EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2025

COM(2025) 179 final

2025/0096(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse riiklikes sõidukiregistrites registreeritud sõidukite registreerimistunnistusi ja -andmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ

{SEC(2025) 119 final} - {SWD(2025) 96 final} - {SWD(2025) 97 final} - {SWD(2025) 98 final} - {SWD(2025) 99 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev seletuskiri on lisatud ettepanekule võtta vastu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta 1(1).

Maanteetranspordil on oluline roll ettevõtjate ja tarbijate ühendamisel kogu ELis, kaubavahetuse hõlbustamisel ning majanduskasvu ja tööhõive toetamisel. Samas tekitab see ka teatavaid probleeme, nagu liiklusõnnetused ja õhusaaste.

Liiklusõnnetused on maanteetranspordi üks laastavamaid tagajärgi, mis toob ühiskonnale kaasa märkimisväärseid kulusid. Liiklusõnnetuste peamised põhjused on kiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholi- või narkojoobes, hajunud tähelepanuga juhtimine ja mitmesugused juhi vead (näiteks olukorra valesti hindamine või väsinult sõitmine). Muud põhjused on taristu halb seisukord või konstruktsioon (libedad pinnad, ebapiisav märgistus ja halb hooldus) ning sõiduki defektid. Tänu ELi tüübikinnituseeskirjadele ja hästi välja töötatud tehnoülevaatussüsteemile sõiduki kasutusea jooksul põhjustavad sõiduki defektid vaid väikese osa liiklusõnnetustest ELis. See tähendab siiski ka seda, et endiselt esineb sõiduki defektidest tingitud välditavaid liiklusõnnetusi. Turvalise süsteemi lähenemisviis nõuab tegutsemist kõigis neis valdkondades, tunnistades, et kogu süsteemi eri osad, sealhulgas kasutajad, sõidukid, taristu ja hädaolukordadele reageerimine, toimivad üheskoos tervikuna 2(2).

Käesolev algatus tugineb 2014. aasta tehnoülevaatuspaketile, mis koosneb kolmest järgnevalt kirjeldatud direktiivist. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL 3(3) korralise tehnoülevaatuse kohta – selles nõutakse, et avalikel teedel kasutatavaid sõidukeid kontrollitaks korrapäraselt, et tagada nende vastavus teatavatele miinimumnõuetele. Seda kohaldatakse kõigi sõiduautode, kaubikute, veokite, busside, raskehaagiste, kiiremate traktorite ning alates 2022. aasta jaanuarist ka suuremate kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite suhtes; 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL 4(4) liiklevate sõidukite tehnokontrolli kohta – sellel on samasugune eesmärk nagu direktiivil 2014/45/EL, ent selles käsitletakse raskete reisijateveosõidukite ja kaubaveokite ning nende haagiste tehnokontrolli.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/46/EL 5(5) sõidukite registreerimistunnistuste kohta.

2014. aasta tehnoülevaatuspakett täiendab ohutus- ja keskkonnanõudeid, millele sõidukid peavad vastama, et need saaksid liikuda ELi teedel, ja on kooskõlas ELi mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevate vastavate määrustega 6(6). Nendes määrustes on sätestatud ka mootorsõidukiteturu järelevalve nõuded. Tehnoülevaatuspaketi suunitlus on aga teistsugune. Kui turujärelevalvesätete eesmärk on tagada, et sõidukid vastavad turule laskmisel ja piiratud aja jooksul pärast seda jätkuvalt tüübikinnitusnõuetele, ning selles keskendutakse tootja kohustustele, siis tehnoülevaatuspakett keskendub selle tagamisele, et omanikud järgivad miinimumnõudeid kogu sõiduki kasutusea jooksul. Kuigi turujärelevalve nõuab piiratud arvu sõidukite katsetamist iga mudeli kohta, kohaldatakse korralist tehnoülevaatust peaaegu kõigi registreeritud sõidukite suhtes. Seepärast täiendab tehnoülevaatuspakett turujärelevalvealaseid õigusakte, et tagada liiklusohutus ja sõidukite jaoks kehtestatud keskkonnatoime nende kasutusea jooksul.

Sellegipoolest liikleb ELi teedel ikkagi ohtlikke sõidukeid. Seda hoolimata 2014. aasta läbivaadatud tehnoülevaatuspaketist, muudest seonduvatest ELi õigusaktidest ja sõidukitehnoloogia täiustamisest, sealhulgas uutesse sõidukitesse paigaldatud arukatest juhi- ja sõiduabisüsteemidest.  2014. aasta tehnoülevaatuspaketi alusel vastu võetud direktiivid ei aita tõhusalt tagada ELi piiriülest liiklust ja sõidukikaubandust käsitlevate eeskirjade täitmist.

Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias 7(7) kutsuti üles kohandama sõidukite tehnoseisundit käsitlevat õigusraamistikku, et tagada sõidukite vastavus heite- ja ohutusnormidele kogu nende kasutusea jooksul, aidates niiviisi kaasa ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus aastateks 2021–2030 seatud eesmärkide täitmisele 8(8) ja toetades Euroopa roheleppe eesmärke.

Nüüdse algatuse eesmärk on veelgi parandada liiklusohutust ELis, aidates kaasa kestlikule liikuvusele ning hõlbustades inimeste ja kaupade vaba liikumist ELis. Tehnoülevaatusraamistiku kogu potentsiaal tuleb ära kasutada eelkõige seoses sõidukite registreerimistunnistusi ja -andmeid käsitleva õigusraamistikuga, parandades sõiduki identifitseerimis- ja olekuandmete elektroonilist salvestamist ning asjakohaste andmete vahetamist ning kõrvaldades niiviisi selliste andmete nappuse ja parandades andmete vastastikust tunnustamist täitevasutuste poolt. Lisaks aitab rikutud läbisõidumõõdikuga sõidukeid avastada ka täpsemate olekuandmete (nt läbisõidu) olemasolu ja tõhusam teabevahetus liikmesriikide vahel.

Üksikasjalikum teave selle kohta, kuidas neid eesmärke ja nendega seotud probleeme algatuse raames käsitletakse, on esitatud 3. peatükis.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Tehnoülevaatuspaketi, eelkõige sõidukite registreerimistunnistusi käsitleva ELi õigusraamistiku kavandatud läbivaatamine on kooskõlas ELi liiklusohutusalases poliitikaraamistikus seatud eesmärkidega. See aitab saavutada eesmärki vähendada hukkunute ja tõsiste vigastuste arvu 2030. aastaks 50 %. Kavandatud läbivaatamisega tagatakse ka kooskõla liiklusohutuspaketi raames vastu võetud direktiividega, st ettepanekuga, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi juhilubade kohta, 9(9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/3237, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta 10(10). Nendes direktiivides sätestatakse normid, mis käsitlevad sõidukite registreerimistunnistusi, dokumentide võimalikku digiteerimist tulevikus ja sõidukitega seotud teabe vahetamist liikmesriikide vahel eesmärgiga tagada nõuete täitmine. Ettepanek on kooskõlas ka romusõidukeid käsitlevate õigusaktide nõuetega, tagades teiste liikmesriikide registreerimisasutustele elektroonilise juurdepääsu andmetele ja lisades sõidukiregistrisse uusi andmeid, sealhulgas romusõidukite kohta.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Tehnoülevaatuspaketi, eelkõige sõidukite registreerimistunnistusi käsitleva ELi õigusraamistiku läbivaatamine on kooskõlas ühtse digivärava määrusega, 11(11) hõlbustades veebipõhist juurdepääsu sõidukitega seotud teabele, asjakohastele haldusmenetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele. Samuti aitab see kaasa ELi andmestrateegia eesmärkide saavutamisele, et töötada avalike haldusasutuste jaoks välja Euroopa andmeruumid, mis võivad toetada õigusaktide, sealhulgas liiklusohutus- ja keskkonnaalaste õigusaktide täitmise tagamist.  Isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusnorme, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) 12(12) kohaldatakse sellise teabevahetuse kohta, mis on seotud registreerimistunnistuste ja tehnoülevaatuse kontrollkaartide ning nendega seotud sõidukite registreerimisandmetega.

Algatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2923/854 (andmemäärus), 13(13) millega standarditakse asjaomased andmekogumid ning tagatakse tõhus, mittediskrimineeriv ja turvaline juurdepääs järelturu- ja liikuvusteenustele. 

Maanteede maksustamist käsitlevad ELi õigusaktid 14(14) põhinevad samuti praegu direktiivis 1999/37/EÜ sätestatud liidu ühtlustatud koodidel, mida viimati muudeti (veidi) teemaksueeskirjade läbivaatamise raames (Eurovignette’i direktiiv) 15(15).

Digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 käsitlevas ELi otsuses 16(16) on sätestatud, et Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et saavutada 2030. aastaks ELis digieesmärgid. See hõlmab avalike teenuste digitaliseerimise eesmärki: 100 % peamistest avalikest teenustest peaks olema internetis kättesaadav ning vajaduse korral peaksid ELi inimesed ja ettevõtjad saama suhelda avalike haldusasutustega veebis. 

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1. ELi toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punktis c on sätestatud, et liidul on transpordi valdkonnas pädevus kehtestada meetmeid transpordi ohutuse, sealhulgas liiklusohutuse parandamiseks.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELil on juba pädevus sõidukite registreerimistunnistuste ja -andmete valdkonnas vastavalt direktiivile 1999/37/EÜ. Alates kõnealuse direktiivi vastuvõtmisest on ELi tasandil selles valdkonnas võetud mitmesuguseid meetmeid. Viimased muudatused tehti 2014. aasta tehnoülevaatuspaketi vastuvõtmisega ja liidu koodide teatavate muudatustega, mis viidi sisse direktiiviga (EL) 2022/362. Käesoleva ettepanekuga kehtestatavad uued eeskirjad jäävad ELi toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 kohaldamisega ELile antud pädevusse ning arvestades nende seost sõidukite registreerimistunnistuste ja -andmete ning tehnoülevaatuste kohta juba olemas oleva raamistikuga, on neid võimalik piisaval määral saavutada üksnes ELi tasandil.

Kuna maanteetransport ja autotööstus on rahvusvahelised sektorid, on probleemide lahendamine ELi tasandil palju tõhusam ja tulemuslikum kui riigi tasandil. Kuigi liikmesriikide tavad on ajalooliselt erinevad, on sõidukite registreerimise ühtlustamise teatav miinimumtase ja ühiselt kokku lepitud lahendused sõidukiandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel tulemuslikumad kui mitmed kooskõlastamata riigisisesed lahendused. Sõidukiandmetele juurdepääsu ja nende vahetamise tingimuste koordineerimine ELi tasandil ei ole mitte ainult tõhusam kui kahepoolsed lepingud ja läbirääkimised üksikute tootjatega, vaid sellega tagatakse liikmesriikidele ka võrdsed tingimused.

Riikide ametiasutused ja tööstuseksperdid on üldiselt ühel meelel selles, et praegune direktiiv ei ole enam kooskõlas uusimate õigus- ja tehnoloogiaalaste suundumustega.  ELi tasandi meetmete puudumise korral rakendataks erinevaid killustatud lahendusi, mis tooks kaasa veelgi suuremad erinevused sõidukite ohutuses ja keskkonnatoimes kui praegu. See võiks moonutada ühtset turgu ja vaba liikumist veelgi rohkem takistada. Seepärast käsitletakse algatuses liidu seisukohast olulisi ohutus- ja keskkonnakaitsevajadusi.

•Proportsionaalsus

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesoleva ettepaneku meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik aluslepingute eesmärkide saavutamiseks, milleks on liiklusohutuse parandamine, kestliku liikuvuse toetamine ning inimeste ja kaupade vaba liikumise hõlbustamine ELis. 

Üldiselt piirdub ettepaneku kohaldamisala sellega, mida on võimalik kõige paremini saavutada ELi tasandil seoses sõidukite registreerimistunnistuste ühtlustamisega ning ühiste lahenduste leidmisega, et tagada vajalike sõidukiandmete tõhus jagamine ja kättesaadavus. 

Lisaks on direktiivi abil võimalik saavutada eesmärke, tehes järgmise loogilise sammu selle valdkonna järkjärgulises ühtlustamises. Samuti jätab see liikmesriikidele piisavalt manööverdamisruumi, et viia muudatused ellu vastavalt oma konkreetsele riigisisesele olukorrale.  See valik, mille puhul kasutatakse kõigile sobiva universaalse lähenemisviisi asemel miinimumnõudeid, võimaldab ka tööstusharul töötada välja kõige tõhusamad tehnilised lahendused, mida see pidevalt arenev valdkond vajab.

•Vahendi valik

Õigusaktide selge ja järjepideva koostamise tagamiseks on kõige sobivam õiguslik lahendus direktiivi 1999/37/EC põhjalik läbivaatamine, tunnistades see kehtetuks ning asendades selle, kuna tegemist on aegunud ja uuesti sõnastamata aktiga.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2023. aastal hindas komisjon 2014. aasta tehnoülevaatuspaketti tervikuna, eelkõige selle asjakohasust, ELi lisaväärtust, sidusust, tulemuslikkust ja tõhusust. Hindamisel jõuti järeldusele, et tehnoülevaatuspakett oli osaliselt edukas oma eesmärkide saavutamisel, milleks on aidata kaasa liiklusohutuse suurendamisele ja maanteetranspordi saasteainete heitkoguste vähendamisele. Defektseid sõidukeid ei pruugita siiski alati avastada, sest mõnes liikmesriigis ei kohaldata mõne kategooria sõidukite suhtes korralist tehnoülevaatust või liiklevate sõidukite tehnokontrolli või ei ole ülevaatuste sagedust või ulatust kohandatud nende sõidukite suurematele ohutus- ja keskkonnariskidele. Praeguses tehnoülevaatuspaketis kindlaks tehtud puudused nõuavad direktiivide kohandamist nii, et need käsitleksid mitte ainult praegusi vajadusi, vaid ka tulevasi probleeme.

Hindamise järeldused on esitatud allpool.

1.     Tehnoülevaatuspakett ei ole kohandatud uusimatele tehnoloogialahendustele, nagu täiustatud juhiabisüsteemid ja elektroonilised ohutusseadised. Selles puuduvad konkreetsed katseprotokollid, mis tagaksid elektri-, hübriidmootorsõidukite ning vesinikkütusega sõidukite vastavuse nõuetele ja nende hoolduse, sealhulgas tarkvarauuendused. Tehnoülevaatusi tuleks ajakohastada, et olulisi ohutusega seotud andmeid tõhusalt saada ning uusi andureid ja seadiseid jälgida.

2.     Heitkoguste osas tuleb kohandada mõningaid korralise tehnoülevaatuse katseid ja seadmeid, sest need ei suuda enam avastada kõige uuemate sisepõlemismootoriga sõidukite heite mittevastavust normidele. Suitsususe mõõtmine on aegunud, sest sellega ei ole võimalik avastada diiselmootoriga sõidukeid, millel on defektsed tahkete osakeste filtrid või rikutud katalüsaator, mis tekitavad suuri tahkete osakeste ja lämmastikoksiidide NOX heitkoguseid. Selle asemel tuleks kasutada tahkete osakeste arvu ja NOX heite mõõtmist, et kontrollida uuemate diisel- ja bensiinimootoriga sõidukite defekte ja heitekontrollisüsteemide rikkumist.

3.     Praegune katsetulemustealase teabe vahetamise raamistik liikmesriikide vahel ei ole olnud tõhus. Kuigi õigusaktides nimetatakse võimalusena elektroonilist andmevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, ei tee seda kõik liikmesriigid. Isegi kui sõiduki registreerimistunnistuste ühtlustamine lihtsustas inimeste jaoks teistest liikmesriikidest ja Euroopa Majanduspiirkonnast pärit sõidukite registreerimist, on digitaliseerimisprotsessi võimalik parandada. Ümberregistreerimine võib olla endiselt tülikas protsess ning korraliste tehnoülevaatuste vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel on võimalik parandada.

4.    Tehnoülevaatuspakett peaks paremini ära kasutama digitaalse andmevahetuse eeliseid ja veelgi rohkem ühtlustama sõidukidokumente, et vähendada halduskoormust ja kulusid. Lisaks võiksid sõidukite digitaalsed registreerimistunnistused veelgi hõlbustada sõidukite registreerimise ja andmete säilitamise protsessi digitaliseerimist ning vähendada kulusid. 

5.   Tehnoülevaatuspaketi ja asjakohaste ELi õigusaktide sidusust saaks suurendada, kui standardida sõidukite ohutusalaseid andmeid ja tootjate kohustusi sõiduki kasutusea jooksul. Kohustuste täpsustamine ja kohustus teha asjakohane teave kättesaadavaks korraliste tehnoülevaatuste jaoks kõigis liikmesriikides võiks vähendada ebakindlust ja teabe otsimisele kuluvat aega ning niiviisi parandada kontrollide üldist täpsust ja tulemuslikkust. Samuti peaks tehnoülevaatuspakett olema rohkem kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/2144 17(17).

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konsultatsioonidel oli kaks eesmärki. Esiteks sooviti hinnata kogu tehnoülevaatuspaketi tulemuslikkust viie kriteeriumi alusel, teha kindlaks kehtiva õigusraamistikuga seotud võimalikud probleemid ja teha selle põhjal järeldusi edasiste meetmete kohta. Teine eesmärk oli teha koostööd sidusrühmadega, et kinnitada komisjoni arusaama käsitletavatest küsimustest, koostada loetelu võimalikest poliitikameetmetest ja hinnata nende tõenäolist mõju sidusrühmade eri kategooriatele. Konsultatsioonide käigus koguti ka tõendeid kavandatud poliitikameetmete eeldatavate kulude ja tulude kohta. Need aitasid välja selgitada puudusi sekkumisloogikas või lisatähelepanu vajavaid valdkondi. Konsultatsioonid hõlmasid avalikke konsultatsioone (esialgse mõjuhinnangu ja avatud avaliku konsultatsiooni kaudu, mis avaldati komisjoni veebisaidil „Avaldage arvamust!“) ja sihtkonsultatsioone, sealhulgas küsitlusi ja intervjuusid. Sihtkonsultatsioonid viidi läbi kogu üldhindamise ja mõju hindamise protsessi jooksul ning need hõlmasid kõiki olulisi asjaolusid. Küsitluses ja intervjuudes keskenduti eri- poliitikameetmete väljatöötamisele, et saavutada tehnoülevaatuspaketi läbivaatamise käigus seatud eesmärgid, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja kvantifitseerida nende meetmete kulud ja võimalik mõju. Tehnoülevaatuspaketi probleemide põhjuseid ja võimalikke poliitikameetmeid arutati põhjalikult ka sidusrühmadega, näiteks sõidukite tehnoülevaatuste ja registreerimistunnistuste eksperdirühmas, ning need on ka hindamise käigus sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemus. 

Konsultatsiooni kaasati väga erinevad sidusrühmad, muu hulgas i) liiklusohutuse eest vastutavad ametiasutused (sealhulgas neid esindavad ühendused, nagu EReg ja CORTE); ii) tööstusliidud ja -ettevõtted (sealhulgas neid esindavad ühendused, nagu CITA ja EGEA, sõidukitootjad ja sõidukiosade tarnijad); iii) kasutajarühmade esindajad; iv) teadusasutused ja liiklusohutusega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid ning v) üldsus.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Tehnoülevaatuse, liiklevate sõidukite tehnokontrolli ja sõidukiregistritega seotud küsimuste ettevalmistamise käigus konsulteeriti paljude ekspertidega liikmesriikidest, tööstusharust ja muudest sidusrühmadest. Toimus kolm spetsiaalset seminari, kus tehnoülevaatuste ja sõidukite registreerimistunnistuste eksperdirühma liikmed arutasid ettepaneku tehnilisi elemente.  Komisjon sõlmis lepingu kahe väliskonsultandiga, et korraldada üldhindamise ja mõju hindamise aluseks olevad konkreetsed toetavad uuringud. Seda panust täiendasid sihtotstarbelised konsultatsioonid tööstusharu ekspertidega ning komisjoni enda kogemused direktiivide järelevalves ja rakendamises.  

•Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, mis hõlmab ka direktiivide 2014/45/EL ja 2014/47/EL muudatusi ning mille eelnõu esitati õiguskontrollikomiteele 20. novembril 2023. Õiguskontrollikomitee esitas reservatsioonidega positiivse arvamuse 15. detsembril 2023 18(18). Mõjuhinnangut kohandati vastavalt, et võtta arvesse õiguskontrollikomitee märkusi. Analüüsitud poliitikavariandid on kokku võetud allpool.

Probleemide lahendamiseks töötati välja neli poliitikavarianti (poliitikavariandid 1a, 1b, 2 ja 3). Kõikide variantidega kohandatakse korralisi tehnoülevaatusi elektrisõidukitele ja lisatakse elektroonilise tehnoülevaatuse kaudu uusi kontrollitavaid aspekte (sealhulgas ohutuse ja heitega seotud süsteemide tarkvara tervikluse katsetamine). Samuti lisatakse sellised uued heitekatsemeetodid tahkete osakeste ja NOx jaoks, mis on vajalikud uuema heitekontrollitehnoloogiaga kohandamiseks ja suure heitega sõidukite, sealhulgas rikutud sõidukite kindlakstegemiseks. Kõik poliitikavariandid nõuavad tehnoülevaatust pärast iga olulist muudatust (näiteks seoses jõuallika või heitgaasiklassiga). Tehnoülevaatuse kontrollkaardi digiteerimine, riiklike sõidukiregistrite ühendamine ja ühtlustatud sõidukiandmete kogumi suurendamine nendes registrites on ka vajalik kõigi poliitikavalikute puhul. Samuti peavad liikmesriigid registreerima läbisõidumõõdiku näidud riiklikes andmebaasides ja tegema need andmed sõiduki ümberregistreerimise korral kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

Lisaks ühismeetmetele keskendutakse poliitikavariandis 1a sõidukite (registreerimise ja staatuse) andmete tõhusamale kasutamisele, sealhulgas digivormingus registreerimistunnistuste väljaandmisele. Poliitikavariant 1b keskendub tõhusamale tehnoülevaatusele kaugmõõtmistehnoloogia abil, mis aitab kindlaks teha potentsiaalselt suure heitega sõidukeid, mida saab kas: i) kontrollida järgmisel liiklevate sõidukite tehnokontrollil kohe pärast nende kindlakstegemist või ii) kutsuda tehnoülevaatuspunkti heitekatse tegemiseks. See variant võimaldaks ka: i) kaotada võimaluse vabastada mootorrattad korralisest tehnoülevaatusest; ii) nõuda väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite iga-aastast heitekatset; iii) muuta veose kinnitamise kontrolli kohustuslikuks ning iv) kehtestada kohustuslikud iga-aastased korralised tehnoülevaatused üle kümne aasta vanustele sõidukitele. Poliitikavariant 1b hõlbustaks inimeste vaba liikumist, nõudes, et sõiduki registreerimise liikmesriik tunnustaks muus liikmesriigis välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarti kuni kuus kuud, tingimusel et järgmine tehnoülevaatus tehakse sõiduki registreerimise liikmesriigis.

Poliitikavariandis 2 on ühendatud enamik poliitikavariantides 1a ja 1b esitatud meetmeid. See sisaldab lisameedet andmehalduse kohta, mille eesmärk on määrata kindlaks sõiduki tehnilisele teabele (sealhulgas sõidukisisestele andmetele) juurdepääsu kord ja vahendid. Poliitikavariandiga 2 kehtestatakse ka liiklevate väikeste ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontroll ja nagu poliitikavariandi 1b puhul, siis üle kümne aasta vanuste sõidukite kohustuslik iga-aastane tehnoülevaatus.

Poliitikavariant 3 on kõige ambitsioonikam poliitikavariant, sest see läheb veelgi kaugemale tehnoülevaatuse ulatuse ja meetodite ühtlustamise ning tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikuse tunnustamise osas. Lisaks poliitikavariantides 2 ja 3 esitatud meetmetele on sellega: i) laiendatud korralise tehnoülevaatuse ulatust, et see hõlmaks eranditult kõiki mootorrattaid ja kerghaagiseid; ii) laiendatud liiklevate sõidukite tehnokontrolli kõigile mootorratastele ning iii) nõutud, et sõiduki registreerimise liikmesriik peab piiranguteta tunnustama mõnes teises ELi liikmesriigis välja antud tehnoülevaatuse kontrollkaarte.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et eelistatud on poliitikavariant 2. Seda varianti peetakse kavandatud poliitikaeesmärkide saavutamisel tulemuslikuks, kuna see tagab suure tõhususe ja suure puhaskasu ning on sidus ja proportsionaalne algatuse eesmärkidega. Samuti on see kooskõlas valdkonnas väljakujunenud siseriiklike poliitikasuundadega. 

Poliitikavariandid peaksid parandama liiklusohutust ELis, tehes tõhusamalt kindlaks oluliste ja ohtlike defektidega sõidukid, ja niiviisi vähendama tehnilistest defektidest põhjustatud liiklusõnnetusi. Selle tulemusena peaks surmajuhtumite ja (nii raskete kui ka kergete) vigastuste arv vähenema. Poliitikavariandid hõlmavad ka muid liiklusohutuse suurendamise meetmeid, mis on seotud tehnoülevaatust käsitlevate õigusaktide parema rakendamise ja täitmise tagamisega (näiteks andmevahetus liikmesriikide ametiasutuste vahel). Eelistatud poliitikavariandi 2 puhul säästetakse aastatel 2026–2050 hinnanguliselt ligikaudu 7,000 inimelu ja välditakse 65,000 rasket vigastust võrreldes lähteolukorraga. Rahalises mõttes on õnnetuste väliskulude vähenemine aastatel samas ajavahemikus lähteolukorraga võrreldes hinnanguliselt ligikaudu 74,2 miljardit eurot (nüüdisväärtuses). Kõik poliitikavariandid aitavad kaasa ka kestlikule liikuvusele, vähendades saasteainete heidet ja müraemissiooni. Tänu sellele vähenevad nende heitkoguste väliskulud: poliitikavariandi 2 puhul on kokkuhoid hinnanguliselt 83,4 miljardit eurot.

Kõik poliitikavariandid hõlbustavad inimeste ja kaupade vaba liikumist ELis, kõrvaldades sõidukite ümberregistreerimist teises liikmesriigis takistavad asjaolud.  Poliitikavariandid 1a, 2 ja 3 peaksid olema sama tõhusad, samal ajal kui poliitikavariant 1b peaks olema vähem tõhus, sest puuduvad meetmed elektrooniliste registreerimistunnistuste ja sõidukiregistris sisalduvate lisaandmete kohta.

Tehnoülevaatusega seotud takistuste kõrvaldamise suhtes eeldatakse, et kõige tulemuslikum on poliitikavariant 3, sest sellega tagatakse, et tehnoülevaatuse kontrollkaartide üleeuroopaline tunnustamine laieneb kõikidele sõidukitele, ning seejärel tulevad poliitikavariandid 2 ja 1b (tehnoülevaatuse kontrollkaartide piiratud tunnustamine kogu liidus). Kõige vähem tõhus on eeldatavasti poliitikavariant 1a.

Sõidukite ohutus on turvalise süsteemi lähenemisviisi põhielement ja ÜRO 2020. aasta Stockholmi liiklusohutust käsitleva deklaratsiooni 19(19) aluspõhimõte. Algatus aitab saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 3 (tagada kõigile hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul), sealhulgas osaeesmärki 3.6 (vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu poole võrra) ja 3.9 (oluliselt vähendada ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostusest ja saastest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu). Samuti on see kooskõlas Euroopa roheleppe ja Euroopa kliimamääruse keskkonnaeesmärkidega 20(20).

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) 21(21) raames aitab käesolev ettepanek tõhustada kehtivate õigusaktide toimimist, ühendades omavahel liikmesriikide andmebaasid, et aidata sõidukiandmeid jagada ja neile juurde pääseda, selle asemel et tugineda tülikamatele menetlustele. Algatus peaks märkimisväärselt vähendama heite ja ohutusega seotud süsteemidega seotud pettusi ning kasutatud sõidukite läbisõidu rikkumist, eelkõige piiriülese müügi korral.  See aitaks märkimisväärselt kokku hoida väliskulusid ning vältida kulusid ja kahju tarbijatele.

Algatus hõlmab põhimõtet „vaikimisi digitaalne“ 22(22) ja soodustab võimaluse korral digiüleminekut. Näiteks peaks sõidukite registreerimistunnistuste elektrooniline vorm avaldama positiivset mõju digiüleminekule ELis. Ümberregistreerimisel säästavad ametiasutused ja üldsus aega ja raha, loobudes teabe ja andmete vahetamisest e-posti teel. Ametiasutused ja üldsus säästavad ka aega ja raha tänu elektroonilisele registreerimistunnistusele, mis lihtsustab ja kiirendab asjakohasele teabele juurdepääsu ja selle vahetamist.

Põhimõte „üks sisse, üks välja“ seisneb kodanike ja ettevõtjate jaoks komisjoni ettepanekutest tuleneva uue koormuse tasakaalustamises, kõrvaldades samas poliitikavaldkonnas olemasoleva samaväärse koormuse. Direktiivi 1999/37/EÜ asendamisega peaksid andmehaldusmeetmete tõttu eeldatavalt kaasnema ülevaatuskeskustele ja sõidukitootjatele halduskulud. Kokkuvõttes peaksid eelistatud poliitikavariandi puhul põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamisel olema ühekordsed halduskulud 2026. aastal hinnanguliselt 218 miljonit eurot ja korduvad halduskulud 26,4 miljonit eurot aastas.

•Põhiõigused

Ettepanekus järgitakse täielikult inim- ja põhiõigusi ning sellel ei ole negatiivset mõju Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustele 23(23). Sõidukite registreerimistunnistusi ja -andmeid käsitlevad eeskirjad viiakse ka kooskõlla isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega. 

Ettepanek sisaldab läbisõidumõõdikuga seotud pettuste vastu võitlemise meetmeid, mis aitavad suurendada tarbijakaitset (artikkel 38). Tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikuse tunnustamise tagamine ja registreerimisprotsessi (sealhulgas tunnistuste) digitaliseerimine aitavad saavutada liikumis- ja elukohavabaduse (artikkel 45). Meetmed, millega tagatakse, et rikkumata sõidukite omanikud ei satuks rikutud sõidukite omanikega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, aitavad edendada võrdsust seaduse ees (artikkel 3).

Konsultatsioonide käigus väljendasid mõned sidusrühmad muret elektroonilisi tehnoülevaatuse kontrollkaarte ja nendele juurdepääsu käsitlevates ühismeetmetes sisalduvate andmekaitseküsimuste pärast. Liiklusohutuse seisukohast on kontrollkaartide automaatsel kättesaadavusel ühise süsteemi kaudu märkimisväärsed eelised, eelkõige piiriüleste ülevaatuste hõlbustamisel ja tarbijate mugavuse suurendamisel. Tehnoülevaatuse digitaalse kontrollkaardi rakendamine nõuab siiski võimalike eraelu puutumatuse probleemide hoolikat uurimist ja tugevate eraelu puutumatuse kaitse meetmete väljatöötamist.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju ELi eelarvele on peamiselt seotud IT-andmevahetussüsteemi (MOVE-HUB) funktsioonide laiendamisega tulenevalt tehnoülevaatuspaketi läbivaatamisest. See hõlmab ühekordseid kohandamiskulusid ning korduvaid ajakohastamis- ja hoolduskulusid. Need on vajalikud uute andmeelementide lisamiseks sõidukiregistritesse ja elektroonilise juurdepääsu võimaldamiseks teatavatele andmetele (sealhulgas riiklikes andmebaasides säilitatavatele korraliste tehnoülevaatuste aruannetele). Sellega seotud kulud on hinnanguliselt 0,2 miljonit eurot ühekordsete kuludena ja 0,05 miljonit eurot aastas korduvkuludena.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib käesoleva algatuse rakendamist ja tulemuslikkust mitme meetme ja põhinäitajate kogumi abil, millega mõõdetakse tegevuseesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Algatuse edu mõõtmiseks on seatud järgmised tegevuseesmärgid: i) ühendada liikmesriikide sõidukiregistrid ühise keskuse kaudu; ii) digiteerida sõidukidokumendid ning iii) vähendada defektsete ja rikutud sõidukite arvu ELi teedel. Nende tegevuseesmärkide hindamiseks kasutatavad andmed tuginevad liikmesriikide regulaarsetele aruannetele ja sihtotstarbelisele andmekogumisele, sealhulgas andmevahetussüsteemide, näiteks MOVE-HUB kasutamisele.

Viis aastat pärast läbivaadatud õigusakti kohaldamise algust korraldab komisjon hindamise, et hinnata, mil määral on algatuse eesmärgid saavutatud.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanek võtta vastu uus direktiiv riiklikes sõidukiregistrites registreeritud sõidukite registreerimistunnistuste ja -andmete kohta tugineb käesoleva seletuskirja 1. peatükis osutatud peamistele poliitikaeesmärkidele, mille täitmisega soovitakse parandada liiklusohutust ELis, saavutada kestlik liikuvus ning hõlbustada inimeste ja kaupade vaba liikumist ELis.  Direktiivi põhilised õigusnormid on järgmised.

Artiklis 1 on kindlaks määratud direktiivi reguleerimisese ja kohaldamisala ning täpsustatud valdkondi, mille kohta on direktiivis sätestatud ühiseeskirjad.

Artiklis 2 on määratletud ettepanekus kasutatud teatavad põhimõisted.

Artikliga 3 on kehtestatud sõidukite registreerimistunnistuste suhtes kohaldatavad üldeeskirjad, eelkõige eristades füüsilisi ja elektroonilisi registreerimistunnistusi.

Artiklis 4 on sätestatud füüsilistele registreerimistunnistustele esitatavad üksikasjalikud nõuded. Sellega on ette nähtud füüsiliste registreerimistunnistuste väljaandmine kiipkaardi kujul.  Samuti on artikliga 4 ette nähtud füüsilistel registreerimistunnistustel esitatav ruutkood, et lihtsustada ja kiirendada tunnistustel sisalduva teabe kontrollimist. 

Artiklis 5 on sätestatud elektrooniliste registreerimistunnistuste kasutuselevõtu üksikasjalikud nõuded, sealhulgas sätted, mis on seotud Euroopa digiidentiteedikukrutega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 24(24). Elektrooniliste registreerimistunnistuste tehniline kirjeldus on esitatud III lisas.

Artiklis 6 on täpsustatud riiklikes sõidukiregistrites registreeritavaid (ja ajakohastatavaid) andmeid.  Lisaks I lisas loetletud konkreetsele andmekogumile on selles artiklis kindlaks määratud kõnealustesse sõidukiregistritesse kantavad täiendavad andmed, sealhulgas kohustusliku korralise tehnoülevaatuse tulemused, teave sõiduki omandiõiguse muutumise kohta ja teave sõiduki registreeringu tühistamise põhjuste kohta.  

Artiklis 7 on sätestatud, et tõendaja ei tohi säilitada sõiduki registreeringu staatuse verifitseerimiseks kasutatavaid isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega.

Artikliga 8 on reguleeritud elektrooniline registreerimine riiklikes registrites juhul, kui sõiduki liikluses kasutamise luba peatatakse tehnoülevaatuse mitteläbimise tõttu. Samuti sisaldab see sätteid, milles käsitletakse järgmist: i) selliste sõidukite kordusülevaatused; ii) sõiduki kasutusloa peatamise lõppemise elektrooniline registreerimine riiklikes registrites ning iii) romusõidukina käideldava sõiduki registreeringu tühistamine.

Artikliga 9 on nõutud füüsiliste ja elektrooniliste registreerimistunnistuste vastastikune tunnustamine, et identifitseerida rahvusvahelises liikluses osalev sõiduk või registreerida sõiduk ümber teises liikmesriigis.  

Artiklis 10 on kirjeldatud sõidukite ümberregistreerimise korda teises liikmesriigis nii juhul, kui on välja antud füüsiline registreerimistunnistus, kui ka juhul, kui on välja antud elektrooniline registreerimistunnistus.  Samuti on seal sätestatud registreerimistunnistuste tagasivõtmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Artikliga 11 on nõutud, et liikmesriigid määraksid kontaktpunktid teabe vahetamiseks omavahel ja komisjoniga, et hõlbustada direktiivi sujuvat toimimist.

Artiklid 12 ja 13 sisaldavad standardsätteid, mis võimaldavad komisjonil võtta vastu delegeeritud õigusakte lisade teatavate sätete muutmiseks ELi laienemise korral, ELi tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides sisalduvate mõistete või vastavustunnistuste sisu muutmise korral või tehnika, tegevuse või teaduse arengu korral.

Artikliga 14 on loodud komitee ja on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) 25(25). See võimaldab komisjonil võtta vajaduse korral vastu rakendusakte.

Artikliga 15 on nõutud, et liikmesriigid abistaksid üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel, eelkõige tehes kättesaadavaks asjakohased sõidukite registreerimisandmed, sealhulgas andmed tehnoülevaatuse ja registreeringu peatamise kohta.  Andmevahetuse hõlbustamiseks peavad liikmesriigid ühendama oma registrid komisjoni süsteemiga MOVE-HUB, et vahetada kõnealust teavet reaalajas.

Artikli 16 kohaselt peavad liikmesriigid saatma komisjonile teatavad andmed iga kolme aasta järel. Komisjon edastab seejärel need andmed Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 17 sisaldab ülevõtmissätteid.

Artikkel 18 sisaldab standardsätet, millega on kehtestatud direktiivi 1999/37/EÜ kehtetuks tunnistamise tingimused.

Artikkel 19 sisaldab standardsätet, millega on määratud kindlaks direktiivi jõustumine.

Artikkel 20 sisaldab standardsätet, mille kohaselt on direktiiv adresseeritud liikmesriikidele.

I lisas on esitatud nõuded nii paberkandjal kui ka kiipkaardi kujul oleva registreerimistunnistuse I osa kohta. Selles on esitatud tunnistusele kantavad kohustuslikud ja vabatahtlikud andmed. Samuti on selles esitatud paberikandjal registreerimistunnistuse tehniline kirjeldus, sealhulgas paberi suurus ja turvaelemendid. Kiipkaardi kujul registreerimistunnistuse kohta on I lisas esitatud üksikasjalikud tehnilised nõuded (sealhulgas turvaelemendid, andmete säilitamine ja kaitse, andmete tõendamine ja nende salvestamise maht) ning loetletud kohaldatavad ISO standardid.  

II lisas on esitatud vastavad nõuded jällegi nii füüsilise kui ka kiipkaardi kujul oleva registreerimistunnistuse II osa kohta.

III lisas on esitatud elektrooniliste registreerimistunnistuste tehniline kirjeldus, sealhulgas asjakohane ISO standard, ning nõuded selle kohta, kuidas inimesed saavad salvestada elektroonilise registreerimistunnistuse Euroopa digiidentiteedikukrusse ja selle sealt kätte saada.

2025/0096 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse riiklikes sõidukiregistrites registreeritud sõidukite registreerimistunnistusi ja -andmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 26(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 27(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Sõiduki registreerimisega saab sõiduk liikluses kasutamise haldusloa.

(2)Nõukogu direktiivis 1999/37/EÜ 28 (3) on sätestatud liikmesriikidele registreerimistunnistuste ühised normid. Samuti peavad liikmesriigid selle kohaselt üksteist abistama ja on märgitud, et selleks võib sõidukitega seotud teavet vahetada elektrooniliselt, kuid tegelikult ei ole selline andmevahetus nõutav, mis takistab liikmesriikide suhtlust ja teabevahetust.

(3)Registreerimistunnistuste kontrollimise hõlbustamiseks tuleb nende vormi ja sisu veelgi ühtlustada. 

(4)Registreerimistunnistuste ühtlustamine ja sõidukiregistrisse kantud teabe jagamine hõlbustab ka varem mõnes teises liikmesriigis registreeritud sõidukite ümberregistreerimist ning aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(5)Selleks et võtta arvesse digitaliseerimisvajadust, tugevdada liidu konkurentsivõimet ja vähendada halduskoormust, tuleks füüsilised ja elektroonilised registreerimistunnistused ühtlustada. Sellised tunnistused peaksid olema täielikult samaväärsed ja sisaldama täpselt üht ja sama teavet.

