EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.3.2025

COM(2025) 131 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel ning milles käsitletakse nõukogu seisukohta seoses järgmise õigusakti vastuvõtmisega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis

Finants- ja digiselgitus

LISA

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad4

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb:4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid5

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed8

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU9

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub9

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele10

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade10

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud10

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)13

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade14

3.2.3.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud14

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus14

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest14

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade15

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga16

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus16

3.3.Hinnanguline mõju tuludele17

4.DIGIMÕÕDE18

4.1.Diginõuded18

4.2.Andmed19

4.3.Digilahendused21

4.4.Koostalitlusvõime hindamine21

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed22

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb:

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 1

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2025. detsembrist 2026. juunini,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 4

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 5	EFTA riigid 6	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 7	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
H2a	05.0202 ERF – Operatiivne tehniline abi	Liigendatud/	EI	EI	EI	EI
H7	20.010201 Töötasud ja toetused — Peakorter ja esindused	Liigendamata	EI	EI	EI	EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

H2a

DG: <REGIO.>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida 05.020200	Kulukohustused	(1b)		0,4	0,1	0,1	0,600
	Maksed	(2b)		0,2	0,3	0,1	0,600
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 8
Eelarverida		(3)					0,000
DG REGIO assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,400	0,100	0,100	0,600
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,200	0,300	0,100	0,600

================================================================================================

			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,400	0,100	0,100	0,600
	Maksed	(5)	0,000	0,400	0,100	0,100	0,600
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2a	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,400	0,100	0,100	0,600
assigneeringud KOKKU	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,200	0,300	0,100	0,600

				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
				2024	2025	2026	2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)		0,000	0,400	0,100	0,100	0,600
	Maksed	(5)		0,000	0,200	0,300	0,100	0,600
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–6	Kulukohustused	= 4 + 6		0,000	0,400	0,100	0,100	0,600
assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)	Maksed	= 5 + 6		0,000	0,200	0,300	0,100	0,600

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“ 9

DG: <REGIO.>				Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
				2024	2025	2026	2027
 Personalikulud				0,000	0,051	0,101	0,188	0,340
 Muud halduskulud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG REGIO KOKKU	Assigneeringud			0,000	0,051	0,101	0,188	0,340
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)		0,000	0,051	0,101	0,188	0,340

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7	Kulukohustused	0,000	0,451	0,201	0,288	0,940
assigneeringud KOKKU	Maksed	0,000	0,251	0,401	0,288	0,940

=================================================================================================

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 10

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 11 …

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2…

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,051	0,101	0,188	0,340
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,051	0,101	0,188	0,340
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,051	0,101	0,188	0,340

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 12

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0,0	0	1
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0,5	1	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0,5	1	1

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad	alates 2027. aastast 1		ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)	2025. aastal 0,5 ja 2026. aastal 1

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Ametnikud ja ajutised töötajad täidavad BRIDGEforEU määruse artiklis 13 sätestatud komisjoni kohustusi, mis on järgmised: a)    loovad liidu ühtse piiriüleste toimikute avaliku registri ja haldavad seda; b)    peavad ühendust piiriüleste koordineerimiskeskustega; c)    aitavad suurendada käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks vajalikku institutsioonilist suutlikkust liikmesriikides; d)    edendavad kogemuste vahetamist liikmesriikide, eelkõige nende piiriüleste koordineerimiskeskuste vahel; e)    avaldavad kõikide riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste ajakohastatud loetelu ja haldavad seda.

Koosseisuvälised töötajad

Koosseisuväline töötaja (1 täistööajale taandatud töötaja) aitab komisjonil alustada tööd eespool nimetatud kõige pakilisemate ülesannetega ajavahemikul 2025. aasta keskpaigast 2026. aasta lõpuni, kuni luuakse ametniku või ajutise töötaja ametikoht.

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslike meetmete korral: parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta tuleks esitada järgmises tabelis.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitilised IT-kulud rakenduskavadele“. Need kulud on tegevuseelarve, mida kasutatakse algatuse rakendamisega ja nendega seotud investeeringutega (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne) otseselt seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks. Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 13
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.DIGIMÕÕDE

4.1.Diginõuded

Kui poliitikaalgatuse puhul on hinnatud, et diginõudeid ei ole, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.

