EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.7.2025

COM(2025) 331 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ühinemise kohta uue IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepinguga

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

IV põlvkonna rahvusvaheline foorum (edaspidi „GIF“) on 2001. aastal Ameerika Ühendriikide (USA) algatusel loodud rahvusvahelise uurimis- ja arenduskoostöö raamistik. Selle eesmärk on ühendada jõupingutused selliste uute tuumaenergiasüsteemide väljatöötamiseks, mis tagavad usaldusväärse energiavarustuse ja võimaldavad seejuures rahuldavalt käsitleda tuumaohutuse tagamise, jäätmete koguse piiramise ja tuumarelva leviku tõkestamisega seotud probleeme ning üldsusele muret valmistavaid küsimusi.

Harta rakendamiseks sõlmis enamik GIFi liikmeid õiguslikult siduva IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu (edaspidi „2005. aasta raamleping“), milles määrati kindlaks koostöötingimused, mida tuli täpsustada seonduvates süsteemikorralduskavades ja projektikorralduskavades. Euratom ühines 2005. aasta raamlepinguga, andes 10. veebruaril 2006 Pariisis asuvale Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Tuumaenergia Agentuurile (NEA) hoiule ühinemiskirja 1 . Euratom kinnitas kooskõlas 2005. aasta raamlepingu III artikli lõikega 2 oma esindajaks Teadusuuringute Ühiskeskuse koordineerima oma osalemist GIFis. Tänu Euratomi ühinemisele 2005. aasta raamlepinguga saab iga liikmesriik, selle avalik-õiguslik või eraõiguslik teadusasutus või selle tööstusettevõte anda GIFi uurimis- ja arendusprojektidesse otsese panuse.

2005. aasta raamleping jõustus 28. veebruaril 2005 kehtivusajaga kümme aastat, mida pikendati 26. veebruaril 2015 kümne aasta võrra. Euratom allkirjastas pikendamislepingu 16. novembril 2016 2 . Pikendamislepingu kohaselt said lepinguosalised, kellel ei olnud võimalik 28. veebruariks 2015 pikendamislepingule alla kirjutada, jätkata ajutiselt koostööd süsteemikorralduskavade ja projektikorralduskavade raames.

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik olid kirjutanud 2005. aasta raamlepingule alla juba enne Euratomi ühinemist (kusjuures Prantsusmaa oli selleks ajaks oma ühinemismenetlused lõpule viinud, kuid Ühendkuningriik veel ei olnud). Järjepidevuse tagamiseks lisati nõukogu otsusele 14929/05 järgmine Euratomi avaldus, millega kiideti heaks Euratomi algne ühinemine lepinguga:

„Käesoleva raamlepinguga ühinedes osaleb Euratom täiel määral käesoleva raamlepingu ja Euratomi poolt allkirjastatud mis tahes süsteemikorralduskava raames toimuvas koostöös ja asjaomastes aruteludes. Euratom ja selle raamlepingule alla kirjutanud liikmesriigid – praegu Prantsusmaa ja Ühendkuningriik – kooskõlastavad enne raamlepingu või asjaomase süsteemikorralduskava kohaldamisel tehtava mis tahes olulise otsuse vastuvõtmist oma seisukohad.“

Ühendkuningriigist sai pärast Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumist raamlepingu ratifitseerimisega 2018. aasta oktoobris raamlepingu iseseisev osaline.

Praegu on 2005. aasta raamlepingu osalised Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Euratom, Hiina, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Prantsusmaa, Šveits, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik. Hartale on alla kirjutanud ka Argentina ja Brasiilia, kuid 2005. aasta raamlepinguga ei ole nad ühinenud; neid käsitatakse GIFi mitteaktiivsete liikmetena.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Vt järgmine täppjaotis.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

„Käesolevas lisas loetletud tegevuste hulka kuulub rahuotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud tuumavaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni alane rahvusvaheline koostöö, mis põhineb ühistel eesmärkidel ja vastastikusel usaldusel ning millega soovitakse tuua liidule, selle kodanikele ja keskkonnale selget ja märkimisväärset kasu. See hõlmab rahvusvahelist koostööd mitmepoolsete raamistike kaudu. JRC kui Euratomi ametlikult tunnustatud esindaja IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil (GIF) hõlbustab ja koordineerib jätkuvalt Euroopa Aatomienergiaühenduse panust ja osalemist GIFi teadus- ja koolitustegevuses. Euratomi programmi raames GIFi tegevustesse antav panus keskendub ohutuse, kiirguskaitse, kaitsemeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise alasele teadus- ja koolitustegevusele seoses IV põlvkonna süsteemidega.“

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025. aasta raamlepingu I, II ja III artikkel on samad kui 2005. aasta raamlepingu vastavad artiklid, kui jätta kõrvale mõni väike muudatus sõnastuses.

2025. aasta raamlepingu VI, VII ja X artikkel on identsed 2005. aasta raamlepingu vastavate artiklitega.

IX artikli sõnastust on veidi muudetud. 2025. aasta raamlepingu IX artiklisse on lisatud punkt b, mis võimaldab teha teadusliku ja tehnilise teabe üldsusele kättesaadavaks kooskõlas iga lepinguosalise kohaldatavate õigusnormidega.

2025. aasta raamlepingu XI artikkel on identne 2005. aasta raamlepingu XI artikliga, kui jätta kõrvale mõni väga väike muudatus.

XIII artikkel sõnastati selguse huvides ümber.

IV, V, XII, XIV ja XV artikkel on uued – nendega kehtestatakse 2025. aasta raamlepingu kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud mehhanismid.

Konkreetsemalt:

Seos hartaga

Raamlepingu pealkiri jääb endiseks „IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamleping“ (lisa 4). Põhjendustes tehakse siiski selgeks, et tegemist on uue raamlepinguga.

Põhjendustes räägitakse 2005. aasta raamlepingust olevikus, kasutades sõnastust „mis kaotab kehtivuse 28. veebruaril 2025“. Seda seetõttu, et kolm esimest allakirjutajat kavatsevad kirjutada uuele lepingu alla enne 2005. aasta lepingu lõppemist. 2025. aasta raamleping jõustub siiski kõige varem 1. märtsil 2025.

