EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2025

COM(2025) 180 final

2025/0097(COD)

Tehnoülevaatuspakett

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust, ning direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2025) 119 final} - {SWD(2025) 96 final} - {SWD(2025) 97 final} - {SWD(2025) 98 final} - {SWD(2025) 99 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev seletuskiri on lisatud ettepanekule vaadata läbi kaks direktiivi:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust 1 ;

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust 2 .

Maanteetranspordil on oluline roll ettevõtjate ja tarbijate ühendamisel kogu ELis, kaubavahetuse hõlbustamisel ning majanduskasvu ja tööhõive toetamisel. Samas tekitab see ka teatavaid probleeme, nagu liiklusõnnetused ja õhusaaste.

Liiklusõnnetused on maanteetranspordi üks laastavamaid tagajärgi, mis toob ühiskonnale kaasa märkimisväärseid kulusid. Liiklusõnnetuste peamised põhjused on kiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholi- või narkojoobes, hajunud tähelepanuga juhtimine ja mitmesugused juhi vead (näiteks olukorra valesti hindamine või väsinult sõitmine). Muud põhjused on taristu halb seisukord või konstruktsioon (näiteks libedad pinnad, ebapiisav märgistus ja halb hooldus) ning sõiduki defektid. Tänu ELi tüübikinnituseeskirjadele ja hästi välja töötatud tehnoülevaatussüsteemile sõiduki kasutusea jooksul põhjustavad sõiduki defektid vaid väikese osa liiklusõnnetustest ELis. See tähendab siiski ka seda, et endiselt esineb sõiduki defektidest tingitud välditavaid liiklusõnnetusi. Turvalise süsteemi lähenemisviis nõuab tegutsemist kõigis neis valdkondades, tunnistades, et kogu süsteemi eri osad, sealhulgas kasutajad, sõidukid, taristu ja hädaolukordadele reageerimine, toimivad üheskoos tervikuna 3 .

Peamine osa lämmastikoksiidide (NOX) heitest pärineb maanteetranspordist, mis 2021. aastal tekitas 35,5 % heitest ja mille osakaal tahkete osakeste heites on märkimisväärne (8,1 % PM2,5 ja 9,5 % PM10 heitest) 4 . Eeldatakse, et eelkõige linnades on need protsendimäärad veelgi suuremad ja kokkupuude maanteetranspordist pärit õhusaasteainetega on suur. Hinnanguliselt põhjustas maanteetranspordist tekkinud heide 2018. aastal ELis kuni 70 000 enneaegset surma 5 . Nende heitkoguste vähendamiseks on direktiivis (EL) 2024/2881 sätestatud läbivaadatud nõuded välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta 6 . Direktiivi eesmärk on viia ELis õhusaaste hiljemalt 2050. aastaks nulli, tagades õhukvaliteedinormide parem kooskõla Maailma Terviseorganisatsiooni suunistega, mis nõuavad rangemaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks nende tekkekohas.

Käesolev algatus tugineb 2014. aasta tehnoülevaatuspaketile, mis koosneb järgmisest kolmest direktiivist: 

·direktiivis 2014/45/EL, milles käsitletakse korralist tehnoülevaatust, nõutakse, et maanteesõidukid läbiksid korralise tehnoülevaatuse, et tagada vastavus miinimumnõuetele. Seda kohaldatakse kõigi sõiduautode, kaubikute, veokite, busside, raskehaagiste, kiiremate traktorite ning alates 2022. aasta jaanuarist ka suuremate kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite suhtes; 

·direktiiviga 2014/47/EL, milles käsitletakse liiklevate sõidukite tehnokontrolli, täiendatakse direktiivi 2014/45/EL ja nõutakse, et liikmesriigid korraldaksid liiklevate raskete reisijateveosõidukite ja kaubaveokite ning nende haagiste tehnokontrolli; 

·direktiiviga 2014/46/EL, 7 milles käsitletakse sõidukite registreerimisdokumente, on ette nähtud kõigi liikmesriikides registreeritud sõidukite andmete elektrooniline registreerimine ja sõiduki registreeringu peatamise ühtlustatud menetlused.

2014. aasta tehnoülevaatuspakett täiendab ohutus- ja keskkonnanõudeid, millele sõidukid peavad vastama, et need saaksid liikuda ELi teedel, st vastavaid ELi mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevaid määrusi 8 . Nendes määrustes on sätestatud ka mootorsõidukiteturu järelevalve nõuded. Tehnoülevaatuspaketi suunitlus on aga teistsugune. Kui turujärelevalvesätete eesmärk on tagada, et sõidukid vastavad turule laskmisel ja piiratud aja jooksul 9 pärast seda jätkuvalt tüübikinnitusnõuetele, ning keskendutakse tootja kohustustele, siis tehnoülevaatuspakett keskendub selle tagamisele, et omanikud järgivad miinimumnõudeid kogu sõiduki kasutusea jooksul. Kuigi turujärelevalve nõuab piiratud arvu sõidukite katsetamist iga mudeli kohta, kohaldatakse korralist tehnoülevaatust peaaegu kõigi registreeritud sõidukite suhtes. Seepärast täiendab tehnoülevaatuspakett turujärelevalvealaseid õigusakte, et tagada liiklusohutus ja sõidukite jaoks kehtestatud keskkonnatoime nende kasutusea jooksul.

Lisaks 2014. aasta tehnoülevaatuspaketile ja muude seonduvate ELi õigusaktide vastuvõtmisele on täiustatud sõidukitehnoloogiat, sealhulgas on uutesse sõidukitesse paigaldatud aktiivne ohutussüsteem ja arukas juhiabisüsteem. Vaatamata nendele edusammudele liiguvad ELi teedel endiselt ohtlikud sõidukid, mis on liiklusõnnetuste peamiseks põhjuseks või neid soodustav tegur. Mõned ohtlikud sõidukid, st oluliste või ohtlike puudustega sõidukid, on tehakse kindlaks korralise tehnoülevaatuse või liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus. Teised võivad jääda avastamata sellepärast, et korraliste tehnoülevaatuste või liiklevate sõidukite tehnokontrollide käigus ei suudeta neid avastada või et neid ei kontrollita. Sellised olukorrad hõlmavad rikutud ohutusseadistega sõidukeid ja valesti kinnitatud veosega sõidukeid.

Teine probleem on sõidukite tekitatava saasteainete heite ja müra ebapiisav kontroll. Mõned tänapäeva korralistes tehnoülevaatustes kasutatavad katsed ei ole enam piisavalt tundlikud, et avastada nüüdisaegsete sõidukite heite mittevastavust normidele, ning praegused katsemenetlused ei sobi ELis õhusaastele ja mürale seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Endiselt ei kuulu kehtiva tehnoülevaatuspaketi kohaldamisalasse uute autode NOX heite või tahkete osakeste arvu mõõtmine ning praegu puuduvad ELi õigusnormid selle kontrollimise kohta, kas sõidukitel on rikutud või defektne NOX järeltöötlussüsteem või tahmafiltrid. Neid puudusi arvesse võttes on tehnoülevaatuspaketi tõhusus suure heitega sõidukite arvu vähendamisse vähenenud.

Peale selle ei aita direktiivid 2014/45/EL ja 2014/47/EL tõhusalt tagada ELi piiriülest liiklust ja sõidukikaubandust käsitlevate eeskirjade täitmist.

Kuigi neid direktiive muudeti veidi delegeeritud õigusaktidega, 10 et viia need tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides 11 vastavusse ajakohastatud sõidukikategooriatega ja võtta kasutusele automaatse hädaabikõne süsteemi 12 katsetamine korralistel tehnoülevaatustel, on peamised eeskirjad jäänud alates 2014. aastast samaks. Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias 13 kutsuti üles kohandama sõidukite tehnoseisundit käsitlevat õigusraamistikku, et tagada sõidukite vastavus heite- ja ohutusnormidele kogu nende kasutusea jooksul, aidates niiviisi kaasa ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus aastateks 2021–2030 seatud eesmärkide täitmisele 14 ja toetades Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke.

Selle algatuse eesmärk on veelgi parandada liiklusohutust ELis, aidates kaasa kestlikule liikuvusele ning hõlbustades isikute ja kaupade vaba liikumist ELis. Allpool on kirjeldatud eesmärke, mille kaudu kasutada ära tehnoülevaatuspaketi, eelkõige direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL täielik potentsiaal.

(1)Tagada praeguste ja tulevaste sõidukite tehnoülevaatuse järjepidevus, objektiivsus ja kvaliteet. Eelkõige tuleb tagada elektrisõidukite ja elektrooniliste ohutusseadiste, sealhulgas täiustatud juhiabisüsteemide (ADAS) katsetamine, enne kui enamik selliste süsteemidega varustatud uutest sõidukitest peab läbima esimese korralise tehnoülevaatuse. Selleks et kõrvaldada praeguste heitekatsete suutmatus teha kindlaks suure heitega sõidukeid, tuleb korralistele tehnoülevaatustele ja liiklevate sõidukite tehnokontrollidele lisada uued väljatöötatud katsemeetodid.

(2)Vähendada märkimisväärselt seadmete rikkumist ning suurendada kahjustatud või rikutud ohutus- ja heitekontrollisüsteemidega ning rikutud läbisõidumõõdikuga defektsete sõidukite avastamist. Selle saavutamiseks võib teha järgmist: i) täiustada heitekatseid (õhusaaste ja müra), ii) pakkuda paremaid vahendeid ohutusseadiste, eelkõige sõidukitarkvara muutmise avastamiseks ning iii) muuta kontrollid sagedasemaks ja sihipärasemaks. Praegu ei kontrollita mõnda defektset sõidukit piisavalt sageli või üldse mitte, mistõttu sellised puudused võivad jääda avastamata.

(3)Parandada asjakohaste sõiduki identifitseerimise ja staatuse andmete elektroonilist säilitamist ja vahetamist, et lahendada andmete ebapiisava kättesaadavuse probleem ja hõlbustada vastastikust tunnustamist täitevasutuste poolt. Täpsemad staatuseandmed (näiteks läbisõit) ning tõhus ja tulemuslik teabevahetus liikmesriikide vahel aitavad samuti avastada rikutud läbisõidumõõdikuga sõidukeid.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Tehnoülevaatuspaketi, eelkõige direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL kavandatav läbivaatamine on kooskõlas ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus 15 seatud eesmärkidega ning aitab saavutada eesmärki vähendada 2030. aastaks liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu 50 %. Kavandatava läbivaatamisega tagatakse ka vastavusse viimine 2023. aasta liiklusohutuspaketiga, st ettepanekutega muuta juhilubade direktiivi ja direktiivi, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta 16 . Käesolevas ettepanekus sätestatakse normid, mis käsitlevad sõiduki registreerimistunnistusi, dokumentide võimalikku digiteerimist tulevikus ja sõidukitega seotud teabe vahetamist liikmesriikide vahel eesmärgiga tagada nõuete täitmine.

Läbivaatamine on kooskõlas ka ELi puhta õhu poliitika eesmärkidega, sealhulgas välisõhu kvaliteedi direktiivi 17 ja heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste direktiivi 18 eesmärkidega, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid saasteainete vähendamiseks atmosfääris kooskõlas nullsaaste tegevuskava eesmärkidega 19 .

Tehnoülevaatus tugineb suures osas tüübikinnituseeskirjadele 20 . Ettepanek on kooskõlas kõnealustes eeskirjades sätestatud ohutus- ja keskkonnanõuetega ning sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tagada, et omanikud järgivad miinimumnõudeid kogu sõiduki kasutusea jooksul. See on kooskõlas sõidukite üldise ohutuse määruse 21 ja selle eelkäijatega ning Euro heitenormidega ning tagab, et kõik kasutusele võetud uued seadmed, mis vastavad kõnealustele määrustele, toimivad ootuspäraselt ja toovad seega eeldatavat kasu. Ettepanekuga tagatakse vastavus korralise tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning tüübikinnitusmenetluse vahel, sealhulgas elektrooniliste tehnoülevaatuste kasutamine. Kaugmõõtmise kasutamine kõigile sõidukitele tehtavas liiklevate sõidukite tehnokontrollis on turujärelevalve seisukohast eriti oluline, sest see võimaldab kontrollida suurt osa sõidukipargist. See annab väärtuslikku teavet korduvate probleemide kohta, mis on seotud konkreetse tehnoloogia / konkreetsete lahendustega, mida kasutatakse osana heitekontrollisüsteemidest, sõidukimudelitega, mudeliaastatega jne. Samuti eeldatakse koostoimet uue Euro 7 määrusega, 22  sealhulgas pardaseirefunktsioonide kasutamisega, et aidata hinnata NOX heidet korralise tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Tehnoülevaatuspaketi, eelkõige direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL läbivaatamine on kooskõlas ühtse digivärava määrusega, 23 hõlbustades veebipõhist juurdepääsu sõidukitega seotud teabele, asjakohastele haldusmenetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele. Samuti aitab see kaasa ELi andmestrateegia 24 eesmärkide saavutamisele, et töötada avalike haldusasutuste jaoks välja Euroopa andmeruumid, mis võivad toetada õigusaktide, sealhulgas liiklusohutus- ja keskkonnaalaste õigusaktide täitmise tagamist. Isikuandmete kaitset käsitlevad õigusnormid, eelkõige määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) 25 kehtivad ka sellise teabevahetuse kohta, mis on seotud registreerimistunnistuste ja tehnoülevaatuse kontrollkaartide ning nendega seotud sõidukite registreerimisandmetega.

Samuti töötab komisjon praegu välja algatust, mille eesmärk on tagada õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs sõidukisisestele andmetele, mis on eriti oluline, et tehnoülevaatuspunktid saaksid täita oma igapäevaülesandeid. See algatus täiendab andmemäärust 26 suunistega, millele võib järgneda seadusandlik ettepanek juurdepääsu kohta sõiduki andmetele, funktsioonidele ja ressurssidele, 27 mis on olulised andmetest sõltuvate teenuste osutamiseks autotööstuses. Sellega standarditakse asjakohased andmekogumid ning tagatakse tõhus, mittediskrimineeriv ja turvaline juurdepääs järelturu- ja liikuvusteenustele. Mitmed autoteenuste osutajaid, sealhulgas sõidukite remondi ja ülevaatusega tegelevad ettevõtted ning ametiasutused, on nõudnud komisjoni ulatuslikku ettepanekut, et tagada võrdsed tingimused ja takistusteta juurdepääs asjakohastele sõidukisisestele andmetele 28 . Direktiivi 2014/45/EL (ja selle rakendusakti, milles käsitletakse tehnoülevaatuseks vajalikke tehnilisi andmeid 29 ) läbivaatamisega kehtestatakse erisätted, millega lihtsustatakse juurdepääsu tehnoülevaatuse jaoks vajalikele andmetele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1 31 . ELi toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punktis c on sätestatud, et liidul on transpordi valdkonnas pädevus kehtestada meetmeid transpordi ohutuse, sealhulgas liiklusohutuse parandamiseks.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

Kehtivate direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL kohaselt on ELil juba pädevus tehnoülevaatuse valdkonnas. ELi tasandil on võetud mitmesuguseid meetmeid alates 1977. aastast, mil direktiiviga 77/143/EMÜ 32 kehtestati mootorsõidukite korralise tehnoülevaatuse nõue. Viimane muudatus selles valdkonnas tulenes tehnoülevaatuspaketi vastuvõtmisest 2014. aastal. Käesoleva ettepanekuga kehtestatavad uued eeskirjad jäävad ELi toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 kohaldamisega ELile antud pädevusse ning arvestades nende seost juba olemasoleva tehnoülevaatusraamistikuga, on neid võimalik piisaval määral saavutada üksnes ELi tasandil.

