EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.4.2025

COM(2025) 140 final

2025/0073(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/691 seoses toetusega töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine restruktureeritavates ettevõtetes

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võimaldada koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil (edaspidi „EGF“) toetada mitte ainult koondatud töötajaid, vaid ka töötajaid, keda mõjutab peatne koondamine.

Restruktureeritavate ettevõtete töötajatel peaks olema võimalik saada kasu individuaalsetest meetmepakettidest, kui neid mõjutab peatne koondamine. Selleks et võimaldada oma töötajatel sellist toetust saada, võivad restruktureeritavad ettevõtted paluda asjaomaselt liikmesriigilt EGFi abi taotlemist, kui sekkumiskriteeriumid on täidetud ja ettevõte soovib pakkuda EGFist kaasrahastatavat abi.

Restruktureerimised toimuvad sageli mitme koondamislainena. Praeguse ülesehituse kohaselt saab EGFi abil aidata ainult neid töötajaid, kes on juba töö kaotanud. Kui aga on juba teada, millal järgmine töötajate rühm oma töökoha kaotab, siis tuleks neid aidata, et reageerida sellele otsesele ohule ja leevendada selle mõju.

Arvestades, et pikaajalisem ennetav abi kuulub Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) alla, on EGF erakorraline vahend restruktureerimistele reageerimiseks. Käesoleva ettepanekuga toetatakse ja tugevdatakse EGFi erakorralist iseloomu. Lühikeses perspektiivis ei ole ESF+ rahastamist sageli võimalik ümber kavandada ning restruktureeritavatel ettevõtetel on koondamisest mõjutatud töötajate toetamiseks piiratud vahendid. EGF saaks selle lünga täita, reageerides restruktureerimistele keskpika perioodi jooksul.

2024. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt peaks ELi majanduskasv 2025. aastal suurenema 1,5 %, kuna tarbimine kiireneb ja investeeringud peaksid 2024. aasta langusest taastuma. Siiski eeldatakse, et suur ebakindlus ja struktuurimuutused mõjutavad teatavaid majandussegmente, eelkõige töötlevas tööstuses. Kuigi ELis on viimastel aastatel toimunud erakordne tööhõive kasv, näitavad Eurofoundi Euroopa restruktureerimise jälgimise keskuse andmed, et olukord on alates 2024. aastast muutunud. Lähitulevikus toimuv töökohtade arvu vähendamine, mis on seotud ulatusliku restruktureerimisega ELis, ületab praegu oluliselt töökohtade loomise arvu.

Euroopa restruktureerimise jälgimise keskuse kogutud andmete kohaselt kestsid ulatuslikud restruktureerimised kõigis vaadeldud riikides ja sektorites üle aasta (387 päeva). Mida suurem on restruktureerimine, seda pikem on kestus. Rohkem kui 3 000 töötajat hõlmavate restruktureerimiste keskmine kestus on peaaegu 1 000 päeva.

Majandushäired, näiteks rohe- ja digipöörde või üleilmastumise põhjustatud häired, avaldavad kahjulikku mõju töötajatele, kelle oskusi enam ei vajata. Tööhõive vähenemine võib aga käia käsikäes tööjõu ja oskuste nappusega. Seetõttu tuleb asjaomaseid töötajaid toetada aktiivsete tööturupoliitika meetmete, näiteks hariduse ja ümberõppe abil, et nad saaksid omandada uutele ameti- või töökohtadele siirdumiseks vajalikud oskused.

Pidades silmas rohe- ja digipööret ning uusi geopoliitilisi probleeme, on väga oluline suurendada tootlikkust, tagades samal ajal sotsiaalse kaasatuse ja säilitades võrdsuse, et töötajad saaksid kasu ELi solidaarsusest.

Seepärast on see ettepanek vajalik, et leevendada majandushäirete negatiivset mõju tööjõule ja suurendada ELi majanduse konkurentsivõimet. Selles rõhutatakse EGFi olemust reageeriva hädaabivahendina, et aidata töötajaid, keda mõjutab peatne töökohtade koondamine restruktureeritavates ettevõtetes.

Nendele töötajatele antav toetus koosneks individuaalsete teenuste pakettidest, et anda neile oskused, mida on vaja teisele ametikohale siirdumiseks või töökoha vahetamiseks. Lühendatud tööaja kavad ei ole toetuskõlblikud, kuna neid rahastatakse liikmesriikide riigieelarvetest. ELi solidaarsuse laiendamisel kõnealustele töötajatele sellise toetuse kaudu võetaks arvesse olemasolevat toetust, mis on neile kättesaadav riiklikul tasandil.