Läbirääkimistel arutati, kas uut raamlepingut saaks käsitada novatsioonina. Tegemist on mõistega, mida kohaldatakse pigem lepinguõiguses kui rahvusvahelises õiguses. Novatsiooni korral toimub lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek mõnele teisele lepinguosalisele. Antud juhul ei soovi mõned algsed lepinguosalised jätkata koostööd ühe algse lepinguosalisega. Mingit õiguste ja kohustuste üleminekut ei toimu. Selle asemel on mõned algsed lepinguosalised otsustanud mitte uuendada algset lepingut selle muutmise teel, vaid sõlmida hoopiski uue lepingu, mille osaliste arv on väiksem. Seetõttu käsitatakse lepingut uue raamlepinguna, mis hakkab kehtima (kohe) pärast vana raamlepingu kehtivuse lõppemist.

Kuna GIFi harta on poliitiline dokument, millel puudub lõppkuupäev, peeti riskantseks julgustada lepinguosalisi, kellel on kavas 2025. aasta raamlepingule alla kirjutada, taganema 2005. aasta raamlepingust. Mõni lepinguosaline (keda ei kutsuta uuele raamlepingule alla kirjutama või kes ei kavatse seda teha) oleks võinud jääda harta osaliseks ja luua paralleelse GIFi struktuuri. Seetõttu hoitakse 2025. aasta raamleping poliitilise kohustusena hartast lahus, kuid sellega säilitatakse harta ajalooline väärtus. Kuna 2005. aasta raamleping tugines harta juhtimisstruktuurile, tuleb 2025. aasta raamlepinguga kehtestada uuesti GIFi juhtimisstruktuur, mida tehakse 2025. aasta raamlepingu IV artiklis.

Kõige olulisem on see, et IV artikliga antakse kutsutud üksustele („käesoleva raamlepingu C lisas nimetatud riik või rahvusvaheline organisatsioon“) võimalus sujuvalt jätkata GIFi tegevust kolme aasta jooksul, mis võimaldab (nt Euratomil) lõpule viia pikema või keerukama ratifitseerimis-/sõlmimismenetluse.

C lisa tähtsus ja roll

C lisas esitatud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning nende eeldatavate esindajate nimekirjaga tagatakse, et ükski soovimatu või kontrollimata üksus (riik või esindaja) ei saa raamlepingule ega ühelegi uuendatud süsteemi- või projektikorralduskavale alla kirjutada. Asjakohaseid sätteid sisaldavad V artikkel (üksusi, kes ei ole veel alla kirjutanud, puudutab eeskätt lõige 8) ja XII artikkel (mille kohaselt saavad uuele raamlepingule alla kirjutada või sellega ühineda ainult C lisas loetletud üksused). XII artikli lõike 4 punktis b sätestatud mehhanismi eesmärk on tagada, et ükski riik, kellel on lubatud raamlepingule alla kirjutada, ei saa määrata oma esindajaks potentsiaalselt soovimatut üksust (nt oma jurisdiktsiooni alla kuuluvat eraettevõtjat). Kui allakirjutanud riik või rahvusvaheline organisatsioon teeb ettepaneku määrata oma esindajaks üksus, mida ei ole C lisas „eeldatava esindajana“ nimetatud, on teistel lepinguosalistel 90 päeva aega esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid.

Samamoodi võivad algsed allakirjutanud (lepingu jõustumiseks on vaja kolme) vastavalt XII artikli lõike 4 punktile a määrata oma esindajaks üksnes üksuse, mida on nimetatud eeldatava esindajana C lisas.

See on vajalik selleks, et vältida nende lepinguosaliste sekkumist, keda kutsutakse raamlepingule alla kirjutama, kuid kes ei osalenud selle läbirääkimistel ning kellel ei pruugi olla samad kavatsused kui läbirääkimistel osalenud lepinguosalistel.

XV artikkel (koostöö jätkamine) tagab süsteemikorralduskavade ja projektikorralduskavade alusel algatatud tehnilise tegevuse sujuva jätkumise. Selle artikliga nähakse ühelt poolt ette kõigi praeguste 2005. aasta raamlepingu kohaste süsteemikorralduskavade ja projektikorralduskavade täielik katkestamine. Koostööd ei jätkata 2005. aasta raamlepingu alusel, vaid sellega jätkatakse uue 2025. aasta raamlepingu alusel, uuendatud süsteemikorralduskavade ja projektikorralduskavade kaudu (vastavalt 2025. aasta raamlepingu V artiklile). Teiselt poolt – ja see on oluline Euratomi jaoks – võib jätkata koostööd nende C lisas loetletud riikide üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes ei ole veel 2025. aasta raamlepingu osalised. See säte koos võimalusega olla kutsutud osalema poliitikarühmas ja muudel koosolekutel annab lepinguosalistele piisavalt aega oma ühinemismenetluste lõpuleviimiseks.

Tuleb märkida, et projektikorralduskavad on avatud kõigile eraõiguslikele üksustele (isegi neile, kes ei kuulu ühegi lepinguosalise jurisdiktsiooni alla). Poliitikarühmas esindatud lepinguosalised peavad sellise osalemise siiski heaks kiitma, nagu on sätestatud V artikli lõike 7 punktis b.

GIFi koostööstruktuur hõlmab kaht vastastikuse mõistmise memorandumit, mis käsitlevad koostööd kahes GIFi süsteemis, mille jaoks ei ole süsteemikorralduskava veel koostatud. Nendel vastastikuse mõistmise memorandumitel ei ole lõppkuupäeva, mistõttu peavad kõik esindajad B lisas loetletud vastastikuse mõistmise memorandumitest taganema; esindajaid julgustatakse sõlmima uue raamlepingu alusel uusi vastastikuse mõistmise memorandumeid, et saavutada eesmärk teha koostööd vastastikku heasoovlike lepinguosalistega (kooskõlas V artikli lõike 1 punktidega b ja c ning V artikli lõikega 11).

Euratom ei saa ühineda süsteemikorralduskavadega ega vastastikuse mõistmise memorandumitega (millele saavad alla kirjutada vaid esindajad) enne, kui ta ühineb 2025. aasta raamlepinguga, kuid ta saab jätkata tegevust, mis on seotud B lisas loetletud projektikorralduskavadega.

