B. KOMPONENT 2. Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre

Taani taaste- ja vastupidavuskava sellel komponendil on kolm eesmärki. Esiteks kasutatakse kavandatud algatustes teadaolevaid ja tõhusaid vahendeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks Taani põllumajanduses, minimeerides samal ajal toodangu vähenemist. Selle eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks hinnanguliselt 0,1 megatonni CO2e võrra. Lisaks peaks lämmastikuheide rannikuvetesse vähenema 2030. aastaks hinnanguliselt 198 tonni võrra. Seda tehes peaks Taani põllumajandussektor aitama saavutada Taani kliimaeesmärki, milleks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 %, ning parandada keskkonnatingimusi. Suurem mahepõllumajandus on nii selle eesmärgi saavutamise vahend kui ka Taani põllumajandussektori rohepöörde eesmärk.

Teiseks nähakse Taani valitsuse keskkonnahoidliku teadusstrateegia täiendamiseks ette märkimisväärsed rahalised vahendid põllumajandussektori paljutõotavate tehnoloogiate alaseks teadus- ja arendustegevuseks. Selle eesmärk on dokumenteerida ja näidata nn pruuni biorafineerimise tehnoloogia mõju kasvuhoonegaasidele. Tehnoloogial on hinnanguline tehniline potentsiaal vähendada 2030. aastaks CO2 ekvivalenttonni 2 miljoni tonni võrra. See on ligikaudu 1/8 põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seega on selliste uute lahenduste ja tehnoloogiate alane teadus- ja arendustegevus Taani põllumajandussektori rohepöörde jaoks keskse tähtsusega – seda nii riiklike heitkoguste vähendamisel kui ka ülejäänud maailmale kui võimalusele vähendada põllumajanduse heitkoguseid ilma sektori tootmismahtu vähendamata.

Minevikus on tootmine põhjustanud tõsist keskkonnareostust ja pinnase saastumist. Kemikaalid ja kahjulikud ained on eraldunud otse loodusesse. See reostus tuleneb teadmiste puudumisest kemikaalide loodusesse kaadamise kahjulikust mõjust ja kahjust, mida see põhjustab tulevastele põlvkondadele. See komponent hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on taastada tööstusalad ja minevikus jätkusuutmatu tootmise tõttu saastatud maad.

See komponent aitab täita 2020. aastal Taanile esitatud riigipõhist soovitust suunata investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 2, 2020).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Süsinikurikkad mullad

Algatuse eesmärk on vähendada märkimisväärselt süsinikurikastel muldadel tootmisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks aitab süsinikurikaste muldade taassoostamine ja tootmisest kõrvaldamine kaasa ka lämmastikuheite vähendamisele.

Investeering 1: Mahepõllundus

Meetme eesmärk on motiveerida rohkem põllumajandustootjaid minema üle tavapäraselt põllumajanduselt mahepõllumajandusele. Lisaks aitab see meede suurendada Taani mahepõllumajanduslike põllumajandustoodete eksporti.

Investeering 2: Avalike köökide orgaaniline üleminek

Meede on ette nähtud haridusprogrammidele ja toetab õppekavasid, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut mahepõllumajanduslikumale, tervislikumale ja kestlikumale toidule avalikes köögides.

Investeering 3: Mahepõllumajanduse innovatsioonikeskus

Selle meetme eesmärk on luua innovatsioonikeskus. Keskus viib läbi teadusuuringuid, eksperimente ja arendustegevust mahepõllumajanduse ja toidu valdkonnas.

Investeering 4: Taimepõhised mahepõllumajanduslikud projektid

Mahepõllumajanduse fondi iga-aastase reservi loomine toetab mahepõllumajanduslikuma ja taimsema toidusüsteemi arendamist.

Investeering 5: Kliimatehnoloogiad põllumajanduses

Selle meetmega investeerib Taani veelgi enam turul leiduvate kõige paljutõotavamate tehnoloogiate laiendamisse. Uute tehnoloogiate uurimine ei too kasu mitte ainult kliimale ja keskkonnale, vaid ka töökohtade loomisele.

Investeering 6: Tööstusalade ja saastunud maa taastamine

Meetme eesmärk on taastada kümme endist tööstusmaad, mis on saastunud kemikaalidega. Algatuse rakendamiseks antakse toetust Taani piirkondadele (piirkondlik haldusüksus), kellel lasub haldusvastutus saastunud pinnase eest. Piirkondade taastamise eesmärk on parandada püsivalt kohalikku keskkonda, luues samal ajal maapiirkondades majandustegevust.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
7	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Mahepõllumajandus	Siht	Mahepõllumajanduse sihtasutuse raames on esitatud vähemalt 40 projektiaruannet.		Arv	0	40	4. kv	2025	Projektidega edendatakse põllumajandustoodete eksporti, turustatakse mahepõllumajanduslikke tooteid ning suurendatakse teadmisi ja suurendatakse pädevust mahepõllumajanduslike toodete sektoris. Projekti toetusesaajad on esitanud vähemalt 40 projektiaruannet.
8	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Avalike köökide mahepõllumajanduslik üleminek	Siht	Vähemalt 160 avalikus köögis esitatud projektiaruanded mahepõllumajanduslikku üleminekut toetava pädevuse arendamise kohta		Arv	0	160	4. kv	2025	Algatust rakendatakse mahepõllumajanduse sihtasutuse rahastatavate projektide eraldi kogumitena. Projekti toetusesaajad on esitanud projektiaruandeid, mis hõlmavad vähemalt 160 avalikku kööki, mis on saanud pädevusi haridusprojektides osalemise kaudu.
9	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Mahepõllumajandusliku innovatsiooni keskus	Siht	Esitatud on vähemalt kuus projektiaruannet		Arv	0	6	4. kv	2025	Rahastamiskõlblikud projektid kas levitavad mahepõllumajanduse innovatsioonikeskuse teadus- ja arendustegevuse tulemusi, edendavad koostööd ja partnerlusi või hõlmavad arendus- ja tutvustamistegevust ning teadusuuringuid. Toetusesaajad on esitanud vähemalt kuus projektiaruannet.
10	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Taimepõhised maheprojektid	Siht	Esitatud on vähemalt 10 projektiaruannet mahepõllumajandusliku ja taimsema toidusüsteemi arendamise toetamiseks.		Arv	0	10	4. kv	2025	Fondidest toetatakse projekte, mis hõlmavad teadus- ja arendustegevust ning teadmussiirde algatusi mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajandusliku taimse toidu turu arendamiseks. Projekti toetusesaajad on esitanud vähemalt 10 projektiaruannet.
11	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Kliimatehnoloogiad põllumajanduses	Eesmärk	Konkursikutse põllumajanduse kliimatehnoloogia (pruunid biorafineerimistehased) toetuskavade jaoks on lõpule viidud.	Pakkumismenetlus on lõpule viidud.				4. kv	2021	Eesmärk täidetakse siis, kui taotlusvoor on lõppenud ja Taani põllumajandusamet teatab oma kodulehel, et taotlusvoor on suletud. Kava eesmärk on näidata selliste pruunide biorafineerimistehaste kasutamist, millel on suur potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid põllumajanduses.
12	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Kliimatehnoloogiad põllumajanduses	Siht	Ühe täiemahulise biorafineerimistehase rajamine.		Arv	0	1	4. kv	2025	Pruuni biorafineerimistehase ehitamine 31. detsembriks 2025, kus tehnoloogiat saab katsetada täies mahus. Dokumendid mullale biosöe lisamise kliima- ja keskkonnamõjude ning mõjude kohta. Teadus- ja arendustegevuse aruanded, sealhulgas kliima- ja keskkonnamõju ja -mõju dokumenteerimine.
13	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Süsinikurikas muld	Eesmärk	Konkursikutse süsinikurikaste muldade taassoostamise ja tootmisest kõrvaldamise toetuskava jaoks on lõpule viidud	Toetuse taotlemise kutse süsinikurikaste muldade tootmisest kõrvaldamiseks on lõpule viidud.				4. kv	2021	Kava eesmärk on luua põllumajandustootjatele rahalised stiimulid süsinikurikaste muldade tootmiseks ja taassoostamiseks, et vältida süsiniku eraldumist atmosfääri. Eesmärk täidetakse siis, kui taotlusvoor on lõppenud ja Taani Keskkonnaamet teatab oma kodulehel, et taotlusvoor on suletud.
15	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Süsinikurikas muld	Siht	Allkirjastatud kokkulepped projektide kohta, millega kõrvaldatakse tootmisest 2 350 hektarit süsinikurikast mulda.		Arv	0	2 350	2. kv	2026	Eesmärk saavutatakse, kui on sõlmitud lepingud projektide kohta, millega kõrvaldatakse tootmisest 2 350 hektarit süsinikurikast mulda.
16	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Tööstusalade ja saastatud maa taastamine	Siht	Vähemalt neli projektitaotlust tööstusala või saastatud maa taastamiseks on heaks kiidetud		Arv	0	4	1. kv	2022	Taani keskkonnakaitseamet on vastu võtnud ja heaks kiitnud vähemalt neli taotlust konkreetsete alade kohta. Konkreetsed projektid peavad olema kulutõhusad ja objektid valitakse vähemalt poliitiliste prioriteetide, saastatuse tõsiduse ja ümbritsevatele aladele avalduva ohu alusel.
17	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Tööstusalade ja saastatud maa taastamine	Eesmärk	Aruanne heakskiidetud projektidega tehtud töö kesktee seisu ja vajaduse korral võetud parandusmeetmete kohta.	Piirkondlikud volikogud esitavad iga projekti kohta aruande, et hinnata rahaliste vahendite kasutamist ja edusamme tervendamisprojektides.				4. kv	2023	Piirkondlikud volikogud peavad esitama aruanded, milles kirjeldatakse tehnilist ja majanduslikku arengut, koos teatega kõrvalekallete kohta esialgsest taotlusest, varasemate aastate seisuaruandest ja subsiidiumikavadest. Kohalike mullatingimuste ja saastatuse omaduste erinevuse tõttu võivad puhastusmeetmed eri kohtades erineda. Staatus esitatakse iga parandusprojekti kohta, et jälgida projekti tehnilist ja rahalist arengut.
18	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Tööstusalade ja saastatud maa taastamine	Siht	Alustatakse vähemalt nelja saastatud ala tervendamist.	Alustatakse vähemalt nelja saastatud ala tervendamist.	Arv	0	4	2. kv	2026	Piirkondlikud volikogud peavad olema esitanud pakkumised vähemalt nelja asukoha täielikuks parandamiseks. Eesmärk saavutatakse, kui algatatakse vähemalt nelja saastatud ala tervendamine.

C. KOMPONENT 3. Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine

See Taani taaste- ja vastupidavuskava komponent on oluline selleks, et saavutada ELi rohelise kokkuleppe ambitsioonikad eesmärgid ja Taani riiklik eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Selle komponendi eesmärk on suurendada energiatõhusust ja keskkonnahoidlikku kütet avalikes ja erahoonetes, tööstuses ning uurida CO2 kogumise ja säilitamise potentsiaali Põhjamere alla jäävates nafta- ja gaasiväljades, mis nõuab täiendavaid analüüse, sissejuhtimiskaevude testimist ja säilitamisvõimaluste tõendamist.

Selle komponendi eesmärk on pakkuda stiimuleid ja investeeringuid energiatõhususe meetmetesse, et toetada rohepööret, tugevdada kohalike töökohtade loomist ning tagada sidusus ja vastupidavus olemasolevate hoonete renoveerimise kaudu. Sellesse komponenti tehtavad investeeringud ja toetuskavad hõlmavad energiatõhususe meetmeid, nafta- ja gaasipõletite ümberehitamist kestlikeks kütteallikateks ning kodumajapidamiste, tööstusharude ja üldkasutatavate hoonete renoveerimist. Need vähendavad energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet.

Energiatõhususe meetmetesse ja hoonete renoveerimisse investeerimine toetab ehitussektorit ja alltöövõtjaid, kes loovad töökohti toetust saavates ettevõtetes.

Komponent sisaldab toetuskavasid, mis on suunatud nii halva energiamärgisega avaliku sektori hoonetele kui ka tööstussektori energiatõhususe meetmed peaksid toetama majanduse elavdamist kogu Taanis. Selle komponendiga edendatakse ka avalike hoonete, näiteks päevahoiuasutuste ja koolide parandamist. Allmeede on eriti oluline muu hulgas piiratud rahastamisvõimalustega leibkondade jaoks. Need meetmed toetavad sotsiaalset sidusust ja vastupanuvõimet, tagades vahendid kvaliteetsete avalike teenuste osutamiseks.

Need investeeringud ja reformid toetavad eelmisel aastal Taanile esitatud riigipõhiste soovituste täitmist seoses vajadusega „keskenduda investeeringud rohepöördele, eelkõige [...] puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele“ (riigipõhinesoovitus 2, 2020).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Õlipõletite ja gaasiahjude asendamine

Meetme eesmärk on lõpetada küttesüsteemist nafta ja maagaasi kasutamine ning asendada see elektriliste soojuspumpade ja taastuvatest energiaallikatest saadava kaugküttega. Meede hõlmab toetuste andmist, et kiirendada õlipõletite ja gaasiahjude järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ning vähendada tarbijate kulusid, mis kaasnevad üleminekuga keskkonnahoidlikule küttele. Taani taaste- ja vastupidavuskavaga antava toetusega laiendatakse olemasolevat meedet. Õlipõletite ja gaasiahjude asendamise toetuskava jaotatakse kolmeks allkavaks: 1) Kaugkütte allkava („Fjernvarmepuljen“): annab toetust kaugküttevõrkude laiendamiseks uutesse piirkondadesse; 2) Tootmisest lahtisidumise allkava („Afkoblingsordningen“): Taani riigile kuuluv gaasijaotusettevõtja nõuab tasu tootmisest lahtisidumise kulude katmiseks. Selle toetuskavaga võib kodumajapidamised sellest tasust vabastada. 3) vanametalliks lammutamise allkava („Skrotningsordningen“): annab toetust ettevõtetele, kes pakuvad aastaringse eramajutuse tellimisel soojuspumpasid.

Investeering 2: Energiatõhusus tööstuses

Algatuse eesmärk on kiirendada energiatõhususe meetmeid ja üleminekut rohelisele energiale tööstuses ning selle tulemusena väheneb eeldatavasti kasvuhoonegaaside heide. Sellega laiendatakse olemasolevat riiklikku kava. Kava on suunatud energiasäästule kõigis eraettevõtetes ja rahalised vahendid eraldatakse taotlejatele pärast konkurentsipõhist valikumenetlust, mis põhineb suurima energiasäästu kriteeriumil saadud toetuse kohta.

