 ELi disainilahendusele 🡸

1. Õigus 🡺1 ELi disainilahendusele 🡸 kuulub autorile või ⌦ autori ⌫ õigusjärglasele.

2. Kui disainilahenduse on ühiselt välja töötanud kaks või enam isikut, kuulub õigus 🡺1 ELi disainilahendusele 🡸 neile ühiselt.

3. Seevastu juhul, kui disainilahenduse on välja töötanud töötaja, täites ⌦ töötaja ⌫ tööandja määratud kohustusi või antud juhtnööre, kuulub õigus 🡺1 ELi disainilahendusele 🡸 tööandjale, kui siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 14 (kohandatud)

Artikkel 15

Nõuded seoses õigusega ELi disainilahendusele

1. Kui registreerimata ELi disainilahenduse avalikustab või nõuab endale isik, kellel ei ole artikli 14 alusel sellele õigust, või kui selline isik on taotlenud registreeritud ELi disainilahendust või selle oma nimele registreerinud, võib isik, kellel on sellele kõnealuse artikli alusel õigus, nõuda asjaomase liikmesriigi pädevas kohtus või asutuses enda tunnustamist selle ELi disainilahenduse seadusliku omanikuna, ilma et see piiraks muude kõnealuse isiku käsutuses olevate õiguskaitsevahendite kasutamist.

2. Kui isikul on õigus ELi disainilahendusele ühiselt koos teiste isikutega, võib see isik lõike 1 kohaselt nõuda enda tunnustamist ühisomanikuna.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaste menetluste kasutamise õigus aegub kolm aastat pärast registreeritud ELi disainilahenduse avaldamist või registreerimata ELi disainilahenduse avalikustamist. Seda sätet ei kohaldata, kui isik, kellel puudub õigus ELi disainilahendusele, on disainilahenduse taotlemisel, avalikustamisel või oma nimele registreerimisel tegutsenud pahauskselt.

4. Isik, kellel on artikli 14 alusel õigus ELi disainilahendusele, võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitada ametile omanikuvahetuse taotluse koos asjaomase liikmesriigi pädeva kohtu või asutuse lõpliku otsusega, mis käsitleb õigust sellele ELi disainilahendusele.

5. Registreeritud ELi disainilahenduse puhul kantakse artiklis 104 osutatud ELi disainilahenduste registrisse (edaspidi „register“) järgmised ⌦ elemendid ⌫ :

a)märge selle kohta, et asjaomase liikmesriigi pädevas kohtus või asutuses on algatatud lõike 1 kohane menetlus;

b)asjaomase liikmesriigi pädeva kohtu või asutuse lõpliku otsuse, mis käsitleb õigust sellele ELi disainilahendusele, või muul viisil menetluse lõpetamise kuupäev ja üksikasjad;

c)igasugune selline muudatus registreeritud ELi disainilahenduse omandiõiguses, mis tuleneb asjaomase liikmesriigi pädeva kohtu või asutuse lõplikust otsusest, mis käsitleb õigust sellele ELi disainilahendusele.

Artikkel 16

Õigust registreeritud ELi disainilahendusele käsitleva lõpliku otsuse toime

1. Kui artikli 15 lõike 1 kohase menetluse tulemusena läheb registreeritud ELi disainilahenduse omandiõigus täielikult üle teisele isikule, lõppevad litsentsid ja muud õigused registreeritud ELi disainilahenduse uue omaniku registrisse kandmisega.

2. Kui registreeritud ELi disainilahenduse omanik või litsentsiaat on enne artikli 15 lõike 1 kohase menetluse algatamise registreerimist disainilahendust liidus kasutanud või teinud selleks tegelikke ja olulisi ettevalmistusi, võib ta kasutamist jätkata juhul, kui ta kolme kuu jooksul alates uue omaniku registrisse kandmise kuupäevast taotleb uuelt omanikult, kelle nimi on registrisse kantud, lihtlitsentsi. Litsents antakse mõistlikuks ajaks ja mõistlikel tingimustel.

3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui registreeritud ELi disainilahendust kasutama hakates või selleks ettevalmistusi tegema asudes tegutses kõnealuse ELi disainilahenduse omanik või litsentsiaat pahauskselt.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 17

Disainilahenduse registreeritud omaniku õiguste eeldamine

Ametis tehtavate toimingute ning muude toimingute puhul loetakse õigustatud isikuks see isik, kelle nimele registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendus on registreeritud, enne registreerimist aga see isik, kelle nimel on taotlus esitatud.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 15

Artikkel 18

Autori õigus äramärkimisele

Autoril on samal viisil registreeritud ELi disainilahenduse taotleja või omanikuga õigus, et ta märgitakse autorina ära nii ametis kui ka registris. Kui disainilahendus on valminud kollektiivi tööna, võib üksikute autorite asemel ära märkida kollektiivi. Selle õiguse hulka kuulub õigus kanda registrisse autori või kollektiivi nime muudatus.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

4. jagu

🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 mõju

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 16

Artikkel 19

Kaitse objekt

Kaitstud on registreeritud ELi disainilahenduse need välisomadused, mis on registreerimistaotluses nähtavalt esitatud.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 17

Artikkel 20

ELi disainilahendusest tulenevad õigused

1. Registreeritud ELi disainilahendus annab selle omanikule ainuõiguse kasutada seda disainilahendust ning takistada kolmandat isikut seda ilma omaniku nõusolekuta kasutamast.

2. Lõike 1 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

a)sellise toote valmistamine, pakkumine, turule laskmine või kasutamine, milles disainilahendus sisaldub või millel disainilahendust kasutatakse;

b)punktis a osutatud toote importimine või eksportimine;

c)punktis a osutatud toote ladustamine punktides a ja b osutatud eesmärkidel;

d)sellise andmekandja või tarkvara loomine, allalaadimine, kopeerimine ja jagamine või levitamine, mis salvestab disainilahenduse, eesmärgiga võimaldada valmistada punktis a osutatud toodet.

3. Registreeritud ELi disainilahenduse omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kolmandatest riikidest liitu tooteid, mida ei lasta liidus vabasse ringlusse, kui disainilahendus sisaldub nendes toodetes või seda kasutatakse nendel toodetel identsena või kui disainilahendust ei ole võimalik olulistes aspektides sellistest toodetest eristada ja õiguste omanik ei ole selleks luba andnud.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud õigus lõppeb, kui määruse (EL) nr 608/2013 kohaselt algatatud menetluses, mille eesmärk on teha kindlaks, kas ELi disainilahenduse õigust on rikutud, esitab deklarant või toodete valdaja tõendeid selle kohta, et registreeritud ELi disainilahenduse omanikul ei ole õigust keelata lõppsihtriigis toodete turule laskmist.

4. Registreerimata ELi disainilahenduse omanikul on õigus takistada lõigetes 1 ja 2 osutatud toiminguid üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb kaitstud disainilahenduse kopeerimisest.

Esimeses lõigus osutatud vaidlusalust kasutust ei loeta registreerimata ELi disainilahenduse kopeerimisest tulenevaks, kui kasutatava disainilahenduse on sõltumatult loonud autor, kelle puhul on alust arvata, et ta ei ole omaniku poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud disainilahendusega tuttav.

5. Käesoleva artikli lõiget 4 kohaldatakse ka selliste registreeritud ELi disainilahenduste suhtes, mille avaldamine on edasi lükatud, seni kuni asjaomaseid registrikandeid ega toimikut ei ole artikli 62 lõike 4 kohaselt avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 21

ELi disainilahendusest tulenevate õiguste piirangud

1. ELi disainilahendusest tulenevaid õigusi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)toimingud, mis on tehtud eraviisiliselt ja mittekaubanduslikel eesmärkidel;

b)toimingud, mis on tehtud katselistel eesmärkidel;

c)tsiteerimiseks või õppeotstarbeks reprodutseerimine;

d)toimingud, mille eesmärk on tuvastada toode kui disainilahenduse õiguste omaniku toode või viidata tootele kui nende õiguste omaniku tootele;

e)toimingud, mis on tehtud kommenteerimise, kriitika või paroodia eesmärgil;

f)seadmed ja varustus kolmandas riigis registreeritud laevadel ja õhusõidukitel, mis sisenevad ajutiselt liidu territooriumile;

g)punktis f osutatud laevade ja õhusõidukite remondiks vajalike varuosade ja tarvikute liitu importimine;

h)punktis f osutatud laevade ja õhusõidukite remont.

2. Lõike 1 punkte c, d ja e kohaldatakse üksnes juhul, kui toimingud on kooskõlas õiglaste kaubandustavadega ega piira disainilahenduse tavapärast kasutamist põhjendamatult, ning punktis c osutatud juhul, kui mainitakse selle toote päritolu, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 18

Artikkel 22

Remondiklausel

1. Kaitset ei anta ELi disainilahendusele, mis on sellise mitmeosalise toote koostisosa, mille välimusest sõltub koostisosa disainilahendus, ja mida kasutatakse artikli 20 lõike 1 tähenduses üksnes asjaomase mitmeosalise toote remondiks, et taastada selle algne välimus.

2. Lõikele 1 ei või tugineda mitmeosalise toote koostisosa valmistaja või müüja, kes ei ole tootele kantud selge ja nähtava märkega või muul sobival viisil tarbijaid nõuetekohaselt teavitanud mitmeosalise toote remondiks kasutatava toote kaubanduslikust päritolust ja valmistaja identiteedist, et tarbijad saaksid teha teadliku valiku konkureerivate toodete vahel, mida saab remondiks kasutada.

3. Mitmeosalise toote koostisosa valmistaja või müüja ei ole kohustatud tagama, et lõppkokkuvõttes kasutavad lõppkasutajad nende valmistatavaid või müüdavaid koostisosi üksnes remondiks, eesmärgiga taastada mitmeosalise toote algne välimus.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 19

Artikkel 23

Õiguste lõppemine

ELi disainilahendusest tulenevad õigused ei laiene toimingutele, mis on seotud tootega, milles ELi disainilahendusest tuleneva kaitse alune disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse, juhul kui ELi disainilahenduse omanik on toote Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) turule lasknud või kui seda on tehtud omaniku nõusolekul.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 5

🡺3 2024/2822 artikli 1 punkt 4

Artikkel 24

Registreeritud🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse varemkasutamisõigused

1. Varemkasutamisõigus on igal kolmandal isikul, kes suudab tõendada, et ta on 🡺2 liidus 🡸 heauskselt asunud kasutama registreeritud 🡺1 ELi 🡸disainilahendusena kaitstavat sellist disainilahendust, mis ei ole nimetatu pealt kopeeritud, või teinud selleks tegelikke ja olulisi ettevalmistusi enne taotluse esitamise kuupäeva või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

2. Varemkasutamisõigus tähendab kolmanda isiku jaoks õigust kasutada disainilahendust sel eesmärgil, milleks see on juba kasutusele võetud või milleks on tehtud tegelikke ja olulisi ettevalmistusi enne registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva.

3. Varemkasutamisõigus ei kehti teisele isikule antud disainilahenduse kasutuslitsentsi suhtes.

4. Varemkasutamisõigust ei saa võõrandada, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on ettevõtja ning õigus võõrandatakse koos ettevõtte selle osaga, mis kasutamist alustas või selleks ettevalmistusi tegi.

Artikkel 25

Riiklik kasutus

🡺1 ELi disainilahendustele 🡸 võib kohaldada liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis võimaldavad siseriiklikke disainilahendusi kasutada riigil või riigi heaks, kuid üksnes olulistest kaitse- või julgeolekuvajadustest tingitud ulatuses.

5. jagu

Kehtetus

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

1. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendus tunnistatakse kehtetuks ametile VI ja VII jaos sätestatud korras esitatud taotluse alusel või 🡺3 ELi disainilahenduste kohtu 🡸 poolt vastuhagi alusel, mis on esitatud rikkumise suhtes algatatud menetluses.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 20

2. ELi disainilahenduse võib kehtetuks tunnistada ka pärast seda, kui ELi disainilahendus on aegunud või sellest on loobutud, juhul kui taotleja ilmutab õigustatud huvi sisulise otsuse saamise vastu.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 4

3. Registreerimata 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse tunnistab 🡺2 ELi disainilahenduste 🡸 kohus kehtetuks kohtule esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi alusel.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 21 (kohandatud)

Artikkel 27

Kehtetuse alused

1. ELi disainilahenduse võib kehtetuks tunnistada üksnes järgmistel juhtudel:

a)ELi disainilahendus ei vasta artikli 4 punktis 1 ⌦ sätestatud ⌫ määratlusele;

b)ELi disainilahendus ei vasta artiklites 5–10 sätestatud nõuetele;

c)pädeva kohtu või asutuse otsuse kohaselt puudub õiguste omanikul artikli 14 kohane õigus ELi disainilahendusele;

d)ELi disainilahendus on vastuolus varasema disainilahendusega, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne või pärast taotluse esitamise kuupäeva, või kui nõutakse prioriteeti, siis ELi disainilahenduse prioriteedikuupäeva, ning mille kaitse hakkas kehtima kuupäevast, mis eelneb taotluse esitamise kuupäevale, või kui nõutakse prioriteeti, siis ELi disainilahenduse prioriteedikuupäevast:

i)tulenevalt registreeritud ELi disainilahendusest või sellise disainilahenduse taotlusest, tingimusel et disainilahendus registreeritakse;

ii)tulenevalt liikmesriigi registreeritud disainilahenduse õigusest või sellise õiguse taotlusest, tingimusel et disainilahendus registreeritakse, või

iii)tulenevalt disainilahenduse õigusest, mis on registreeritud 1999. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni (edaspidi „Genfi redaktsioon“) alusel ja mis kehtib liidus, või tulenevalt sellise õiguse taotlusest, tingimusel et disainilahendus registreeritakse;

e)hilisemas disainilahenduses on kasutatud eristavat tähist ja liidu õigus või liikmesriigi õigus, mis seda tähist reguleerib, annab tähise õiguste omanikule õiguse selline kasutus keelata;

f)disainilahenduses on loata kasutatud liikmesriigi autoriõiguse seadusega kaitstud teost;

g)disainilahenduses on väärkasutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon“) artiklis 6ter loetletud elementi või nimetatud artiklis loetlemata märke, embleeme ja vapikilpe, mille suhtes liikmesriigis on eriline avalik huvi, ning mille registreerimiseks ei ole pädevad asutused oma nõusolekut andnud.

2. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud kehtetuse alustele võivad tugineda järgmised isikud:

a)iga füüsiline või juriidiline isik või

b)iga rühm või organ, kes on moodustatud valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kauplejate või tarbijate huvide esindamiseks, kui see rühm või organ võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtumenetluses hagejaks ja kostjaks.

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud kehtetuse alusele võib tugineda üksnes isik, kellel artikli 14 kohaselt on õigus ELi disainiahendusele.

4. Lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud kehtetuse alustele võivad tugineda üksnes järgmised isikud:

a)varasema õiguse taotleja või omanik;

b)isikud, kellel on liidu õigusaktide või asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel õigus neid õigusi kasutada; või

c)litsentsiaat, kellele varasema õiguse omanik on loa andnud.

5. Lõike 1 punktis g sätestatud kehtetuse alusele võib tugineda üksnes isik või üksus, keda väärkasutus puudutab.

6. Erandina lõigetest 4 ja 5 võivad liikmesriigid sätestada, et lõike 1 punktides d ja g sätestatud alustele võib omal algatusel tugineda ka asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

7. Registreeritud ELi disainilahendust ei tunnistata kehtetuks, kui lõike 1 punktides d, e ja f osutatud õiguste taotleja või omanik andis enne kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuhagi esitamist ELi disainilahenduse registreerimiseks selge nõusoleku.

8. Kui lõike 1 punktides d, e ja f osutatud õiguste taotleja või omanik on varem taotlenud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamist või esitanud rikkumise suhtes algatatud menetluses vastuhagi, ei tohi ta esitada uut kehtetuks tunnistamise taotlust ega vastuhagi mõne muu kõnealustes punktides osutatud õiguse põhjal, millele ta oleks võinud tugineda ka esmase taotluse või vastuhagi puhul.

🡻 6/2002

Artikkel 28

Kehtetuse tagajärjed

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 22

1. Loetakse, et kehtetuks tunnistatud ELi disainilahendusel on käesoleva määruse kohane toime algusest peale puudunud.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

2. Kui 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 omaniku hooletusest või pahausklikkusest tingitud kahju hüvitamise nõudeid või alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, ei mõjuta 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuse tagajärjed:

a)rikkumise kohta tehtud jõustunud otsuseid, mis on täitmisele pööratud enne kehtetuks tunnistamist;

b)enne kehtetuks tunnistamise otsust sõlmitud lepinguid, kuivõrd neid on täidetud enne otsuse tegemist; õiguspärasuse tagamiseks võib asjaomase lepingu alusel makstud summad siiski tagasi nõuda ulatuses, millises asjaolud seda õigustavad.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 23

6. jagu

Registreerimisteade

Artikkel 29

Registreerimissümbol

Registreeritud ELi disainilahenduse omanik võib teavitada üldsust sellest, et disainilahendus on registreeritud, märkides tootele, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse, ringi sisse paigutatud D-tähe

Sellisele disainilahenduse teatele võib lisada disainilahenduse registreerimisnumbri või hüperlingi disainilahenduse registrikandele.

🡻 6/2002 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 5

III JAOTIS

🡺1 ELi DISAINILAHENDUSE 🡸 KUI OMANDIÕIGUSE OBJEKT

Artikkel 30

🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 käsitamine siseriikliku disainilahendusena

1. Kui artiklites 31, 33, 34, 35 ja 36 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse 🡺1 ELi disainilahendust 🡸 kui omandi õiguse objekti tervikuna ning kogu 🡺2 liidu 🡸 territooriumil selle liikmesriigi siseriikliku disainilahendusena:

a)kus on asjaomasel kuupäeval omaniku alaline elukoht või asukoht või

b)kus on asjaomasel kuupäeval omaniku registreeritud asukoht, kui punkt a ei ole kohaldatav.

2. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse puhul kohaldatakse lõiget 1 registrikannete alusel.

3. Ühisomanike puhul, kellest kaks või enam vastavad lõikes 1 ⌦ sätestatud ⌫ tingimusele, määratakse nimetatud lõikes osutatud liikmesriik kindlaks järgmiselt:

a)registreerimata 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse puhul asjaomase ühisomaniku järgi, kelle omanikud on nimetanud omavahelisel kokkuleppel;

b)registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse puhul asjaomase ühisomaniku järgi, kes on registrisse kantud järjekorras esimesena.

4. Kui lõiked 1, 2 ja 3 ei ole kohaldatavad, loetakse lõikes 1 nimetatud liikmesriigiks liikmesriik, kus on ameti asukoht.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 24

Artikkel 31

Registreeritud ELi disainilahenduse üleandmine

1. Registreeritud ELi disainilahenduse üleandmine toimub kirjalikult ja lepingupooled kirjutavad sellele alla, välja arvatud juhul, kui see tuleneb kohtuotsusest.

Registreeritud ELi disainilahenduse üleandmine, mis ei vasta esimeses lõigus sätestatud nõuetele, on kehtetu.

2. Ühe poole taotluse korral kantakse registreeritud ELi disainilahenduse üleandmine registrisse ja avaldatakse.

3. Üleandmise registrisse kandmise avaldus peab sisaldama teavet registreeritud ELi disainilahenduse, uue omaniku ja vajaduse korral uue omaniku esindaja kohta. Samuti peab see sisaldama dokumente, mis nõuetekohaselt tõendavad üleandmist vastavalt lõikele 1.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused või artiklis 32 osutatud rakendusaktides sätestatud tingimused, mida kohaldatakse üleandmise registreerimise suhtes, ei ole täidetud, annab amet taotlejale puudustest teada. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lükkab amet üleandmise registreerimise taotluse tagasi.

5. Kahe või enama registreeritud ELi disainilahenduse üleandmise registreerimiseks võib esitada ühe taotluse, kui registreeritud omanik ja õigusjärglane on kõigil nendel registreeritud ELi disainilahendustel samad.

6. Kuni üleandmist ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane registreeritud ELi disainilahenduse registreerimisest tulenevaid õigusi kasutada.

7. Kui ametiga suhtlemisel on tarvis kinni pidada tähtaegadest, võib õigusjärglane esitada vastavad avaldused ametile pärast seda, kui üleandmise registreerimise avaldus on ametile laekunud.

8. Kõik dokumendid, millest tuleb registreeritud ELi disainilahenduse omanikku artikli 85 kohaselt teavitada, adresseeritakse isikule, kes on omanikuna registrisse kantud.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 25

Artikkel 32

Üleandmisega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks:

a)üksikasjad, mida peab sisaldama artikli 31 lõikes 3 osutatud üleandmise registreerimise taotlus;

b)artikli 31 lõikes 3 osutatud dokumendid, mida nõutakse üleandmise tõendamiseks, võttes arvesse registreeritud omaniku ja õigusjärglase antud nõusolekut.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 6/2002 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 33

Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse asjaõigused

1. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendust võib pantida ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2. Poole taotluse korral kantakse lõikes 1 ⌦ osutatud ⌫ õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 34

Sundtäitmine

1. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendusele võib kohaldada sundtäitmist.

2. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendusele sundtäitmise kohaldamise menetluse osas on ainupädevad artikli 30 kohaselt määratud liikmesriigi kohtud ja asutused.

3. Poole taotluse korral märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 26 (kohandatud)

Artikkel 35

Maksejõuetusmenetlus

1. ELi disainilahendus võib olla ainult sellise maksejõuetusmenetluse objekt, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ 15 artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandjate ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 16 artikli 4 punktis 1 määratletud krediidiasutuste puhul on ⌦ käesoleva artikli ⌫ lõikes 1 osutatud põhihuvide kese see liikmesriik, kus kindlustusandjale või krediidiasutusele on antud tegevusluba.

3. Kui ELi disainilahendus on ühisomandis, kohaldatakse lõiget 1 ühisomaniku osa suhtes.

4. Kui ELi disainilahendus on maksejõuetusmenetluse objekt, tehakse sellekohane kanne pädeva riikliku asutuse taotlusel registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 36

Litsentsimine

1. ELi disainilahendus võib terves liidus või selle osas olla litsentsi objektiks. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2. ELi disainilahenduse omanik võib kasutada sellest ELi disainilahendusest tulenevaid õigusi litsentsiaadi vastu, kes rikub litsentsilepingu sätteid järgmise osas:

a)litsentsi kehtivusaeg;

b)see, millises vormis võib disainilahendust kasutada;

c)tootevalik, mille jaoks litsents on antud;

d)litsentsiaadi poolt litsentsi alusel valmistatud toodete kvaliteet.

3. Kui litsentsilepingus ei ole sätestatud teisiti, võib litsentsiaat algatada ELi disainilahenduse õiguse rikkumise menetluse üksnes disainilahenduse omaniku nõusolekul. Seevastu ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse algatada, kui ELi disainilahenduse omanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õiguse rikkumise suhtes menetlust algatanud.

4. Litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus astuda rikkumismenetlusse, mille on algatanud ELi disainilahenduse omanik.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 27

Artikkel 37

Litsentside ja muude õiguste registrisse kandmise kord

1. Artikli 31 lõiget 3, artikli 32 alusel vastu võetud norme ning artikli 31 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis artiklis 33 osutatud asjaõiguse või selle üleandmise registreerimise, artiklis 34 osutatud sundtäitmise, artiklis 35 osutatud maksejõuetusmenetluses oleku ning artiklis 36 osutatud litsentsi registreerimise või litsentsi üleandmise registreerimise suhtes. Artikli 31 lõikes 3 sätestatud litsentsi üleandmist nõuetekohaselt dokumenteerivate dokumentide nõuet siiski ei kohaldata, kui taotluse esitab ELi disainilahenduse omanik.

2. Lõikes 1 osutatud õiguste registreerimise taotlus loetakse esitatuks alles siis, kui nõutav lõiv on tasutud.

3. Litsentsi registreerimise taotlus võib sisaldada taotlust litsentsi registrisse kandmiseks ühe või mitmena järgmistest:

a)ainulitsents;

b)all-litsents, juhul kui selle annab litsentsiaat, kelle litsents on registrisse kantud;

c)litsents, mis piirdub konkreetse tootevalikuga;

d)litsents, mis piirdub teatava osaga liidust;

e)ajutine litsents.

Kui esitatakse taotlus litsentsi registrisse kandmiseks esimese lõigu punktis c, d või e nimetatud litsentsina, tuleb litsentsi registreerimise taotluses märkida konkreetne tootevalik, liidu osa või ajavahemik, mille jaoks litsents antakse.

4. Kui käesolevas määruses sätestatud litsentside ja muude õiguste registreerimise tingimused ei ole täidetud, annab amet taotlejale puudusest teada. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, lükkab amet registreerimistaotluse tagasi.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 28

Artikkel 38

Tagajärjed kolmandatele isikutele

1. ELi disainilahenduse puhul toovad artiklites 31, 33 ja 36 nimetatud õigustoimingud kõikides liikmesriikides kolmandatele isikutele tagajärgi üksnes alates registrisse kandmisest. Sellisel õigustoimingul on enne registrisse kandmist siiski tagajärjed nendele kolmandatele isikutele, kes on omandanud registreeritud ELi disainilahendusega seotud õigused pärast kõnealuse toimingu kuupäeva, kuid olid õiguste omandamise kuupäeval toimingust teadlikud.

2. Lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes omandab registreeritud ELi disainilahenduse või sellest tuleneva õiguse terve ettevõtja üleminekuga või muu üldõigusjärgluse alusel.

3. Artiklis 34 osutatud õigustoimingute tagajärgi kolmandatele isikutele reguleerivad artikli 30 kohaselt kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktid.

4. Pankrotimenetluste ja muude sarnaste menetluste tagajärgi kolmandatele isikutele reguleerivad selle liikmesriigi õigusaktid, kus selline menetlus esimesena algatatakse kõnealuse valdkonna liikmesriigi õigusaktides või kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 29

Artikkel 39

Litsentse ja muid õigusi käsitlevate registreeringute kustutamise või muutmise kord

1. Artikli 37 lõike 1 alusel tehtud registreering kustutatakse või seda muudetakse ühe asjaomase isiku taotluse põhjal.

2. Registreeringu kustutamise või muutmise taotlus peab sisaldama asjaomase registreeritud ELi disainilahenduse registreerimisnumbrit või mitme disainilahenduse ühise registreerimise korral iga disainilahenduse numbrit ja selle õiguse üksikasju, mille registreeringu kustutamist või muutmist taotletakse.

3. Registreeringu kustutamise või muutmise taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis näitavad, et registreeritud õigust ei ole enam olemas või et litsentsiaat või muu õiguse omanik nõustub registreeringu kustutamise või muutmisega.

4. Kui registreeringu kustutamise või muutmise nõuded ei ole täidetud, annab amet taotlejale puudustest teada. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lükkab amet registreeringu kustutamise või muutmise taotluse tagasi.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 30

Artikkel 40

Registreeritud ELi disainilahenduse taotlus omandiõiguse objektina

Registreeritud ELi disainilahenduste taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 30–39. Kui mõne nimetatud sätte toime oleneb registrisse kandmisest, täidetakse see formaalsus registreeritud ELi disainilahenduse registrisse kandmisel.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

IV JAOTIS

REGISTREERITUD 🡺1 ELi 🡸 DISAINILAHENDUSE TAOTLUS

1. jagu

Taotluste esitamine ning tingimused

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 31

Artikkel 41

Taotluste esitamine

1. Registreeritud ELi disainilahenduse taotlus esitatakse ametile.

2. Amet väljastab taotlejale viivitamata kättesaamistõendi, mis sisaldab vähemalt toimiku numbrit, disainilahenduse kujutist, kirjeldust või muud identifitseerimisvahendit, dokumentide liiki ja arvu ning nende vastuvõtmise kuupäeva. Koondtaotluse puhul täpsustatakse ameti väljastatavas tõendis esimene disainilahendus ja esitatud disainilahenduste arv.

🡻 6/2002

Artikkel 42

Taotlustele esitatavad tingimused

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 32(a) (kohandatud)

1. Registreeritud ELi disainilahenduse taotlus peab sisaldama:

a)registreerimistaotlust;

b)taotleja identifitseerimisandmeid;

c)piisavalt selget disainilahenduse kujutist, mis võimaldab kindlaks teha objekti, millele kaitset taotletakse.

2. Taotlus peab sisaldama ka viidet toodetele, milles disainilahendus on ette nähtud sisalduma või millel kasutamiseks see on ette nähtud.

3. Lisaks võib taotlus sisaldada:

a)kirjeldust, mis selgitab kujutist;

b)taotlust registreerimise avaldamine artikli 62 kohaselt edasi lükata;

c)teavet esindaja kohta, juhul kui taotleja on esindaja nimetanud;

d)nende toodete klassifikatsiooni, milles disainilahendus on ette nähtud sisalduma või millel kasutamiseks see on ette nähtud, vastavalt ⌦ 1968. aasta Locarno kokkuleppega loodud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi „Locarno klassifikatsioon“) ⌫ klassile ja alamklassile taotluse esitamise kuupäeval kehtivas redaktsioonis;

e)autori või autorite kollektiivi äramärkimist või taotleja vastutusel avaldust, et autor või autorite kollektiiv on äramärkimisõigusest loobunud.

4. Taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv. Kui esitatakse edasilükkamistaotlus⌦ kooskõlas lõike 3 punktiga b ⌫ , tuleb lisaks tasuda ka avaldamise edasilükkamise lõiv.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 32(b)

5. Lisaks lõigetes 1–4 osutatud nõuetele peab registreeritud ELi disainilahenduse taotlus vastama käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud vorminõuetele. Niivõrd kui need nõuded on seotud lõike 1 punktis c osutatud disainilahenduse kujutise ja kujutamisvahenditega, määrab tegevdirektor kindlaks erinevate vaadete numeratsiooniviisi, juhul kui kujutis on esitatud staatiliste vaadetena, elektroonilise faili formaadi ja suuruse ning muud asjakohased tehnilised näitajad. Kui need nõuded näevad ette sellise objekti identifitseerimise, millele kaitset ei taotleta, kasutades teatavat liiki visuaalselt tähistatud loobumisi, või teatavat liiki vaadete esitamise, võib tegevdirektor määrata kindlaks, et lubatud on täiendavad visuaalselt tähistatud loobumiste liigid ja konkreetsed lubatud vaadete liigid.

🡻 6/2002 (kohandatud)

6. Lõikes 2 ja lõike 3 punktides a ja d ⌦ osutatud ⌫ punktides sisalduv teave ei mõjuta disainilahenduse kaitse ulatust.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 33

Artikkel 43

Taotlusega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks üksikasjad, mida peab sisaldama registreeritud ELi disainilahenduse taotlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 6/2002

Artikkel 44

Koondtaotlused

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 34(a)

1. Ühte registreeritud ELi disainilahenduste koondtaotlusse võib koondada kuni 50 disainilahendust. Amet nummerdab kõik koondtaotluses sisalduvad disainilahendused tegevdirektori määratava süsteemi kohaselt.

2. Lisaks artikli 42 lõikes 4 osutatud lõivudele tuleb koondtaotluse puhul tasuda taotluse esitamise lõiv iga täiendava disainilahenduse eest, mis koondtaotluses sisaldub, ning juhul kui taotluses sisaldub palve avaldamine edasi lükata, siis ka avaldamise edasilükkamise lõiv iga sellise koondtaotluses sisalduva disainilahenduse kohta, mille puhul edasilükkamist taotletakse.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 34(b)

3. Koondtaotlus peab vastama artikli 45 kohaselt vastu võetud rakendusaktides ette nähtud vorminõuetele.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 34(c)

4. Iga disainilahendust, mis sisaldub koondtaotluses või sellisel taotlusel põhinevas registreeringus, võib käsitleda teistest disainilahendustest eraldi. Eelkõige võib teistest eraldi teostada sellise disainilahenduse õigusi, seda litsentsida, käsitada seda asjaõiguste, sundtäitmise või maksejõuetusmenetluse esemena, sellest loobuda, selle kehtivust pikendada või seda üle anda, selle avaldamist edasi lükata või selle kehtetuks tunnistada.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 35

Artikkel 45

Koondtaotlustega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks üksikasjad, mida peab sisaldama koondtaotlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 36 (kohandatud)

Artikkel 46

Taotluse esitamise kuupäev

Registreeritud ELi disainilahenduse taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 42 lõikes 1 ⌦ osutatud ⌫ teabega, tingimusel et artikli 42 lõikes 4 ja artikli 44 lõikes 2 osutatud taotlusega seotud lõivud tasutakse ühe kuu jooksul alates nende dokumentide esitamisest.

Artikkel 47

Liidu taotluse ja riigisisese taotluse võrdsus

Registreeritud ELi disainilahenduse taotlus, millele on määratud esitamiskuupäev, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane riigisisene taotlus, võttes asjakohasel juhul arvesse ka ELi disainilahenduse taotluse prioriteedinõuet.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 37

Artikkel 48

Klassifikatsioon ja viited toodetele

1. Tooted, milles ELi disainilahendus on ette nähtud sisalduma või millel kasutamiseks see on ette nähtud, klassifitseeritakse vastavalt Locarno klassifikatsioonile, lähtudes taotluse esitamise kuupäeval kehtivast redaktsioonist.

2. Artikli 42 lõikes 2 osutatud viites tootele määratakse selgelt ja täpselt kindlaks toodete laad ning see peab võimaldama liigitada iga toodet ainult ühte Locarno klassifikatsiooni klassi ja alamklassi, kasutades võimaluse korral ameti poolt kättesaadavaks tehtud ühtlustatud andmebaasi, mis sisaldab viiteid toodetele. Viide tootele peab vastama disainilahenduse kujutisele.

3. Tooted rühmitatakse vastavalt Locarno klassifikatsiooni klassidele ning iga rühma ees on klassi number, millesse see toodete rühm kuulub, ja esitatakse selle klassifikatsiooni kohases klasside ja alamklasside järjestuses.

4. Kui taotleja kasutab selliseid viiteid toodetele, mis ei sisaldu lõikes 2 osutatud andmebaasis või mis ei vasta disainilahenduse kujutisele, võib amet pakkuda välja kõnealuses andmebaasis sisalduvaid viiteid toodetele. Kui taotleja ameti määratud tähtaja jooksul ei vasta, võib amet jätkata taotluse läbivaatamist, lähtudes väljapakutud viidetest toodetele.

🡻 6/2002

2. jagu

Prioriteet

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 37 (kohandatud)

Artikkel 49

Prioriteediõigus

1. Isikul, kes on esitanud nõuetekohase taotluse disainilahenduse õiguse või kasuliku mudeli kohta ükskõik millises Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osalisriigis või osalisriigile, või ⌦ isiku ⌫ õigusjärglasel on sama disainilahenduse või kasuliku mudeli kohta registreeritud ELi disainilahenduse taotluse esitamisel prioriteediõigus kuue kuu jooksul esmase taotluse esitamisest alates.

2. Prioriteediõiguse aluseks loetakse iga sellise taotluse esitamine, mis on olenemata taotluse tulemusest selle riigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati, või kahe- või mitmepoolsete lepingute kohaselt piisav taotluse esitamise kuupäeva kindlaksmääramiseks.

3. Hilisemat taotlust, mis käsitleb sama disainilahendust kui varem esitatud esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või käib sama riigi kohta, käsitatakse prioriteedi määramisel esmase taotlusena, juhul kui varasem taotlus on hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, sellest on loobutud või see on tagasi lükatud, ilma et seda oleks avalikkusele kättesaadavaks tehtud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi ning eeldusel, et see ei ole olnud prioriteedinõude aluseks. Varasemat taotlust ei peeta sellisel juhul hiljem prioriteedinõude aluseks.