Töötajad, keda mõjutab peatne töökohtade koondamine või kes eeldavad töökohtade koondamist restruktureeritavates ettevõtetes, võivad saada EGFi toetust sätete alusel, millega kehtestatakse koondatud töötajatele kättesaadav toetus.

Praeguses majandushäirete olukorras on väga oluline toetada nii koondatud töötajaid kui ka töötajaid, kes eeldavad peatset koondamist, kiirendades EGFi toetuse kasutuselevõtmise menetlust. Selle saavutamiseks võiks määrusega (EL) 2021/691 kehtestada menetluse, mille kohaselt võib komisjon rangetel tingimustel taotleda, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid iga aasta alguses kasutusele kogu maksimaalse aastaeelarve. Kui selline kasutuselevõtt heaks kiidetakse, võtab komisjon vastu individuaalsed rahastamisotsused seoses asjaomaste ELi riikide esitatud taotlustega. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata otsuse vastuvõtmisest, sealhulgas tingimustest, mille alusel komisjon rahastamisotsuseid vastu võttis, ja vastavatest summadest.

Kui komisjon ei kasuta asjaomasel aastal kogu maksimaalset summat, aegub see eelarveaasta lõpus.

Kavandatud muudatust võetakse täielikult arvesse mitmeaastase finantsraamistiku määruse kehtivates sätetes (nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse 2020/2093 (mida on muudetud nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrusega (EL) 2024/765) artikkel 8) ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö, usaldusväärse finantsjuhtimise ja uute omavahendite kohta) kehtivates sätetes (punkt 9).

Käesolev ettepanek aitab ka restruktureeritavatel ettevõtetel aktiivselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil juhtida majanduslikke üleminekuid.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormide ja liidu muude tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikli 175 kolmas lõik.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025/0073 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/691 seoses toetusega töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine restruktureeritavates ettevõtetes

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/2006 3 loodi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jaoks. EGF loodi selleks, et võimaldada liidul näidata üles solidaarsust töötajatega, kes kaotasid oma töökoha globaliseerumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste tõttu maailmakaubanduses.

(2)EGFi kohaldamisala laiendati 2009. aastal osana Euroopa majanduse elavdamise kavast, et see hõlmaks üleilmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatud töötajate toetamist.

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1309/2013 4 loodi EGF mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Samuti laiendati EGFi kohaldamisala nii, et see hõlmaks mis tahes uuest üleilmsest finants- ja majanduskriisist tingitud koondamisi. Lisaks muudeti määrust (EL) nr 1309/2013, et kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad EGFil erandkorras hõlmata kollektiivtaotlusi, mis on seotud ühes piirkonnas asuvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 5 tasandil määratletud eri majandussektorites, kui taotluse esitanud liikmesriik tõendab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on selles piirkonnas peamine või ainus äriliik.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/691 loodi EGF mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Selleks et EGF vastaks paremini globaliseerunud majanduse kiiresti muutuvatele probleemidele, laiendati fondi kohaldamisala uuesti, et hõlmata mis tahes ulatuslikud restruktureerimised, olenemata nende põhjustest. Madalam künnis kajastab paremini olukorda hõredamalt asustatud piirkondades. Võttes arvesse digi- ja rohepööret, hakati toetusesaajatele pakutavate individuaalsete meetmete kooskõlastatud paketi kohustuslikeks elementideks pidama meetmeid, millega valmistatakse toetusesaajaid rohe- ja digipöördeks ette. Lisaks viidi kaasrahastamismäärad kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 kehtestatud Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kõrgeima kaasrahastamismääraga 6 asjaomases liikmesriigis. Lisaks võeti kasutusele kohustuslik toetusesaajate uuring.

(5)Peamine liidu vahend mõjutatud töötajate abistamiseks on ESF+, mille eesmärk on pakkuda abi ennetavalt. EGF on samuti loodud selleks, et pakkuda abi suurte restruktureerimiste korral. Selline ülesehitus ei kajasta siiski piisavalt asjaolu, et ulatuslikud restruktureerimised toimuvad tavaliselt pika aja jooksul. Liikmesriigid võivad kasutada ESF+ töötajate oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks, kuid ESF+ ei toeta töötajate täiendus- ja ümberõpet hädaolukordades, näiteks olukorras, kus on peatselt koondatavad töötajad. Ettevõtted, kus asjaomased töötajad töötavad, on sageli majanduslikes raskustes ja seetõttu ei saa nad ise sellist abi pakkuda.