Investeering 3: Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine

Meetmega toetatakse toetuskava, mis on suunatud avalike hoonete energiasäästumeetmetele. Toetus keskendub kõige madalamate energiamärgisestandarditega piirkondlike ja munitsipaalhoonete ning nafta- ja gaasiahjudega köetavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimisele.

Investeering 4: Kodumajapidamiste energiatõhusus

Meede on suunatud eramajade energiasäästule, toetades isolatsiooni, hoone toimimise optimeerimist või kütte asendamist õlipõletitega ja gaasiahjudega soojuspumpadega.

Investeering 5: CO2 kogumise ja säilitamise potentsiaal

Selle meetme eesmärk on arendada ja näidata CO2 säilitamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust Põhjamere Taani osas asuvates nafta- ja gaasimaardlates. Enne ammendunud gaasi- ja naftaväljade töölerakendamist tuleb CO2 säilitamist edasi arendada, katsetada ja demonstreerida, et teha kindlaks tehniline ja rahaline teostatavus. Toetus ei hõlma toimivate CO2 säilitamise rajatiste rakendamiseks vajalikke investeeringuid, vaid üksnes eespool kirjeldatud teostatavusuuringut.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
19	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Õlipõletite ja gaasiahjude väljavahetamine	Eesmärk	Vastu on võetud poliitiline kokkulepe rahaliste vahendite eraldamise kohta õlipõletite ja gaasiahjude elektriliste soojuspumpade ja kaugküttega asendamise kavadele.	Valitsuse ja parlamendi enamuse vahel sõlmitakse poliitiline kokkulepe ja see avaldatakse ministeeriumi vastaval veebilehel.				2. kv	2021	Eesmärk saavutatakse siis, kui enamik Taani parlamendist on jõudnud kokkuleppele rahaliste vahendite eraldamises küttepõletite ja gaasiahjude elektriliste soojuspumpade ja kaugküttega asendamise toetuskavade jaoks. Asjaomased menetlused parlamendis on lõpule viidud. Taani kontekstis kajastavad poliitilised kokkulepped tavaliselt poliitikakujundamise põhietappe, isegi laiaulatuslike meetmete puhul, ning annavad tavaliselt piisava tagatise meetmete rakendamiseks. Need tagavad poliitikakujundamise prognoositavuse, stabiilsuse ja tõhususe, kohustades erakondi mitmel parlamendi ametiajal. Poliitiline kokkulepe seisneb selles, kuidas jaotatakse 645 000 000 Taani krooni abikavade vahel, millega kõrvaldatakse järk-järgult kasutusest „Energiaftale 2018“ ja „Klimaaftale for energi og industri mv. 2020.“ Meetmega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 % hoone tasandil.
20	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Õlipõletite ja gaasiahjude väljavahetamine	Eesmärk	Õlipõletite ja gaasiahjude asendamiseks mõeldud rahaliste vahendite saajate valimine.	Lõpetatud vahendite saajate valimine.				1. kv	2025	Eesmärk saavutatakse, kui õlipõletite ja gaasiahjude asendamise taotluste väljavalimine on lõpetatud kooskõlas 19. eesmärgi eesmärkidega.
22	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus tööstuses	Eesmärk	Tööstuse energiatõhususe toetuskava õigusraamistiku jõustumine.	Parlament on vastu võtnud õigusakti, millega luuakse toetuskava, mis on avaldatud ja jõustunud.				3. kv	2021	Eesmärk saavutatakse siis, kui parlament on tööstuse energiatõhususe toetuskava õigusraamistiku vastu võtnud, avaldanud ja jõustunud. Vahendid eraldatakse konkurentsipõhise valikumenetluse alusel.
23	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus tööstuses	Eesmärk	Iga-aastased taotlusvoorud, mille eesmärk on saavutada tööstuses energiasääst, on lõpule viidud.	Rahalisi vahendeid eraldatakse eraomandis olevatele tootmis-, kaubandus- ja teenindusettevõtetele, sealhulgas põllumajandusele, aiandusele ja kalandusele. Toetusi jaotatakse projektidele, mis vähendavad Taani tööstuse üldist energia lõpptarbimist.				4. kv	2022	Eesmärk saavutatakse siis, kui kõik taotlusvoorud on lõpule viidud ja eraldatud vahendid energiasäästu saavutamiseks tööstuses.
25	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimine	Eesmärk	Valitsus annab välja määruse, millega kehtestatakse avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks toetuskava.	Seadusjärgne korraldus avaldatakse ja see sisaldab avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimise toetuskava mudeli/loomise õigusraamistikku.				4. kv	2021	Eesmärk saavutatakse siis, kui valitsus on avaldanud seaduse. Selles õigusraamistikus määratakse kindlaks üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimise toetuskavast rahastamise saamise tingimused, näiteks toetuse maksimaalne suurus või sihtrühm.
26	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimine	Siht	40 % toetatud D-G-klassiga munitsipaal- ja piirkondlike hoonete energiaklassi parandamine		(%)	0	40	4. kv	2025	Hoonete energiamärgist täiustatakse 40 % kõige tõhusamate hoonete (D-G) puhul, kes saavad kava raames toetust.
27	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Süsiniku kogumise ja säilitamise potentsiaal	Eesmärk	CO2i kogumise ja säilitamise teostatavusuuringu jaoks valitud taotlejatega lepingute sõlmimine	Kandideerimiskutse ja vahendite saajate valimine on lõpule viidud.				4. kv	2021	Eesmärk saavutatakse, kui CO2 kogumise ja säilitamise teostatavusuuringute taotlejate valimine viiakse lõpule pärast avatud valikumenetluse läbiviimist.
28	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Süsiniku kogumise ja säilitamise potentsiaal	Eesmärk	CO2 kogumise ja säilitamise teostatavusuuringu lõpuleviimine. Valitsus teeb otsuse järelmeetmete kohta.	Teostatavusuuring tehtud.				4. kv	2023	Teostatavusuuring sisaldab tulemusi ja analüüse, mis põhinevad toetatud katse- ja näidisprojektidel CO2 säilitamise kohta ammendunud nafta- ja gaasiväljadel. Valitsus teeb otsuse järelmeetmete kohta.
29	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus kodumajapidamistes	Eesmärk	Kodumajapidamiste energiatõhusaks renoveerimiseks ette nähtud vahendite saajate valimine.	Fondi toetusesaajate valik on lõpule viidud.				1. kv	2025	Eesmärk saavutatakse siis, kui haldav üksus on toetusesaajad valinud. Hoonete ühisreserv jagatakse iga-aastasteks taotlusvoorudeks, et toetada rahaliste vahendite laialdast jaotamist eramajaomanike vahel. Taotlusvoorude avamine tehakse teatavaks Taani energiaameti veebisaidil. Toetuse saajal on aega kaks aastat, et viia ellu energiatõhusa renoveerimise projekt, mille lõpetamisel toetus välja makstakse. Selle eesmärk on tagada, et rahalisi vahendeid eraldatakse ainult konkreetseks energiatõhusaks renoveerimiseks. Hoonefondis on toetuste eraldamiseks kehtestatud 60/40 tingimus, mille kohaselt tuleb vähemalt 60 % vahenditest eraldada projektidele, mis hõlmavad elektriliste soojuspumpade kasutuselevõttu. Valitud projektidega saavutatakse keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia sääst.
30	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus kodumajapidamistes	Siht	Vähemalt 6 125 kodumajapidamiste energiatõhusa renoveerimise projekti on lõpule viidud		Arv	0	6 125	2. kv	2026	Eesmärk saavutatakse, kui kooskõlas eesmärgis 29 esitatud eesmärkidega on lõpule viidud vähemalt 6 125 energiatõhusaks renoveerimise projekti.

D. KOMPONENT 4. Keskkonnahoidlik maksureform

Teeninduse ja tööstuse kasvuhoonegaaside heitkogused moodustavad umbes viiendiku Taani heitkogustest. Taani taastekavast rahastatakse investeerimiskava, mis hõlbustab rohe- ja digiinvesteeringuid. See kava peaks looma selgeid stiimuleid ja võimaldama ettevõtetel kiirendada tootmissuutlikkuse rohepööret, vähendada oma heitkoguseid ja kohaneda maksureformi teise etapiga ja tulevase CO2 heite maksuga. Sellele järgneb energiamaksude tõstmine alates 2023. aastast, suunates praegused energiamaksud ümber CO2 heitele.

Keskkonnahoidlik maksureform peaks aitama Taanil COVID-19 majanduslangusest taastuda ning ettevõtetele luuakse stiimulid rohe- ja digitehnoloogiasse investeerimiseks. Eeldatakse, et see suurendab nõudlust ja suurendab tööhõivet, vähendab kasvuhoonegaaside heidet ja edendab Taani ühiskonna digitaliseerimist. Eeldatakse, et see komponent vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 0,5 megatonni võrra. See saavutatakse tööstuse protsessi fossiilenergia maksude tõstmisega. Fossiilenergia maksustamise esialgne suurendamine peab olema otseselt suunatud eri fossiilkütuste CO2-sisaldusele enne keskkonnahoidliku maksureformi teise etappi jõudmist. Selleks et lihtsustada ettevõtete üleminekut puhtale energiale, suurendada kasvupotentsiaali ja valmistuda kõrgemaks CO2 maksuks, kaasneb reformiga ka suurem maksuvähendus võimsuskuludesse, näiteks tehnoloogiasse investeerivatele ettevõtjatele. See investeerimissuund ei hõlma fossiilkütustel töötavaid masinaid, et tagada tööstuse rohepööre ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine. Investeerimissuund suurendab ettevõtete kasvupotentsiaali ja töökohtade loomist, julgustades samal ajal ettevõtteid investeerima uude riistvarasse ja tehnoloogiasse, mis võib pikemas perspektiivis heitkoguseid vähendada.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. aastal Taanile esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „edendada erainvesteeringuid majanduse elavdamiseks“ ning „suunata investeeringud rohe- ja digipöördele [...] “ (riigipõhine soovitus 2, 2020).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: Investeerimissuund

Investeerimissuund peaks suurendama ettevõtete kasvupotentsiaali ja töökohtade loomist, julgustades samal ajal ettevõtteid investeerima uude riistvarasse ja tehnoloogiasse, mis võib pikemas perspektiivis heitkoguseid vähendada. Maksureform hõlmab ajutiselt suuremat maksuvähendust äriühingutele, kes investeerivad võimsuskuludesse, näiteks tehnoloogiasse ja tarkvarasse, mis võivad aidata suurendada äritegevust ja samal ajal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Investeerimissuund ei hõlma fossiilkütustel töötavaid masinaid, et tagada tööstuse rohepööre ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine.

Investeering 2: Kiirendatud amortisatsioon

Algatusega viiakse ellu riiklikus energia- ja kliimakavas Taanile esitatud soovitused kiirendada investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning tagada keskkonnahoidliku maksureformi rakendamisega õiglane üleminek kõige enam mõjutatud ettevõtjatele. Kehtivate eeskirjade kohaselt võib äriühingute investeeringud põhivarasse (näiteks masinad, seadmed ja arvutiriistvara), mille soetushind on alla 14 100 Taani krooni, kohe amortiseerida. Seda alampiiri tõstetakse püsivalt 30 000 Taani kroonini. Eeldatakse, et künnise tõstmine toimib lühiajalise stiimuli algatusena, kuna see tekitab ettevõtetele lisalikviidsust esimestel aastatel (kus kõik väikesed investeeringud amortiseeritakse 100 % juures), kuid aja jooksul see väheneb, sest tulevane odavnemine väheneb (aastas juba amortiseeritakse). Pärast 31. detsembrit 2025 võib suurendatud piirmäär põhjustada Taanile eelarvekahju. Need kahjud kaetakse eelarvekulude üldeelarve vähendamisega. Künnise tõstmine peaks tugevdama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse investeerimise motivatsiooni ning aitama suurendada kasumit teenivate ettevõtete likviidsust.

Reform 1: Eksperdirühm, kes valmistab ette ettepanekuid CO2 heite maksustamise kohta

Keskkonnahoidliku maksureformi teise etapi ettevalmistamiseks moodustatakse eksperdirühm, kelle ülesanne on koostada CO2 heite maksustamise järgmise etapi tegevuskava viisil, mis on kooskõlas Taani konkurentsivõime, sotsiaalse tasakaalu ja lekete minimeerimisega. See aitab kaasa ulatuslikule maksureformile, mis hõlmab kõrgemat ja ühtlustatud CO2-maksu kõigi heitkoguste suhtes. See nõuab eeldatavasti märkimisväärset täiendavat tööd, eelkõige seoses heitkogustega, mida praegu ei maksustata.

Keskkonnahoidlik maksureform toob kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärse kulutõhusa vähendamise sotsiaalselt õiglasel ja tasakaalustatud viisil.