(6)Selleks et füüsiliste registreerimistunnistuste teavet saaks lihtsamini ja kiiremini kontrollida, peaksid liikmesriigid saama lisada registreerimistunnistustele, sealhulgas kiipkaardi vormingus olevatele tunnistustele ruutkoodi. Samuti peaks olema võimalik väljastada kiipkaardi kujul füüsilisi registreerimistunnistusi koos mikrokiibiga, tingimusel et järgitakse konkreetset tehnilist kirjeldust.

(7)Digipööre on üks liidu prioriteete. Oluline on kõrvaldada allesjäänud tõkked, sealhulgas sõidukite ümberregistreerimisega seotud halduskoormus. See võib takistada inimeste vaba liikumist ning nende õigust liidus vabalt liikuda ja asuda elama muus liikmesriigis kui see, kus nende sõiduk on praegu registreeritud. Seepärast tuleks alates [jõustumiskuupäev + neli aastat] vaikimisi välja anda elektroonilisi registreerimistunnistusi, ilma et see mõjutaks taotleja õigust taotleda ka füüsilist registreerimistunnistust. Selleks et tagada elektrooniliste registreerimistunnistuste koostalitlus kogu liidus, tuleks kehtestada nende tunnistuste tehniline kirjeldus. See võimaldab ka sõidukite registreerimistunnistusi kontrollida ja need verifitseerida.

(8)Selleks et vähendada kodanike ja ettevõtjate kulusid, tuleks elektroonilised registreerimistunnistused väljastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 29 (4) kohaselt välja antud Euroopa digiidentiteedikukrutesse tasuta. 

(9)Selleks et hõlbustada piiriülest liikumist, eelkõige sõidukite ümberregistreerimist, peaksid liikmesriigid registreerima elektrooniliselt kõigi oma territooriumil registreeritud sõidukite kohta nõutud andmed ja neid andmeid kogu aeg ajakohastama. Kõnealused andmed aitavad: muuta sõidukiregistri täpsemaks; tagada parema õiguskaitse; võidelda sõidukitega seotud pettuste ja varguste vastu; parandada teabevahetust liikmesriikide vahel ning hõlbustada ekspordiks mõeldud sõidukite staatuse kontrollimist.

(10)Tuleks tagada, et käesoleva direktiivi rakendamisel töödeldakse isikuandmeid kooskõlas liidu andmekaitseraamistikuga. Eelkõige ei tohiks sõiduki registreerimisandmete tõendaja säilitada verifitseerimisel kasutatavaid isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigusega on lubatud andmeid säilitada.

(11)Tehnoülevaatus on osa üldisemast korrast, millega tagatakse, et sõidukeid hoitakse nende kasutamise ajal liiklusele ohutus ja keskkonna seisukohast vastuvõetavas seisukorras. Tehnoülevaatuse kord nõuab, et sõiduki liikluses kasutamise luba peatatakse, kui sõiduk kujutab ohtu liiklusohutusele. Peatamisega kaasneva halduskoormuse vähendamiseks ei ole pärast peatamise lõpetamist vaja registreerimisprotsessi uuesti läbida. Selleks et tagada registrite õigsus ja ajakohasus, tuleks juhul, kui sõiduki liikluses kasutamise luba on pärast tehnoülevaatust peatatud, registreerida peatamine ka elektrooniliselt seni, kuni sõiduk on läbinud uue tehnoülevaatuse. 

(12)Kui sõidukit on käideldud romusõidukina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/53/EÜ, 30 (5) tuleks registrite õigsuse ja ajakohasuse tagamiseks kustutada kõnealune sõiduk registrist alaliselt ja see teave tuleks lisada elektroonilisse registrisse.

(13)Sõiduki identifitseerimiseks liikluses peaks liikmesriikidel olema üleminekuperioodi jooksul õigus nõuda, et juhil oleks kaasas füüsilise registreerimistunnistuse I osa. Pärast seda peaksid liikmesriigid sel otstarbel aktsepteerima nii füüsilisi kui ka elektroonilisi registreerimistunnistusi.

(14)Varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki ümberregistreerimisel peaksid pädevad asutused üleminekuperioodil nõudma füüsilise registreerimistunnistuse I osa. Selleks et hõlbustada inimeste vaba liikumist ja vähendada halduskoormust, peaks pädevatel asutustel olema sel ajal lubatud aktsepteerida ka elektroonilist registreerimistunnistust, kui see on väljastatud. Pärast üleminekuperioodi peaksid pädevad asutused varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki ümberregistreerimisel aktsepteerima nii füüsilise registreerimistunnistuse I osa kui ka elektroonilist registreerimistunnistust.

(15)Selleks et tagada sõidukiregistrite täpsus ja ajakohasus, peaksid pädevad asutused sõiduki ümberregistreerimisel saama registreerimisliikmesriigilt teabe selle kohta, missuguses vormis registreerimistunnistus on väljastatud. Kui sõidukile on väljastatud füüsiline registreerimistunnistus, peaksid pädevad asutused selle tunnistuse osa(d) tagasi võtma ja põhjendamatu viivituseta teavitama sellest tunnistuse väljaandnud liikmesriigi ametiasutusi.  Kui esitatakse elektrooniline registreerimistunnistus, peaksid pädevad asutused samuti ilma põhjendamatu viivituseta teavitama sellest tunnistuse väljaandnud liikmesriigi ametiasutusi ja nad peaksid selle kõnealuse tunnistuse viivitamata tühistama. Teavet eelmise registreerimistunnistuse kohta tuleks sõidukiregistris säilitada 12 kuud.

(16)Selleks et hõlbustada käesoleva direktiiviga kehtestatud korra sujuvat toimimist, eelkõige piiriülestes olukordades, peaksid liikmesriigid määrama riikliku kontaktpunkti, mis vastutab teabe õigeaegse vahetamise eest teiste liikmesriikide ja komisjoniga. 

(17)Selleks et tagada lisade ajakohasus, peaks komisjonil liidu laienemise korral olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I, II ja III lisa teatavate osade muutmiseks seoses mittekohustuslike elementidega, kui asjaomastes liidu tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides muudetakse vastavustunnistuste sisu, või selleks, et võtta arvesse tehnika, tegevuse või teaduse arengut.  On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 31 (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. 

(18)Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada järgmist: füüsilistele registreerimistunnistustele lisatud ruutkoodi suhtes kohaldatavad koostalitlusfunktsioonid ja turvameetmed; elektrooniliste registreerimistunnistuste koostalitlus, turvalisus ja testimine; sealhulgas verifitseerimisfunktsioonid ja liides riiklike süsteemidega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 32 (7) artikliga 37 ette nähtud elektroonilise vastavustunnistuse asjakohased andmed; elektroonilise süsteemi MOVE-HUB funktsioonide rakendamiseks vajalik kord ning liikmesriikide poolt komisjonile e-platvormi kaudu edastatavate andmete vorming. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 33 (8).  

(19)Pettuste ja varastatud sõidukitega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemiseks peaksid liikmesriigid abistama üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. See peaks hõlmama teiste liikmesriikide registreerimisasutustele juurdepääsu andmist asjakohastele registreerimisandmetele ja tehnoülevaatuse andmetele, sealhulgas peatatud registreeringutele.

(20)Andmevahetuse hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid ühendama oma sõidukiregistrid ja tehnoülevaatuse kontrollkaartide elektroonilised süsteemid komisjoni süsteemiga MOVE-HUB, et pädevad asutused saaksid reaalajas tutvuda teise liikmesriigi registri andmetega.

(21)Selleks et komisjon saaks analüüsida olukorda liikmesriikides ja teha ettepanekuid algatuste kohta usaldusväärsete faktide alusel, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile andmed oma territooriumil registreeritud sõidukite kohta, sealhulgas väljastatud füüsiliste ja elektrooniliste registreerimistunnistuste arvu, varem teises liikmesriigis registreeritud sõidukite ümberregistreerimiste arvu ja peatatud registreeringute arvu. Komisjon peaks edastama kogutud andmed Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)Käesoleva direktiivi eesmärke, s.o luua liidu sõidukite registreerimise ühtlustatud raamistik, ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada. Seda seetõttu, et registreerimisdokumente ja -andmeid ning koostööd teiste liikmesriikidega reguleerivate siseriiklike õigusnormidega kaasneksid nii erinevad nõuded, et nende ühtlustatud eeskirjadega ette nähtud liiklusohutustaset ja inimeste vaba liikumise määra ei ole võimalik saavutada. Seega on neid eesmärke parem saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta 34 (9) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(24)Direktiiv 1999/37/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesolevas direktiivis sätestatakse ühiseeskirjad järgmise kohta:

(a)liikmesriikides sõidukitele välja antud registreerimistunnistused;

(b)teatavad riiklikes sõidukiregistrites registreeritavad andmed;

(c)selliste andmete vahetamine liikmesriikide vahel.

2.Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite ajutise registreerimise dokumentide suhtes, välja arvatud juhul, kui need dokumendid vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, mis puhul tunnustavad liikmesriigid neid vastastikku vastavalt artiklile 9.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„sõiduk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 15 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 35 (10) artikli 3 punktis 11 määratletud sõiduk ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 4 36 (11) määratletud sõiduk;

(2)„registreerimine“ – sõidukile liikluses kasutamise haldusloa andmine, kaasa arvatud sõiduki identifitseerimine ja sellele registreerimisnumbriks nimetatava seerianumbri väljaandmine;

(3)„registreerimistunnistus“ – dokument, mis tõendab, et sõiduk on liikmesriigis registreeritud kas füüsiliselt või digitaalselt või mõlemal viisil;

(4)„füüsiline registreerimistunnistus“ – registreerimistunnistus paberil või kiipkaardina;

(5)„elektrooniline registreerimistunnistus“ – digivormis registreerimistunnistus;

(6)„registreerimistunnistuse omanik” – juriidiline või füüsiline isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud;

(7)„peatamine” – piiratud ajavahemik, mille jooksul liikmesriik ei luba sõidukit liikluses kasutada ja pärast mida võib anda loa seda jälle kasutada, tingimusel et peatamise põhjused enam ei kehti, ilma et oleks vaja sõiduk ümber registreerida.

II peatükk
Registreerimistunnistused

Artikkel 3

Registreerimistunnistustele kehtivad üldnõuded

1.Liikmesriigid annavad registreerimistunnistused välja nendele sõidukitele, mis kuuluvad registreerimisele nende siseriiklike õigusaktide alusel. Tunnistused peavad vastama nõuetele, mis füüsiliste registreerimistunnistuste puhul on sätestatud artiklis 4 ja elektrooniliste registreerimistunnistuste puhul artiklis 5. 

2.Sõidukile võib välja anda üksnes ühe registreerimistunnistuse, välja arvatud lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.  Elektroonilise registreerimistunnistuse võib aga kuvada mitmes mobiilseadmes.

3.Kuni [jõustumiskuupäev + neli aastat] annavad liikmesriigid välja füüsilise registreerimistunnistuse. Lisaks füüsilistele registreerimistunnistustele võivad nad välja anda ka elektroonilisi registreerimistunnistusi.

4.Alates [jõustumiskuupäev + neli aastat + üks päev] annavad liikmesriigid välja üksnes elektroonilisi registreerimistunnistusi.  Samas annavad liikmesriigid taotleja taotluse korral välja ka füüsilise registreerimistunnistuse.

5.Liikmesriigid tagavad, et ühe ja sama sõiduki kohta antakse füüsilised ja elektroonilised registreerimistunnistused välja ühele ja samale isikule ning need sisaldavad identset teavet, nagu on esitatud I ja II lisas.

6.Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele põhjendamatu viivituseta kõik füüsilise registreerimistunnistuse uued näidised ja elektrooniliste registreerimistunnistuste andmekogumi kirjelduse. Komisjon avaldab need näidised ja andmekogumite kirjeldused oma spetsiaalsel veebilehel.

Artikkel 4

Füüsilised registreerimistunnistused

1.Füüsiline registreerimistunnistus on kas üheosaline, nagu on esitatud I lisas, või kaheosaline, nagu on esitatud I ja II lisas. Liikmesriigid võivad lubada nende enda määratud talitustel, eelkõige tootjate talitustel täita registreerimistunnistuse tehnilised osad.

2.Kui enne direktiivi 1999/37/EÜ rakendamist registreeritud sõidukile antakse välja uus füüsiline registreerimistunnistus, võivad liikmesriigid näha ette, et täidetakse ainult need lahtrid, mille kohta on nõutav teave olemas.

3.Füüsilises registreerimistunnistuses esitatakse I ja II lisas esitatud andmed nendes lisades märgitud liidu ühtlustatud koodide abil.

4.Liikmesriigid võivad otsustada trükkida väljaantavale paberkandjal füüsilisele registreerimistunnistustele ruutkoodi. Ruutkood võimaldab verifitseerida füüsilisel registreerimistunnistusel esitatud teabe autentsuse.

5.Kiipkaardina välja antud füüsilised registreerimistunnistused võivad sisaldada I ja II lisas esitatud nõuetele vastavat mikrokiipi. Vastasel juhul võivad liikmesriigid otsustada trükkida või graveerida enda väljaantud registreerimistunnistustele selleks ette nähtud väljale ruutkoodi.

6.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted füüsilistele registreerimistunnistustele trükitud ruutkoodide koostalitlusfunktsioonide ja turvameetmete kohta, millele need koodid peavad vastama. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist meetmetest, mille eesmärk on lisada registreerimistunnistusele ruutkood, või kõigist nende meetmetega seotud muudatustest kolme kuu jooksul alates meetme vastuvõtmisest.  

Artikkel 5

Elektroonilised registreerimistunnistused

1.Elektroonilised registreerimistunnistused peavad vastama III lisas esitatud tehnilisele kirjeldusele.

2.Liikmesriigid tagavad, et elektroonilised registreerimistunnistused antakse välja Euroopa digiidentiteedikukrutesse elektroonilise tõendina tasuta kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014. Kõnealused kukrud võimaldavad volitatud isikutel teha vähemalt järgmist:

(a)otsida ja salvestada andmeid, et verifitseerida sõiduki liikluses kasutamise luba;

(b)kuvada ja edastada punktis a osutatud andmeid.

3.Liikmesriigid esitavad komisjonile sõidukite elektrooniliste registreerimistunnistuste usaldusväärsete väljastajate loetelu. Nad ajakohastavad seda loetelu. Komisjon teeb need loetelud turvalise kanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks automaatseks töötlemiseks sobivas, elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga varustatud vormis.

4.Hiljemalt [jõustumiskuupäev + kaks aastat] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted, milles käsitletakse elektrooniliste registreerimistunnistuste tehnilisi kirjeldusi, sealhulgas verifitseerimisfunktsioone ja liidest riiklike süsteemidega, ning elektrooniliste registreerimistunnistuste usaldusväärsetest väljastajatest teavitamise korda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III peatükk
Üldised kohustused

Artikkel 6

Sõidukiregistritesse kantud andmed

1.Liikmesriigid registreerivad sõidukiregistrites elektrooniliselt kõik I lisa punkti 2 alapunktides e, f ja g loetletud andmed kõigi oma territooriumil registreeritud sõidukite kohta.

Lisaks peavad sõidukiregistrid sisaldama järgmist:

(a)määruse (EL) 2018/858 artikliga 37 ette nähtud elektroonilise vastavustunnistuse asjakohased andmed;

(b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL 37 (12) kohase kohustusliku korralise tehnoülevaatuse tulemused ja tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivusaeg, sealhulgas muus kui registreerimisliikmesriigis tehtud korralise tehnoülevaatuse tulemused ja väljastatud kontrollkaardi kehtivus vastavalt direktiivi 2014/45/EL artikli 4 lõigetele 3 ja 4;

(c)teave sõiduki ohutus- või keskkonnasüsteemide ja osade oluliste muudatuste kohta;

(d)teave registreerimistunnistuse eelmise omaniku ja võimaluse korral sõiduki eelmise omaniku kohta; 

(e)teave sõidukite omandiõiguse muutumise kohta, sealhulgas selliste sõidukite omandiõiguste muutumise kohta, mida ei ole lubatud liikluses kasutada, kuna registreerimistunnistus on artikli 8 kohaselt peatatud või on sõiduk registrist ajutiselt kustutatud; 

(f)sõiduki esimese registreerimise riik; 

(g)teave sõiduki registreeringu tühistamise põhjuste kohta, kui kõnealune sõiduk vastab järgmistele tingimustele: 

(i)sõidukit on käideldud romusõidukina ja sellele on välja antud lammutustõend vastavalt direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõikele 3;

ii)sõiduk on registreeritud ümber mõnes teises liikmesriigis, kui uus registreerimisliikmesriik on nii kinnitanud;

iii)sõiduk on liidust eksporditud ja selle kohta on esitatud tollidokumendid; 

iv)sõiduk on varastatud või muul viisil ebaseaduslikult üle võetud, nagu kinnitab sõiduki viimasele omanikule välja antud politseitõend;

(v)sõiduk on registreeritud liidu või siseriikliku õiguse kohaseid sõidukite registreerimise nõudeid rikkudes;

vi)sõiduk on registreeritud ebaõige valmistajatehasetähise all ning

vii)sõiduki registreering on tühistatud mis tahes muul põhjusel. 

Esimeses ja teises lõigus osutatud teavet ajakohastatakse.

2.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud asjakohaseid andmeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Sõiduki registreerimisandmete verifitseerimine

Liikmesriigid tagavad, et tõendaja ei säilita isikuandmeid, mis on vajalikud füüsilisel või elektroonilisel registreerimistunnistusel esitatud teabe verifitseerimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete säilitamine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Samuti tagavad nad, et registreerimistunnistuse välja andnud asutust ei teavitata füüsiliste registreerimistunnistuste verifitseerimise protsessist ning et asutus töötleb teatega saadud teavet üksnes selleks, et vastata elektrooniliste registreerimistunnistuste verifitseerimise nõudele.

Artikkel 8

1.Kui liikmesriigi pädev asutus saab teate korralise tehnoülevaatuse kohta, millest nähtub, et konkreetse sõiduki jaoks antud liikluses kasutamise luba on peatatud vastavalt direktiivi 2014/45/EL artiklile 9, registreeritakse peatamine sõidukiregistris elektrooniliselt. 

2.Peatamine on jõus seni, kuni sõiduk läbib uue tehnoülevaatuse. Tehnoülevaatuse eduka läbimise korral annab pädev asutus viivitamata uuesti sõidukile liikluses kasutamise loa ning registreeringu peatamise lõpp kantakse elektrooniliselt sõidukiregistrisse. Uus registreerimisprotsess ei ole vajalik.

3.Liikmesriigid võivad vastu võtta meetmeid, et lihtsustada uut tehnoülevaatust selliste sõidukite jaoks, mille liikluses kasutamise luba on peatatud. Kõnealused meetmed võivad hõlmata luba sõita avalikel teedel remondikohast ülevaatuspunkti tehnoülevaatust tegema.

4.Kui liikmesriigi pädev asutus saab teate, et sõidukit on käideldud romusõidukina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ artiklile 5, tühistatakse kõnealuse sõiduki registreering alaliselt ja sellekohane teave lisatakse sõidukiregistrisse.

Artikkel 9

Vastastikune tunnustamine

1.Liikmesriigid tunnustavad teises liikmesriigis artikli 4 kohaselt välja antud füüsilist registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle ümberregistreerimisel mõnes teises liikmesriigis.

2.Liikmesriigid tunnustavad teises liikmesriigis artikli 5 kohaselt välja antud elektroonilist registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle ümberregistreerimisel mõnes teises liikmesriigis alates [jõustumiskuupäev + neli aastat + üks päev].

