EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 269 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišellide vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2025) 136 final} - {SWD(2025) 137 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon teeb ettepaneku alustada Seišellidega läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu sellise uue rakendusprotokolli sõlmimiseks, mis vastaks liidu laevastiku vajadustele ning oleks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 1 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Praegune Euroopa Liidu ja Seišellide vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping 2 jõustus 24. veebruaril 2020 kuueks aastaks ja seda võib automaatselt pikendada kuue aasta kaupa. Partnerluslepingu praegune kuueks aastaks sõlmitud rakendusprotokoll 3 jõustus 24. veebruaril 2020 ja selle kehtivusaeg lõpeb 23. veebruaril 2026. Protokolliga on kehtestatud liidu laevastiku kalapüügivõimalused ning liidu ja laevaomanike makstav vastav rahaline toetus. Käesolevaga soovitatakse pidada Seišellidega läbirääkimisi praeguse säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli üle.
Seišellidele makstav liidu iga-aastane rahaline toetus on 2 500 000 eurot juurdepääsu eest, millele lisandub 2 800 000 eurot, mis on ette nähtud kalanduspoliitika valdkondlikuks toetuseks.
Seišellidega sõlmitud protokolliga on ette nähtud tuunikala ja pika rändega liikide püügi võimalused liidu laevade jaoks neljast liikmesriigist (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal). Euroopa Liit on juba loonud kahepoolsete säästva kalapüügi partnerluslepingute võrgustiku India ookeani riikidega, nimelt Mauritiuse ja Madagaskariga.
Säästva kalapüügi partnerluslepingud aitavad saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil ning tagada, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel. Lisaks toetatakse säästva kalapüügi partnerluslepingutega ELi ja selle partneri teaduskoostööd; edendatakse läbipaistvust ja jätkusuutlikkust kalavarude parema majandamise nimel ning soodustatakse haldamist, toetades lepinguosaliste ja välisriikide laevastike tegevuse üle tehtavat järelevalvet, kontrolli ja seiret ning rahastades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, et aidata kaasa kohaliku kalapüügisektori kestlikule arengule. Säästva kalapüügi partnerluslepingud täiendavad muid liidu vahendeid, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, et tugevdada riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust kalavarude majandamisel. Säästva kalapüügi partnerluslepingu kaudu tugevneb liidu positsioon rahvusvahelistes ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, Seišellide puhul eelkõige India Ookeani Tuunikomisjonis.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Seišellidega uue rakendusprotokolli üle peetavad läbirääkimised on kooskõlas liidu välistegevusega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikides ning eelkõige liidu eesmärkidega, mis on seotud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Otsuse menetlusõiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) viienda osa („Liidu välistegevus“) V jaotise („Rahvusvahelised lepingud“) artikkel 218, milles käsitletakse läbirääkimiste pidamise korda ning lepingute sõlmimist liidu ja kolmandate riikide vahel. Materiaalõiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 seoses ühise kalanduspoliitikaga.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata, ELi ainupädevus.
•Proportsionaalsus
Otsus on proportsionaalne eesmärgiga luua ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 31 kohaselt õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes.
•Vahendi valik
Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
2024. aastal tegi komisjon Seišellidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu kehtiva protokolli järelhindamise ning eelhindamise protokolli võimaliku pikendamise kohta. Hindamise järeldused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.
Hindamise käigus jõuti järeldusele, et liidu kalandussektor on kindlalt huvitatud kalastamisest Seišellidel ning et protokolli uuendamine on mõlema poole huvides. Lisaks aitaks protokolli uuendamine tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustada piirkonna kalandusvaldkonna juhtimist.
Liidu jaoks on tähtis säilitada vahend, mis võimaldab teha tihedat valdkondlikku koostööd Seišellidega, kes on tulenevalt tema jurisdiktsiooni alla kuuluvast püügipiirkonnast strateegiline osaleja allpiirkondlikul tasandil ja oluline liitlane IOTCs. Lisaks tähendab see, et liidu laevastikul säilib juurdepääs olulisele püügipiirkonnale püügistrateegiate rakendamiseks mitmeaastase rahvusvahelise õigusraamistiku kohaselt. Seišellide puhul on kavandatud uus protokoll oluline ka India ookeanist püütud tuuni töötlemise ja tuunist valmistatud toodete liitu eksportimise seisukohast, seda nii liidu kalatööstuse kui ka partnerriigi jaoks. Seišellide ametiasutuste eesmärk on jätkata suhteid liiduga, et tugevdada ka ookeanide majandamist ning saada selleks kasutada sihtotstarbelist valdkondlikku toetust, mis tagab mitmeaastased rahastamisvõimalused.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Seišellide kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni kohtumiste raames.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata
•Põhiõigused
Otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhistes soovitatakse anda volitused läbirääkimiste alustamiseks ning lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumisega seotud tagajärgede kohta.