Originaalkeeled

Leping on koostatud ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Kanada ja Prantsusmaa valitsus on prantsuskeelse tõlke (lisa 5) läbi vaadanud.

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ühinemise kohta uue IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepinguga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „Euratom“) asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)Ameerika Ühendriigid, Argentina, Brasiilia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on loonud IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi (GIF), mis on koostööl põhinev rahvusvaheline algatus sellise uurimis- ja arendustegevuse elluviimiseks, mis on vajalik selleks, et katsetada neljanda põlvkonna tuumasüsteemide teostatavust ja toimivust ning teha need süsteemid 2030. aastaks kättesaadavaks tööstuslikuks kasutuselevõtuks.

(2)2002. aastal kirjutas GIFi hartale alla Šveits ning 2006. aastal kirjutasid sellele alla Hiina Rahvavabariik ja Venemaa Föderatsioon.

(3)Euratom ühines GIFiga selle hartale alla kirjutamisega 30. juulil 2003.

(4)GIFi raames kavandatud rahvusvaheliseks koostööks ja teabevahetuseks tuumatehnoloogia uurimise ja arendamise vallas oli vaja õigusraamistikku, mis tagab osalejatele õiguskindluse, eelkõige uuringute käigus tekkivate õiguste, näiteks intellektuaalomandi õiguste kaitse.

(5)Selleks leppisid GIFi osalised kokku raamlepingus, milles määrati kindlaks koostöö ning seonduvate süsteemikorralduskavade ja projektikorralduskavade tingimused; Euratom ühines raamlepinguga 2006. aastal.

(6)2015. aastal pikendati raamlepingu kehtivusaega kümne aasta võrra ja raamleping kaotab kehtivuse 28. veebruaril 2025.

(7)Selleks et tagada käimasolevate uurimisprojektide ja GIFi tegevuse jätkumine, pidasid raamlepingu osaliseks olevad vastastikku heasoovlikud riigid läbirääkimisi raamlepingu uuendamise üle, pidades silmas praegust geopoliitilist olukorda.

(8)Euratomi panus GIFi uurimis- ja arendusprojektidesse jääb Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamisalasse.

(9)Tänu Euratomi ühinemisele raamlepinguga saab iga liikmesriik, selle avalik-õiguslik või eraõiguslik teadusasutus või selle tööstusettevõte anda neisse uurimis- ja arendusprojektidesse otsese panuse.

(10)Seepärast tuleks heaks kiita uue raamlepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euratomi nimel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euratomi nimel.

Brüssel,

(1)    Komisjoni 12. jaanuari 2006. aasta otsus K(2006) 7, mis põhineb nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsusel 14929/05.

(2)    Komisjoni otsus COM(2016) 3772 final.

(3)    ELT L 167 I, 12.5.2021 (lk 81).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.7.2025

COM(2025) 331 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

soovitus: Nõukogu otsus

Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ühinemise kohta uue IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepinguga

IV PÕLVKONNA

TUUMAENERGIASÜSTEEMIDE

UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSE

ALASE

RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ RAAMLEPING

IV PÕLVKONNA

TUUMAENERGIASÜSTEEMIDE

UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSE ALASE

RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ RAAMLEPING

Käesoleva raamlepingu osalised,

VÕTTES ARVESSE ülemaailmse energianõudluse eeldatavat kasvu ning uudsete tehnoloogiate ja kütuste väljatöötamise ja kasutuselevõtmise tähtsust tulevase ülemaailmse energianõudluse kestlikul rahuldamisel;

ARVESTADES, et arvukate riikide uurimis- ja arenduskoostöö kõrgetasemeliste uue põlvkonna tuumaenergiasüsteemide väljatöötamise valdkonnas aitab liikuda nende süsteemide kasutuselevõtmise poole;

SOOVIDES jätkata käesoleva IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu (edaspidi „raamleping“) kaudu tööd, mida on tehtud IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi (edaspidi „GIF“) raames, millega on loodud alus rahvusvahelise koostöö tegemiseks järgmise põlvkonna tuumaenergiasüsteemide (nn IV põlvkonna süsteemide) uurimise ja arendamise vallas;

TUNNUSTADES GIFi varasemat tööd, mida on tehtud kooskõlas 28. veebruaril 2005 Washingtonis sõlmitud IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepinguga (edaspidi „2005. aasta GIFi raamleping“), mida pikendati 26. veebruaril 2015 jõustunud lepinguga (millega pikendati tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu kehtivusaega) ning mis kaotab kehtivuse 28. veebruaril 2025; samuti 2001. aasta juunis allakirjutamiseks avatud IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi hartat, millega loodi GIF, ning 2011. aasta jaanuaris allakirjutamiseks avatud IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi hartat, millega laiendati GIFi koostööd (edaspidi „GIFi harta“);

TUNNISTADES, et GIFi harta eesmärk on seotud kontseptsiooni väljatöötamisega ühe või mitme IV põlvkonna süsteemi jaoks, et litsentseerida, ehitada ja kasutada neid süsteeme nii, et need tagavad riigis, kus neid kasutatakse, konkurentsivõimelise hinnaga ja usaldusväärse energiavarustuse, lahendades seejuures rahuldavalt tuumaohutuse, jäätmete ja tuumarelva levikuga seotud probleeme ning üldsusele muret valmistavaid küsimusi;

PIDADES SILMAS GIFi harta tähtsust GIFi loomisel ja 2005. aasta GIFi raamlepingu tähtsust selle lepingu kohases koostöös enne käesolevat raamlepingut;

PIDADES SILMAS, et pärast 2005. aasta GIFi raamlepingu jõustumist on GIFi praktiline juhtimine toimunud alati 2005. aasta GIFi raamlepingu kaudu;

SOOVIDES tagada, et edaspidi rakendataks kõigi GIFiga seotud tegevuste puhul vaid käesolevas raamlepingus kindlaks määratud juhtimisstruktuuri;

ARVESTADES, et GIF on koostanud dokumendi „IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide tehnoloogiline teekaart: teekaardi tehniline aruanne“ (2002. aasta detsember, ajakohastatud 2014. aastal), milles kirjeldatakse kuut (6) kõige paljutõotavamat IV põlvkonna süsteemi ning nende süsteemide tehnilise küpsuseni viimiseks vajalikku uurimis- ja arendustegevust;