Artikkel 10

Sõidukite identifitseerimine ja ümberregistreerimine

1.Kuni [jõustumiskuupäev + neli aastat] võivad liikmesriigid liikluses osaleva sõiduki identifitseerimiseks nõuda, et juhil oleks kaasas füüsilise registreerimistunnistuse I osa.  Pärast seda kuupäeva aktsepteerivad liikmesriigid sel otstarbel nii füüsilist kui ka elektroonilist registreerimistunnistust.

2.Kuni [jõustumiskuupäev + neli aastat] nõuavad pädevad asutused varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki ümberregistreerimisel üksnes füüsilise registreerimistunnistuse I osa esitamist. Kuni selle kuupäevani võivad nad aktsepteerida ka elektroonilist registreerimistunnistust, kui see on olemas.

3.Alates [jõustumiskuupäev + neli aastat + üks päev] aktsepteerivad liikmesriigid varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki ümberregistreerimisel nii füüsilise registreerimistunnistuse I osa kui ka elektroonilist registreerimistunnistust. Ümberregistreeriv liikmesriik kontrollib registreerimisliikmesriigilt, mis vormi(de)s registreerimistunnistus on välja antud.

4.Kui välja on antud ainult füüsiline registreerimistunnistus, võtavad ümberregistreerimisliikmesriigi pädevad asutused esitatud registreerimistunnistuse osa(d) tagasi ja säilitavad tühistatud osa (osi) 12 kuud. Nad teevad põhjendamatu viivituseta järgmist:

a) teavitavad registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi ametiasutusi sellisest tagasivõtmisest;

b) tagastavad asjaomase(d) osa(d) nendele ametiasutustele, kui need seda paluvad. 

5.Kui välja on antud ainult elektrooniline registreerimistunnistus, teavitavad ümberregistreerimisliikmesriigi pädevad asutused sõiduki ümberregistreerimisest registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi asutusi ilma põhjendamatu viivituseta. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused tühistavad viivitamata eelmise elektroonilise registreerimistunnistuse ja säilitavad eelmises registreeringus sisaldunud teavet sõidukiregistris 12 kuud.

6.Kui välja on antud nii füüsiline kui ka elektrooniline registreerimistunnistus, järgitakse lõigetes 4 ja 5 sätestatud etappe.

Artikkel 11

Liikmesriikidevaheline halduskoostöö

1.Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti, mis vastutab käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega ja komisjoniga. Liikmesriigid tagavad oma vastavate riiklike kontaktpunktide koostöö, et kogu vajalikku teavet vahetataks õigel ajal.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile oma riikliku kontaktpunkti nime ja kontaktandmed hiljemalt [ülevõtmiskuupäev] ning teatavad talle viivitamata kõnealuse teabe muutumisest. Komisjon koostab kõikide kontaktpunktide nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele.

IV peatükk
Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

Artikkel 12

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta järgmisi õigusnorme:

(a)liidu laienemise korral I lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt ii ja punkti 3 alapunkti a alapunkti i alapunkt 2 ning II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt ii ja punkti 3 alapunkti a alapunkti i alapunkt 2;

(b)I lisa punkti 2 alapunkt f ja II lisa seoses mittekohustuslike elementidega juhul, kui asjaomastes liidu tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides muudetakse vastavustunnistuste sisu või määratlusi, samuti selleks, et võtta arvesse tehnika, tegevuse või teaduse arengut,

(c)I ja II lisa tabelid 2 ja 3, et loetleda märgised, mille abil identifitseerida kohustuslikele ja vabatahtlikele registreerimisandmetele vastavaid andmeobjekte;

(d)III lisa, et võtta arvesse tehnika, tegevuse või teaduse arengut.

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine 

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [jõustumiskuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

V peatükk
Lõppsätted 

Artikkel 15

Andmevahetus

1.Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Nad vahetavad riiklikesse andmebaasidesse kantud teavet sõidukite registreerimisandmete, viimase tehnoülevaatuse kontrollkaardi andmete, liiklevate sõidukite tehnokontrolli aktide ja sõidukite läbisõidumõõdikute ajaloo kohta eelkõige selleks, et enne sõiduki registreerimist kontrollida selle õiguslikku seisundit, vajaduse korral selle varasemas registreerimisliikmesriigis. 

Eelkõige teevad liikmesriigid teiste liikmesriikide registreerimisasutustele kättesaadavaks riiklikesse sõidukiregistritesse kantud asjakohased registreerimisandmed [kooskõlas artikliga 6, sealhulgas direktiivi 2014/45/EL kohaselt välja antud viimasel tehnoülevaatuse kontrollkaardil sisalduva teabe, artikli 8 kohased registreeringu peatamised ja mis tahes olemasoleva teabe ümberregistreerimist mõjutavate piirangute kohta.

2.Liikmesriigid ühendavad oma riiklikud sõidukiregistrid ja tehnoülevaatuse kontrollkaartide elektroonilised süsteemid komisjoni väljatöötatud elektroonilise süsteemi MOVE-HUB kaudu nii, et mis tahes liikmesriigi pädeval asutusel on võimalik reaalajas tutvuda teiste liikmesriikide sõidukiregistriga.  Süsteemid tuleb ühendada kahe aasta jooksul pärast lõikes 4 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.

3.Juurdepääs MOVE-HUB-võrgule peab olema turvatud. Liikmesriigid võivad süsteemiga ühendada ainult lõikes 1 osutatud eesmärkidel pädevad asutused.

4.Hiljemalt [jõustumiskuupäev + kaks aastat] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 2 osutatud elektroonilise süsteemi funktsioonide rakendamiseks vajalik kord ning täpsustatakse liikmesriikides kasutatava sõnumi vormingu ja sisu miinimumnõudeid. Selles täpsustatakse, milline asutus vastutab andmetele juurdepääsu ja andmete edasise kasutamise eest. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 

Artikkel 16

Teabe edastamine komisjonile

1.Liikmesriigid edastavad 31. märtsiks 2030 ja seejärel iga kolme aasta tagant 31. märtsiks komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 38 (13) artiklis 28 osutatud veebipõhise platvormi (edaspidi „e-platvorm“) kaudu andmed oma territooriumil kolme eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud sõidukite kohta. Andmed sisaldavad (kalendriaasta kohta) järgmist:

(a)väljaantud füüsiliste registreerimistunnistuste arv sõidukikategooriate kaupa;

(b)väljaantud elektrooniliste registreerimistunnistuste arv sõidukikategooriate kaupa;

(c)varem mõnes teises liikmesriigis registreeritud sõidukite ümberregistreerimiste arv sõidukikategooriate kaupa;

(d)peatatud registreerimistunnistuste arv sõidukikategooriate kaupa.

Esimene aruanne koostatakse eraldi aastate 2027, 2028 ja 2029 kohta. 

Komisjon edastab kogutud andmed Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks vorming, milles lõikes 1 osutatud andmed tuleb e-platvormi kaudu edastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [jõustumiskuupäev + kaks aastat]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1.Direktiiv 1999/37/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [jõustumiskuupäev + kaks aastat].

2.Viiteid direktiivile 1999/37/EÜ tõlgendatakse vastavalt viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse kooskõlas IV lisa vastavustabeliga.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 20

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ.

Ettepanek: direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Transport, liiklusohutus

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

Algatuse üldeesmärk on suurendada veelgi liiklusohutust ELis, aidata kaasa kestlikule liikuvusele ning hõlbustada inimeste ja kaupade vaba liikumist ELis, kasutades ära tehnoülevaatuspaketi täielikku potentsiaali.

1.3.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr

Algatuse erieesmärgid on:

tagada praeguste ja tulevaste sõidukite tehnoülevaatuse järjepidevus, objektiivsus ja kvaliteet;  

vähendada märkimisväärselt seadmete rikkumist ja parandada puudustega sõidukite avastamist, et oleks võimalik avastada defektseid/rikutud ohutussüsteeme ja heite (st õhusaaste ja müraemissiooni) kontrolli süsteeme, samuti läbisõidumõõdikuga seotud pettusi;

parandada asjakohaste sõiduki identifitseerimise ja staatuse andmete elektroonilist säilitamist ja vahetamist.

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek aitab suurendada liiklusohutust ELis ning aitab hinnanguliselt päästa 6,912 inimelu ja vältida 64,885 rasket vigastust. Samuti aitab see kaasa kestlikule liikuvusele, vähendades õhusaasteainete heidet ja müraemissiooni, millega kaasnev väliskulude kokkuhoid on hinnanguliselt 83,4 miljardit eurot. See aitab hõlbustada inimeste ja kaupade vaba liikumist ELis, kõrvaldades takistused sõidukite ümberregistreerimisele teises liikmesriigis ja tehnoülevaatuse kontrollkaartide (piiratud) tunnustamisele kogu liidus. Samuti eeldatakse, et märkimisväärset kasu saab sellest, kui võetakse kasutusele katsemeetodid elektrisõidukite kontrollimiseks, täiustatud heitekatse (näiteks NOX ja tahkete osakeste arvu mõõtmine) ning katsemeetodid täiustatud juhiabisüsteemide ja muude ohutussüsteemide jaoks. Kasu loodetakse ka veose kinnitamise kohustuslike kontrollide kehtestamisest ja uutest kontrollimisviisidest, nagu heitgaasivoo mõõtmine ja õhusaasteainete heite ja müraemissiooni kaugmõõtmine, ning andmehaldusmeetmetest. Algatus peaks aitama kaasa paremale avastamisele ning seega vähendama defektsete ja rikutud sõidukite arvu, muu hulgas tänu liiklevate sõidukite kontrolli laiendamisele väikestele ärilisel otstarbel kasutatavatele sõidukitele. See peaks kaasa tooma läbisõidumõõdiku rikkumiste märkimisväärse vähenemise, mis tuleneb kohustusest registreerida läbisõidumõõdiku näidud ja teha andmed ümberregistreerimise korral kättesaadavaks. See peaks tooma kasu ka tänu kohustuslikule tehnoülevaatuse elektroonilisele kontrollkaardile, digitaalsete registreerimistunnistuse kasutuselevõtule, juurdepääsule tehnoülevaatuse aruannetele riiklikes andmebaasides ja sõidukiregistrites sisalduvate andmete laiendamisele. Kogukasu on aastatel 2026–2050 lähtestsenaariumiga võrreldes hinnanguliselt 391,6 miljardit eurot, väljendatuna nüüdisväärtusena.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Liiklusohutuse eesmärgiga seoses jälgib komisjon regulaarselt liiklusohutuse põhinäitajaid, sealhulgas liiklussurmade ning raskete ja kergete vigastuste arvu suundumusi liikmesriikide, sõidukikategooriate, vanuse ja teatavate sõiduki omaduste kaupa. Üksikasjalik teave õnnetuste põhjuste, eelkõige sõiduki defektide kohta ei ole tõenäoliselt niipea laialdaselt kättesaadav. Tulevikus võib üldise ohutuse määrusega ette nähtud sündmuseandmete salvestite analüüs anda üksikasjalikuma ülevaate märkimisväärse osa õnnetuste põhjustest. Seni tuleks kehtivaid aruandlusnõudeid ajakohastada, et need vastaksid paremini praegustele järelevalvevajadustele.

Seoses õhu- ja mürasaaste vähendamisega jälgib Euroopa Keskkonnaamet pidevalt õhu- ja mürasaaste suundumusi. Järgmiste aastate jooksul oodatav vähendamine on osaliselt seotud selle algatusega tänu sõidukite paremale hooldusele ja heitekontrollisüsteemide rikkumise vähenemisele. Kestlikule liikuvusele kaasaaitamise eesmärgi suunas tehtud edusamme saab mõõta korraliste tehnoülevaatuste ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli tulemuste suundumuste ning kaugmõõtmisandmete abil.

Mis puutub vaba liikumise hõlbustamise eesmärki, siis on edu näitajateks nende liikmesriikide arv, kes tunnustavad välisriigis tehtavaid korralisi tehnoülevaatusi. 

Algatuse edu mõõtmiseks on seatud järgmised tegevuseesmärgid: 1) rakendada uusi kättesaadavaid ohutus- ja heitekatsemeetodeid; 2) ühendada liikmesriikide sõidukiregistrid ja läbisõidumõõdikute andmebaasid ühise keskuse kaudu; 3) digiteerida sõidukidokumendid; 4) vähendada defektsete ja rikutud sõidukite arvu ELi teedel.

Komisjoni talitused jälgivad käesoleva algatuse rakendamist ja tulemuslikkust mitme meetme ja põhinäitajate kogumi abil, millega mõõdetakse tegevuseesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Viis aastat pärast läbivaadatud õigusakti kohaldamist peaksid komisjoni talitused hindama, mil määral on algatuse eesmärgid saavutatud.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

☐uut meedet

☐uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 39 (1)

☑olemasoleva meetme pikendamist

☐ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Liikmesriikide ametiasutused peavad looma andmebaasi oma territooriumil registreeritud sõidukite läbisõidumõõdikute varasemate andmete registreerimiseks, ühendama olemasolevad riiklikud sõidukiregistrid sõnumite vahetamise platvormi MOVE-HUB kaudu, lisama nendesse registritesse uusi andmeelemente ja võtma kasutusele kaugmõõtmise, mis nõuab uute teeäärsete seadmete ostmist ja paigaldamist ning mõõtmissüsteemi.

Tehnoülevaatuspunktid peavad ajakohastama ülevaatusnõudeid ja rakendama mõned uued nõuded, mis nõuavad täiendavaid investeeringuid seadmetesse, ülevaatussuutlikkusse ja inspektorite koolitamisse. Eeldatakse siiski, et tehnoülevaatuspunktid suudavad katta vähemalt osa lisakuludest täiendavate ärivõimaluste kaudu (rohkem ülevaatusi) ja mõnel juhul (sõltuvalt liikmesriigist) mõnevõrra suuremate korralise tehnoülevaatuse tasude kaudu.

Sõidukite remondi töökojad, mootorsõidukite edasimüüjad ja muud töökojad peavad ajakohastama oma kontoritarkvara, et nad saaksid edastada oma andmed riiklikku keskandmebaasi, kuna on vaja luua süsteem autode ja kaubikute läbisõidumõõdiku näitude salvestamiseks.

Autotootjad peavad kohandama oma süsteeme juhtimisraamistikuga, mis võimaldab tehnoülevaatuspunktidele ja pädevatele asutustele juurdepääsu korralise tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli teostamiseks vajalikele sõidukisisestele andmetele, ning kohandama oma IT-süsteeme, et tagada juurdepääs asjakohastele andmetele, ja süsteemide hoolduskulusid.

Mõned sõidukiomanikud peavad läbima ka täiendava korralise tehnoülevaatuse ja/või liiklevate sõidukite tehnokontrolli. Uute ohutuse, õhusaasteainete heite ja müraga seotud ülevaatusnõuete tõttu võib mõnel sõidukiomanikul olla vaja oma sõidukit remontida, et see läbiks korralise tehnoülevaatuse ja võiks jääda kasutusse.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Põhjused tegutsemiseks ELi tasandil (eelhindamine) ja eeldatav ELi lisaväärtus (järelhindamine).

Kuigi tehnoloogia areng parandab tõenäoliselt veelgi sõidukite ohutust, võtab uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõtt ELi sõidukipargis aega ning mõne uue omadusega võivad kaasneda ka uued riskid. Kuigi tehnilised lahendused võivad rikkumist raskendada, on ebatõenäoline, et see kaoks, ilma et sõiduki ülevaatusel oleks võimalik avastada ebaseaduslikke muudatusi, eelkõige mootori juhttarkvaras, näiteks tagades parema juurdepääsu sõidukisisestele andmetele. Seega on tõenäoline, et ELi tasandil sekkumiseta jääb probleem püsima. Liikmesriigid võivad võtta ühepoolseid meetmeid, kuid need meetmed ei saa siiski asendada kolme direktiivi kooskõlastavat ja ühtlustavat mõju, sest võivad põhjustada moonutusi ühtsel turul ja lahendada probleemi ainult osaliselt.

Sõidukite tekitatava õhusaasteainete heite ebapiisava kontrolli probleem jääks püsima seni, kuni teedel on sisepõlemismootoriga sõidukid. Kuigi rangemate heitenormide ja järkjärgulise elektrifitseerimisega väheneb summutitoru heitgaasi tekitavate sõidukite arv, ringlevad need ELis veel aastakümneid. Kui praegu kehtivaid heitekatsenõudeid ELi tasandil ei ajakohastata, ei pruugi liikmesriigid kasutusele võtta juba olemasolevaid kõige tulemuslikumaid ja tõhusamaid katsemeetodeid. Kuigi rohkem liikmesriike võib alustada müra katselise mõõtmisega teel, on ebatõenäoline, et müraga sõidukite probleem ilma süstemaatilisema ja koordineerituma lähenemisviisita märkimisväärselt väheneks.

Ilma ELi tasandil sekkumiseta võivad teatavad liikmesriigid võtta ühe- või kahepoolseid meetmeid, nagu läbisõidumõõdiku näitude süstemaatiline registreerimine (ja võimalik, et ka vahetamine), või töötada välja kokkulepped üksteise tehnoülevaatuse kontrollkaartide tunnustamiseks. Siiski jääks püsima süsteemne probleem seoses tehnoülevaatusega seotud sõidukiandmete ebapiisava ja ebatõhusa vahetamisega, mis takistaks kehtivate eeskirjade tõhusat rakendamist ja jõustamist.

Kuna maanteetransport ja autotööstus on rahvusvahelised sektorid, on võimalik probleeme palju tõhusamalt ja tulemuslikumalt lahendada ELi tasandil kui liikmesriikides. Kuigi liikmesriikide tavad on ajalooliselt erinevad, on sõidukite ülevaatuse teatav minimaalne ühtlustamise tase ja ühiselt kokku lepitud lahendused sõidukiandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel tulemuslikumad kui mitmed kooskõlastamata siseriiklikud lahendused. Kuna nüüdisaegse sõidukitehnoloogia (elektrisõidukid, täiustatud juhiabisüsteem ja viimased heitekontrolliseadmed) katsetamise suhtes kohaldatakse ühiseeskirju, saavad liikmesriigid kasu mastaabisäästust ja katseseadmete tootjad saavad tegutseda ühtsemal turul. Ühtse turu toimimist parandataks ka sellega, et sõidukeid kontrollitakse sarnaste katsetega sarnastel tingimustel ja veoettevõtjad kannavad sarnaseid kulusid. Sõidukiandmetele juurdepääsu ja nende vahetamise tingimuste koordineerimine ELi tasandil ei ole mitte ainult tõhusam kui kahepoolsed lepingud ja läbirääkimised üksikute tootjatega, vaid tagab ka võrdsed tingimused liikmesriikidele ja asetab nad ühiselt autotööstuse suhtes tugevamasse positsiooni.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Alates 1977. aastast on ELi tasandil võetud mitmesuguseid meetmeid, kuna liikmesriigid olid hakanud välja töötama oma siseriiklikke eeskirju sõidukite tehnoülevaatuse kohta, mis on toonud kaasa nõuete ühtlustamatuse. 2014. aasta tehnoülevaatuspakett tugines varasemates direktiivides sisalduvatele nõuetele, mis on seotud tehnoülevaatusega, liiklevate sõidukite tehnokontrolliga ja sõidukite registreerimistunnistusi käsitlevate eeskirjadega. Selleks et saavutada eesmärk suurendada sõidukite ohutust teedel, karmistati korralise tehnoülevaatuse ELi miinimumstandardeid ning kehtestati kohustuslikud standardid koos juhuvaliku alusel tehtava liiklevate sõidukite tehnokontrolliga. Seda peeti oluliseks, et mitte vähendada tehnoülevaatuse tõhusust. Tehnoülevaatuse tegemiseks vajalike andmete ja tehnoülevaatuse andmete kättesaadavaks tegemise eesmärgi saavutamiseks soodustatakse korralise tehnoülevaatuse direktiiviga ka liikmesriikide koostööd ja teabevahetust, sealhulgas juurdepääsu tehnoülevaatuste protokollidele.