4. Kui esmane taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osaline, kohaldatakse lõikeid 1–3 üksnes sel määral, mil avaldatud uurimistulemustest selgub, et kõnealune riik annab ametile esitatud esmase taotluse alusel ja käesolevas määruses ette nähtud tingimustel samaväärse toimega prioriteediõiguse. Vajaduse korral palub tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas asjaomane riik tagab sellise vastastikuse kohtlemise. Kui komisjon teeb kindlaks, et riik tagab sellise vastastikuse kohtlemise, avaldab ta vastavasisulise teate Euroopa Liidu Teatajas.

5. Lõikes 4 osutatud prioriteediõigust hakatakse kohaldama alates päevast, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse teade selle kohta, et tagatud on vastastikune kohtlemine, juhul kui teates ei ole määratud varasemat kohaldamise alguskuupäeva. Prioriteediõigus kaotab kehtivuse päeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni teade selle kohta, et vastastikust kohtlemist enam ei tagata, juhul kui teates ei ole määratud varasemat kehtivuse lõppkuupäeva.

6. Lõigetes 4 ja 5 osutatud teated avaldatakse ka ameti teatajas.

Artikkel 50

Prioriteedinõue

1. Registreeritud ELi disainilahenduse taotleja, kes soovib kasutada varasema taotluse prioriteeti, peab esitama prioriteedinõude kas koos taotlusega või kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Selline prioriteedinõue peab sisaldama varasema taotluse kuupäeva ja riiki. Varasema taotluse toimiku number ja prioriteedinõuet tõendavad dokumendid tuleb esitada kolme kuu jooksul prioriteedinõude esitamise kuupäevast arvates.

2. Tegevdirektor võib ette näha, et dokumente, mille taotleja peab esitama prioriteedinõude tõendamiseks, võib olla vähem kui dokumente, mida nõutakse artikli 51 kohaselt vastu võetud rakendusaktides, tingimusel et järgitakse taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet ja et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 38

Artikkel 51

Prioriteedinõudega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks dokumentide liigid, mis tuleb esitada artikli 50 lõike 1 kohaselt varasema taotluse prioriteedi nõudmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 39

Artikkel 52

Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõiguse toime seisneb selles, et artiklite 6, 7, 8 ja 24, artikli 27 lõike 1 punktide d, e ja f ning artikli 62 lõike 1 kohaldamisel loetakse prioriteedikuupäev registreeritud ELi disainilahenduse taotluse esitamise kuupäevaks.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 40 (kohandatud)

Artikkel 53

Näituseprioriteet

1. Kui registreeritud ELi disainilahenduse taotleja on tooteid, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse, esitlenud ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel, mis kuulub ⌦ Pariisis 22. novembril ⌫ 1928. aastal allakirjutatud ning viimati 30. novembril 1972. aastal muudetud rahvusvaheliste ⌦ näitustega seotud ⌫ konventsiooni ⌦ kohaldamisalasse ⌫, ning kui ta esitab taotluse kuue kuu jooksul selliste toodete esmaesitluse kuupäevast arvates, siis võib ta prioriteediõigust nõuda nimetatud kuupäevast alates.

2. Taotleja, kes soovib lõike 1 alusel prioriteeti nõuda, peab esitama prioriteedinõude kas koos taotlusega või kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotleja peab esitama kolme kuu jooksul prioriteedinõude esitamisest arvates tõendid selle kohta, et tooted, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse, on lõike 1 tähenduses avalikustatud.

3. Liikmesriigis või kolmandas riigis antud näituseprioriteet ei pikenda artiklis 49 sätestatud prioriteedi tähtaega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 41

Artikkel 54

Rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks selliste tõendite liigid ja üksikasjad, mis tuleb esitada artikli 53 lõike 2 kohaselt näituseprioriteedi nõudmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 42

V JAOTIS

REGISTREERIMISE, PIKENDAMISE JA MUUTMISE KORD

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 43

Artikkel 55

Taotluse esitamise ametlikele nõuetele vastavuse kontrollimine

1. Amet kontrollib, kas registreeritud ELi disainilahenduse taotlus vastab artiklis 46 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva määramise nõuetele.

2. Amet kontrollib, kas:

a)registreeritud ELi disainilahenduse taotlus vastab artikli 42 lõigetes 2, 3 ja 5 ning koondtaotluse puhul artikli 44 lõigetes 1 ja 3 osutatud nõuetele;

b)asjakohasel juhul on artikli 42 lõike 4 kohane täiendav lõiv avaldamise edasilükkamise eest ettenähtud tähtaja jooksul tasutud;

c)asjakohasel juhul on artikli 44 lõike 2 kohane täiendav lõiv iga koondtaotluses sisalduva disainilahenduse avaldamise edasilükkamise eest ettenähtud tähtaja jooksul tasutud.

3. Kui registreeritud ELi disainilahenduse taotlus ei vasta lõikes 1 või 2 osutatud nõuetele, palub amet taotluse esitajal kõrvaldada puudused või tasuda maksmata lõivud kahe kuu jooksul alates selle palve saamisest.

4. Kui taotleja ei täida ameti lõikes 3 osutatud palvet täita lõikes 1 osutatud nõuded, ei käsitleta taotlust registreeritud ELi disainilahenduse taotlusena. Kui taotluse esitaja täidab nimetatud palve need nõuded täita, määrab amet taotluse esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil kindlakstehtud puudused on kõrvaldatud või maksmata lõivud tasutud.

5. Kui taotleja ei täida ameti lõikes 3 osutatud palvet täita lõike 2 punktides a ja b osutatud nõuded, lükkab amet taotluse tagasi.

6. Kui taotleja ei täida ameti lõikes 3 osutatud palvet täita lõike 2 punktis c osutatud nõuded, lükatakse taotlus täiendavate disainilahenduste osas tagasi, välja arvatud juhul, kui on selge, milliste disainilahenduste katmiseks on makstud summa ette nähtud. Kui puuduvad muud kriteeriumid, mille abil kindlaks teha, milliste disainilahenduste eest on tasutud, käsitleb amet disainilahendusi sellises numbrilises järjestuses, milles need on koondtaotluses esitatud. Taotlus lükatakse tagasi nende disainilahenduste puhul, mille eest täiendavat avaldamise edasilükkamise lõivu ei ole tasutud või mille eest ei ole seda tasutud täies ulatuses.

7. Kui prioriteedinõude tingimused ei ole täidetud, tähendab see kõnealuse taotluse puhul prioriteediõiguse kaotamist.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 45 (kohandatud)

Artikkel 56

Registreerimata jätmise alused

1. Kui amet leiab käesoleva määruse artikli 55 kohase kontrolli käigus, et disainilahendus, millele kaitset taotletakse, ei vasta käesoleva määruse artikli 4 punktis 1 ⌦ sätestatud ⌫ määratlusele, et see on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega või, ilma et pädevad asutused oleksid andnud registreerimiseks oma nõusoleku, on selles väärkasutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6ter loetletud elementi või nimetatud konventsiooni artiklis 6ter loetlemata märke, embleeme ja vapikilpe, mille suhtes liikmesriigis on eriline avalik huvi, teatab ta taotlejale, et disainilahendust ei registreerita, täpsustades registreerimata jätmise aluse.

2. Lõikes 1 osutatud teates määrab amet tähtaja, mille jooksul taotleja võib esitada märkusi, võtta taotluse või vastustatud vaated tagasi või esitada disainilahenduse muudetud kujutise, mis erineb algselt taotluses esitatud kujutisest üksnes ebaoluliste üksikasjade poolest.

3. Kui taotleja registreerimata jätmise aluseid ei kõrvalda, lükkab amet taotluse tagasi. Kui need alused kehtivad ainult mõne koondtaotluses sisalduva disainilahenduse puhul, lükkab amet taotluse tagasi üksnes nende disainilahenduste osas.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 46

Artikkel 57

Taotluse tagasivõtmine ja muutmine

1. Taotleja võib ELi disainilahenduse taotluse või mõned taotluses sisalduvad disainilahendused, kui tegemist on koondtaotlusega, igal ajal tagasi võtta.

2. Taotleja võib taotletud ELi disainilahenduse kujutist ebaolulistes üksikasjades igal ajal muuta.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 47

Artikkel 58

Taotluse muutmisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artikli 57 lõikes 2 osutatud taotluste muutmise korra üksikasjad.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 48

Artikkel 59

Registreerimine

1. Kui registreeritud ELi disainilahenduse taotluse nõuded on täidetud, kannab amet taotluses sisalduva disainilahenduse ja artikli 104 lõikes 2 osutatud andmed registrisse sellises ulatuses, milles taotlust ei ole artikli 56 kohaselt tagasi lükatud.

2. Kui taotlus sisaldab palvet avaldamine artikli 62 kohaselt edasi lükata, kantakse registrisse ka see asjaolu ja edasilükkamistähtaja lõppkuupäev.

3. Registreerimiskuupäevaks on artiklis 46 osutatud taotluse esitamise kuupäev.

4. Artikli 42 lõike 4 ja artikli 44 lõike 2 kohaselt tasutavaid lõive ei tagastata isegi mitte juhul, kui taotletavat disainilahendust ei registreerita.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 49 (kohandatud)

Artikkel 60

Avaldamine

Pärast registreerimist avaldab amet registreeritud ELi disainilahenduse artikli 107 lõike 1 punktis a osutatud ⌦ Euroopa Liidu ⌫ Disainilahenduste Bülletäänis.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 50

Artikkel 61

Avaldamisega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks üksikasjad, mida peab sisaldama artikli 60 kohaselt avaldatav teave. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 51 (kohandatud)

Artikkel 62

Avaldamise edasilükkamine

1. Registreeritud ELi disainilahenduse taotleja võib taotluse esitamisel paluda, et registreeritud ELi disainilahenduse avaldamine lükataks taotluse esitamise kuupäevast, või kui nõutakse prioriteeti, siis prioriteedikuupäevast arvates kuni 30 kuu võrra edasi.

2. Kui esitatakse käesoleva artikli lõike 1 kohane palve ja artikli 59 tingimused on täidetud, kantakse registreeritud ELi disainilahendus registrisse, kuid disainilahenduse kujutist ja taotlusega seotud toimikuid ei tehta avalikkusele kättesaadavaks, kui artikli 109 lõikest 2 ei tulene teisiti.

3. Amet avaldab ⌦ Euroopa Liidu ⌫ Disainilahenduste Bülletäänis märke lõikes 1 osutatud palve kohta. Märkele lisatakse teave registreeritud disainilahenduse õiguste omaniku kohta, esindaja nimi (kui esindaja on olemas), taotluse esitamise ja disainilahenduse registreerimise kuupäev ning taotluse toimiku number. Disainilahenduse kujutist ja disainilahenduse väljanägemisele iseloomulikke üksikasju ei avaldata.

4. Edasilükkamistähtaja möödumisel või õiguste omaniku taotluse korral varasemal kuupäeval teeb amet avalikkusele kättesaadavaks kõik registrikanded ja taotlusega seotud toimiku ning avaldab registreeritud ELi disainilahenduse ⌦ Euroopa Liidu ⌫ Disainilahenduste Bülletäänis.

5. Õiguste omanik võib takistada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud registreeritud ELi disainilahenduse avaldamist, esitades hiljemalt kolm kuud enne edasilükkamistähtaja lõppu artikli 71 kohase taotluse ELi disainilahendusest loobumise kohta. Kõik taotlused loobumise registrisse kandmise kohta, mis ei vasta artiklis 71 ja artikli 72 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele või mis esitatakse pärast käesolevas lõikes osutatud kolmekuulist tähtaega, lükatakse tagasi.

6. Kui registreerimine toimub artikli 44 kohaselt koondtaotluse alusel, märgib omanik koos lõikes 4 osutatud varasema avaldamise taotlusega või lõikes 5 osutatud loobumistaotlusega selgelt, millised taotluses sisalduvad disainilahendused tuleb varem avaldada või millest loobutakse ning milliste disainilahenduste avaldamise edasilükkamist jätkatakse.

7. Kui omanik ei täida lõikes 6 sätestatud nõuet, palub amet omanikul kõrvaldada puuduse määratud tähtaja jooksul, mis mingil juhul ei lõpe pärast 30 kuu pikkust edasilükkamistähtaega.

8. Kui lõikes 7 osutatud puudust määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, loetakse varajase avaldamise taotlus esitamata jäetuks või loobumistaotlus tagasi lükatuks.

9. Registreeritud ELi disainilahenduse põhjal võib ajavahemikul, mil avaldamine on edasi lükatud, kohtumenetlusi algatada vaid tingimusel, et isikule, kelle vastu hagi esitatakse, on registris ning taotlusega seotud toimikus sisalduv teave teatavaks tehtud.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 52 (kohandatud)

Artikkel 63

Avaldamine pärast edasilükkamistähtaega

Artiklis 62 osutatud edasilükkamistähtaja möödudes või varasema avaldamise taotluse korral niipea, kui tehniliselt võimalik, teeb amet järgmist:

a)avaldab registreeritud ELi disainilahenduse ⌦ Euroopa Liidu ⌫ Disainilahenduste Bülletäänis koos artikli 61 kohaselt vastu võetud õigusnormide alusel nõutavate üksikasjadega ja koos märkega, et taotlus sisaldas artikli 62 kohast avaldamise edasilükkamise palvet;

b)teeb avalikkusele kättesaadavaks kõik disainilahendusega seotud toimikud;

c)teeb avalikkusele kättesaadavaks kõik registrisse tehtud kanded, sealhulgas kanded, mis ei olnud artikli 109 lõike 5 kohaselt avalikuks tutvumiseks avatud.

Artikkel 64

Registreerimistunnistus

Pärast registreeritud ELi disainilahenduse avaldamist väljastab amet omanikule registreerimistunnistuse. Amet väljastab taotluse korral tunnistuste kinnitatud või kinnitamata ärakirju. Tunnistused ja ärakirjad väljastatakse elektrooniliselt.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 53 (kohandatud)

Artikkel 65

Rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks üksikasjad, mida peab sisaldama artiklis 64 osutatud registreerimistunnistus, ja tunnistuse vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 66

Pikendamine

1. ELi disainilahenduse registreeringu kehtivust pikendatakse registreeritud ELi disainilahenduse õiguste omaniku või õiguste omaniku poolt sõnaselgelt kehtivuse pikendamist taotlema volitatud isiku taotlusel, kui on tasutud pikendamislõiv.

2. Amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest registreeritud ELi disainilahenduse õiguste omanikule ja kõigile isikutele, kellel on ELi disainilahenduse suhtes registreeritud õigusi, vähemalt kuus kuud enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei too see kaasa ameti vastutust ega mõjuta registreeringu kehtivuse lõppemist.

3. Pikendamistaotlus esitatakse kuue kuu ⌦ pikkuse tähtaja ⌫ jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemist. Selle aja jooksul tuleb tasuda ka pikendamislõiv.

Kui seda ei tehta, võib taotluse esitada ja lõivu tasuda ka kuue kuu jooksul pärast registreeringu kehtivuse lõppemist, tingimusel et nimetatud lisatähtaja jooksul tasutakse täiendav lõiv selle eest, et pikendamislõivu tasumisega või pikendamistaotluse esitamisega on hilinetud.

4. Lõikes 1 osutatud pikendamistaotluses peab olema märgitud:

a)pikendamist taotleva isiku nimi;

b)pikendatava ELi disainilahenduse registreerimisnumber;

c)kui registreering põhines koondtaotlusel, siis märge selle kohta, milliste disainilahenduste puhul pikendamist taotletakse.

Kui pikendamislõiv tasutakse, loetakse selle lõivu tasumine pikendamistaotluseks, juhul kui see sisaldab kogu teavet, mida on vaja makse sihtotstarbe kindlakstegemiseks.

5. Juhul kui registreering põhines artikli 44 kohasel koondtaotlusel ja makstud lõivud ei ole piisavad, et katta kõiki disainilahendusi, mille puhul pikendamist taotletakse, siis pikendatakse nende disainilahenduste registreeringut, mida kavatsetakse makstud summaga ilmselgelt katta. Kui puuduvad muud kriteeriumid, mille abil kindlaks teha, milliste disainilahenduste eest on tasutud, käsitleb amet disainilahendusi sellises numbrilises järjestuses, milles need on koondtaotluses esitatud.

6. Registreeringu pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamise kohta tehakse registrisse kanne.

7. Kui pikendamistaotlus esitatakse lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul, kuid muud käesolevas artiklis sätestatud registreeringu pikendamise tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest.

8. Kui pikendamistaotlust ei esitata või kui see esitatakse pärast lõikes 3 ette nähtud tähtaja möödumist või kui lõivu pole tasutud või kui see tasutakse alles pärast kõnealuse tähtaja möödumist või kui lõikes 7 osutatud puudusi selle ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, otsustab amet, et registreering on kehtivuse kaotanud, ja teatab sellest ELi disainilahenduse omanikule. Kui registreeringu kehtivuse kaotamise otsus on lõplik, kustutab amet disainilahenduse registrist. Kustutamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppemist. Kui pikendamislõiv on tasutud, kuid registreeringut ei pikendata, siis lõiv tagastatakse.

9. Kahe või enama disainilahenduse kohta võib esitada ühe pikendamistaotluse, juhul kui kõigil taotlusega hõlmatud disainilahendustel on sama omanik või esindaja. Nõutav pikendamislõiv tuleb tasuda iga disainilahenduse eest, mille registreeringu pikendamist taotletakse.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 54

Artikkel 67

Muutmine

1. Registreeritud ELi disainilahenduse kujutist ei muudeta registris registreerimisperioodi jooksul ega pikendamise korral, välja arvatud ebaolulistes üksikasjades.