4.MÕJU EELARVELE
Uue protokolli mõju eelarvele hõlmab rahalise toetuse maksmist Seišellidele. Asjaomased eelarveeraldised tuleb igal aastal kulukohustuste ja maksete assigneeringutena lisada säästva kalapüügi partnerluslepingute eelarvereale (11 03 01) ning need peavad olema kooskõlas 2022.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 4 finantsplaneeringuga. Iga-aastased kulukohustuste ja maksete summad, sh reservi eelarverida aasta alguseks jõustumata protokollide jaoks, määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus 5 .
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Läbirääkimisi on kavas alustada 2025. aasta viimase kvartali alguses.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Komisjon soovitab, et
– nõukogu volitaks komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Seišellidega säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimiseks;
– ELi esindajaks kõnealustel läbirääkimistel nimetataks komisjon;
– komisjon konsulteeriks läbirääkimiste pidamisel erikomiteega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus;
– nõukogu kiidaks heaks käesolevale soovitusele lisatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišellide vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades, et tuleks alustada läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida Seišellidega säästva kalapüügi partnerluslepingu uus rakendusprotokoll,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjonile antakse luba pidada liidu nimel läbirääkimisi Seišellidega säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli üle.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse nõukogu ELi välise kalanduspoliitika töörühmaga.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 269 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišellide vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2025) 136 final} - {SWD(2025) 137 final}
LISA
Läbirääkimisjuhised
–Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida Euroopa Liidu ja Seišellide vahel uus säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokoll kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 1 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni 13. juuli 2011. aasta teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.
–Rakendusprotokollis tuleks kindlaks määrata üldine raamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks Seišellide vetes ning ELi ja Seišellide koostööks kalandusvaldkonnas.
–Et edendada uue rakendusprotokolli abil säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki ning tagada ühtlasi liidu ja Seišellide vastastikune kasu, peaks komisjoni läbirääkimiseesmärgid põhinema järgmisel:
·kindlustada juurdepääs Seišellide kalapüügipiirkonnale ja tagada liidu kalalaevadele selles piirkonnas kalapüügiload ning laiendada seega liidu ettevõtjate jaoks selliste India ookeani riikide võrgustikku, kellega on sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingud;
·võtta arvesse parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonda säästev kalapüük ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil. Püügitegevus peaks olema suunatud ainult olemasolevatele kalavarudele, võttes arvesse kohaliku laevastiku püügivõimsust ja pöörates samas erilist tähelepanu kõnealustesse varudesse kuuluvaid kalu iseloomustavale pikale rändele;
·seada eesmärgiks omandada neist kalavarudest liidu laevastiku huvidele täielikult vastav asjakohane osa, kui nende varude vastu tunnevad huvi ka teised välisriikide laevastikud, ning tagada samade tehniliste tingimuste kohaldamine kõigi välisriikide laevastike suhtes;
·tagada, et juurdepääs kalavarudele põhineb liidu laevastiku varasemal ja eeldataval edaspidisel tegevusel selles piirkonnas, võttes arvesse uusimaid ja parimaid saadaolevaid teadusalaseid hindamisi ning liidu äärepoolseimate piirkondade huve;
·alustada dialoogi valdkondliku poliitika tugevdamiseks, et toetada vastutustundliku kalanduspoliitika rakendamist kooskõlas Seišellide arengueesmärkidega, eelkõige seoses püügitegevuse juhtimisega, võitlusega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, püügitegevuse kontrollimise, seire ja järelevalvega ja teaduslike nõuannetega, kalurite tööõiguse ja majandustegevuse edendamisega. Need jõupingutused täiendavad muid liidu vahendeid, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, ning tuginevad olemasolevatele võimalustele, nagu Teadusuuringute Ühiskeskuse pakutavad koolitused;
·tagada, et protokolliga soodustataks kalandustegevusega seotud kestlikku majanduskasvu ja inimväärset tööd, võttes arvesse asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone. Eeskätt tuleks sotsiaalklauslis ära märkida, et kalurite tööle võtmise ja nende töö tingimused liidu laevadel ei tohi olla vastuolus õigusaktidega, mida kalurite suhtes kohaldavad Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ja ILO kalandustöö konventsiooniga nr 188;
·edendada sidusrühmade asjakohast kaasatust lepingust tulenevate meetmete kavandamisse ja rakendamisse;
·lisada säte inimõiguste (sh töötaja õiguste) ja demokraatia põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta;
·lisada säte eri laevastike mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse kohta.
–Protokollis tuleks eelkõige kindlaks määrata järgmised aspektid:
·liidu laevadele tagatavad kalapüügivõimalused,
·rahaline hüvitis ja selle maksmise tingimused ning
·valdkondliku toetuse rakendamise viisid.