Tehnoülevaatuspaketi asjakohasust on viimastel aastatel vähendanud suurenenud lõhe kehtivate tehnoülevaatusnõuete ja kaasaegsetele sõidukitele paigaldatud uute süsteemide vahel. Täiustatud juhiabisüsteemide (ADAS), intelligentsete transpordisüsteemide (ITS), kasutajaliidese (HMI) ja elektrooniliste turvaelementide puhul tundub, et kolm direktiivi ei taga piisavalt terviklikku raamistikku. Tehnoülevaatuspakett ei hõlma praegu konkreetseid katseprotokolle, et ohutult ja tõhusalt tagada elektri- ja hübriidmootorsõidukite vastavus nõuetele ja hooldus, sealhulgas tarkvarauuendused.

Seoses tehnoülevaatuspaketi eesmärgiga aidata kaasa maanteetranspordis tekkivate heitkoguste vähendamisele ei ole mõned tehnoülevaatusel kasutatavad katsed enam piisavalt tundlikud, et avastada sisepõlemismootoriga sõidukite tekitatava heite mittevastavust normidele. Tänapäevastel sõidukimootoritel ja heitgaasisüsteemidel on keerulised avastamiskriteeriumid, mida praegu ettenähtud katsemeetodid ei hõlma, ning praeguse tehnoülevaatuspaketi panus ringluses olevate suure heitega sõidukite arvu vähendamisse on muutunud vähem oluliseks. Peale selle puuduvad praegu ELi tehnoülevaatusnormid sõidukite kontrollimiseks heitesüsteemiga manipuleerimise / selle defektide või diislikütuse tahkete osakeste filtriga manipuleerimise / selle defektide suhtes.

Praegune teabevahetusraamistik ei ole olnud piisavalt tõhus, et parandada ülevaatustulemusi käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel. Kuigi õigusaktides nimetatakse võimalusena elektroonilist andmevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, ei kasuta seda kõik riigid. Isegi kui registreerimistunnistuste ühtlustamine lihtsustaks kodanike jaoks teistest liikmesriikidest ja EMPst pärit sõidukite registreerimist, on seda digitaliseerimisprotsessi täiustamise abil võimalik veelgi lihtsustada.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas 2020. aasta kestliku ja aruka liikuvuse strateegias ning ELi roheleppes sätestatud eesmärkide ja prioriteetidega, tagades, et teedel liikuvad sõidukid säilitavad aja jooksul piisava ohutustaseme ja ettenähtud keskkonnatoime. See on kooskõlas ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus seatud eesmärkidega ning samuti eeldatakse, et see aitab märkimisväärselt kaasa ELi puhta õhu poliitika eesmärkide, sealhulgas välisõhu kvaliteedi direktiivide ja heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste direktiivi eesmärkide saavutamisele, tehes paremini kindlaks ja vähendades selliste suurte saastajate arvu, kes põhjustavad väga suure osa maanteetranspordi koguheitest. Ettepanekuga hõlbustatakse veebipõhist juurdepääsu sõidukitega seotud teabele, asjakohastele haldusmenetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, mis on kooskõlas ühtse digivärava määrusega. Tehnoülevaatus- ja registreerimisandmetega seotud teabevahetus viiakse kooskõlla asjakohaste andmekaitse-eeskirjadega (isikuandmete kaitse üldmäärusega). Ettepanek on kooskõlas ka tüübikinnituseeskirjades, sealhulgas üldise ohutuse määruses sätestatud ohutus- ja keskkonnanõuetega. See hõlmab meetmeid, millega tagatakse, et omanikud järgivad miinimumnõudeid kogu sõiduki kasutusea jooksul. Ettepanekuga tagatakse vastavus korralise tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli katsete ning tüübikinnitusmenetluse vahel, sealhulgas seoses elektroonilise tehnoülevaatuse kasutamisega. Ettepanek on kooskõlas ka romusõidukeid käsitlevate õigusaktide nõuetega, võimaldades teiste ELi liikmesriikide registreerimisasutustele elektroonilist juurdepääsu andmetele ja lisades sõidukiregistrisse uusi andmeid, sealhulgas romusõidukite kohta. Seepärast leitakse, et ettepanek on kooskõlas asjakohaste ELi strateegiate ja õigusaktidega ning aitab kaasa ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisele.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Komisjoni ühekordsed kulud 2027. aastal ja jooksvad kohandamiskulud on peamiselt seotud IT-süsteemi ajakohastamisega, mis toimib ühise liidesena valitsusasutuste/organisatsioonide vahelise infovahetuse toetamiseks, eelkõige seoses sõidukitega seotud teabe vahetamisega. Teabefunktsioon tugineb olemasolevale platvormile (MOVE-HUB), mille on välja töötanud ja mida haldab komisjon, et vahetada liikmesriikide vahel erinevat maanteetranspordialast teavet. Selle süsteemi ajakohastamine aitaks parimal viisil ära kasutada praegust töökorraldust ja seni investeeritud vahendeid.

Läbivaadatud tehnoülevaatuspaketi täielik rakendamine nõuab ka täiendavaid inimressursse tasemel 1 täistööajale taandatud töötaja aastas alates 2027. aastast, mis on seotud rakendusaktidega tehtava tööga, sealhulgas liikmesriikide toetamist vajaliku tehnilise ja digitaalse raamistiku loomisel.

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

☑Piiratud kestusega

☐hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

☐finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul YYYY–YYYY ja maksete assigneeringutele ajavahemikul YYYY–YYYY.

☐Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 40 (2)

☑Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

☑tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

☐rakendusametite kaudu

☐Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☐Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

☐kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

☐rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

☐Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☐finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

☐avalik-õiguslikele asutustele;

☐avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

☐liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

☐asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

☐liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

Käesoleva ettepaneku rakendamiseks on vaja ajakohastada ja hooldada olemasolevat IT-süsteemi. See süsteem peaks ühendama olemasolevad liikmesriikide IT-süsteemide võrgud ja koostalitlusvõimelised pääsupunktid, mis toimivad iga liikmesriigi individuaalsel vastutusel ja juhtimisel, et tagada sõidukitega seotud teabe turvaline ja usaldusväärne vahetamine. Komisjon määrab rakendusaktides kindlaks asjakohased IT-lahendused, sealhulgas liideseplatvormi ülesehituse ja arhitektuuri ning tehnilise spetsifikatsiooni, et ühendada omavahel liikmesriikide süsteemid teabe vahetamiseks. Komisjoni kohandamiskulud peaksid koosnema kahest peamisest kuluelemendist (arvutatud nüüdispuhasväärtuses): – IT-platvormi vajaliku tehnilise ajakohastamise ja sõidukitega seotud teabe liikmesriikidevahelise vahetamise testimisega seotud ühekordsed kulud 2027. aastal on hinnanguliselt 200 000 eurot; – jooksvad kohandamiskulud (spetsiaalse platvormi hooldamine ja toetamine) on hinnanguliselt ligikaudu 50 000 eurot aastas, mis on ette nähtud interaktiivseks teabevahetuseks liikmesriikide ametiasutuste vahel. Tehnoülevaatuspaketi rakendamiseks tehtav töö, sealhulgas edasine liikmesriikide toetamine nõutava tehnilise ja digitaalse raamistiku loomisel nõuab inimressursside suurendamist 1 täistööajale taandatud töötaja võrra aastas alates 2027. aastast vähemalt kolmeks aastaks.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi poolt otse täidetavate ülesannete puhul järgitakse komisjonis ja rakendusametites rakendatavat iga-aastast kavandamise ja järelevalve tsüklit, sealhulgas esitatakse tulemused liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes. Korraliste tehnoülevaatuste puhul edastavad liikmesriigid korralise tehnoülevaatuse direktiivi artikli 20a kohaselt komisjonile veebipõhise aruandlusplatvormi 41(3) (edaspidi „e-platvorm“) kaudu andmed, mis on kogutud iga eelneva kolme kalendriaasta kohta ja nende territooriumil kontrollitud sõidukite kohta. Kõnealused andmed sisaldavad järgmist (kalendriaasta kohta): 

ülevaatuspunktide arv liikmesriigi kohta; kontrollitud sõidukite koguarv; kontrollitud sõidukite arv kategooriate kaupa; I lisa punkti 3 kohaselt kontrollitud valdkonnad ja puudustega aspektid; kui kontrolliti teises liikmesriigis registreeritud sõidukeid, siis nende sõidukite arv, kategooria ja kontrolli tulemus.

Liiklevate sõidukite tehnokontrolliga seoses edastavad liikmesriigid vastavalt liiklevate sõidukite tehnoülevaatuse direktiivi artiklile 20 komisjonile veebipõhise aruandlusplatvormi (eespool nimetatud „e-platvorm“) kaudu andmed, mis on kogutud iga eelneva kolme kalendriaasta kohta ja nende territooriumil kontrollitud sõidukite kohta. Kõnealused andmed sisaldavad järgmist (kalendriaasta kohta):

ülevaatuspunktide arv liikmesriigi kohta; kontrollitud sõidukite koguarv; kontrollitud sõidukite registreerimise riik; üksikasjalikumate kontrollide puhul kontrollitud valdkonnad ja puudustega aspektid vastavalt IV isa punktile 10; artikli 4a kohaste kaugmõõtmiste tulemused.

Vastavalt sõidukite registreerimistunnistusi käsitleva direktiivi artiklile 16 edastavad liikmesriigid komisjonile veebipõhise aruandlusplatvormi kaudu andmed, mis on kogutud eraldi eelneval kolmel kalendriaastal nende territooriumil registreeritud sõidukite kohta. Kõnealused andmed sisaldavad järgmist (kalendriaasta kohta): 

väljaantud füüsiliste registreerimistunnistuste arv sõidukikategooriate kaupa; väljaantud elektrooniliste registreerimistunnistuste arv sõidukikategooriate kaupa; varem mõnes teises liikmesriigis registreeritud sõidukite ümberregistreerimiste arv sõidukikategooriate kaupa; peatatud registreerimistunnistuste arv sõidukikategooriate kaupa ning riiklikesse registritesse kantud andmeelementide loetelu.

Riikide ametiasutuste halduskoormuse vähendamiseks pikendatakse liikmesriikide uut aruandlusperioodi praeguselt kahelt aastalt kolmele aastale. E-platvormi eesmärk on hõlbustada andmete automaatset koondamist konkreetsete aruandlusfunktsioonide abil.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Direktiivi kohaldamise eest vastutab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi üksus.

Kulutusi tehakse eelarve otsese täitmise raames, kohaldades täielikult finantsmääruse sätteid. Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi hangete ja toetuste kontrolli strateegia hõlmab konkreetseid õiguslikke, tegevus- ja finantseelkontrolle menetluste üle (sealhulgas hanked ning hangete ja lepingute nõuandekomitee poolne läbivaatamine) ning lepingute ja kokkulepete allkirjastamise üle. Lisaks tehakse kaupade ja teenuste hankimiseks tehtud kulutustele eel- ning vajaduse korral järel- ja finantskontrolli.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Mehhanismi loomisega seotud ülesannete täitmisel on tuvastatud riskid seotud hankemenetluste kasutamisega ja hõlmavad järgmist: viivitused, andmete kättesaadavus, õigeaegne teave turule jne. Need riskid on hõlmatud finantsmäärusega ja neid leevendavad sisekontrollid, mida liikuvuse ja transpordi peadirektoraat kasutab selle väärtusega hangete puhul. 

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Taotletud eelarve suurendamine hõlmab IT-süsteemi ajakohastamist ja hooldamist. Seoses ettepaneku eest vastutava direktoraadi väljatöötatud või hallatavate IT-süsteemidega seotud kontrollitegevusega jälgib IT juhtkomitee korrapäraselt direktoraadi andmebaase ja tehtud edusamme, võttes arvesse komisjoni IT-ressursside lihtsustamist ja kulutõhusust.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat annab oma iga-aastases tegevusaruandes aru oma tegevuse kontrollimise kuludest. Hanketegevuse riskiprofiil ja kontrollikulud on nõuetega kooskõlas.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Kohaldatakse komisjoni tavapäraseid ennetus- ja kaitsemeetmeid, eelkõige järgmiselt:

komisjoni personal kontrollib enne makse tegemist kõiki teenuste eest maksmisele kuuluvaid summasid, võttes arvesse kõiki lepingulisi kohustusi, majanduslikke põhimõtteid ning head finants- ja juhtimistava. Pettusevastased sätted (järelevalve, aruandlusnõuded jms) lisatakse kõikidesse komisjoni ja maksesaajate vahelistesse kokkulepetesse ning lepingutesse; ning

pettuste, korruptsiooni ja muude õigusvastaste tegude vastu võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat võttis 2020. aastal vastu läbivaadatud pettusevastase strateegia. Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi pettusevastane strateegia põhineb komisjoni pettusevastasel strateegial ja spetsiifilisel riskihindamisel, mis tehti asutuse sees, et selgitada välja pettuste suhtes kõige haavatavamad valdkonnad, ning juba kehtestatud kontrollidel ja meetmetel, mis on vajalikud, et parandada liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi suutlikkust pettusi ennetada, avastada ja kõrvaldada. Riigihangete suhtes kohaldatavad lepingusätted tagavad, et auditeid ja kohapealseid kontrolle saavad teha komisjoni talitused, sealhulgas OLAF, kasutades OLAFi soovitatud standardsätteid. 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☐Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

☑Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

☐Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

☑Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

☐Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☑Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 50(12)

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta tuleks esitada järgmises tabelis.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitilised IT-kulud rakenduskavadele“. Need kulud on tegevuseelarve, mida kasutatakse algatuse rakendamisega ja nendega seotud investeeringutega (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne) otseselt seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks. Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☑on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

☐tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

☐nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☑ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

☐näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

☑Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

☐Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

☐omavahenditele

☐muudele tuludele

☐märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[...]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[...]

4.DIGIMÕÕDE

4.1.Nõue 1 (R1): nõuda elektroonilist tehnoülevaatuse kontrollkaarti 

(a)Direktiivi 2014/45/EL artikli 8 lõige 2.

(b)Kuigi kehtiv korralise tehnoülevaatuse direktiiv lubab tehnoülevaatuse elektrooniliste kontrollkaartide kasutamist, nõutakse selles, et sõiduki korralisele tehnoülevaatusele toonud isikule antaks välja kinnitatud väljatrükk. Meetmega nõutakse ainult elektroonilise dokumendi väljaandmist ning väljatrükk väljastatakse ainult juhul, kui sõiduki ülevaatusele toonud isik seda palub.

(c)R1 alla kuuluvate korralise tehnoülevaatusega seotud andmete vahetamine võimaldab täitevasutustel teeäärse kontrolli või ümberregistreerimise korral kontrollida ELis registreeritud sõiduki staatust, ilma et sõiduki omanik peaks esitama väljatrükitud kontrollkaarti.

(d)Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid, sõidukiomanikud.

(e)Olemasolevate riiklike sõidukiregistrite ja korraliste tehnoülevaatuste andmebaaside haldamine.

Nõue 2 (R2): anda teiste ELi liikmesriikide registreerimisasutustele ühist liidest kasutades elektrooniline juurdepääs asjakohastele andmetele, sealhulgas riiklikes andmebaasides säilitatavate korraliste tehnoülevaatuste aruannetele.

(a)Sõidukite registreerimisdokumente käsitleva läbivaadatud direktiivi 1999/37/EÜ artikkel 15, korralist tehnoülevaatust käsitleva direktiivi 2014/45/EL artikkel 16 ning liiklevate sõidukite tehnokontrolli käsitleva direktiivi 2014/47/EL artikkel 18a.

(b)Selle meetme kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama juurdepääsu teistele liikmesriikidele, kes soovivad saada nende territooriumil registreeritud sõidukite registreerimisandmeid või korralise tehnoülevaatuse andmeid ja läbisõidumõõdiku varasemaid andmeid.

(c)Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid, Euroopa Komisjon.

(d)Andmevahetuse hõlbustamiseks nõutakse meetmega, et liikmesriigid ühendaksid oma riiklikud andmebaasid (olenevalt asjaoludest sõidukiregistrid ja nendega seotud korraliste tehnoülevaatuste andmebaasid) olemasoleva platvormiga MOVE-HUB, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta haldab, et vahetada liikmesriikide vahel erinevat maanteetranspordiga seotud teavet.

Nõue 3 (R3): võtta kasutusele registreerimistunnistuste väljastamine digitaalsel kujul, et järk-järgult asendada olemasolevad paberdokumendid (ja kiipkaardid)

(a)Sõidukite registreerimisdokumente käsitleva läbivaadatud direktiivi 1999/37/EÜ artiklid 2, 3 ja 5 ning III lisa.

(b)Meetmega kehtestatakse nõue väljastada vaikimisi uued digitaalsed registreerimistunnistused. Digitaalse/elektroonilise registreerimistunnistuse tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks rakendusaktis ja need tuginevad asjakohastele ISO standarditele, nagu digitaalse juhiloa puhul. Sarnaselt mobiilse juhiloaga tugineb digitaalne registreerimistunnistus algatusele eIDAS.

(c)Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid, sõidukiomanikud.

(d)Meedet kohaldatakse kõigi sõidukikategooriate suhtes, mis tuleb liikmesriikides registreerida. Sõidukite ümberregistreerimiseks ja teeliikluses identifitseerimiseks peavad liikmesriigid tunnustama registreerimistunnistuse digiversiooni. Nii nagu füüsilisi dokumente, kasutatakse ka sõiduki digitaalset registreerimistunnistust sõiduki registreerimise kinnitamiseks, selle teatavate tehniliste andmete kontrollimiseks (digiversioon võiks sisaldada rohkem andmeid kui paberversioon) ja ametiasutustel kontrolli võimaldamiseks.

Nõue 4 (R4): lisada sõidukiregistrisse uusi andmeid – kohustuslik miinimumkogum (sealhulgas: esmaregistreerimise riik, registreerimisstaatus, korralise tehnoülevaatuse staatus, ümberehitamisest tulenevad muudatused)

(a)Sõidukite registreerimisdokumente käsitleva läbivaadatud direktiivi 1999/37/EÜ artikkel 6 ning I ja II lisa.

(b)Meetmega nähakse ette kohustuslikud miinimumandmed, mille liikmesriigid peavad registreerima. Uued andmeelemendid võiksid muu hulgas hõlmata järgmist: a) sõiduki esmase registreerimise riik; b) sõiduki staatus (näiteks registrist kustutamine, ajutine registrist kustutamine, registreeringu peatamine, eksportimine, kasutuselt kõrvaldamine, lammutamine); c) korralise tehnoülevaatuse staatus (läbinud vigadeta või väheohtlike vigadega, piiratud kehtivus ohtlike vigadega, mitteläbinud – väga ohtlikud vead) ja tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivus (sh aegumiskuupäev) ning aku seisukord (elektrisõidukite puhul): aku identifitseerimisnumber ja teave selle kohta, kas akut on remonditud või vahetatud; d) muudatused dokumentatsioonis või sõiduki muutmine – sõiduki mis tahes oluline uuendamine, mis tuleb kinnitada ja registreerida; e) registrist alaliselt kustutatud sõiduki puhul teave registrist kustutamise põhjuste kohta.

(c)Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid, sõidukiomanikud.

(d)Olemasolevate riiklike sõidukiregistrite ja korraliste tehnoülevaatuste andmebaaside haldamine.

Nõue 5 (R5): läbisõidumõõdiku näitude registreerimine riiklikes andmebaasides

(a)Korralist tehnoülevaatust käsitleva direktiivi 2014/45/EL artikkel 4a.

(b)Meetmega nõutakse, et sõiduki remondi- või hooldustöid tegevad teenuseosutajad registreeriksid läbisõidumõõdiku näidud spetsiaalses riiklikus andmebaasis või sõidukiregistris. Sõidukitootjad peavad ka korrapäraselt saatma oma ühendatud sõidukite läbisõidumõõdiku näidud. Artiklis nõutakse ka, et liikmesriigid jagaksid läbisõidumõõdiku varasemaid andmeid inspektorite, registreerimistunnistuse omaniku ja liikmesriikide pädevate asutustega (vt R2).

(c)Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid, sõidukite remonditöökojad, hoolduskeskused, sõidukitootjad, sõidukiomanikud ja võimalikud ostjad.

Nõue 6 (R6): liikmesriikide poolt komisjonile teabe edastamine

(a)Korralist tehnoülevaatust käsitleva direktiivi 2014/45/EL artikkel 20a, sõidukite registreerimisdokumente käsitleva läbivaadatud direktiivi 1999/37/EÜ artikkel 16, liiklevate sõidukite tehnokontrolli käsitleva direktiivi 2014/47/EL artikkel 20.