2. Omaniku esitatud muutmistaotlus peab sisaldama registreeritud ELi disainilahenduse kujutise muudetud versiooni.

3. Muutmistaotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutav lõiv on tasutud. Kui lõivu ei ole tasutud või kui seda ei ole tasutud täies ulatuses, siis teatab amet sellest omanikule. Kui kahes või enamas registreeringus soovitakse muuta sama elementi, võib selle kohta esitada ühe taotluse, tingimusel et kõigil neil disainilahendustel on sama omanik. Nõutav muutmislõiv tuleb tasuda iga muudetava registreeringu eest. Kui käesolevas artiklis ja artikli 68 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuded registreeringu muutmise kohta ei ole täidetud, teatab amet puudusest omanikule. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, lükkab amet muutmistaotluse tagasi.

4. Muudatuse registreeringu avaldamine hõlmab registreeritud ELi disainilahenduse kujutist selle muudetud kujul.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 55

Artikkel 68

Muutmisega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks üksikasjad, mida peab sisaldama artikli 67 lõikes 2 osutatud muutmistaotlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 56

Artikkel 69

Nime või aadressi muutmine

1. Registreeritud ELi disainilahenduse omanik teatab ametile omaniku nime või aadressi muutusest, mis ei tulene registreeritud ELi disainilahenduse üleandmisest või omanikuvahetusest.

2. Kui sama omanik soovib muuta nime või aadressi kahes või enamas registreeringus, võib ta selle kohta esitada ühe taotluse.

3. Kui käesolevas artiklis ja artikli 70 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuded nime või aadressi muutmise kohta ei ole täidetud, teatab amet puudusest registreeritud ELi disainilahenduse omanikule. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, lükkab amet taotluse tagasi.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka registreeritud esindaja nime või aadressi muutmise suhtes.

5. Amet kannab artikli 104 lõike 3 punktides a ja b osutatud andmed registrisse.

6. ELi disainilahenduse taotluste suhtes kohaldatakse lõikeid 1–4. Muudatus kantakse toimikusse, mida amet peab registreeritud ELi disainilahenduse taotluse kohta.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 57

Artikkel 70

Nime või aadressi muutmisega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks üksikasjad, mida peab sisaldama artikli 69 lõike 1 kohane nime või aadressi muutmise taotlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

VI JAGU

REGISTREERITUD 🡺1 ELi 🡸

DISAINILAHENDUSEST LOOBUMINE JA SELLE KEHTETUS

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 58 (kohandatud)

Artikkel 71

Loobumine

1. Registreeritud ELi disainilahendusest loobumise kohta teeb õiguste omanik ametile kirjaliku avalduse. Loobumine jõustub registrisse kandmisel.

2. Kui loobutakse ELi disainilahendusest, mille avaldamine on edasi lükatud, loetakse, et sellel on ⌦ käesolevas määruses osutatud ⌫ toime algusest peale puudunud.

3. Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui registreeritud ELi disainilahenduse omanik tõendab, et litsentsiaadile on omaniku loobumiskavatsusest teatatud. Loobumise kanne tehakse kolme kuu möödudes kuupäevast, mil omanik tõendab ametile, et litsentsiaadile on loobumiskavatsusest teatatud, või enne selle ajavahemiku lõppemist niipea, kui omanik tõendab, et litsentsiaat on andnud nõusoleku.

4. Kui pädeva kohtu või asutuse juures on alustatud artikli 15 kohast menetlust, mis on seotud õigusega registreeritud ELi disainilahendusele, ei kanna amet loobumist registrisse ilma hageja nõusolekuta.

5. Kui käesolevas artiklis ja artikli 72 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuded loobumise kohta ei ole täidetud, teatab amet puudustest loobumisest teatanud õiguste omanikule. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, ei kanna amet loobumist registrisse.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 59

Artikkel 72

Loobumisega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks:

a)üksikasjad, mida peab sisaldama artikli 71 lõike 1 kohane loobumisavaldus;

b)dokumendid, mida on vaja, et tõendada kolmanda isiku nõusolekut kooskõlas artikli 71 lõikega 3 ja hageja nõusolekut kooskõlas artikli 71 lõikega 4.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 6/2002

Artikkel 73

Kehtetuks tunnistamise taotlus

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 60(a)

1. Kui artikli 27 lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, võib iga füüsiline või juriidiline isik või vastavat volitust omav ametiasutus esitada ametile registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse.

🡻 6/2002

2. Taotlusele lisatakse kirjalik põhjendus. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud kehtetuks tunnistamise taotlemise lõiv.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 60(b)

3. Kehtetuks tunnistamise taotlus on vastuvõetamatu, kui amet või artiklis 119 osutatud ELi disainilahenduste kohus on samas küsimuses, sama alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba teinud sisulise otsuse ning see ameti otsus või kohtuotsus on jõustunud.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 61

Artikkel 74

Taotluse läbivaatamine

1. Kui amet leiab, et kehtetuks tunnistamise taotlus on vastuvõetav, kontrollib ta, kas artiklis 27 osutatud kehtetuse alused ei muuda registreeritud ELi disainilahendust kehtetuks.

2. Kehtetuks tunnistamise taotlust läbi vaadates palub amet pooltel nii sageli kui vaja esitada ameti määratud tähtaja jooksul märkusi teistelt pooltelt saadud või ameti enda edastatud teadete kohta.

3. Kui registreeritud ELi disainilahenduse omanik seda taotleb, esitab kehtetuks tunnistamise taotleja, kes tugineb varasemale ELi või riigisisesele kaubamärgile kui eristavale tähisele käesoleva määruse artikli 27 lõike 1 punkti e tähenduses, tõendid sellise kaubamärgi tegeliku kasutuse kohta vastavalt määruse (EL) 2017/1001 artikli 64 lõigetele 2 ja 3 ning käesoleva määruse artikli 75 kohaselt vastu võetud õigusnormidele.

4. Kanne ameti poolt kehtetuks tunnistamise taotluse suhtes tehtud otsuse kohta tehakse registrisse niipea, kui see otsus on lõplik.

5. Amet võib teha pooltele ettepaneku lahendada asi kokkuleppe korras.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 62

Artikkel 75

Kehtetuks tunnistamisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artiklites 73 ja 74 osutatud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise korra üksikasjad, sealhulgas võimaluse vaadata kehtetuks tunnistamise taotlus läbi eelisjärjekorras, kui registreeritud ELi disainilahenduse omanik ei vaidlusta kehtetuse aluseid ega esitatud nõudeid.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 76

Väidetava õigusrikkuja osavõtt menetlusest

1. Kui on esitatud registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotlus ning amet ei ole veel lõppotsust teinud, võib kehtetuks tunnistamise menetlusse astuda iga kolmas isik, kes esitab vastava taotluse kolme kuu jooksul alates kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise kuupäevast ning tõendab, et tema vastu on algatatud menetlus seoses sama disainilahenduse õiguste rikkumisega.

Sama kehtib ka iga kolmanda isiku suhtes, kes tõendab, et 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 õiguste omanik nõuab temalt disainilahenduse õiguste väidetava rikkumise lõpetamist ning et ta on algatanud kohtumenetluse tõendamaks, et ta ei riku 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 õigusi.

2. Menetlusse astumise taotlus esitatakse kirjalikus põhistatud avalduses. Seda ei loeta esitatuks enne, kui artikli 73 lõikes 2 nimetatud kehtetuks tunnistamise lõiv on tasutud. Seejärel käsitatakse taotlust kehtetuks tunnistamise taotlusena, välja arvatud rakendusmääruses ettenähtud erandjuhtudel.

VII JAOTIS

KAEBUSED

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 63

Artikkel 77

Otsuste edasikaebamine

1. Kaebuse võib esitada artikli 141punktides a, b ja c osutatud ameti otsuste peale.

2. Apellatsioonikodade poolt käesoleva määruse alusel menetletavate kaebuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/1001 artikleid 66–72, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 64

Artikkel 78

Apellatsioonimenetlusega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks järgmise:

a)määruse (EL) 2017/1001 artiklis 68 osutatud kaebuse teate formaalne sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord;

b)määruse (EL) 2017/1001 artiklis 71 osutatud apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm;

c)määruse (EL) 2017/1001 artiklis 68 osutatud kaebuse esitamise lõivu tagastamine.

🡻 6/2002

VIII JAOTIS

MENETLUS AMETIS

1. jagu

Üldsätted

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 66

Artikkel 79

Ameti otsused ja teated

1. Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma märkused. Kui asja menetletakse ametis suuliselt, võib otsuse esitada suuliselt. Hiljem edastatakse pooltele kirjalik otsus.

2. Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema selle ametniku allkiri või nende ametnike allkirjad või allkirjade asemel ameti pitser trükituna või pitsatiga lööduna. Tegevdirektor võib ette näha, et ameti vastutava osakonna või üksuse ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui otsused, teated või teatised edastatakse tehniliste sidevahendite abil.

3. Ameti otsustele, mida võib edasi kaevata, lisatakse kirjalik teade selle kohta, et kaebuse teade tuleb ametile esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomase otsuse teatavakstegemise kuupäeva. Sellistes teadetes juhitakse poolte tähelepanu ka määruse (EL) 2017/1001 artiklite 66, 67, 68, 71 ja 72 sätetele, mida vastavalt käesoleva määruse artikli 77 lõikele 2 kohaldatakse ka käesoleva määruse kohaste kaebuste suhtes. Pooled ei või oma avaldustes tugineda sellele, et amet ei ole andnud teavet edasikaebamisvõimaluse kohta.

🡻 6/2002

Artikkel 80

Faktide kontrollimine ameti omal algatusel

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 67

1. Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel. Seevastu kehtetuks tunnistamisega seotud menetlustes piirdub amet asja läbivaatamisel kehtetuse aluste, poolte esitatud faktide, tõendite ja argumentidega ning esitatud nõuetega.

🡻 6/2002

2. Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 68

Artikkel 81

Suuline menetlus

1. Kui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti algatusel või menetluspoole taotlusel.

2. Suuline menetlus läbivaatajate ja registri eest vastutava osakonna ees ei ole avalik.

3. Suuline menetlus, sealhulgas otsuse väljakuulutamine, kehtetuks tunnistamise osakonnas ja apellatsioonikojas on avalik, kui asja menetlev talitus ei otsusta teisiti asjade puhul, mille avalik menetlemine võiks põhjustada eelkõige menetluspooltele olulist ja põhjendamatut kahju.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 69

Artikkel 82

Suulise menetlusega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artiklis 81 osutatud suulise menetluse üksikasjaliku korra, sealhulgas keelte kasutamise üksikasjaliku korra kooskõlas artikliga 137.

🡻 6/2002

Artikkel 83

Tõendite kogumine

1. Ametis toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka:

a)poolte ärakuulamine;

b)teabe taotlemine;

c)dokumentide või tõendite esitamine;

d)tunnistajate ülekuulamine;

e)eksperdiarvamused;

f)kirjalikud, vande all antud või tõendatud ütlused või ütluste andmise liikmesriigi seaduste kohaselt samaväärsed muud ütlused.

2. Ameti asjaomane talitus võib määrata kogutud tõendeid kontrollima ühe oma liikme.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 70(a)

3. Kui amet peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta asjaomasele isikule kutse ametisse ilmuda. Kutses sisalduv etteteatamise tähtaeg on vähemalt üks kuu, välja arvatud juhul, kui pool, tunnistaja või ekspert nõustub lühema tähtajaga.

🡻 6/2002

4. Pooli teavitatakse tunnistaja või eksperdi kuulamisest ametis. Neil on õigus viibida ütluste andmise juures ning esitada tunnistajale või eksperdile küsimusi.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 70(b)

5. Tegevdirektor määrab kindlaks kulud, sealhulgas ettemaksed, mis tuleb katta seoses kulutustega käesolevas artiklis osutatud tõendite kogumiseks.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 71

Artikkel 84

Tõendite kogumisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artiklis 83 osutatud tõendite kogumise üksikasjaliku korra.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 72

Artikkel 85

Teavitamine

1. Amet teavitab omal algatusel menetluse käigus huvitatud isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, mis on tähtaja arvestamise aluseks või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille teatavakstegemise korralduse on andnud tegevdirektor.

2. Teavitamine toimub elektrooniliselt. Elektrooniliste vahendite üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

3. Kui ametipoolne teavitamine on osutunud võimatuks, toimub teavitamine avaliku teadaandega. Tegevdirektor määrab kindlaks avaliku teadaande edastusviisi ja määrab ühe kuu pikkuse tähtaja alguskuupäeva ning selle tähtaja lõppedes loetakse, et dokumendist on teavitatud.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 73

Artikkel 86

Teavitamisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artiklis 85 osutatud teavitamise üksikasjaliku korra.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 74

Artikkel 87

Õiguste kaotamisest teavitamine

Kui amet leiab, et käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktidest tuleneb mis tahes õiguste kaotamine, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teavitab ta sellest leiust asjaomaseid isikuid kooskõlas artikliga 85. Asjaomased isikud võivad taotleda selle küsimuse kohta otsuse tegemist kahe kuu jooksul pärast teavitamist, kui nad leiavad, et ameti seisukoht on ekslik. Amet võtab sellise otsuse vastu ainult juhul, kui ta on seda taotlevatest isikutest erineval arvamusel. Vastasel juhul muudab amet oma seisukohta ja teatab sellest isikutele, kes sellekohast otsust taotlesid.

Artikkel 88

Ametile saadetavad teated

Ametile saadetakse teateid elektrooniliselt. Tegevdirektor määrab kindlaks kasutatavad elektroonilised vahendid ning kõnealuste elektrooniliste vahendite kasutamise viisi ja tehnilised tingimused.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 75

Artikkel 89

Ametile saadetavate teadetega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artiklis 88 osutatud ametile saadetavaid teateid käsitlevad normid ja selliseks teabevahetuseks kasutatavad vormid, mille amet peab kättesaadavaks tegema.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 76

Artikkel 90

Tähtajad

1. Tähtaegade määramise aluseks on täisaastad, -kuud, -nädalad või -päevad. Tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast. Tähtajad ei tohi olla lühemad kui üks kuu ega pikemad kui kuus kuud, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

2. Enne iga kalendriaasta algust määrab tegevdirektor kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud.

3. Kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega tegelikult katkeb, määrab tegevdirektor kindlaks katkestusperioodi kestuse.

4. Kui nõuetekohane teadete saatmine menetlusosalistelt ametile ja vastupidi on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor määrata, et menetlusosaliste puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on piirkonnas, mida see erakorraline sündmus mõjutab, või kes on nimetanud esindaja, kelle tegevuskoht on selles piirkonnas, pikendatakse kõiki tähtaegu, mis muidu mööduksid nimetatud sündmuse alguskuupäeval või pärast seda, kuni teatava kuupäevani. Seda kuupäeva määrates hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus lõpeb. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor kuupäeva määramisel, et see kehtib kõikide menetlusosaliste suhtes.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 77

Artikkel 91

Tähtaegade arvutamise ja kestusega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artiklis 90 osutatud tähtaegade arvutamise ja kestuse üksikasjad.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 78 (kohandatud)

Artikkel 92

Vigade ja ilmsete eksimuste parandamine

1. Omal algatusel või poole taotlusel parandab amet oma otsustes esinevad keelevead, ümberkirjutusvead ja ilmsed eksimused, ELi disainilahenduse registreerimisel tehtud vead või registreeringu avaldamisel tehtud vead.

2. Kui omanik palub parandada ELi disainilahenduse registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vea, kohaldatakse artiklit 69 mutatis mutandis.

3. Amet avaldab ELi disainilahenduse registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vigade parandused.

Artikkel 93

Registrikannete kustutamine ja otsuste tühistamine

1. Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset viga, mida saab omistada ametile, tagab ta kande kustutamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kanne või tegu mõjutab selle osapoole õigusi, määratakse kande kustutamine või otsuse tühistamine isegi juhul, kui pool ise seda viga ei märganud.

2. Lõikes 1 osutatud kustutamise või tühistamise määrab kas omal algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel see osakond, kes kande tegi või otsuse vastu võttis. Registrikande kustutamine või otsuse tühistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kanne registrisse tehti või otsus vastu võeti, pärast konsulteerimist menetlusosalistega ja kõnealuse ELi disainilahenduse õiguste omanikega, kes on registrisse kantud. Amet peab selliste kustutamiste ja tühistamiste üle arvestust.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada ⌦ kooskõlas ⌫ artiklitega 77 ja 78 kaebusi ega võimalust parandada ⌦ kooskõlas ⌫ artikliga 92 vigu ja ilmseid eksimusi. Kui ameti otsus, mis sisaldab viga, on edasi kaevatud, langeb apellatsioonimenetluse ese ära, kui amet tühistab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt oma otsuse. Viimasel juhul tagastatakse kaebuse esitajale kaebuse esitamise lõiv.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 79

Artikkel 94

Kannete kustutamise ja otsuste tühistamisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artiklis 93 osutatud registrikande kustutamise või otsuse tühistamise korra.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 95

Tähtaja ennistamine

1. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotleja või omaniku või muu ameti menetletava asja osalise puhul, kellel kõikidest asjaolude kohaselt võetud meetmetest hoolimata ei ole olnud võimalik ameti määratud tähtajast kinni pidada, võib tema taotluse korral tähtaja ennistada, kui tähtaja möödalaskmine toob käesoleva määruse sätetest tulenevalt vahetult kaasa õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamise.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 80(a)

2. Taotleja peab esitama taotluse kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest. Tegemata jäetud toiming tuleb teha selle aja jooksul. Taotluse võib esitada üksnes möödalastud tähtaja möödumisele vahetult järgneva aasta jooksul. Kui on jäetud esitamata registreeringu pikendamise taotlus või on jäetud tasumata pikendamislõiv, ei arvata nimetatud üheaastasest tähtajast maha artikli 66 lõikes 3 sätestatud kuuekuulist lisatähtaega, mis järgneb registreeringu kehtivuse lõppemisele.

3. Taotluses tuleb näidata alused ning faktid, millel see põhineb. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui õiguste ennistamise lõiv on tasutud. Kui tähtaja ennistamise taotlus rahuldatakse, siis peab lõivu tagastama.