Kuna maanteetransport ja autotööstus on rahvusvahelised sektorid, on probleemide lahendamine ELi tasandil palju tõhusam ja tulemuslikum kui riigi tasandil. Kuigi liikmesriikide tavad on ajalooliselt erinevad, on sõidukite ülevaatuse ühtlustamise miinimumtase ja ühiselt kokku lepitud lahendused sõidukiandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel tulemuslikumad kui mitmed kooskõlastamata siseriiklikud lahendused. Kuna nüüdisaegse sõidukitehnoloogia (elektrisõidukid, täiustatud juhiabisüsteem ja viimased heitekontrolliseadmed) katsetamise suhtes kohaldatakse ühiseeskirju, on liikmesriikidel mastaabisäästu ja katseseadmete tootjad saavad tegutseda ühtsemal turul. Ühtse turu toimimine paraneb ka seetõttu, et sõidukitele tehakse sarnaseid katseid sarnastel tingimustel ning veoettevõtjatel on sarnased kulud ja nad peavad vastama sarnastele miinimumnõuetele.

•Proportsionaalsus

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesoleva ettepaneku meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik aluslepingute eesmärkide saavutamiseks, milleks on liiklusohutuse parandamine, kestliku liikuvuse toetamine ning isikute ja kaupade vaba liikumise hõlbustamine ELis.

Üldiselt piirdub ettepaneku kohaldamisala sellega, mida on kõige parem saavutada ELi tasandil, et ühtlustada katsemeetodeid ja ulatust. Näiteks ei käsitleta ettepanekus peamiselt kohalikes tingimustes kasutatavaid sõidukeid, nagu mopeedid ja traktorid.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2023. aastal hindas komisjon 2014. aasta tehnoülevaatuspaketti, hinnates selle asjakohasust, ELi lisaväärtust, sidusust, tulemuslikkust ja tõhusust. Hindamisel jõuti järeldusele, et tehnoülevaatuspakett oli osaliselt edukas oma eesmärkide saavutamisel, milleks on aidata kaasa liiklusohutuse suurendamisele ja maanteetranspordi saasteainete heitkoguste vähendamisele. Defektseid sõidukeid ei pruugita siiski alati avastada, sest mõnes liikmesriigis ei kohaldata mõne kategooria sõidukite suhtes korralist tehnoülevaatust või liiklevate sõidukite tehnokontrolli, või ülevaatuste sagedust või ulatust ei ole kohandatud nende kategooriate suurematele ohutus- ja keskkonnariskidele. Praeguses tehnoülevaatuspaketis, eelkõige direktiivides 2014/45/EL ja 2014/47/EL, kindlaks tehtud puudused nõuavad direktiivide kohandamist nii, et need käsitleksid mitte ainult praeguseid vajadusi, vaid ka tulevasi probleeme.

Hindamise järeldusi on kirjeldatud allpool.

(1)Tehnoülevaatuspakett ei ole kohandatud uusimatele tehnoloogialahendustele, nagu täiustatud juhiabisüsteemid ja elektroonilised ohutusseadised. Selles puuduvad konkreetsed katseprotokollid, mis tagaksid elektri- ja hübriidmootorsõidukite vastavuse nõuetele ja hoolduse, sealhulgas tarkvarauuendused. Tehnoülevaatusi tuleks ajakohastada, et olulisi ohutusega seotud andmeid tõhusalt saada ning uusi andureid ja seadiseid jälgida.

(2)Heitkoguste osas tuleb kohandada mõningaid korralise tehnoülevaatuse katseid ja seadmeid, sest need ei suuda enam avastada kõige uuemate sisepõlemismootoriga sõidukite heite mittevastavust normidele. Suitsususe mõõtmine on aegunud, sest sellega ei ole võimalik avastada diiselmootoriga sõidukeid, millel on defektsed tahkete osakeste filtrid või rikutud katalüsaator, mis tekitavad suuri tahkete osakeste ja NOX heitkoguseid. Selle asemel tuleks kasutada tahkete osakeste arvu ja NOX heite mõõtmist, et kontrollida uuemate diisel- ja bensiinimootoriga sõidukite defekte ja heitekontrollisüsteemide rikkumist.

(3)Praegune katsetulemuste teabe vahetamise raamistik liikmesriikide vahel ei ole olnud tõhus. Kuigi õigusaktides nimetatakse võimalusena elektroonilist andmevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, ei rakenda kõik seda võimalust. Isegi kui sõiduki registreerimistunnistuste ühtlustamine lihtsustas inimeste jaoks teistest liikmesriikidest ja EMPst pärit sõidukite registreerimist, on andmevahetust ja digitaliseerimisprotsessi võimalik parandada. Ümberregistreerimine võib olla endiselt tülikas protsess ning korraliste tehnoülevaatuste vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel on võimalik parandada.

(4)Tehnoülevaatuspakett peaks paremini ära kasutama digitaalse andmevahetuse eeliseid ja ühtlustama sõidukidokumente, et vähendada halduskoormust ja kulusid. Lisaks võiksid sõidukite digitaalsed registreerimistunnistused veelgi hõlbustada sõidukite registreerimise ja andmete säilitamise protsesside digitaliseerimist ning vähendada kulusid.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsultatsioonidel oli kaks eesmärki. Esimene oli hinnata tehnoülevaatuspaketi tulemuslikkust viie hindamiskriteeriumi alusel, teha kindlaks kehtiva õigusraamistikuga seotud võimalikud probleemid ja teha selle põhjal järeldused edasiste meetmete kohta. Teine eesmärk oli teha koostööd sidusrühmadega, et kinnitada komisjoni arusaama käsitletavatest küsimustest, koostada loetelu võimalikest poliitikameetmetest ja hinnata nende tõenäolist mõju sidusrühmade eri kategooriatele.

Konsultatsioonide käigus koguti ka tõendeid kõnealuste poliitikameetmete eeldatavate kulude ja kasu kohta. Need aitasid välja selgitada puudusi sekkumisloogikas või lisatähelepanu vajavaid valdkondi. Konsultatsioonid hõlmasid avalikke konsultatsioone (esialgse mõjuhinnangu ja avatud avaliku konsultatsiooni kaudu, mis avaldati komisjoni veebisaidil „Avaldage arvamust!“) ja sihtkonsultatsioone, sealhulgas küsitlusi ja intervjuusid. Sihtkonsultatsioonid viidi läbi kogu üldhindamise ja mõju hindamise protsessi jooksul ning need hõlmasid kõiki olulisi asjaolusid. Küsitluses ja intervjuudes keskenduti eri- poliitikameetmete väljatöötamisele, et saavutada tehnoülevaatuspaketi läbivaatamise käigus seatud eesmärgid, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja kvantifitseerida nende meetmete kulud ja võimalik mõju. Tehnoülevaatuspaketi probleemide põhjuseid ja võimalikke poliitikameetmeid arutati põhjalikult ka sidusrühmadega, näiteks tehnoülevaatuse eksperdirühmas, ning need on ka hindamise käigus sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemus.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, mille esialgne versioon esitati õiguskontrollikomiteele 20. novembril 2023. Õiguskontrollikomitee esitas reservatsioonidega positiivse arvamuse 15. detsembril 2023 37 . Mõjuhinnangut kohandati vastavalt, et võtta arvesse õiguskontrollikomitee märkusi. Analüüsitud poliitikavariandid on kokku võetud allpool.

Kindlakstehtud probleemide lahendamiseks töötati välja neli poliitikavarianti (poliitikavariandid 1a, 1b, 2 ja 3). Kõik poliitikavariandid hõlmavad järgmisi meetmeid:

–kohandada korralisi tehnoülevaatusi elektrisõidukitega ja lisada elektroonilise tehnoülevaatuse kaudu uusi kontrollitavaid aspekte (sealhulgas ohutuse ja heitega seotud süsteemide tarkvara tervikluse katsetamine);

–sellised uued heitekatsemeetodid tahkete osakeste ja lämmastikoksiidide jaoks, mis on vajalikud uuema heitekontrollitehnoloogiaga kohandamiseks ja suure heitega sõidukite, sealhulgas rikutud sõidukite kindlakstegemiseks;

–nõuda tehnoülevaatust pärast iga olulist muudatust (näiteks seoses jõuallika või heitgaasiklassiga);

–tehnoülevaatuse kontrollkaardi digiteerimine;

–riiklike sõidukiregistrite ühendamine ja ühtlustatud sõidukiandmete kogumi laiendamine nendes registrites;

–nõuda, et liikmesriigid registreeriksid läbisõidumõõdiku näidud riiklikes andmebaasides ja teeksid need andmed sõiduki ümberregistreerimise korral kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

Lisaks ühismeetmetele keskendutakse poliitikavariandis 1a sõidukite (registreerimise ja staatuse) andmete tõhusamale kasutamisele, sealhulgas digivormingus registreerimistunnistuste väljaandmisele. Poliitikavariant 1b keskendub tõhusamale tehnoülevaatusele kaugmõõtmistehnoloogia abil, mis aitab kindlaks teha potentsiaalselt suure heitega sõidukeid, mida saab kas: i) kontrollida järgmisel liiklevate sõidukite tehnokontrollil kohe pärast nende kindlakstegemist või ii) kutsuda tehnoülevaatuspunkti heitekatse tegemiseks. See variant võimaldaks ka: i) kaotada võimaluse vabastada mootorrattad korralisest tehnoülevaatusest; ii) nõuda väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite iga-aastast heitekatset; iii) muuta veose kinnitamise kontrolli kohustuslikuks ning iv) kehtestada kohustuslikud iga-aastased korralised tehnoülevaatused üle kümne aasta vanustele sõidukitele. Poliitikavariant 1b hõlbustaks isikute vaba liikumist, nõudes, et sõiduki registreerimise liikmesriik tunnustaks teises liikmesriigis välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarti kuni kuue kuu jooksul, tingimusel et järgmine korraline tehnoülevaatus tehakse sõiduki registreerimise liikmesriigis.

Poliitikavariandis 2 on ühendatud enamik poliitikavariantides 1a ja 1b esitatud meetmeid. See sisaldab lisameedet andmehalduse kohta, mille eesmärk on määrata kindlaks sõiduki tehnilisele teabele (sealhulgas sõidukisisestele andmetele) juurdepääsu kord ja vahendid. Poliitikavariandiga 2 kehtestatakse ka liiklevate sõidukite tehnokontroll väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite suhtes.

Poliitikavariant 3 on kõige ambitsioonikam poliitikavariant, sest see läheb veelgi kaugemale tehnoülevaatuse ulatuse ja meetodite ühtlustamise ning tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikuse tunnustamise osas. Lisaks poliitikavariandi 2 meetmetele on poliitikavariandis 3: i) laiendatud korralise tehnoülevaatuse ulatust, et see hõlmaks eranditult kõiki mootorrattaid ja kerghaagiseid; ii) laiendatud liiklevate sõidukite tehnokontrolli kõigile mootorratastele ning iii) nõutud, et sõiduki registreerimise liikmesriik peab piiranguteta tunnustama mõnes teises ELi liikmesriigis välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarte.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et eelistatud on poliitikavariant 2. Seda varianti peetakse kavandatud poliitikaeesmärkide saavutamisel tulemuslikuks, kuna see tagab suure tõhususe ja suure puhaskasu ning on proportsionaalne algatuse eesmärkidega. Samuti on see kooskõlas valdkonnas väljakujunenud siseriiklike poliitikasuundadega.

Poliitikavariandid peaksid parandama liiklusohutust ELis, tehes tõhusamalt kindlaks oluliste ja ohtlike defektidega sõidukid, ja niiviisi vähendama tehnilistest defektidest põhjustatud liiklusõnnetusi. Selle tulemusena peaks surmajuhtumite ja (nii raskete kui ka kergete) vigastuste arv vähenema. Poliitikavariandid hõlmavad ka muid liiklusohutuse suurendamise meetmeid, mis on seotud tehnoülevaatust käsitlevate õigusaktide parema rakendamise ja täitmise tagamisega (näiteks andmevahetus liikmesriikide ametiasutuste vahel).

Eelistatud poliitikavariandi 2 puhul säästetakse aastatel 2026–2050 hinnanguliselt ligikaudu 7 000 inimelu ja välditakse 65 000 rasket vigastust võrreldes lähteolukorraga. Rahalises mõttes on õnnetuste väliskulude vähenemine aastatel samas ajavahemikus lähteolukorraga võrreldes hinnanguliselt ligikaudu 74,2 miljardit eurot (nüüdisväärtuses).

Kõik poliitikavariandid aitavad kaasa ka kestlikule liikuvusele, vähendades saasteainete heidet ja müraemissiooni. Tänu sellele vähenevad nende heitkoguste väliskulud: poliitikavariandi 2 puhul on kokkuhoid hinnanguliselt 83,4 miljardit eurot.

Kõik poliitikavariandid hõlbustavad isikute ja kaupade vaba liikumist ELis, kõrvaldades sõidukite ümberregistreerimist teises liikmesriigis takistavad asjaolud. Poliitikavariandid 1a, 2 ja 3 peaksid olema sama tõhusad, samal ajal kui poliitikavariant 1b peaks olema vähem tõhus, sest puuduvad meetmed digitaalsete registreerimistunnistuste ja sõidukiregistris sisalduvate lisaandmete kohta.

Tehnoülevaatusega seotud takistuste kõrvaldamise suhtes eeldatakse, et kõige tulemuslikum on poliitikavariant 3, sest sellega tagatakse, et kogu ELis tunnustab sõiduki registreerimise liikmesriik mõnes teises liikmesriigis kõikidele sõidukitele välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarte , ning seejärel tulevad poliitikavariandid 2 ja 1b (tehnoülevaatuse kontrollkaartide piiratud tunnustamine kogu liidus). Poliitikavariant 1a on eeldatavasti kõige vähem tulemuslik, tuginedes tehnoülevaatuse kontrollkaartide tunnustamise kahepoolsetele lepingutele.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) 40 raames aitab käesolev ettepanek tõhustada kehtivate õigusaktide toimimist mitmel viisil: i) asendada vananenud katsemeetodid uusimate lahendustega nii korraliste ülevaatuste kui ka liiklevate sõidukite tehnokontrollide puhul, nõudes kõige uuemate mõõtmismeetodite ja uusima tehnoloogia kasutamist, et tulemuslikumalt avastada suurt hulka suure heitega sõidukeid; ii) võtta kasutusele lihtsad, kuid asjakohased katsed, et ühtlustatult hinnata nüüdisaegsete sõidukite ohutust ja keskkonnatoimet, ning iii) ühendada omavahel liikmesriikide andmebaasid, et aidata sõidukiandmeid jagada ja neile juurde pääseda, selle asemel et tugineda tülikamatele menetlustele. Algatus peaks märkimisväärselt vähendama heite ja ohutusega seotud süsteemidega seotud pettusi ning kasutatud sõidukite läbisõidu rikkumist, eelkõige piiriülese müügi korral. See aitaks märkimisväärselt kokku hoida väliskulusid ning vältida kulusid ja kahju tarbijatele.

Põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamine

Põhimõte „üks sisse, üks välja“ seisneb kodanike ja ettevõtjate jaoks komisjoni ettepanekutest tuleneva uue koormuse tasakaalustamises, kõrvaldades samas poliitikavaldkonnas olemasoleva samaväärse koormuse. Käesolev ettepanek on osa tehnoülevaatuspaketist, mis andmehaldusmeetme tõttu peaks põhjustama halduskulusid tehnoülevaatuspunktidele ja sõidukitootjatele, samas kui garaažidel, mootorsõidukite edasimüüjatel, rehvi- ja remonditöökodadel tekivad kulud seoses läbisõidumõõdiku näitude meetmega. Kokkuvõttes kaasneb eelistatud poliitikavariandi puhul põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamisel asjakohase lähteolukorraga võrreldes 2026. aastal täiendavaid ühekordseid halduskulusid hinnanguliselt 218 miljonit eurot. Väljendatuna aastase nüüdispuhasväärtusena asjaomasel perioodil, on nende summa 25,5 miljonit eurot. Lisaks on korduvad halduskulud võrreldes lähteolukorraga 26,4 miljonit eurot aastas. Seega on põhimõtte „üks sisse, üks välja“ puhul asjakohased täiendavad halduskulud (ühekordsed ja korduvad) lähteolukorraga võrreldes kokku hinnanguliselt 51,9 miljonit eurot aastas.

•Põhiõigused

Ettepanek sisaldab meetmeid, mis aitavad vähendada sõidukite tekitatavat saasteainete heidet (väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite iga-aastane heitekatse, kümneaastaste või vanemate sõidukite iga-aastane ülevaatus ja lämmastikoksiidide mõõtmine liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus kaugmõõtmise ja heitgaasivoo mõõtmise abil). Need meetmed aitavad parandada keskkonna kvaliteeti kooskõlas harta artikliga 37. Korralise tehnoülevaatuse meetodite kohandamine elektrisõidukite katsetamiseks, sealhulgas inspektorite koolitamine, ja veose kinnitamise kontrollimise kohustuslikuks muutmine liiklevate sõidukite tehnokontrollis tagavad inspektoritele ja elukutselistele autojuhtidele ohutuma töökeskkonna (artikkel 31). Läbisõidumõõdikuga seotud pettuste vastu võitlemiseks kavandatud meetmed aitavad paremini kaitsta tarbijaid kooskõlas harta artikliga 38. Tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikuse tunnustamise sätestamine ja registreerimisprotsessi digitaliseerimine aitab tagada liikumis- ja elukohavabaduse kooskõlas harta artikliga 45. Meetmed, millega tagatakse, et rikkumata sõidukite omanikud ei satuks rikutud sõidukite omanikega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, aitavad edendada võrdsust seaduse ees kooskõlas harta artikliga 3.

Ettepanek sisaldab läbisõidumõõdiku näitude meedet, mis mõjutab õigust isikuandmete kaitsele andmete säilitamisel ja vahetamisel. Selles nõutakse, et liikmesriigid registreeriksid läbisõidumõõdiku näidud riiklikus andmebaasis ja teeksid need andmed ümberregistreerimise korral kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. Samuti kehtestatakse sellega nõue, et tehnoülevaatuse kontrollkaart tuleb välja anda elektroonilisel kujul, koos paberkandjal väljatrüki võimalusega. Liiklusohutuse seisukohast on kontrollkaartide automaatsel kättesaadavusel ühise süsteemi kaudu märkimisväärsed eelised, eelkõige piiriüleste ülevaatuste hõlbustamisel ja tarbijate mugavuse suurendamisel. Nende meetmetega seotud andmetöötlust hinnati vajalikuks ja proportsionaalseks ning seda saab kasutada üksnes ettepanekus täpsustatud konkreetsetel eesmärkidel.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib käesoleva algatuse rakendamist ja tulemuslikkust mitme meetme ja põhinäitajate kogumi abil, millega mõõdetakse tegevuseesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Algatuse edu mõõtmiseks on seatud järgmised tegevuseesmärgid: i) kohaldada uusi kättesaadavaid ohutus- ja heitekatsemeetodeid; ii) ühendada liikmesriikide sõidukiregistrid ja läbisõidumõõdikute andmebaasid ühise keskuse kaudu; iii) digiteerida sõidukidokumendid ning iv) vähendada defektsete ja rikutud sõidukite arvu ELi teedel. Nende tegevuseesmärkide hindamiseks kasutatavad andmed tuginevad liikmesriikide regulaarsetele aruannetele ja sihtotstarbelisele andmekogumisele, sealhulgas andmevahetussüsteemide, näiteks MOVE-HUB kasutamisele.

Viis aastat pärast läbivaadatud õigusakti kohaldamise algust korraldab komisjon hindamise, et hinnata, mil määral on algatuse eesmärgid saavutatud.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikli 1 punktiga 1 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 2 kohaldamisala kohta

Artikli 1 punktiga 2 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 3 mõistete kohta

Artikli 1 punktiga 3 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 4 kohustuste kohta

Artikli 1 punktiga 4 lisatakse direktiivi 2014/45/EL uus artikkel 4a läbisõidumõõdiku näitude registreerimise kohta

Artikli 1 punktiga 5 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 5 ülevaatuse kuupäeva ja sageduse kohta

Artikli 1 punktiga 6 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 6 ülevaatuse sisu ja meetodite kohta

Artikli 1 punktiga 7 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 8 tehnoülevaatuse kontrollkaartide kohta

Artikli 1 punktiga 8 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 9 puuduste korral võetavate järelmeetmete kohta

Artikli 1 punktiga 9 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 16 uue artikliga 16 liikmesriikide ametiasutuste vahelise andmevahetuse kohta

Artikli 1 punktiga 10 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 17 delegeeritud õigusaktide kohta

Artikli 1 punktiga 11 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 20 aruandluse kohta

Artikli 1 punktiga 12 lisatakse direktiivi 2014/45/EL uus artikkel 20a, mis käsitleb teabe edastamist komisjonile

Artikli 1 punktiga 13, milles käsitletakse tehnoülevaatuse kontrollkaartide kehtivusaja pikendamist kriisiolukorras asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 22

Artikli 2 punktiga 1 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 1 reguleerimiseseme kohta

Artikli 2 punktiga 2 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 2 kohaldamisala kohta

Artikli 2 punktiga 3 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 3 mõistete kohta

Artikli 2 punktiga 4 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 4 liiklevate sõidukite tehnokontrolli süsteemi kohta

Artikli 2 punktiga 5 lisatakse uus artikkel 4a kaugmõõtmise kohta

Artikli 2 punktiga 6 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 5 kontrollitavate sõidukite protsendi kohta

Artikli 2 punktiga 7 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 6 riskiastme hindamise süsteemi kohta

Artikli 2 punktiga 8 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 7 kohustuste kohta

Artikli 2 punktiga 9 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 9 sõidukite väljavalimise kohta esmaseks liiklevate sõidukite tehnokontrolliks

Artikli 2 punktiga 10 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 10 liiklevate sõidukite tehnokontrolli sisu ja meetodite kohta

Punkte a ja c muudetakse, et viia need vastavusse muudatustega, mis on seotud tehnoülevaatuse kontrollkaartide ja veose kinnitamise nõuetega.

Artikli 2 punktiga 11 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 13 veose kinnitamise kontrolli kohta

Artikli 2 punktiga 12 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 14 oluliste või ohtlike puuduste korral võetavate järelmeetmete kohta

Artikli 2 punktiga 13 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 16 kontrolliaruande ja liiklevate sõidukite tehnokontrollide andmebaaside kohta

Artikli 2 punktiga 14 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 18 liikmesriikide koostöö kohta

Artikli 2 punktiga 15 lisatakse direktiivi 2014/47/EL uus artikkel 18a andmevahetuse kohta liikmesriikide ametiasutuste vahel

Artikli 2 punktiga 16 asendatakse artikkel 20 teabe edastamise kohta komisjonile

Artikli 2 punktiga 17 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 21 delegeeritud õigusaktide kohta

Artikli 2 punktiga 18 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 24 aruandluse kohta

I lisaga muudetakse direktiivi 2014/45/EL järgmisi lisasid.

·I LISA. ÜLEVAATUSE SISU JA SOOVITUSLIKE MEETODITE MIINIMUMNÕUDED

·III lisa. TEHNOÜLEVAATUSRAJATISTE JA -VAHENDITE MIINIMUMNÕUDED

·IV lisa. INSPEKTORITE PÄDEVUSE, KOOLITUSE JA SERTIFITSEERIMISE MIINIMUMNÕUDED

II lisaga muudetakse direktiivi 2014/47/EL järgmisi lisasid.

·II lisa. LIIKLEVATE SÕIDUKITE TEHNOKONTROLLI ULATUS

·III lisa. VEOSE KINNITAMINE

II jao punkti 3 esimest lauset muudetakse, et muuta kohustuslikuks eeskirjad, millega kontrollitakse tabelis 1 loetletud konkreetseid veose kinnitamise aspekte.

·IV lisa. ÜKSIKASJALIKUM LIIKLEVATE SÕIDUKITE TEHNOKONTROLLI ARUANNE KOOS KONTROLL-LEHEGA

·V lisa. KOMISJONI TEAVITAMISEKS KASUTATAV STANDARDVORM

2025/0097 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust, ning direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 43 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 44 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Tehnoülevaatust käsitlevad sätted on olnud liidu õigusaktide osa juba aastakümneid. Neid ühtlustatakse siiski järk-järgult. Sel eesmärgil vaadati liidu õigus viimati läbi 2014. aastal koos tehnoülevaatuspaketiga 45 .. Eeskirjade täitmise paremaks tagamiseks lisati järk-järgult nende järjestikuste läbivaatamistega kontrollitavate sõidukite tüüpe ja laiendati ühtlustatud eeskirjade kohaldamisala, sealhulgas liiklevate sõidukite tehnokontrolli ja sõiduki registreerimistunnistusi käsitlevate eeskirjade kohaldamisala. Läbivaatamistega täpsustati ja ajakohastati nõutavaid katsemeetodeid ja -menetlusi ning nendega seotud dokumente, et kajastada tehnoloogia arengut.

(2)Direktiivis 2014/45/EL on sätestatud ülevaatuste minimaalne sisu ja sagedus iga sõidukikategooria jaoks, välja arvatud mootorrattad, mille puhul liikmesriikidel on laiem kaalutlusõigus. Kõnealuses direktiivis on sätestatud ka ülevaatuspunktide sõltumatuse, inspektorite koolitamise, katseseadmete ja tehnoülevaatuse kontrollkaardi sisu miinimumnõuded. Selleks et teises liikmesriigis juba registreeritud sõiduk saaks vabalt liikuda ja selle saaks ümber registreerida, peavad liikmesriigid tunnustama kõnealuse kontrollkaardi ja muude katsetõendite kehtivust .

(3)Direktiiviga 2014/47/EL täiendatakse direktiivi 2014/45/EL, nõudes, et liikmesriigid teeksid liiklevate sõidukite tehnokontrolli üle 3,5 tonni kaaluvatele ärilisel otstarbel kasutatavatele raskesõidukitele, sealhulgas bussidele, veoautodele ja nende haagistele, et kontrollida igal aastal 5 % liidu sõidukipargist. Need kontrollid hõlmavad esmast liiklevate sõidukite tehnokontrolli ja, kui inspektor peab seda vajalikuks, siis ka üksikasjalikumat liiklevate sõidukite tehnokontrolli. Üksikasjalike kontrollide käigus kontrollitavad aspektid on samad, mida kontrollitakse korralistel ülevaatustel, ning need võivad hõlmata ka veose kinnitamise kontrolli. Kui liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus avastatakse oluline või ohtlik puudus, peab liikmesriik, kus kontroll toimus, teatama sellest sõiduki registreerimise liikmesriigile, et tagada liiklusest peatatud sõiduki remont.

(4)Tehnoloogia kiire arengu tõttu on mõned praegused sõidukite ülevaatuse eeskirjad aegunud ning neid tuleks muuta, et kohandada neid uuema tehnoloogia ja uuemate sõidukitega. Katsetamisraamistik peaks aitama veelgi vähendada transpordist tulenevat heidet ning kiirendada digitaliseerimist transpordisektoris ja saada sellest kasu. Raamistikku tuleks paremini kohandada ka areneva sõidukitehnoloogia, sõidukipargi koosseisu ja katsemeetodite arengusuundadega.

(5)Digipööre on üks liidu prioriteete. Sõidukite ülevaatust käsitlevate kehtivate eeskirjade ajakohastamise kontekstis on oluline ka ühtlustada, lihtsustada ja digitaliseerida haldusmenetlusi ning kõrvaldada senised vaba liikumist takistavad asjaolud. Nende takistuste hulka kuulub muudes liikmesriikides kui sõiduki registreerimise liikmesriik tehtud korraliste tehnoülevaatuste mittetunnustamine. See võib takistada isikute vaba liikumist liidus ja nende õigust asuda elama muus liikmesriigis kui see, kus sõiduk on praegu registreeritud.

(6)Mõned praegused heitekatsemeetodid ei ole piisavad tänapäevase saasteainete heitekontrolli tehnoloogiaga ja heite madala lähtetasemega sõidukite katsetamiseks. Samuti on võimalik saasteainete heidet veelgi vähendada asjakohasemate katsete ja kontrollide abil. Parimate olemasolevate katsemeetodite kohaldamine aitaks liikmesriikidel kohaldada rangemaid õhukvaliteedinorme, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2024/2881 46 inimeste tervise kaitseks ette nähtud piirnorme, eelkõige tahkete peenosakeste ja lämmastikoksiidide (NOX) kohta.

(7)Surmajuhtumite ja raskete vigastuste arv liidu teedel on endiselt lubamatult suur – 2023. aastal hukkus 20 400 inimest. Seepärast on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et saavutada ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus 2021–2030 sätestatud liiklusohutuseesmärgid 47 .

(8)Mootorrataste tehnoülevaatusel on liiklusohutuse tagamiseks selged eelised. Seda on näidanud ka nende liikmesriikide arv, kes juba lisavad mootorrattad oma tehnoülevaatuste süsteemi. Seetõttu ei ole praegune võimalus jätta ülevaatussüsteemist välja mootorrattad, mille mootori töömaht on üle 125 cm3, enam asjakohane ning korraline ülevaatus peaks olema selliste sõidukite puhul eranditult kohustuslik.

(9)Liikmesriikidelt ja tööstusharu esindajatelt saadud tagasiside kohaselt on praegused õiguslikud nõuded, mille eesmärk on tagada, et ülevaatuspunktidele on kättesaadavad korraliseks tehnoülevaatuseks vajalikud tehnilised andmed, osutunud ebatõhusaks. Seepärast on vaja täpsustada, et minimaalne teabekogum tuleks teha tasuta ja põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks pädevatele asutustele, kes peaksid seejärel tagama, et ka nende poolt tegevusloa saanud ülevaatuspunktidel on nõutav juurdepääs andmetele.

(10)Sõiduki registreerimise liikmesriik peaks tunnustama teises liikmesriigis välja antud ajutist tehnoülevaatuse kontrollkaarti kuni kuus kuud, tingimusel et järgmine korraline tehnoülevaatus tehakse sõiduki registreerimise liikmesriigis. See hõlbustab isikute vaba liikumist, järgides samal ajal põhinõuet, et sõidukeid tuleb üldiselt kontrollida sõiduki registreerimise liikmesriigis.

(11)Samal põhjusel peaks sõiduki registreerimise liikmesriigil olema võimalik otsustada tunnustada teises liikmesriigis välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarte. Sel juhul peaks ta teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni. Kõik liikmesriigid peaksid pidama asjaomaseid tehnoülevaatuse kontrollkaarte samaväärseks sõiduki registreerimise liikmesriigis välja antud kontrollkaartidega.

