EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.2.2025

COM(2025) 84 final

2025/0040(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) 2015/1017, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/1153, et suurendada määruse (EL) 2021/523 kohase ELi tagatise tõhusust ja lihtsustada aruandlusnõudeid

{SWD(2025) 84 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

2024. aasta juuni seisuga on InvestEU kaasanud hinnanguliselt 280 miljardit eurot investeeringuid, millest 201 miljardit eurot (ligikaudu 70 %) on pärit erasektorist. Programmil „InvestEU“ on määrav roll finantstõkete kõrvaldamisel ning konkurentsivõime, teadusuuringute ja innovatsiooni, süsinikuheite vähendamise ning keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse jaoks vajalike investeeringute edendamisel. Ligi 45 % InvestEU raames sõlmitud tehingute mahust toetab kliimaeesmärki.

–Käesoleval rahastamisperioodil suurendatakse ELi tagatist 2,5 miljardi euro võrra ning eraldise tegemiseks vajalikud eelarvevahendid võetakse EFSI ülejäägist ja muudest varasematest rahastamisvahenditest tagasisaadavatest vahenditest, mis muutuvad kättesaadavaks 2025., 2026. ja 2027. aastal. ELi tagatise suurendamisega on võimalik kaasata ligikaudu 25 miljardi euro ulatuses täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid.

–Suurendatakse kolme varasema programmi (EFSI, Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument ja InnovFini võlainstrument) raames liidu eelarvest antava toetuse ja InvestEU fondi kombineerimise võimalusi, et parandada InvestEU fondi tõhusust ja toetada ligikaudu 25 miljardi euro suuruse lisainvesteeringu kaasamist.

–Liikmesriikidele antakse võimalus osaleda rahastamisvahendis täies mahus rahastamisega. See on väärtuslik täiendus eelkõige rahastatud omakapitalitoodete ja võlatoodete puhul, mida saab kasutusele võtta muus vääringus kui euro, ilma et liidu eelarvele tekiks valuutarisk. Ettepanek on praeguses etapis tehtud programmi „InvestEU“ raames ja seda saab kasutada riiklike vahendite jaoks kooskõlas taaste- ja vastupidavuskavadega, tingimusel et kõik vajalikud meetmed viiakse lõpule enne 2026. aasta augustit, ning muude riiklike eelarvevahendite jaoks, kuid selle võimaluse kohaldamine jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatele fondidele eeldaks järgnevaid piiratud muudatusi valdkondlikes normides, mistõttu seda ei saaks nende fondide puhul kohe kasutada.

–Lihtsustatakse eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja sotsiaalsete ettevõtete aruandlust. Selline lihtsustamine peaks aitama säästa ligikaudu 350 miljonit eurot.

Tõhustamine ja lihtsustamine saavutatakse ka muude kui seadusandlike meetmetega. Nende meetmete hulka kuulub rakenduspartnerite võimalus tugineda liidu vahendite haldaja kinnitustele, mis hõlmavad rohkem kui ühte nende rakendatavat liidu programmi, sealhulgas programmi „InvestEU“, samal ajal võib komisjon selles kontekstis tugineda samaväärsele kindlusele muude sõltumatute vahendite kui auditiarvamuse kaudu, ning rakenduspartnerite võimalus tugineda finantsvahendajate valimisel oma eeskirjadele ja menetlustele, mida on sambapõhiselt positiivselt hinnatud. Komisjon teeb samal ajal koostööd varasemate investeeringute toetamise programmide rakenduspartneritega, et aruandluskoormuse vähendamiseks lepinguid lihtsustada, kui õigusakti ei ole vaja muuta. Lisaks uurib komisjon täiendavaid võimalusi lihtsustada varasemaid rahaliste toetuste programme käsitlevaid õigusakte nendes sätestatud aruandlusnõuete osas, ning kavatseb vajaduse korral esitada täiendavaid seadusandlikke lihtsustamismeetmeid. Sellega seoses oleks võimalik kulusid veelgi kokku hoida.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liikmesriigi osa tugevdamine võimaldaks kõrvaldada riigipõhiseid turutõrkeid ja investeerimislünki, kasutades kesktasandil välja töötatud finantstooteid, mis pakuvad eelarvevahendite kasutamiseks testitud ja hästi toimivat jaotuskanalit, võimendades samal ajal erasektori poolset rahastamist. Eelkõige aitaks see liikmesriikidel suunata rahalist toetust taaste- ja vastupidavuskavade raames tehtavatele investeeringutele, tingimusel et kõik vajalikud meetmed viiakse lõpule enne 2026. aasta augustit, kiirendades seeläbi ka nende rakendamist.

•Proportsionaalsus

Draghi aruandes kutsutakse üles suurendama investeerimistoetust investeerimislünkade kaotamiseks ning tunnustatakse programmi „InvestEU“ kui peamist riskijagamisvahendit.

Liidu tasandil sekkumine tagab finantsvõimenduse vahendite kriitilise massi, et maksimeerida investeeringute mõju kohapeal. Ettepanekuga tugevdatakse olemasolevat ELi tagatist, mis on andnud võimaluse pakkuda tuge uuenduslikele rahastamislahendustele, mis meelitavad liidu peamiste poliitikavaldkondade toetamiseks ligi ka erasektori rahalisi vahendeid. See ei asenda liikmesriikide investeeringuid, vaid hoopis täiendab neid. Liidu tasand tagab uuenduslike finantstoodete kasutamisel mastaabisäästu, edendades erasektori investeeringuid kogu liidus ning kasutades selleks ära Euroopa institutsioone ja nende asjatundlikkust.

Liidu tasandil sekkumine on ainus vahend, millega tõhusalt rahuldada kogu liitu hõlmavate poliitikaeesmärkidega seotud investeerimisvajadusi.

Ettepanek ei lähe seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

•Vahendi valik

Kavandatavad eesmärgid eeldavad kehtiva InvestEU määruse, EFSI määruse, Euroopa ühendamise rahastu määruse ja programmi „Euroopa horisont“ määruse muutmist seadusandliku ettepaneku abil.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

InvestEU vahehindamises 7 tunnustati juba saavutatud märkimisväärseid edusamme ja InvestEU potentsiaali olla veelgi mõjusam, kuid osutati samas asjaolule, et eelarve on suure nõudluse ja märkimisväärsete investeerimisvajadustega võrreldes ebapiisav.