Ei kohaldata

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

Viide nõudele	Nõude kirjeldus	Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja	Kõrgetasemelised protsessid	Kategooria
Artikli 4 lõige 4 (kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktiga a)	Piiriüleste koordineerimiskeskuste nähtavus, kui liikmesriigid otsustavad need luua Liikmesriigid avaldavad ja säilitavad olemasolevatel veebisaitidel piiriüleste koordineerimiskeskuste kontaktandmed ja nende ülesannetega seotud teabe. Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni olemasolevatest piiriülestest koordineerimiskeskustest ja asjaomastest asutustest.	Liikmesriigid	Teabe avaldamine	Andmed
Artikli 12 lõike 1 punkt e (kooskõlas artikli 4 lõikega 4; artikli 5 lõike 3 punktiga e)	Komisjoni piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelu Komisjon avaldab piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelu, mis põhineb teabel, mille liikmesriigid peavad komisjonile vastavalt eespool nimetatud nõudele saatma.	Komisjon	Teabe avaldamine	Andmed; digilahendused
Artikli 12 lõike 1 punkt a (kooskõlas punkti 5 lõike 3 punktiga e ja artikli 7 lõikega 1)	Komisjoni toimikute register Komisjon loob liikmesriikidelt saadud teabe põhjal liidu ühtse piiriüleste toimikute avaliku registri ja haldab seda.	Komisjon; liikmesriigid, kus on üks või mitu piiriülest koordineerimiskeskust	Andmete avaldamine Andmehaldus	Andmed; digilahendused
Võimaliku digitaalse tähtsusega nõuded 14
Artikli 5 lõige 1 (kooskõlas artiklitega 8, 9, 10 ja 11)	Teave algatajatele Protsessi eri etappides annavad piiriülesed koordineerimiskeskused algatajatele ajakohastatud teavet nende toimikute kohta.	Piiriülesed koordineerimiskeskused	Andmete esitamine ja teabehaldus	Andmed
Artikli 10 lõige 3 (kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga a ja artikli 11 lõikega 3)	Piiriülene teabevahetus Piiriülesed koordineerimiskeskused jagavad kindlakstehtud takistuste kohta teavet teiste piiriüleste koordineerimiskeskustega või naaberliikmesriikide asjaomaste asutustega.	Piiriülesed koordineerimiskeskused	Piiriülene teabevahetus; protsesside koordineerimine; dubleerimise ennetamine	Andmed
Artikkel 13	Aruandlus viie aasta pärast Komisjon vaatab läbi BRIDGEforEU määruse rakendamise ja koostab aruande.	Komisjon	Andme- ja teabehaldus	Andmed

4.2.Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja nendega seotud standardite/spetsifikatsioonide kõrgetasemeline kirjeldus

Andmete liik	Viide (viited) nõudele	Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane)
Piiriüleste koordineerimiskeskuste ja asjaomaste asutuste identimisandmed (nt nimi, aadress, kontaktandmed)	Artikli 4 lõige 4 (kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktiga a) ja artikli 12 lõike 1 punkt e (kooskõlas artikli 4 lõikega 4; artikli 5 lõike 3 punktiga e).	BRIDGEforEU määruse lisas on kindlaks määratud andmestruktuur
Andmed piiriüleste toimikute kohta (peamiselt iga toimiku tekstikirjeldused ja ülevaade olukorrast, samuti NUTSi koodid geograafiliste piirkondade identifitseerimiseks)	Artikli 12 lõike 1 punkt a (kooskõlas punkti 5 lõike 3 punktiga e ja artikli 7 lõikega 1)	BRIDGEforEU määruse lisas on kindlaks määratud andmestruktuur

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga.

Nõuded on üldiselt kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga, kuna need edendavad avaliku sektori valduses oleva teabe läbipaistvust ja kättesaadavust. Need toetavad andmevoogude loomist liikmesriikide ja komisjoni vahel, aidates seeläbi kaasa laiemate eesmärkide saavutamisele, milleks on omavahel ühendatud andmeruumide loomine haldusasutuste jaoks. Nõuetega edendatakse ka horisontaalset andmete jagamist haldusasutuste vahel, mis on Euroopa andmestrateegia keskmes.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet, kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust.

Artiklites 6 ja 7 nimetatud piiriülesed toimikud on peamine andmeallikas. Need toimikud loob algataja ja need esitatakse ainult üks kord vastavale piiriülesele koordineerimiskeskusele, kes saab seejärel jagada neid andmeid naaberliikmesriigi piiriülese koordineerimiskeskusega ja komisjoniga. Selliselt on tagatud, et algataja esitab teavet ainult üks kord ja välditakse dubleerimist. Kui piiriülene koordineerimiskeskus on piiriülest toimikut hinnanud, jagab ta asjakohast teavet piiriülese koordineerimiskeskuse või naaberliikmesriigi asjaomase asutusega. Piiriülesed koordineerimiskeskused püüavad vältida paralleelseid menetlusi sama piiriülese takistuse puhul.

Selgitage, kuidas uued loodud andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele.