🡻 6/2002

4. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 80(b)

5. Käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 96 sätestatud tähtaegadest mitte kinnipidamine ei too kaasa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õiguste ennistamist.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

6. Kui registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotleja või omaniku õigused ennistatakse, ei tohi ta neid teostada kolmanda isiku suhtes, kes on registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotlemise või registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse registreerimise õiguse kaotamse ja nimetatud õiguste ennistamise kohta teate avaldamise vahelisel ajal heauskselt turule toonud tooteid, milles või mille puhul on kasutatud registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendusena kaitstavat disainilahendust.

7. Kolmas isik, kes võib juhinduda lõike 6 sätetest, võib registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotleja või omaniku suhtes tehtud õiguste ennistamise otsuse kohta algatada kolmanda isikuna menetluse kahe kuu jooksul alates nimetatud õiguste ennistamise teate avaldamisest.

8. Käesoleva artikli sätted ei piira liikmesriigi õigust ennistada käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, millest tuleb kinni pidada selle riigi asutuste suhtes.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 81 (kohandatud)

Artikkel 96

Menetluse jätkamine

1. Registreeritud ELi disainilahenduse taotleja või omanik või muu ametis toimuva menetluse osaline, kes ei ole pidanud kinni ameti määratud tähtajast, võib taotleda menetluse jätkamist, tingimusel et taotluse esitamise ajaks on tal tegemata jäetud toiming sooritatud. Menetluse jätkamise taotlus on vastuvõetav üksnes siis, kui see esitatakse kahe kuu jooksul alates selle tähtaja möödumisest, millest kinni ei peetud. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui menetluse jätkamise lõiv on tasutud.

2. Menetlust ei jätkata, kui ei peeta kinni tähtaegadest, mis on sätestatud:

a)artiklis 46, artikli 49 lõikes 1, artikli 53 lõikes 1, artikli 55 lõikes 3, artikli 66 lõikes 3 ja artikli 95 lõikes 2;

b)määruse (EL) 2017/1001 artiklis 68 ja artikli 72 lõikes 5 koostoimes käesoleva määruse artikli 77 lõikega 2;

c)käesoleva artikli lõikes 1.

3. Menetluse jätkamise taotluse kohta teeb otsuse osakond, kelle pädevuses on teha otsus tegemata jäetud toimingu kohta.

4. Kui amet võtab menetluse jätkamise taotluse vastu, loetakse, et tähtajast mitte kinnipidamise tagajärjed ei ole aset leidnud. Kui kõnealuse tähtaja lõpu ja menetluse jätkamise taotluse esitamise vahel on tehtud otsus, vaatab osakond, kelle pädevuses on teha otsus tegemata jäetud toimingu kohta, otsuse läbi ja juhul, kui tegemata jäetud toimingu sooritamine iseenesest on piisav, teeb uue otsuse. Kui amet leiab pärast otsuse läbivaatamist, et algset otsust ei ole vaja muuta, kinnitatakse seda kirjalikult.

5. Kui amet lükkab menetluse jätkamise taotluse tagasi, siis lõiv tagastatakse.

Artikkel 97

Menetluse katkestamine

1. Menetlus ametis katkestatakse järgmistel juhtudel:

a)registreeritud ELi disainilahenduse taotleja või omaniku või liikmesriigi õiguse alusel tema nimel tegutseva isiku surma või teovõimetuks muutumise korral;

b)kui õiguslikud põhjused, mis tulenevad registreeritud ELi disainilahenduse taotleja või omaniku omandi suhtes algatatud kohtumenetlusest, takistavad seda taotlejat või omanikku ametis menetlust jätkamast;

c)registreeritud ELi disainilahenduse taotleja või omaniku esindaja surma või teovõimetuks muutumise korral või juhul kui õiguslikud põhjused, mis tulenevad esindaja omandi suhtes algatatud kohtumenetlusest, takistavad seda esindajat ametis menetlust jätkamast.

Kui esimese lõigu punktis a osutatud surm või teovõimetuks muutumine ei mõjuta ⌦ kooskõlas ⌫ artikliga 116 määratud esindaja volitusi, katkestatakse menetlus ainult esindaja taotluse korral.

2. Ametis võib menetlust jätkata niipea, kui on kindlaks tehtud isik, kes on volitatud menetlust jätkama, või kui amet on ammendanud kõik mõistlikud katsed sellist isikut kindlaks teha.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 82

Artikkel 98

Menetluse jätkamisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks artikli 97 lõikes 2 osutatud ametis toimuva menetluse jätkamise üksikasjalik kord.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 83

Artikkel 99

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides puuduvad menetlussätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

🡻 6/2002

Artikkel 100

Rahaliste kohustuste lõppemine

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 84

1. Ameti nõudeõigus lõivude suhtes aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil asjaomane lõiv oleks tulnud tasuda.

2. Nõudeõigus ameti vastu makstud lõivude või enammakstud summade tagastamiseks aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil kõnealune õigus on tekkinud.

🡻 6/2002

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemise katkestab lõikes 1 nimetatud juhul lõivu tasumise nõue ning lõikes 2 nimetatud juhul kirjalik põhistatud nõue. Tähtaja katkemisel hakkab see katkemispäevast uuesti kulgema ning möödub hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, mil tähtaeg esmalt kulgema hakkas, kui vahepeal ei ole alanud kohtumenetlus asjaomase õiguse teostamiseks. Sel juhul ei möödu tähtaeg enne kui üks aasta pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. jagu

Kulud

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 85

Artikkel 101

Kulude jaotamine

1. Poolelt, kelle kahjuks on lõppenud registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise menetlus või apellatsioonimenetlus, mõistetakse välja teise poole makstud lõivud kehtetuks tunnistamise taotlemise ja edasikaebamise eest. Samuti kannab kaotanud pool kõik teise poole menetluse seisukohast olulised kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning artikli 116 lõike 1 tähenduses esindaja tasud maksimummäärade piires, mis on sätestatud artikli 102 kohaselt vastu võetud rakendusaktis iga kulukategooria jaoks.

2. Kui mõlema poole osa taotlusi rahuldatakse ja osa jäetakse rahuldamata või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, otsustab kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda siiski lõikes 1 sätestatust erineva kulude jaotuse.

3. Pool, kes lõpetab menetluse ELi disainilahenduse taotluse, kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või ilma ELi disainilahenduse registreeringut pikendamata või registreeritud ELi disainilahendusest loobumisega, tasub teise poole makstud lõivud ja kannab tema kulud lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

4. Kui asjas otsust ei tehta, jääb kulude kandmine kehtetuks tunnistamise osakonna või apellatsioonikoja otsustada.

5. Kui pooled sõlmivad kehtetuks tunnistamise osakonna või apellatsioonikoja ees kulude jaotamise kokkuleppe, mis erineb lõigetes 1–4 sätestatust, siis võtab asjaomane organ selle kokkuleppe teadmiseks.

6. Kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda määrab omal algatusel kindlaks käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaselt hüvitatavate kulude summa, kui kulud piirduvad ametile tasutud lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab hüvitatavate kulude summa taotluse korral kindlaks apellatsioonikoja või kehtetuks tunnistamise osakonna kantselei. Taotlus on vastuvõetav üksnes kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil muutub lõplikuks otsus, mille suhtes kulude kindlaksmääramist taotletakse, ning taotlusele lisatakse arve ja nõuet põhjendavad tõendid. Artikli 116 lõike 1 kohase esindamise kulude osas piisab esindaja kinnitusest kulude kandmise kohta. Muude kulude osas piisab nende usutavuse kindlakstegemisest.

Kui kulude summa määratakse kindlaks käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt, määratakse esindamiskulud sellises ulatuses, nagu on ette nähtud artikli 102 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, olenemata sellest, kas neid on tegelikult kantud.

7. Lõike 6 kohastes otsustes kulude kindlaksmääramise kohta esitatakse otsuste aluseks olevad põhjendused ning kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda võib need läbi vaadata, kui sellekohane taotlus esitatakse ühe kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud kulusummade läbivaatamise lõiv. Otsuse kulude kindlaksmääramise otsuse läbivaatamise taotluse kohta teeb olenevalt asjaoludest kas kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda ilma suulise menetluseta.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 86

Artikkel 102

Kulude maksimummääraga seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks artikli 101 lõikes 1 osutatud menetluse võitnud poole menetluse seisukohast oluliste ja tegelike menetluskulude maksimummäärad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Sõidu- ja elamiskulude maksimummäärade kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse vahemaad poole, tema esindaja, tunnistaja või eksperdi elu- või tegevuskoha ja suulise menetluse toimumise koha vahel, menetluse etappi, mille käigus kulud tekivad, ning artikli 116 lõike 1 tähenduses esindamise kulude puhul ka vajadust tagada, et teine pool ei saaks kuritarvitada kulude kandmise kohustust taktikalistel põhjustel. Lisaks arvutatakse elamiskulud liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 17 . Menetluse kaotanud pool kannab ainult ühe menetluspoole, ja kui see on kohaldatav, ainult ühe esindaja kulud.

🡻 6/2002

Artikkel 103

Kulude summa kindlaksmääramist käsitlevate otsuste sundtäitmine

1. Kõik ameti jõustunud otsused, milles määratakse kindlaks kulude summad, kuuluvad täitmisele.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 87

2. Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Iga liikmesriik määrab ühe ametiasutuse, kes vastutab lõikes 1 osutatud otsuse autentsuse kontrollimise eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. See ametiasutus lisab otsusele korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrollimise.

🡻 6/2002

3. Kui need formaalsused on asjassepuutuva isiku avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, esitades asja otse pädevale asutusele.

4. Täitmist võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjassepuutuva liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

3. jagu

Liikmesriikide avalikkuse ja ametiasutuste teavitamine

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 88 (kohandatud)

Artikkel 104

ELi disainilahenduste register

1. Amet peab registreeritud ELi disainilahenduste registrit ja hoiab seda ajakohasena.

2. Register sisaldab ELi disainilahenduste registreeringute kohta järgmisi kandeid:

a)taotluse esitamise ja registreerimise kuupäev vastavalt artikli 59 lõikele 3;

b)taotluse toimiku number ja iga koondtaotluses sisalduva üksiku disainilahenduse toimiku number;

c)registreeringu avaldamise kuupäev;

d)taotleja nimi, linn ja riik;

e)esindaja nimi ja tegevuskoha aadress, välja arvatud artikli 115 lõike 3 esimese lõigus osutatud esindaja puhul;

f)disainilahenduse kujutis;

g)toodete nimetused, mille ees on Locarno klassifikatsiooni klasside ja alamklasside numbrid;

h)andmed artikli 50 kohaselt esitatud prioriteedinõuete kohta;

i)andmed artikli 53 kohaselt esitatud näituseprioriteedi nõuete kohta;

j)artikli 18 kohane märge autori või autorite kollektiivi kohta või avaldus selle kohta, et autor või autorite kollektiiv on äramärkimisõigusest loobunud;

k)keel, milles taotlus esitati, ja taotleja poolt artikli 137 lõike 3 kohaselt taotluses märgitud teine keel;

l)kuupäev, mil disainilahendus registris registreeriti, ja registrinumber vastavalt artikli 59 lõikele 1;

m)artikli 62 lõike 3 kohane märge avaldamise edasilükkamise palve kohta ja edasilükkamistähtaja lõppemise kuupäev;

n)märge selle kohta, et on esitatud artikli 42 lõike 3 punkti a kohane kirjeldus.

3. Lisaks sisaldab register järgmisi kandeid koos iga sellise kande tegemise kuupäevaga:

a)omaniku nime või linna ja riigi muutus vastavalt artiklile 69;

b)esindaja nime või tegevuskoha aadressi muutus, välja arvatud artikli 115 lõike 3 esimese lõigus osutatud esindaja puhul;

c)juhul kui on määratud uus esindaja, siis selle esindaja nimi ja tegevuskoha aadress;

d)autori või autorite kollektiivi nime muutus vastavalt artiklile 18;

e)vigade ja ilmsete eksimuste parandused vastavalt artiklile 92;

f)disainilahenduse muudatused vastavalt artiklile 67;

g)artikli 15 lõike 5 punkti a kohane märge selle kohta, et pädevas kohtus või pädeva asutuse juures on algatatud õigusi käsitlev menetlus;

h)pädeva kohtu või asutuse lõpliku otsuse või muul viisil menetluse lõpetamise kuupäev ja üksikasjad vastavalt artikli 15 lõike 5 punktile b;

i)omandiõiguse muutus vastavalt artikli 15 lõike 5 punktile c;

j)artikli 31 kohane üleandmine;

k)asjaõiguse seadmine või üleandmine artikli 33 kohaselt ja asjaõiguse olemus;

l)sundtäitmine artikli 34 kohaselt ja maksejõuetusmenetlus artikli 35 kohaselt;

m)litsentsi andmine või üleandmine artikli 16 lõike 2 või artikli 36 kohaselt ja kohaldataval juhul artikli 37 lõikes 3 osutatud litsentsi liik;

n)registreeringu pikendamine artikli 66 kohaselt ja pikendamise jõustumise kuupäev;

o)otsus registreeringu kehtivuse lõppemise kohta artikli 66 lõike 8 kohaselt;

p)omaniku avaldus loobumise kohta artikli 71 lõike 1 kohaselt;

q)artikli 73 kohase kehtetuks tunnistamise taotluse, artikli 123 lõike 5 kohase kehtetuks tunnistamise vastuhagi või artikli 77 kohase kaebuse esitamise kuupäev ja üksikasjad;

r)artikli 74 kohaselt kehtetuks tunnistamise taotluse kohta tehtud lõpliku otsuse, artikli 125 lõike 3 kohaselt kehtetuks tunnistamise vastuhagi kohta tehtud lõpliku otsuse, artikli 77 kohaselt kaebuse kohta tehtud lõpliku otsuse või nimetatud artiklite kohaselt mis tahes muul viisil menetluse lõpetamise kuupäev ja üksikasjad;

s)lõike 2 punkti e kohaselt registrisse kantud esindaja määramist käsitleva kande tühistamine;

t)lõike 3 punktides l, m ja n osutatud kannete muutmine või registrist kustutamine;

u)otsuse tühistamine või registrikande kustutamine artikli 93 kohaselt, kui tühistamine või kustutamine puudutab avaldatud otsust või kannet.

4. Tegevdirektor võib otsustada, et registrisse tuleb kanda ka muid andmeid peale lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete.

5. Registrit võib pidada elektrooniliselt. Amet kogub, organiseerib, avalikustab ja säilitab lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, lõikes 8 sätestatud eesmärkidel. Amet hoiab registrit avalikuks tutvumiseks kergesti juurdepääsetavana.

6. Registreeritud ELi disainilahenduse omanikku teavitatakse kõigist registris tehtud muudatustest.

7. Kui juurdepääs registrile ei ole artikli 109 lõike 5 kohaselt piiratud, teeb amet taotluse korral elektrooniliselt registrist kinnitatud või kinnitamata väljavõtteid.

8. Lõigetes 2 ja 3 ⌦ osutatud ⌫ kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, töödeldakse järgmistel eesmärkidel:

a)käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste, registreeringute või nii taotluste kui registreeringute haldamine;

b)ametiasutustele ja ettevõtjatele tutvumiseks ja teabe hankimiseks mõeldud avaliku registri pidamine, et neil oleks võimalik kasutada käesoleva määrusega neile antud õigusi ja saada teavet kolmandatele isikutele kuuluvate varasemate õiguste kohta;

c)aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada ELi disainilahenduste registreerimise süsteemi toimimist.

9. Kõiki käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, peetakse avalikku huvi pakkuvateks andmeteks ja neile on juurdepääs kõigil kolmandatel isikutel, välja arvatud niivõrd kui artikli 62 lõikes 2 on sätestatud teisiti. Registri kandeid säilitatakse määramata aja jooksul.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 89

Artikkel 105

Andmebaas

1. Lisaks kohustusele pidada registrit, nagu on sätestatud artiklis 104, kogub amet kõiki andmeid, mida omanikud või muud menetlusosalised talle vastavalt käesolevale määrusele või selle kohaselt vastu võetud õigusaktidele esitavad, ja säilitab neid elektroonilises andmebaasis.

2. Elektrooniline andmebaas võib sisaldada ka muid isikuandmeid peale artikli 104 kohaselt registrisse kantud isikuandmete, niivõrd kui sellised andmed on nõutavad vastavalt käesolevale määrusele või selle kohaselt vastu võetud õigusaktidele. Isikuandmeid kogutakse, säilitatakse ja töödeldakse järgmistel eesmärkidel:

a)käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste, registreeringute või nii taotluste kui registreeringute haldamine;

b)asjaomaste menetluste läbiviimiseks vajalikule teabele juurdepääsu lihtsustamine ja tõhustamine;

c)taotluste esitajate ja muude menetlusosalistega suhtlemine; ning

d)aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada süsteemi toimimist.

3. Tegevdirektor määrab kindlaks andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas andmebaasi sisu, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud isikuandmed, kuid kaasa arvatud artiklis 104 loetletud andmed, võib kättesaadavaks teha.

4. Juurdepääs lõikes 2 osutatud isikuandmetele on piiratud ja neid andmeid ei tehta avalikkusele kättesaadavaks ilma asjaomase isiku sõnaselge nõusolekuta.

5. Kõiki andmeid säilitatakse tähtajatult. Asjaomane isik võib siiski taotleda kõigi isikuandmete kustutamist andmebaasist 18 kuu möödumisel registreeritud ELi disainilahenduse kehtivusaja või asjaomase inter partes menetluse lõppemisest. Asjaomasel isikul on õigus lasta igal ajal parandada ebatäpseid või ekslikke andmeid.

Artikkel 106

Internetijuurdepääs otsustele

1. Ameti otsused registreeritud ELi disainilahenduste kohta tehakse internetis kättesaadavaks üldsusele teadmiseks ja tutvumiseks. Kõik otsuse vastuvõtmisega lõppenud menetluses osalenud isikud võivad taotleda otsuses sisalduvate isikuandmete kustutamist.