Selles jõuti järeldusele, et InvestEU tagatisele on omane suur täiendavus, mis võimaldab rakenduspartneritel teha koostööd suurema riskitasemega vastaspooltega, võtta kasutusele riskantsemaid finantstooteid või -tingimusi ning rahastada olemuslikult suurema riskiga tegevusi. Vahehindamises juhiti tähelepanu ka programmi „InvestEU“ märkimisväärsele kaasavale mõjule. 2024. aasta juuni lõpuks heaks kiidetud toimingute põhjal peaks InvestEU fond hinnanguliselt kaasama ligikaudu 280 miljardit eurot lisainvesteeringuid, millest 201 miljardit eurot (71 %) tuleb erasektorist. Lisaks peeti programmi „InvestEU“ kui eelarvelist tagatist olemuslikult tõhusaks viisiks, kuidas liidu eelarvet kasutada ja võimendada.

Siiski jõuti hindamises järeldusele, et praegune eelarve on suure nõudluse ja märkimisväärsete investeerimisvajadustega võrreldes ebapiisav, ning tehti ettepanek kaaluda võimalusi InvestEU finantssuutlikkust ülejäänud programmitöö perioodil suurendada.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Programmi „InvestEU“ vahehindamise raames korraldati ulatuslikud konsultatsioonid, mille käigus küsitleti ligikaudu 150 peamist sidusrühma, saadi projektiarendajatelt tagasisidet küsitluste kohta, viidi läbi süvaanalüüsid, korraldati temaatilisi juhtumiuuringuid ja osaleti asjakohastel üritustel. Kuigi sidusrühmad kiitsid näiteks programmi täiendavust, juhtis mitu sidusrühma tähelepanu sellele, et InvestEU eelarve oli liiga piiratud, et lõplikke kasusaajaid kestlikult toetada ning enamikul juhtudel oli eelarve juba peaaegu ammendunud. Lisaks juhtis enamik rakenduspartnereid tähelepanu rangetele aruandlusnõuetele, mida nad pidasid nende sageduse ja keerukuse tõttu koormavaks, ning nad toetasid aruandlusmenetluste edasist ühtlustamist. Komisjon suhtleb korrapäraselt EIP grupi ning teiste InvestEU rakenduspartnerite ja finantsvahendajatega, kes on samu probleeme nimetanud kahepoolses suhtluses ja ka kirjades, mille on komisjonile saatnud Euroopa pikaajaliste investeerijate ühendus (ELTI), mis esindab 13 rakenduspartnerit 17st.

Seadusandliku ettepanekuga reageeritakse nii vajadusele täiendava tagatissuutlikkuse järele kui ka aruandluse lihtsustamise vajadusele.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

2024. aastal viidi kooskõlas InvestEU määruse artikli 29 lõikega 2 läbi sõltumatu väline vahehindamine 8 . Käesoleva ettepaneku seisukohast olulisi vahehindamise järeldusi käsitletakse eespool alapealkirja „Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll“ all.

•Mõjuhinnang

Ettepanek on kooskõlas komisjoni üldise lihtsustamistegevusega. Selle eesmärk on leevendada investeerimistoetuse lõppsaajate, finantsvahendajate ja rakenduspartnerite halduskoormust seeläbi, et i) vähendatakse aruannete esitamise sagedust, ii) kaotatakse rakenduspartnerite jaoks nõue koostada aastaaruanne investeerimistõkete kohta, iii) vähendatakse väikeste tehingute kohta esitatavate kirjete arvu, iv) kohandatakse VKE määratluse kohaldamist. Punktidega iii ja iv vabastatakse kohustustest eelkõige väikeettevõtjaid ja seega vähendatakse nende kulusid. Selline kulude vähendamine peaks suurendama nende konkurentsivõimet.

Ettepanekus ei kavandata uusi aruandluskirjeid. Komisjon on juba loonud digivahendi (InvestEU teabehaldussüsteem), mida rakenduspartnerid kasutavad komisjonile tegevus-, finants- ja riskiga seotud andmete esitamisel.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõigusi.

4.MÕJU EELARVELE

Tehakse ettepanek suurendada InvestEU raames ELi tagatist 2,5 miljardi euro võrra, mis peaks kaasama ligikaudu 25 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid. See eeldaks täiendavaid eraldisi 1 miljardi euro ulatuses. Eraldiste tegemiseks vajalikud vahendid pärineksid InvestEU määruse IV lisas loetletud varasematest rahastamisvahenditest, EFSIst ja programmist „InvestEU“ endast tagasisaadavatest vahenditest ning EFSI osaga seotud ühise eraldisfondi ülejäägist. EFSI ülejäägist ja varasematest rahastamisvahenditest tagasisaadavate vahendite summa peaks aastatel 2025–2027 olema üle 2 miljardi euro.

Eeldatavasti saab paremate kombinatsioonidega kaasata veel 25 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Nende kombinatsioonide finantsmõju võib tähendada viivitusega laekuvat ja potentsiaalselt väiksemat eelarvetulu (mis on seotud varasematest rahastamisvahenditest tagasisaadavate vahenditega) ja EFSI eraldiste ülejääki.

Personali- ja halduskulude katmiseks ei taotleta täiendavat eelarvet.

Lisatud on finants- ja digiselgitus koos täiendava eelarvealase teabega.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

InvestEU fondi (ELi tagatist) rakendatakse eelarve kaudse täitmise korras. Komisjonil on praegu 17 rakenduspartnerist koosnev võrgustik, mis peaks viimase osalemiskutse tulemusena kasvama 24 rakenduspartnerini ja mis tagab ettepaneku rakendamise kogu liidus.

Praegu kasutatav järelevalve, hindamise ja aruandluse kord jääb kehtima, välja arvatud aruandlusnõuded, mida vähendatakse või mis kaotatakse lihtsustamise eesmärgil, nagu on selgitatud eespool alapealkirja „Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine“all.

Tulemuslikkust mõõdetakse InvestEU määruses ja rakenduspartneritega sõlmitud tagatislepingutes sätestatud näitajate alusel, et tagada ühtlustatud andmekogumine.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Sätete selgitamisel osutatatakse igale määrusele, mille kohta on tehtud muutmisettepanek.

InvestEU määrus (artikkel 1)

Tehakse ettepanek suurendada ELi tagatist 28 652 310 073 euroni jooksevhindades (kasv 2 500 000 000 eurot). Seega on EIP grupile eraldatud 75 % ELi tagatisest ehk 21 489 232 555 eurot ning EIP grupi rahaline panus on kavandatud suurenema proportsionaalselt 5 372 308 139 euroni.