Reform 2 – Heitemaksude kehtestamine tööstusele

Fossiilkütuste energiamaksud tööstuses on suhteliselt madalad, seega võib nende tõstmine aidata kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaase. Selle meetme rakendamisega on Taani valitsus tõstnud heitkoguste maksustamistaset 6 Taani krooni/GJ/app. 100 Taani krooni CO2 tonni kohta tööstusharude puhul, mis ei ole hõlmatud ELi HKSiga, ja kahekordistas 2026. aastaks ELi HKSiga hõlmatud tööstusharude heitkoguste maksustamistaset võrreldes 2020. aastaga. See tõstab fossiilenergia maksustamist võrdselt kõigi tööstusharude jaoks.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
31	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Investeerimissuund	Eesmärk	Taani parlament on võtnud vastu poliitilise kokkuleppe investeerimissuuna kohta ja parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused.	Poliitiline kokkulepe keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas investeerimissuuna kohta on allkirjastatud ja avaldatud maksuministeeriumi veebilehel.				4. kv	2020	Enamik Taani parlamendi liikmetest on sõlminud kokkuleppe keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas investeerimissuuna kohta. Parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused. Taani kontekstis kajastavad poliitilised kokkulepped tavaliselt poliitikakujundamise põhietappe, isegi laiaulatuslike meetmete puhul, ning annavad tavaliselt piisava tagatise meetmete rakendamiseks. Need tagavad poliitikakujundamise prognoositavuse, stabiilsuse ja tõhususe, kohustades erakondi mitmel parlamendi ametiajal.
32	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Investeerimissuund	Eesmärk	Taani parlament võtab vastu keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas investeerimissuuna eelnõu ja algatus jõustub.	Keskkonnahoidlik maksureformi seadus, sealhulgas investeerimissuund, on vastu võetud ja jõustub.				2. kv	2021	Taani parlament võttis eelnõu vastu ja see jõustus 2021. aasta aprillis. Investeerimissuund hakkab kehtima alates 23. novembrist 2020.
33	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Investeerimissuund	Siht	1 000 ettevõtet on kasutanud investeerimissuunaga ette nähtud maksuvähendust		Arv	0	1 000	2. kv	2024	Eesmärk saavutatakse, kui 1 000 ettevõtet on kasutanud investeerimissuunaga ette nähtud maksusoodustust. Andmeväljavõtt näitab, et vähemalt 1 000 äriühingut on kasutanud investeerimissuunaga ette nähtud maksusoodustust.
34	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Kiirendatud amortisatsioon	Eesmärk	Taani parlament on võtnud vastu poliitilise kokkuleppe kiirendatud amortisatsiooni kohta ja parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused.	Keskkonnahoidlik maksureform, sealhulgas kiirendatud amortisatsiooni käsitlev poliitiline kokkulepe allkirjastatakse ja avaldatakse maksuministeeriumi veebilehel.				4. kv	2020	Enamik Taani parlamendi liikmetest on sõlminud kokkuleppe keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas kiirendatud amortisatsiooni kohta. Parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused. Parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused. Taani kontekstis kajastavad poliitilised kokkulepped tavaliselt poliitikakujundamise põhietappe, isegi laiaulatuslike meetmete puhul, ning annavad tavaliselt piisava tagatise meetmete rakendamiseks. Need tagavad poliitikakujundamise prognoositavuse, stabiilsuse ja tõhususe, kohustades erakondi mitmel parlamendi ametiajal.
35	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Kiirendatud amortisatsioon	Eesmärk	Taani parlament võtab vastu keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas kiirendatud amortisatsiooni käsitleva seaduseelnõu ja algatus jõustub.	Võetakse vastu ja jõustub keskkonnahoidliku maksureformi seadus, sealhulgas kiirendatud amortisatsiooni käsitlev seadus.				2. kv	2021	Taani parlament võtab 2021. aasta aprillis vastu seaduse keskkonnahoidliku maksu reformi, sealhulgas kiirendatud amortisatsiooni kohta. Kiirendatud amortisatsiooni kohaldatakse varade suhtes, mis on ostetud 23. novembril 2020 või hiljem.
36	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Kiirendatud amortisatsioon	Siht	1 000 ettevõtet on kasutanud kiirendatud amortisatsioonist tulenevat maksuvähendust.		Arv	0	1 000	2. kv	2024	Eesmärk saavutatakse, kui kiirendatud amortisatsioonist tulenevat maksusoodustust on kasutanud 1 000 ettevõtet. Andmeväljavõtt näitab, et kiirendatud amortisatsioonist tulenevat maksuvähendust on kasutanud vähemalt 1 000 äriühingut.
37	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Eksperdirühm, kes valmistab ette ettepanekuid CO2e-maksu kehtestamiseks	Eesmärk	Kooskõlas CO2 heite ühtse reguleerimise eksperdirühma aruande järeldustega kutsub valitsus kokku keskkonnahoidliku maksureformi osalised, et leppida kokku järgmistes sammudes.	Kokkuleppe taga olevad erakonnad kutsub kokku valitsus				1. kv	2023	CO2 e-maksu ühtseid mudeleid käsitleva eksperdirühma soovituste põhjal alustatakse järgmisi samme käsitlevaid poliitilisi arutelusid.
38	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Heitemaksude kehtestamine tööstusele	Eesmärk	Taani parlament on vastu võtnud poliitilise kokkuleppe tööstuse heitemaksu tõstmise kohta.	Poliitiline kokkulepe keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas tööstusele kehtestatud heitemaksu suurendamise kohta on allkirjastatud ja avaldatud maksuministeeriumi veebilehel.				4. kv	2021	Enamik Taani parlamendi liikmetest on jõudnud kokkuleppele keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas tööstuse heitemaksu suurendamise osas. Parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused. Taani kontekstis kajastavad poliitilised kokkulepped tavaliselt poliitikakujundamise põhietappe, isegi laiaulatuslike meetmete puhul, ning annavad tavaliselt piisava tagatise meetmete rakendamiseks. Need tagavad poliitikakujundamise prognoositavuse, stabiilsuse ja tõhususe, kohustades erakondi mitmel parlamendi ametiajal.
39	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Heitemaksude kehtestamine tööstusele	Eesmärk	Tööstuse heitkoguste maksutõus jõustub kõigis tööstusharudes, sealhulgas põllumajanduses ja mineraloogilistes protsessides.	Jõustub tööstuse heitkoguste maksutõus.				1. kv	2025	Tööstuse heitkoguste maksustamise suurendamist käsitlevad õigusaktid jõustuvad 1. jaanuaril 2025.

E. KOMPONENT 5. Säästev maanteetransport

Taani taaste- ja vastupidavuskava selles maanteetranspordi rohepöörde komponendi algatustes on sätestatud meetmed, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet maanteetranspordisektoris 2030. aastaks 2,1 megatonni võrra. Nad seadsid eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks teedel 1 000 000 heiteta või vähese heitega autot.

See komponent koosneb neljast peamisest meetmerühmast, mis eeldatavasti kiirendavad sektori CO2 heite vähendamist.

Esiteks sisaldab see komponent meetmeid, mis on seotud vähese heitega sõidukite madalama registreerimismaksuga ja diiselautode lammutamise kavadega, et motiveerida rohkem tarbijaid valima heiteta ja vähese heitega autosid.

Teiseks tuleb läbi viia rida uuringuid ja katseid, et kiirendada teede CO2 heite vähendamist (autode ühiskasutuse edendamine, raskete kaubavedude optimeerimine, teemaksude katsekava).

Kolmandaks hõlmab komponent investeeringuid, mille eesmärk on laiendada jalgrataste kasutamist kas laadimisjaamade ehitamise või jalgrattateede ehitamise kaudu.

Lisaks sisaldab komponent meedet, mille eesmärk on toetada heiteta või vähese heitega parvlaevade ostmist või olemasolevate parvlaevade moderniseerimist.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita Taanile viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta investeerida rohepöördesse, eelkõige säästvasse transporti. (riigipõhised soovitused 2, 2020) ja „Investeerimistega seotud majanduspoliitika keskendumine säästvale transpordile, et vähendada liiklusummikuid“ (riigipõhised soovitused 3, 2019).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Sõidukite registreerimismaksu ja madala elektrimaksu prioriteetide muutmine elektrisõidukite laadimisel

See reform on osa meetmetest, mis on seotud vähese heitega sõidukite madalama registreerimismaksuga. Meetme eesmärk on motiveerida rohkem tarbijaid valima heiteta ja vähese heitega autosid. Vähendatakse heiteta ja vähese heitega sõidukite elektrimaksu.

Investeering 1: Vanade diiselautode vanametalliks lammutamise toetuse ajutine suurendamine

Algatuse eesmärk on vähendada PM2,5-osakeste heidet 17 tonni võrra ja CO2 heidet ligikaudu 7 000 tonni võrra. Selleks et toetada üleminekut vanadelt tavaautodelt heiteta või vähese heitega autodele (tahked osakesed, NOx ja CO2), suurendatakse vanade diiselautode lammutamise toetust, edendades seega kodumajapidamiste stiimulit vanad diiselautod lammutada uuemate, vähem heidet tekitavate autode, sealhulgas heiteta ja vähese heitega autode kasuks. Toetuskava algatatakse vanametalliks lammutamise toetuse suurendamiseks, nii et enne 1. jaanuari 2006 saavad diiselautode omanikud vana diiselauto lammutamise eest 5 000 Taani krooni, kui nad lammutavad vana diiselauto ja nende taotlus on heaks kiidetud. Loodud haldussüsteem on digitaalne.

Investeering 2: Teemaksu väljatöötamise test

Algatatakse teemaksude arengutest, et uurida tõhusaid viise liiklusummikute ning sõiduga seotud kahju ja tervishoiukulude maksustamiseks. Projektijuhtimine ja tulemuste levitamine määratakse eeldatavasti ülikoolile, millel on teaduslikud teadmised transpordimajanduse valdkonnas.

Investeering 3: Ühisautode kasutamine ja koossõit (teadlikkus)

Algatatakse teavitus- ja käitumiskampaaniad, mille eesmärk on teavitada transpordijäätmetega seotud probleemidest ning tuua esile kasu, mida kodanikud, ettevõtjad ja ühiskond laiemalt saavad ühisautode kasutusest ja koossõidust. Kampaaniate sihtrühmad põhinevad Taani transpordiministeeriumi ja Taani maanteede direktoraadi 2021. aastal tehtud esialgsel analüüsil. Praegune eeldus on, et sihtrühm koosneb pendelrändajatest ja ettevõtetest.

Investeering 4: Topelthaagiste katsekava analüüs

Taani maanteedirektoraat ja Taani Maanteeamet viivad läbi analüüsi, mis hõlmab teede projekteerimise, planeerimise ja katsesõidu tõhusust ning hõlmab seda. Analüüsi põhjal peab olema võimalik otsustada, milliseid rekonstrueerimisi saab ja tuleb teha, et tagada teatavas teedevõrgus nii liiklusohutus kui ka liiklusvoog.

Investeering 5: Kaalu ja mõõtmeid käsitleva määruse analüüs raskete kaubavedude optimeerimiseks

Tehakse analüüs heitkoguste vähendamise potentsiaali kohta, kohandades täiendavalt kehtivat kaalu ja mõõtmeid käsitlevat määrust. Lisaks heitkoguste võimaliku vähenemise hindamisele hinnatakse analüüsis ka finantstagajärgi transpordisektorile ja ühiskonnale, näiteks suurenenud kulumine teedel.

Investeering 6: Elektrijalgrataste taristu kava

Meetme eesmärk on suurendada elektrijalgrataste üldkasutatavate laadimisjaamade arvu. Jalgrataste taristusse investeerimise eesmärk on edendada linnaplaneerimise kaudu Euroopa Komisjoni säästvat ja arukat liikuvust, sealhulgas ühenduvust maa- ja linnalähipiirkondadega, et pendelrändajatele antaks säästvad liikuvusvõimalused koos üldkasutatavate elektrijalgrataste laadimisjaamadega.

Investeering 7: Investeeringud riiklikel teedel jalgrattateedesse ja jalgrataste toetuskava omavalitsustele

Investeeringu eesmärk on toetada jalgrattataristu ehitamist ja kodanike juurdepääsu ühtsemale jalgrattateede võrgustikule. Teadmis- ja innovatsiooniprojekte, mis võivad muu hulgas hõlmata väiksemaid teadus- ja analüüsiprojekte, mis annavad uusi teadmisi jalgrattasõidu valdkonnas, võib samuti rahastada reservist, tingimusel et nende summa ei ületa 10 % reservi kogusummast.

Investeering 8: Toetuskava keskkonnasäästlikele parvlaevadele

Selle meetme eesmärk on toetada heiteta või vähese heitega parvlaevade ostmist või olemasolevate parvlaevade moderniseerimist.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

41

5 – Säästev maanteetransport – Sõidukite registreerimismaksu ja madala elektrimaksu muutmine elektrisõidukite laadimisel

Eesmärk

Sõidukite registreerimismaksu ja elektrisõidukite laadimise madala elektrimaksu muutmist käsitleva õigusakti jõustumine

Õigusakt jõustub

1. kv

2021

Eesmärk saavutatakse, kui jõustub õigusakt, millega vähendatakse vähese heitega ja heiteta autode registreerimismaksu, lihtsustatakse registreerimismaksu, et muuta see sõltuvaks ainult auto väärtusest ja CO2 heitest, ning laiendatakse madala elektrimaksuga erikorda elektriautode laadimiseks.

42

5 – Säästev maanteetransport – vanade diiselautode vanametalliks lammutamise toetuse ajutine suurendamine

Siht

36 000 vana diiselautot lammutatakse vana vanametalliks lammutamise eest makstava lisatasu tõttu.

Arv

17 000

36 000

1. kv

2022

Eesmärk saavutatakse siis, kui vanad diiselautod, mis lammutati vanametalliks lammutamise lisatasu tõstmise tõttu, suureneb 36 000-ni. Kokku lammutatakse 36 000 vana diiselautot, kui kogu fond on 2021. aasta lõpuks ära kasutatud. Andmed lähtestsenaariumi kohta on ebaselged, kuid 2021. aastal on hinnanguliselt 17 000 diiselmootoriga autot. Seepärast peaks kava 2021. aastal andma vähemalt 19 000 vana diiselautot.

Eesmärk viitab vanade diiselmootoriga autode arvule, mis lammutatakse vanametalliks lammutamise eest makstava lisatasu suurenemise tõttu.

Algatuse õiguslik alus on 24. märtsi 2021. aasta täitekorraldus nr 516, https://www.retsinformation.dk/eli/lta/2021/516 .

43

5 – Säästev maanteetransport – Sõidukite registreerimismaksu ja madala elektrimaksu muutmine elektrisõidukite laadimisel

Siht

Taani autopargis on 309 900 heiteta ja vähese heitega autot.

Arv

65 000

309 900

4. kv

2025

Eesmärk saavutatakse, kui Taani sõidukite heiteta ja vähese heitega autode varu on jõudnud 309 900-ni.

44

5 – Säästev maanteetransport – Teemaksu väljatöötamise test

Eesmärk

Valitsus ja parlamendi enamus on vastu võtnud poliitilise kokkuleppe testimiskava läbiviimise kohta

Valitsuse ja parlamendi enamuse vahel saavutatud kokkulepe katsekava läbiviimise kohta.

4. kv

2021

Katsekava kirjelduse ja katse korraldamise osas jõutakse poliitilisele kokkuleppele. Sellega seoses on kokkuleppe eesmärk algatada teetasude arengutestid, et uurida tõhusaid viise liiklusummikute ning sõiduga seotud kahju ja tervishoiukulude maksustamiseks.

Katsekava algatamiseks ei ole vaja täiendavat õiguslikku alust.

45

5 – Säästev maanteetransport – Teemaksu väljatöötamise test

Eesmärk

Maanteede hinnakujunduse katsekava tulemuste dokumenteerimine.

Katsekava tulemuste aruanne.

1. kv

2024

Teede maksustamise katsekava tulemused dokumenteeritakse protokollis.

46

5 – Säästev maanteetransport – Kaalu ja mõõtmeid käsitleva määruse analüüs raskete kaubavedude optimeerimiseks

Eesmärk

Aruande avaldamine kaalu ja mõõtmeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide analüüsi kohta.