(6)EGFil on jätkuvalt tähtis roll paindliku instrumendina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö ulatuslike restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks jätkama konkreetse ühekordse toetuse andmist, et hõlbustada koondatud töötajate naasmist inimväärsele ja kestlikule tööle piirkondades, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsistest majandushäiretest tingitud šoki käes. EL peab tagama kestliku jõukuse ja konkurentsivõime, säilitades samas oma ainulaadse sotsiaalse turumajanduse, saavutades edu digi- ja rohepöördes ning kaitstes demokraatiat, majandusjulgeolekut ja geopoliitilist positsiooni. Selleks et kaitsta ELi tulevikku majandusjõuna ning edendada digi- ja rohepööret, on väga oluline toetada töötajaid, keda mõjutab peatne koondamine restruktureeritavates ettevõtetes, et nad saaksid omandada oskused, mis aitaksid neil üle minna teisele ametikohale või vahetada töökohta.

(7)Seepärast on vaja muuta määrust (EL) 2021/691, et EGF saaks pakkuda abi ka töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine restruktureeritavates ettevõtetes. Kuna need töötajad on endiselt tööturul aktiivsed, võib nende tööandja taotleda abi asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kaudu. Kuna EGFi eelarvet täidetakse jagatult, võivad liikmesriigi ametiasutused taotleda EGFi kaasrahastamist pärast ettevõttelt taotluse saamist, tingimusel et ettevõte nõustub pakkuma riiklikku kaasrahastamist. Kui EGFist antakse rahalist toetust, peaks asjaomane liikmesriik tegema taotletud vahendid ettevõttele kättesaadavaks kahe nädala jooksul alates nende saamisest. Ettevõte peaks hiljemalt kuus kuud pärast abi rakendamise lõppu tegema liikmesriigile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik asjaomase rahalise toetuse rakendamise lõpparuande koostamiseks. Komisjon valmistab ette toetusesaajate uuringu ja ettevõte peaks jagama uuringule juurdepääsu programmis osalenud töötajatele.

(8)Võttes arvesse eesmärki toetada töötajaid, tuleb individuaalsed paketid, millega toetatakse peatselt koondatavaid töötajaid, kavandada viisil, mis välistab liikmesriikide kaalutlusõiguse toetuskõlblikkuse kriteeriumide või toetusesaajate valiku osas. Kui liikmesriikidel oleks kaalutlusõigus EGFi vahendite kasutamisel, eelkõige selliste ettevõtete valimisel, kelle töötajad saaksid sihtprogrammidest kasu, käsitataks EGFi vahendeid riigi ressurssidena ja seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada ELi riigiabi eeskirju.

(9)Restruktureeritavates ettevõtetes peatsest töökohtade koondamisest mõjutatud töötajatele antava toetuse puhul tuleks arvesse võtta olemasolevaid riiklike meetmete raames kättesaadavaid toetusvorme. Lühendatud tööaja kavad ei peaks olema EGFi toetuse saamiseks kõlblikud, sest need ei ole seotud koondamisega, vaid töö ajutise vähendamisega. Kui riiklikud meetmed seda võimaldavad, võib taotluse esitanud ettevõte sõlmida kooskõlastatud individuaalsete meetmete paketi või selle osade jaoks allhankelepingu.

(10)Selliste meetmete kaasrahastamise määr, mis on suunatud restruktureeritavates ettevõtetes peatselt koondatavatele töötajatele, peaks olema võrdne koondatud töötajatele antava EGFi abi kaasrahastamise määraga. EGFi toetust taotlevad ettevõtted peaksid pakkuma riiklikku kaasrahastamist.

(11)Selliste kulude kaasrahastamise määr, mida liikmesriik on kandnud seoses EGFi toetuse taotlustega, sealhulgas taotluste ettevalmistamine ning antud abi järelevalve ja kontroll, ning seoses teavitusmeetmetega, peaks olema 100 %.

(12)Kuna töötajad, keda mõjutab peatne koondamine, osalevad endiselt aktiivselt tööturul, peaksid toetuskõlblikud olema ainult need aktiivsed tööturupoliitika meetmed, mis aitavad neil ümber õppida või täiendada oskusi, mis annavad suuniseid või juhendavad töötajaid, sealhulgas meetmed, mis on suunatud töötajatele, kes võiksid ühel päeval alustada ettevõtlusega. Seetõttu ei tohiks rahastamiskõlblikud olla ei hüvitised ega starditoetused.

(13)EGFi toetust saavad töötajad, keda ähvardab peatne koondamine, peaksid jääma toetuskõlblikuks ka siis, kui nende töösuhe lõpeb. Samuti peaksid nad jääma kõlblikuks võimalike järeltaotluste esitamiseks vastavate liikmesriikide poolt, et toetada samast ettevõttest koondatud töötajaid.

(14)Võttes arvesse komisjoni kasvavaid ülesandeid määruse (EL) 2021/691 rakendamisel, peaks komisjonil olema võimalik taotleda tehnilist abi kuni 1,5 % ulatuses EGFi iga-aastasest maksimumsummast. Kõrgem määr on põhjendatud ka sellega, et EGFi iga-aastast maksimumsummat vähendati mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus.