(b)Praegu kehtiva liiklevate sõidukite tehnoülevaatust käsitleva direktiivi kohase aruandlusnõude sarnaselt, kuid lihtsamalt ja harvem, peavad liikmesriigid esitama iga kolme aasta järel korralise tehnoülevaatuse, liiklevate sõidukite tehnokontrolli ja sõidukite ümberregistreerimisega seotud miinimumteabe. Liikmesriigid kasutavad ühist aruandlusplatvormi, selle asemel et saata e-kirju, millele on lisatud Exceli failid. Aruandevorm kehtestatakse rakendusaktiga, mille võtab vastu komisjon.

(c)Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid.

4.2.Andmed

Komisjoni tasandil andmeid ei koguta, välja arvatud liikmesriikide esitatavad kumulatiivsed andmed (täpsem teave on esitatud eespool jaotises R6 ning käesoleva finants- ja digiselgituse punktis 2.1 järelevalve ja aruandluse kohta). Need andmed on seotud korraliste tehnoülevaatuste ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus kontrollitud sõidukite arvuga, nende registreerimisriigiga ning avastatud puuduste arvu ja liikidega.

Kõik muud asjakohased nõuded (R1, R2, R3, R4, R5, vt eespool) on kooskõlas ühtse digivärava määrusega, hõlbustades veebipõhist juurdepääsu sõidukitega seotud teabele, asjakohastele haldusmenetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele.

Need aitavad ka kaasa ELi andmestrateegia eesmärkide saavutamisele, et töötada avalike haldusasutuste jaoks välja Euroopa andmeruumid, mis võivad toetada õigusaktide, sealhulgas liiklusohutus- ja keskkonnaalaste õigusaktide täitmise tagamist.

Tehnoülevaatuse ja registreerimisandmetega seotud teabevahetus tuleb viia kooskõlla asjakohaste andmekaitse-eeskirjadega (isikuandmete kaitse üldmäärusega).

Järgitud on ühekordsuse põhimõtet ja uuritud on võimalust olemasolevaid andmeid taaskasutada.

4.3.Digilahendused

Andmevahetuse hõlbustamiseks nõuab R2, et liikmesriigid ühendaksid oma riiklikud andmebaasid (olenevalt asjaoludest sõidukiregistrid ja nendega seotud korraliste tehnoülevaatuste andmebaasid) olemasoleva platvormiga MOVE-HUB, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta haldab, et vahetada liikmesriikide vahel erinevat maanteetranspordiga seotud teavet. Sõnumite vahetamise statistika kogumiseks ei ole vaja välja töötada täiendavat tarkvara. MOVE-HUBi võiks kasutada ka nõude R5 kohaselt registreeritud läbisõidumõõdiku varasemate andmete edastamiseks sõiduki ümberregistreerimise korral teises liikmesriigis.

Muud nõuded (R1, R3, R4) ei nõua keskset lahendust ja tuginevad olemasolevatele siseriiklikele digilahendustele. R5 nõuab riiklike andmebaaside loomist (sarnaselt Belgia süsteemile Car-Pass) või riiklike sõidukiregistrite kasutamist läbisõidumõõdiku näitude salvestamiseks.

Kõik kavandatud nõuded (R1, R2, R3, R4, R5, R6) on kooskõlas digipoliitikaga (ühtne digivärav, andmemäärus) ja ELi küberturvalisuse raamistiku nõuetega. Esitatud nõuete täitmiseks ei ole ette nähtud tehisintellektitehnoloogiate kasutamist.

R6 tugineb komisjoni loodud veebiplatvormile (e-platvorm 54(16)), mille eesmärk on hõlbustada teabevahetust komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Nii korralise tehnoülevaatuse kui ka liiklevate sõidukite tehnokontrolli puhul peavad liikmesriigid edastama veebipõhise aruandlusplatvormi (e-platvorm) kaudu komisjonile iga eelneva kolme kalendriaasta jooksul kogutud andmed oma territooriumil kontrollitud sõidukite kohta.

Liikmesriikide aruandeperioodi pikkus on kolm aastat ja e-platvorm peaks hõlbustama andmete automaatset kogumist konkreetsete aruandlusfunktsioonide abil.

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

R2 nõuab, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsu teistele liikmesriikidele, kes soovivad saada nende territooriumil registreeritud sõidukite registreerimise või korralise tehnoülevaatusega seotud andmeid. Andmevahetuse hõlbustamiseks nõuab R2, et liikmesriigid ühendaksid oma riiklikud andmebaasid (olenevalt asjaoludest sõidukiregistrid ja nendega seotud korraliste tehnoülevaatuste andmebaasid) olemasoleva platvormiga MOVE-HUB, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta haldab, et vahetada liikmesriikide vahel erinevat maanteetranspordiga seotud teavet.

Koostalitlusvõime seisukohalt on nõuete R1, R2, R3, R4 ja R5 oodatav mõju järgmine:

1) positiivne mõju õiguslikule piiriülesele koostalitlusvõimele, kuna need loovad sidusa õigusraamistiku nimetatud registreerimistunnistuste, tehnoülevaatuse kontrollkaartide jm dokumentide piiriüleseks kasutamiseks ja neile juurdepääsuks;

2. positiivne mõju semantilisele piiriülesele koostalitlusvõimele, kuna need loovad selge raamistiku vahetatavate andmete ühtse vormi ja tähenduse selgitamiseks;

3) positiivne mõju tehnilisele piiriülesele koostalitlusvõimele, sest sõnumi struktuur muudab selle piiriüleseks kasutamiseks sobivaks. See mõju suureneb veelgi, kui liikmesriigid otsustavad kasutada komisjonis välja töötatud lahendust MOVE-HUB, mida liikmesriigid kasutavad sõnumite vahetamiseks. Kui liikmesriigid otsustavad välja töötada oma süsteemid, peavad nad tagama, et need ei takistaks koostalitlusvõimet;

4. positiivne mõju organisatsioonilisele koostalitlusvõimele, kuna see nõuab liikmesriikidelt oma protsesside ühtlustamist, et võimaldada nimetatud registreerimistunnistuste, tehnoülevaatuse kontrollkaartide jm dokumentide piiriülest kasutamist ja neile juurdepääsu.

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Selleks et hõlbustada punktis 4.1 kindlaks määratud diginõuete sujuvat rakendamist, tuleb vastu võtta rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid järgmistel eesmärkidel.

(a)Määrata kindlaks korraliste tehnoülevaatuste läbiviimiseks vajalikud minimaalsed tehnilised andmed, mis tuleb teha tasuta ja viivitamata kättesaadavaks pädevatele asutustele, kes peavad seejärel tagama, et nende volitatud ülevaatuspunktidel on nendele andmetele vajalik juurdepääs. Täiendavad tehnilised nõuded tuleks sätestada rakendusaktis, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust 2019/621.

(b)Et tagada ühtsed tingimused tehnoülevaatuse elektroonilise kontrollkaardi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks sõiduki registreerimistunnistusel kasutusele võetava ruutkoodi suhtes kohaldatavad koostalitluselemendid ja turvameetmed.

(c)Piiriüleste küsimuste lahendamiseks peaksid liikmesriigid abistama üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Selleks on vaja teabe ja sõidukiandmete vahetamise eeskirju, et kontrollida sõiduki õiguslikku ja tehnilist seisundit ning läbisõidumõõdiku varasemaid andmeid.

(d)MOVE-HUBi funktsioone tuleks veelgi laiendada, et võimaldada vajalikku teabe ja/või sõidukiandmete vahetamist käesoleva direktiivi kohaldamiseks, eelkõige selleks, et määrata kindlaks vahetatava teabe ja andmete vorm ja sisu. Liikmesriigid peaksid süsteemiga MOVE-HUB ühendama oma sõidukiregistrid ja elektroonilised süsteemid, mis sisaldavad teavet tehnoülevaatuse kontrollkaartide ja läbisõidumõõdikute varasemate andmete kohta.

(e)Et tagada ühetaolised tingimused aruandlusnõuete rakendamiseks liikmesriikides, peaksid nad esitama iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

(1) (1)    ELT L 138, 1.6.1999, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/37/oj.

(2) (2)    Euroopa Komisjon (2020), liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, „Next steps towards ‘Vision Zero’ – EU road safety policy framework 2021-2030“ (Järgmised sammud liikluses hukkunute arvu nulli viimise suunas. ELi liiklusohutuspoliitika raamistik 2021–2030), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020, https://data.europa.eu/doi/10.2832/391271.

(3) (3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/45/oj).

(4) (4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 134, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/47/oj).

(5) (5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/46/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (ELT L 127, 29.4.2014, lk 129, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/46/oj).

(6) (6)    Vt näiteks https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/eu-approval-and-market-surveillance-measures-for-motor-vehicles-and-their-trailers.htm.

(7) (7)    COM (2020) 789 final (EUR-Lex - 52020DC0789 - ET - EUR-Lex (europa.eu)).

(8) (8)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018DC0293

(9) (9)    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse juhilubasid ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2561, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1724 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ ja komisjoni määrus (EL) nr 383/2012 (COM/2023/127 final).

(10) (10)    COM(2023) 127 ja COM(2023) 126 final, https://transport.ec.europa.eu/news-events/news/european-commission-proposes-updated-requirements-driving-licences-and-better-cross-border-2023-03-01_en

(11) (11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).

(12) (12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(13) (13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).

(14) (14)    Direktiiv (EL) 2019/520 liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (ELT L 91, 29.3.2019, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/520/oj).

(15) (15)    Direktiiv (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest (ELT L 69, 4.3.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/362/oj).

(16) (16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/2481/oj).

(17) (17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2144, 27. november 2019, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2144/oj).

(18) (18)    Ares (2023)8616336.

(19) (19)    https://www.roadsafetysweden.com/contentassets/b37f0951c837443eb9661668d5be439e/stockholm-declaration-english.pdf

(20) (20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

(21) (21)    Komisjoni 2023. aasta tööprogramm – põhidokumendid (europa.eu), Annex II: REFIT initiatives, headline A – A European Green Deal (II lisa. REFITi algatused, pealkiri A. Euroopa roheline kokkulepe).

(22) (22)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118).

(23) (23)    https://commission.europa.eu/aid-development-cooperation-fundamental-rights/your-fundamental-rights-eu_et

(24) (24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).

(25) (25)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj.

(26) (1)    ELT C [...], [...], lk [...].

(27) (2)    ELT C [...], [...], lk [...].

(28) (3)    Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/37/oj).

(29) (4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj)

(30) (5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/53/oj)

(31) (6)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(32) (7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/858/oj).

(33) (8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(34) (9)    ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(35) (10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/167/oj).

(36) (11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/168/oj).

(37) (12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/45/oj).

(38) (13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(39) (1)    Nagu on osutatud finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktis a või b.

(40) (2)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

(41) (3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(42) (4)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(43) (5)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(44) (6)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(45) (7)    2027. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. Järgnevatel aastatel on jooksvad kohandamiskulud hinnanguliselt 0,05 miljonit eurot, ilma et see mõjutaks järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

(46) (8)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(47) (9)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(48) (10)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(49) (11)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

(50) (12)    Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik Teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on Teie koguvajadus.

(51) (13)    Tehnilise ja digitaalse raamistiku jaoks on alates 2027. aastast vaja täiendavaid inimressursse tasemel 1 täistööajale taandatud töötaja aastas. Järgnevatel aastatel ei mõjuta see järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

(52) (14)    Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

(53) (15)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(54) (16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2025

COM(2025) 179 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse riiklikes sõidukiregistrites registreeritud sõidukite registreerimistunnistusi ja -andmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ

{SEC(2025) 119 final} - {SWD(2025) 96 final} - {SWD(2025) 97 final} - {SWD(2025) 98 final} - {SWD(2025) 99 final}

I lisa

Registreerimistunnistuse I osa

1.See osa võib olla kahel kujul: paberkandjal või kiipkaardina. Paberkandjal dokumendi tunnused on esitatud punktis 2 ja kiipkaardi tunnused punktis 3.

2.Paberkandjal registreerimistunnistuse I osa tehniline kirjeldus

(a)Füüsilise registreerimistunnistuse maksimaalne suurus on A4 formaadis paber (210 × 297 mm) või A4 formaadis voldik.

(b)Registreerimistunnistuse I osa paber peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kahte järgnevat meetodit:

(i)graafika,

ii)vesimärk,

iii)fluorestseeruv kiud või

iv)fluorestseeruv trükipilt.

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.

(c)Registreerimistunnistuse I osa võib koosneda mitmest leheküljest. Liikmesriigid määravad kindlaks lehekülgede arvu vastavalt dokumendis sisalduvale teabele ja selle paigutusele.

(d)Registreerimistunnistuse I osa esimesel leheküljel on:

(i)registreerimistunnistuse I osa välja andnud liikmesriigi nimi,

ii)registreerimistunnistuse I osa välja andnud liikmesriigi eristusmärk, nimelt:

B: Belgia

BG: Bulgaaria

CZ: Tšehhi Vabariik

DK: Taani

D: Saksamaa

EST: Eesti

GR: Kreeka

E: Hispaania

F: Prantsusmaa

HR: Horvaatia

IRL: Iirimaa

I: Itaalia

CY: Küpros

LV: Läti

LT: Leedu 

L: Luksemburg

H: Ungari

M: Malta

NL: Madalmaad

A: Austria

PL: Poola

P: Portugal

RO: Rumeenia

SLO: Sloveenia

SK: Slovakkia

FIN: Soome

S: Rootsi

iii)pädeva asutuse nimi,

iv)registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi keeles või keeltes suures kirjas sõnad „registreerimistunnistuse I osa“ või kui registreerimistunnistus on ainult üheosaline, siis sõna „registreerimistunnistus; pärast sobivat vahet ja väikeses kirjas on ee tekst ka Euroopa Liidu teistes keeltes,

(v)registreerimistunnistuse I osa välja andnud liikmesriigi keeles või keeltes trükitud sõnad „Euroopa Liit”,

vi)dokumendi number.

(e)Registreerimistunnistuse I osas sisaldab ka järgmisi andmeid, mille ees on vastav liidu ühtlustatud kood:

A) registreerimisnumber;

B) sõiduki esmase registreerimise kuupäev;

C) isikuandmed;

C.1) registreerimistunnistuse omanik:

C.1.1) perekonnanimi või ärinimi,

C.1.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral),

C.1.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval,

C.1.4) e-posti aadress (e-post), kui see on olemas;

C.2) sõiduki omanik (mida korratakse vastavalt omanike arvule);

C.2.1) perekonnanimi või ärinimi;

C.2.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral);

C.2.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

D) sõiduk:

D.1) mark;

D.2) tüüp,

– variant (kui on teada),

– versioon (kui on teada);

D.3) ärinimi (ärinimed);

E) valmistajatehase tähis;

F) mass:

F.1) suurim tehniliselt lubatud täismass, v.a mootorrattad;

G) kasutusse lastud sõiduki mass (koos kerega) või muu kui M1 kategooriasse kuuluva ja haakeseadmega varustatud ning kasutusse lastud veduki mass;

H) kehtivusaeg, kui see on piiratud;

I) registreerimisaeg, millele osutab käesolev tunnistus;

J) sõidukikategooria:

J.1) kere;

K) terviksõiduki tüübikinnituse number (olemasolu korral);

P) mootor:

P.1) töömaht (cm3),

P.2) maksimaalne netovõimsus (kW) (kui on teada),

P.3) kütuseliik või jõuallikas (vajaduse korral);

Q) võimsuse/kaalu suhe (kW/kg) (ainult mootorrataste puhul);

S) istekohad:

S.1) istekohtade arv, k.a juhikoht,

S.2) seisukohtade arv (asjakohasel juhul).

V.7) CO2 heide (g/km) või CO2 eriheide, kui see on näidatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa 1(1) liites esitatud raskesõidukite vastavussertifikaadi punktis 49.5 või kõnealuse määruse III lisa 1. liites üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse punktis 49.5;

V.9) viide heitgaasitasemele, nagu on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa liites vastavustunnistuse 2. osas keskkonnanäitajaid käsitlevas kandes 47 või kõnealuse määruse III lisa 1. liites üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse kandes 47. 

X) tõend tehnoülevaatuse läbimise kohta, järgmise tehnoülevaatuse kuupäev või kontrollkaardi kehtivuse lõppkuupäev.

(f)Registreerimistunnistuse I osas võivad lisaks olla ka järgmised andmed, mille ees on vastav liidu ühtlustatud kood:

C) isikuandmed,

C.3) füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad sõidukit kasutada muul õiguslikul alusel kui omandiõigus,

C.3.1) perekonnanimi või ärinimi,

C.3.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral),

C.3.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

C.5), C.6), C.7), C.8): kui alapunkti e koodides C.1 ja C.2 ja/või käesoleva alapunkti koodis C.3 esitatud isikuandmete muutumise tulemuseks ei ole uue registreerimistunnistuse väljaandmine, võib nendele punktidele vastavad uued isikuandmed kanda koodide C.5, C.6, C.7 või C.8 alla; Sel juhul liigendatakse need vastavalt alapunkti e koodides C.1 ja C.2 ning käesoleva alapunkti koodis C.3 esitatule;

F) mass:

F.2) registreerivas liikmesriigis kasutusel oleva sõiduki maksimaalne lubatud täismass,

F.3) registreerivas liikmesriigis kasutusel oleva terviksõiduki maksimaalne lubatud täismass;

L) telgede arv;

M) teljevahe (mm);

N) sõidukite puhul, mille kogumass ületab 3 500 kg, suurima tehniliselt lubatud täismassi jaotuvus telgede vahel:

N.1) 1. telg (kg),

N.2) 2. telg (kg), vajaduse korral,

N.3) 3. telg (kg), vajaduse korral,

N.4) 4. telg (kg), vajaduse korral,

N.5) 5. telg (kg), vajaduse korral;

O) haagise suurim tehniliselt lubatud järelveetav mass:

O.1) piduritega (kg),

O.2) piduriteta (kg);

P) mootor:

P.4) nominaalkiirus (min−1),

P.5) mootori identifitseerimisnumber;

R) sõiduki värv;

T) maksimaalne kiirus (km/h);

U) müratase:

U.1) seisumüra (dB(A)),

U.2) mootori pöörlemiskiirus (min−1),

U.3) sõidumüra (dB(A));

V) heitgaasid:

V.1) CO (g/km või g/kWh),

V.2) THC (g/km või g/kWh),

V.3) NOx (g/km või g/kWh),

V.4) THC + NOx (g/km),

V.5) tahkete osakeste mass (PM) (g/km või g/kWh),

V.6) korrigeeritud neeldumistegur diislikütuse puhul (min−1),

V.8) kombineeritud kütusekulu (l/100 km),

V.10) raskesõidukite CO2 heite klass, mis on määratud kindlaks esmase registreerimise ajal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ(5) artikli 7ga lõikele 2;

W) kütusepaagi (-paakide) maht (liitrites).

(g)Liikmesriigid võivad lisada täiendavat teavet registreerimistunnistuse I ossa; eelkõige võivad nad lisada sulgudesse identifitseerimiskoodide juurde, nagu need on esitatud alapunktides e ja f, oma siseriiklikud koodid.

3.Kiipkaardi kujul (punktis 2 kirjeldatud paberkandjal dokumendi alternatiiv) registreerimistunnistuse I osa tehniline kirjeldus

(a)Kaardi vorming ja silmaga nähtavad andmed

Kui kaart sisaldab mikroprotsessorit, tuleb see kujundada vastavalt alapunktis e nimetatud normidele. Kaardil talletatud andmeid peab olema võimalik lugeda tavalise kaardilugejaga (näiteks sõidumeerikukaartide lugemise seadmed).

Kaardi esi- ja tagaküljele peavad olema trükitud punkti 2 alapunktides d ja e kindlaks määratud andmed; need andmed peavad olema palja silmaga loetavad: (tähemärkide minimaalne kõrgus 6 punkti) ja trükitud järgmiselt. 