Riiklike õigusaktide analüüsi ning kaalu ja mõõtmete aruande avaldamine, mis peaks aitama kvantifitseerida heitkoguste võimalikku vähendamist.

4. kv

2021

Avaldatakse analüüs kaalu ja mõõtmeid käsitlevate kehtivate riiklike õigusaktide kohta. Analüüs põhineb olemasolevatel andmetel ning sisaldab kulude-tulude analüüsi heitkoguste võimaliku vähendamise ja võimalike finantstagajärgede kohta, näiteks kulumine teedel. Kaalu ja mõõtmeid käsitlevate siseriiklike eeskirjade analüüsi tulemusel koostatakse lõpparuanne koos soovitustega, sealhulgas ettepanekud riiklike eeskirjade muutmiseks, mis sisaldavad hinnangulist kliimamõju, liiklusohutuse tingimuste ja kulude kirjeldust. Aruandes pakutakse välja meetmed, mis on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõudega.

47

5 – Säästev maanteetransport – Ühisautode kasutamine ja koossõit (teadlikkus)

Siht

Transpordiummikuid ja ühisautode kasutamist käsitlevad teavituskampaaniad on olnud vähemalt 30 000 000 korda nähtavad.

Arv

0

30 000 000

4. kv

2022

Eesmärk saavutatakse siis, kui kampaania on reaalsele inimesele 30 000 000 korda avatud. Sama isik võib puutuda kokku mitu korda. Kampaania peab sisaldama järgmist:

1. Selleks et anda teavet transpordijäätmetega seotud probleemide kohta, esitatakse kampaanias statistikat järgmise kohta: teejärjekorras veedetud aeg, keskmine inimeste arv auto kohta teedel ja CO2 heitest tulenevad probleemid.

2. Selleks et teavitada ja suurendada teadlikkust ühisautode kasutamisest ja sõidu jagamisest saadavast kasust, tutvustatakse kampaanias parimaid tavasid ning ühisautode kasutamise positiivset mõju (majanduslikult, kliimale ja positiivsele sotsiaalsele aspektile)“

48

5 – Säästev maanteetransport – Topelthaagistega katsekava analüüs

Eesmärk

Topelthaagiste analüüsi avaldamine, milles analüüsitakse liiklusohutust, sõidukiehitust, teedeehitust ja keskkonnatingimusi.

Topelthaagiste katsekava analüüsi tulemuste aruande avaldamine.

4. kv

2021

Topelthaagiste analüüsi tulemusena avaldatakse aruanne, mis sisaldab lõplikke soovitusi, sealhulgas ettepanekuid katseteede võrgustiku kohta ning hinnangut kliimamõju, liiklusohutuse tingimuste ja rahaliste vahendite kohta, sealhulgas investeeringuid teedevõrgu taastamisse.

Aruandes pakutakse välja meetmed, mis on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõudega.

49

5 – Säästev maanteetransport – Toetuskava keskkonnasäästlikele parvlaevadele

Eesmärk

Enamik Taani parlamendi parteisid on võtnud vastu poliitilise kokkuleppe parvlaevade rohepöörde kohta.

Valitsus ja parlament jõuavad konkreetse keskkonnahoidliku merendussektori suhtes poliitilisele kokkuleppele, mis allkirjastatakse ja avaldatakse asjaomase ministeeriumi veebisaidil.

2. kv

2021

Valitsus ja parlament on jõudnud poliitilisele kokkuleppele parvlaevade rohepöörde toetuskava suhtes. Toetuskavast kaasrahastatakse uute keskkonnasäästlike parvlaevade soetamist, olemasolevate parvlaevade moderniseerimist või laadimistaristut. Abisaajad on omavalitsusüksused. Subsiidiumimäär on 15–25 %. Subsiidiumi puhul kasutatakse järgmisi kriteeriume: CO2 mõju ja keskkonnamõju investeeritud Taani krooni kohta. Vahendeid kasutatakse üksnes investeeringuteks näiteks uutesse keskkonnasäästlikesse parvlaevadesse, moderniseerimisse või muusse vajalikusse taristusse, näiteks parvlaevade laadimisjaamadesse.

Täiendavaid õigusakte ei ole vaja, sest asjakohane õiguslik alus on poliitiline kokkulepe koos 2021. aasta rahastamisseadusega.

Taani kontekstis kajastavad poliitilised kokkulepped tavaliselt poliitikakujundamise põhietappe, isegi laiaulatuslike meetmete puhul, ning annavad tavaliselt piisava tagatise meetmete rakendamiseks. Need tagavad poliitikakujundamise prognoositavuse, stabiilsuse ja tõhususe, kohustades erakondi mitmel parlamendi ametiajal.

51

5 – Säästev maanteetransport – Investeeringud riigimaanteede jalgrattateedesse ja jalgrataste toetuskava omavalitsustele

Siht

Alustatud on vähemalt 45 km uute jalgrattateede ehitamist.

Km arv

0

45

4. kv

2024

Taani maanteede direktoraat eraldab rahalisi vahendeid vähemalt 45 km uute jalgrattateede ehitamiseks. Jalgrattateede ehitamine algatatakse riigimaanteede projektide jaoks. Munitsipaaltoetusesaajate kohta tuleb esitada jalgrattateede ehitamise lõpetamise aruanded.

52

5 – Säästev maanteetransport – Investeeringud riigimaanteede jalgrattateedesse ja jalgrataste toetuskava omavalitsustele

Siht

60 toetatud projekti kohta väljastatud valmimisaruanded või tellimisload.

Arv

0

60

4. kv

2025

Eesmärk saavutatakse, kui toetusesaajad on esitanud 60 projekti hõlmavaid projekti lõpetamise aruandeid või tellimislube.

53

5 – Säästev maanteetransport – Elektrijalgrataste taristu kava

Siht

Vähemalt 75 jalgrataste laadimisjaama on ehitatud

Arv

0

75

4. kv

2024

Projekti toetusesaajad esitavad lõpparuanded vähemalt 75 jalgrattalaadimisjaama kohta, mis on ehitatud kava raames elektrijalgrataste taristu jaoks.

F. KOMPONENT 6. Digitaliseerimine

Taani taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on edendada digipööret kõigis ühiskonnasektorites, edendades heaolu ja võrdsust, majanduskasvu ja tööhõivet, rohepööret ning valmistada avalikku haldust ette selles valdkonnas esilekerkivateks probleemideks.

Selle komponendi raames kavandatud digiteerimisreformid ja investeeringud aitavad kaasa majanduse ja ühiskonna digipöördele ning neil on positiivne ülekanduv mõju mitmele valdkonnale. Riigi digitaristu ajakohastamisega saavad inimesed ja ettevõtjad parema juurdepääsu avalikule sektorile. Lisaks tugevdatakse nende meetmetega digitehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu avaliku halduse institutsioonilist suutlikkust ja vastupidavust. Digiteerimisega seotud jõupingutused aitavad edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning suurendada tootlikkust, mis on olnud riigi jaoks peamine väljakutse. Maapiirkondade väga kiire lairibaühenduse leviala laiendamine maapiirkondadesse võib ühendada uusi VKEsid majandusega, suurendades seeläbi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Uue digistrateegia eesmärk on edendada õiglast ja kaasavat digipööret, mis toetab hariduse kaudu paremaid hoolekandeteenuseid ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning suurendab digioskusi ja -pädevusi.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita eelmisel aastal Taanile esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „keskenduda investeeringutes digiüleminekule“ (riigipõhine soovitus 2, 2020) ning võimaluse korral vajadusele „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas haridusele ja oskustele“ (riigipõhine soovitus 1, 2019).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Digistrateegia

Taani valitsus moodustab digiülemineku partnerluse eksperdirühma, mis koosneb tööstuse peamistest sidusrühmadest (sealhulgas ettevõtjate esindajad, eksperdid). Eksperdirühm analüüsib Taani peamisi digiprobleeme ning annab soovitusi poliitika, reformide ja investeeringute kohta. Nende soovituste põhjal ja pärast poliitilisi läbirääkimisi võtab valitsus 2022. aasta rahandusseaduses vastu uue digistrateegia.

Uus digistrateegia koosneb viiest allreformist, millel on järgmised eesmärgid:

I.Allreform 1 – Digitaalse avaliku sektori ja tulevikuteenuste strateegia: Digitaalse avaliku sektori loomine tuleviku jaoks. See saavutatakse digitaristu pideva ajakohastamisega, mis vastab kõigi kodanike ja ettevõtjate vajadustele, tugevdades samal ajal ühenduvust.

II.Allreform 2 – Tuleviku elukutsete ja digitaalvaldkonna töökohtade strateegia: Digivaldkonna kutsealade ja tuleviku töökohtade kindlustamine ning kaupade ja teenuste kasvu ja ekspordi toetamine, tugevdades digiteerimist ettevõtetes ja tööstuses.

III.Alllreform 3 – Innovatsiooni, avaliku ja erasektori partnerluse ning uue tehnoloogia kasutamise raamistik: Paremate võimaluste loomine koosloomiseks ja innovatsiooniks. Selleks kasutatakse uusi tehnoloogiaid ning avaliku ja erasektori partnerlusi, et ühtlustada ja parandada avalikke digiteenuseid, kiirendada ettevõtjate digipööret ja toetada kliimamuutuste leevendamist.

IV.Alllreform 4 – Andmepõhise ühiskonna raamistik: Andmepõhise ühiskonna loomine ning VKEde, tervishoiusüsteemide ja digiteenuste digitaliseerimise parandamine, edendades paremat juurdepääsu andmetele, turvalisi ja koostalitlusvõimeliseid andmetaristuid ning digivalmis õigusraamistikku.

V.Allreform 5 – Taani digitulevikuks sobiv raamistik: Luua Taani jaoks digitulevikuks sobiv raamistik, säilitades samal ajal meie ühiskonna parimad võimalused, näiteks parandades küber- ja infoturvet ning digioskusi ja -pädevusi, millest saavad kasu kõik kodanikud, ettevõtjad ja töötajad.

Investeering 1: VKEde digipööre ja kaubandus

Selle investeeringuga pikendatakse olemasolevat kava „SME: Digital“, millega antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele subsiidiume nende äritegevuse digiteerimiseks. Kava laiendamine on eriti oluline majanduse elavdamise kontekstis, kuna eriti oluline on toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, keda kriis on kõige rohkem mõjutanud.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad võivad taotleda toetust tingimusel, et nende projektid suurendavad tehnoloogia kasutamist ja aitavad kaasa ettevõtte kasvule. Toetuskava on avatud taotlustele mitu korda aastas, kui taotlusi hinnatakse taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel. Maksimaalne toetus on 100 000 Taani krooni ettevõtte kohta.