(12)Kasutatud sõidukite läbisõiduga seotud pettuste vastu võitlemiseks hõlmab korraline tehnoülevaatus läbisõidumõõdiku näitude registreerimist. Meede ei ole aga olnud väga tulemuslik, sest esimene ülevaatus tehakse enamikus liikmesriikides alles neli aastat pärast esmast registreerimist ja paljudes liikmesriikides pärast seda alles iga kahe aasta järel. Selleks et täiendavalt võidelda läbisõidumõõdikuga seotud pettuste vastu, peaksid liikmesriigid tagama, et läbisõidumõõdiku näit võetakse alati, kui teenuseosutaja hooldab või remondib sõidukit, ning et näidud registreeritakse riiklikus andmebaasis või registris. Liikmesriigid peaksid tegema need näidud anonüümseks muudetuna kättesaadavaks inspektoritele, pädevatele asutustele ja registreerimistunnistuse omanikule. Lisaks peaksid liikmesriigid nõudma tootjatelt ühendatud sõidukite läbisõidumõõdiku näitude edastamist iga kolme kuu järel. Selleks et tarbijad saaksid enne sõiduki ostmist avastada läbisõidumõõdikuga seotud pettusi, peaksid liikmesriigid teavitama tarbijaid ka läbisõidumõõdiku varasemate andmete kättesaadavusest registreerimistunnistuse omanikule, eelkõige seoses sõiduki müügiga. Selleks et parandada sõiduki kasutamise statistika kättesaadavust ilma siseriiklike haldusasutuste täiendava aruandluskoormuseta, peaksid liikmesriigid tegema läbisõidumõõdiku näidud anonüümseks muudetuna kättesaadavaks liikmesriikide statistikaametitele ja komisjonile (Eurostatile).

(13)Kuigi elektrisõidukid, sealhulgas hübriidelektrisõidukid, on olnud kasutusel juba aastaid ja nende arv on pidevalt kasvanud, puuduvad ühtlustatud eeskirjad selliste sõidukite kõrgepingesüsteemide tehnoülevaatuse kohta, mistõttu on liikmesriigid välja töötanud erinevad katseprotokollid. Selleks et tagada selliste sõidukite ohutu kasutamine kogu nende kasuliku tööea jooksul ja vältida liikmesriikide vastuolulisi ülevaatustavasid, tuleks asjakohased kontrollitavad aspektid lisada ülevaatuse sisu ja soovituslike meetodite miinimumnõuetesse.

(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 48 kohaselt tuleb paigaldada mitmesugused täiustatud juhiabisüsteemid, mille eesmärk on vältida liiklusõnnetusi ning vähendada liiklusõnnetustes kannatanute arvu ja raskeid vigastusi. Eeldatavat kasu aga ei saavutata, kui need süsteemid aja jooksul halvenevad või neid rikutakse. Seepärast tuleks need uued elektroonilised süsteemid lisada korralistele tehnoülevaatustele ja liiklevate sõidukite tehnokontrollidele, et tagada nende eeldatav ohutusalane kasu. Selleks et tagada automatiseeritud sõidukite ohutu liiklemine ja elektrooniliste ohutussüsteemide katsetamine kogu nende kasuliku tööea jooksul, tuleks asjaomased kontrollitavad aspektid lisada direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL vastavates lisades esitatud miinimumnõuetesse, mis käsitlevad ülevaatuse sisu ja soovituslikke katsemeetodeid.

(15)Kuigi maanteetransport annab olulise osa kahjulike saasteainete heitest (eelkõige NOX ja tahked peenosakesed), ei ole praegused heitgaasiga seotud katsemeetodid kohandatud uuematele sõidukitele ja tehnoloogialahendustele. Komisjoni soovitus (EL) 2023/688 49 oli esimene samm tahkete osakeste arvu mõõtmise ühtlustamiseks tehnoülevaatuse käigus. Tervise- ja keskkonnakaitse ning ausa konkurentsi huvides peaksid korraliste tehnoülevaatuste käigus kontrollitavad asjakohased aspektid, mis on esitatud direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL lisades, hõlmama nüüd tahkete osakeste arvu mõõtmist ja NOX mõõtmist.

(16)Vanematel sõidukitel on tavaliselt rohkem defekte, need satuvad sagedamini liiklusõnnetustesse ja moodustavad suurema osa suure heitega sõidukitest. Vanemate sõiduautode ja väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite iga-aastane ülevaatus võib märkimisväärselt kaasa aidata liiklusõnnetuste ja kahjuliku heite vähendamisele. Seetõttu tuleks sõiduautodele ja väikestele ärilisel otstarbel kasutatavatele sõidukitele teha iga-aastane ülevaatus hiljemalt kümme aastat pärast esmase registreerimise kuupäeva.

(17)Kuna väikeseid ärilisel otstarbel kasutatavaid sõidukeid kasutatakse intensiivsemalt kui erasõidukeid, sageli tihedalt asustatud piirkondades, tuleks nende tekitatavat heidet kontrollida igal aastal alates ühe aasta möödumisest esmase registreerimise kuupäevast.

(18)Lisaks kavandatud korralisele tehnoülevaatusele tuleks sõidukitele teha ülevaatus ka siis, kui ohutus- või keskkonnasüsteeme ja sõiduki osi on suurel määral muudetud. See hõlmab ka juhtumeid, kus sõiduki kategooria või heitkogused muutuvad, näiteks pärast tahkete osakeste filtri paigaldamist, või kui sõidukit muudetakse, et kasutada seda mõnel muul kütusel.

(19)Selleks et hõlbustada digiüleminekut ja vähendada ülevaatuspunktide kulusid, tuleks tehnoülevaatuse kontrollkaardid välja anda elektroonilises standardvormingus. Tehnoülevaatuse kontrollkaardi väljatrükk paberil tuleks väljastada ka isikule, kes sõiduki taotluse korral ülevaatusele tõi. Liikmesriigid peaksid aktsepteerima mõlemat vormingut, kui sõiduki omandiõigust muudetakse või kui sõiduk teises liikmesriigis ümber registreeritakse. Samadel põhjustel tuleks üksikasjalikuma liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruanne esitada elektrooniliselt.

(20)Tuleks tagada, et isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi rakendamisel oleks kooskõlas liidu andmekaitseraamistikuga, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 50 . Kooskõlas vaikimisi andmekaitse põhimõttega tuleks tehnoülevaatuse kontrollkaartide kontrollimisel kasutada meetodeid, mis ei nõua isikuandmete edastamist üksikutel kontrollkaartidel.

(21)Selleks et näha ette puuduste korral võetavad asjakohased järelmeetmed, kui sõiduk ühe või mitme olulise puuduse tõttu ei läbi korralist tehnoülevaatust mõnes muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik, tuleks ülevaatustulemusest ja järgmise ülevaatuse tähtajast teatada sõiduki registreerimise liikmesriigile ja kanda need sõidukiregistrisse. Järgmise ülevaatuse tähtaeg ei tohiks olla pikem kui kaks kuud ja ülevaatus peaks toimuma ühes neist liikmesriikidest. Lisaks sellele, kui sõiduk ei ole läbinud korralist tehnoülevaatust ühe või mitme ohtliku puuduse tõttu, peaks liikmesriigil või pädeval asutusel olema võimalik otsustada, et kõnealust sõidukit ei tohi kasutada avalikel teedel, et vältida vahetut liiklus- või keskkonnaohtlikkust, ning taotleda sõiduki registreerimise liikmesriigilt sõiduki liikluses kasutamise loa peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni. Peatamine tuleks kanda sõiduki registreerimise liikmesriigi sõidukiregistrisse.

(22)Sõiduki mis tahes osa rikkumist või sellega manipuleerimist tuleks käsitada olulise või ohtliku puudusena ning seetõttu tuleks selle eest määrata tõhus, proportsionaalne, hoiatav ja mittediskrimineeriv karistus.

(23)Praegu direktiivides 2014/45/EL ja 2014/47/EL sätestatud nõuded, mille kohaselt liikmesriigid peavad tegema nende direktiivide rakendamisel üksteisega koostööd, ei võimalda liikmesriikidel kontrollida sõiduki õiguslikku ega tehnilist seisundit piiriülestes olukordades. Suurema tulemuslikkuse tagamiseks, sealhulgas sellistes olukordades, peaksid liikmesriigid üksteist abistama direktiivi süstemaatilisemal rakendamisel. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad teabe ja sõidukiandmete vahetamise kohta, et liikmesriigid saaksid kasutada üksteise sõidukiregistreid ja tehnoülevaatuse andmebaase, sealhulgas tehnoülevaatuse kontrollkaartide ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruannete sisu.

(24)Liidus registreeritud sõidukeid käsitleva teabe vahetamiseks on komisjon välja töötanud sõnumite vahetamise platvormi MOVE-HUB, et ühendada omavahel liikmesriikide elektroonilised registrid 51 . Platvorm majutab praegu Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU), ELi juhilubade võrgustiku (RESPER), juhtide kutsekoolituse registrite (ProDriveNet), sõidumeerikute juhikaartide registrite (TACHOnet) ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli riketest teatamise (RSI) vahelisi ühendusi 52 .

(25)Platvormi MOVE-HUB funktsioone tuleks laiendada, et võimaldada vajalikku teabe ja sõidukiandmete vahetamist direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL kohaldamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ühendama oma elektroonilised süsteemid, mis sisaldavad teavet tehnoülevaatuse kontrollkaartide ja läbisõidumõõdiku varasemate andmete kohta, platvormiga MOVE-HUB. Teabe ja andmete vahetamine platvormi MOVE-HUB kaudu peaks hakkama toimima ühe aasta jooksul pärast asjakohaste rakendusaktide vastuvõtmist vastavalt direktiivi 2014/45/EL artiklile 16 ja direktiivi 2014/47/EL artiklile 18a.

(26)Liidus või väljaspool liitu aset leidvatest tõsistest sündmustest tingitud kriisid võivad märkimisväärselt häirida tehnoülevaatuste süsteemi toimimist liidus. Kriisi ajal peaks liikmesriikidel olema võimalik pikendada tehnoülevaatuse kontrollkaartide, sealhulgas ajutiste tehnoülevaatuse kontrollkaartide kehtivusaega. Komisjoni loal peaks liikmesriikidel olema lubatud pikendada kehtivuse kaotanud tehnoülevaatuse kontrollkaartide ja ajutiste tehnoülevaatuse kontrollkaartide halduskehtivust kuue kuu võrra. Kui kriis püsib, peaks olema võimalik kehtivusaega veelgi pikendada.

(27)Võttes arvesse liidus liiklevate väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite arvu suurenemist, tuleks liiklevate sõidukite tehnokontrolli kohaldada ka väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite suhtes, et edendada ettevõtjate võrdseid võimalusi kogu liidus ning veelgi suurendada nende ohutust ja parandada ettenähtud keskkonnatoimet

(28)Liiklevate sõidukite tehnokontrolli puhul on suure heitega sõidukite kindlakstegemiseks tõhus meede suure hulga sõidukite heitgaaside kontrollimine kaugmõõtmisseadme abil. See suurendab märkimisväärselt selliste sõidukite avastamise määra võrreldes kohustuslike katsemeetoditega. Seepärast peaksid liikmesriigid kasutama kaugmõõtmisseadet, et süstemaatiliselt kontrollida suurt osa sõidukipargist tegelikes sõidutingimustes. Üks üksik kaugmõõtmine, mis näitab, et heitkogused ületavad õigusaktides sätestatud piirnorme, võib olla seotud mitmesuguste teguritega, nagu ajutine kiirendus või külm mootor. Siiski võib mitu mõõtmist, mis süstemaatiliselt näitavad keskmisest märkimisväärselt suuremat heidet, osutada kahjustatud heitekontrollisüsteemile või lubamatutele muudatustele, näiteks rikkumisele. Kuna sellised defektid ja muudatused tekitavad ülemääraseid heitkoguseid, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleks need parandada ja rikkumise eest tuleks karistada.

(29)Seetõttu peaks selline kaugmõõtmise teel tehtav kontrollimine olema osa igas liikmesriigis liiklevate sõidukite tehnokontrolli süsteemist. Selleks et kontrollimine oleks tulemuslik, peaks iga liikmesriik kontrollima vähemalt 30 % oma registreeritud mootorsõidukitest, sealhulgas sõiduautodest ja mootorratastest. Nende kaugmõõtmisandmete põhjal peaksid liikmesriigid kontrollima iga sellise sõiduki heitgaasi- ja mürataset, mille puhul kahtlustatakse, et see ületab sarnaste sõidukite keskmise taseme rohkem kui kaks korda või keskmist taset rohkem kui 3 dB. Kontrollimise võiks teha liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus kohe pärast kaugmõõtmist või sõiduki registreerimise liikmesriigi tehnoülevaatuspunktis. Teises liikmesriigis registreeritud sõidukite puhul peaks pädev asutus, kus kaugmõõtmine toimus, teatama mõõtmistulemusest ja iga järgmise liiklevate sõidukite tehnokontrolli tulemusest sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevale asutusele.

(30)Direktiivis 2014/47/EL on sätestatud ärilisel otstarbel kasutatavate raskesõidukite minimaalne osakaal, mida tuleb liidus igal aastal teedel kontrollida, kuid ei ole seatud ühtegi eesmärki liikmesriigi tasandil, mistõttu on raske tagada selle miinimumosakaalu täitmist. Tagamaks, et liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrollid aitavad parandada liiklusohutust ja vähendada õhusaastet kogu liidus, peaks iga liikmesriik tegema igal aastal esmaseid liiklevate sõidukite tehnokontrolle kokku sellisel arvul, mis vastab vähemalt 5 %-le nende territooriumil registreeritud ärilisel otstarbel kasutatavate raskesõidukite koguarvust.

(31)Digiülemineku edendamiseks ja transpordisektori kulude vähendamiseks peaksid liikmesriigid nõudma, et nende pädevad asutused aktsepteeriksid liiklevate sõidukite tehnokontrolli elektroonilisi tõendeid.

(32)Arvestades et veose ebapiisav või ohtlik kinnitamine võib tõsiselt kahjustada liiklusohutuse olukorda ja keskkonda, peaks veose kinnitamise kontroll olema liiklevate sõidukite tehnokontrolli kohustuslik osa kõigis liikmesriikides.

(33)Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks: a) tehnoülevaatuseks vajalik tehniline teave ja andmed, mis tuleb teha kättesaadavaks pädevatele asutustele, b) tehnoülevaatuse kontrollkaartide ruutkoodide suhtes kohaldatavad koostalitlusfunktsioonid ja turvameetmed, c) vahetatava teabe ja andmete vormi ja sisu jaoks vajalikud funktsioonid ja nõuded ning d) korralise ülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli andmete edastamise vorming. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 53 .

(34)Selleks et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, eelkõige kohandada direktiivide 2014/45/EL ja 2014/17/EL lisasid tehnika, tegevuse või teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et a) määrata kindlaks ottomootorite tahkete osakeste arvu ning survesüüte- ja ottomootorite NOX mõõtmise meetodid, ning b) kehtestada heitgaasi või müraemissiooni või mõlema ühised piirnormid, mida tuleks kasutada suure heitega sõidukite kindlakstegemiseks. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega 54 . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid peaksid saama pidevalt osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(35)Käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt liiklusohutuse parandamist, isikute vaba liikumise hõlbustamist ja saasteainete heite vähendamist, ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval määral saavutada, sest sõidukite kontrollimist reguleerivad riigisisesed õigusnormid tooksid kaasa erinevad nõuded. Seega on selliseid eesmärke parem saavutada liidu tasandil, kehtestades liidus liiklevate sõidukite korralise tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli ühised miinimumnõuded ja ühtlustatud eeskirjad. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)Kuigi andmed tehnoülevaatuste korra toimimise kohta on liikmesriigi tasandil kättesaadavad, ei ole need kättesaadavad liidu tasandil. Andmete puudumine takistab tehnoülevaatussüsteemi analüüsi ja hindamist. Nende puuduste kõrvaldamiseks peaksid liikmesriigid direktiivi 2014/45/EL rakendamisel esitama komisjonile regulaarselt põhiandmed igas liikmesriigis asuvate ülevaatuspunktide arvu kohta, kontrollitud sõidukite koguarvu kohta kategooriate kaupa, kontrollitud valdkondade ja puudustega aspektide kohta ning teavet teises liikmesriigis registreeritud sõidukite tehnoülevaatuse kohta. Liiklevate sõidukite tehnokontrolli puhul tuleks vähendada ja lihtsustada liikmesriikide praegust aruandekohustust, kusjuures aruandlus peaks olema harvem.