VÕTTES ARVESSE, et 2005. aasta GIFi raamlepingu osaliste ministeeriumid, talitused, ametid ja muud üksused on osalenud kuue (6) kõige paljutõotavama IV põlvkonna süsteemiga seotud süsteemikorralduskavades, projektikorralduskavades ja vastastikuse mõistmise memorandumites kooskõlas 2005. aasta GIFi raamlepinguga;

TUNNISTADES poliitikarühmast, eksperdirühmast ja sekretariaadist koosneva GIFi juhtimisstruktuuri väärtust;

PIDADES SILMAS, et kõnealused IV põlvkonna süsteemid on gaasjahutusega kiirreaktor, pliijahutusega kiirreaktor, sulasoolareaktor, naatriumjahutusega kiirreaktor, ülekriitiline vesijahutusega reaktor ja ülikõrgtemperatuuri reaktor;

RÕHUTADES GIFi hartas ja 2005. aasta GIFi raamlepingus varem kindlaks määratud ja nende alusel tehtud koostööd IV põlvkonna süsteemide uurimisel ja arendamisel, sealhulgas järgmist:

·IV põlvkonna süsteemide alase mitmepoolse koostöö võimalike valdkondade väljaselgitamine;

·ühiste uurimis- ja arendusprojektide edendamine;

·koostööd ja selle tulemustest aru andmist käsitlevate suuniste koostamine;

·edusammude korrapärane läbivaatamine ning soovituste esitamine ühistes uurimis- ja arendusprojektides võetava suuna kohta;

·loetelu koostamine valdkondadest, kus võivad olla vajalikud teadusuuringud, ja selle loetelu korrapärane läbivaatamine ning

·muude ühiselt kindlaks määratud tegevuste läbiviimine, et edendada GIFi eesmärkide saavutamist.

SOOVIDES kindlaksmääratud kuue (6) IV põlvkonna süsteemi edasiarendamiseks hõlbustada lepinguosaliste ja nende ministeeriumide, talituste, ametite ja muude üksuste jätkuvaid püüdlusi teha koos rahvusvahelise teaduskogukonna tööstus-, akadeemilise, valitsus- ja valitsusvälise sektoriga koostööd IV põlvkonna süsteemide uurimisel ja arendamisel, et kiirendada nende süsteemide tutvustamist ja kasutuselevõttu, ning

PIDADES SILMAS 20. märtsil 1883 sõlmitud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni koos selle muudatuste ja parandustega,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

I artikkel

Eesmärk

1)Käesoleva raamlepingu eesmärk on luua uus raamistik, et jätkata rahvusvahelist koostööd, soodustamaks ja hõlbustamaks GIFi eesmärgi ja visiooni realiseerimist: kontseptsiooni väljatöötamist ühele või mitmele IV põlvkonna süsteemile, et neid süsteeme saaks litsentseerida, ehitada ja kasutada nii, et need tagavad riigis või riikides, kus neid kasutatakse, konkurentsivõimelise hinnaga ja usaldusväärse energiavarustuse, lahendades seejuures rahuldavalt tuumaohutuse, jäätmete ja tuumarelva levikuga seotud probleeme ning üldsusele muret valmistavaid küsimusi.

2)Käesoleva raamlepingu kohast koostööd tehakse üksnes rahumeelsetel eesmärkidel kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise eesmärkide ja lepinguosaliste asjaomaste rahvusvaheliste kohustustega, lähtudes võrdõiguslikkuse, vastastikuse kasu ja vastastikkuse põhimõttest.

II artikkel

Koostöövormid

Käesoleva raamlepingu alusel tehakse koostööd muu hulgas järgmistes vormides:

a)ühisuuringud ja ühine tehnoloogia arendamine;

b)tehnilise teabe ja andmete vahetamine teadusliku ja tehnilise tegevuse ning uurimis- ja arendustegevuse meetodite ja tulemuste kohta;

c)tehnoloogia esitluste korraldamise toetamine, sealhulgas koos asjaomase tööstusharu esindajatega;

d)ühiskatsete/-katsetuste korraldamine;

e)töötajate (sh teadlaste, inseneride jt spetsialistide) osalemine uurimiskeskustes, akadeemilistes asutustes, laborites jm asutustes korraldatavates katsetes, analüüsides, projekteerimises jm uurimis- ja arendustegevuses;

f)katsetusteks, katseteks ja hindamiseks vajalike proovide, materjalide ja seadmete vastastikune vahetamine või laenamine;

g)seminaride, teaduskonverentside jm kohtumiste korraldamine ja neil osalemine;

h)vajalike katserajatiste kasutuselevõtuks rahaliste vahendite eraldamine ning

i)teadlaste ja tehnikaekspertide koolitamine ning nende oskuste täiendamine.

III artikkel

Esindajad

1)Vajaduse korral toetavad ja hõlbustavad lepinguosalised valitsusasutuste, teaduste akadeemiate, ülikoolide, teadus- ja uurimiskeskuste, instituutide ja asutuste, erasektori ettevõtjate ja valitsustevaheliste organisatsioonide vaheliste otsesidemete ja koostöö arendamist.

2)Iga lepinguosaline määrab käesoleva raamlepingu XII või XIV artiklis sätestatud korras kas iseenda või ühe või mitu oma ministeeriumit, talitust, ametit või muud üksust oma esindaja(te)ks käesoleva raamlepingu I artiklis sätestatud eesmärgi taotlemisel. Esindajad on loetletud käesoleva raamlepingu A lisas (edaspidi „A lisa“). Selguse huvides tuleb märkida, et A, B ja C lisa moodustavad käesoleva raamlepingu lahutamatu osa.