(15)Selleks et kiiremini toetada restruktureeritavates ettevõtetes peatselt koondatavaid või juba koondatud töötajaid ning võimaldada neil praeguses majandushäirete ja kiirete muutuste olukorras saada kasu liidu solidaarsusest, on vaja kiirendada töötajatele antava toetuse protsessi. Üks võimalus selleks on, et komisjon taotleks Euroopa Parlamendilt ja nõukogult iga aasta alguses kogu iga-aastase maksimumsumma kasutuselevõtmist, kui konkreetsed tingimused on täidetud. Seepärast tuleks komisjoni ettepanekus märkida asjaolud, mille põhjal komisjon järeldas, et tingimused iga-aastase maksimaalse summa täielikuks kasutuselevõtmiseks on täidetud. Komisjoni ettepanek peaks põhinema teabel, mille liikmesriigid esitavad iga aasta lõpus. Ettepanek peaks sisaldama iga asjaomase liikmesriigi potentsiaalsete taotluste arvu, asjaomaseid tegevusvaldkondi, hinnangulist ettevõtete arvu, kes võiksid taotleda liikmesriikidelt EGFi toetust, ning nende töötajate hinnangulist arvu, keda ähvardab peatne töökohtade koondamine või kes on juba koondatud. Asjaomaste ettevõtete identiteeti ei tohiks avalikustada, kui teave ei ole veel avalikult teada.

(16)Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on iga-aastase maksimumsumma täieliku kasutuselevõtmise heaks kiitnud, peaks komisjon võtma vastu rahastamisotsused üksikute taotluste kohta ning teavitamata viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu nende otsuste vastuvõtmisest. Kui komisjon ei kasuta täielikult asjaomasel aastal kasutusele võetavat maksimaalset summat, kaotaks see summa eelarveaasta lõpus kehtivuse.

(17)Kavandatud muudatused on täielikult kooskõlas nõukogu määruse 2020/2093 artikliga 8 7 ja 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 9 8 .

(18)Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et viivitamata toetada asjaomaseid töötajaid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/691 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Vastavalt artiklile 4 pakub EGF toetust koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on suurte restruktureerimiste käigus tegevuse lõpetanud, ning töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine restruktureeritavates ettevõtetes.“

(2)Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Missioon ja eesmärgid

„1. EGF toetab globaliseerumisest ning tehnoloogilistest ja keskkonnamuutustest tulenevat sotsiaal-majanduslikku ümberkujundamist, aidates koondatud töötajatel ning tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF on hädaabifond. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

2. EGFi eesmärgid on näidata üles solidaarsust ning edendada inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, pakkudes abi suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, olulised muutused liidu kaubandussuhetes või siseturu struktuuris, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2 heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. EGF aitab toetusesaajatel naasta võimalikult kiiresti inimväärsele ja kestlikule tööle. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi. EGFist toetatakse ka peatsest koondamisest mõjutatud töötajaid, et omandada oskused, mis aitavad neil üle minna teisele ametikohale või vahetada töökohta.“

(3)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse järgmine punkt:

„1a)    „peatsest koondamisest mõjutatud töötaja“ – töötaja, olenemata tema töösuhte liigist või kestusest, kelle tööleping või töösuhe lõpeb eeldatavalt koondamisega alates kuupäevast, mil tööandja teatab pädevale ametiasutusele kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest vastavalt direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõikele 1;“

(b)lisatakse järgmine punkt:

„6) „restruktureeritav ettevõte“ – ettevõte, kus toimub protsess, mis hõlmab direktiivis 98/59/EÜ osutatud kollektiivset koondamist.“

(4)Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad taotleda EGFist rahalist toetust meetmete jaoks, mis on suunatud koondatud töötajatele, peatsest koondamisest mõjutatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kooskõlas käesoleva artikli sätetega.“;

(b)lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„d)    vähemalt 200 töötajat, keda mõjutab peatne koondamine liikmesriigis restruktureeritavas ettevõttes.“

(5)Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

(a)esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 4 kohaldamiseks koondatud töötajate, peatsest koondamisest mõjutatud töötajate ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjate arvu arvutamisel ühe või mitme järgmise kuupäeva seisuga:“;

(b)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel annab taotluse esitanud liikmesriik komisjonile lisateavet artikli 4 kohaselt toimunud koondamiste tegeliku arvu kohta, enne kui komisjon oma hindamise lõpetab, kõigi taotluste puhul, mis käsitlevad artikli 6 esimese lõigu punktides a ja b osutatud toetusesaajaid.“

(6)Artikli 6 esimesele lõigule lisatakse järgmine punkt:

„c) töötajad, keda mõjutab peatne töökohtade koondamine restruktureeritavas ettevõttes. Töötajad on toetuskõlblikud ka töösuhte tegeliku lõpetamise korral. Toetuskõlblikud on ainult need restruktureerimised, mis on direktiivi 98/59/EÜ kohaselt käsitatavad kollektiivse koondamisena.“

(7)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturupoliitika meetmete jaoks, mis moodustavad kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate, eelkõige neist kõige ebasoodsamas olukorras olevate toetusesaajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist, või selleks, et aidata artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud töötajatel omandada oskused, mida nad vajavad, et asuda kas teisele ametikohale oma praeguse tööandja juures või siirduda teise tööandja juurde.“;

(b)lõike 2 teisele lõigule lisatakse järgmine punkt:

„c) artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud toetusesaajate puhul võib kooskõlastatud pakett hõlmata järgmist: töötaja vajadustele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digiajastul vajalike oskustega, omandatud teadmiste ja oskuste tõendamine, individuaalsed tööotsingute toetamise teenused ja rühmadele mõeldud tegevused, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, koondamisjärgne abi, ettevõtluse edendamine ning koostöömeetmed. See ei tohi hõlmata lühendatud tööaja kavasid.“

(8)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Taotlused EGFist abi saamiseks koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatele“;

(b)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.    Komisjon hindab taotluse esitanud liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 30 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või asjakohasel juhul taotluse tõlke saamisest.

Kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriiki enne tähtaja möödumist ja määrab uue kuupäeva oma hindamise lõpuleviimiseks. Uus kuupäev ei tohi olla hilisem kui 20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast tähtaega.“;

(c)lõike 7 punkt l asendatakse järgmisega:

„l) põhjendatud kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, kus põhjendatakse, miks kooskõlastatud pakett ei asenda meetmeid, mida tööandjad peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;“.

(9)Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Taotlused EGFist abi saamiseks peatsest koondamisest mõjutatud töötajatele

1.    Restruktureeritavad ettevõtted võivad kooskõlas artikli 6 esimese lõigu punktiga c taotleda, et asjaomane liikmesriik esitaks taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks, kui artikli 4 lõike 2 punktis d sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja kui ettevõte soovib pakkuda EGFist kaasrahastatavat abi neile töötajatele, keda peatne koondamine mõjutab. Ettevõte esitab sellise taotluse kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil ta teavitas ametiasutusi kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest vastavalt direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõikele 1.

2.    Kõik liikmesriigid määravad ühtse kontaktpunkti, kuhu ettevõtted saavad lõikes 1 osutatud taotlused esitada, ning avaldavad asjakohased juhised ja vormid. Nendest vormidest kogutav info hõlmab kogu teavet, mida on vaja EGFist rahalise toetuse taotlemiseks, nagu on sätestatud allolevas lõikes.

3.    Liikmesriigid käsitlevad kõiki taotlusi võrdselt vastuvõtmise järjekorras, ilma et nad kasutaksid nende taotluste vastuvõetavuse ja toetuskõlblikkuse suhtes kaalutlusõigust, ning esitavad ettevõtetelt saadud abitaotlused. Liikmesriigid ei kehtesta täiendavaid nõudeid ega muuda käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

4.    Taotlust esitav liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks ühe nädala jooksul alates ettevõtte taotluse kättesaamise kuupäevast.

5.    Kui ettevõte soovib, annab asjaomane liikmesriik ettevõttele juhiseid kogu taotlusmenetluse jooksul.

6.    Kui taotlust esitav liikmesriik soovib, annab komisjon liikmesriigile juhiseid kogu taotlusmenetluse jooksul.

7.    10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul 10 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja küsib taotluse esitanud liikmesriigilt võimalikku lisateavet, mida on vaja taotluse hindamiseks.

8.    Kui komisjon küsib lisateavet, vastab liikmesriik 15 tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Taotluse esitanud liikmesriigi taotluse korral pikendab komisjon seda tähtaega 10 tööpäeva võrra. Kõik sellised pikendamistaotlused peavad olema igakülgselt põhjendatud.

9.    Komisjon hindab taotluse esitanud liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 30 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või asjakohasel juhul taotluse tõlke saamisest.

Kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriiki enne tähtaja möödumist ja määrab uue kuupäeva oma hindamise lõpuleviimiseks. Uus kuupäev ei või olla hilisem kui 20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast tähtaega.