(37)Halduskoormuse vähendamiseks ja esitatud teabe kasulikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama iga kolme aasta järel aruande direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL rakendamise kohta.

(38)Tehnoülevaatussüsteem mõjutab otseselt liiklusohutust, müra ja heidet ning seetõttu tuleks see korrapäraselt läbi vaadata. Liikmesriikide ametiasutustelt saadud teabe põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi 2014/45/EL sätete (sealhulgas ülevaatuse kohaldamisala ja sagedust ning ajutiste tehnoülevaatuse kontrollkaartide tunnustamist käsitlevate sätete) tõhususe kohta ning direktiivi 2014/47/EL sätete (sealhulgas kaugmõõtmist käsitlevate sätete) tõhususe kohta.

(39)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse [PP/KK/AAAA].

(40)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta 55 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud.

(41)Seepärast tuleks direktiive 2014/45/EL ja 2014/47/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/45/EL muutmine

Direktiivi 2014/45/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 kuues taane asendatakse järgmisega:

„–    kahe- või kolmerattalised sõidukid – L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõidukid mootori töömahuga üle 125 cm3 või suurima püsinimivõimsusega või suurima kasuliku võimsusega üle 11 kW;

–    peamiselt avalikel teedel kasutatavad T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria ratastraktorid maksimaalse valmistajakiirusega üle 40 km/h.“;

(b)lõike 2 seitsmes taane jäetakse välja.

(2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse alapunkt 6a:

„6a) „ühendatud sõiduk“ – sõiduk, millele on paigaldatud seade, mis on konstrueeritud nii, et võimaldab traadita ühendust või sidet väliste seadmete, sõidukite, võrkude või teenustega;“

(b)punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10) „tüübikinnitus“ – menetlus, millega liikmesriik kinnitab, et sõiduk vastab määrustes (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2018/858 osutatud asjaomastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele;“

(c)punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12) „tehnoülevaatuse kontrollkaart“ – pädeva asutuse või ülevaatuspunkti väljaantud tehnoülevaatuse aruanne;“

(d)lisatakse alapunkt 12a:

„12a) „ajutine tehnoülevaatuse kontrollkaart“ – tehnoülevaatuse kontrollkaart, mille on välja andnud pädev asutus või ülevaatuspunkt, mille asukoht vastavalt artikli 4 lõikele 3 on mõnes muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik vastavalt ;“.

(3)Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Kohustused

1.Iga liikmesriik tagab, et tema territooriumil registreeritud sõidukid läbivad korralise ülevaatuse vastavalt käesolevale direktiivile.

2.Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, teeb tehnoülevaatust sõiduki registreerimise liikmesriik või kõnealuse liikmesriigi poolt selleks volitatud avalik-õiguslik asutus või kõnealuse liikmesriigi poolt määratud ning tema järelevalve alla kuuluvad asutused või ettevõtted, sealhulgas tegevusloa saanud avalik-õiguslikud või erasektori asutused.

3.M1-kategooria sõidukite puhul võib tehnoülevaatust teha ka muus kui sõiduki registreerimise liikmesriigis. Sellise tehnoülevaatuse tulemus lisatakse ajutisele tehnoülevaatuse kontrollkaardile, mis kehtib kuus kuud. Pädev asutus edastab ülevaatuse tulemuse sõiduki registreerimise liikmesriigile, kes kannab selle riiklikusse sõidukiregistrisse. Kui sõiduki registreerimise liikmesriik ei tunnusta asjaomase liikmesriigi poolt välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarte kooskõlas lõikega 4, tehakse järgmine tehnoülevaatus sõiduki registreerimise liikmesriigis.

4.Liikmesriigid võivad tunnustada sellist muud tehnoülevaatuse kontrollkaarti kui lõikes 3 osutatud ajutine tehnoülevaatuse kontrollkaart, mis on välja antud muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik. Sel juhul peetakse seda tehnoülevaatuse kontrollkaarti samaväärseks sõiduki registreerimise liikmesriigis välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaardiga. Liikmesriigid, kes otsustavad tunnustada teises liikmesriigis välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarti, teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks kontrollitavate aspektide tehnoülevaatuseks vajalik tehniline teave, soovituslike ülevaatusmeetodite kasutamine ning kehtestada üksikasjalikud eeskirjad andmevormingu ja asjakohasele tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta. Selline tehniline teave võib hõlmata eelkõige juhiseid ja andmeid sõiduki elektroonilise liidese kasutamise kohta, diagnostika veakoode ja tarkvara versioone ning hoiatusmärgutulede või märgulampide kirjeldusi ja jooniseid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Kooskõlas määruses (EL) 2018/858 sätestatud põhimõtetega teevad sõidukitootjad lõikes 5 osutatud tehnilise teabe asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tasuta ja põhjendamatu viivituseta ning mittediskrimineerivalt ja masinloetavas vormis. Kõnealused pädevad asutused teevad selle tehnilise teabe kättesaadavaks nende poolt tegevusloa saanud ülevaatuspunktidele.

7.Liikmesriigid tagavad, et riigisiseses õiguses sätestatakse kohustus hoida sõidukit ohutuna ja tehnonõuetele vastavas korras.“

(4)Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Läbisõidumõõdiku näitude registreerimine

1.Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimaldada läbisõidumõõdiku näitude registreerimist riiklikus andmebaasis või sõidukiregistris. Nad nõuavad, et lisaks ülevaatuspunktidele registreeriks ka teenuseosutaja, kes väljastab arve või muu dokumendi seoses sõiduki remondi- või hooldustöödega, läbisõidumõõdiku näidu selle töö tegemise ajal kõnealuses andmebaasis või riiklikus sõidukiregistris. Samuti nõuavad liikmesriigid, et sõidukitootjad edastaksid nende toodetud ühendatud sõidukite läbisõidumõõdiku näidud iga kolme kuu järel alates sõiduki esmase registreerimise kuupäevast.

2.Liikmesriigid teevad oma registreeritud sõidukite läbisõidumõõdiku varasemad andmed kättesaadavaks inspektoritele, registreerimistunnistuse omanikule ja liikmesriikide pädevatele asutustele, kes vastutavad tehnoülevaatuse, sõidukite registreerimise ja sõiduki tüübikinnituse eest.

3.Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et teavitada kasutatud sõidukite võimalikke ostjaid lõikes 2 osutatud varasemate läbisõidumõõdiku andmete kättesaadavusest.

4.Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud riiklikes andmebaasides ja sõidukiregistrites säilitatavad läbisõidumõõdiku andmed anonüümsena (ainult sõiduki identifitseerimisnumbri esimesed kümme märki) kättesaadavaks ka liikmesriikide statistikaametitele ja komisjonile (Eurostatile) kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009* artiklitega 17a ja 17b.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj ).“

(5)Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Ülevaatuse kuupäev ja sagedus

1.Sõidukid läbivad tehnoülevaatuse vähemalt järgmise intervalliga, ilma et see piiraks lõike 4 kohase paindlikkuse kohaldamist liikmesriigi poolt:

(a)M1 ja N1-kategooria sõidukid: neli aastat pärast sõiduki esmast registreerimist ja seejärel iga kahe aasta järel kuni kümne aasta möödumiseni sõiduki esmasest registreerimisest ning seejärel igal aastal; N1-kategooria sõidukite puhul kohaldatakse siiski ka I lisa punktis 8.2 loetletud aspektide kontrollimist tehnoülevaatusel üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ja seejärel igal aastal;

(b)takso või kiirabiautona kasutatavad M1-kategooria sõidukid, M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukid: üks aasta pärast sõiduki esmast registreerimist ning seejärel igal aastal;

(c)T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria ratastraktorid, mida kasutatakse peamiselt avalikel teedel ärivedudeks: neli aastat pärast sõiduki esmast registreerimist ja seejärel iga kahe aasta järel.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvestatakse artikli 4 lõikes 3 osutatud tehnoülevaatuse puhul järgmise tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivusaja lõppkuupäeva alates selle ülevaatuse tulemusel väljastatud ajutise tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivusaja lõppemisest.

2.Liikmesriigid kehtestavad asjakohased intervallid tehnoülevaatuse läbimiseks L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõidukitele mootori töömahuga üle 125 cm³ või maksimaalse püsinimivõimsuse või kasuliku võimsusega üle 11 kW.

3.Olenemata sõiduki viimase tehnoülevaatuse kuupäevast peavad sõidukid läbima tehnoülevaatuse, kui sõiduki ohutus- ja keskkonnasüsteeme ning osi on oluliselt muudetud.

4.Liikmesriik või pädev asutus võib kehtestada mõistliku ajavahemiku, mille jooksul tehnoülevaatus tehakse, ületamata lõikes 1 sätestatud intervalle.“

(6)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate sõidukikategooriate (välja arvatud L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõidukid) puhul tagavad liikmesriigid, et tehnoülevaatus hõlmab vähemalt I lisa punktis 2 osutatud valdkondi.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Liikmesriigid kehtestavad asjakohased kontrollivaldkonnad, -aspektid ja -meetodid L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõidukitele mootori töömahuga üle 125 cm3 või maksimaalne püsinimivõimsuse või kasuliku võimsusega üle 11 kW.“;

(c)lisatakse lõige 4:

„4.    Sõiduki registreerimise liikmesriik võib otsustada mitte nõuda käesoleva direktiivi I lisa punkti 3 alapunktis 8.1 või 8.2 osutatud aspektide kontrollimist sõiduki tehnoülevaatuse ajal, kui sõiduk on tehnoülevaatuse tähtajale eelneva kuue kuu jooksul edukalt läbinud vastava heitgaasi- või müramõõtmise või mõlema mõõtmise, mis hõlmas direktiivi 2014/47/EL lisa punkti 3 alapunktis 8.1 või 8.2 või mõlemas osutatud aspektide kontrollimist.“

(7)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Tehnoülevaatuse kontrollkaart

1.Liikmesriigid tagavad, et sõiduki tehnoülevaatuse teinud ülevaatuspunktid või vajaduse korral pädevad asutused väljastavad kõnealuse sõiduki kohta tehnoülevaatuse kontrollkaardi, millel on esitatud vähemalt II lisa kohased liidu ühtlustatud koodidele vastavad standarditud elemendid. Liikmesriigid tagavad, et tehnoülevaatuse kontrollkaart väljastatakse elektroonilise tõendina Euroopa digiidentiteedikukrutele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014**.

Liikmesriigid tagavad, et tehnoülevaatuse kontrollkaart sisaldab teavet, mis on vajalik nende kontrollkaartide autentimiseks ja kehtivuse kontrollimiseks.

Liikmesriigid esitavad komisjonile tehnoülevaatuse kontrollkaartide usaldusväärsete väljastajate nimekirja, mida nad ajakohastavad. Komisjon teeb selle väljastajate nimekirja turvalise kanali kaudu avalikult kättesaadavaks automaatseks andmetöötluseks sobival elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud kujul.

2.Liikmesriigid nõuavad, et ülevaatuspunktid või vajaduse korral pädevad asutused esitaksid sõiduki ülevaatusele toonud isikule taotluse korral tehnoülevaatuse kontrollkaardi kinnitatud väljatrüki. Need väljatrükid peavad olema kasutajasõbralikud ja sisaldama koostalitlusvõimelist [vöötkoodi][ruutkoodi], mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Hiljemalt kuus kuud pärast lõikes 9 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist peab [vöötkood][ruutkood] vastama kõnealustes rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele. Kontrollkaardil sisalduv teave esitatakse ka inimloetaval kujul ning see peab olema vähemalt kontrollkaardi väljastanud liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

3.Olenemata artiklist 5 tunnustab liikmesriik teises liikmesriigis juba registreeritud sõiduki ümberregistreerimisel kõnealuses teises liikmesriigis paberil või elektrooniliselt välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarti samaväärsena tema enda välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaardiga, tingimusel et kõnealune kontrollkaart on ümberregistreerimise liikmesriigi tehnoülevaatuste sageduse seisukohast endiselt kehtiv. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele põhjendamatu viivituseta kõik uued tehnoülevaatuse kontrollkaardi näidised ja tehnoülevaatuse kontrollkaartidele elektroonilise tõendina väljastatud andmekogumite kirjelduse. Komisjon avaldab need näidised ja andmekogumite kirjeldused.

4.Lisaks lõike 3 sätetele tunnustavad liikmesriigid elektroonilise või paberkandjal tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivust juhul, kui korralise tehnoülevaatuse kehtiva tõendiga sõiduki omanik vahetub.

5.Sõiduki registreerimise liikmesriik tunnustab teises liikmesriigis väljastatud ajutise tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivust.

6.Ülevaatuspunktid edastavad elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele nende väljastatud tehnoülevaatuse kontrollkaartidel sisalduva teabe. Selline teave edastatakse mõistliku aja jooksul pärast tehnoülevaatuse kontrollkaartide väljastamist. Liikmesriigid määravad kindlaks ajavahemiku, mille jooksul pädev asutus teavet säilitab. Kõnealune ajavahemik on vähemalt 36 kuud, ilma et see mõjutaks liikmesriikide riiklike maksusüsteemide kohaldamist.

7.Liikmesriigid tagavad, et eelmisel tehnoülevaatuse kontrollkaardil olev teave tehakse inspektoritele kättesaadavaks.

8.Liikmesriigid tagavad, et tehnoülevaatuse tulemused teatatakse või tehakse võimalikult kiiresti elektrooniliselt kättesaadavaks sõiduki registreerimise eest vastutavale asutusele. Kõnealune teade sisaldab tehnoülevaatuse kontrollkaardil sisalduvat teavet.

9.Hiljemalt [jõustumise kuupäev + 2 aastat] võtab komisjon vastu rakendusaktid, et kehtestada tehnilised kirjeldused ja eeskirjad seoses järgmisega:

(a)lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollkaartide turvaline väljastamine ja kontrollimine;

(b)isikuandmete kaitse ja turvalisuse tagamine;

(c)tehnoülevaatuse kontrollkaartide ühise andmestruktuuri kehtestamine;

(d)kehtiva, turvalise ja koostalitlusvõimelise [vöötkoodi][ruutkoodi] väljastamine ja kontrollimine;

(e)tehnoülevaatuse kontrollkaartide usaldusväärsetest väljastajatest teavitamine.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

________________________________

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj)“.

(8)Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Puuduste korral võetavad järelmeetmed

1.Üksnes väheoluliste puuduste esinemise korral peetakse ülevaatust läbituks, puudused tuleb kõrvaldada ja sõiduk ei pea läbima uut ülevaatust.

2.Oluliste puuduste korral ei peeta sõidukit ülevaatust läbinuks. Liikmesriik või pädev asutus otsustab, millise tähtaja jooksul võib asjaomast sõidukit kasutada enne järgmist tehnoülevaatust, mis peab toimuma hiljemalt kaks kuud pärast esmast ülevaatust. Ülevaatuse tulemus ja järgmise ülevaatuse tähtaeg teatatakse sõiduki registreerimise liikmesriigile ja kantakse sõidukiregistrisse vastavalt nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ*** artikli 3a lõikele 1. Järgmine ülevaatus võib toimuda liikmesriigis, kus sõiduk ei läbinud algset ülevaatust, või sõiduki registreerimise liikmesriigis.