2. Amet võib teha internetis kättesaadavaks liikmesriikide ja liidu kohtute otsused, mis on seotud tema ülesannetega, et suurendada üldsuse teadlikkust intellektuaalomandi küsimustest ja edendada tavade ühtlustamist. Amet järgib tingimusi, mis on isikuandmete suhtes kehtestatud algsel avaldamisel.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 90

Artikkel 107

Perioodilised väljaanded

1. Amet avaldab perioodiliselt:

a)Euroopa Liidu Disainilahenduste Bülletääni, milles avaldatakse registrisse tehtud kanded ja muud ELi disainilahenduste registreeringutega seotud andmed, mille avaldamine on vastavalt käesolevale määrusele või selle kohaselt vastu võetud õigusaktidele nõutav;

b)ameti teatajat, mis sisaldab teatisi ja üldise iseloomuga teavet, mille on avaldanud tegevdirektor, ning muud käesoleva määruse või selle rakendamisega seotud teavet.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2. Euroopa Liidu Disainilahenduste Bülletääni väljaandmise viisi ja sageduse määrab tegevdirektor.

3. Ameti teatajat antakse välja ameti töökeeltes. Tegevdirektor võib siiski määrata, et teatav teave tuleb avaldada ameti teatajas liidu ametlikes keeltes.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 91

Artikkel 108

Perioodiliste väljaannetega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks:

a)kuupäev, mis loetakse Euroopa Liidu Disainilahenduste Bülletäänis avaldamise kuupäevaks;

b)viis, kuidas avaldatakse sellised disainilahenduse registreeringuga seotud kanded, mis ei sisalda muudatusi võrreldes taotluse avaldamisega;

c)ameti teataja väljaannete avalikkusele kättesaadavaks tegemise vormid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 109

Toimikutega tutvumine

1. Toimikuid registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse seni avaldamata taotluste kohta või toimikuid disainilahenduste kohta, mille avaldamine on artikli 62 kohaselt edasi lükatud või millest on edasilükkamisaja jooksul loobutud, ei anta tutvumiseks registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse õiguste taotleja või omaniku nõusolekuta.

2. Isik, kes tõendab oma õigustatud huvi, võib lõikes 1 sätestatud juhul enne registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse avaldamist või pärast sellest loobumist tutvuda toimikuga disainilahenduse taotleja või omaniku nõusolekuta.

See kehtib eelkõige juhul, kui huvitatud isik tõendab, et registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotleja või omanik on astunud samme teostamaks registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahendusest tulenevat õigust tema vastu.

3. Pärast registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse avaldamist võib toimikuga tutvuda nõudmisel.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 92(a)

4. Lõike 2 või 3 kohaselt toimikutega tutvumise korral ei võimaldata tutvuda toimiku järgmiste osadega:

a)määruse (EL) 2017/1001 artikli 169 kohase väljaarvamise või taandamisega seotud dokumendid;

b)otsuste ja arvamuste kavandid ning muud asutusesised dokumendid, mida kasutatakse otsuste ja arvamuste ettevalmistamisel;

c)toimiku osad, mida asjaomane pool soovis enne toimikuga tutvumise taotluse esitamist säilitada konfidentsiaalsena, kui toimiku sellise osaga tutvumine ei ole õigustatud tutvumist taotleva poole seaduslikke huve arvestades.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 92(b)

5. Kui registreerimise avaldamine lükatakse artikli 62 lõike 1 kohaselt edasi, piirdub muude isikute kui registreeritud ELi disainilahenduse omaniku juurdepääs registrile järgmisega: omaniku nimi, esindaja nimi, kui esindaja on määratud, taotluse esitamise ja registreerimise kuupäev, taotluse toimiku number ja märge selle kohta, et avaldamine on edasi lükatud. Sellistel juhtudel sisaldavad kinnitatud või kinnitamata väljavõtted registrist üksnes omaniku nime, esindaja nime, kui esindaja on määratud, taotluse esitamise ja registreerimise kuupäeva, taotluse toimiku numbrit ning märget, et avaldamine on edasi lükatud, välja arvatud juhul, kui väljavõtet on taotlenud omanik või omaniku esindaja.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 93

Artikkel 110

Toimikutega tutvumise kord

1. Registreeritud ELi disainilahenduste toimikutega tutvumine, mida on taotletud vastavalt artikli 109 lõikele 3, hõlmab tutvumist tehniliste vahenditega tehtud toimiku salvestisega. Tutvumine toimub internetikeskkonnas. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

2. Kui toimikutega tutvumise taotlus käsitleb registreeritud ELi disainilahenduse taotlust või registreeritud ELi disainilahendust, mille avaldamine on artikli 62 kohaselt edasi lükatud või millest on edasilükkamistähtaja jooksul või selle lõppemise kuupäeval loobutud, siis peab taotlus sisaldama tõendeid selle kohta, et:

a)ELi disainilahenduse taotleja või omanik on andnud tutvumiseks oma nõusoleku või

b)isik, kes soovib toimikuga tutvuda, on tõendanud oma õigustatud huvi toimikuga tutvumiseks.

3. Taotluse korral väljastatakse toimikuga tutvumiseks elektrooniliselt toimiku dokumentide ärakirjad. Taotluse korral väljastab amet elektrooniliselt ka registreeritud ELi disainilahenduse taotluse kinnitatud või kinnitamata ärakirju.

Artikkel 111

Toimikutes sisalduva teabe edastamine

Kui artiklis 109 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti, võib amet taotluse korral edastada teavet ükskõik millise menetluse toimikust, mis on seotud ELi disainilahenduse taotluse või registreeritud ELi disainilahendusega.

Artikkel 112

Toimikute pidamine

1. Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud ELi disainilahenduste taotlustega või registreeritud ELi disainilahendusega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis tuleb neid toimikuid pidada.

2. Kui toimikuid peetakse elektrooniliselt, säilitatakse elektroonilisi faile või nende varukoopiaid tähtajatult. Menetlusosaliste esitatud originaaldokumendid, mille põhjal sellised elektroonilised toimikud on loodud, hävitatakse, kui nende ametile laekumisest on möödunud teatav ajavahemik, mille määrab tegevdirektor.

3. Juhul kui ja niivõrd kui toimikuid või nende osi hoitakse muus vormis kui elektrooniliselt, säilitatakse selliste toimikute osaks olevaid dokumente või tõendeid vähemalt viis aastat alates selle aasta lõpust, mil:

a)taotlus tagasi lükati või tagasi võeti;

b)ELi disainilahenduse registreeringu kehtivus lõpeb täielikult;

c)registreeritud ELi disainilahendusest loobumine kantakse artikli 71 kohaselt registrisse;

d)registreeritud ELi disainilahendus kustutatakse lõplikult registrist.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 94

Artikkel 113

Halduskoostöö

1. Kui käesolevas määruses või liikmesriigi õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti, abistavad amet ning liikmesriikide kohtud või asutused üksteist taotluse korral, edastades teavet või võimaldades toimikutega tutvuda. Kui amet võimaldab toimikutega tutvuda kohtutel, prokuratuuridel või tööstusomandi õiguskaitse keskametitel, ei kohaldata toimikuga tutvumise suhtes artiklis 109 sätestatud piiranguid.

2. Teabe edastamise või toimikutega tutvumise võimaldamise eest ei nõua amet lõivu.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 95

Artikkel 114

Halduskoostööga seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks artiklis 113 osutatud ameti ja liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse ning toimikutega tutvumise võimaldamise üksikasjalik kord, võttes arvesse piiranguid, mis artikli 109 kohaselt kehtivad ELi disainilahenduste taotlustega või registreeringutega seotud toimikutega tutvumise suhtes, kui seda võimaldatakse kolmandatele isikutele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 6/2002

4. jagu

Esindus

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 97

Artikkel 115

Esinduse üldpõhimõtted

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei ole ametiga suhtlemisel kohustuslik omada esindajat.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline elu- või asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu EMPs, olema artikli 116 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud registreeritud ELi disainilahenduse taotluse esitamiseks.

3. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline elu- või asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub EMPs, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja.

Juriidilise isiku töötaja, kelle suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui kõnealuste teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu EMPs.

Töötajad, kes esindavad isikuid käesoleva lõike tähenduses, esitavad ameti nõudel või, kui see on asjakohane, menetlusosalise nõudel ametile allkirjastatud volituse, mis lisatakse toimikusse.

4. Kui rohkem kui üks taotleja või rohkem kui üks kolmas isik tegutsevad ühiselt, määratakse ühine esindaja.

🡻 6/2002

Artikkel 116

Kutselised esindajad

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 98(a) (kohandatud)

1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võivad ametis käesoleva määruse kohastes toimingutes esindada üksnes järgmised isikud:

a)EMP lepingu osalisriigis kutsenõuetele vastav jurist, kelle tegevuskoht on EMPs, niivõrd kui nimetatud juristil on kõnealuses riigis õigus olla esindajaks tööstusomandi küsimustes;

b)kutseline esindaja, kelle nimi on kantud määruse (EL) 2017/1001 artikli 120 lõike 1 punktis b osutatud nimekirja;

c)kutseline esindaja, kelle nimi on kantud lõikes 4 osutatud disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate erinimekirja.

2. Lõike 1 punktis c osutatud esindajad võivad kolmandaid isikuid esindada üksnes ametis tehtavates disainilahendustega seotud toimingutes.

3. Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti nõudel või, kui see on asjakohane, teise menetlusosalise nõudel ametile allkirjastatud volituse, mis lisatakse toimikusse.

4. Amet koostab erinimekirja disainilahendustega tegelevatest kutselistest esindajatest ja haldab seda. Sellesse nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)ta on EMP lepingu osalisriigi kodanik;

b)tema tegevuskoht või töökoht asub EMPs;

c)tal on õigus esindada füüsilisi ja juriidilisi isikuid disainilahenduste küsimustes Beneluxi intellektuaalomandi büroos või EMP lepingu osalisriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis.

Kui esimese lõigu punktis c osutatud õiguse eelduseks ei ole spetsiaalne kutsekvalifikatsioon, peab enda nimekirja kandmist taotlev isik, kes Beneluxi intellektuaalomandi büroos või tööstusomandi õiguskaitse keskametis tegutseb disainilahendustega seotud toimingutes, olema seda teinud vähemalt viis aastat.

Seevastu isikutelt, kelle kutsekvalifikatsiooni, mis lubab tal tegutseda füüsilise või juriidilise isiku esindajana disainilahenduste küsimustes Beneluxi intellektuaalomandi büroos või mõnes tööstusomandi õiguskaitse keskametis, on tunnustatud asjaomase riigi õigusaktide kohaselt, ei nõuta nimetatud ameti pidamise kogemust.

5. Disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirja kantakse isik taotluse alusel, millele on lisatud Beneluxi intellektuaalomandi büroo või asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend selle kohta, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. Disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirja kanded avaldatakse ameti teatajas.

6. Tegevdirektor võib teha erandeid:

a)lõike 4 esimese lõigu punktis a sätestatud nõudest kõrgelt kvalifitseeritud kutsetöötajate puhul, kui lõike 4 esimese lõigu punktides b ja c ⌦ sätestatud ⌫ nõuded on täidetud;

b)lõike 4 teise lõigus sätestatud nõudest, kui nimekirja kandmist taotlev isik tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 98(b)

7. Isiku võib disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirjast kõrvaldada tema soovil või siis, kui ta ei ole enam pädev tegutsema kutselise esindajana. Disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirja muudatused avaldatakse ameti teatajas.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 98(c)

8. Ametiga suhtlevad esindajad kantakse artiklis 105 osutatud andmebaasi ja neile antakse identifitseerimisnumber. Amet võib nõuda, et esindaja tõendaks, et tema tegevuskoht või töökoht ükskõik millisel kindlaksmääratud aadressil on tegelik ja toimiv. Tegevdirektor võib määrata kindlaks ametlikud nõuded, mille alusel saadakse identifitseerimisnumbreid, eelkõige esindajate ühenduste puhul, ja mille alusel kantakse esindajaid andmebaasi.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 99

Artikkel 117

Kutselise esindusega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 160 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks järgmise:

a)artikli 115 lõikes 4 osutatud ühise esindaja nimetamise tingimused ja kord;

b)tingimused, mille kohaselt peavad artikli 115 lõikes 3 osutatud töötajad ja artikli 116 lõikes 1 osutatud kutselised esindajad esitama ametile allkirjastatud volituse, et saada esindamise õigust, ning selle volituse sisu;

c)asjaolud, mille korral võidakse isik artikli 116 lõikes 7 osutatud disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirjast kõrvaldada.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

IX JAOTIS

🡺1 ELi DISAINILAHENDUSTEGA 🡸 SEOTUD KOHTUASJADE KOHTUALLUVUS JA MENETLUSNORMID

1. jagu

Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 100

Artikkel 118

Kohtualluvust ning tsiviil- ja kaubandusasjades kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ELi disainilahendustega ja registreeritud ELi disainilahenduste taotlustega seotud kohtumenetluste suhtes ning ELi disainilahenduste ja liikmesriigi disainilahenduste põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtumenetluste suhtes liidu õigusnorme, mis käsitlevad kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades.

2. Käesoleva määruse artiklis 120 osutatud hagide ja vastuhagide menetlemisel:

a)ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 18 artikleid 4 ja 6, artikli 7 punkte 1, 2, 3 ja 5 ning artiklit 35;

b)kohaldatakse määruse (EL) nr 1215/2012 artikleid 25 ja 26, kui käesoleva määruse artikli 121 lõikes 4 sätestatud piirangutest ei tulene teisiti;

c)kohaldatakse määruse (EL) nr 1215/2012 II peatüki sätteid, mis kehtivad isikute suhtes, kelle alaline elu- või asukoht on liikmesriigis, ka isikute suhtes, kelle alaline elu- või asukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on seal ettevõte.

3. Käesolevas määruses olevad viited määrusele (EL) nr 1215/2012 hõlmavad asjakohasel juhul Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

2. jagu

Vaidlused 🡺1 ELi disainilahenduste 🡸 õiguste rikkumise ja kehtivuse üle

Artikkel 119

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 4

ELi disainilahenduste kohtud

🡻 6/2002 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil võimalikult väikese arvu siseriiklikke esimese ja teise astme kohtuid ( 🡺1 ELi disainilahenduste kohtud 🡸 ), kes täidavad neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

2. Muudatused ⌦ liikmesriikide poolt kooskõlas määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 80 lõikega 2 komisjonile edastatud ELi disainilahenduste kohtute nimekirjas sisalduvate ⌫ 🡺1 ELi disainilahenduste kohtute 🡸 arvus, nimedes või tööpiirkonnas teeb asjaomane liikmesriik viivitamata teatavaks komisjonile.

3. Lõikes 2 osutatud teabe teeb komisjon teatavaks liikmesriikidele ning avaldab ⌦ Euroopa Liidu ⌫ Teatajas.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 120

Õiguste rikkumise ja kehtivuse asjade kohtualluvus

🡺1 ELi disainilahenduste kohtute 🡸 ainupädevusse kuuluvad:

a)hagid seoses 🡺2 ELi disainilahenduste 🡸 õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga;

b)hagid tuvastamaks, et 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 õigusi ei ole rikutud, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud;

c)ühenduse registreerimata disainilahenduse kehtetuks tunnistamise hagid;

d)vastuhagid punkti a kohaste hagidega seotud 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuks tunnistamiseks.

Artikkel 121

Rahvusvaheline kohtualluvus

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 102(a)

1. Kui käesoleva määruse sätetest ning määruse (EL) nr 1215/2012 sätetest, mis on kohaldatavad käesoleva määruse artikli 118 kohaselt, ei tulene teisiti, alustatakse käesoleva määruse artiklis 120 osutatud hagide ja vastuhagide põhjal menetlust selle liikmesriigi kohtutes, kus on kostja alaline elu- või asukoht, või kui tema alaline elu- või asukoht ei ole liikmesriigis, siis selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja ettevõte.

🡻 6/2002 (kohandatud)

2. Kui kostja alaline asukoht ega ka ettevõte ei ole liikmesriigis, alustatakse nimetatudmenetlusi selle liikmesriigi kohtutes, kus on hageja alaline asukoht või, kui ⌦ hageja ⌫ alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on ⌦hageja ⌫ ettevõte.

3. Kui kostjal ega ka hagejal ei ole sellist alalist asukohta ega ettevõtet, alustatakse menetlust selle liikmesriigi kohtus, kus on ameti asukoht.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 102(b)

4. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1, 2 ja 3:

a)kohaldatakse määruse (EL) nr 1215/2012 artiklit 25, kui pooled lepivad kokku, et asi kuulub mõne teise ELi disainilahenduste kohtu alluvusse;

b)kohaldatakse määruse (EL) nr 1215/2012 artiklit 26, kui kostja ilmub mõnesse teise ELi disainilahenduste kohtusse.

🡻 6/2002 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 3

5. Artikli 120 punktides a ja d nimetatud hagide ja vastuhagide põhjal võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtutes, mille territooriumil on rikkumine toime pandud või kus on selle oht.

Artikkel 122

Kohtualluvuse ulatus rikkumise puhul

1. Artikli 121 lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaselt pädev 🡺1 ELi disainilahenduste kohus 🡸 on pädev liikmesriigis toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu osas.

2. Artikli 121 lõike 5 kohaselt pädev 🡺1 ELi disainilahenduste kohus 🡸 on pädev üksnes selles liikmesriigis toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu osas, kus nimetatud kohus asub.

Artikkel 123

Hagi või vastuhagi 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuks tunnistamiseks

1. Hagi või vastuhagi aluseks, millega nõutakse 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuks tunnistamist, võivad olla üksnes artiklis 27 ⌦ osutatud ⌫ kehtetuse alused.