10.    Taotlus sisaldab järgmist teavet: 

a)    asjaomase ettevõtte identifitseerimisandmed;

b)    hinnang koondamistest mõjutatud töökohtade arvu kohta kooskõlas artikli 6 esimese lõigu punktiga c;

c)    lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa restruktureerimise;

d)    kinnitus selle kohta, et ettevõte on täitnud ja täidab jätkuvalt oma juriidilisi kohustusi või kollektiivlepinguid, mis reguleerivad kavandatavaid koondamisi, ja hoolitseb oma töötajate eest vastavalt, ning nende menetluste kirjeldus, mida ettevõte järgib sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajatega konsulteerimisel;

e)    sihtrühmas olevate toetusesaajate hinnanguline jaotus soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi, mis võetakse kooskõlastatud paketi koostamise aluseks;

f)    kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab ebasoodsas olukorras olevate, noorte ja vanemaealiste toetusesaajate jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

g)    ettevõtte poolt pakutava ja sihtrühmas olevatele toetusesaajatele mõeldud kooskõlastatud paketi iga osa hinnanguline maksumus;

h)    kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele kooskõlastatud paketti pakkuma ja EGFi rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu on sätestatud artiklis 7;

i)    taotlusega seotud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

j)    põhjendatud kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, kus põhjendatakse, miks kooskõlastatud pakett ei asenda meetmeid, mida tööandjad peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

k)    kinnitus selle kohta, et asjaomane ettevõte kaasrahastab meetmeid ja et ta on ainus riikliku kaasrahastamise allikas.“

(10)Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjoni algatusel võib kuni 1,5 % EGFi iga-aastasest maksimaalsest summast kasutada EGFi rakendamiseks vajalike tehniliste ja halduskulude katmiseks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, samuti andmekogumistegevuseks, sealhulgas ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide, teavitamise ja EGFi fondina nähtavamaks muutmise või konkreetsete projektidega seotud meetmete ning muude tehnilise abi meetmete jaoks. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja varasemaid programmitöö perioode.“

(11)Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon hindab artikli 8 või 8a kohaselt tehtud hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGFi rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb vastava ettepaneku.“;

(b)lisatakse järgmine lõige:

„2a. Liikmesriigi kantud kulude kaasrahastamise määr artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud toetusesaajate puhul, mis on seotud artikli 7 lõikes 6 sätestatud meetmetega, on 100 %.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui komisjon on artikli 8 või artikli 8a kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud, võtab komisjon viivitamata vastu artiklis 15 lõikes 6 sätestatud rahalise toetuse andmise otsuse.“

(12)Artikli 14 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.    Kulud on EGFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates artikli 8 lõike 7 punktis j või artikli 8a lõike 10 punktis h sätestatud kuupäevadest, mil asjaomane liikmesriik või ettevõte alustab või peaks alustama sihtrühmas olevatele toetusesaajatele kooskõlastatud paketi osutamist või kui liikmesriigil tekivad EGFi rakendamisega seoses halduskulud kooskõlas artikli 7 lõigetega 1 ja 5.

2.    Liikmesriik või ettevõte alustab artiklis 7 sätestatud rahastamiskõlblike meetmete rakendamist põhjendamatu viivituseta ning viib kõnealused meetmed ellu nii kiiresti kui võimalik, ja igal juhul 24 kuu jooksul pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumise kuupäeva.“

(13)Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Eelarvemenetlus ja eelarve täitmine

„1. Tagamaks, et toetust antakse rahastamiskõlblikele toetusesaajatele nii kiiresti kui võimalik, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku EGFi kasutuselevõtmiseks vastavalt lõikele 2 või 3.

2. Komisjon esitab EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kui talle on esitatud EGFi toetuse taotlus ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)    komisjon hindab pärast liikmesriikidelt taotluse saamist või neilt saadud teavet, et üks artikli 4 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tingimustest on täidetud;

b)    komisjoni on teavitatud tegevuse lõpetamisest, mis toob kaasa rohkem kui 1 000 töötaja töökohtade kadumise;

c)    komisjoni on teavitatud suurest restruktureerimisest, mille puhul esineb peatne koondamine, mis mõjutab rohkem kui 1 000 töötajat.

3. Komisjon võib taotleda EGFi iga-aastase maksimaalse summa täielikku kasutuselevõtmist iga aasta veebruari lõpuks. Komisjoni ettepanek sisaldab liikmesriikide esitatud teabe põhjal järgmisi elemente:

i) igast asjaomasest liikmesriigist pärit võimalike taotluste arv;

ii) asjaomased tegevusalad;

iii) nende ettevõtete hinnanguline arv, kes võivad paluda liikmesriikidelt EGFi abi taotlemist;

iv) koondatud või peatse koondamise ohus olevate töötajate hinnanguline arv.

EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku iga-aastase maksimaalse summa ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Kui iga-aastast maksimaalset summat ei ole käesoleva lõike esimese lõigu alusel kasutusele võetud, taotleb komisjon EGFi kasutuselevõtmist iga saadud taotluse kohta. Komisjoni ettepanek võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmiseks iga taotluse puhul sisaldab artikli 8 lõike 6 või artikli 8a lõike 9 kohast hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest ja kavandatud summade põhjustest. EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 2 osutatud teabe iga aasta detsembri lõpuks.