3)Lepinguosaline võib teha ettepaneku muuta A lisa, et määrata endale täiendav(ad) esindaja(d) või oma esindajat (esindajaid) muuta, esitades hoiulevõtjale (kes on määratud kindlaks käesoleva raamlepingu XI artiklis) kirjaliku teate. Hoiulevõtja saadab teate kavandatud muudatuse kohta lepinguosalistele ja nende esindajatele. Kavandatud muudatus jõustub 90 päeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja selle teate laiali saadab, tingimusel et ükski lepinguosaline ega nõuetekohaselt volitatud esindaja ei ole hoiulevõtjale selle 90 päeva jooksul teatanud, et ta on kavandatud muudatuse vastu. Kui hoiulevõtja saab sellise vastuväite, kavandatud muudatus ei jõustu. Selguse huvides tuleb märkida, et esindaja lisamist või muutmist ei käsitata mingil juhul muudatusena, mille suhtes kohaldatakse käesoleva raamlepingu XII artikli lõikes 9 sätestatud menetlust.

IV artikkel

GIFi juhtimine

1)Lepinguosalised tunnistavad, et GIFi hartas ei ole ette nähtud juhtimisstruktuuri esindajate ega GIFi tegevuse jaoks, sealhulgas käesoleva raamlepingu tarvis. Lepinguosalised mõistavad, et GIFi harta ei kujuta endast nendevahelist poliitilist kohustust.

2)Käesolevaga loovad lepinguosalised GIFi juhtimisstruktuuri, mis koosneb poliitikarühmast, eksperdirühmast ja sekretariaadist. Poliitikarühm moodustatakse kõigi lepinguosaliste esindajatest ning see võtab vastu poliitika käesoleva raamlepingu rakendamiseks. Poliitikarühm püüab pärast käesoleva raamlepingu jõustumist niipea kui võimalik vastu võtta esialgse poliitika, mis põhineb 2005. aasta GIFi raamlepingu lõppemise ajal kehtinud poliitikapõhimõtetel, et hõlbustada 2005. aasta GIFi raamlepingu alusel algatatud koostöö jätkamist kooskõlas käesoleva raamlepinguga.

3)Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva raamlepingu C lisas (edaspidi „C lisa“) nimetatud riiki või rahvusvahelist organisatsiooni, kes ei ole veel käesoleva raamlepingu osaline, kutsutakse üles laskma enda määratud esindaja(te)l kolme (3) aasta jooksul pärast käesoleva raamlepingu jõustumist (kusjuures seda ajavahemikku võib pikendada lepinguosaliste ühehäälse kirjaliku otsusega ainult üks kord ühe (1) aasta võrra)

a)vaadelda poliitikarühma koosolekuid ja eksperdirühma koosolekuid ning

b)vaadelda muid GIFi koosolekuid kooskõlas poliitikarühma vastu võetava poliitikaga.

V artikkel

Seonduvad korralduskavad

1)Lepinguosalised tunnistavad, et 2005. aasta GIFi raamlepingu kohast koostööd tehti käesoleva raamlepingu B lisas (edaspidi „B lisa“) loetletud süsteemikorralduskavade, projektikorralduskavade ja vastastikuse mõistmise memorandumite alusel. Lepinguosalised kavatsevad jätkata koostööd samal viisil kooskõlas käesolevas raamlepingus sätestatud tingimustega. Niipea kui pärast käesoleva raamlepingu jõustumist võimalik,

a)lasevad lepinguosalised oma esindajatel allkirjastada uued süsteemikorralduskavad ja projektikorralduskavad, mis põhinevad B lisas loetletud kavadel, ning vajaduse korral julgustavad avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke üksusi selliste uute kavadega ühinema ja neis osalema;

b)lasevad lepinguosalised oma esindajatel taganeda B lisas loetletud vastastikuse mõistmise memorandumitest ja julgustavad neist taganema organisatsioone, kelle nad olid määranud neile memorandumitele alla kirjutama, ning

c)lasevad lepinguosalised oma esindajatel allkirjastada uued vastastikuse mõistmise memorandumid, mis põhinevad B lisas loetletud memorandumitel, ning vajaduse korral julgustavad kõnealuseid enda määratud organisatsioone osalema uutes vastastikuse mõistmise memorandumites.  

2)Lepinguosalised tagavad, et

a)iga IV põlvkonna süsteemi kohta sõlmitakse ainult üks süsteemikorralduskava ning

b)kui lepinguosaline on määranud mitu esindajat, kirjutab mis tahes süsteemikorralduskavale alla ainult üks neist.

3)Lepinguosalised tagavad, et iga süsteemikorralduskava on kooskõlas käesoleva raamlepingu sätetega ning loob koostööraamistiku asjaomase IV põlvkonna süsteemi elujõulisuse ja toimivuse tagamiseks vajaliku uurimis- ja arendustöö kavandamiseks ja läbiviimiseks.

4)Lepinguosalised tagavad, et igas süsteemikorralduskavas käsitletakse järgmist:

a)tehtav koostöö;

b)GIFi eesmärkide saavutamiseks tehtava uurimis- ja arendustegevuse juhtimine;

c)rahastamiskord;

d)ärisaladusena käsitatava taustateabe kaitse, kasutamine ja avalikustamine ning

e)käesoleva raamlepingu kohase koostöö käigus loodud või täiendatud intellektuaalomandi õiguste piisav ja tulemuslik kaitse ja jagamine ning intellektuaalomandi õigustega seotud vaidluste lahendamine.

5)Lepinguosalised tagavad, et igas süsteemikorralduskavas nähakse ette, et mis tahes vastuolu korral süsteemikorralduskava ja käesoleva raamlepingu vahel on ülimuslikud käesoleva raamlepingu sätted.

6)Lepinguosalised tagavad, et igat süsteemikorralduskava rakendatakse ühe või mitme projektikorralduskava kaudu, mis on koostatud selliste uurimis- ja arendusprojektide jaoks, mille eesmärk on aidata tagada asjaomase IV põlvkonna süsteemi elujõulisus ja toimivus.

7)Lepinguosalised tagavad, et

a)projektikorralduskavadele võivad alla kirjutada nende esindajad ning

b)muud avaliku ja erasektori üksused võivad projektikorralduskavadele alla kirjutada poliitikarühma liikmete üksmeelse otsuse korral ja kooskõlas poliitikarühma asjakohase poliitikaga, võttes arvesse asjaomase süsteemi juhtkomitee soovitust.