2. Artikli 27 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 nimetatud juhtudel võib hagi või vastuhagi esitada üksnes nende sätete kohaselt selleks õigustatud isik.

3. Kui vastuhagi esitatakse menetluse käigus, mille osaline 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 õiguste omanik ei ole, teavitatakse teda sellest ning ta võib kohtu asukohaliikmesriigi õigusaktide kohaselt menetlusse astuda.

4. 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuks tunnistamiseks ei või vastuhagi esitada menetluse raames, milles nõutakse õiguse rikkumise puudumise tuvastamist.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 103

5. ELi disainilahenduste kohus, kellele on esitatud vastuhagi registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab selle teabe artikli 104 lõike 3 punkti q kohaselt registrisse. Kui registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotlus on enne vastuhagi esitamist ametile esitatud, teatab amet sellest kohtule, kes peatab artikli 130 lõike 1 kohaselt menetluse seniks, kuni taotluse kohta tehtud otsus jõustub või kuni taotlus võetakse tagasi.

6. ELi disainilahenduste kohus, kes menetleb registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise vastuhagi, võib registreeritud ELi disainilahenduse õiguste omaniku taotlusel ning pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse peatada ning nõuda, et kostja esitaks kohtu määratud tähtaja jooksul ametile kehtetuks tunnistamise taotluse. Kui taotlust tähtaja jooksul ei esitata, menetlus jätkub ning vastuhagi loetakse tagasivõetuks. Kohaldatakse artikli 130 lõiget 3.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 4

Artikkel 124

Kehtivuse presumptsioon – põhjendamine

1. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse rikkumise või rikkumise ohuga seotud hagi menetlemisel eeldab 🡺2 ELi disainilahenduste kohus 🡸 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 kehtivust. Kehtivuse võib vaidlustada üksnes kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagiga. Väidet 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuse kohta võib, kui see ei ole esitatud vastuhagis, siiski arvesse võtta juhul, kui kostja väidab, et 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 võiks kehtetuks tunnistada talle kuuluvatest artikli 27 lõike 1 punki d kohase varasema siseriikliku disainilahenduse õigustest tulenevalt.

2. Registreerimata 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse õiguste rikkumist või rikkumise ohtu käsitlevate hagide menetlemisel eeldab 🡺2 ELi disainilahenduste kohus 🡸 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 kehtivust, kui õiguste omanik esitab tõendid artikli 12 tingimuste täitmise kohta ning selgitab, millest tuleneb talle kuuluva 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 eristatavus. Kostja võib selle kehtivuse siiski vaidlustada kaebusega või vastuhagiga, milles nõutakse kehtetuks tunnistamist.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 104 (kohandatud)

Artikkel 125

Kehtetuks tunnistamise kohtuotsused

1. Kui ELi disainilahendus on ELi disainilahenduste kohtu menetluse käigus vaidlustatud vastuhagiga, milles nõutakse selle kehtetuks tunnistamist:

a)tunnistab kohus ELi disainilahenduse kehtetuks, kui tuvastatakse mõni artiklis 27 ⌦ osutatud ⌫ alus, mis välistab ELi disainilahenduse kehtivuse;

b)jätab kohus vastuhagi rahuldamata, kui ei tuvastata mõnd artiklis 27 ⌦ osutatud ⌫ alust, mis välistab ELi disainilahenduse kehtivuse.

2. ELi disainilahenduste kohus jätab registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise vastuhagi rahuldamata, kui ameti tehtud otsus, mis käsitleb sama teemat ja sama hagi alust ning samu osapooli, on juba jõustunud.

3. Kui ELi disainilahenduste kohus on teinud registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise vastuhagi suhtes kohtuotsuse, mis on jõustunud, saadab kohus või riigisisese menetluse osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või mõni muu huvitatud pool võib sellise kohtuotsuse kohta nõuda teavet. Amet kannab artikli 104 lõike 3 punkti r kohaselt kohtuotsuse registrisse.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 126

Kehtetuks tunnistamise tagajärjed

🡺1 ELi disainilahenduste kohtu 🡸 jõustunud otsusel 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuks tunnistamise kohta on kõikides liikmesriikides artiklis 28 sätestatud tagajärjed.

Artikkel 127

Kohaldatav õigus

1. 🡺1 ELi disainilahenduste kohtud 🡸 kohaldavad käesoleva määruse sätteid.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 105

2. Kõigis käesoleva määrusega reguleerimata disainilahenduse küsimustes kohaldab ELi disainilahenduste kohus kohaldatavat liikmesriigi õigust.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab 🡺1 ELi disainilahenduste kohus 🡸 samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku disainilahenduse õigustega seonduva sama liiki hagi puhul.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 106

Artikkel 128

Sanktsioonid õiguste rikkumisega seotud hagide puhul

1. Kui ELi disainilahenduste kohus leiab, et kostja on rikkunud või ähvardanud rikkuda ELi disainilahendusega seotud õigusi, teeb ta kohtumääruse, millega keelatakse kostjal ELi disainilahenduse õigusi rikkunud või rikkuda võivate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Samuti võtab kohus liikmesriigi õiguse kohaselt meetmeid tagamaks, et sellest keelust peetakse kinni.

2. ELi disainilahenduste kohus võib kohaldada ka selliseid kohaldatavas õiguses ette nähtud meetmeid või kohtumäärusi, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul sobivaks.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 129

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

1. Liikmesriikide kohtutelt, sealhulgas 🡺1 ELi disainilahenduste 🡸 kohtutelt, võib taotleda 🡺2 ELi disainilahendusega 🡸 seotud meetmete, sealhulgas ajutiste meetmete võtmist, mis on selle riigi õigusaktidega ette nähtud siseriiklike disainilahenduste puhul, isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuline arutamine teise liikmesriigi 🡺1 ELi disainilahenduste kohtu 🡸 pädevuses.

2. Ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmetega seotud menetlustes võetakse arvesse kostja väide 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtetuse kohta, kui see ei ole esitatud kehtetuks tunnistamist nõudvas vastuhagis. Artikli 124 lõiget 2 kohaldatakse siiski mutatis mutandis.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 107

3. ELi disainilahenduste kohus, mille pädevus põhineb käesoleva määruse artikli 121 lõikel 1, 2, 3 või 4, on pädev määrama ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on kohaldatavad kõikide liikmesriikide territooriumil, kui määruse (EL) nr 1215/2012 III peatüki kohaselt vajalikest tunnustamis- ja täitemenetlustest ei tulene teisiti. Teistel kohtutel sellist pädevust ei ole.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 130

Erisätted seotud hagide kohta

1. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab artiklis 120 nimetatud hagi, välja arvatud rikkumise puudumise tuvastamise nõuet menetlev 🡺1 ELi disainilahenduse kohus 🡸 omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud teises 🡺1 ELi disainilahenduste kohtus 🡸 või, kui tegemist on registreeritud 🡺2 ELi 🡸 disainilahendusega, on ametile esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus.

2. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab kehtetuks tunnistamise taotlust arutav amet omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud 🡺1 ELi disainilahenduste kohtus 🡸 . Kui aga 🡺1 ELi disainilahenduste kohtus 🡸 toimuva menetluse pool seda nõuab, võib kohus pärast teiste menetluse poolte ärakuulamist menetluse peatada. Sellisel juhul jätkab amet oma peatatud menetlust.

3. Kui 🡺1 ELi disainilahenduste kohus 🡸 menetluse peatab, võib ta peatamise ajaks määrata ajutisi, sealhulgas kaitsemeetmeid.

Artikkel 131

Teise astme 🡺1 ELi disainilahenduste kohtute 🡸 pädevus – edasikaebamine

1. Teise astme 🡺1 ELi disainilahenduste kohtutesse 🡸 võib edasi kaevata esimese astme 🡺1 ELi disainilahenduste kohtute 🡸 otsuseid artiklis 120 nimetatud hagidest ja vastuhagidest tulenenud asjades.

2. Teise astme 🡺1 ELi disainilahenduste kohtusse 🡸 edasikaebamise tingimused määratakse kindlaks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku õiguse alusel.

3. Siseriiklike õigusaktide sätteid edasikaebamise kohta kohaldatakse ka teise astme 🡺1 ELi disainilahenduste kohtute 🡸 otsustele.

3. jagu

Muud 🡺2 ELi disainilahendustega 🡸 seotud vaidlused

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 108

Artikkel 132

Lisasätted muude liikmesriigi kohtute kui ELi disainilahenduste kohtute pädevuse kohta

1. Selles liikmesriigis, mille kohtud on artikli 118 lõike 1 kohaselt pädevad, on ELi disainilahendustega seotud hagide (v.a artiklis 120 osutatud hagid) menetlemise pädevus nendel kohtutel, millel on territoriaalne ja sisuline pädevus menetleda selles liikmesriigis hagisid, mis on seotud liikmesriigi disainilahenduse õigusega.

2. ELi disainilahendusega seotud hagisid (v.a artiklis 120 osutatud hagid), mis ei kuulu artikli 118 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühegi kohtu pädevusse, võib arutada selle liikmesriigi kohtutes, kus on ameti asukoht.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 4

🡺3 2024/2822 artikli 1 punkt 5

Artikkel 133

Siseriikliku kohtu kohustus

🡺1 ELi disainilahendusega 🡸 seotud artiklis 120 nimetamata hagi menetlev siseriiklik kohus on kohustatud lähtuma disainilahenduse kehtivuse eeldusest. Artikli 124 lõiget 2 ja artikli 129 lõiget 2 kohaldatakse siiski mutatis mutandis.

X JAOTIS

MÕJU LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDELE

Artikkel 134

🡺1 ELi disainilahendustest 🡸 ja siseriiklike disainilahenduste õigustele tuginevad paralleelsed hagid

1. Kui eri liikmesriikide kohtutele on seoses rikkumise või selle ohuga esitatud samal alusel ning samu pooli hõlmavad hagid, kusjuures ühe hagi aluseks on 🡺1 ELi disainilahendus 🡸 ja teise aluseks siseriikliku disainilahenduse õigustest tulenev samaväärne kaitse, loobuvad kohtud omal algatusel pädevusest selle kohtu kasuks, kellele hagi on esitatud esimesena. Kohus, kes peaks pädevusest loobuma, võib menetluse peatada, kui teise kohtu pädevus on vaidlustatud.

2. 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 rikkumise või rikkumise ohuga seotud hagi menetlev 🡺2 ELi disainilahenduste kohus 🡸 ei rahulda hagi, kui samaväärset kaitset võimaldava disainilahenduse õigustest lähtudes on sama hagi alusega ning samu pooli hõlmavas asjas tehtud jõustunud kohtuotsus.

3. Siseriikliku disainilahenduse õiguste rikkumise või rikkumise ohuga seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui samaväärset kaitset võimaldavast 🡺1 ELi disainilahendusest 🡸 lähtudes on sama hagi alusega ning samu pooli hõlmavas asjas tehtud jõustunud kohtuotsus.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes.

Artikkel 135

Suhted teiste siseriikliku õiguse kohaste kaitsevormidega

1. Käesoleva määruse sätted ei mõjuta registreerimata disainilahenduste, kaubamärkide või muude eraldusmärkide, patentide ja kasulike mudelite, kirjatüüpide, tsiviilvastutuse ning kõlvatu konkurentsiga seonduvate 🡺3 liidu 🡸 või asjaomase liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 109

2. Disainilahendus, mida kaitstakse ELi disainilahendusena, on kaitsekõlblik ka autoriõiguse alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, tingimusel et autoriõiguse seadusest tulenevad nõuded on täidetud.

🡻 6/2002

XI JAOTIS

LISASÄTTED AMETI KOHTA

1. jagu

Üldsätted

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 110

Artikkel 136

Määruse (EL) 2017/1001 kohaldatavus

Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ameti suhtes seoses talle käesoleva määruse kohaselt pandud ülesannetega määruse (EL) 2017/1001 artikleid 142–146, 148–158, artiklit 162 ja artikleid 165–177.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 5

Artikkel 137

Menetluskeel

1. Registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotlus esitatakse ühes 🡺2 liidu 🡸ametlikest keelest.

2. Taotleja peab märkima mõne teise, ameti töökeeleks oleva keele, mille kasutamisega ta ameti menetluskeelena nõustub.

Kui taotlus esitati keeles, mis ei ole ameti töökeel, korraldab amet taotluse tõlkimise taotleja märgitud keelde.

3. Kui registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotleja osaleb ameti menetluses üksi, on menetluskeeleks keel, milles taotlus on esitatud. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, võib amet saata taotlejale kirjalikke teateid tema poolt taotluses märgitud teises keeles.

4. Kehtetuks tunnistamise menetluse korral on menetluskeeleks keel, milles on esitatud registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotlus, kui tegemist on ameti töökeelega. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, on menetluskeeleks taotluses märgitud teine keel.

Kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse menetluskeeles.

Kui menetluskeeleks ei ole keel, milles on esitatud registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduse taotlus, võib 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 õiguste omanik esitada oma seisukohad keeles, milles on esitatud taotlus. Amet korraldab nimetatud seisukohtade tõlkimise menetluskeelde.

Rakendusmäärusega võib ette näha, et ameti kantavad tõlkekulud ei tohi, välja arvatud asja keerukusest tulenevatel ameti poolt tunnustatud erandjuhtudel, ületada summat, mis määratakse iga menetlusliigi kohta kindlaks ametile laekunud tõendite keskmise mahu alusel. Nimetatud summat ületavate kulude kandjaks võidakse artikli 70 kohaselt määrata kaotaja pool.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 111(a)

5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist:

a)võib registreeritud ELi disainilahenduse taotlusega seotud taotlused ja avaldused esitada keeles, mida kasutati registreeritud ELi disainilahenduse taotluse esitamisel, või taotleja poolt kõnealuses taotluses märgitud teises keeles;

b)võib registreeritud ELi disainilahenduse taotlusega seotud taotlused ja avaldused, välja arvatud artikli 73 kohane kehtetuks tunnistamise taotlus või artikli 71 kohane loobumisavaldus, esitada ühes ameti töökeeltest.

Kui kasutatakse mõnda ameti pakutavat vormi, millele on osutatud artiklis 89, võib selliseid vorme kasutada ükskõik millises liidu ametlikus keeles, tingimusel et vormi tekstiosa täidetakse ühes ameti töökeeltest.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 5

6. Kehtetuks tunnistamise menetluse pooled võivad kokku leppida, et menetluskeeleks on mõni teine 🡺1 liidu 🡸 ametlik keel.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 111(b)

7. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 6 kohaldamist ning kui ei ole sätestatud teisiti, võivad pooled ametis toimuvas kirjalikus menetluses kasutada ükskõik millist ameti töökeelt. Kui valitud keel ei ole menetluskeel, esitab pool tõlke sellesse keelde ühe kuu jooksul pärast originaaldokumendi esitamise kuupäeva. Kui registreeritud ELi disainilahenduse taotleja on ametis toimuva menetluse ainuke pool ja registreeritud ELi disainilahenduse taotlus ei ole esitatud ühes ameti töökeeltest, võib tõlke esitada ka taotleja poolt taotluses märgitud teises keeles.

8. Tegevdirektor määrab tõlgete kinnitamise viisi.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 112

Artikkel 138

Tõlkevajaduse ja tõlkimisstandarditega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks:

a)millises ulatuses võib tõendavaid dokumente, mida kasutatakse ameti kirjalikus menetluses, esitada mõnes liidu ametlikus keeles, ning kirjaliku tõlke vajadus;

b)ametile esitatavatele kirjalikele tõlgetele esitatavad nõuded.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 113

Artikkel 139

Avaldamine ja registrikanded

1. Kogu teave, mille avaldamine on ette nähtud käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktiga, avaldatakse kõikides liidu ametlikes keeltes.

2. Kõik registrikanded tehakse kõikides liidu ametlikes keeltes.

3. Kahtluse korral loetakse autentseks tekst selles ameti töökeeles, milles on esitatud registreeritud ELi disainilahenduse taotlus. Kui taotlus on esitatud mõnes liidu ametlikus keeles, mis ei ole ameti töökeel, loetakse autentseks tekst, mis on taotleja märgitud teises keeles.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 114

Artikkel 140

Tegevdirektori lisavolitused

Lisaks volitustele, mis on tegevdirektorile antud määruse (EL) 2017/1001 artikli 157 lõike 4 punktiga o, kasutab tegevdirektor volitusi, mis on antud talle käesoleva määruse artikli 42 lõikega 5, artikli 44 lõikega 1, artikli 49 lõikega 5, artikli 50 lõikega 2, artikli 79 lõikega 2, artikli 83 lõikega 5, artiklitega 85, 88 ja 90, artikli 104 lõikega 4, artikli 105 lõikega 3, artikliga 107, artikli 110 lõikega 1, artiklitega 112 ja 116, artikli 137 lõikega 8, artikliga 148, artikli 149 lõikega 1 ning artiklitega 150 ja 151, vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides.

🡻 6/2002

2. jagu

Menetluskord

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 116

Artikkel 141

Pädevus

Käesolevas määruses ette nähtud menetluste asjus on pädevad tegema otsuseid:

a)taotluste läbivaatajad;

b)registri pidamise eest vastutav osakond;

c)kehtetuks tunnistamise osakonnad;

d)apellatsioonikojad.

Artikkel 142

Taotluste läbivaatajad

Taotluste läbivaatajad vastutavad registreeritud ELi disainilahenduse taotluse kohta ameti nimel otsuste tegemise eest.

Artikkel 143

Registri pidamise eest vastutav osakond

1. Lisaks volitustele, mis talle on antud määrusega (EL) 2017/1001, vastutab registri pidamise eest vastutav osakond käesoleva määruse kohaste registrikannete kohta otsuste tegemise eest ja muude käesoleva määrusega nõutavate otsuste tegemise eest, mis ei kuulu taotluste läbivaatajate ega kehtetuks tunnistamise osakonna pädevusse.

2. Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab ka disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.