3.Ohtlike puuduste korral ei peeta sõidukit ülevaatust läbinuks. Liikmesriik või pädev asutus võib otsustada, et asjaomast sõidukit ei tohi avalikel teedel kasutada ja et liikluses kasutamise luba tuleb piiratud tähtaja jooksul peatada, ilma et nõutav oleks uus registreerimisprotsess. Sellisest peatamistaotlusest teatatakse sõiduki registreerimise liikmesriigile ja peatamine kantakse vastavalt direktiivi 1999/37/EÜ artikli 3a lõikele 1 sõidukiregistrisse. Puuduste kõrvaldamisel väljastatakse viivitamata uus tehnoülevaatuse kontrollkaart, mis kinnitab, et sõiduk on sõidukorras. Uue kontrollkaardi väljastab pädev asutus, kes taotles peatamist.

4.Kui sõiduki mis tahes osa, sealhulgas heitekontrollisüsteemi, summutit, ohutusega seotud süsteeme või läbisõidumõõdikut on selgelt rikutud või nendega on manipuleeritud eesmärgiga vähendada sõiduki läbisõidunäitu või näidata seda tegelikust erinevana, loetakse selline rikkumine või manipuleerimine oluliseks või ohtlikuks puuduseks ning selle eest määratakse tegelik, proportsionaalne, ennetav ja mittediskrimineeriv karistus.

***    Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/37/oj )“.

(9)Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Andmevahetus liikmesriikide ametiasutuste vahel

1.Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Nad vahetavad teavet ja andmeid eelkõige selleks, et tehnoülevaatuse ajal kontrollida sõiduki õiguslikku seisundit ja tehnilist seisukorda, vajaduse korral liikmesriigis, kus see on registreeritud.

Liikmesriigid võimaldavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja volitatud ülevaatuspunktidele juurdepääsu riiklikes andmebaasides säilitatavatele sõidukite registreerimisandmetele ning andmetele, mis on seotud vastavustunnistuste, viimase tehnoülevaatuse kontrollkaardi, liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruannete ja sõiduki läbisõidumõõdiku varasemate andmetega.

Liikmesriigid ühendavad oma tehnoülevaatuse kontrollkaartide ja läbisõidumõõdikute varasemate andmete elektroonilised süsteemid komisjoni väljatöötatud elektroonilise süsteemi MOVE-HUB kaudu nii, et kõikide liikmesriikide pädevatel asutustel ja volitatud ülevaatuspunktidel oleks võimalik reaalajas tutvuda mis tahes teise liikmesriigi asjakohase andmebaasi või riikliku sõidukiregistriga.

2.Hiljemalt [PALUN LISADA KUUPÄEV: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse elektroonilise süsteemi MOVE-HUB funktsioonide rakendamiseks vajalik kord ning määratakse kindlaks miinimumnõuded sellise teabe ja andmete vormile ja sisule, mida liikmesriigid vahetavad seoses sõidukite tehnoülevaatusega. Kõnealuste rakendusaktidega tagatakse isikuandmete kaitse ja need võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Lõikes 1 sätestatud elektrooniliste süsteemide ühendused võetakse kasutusele ühe aasta jooksul pärast lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist.“

(10)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

(a)esimene taane asendatakse järgmisega:

„–    ajakohastada ainult artikli 2 lõikes 1, artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud sõidukikategooriate tähiseid, kui sõidukikategooriaid muudetakse tulenevalt artikli 2 lõikes 1 osutatud tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide muudatustest, ilma et see puudutaks ülevaatuste ulatust ja sagedust;“

(b)kolmas taane asendatakse järgmisega:

„–    kohandada pärast positiivset hinnangut maksumusele ja kasule I lisa punkti 3 kontrollitavate aspektide loetelu, ülevaatusmeetodite, ülevaatuse mitteläbimise põhjuste ja puuduste hindamise osas;“

(c)lisatakse neljas taane:

„–    täpsustada I lisa punkti 3 alapunktis 8.2 sätestatud meetodid ottomootorite tahkete osakeste arvu mõõtmiseks ning diiselmootorite ja ottomootorite lämmastikoksiidide (NOX) heitkoguste mõõtmiseks.“

(11)Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Aruandlus

Hiljemalt [kaks aastat pärast artikli 20a lõikes 1 osutatud kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige seoses selle kohaldamisala käsitlevate sätete tõhususega, täpsemalt seoses L-kategooria sõidukitega, ülevaatuste sagedusega, tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikuse tunnustamisega teisest liikmesriigist pärit sõidukite ümberregistreerimisel ning ajutiste tehnoülevaatuse kontrollkaartide tunnustamisega. Samuti analüüsitakse aruandes, kas lisasid on vaja ajakohastada, võttes eelkõige arvesse tehnika arengut ja tehnilisi tavasid.“

(12)Lisatakse artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Teabe edastamine komisjonile

1.Liikmesriigid edastavad komisjonile 31. märtsiks 2030 ja seejärel iga kolme aasta järel 31. märtsiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999**** artiklis 28 osutatud veebipõhise aruandlusplatvormi (edaspidi „e-platvorm“) kaudu iga eelneva kolme kalendriaasta kohta kogutud andmed nende territooriumil kontrollitud sõidukite kohta. Need andmed sisaldavad järgmist teavet (kalendriaasta kohta):

(a)ülevaatuspunktide arv liikmesriigi kohta;

(b)kontrollitud sõidukite koguarv;

(c)kontrollitud sõidukite arv kategooriate kaupa;

(d)käesoleva direktiivi I lisa punkti 3 kohaselt kontrollitud valdkonnad ja puudustega aspektid;

(e)teises liikmesriigis registreeritud kontrollitud sõidukite arv, kategooria ja [mitteläbimismäär][katsetulemus].

Esimene aruanne hõlmab eraldi aastaid 2027, 2028 ja 2029.

2.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm, mida liikmesriigid peavad kasutama lõikes 1 osutatud andmete edastamiseks e-platvormi kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

****    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj ).“

(13)Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Tehnoülevaatuse kontrollkaartide kehtivuse pikendamine kriisiolukorras

1.Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„kriisiolukord“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline. millel on märkimisväärne otsene või kaudne mõju maanteetranspordi valdkonnale ning mis takistab või märkimisväärselt piirab liikmesriikides registreeritud sõidukite omanike või valdajate või riikide asjaomaste ametiasutuste võimalust teha tehnoülevaatust;

(b)„kriisiperiood“ – ajavahemik, mille jooksul komisjon on andnud liikmesriigile lõikes 2 osutatud korras loa võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

2.Liikmesriigi kogu territooriumi või osa sellest hõlmava kriisiolukorra korral võib kõnealune liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud taotlusega pöörduda komisjoni poole, et võtta vastu otsus, millega lubatakse kõnealusel liikmesriigil võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid kogu oma territooriumil või selle osas. Selliseid meetmeid võib kohaldada maksimaalselt kuus kuud. Kuni kriisiolukord püsib, võib komisjon liikmesriigi taotlusel lubada meetmeid pikendada veel kuue kuu võrra.

3.Komisjon võib otsustada, et kriisiperiood algas enne, kui asjaomane liikmesriik esitas lõike 2 kohaselt taotluse.

4.Kui komisjon saab kahelt või enamalt liikmesriigilt nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, mis on seotud ühe kriisiolukorraga, mis hõlmab kogu nende territooriumi või osa sellest, võib ta võtta vastu ühe otsuse, mida kohaldatakse kõigi nende liikmesriikide suhtes.

5.Olenemata artikli 5 lõikest 1, artikli 10 lõikest 1 ja II lisa punktist 8, võivad liikmesriikide pädevad asutused maksimaalselt kuue kuu võrra pikendada kõigi või teatavate kategooriate sõidukite selliste tehnoülevaatuse kontrollkaartide kehtivusaega, mis on lõppenud või lõpeks kriisiperioodil. Seda ajavahemikku võib pikendada järjestikuste kuuekuuliste ajavahemike kaupa seni, kuni kriis kestab ja komisjon annab pikendamiseks loa.

6.Liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile, kes teavitab teisi liikmesriike ja avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas.“

(14)I lisa, III lisa ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2014/47/EL muutmine

Direktiivi 2014/47/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liikmesriikide territooriumil liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja sõidukite kaugmõõtmise miinimumnõuded.“

(2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)    lisatakse punkt aa:

„aa) peamiselt kaubaveoks projekteeritud ja valmistatud kuni 3,5-tonnised mootorsõidukid (N1-kategooria sõidukid);“

ii)    lisatakse teine lõik:

*****    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/167/oj ).“

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust teha lõikes 1 nimetamata liiklevate sõidukite tehnokontrolli ning kontrollida muid maanteetranspordi ja liiklusohutusega seotud aspekte või teha kontrolle mujal kui avalikel teedel. Ükski käesoleva direktiivi säte ei takista liikmesriikidel liiklusohutuse tagamiseks piirata mõne konkreetse sõidukitüübi kasutamist nende teedevõrgu teatud osades.“

(3)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11) „tehnoülevaatuse kontrollkaart“ – direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktis 12 määratletud tehnoülevaatuse aruanne;“

(b)punkt 18 jäetakse välja;

(c)lisatakse punktid 21 ja 22:

„21) „kaugmõõtmine“ – sõidukite kontrollimine maanteel paiksete või liikuvate teeäärsete seadmete lähedalt mööduvate sõidukite heitgaasi, sealhulgas lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitkoguste või mürataseme või heitgaasivoo mõõtmise teel;

22) „heitgaasivoo mõõtmine“ – maanteel liikleva sõiduki tekitatavate õhusaasteainete heitkoguste mõõtmine, kasutades järelsõitvat, asjakohase proovivõtuseadme ja mõõtevahendiga varustatud sõidukit.“

(4)Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Liiklevate sõidukite tehnokontrolli süsteem

Liiklevate sõidukite tehnokontrolli süsteem hõlmab artiklis 4a osutatud kaugmõõtmist, artikli 10 lõikes 1 osutatud liiklevate sõidukite esmaseid tehnokontrolle ja artikli 10 lõikes 2 osutatud üksikasjalikumaid liiklevate sõidukite tehnokontrolle.“

(5)Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Kaugmõõtmine

1.Liikmesriigid kasutavad kaugmõõtmistehnoloogiat, et kontrollida mootorsõidukite tekitatavate õhusaasteainete heidet ja mürataset. Igal aastal võtab liikmesriik vajalikud meetmed, et kontrollida seda tehnoloogiat kasutades vähemalt 30 % mootorsõidukitest, mis on registreeritud tema territooriumil.

2.Liikmesriigid kasutavad sellise kaugmõõtmise tulemusi suure heitega sõidukite kindlakstegemiseks. Ühe kaugmõõtmise alusel ei loeta sõidukit siiski liiklevate sõidukite tehnokontrolli mitteläbinuks või läbinuks.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida heitgaasi- või mürataset või mõlemat igal sõidukil, mille puhul on kuue kuu jooksul tehtud vähemalt kolme kaugmõõtmise andmete põhjal kahtlus, et selle heide ületab teatavat taset. Heitgaasi puhul peab see tase olema kaks korda suurem kui samasse sõidukikategooriasse ja heitgaasiklassi kuuluvate ja sama tüüpi süütega, st otto- või diiselmootoriga sõidukite keskmine tase. Müratase peab olema samasse sõidukikategooriasse kuuluvate sõidukite keskmisest tasemest 3 dB kõrgem.

Selline kontrollimine liikmesriikide poolt võib toimuda järgmiselt:

(a)kohe pärast kaugmõõtmist, artikli 10 kohase liiklevate sõidukite tehnokontrolli osana, sealhulgas müra- või heitgaasitaseme või mõlema mõõtmise vastavalt II lisa punkti 3 alapunktile 8;

(b)15 päeva jooksul pärast viimast kaugmõõtmist direktiivi 2014/45/EL artiklis 12 osutatud ülevaatuspunktis sõidukite puhul, mis on registreeritud liikmesriigis, kus kaugmõõtmised tehti, pärast seda, kui pädev asutus on omanikku teavitanud viie päeva jooksul pärast viimast kaugmõõtmist.

3.Teises liikmesriigis registreeritud sõidukite puhul teavitab pädev asutus sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevat asutust kaugmõõtmistest ja igast järgnevast liiklevate sõidukite tehnokontrollist käesoleva direktiivi artiklis 17 osutatud kontaktpunktide kaudu. Kui järgnevat liiklevate sõidukite tehnokontrolli ei toimunud, nõuab sõiduki registreerimise liikmesriik, et sõiduki registreerimistunnistuse omanik esitaks sõiduki ülevaatusele direktiivi 2014/45/EL artiklis 12 osutatud mis tahes ülevaatuspunktis hiljemalt 45 päeva pärast teate saamist liikmesriigilt, kus toimus kaugmõõtmine.

4.Liikmesriigid võivad kontrollida ka iga sellise sõiduki heitgaasi- või mürataset või mõlemat, mille puhul on ainult ühe või kahe kaugmõõtmise alusel kahtlus, et heide ületab lõikes 2 osutatud keskmisi tasemeid rohkem kui kaks korda või rohkem kui 3 dB. Selline kontrollimine tehakse kooskõlas lõikega 3.“

(6)Artikli 5 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.    Artikli 2 lõike 1 punktides a, b, c ja d osutatud sõidukitele liikmesriikides igal kalendriaastal tehtavate esmaste liiklevate sõidukite tehnokontrollide koguarv moodustab vähemalt 5 % nende territooriumil registreeritud sõidukite koguarvust.

2.    Artikli 2 lõike 1 punktis aa osutatud sõidukitele liikmesriikides igal kalendriaastal tehtavate esmaste liiklevate sõidukite tehnokontrollide koguarv moodustab vähemalt 2 % nende territooriumil registreeritud sõidukite koguarvust.“

(7)Artikli 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ettevõtjatele riskiprofiili omistamisel võivad liikmesriigid kasutada I lisas sätestatud kriteeriume. Nimetatud teavet kasutatakse suure riskipotentsiaaliga ettevõtjate rangemaks ja sagedasemaks kontrollimiseks. Riskiastme hindamise süsteemi haldavad liikmesriikide pädevad asutused.

Artikli 2 lõike 1 punktides a–c osutatud sõidukite suhtes tagavad liikmesriigid, et üksikute ettevõtjate käitatavatel sõidukitel avastatud ning käesoleva direktiivi II lisas ja vajaduse korral III lisas sätestatud puuduste arvu ja raskusastet käsitlev teave lisatakse riskiastme hindamise süsteemi, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 9.“

(8)Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Liikmesriigid nõuavad, et sõidukijuhi käsutuses oleks viimase korralise tehnoülevaatuse elektrooniline kontrollkaart või selle kinnitatud väljatrükk ning viimase liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruanne. Liikmesriigid nõuavad, et nende ametiasutused aktsepteeriksid selliste tehnoülevaatuste ja kontrollide elektroonilisi tõendeid.“

(9)Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Sõidukite väljavalimine esmaseks liiklevate sõidukite tehnokontrolliks

Inspektorid valivad esmaseks liiklevate sõidukite tehnokontrolliks välja eelisjärjekorras sõidukid, mida käitavad käesoleva direktiivi I lisas sätestatud kriteeriumidele vastavad või direktiivis 2006/22/EÜ osutatud kõrge riskiprofiiliga ettevõtjad. Sõidukeid võib kontrolliks valida ka juhuvaliku alusel või kui kahtlustatakse, et sõiduk on liiklus- või keskkonnaohtlik, näiteks kaugmõõtmise põhjal.“

(10)Artikli 10 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kontrollib artikli 7 lõike 1 ja artikli 18a lõike 1 kohaselt nõutavat viimase tehnoülevaatuse kontrollkaarti ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruannet, kui need on olemas;“

(b) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) hindab visuaalselt veose kinnitatust artikli 13 kohaselt;“.