Lisaks ajakohastatakse mitmeid sätteid tehniliselt, et kehtivatele õigusaktidele täpselt viidata juhtudel, kui nende seadusandlike aktide vastuvõtmine oli InvestEU määruse vastuvõtmise ajal pooleli.

EFSI määrus (artikkel 2)

Selleks et võtta arvesse InvestEU määruses kombinatsioonide puhul tehtud kohandusi, kohandati ka EFSI määrust.

Lihtsustamise osas vähendatakse rakenduspartnerite poolt komisjonile esitatava aruandluse sagedust poolaastalt ühele korrale aastas ja investeerimistõkkeid käsitlev aruandlus kaob, sest EFSI investeerimisperiood on lõppenud. Samal põhjusel lõpetatakse kahte liiki aruandlus.

Euroopa ühendamise rahastu määrus (artikkel 3), programmi „Euroopa horisont“ määrus (artikkel 4)

Nende kahe määruse muutmise eesmärk on võimaldada nendest vahenditest antava toetuse ja InvestEU fondi kohase ELi tagatise kombineerimist, nagu on sätestatud InvestEU määruse artiklis 7.

Jõustumine (artikkel 5)

Tehakse ettepanek, et muutmismäärus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist, et võimaldada selle kiiret rakendamist.

2025/0040 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) 2015/1017, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/1153, et suurendada määruse (EL) 2021/523 kohase ELi tagatise tõhusust ja lihtsustada aruandlusnõudeid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 173, artikli 175 kolmandat lõiku, artikli 182 lõiget 1, artikli 188 teist lõiku, artiklit 183 ja artiklit 194,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 10  

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 11  

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liit seisab silmitsi hiiglasliku rahastamisvajadusega, et täita oma eesmärgid innovatsiooni, puhtale energiale ja digiülemineku ning sotsiaalsete investeeringute ja oskuste valdkonnas ning samal ajal tuleb tegeleda liidu konkurentsivõimet ja tööstusbaasi mõjutava keerulise olukorraga, mida iseloomustavad muutuv ülemaailmne dünaamika, aeglane majanduskasv, kiirenenud kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, tehnoloogiline konkurents ja kasvavad geopoliitilised pinged.

(2)Draghi aruande kohaselt on 2030. aastaks Euroopas täiendavate investeeringute vajadus kokku 750–800 miljardit eurot aastas. See sisaldab märkimisväärset summat rohe- ja digiüleminekuks. Piisavate avaliku ja erasektori investeeringute tagamine on ülioluline, et hoogustada tootlikkuse kasvu ja saavutada liidu eesmärgid, võimendada erasektori investeeringuid eesmärgiga vähendada tööstuse süsinikuheidet, kiirendada puhta energia tootmist, salvestamist ja kasutuselevõttu ning elektrifitseerimist, tugevdada ühendusi ja võrke, edendada kestlikke ja ringluspõhiseid ärimudeleid, toetada hoonete renoveerimist, arendada puhta tehnoloogia tootmist ja digitehnoloogiat ning nende levikut majandussektorites.

(3)InvestEU fond on peamine ELi tasandi vahend, mille kaudu kaasata mitme liidu poliitikaprioriteedi toetuseks avaliku ja erasektori rahastust. InvestEU fond pakub oma riskijagamisvõimekuse abil hädavajalikku rahastust ulatusliku rakenduspartnerite võrgustiku kaudu, kuhu kuuluvad muu hulgas Euroopa Investeerimispank (EIP), Euroopa Investeerimisfond (EIF), muud rahvusvahelised finantsasutused ning liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused. Programmi „InvestEU“ vahehindamisel rõhutati, et eelarvelised tagatised on ELi eelarve jaoks olemuslikult tõhusad, ning kinnitati, et programm on edukalt kaasanud investeeringuid, millel on eeldatavasti märkimisväärne mõju reaalmajandusele. Programmi „InvestEU“ rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmine toimus suures osas kohe alguses ning kui probleemi lahendamiseks meetmeid ei võeta, võib juhtuda, et mõningaid finantstooteid ei saa pärast 2025. aastat enam heaks kiita.

(4)InvestEU fondi finantssuutlikkust tuleks suurendada ja veelgi tõhusamalt kasutada koos vahenditega, mis muutuvad kättesaadavaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja muude EIP grupi rakendatavate varasemate rahastamisvahendite (Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument ja InnovFini võlainstrument) raames. Need kombinatsioonid võivad vähendada varasematest rahastamisvahenditest saadavaid eelarvetulusid. Samal ajal looksid need võimaluse pakkuda strateegilistele investeeringutele liidu peamistes prioriteetsetes valdkondades suuremat tagatiskatet, mis aitaks eeldatavasti kaasata ligikaudu 25 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid ja parandaks riskide hajutamist ega suurendaks märkimisväärselt riski liidu eelarvele.

(5)Arvestades, et ELi tagatist suurendatakse 2,5 miljardi euro võrra, mida toetab 1 miljard eurot täiendavatest tagasisaadavatest vahenditest, ja rakendatakse tõhususmeetmeid, millega kombineeritakse varasemate rahastamisvahendite suutlikkus InvestEU fondiga, võib eeldada, et kaasatakse ligikaudu 50 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid. EIP grupi rahalist panust tuleks proportsionaalselt kohandada vastavalt sellele eraldatud suurema ELi tagatise osakaalule.

(6)Selleks et suurendada InvestEU fondi liikmesriigi osa atraktiivsust, peaksid liikmesriigid lisaks olemasolevale võimalusele osaleda rahastamises ELi tagatise kaudu, saama osaleda täies mahus rahastamisega InvestEU rahastamisvahendi kaudu. InvestEU rahastamisvahendist antavat toetust tuleks võimalikult suures ulatuses rakendada samade põhimõtete alusel kui ELi tagatise alusel antavat toetust. InvestEU rahastamisvahendi abil saaksid euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid programmist „InvestEU“ kasu oma vääringus ja seega tõhusamalt.