(i)Põhitrükijäljend

Põhiandmed on järgmised:

Esikülg

(1)Kiibist paremale:

registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi keeles (keeltes)

—sõnad „Euroopa Liit“,

—registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi nimi,

—suures kirjas sõnad „registreerimistunnistuse I osa“ või, kui registreerimistunnistus on ainult üheosaline, sõna „registreerimistunnistus“;

—samaväärse dokumendi teine (näiteks varasem siseriiklik) nimetus (vabatahtlik),

—pädeva asutuse nimi (teise võimalusena alapunktis ii kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul),

—liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber (teise võimalusena alapunktis ii kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul);

(2)kiibist ülespoole:

registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi eristusmärk, valgega sinisel ristkülikul ümbritsetuna kaheteistkümnest kollasest tähest:

B: Belgia

BG: Bulgaaria

CZ: Tšehhi Vabariik

DK: Taani

D: Saksamaa

EST: Eesti

GR: Kreeka

E: Hispaania

F: Prantsusmaa

HR: Horvaatia

IRL: Iirimaa

I: Itaalia

CY: Küpros

LV: Läti

LT: Leedu

L: Luksemburg

H: Ungari

M: Malta

NL: Madalmaad

A: Austria

PL: Poola

P: Portugal

RO: Rumeenia

SLO: Sloveenia

SK: Slovakkia

FIN: Soome

S: Rootsi

(3)liikmesriigid võivad soovi korral lisada alumisse serva väikeses kirjas ja oma riigi keeles (keeltes) märkuse: „Käesolev dokument tuleb esitada seda nõudvale pädevale isikule.“; 

(4)kaardi põhivärv on roheline (Pantone 362); variandina võib kasutada rohelisest valgeks üleminevat tausta;

(5)kaardi esikülje trükitava ala vasakusse nurka kantakse ratast kujutav sümbol (vt soovitatavat paigutust joonisel 1).

(6)Muus osas kohaldatakse alapunkti m sätteid.

ii)Isikustatud trükijäljend 

Isikustatud trükijäljend sisaldab järgmisi andmeid:

Esikülg 

(1)pädeva asutuse nimi — vt ka alapunkt i;

(2)registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik);

(3)liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber — vt ka alapunt i;

(4)järgmised punkti 2 alapunkti e andmed:

(5)vastavalt punkti 2 alapunktile g võib liidu ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi:

A) registreerimisnumber (ametlik numbrimärk),

B) sõiduki esmase registreerimise kuupäev,

C) registreerimisaeg, millele osutab käesolev tunnistus;

isikuandmed

C.1) registreerimistunnistuse omanik:

C.1.1) perekonnanimi või ärinimi,

C.1.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral),

C.1.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

C.2) sõiduki omanik (mida korratakse vastavalt omanike arvule):

C.2.1) perekonnanimi või ärinimi;

C.2.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral);

C.2.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

Tagakülg

Tagaküljel peavad olema vähemalt ülejäänud punkti 2 alapunktis e kindlaks määratud andmed;

vastavalt punkti 2 alapunktile g võib liidu ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi.

Kõnealused andmed on järgmised:

Andmed sõiduki kohta (arvestades punkti 2 alapunkti e märkusi)

D.1) mark;

D.2) tüüp (variant/versioon, vastavalt vajadusele);

D.3) ärinimi (ärinimed);

E) valmistajatehase tähis;

F) mass:

F.1) suurim tehniliselt lubatud täismass, v.a mootorrattad (kg);

G) kasutusse lastud sõiduki mass (koos kerega) või muu kui M1-kategooriasse kuuluva ja haakeseadmega varustatud ning kasutusse lastud veduki mass (kg);

H) kehtivusaeg, kui see on piiratud;

J) sõidukikategooria:

J.1) kere;

K) terviksõiduki tüübikinnituse number (olemasolu korral);

P.1) silindrimaht (cm³),

P.2) mootori võimsus (kW),

P.3) kütuseliik või jõuallikas;

Q) võimsuse/kaalu suhe (kW/kg) (ainult mootorrataste puhul);

S.1) istekohtade arv, k.a juhikoht,

S.2) seisukohtade arv (asjakohasel juhul).

V.7) CO2 heide (g/km) või CO2 eriheide, kui see on näidatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa liites esitatud raskesõidukite vastavussertifikaadi punktis 49.5 või kõnealuse määruse III lisa 1. liites üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse punktis 49.5;

V.9) viide heitgaasitasemele, nagu on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa liites vastavustunnistuse 2. osas keskkonnanäitajaid käsitlevas kandes 47 või kõnealuse määruse III lisa 1. liites üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse kandes 47.

X) tõend tehnoülevaatuse läbimise kohta, järgmise tehnoülevaatuse kuupäev või kontrollkaardi kehtivuse lõppkuupäev.

Kaardi tagaküljele võib soovi korral lisada täiendavaid andmeid punkti 2 alapunktist f (koos ühtlustatud koodidega) või punkti 2 alapunktist g. 

iii)Kiipkaardi füüsilised turvaelemendid

Dokumentide füüsilist turvalisust ohustavad:

(1)võltskaartide valmistamine: luuakse asjakohase dokumendiga väga sarnane uus kaart kas täiesti iseseisva objektina või originaaldokumenti kopeerides;

(2)oluline muutmine: muudetakse originaaldokumendi olemust näiteks sellele trükitud teatavate andmete muutmise teel.

Registreerimistunnistuse I osa materjal peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kolme järgnevat meetodit:

—mikrokiri,

—giljoššmuster*,

—pärlmuttertrükivärv,

—lasergraveering;

—ultraviolettkiirte all fluorestseeruv trükivärv,

—trükivärvid, mille värv sõltub vaatenurgast*,

—trükivärvid, mille värv sõltub temperatuurist*,

—spetsiaalsed hologrammid*,

—muutuvad laserkujundid;

—optiliselt muutuvad kujundid.

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.

Üldiselt tuleks eelistada tärniga märgitud tehnikavariante, kuna need võimaldavad õiguskaitseametnikel kontrollida kaardi ehtsust erivahenditeta.

(b)Andmete salvestamine ja andmekaitse

Kaardi pinnale, kuhu on talletatud punkti 2 alapunktis a esitatud silmaga nähtavad kohustuslikud andmed, võib ühtlustatud ühiskoodide järele (mis vajaduse korral võivad vastavalt alapunktile g esineda koos liikmesriikide oma koodidega) lisada täiendavalt järgmised andmed:

(i)punkti 2 alapunktides d ja e esitatud andmed:

Kõikide punkti 2 alapunktides d ja e kindlaks määratud andmete kaardile kandmine on kohustuslik.

ii)Muud punkti 2 alapunktis f esitatud andmed

Lisaks võivad liikmesriigid salvestada kaardile vajalikul hulgal punkti 2 alapunktis f esitatust rohkem andmeid.

iii)Muud punkti 2 alapunktis g esitatud andmed

Vabatahtlikult võib kaardile salvestada täiendavaid andmeid.

Alapunktides i ja ii nimetatud andmed kantakse kahte eraldi faili, millel on transparentne struktuur (vt ISO/IEC 7816-4). Liikmesriigid võivad otsustada alapunkti iii kohaselt kaardile kantavate andmete säilitamise vastavalt oma äranägemisele.

Need failid on loetavad piiranguteta.

Nendesse failidesse kirjutamise õigus on ainult sellistel liikmesriikide pädevatel asutustel (ja nende volitatud ametkondadel), kes asjakohaseid kiipkaarte välja annavad.

Kirjutamisõigust võib kasutada alles pärast asümmeetrilisel krüptoalgoritmil põhinevat autentimist, mille käigus on vahetatud seansivõtit, et kaitsta sõiduki registreerimiskaardi ja siseriiklike pädevate asutuste (või nende volitatud ametkondade) turvamooduli (näiteks turvamooduli kaart) vahelist seanssi. Seetõttu vahetatakse standardi ISO/IEC 7816-8 kohaseid kaardi abil verifitseeritavaid sertifikaate enne autentimisprotsessi. Kaardi abil verifitseeritavad sertifikaadid sisaldavad avalikke võtmeid, mis saadakse ja mida kasutatakse järgneva autentimisprotsessi käigus. Kõnealustele sertifikaatidele kirjutab alla liikmesriigi pädev asutus ja need sisaldavad standardi ISO/IEC 7816-9 kohast volituse objekti (sertifikaadi omaniku volitus), et kodeerida kaarti rollikohane volitus. See rollikohane volitus on seotud siseriikliku pädeva asutusega (näiteks andmevälja ajakohastamise osas).

Liikmesriigi pädeva asutuse asjakohased avalikud võtmed on salvestatud kaarti usaldustõendina (avalik juurvõti).

Nende failide ning autentimis- ja kirjutamisprotsessis vajalike käskude kindlaksmääramine on liikmesriikide ülesanne. Andmekaitse kinnituse peab heaks kiitma vastavalt EAL4+ ühistele hindamiskriteeriumidele. Turvanõuetele lisatakse: 1. AVA_MSU.3 Analysis and testing for insecure states (ebaturvaliste olekute analüüs ja katsetamine); 2. AVA_VLA.4 Highly resistant (eriti vastupidav).

iv)Registreerimisandmete õigsuse verifitseerimiseks kasutatavad andmed

Väljaandjaasutus arvutab oma elektroonilise allkirja alapunktides i ja ii käsitletud andmeid sisaldava faili kõiki andmeid arvestades ja salvestab selle seotud faili. Kõnealused allkirjad võimaldavad verifitseerida salvestatud andmete õigsust. Kaartidele salvestatakse järgmised andmed:

(1)punktis i nimetatud andmetega seotud elektrooniline allkiri,

(2)punktis ii nimetatud andmetega seotud elektrooniline allkiri,

Elektrooniliste allkirjade verifitseerimiseks salvestatakse kaardile:

(1)selle väljaandja asutuse sertifikaadid, kes arvutab alapunktides i ja ii käsitletud andmetega seotud allkirjad.

Elektroonilised allkirjad ja sertifikaadid on loetavad piiranguteta. Kirjutamisõigus elektroonilistesse allkirjadesse ja sertifikaatidesse on ainult liikmesriikide pädevatel asutustel.

(c)Liides 

Liideste jaoks tuleks kasutada väliskontakte. Neid võib kasutada koos transponderiga.

(d)Kaardi salvestusmaht

Kaardil peab olema piisav salvestusmaht alapunktis b nimetatud andmete salvestamiseks.

(e)Standardid

Kiipkaart ja kasutatavad lugemisseadmed peavad vastama järgmistele standarditele:

ISO 7810: Standards for identification cards (plastic cards): Physical characteristics (Isikutunnistusi (plastkaardid) käsitlevad standardid: füüsilised omadused),

ISO 7816-1 ja -2: Physical characteristics of chip cards, dimensions and location of contacts (Kiipkaartide füüsilised omadused, mõõtmed ja kontaktide asukoht),

ISO 7816-3: Electrical characteristics of contacts, transmission protocols (Kontaktide ja edastusprotokollide elektrilised omadused),

ISO 7816-4: Communication contents, chip card data structure, safety architecture, access mechanisms (Teabeedastuse sisu, kiipkaardi struktuur, turvaarhitektuur, juurdepääsumehhanismid),

ISO 7816-5: Structure of application identifiers, selection and execution of application identifiers, registration procedure for application identifiers (numbering system) (Rakenduse identifikaatorite struktuur, rakenduse identifikaatorite valik ja kasutamine, rakenduse identifikaatorite registreerimise menetlus (numeratsioonisüsteem),

ISO 7816-6: Inter-industry data elements for interchange (Valdkondadevahelised vahetatavad andmeelemendid),

ISO 7816-8: Integrated circuit(s) cards with contacts – Security related inter-industry commands (Kontaktidega kiipkaardid – Turvalisusega seotud valdkondadevahelised käsud),

ISO 7816-9: Integrated circuit(s) cards with contacts – Enhanced inter-industry commands (Kontaktidega kiipkaardid – Laiendatud valdkondadevahelised käsud).

(f)Tehnilised omadused ja edastusprotokollid

Vorming on ID-1 (normaalsuurus, vt ISO/IEC 7810).

Kaart toetab edastusprotokolli T = 1 vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3. Täiendavalt võib toetada teisi edastusprotokolle, näiteks T = 0, USB või kontaktideta protokolle.

Bitiedastuse puhul kohaldatakse otsest kodeerimist (direct convention) (vt ISO/IEC 7816-3).

(i)Toitepinge, programmeerimispinge

Kaart töötab pingel Vcc = 3 V (+/0.3 V) või Vcc = 5 V (+/0,5 V). Kontaktil C6 kaart programmeerimispinget ei vaja.

ii)Lähtestuse vastus (Answer to reset, ATR)

Kaardi infovälja mahubait esitatakse ATR-signaalis tähemärgis TA3. See väärtus on vähemalt „80h“ (= 128 baiti).

iii)Protokolliparameetri valik (protocol parameter selection, PPS)

Protokolliparameetrite valiku (PPS) toetamine vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3 on kohustuslik. Seda kasutatakse valides T = 1, kui kaardile on täiendavalt salvestatud T = 0, ja sobitades selle Fi/Di parameetritega, et saavutada suurem edastuskiirus.

iv)Edastusprotokoll T = 1

Aheldamise toetamine on kohustuslik.

Järgmised lihtsustused on lubatud:

(1)sõlmeaadressi bait: ei kasutata (NAD pannakse asendisse „00“

),

(2)ploki S käsk ABORT: ei kasutata,

(3)ploki S programmeerimispinge olekuviga: ei kasutata.

Kohe pärast ATR-signaali esitab liideseseade seadme infovälja mahu (IFSD), st pärast ATR-signaali edastab liideseseade ploki S infovälja mahu nõude ja kaart saadab tagasi ploki S infovälja mahu. Seadme infovälja mahu soovituslik väärtus on 254 baiti.

(g)Temperatuurivahemik

Kiipkaardi kujul registreerimistunnistus peab toimima normaalselt kõikides ilmastikutingimustes, mis ühenduse territooriumil tavapäraselt valitsevad ning vähemalt standardis ISO 7810 kindlaksmääratud temperatuurivahemikus. Kaardid peavad nõuetekohaselt toimima 10–90 % niiskuse juures.

(h)Füüsiline kasutusaeg

Kui kaarti kasutatakse vastavalt keskkonna- ja elektrotehnilistele normidele, peab see nõuetekohaselt toimima kümme aastat. Kaardi materjal tuleb valida selline, et nimetatud kasutusaeg oleks tagatud.

(i)Elektrilised näitajad

Toimimise ajal vastavad kaardid Euroopa Komisjoni ja parlamendi määrusele (EL) 2019/2144 2(2), milles käsitletakse elektromagnetilist ühilduvust, ning neid kaitstakse elektrostaatiliste lahenduste eest.

(j)Faili struktuur

Tabelis 1 on loetletud rakenduse DF kohustuslikud elementaarfailid DF.Registration (vt ISO/IEC 7816-4). Kõikidel nimetatud failidel on transparentne struktuur. Juurdepääsunõudeid on kirjeldatud punktis b. Liikmesriigid määravad failide suuruse kindlaks vastavalt oma nõuetele.

Tabel 1.

(k)Andmete struktuur

Salvestatud sertifikaadid on X.509v3-vormingus vastavalt standardile ISO/IEC 9594-8. Elektroonilised allkirjad salvestatakse transparentselt.

Registreeritavad andmed salvestatakse BER-TLV andmeobjektidena (vt ISO/IEC 7816-4) vastavates elementaarfailides. Väärtuste väljad kodeeritakse standardile ISO/IEC 8824-1 vastavate ASCII tähemärkidena, väärtused „C0”-„FF” on määratletud standarditega ISO/IEC 8859-1 (ladina-1 märgistik), ISO/IEC 8859-7 (kreeka märgistik) või ISO/IEC 8859-5 (slaavi märgistik). Kuupäeva vorming on AAAAKKPP.

Tabelis 2 on loetletud sildid (tags), mille abil tuvastatakse punkti 2 alapunktide d ja e kohaselt registreeritud andmetele ja alapunkti a täiendavatele andmetele vastavad andmeobjektid. Kui ei ole sätestatud teisiti, on tabelis 2 esitatud andmeobjektid kohustuslikud. Vabatahtlikud andmeobjektid võib välja jätta. Sildiveerg näitab pesastustaset.

Tabel 2.

Tabelis 3 on loetletud sildid (tags), mille abil tuvastatakse punkti 2 alapunkti f kohaselt registreeritud andmetele vastavad andmeobjektid. Tabelis 3 loetletud andmeobjektid on vabatahtlikud.

Tabel 3.

Liikmesriigid määravad kindlaks punkti 2 alapunkti g kohaste andmete struktuuri ja vormi.

(l)Registreeritud andmete lugemine

(i)Rakenduse valimine

Rakendus „Sõiduki registreerimine” valitakse käsklusega SELECT DF (nime alusel, vt ISO/IEC 7816-4) koos rakendusidentifikaatoriga (AID). AID väärtus taotletakse Euroopa Komisjoni valitud laborist.

ii)Andmete lugemine failidest

Punkti 2 alapunktidele d, e ja f vastavad failid valitakse käsuga SELECT (vt ISO/IEC 7816-4) nii, et käsuparameeter P1 on asendis „02“, P2 asendis „04“ ja käskude andmeväli sisaldab faili identifikaatorit (vt alapunkt j, tabel 1). Vastuseks saadud FCP-mall sisaldab failisuurust, millest võib olla kasu nimetatud failide lugemisel.

Neid faile on võimalik lugeda käsu READ BINARY abil (vt ISO/IEC 7816-4) nii, et käskude andmeväli on tühi ja Le seatakse oodatavate andmete pikkusele kasutades lühikest Le-d.

iii)Andmete autentsuse kontroll

Salvestatud registriandmete autentsuse kontrollimiseks võib tõendada vastavat elektroonilist allkirja. See tähendab, et lisaks registriandmetele on võimalik registreerimiskaardilt lugeda ka elektroonilist allkirja.

Allkirja verifitseerimiseks vajaliku avaliku võtme saamiseks võib lugeda registreerimiskaardilt selle välja andnud asutuse antud sertifikaati. Sertifikaadid sisaldavad avalikku võtit ja asjaomase asutuse tunnust. Allkirja võib verifitseerida ka registreerimiskaardist erineva süsteemi abil.

Liikmesriikidel on õigus taotleda avalikke võtmeid ja sertifikaate registreerimistunnistuse väljastanud asutuse sertifikaadi verifitseerimiseks. 

(m)Erisätted

Olenemata muudest käesoleva dokumendi sätetest, võivad liikmesriigid pärast Euroopa Komisjonile vastava teate saatmist lisada registreerimistunnistusele värve, märke ja sümboleid. Lisaks võivad liikmesriigid lubada teatavate alapunkti b alapunktis iii nimetatud andmete suhtes XML-vormingut ja juurdepääsu TCP/IP kaudu.

Liikmesriigid võivad Euroopa Komisjoni nõusolekul lisada sõiduki registreerimiskaardile sõidukitega seotud teenuste osutamiseks muid rakendusi, mille kohta ei ole veel Euroopa Liidu tasandil ühtseid eeskirju või dokumente (näiteks tehnoülevaatuse kontrollkaart).

(1) (1)    (1) Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/683/oj).

(2) (2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166 (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2144/oj).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2025

COM(2025) 179 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

milles käsitletakse riiklikes sõidukiregistrites registreeritud sõidukite registreerimistunnistusi ja -andmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ

{SEC(2025) 119 final} - {SWD(2025) 96 final} - {SWD(2025) 97 final} - {SWD(2025) 98 final} - {SWD(2025) 99 final}

II lisa

Registreerimistunnistuse II osa

1.See osa võib olla kahel kujul: paberkandjal või kiipkaardina. Paberkandjal dokumendi tunnused on esitatud punktis 2 ja kiipkaardi tunnused punktis 3.

2.Paberkandjal registreerimistunnistuse II osa tehniline kirjeldus

(a)Registreerimistunnistuse maksimaalne suurus on A4 formaadis paber (210 × 297 mm) või A4 formaadis voldik.