Ei ole täpsustatud

Andmevood

Andmete liik	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Osaleja, kes andmed esitab	Osaleja, kes andmed saab	Andmevahetuse ajend	Sagedus (kui see on asjakohane)
Piiriüleste koordineerimiskeskuste ja asjaomaste asutuste identimisandmed	Artikli 4 lõige 4 (kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktiga a ja artikli 12 lõike 1 punktiga e) (kooskõlas artikli 4 lõikega 4 ja artikli 5 lõike 3 punktiga e)	Liikmesriigid (nimelt piiriülesed koordineerimiskeskused)	Komisjon	Kaks kuud pärast otsust luua piiriülene koordineerimiskeskus	Ei kohaldata
Piiriüleste toimikute identimisandmed ja ülevaade olukorrast	Artikli 12 lõike 1 punkt a (kooskõlas punkti 5 lõike 3 punktiga e ja artikli 7 lõikega 1)	Liikmesriigid (nimelt piiriülesed koordineerimiskeskused)	Komisjon	Kaksteist kuud pärast piiriülese koordineerimiskeskuse loomist	Kord aastas
Andmed iga piiriülese toimiku hetkeseisu kohta	Artikli 5 lõige 1 (kooskõlas artiklitega 8, 9, 10 ja 11)	Piiriülesed koordineerimiskeskused	Algatajad	Kuupäev, mil algataja esitas toimiku	Ei kohaldata

4.3.Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahendus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Peamised volitatud funktsioonid	Vastutav asutus	Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust?	Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust?	Tehisintellektitehnoloogia kasutamine (kui see on asjakohane)
ELi toimikuregister ja piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelu	Artikkel 12	Piiriüleste toimikute avalik register; piiriüleste koordineerimiskeskuste avalik loetelu	Komisjon	Määratlemata	Määratlemata	Ei kohaldata

Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.

ELi toimikuregister ja piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelu

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)	Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus	Ei ole asjakohane
ELi küberturvalisuse raamistik	Turvanõuded on kooskõlas komisjoni julgeolekupoliitikaga.
eIDAS	Kuna lahenduse eest vastutab komisjon, saab selle registri rakendusetapis viia eIDASega vastavusse EU Logini komponendi taaskasutamise kaudu.
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem	Hinnatakse täpsemalt ühtse digivärava võimalikku taaskasutamist.
Muu	Ei kohaldata

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria	Kirjeldus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Muu(d) koostalitluslahendus(ed)
Toimingud piiriüleste toimikute registris ja piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelus	Liikmesriikidevaheline teabevahetus piiriüleste takistuste kõrvaldamise kohta	Artikkel 5, artikkel 12	Portaali „Your Europe“ potentsiaali hindamine

Toimingud piiriüleste toimikute registris ja piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelus

Hindamine	Meetmed	Võimalikud allesjäänud tõkked
Hinnake kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed		Tuleks uurida koostoimet Koostalitleva Euroopa määrusega ja Koostalitleva Euroopa nõukoja rolli, kaasates nõukoja koordineerimisülesandeid käsitlevatesse aruteludesse.
Hinnake korralduslikke meetmeid digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks Loetlege kavandatud juhtimismeetmed	Artikli 12 lõike 1 punktid a, d ja e	Komisjonile antud koordineerimisülesanne võiks aidata piiriülestel koordineerimiskeskustel teha kindlaks paralleelsed toimikud, milles käsitletakse sarnaseid takistusi ja pakutakse neile lahendusi.
Hinnake meetmeid, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks Loetlege sellised meetmed	BRIDGEforEU määruse lisa	Registri rakendusetapis võiksid selle nõuded käsitleda semantilisi koostalitlusvõime aspekte: -mõnede vormingute (nt kuupäevavormingud) määratlemine; -olemasolevate võrdlusandmete või olemasolevate spetsifikatsioonide taaskasutamise (nt avaliku sektori asutuste loetelu) soodustamine.
Hinnake ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamist Loetlege sellised meetmed	Artikli 12 lõike 1 punkt e	Registri rakendusetapis võiks selle nõuetes käsitleda tehnilisi koostalitlusvõime aspekte, näiteks: i) andmete masinloetavuse tagamine; ii) avatud lähtekoodiga lahendused; ning iii) ettevalmistused masinatevaheliseks andmeedastuseks.

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Meetme kirjeldus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Komisjoni roll (kui see on asjakohane)	Kaasatavad osalejad (kui see on asjakohane)	Eeldatav ajakava (kui see on asjakohane)
Ühenduse pidamine piiriüleste koordineerimiskeskustega ja kogemuste vahetamise edendamine	Artikli 12 lõige 1	Peab ühendust piiriüleste koordineerimiskeskustega	Piiriülesed koordineerimiskeskused	Ei kohaldata

(1)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(2)    COM(2018) 373 final.

(3)    COM(2023) 790 final.

(4)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(5)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(6)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(7)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(8)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(9)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(10)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(11)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(12)    Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik Teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on Teie koguvajadus.

(13)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(14)    Kuigi allpool esitatud nõuded ei näe sõnaselgelt ette digilahenduste kasutamist, võib automatiseerimisest kasu olla ja nende kindlaksmääramine aitab komisjoni tema koordineerimisülesande täitmisel.