(7)Kooskõlas lihtsustamise üldeesmärgiga leevendada vahendite lõplike saajate, finantsvahendajate ja rakenduspartnerite halduskoormust, tuleks vastavalt vajadusele vähendada aruandlusnõudeid, sealhulgas peamiste tulemus- ja seirenäitajatega seotud nõudeid ning eelkõige neid, mis mõjutavad väikeettevõtjaid ja väikesemahulisi toiminguid. Tuleks muuta VKE määratluse kohaldamist, et teha see võimaluse korral vähem keerukaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ja mikrofinantseerimisettevõtetele.

(8)Programmi „InvestEU“ ja selle eelkäija, EFSI programmi puhul tuleks lisaks vähendada aruannete esitamise sagedust ja nende ulatust.

(9)Komisjoni raamatupidamise jaoks peaksid rakenduspartnerid esitama kombinatsioonide kohta finantsmääruse artikli 212 lõike 4 kohased auditeeritud finantsaruanded, milles on selgelt piiritletud eri õigusliku alusega seotud summad.

(10)Määrusi (EL) 2015/1017, (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/1153 tuleks muuta, et võimaldada kõnealuste määruste kohase toetuse ja käesoleva määruse kohase ELi tagatise kombineerimist.

(11)Kuna käesoleva määruse eesmärki kõrvaldada kogu liitu hõlmavad ja riigipõhised turutõrked ning investeerimispuudujääk liidus, kiirendada liidu rohe- ja digiüleminekut, tugvdada liidu konkurentsivõimet ja tööstusbaasi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) 2021/523 [InvestEU määrus] muutmine

Määrust (EL) 2021/523 muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, millega nähakse ette ELi tagatis ja InvestEU rahastamisvahend, et toetada rakenduspartnerite tehtavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis aitavad kaasa liidu sisepoliitika eesmärkide saavutamisele.“

2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)punktid 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3) „poliitikaharu“ – ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendiga toetatav sihtvaldkond, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 1;

4) „osa“ – InvestEU fondist antava toetuse osa, mis on määratletud lähtudes seda toetavate vahendite päritolust;

5) „segarahastamistoiming“ – ELi osa raames liidu eelarvest toetatav toiming, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatul kujul antav toetus või tagastataval kujul antav toetus või mõlemad arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatava toetusega; käesoleva määratluse kohaldamisel võib liidu eelarve välistest allikatest rahastatavaid liidu programme (nt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond) ühendada liidu eelarvest rahastavate liidu programmidega;“

b)punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8) „osalusleping“ – õiguslik vahend, milles komisjon ja üks või mitu liikmesriiki täpsustavad liikmesriigi osa raames antava rahastuse rakendamise tingimused, nagu on sätestatud artiklites 10 ja 10a;“

c)punktid 10 ja 11 asendatakse järgmisega:

„10) „rahastamis- ja investeerimistoimingud“ või „rahastamis- või investeerimistoimingud“ – otsene või kaudne rahastamise pakkumine lõplikele vahendite saajatele finantstoodete kaudu:

a)ELi tagatise raames rakenduspartneri poolt tema enda nimel vastavalt tema sise-eeskirjale, -meetmetele ja -menetlustele ning kajastatuna rakenduspartneri finantsaruannetes või vajaduse korral avaldatuna nende finantsaruannete lisades;

b)InvestEU rahastamisvahendi raames rakenduspartneri poolt tema enda nimel või vajaduse korral tema enda nimel, kuid komisjoni poolt;

11)    „eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid“ – fondid, mille puhul on ette nähtud võimalus eraldada osa nendest fondidest eelarvelise tagatise või rahastamisvahendi eraldisteks InvestEU fondi liikmesriigi osa raames; sellised fondid on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) ja Ühtekuuluvusfond, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058, 12 Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 13 (edaspidi „ESF+ määrus 2021–2027“), Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMFAF), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 14 ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 15 (edaspidi „ÜPP strateegiakavade määrus“);“

d) punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12) „tagatisleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad kindlaks tingimused, mille alusel esitatakse ettepanekud rahastamis- ja investeerimistoimingutes ELi tagatise ja/või InvestEU rahastamisvahendi kasutamiseks, antakse ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendi kaudu toetust kõnealustele toimingutele ja rakendatakse neid toiminguid kooskõlas käesoleva määrusega;“

e)punkt 21 asendatakse järgmisega:

„21) „väike- ja keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – a) finantstoodete puhul, mis ei anna riigiabiga seotud eelist, ettevõtja, kelle keskmine töötajate arv eelarveaastal on raamatupidamise viimase aasta- või konsolideeritud aruande põhjal väiksem kui 250, või b) muude finantstoodete puhul mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ 16 lisa tähenduses, või muu tagatislepingus määratletud ettevõtja;“

f)lisatakse punkt 24:

„24) „InvestEU rahastamisvahend“ – finantsmääruse artikli 2 punktis 30 määratletud meede, mida rakendatakse InvestEU fondi liikmesriigi osa raames.“

3)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„ELi tagatis artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud ELi osa puhul on 28 652 310 073 eurot (jooksevhindades).“;

ii) teine lõik asendatakse järgmisega:

„ELi tagatise lisasumma võidakse ette näha käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavad summad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 17 (edaspidi „ühissätete määrus 2021–2027“) artiklile 14 ja ÜPP strateegiakavade määruse artiklile 81.“;

b)lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast eraldatakse 13 827 310 073 euro suurune summa (jooksevhindades) artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks.“

4)Artikli 6 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„ELi tagatist ja InvestEU rahastamisvahendit rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii, v ja vi osutatud asutustega.“

5)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kombinatsioonid“

b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse kohase ELi tagatisega toetust, programmitöö perioodi 2014–2020 programmidega loodud rahastamisvahendite kaudu antavat liidu toetust ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatisega liidu toetust võib kombineerida, et toetada käesoleva määruse alusel EIP või EIFi poolt rakendatud või rakendavaid finantstooteid või portfelle.“;

c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse kohase ELi tagatisega toetust, liidu toetust, mida antakse programmitöö perioodi 2014–2020 programmidega loodud rahastamisvahendite tagatise kaudu, mis on vabastatud nende vahendite raames heakskiidetud toimingutest ning liidu toetust, mida antakse komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatise kaudu, mis on vabastatud selle ELi tagatise raames heakskiidetud toimingutest võib kombineerida, et toetada käesoleva määruse alusel EIP või EIFi poolt rakendatud või rakendavaid finantstooteid või portfelle, mis sisaldavad ainult rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis on rahastamiskõlblikud käesoleva määruse alusel.“;

d)lisatakse lõiked 5, 6 ja 7:

„5. Erandina finantsmääruse artikli 212 lõike 3 teisest lõigust võib programmitöö perioodi 2014–2020 programmidega loodud rahastamisvahendite raames vabastatud tagatist kasutada käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike rahastamis- ja investeerimistoimingute katteks lõikes 4 osutatud kombineerimise eesmärgil.