8)Igas projektikorralduskavas tuleks käsitleda muu hulgas selliseid küsimusi nagu töö ulatus, hinnangulised kulud, kavandatud ajakava, projektijuhtimisega seotud kohustused, intellektuaalomandi õigused, aruandlusnõuded ja allakirjutanute taganemine ning vajaduse korral tingimused, mis käsitlevad koostöö jätkumist käesoleva raamlepingu XV artikli lõike 2 punktis c kirjeldatud, C lisas nimetatud riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide üksustega, kui asjaomane riik või organisatsioon ei ole veel käesoleva raamlepingu osaline.

9)Lepinguosalised tagavad, et igat projektikorralduskava reguleerivad asjaomase projektiga seotud süsteemikorralduskava sätted ning et iga projektikorralduskava on nende sätete ja käesoleva raamlepinguga kooskõlas.

10)Lepinguosalised tagavad, et igas süsteemikorralduskavaga nähakse ette, et mis tahes vastuolu korral süsteemikorralduskava ja projektikorralduskava vahel on ülimuslikud süsteemikorralduskava sätted. Lepinguosalised tagavad, et igas projektikorralduskavaga nähakse ette, et mis tahes vastuolu korral ühelt poolt süsteemikorralduskava või projektikorralduskava ja teiselt poolt käesoleva raamlepingu vahel on ülimuslik käesolev raamleping.

11)Lepinguosalised tagavad, et iga vastastikuse mõistmise memorandum on kooskõlas käesoleva raamlepingu sätetega, ning märgivad, et mis tahes vastuolu korral vastastikuse mõistmise memorandumi ja käesoleva raamlepingu vahel on ülimuslik käesolev raamleping.

VI artikkel

Isikute, seadmete ja materjalide liikumise ning andmete kasutamise lihtsustamine

Käesoleva raamlepingu kohase koostöö jaoks teeb iga lepinguosaline oma rahvusvaheliste kohustuste ja siseriiklike õigusnormidega lubatud piirides järgmist:

a)lihtsustab käesoleva raamlepingu kohase koostöö raames kasutatavate teiste lepinguosaliste töötajate, seadmete ja materjalide oma territooriumile sisenemist ja sealt väljumist ning

b)lihtsustab käesoleva raamlepingu kohase uurimis- ja arendustegevuse käigus saadud teaduslike ja tehniliste andmete vahetamist ja kasutamist.

VII artikkel

Vahendite olemasolu

Lepinguosaliste käesoleva raamlepingu kohane tegevus sõltub töötajate ning rahaliste ja muude vahendite olemasolust.

VIII artikkel

Koostöö kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega

Iga lepinguosaline teeb käesoleva raamlepingu alusel koostööd kooskõlas tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

IX artikkel

Teabe avalikustamine

Käesoleva raamlepingu kohase koostöö käigus saadud teaduslik ja tehniline teave, välja arvatud teave, mida ei avaldata riikliku julgeoleku, ärilistel või tööstuslikel kaalutlustel,

a)tehakse maailma teadlaskonnale kättesaadavaks tavapäraste kanalite kaudu, rakendades lepinguosaliste ja nende osalevate ministeeriumide, talituste, ametite ja muude üksuste tavapäraseid menetlusi, ning

b)võidakse teha üldsusele kättesaadavaks kooskõlas iga lepinguosalise kohaldatavate õigusnormidega.

X artikkel

Vaidluste lahendamine

1)Käesoleva raamlepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud mis tahes vaidlus lahendatakse asjaomaste lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

2)Vaidluse kahe või enama projektikorralduskavale allakirjutanu vahel võib lahendada projektikorralduskavas sätestatud mis tahes meetodil, milles asjaomased allakirjutanud kirjalikult kokku lepivad.

XI artikkel

Hoiulevõtja

1)Käesoleva raamlepingu originaal antakse hoiule Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni peasekretärile, kes määratakse käesolevaga raamlepingu hoiulevõtjaks. Hoiulevõtja täidab oma ülesandeid kooskõlas 23. mail 1969 Viinis koostatud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikliga 77.

2)Pärast käesoleva raamlepingu jõustumist vastavalt käesoleva raamlepingu XII artikli lõikele 1 edastab hoiulevõtja käesoleva raamlepingu tõendatud autentse koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks kooskõlas 26. juunil 1945 allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102; samamoodi edastab hoiulevõtja käesoleva raamlepingu kõigi jõustuvate muudatuste tõendatud koopiad.

XII artikkel

Jõustumine, muutmine, pikendamine ja lõpetamine

1)Käesolev raamleping on allakirjutamiseks avatud C lisas nimetatud riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele ning see jõustub kuupäeval, mil kolm (3) neist riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest on väljendanud nõusolekut raamlepinguga ühineda, kuid kõige varem 1. märtsil 2025.

2)Seda nõusolekut saab väljendada kas allakirjutamisega, mis ei eelda ratifitseerimist, heakskiitmist ega kinnitamist, või allakirjutamisega, mis eeldab ratifitseerimist, heakskiitmist või kinnitamist, mille järel antakse ratifitseerimis-, heakskiitmis- või kinnitamiskiri hoiule hoiulevõtjale. 

3)C lisas nimetatud riigi või rahvusvahelise organisatsiooni jaoks, kes väljendab ühinemise nõusolekut pärast käesoleva raamlepingu jõustumist, jõustub käesolev raamleping kuupäeval, mil toimub raamlepingule allakirjutamine, mis ei eelda ratifitseerimist, heakskiitmist ega kinnitamist, või kuupäeval, mil ratifitseerimis-, heakskiitmis- või kinnitamiskiri antakse hoiule hoiulevõtjale, kui käesoleva artikli lõike 4 punktis b ei ole sätestatud teisiti.  