5. Otsuse EGFi kasutuselevõtmise kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. EGFiga seotud eelarvevahendite ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 31.

6. Kui komisjon leiab, et artikli 4 kohased EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, võtab ta vastu otsuse rahalise toetuse andmise kohta. Kõnealune otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses.

7. Kui iga-aastane maksimaalne summa on lõike 3 esimese lõigu kohaselt kasutusele võetud, teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata pärast iga rahalist toetust käsitleva otsuse vastuvõtmist.“

(14)Artikkel 16 asendatakse järgmisega: 

„Artikkel 16

Ebapiisavad rahalised vahendid

Kui EGFi järelejäänud kulukohustuste assigneeringutest ei piisa rahalise toetuse andmiseks vajaliku summa katmiseks, võib komisjon rahalise toetuse andmise otsuse vastuvõtmise edasi lükata, kuni kulukohustuste assigneeringud on järgmisel aastal kättesaadavad. Igal juhul peetakse kinni EGFi iga-aastasest eelarve ülemmäärast.“

(1)Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:

„6. Ühe nädala jooksul alates komisjoni eelmakse kättesaamisest teeb asjaomane liikmesriik asjaomasele ettevõttele kättesaadavaks selle osa eelmaksest, mis on seotud ettevõtte rakendatud kooskõlastatud meetmete paketiga. Liikmesriik jätab endale eelmaksete selle osa, mis on seotud artikli 7 lõikes 5 osutatud meetmetega.“

(2)Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„3. Juhul kui ettevõte rakendab EGFi rahalist toetust peatsest koondamisest mõjutatud töötajate puhul, esitab ettevõte asjaomasele liikmesriigile kuuenda kuu lõpuks pärast rakendusperioodi lõppu kogu lõikes 1 täpsustatud asjakohase teabe.“

(3)Artikli 22 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Toetusesaajate küsitlust alustatakse iga sekkumise rakendusperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Toetusesaajate küsitlus on vastamiseks avatud vähemalt neli nädalat. Liikmesriigid edastavad toetusesaajate küsitluse toetusesaajatele, saadavad neile selle kohta vähemalt ühe meeldetuletuse ning teavitavad komisjoni küsimustiku ja meeldetuletuse saatmisest. Kui tegemist on abiga, mida ettevõte rakendab toetusesaajate suhtes artikli 6 esimese lõigu punkti c alusel, vastutab see ettevõte komisjoni koostatud küsitluse jaotamise eest meetmetes osalenud töötajatele. Komisjon kogub ja analüüsib toetusesaajate küsitluse vastuseid tulevaste hindamiste jaoks.“

(4)Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 28a

Üleminekumeetmed

Erandina artikli 15 lõikest 1 võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta alates... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] 2025. aastal kasutusele EGFi jaoks ette nähtud iga-aastase maksimaalse summa järelejäänud osa, kui artiklis 15 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond3

1.3.Eesmärgid 3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid5

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED 7

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid7

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)7

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus7

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta7

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed8

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU9

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub9

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele10

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade10

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud11

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud12

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund13

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade13

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud13

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus13

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest14

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade14

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga15

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus15

3.3.Hinnanguline mõju tuludele15

4.Digimõõde16

4.1.Diginõuded16

4.2.Andmed16

4.3.Digilahendused16

4.4.Koostalitlusvõime hindamine16

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed16

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomane poliitikavaldkond

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 9

 olemasoleva meetme pikendamist

⌧ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

⌧ Piiratud kestusega

–Kehtiv kuni määruse (EL) 2021/691 kehtivuse lõppemiseni

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 10

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades ELi delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

⌧ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või EL õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Arv	Liigendatud/liigendamata 11	EFTA riigid 12	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 13	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
Liidusisesed ja -välised solidaarsusmehhanismid (erivahendid)	30.0402 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
Liidusisesed ja -välised solidaarsusmehhanismid (erivahendid)	16.0202 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

<…>

Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest välja jääv erivahend

EGFi kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusumma ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 30 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Käesoleva ettepanekuga ei muudeta EGFi iga-aastast maksimumsummat. Allpool esitatud maksete assigneeringute prognoos on konkreetselt seotud käesoleva ettepaneku kohaste erimeetmete maksete hinnangulise tasemega EGFi iga-aastase maksimumsumma piires.

Muudatusettepanekut võetakse täielikult arvesse mitmeaastase finantsraamistiku määruse kehtivates sätetes (nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse 2020/2093 (muudetud nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrusega 2024/765) artikkel 8) ning 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kehtivates sätetes (punkt 9).