6. Erandina finantsmääruse artikli 216 lõike 4 punktist a ei või määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatisega liidu toetuse raames vabastatud tagatisele vastavaid eraldisi võtta arvesse finantsmääruse artikli 216 lõikes 4 osutatud toimingute puhul, ja neid võib kasutada käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike rahastamis- ja investeerimistoimingute katteks lõikes 4 osutatud kombineerimise eesmärgil.

7. Programmitöö perioodi 2014–2020 programmidega loodud rahastamisvahendite kohase tagatise vabastamine, vastavate varade ülekandmine usalduskontodelt ühisesse eraldisfondi ja määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatise raames antud liidu toetusega seotud tagatise vabastamine, millele on osutatud lõikes 4, toimub komisjoni ning EIP ja EIFi vahel sõlmitud asjaomaste lepingute muutmise teel.

Esimeses lõigus osutatud vabastatud tagatiste kasutamist käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike rahastamis- ja investeerimistoimingute katteks ja vajaduse korral vastavate varade ülekandmist usalduskontodelt ühisesse eraldisfondi reguleerivad tingimused sätestatakse artiklis 17 osutatud tagatislepingus.

Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 osutatud finantstoodete ja asjaomaste portfellide tingimused, sealhulgas vastav proportsionaalne osa kahjumist, tuludest, tagasimaksetest ja sissenõuetest või vastav mitteproportsionaalne osa kooskõlas lõike 3 teise lõiguga, sätestatakse artiklis 17 osutatud tagatislepingus.“

6)Artikli 8 lõike 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon püüab koos rakenduspartneritega tagada, et kestliku taristu poliitikaharule eraldatud ELi osa raames antava ELi tagatise osa jaotamisel peetakse silmas tasakaalu saavutamist lõike 1 punktis a osutatud eri valdkondade vahel.“

7)Artikli 9 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    liikmesriigi osa käsitleb konkreetseid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes piirkonnas või liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide või liikmesriigi poolt artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu või artikli 10a lõike 1 teise lõigu kohaselt antud lisasumma poliitikaeesmärgid, eelkõige selleks, et tugevdada liidus selle piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamise kaudu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.“

8)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigi osa raames rakendatava ELi tagatise suhtes kohaldatavad erisätted“;

b)lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriik ja komisjon sõlmivad osaluslepingu või muudavad seda pärast komisjoni otsust, millega kiidetakse heaks partnerlusleping vastavalt ühissätete määrusele aastateks 2021–2027 või ÜPP strateegiakava vastavalt ÜPP strateegiakavade määrusele või samaaegselt komisjoni otsusega, millega muudetakse programmi kooskõlas ühissätete määrusega aastateks 2021–2027 või ÜPP strateegiakava kooskõlas sätetega, mis käsitlevad ÜPP strateegiakavade määruses sätestatud ÜPP strateegiakava muutmist.“;

c)lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    liikmesriigi strateegia, mis hõlmab rahastamise liiki, oodatavat finantsvõimendust, geograafilist hõlmavust, sealhulgas vajaduse korral piirkondlikku hõlmavust, projektiliike, investeerimisperioodi ning vajaduse korral lõplike vahendite saajate ja rahastamiskõlblike vahendajate kategooriaid;“.

9)Lisatakse artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Liikmesriigi osa raames rakendatava InvestEU rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad erisätted

1.    Liikmesriik võib eraldada summasid eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest InvestEU fondi liikmesriigi osasse, et võtta need kasutusele InvestEU rahastamisvahendi kaudu.

Liikmesriigid võivad ette näha ka täiendavaid summasid InvestEU rahastamisvahendi jaoks. Neid summasid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 5 teisele lausele sihtotstarbelise välistuluna.

Liikmesriigi poolt esimese ja teise lõigu kohaselt vabatahtlikult eraldatud summasid kasutatakse rahastamis- ja investeerimistoimingute toetamiseks asjaomases liikmesriigis. Neid summasid kasutatakse selleks, et aidata saavutada poliitikaeesmärke, mis on määratletud ühissätete määruse 2021–2027 artikli 11 lõike 1 punktis a, programmides või ÜPP strateegiakavas, mis toetavad programmi „InvestEU“, et rakendada määruse (EL) 2021/241 kohastes taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud asjakohaseid meetmeid, või muudel juhtudel osaluslepingus sätestatud eesmärkidel, olenevalt makstava summa päritolust.

2.    InvestEU rahastamisvahendis osalemiseks peavad liikmesriik ja komisjon sõlmima osaluslepingu, mis eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest tehtavate osamaksete puhul sõlmitakse artikli 10 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt.

Kaks või enam liikmesriiki võivad sõlmida komisjoniga ühise osaluslepingu.

3.    Osalusleping peab sisaldama vähemalt liikmesriigi osaluse summat ning rahastamis- ja investeerimistoimingute vääringut, sätteid liidu InvestEU rahastamisvahendi eest makstava tasu kohta, artikli 10 lõike 3 punktides b–e ja punktis g sätestatud elemente ning InvestEU rahastamisvahendile eraldatud summadest tulenevate või nendega seostatavate vahendite käsitlemist.

4.    Osaluslepinguid rakendatakse artikli 10 lõike 4 esimese lõigu kohaselt sõlmitud tagatislepingute kaudu.

Kui 12 kuu jooksul alates osaluslepingu sõlmimisest ei ole tagatislepingut sõlmitud, siis osalusleping kas lõpetatakse või seda pikendatakse vastastikusel kokkuleppel. Kui kaheteistkümne kuu jooksul alates osaluslepingu sõlmimisest ei ole osaluslepingu summa ühe või mitme tagatislepingu kaudu kulukohustustega täielikult kaetud, siis summat muudetakse vastavalt. Programmi „InvestEU“ kaudu jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest fondidest antud toetuse kasutamata summa võetakse uuesti kasutusele asjaomaste määruste kohaselt. Käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohase liikmesriigi rahalise osaluse kasutamata summa makstakse liikmesriigile tagasi.