4)Ühinemise nõusoleku väljendamisel määrab iga C lisas nimetatud riik või rahvusvaheline organisatsioon kas iseenda või ühe või mitu oma ministeeriumit, talitust, ametit või muud üksust oma esindaja(te)ks käesoleva raamlepingu I artiklis sätestatud eesmärgi taotlemisel.

a)Kui käesoleva lõike punktist b ei tulene teisiti, määrab riik või rahvusvaheline organisatsioon oma esindaja(te)ks iseenda või ühe või mitu oma ministeeriumit, talitust, ametit või muud üksust, mis on kindlaks määratud C lisas.

b)Pärast käesoleva raamlepingu jõustumist võib riik või rahvusvaheline organisatsioon teha ettepaneku määrata endale esindaja(d), keda ei ole C lisas nimetatud. Sellisel juhul saadab hoiulevõtja lepinguosalistele ja nende esindajatele teate kavandatud määramise kohta. Käesolev raamleping jõustub riigi või rahvusvahelise organisatsiooni jaoks 90 päeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja selle teate laiali saadab, tingimusel et ükski lepinguosaline ega nõuetekohaselt volitatud esindaja ei ole hoiulevõtjale selle 90 päeva jooksul teatanud, et ta on kavandatud määramise vastu. Kui hoiulevõtja saab sellise vastuväite, siis käesolev raamleping asjaomase riigi või rahvusvahelise organisatsiooni jaoks ei jõustu ning riik või rahvusvaheline organisatsioon võib teha ettepaneku määrata oma esindaja(te)ks mõne (mõned) teise (teised) üksuse(d); kui kavandatud esindajat (esindajaid) ei ole C lisas nimetatud, kohaldatakse kavandatud määramise suhtes sama 90 päeva menetlust. 

5)Kui riik või rahvusvaheline organisatsioon volitab üht oma esindajat esitama käesoleva artikli lõike 4 punktis b või III artikli lõikes 3 või mõlemas kirjeldatud menetluses vastuväiteid, esitab riik või rahvusvaheline organisatsioon hoiulevõtjale kirjaliku teate, kus on nimetatud esindaja, kellele on antud selline volitus. Selle teate võib esitada siis, kui asjaomane riik või rahvusvaheline organisatsioon väljendab käesoleva artikli kohaselt nõusolekut raamlepinguga ühineda või annab käesoleva raamlepingu XIV artikli kohaselt hoiule oma ühinemiskirja, või mis tahes muul ajal pärast lepinguosaliseks saamist.

6)Kui käesolev raamleping on käesoleva artikli lõike 1, 3 või 4 kohaselt lepinguosalis(t)e jaoks jõustunud, saadab hoiulevõtja laiali ajakohastatud A lisa, mis sisaldab asjaomas(t)e lepinguosalis(t)e esindaja(te) nime(sid). Selguse huvides tuleb märkida, et sellist A lisa ajakohastamist ei käsitata mingil juhul muudatusena, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 9 sätestatud menetlust.

7)Käesolev raamleping jõustub uue lepinguosalise jaoks käesoleva raamlepingu XIV artikli kohaselt. 

8)Vastavalt käesoleva artikli lõikele 10 on käesoleva raamlepingu kehtivusaeg kümme (10) aastat, mida võib kirjalikul kokkuleppel pikendada täiendavateks ajavahemikeks. Pikendamine jõustub lepinguosalise jaoks, kes on väljendanud raamlepinguga ühinemise nõusolekut käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud korras, kuupäeval, mil oma nõusolekut ühineda on väljendanud kolm (3) lepinguosalist. Lepinguosalise jaoks, kes väljendab raamlepinguga ühinemise nõusolekut pärast sellise pikendamise jõustumist, jõustub pikendamine selle nõusoleku väljendamise kuupäeval.

9)Käesolevasse raamlepingusse võib teha lepinguosaliste ühehäälsel kirjalikul kokkuleppel igal ajal muudatusi. Mis tahes muudatus jõustub kõigi lepinguosaliste jaoks 30 päeva pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja sai viimase kirjaliku teate muudatuse heakskiitmise kohta. 

10)Käesoleva raamlepingu võib lepinguosaliste ühehäälsel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub 30 päeva pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja sai viimase kirjaliku teate lõpetamise heakskiitmise kohta. 

XIII artikkel

Taganemine

1)Lepinguosaline võib käesolevast raamlepingust taganeda, teavitades sellest hoiulevõtjat kirjalikult kuus (6) kuud ette. Pärast taganemise jõustumist saadab hoiulevõtja laiali ajakohastatud A lisa, kust on välja jäetud taganenud lepinguosalise ja tema nimetatud esindaja(te) nimi (nimed). Selguse huvides tuleb märkida, et sellist A lisa ajakohastamist ei käsitata mingil juhul muudatusena, mille suhtes kohaldatakse XII artikli lõikes 9 sätestatud menetlust.

2)Lepinguosalised lõpetavad käesoleva raamlepingu kohase koostöö käesolevast raamlepingust taganenud lepinguosalise esindaja(te), allakirjutanute ja määratud organisatsioonidega. Selleks tagavad lepinguosalised, et igas süsteemikorralduskavas, projektikorralduskavas ja vastastikuse mõistmise memorandumis on ette nähtud, et lepinguosalise taganemine käesolevast raamlepingust tähendab tema esindaja(te) ning teiste allakirjutanute ja määratud organisatsioonide taganemist hiljemalt kuupäeval, mil jõustub asjaomase lepinguosalise taganemine raamlepingust. Selguse huvides tuleb märkida, et üksus, kes taganeb või on taganenud käesolevas lõikes kirjeldatud asjaoludel projektikorralduskavast, võib projektikorralduskavale alla kirjutada käesoleva raamlepingu V artikli lõike 7 punktis b sätestatud korras.

XIV artikkel

Uued lepinguosalised

1)Alates ajast, mil käesoleva raamlepingu jõustumisest on möödunud kolm (3) aastat, võib hoiulevõtja pärast lepinguosalistega konsulteerimist ja nende ühehäälse kirjaliku otsuse saamist kutsuda mis tahes riiki või rahvusvahelist organisatsiooni, keda ei ole C lisas nimetatud, ühinema käesoleva raamlepinguga. See konsulteerimine ja ühehäälne kirjalik otsus puudutab ka ühinema kutsutava riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kavandatavat esindajat (esindajaid).

2)Riigi või rahvusvahelise organisatsiooni jaoks, kes ühineb käesoleva raamlepinguga käesoleva artikli lõike 1 alusel, jõustub käesolev raamleping kuupäeval, mil asjaomane riik või rahvusvaheline organisatsioon väljendab nõusolekut ühineda raamlepinguga, andes hoiulevõtjale hoiule oma ühinemiskirja, ja esitab hoiulevõtjale kirjaliku teate käesoleva artikli lõike 1 kohaselt varem määratud esindaja(te) kohta.