Investeering 2: Lairibaühendus

Selle investeeringuga pikendatakse olemasolevat kava Bredbåndspuljen, millega võetakse kasutusele väga kiire internetiühendus (vähemalt 100 Mbit/s) Taani maapiirkondades, kus olemasolev leviala on ebapiisav piisavate turustiimulite puudumise tõttu. Kava on kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks taotlejapõhine rahastamiskava.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
54	6 – Digitaliseerimine – Digistrateegia	Eesmärk	Uue digistrateegia vastuvõtmine 2022. aasta rahandusseaduses ja rakenduskavas.	Taani valitsus viib lõpule läbirääkimised erakondadega, et võtta vastu lõplik dokument, mida rakendatakse 2022. aasta rahandusseaduses ja vastavas rakenduskavas.				1. kv	2022	1) Tuginedes digipartnerluse soovitustele ja pärast läbirääkimisi erakondadega lõpliku strateegia vastuvõtmiseks, lisatakse 2022. aasta rahandusseadusesse kuludega algatused. 2) Strateegias käsitletakse digipartnerluses kindlaks tehtud peamisi probleeme. Digistrateegia eesmärgid on järgmised: 1. Luua tuleviku digitaalne avalik sektor, ajakohastades pidevalt digitaristut, mis vastab kõigi kodanike ja ettevõtjate vajadustele, ning tugevdades ühenduvust. 2. Digitaalvaldkonna elukutsete ja tuleviku töökohtade kindlustamine, tugevdades digitaliseerimist ettevõtetes ja tööstuses, toetades majanduskasvu ning kaupade ja teenustega kauplemist. 3. Luua uusi tehnoloogiaid ning avaliku ja erasektori partnerlusi kasutades paremaid võimalusi koosloomiseks ja innovatsiooniks, et ühtlustada ja parandada avalikke digiteenuseid, kiirendada ettevõtete digipööret ja toetada kliimamuutuste leevendamist. 4. Andmepõhise ühiskonna loomine, edendades paremat juurdepääsu andmetele, turvalisi ja koostalitlusvõimeliseid andmetaristuid ning digivalmis õigusraamistikku, et parandada VKEde, tervishoiusüsteemide ja digiteenuste digiteerimist. 5. Luua Taani jaoks digitulevikuks sobiv raamistik, säilitades samal ajal ühiskonna parimad võimalused, edendades küber- ja infoturvet, digioskusi ja -pädevusi, millest saavad kasu kõik kodanikud, ettevõtjad ja töötajad; 3) Rahandusministeerium koostab rakenduskava. See hõlmab uue digistrateegia raames viie eesmärgi saavutamiseks kokku lepitud meetmete loetelu, sealhulgas üksikasjalikke kirjeldusi konkreetsete algatuste, sihtrühmade, rahastamise ja kulude kohta kooskõlas ELi määrusega 241/2021. Rakenduskava sisaldab ka eelarve jaotust eri eesmärkide vahel, vastutavate ministeeriumide/ametite vahel ning loetelu asjakohastest regulatiivsetest ja seadusandlikest aktidest, mida on vaja muuta.
56	6 – Digitaliseerimine – Digistrateegia	Eesmärk	Eesmärgis 54 osutatud rakenduskavas sisalduvate digistrateegia algatuste saavutuste sõltumatu aruanne	Eesmärgis 54 osutatud rakenduskavas sisalduvate digistrateegia algatuste saavutuste kohta koostatakse sõltumatu aruanne, mis avaldatakse asjaomase ministeeriumi veebisaidil.				4. kv	2025	Eesmärgis 54 osutatud rakenduskavas täpsustatud meetmed on jõustunud. Pärast seda avaldatakse sõltumatult koostatud aruanne eesmärkide ja sihtide saavutamise, üksikmeetmete lõpuleviimise, nende hinnangulise mõju ja järelhindamise kohta.
57	6 – Digitaliseerimine – Digitaalse avaliku sektori ja tulevikuteenuste strateegia (allreform 1)	Siht	Tehisintellekti projektide rahastamiseks on saanud rahalisi vahendeid vähemalt 7 avaliku sektori asutust		Arv	0	7	4. kv	2025	Eesmärk saavutatakse siis, kui vähemalt seitse avaliku sektori asutust kas kesk-, munitsipaal- ja/või piirkondlikul tasandil on saanud uue digistrateegia raames tehisintellektiprojektide jaoks rahalisi vahendeid.
58	6 – Digitaliseerimine – Tuleviku digitaalsete elukutsete ja töökohtade strateegia (allreform 2)	Siht	Digiprojektide jaoks on toetust saanud vähemalt 500 VKEd		Arv	0	500	4. kv	2025	Eesmärk saavutatakse, kui vähemalt 500 VKEd on saanud abi või rahalisi vahendeid, et edendada uue digistrateegia kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu digilahendustele ja nende kasutamist.
59	6 – Digitaliseerimine – Innovatsiooni, avaliku ja erasektori partnerluse ning uue tehnoloogia kasutamise raamistik (allreform 3)	Siht	Vähemalt 15 avaliku sektori asutust on saanud rahalisi vahendeid innovatsiooni ja uue tehnoloogia projektide jaoks, mis viiakse ellu koostöös eraõigusliku üksusega		Arv	0	15	4. kv	2025	Eesmärk saavutatakse siis, kui vähemalt 15 avaliku sektori asutust on saanud rahalisi vahendeid innovatsiooni ja uue tehnoloogia projektide jaoks, mis viiakse ellu koostöös eraõigusliku üksusega.
60	6 – Digitaliseerimine – Andmepõhise ühiskonna raamistik (allreform 4)	Siht	Vähemalt neli avaliku sektori asutust on välja töötanud või saanud toetust, et töötada välja lahendused isikuandmete säilitamiseks ja taaskasutamiseks		Arv	0	4	4. kv	2025	Eesmärk saavutatakse siis, kui vähemalt neli avaliku sektori asutust on välja töötanud või saanud toetust, et töötada välja lahendused isikuandmete säilitamiseks ja taaskasutamiseks. Avalik-õiguslik asutus on mis tahes üksus, mille on asutanud või mida kontrollib riigi valitsus, piirkond või omavalitsus, sealhulgas, kuid mitte ainult, kõrgkool või avalik-õiguslik kõrgharidus teadusasutus.
61	6 – Digitaliseerimine – Taani digitulevikuks sobiv raamistik (allreform 5)	Eesmärk	Uue riikliku küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmine	Valitsus võtab vastu uue riikliku küberjulgeoleku strateegia				4. kv	2022	Taani digitaalse arengu eeltingimus on pidev tugev keskendumine küberjulgeolekule. Eesmärk saavutatakse siis, kui Taani on vastu võtnud uue küber- ja infoturbe strateegia, mille üldine eesmärk on tugevdada ja kaitsta avalikku ja erasektorit uute rünnete ja võimalike haavatavuste eest ning aidata seeläbi kaitsta Taani ühiskonda ka tulevikus.
62	6 – Digitaliseerimine – Lairibaühendus	Siht	Vähemalt 3 500 kodumajapidamist ja/või ettevõtet on kaetud väga kiire internetiühendusega (ühendus vähemalt 100 Mbit/s).		Arv	0	3 500	1. kv	2022	Eesmärk saavutatakse, kui vähemalt 3 500 kodumajapidamist ja/või ettevõtet on kaetud väga kiire internetiühendusega (vähemalt 100 Mbit/s), kellel varem sellist ühendust ei olnud.
63	6 – Digitaliseerimine – VKEde digipööre ja kaubandus	Siht	Digiprojektide jaoks on toetust saanud vähemalt 550 VKEd		Arv	0	550	4. kv	2023	Eesmärk saavutatakse, kui vähemalt 550 VKEd on saanud digiprojektide jaoks toetust kooskõlas kava rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega.

G. KOMPONENT 7. Investeerimine keskkonnahoidlikusse teadus- ja arendustegevusse

Taani taaste- ja vastupidavuskava komponendi „Investeerimine keskkonnahoidlikusse teadus- ja arendustegevusse“ üldeesmärk on lahendada probleemid, mis on seotud Taani eesmärkide saavutamisega, milleks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Nende eesmärkide saavutamiseks sisaldab Taani kava investeeringuid, mida on vaja teadus- ja arendustegevusse, et täiendada olemasolevat kliimapoliitikat.

Komponendi meetmete eesmärk on pakkuda avalikule ja erasektorile stiimuleid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks, eelkõige uuenduslike keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas. Komponendi eesmärk on luua pikaajaline kasvupotentsiaali, kiirendada rohepööret, investeerides uutesse keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, ning mitmekesistada teadusuuringuid, julgustades era- ja avaliku sektori asutusi koostööd tegema.

Komponent koosneb teadusprogrammist, mis koosneb neljast investeeringust, ning ühest reformist, mille eesmärk on kehtestada 2022. aastal maksud erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude eest.

Teadusprogramm koosneb vähemalt neljast avaliku ja erasektori partnerlusest, mida nimetatakse keskkonnahoidlikeks partnerlusteks, et töötada välja lahendused neljale missioonipõhisele probleemile, milleks on heitkoguste vähendamine transpordi-, põllumajandus-, toidu- ja jäätmesektoris.

Toetusesaajad peavad saama taotleda rahastamist nii väärtusahela projektide kui ka näidis- ja arendusprojektide jaoks. Rahastamine on ette nähtud teadusuuringutega seotud kulude katmiseks esimesel viiel aastal ning hilisemas etapis täiendavad seda muud rahastamisallikad väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastut.

Teadusprogrammi haldab Taani innovatsioonifond, mis on avaliku halduse sõltumatu asutus . Toetusesaajate valimine toimub kaheetapilise projektikonkursi käigus. Esiteks töötavad huvitatud osalejad välja tegevuskava, et pakkuda välja ideid töösuundade ja tegevuste kohta, et lahendada Taani teadus- ja arendustegevusega seotud probleemid. Eksperdikomisjon aitab Taani innovatsioonifondil valida iga missiooni jaoks välja tegevuskava 30. juuniks 2021.

Kui tegevuskavad on välja valitud, kuulutab Taani innovatsioonifond välja partnerluskutse. Partnerluste valik põhineb Taani innovatsioonifondi hallataval hindamisprotsessil. Iga missiooni raames võib olla rohkem kui üks partnerlus. Taani innovatsioonifond valib partnerlused välja 31. detsembriks 2021. Rahalised vahendid makstakse rohelisele partnerlusele välja 31. detsembriks 2022.

Selleks et veelgi hoogustada rohepööret ja julgustada ettevõtjaid investeerima uuenduslikesse teadus- ja arenduslahendustesse, sisaldab komponent ka meedet, millega laiendatakse teadus- ja arendustegevuse kulude amortisatsiooni ja mahaarvamise alust eraettevõtetes. Selle meetme eesmärk on motiveerida ettevõtjaid suurendama oma üldkulutusi teadus- ja arendustegevusele, sealhulgas julgustada väiksemaid ettevõtteid tegelema arendustegevusega. Varasemate andmete põhjal eeldab Taani valitsus, et 40 % teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest tehakse selgelt digitaalsetesse meetmetesse.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. ja 2019. aastal Taanile esitatud riigipõhiseid soovitusi, st „toetada laiema investeerimisbaasiga integreeritud innovatsioonistrateegiat“ (riigipõhised soovitused 1.2, 2019 ja riigipõhised soovitused 2.6, 2020) ning „Investeeriminerohepöördele“ (riigipõhised soovitused 2.3, 2020) ja „Investeerimineteadusuuringutesse ja innovatsiooni“ (riigipõhised soovitused 2.5, 2020).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1: CO2 kogumine ja säilitamine või kasutamine

Investeering „CO2 kogumine ja säilitamine või kasutamine“ on esimene teadusprogrammi neljast ülesandest, mille eesmärk on kiirendada kliimasõbralike tehnoloogialahenduste väljatöötamist.

Käesoleva missiooni raames toimuvate partnerluste eesmärk on töötada välja kulutõhusad CO2 kogumise lahendused suurimatest heitetekitajatest või atmosfäärist ja säilitada CO2 või kasutada seda uutes kliimaneutraalsetes energiaallikates. Nende eesmärkide saavutamiseks luuakse partnerlustega majanduslikud stiimulid CO2 kogumiseks ja säilitamiseks või kasutamiseks ning tugevdatakse teadusuuringuid CO2 säilitamise geoloogiliste eeltingimuste kohta Taanis, CO2 kogumiseks vajaliku materjali väljatöötamiseks ning analüüsimeetodite väljatöötamiseks, mis võivad jälgida ja ennetada leket.

Selle missiooni taotluste läbivaatamisel peaks Taani innovatsioonifond võtma arvesse seost Taani Põhjamere sektori ammendunud nafta- ja gaasiväljade CO2 säilitamiskohtade arendus- ja näidisprojektiga, mis on algatatud komponendi 2.3 „Energiatõhusus, keskkonnahoidlik kütmine ning CO2 kogumine ja säilitamine“ raames, et vältida kattuvusi.

Investeering 2: Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses

Investeeringud „rohelised kütused transpordis ja tööstuses“ on teine teadusuuringute programmi neljast ülesandest, mille eesmärk on kiirendada kliimasõbralike tehnoloogialahenduste väljatöötamist.

Missiooni eesmärk on töötada välja uued lahendused uute keskkonnasäästlike kütuste, sealhulgas keskkonnahoidliku vesiniku loomiseks ning näidata, kuidas Power-to-X-süsteeme saab integreerida üldisesse energiasüsteemi. Investeeringud sihipärasesse teadus-, arendus- ja tutvustamistegevusse, et viia praegu kulukad keskkonnahoidlikud kütused tehnoloogilise küpsuse tasemele, peaks hõlbustama selliste tehnoloogiate äriotstarbelist kasutamist ja laiemat kasutuselevõttu.

Investeering 3: Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine

Investeering „Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine“ on kolmas teadusprogrammi neljast ülesandest, mille eesmärk on kiirendada kliimasõbralike tehnoloogialahenduste väljatöötamist.

Missiooni eesmärk on suurendada investeeringuid uude tehnoloogiasse, et veelgi suurendada heitkoguste vähendamise piire põllumajandus- ja toidusektoris, säilitades samal ajal jätkusuutliku tootmise ja sissetuleku. Rahastatavad tegevused hõlmavad teadusuuringuid ja innovatsiooni uute aretustehnikate alal, täppispõllumajanduse arendamist ning uute tõhusamate viljelus- ja väetamissüsteemide loomist.

Investeering 4: Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ning vähendamisele

Investeering „Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele“ on neljas teadusprogrammi neljast ülesandest, mille eesmärk on kiirendada kliimasõbralike tehnoloogialahenduste väljatöötamist.

Missiooni eesmärk on töötada välja lahendused ressursside tootlikkuse suurendamiseks, plasti- ja tekstiilijäätmete vähendamiseks ning korduskasutatavate materjalide kasutamise suurendamiseks. Missiooniga rahastatakse teadusprojekte, mis käsitlevad kõiki väärtusahela etappe, et vähendada jäätmeid alates tootekujundusest kuni tarbijakäitumiseni.

Investeering 5: Stiimulid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ettevõtetes

Meede seisneb amortisatsioonibaasi laiendamises ning kõigi erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude mahaarvamise aluse laiendamises 130 % võrra 2022. eelarveaastal. Mahaarvamise seadus võetakse vastu ja see jõustub 2022. majandusaastal.

Selle meetme eesmärk on kiirendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse nii majanduse taastamise kontekstis kui ka järgnevatel aastatel, motiveerides ettevõtteid suurendama oma teadus- ja arendustegevuse kogukulusid.

Samuti peaks mahaarvamine ergutama väiksemaid ettevõtteid tegelema üha enam teadus- ja arendustegevusega, kuna nad vastavad ka mahaarvamise tingimustele.

Fossiilkütuste ja toorainete uurimise ja kaevandamisega seotud teadus- ja arendustegevus ei vasta maksu mahaarvamise tingimustele.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

64

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine või kasutamine

Eesmärk

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kasutamise missioonide tegevuskavade valimine.

Taani innovatsioonifond on valinud välja tegevuskavad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kasutamise missiooni jaoks.

3. kv

2021

Taani innovatsioonifond on avaliku konkursi alusel valinud välja tegevuskavad, et pakkuda välja ideid töösuundade ja tegevuste kohta, et tulla toime probleemidega, millega Taani silmitsi seisab seoses teadus- ja arendustegevusega, CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise missiooni jaoks.

65

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: CO2 kogumine ja säilitamine või kasutamine

Siht

CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise partnerluste valimine.

Arv

0

1

1. kv

2022

Innovatsioonifond Taani on valinud ühe või mitu avaliku ja erasektori partnerlust CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise missiooni jaoks avaliku konkursi alusel pärast 64. eesmärgis osutatud tegevuskavade valimist. Avatud projektikonkursi tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

66

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: CO2 kogumine ja säilitamine või kasutamine

Siht

Vähemalt üks teadus- ja innovatsioonipartnerlus(ed) on saanud rahalisi vahendeid CO2 kogumiseks ja säilitamiseks või kasutamiseks.

Arv

0

1

4. kv

2022

Asjaomaste avaliku ja erasektori partnerite osalusel on loodud vähemalt üks CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise alane avaliku ja erasektori partnerlus, mida on rahastatud Taani innovatsioonifondist.

67

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses

Eesmärk

Transpordis ja tööstuses kasutatavate keskkonnasäästlike kütuste missioonide tegevuskavade valimine.

Taani innovatsioonifond on valinud välja tegevuskavad missiooni „Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses“ jaoks.

3. kv

2021

Taani innovatsioonifond on avaliku projektikonkursi alusel valinud välja tegevuskavad, et pakkuda välja ideid töösuundade ja tegevuste kohta, et tulla toime probleemidega, millega Taani silmitsi seisab seoses teadus- ja arendustegevusega, seoses transpordis ja tööstuses kasutatavate roheliste kütuste missiooniga.

68

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses

Siht

Partnerluste valimine keskkonnasäästlike kütuste kasutamiseks transpordis ja tööstuses.

Arv

0

1

1. kv

2022

Innovatsioonifond Taani on valinud ühe või mitu avaliku ja erasektori partnerlust CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise missiooni jaoks avaliku konkursi alusel pärast 67. eesmärgis osutatud tegevuskavade valimist.

