EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.6.2025

COM(2025) 278 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi transpordiühenduse lepingu läbivaatamise üle

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Transpordiühenduse asutamise lepingu 1 (edaspidi „transpordiühenduse leping“) on heaks kiitnud Euroopa Liit 2 ning ratifitseerinud kuus Lääne-Balkani partnerit – Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia Vabariik, Kosovo, 3* Montenegro ja Serbia Vabariik (edaspidi „Kagu-Euroopa osalisriigid“). Leping jõustus 1. mail 2019.

Lepingut kohaldatakse maantee-, raudtee-, sisevee- ja meretranspordi valdkonnas ning sellega on ette nähtud transporditurgude ja -võrkude, sealhulgas lennujaamataristu järkjärguline integreerimine asjakohaste ELi õigusaktide alusel, sealhulgas tehniliste standardite, koostalitluse, ohutuse, turvalisuse, liikluse korraldamise, konkurentsi, sotsiaalpoliitika, riigihangete ja keskkonna valdkonnas.

Transpordiühendus on alates 2019. aastast seda eesmärki järginud, tugevdades piirkondlikku koostööd ja pakkudes sihtotstarbelist tehnilist abi koos suutlikkuse suurendamise algatustega. Selliste jõupingutustega on transpordiühendus teinud edusamme õigusaktide ühtlustamisel ja transporditurgude integreerimisel nii Kagu-Euroopa osalisriikide vahel kui ka nende riikide ja ELi vahel. Siiski on palju veel teha.

Transpordiühenduse lepingu artiklis 42 on sätestatud, et leping vaadatakse läbi iga lepinguosalise taotluse korral ning igal juhul viie aasta möödumisel selle jõustumisest.

Transpordiühenduse lepingu osalised ning Ukraina, Gruusia ja Moldova Vabariigi transpordiministrid kiitsid 15. novembril 2022 heaks ühisavalduse transpordisektori arendamiseks tehtava koostöö kohta. See poliitiline dokument sai aluseks nende riikide osalemisele transpordiühenduse töös vaatlejatena. Ühisavalduses esitati ka seisukoht, et tuleks põhjalikult uurida, milline on võimalik vastastikune kasu, mis tuleneb Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia võimalikust ühinemisest transpordiühenduse lepinguga.

Käesolevas soovituses tehakse ettepanek, et nõukogu volitaks komisjoni alustama läbirääkimisi transpordiühenduse lepingu läbivaatamiseks.

Üldeesmärk peaks olema pidada Kagu-Euroopa osalisriikidega ning Ukrainaga ja Moldova Vabariigiga läbirääkimisi transpordiühenduse lepingu muudatuste üle, et toetada ja tõhustada kõigi lepinguosaliste õigusaktide vastavusse viimist asjakohase liidu õigustikuga, võttes arvesse nende Euroopa-väljavaateid.

See peaks hõlmama uusi mehhanisme transpordiühenduse lepingus leiduvate siduvate kohustuste täitmise tagamiseks abinõude (näiteks hääleõiguse peatamine) abil, kui on tegemist kohustuste tõsise ja jätkuva rikkumisega. Liidu õigustikuga vastavusse viimise mehhanismi tugevdamiseks tuleks tugevdada transpordiühenduse lepingu alalist sekretariaati. Lisaks tuleks muudatustega täpsustada transpordiühenduse lepingu rolli, et toetada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kavandatavat laiendamist Kagu-Euroopa osalisriikide suunal, võttes eelkõige arvesse poliitika arengut TEN-T õigusraamistiku osas. Lisaks sellele tuleks läbi vaadata transpordiühenduse lepingu I lisa, et hõlmata liidu õigustik, mis kehtis enne transpordiühenduse lepingu allkirjastamist ning et võtta arvesse asjassepuutuvaid poliitikaarenguid, mis on toimunud transpordivaldkonnas või sellega seotud valdkondades, mida käsitletakse I lisas. Muudatuste eesmärk peaks olema parandada teatavaid korralduslikke aspekte, mis on tuvastatud transpordiühenduse lepingu rakendamisel, ning täpsustada eeskirju seoses Euroopa Kohtu praktika rakendamisega transpordiühenduse lepinguga hõlmatud juhtudel.