🡻 6/2002

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

Artikkel 144

Kehtetuks tunnistamise osakonnad

1. Kehtetuks tunnistamise osakond vastutab registreeritud 🡺1 ELi 🡸 disainilahenduste kehtetuks tunnistamise taotlustega seotud otsuste eest.

2. Kehtetuks tunnistamise osakond koosneb kolmest liikmest. Liikmetest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 117

3. Otsused, mis käsitlevad kulusid või menetlusi, teeb kehtetuks tunnistamise osakonnas üksainus liige.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 118

Artikkel 145

Üheainsa liikme tehtavate otsustega seotud rakendamisvolituste andmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks need täpsed otsuseliigid, mida artikli 144 lõike 3 kohaselt teeb üksainus liige. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 159 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 119

Artikkel 146

Apellatsioonikojad

Lisaks volitustele, mis on neile antud määruse (EL) 2017/1001 artikliga 165, vastutavad apellatsioonikojad otsuste tegemise eest kaebuste kohta, mis on esitatud otsuste peale, mille käesoleva määruse artikli 141 punktides a, b ja c osutatud ameti instantsid on teinud käesolevas määruses ette nähtud menetluste asjus.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 120

Artikkel 147

Apellatsioonikodadega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas selle artikliga 160 vastu võtta delegeeritud õigusakte, määrates kindlaks apellatsioonikodade üksikasjaliku korralduse käesoleva määruse kohaselt toimuvates menetlustes, mis on seotud disainilahendustega, juhul kui selliste menetluste puhul on nõutav apellatsioonikodade teistsugune korraldus kui see, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/1001 artikli 168 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 121 (kohandatud)

3. jagu

Lõivud ja nende maksmine

Artikkel 148

Lõivud ja muud tasud ning maksetähtpäev

1. Tegevdirektor määrab kindlaks summad, mis tuleb tasuda ameti osutatavate teenuste eest, v.a lisas sätestatud teenused, ning summad, mis tuleb tasuda ameti väljaannete eest. Tasude suurus kehtestatakse eurodes ja avaldatakse ameti teatajas. Ühegi tasu suurus ei ületa summat, mis on vajalik ameti osutatud konkreetse teenuse kulude katmiseks.

2. Lõivud ja muud tasud, mille maksetähtpäev ei ole käesolevas määruses ⌦ sätestatud ⌫, tuleb tasuda kuupäeval, millal võetakse vastu selle teenuse taotlus, mille eest lõiv või tasu on ette nähtud.

Eelarvekomitee nõusolekul võib tegevdirektor määrata kindlaks, milliste esimeses lõigus osutatud teenuste osutamine ei sõltu sellest, kas vastavad lõivud ja tasud on ette ära makstud.

Artikkel 149

Lõivude ja tasude maksmine

1. Ametile makstavad lõivud ja tasud makstakse selliste makseviiside teel, mille tegevdirektor määrab kindlaks eelarvekomitee nõusolekul.

Esimese lõigu alusel määratud makseviisid avaldatakse ameti teatajas. Kõik maksed tehakse eurodes.

2. Makseid, mis tehakse muude kui lõikes 1 osutatud maksevahenditega, ei loeta tehtuks ja makstud summa tagastatakse.

3. Maksed peavad sisaldama vajalikku teavet, mis võimaldab ametil kohe kindlaks teha makse sihtotstarbe.

4. Kui lõikes 2 osutatud makse sihtotstarvet ei ole võimalik kohe kindlaks teha, palub amet maksjal teatava tähtaja jooksul makse sihtotstarve ametile kirjalikult teatavaks teha. Kui maksja selle tähtaja jooksul seda palvet ei täida, ei loeta makset tehtuks ja makstud summa tagastatakse.

Artikkel 150

Makse vastuvõtmiskuupäev

Tegevdirektor määrab kindlaks kuupäeva, mil maksed loetakse tehtuks.

Artikkel 151

Ebapiisavad maksed ja ülemääraste maksete tagastamine

1. Maksetähtajast kinnipidamiseks loetakse üksnes seda, kui lõivu või tasu kogusumma on õigeaegselt makstud. Kui kogu summa ei ole makstud, siis tagastatakse makstud osa maksetähtaja möödumisel.

2. Niivõrd kui see on maksetähtaja lõpuni jäänud aja jooksul võimalik, annab amet siiski maksjale võimaluse puuduolev osa ära maksta.

3. Eelarvekomitee nõusolekul võib tegevdirektor loobuda maksmata summa sundkorras sissenõudmisest, kui sissenõutav summa on väike või kui selline sissenõutava makse laekumine on liiga ebakindel.

4. Kui lõivu või tasu katteks on makstud liiga suur summa, siis ülemäärane osa tagastatakse.

🡻 2024/2822 artikli 2 punkt 2 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 5

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 3

XII JAOTIS

DISAINILAHENDUSTE RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 152

Sätete kohaldamine

1. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja selle rakendusmääruseid, mis on vastu võetud artikli 159 alusel, mutatis mutandis Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo peetavas rahvusvahelises registris Genfi redaktsiooni alusel tehtavate 🡺1 liitu 🡸 märkivate tööstusdisainilahenduste registreeringute suhtes (vastavalt ‘rahvusvaheline registreering’ ja ‘Rahvusvaheline Büroo’).

2. Kõigil rahvusvahelises registris 🡺1 liitu 🡸 märkivatel rahvusvahelistel registreeringutel on sama mõju kui 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 registreerimisel ametis ja iga 🡺1 liitu 🡸 märkiva rahvusvahelise registreeringu avaldamisel Rahvusvahelise Büroo bülletäänis on sama mõju kui avaldamisel 🡺2 ⌦ Euroopa Liidu ⌫ Disainilahenduste 🡸 Bülletäänis.

2. jagu

⌦ Liitu ⌫ märkivad rahvusvahelised registreeringud

Artikkel 153

Rahvusvahelise registreerimise taotlus

Genfi redaktsiooni artikli 4 lõikest 1 lähtuvad rahvusvahelised taotlused tuleb esitada otse Rahvusvahelisele Büroole.

Artikkel 154

Märkimislõivud

Genfi redaktsiooni artikli 7 lõikes 1 ette nähtud märkimislõivud asendatakse individuaalse märkimislõivuga.

Artikkel 155

⌦ Liitu ⌫ märkivate rahvusvaheliste registreeringute mõju

1. 🡺1 Liitu 🡸 märkival rahvusvahelisel registreeringul on alates Genfi redaktsiooni artikli 10 lõikes 2 osutatud registreerimiskuupäevast sama mõju kui registreeritud 🡺2 ELi disainilahenduse 🡸 taotlusel.

2. Kui keeldumisest ei teatata või kui keeldumisotsus tagasi võetakse, on 🡺1 liitu 🡸 märkival rahvusvahelisel registreeringul lõikes 1 osutatud kuupäevast alates registreeritud disainilahendusena sama mõju kui registreeritud 🡺2 ELi disainilahendusel 🡸.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 122

3. Amet annab teavet lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste registreeringute kohta elektroonilise lingina disainilahenduste rahvusvaheliste registreeringute andmebaasile, mis võimaldab teha otsinguid ja mida haldab Rahvusvaheline Büroo.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 123 (kohandatud)

Artikkel 156

Keeldumise põhjuste kontrollimine

1. Kui amet leiab rahvusvahelise registreeringu kontrollimise käigus, et disainilahendus, mille kaitset taotletakse, ei vasta artikli 4 punktis 1 ⌦ sätestatud ⌫ määratlusele või et disainilahendus on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega või et disainilahenduses on väärkasutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6ter loetletud elementi või nimetatud artiklis 6ter loetlemata märke, embleeme ja vapikilpe, mille suhtes liikmesriigis on eriline avalik huvi, saadab ta Rahvusvahelisele Büroole hiljemalt kuus kuud pärast rahvusvahelise registreeringu avaldamise kuupäeva teate keeldumise kohta, täpsustades Genfi redaktsiooni artikli 12 lõike 2 kohaselt keeldumise põhjused.

2. Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab artikli 115 lõike 2 kohaselt olema ametis tehtavateks toiminguteks esindaja, siis sisaldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade viidet omaniku kohustusele määrata esindaja artikli 116 lõikes 1 osutatud tähenduses.

3. Amet määrab tähtaja, mille jooksul rahvusvahelise registreeringu omanik võib loobuda rahvusvahelisest registreeringust liidu suhtes, piirata rahvusvahelist registreeringut liidu puhul ühe või mõne tööstusdisainilahendusega või esitada märkusi ning mille jooksul ta määrab vajaduse korral esindaja. Tähtaja arvestamine algab päevast, mil amet väljastab keeldumise teate.

4. Kui omanik lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul esindajat ei määra, keeldub amet rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede tunnustamisest.

5. Kui omanik esitab kindlaksmääratud tähtaja jooksul märkusi, mis ametit veenavad, võtab amet keeldumise tagasi ja teatab sellest Genfi redaktsiooni artikli 12 lõike 4 kohaselt Rahvusvahelisele Büroole. Kui omanik kindlaksmääratud tähtaja jooksul Genfi redaktsiooni artikli 12 lõike 2 kohaselt ametit rahuldavaid märkusi ei esita, kinnitab amet otsuse rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldumise kohta. Selle otsuse saab edasi kaevata vastavalt määruse (EL) 2017/1001 artiklitele 66–72 koostoimes käesoleva määruse artikli 77 lõikega 2.

6. Kui omanik loobub rahvusvahelisest registreeringust või piirab rahvusvahelist registreeringut liidu puhul ühe või mõne tööstusdisainilahendusega, teatab omanik sellest Rahvusvahelisele Büroole Genfi redaktsiooni artikli 16 lõike 1 punktide iv ja v kohase registreerimismenetluse teel.

🡻 1891/2006 artikli 2 punkt 2 (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 4

Artikkel 157

Rahvusvahelise registreeringu mõju kehtetuks tunnistamine

1. Rahvusvahelise registreeringu mõju võib ⌦ liidus ⌫ osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada vastavalt jaotistes VI ja VII sätestatud menetlusele või rikkumismenetluse raames vastuhagiga 🡺1 ELi disainilahenduste kohtus 🡸.

2. Juhul kui amet on kehtetuks tunnistamisest teadlikuks saanud, teavitab ta sellest Rahvusvahelist Bürood.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 124

Artikkel 158

Pikendamine

Rahvusvahelist registreeringut pikendatakse vahetult Rahvusvahelises Büroos vastavalt Genfi redaktsiooni artiklile 17.

🡻 6/2002

XIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 126

Artikkel 159

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab rakenduseeskirjade komitee, mis on loodud määrusega (EL) 2017/1001. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 127

Artikkel 160

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 58, 75, 78, 82, 84, 86, 89, 91, 94, 98, 117 ja 147 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 8. detsembrist 2024.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 58, 75, 78, 82, 84, 86, 89, 91, 94, 98, 117 ja 147 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega ekspertidega, sealhulgas iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 58, 75, 78, 82, 84, 86, 89, 91, 94, 98, 117 või 147 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

🡻 2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 4(C)(III) (kohandatud)

Artikkel 161

⌦ Liidu ⌫ laienemisega seotud sätted

🡻 2012. aasta ühinemisakti III lisa punkt 2(III)( kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 5

1. Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia („uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel kaitstud või taotletud 🡺1 ELi disainilahendust 🡸 nimetatud liikmesriikide territooriumile, nii et sellel on kogu 🡺2 liidus 🡸 ühesugune toime.

🡻 2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 4(C)(III) (kohandatud)

🡺1 2024/2822 artikli 1 punkt 3

🡺2 2024/2822 artikli 1 punkt 129

2. 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 registreerimise taotlust ei või jätta rahuldamata ühegi artikli 56 lõikes 1 loetletud registreerimata jätmise aluse tõttu, kui need alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu.

3. ⌦ Käesoleva artikli ⌫ lõikes 1 osutatud 🡺1 ELi disainilahendust 🡸 ei saa artikli 27 lõike 1 kohaselt kehtetuks tunnistada, kui kehtetuse alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu.

4. Varasema õiguse taotleja või omaja uues liikmesriigis võib keelata 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 kasutamise artikli 27 lõike 1 punktide d, e või f mõttes territooriumil, kus on kaitstud varasem õigus. Käesoleva sätte kohaldamisel tähendab “varasem õigus” enne ühinemist heauskselt omandatud või taotletud õigust.

5. Lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse ka registreerimata 🡺1 ELi disainilahenduse 🡸 suhtes. 🡺2 --- 🡸

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 130

Artikkel 162

Hindamine

1. Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamist hiljemalt 1. jaanuariks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant.

2. Komisjon edastab hindamisaruande koos järeldustega, mis ta on selle aruande põhjal teinud, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

🡻 

Artikkel 163

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EC) nr 6/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

🡻 6/2002 (kohandatud)

Artikkel 164

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub ⌦ 1. juulil 2026 ⌫. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    KOM(87) 868 PV.

(2)    Vt järelduste 3. lisa A osa.

(3)    Õigusloomeprogrammi lülitatud aastal 2025.

(4)    Vt käesoleva ettepaneku II lisa.

(5)    ELT C […].

(6)    Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 Euroopa Liidu disainilahenduste kohta (ELT L 3, 5.1.2002, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2002/6/oj ).

(7)    Vaata II lisa.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta (EÜT L 289, 28.10.1998, lk 28, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/1998/71/oj ).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1001/oj ).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/608/oj ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024.aasta direktiiv (EL) 2024/2823 disainilahenduste õiguskaitse kohta (ELT L, 2024/2823, 18.11.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2823/oj ).

(12)    Euroopa Kohtu 20. detsembri 2017. aasta otsus (teine koda), Acacia Srl vs. Pneusgarda Srl ja Audi AG ning Acacia Srl ja Rolando D’Amato vs. Dr. Ing. h.c. F. Porsche AG, liidetud kohtuasjad C-397/16 ja C-435/16, ECLI:EU:C:2017:992.

(13)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj ).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2009/138/oj ).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/o j).

(17)    EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/1968/259(1)/oj .

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1215/oj ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.7.2025

COM(2025) 353 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu disainilahenduste kohta (kodifitseeritud tekst)

🡻 2024/2822 artikli 1 punkt 132 ja I lisa (kohandatud)

I LISA

Artikli 148 lõikes 1 osutatud lõivude summad

Ametile käesoleva määruse kohaselt makstavad lõivud (eurodes) on järgmised.

1.Artikli 42 lõikes 4 osutatud taotluse esitamise lõiv:

350 eurot.

2.Artiklis 154 osutatud individuaalne märkimislõiv rahvusvahelise registreeringu eest:

62 eurot disainilahenduse kohta.

3.Artikli 42 lõikes 4 osutatud lõiv avaldamise edasilükkamise eest:

40 eurot.

4.Artikli 44 lõikes 2 osutatud täiendav taotluse esitamise lõiv iga koondtaotluses sisalduva täiendava disainilahenduse eest:

125 eurot.

5.Artikli 44 lõikes 2 osutatud täiendav avaldamise edasilükkamise lõiv iga koondtaotluses sisalduva täiendava disainilahenduse eest, mille avaldamine edasi lükatakse:

20 eurot.

6.Artikli 66 lõigetes 1, 3 ja 9 osutatud pikendamislõiv:

a)esimese pikendamisperioodi eest: 150 eurot disainilahenduse kohta;

b)teise pikendamisperioodi eest: 250 eurot disainilahenduse kohta;

c)kolmanda pikendamisperioodi eest: 400 eurot disainilahenduse kohta;

d)neljanda pikendamisperioodi eest: 700 eurot disainilahenduse kohta.

7.Artiklis 154 osutatud individuaalne pikendamislõiv rahvusvahelise registreeringu eest:

a)esimese pikendamisperioodi eest: 62 eurot disainilahenduse kohta;

b)teise pikendamisperioodi eest: 62 eurot disainilahenduse kohta;

c)kolmanda pikendamisperioodi eest: 62 eurot disainilahenduse kohta;

d)neljanda pikendamisperioodi eest: 62 eurot disainilahenduse kohta.

8.Artikli 66 lõikes 3 osutatud lõiv pikendamislõivu tasumisega hilinemise eest:

25 % pikendamislõivust.

9.Artikli 73 lõikes 2 osutatud lõiv kehtetuks tunnistamise taotluse eest:

320 eurot.

10.Artikli 96 lõikes 1 osutatud menetluse jätkamise lõiv:

400 eurot.

11.Artikli 95 lõike 3 osutatud lõiv tähtaja ennistamise eest:

200 eurot.

12.Lõiv registreeritud ELi disainilahendusega seotud litsentsi või muu õiguse registreerimise eest, millele on osutatud artikli 37 lõigetes 1 ja 2 või ELi disainilahenduse taotlusega seotud litsentsi või muu õiguse registreerimise eest, millele on osutatud artikli 37 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 40:

a)litsentsi andmise eest: 200 eurot disainilahenduse kohta;

b)litsentsi üleandmise eest: 200 eurot disainilahenduse kohta;

c)asjaõiguse seadmise eest: 200 eurot disainilahenduse kohta;

d)asjaõiguse üleandmise eest: 200 eurot disainilahenduse kohta;

e)sundtäitmise eest: 200 eurot disainilahenduse kohta;

Ö Lõivu Õ maksimummäär on 1000 eurot, kui mitu taotlust esitatakse samas litsentsi või muu õiguse registreerimise taotluses või samal ajal.

13.Artikli 67 lõikes 3 osutatud lõiv registreeritud ELi disainilahenduse muutmise eest:

200 eurot.

14.Tagastatavate menetluskulude kindlaksmääramise läbivaatamise lõiv, millele on osutatud artikli 101 lõikes 7:

100 eurot.

15.Kaebuse esitamise lõiv, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1001 artikli 68 lõikes 1, mida kohaldatakse ka käesoleva määruse kohaste kaebuste suhtes vastavalt artikli 77 lõikele 2:

720 eurot.

_____________

🡹

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus hilisemate muudatustega

_____________

III LISA

Vastavustabel

_____________