3)Kui uus lepinguosaline annab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 hoiule oma ühinemiskirja, saadab hoiulevõtja laiali ajakohastatud A lisa, mis sisaldab uue lepinguosalise ja tema esindaja(te) nime(sid). Selguse huvides tuleb märkida, et sellist A lisa ajakohastamist ei käsitata mingil juhul muudatusena, mille suhtes kohaldatakse XII artikli lõikes 9 sätestatud menetlust.

4)Iga lepinguosaline, kes ühineb käesoleva raamlepinguga pärast mis tahes muudatuse või pikendamise jõustumist, saab muudetud või pikendatud raamlepingu osaliseks.

XV artikkel

Koostöö jätkamine

1)Lepinguosaliste kirjaliku otsuse korral võib mis tahes koostööd, mis on algatatud käesoleva raamlepingu alusel, kuid mis on käesoleva raamlepingu lõppemise või lõpetamise ajaks lõpule viimata, jätkata käesoleva raamlepingu sätete kohaselt kuni selle lõpuleviimiseni.

2)Mis puudutab koostööd, mis algatati 28. veebruaril 2025 kehtivuse kaotava 2005. aasta GIFi raamlepingu alusel, kuid mis ei ole veel lõpule viidud, siis

a)lepinguosalised ei kavatse jätkata seda koostööd 2005. aasta GIFi raamlepingu egiidi all;

b)lepinguosalised kavatsevad jätkata seda koostööd käesoleva raamlepingu sätete alusel, nagu on kirjeldatud käesoleva raamlepingu V artikli lõikes 1, ning

c)olenemata käesoleva raamlepingu V artikli lõike 7 punktist b, hõlmab käesoleva artikli lõike 2 punktis b kirjeldatud koostöö iga B lisas nimetatud projektikorralduskava ja vastastikuse mõistmise memorandumi puhul jätkuvat koostööd järgmiste C lisas loetletud riikide üksustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes ei ole veel käesoleva raamlepingu osalised:

I.2005. aasta GIFi raamlepingu kehtivuse lõppemise ajal asjaomasele B lisas nimetatud projektikorralduskavale või vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud ning

II.muud C lisas nimetatud riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide eeldatavad esindajad, kes kiidetakse heaks poliitikarühma üksmeelse otsusega. 

Osalemine sellistes projektikorralduskavades ja vastastikuse mõistmise memorandumites peab olema kooskõlas poliitikarühma asjakohase poliitikaga.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale raamlepingule alla kirjutanud.

KOOSTATUD ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

A lisa

Lepinguosaliste ja nende määratud esindajate nimekiri

Seisuga <kuupäev>  

 

Lepinguosaline	Esindaja(d)

B lisa 

2005. aasta GIFi raamlepingu kohased 

süsteemikorralduskavad, projektikorralduskavad ja vastastikuse mõistmise memorandumid 

Süsteemikorralduskavad

Ülikõrgtemperatuuri reaktorit (VHTR) käsitlev süsteemikorralduskava

Naatriumjahutusega kiirreaktorit (SFR) käsitlev süsteemikorralduskava

Ülekriitilise vesijahutusega reaktorit (SCWR) käsitlev süsteemikorralduskava

Gaasjahutusega kiirreaktorit (GFR) käsitlev süsteemikorralduskava

Projektikorralduskavad

VHTR: vesiniku tootmist käsitlev projektikorralduskava

VHTR: kütust ja kütusetsüklit (FFC) käsitlev projektikorralduskava

VHTR: materjale (MAT) käsitlev projektikorralduskava

VHTR: arvutusmeetodite valideerimist ja võrdlusaluseid (CMVB) käsitlev projektikorralduskava

SFR: täiustatud kütuseid (AF) käsitlev projektikorralduskava

SFR: komponentide projekteerimist ning lisa- ja abisüsteeme (CD&BOP) käsitlev projektikorralduskava

SFR: ohutust ja käitamist (SO) käsitlev projektikorralduskava

SFR: süsteemi integreerimist ja hindamist (SIA) käsitlev projektikorralduskava

SFR: aktiniidide tsükli rahvusvahelist tutvustamist (GACID) käsitlev projektikorralduskava*

SCWR: materjale ja keemiat (M&C) käsitlev projektikorralduskava

SCWR: termohüdraulikat ja ohutust (TH&S) käsitlev projektikorralduskava

GFR: alusprojekti ja ohutust (CDS) käsitlev projektikorralduskava

GFR: kütust ja tuumamaterjale (FCM) käsitlev projektikorralduskava

*Aegunud 

Vastastikuse mõistmise memorandumid

Pliijahutusega kiirreaktorit (LFR) käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum

Sulasoolareaktorit (MSR) käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum

 

C lisa

Riik või rahvusvaheline organisatsioon	Eeldatav(ad) esindaja(d)
Austraalia	Austraalia tuumateaduse ja -tehnoloogia organisatsioon (ANSTO)
Kanada	Loodusvarade ministeerium (NRCan)
Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom)	Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus
Hiina Rahvavabariik	•Hiina aatomienergia agentuur (CAEA) •Teadus- ja tehnoloogiaministeerium (MOST)
Prantsuse Vabariik	Aatomi- ja alternatiivenergia komisjon (CEA)
Jaapan	•Loodusvarade ja energeetika agentuur (ANRE) •Jaapani aatomienergia agentuur (JAEA)
Korea Vabariik	•Teadus- ja IKT-ministeerium (MSIT) •Korea aatomienergiauuringute instituut (KAERI) •Korea rahvusvahelise tuumakoostöö sihtasutus (KONICOF)
Lõuna-Aafrika Vabariik	Energeetikaministeerium (DoE)
Šveitsi Konföderatsioon	Paul Scherreri instituut (PSI)
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	Energiajulgeoleku ja kliimaneutraalsuse ministeerium (DESNZ)
Ameerika Ühendriigid	Energeetikaministeerium (DOE)

AUSTRAALIA VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

KANADA VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NIMEL

Kuupäev

HIINA RAHVAVABARIIGI VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

PRANTSUSE VABARIIGI VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

JAAPANI VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

KOREA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VALITSUSE NIMEL

Kuupäev

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE NIMEL

Kuupäev