Kui tagatislepingut ei ole nõuetekohaselt rakendatud ajavahemiku jooksul, mis on kindlaks määratud ühissätete määruse 2021–2027 artikli 14 lõikes 6 või ÜPP strateegiakavade määruse artikli 81 lõikes 6, või kui tagatisleping on seotud käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohaselt antud summadega, asjaomases osaluslepingus määratud ajavahemiku jooksul, siis osaluslepingut muudetakse. Kasutamata summad, mille liikmesriigid on eraldanud jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate vahendite kasutamist käsitlevate sätete kohaselt programmi „InvestEU“ kaudu, võetakse uuesti kasutusele kooskõlas asjaomaste määrustega. InvestEU rahastamisvahendi kasutamata summa, mis on seotud käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohase liikmesriigi rahalise osalusega, makstakse liikmesriigile tagasi.

Programmi „InvestEU“ kaudu jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate fondide kasutamist käsitlevate sätete kohaselt InvestEU rahastamisvahendile eraldatud summadest tulenevad või nendega seostatavad vahendid võetakse uuesti kasutusele kooskõlas asjaomaste määrustega. Käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohaselt InvestEU rahastamisvahendile eraldatud summadest tulenevad või nendega seostatavad vahendid makstakse liikmesriigile tagasi.

5. Rakenduspartneri ning vahendite lõpliku saaja või finantsvahendaja või artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahelised InvestEU rahastamisvahendi rakendamist käsitlevad lepingud allkirjastatakse 31. detsembriks 2028.“

10)IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ELi tagatis ja InvestEU rahastamisvahend“.

11)Artikli 13 lõike 4 kaks esimest lauset asendatakse järgmisega:

„75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja mille suurus on 21 489 232 555 eurot, antakse EIP grupile. EIP grupi rahalise osaluse kogusumma on 5 372 308 139 eurot.“

12)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„InvestEU rahastamisvahendit võib kasutada rakenduspartneritele esimese lõigu punktis a osutatud rahastamisliikide pakkumise rahastamiseks.

ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendiga katmiseks antakse, omandatakse või emiteeritakse artikli 14 lõikes 1 osutatud rahastamis- ja investeerimistoimingute toetuseks käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud rahastamisvahendeid, kui rakenduspartner on andnud rahastamist vastavalt rakenduspartneri allkirjastatud või sõlmitud rahastamislepingule või tehingule pärast tagatislepingu allkirjastamist ja emb-kumb ei ole lõppenud või tühistatud.“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Fondide või muude vahendusstruktuuride kaudu tehtavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid toetatakse kas ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendiga vastavalt sätetele, mis kehtestatakse investeerimissuunistega, isegi kui selline struktuur investeerib väikse osa oma investeeritud summadest väljapoole liitu ja artikli 14 lõikes 2 osutatud kolmandatesse riikidesse või investeerib väikse osa oma investeeritud summadest muudesse varadesse kui käesoleva määruse kohaselt kõlblikud varad.“

13)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon sõlmib iga rakenduspartneriga tagatislepingu ELi tagatise andmise kohta kuni summani, mille määrab kindlaks komisjon, või toetuse andmise kohta InvestEU rahastamisvahendist.“;

b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) punkt c asendatakse järgmisega:

„c)    üksikasjalikud nõuded ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendist toetuse andmise kohta vastavalt artiklile 19, sealhulgas nõuded eri liiki rahastamisvahenditest koosnevate rahastamis- ja investeerimistoimingute või portfellide kaetuse ja sündmuste kohta, mis võivad tingida ELi tagatise võimaliku realiseerimise või InvestEU rahastamisvahendi võimaliku kasutuselevõtmise;“

ii) punkt f asendatakse järgmisega:

„f)    rakenduspartneri kohustus nõustuda komisjoni ja investeeringute komitee otsustega seoses ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendi kasutamisega kavandatud rahastamis- või investeerimistoimingu jaoks, ilma et see piiraks rakenduspartneri õigust teha otsus ilma ELi tagatiseta või InvestEU rahastamisvahendita kavandatava rahastamis- või investeerimistoimingu kohta;“

iii) punktid h ja i asendatakse järgmisega:

„h)    finants- ja tegevusaruannete esitamine ning seire ELi tagatisega ja InvestEU rahastamisvahendi raames tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute üle;

i)    peamised tulemusnäitajad, eelkõige seoses ELi tagatise ja InvestEU rahastamisvahendi kasutamisega, artiklites 3, 8 ja 14 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmisega ning erakapitali kaasamisega;“.

14)Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„ELi tagatise ja InvestEU rahastamisvahendi kasutamise nõuded“;

b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    ELi tagatise ja InvestEU rahastamisvahendist toetuse andmiseks peab jõustuma asjaomase rakenduspartneriga sõlmitud tagatisleping.“;

c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Rahastamis- ja investeerimistoimingud kaetakse ELi tagatisega või neile antakse InvestEU rahastamisvahendist toetust üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas määruses ja vajaduse korral asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud kriteeriumidele ning kui investeeringute komitee on jõudnud järeldusele, et need toimingud täidavad ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendist toetuse saamise tingimusi. Selle eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingud vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud nõuetele, vastutavad rakenduspartnerid.“;

d)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon ei pea seoses ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendiga kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute rakendamisega maksma rakenduspartnerile mingeid halduskulusid või -tasusid, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärkide laad ja pakutava rahastuse taskukohasus sihtrühma kuuluvate lõplike vahendite saajate jaoks või pakutava rahastuse liik võimaldavad rakenduspartneril komisjonile põhjendada piisavalt erandi vajalikkust.“;

ii) lisatakse teine lõik:

„Olenemata esimesest lõigust on rakenduspartneritel õigus saada asjakohast tasu InvestEU rahastamisvahendiga seotud usalduskontode haldamise eest.“;

e)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Lisaks võib rakenduspartner kasutada ELi tagatist või InvestEU rahastamisvahendit sissenõudmiskulude asjakohase osa katteks vastavalt artikli 17 lõikele 4, välja arvatud juhul, kui need arvatakse maha sissenõutud summast.“