Muudatused peaksid võimaldama ka Ukraina ja Moldova Vabariigi täisliikmesust transpordiühenduse lepingus. Selleks et tagada nimetatud riikide täielik integreerimine transpordiühenduse lepingusse, peaks komisjon pidama läbirääkimisi lisade üle, mis käsitlevad transpordiühenduse asutamise lepingu artiklis 40 osutatud üleminekukorda, mis kuulub kohaldamisele mõlema riigi suhtes nende ühinemise puhul. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik käsitleda Ukraina ja Moldova Vabariigi võimalikke nõudmisi transpordiühenduse lepingu sisu osas.

Võttes arvesse demokraatia tagasilangust Gruusias, sealhulgas välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse vastuvõtmist, mis ohustab Gruusia liikumist ELiga ühinemise suunas ja mis on ühinemisprotsessi tegelikult peatanud, tuleks edasi lükata otsus astuda konkreetseid samme, et Gruusia saaks transpordiühenduse lepingu täisliikmeks. Selline edasilükkamine on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 27. juuni 2024. aasta, 4 17. oktoobri 2024. aasta 5 ja 19. detsembri 2024. aasta 6 kohtumisel peetud aruteludega ning kajastab komisjoni laienemisaruande järeldusi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva soovituse eesmärgid on kooskõlas ELi laiemate jõupingutustega toetada Kagu-Euroopa osalisriikide ning Ukraina ja Moldova Vabariigi transpordisektori reforme osana nende üldisest ühinemisprotsessist ning täiendavad neid jõupingutusi. Alates transpordiühenduse lepingu jõustumisest on Euroopa Ülemkogu korduvalt kinnitanud, et Kagu-Euroopa osalisriikide tulevik kuulub kindlalt ELi. 2020. aasta märtsis kiitsid Euroopa Ülemkogu liikmed heaks üldasjade nõukogu otsuse 7 alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia Vabariigi ja Albaania Vabariigiga. 2024. aasta märtsis otsustas 8 Euroopa Ülemkogu alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga. 2022. aasta detsembris esitas Kosovo ELi liikmeks saamise taotluse.

14.–15. detsembril 2023 toimunud Euroopa Ülemkogu otsustas alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga ja Moldova Vabariigiga 9 . Kahe riigi jaoks algasid ühinemisläbirääkimised ametlikult kahe valitsustevahelise konverentsi raames 25. juunil 2024 Luxembourgis.

Lisaks sellele on eesmärk täiendavalt toetada transpordivõrkude integreerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1679 10 . Muu hulgas nähakse selle määrusega ette sihtotstarbelised Euroopa transpordikoridorid, mille eesmärk on veelgi tugevdada ühendusi liikmesriikide ning Kagu-Euroopa osalisriikide, Ukraina ja Moldova Vabariigi vahel.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Soovitus on kooskõlas muude ELi poliitikavaldkondadega, eelkõige laienemis- ja naabruspoliitikaga. Euroopa Komisjon võttis 8. novembril 2023 vastu uue Lääne-Balkani majanduskasvu kava, 11 mille eesmärk on pakkuda piirkonnale enne ühinemist mõningaid ELi liikmesusest tulenevaid eeliseid, hoogustada majanduskasvu ja kiirendada hädavajalikku sotsiaal-majanduslikku lähenemist. Eesmärgiks on aidata partneritel kiirendada reforme ja investeeringuid, et märkimisväärselt tõsta laienemisprotsessi ja majanduskasvu tempot.

Samuti kiitis komisjon 15. aprillil 2024 heaks Ukraina kava, 12 millega toetatakse Ukraina taastamist, ülesehitamist ja ajakohastamist ning eelkõige riigi reformipüüdlusi teel ELi liikmesuse suunas. 10. oktoobril 2024 võttis komisjon vastu teatise Moldova majanduskasvu kava kohta, 13 mille eesmärk on hoogustada Moldova majandust ja tuua riik lähemale ELi liikmesusele reformide kiirendamise ja finantsabi kaudu.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Liidu pädevus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Käesolev algatus järgib täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

4.MÕJU EELARVELE

5.    MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•    Soovituse sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1 sisaldab volitust pidada liidu nimel läbirääkimisi transpordiühenduse lepingu läbivaatamist käsitleva rahvusvahelise lepingu üle.