(11)Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Veose kinnitamise kontroll

1.Liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus kontrollitakse sõidukite veose kinnitamist kooskõlas III lisaga, et tagada veose kinnitamine viisil, mis ei sega ohutut juhtimist ega ohusta elu, tervist, vara ega keskkonda. Kontrollidega tehakse kindlaks, kas sõiduki mis tahes käitamisel (sh hädaolukorras või ülesmäge liikuma hakkamisel)

(a)liiguvad veose osad üksnes minimaalselt üksteise suhtes, vastu seinu või sõiduki pindu ning

(b)veose osad ei liigu kaubaruumist ega veoplatvormilt väljapoole.

2.Ilma et see piiraks teatavate, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ****** hõlmatud kaubakategooriate suhtes kohaldatavate nõuete kohaldamist, kinnitatakse veos ja kontrollitakse veose kinnitust kooskõlas III lisa I jaos sätestatud põhimõtetele ja asjakohasel juhul ka standarditele. Kasutada võib kõnealuse jao punktis 5 nimetatud standardite viimast versiooni.

3.Veose kinnitamisega seotud oluliste või ohtlike puuduste korral kohaldatakse ka artiklis 14 osutatud järelmeetmeid.

4.Liikmesriigid tagavad, et veose kinnitamist kontrollivad töötajad on selleks nõuetekohaselt koolitatud.

******    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/68/oj ).“

(12)Artiklisse 14 lisatakse lõige 4:

„4. Sõiduki mis tahes osa, sealhulgas heitekontrollisüsteemi, summuti ja ohutusega seotud süsteemide ilmset rikkumist või manipuleerimist loetakse oluliseks või ohtlikuks puuduseks ning selle eest määratakse tegelik, proportsionaalne, ennetav ja mittediskrimineeriv karistus.“

(13)Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Pärast üksikasjalikumat kontrolli koostab inspektor aruande kooskõlas IV lisaga. Liikmesriigid tagavad, et sõiduki juhile antakse kontrolliaruande elektrooniline koopia.“

(14)Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui muus kui kontrolli tegevas liikmesriigis registreeritud sõidukil avastatakse olulised või ohtlikud puudused või puudused, mille tõttu piiratakse sõiduki kasutamist või keelatakse selle kasutamine, teavitab kontaktpunkt sõiduki registreerimise liikmesriigi kontaktpunkti kõnealuse kontrolli tulemustest. Kõnealune teave sisaldab liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruande elemente, mis on esitatud IV lisas, ja see edastatakse sõiduki registreerimise liikmesriigi kontaktpunktile komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/2205******* artiklis 3 osutatud liiklevate sõidukite tehnokontrolli teavitussüsteemi kaudu.

*******Komisjoni 29. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2205, üksikasjalike eeskirjade kohta, mille alusel teatatakse oluliste või ohtlike puudustega tarbesõidukitest, mis on avastatud liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus (ELT L 314, 30.11.2017, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2017/2205/oj ).“

(15)Lisatakse artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Andmevahetus liikmesriikide ametiasutuste vahel

1.Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Nad vahetavad teavet ja andmeid eelkõige selleks, et vajaduse korra kontrollida liiklevate sõidukite tehnokontrolli ajal sõiduki õiguslikku seisundit ja tehnilist seisukorda liikmesriigis, kus sõiduk on registreeritud.

Liikmesriigid võimaldavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele juurdepääsu riiklikes andmebaasides säilitatavatele andmetele, mis on seotud vastavustunnistuste, viimase tehnoülevaatuse kontrollkaardi, liiklevate sõidukite tehnokontrolli aruannete ja sõiduki läbisõidumõõdiku varasemate andmetega.

Liikmesriigid ühendavad oma tehnoülevaatuse kontrollkaartide ja läbisõidumõõdikute varasemate andmete elektroonilised süsteemid komisjoni välja töötatud elektroonilise süsteemi MOVE-HUB kaudu nii, et mis tahes liikmesriigi pädevatel asutustel oleks võimalik reaalajas tutvuda mis tahes teise liikmesriigi asjakohase andmebaasi või riikliku sõidukiregistriga.

2.Hiljemalt [PALUN LISADA KUUPÄEV: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse elektroonilise süsteemi MOVE-HUB funktsioonide rakendamiseks vajalik kord ning määratakse kindlaks miinimumnõuded sellise teabe ja andmete vormile ja sisule, mida liikmesriigid vahetavad seoses liiklevate sõidukite tehnokontrolliga. Kõnealuste rakendusaktidega tagatakse isikuandmete kaitse ja need võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Lõikes 1 sätestatud elektrooniliste süsteemide ühendused võetakse kasutusele ühe aasta jooksul pärast lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist.“

(16)Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Teabe edastamine komisjonile

1.Liikmesriigid edastavad komisjonile 31. märtsiks 2030 ja seejärel iga kolme aasta järel 31. märtsiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999******** artiklis 28 osutatud veebipõhise aruandlusplatvormi (edaspidi „e-platvorm“) kaudu iga eelneva kolme kalendriaasta kohta kogutud andmed nende territooriumil kontrollitud sõidukite kohta. Need andmed sisaldavad kalendriaasta kohta järgmist teavet:

(a)kontrollitud sõidukite koguarv;

(b)kontrollitud sõidukite arv kategooriate kaupa;

(c)iga kontrollitud sõiduki registreerimisriik;

(d)üksikasjalikumate kontrollide puhul kontrollitud valdkonnad ja puudustega aspektid vastavalt käesoleva direktiivi IV lisa punktile 10;

(e)käesoleva direktiivi artikli 4a kohaselt tehtud kaugmõõtmiste tulemused.

Esimene aruanne hõlmab eraldi aastaid 2027, 2028 ja 2029.

2.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 osutatud andmete e-platvormi kaudu edastamise vormingu kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kuni kõnealuste eeskirjade jõustumiseni kasutavad liikmesriigid V lisas esitatud aruande standardvormi.

********    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj ).“

(17)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

(a)teine ja kolmas taane asendatakse järgmistega:

„–    ajakohastada II lisa punkti 3 meetodite osas, kui ilmnevad tõhusamad ja mõjusamad kontrollimeetodid, laiendamata kontrollitavate aspektide loetelu;

–    kohandada pärast positiivset hinnangut maksumusele ja kasule II lisa punkti 3 kontrollitavate aspektide, meetodite, ülevaatuse mitteläbimise põhjuste ja puuduste hinnangu osas, kui muutuvad tüübikinnituse kohustuslikud nõuded liiklusohutust ja keskkonda käsitlevates liidu õigusaktides;“

(b)lisatakse neljas ja viies taane:

„–    kehtestada heitgaaside või müraemissiooni või mõlema ühised [kaugmõõtmise] piirnormid, mida kasutatakse suure heitega sõidukite kindlakstegemiseks, tuginedes liikmesriikide poolt komisjonile artikli 20 lõike 1 punkti e kohaselt edastatud tulemustele; defektse heitekontrollisüsteemiga sõidukite ja rikutud heitekontrollisüsteemiga sõidukite tuvastamiseks võib kehtestada erinevad piirnormid;

–     täpsustada II lisa punkti 3 alapunktis 8.2 sätestatud meetodid ottomootorite tahkete osakeste arvu mõõtmiseks ning diiselmootorite ja ottomootorite lämmastikoksiidide (NOX) heitkoguste mõõtmiseks.“

(18)Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Aruandlus

Hiljemalt [kaks aastat pärast artikli 20 lõikes 1 osutatud kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu direktiivi mõjule seoses liiklusohutuse paranemisega ja heitkoguste vähendamisega.“

(19)II, III, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [PALUN LISADA KUUPÄEV: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

Sisukord

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikli 1 punktiga 1 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 2 kohaldamisala kohta

Artikli 1 punktiga 2 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 3 mõistete kohta

Artikli 1 punktiga 3 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 4 kohustuste kohta

Artikli 1 punktiga 4 lisatakse direktiivi 2014/45/EL uus artikkel 4a läbisõidumõõdiku näitude registreerimise kohta

Artikli 1 punktiga 5 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 5 ülevaatuse kuupäeva ja sageduse kohta

Artikli 1 punktiga 6 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 6 ülevaatuse sisu ja meetodite kohta

Artikli 1 punktiga 7 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 8 tehnoülevaatuse kontrollkaartide kohta

Artikli 1 punktiga 8 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 9 puuduste korral võetavate järelmeetmete kohta

Artikli 1 punktiga 9 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 16 uue artikliga 16 liikmesriikide ametiasutuste vahelise andmevahetuse kohta

Artikli 1 punktiga 10 muudetakse direktiivi 2014/45/EL artiklit 17 delegeeritud õigusaktide kohta

Artikli 1 punktiga 11 asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 20 aruandluse kohta

Artikli 1 punktiga 12 lisatakse direktiivi 2014/45/EL uus artikkel 20a, mis käsitleb teabe edastamist komisjonile

Artikli 1 punktiga 13, milles käsitletakse tehnoülevaatuse kontrollkaartide kehtivusaja pikendamist kriisiolukorras asendatakse direktiivi 2014/45/EL artikkel 22

Artikli 2 punktiga 1 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 1 reguleerimiseseme kohta

Artikli 2 punktiga 2 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 2 kohaldamisala kohta

Artikli 2 punktiga 3 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 3 mõistete kohta

Artikli 2 punktiga 4 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 4 liiklevate sõidukite tehnokontrolli süsteemi kohta

Artikli 2 punktiga 5 lisatakse uus artikkel 4a kaugmõõtmise kohta

Artikli 2 punktiga 6 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 5 kontrollitavate sõidukite protsendi kohta

Artikli 2 punktiga 7 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 6 riskiastme hindamise süsteemi kohta

Artikli 2 punktiga 8 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 7 kohustuste kohta

Artikli 2 punktiga 9 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 9 sõidukite väljavalimise kohta esmaseks liiklevate sõidukite tehnokontrolliks

Artikli 2 punktiga 10 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 10 liiklevate sõidukite tehnokontrolli sisu ja meetodite kohta

Artikli 2 punktiga 11 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 13 veose kinnitamise kontrolli kohta

Artikli 2 punktiga 12 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 14 oluliste või ohtlike puuduste korral võetavate järelmeetmete kohta

Artikli 2 punktiga 13 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 16 kontrolliaruande ja liiklevate sõidukite tehnokontrollide andmebaaside kohta

Artikli 2 punktiga 14 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 18 liikmesriikide koostöö kohta

Artikli 2 punktiga 15 lisatakse direktiivi 2014/47/EL uus artikkel 18a andmevahetuse kohta liikmesriikide ametiasutuste vahel

Artikli 2 punktiga 16 asendatakse artikkel 20 teabe edastamise kohta komisjonile

Artikli 2 punktiga 17 muudetakse direktiivi 2014/47/EL artiklit 21 delegeeritud õigusaktide kohta

Artikli 2 punktiga 18 asendatakse direktiivi 2014/47/EL artikkel 24 aruandluse kohta

I lisaga muudetakse direktiivi 2014/45/EL järgmisi lisasid.

II lisaga muudetakse direktiivi 2014/47/EL järgmisi lisasid.

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb:

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb: 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 56  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 57   

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu.

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega.

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi või liidu õigust ja millele võib kooskõlas valdkondlike eeskirjadega usaldada liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise, niivõrd kui selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ning neile on antud piisavad finantstagatised kontrolliasutuste solidaarse vastutuse või samaväärsete finantstagatiste kujul, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist.

–    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat									Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
									2024			2025			2026			2027 62
Tegevusassigneeringud
Eelarverida 02 20 04 01		Kulukohustused			(1a)													0,25			0,250
		Maksed			(2a)													0,25			0,250
Eelarverida		Kulukohustused			(1b)																0,000
		Maksed			(2b)																0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 63
Eelarverida					(3)																0,000
Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi assigneeringud KOKKU		Kulukohustused			= 1a + 1b + 3				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250
		Maksed			= 2a + 2b + 3				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250
								Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
								2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused			(4)				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250
	Maksed			(5)				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU				(6)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1	Kulukohustused			= 4 + 6				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250
assigneeringud KOKKU	Maksed			= 5 + 6				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250
										Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
										2024			2025			2026			2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)			Kulukohustused			(4)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,250
			Maksed			(5)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,250
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)						(6)				0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–6			Kulukohustused			= 4 + 6				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250
assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)			Maksed			= 5 + 6				0,000			0,000			0,000			0,250			0,250

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027 67
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	1
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) – rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) – rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	1

Võttes arvesse rubriigi 7 üldist pingelist olukorda nii personali kui ka assigneeringute taseme osas, kaetakse personalivajadused peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama ja/või kes on ümber paigutatud peadirektoraadi või komisjoni muude talituste siseselt.

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslike meetmete korral: parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta tuleks esitada järgmises tabelis.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele“. Need kulud on tegevuseelarve osa, mida kasutatakse algatuse rakendamisega otseselt seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (näiteks litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud andmed peaksid olema kooskõlas punktis 4 „Digimõõde“ esitatud teabega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (näiteks tuludele avalduva mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/45/2023-05-20 ).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 134, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/47/2022-09-27 ).

(3)    Euroopa Komisjon (2020), liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, „Next steps towards ‘Vision Zero’ – EU road safety policy framework 2021-2030“ (Järgmised sammud liikluses hukkunute arvu nulli viimise suunas. ELi liiklusohutuspoliitika raamistik 2021–2030), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020, https://data.europa.eu/doi/10.2832/391271 .

(4)     Riiklikud õhusaasteainete heite andmed 2005–2022 | Euroopa Keskkonnaameti koduleht , EEA (2024), „Air Pollution in Europe: 2024 reporting status“ (Õhusaaste Euroopas. 2024. aasta aruandluse andmed), https://www.eea.europa.eu/publications/national-emission-reduction-commitments-directive-2024 .

(5)    SWD(2022) 359. Euro 7 ettepanekule lisatud mõjuhinnang: https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/euro-7-standard-proposal_en .

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2881, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (ELT L, 2024/2881, 20.11.2024, http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2881/oj ).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/46/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (ELT L 127, 29.4.2014, lk 129, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/46/oj ).

(8)    Vt näiteks https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/eu-approval-and-market-surveillance-measures-for-motor-vehicles-and-their-trailers.htm .

(9)    Praegu viis aastat ja 100 000 km, mida pikendatakse määruse (EL) 2024/1257 (Euro 7) alusel.

(10)    Komisjoni 9. juuli 2021. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL seoses teatavate sõidukikategooriate tähistuste ajakohastamise ja eCall-süsteemi lisamisega kõnealuse direktiivi I ja III lisas esitatud kontrollitavate aspektide loetellu, meetodite, ülevaatuse mitteläbimise põhjuste ja puuduste hinnangu osas (ELT L 342, 27.9.2021, lk 48, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir_del/2021/1717/oj ) ja komisjoni 29. juuni 2021. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1716, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/47/EL seoses sõidukikategooriate tähiste muudatustega, mis tulenevad tüübikinnitusi käsitlevate õigusaktide muudatustest (ELT L 342, 27.9.2021, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir_del/2021/1716/oj ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 168/2013, (EL) nr 167/2013 ja (EL) 2018/858.

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/758, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall‐süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 77, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/758/oj ).

(13)    COM(2020) 789 final, EUR-Lex - 52020DC0789 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .

(14)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0293 .

(15)    SWD(2019) 283 final, https://transport.ec.europa.eu/system/files/2021-10/SWD2190283.pdf .

(16)    COM(2023) 127 ja COM(2023) 126 final, https://transport.ec.europa.eu/news-events/news/european-commission-proposes-updated-requirements-driving-licences-and-better-cross-border-2023-03-01_en .

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2881, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2881, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2881/oj ).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2284/oj ).

(19)     https://environment.ec.europa.eu/strategy/zero-pollution-action-plan_en .

(20)    Näiteks määrus (EL) 2018/858 enamiku reisijateveosõidukite ja kaubaveokite ning nende haagiste kohta, määrus (EL) nr 167/2013 traktorite kohta ning määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kohta.

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2144/oj ).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1257, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust seoses nende heite ja akude vastupidavusega (Euro 7) (ELT L, 2024/1257, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1257/oj ).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj ).

(24)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ COM(2020) 66 final.

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj ).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj ).

(27)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025DC0095 .

(28)    Vt näiteks CITA avalik kiri: https://citainsp.org/wp-content/uploads/2023/03/L2023-006-Data-Act.pdf .

(29)     https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2019/621/oj .

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/2481/oj ).

(31)    ELT L 115, 9.5.2008, lk 85, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/tfeu_2008/art_91/oj .

(32)    Nõukogu 29. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/143/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 47, 18.2.1977, lk 47, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1977/143/oj ).

(33)    Euroopa sõidukite ja sõidukijuhtide registreerimisasutuste ühendus, https://www.ereg-association.eu/ .

(34)    Autovedude üle kontrolli teostavate organisatsioonide ühendus, https://www.corte.be/ .

(35)    Sõidukite nõuetele vastavuse valdkonnas tegutsevate ametiasutuste ja volitatud ettevõtjate ülemaailmne ühendus, https://citainsp.org/ .

(36)    Euroopa Garaažiseadmete Ühendus, https://www.egea-association.eu/ .

(37)        Ares (2023)8616336.

(38)     https://www.roadsafetysweden.com/contentassets/b37f0951c837443eb9661668d5be439e/stockholm-declaration-english.pdf .

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj ).

(40)     Komisjoni 2023. aasta tööprogramm – põhidokumendid (europa.eu) , Annex II: REFIT initiatives, headline A – A European Green Deal (II lisa. REFITi algatused, pealkiri A. Euroopa roheline kokkulepe).

(41)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118).

(42)     https://commission.europa.eu/aid-development-cooperation-fundamental-rights/your-rights-eu/eu-charter-fundamental-rights_en .

(43)    ELT C , , lk .

(44)    ELT C , , lk .

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/45/oj), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 134, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/47/oj ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/46/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (ELT L 127, 29.4.2014, lk 129, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/46/oj ).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/2881, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2881, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/2881/oj ).

(47)    SWD(2019) 283 final https://transport.ec.europa.eu/system/files/2021-10/SWD2190283.pdf .

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2144/oj ).

(49)    Komisjoni 20. märtsi 2023. aasta soovitus (EL) 2023/688 tahkete osakeste arvu mõõtmise kohta survesüütemootoriga sõidukite korralisel tehnoülevaatusel (ELT L 90, 28.3.2023, lk 46, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/688/oj ).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj ).

(51)    Komisjoni 1. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/480, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1213/2010 (ELT L 87, 2.4.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2016/480/oj ).

(52)    Komisjoni 29. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2205 üksikasjalike eeskirjade kohta, mille alusel teatatakse oluliste või ohtlike puudustega tarbesõidukitest, mis on avastatud liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus (ELT L 314, 30.11.2017, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2017/2205/oj ).

(53)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj ).

(54)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(55)    ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(56)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(57)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(58)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(59)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(60)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(61)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(62)    2027 on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. Järgnevatel aastatel on jooksvad kohandamiskulud hinnanguliselt 0,05 miljonit eurot, ilma et see mõjutaks järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

(63)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(64)    Tehnilise ja digitaalse raamistiku jaoks on alates 2027. aastast vaja täiendavaid inimressursse tasemel 1 täistööajale taandatud töötaja aastas. Järgnevatel aastatel ei mõjuta see järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

(65)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(66)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(67)    Tehnilise ja digitaalse raamistiku jaoks on alates 2027. aastast vaja täiendavaid inimressursse tasemel 1 täistööajale taandatud töötaja aastas. Järgnevatel aastatel ei mõjuta see järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

(68)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20% sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(69)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2025

COM(2025) 180 final

Tehnoülevaatuspakett

LISAD

järgmise dokumendi juurde: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust, ning direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust

{SEC(2025) 119 final} - {SWD(2025) 96 final} - {SWD(2025) 97 final} - {SWD(2025) 98 final} - {SWD(2025) 99 final}

I LISA

Direktiivi 2014/45/EL I, III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.

(1)I lisa muudetakse järgmiselt:

(a)punkti 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Katse peab hõlmama vähemalt punktis 3 loetletud aspekte, tingimusel et süsteemid ja osad on sõidukile paigaldatud. Ülevaatus võib hõlmata kontrolli, kas kõnealuse sõiduki asjaomased osad ja komponendid vastavad nõutud ohutus- ja keskkonnanäitajatele, mis kehtisid sõidukile tüübikinnituse andmise ajal või (kui on asjakohane) järelpaigaldamise ajal.“;

(b)punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt:

„10)    elektroonilised ohutussüsteemid.“;

(c)punkti 3 muudetakse järgmiselt:

i) pealkiri ja sissejuhatus asendatakse järgmisega:

„3.    SÕIDUKITE ÜLEVAATUSE SISU JA MEETODID, EBAÕNNESTUMISE PÕHJUSED JA HINNANG PUUDUSTELE

Ülevaatus hõlmab vähemalt käesolevas punktis esitatud tabelis loetletud aspekte ning miinimumnõuete ja soovituslike meetodite kasutamist.

Sõiduki osi ja süsteeme kontrollitakse visuaalselt või elektroonilise liidese abil või vajaduse korral mõlemal viisil, kasutades järgmisi kontrollikriteeriume:

(a)paigalduse kontrollimine hõlmab asjakohaste diagnostika veakoodide hindamist ning selle kontrollimist, kas paigaldatud süsteemid ja osad vastavad muu hulgas järgmistele nõuetele:

–kindlaksmääratud konstruktsioon, ettenähtud kinnitusviis/arv, ettenähtud elektritoiteahel, nõutav märgistus;

–kehtiv tarkvaraversioon, sealhulgas terviklustunnus;

(b)seisukorra kontrollimine hõlmab selle kontrollimist, kas paigaldatud süsteemid ja osad on näiteks:

–kahjustunud, korrodeerunud või vananenud;

–nõuetekohaselt kinnitatud, fikseeritud, kokkumonteeritud ja ühendatud;

–töötavad takistuseta ja kergesti;

–rikkest teatamine toimub rikkeindikaatori või (kui on kasutusel) pardaseiresüsteemi kaudu;

–valmisolek kontrollimiseks;

(c)toimimise kontrollimine hõlmab toimingut algatavate pedaalide, hoobade, lülitite või juhtseadiste ning elektrooniliselt juhitavate süsteemide ja osade, näiteks ajamite, nõuetekohase toimimise tagamiseks nende käivitamise ja/või rakendamise kontrollimist;

(d)toimivuse ja tõhususe kontroll on osa või süsteemi metroloogiline kontroll kindlaksmääratud piirnormidele vastavuse või nende saavutamise kontrollimiseks, mis võib hõlmata ka arvutusi, näiteks järgmist:

–pidurite katsetamine pidurite katsetamise seadmel ja tõhususe arvutamine (vajaduse korral kontrollväärtuste abil);

–ohutussüsteemi rakendamine ja andurite väärtuste hindamine ja/või tõhususe mõõtmine väliste katseseadmetega.

Sõiduki elektroonilist liidest kasutava korralise elektroonilise tehnoülevaatuse (ePTI) puhul on korralise elektroonilise tehnoülevaatuse süsteemide loetelu esitatud standardis EN ISO 20730-3:2021. Nendele elektroonilistele ohutussüsteemidele viidatakse käesolevas punktis esitatud tabeli punktis 10.

Iga kontrollitava sõidukisüsteemi ja selle osa puhul hinnatakse puudusi igal üksikjuhul eraldi vastavalt käesolevas punktis esitatud tabelis kindlaks määratud kriteeriumidele.

Käesolevas lisas loetlemata puudusi hinnatakse vastavalt liiklusohutusele avalduvale riskile.“;

ii) tabelis asendatakse punktid 1.1.3–1.1.6 järgmisega:

„

1.1.6.    Seisupidur (tööseade, pidurikang, piduri lukustus)	Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel.	a) Piduri lukustus ei tööta nõuetekohaselt.		X
		b) Kangiliigend või lukustusmehhanism on kulunud. Ülemäärane kulumine.	X	X
		c) Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.		X
		d) Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.		X
		e) Vale toimimine,    hoiatusmärgutuli    näitab riket.		X

“;

iii) tabelis asendatakse punkt 1.1.13 järgmisega:

„

		b) Katted või klotsid on määrdunud (õli, määre jne). Pidurdustõhusus on halvenenud.		X	X
		c) Hõõrdkate või klots puudub või on valesti paigaldatud või on selgelt valet tüüpi.			X
		d) Kulumise märgutule elektrijuhtmestik on lahti ühendatud või kahjustunud.	X

“;

iv) tabelis asendatakse punkt 1.1.18 järgmisega:

„

“;

v) tabelist jäetakse välja punkt 1.1.19;

vi) tabelis asendatakse punkt 1.1.23 järgmisega:

„

“;

vii) tabelis asendatakse punktid 1.2.1 ja 1.2.2 järgmisega:

„

1.2.2.    Tõhusus	Kontrollimine pidurite katsetamise seadmel või, kui seda ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada, siis teekatsetusel meerik-aeglustusmõõdiku abil, milles kasutatakse aeglustuse registreerimisseadet, et määrata kindlaks pidurdustegur, mis suhestub (a)sõiduki täismassi või, (b)poolhaagiste puhul, lubatud teljekoormuste summaga või (c)kontrollväärtusega. Sõidukeid või haagist, mille registrimass ületab 3,5 tonni, tuleb kontrollida kooskõlas standardis ISO 21069 sätestatud nõuetega või samaväärsete meetoditega. Sõidukite puhul, mida ei kontrollita standardi ISO 21069 või samaväärsete meetodite kohaselt, tuleb juhul, kui pidurdusteguri minimaalset väärtust ei saavutata, teha vähemalt asjakohane pidurduskatse. Asjakohane pidurduskatse tehakse juhul, kui pidurdustõhusus on väiksem kui punktides 1.2.2, 1.3.2 või 1.4.2 ettenähtud sõidu-, varu- või seisupiduri väärtused, kuid täidetud on kõik järgmised tingimused: —pidurisüsteem on heas seisukorras, ilma ilmsete riketeta; —kõikide telgede rattad lukustuvad, sest pidurduskatse ajal ületati rehvi ja pidurite katsetamise seadme pinna vaheline haardumisjõud; kui mõne telje rattad ei lukustu, tuleb ohutult välja selgitada, kas punktides 1.2.2, 1.3.2 või 1.4.2 ettenähtud pidurdustõhususe väärtused saavutatakse koormatud sõiduki korral; —pidurite rakendumise tase, mille inspektor on kindlaks teinud, peab alati olema proportsionaalne telje hetkekoormusega. Teavet süsteemi väärtuste kohta võib saada sõiduki elektroonilise liidese kaudu. Teekatsetused tuleks teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel. Kui teel katsetatakse R- või T-kategooria sõidukeid, tehakse asjakohane pidurduskatse, kui kõik eespool nimetatud tingimused on täidetud. Kahtluse korral tõendatakse pidurdustõhusust koormatud või osaliselt koormatud tingimustes.	Ei anna vähemalt järgmist minimaalset väärtust (1). 1. Esmakordselt pärast 1.1.2012 registreeritud sõidukid: —M1-kategooria: 58 %; —M2- ja M3-kategooria: 50 %; —N1-kategooria: 50 %; —N2- ja N3-kategooria: 50 %; —O2-, O3- ja O4-kategooria: —poolhaagised: 45 % (2); —täishaagised: 50 %.		X
		2.Esmakordselt enne 1.1.2012 registreeritud sõidukid: —M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (3); —N1-kategooria: 45 %; —N2- ja N3-kategooria: 43 % (4); —O2-, O3- ja O4-kategooria: 40 % (5).		X
		3.Muud kategooriad L-kategooria (mõlemad pidurid koos): —L1e-kategooria: 42 %; —L2e- ja L6e-kategooria: 40 %; —L3e-kategooria: 50 %; —L4e-kategooria: 46 %; —L5e- ja L7e-kategooria: 44 %. L-kategooria (tagarataste pidurid): kõik kategooriad: 25 % sõiduki kogumassist. T-kategooria: 40 %. Saavutatud vähem kui 50 % eespool nimetatud väärtustest.		X	X

“;

viii) tabelis asendatakse punkt 1.3.1 järgmisega:

„

“;

ix) tabelis asendatakse punkt 1.4.1 järgmisega:

„

“;

x) tabelis asendatakse punkt 1.5 järgmisega:

„

“;

xi) tabelist jäetakse välja punkt 1.6;

xii) tabelis asendatakse punkt 1.7 järgmisega:

„

“;

xiii) tabelist jäetakse välja punkt 2.6;

xiv) tabelis asendatakse punktid 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.3 järgmisega:

„

4.1.3.    Lülitamine	Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.	a) Lüliti ei tööta nõuetele vastavalt1 (korraga põlevate esilaternate arv). Lubatud piirmäära ületav valgustugevus sõidukist ettepoole.	X	X
		b) Juhtseadise talitlus on häiritud.		X

“;

xv) tabelis asendatakse punkt 4.1.5 järgmisega:

„

“;

xvi) tabelis asendatakse punkt 4.2.1 järgmisega:

„

“;

xvii) tabelis asendatakse punktid 4.3.1 ja 4.3.2 järgmisega:

„

4.3.1.    Seisund ja toimimine	Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.	a) Valgusallikas on defektne või puudub. Mitu valgusallikat (LED-valgusti puhul kuni 1/3 ei tööta). Üks valgusallikas (LED-valgusti puhul töötab vähem kui 2/3). Ükski valgusallikas ei tööta.	X	X	X
		b) Hajutiklaas on veidi defektne (ei mõjuta kiiratavat valgust). Hajutiklaas on tugevalt defektne (mõjutab kiiratavat valgust).	X	X
		c) Latern ei ole kindlalt kinnitatud. Väga oluline küljest äratuleku oht.	X	X
4.3.2.    Lülitamine	Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.	a) Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele1. Toimimine hilinemisega. Lüliti ei tööta üldse.	X	X	X
		b) Juhtseadise talitlus on häiritud.		X

“;

xviii) tabelis asendatakse punkt 4.4.1 järgmisega:

„

“;

xix) tabelis asendatakse punkt 4.5.1 järgmisega:

“;

xx) tabelis asendatakse punkt 4.6.1 järgmisega:

„

“;

xxi) tabelis asendatakse punkt 4.7.1 järgmisega:

„

“;

xxii) tabeli punktis 4.11 asendatakse tabeli esimese veeru tekst järgmisega:

„Elektrijuhtmestik (v.a kõrgepingejuhtmestik)“;

xxiii) tabeli punktis 4.13 asendatakse tabeli esimese veeru tekst järgmisega:

„Akud (või patareid, v.a kõrgepingeakud)“;

xxiv) lisatakse punkt 4.14:

„