Avatud projektikonkursi tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

69

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses

Siht

Vähemalt ühte teadus- ja innovatsioonipartnerlust on rahastatud transpordis ja tööstuses kasutatavate keskkonnasäästlike kütuste valdkonnas.

Arv

0

1

4. kv

2022

Asjaomaste avaliku ja erasektori partnerite osalusel on loodud vähemalt üks CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise alane avaliku ja erasektori partnerlus, mida on rahastatud Taani innovatsioonifondist.

70

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine

Eesmärk

Kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmise missioonide tegevuskavade valimine.

Taani innovatsioonifond on valinud välja tegevuskavad missiooni „Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine“ jaoks.

3. kv

2021

Taani innovatsioonifond on avaliku konkursi alusel valinud välja tegevuskavad, et pakkuda välja ideid töösuundade ja tegevuste kohta, et tulla toime probleemidega, millega Taani silmitsi seisab seoses teadus- ja arendustegevusega kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmise missiooni raames.

71

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine

Siht

Partnerluste valimine kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmiseks.

Arv

0

1

1. kv

2022

Innovatsioonifond Taani on valinud ühe või mitu avaliku ja erasektori partnerlust kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmise missiooni jaoks avaliku konkursi alusel pärast 70. eesmärgis osutatud tegevuskavade valimist.

Avatud projektikonkursi tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

72

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine.

Siht

Vähemalt ühte teadus- ja innovatsioonipartnerlust on rahastatud kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmise valdkonnas.

Arv

0

1

4. kv

2022

Loodud on vähemalt üks kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmise alane avaliku ja erasektori partnerlus, milles osalevad asjaomased avaliku ja erasektori partnerid ning mida on rahastatud Taani innovatsioonifondist.

73

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ning vähendamisele.

Eesmärk

Ringmajanduse missioonide tegevuskavade valimine, keskendudes plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele.

Taani innovatsioonifond on valinud välja tegevuskavad CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise missiooni jaoks.

3. kv

2021

Taani innovatsioonifond on avaliku konkursi alusel valinud välja tegevuskavad, et pakkuda välja ideid töösuundade ja tegevuste kohta, et tulla toime probleemidega, millega Taani silmitsi seisab seoses teadus- ja arendustegevusega ringmajanduse missiooni jaoks, mis keskendub plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele.

74

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ning vähendamisele.

Siht

Ringmajanduse partnerluste valimine, keskendudes plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele.

Arv

0

1

1. kv

2022

Innovatsioonifond Taani on valinud ühe või mitu avaliku ja erasektori partnerlust ülesande „Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele“ jaoks avaliku konkursi alusel pärast 73. eesmärgis osutatud tegevuskavade valimist.

Avatud projektikonkursi tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

75

7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ning vähendamisele.

Siht

Vähemalt ühte teadus- ja innovatsioonipartnerlust on rahastatud ringmajanduse valdkonnas, mis keskendub plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele.

Arv

0

1

4. kv

2022

Loodud on vähemalt üks avaliku ja erasektori partnerlus ringmajanduse valdkonnas, mis keskendub plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele ning milles osalevad asjaomased avaliku ja erasektori partnerid ning mida on rahastatud Taani innovatsioonifondist.

76

7 – Keskkonnahoidlik teadus- ja arendustegevus – Stiimulid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ettevõtetes

Eesmärk

Jõustub teadus- ja arendustegevusega seotud mahaarvamiste seadus

Taani parlament on vastu võtnud seaduseelnõu teadus- ja arendustegevusega seotud mahaarvamiste kohta ja see jõustub.

2. kv

2021

Taani parlament on vastu võtnud seaduseelnõu teadus- ja arendustegevusega seotud mahaarvamiste kohta ja see jõustus.

Meetmega laiendatakse amortisatsiooni ning kõigi erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude mahaarvamise alust 130 % võrra 2022. eelarveaastal.

Teadus- ja arendustegevusega seotud mahaarvamised jõustuvad seadusekohasest kuupäevast.

77

7 – Keskkonnahoidlik teadus- ja arendustegevus – Stiimulid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ettevõtetes

Siht

500 ettevõtet on kasutanud maksuvähendust, mis tuleneb mahaarvamistest teadus- ja arendustegevuseks.

Arv

0

500

3. kv

2023

Andmeväljavõte, mis näitab, et 500 ettevõtet on kasutanud mahaarvamist teadus- ja arendustegevuseks.

H. KOMPONENT 8. REPowerEU

Taani taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU peatükk koosneb viiest peamisest meetmest ning selle eesmärk on tugevdada Taani energiasektorit ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

See Taani taaste- ja vastupidavuskava peatükk peaks aitama saavutada ELi rohelise kokkuleppe ambitsioonikaid eesmärke ning riiklikku eesmärki vähendada Taani kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 % (võrreldes 1990. aasta tasemega). Peatükk aitab edendada Taani kava saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus. Käesoleva peatüki kohased algatused täiendavad ja tugevdavad mõningaid Taani algses taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid meetmeid.

REPowerEU peatüki eesmärgid on järgmised:

-Suurendada energiatõhusust, i) lihtsustades ja kiirendades haldus- ja loamenetlusi kaugkütteprojektide kasutuselevõtuks ning ii) toetades õlipõletite ja gaasiahjude asendamist taastuvatest energiaallikatest pärit keskkonnahoidlike küttelahendustega;

-Suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu, i) lihtsustades ja kiirendades taastuvenergiaprojektide kasutuselevõttu, ii) edendades avamere tuuleenergia võimsuse arendamist;

-Tegeleda energiaostuvõimetusega, subsideerides keskkonnahoidlike küttelahenduste paigaldamist ja lihtsustades selliste käitiste menetlusi; ning

-Anda tööjõule oskused ja pädevused, mida on vaja energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks, toetades keskkonnahoidlike täiendõppe algatusi.

Peatükis esitatud viiest meetmest kolme iseloomustab piiriülene ja mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. Taastuvenergiat ning õlipõletite ja gaasiahjude asendamist käsitlevad meetmed peaksid aitama vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest, tagada liidus energiavarustuse ja parandada nõudluse pakkumise tasakaalu, millel võib olla piiriülene mõju.ne mõju.

REPowerEU peatükk aitab eelkõige täita riigipõhiseid soovitusi 2022.1, 2022.4 ja 2023.4:

-Riigipõhine soovitus 2022.1.2: Soovitus suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid;

-Riigipõhised soovitused 2022.4.1 ning 2023.4.1 ja 2: Soovitus vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada energiavarustust;

-Riigipõhised soovitused 2022.4.2 ja 2023.4.4: Soovitus aidata vähendada majanduse CO2 heidet, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas viies läbi reforme haldus- ja loamenetluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, energia ülekandevõrkude ajakohastamiseks, ühenduste suurendamiseks naaberriikidega ja energiatõhususe parandamiseks;

-Riigipõhine soovitus 2022.4.4: Soovitus energiatõhususe parandamiseks; ning

-Riigipõhised soovitused 2023.4.6 ja 7: Soovitus tagada vähese CO2 heitega kütteallikate parem kasutuselevõtt ning suurendada poliitikameetmeid rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Riiklikud energiakriisi töötajad (NEKST)

Meetme üldeesmärk on aidata lihtsustada ja kiirendada haldus- ja loamenetlusi rohelise kütte lahenduste kasutuselevõtuks ning maismaa päikese- ja tuuleenergia projektide kasutuselevõtuks. Taani valitsus loob riikliku energiakriisi rakkerühma (NEKST), mille ülesanne on teha kindlaks probleemid ja pakkuda lahendusi rohepöörde elluviimisega seotud probleemide lahendamiseks. Rakkerühma abistab sekretariaat, mille eest vastutab kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste ministeerium.

I.Allreform 1: NEKST peaks aitama kaasa kütteks kasutatava gaasi järkjärgulisele kasutuselt kõrvaldamisele ja selle asendamisele taastuvate energiaallikatega. See alamreform 1 on kaheosaline:

Alamreform 1a: NEKST uurib konkreetseid meetmeid tõkete kõrvaldamiseks ning kaugkütteprojektide ettevalmistamise ja heakskiitmise haldusmenetluste lühendamiseks.

Alamreform 1b: Piirkondades, kus kaugküte ei ole majanduslikult elujõuline, annab NEKST nõu selle kohta, kuidas tagada kodanikele asjakohane teave roheliste lahenduste kohta kodumajapidamistes kütteks kasutatava gaasi järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks. NEKST teeb kindlaks tõkked, mis takistavad üleminekut muudele keskkonnahoidlikele küttelahendustele.

II.Allreform 2: NEKST teeb kindlaks ja soovitab meetmeid, et kõrvaldada takistused päikese- ja tuuleenergia kasvult maismaal. See võib hõlmata, kuid mitte ammendavalt, loamenetluse kestuse lühendamist, ülesannete jaotust riigi- ja kohalike omavalitsuste vahel, kehtivate eeskirjade tõhusust, asjaomaste ametiasutuste käsutuses olevate ressursside ja pädevuste tulemuslikkust.

Investeering 1: Tuuleenergia kasutuselevõtu toetamine

Investeering koosneb kahest allmeetmest: Üldeesmärk on toetada tuuleenergia kasutuselevõttu ja aidata kaasa ELi eesmärgi saavutamisele, milleks on avamere tuuleenergia 300 gigavatti (GW) 2050. aastaks.

I.Allmeede 1: Ettevalmistused 4 gigavattide (GW) avamere tuuleenergia laiendamiseks. Meede peaks hõlbustama Taani avamere tuuleenergia tootmise laiendamist. See katab 4 GW avamere tuuleenergia hanke ettevalmistamise ja vähemalt ühe konkursi avaldamise kulud. Hankemenetluse ulatuse ja ebakindla turureageerimise tõttu võib tekkida vajadus rohkem kui ühe pakkumisvooru järele. Sellisel juhul hõlmab eesmärgi saavutamise tähtaeg konkursikutse esimest vooru. Meedet rakendab Taani energiaamet.

II.Allmeede 2: Taani meretuuleenergia tootmisvõimsuse taustauuring Meede peaks toetama Taani avamere tuuleenergia tootmise laiendamist. Meedet rakendab Taani energiaagentuuri alla kuuluv töörühm. Meetme eesmärk on muu hulgas viia läbi riikliku avamere tuuleenergia potentsiaali põhjalik sõelumine ja hindamine, koguda andmeid, et toetada avamere tuuleenergia projektide kavandamist ja kasutuselevõttu, hinnata avamere tuuleenergia tootmise ulatusliku laiendamise võimalikku kumulatiivset mõju nii Taanis kui ka naaberriikides.

Investeering 2: Keskkonnahoidlik täiendõpe

Meetme eesmärk on parandada tööjõu keskkonnahoidliku täiendõppe tingimusi, kus keskkonnahoidlik oskuste täiendamine on keskkonnahoidliku tehnoloogia ja kestlikkusega seotud oskuste ja teadmiste arendamine. Investeering on suunatud kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanute kutseõppe pakkujatele. Rahalisi vahendeid kasutatakse i) seadmete ostmiseks, mis aitavad arendada keskkonnahoidliku tehnoloogia ja kestlikkusega seotud oskusi ja teadmisi, ii) arendada keskkonnahoidliku tehnoloogia ja kestlikkusega seotud õpetajate oskusi, iii) töötada välja ja katsetada keskkonnahoidliku täiendõppe koolituskursusi.

Investeering 3: Laiendatud meede: Õlipõletite ja gaasiahjude asendamine

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut 1: Naftapõletite ja gaasipindade asendamine Taani kehtiva taaste- ja vastupidavuskava 3. komponendi raames. Meetmete laiendamine suurendab praeguse meetme ambitsioonikust, seades sihikule naftapõleteid ja gaasiahjusid, mis asendatakse soojuspumpade või kaugküttega taastuvatest energiaallikatest.

Investeering 4: Laiendatud meede: Energiatõhusus tööstuses;

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut 2: Tööstuse energiatõhusus Taani olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 3 raames. Meetme laiendatud osaga suurendatakse praeguse meetme ambitsioonikust, keskendudes hulgale säästetud PJ-le (peta-džaul).

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

78

8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)

Eesmärk

„NEKST“ lisamine 2023. ja 2024. aasta rahandusseadustesse ja eduaruande avaldamine.

NEKST on inkorporeeritud 2023. ja 2024. aasta rahandusseadustesse. NEKSTi soovitused on avaldatud kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste ministeeriumi veebisaidil

2. kv

2024

Tuginedes valitsuste 14. detsembri 2022. aasta koalitsioonilepingule „NEKST“ asutamiseks, lisatakse NEKSTi loomise algatused vastavalt 2023. ja 2024. aasta rahandusseadustesse.

NEKSTi töörühmade 1 ja 2 soovitused avaldatakse kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste ministeeriumi veebisaidil. Need soovitused sisaldavad konkreetsete algatuste ja soovitatud haldusmeetmete kirjeldust, sealhulgas kindlaks tehtud regulatiivsete või seadusandlike meetmete vajadusi. Pärast avaldamist teavitatakse sellest Taani parlamenti.

79

8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)

Siht

NEKSTi soovitatud meetmete rakendamine

%

0

70

2. kv

2026

Vähemalt 70 % NEKSTi soovitatud meetmetest lubade andmisega seotud haldusmenetluste valdkonnas esimese ja teise töörühma raames on rakendatud ja dokumenteeritud kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste ministeeriumi aruandes. Aruandes kirjeldatakse, kuidas NEKSTi eesmärgid on saavutatud. Selles antakse ülevaade üksikmeetmete lõpuleviimisest, nende mõjust ja saavutatud menetluste lühendamisest. Aruanne sisaldab ka teavet selle kohta, kuidas pädevad asutused, sealhulgas valitsus ja parlament, on võtnud järelmeetmeid rakendamata soovituste suhtes, mis nõudsid seadusandlikke meetmeid. NEKSTi esitatud soovitused, mis nõuavad seadusandlikke meetmeid, sealhulgas rahandusseaduse muudatusi, mis esitatakse valitsusele, võidakse enne nende rakendamist läbi vaadata ja seejärel heaks kiita.

80

8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)

Siht

Omavalitsused on heaks kiitnud kaugkütte projektiettepanekud, millega järk-järgult kõrvaldatakse gaas.

Omavalitsused

0

50

2. kv

2026

Vähemalt 50 omavalitsust 84st omavalitsusest, kes varustasid gaasi kütmiseks 2022. aastal, peavad kõik olema heaks kiitnud vähemalt ühe kaugkütteprojekti ettepaneku, millega järk-järgult gaas kõrvaldatakse. Projektiettepanekud avaldatakse kesksel andmeplatvormil „Plandata.dk“. Projektiettepanekud sisaldavad teavet konkreetsete piirkondade kohta, mis muudetakse kaugkütteks.