Artiklis 2 sätestatakse, et läbirääkimisi tuleks pidada otsuse lisas esitatud nõukogu läbirääkimisjuhiste alusel.

Artiklis 3 on sätestatud, et läbirääkimisi peetakse konsulteerides erikomiteega.

Artikliga 4 nähakse ette, et otsus on adresseeritud komisjonile.

•    Läbirääkija valik

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi transpordiühenduse lepingu läbivaatamise üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 ja artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmis transpordiühenduse lepingu nõukogu otsuse (EL) 2017/1937 16 alusel. See kiideti liidu nimel heaks 4. märtsil 2019 nõukogu otsusega (EL) 2019/392 17 . Leping jõustus 1. mail 2019.

(2)Transpordiühenduse leping edendab liidu ning Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia Vabariigi, Kosovo, 18 * Montenegro ja Serbia Vabariigi (edaspidi „Kagu-Euroopa osalisriigid“) vahelise transpordivõrgu arendamist maantee-, raudtee-, sisevee- ja meretranspordi valdkonnas ning põhineb Kagu-Euroopa osalisriikide transporditurgude järkjärgulisel integreerimisel liidu transpordituruga liidu õigustiku asjakohaste sätete alusel.

(3)Transpordiühenduse lepingu artiklis 42 on sätestatud, et leping vaadatakse läbi iga lepinguosalise taotluse korral ning igal juhul viie aasta möödumisel selle jõustumisest.

(4)2024. aasta jaanuaris loodi töörühm, et pidada ettevalmistavaid kõnelusi transpordiühenduse lepingu läbivaatamise teemal. Töörühm koosnes komisjoni, liikmesriikide, Kagu-Euroopa osalisriikide ja praeguste vaatlejate esindajatest. Töörühm on lõpetanud arutelud transpordiühenduse lepingu ajakohastamise vajaduse üle.

(5)Märkimisväärseid edusamme on tehtud transpordiühenduse tugevamaks koostööks Ukrainast ja Moldova Vabariigist pärit vaatlejatega.

(6)Liit peaks osalema transpordiühenduse lepingu üle peetavatel läbirääkimistel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile antakse volitus pidada liidu nimel läbirääkimisi transpordiühenduse lepingu läbivaatamist käsitleva rahvusvahelise lepingu üle.

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.

Artikkel 3

Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    ELT L 278, 27.10.2017, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2017/1937/oj .

(2)    Nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/392 transpordiühenduse asutamise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 71, 13.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2019/392/oj ).

(3) *    See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(4)     https://www.consilium.europa.eu/media/qa3lblga/euco-conclusions-27062024-en.pdf .

(5)     https://www.consilium.europa.eu/media/2pebccz2/20241017-euco-conclusions-en.pdf .

(6)     https://www.consilium.europa.eu/media/jhlenhaj/euco-conclusions-19122024-en.pdf .

(7)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7002-2020-INIT/en/pdf .

(8)     https://www.consilium.europa.eu/media/70880/euco-conclusions-2122032024.pdf .

(9)     https://www.consilium.europa.eu/media/68967/europeancouncilconclusions-14-15-12-2023-en.pdf .

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1679/oj ).

(11)     https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/new-growth-plan-western-balkans_en .

(12)     https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/proposal-council-implementing-decision-approval-assessment-ukraine-plan_en .

(13)     https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/growth-plan-moldova-commission-proposal_en .

(14)    Nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/392 transpordiühenduse asutamise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 71, 13.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2019/392/oj ).

(15)    Need kahepoolsed arutelud käsitlesid ka Gruusia kui transpordiühenduse praeguse vaatleja võimalikku tihedamat kaasamist.

(16)    Nõukogu 11. juuli 2017. aasta otsus (EL) 2017/1937 transpordiühenduse asutamise lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 278, 27.10.2017, lk 1).

(17)    Nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/392 transpordiühenduse asutamise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 71, 13.3.2019, lk 1.)