(b)Registreerimistunnistuse II osa paber peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kahte järgnevat meetodit:

(i)graafika,

ii)vesimärk,

iii)fluorestseeruv kiud või

iv)fluorestseeruv trükipilt.

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.

(c)Registreerimistunnistuse II osa võib koosneda mitmest leheküljest. Liikmesriigid määravad kindlaks lehekülgede arvu vastavalt dokumendis sisalduvale teabele ja selle paigutusele.

(d)Registreerimistunnistuse II osa esimesel leheküljel on:

(i)registreerimistunnistuse II osa välja andnud liikmesriigi nimi,

ii)registreerimistunnistuse II osa välja andnud liikmesriigi eristusmärk, nimelt:

B: Belgia

BG: Bulgaaria

CZ: Tšehhi Vabariik

DK: Taani

D: Saksamaa

EST: Eesti

GR: Kreeka

E: Hispaania

F: Prantsusmaa

HR: Horvaatia

IRL: Iirimaa

I: Itaalia

CY: Küpros

LV: Läti

LT: Leedu

L: Luksemburg

H: Ungari

M: Malta

NL: Madalmaad

A: Austria

PL: Poola

P: Portugal

RO: Rumeenia

SLO: Sloveenia

SK: Slovakkia

FIN: Soome

S: Rootsi

iii)pädeva asutuse nimi,

iv)registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi keeles või keeltes suures kirjas sõnad „registreerimistunnistuse II osa“; pärast sobivat vahet ja väikeses kirjas on ee tekst ka Euroopa Liidu teistes keeltes,

(v)registreerimistunnistuse II osa välja andnud liikmesriigi keeles või keeltes trükitud sõnad „Euroopa Liit”,

vi)dokumendi number.

(e)Registreerimistunnistuse II osas sisaldab ka järgmisi andmeid, mille ees on vastav liidu ühtlustatud kood:

A) registreerimisnumber;

B) sõiduki esmase registreerimise kuupäev;

C.2) sõiduki omanik;

C.2.1) perekonnanimi või ärinimi;

C.2.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral);

C.2.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

D) sõiduk:

D.1) mark;

D.2) tüüp,

– variant (kui on teada),

– versioon (kui on teada);

D.3) ärinimi (ärinimed);

E) valmistajatehase tähis;

J) sõidukikategooria:

J.1) kere;

K) terviksõiduki tüübikinnituse number (olemasolu korral).

(f)Registreerimistunnistuse II osas võivad lisaks olla ka järgmised andmed, mille ees on vastav liidu ühtlustatud kood:

C) isikuandmed,

C.3) füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad sõidukit kasutada muul õiguslikul alusel kui omandiõigus,

C.3.1) perekonnanimi või ärinimi;

C.3.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral),

C.3.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

C.5), C.6) kui alapunkti e koodis C.2 ja/või koodis C.3 esitatud isikuandmete muutumise tulemuseks ei ole registreerimistunnistuse uue II osa väljaandmine, võib nendele punktidele vastavad uued isikuandmed kanda koodide C.5 või C.6 alla; need liigendatakse vastavalt alapunkti e koodidele C.2 ja C.3.

(g)Liikmesriigid võivad lisada täiendavat teavet registreerimistunnistuse II ossa; eelkõige võivad nad lisada sulgudesse identifitseerimiskoodide juurde, nagu need on esitatud alapunktides e ja f, oma siseriiklikud koodid.

3.Kiipkaardi kujul (punktis 2 kirjeldatud paberkandjal dokumendi alternatiiv) registreerimistunnistuse II osa tehniline kirjeldus

(a)Kaardi vorming ja silmaga nähtavad andmed

Mikroprotsessorit sisaldav kaart tuleb kujundada vastavalt alapunktis e nimetatud normidele.

Kaardi esi- ja tagaküljele peavad olema trükitud punkti 2 alapunktides d ja e kindlaks määratud andmed; need andmed peavad olema palja silmaga loetavad: (tähemärkide minimaalne kõrgus 6 punkti) ja trükitud järgmiselt. (Võimalike paigutuste näited on esitatud käesoleva jao lõpus joonisel 2)

(i)Põhitrükijäljend

Esikülg

(1)Kiibist paremale:

registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi keeles (keeltes)

—sõnad „Euroopa Liit“,

—registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi nimi,

—suures kirjas sõnad „registreerimistunnistuse II osa“;

—samaväärse dokumendi teine (näiteks varasem siseriiklik) nimetus (vabatahtlik),

—pädeva asutuse nimi (teise võimalusena alapunktis ii kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul),

—liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber (teise võimalusena alapunktis ii kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul);

(2)kiibist ülespoole:

registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi eristusmärk, valgega sinisel ristkülikul ümbritsetuna 12 kollasest tähest:

B Belgia

BG: Bulgaaria

CZ: Tšehhi Vabariik

DK: Taani

D: Saksamaa

EST: Eesti

GR: Kreeka

E: Hispaania

F: Prantsusmaa

HR: Horvaatia

IRL: Iirimaa

I: Itaalia

CY: Küpros

LV: Läti

LT: Leedu

L: Luksemburg

H: Ungari

M: Malta

NL: Madalmaad

A: Austria

PL: Poola

P: Portugal

RO: Rumeenia

SLO: Sloveenia

SK: Slovakkia

FIN: Soome

S: Rootsi

(3)liikmesriigid võivad soovi korral lisada alumisse serva väikeses kirjas ja oma riigi keeles (keeltes) märkuse: „Käesolevat dokumenti tuleb hoida kindlas kohas väljaspool sõidukit.“;

(4)kaardi põhivärv on punane (Pantone 194); variandina võib kasutada punasest valgeks üleminevat tausta;

(5)kaardi esikülje trükitava ala vasakusse nurka kantakse ratast kujutav sümbol (vt soovitatav paigutus);

(6)muus osas kohaldatakse alapunkti m sätteid.

ii)Isikustatud trükijäljend

Isikustatud trükijäljend sisaldab järgmisi andmeid:

Tagakülg

Tagaküljel peavad olema vähemalt ülejäänud punkti 2 alapunktis e kindlaks määratud andmed.

Vastavalt punkti 2 alapunktile g võib liidu ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi:

Kõnealused sõidukiandmed on järgmised:

C.2) sõiduki omanik;

C.2.1) perekonnanimi või ärinimi;

C.2.2) eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral);

C.2.3) aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

D.1) mark;

D.2) tüüp (variant/versioon, vastavalt vajadusele);

D.3) ärinimi (ärinimed);

E) valmistajatehase tähis;

J) sõidukikategooria:

J.1) kere;

K) sõiduki tüübikinnituse number (olemasolu korral).

Kaardi tagaküljele võib soovi korral lisada täiendavaid andmeid punkti 2 alapunktist f (koos ühtlustatud koodidega) või punkti 2 alapunktist g.

Esikülg

(1)pädeva asutuse nimi — vt ka alapunkt i;

(2)registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik);

(3)liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber — vt ka alapunt i;

(4)järgmised punkti 2 alapunkti e andmed:

(5)vastavalt punkti 2 alapunktile g võib liidu ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi:

A) registreerimisnumber (ametlik numbrimärk),

B) sõiduki esmase registreerimise kuupäev,

Tagakülg

iii)Kiipkaardi füüsilised turvaelemendid

Dokumentide füüsilist turvalisust ohustavad:

(1)võltskaartide valmistamine: luuakse asjakohase dokumendiga väga sarnane uus kaart kas täiesti iseseisva objektina või originaaldokumenti kopeerides;

(2)oluline muutmine: muudetakse originaaldokumendi olemust näiteks sellele trükitud teatavate andmete muutmise teel.

Üldiselt tuleks eelistada tärniga märgitud tehnikavariante, kuna need võimaldavad õiguskaitseametnikel kontrollida kaardi ehtsust erivahenditeta.

Registreerimistunnistuse II osa materjal peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kolme järgnevat meetodit:

—mikrokiri,

—giljoššmuster*,

—pärlmuttertrükivärv,

—lasergraveering;

—ultraviolettkiirte all fluorestseeruv trükivärv,

—trükivärvid, mille värv sõltub vaatenurgast*,

—trükivärvid, mille värv sõltub temperatuurist*,

—spetsiaalsed hologrammid*,

—muutuvad laserkujundid;

—optiliselt muutuvad kujundid.

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.

(b)Andmete salvestamine ja andmekaitse

Kaardi pinnale, kuhu on talletatud punkti 2 alapunktis a esitatud silmaga nähtavad kohustuslikud andmed, võib ühtlustatud ühiskoodide järele (mis vajaduse korral võivad vastavalt alapunktile g esineda koos liikmesriikide oma koodidega) lisada täiendavalt järgmised andmed:

(i)punkti 2 alapunktides d ja e esitatud andmed:

Kõikide punkti 2 alapunktides d ja e kindlaks määratud andmete kaardile kandmine on kohustuslik.

ii)Muud punkti 2 alapunktis f esitatud andmed

Lisaks võivad liikmesriigid salvestada kaardile vajalikul hulgal punkti 2 alapunktis f esitatust rohkem andmeid.

iii)Muud punkti 2 alapunktis g esitatud andmed

Vabatahtlikult võib kaardile kanda muid sõidukiga seotud üldist huvi pakkuvaid andmeid.

Alapunktides i ja ii nimetatud andmed kantakse kahte eraldi faili, millel on transparentne struktuur (vt ISO/IEC 7816-4). Liikmesriigid võivad otsustada alapunkti iii kohaselt kaardile kantavate andmete säilitamise vastavalt oma äranägemisele.

Need failid on loetavad piiranguteta.

Nendesse failidesse kirjutamise õigus on ainult sellistel liikmesriikide pädevatel asutustel (ja nende volitatud ametkondadel), kes asjakohaseid kiipkaarte välja annavad.

Kirjutamisõigust võib kasutada alles pärast asümmeetrilisel krüptoalgoritmil põhinevat autentimist, mille käigus on vahetatud seansivõtit, et kaitsta sõiduki registreerimiskaardi ja siseriiklike pädevate asutuste (või nende volitatud ametkondade) turvamooduli (näiteks turvamooduli kaart) vahelist seanssi. Seetõttu vahetatakse standardi ISO/IEC 7816-8 kohaseid kaardi abil verifitseeritavaid sertifikaate enne autentimisprotsessi. Kaardi abil verifitseeritavad sertifikaadid sisaldavad avalikke võtmeid, mis saadakse ja mida kasutatakse järgneva autentimisprotsessi käigus. Kõnealustele sertifikaatidele kirjutab alla liikmesriigi pädev asutus ja need sisaldavad standardi ISO/IEC 7816-9 kohast volituse objekti (sertifikaadi omaniku volitus), et kodeerida kaarti rollikohane volitus. See rollikohane volitus on seotud siseriikliku pädeva asutusega (näiteks andmevälja ajakohastamise osas).

Liikmesriigi pädeva asutuse asjakohased avalikud võtmed on salvestatud kaarti usaldustõendina (avalik juurvõti).

Nende failide ning autentimis- ja kirjutamisprotsessis vajalike käskude kindlaksmääramine on liikmesriikide ülesanne. Andmekaitse kinnituse peab heaks kiitma vastavalt EAL4+ ühistele hindamiskriteeriumidele. Turvanõuetele lisatakse: 1. AVA MSU.3 Analysis and testing for insecure states (ebaturvaliste olekute analüüs ja katsetamine); 2. AVA VLA.4 Highly resistant (eriti vastupidav).

iv)Registreerimisandmete õigsuse verifitseerimiseks kasutatavad andmed

Väljaandjaasutus arvutab oma elektroonilise allkirja alapunktides i ja ii käsitletud andmeid sisaldava faili kõiki andmeid arvestades ja salvestab selle seotud faili. Kõnealused allkirjad võimaldavad verifitseerida salvestatud andmete õigsust. Kaartidele salvestatakse järgmised andmed:

(1)punktis i nimetatud andmetega seotud elektrooniline allkiri,

(2)punktis ii nimetatud andmetega seotud elektrooniline allkiri,

Elektrooniliste allkirjade verifitseerimiseks salvestatakse kaardile:

(1)selle väljaandja asutuse sertifikaadid, kes arvutab alapunktides i ja ii käsitletud andmetega seotud allkirjad.

Elektroonilised allkirjad ja sertifikaadid on loetavad piiranguteta. Kirjutamisõigus elektroonilistesse allkirjadesse ja sertifikaatidesse on ainult liikmesriikide pädevatel asutustel.

(c)Liides 

Liideste jaoks tuleks kasutada väliskontakte. Neid võib kasutada koos transponderiga.

(d)Kaardi salvestusmaht 

Kaardil peab olema piisav salvestusmaht alapunktis b nimetatud andmete salvestamiseks.

(e)Standardid  

Kiipkaart ja kasutatavad lugemisseadmed peavad vastama järgmistele standarditele:

(f)Tehnilised omadused ja edastusprotokollid

Vorming on ID-1 (normaalsuurus, vt ISO/IEC 7810).

Kaart toetab edastusprotokolli T = 1 vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3. Täiendavalt võib toetada teisi edastusprotokolle, näiteks T = 0, USB või kontaktideta protokolle.

Bitiedastuse puhul kohaldatakse otsest kodeerimist (direct convention) (vt ISO/IEC 7816-3).

(i)Toitepinge, programmeerimispinge

Kaart töötab pingel Vcc = 3 V (+/0.3 V) või Vcc = 5 V (+/0,5 V). Kontaktil C6 kaart programmeerimispinget ei vaja.

ii)Lähtestuse vastus (Answer to reset, ATR)

Kaardi infovälja mahubait esitatakse ATR-signaalis tähemärgis TA3. See väärtus on vähemalt „80h“ (= 128 baiti).

iii)Protokolliparameetri valik (protocol parameter selection, PPS)

Protokolliparameetrite valiku (PPS) toetamine vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3 on kohustuslik. Seda kasutatakse valides T = 1, kui kaardile on täiendavalt salvestatud T = 0, ja sobitades selle Fi/Di parameetritega, et saavutada suurem edastuskiirus.

iv)Edastusprotokoll T = 1

Aheldamise toetamine on kohustuslik.

Järgmised lihtsustused on lubatud:

(1)sõlmeaadressi bait: ei kasutata (NAD pannakse asendisse „00“),

(2)ploki S käsk ABORT: ei kasutata,

(3)ploki S programmeerimispinge olekuviga: ei kasutata.

Kohe pärast ATR-signaali esitab liideseseade seadme infovälja mahu (IFSD), st pärast ATR-signaali edastab liideseseade ploki S infovälja mahu nõude ja kaart saadab tagasi ploki S infovälja mahu. Seadme infovälja mahu soovituslik väärtus on 254 baiti.

(g)Temperatuurivahemik

Kiipkaardi kujul registreerimistunnistus peab toimima normaalselt kõikides ilmastikutingimustes, mis ühenduse territooriumil tavapäraselt valitsevad ning vähemalt standardis ISO 7810 kindlaksmääratud temperatuurivahemikus. Kaardid peavad nõuetekohaselt toimima 10–90 % niiskuse juures.

(h)Füüsiline kasutusaeg 

Kui kaarti kasutatakse vastavalt keskkonna- ja elektrotehnilistele normidele, peab see nõuetekohaselt toimima kümme aastat. Kaardi materjal tuleb valida selline, et nimetatud kasutusaeg oleks tagatud.

(i)Elektrilised näitajad

Toimimise ajal vastavad kaardid määrusele (EL) 2019/2144 sätetele, milles käsitletakse elektromagnetilist ühilduvust, ning neid kaitstakse elektrostaatiliste lahenduste eest. 

(j)Faili struktuur 

Tabelis 4 on loetletud rakenduse DF kohustuslikud elementaarfailid DF.Registration (vt ISO/IEC 7816-4). Kõikidel nimetatud failidel on transparentne struktuur. Juurdepääsunõudeid on kirjeldatud punktis b. Liikmesriigid määravad failide suuruse kindlaks vastavalt oma nõuetele.

Tabel 4

(k)Andmete struktuur

Salvestatud sertifikaadid on X.509v3-vormingus vastavalt standardile ISO/IEC 9594-8.

Elektroonilised allkirjad salvestatakse transparentselt.

Registreeritavad andmed salvestatakse BER-TLV andmeobjektidena (vt ISO/IEC 7816-4) vastavates elementaarfailides. Väärtuste väljad kodeeritakse standardile ISO/IEC 8824-1 vastavate ASCII tähemärkidena, väärtused „C0”-„FF” on määratletud standarditega ISO/IEC 8859-1 (ladina-1 märgistik), ISO/IEC 8859-7 (kreeka märgistik) või ISO/IEC 8859-5 (slaavi märgistik). Kuupäeva vorming on AAAAKKPP.

Tabelis 1 on loetletud sildid (tags), mille abil tuvastatakse punkti 2 alapunktide d ja e kohaselt registreeritud andmetele ja alapunkti a täiendavatele andmetele vastavad andmeobjektid. Kui ei ole sätestatud teisiti, on tabelis 5 esitatud andmeobjektid kohustuslikud. Vabatahtlikud andmeobjektid võib välja jätta. Sildiveerg näitab pesastustaset.

Tabel 1.

Tabelis 3 on loetletud sildid (tags), mille abil tuvastatakse punkti 2 alapunkti f kohaselt registreeritud andmetele vastavad andmeobjektid. Tabelis 6 loetletud andmeobjektid on vabatahtlikud.

Tabel 3.

Liikmesriigid määravad kindlaks punkti 2 alapunkti g kohaste andmete struktuuri ja vormi.

(l)Registreeritud andmete lugemine

(i)Rakenduse valimine

Rakendus „Sõiduki registreerimine” valitakse käsklusega SELECT DF (nime alusel, vt ISO/IEC 7816-4) koos rakendusidentifikaatoriga (AID). AID väärtus taotletakse Euroopa Komisjoni valitud laborist.

ii)Andmete lugemine failidest

Punkti 2 alapunktidele d, e ja f vastavad failid valitakse käsuga SELECT (vt ISO/IEC 7816-4) nii, et käsuparameeter P1 on asendis „02“, P2 asendis „04“ ja käskude andmeväli sisaldab faili identifikaatorit (vt alapunkt j, tabel 4). Vastuseks saadud FCP-mall sisaldab failisuurust, millest võib olla kasu nimetatud failide lugemisel.

Neid faile on võimalik lugeda käsu READ BINARY abil (vt ISO/IEC 7816-4) nii, et käskude andmeväli on tühi ja Le seatakse oodatavate andmete pikkusele kasutades lühikest Le-d.

iii)Andmete autentsuse kontroll

Salvestatud registriandmete autentsuse kontrollimiseks võib tõendada vastavat elektroonilist allkirja. See tähendab, et lisaks registriandmetele on võimalik registreerimiskaardilt lugeda ka elektroonilist allkirja.

Allkirja verifitseerimiseks vajaliku avaliku võtme saamiseks võib lugeda registreerimiskaardilt selle välja andnud asutuse antud sertifikaati. Sertifikaadid sisaldavad avalikku võtit ja asjaomase asutuse tunnust. Allkirja võib verifitseerida ka registreerimiskaardist erineva süsteemi abil.

Liikmesriikidel on õigus taotleda avalikke võtmeid ja sertifikaate registreerimistunnistuse väljastanud asutuse sertifikaadi verifitseerimiseks.

(m)Erisätted

Olenemata muudest käesoleva dokumendi sätetest, võivad liikmesriigid pärast Euroopa Komisjonile vastava teate saatmist lisada registreerimistunnistusele värve, märke ja sümboleid. Lisaks võivad liikmesriigid lubada teatavate alapunkti b alapunktis iii nimetatud andmete suhtes XML-vormingut ja juurdepääsu TCP/IP kaudu. Liikmesriigid võivad Euroopa Komisjoni nõusolekul lisada sõiduki registreerimiskaardile sõidukitega seotud teenuste osutamiseks muid rakendusi, mille kohta ei ole veel Euroopa Liidu tasandil ühtseid eeskirju või dokumente (näiteks tehnoülevaatuse kontrollkaart).