15)Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„ELi tagatise ja InvestEU rahastamisvahendi ulatus ja tingimused“;

b)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendi eest makstavat tasu võib artikli 13 lõikes 2 osutatud piisavalt põhjendatud juhtudel vähendada.“;

ii) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Rakenduspartneril peab olema ELi tagatisega või InvestEU rahastamisvahendist toetatava rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes enda asjakohane riskipositsioon, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärgid on sellist laadi, et rakenduspartneril ei ole võimalik oma riskivõtmisvõimega mõistlikul viisil sellesse tootesse panustada.“;

c)lõike 2 esimese lõigu punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„artikli 16 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud võlatoodete puhul:“;

d)lisatakse lõige 2a:

„2a.    InvestEU rahastamisvahend katab:

a)    artikli 16 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud võlatoodete puhul, mis koosnevad tagatistest ja edasitagatistest:

i) põhisumma ja kõik intressid ja summad, mis kuuluvad tasumisele rakenduspartnerile, kuid kes neid ei saa vastavalt rahastamistoimingu tingimustele enne makseviivituse tekkimist;

ii) restruktureerimiskahjum;

iii) kahjum, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, kus pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud;

b)    artikli 16 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud muude kõlblike rahastamisliikide puhul: rakenduspartneri poolt investeeritud või laenatud summad.

Esimese lõigu punkti a alapunkt i kohaldamisel käsitatakse allutatud laenu puhul tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivitusena.

InvestEU rahastamisvahend katab liidu kogu riskipositsiooni, mis on seotud asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingutega.“

16)Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Luuakse näitajate tulemustabel (edaspidi „tulemustabel“), millega tagatakse, et investeeringute komitee hindab ELi tagatise või vajaduse korral InvestEU rahastamisvahendi kasutamise taotlusi rakenduspartnerite esitatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks sõltumatul, läbipaistval ja ühtlustatud viisil.“

17)Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid ei kaeta ELi tagatisega või need ei saa toetust InvestEU rahastamisvahendist, kui komisjon avaldab EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse raames eitava arvamuse.“

18)Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a)    vaatab läbi rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekud, mille rakenduspartnerid on esitanud ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendist toetuse saamiseks ja mis on läbinud käesoleva määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud poliitikavastavuse kontrolli või on saanud EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse raames pooltarvamuse;“

ii) punkt c asendatakse järgmisega:

„c)    kontrollib, kas rahastamis- ja investeerimistoimingud, mida võiks toetada ELi tagatisega või InvestEU rahastamisvahendist, vastavad kõigile asjakohastele nõuetele.“;

b)lõike 4 teise lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

„Rakenduspartneri antud hinnangud projektide kohta ei ole investeeringute komitee jaoks rahastamis- või investeerimistoimingutele ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendist toetuse andmisel siduvad.“;

c)lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i) teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Investeeringute komitee järeldused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendist toetuse andmine rahastamis- või investeerimistoimingutele, on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad heakskiitmise põhjendusi ning toiminguid käsitlevat teavet, eelkõige toimingute kirjeldust, teavet projektiarendajate või finantsvahendajate isikute ning toimingute eesmärkide kohta.“;

ii) viienda lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Kõnealune loetelu hõlmab ka otsuseid, millega keelduti ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendist toetuse andmisest.“;

d)lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kui investeeringute komiteel palutakse kiita heaks ELi tagatise kasutamine või InvestEU rahastamisvahendist toetuse andmine rahastamis- või investeerimistoimingu puhul, mis on vahend, programm või struktuur, millel on allprojektid, hõlmab kõnealune heakskiit allprojekte, välja arvatud juhul, kui investeeringute komitee otsustab jätta endale õiguse kiita need heaks eraldi.“

19)Artikli 25 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)    aitab asjakohasel juhul projektiarendajatel arendada oma projekte nii, et need vastaksid artiklites 3 ja 8 sätestatud eesmärkidele ja artiklis 14 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, ja hõlbustab muu hulgas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide arendamist ja väikesemahuliste projektide koondamist, sealhulgas käesoleva lõike punktis f osutatud investeerimisplatvormide kaudu, tingimusel et selline abi ei mõjuta investeeringute komitee järeldusi sellistele projektidele ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendist toetuse andmise kohta;“.

20)Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 2 lisatakse teine lõik:

„Rakenduspartnerid vabastatakse aruandlusest III lisas sätestatud peamiste tulemus- ja seirenäitajate kohta, v.a punktides 1, 2, 5.2, 6.3 ja 7.2 nimetatud näitajad, kui tegemist on rahastamis- või investeerimistoimingutega, mille lõplikud kasusaajad saavad rakenduspartnerilt või finatsvahendajalt ELi tagatise või InvestEU rahastamisvahendi toetusega rahastust või investeeringuid kuni 100 000 euro ulatuses.“;

b)lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon annab programmi „InvestEU“ rakendamise kohta aru vastavalt finantsmääruse artiklitele 241 ja 250. Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõikega 5 esitatakse aastaaruandes teave programmi rakendamise taseme kohta, hinnates seda programmi eesmärkide ja tulemusnäitajate alusel. Selleks esitab iga rakenduspartner igal aastal teabe, mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi, sealhulgas teabe ELi tagatise ja InvestEU rahastamisvahendi toimimise kohta.

4. Iga rakenduspartner esitab kord aastas komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel, kui see on asjakohane. Iga rakenduspartner esitab liikmesriigi osa puudutava teabe ka liikmesriigile, kelle osa ta rakendab. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise ja InvestEU rahastamisvahendi kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne sisaldab samuti statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid iga rahastamis- või investeerimistoimingu kohta ning oodatavate rahavoogude hinnanguid osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil. Aruandesse võib lisada ka teabe selle kohta, milliseid investeerimistakistusi on käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemisel kogetud. Aruanded peavad sisaldama teavet, mille rakenduspartnerid peavad esitama finantsmääruse artikli 158 lõike 1 punkti a kohaselt.“

21)Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ülemineku- ja muud sätted“;

b)lõikesse 2 lisatakse teine lõik:

„Erandina finantsmääruse artikli 214 lõike 4 punktist d võib määrusega (EL) 2015/1017 ette nähtud ELi tagatisest 2027. aastal saadud tulu kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks.“

22)I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

ELi TAGATISE SUMMAD ERIEESMÄRKIDE KAUPA

Artikli 4 lõike 2 neljandas lõigus osutatud soovituslik jaotus finants- ja investeerimistoimingute puhul on järgmine:

a) kuni 10 832 884 564 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkide puhul;

b) kuni 7 204 245 489 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärkide puhul;

c) kuni 7 566 973 583 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärkide puhul;

d) kuni 3 048 206 437 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud eesmärkide puhul.“

23)III lisa punkti 1 alapunkti 1.4 järel lisatakse järgmised kaks lõiku:

„Erandina finantsmääruse artikli 2 punktist 40 arvatakse täitmistagatisi pakkuvate rahastamis- ja investeerimistoimingute võimendava ja mitmekordistava mõju kindlaksmääramisel riskikatte summa tagastatava rahastamise summa hulka.