(18) *    See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.6.2025

COM(2025) 278 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi transpordiühenduse lepingu läbivaatamise üle

1. LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS RAHVUSVAHELISE LEPINGU ÜLE,

MIS KÄSITLEB TRANSPORDIÜHENDUSE ASUTAMISE LEPINGU LÄBIVAATAMIST

1.KAVANDATAVA LEPINGU KOHALDAMISALA

Transpordiühenduse asutamise leping (edaspidi „transpordiühenduse leping“) edendab Euroopa Liidu ning Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia Vabariigi, Kosovo, 1* Montenegro ja Serbia Vabariigi (edaspidi „Kagu-Euroopa osalisriigid“) vahelise transpordivõrgu arendamist maantee-, raudtee-, sisevee- ja meretranspordi valdkonnas ning põhineb Kagu-Euroopa osalisriikide transporditurgude järkjärgulisel integreerimisel Euroopa Liidu transpordituruga Euroopa Liidu õigustiku asjakohaste sätete alusel. Kavandatud muudatuste üldeesmärk on toetada ja tugevdada Kagu-Euroopa osalisriikide õigusaktide vastavusse viimist, aga ka muuta paremaks ja selgitada teatavaid korralduslikke aspekte, mis on tehtud kindlaks lepingu kohaldamise käigus.

Muudatused peaksid võimaldama ka Ukrainal ja Moldova Vabariigil saada transpordiühenduse lepingu täisliikmeks. Selleks et tagada nimetatud riikide täielik integreerimine transpordiühenduse lepinguga, peaks komisjon pidama läbirääkimisi lisade üle, mis käsitlevad transpordiühenduse asutamise lepingu artiklis 40 osutatud üleminekukorda, mis kuulub kohaldamisele mõlema riigi suhtes nende ühinemise puhul.

2.LÄBIRÄÄKIMISTE EESMÄRGID

Komisjon peaks läbirääkimiste käigus püüdma saavutada allpool üksikasjalikult kirjeldatud eesmärgid.

(1)Muudatuste üldeesmärk peaks olema toetada ja tugevdada kõigi osalisriikide õigusaktide vastavusseviimist asjakohase ELi õigustikuga, võttes arvesse nende Euroopa-väljavaateid, ning edendada nende transporditurgude järkjärgulist integreerimist ELi transpordituruga.

(2)Muudatused peaksid võimaldama ka Ukrainast ja Moldova Vabariigist pärit vaatlejate täisliikmesust transpordiühenduse lepingus. Selleks et tagada nimetatud riikide täielik integreerimine transpordiühenduse lepinguga, peaks komisjon pidama läbirääkimisi lisade üle, mis käsitlevad transpordiühenduse lepingu artiklis 40 osutatud üleminekukorda, mis kuulub kohaldamisele mõlema riigi suhtes nende ühinemise puhul. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik käsitleda Ukraina ja Moldova Vabariigi võimalikke nõudmisi transpordiühenduse lepingu sisu osas.

(3)Sellega seoses võivad muudatused hõlmata ka konkreetselt Lääne-Balkani riike käsitlevate sätete läbivaatamist, et nendes sätetes viidataks vajaduse korral ka eespool nimetatud riikidele, ning lepingu V lisas esitatud rahalise panuse jaotumise korra läbivaatamist, et võtta arvesse lepinguosaliste arvu suurenemist ja tagada sissemaksete jätkuv õiglane jaotus.

(4)Muudatused, mille eesmärk on edendada õigusaktide vastavusse viimist, peaksid sisaldama järgmisi täiendavaid aspekte:

(a)tugevdada transpordiühenduse lepingus sisalduvaid siduvaid kohustusi seoses ELi õigustikuga vastavusse viimisega, nähes tõsiste või jätkuvate rikkumiste korral ette abinõud (näiteks hääleõiguse peatamine);

(b)tunnustada praegusi ja tulevasi transpordiühenduse lepingu tegevuskavu ja institutsionaliseerida need õigusaktide vastavusse viimise toetamiseks;

(c)tugevdada ja paremini suunata alalise sekretariaadi rolli vastavalt artiklile 28, et tõhusamalt toetada Kagu-Euroopa lepinguosaliste Euroopa-väljavaateid; ning

(d)selgitada ja koostada eeskirju tähtaegade osas, et muuta transpordiühenduse lepingu I lisas esitatud õigusaktide asjakohased sätted Kagu-Euroopa osalisriikidele siduvaks, eelkõige seoses artikli 3 lõike 2 punktiga b.