			2025	2026	2027	KOKKU
16.02.02 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuseelarverida	Kulukohustused	(1)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
	Maksed	(2)		7 460	30 775	38 235
30.04.02 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv 14	Kulukohustused	(1)
	Maksed	(2)	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 15	Kulukohustused = maksed	(3)	p.m.	p.m.	p.m.	n.a.
assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+3
	Maksed	=2+3		7 460	30 775	38 235

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2025	2026	2027	KOKKU
Personalikulud		1 431	1 431	1 431	4 293
Muud halduskulud		n.a.	n.a.	n.a.	n.a.
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU	(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	1 431	1 431	1 431	4 293

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2025	2026	2027	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud maksete jaoks ja väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku kulukohustuste jaoks	Kulukohustused
	Maksed			7 460	30 775	38 235

Muude halduskulude kohta on kogu rahastamispakett esitatud ESF+ finantsselgituses.

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 16

Keskmine kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 17 …

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2…

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	n/a	1 431	1 431	1 431	4 293
Muud halduskulud	n/a	0 000	0 000	0 000	0 000
RUBRIIK 7 kokku	n/a	1 431	1 431	1 431	4 293
Personalikulud	n/a	0 000	0 000	0 000	0 000
Muud halduskulud	n/a	0 000	0 000	0 000	0 000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	n/a	0 000	0 000	0 000	0 000
KOKKU	n/a	1 431	1 431	1 431	4 293

===================================================================

Personali ja muude halduskulude jaoks vajalikud assigneeringud kaetakse komisjoni peadirektoraadi assigneeringutest, mis on juba määratud meedet haldama ja/või mis on peadirektoraadi sees ümber paigutatud, vajaduse korral koos täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Analüüsida ja arutada liikmesriikide esitatud EGFi taotlusi. Valmistada ette dokumendid komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele esitatavate EGFi taotluste jaoks. Konsulteerida ja arutada komisjoni asjaomase peadirektoraadiga kogu töövoo vältel. Teha järelevalvet rahaliste vahendite kasutamise üle. Valmistada ette esitatud taotlustesse tehtavad muudatused ja/või arutada neid.
Koosseisuvälised töötajad	Analüüsida ja arutada liikmesriikide esitatud EGFi taotlusi. Valmistada ette dokumendid komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele esitatavate EGFi taotluste jaoks. Konsulteerida ja arutada komisjoni asjaomase peadirektoraadiga kogu töövoo vältel. Teha järelevalvet rahaliste vahendite kasutamise üle. Valmistada ette esitatud taotlustesse tehtavad muudatused ja/või arutada neid.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 18

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	6	6	6
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	3	3	3
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	9	9	9

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

	Kaetakse komisjoni peadirektoraadi praeguste töötajatega	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad	6		N/A
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)	3

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–⌧    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese maksete ja personalikulude ümberpaigutamise teel

–⌧    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahendite kasutamist

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–⌧    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

   miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 19
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Kavandatud muudatus ei too kaasa uusi diginõudeid.

4.2.Andmed

Kavandatud muudatus ei too kaasa uusi andmevarasid, mida oleks vaja käidelda.

4.3.Digilahendused

Kavandatud muudatus ei too kaasa uusi digilahendusi; EGF kasutab määruses (EL) 2021/1060 sätestatud digilahendusi.

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Kavandatud muudatus ei muuda praegust liikmesriikide ja komisjoni vahelist andmevahetust, mis põhineb määruses (EL) 2021/1060 kindlaks määratud meetmetel.

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Kavandatud muudatusettepanekul ei ole digitaalset mõju väljakujunenud digimaastikule ja seetõttu ei võeta sellega meetmeid digitaalse rakendamise toetamiseks.

NB! Kui komisjoni ettepanek seadusandlike läbirääkimiste käigus märkimisväärselt muutub, võib olla vaja ajakohastada finants- ja digiselgituses esitatud teavet mis tahes finants- ja/või digiaspektide kohta, et toetada läbirääkimiste protsessi ja luua selgus kõigi asjaomaste poolte jaoks.

(1)    ELT C , , lk .

(2)    ELT C , , lk .

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta ( ELT L 406, 30.12.2006, lk 1 ).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 855 ).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (EMPs kohaldatav tekst) ( ELT L 393, 30.12.2006, lk 1 ).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1057/oj ).

(7)    ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11.

(8)    ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(9)    Finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punkt a või b.

(10)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(11)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(12)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(13)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(14)    Eespool esitatud arvud kajastavad üksnes koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ettepaneku eeldatavat mõju.

(15)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(16)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(17)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(18)    Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie netovajadused.

(19)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.