Erandina finantsmääruse artikli 222 lõikest 3 ei nõuta täitmistagatisi pakkuvate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul mitmekordistava mõju saavutamist.“

24)V lisasse lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lisa kohaldatakse ka InvestEU rahastamisvahendi suhtes.“

Artikkel 2
Määruse (EL) 2015/1017 [EFSI määrus] muutmine

Määrust (EL) 2015/1017 muudetakse järgmiselt.

1)Artiklit 11a muudetakse järgmiselt:

a)pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kombinatsioonid“;

b)lisatakse teine lõik:

„ELi tagatise võib anda selleks, et katta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 kohaselt kõlblikke rahastamis- ja investeerimistoiminguid selle määruse artikli 7 lõikes 4 osutatud kombinatsioonide rakendamiseks, ning sellega võib katta kombineeritud toetusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega seotud kahjumit.“

2)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EIP esitab kord aastas, asjakohasel juhul koos EIFiga, komisjonile käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta aruande. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama iga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta nii eraldi kui ka koondatuna statistilisi, finants- ja raamatupidamisandmeid.“;

b)lõige 2 jäetakse välja;

c)lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„EIP ja EIF esitavad artiklis 11a osutatud kombinatsioonide kohta komisjonile igal aastal finantsaruanded vastavalt finantsmääruse artikli 212 lõikele 4. Nimetatud finantsaruanded sisaldavad raamatupidamisandmeid käesoleva määruse kohase ELi tagatisega antud toetuse kohta, mis on selgelt eristatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 kohase ELi tagatisega antud toetusest.“

3)Artikli 22 lõike 1 viies lõik jäetakse välja.

Artikkel 3
Määruse (EL) 2021/1153 [Euroopa ühendamise rahastu määrus] muutmine

Määruse (EL) 2021/1153 artiklisse 29 lisatakse järgmine lõige:

„5. Liidu eelarvest toetatava ning määrusega (EL) 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi kaudu EIP pakutava tagatise võib anda selleks, et katta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523* kohaselt kõlblikke rahastamis- ja investeerimistoiminguid selle määruse artiklis 7 osutatud kombinatsiooni rakendamiseks, ning sellega võib katta kombineeritud toetusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega seotud kahjumit.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 ( ELT L 107, 26.3.2021, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/523/oj ).“

Artikkel 4
Määruse (EL) 2021/695 [programmi „Euroopa horisont“ määrus] muutmine

Määruse (EL) 2021/695 artiklisse 57 lisatakse järgmine lõige:

„3. Liidu eelarvest toetatava ning määrustega (EL) 1290/2013 ja (EL) 1291/2013 loodud InnovFini võlainstrumendi kaudu EIP pakutava tagatise võib anda selleks, et katta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523* kohaselt kõlblikke rahastamis- ja investeerimistoiminguid selle määruse artiklis 7 osutatud kombinatsiooni rakendamiseks, ning sellega võib katta kombineeritud toetusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoiminguid sisaldava finantstootega seotud kahjumit.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 ( ELT L 107, 26.3.2021, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/523/oj ).“

Artikkel 5
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.1.1.Sihtotstarbelisest tulust saadavad assigneeringud (vt peatükk 3.3)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

1.    ETTEPANEKU RAAMISTIK 

1.1.    Ettepaneku nimetus

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.    Eesmärgid

1.3.1.    Üldeesmärgid

1.3.2.    Erieesmärgid

1.3.3.    Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.    Tulemusnäitajad

1.4.    Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 18  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.    ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.    Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.    Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

    kehtib muudatusettepaneku vastuvõtmise kuupäevast kuni 12.2027

    ELi tagatise eraldiste finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikul 2025–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikul 2025–2028. Kombinatsioonide finantsmõju võib tähendada viivitusega laekuvat ja potentsiaalselt väiksemat eelarvetulu (mis on seotud varasematest rahastamisvahenditest tagasisaadavate vahenditega) ja EFSI eraldiste ülejääki.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid 19  

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

 tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nt Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Põhjamaade Investeerimispank, Euroopa Nõukogu Arengupank);

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

 finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

 avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

 asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.    HALDUSMEETMED 

2.1.    Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.    Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.    Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Ei kohaldata

3.2.    Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.    Sihtotstarbelisest tulust saadavad assigneeringud (vt peatükk 3.3)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.    Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.    Hinnanguline personalivajadus

    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.    Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 27

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

3.2.5.    Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.    Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

    omavahenditele

    muudele tuludele

    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.    Digimõõde

4.1.    Diginõuded

4.2.    Andmed

4.3.    Digilahendused

4.4.    Koostalitlusvõime hindamine

4.5.    Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    COM(2025) 30 final.

(2)     https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/economic-and-financial-affairs/evaluation-reports-economic-and-financial-affairs-policies-and-spending-activities/interim-evaluation-investeu-programme_en

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 ( ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(4)    Need rahastamisvahendid on loetletud InvestEU määruse IV lisas.

(5)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010 ja (EL) 2021/523 seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas; kaasseadusandjad on praegu ettepanekut vastu võtmas.

(6)     https://commission.europa.eu/document/download/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_et?filename=Political%20Guidelines%202024-2029_ET.pdf  

(7)    Komisjoni talituste töödokument „Executive Summary of the Evaluation – InvestEU interim evaluation“ (SWD(2024)229, 30.9.2024).

(8)    Interim evaluation of the InvestEU Programme – Final report, 1.10.2024.

(9)    Vt ka joonealune märkus 5. Komisjon on programmi „InvestEU“ puhul juba teinud ettepaneku sageduse vähendamiseks, kuid Euroopa Parlament ja nõukogu ei olnud kõnealust ettepanekut käesoleva ettepaneku esitamise ajal veel lõplikult vastu võtnud.

(10)    ELT C […], […], lk. […].

(11)    ELT C […], […], lk. […].

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(16)    Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(18)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(19)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(20)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(21)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(22)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(23)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(24)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(25)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(26)

   Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(27)    Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.

(28)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.