(5)Muudatused peaksid tagama transpordiühenduse lepingu I lisa ajakohastamise eelkõige selleks, et hõlmata ELi õigustik, mis kehtis enne lepingu allkirjastamist, ja võtta arvesse asjakohaseid poliitikaalaseid arenguid. Vajaduse korral võib see hõlmata kõnealuses lisas nimetatud transpordivaldkonna või seonduvate valdkondade uute õigusaktide lisamist.

(6)Muudatustega tuleks vajaduse korral ajakohastada artiklite 8 ja 9 sätteid, mis käsitlevad üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kavandatava laiendamise arendamist Kagu-Euroopa osalisriikidesse, ning vastavat viie aasta jooksvat töökava, et võtta arvesse poliitikaalast arengut TEN-T õigusraamistikus.

(7)Muudatused peaksid tagama ladusa mooduse konsulteerimiseks Kagu-Euroopa osalisriikide ekspertidega seoses praegu transpordiühenduse lepingu II lisa punktis 4 sätestatud kohustustega.

(8)Muudatused peaksid kajastama Põhja-Makedoonia Vabariigi ametliku nimetuse suhtes juba saavutatud kokkuleppeid.

(9)Komisjon peaks samuti uurima vajadust kohandada olemasolevaid kahepoolseid protokolle, kui see on asjakohane, näiteks seoses merepiirita riikide konkreetse olukorraga ja meretranspordi kehtivate sätetega.

(10)Muudatustega tuleks vaadata läbi eeskirjad Euroopa Kohtu praktika kohaldamiseks, et hõlmata ka pärast lepingu allkirjastamist kujunenud kohtupraktika.

(11)Muudatused võivad hõlmata ka väiksemaid tehnilisi küsimusi, mida ükski varasem läbirääkimisjuhis ei hõlma (nt trükivead, teatavad valed või aegunud viited).

3.LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMINE

Komisjon peab läbirääkimisi vastavalt käesolevatele juhistele ning tagab nõuetekohase koordineerimise käimasolevate ja tulevaste läbirääkimistega muudes asjakohastes valdkondades.

2. LISA

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus5

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid5

2.HALDUSMEETMED7

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid7

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)7

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus7

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta7

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)7

2.3Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed8

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU9

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub9

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele10

3.2.1Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade10

3.2.1.1Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud10

3.2.2Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund11

3.2.3Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade13

3.2.3.1 Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud13

3.2.4Hinnanguline personalivajadus13

3.2.4.1Rahastatakse heakskiidetud eelarvest13

3.2.5Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade13

3.2.6Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga13

3.2.7Kolmandate isikute rahaline osalus13

3.3.Hinnanguline mõju tuludele13

4.Digimõõde14

4.1.Diginõuded14

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 3  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 piiratud kestusega

 piiramatu kestusega

–Rakendamine algab pärast läbivaadatud lepingu allkirjastamist, mis on kavandatud 2027. aasta algusesse,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 7   

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 8	EFTA riigid 9	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 10	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
06	14.20.03.06 – Rahvusvahelised organisatsioonid ja lepingud	Liigendatud/liigendamata	EI	JAH	EI	EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

06 Naabrus ja maailm

DG: MOVE 11			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)				1,008	1,008
	Maksed	(2a)				1,008	1,008
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 12
Eelarverida		(3)					0,000
DG MOVE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008

			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGI 6 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008
mitmeaastasest finantsraamistikust	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008
mitmeaastasest finantsraamistikust	Maksed	0,000	0,000	0,000	1,008	1,008

3.2.2.    Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 

Aasta   2024

Aasta   2025

Aasta   2026

Aasta   2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 13

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 14 …

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Poliitikaalgatus käsitleb kehtiva transpordiühenduse asutamise lepingu läbivaatamist. Lepingu rakendamise ja selle rakendamise tõhustamiseks ette nähtud digitaalsete vahendite eest vastutab transpordiühenduse alaline sekretariaat. Seepärast leitakse, et algatus ei oma komisjoni jaoks digimõõdet.

(1) *    See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2) *    See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(3)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(4)     https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/new-growth-plan-western-balkans_en

(5)     https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/proposal-council-implementing-decision-approval-assessment-ukraine-plan_en

(6)     https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/growth-plan-moldova-commission-proposal_en  

(7)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(8)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(9)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(10)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(11)    DG INTPA poolt delegeeritud eelarve

(12)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(13)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(14)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.