81

8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)

Siht

Päikeseenergiaga seotud süsteemsete tõkete kõrvaldamine maismaal ja maismaa tuuleenergial

Süsteemsete tõkete kõrvaldamine

0

10

2. kv

2026

Üldeesmärgist kõrvaldada kümme süsteemset tõket on kõrvaldatud vähemalt viis süsteemset tõket päikeseenergia paigaldamiselt maismaale ning vähemalt viis süsteemset tõket maismaa tuuleenergia paigaldamiselt. Kui süsteemse tõkke üks kõrvaldamine kehtib nii maismaal kui ka maismaa tuuleenergia rajatistes, arvestatakse seda iga vastava alleesmärgi puhul.

82

8 – REPowerEU – Ettevalmistused 4 gigavatti (GW) avamere tuuleenergia jaoks

Eesmärk

4 GW avamere tuuleenergia hanke ettevalmistamine ja avaldamine

Koostatud ja avaldatud vähemalt üks pakkumismenetlus 4 GW avamere tuuleenergia jaoks

1. kv

2026

Vähemalt ühe 4 GW avamere tuuleenergia hanke ettevalmistamine ja avaldamine. Ettevalmistustöö hõlmab analüütilist, tehnilist ja õigusalast tööd pakkumise ettevalmistamiseks, turudialoogiks ja pakkumismenetluseks.

83

8 – REPowerEU – Taani meretuuleenergia tootmisvõimsuse taustauuring

Eesmärk

Aruande avaldamine

Taani energiaameti aruanne võimaliku avamere tuuleenergia tootmisvõimsuse kohta Taanis

2. kv

2026

Taani energiaamet avaldab aruande võimaliku avamere tuuleenergia võimsuse kohta Taanis, milles võetakse arvesse loodust, keskkonda ja muid avamerega seotud huve.

Aruanne jagatakse neljaks allülesandeks:

– looduse ja keskkonnaga seotud aspektide ning muude avamere tuuleenergia laiendamise seisukohast oluliste avamerega seotud huvide tundlikkuse kaardistamine;

– kogu avamere tuuleenergia potentsiaali põhjalik tehniline läbivaatamine ja hindamine tundlikkuse kaardistamise ja asjakohaste tehniliste parameetrite alusel;

– hinnang võimaliku kumulatiivse mõju kohta, mis tuleneb avamere tuuleenergia ulatuslikust laiendamisest Taanis ja naaberriikides; ning

– avamere tuuleenergia ja muude huvide kooseksisteerimisega seotud tõkete ja väljavaadete hindamine

86

8 – REPowerEU – Keskkonnahoidlik täiendõpe

Eesmärk

Keskkonnahoidliku täiendõppe fondide praktiline rakendamine

Valitsuse ja keskkonnahoidliku maksureformi käsitleva poliitilise kokkuleppe osaliste vahelise kokkuleppe sõlmimine keskkonnahoidliku täiendõppe fondide praktiliseks rakendamiseks (24. juuni 2022)

4. kv

2024

Eesmärk saavutatakse valitsuse ja tööstuse keskkonnahoidliku maksureformi käsitleva 24. juuni 2022. aasta poliitilise kokkuleppe osaliste vahelise kokkuleppe sõlmimisega keskkonnahoidliku täiendõppe vahendite praktilise rakendamise kohta. Vahendite praktilist rakendamist käsitlev kokkulepe sisaldab vähemalt 207 800 000 Taani krooni suurust eelarvelist kulukohustust ja selles sätestatakse, et vahendeid kasutatakse:

1.seadmetesse tehtavad investeeringud, sealhulgas kirjeldus selle kohta, kuidas seadmetesse tehtavad investeeringud peaksid aitama kaasa keskkonnahoidliku tehnoloogia ja kestlikkusega seotud oskuste ja teadmiste arendamisele;

2.õpetajate oskuste arendamine, sealhulgas kirjeldus selle kohta, kuidas õpetajakoolitus on seotud keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele ja kestlikkusele pühendatud kursustega;

3.koolituskursuste väljatöötamine ja testimine, sealhulgas kirjeldus selle kohta, kuidas need kursused aitavad kaasa keskkonnahoidlikule oskuste täiendamisele ning kuidas kooli(de)s või asutuses (koolides) või õppeasutuses (koolides) vastava valdkonna pädevad õpetajad või juhendajad kaasatakse arendus- ja testimisprotsessi.

87

8 – REPowerEU – Keskkonnahoidlik täiendõpe

Eesmärk

Kutsehariduse ja -õppe pakkujate ees võetud kohustused seoses keskkonnahoidliku täiendõppega

Teade kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanute kutseõppe pakkujatele toetuste andmise kohta

2. kv

2026

Haridus- ja lasteministeeriumi teatis kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanute kutseõppe pakkujatele toetuste andmise kohta. Teenuseosutajatele on antud toetusi vähemalt 207 800 000 Taani krooni, et viia ellu 86. eesmärgis kirjeldatud eesmärkidele vastavat keskkonnahoidlikku oskuste täiendamist kooskõlas tehtud toetusotsustega.

88

8 – REPowerEU – Keskkonnahoidlik täiendõpe

Siht

Kutsehariduse ja -õppe pakkujatele tehtud väljamaksed keskkonnahoidliku täiendõppe jaoks

miljonit Taani krooni

0

187,02

3. kv

2026

Kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanute kutseõppe pakkujatele on välja makstud vähemalt 187 020 000 Taani krooni tegevusteks, mille jaoks on antud toetust eesmärgi nr 87 raames.

89

8 – REPowerEU – Naftapõletite ja gaasiahjude asendamine

Siht

Kaugkütte või soojuspumpadega on asendatud vähemalt 27 583 õlipõletit või gaasiahju

Arv

0

27 583

2. kv

2026

Vähemalt 27 583 õlipõletit ja gaasiahju on asendatud soojuspumpade või kaugküttega kooskõlas 19. eesmärgis kirjeldatud eesmärkidega.

94

8 – REPowerEU – Laiendatud meede: Energiatõhusus tööstuses

Siht

Vähemalt 26,64 PJ (peta-džaul) tööstuses säästetud energiast

PETA džauli (PJ)

0

26,64

2. kv

2026

Eesmärk saavutatakse, kui saavutatud on vähemalt 26,64 PJ (peta-džaul) projektide eluea jooksul kogunenud energiasääst, mis aitab täita energiatõhususe raamistikust tulenevat energiatarbimise kohustust (artikkel 7).

I. KOMPONENT 9. AUDIT JA KONTROLL

I.1. Reformi kirjeldus

Reform 1: Taaste- ja vastupidavuskava kontrolliraamistiku kord

Meetmete üldeesmärk on parandada Taani taaste- ja vastupidavuskava kontrolliraamistikku. Selleks et tagada andmekogude süsteemi täielik toimimine ja toimimine, esitab Taani täieliku ja usaldusväärse andmekogumi, mida kogutakse ja säilitatakse kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punktiga d. Lisaks võtab Taani rahandusministeerium vastu pettuse- ja korruptsioonivastase strateegiaga seotud tegevuskava, et tagada käesolevas strateegias sätestatud eesmärkide tõhus rakendamine.

I.2. Eesmärgid, sihid, näitajad ning järelevalve ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Meetme nimetus

Kvalitatiivne näitaja (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivne näitaja (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

92

9 – Audit ja kontroll

Eesmärk

Andmekogude süsteem

Täielik ja usaldusväärne andmekogum kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punktiga d.

4. kv

2023

Andmekogu süsteem kava rakendamise jälgimiseks on toimiv.

Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi funktsioone:

a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve;

b) taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu tagamine.

Rahandusministeerium esitab täieliku ja usaldusväärse andmekogumi, mis on kogutud ja säilitatud kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktidega i-iii.

93

9 – Audit ja kontroll

Eesmärk

Pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse strateegiaga seotud tegevuskava vastuvõtmine

Pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse strateegiaga seotud tegevuskava vastuvõtmine

4. kv

2023

Rahandusministeerium võtab vastu taaste- ja vastupidavusrahastu pettuse- ja korruptsioonivastase strateegia ning seejärel võtavad rakendusasutused vastu tegevuskava, milles esitatakse üksikasjalik ajakava strateegia tõhusaks kasutuselevõtuks oma sisekontrollisüsteemidesse.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Taani taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 13 477 000 000 Taani krooni, mis on 1 812 081 282 eurot, võttes aluseks esialgse kava puhul EKP 30. aprilli 2021. aasta viitemäära euro ja REPowerEU peatüki puhul EKP 31. mai 2023. aasta viitemäära.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 2 251 999 996 Taani krooni, mis EKP 31. mai 2023. aasta viitemäära alusel on 302 533 137 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 0 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 302 533 137 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

31	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Investeerimissuund	Eesmärk	Taani parlament on võtnud vastu poliitilise kokkuleppe investeerimissuuna kohta ja parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused.
34	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Kiirendatud amortisatsioon	Eesmärk	Taani parlament on võtnud vastu poliitilise kokkuleppe kiirendatud amortisatsiooni kohta ja parlamendis on algatatud asjakohased seadusandlikud menetlused.
41	5 – Säästev maanteetransport – Sõidukite registreerimismaksu ja madala elektrimaksu muutmine elektrisõidukite laadimisel	Eesmärk	Sõidukite registreerimismaksu ja elektrisõidukite laadimise madala elektrimaksu muutmist käsitleva õigusakti jõustumine
19	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Õlipõletite ja gaasiahjude väljavahetamine	Eesmärk	Vastu on võetud poliitiline kokkulepe rahaliste vahendite eraldamise kohta õlipõletite ja gaasiahjude elektriliste soojuspumpade ja kaugküttega asendamise kavadele.
49	5 – Säästev maanteetransport – Toetuskava keskkonnasäästlikele parvlaevadele	Eesmärk	Enamik Taani parlamendi parteisid on võtnud vastu poliitilise kokkuleppe parvlaevade rohepöörde kohta.
32	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Investeerimissuund	Eesmärk	Taani parlament võtab vastu keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas investeerimissuuna eelnõu ja algatus jõustub.
35	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Kiirendatud amortisatsioon	Eesmärk	Taani parlament võtab vastu keskkonnahoidliku maksureformi, sealhulgas kiirendatud amortisatsiooni käsitleva seaduseelnõu ja algatus jõustub.
76	7 – Keskkonnahoidlik teadus- ja arendustegevus – Stiimulid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ettevõtetes	Eesmärk	Jõustub teadus- ja arendustegevusega seotud mahaarvamiste seadus
64	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: CO2 kogumine ja säilitamine või kasutamine	Eesmärk	CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise missioonide tegevuskavade valimine.
67	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses	Eesmärk	Transpordis ja tööstuses kasutatavate keskkonnasäästlike kütuste missioonide tegevuskavade valimine.
70	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine	Eesmärk	Kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmise missioonide tegevuskavade valimine.
73	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ning vähendamisele.	Eesmärk	Ringmajanduse missioonide tegevuskavade valimine, keskendudes plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele.
6	1 – Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine – Hädaolukordade ohjamine ja kriitilise tähtsusega meditsiinitoodete seire	Siht	Rakendama vabatahtlikku IT-süsteemi, et anda aru COVID-19 vaktsiinide kõrvalmõjudest 1 250 perearsti kohaliku digiplatvormi kaudu.
22	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus tööstuses	Eesmärk	Tööstuse energiatõhususe toetuskava õigusraamistiku jõustumine.
38	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Heitemaksude kehtestamine tööstusele	Eesmärk	Taani parlament on vastu võtnud poliitilise kokkuleppe tööstuse heitemaksu tõstmise kohta.
11	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Kliimatehnoloogiad põllumajanduses	Eesmärk	Konkursikutse põllumajanduse kliimatehnoloogia (pruunid biorafineerimistehased) toetuskavade jaoks on lõpule viidud.
1	1 – Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine – Meetmed kriitilise tähtsusega ravimite varude tagamiseks	Eesmärk	Taani ravimiameti aruanne kriitilise tähtsusega ravimite varude hindamise kohta, mille eesmärk on vältida olukordi, kus Taanis esineb oluliste ravimite nappus.
2	1 – Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine – Digilahendused tervishoiusektoris	Eesmärk	Patsientide kaasamise ja telemeditsiini laialdase kasutamise hindamine, mille Taani tervishoiuministeerium teeb kättesaadavaks tihedas koostöös Taani piirkondadega.
3	1 – Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine – Digilahendused tervishoiusektoris	Siht	Töötada välja ja teha kättesaadavaks vahendid telemeditsiinialaseks konsultatsiooniks (KontaktLæge) mitme platvormi jaoks.
13	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Süsinikurikas muld	Eesmärk	Konkursikutse süsinikurikaste muldade taassoostamise ja tootmisest kõrvaldamise toetuskava jaoks on lõpule viidud
25	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimine	Eesmärk	Valitsus annab välja määruse, millega kehtestatakse avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks toetuskava
27	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Süsiniku kogumise ja säilitamise potentsiaal	Eesmärk	CO2i kogumise ja säilitamise teostatavusuuringu jaoks valitud taotlejatega lepingute sõlmimine
44	5 – Säästev maanteetransport – Teemaksu väljatöötamise test	Eesmärk	Valitsuse ja parlamendi enamuse vaheline poliitiline kokkulepe katsekava läbiviimise kohta.
46	5 – Säästev maanteetransport – Kaalu ja mõõtmeid käsitleva määruse analüüs raskete kaubavedude optimeerimiseks	Eesmärk	Aruande avaldamine kaalu ja mõõtmeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide analüüsi kohta.
48	5 – Säästev maanteetransport – Topelthaagistega katsekava analüüs	Eesmärk	Topelthaagiste analüüsi avaldamine, milles analüüsitakse liiklusohutust, sõidukiehitust, teedeehitust ja keskkonnatingimusi.
		Osamakse summa	346 503 784 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

16	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Tööstusalade ja saastatud maa taastamine	Siht	Vähemalt neli projektitaotlust tööstusala või saastatud maa taastamiseks on heaks kiidetud
65	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: CO2 kogumine ja säilitamine või kasutamine	Siht	CO2 kogumise ja säilitamise või kasutamise partnerluste valimine.
68	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses	Siht	Partnerluste valimine keskkonnasäästlike kütuste kasutamiseks transpordis ja tööstuses.
71	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine	Siht	Partnerluste valimine kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmiseks.
74	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Ringmajandus, milles keskendutakse plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ning vähendamisele.	Siht	Ringmajanduse partnerluste valimine, keskendudes plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele.
4	1 – Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine – Digilahendused tervishoiusektoris	Eesmärk	Digitaalse küsimustiku rakendamine rakenduses „MinLæge“ („Minu arst“)
42	5 – Säästev maanteetransport – vanade diiselautode vanametalliks lammutamise toetuse ajutine suurendamine	Siht	36 000 vana diiselmootoriga autot lammutatakse suurema lammutamistoetuse tõttu.
54	6 – Digitaliseerimine – Digistrateegia	Eesmärk	Uue digistrateegia vastuvõtmine 2022. aasta rahandusseaduses ja rakenduskavas.
62	6 – Digitaliseerimine – Lairibaühendus	Siht	Vähemalt 3 500 kodumajapidamist ja/või ettevõtet on kaetud väga kiire internetiühendusega (ühendus vähemalt 100 Mbit/s).
23	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus tööstuses	Eesmärk	Tööstuse energiatõhususe toetuskava iga-aastased taotlusvoorud on lõpule viidud.
47	5 – Säästev maanteetransport – Ühisautode kasutamine ja koossõit (teadlikkus)	Siht	Transpordiummikuid ja ühisautode kasutamist käsitlevad teavituskampaaniad on olnud vähemalt 30 000 000 korda nähtavad.
61	6 – Digitaliseerimine – Taani digitulevikuks sobiv raamistik (allreform 5)	Eesmärk	Uue riikliku küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmine
66	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: CO2 kogumine ja säilitamine või kasutamine	Siht	Vähemalt üks teadus- ja innovatsioonipartnerlus(ed) on saanud rahalisi vahendeid CO2 kogumiseks ja säilitamiseks või kasutamiseks.
69	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Keskkonnahoidlikud kütused transpordis ja tööstuses	Siht	Vähemalt ühte teadus- ja innovatsioonipartnerlust on rahastatud transpordis ja tööstuses kasutatavate keskkonnasäästlike kütuste valdkonnas.
72	7 – Keskkonnahoidlike lahenduste uurimine: Kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus ja toidutootmine.	Siht	Vähemalt ühte teadus- ja innovatsioonipartnerlust on rahastatud kliima- ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja toiduainete tootmise valdkonnas.
75	7 – Keskkonnahoidlik teadus- ja arendustegevus – teadusuuringud keskkonnahoidlike lahenduste valdkonnas	Siht	Vähemalt ühte teadus- ja innovatsioonipartnerlust on rahastatud ringmajanduse valdkonnas, mis keskendub plasti- ja tekstiilijäätmete korduskasutamisele ja vähendamisele.
92	9 – Audit ja kontroll	Eesmärk	Andmekogude süsteem
93	9 – Audit ja kontroll	Eesmärk	Pettuse- ja korruptsioonivastase strateegiaga seotud tegevuskava vastuvõtmine ja rakendamine
		Osamakse summa	509 574 078 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

5	1 – Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamine – Kliiniline uuring COVID-19 vaktsiinide mõju kohta	Eesmärk	Aruanne Århusi ülikooli haigla poolt COVID-19 vaktsiinide toime ja kõrvalnähtude kohta tehtud uuringu kohta, mis tehakse kättesaadavaks Taani tervishoiuministeeriumile.
17	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Tööstusalade ja saastatud maa taastamine	Eesmärk	Aruanne heakskiidetud projektidega tehtud töö kesktee seisu ja vajaduse korral võetud parandusmeetmete kohta
28	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Süsiniku kogumise ja säilitamise potentsiaal	Eesmärk	CO2 kogumise ja säilitamise teostatavusuuringu lõpuleviimine. Valitsus teeb otsuse järelmeetmete kohta.
37	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Eksperdirühm, kes valmistab ette ettepanekuid CO2-maksu kehtestamiseks	Eesmärk	Kooskõlas CO2 heite ühtse reguleerimise eksperdirühma aruande järeldustega kutsub valitsus kokku keskkonnahoidliku maksureformi osalised, et leppida kokku järgmistes sammudes.
39	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Heitemaksude kehtestamine tööstusele	Eesmärk	Tööstuse heitkoguste maksutõus jõustub kõigis tööstusharudes, sealhulgas põllumajanduses ja mineraloogilistes protsessides.
63	6 – Digitaliseerimine – VKEde digipööre ja kaubandus	Siht	Digiprojektide jaoks on toetust saanud vähemalt 550 VKEd
77	7 – Keskkonnahoidlik teadus- ja arendustegevus – Stiimulid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ettevõtetes	Siht	500 ettevõtet on kasutanud maksuvähendust, mis tuleneb mahaarvamistest teadus- ja arendustegevuseks.
		Osamakse summa	148 475 926 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

7	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Mahepõllumajandus	Siht	Mahepõllumajanduse sihtasutuse raames on esitatud vähemalt 40 projektiaruannet
8	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Mahepõllumajandus	Siht	Vähemalt 160 avalikus köögis esitatud projektiaruanded mahepõllumajanduslikku üleminekut toetava pädevuse arendamise kohta
9	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Mahepõllumajandus	Siht	Esitatud on vähemalt kuus projektiaruannet
10	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Mahepõllumajandus	Siht	Esitatud on vähemalt 10 projektiaruannet, mille eesmärk on toetada mahepõllumajandusliku ja taimsema toidusüsteemi arendamist
20	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Õlipõletite ja gaasiahjude väljavahetamine	Eesmärk	Õlipõletite ja gaasiahjude asendamiseks ette nähtud rahaliste vahendite saajate valimine
33	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Investeerimissuund	Siht	1 000 ettevõtet on kasutanud investeerimissuunaga ette nähtud maksuvähendust
36	4 – Keskkonnahoidlik maksureform – Kiirendatud amortisatsioon	Siht	1 000 ettevõtet on kasutanud kiirendatud amortisatsioonist tulenevat maksuvähendust.
45	5 – Säästev maanteetransport – Teemaksu väljatöötamise test	Eesmärk	Maanteede hinnakujunduse katsekava tulemuste dokumenteerimine.
51	5 – Säästev maanteetransport – Investeeringud riigimaanteede jalgrattateedesse ja jalgrataste toetuskava omavalitsustele	Siht	Alustatud on vähemalt 45 km uute jalgrattateede ehitamist
53	5 – Säästev maanteetransport – Elektrijalgrataste taristu kava	Siht	Vähemalt 75 jalgrataste laadimisjaama on ehitatud
78	8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)	Eesmärk	„NEKST“ lisamine 2023. ja 2024. aasta rahandusseadustesse ja eduaruande avaldamine.
82	8 – REPowerEU – Ettevalmistused 4 gigavatti (GW) avamere tuuleenergia jaoks	Eesmärk	4 GW avamere tuuleenergia hanke ettevalmistamine ja avaldamine.
86	8 – REPowerEU – Keskkonnahoidlik täiendõpe	Eesmärk	Keskkonnahoidliku täiendõppe fondide praktiline rakendamine
		Osamakse summa	204 080 167 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

12	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Kliimatehnoloogiad põllumajanduses	Siht	Ühe täiemahulise biorafineerimistehase rajamine.
15	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Süsinikurikas muld	Siht	Allkirjastatud kokkulepped projektide kohta, millega kõrvaldatakse tootmisest 2 350 hektarit süsinikurikast mulda.
18	2 – Põllumajanduse ja keskkonna rohepööre – Tööstusalade ja saastatud maa taastamine	Siht	Alustatakse vähemalt nelja saastatud ala tervendamist.
26	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimine	Siht	40 % toetatud D-G-klassiga munitsipaal- ja piirkondlike hoonete energiaklassi parandamine
29	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus kodumajapidamistes	Eesmärk	Kodumajapidamiste energiatõhusaks renoveerimiseks ette nähtud vahendite saajate valimine.
30	3 – Energiatõhusus, keskkonnahoidlik küte ning süsiniku kogumine ja säilitamine – Energiatõhusus kodumajapidamistes	Siht	Vähemalt 6 125 kodumajapidamise energiatõhusa renoveerimise projekti on lõpule viidud
43	5 – Säästev maanteetransport – Sõidukite registreerimismaksu ja madala elektrimaksu muutmine elektrisõidukite laadimisel	Siht	Taani autopargis on 309 900 heiteta ja vähese heitega autot
52	5 – Säästev maanteetransport – Investeeringud riigimaanteede jalgrattateedesse ja jalgrataste toetuskava omavalitsustele	Siht	60 toetatud projekti kohta väljastatud valmimisaruanded või tellimisload.
56	6 – Digitaliseerimine – Digistrateegia	Eesmärk	Eesmärgis 54 osutatud rakenduskavas sisalduvate digistrateegia algatuste saavutuste sõltumatu aruanne
57	6 – Digitaliseerimine – Digitaalse avaliku sektori ja tulevikuteenuste strateegia (allreform 1)	Siht	Tehisintellekti projektide rahastamiseks on saanud rahalisi vahendeid vähemalt 7 avaliku sektori asutust
58	6 – Digitaliseerimine – Tuleviku digitaalsete elukutsete ja töökohtade strateegia (allreform 2)	Siht	Digiprojektide jaoks on toetust saanud vähemalt 500 VKEd
59	6 – Digitaliseerimine – Innovatsiooni, avaliku ja erasektori partnerluse ning uue tehnoloogia kasutamise raamistik (allreform 3)	Siht	Vähemalt 15 avaliku sektori asutust on saanud rahalisi vahendeid innovatsiooni ja uue tehnoloogia projektide jaoks, mis viiakse ellu koostöös eraõigusliku üksusega
60	6 – Digitaliseerimine – Andmepõhise ühiskonna raamistik (allreform 4)	Siht	Vähemalt neli avaliku sektori asutust on välja töötanud või saanud toetust, et töötada välja lahendused isikuandmete säilitamiseks ja taaskasutamiseks
79	8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)	Siht	NEKSTi soovitatud meetmete rakendamine
80	8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)	Siht	Omavalitsused on heaks kiitnud kaugkütte projektiettepanekud, millega järk-järgult kõrvaldatakse gaas.
81	8 – REPowerEU – Riiklik energiakriisi meeskond (NEKST)	Siht	Päikeseenergiaga seotud süsteemsete tõkete kõrvaldamine maismaal ja maismaa tuuleenergial.
83	8 – REPowerEU – Taani meretuuleenergia tootmisvõimsuse taustauuring	Eesmärk	Aruande avaldamine
87	8 – REPowerEU – Keskkonnahoidlik täiendõpe	Eesmärk	Kutsehariduse ja -õppe pakkujate ees võetud kohustused seoses keskkonnahoidliku täiendõppega
88	8 – REPowerEU – Keskkonnahoidlik täiendõpe	Siht	Kutsehariduse ja -õppe pakkujatele tehtud väljamaksed keskkonnahoidliku täiendõppe jaoks
89	8 – REPowerEU – Naftapõletite ja gaasiahjude asendamine	Siht	Kaugkütte või soojuspumpadega on asendatud vähemalt 27 583 õlipõletit või gaasiahju.
94	8 – REPowerEU – Laiendatud meede: Energiatõhusus tööstuses	Siht	Vähemalt 26,64 PJ (peta-džaul) tööstuses säästetud energiast
		Osamakse summa	417 256 930 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Taani taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

Rahandusministeerium vastutab koordineerimise ja selle tagamise eest, et ministeeriumide auditid ja kontrollid oleksid taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel usaldusväärsed ja hästi toimivad. Rahandusministeeriumis kontrollib nii ministeeriumide poolset rahaliste vahendite kasutamist kui ka sihtide ja eesmärkide dokumenteerimist ja täitmist. Samuti tehakse talle ülesandeks koordineerida auditisüsteeme ja kontrollida, kuidas valdkondlikud ministeeriumid rahalisi vahendeid kasutavad, andes seega täiendava kindluse, et rakendusministeeriumide kontrollisüsteemid vastavad määruse (EL) 2021/241 nõuetele. Kontrolli- ja järelevalveamet annab enne iga maksetaotlust aru kontrollidest, mis on tehtud töö ajal liidu vahendite haldaja kinnitusega. Aruandes esitab ta kokkuvõtte rakendusministeeriumi kontrolli- ja auditiaruannete kontrollimisest ning viib seetõttu läbi auditid, mida kasutatakse Rahandusministeeriumi saadetavas auditite kokkuvõttes. Iga ministeerium vastutab eesmärkide ja sihtide saavutamise piisava auditi ja kontrolli tagamise eest. Ministeeriumid võivad auditite ja kontrollide kavandamisel olla paindlikud. Riigikontroll (Rigsrevisionen) vastutab valitsemissektori kulude ja tulude välisauditite tegemise eest.

Taani taaste- ja vastupidavuskavas on välja toodud menetlused, mis on kehtestatud selleks, et tagada kõigi meetmete rakendamisel kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktide järgimine. Lisaks käsitletakse kõiki tõsiseid eeskirjade eiramisi (pettus, korruptsioon, huvide konflikt) ja topeltrahastamist, võimaldades kontrolle ja auditeid läbi viia ministeeriumi tasandil. Kõik üheksa komponentide rakendamisega seotud vastutavat ministeeriumi väljastavad kontrolle ja järelevalvet teostavale auditi- ja järelevalveametile taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite haldaja kinnituse.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Kontrolli- ja Järelevalveamet kasutab eriomast Taani valitsuse süsteemi F2, et säilitada liiniministeeriumide dokumente. Süsteemi kasutatakse peaaegu kõigis Taani keskvalitsuse ministeeriumides ja asutustes ning seda kasutatakse dokumentide esitamiseks ja avaldamiseks, et tagada erinevate õigusnõuete täitmine, sealhulgas eelkõige üldsuse teabele juurdepääsu seadus. Andmed saadetakse krüpteeritud e-posti teel kontrolli- ja järelevalveametile. Projektidest kogutavad konkreetsed andmed on andmed lõplike vahendite saajate/toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate kohta ning nende andmete kogumise eesmärk on saada teadmisi riskide kohta, mis on seotud kontsentratsiooni- ja maineriskidega. Kontrolli- ja järelevalveamet tagab nende andmete säilitamise, et ELi asutused saaksid taotluse korral neid kontrollida, kuna iga ministeerium säilitab andmeid detsentraliseeritult. Andmed on taotluse korral kättesaadavad nii rahandusministeeriumile kui ka ELi institutsioonidele.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Taani pärast käesoleva lisa punktis 2.1 sätestatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Taani tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditi ja kontrolli eesmärgil.