EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.2.2025
COM(2025) 42 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon
SELETUSKIRI
Käesoleva soovitusega taotleb komisjon nõukogult luba alustada läbirääkimisi rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon (edaspidi „kahjunõuete komisjoni loomise kokkulepe“). Nimetatud komisjon vaatab läbi vastuvõetavad nõuded, mis on kantud Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrisse, hindab ja lahendab neid ning määrab kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise.
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
ÜRO Peaassamblee võttis 14. novembril 2022 vastu resolutsiooni ES-11/5 1 (edaspidi „ÜRO Peaassamblee resolutsioon“) Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamise kohta, milles ÜRO Peaassamblee tunnistas, et Venemaa Föderatsioon tuleb võtta vastutusele kõigi Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, sealhulgas ÜRO põhikirjaga vastuolus oleva agressiooni eest ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumiste eest, ning et Venemaa Föderatsioon peab kandma kõigi rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju, kaasa arvatud varalise kahju.
Kõnealuses resolutsioonis tunnistati ka vajadust luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline mehhanism Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitatud kahju, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks ning soovitati liikmesriikidel luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline kahjuregister, milles registreeritakse dokumentide alusel tõendid ja nõuded kahju, kaotuste või vigastuste kohta, mis on Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning Ukraina riigile tekitatud, ning edendada ja koordineerida tõendite kogumist.
Kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga võtsid riigid kasutusele etapiviisilise lähenemisviisi ning otsustasid kõigepealt luua registri ja seejärel hüvitusmehhanismi muud elemendid ehk kahjunõuete komisjoni ja hüvitusfondi. Seda lähenemisviisi kajastati registri põhimääruses, milles tunnistatakse, et register, sealhulgas selle digiplatvorm, mis sisaldab kõiki andmeid nõuete ja tõendite kohta, on mõeldud esimese komponendina hüvitusmehhanismist, mis luuakse koostöös Ukrainaga eraldi rahvusvahelise kokkuleppega 2 .
Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 12. mail 2023 vastu resolutsiooni, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (edaspidi „kahjuregister“ või „register“) 3 .
Reykjavíkis toimunud Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel (16.–17. mai 2023) välja hõigatud kahjuregistris saab dokumentide alusel registreerida tõendeid ja nõudeid kahju, kaotuste või vigastuste kohta, mis on alates 24. veebruarist 2022 Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukraina territooriumil või Ukraina vastu tekitatud asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning Ukraina riigile.
Kahjuregistrit käsitleva laiendatud osalise kokkuleppega ühines liit asutajast assotsieerunud liikmena komisjoni otsusega, mis võeti vastu 11. mail 2023 ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel 4 . 22. juulil 2024 võttis nõukogu vastu otsuse liidu staatuse muutmise kohta assotsieerunud liikmest osaliseks, 5 kinnitades seega veel kord liidu kindlat tahet registri tegevuses osaleda, sealhulgas iga-aastase kohustusliku sissemakse tasumise kaudu.
Kahjuregistri loomisega täitsid Euroopa Nõukogu ja registri asutajad ellu ÜRO Peaassamblee resolutsiooni.
2. aprillil 2024 toimunud ministrite konverentsil „Õigluse taastamine Ukraina jaoks“, mil käivitati ametlikult registri tegevus, leppisid huvitatud riigid kokku, et korraldavad sobival ajal kohtumise eesmärgiga arutada kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe kavandit, mis on järgmine samm Ukraina jaoks hüvitusmehhanismi loomise teel.
Seejärel koostas kahjuregistri sekretariaat kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe esialgse kavandi (edaspidi „kokkuleppe kavand“) ning korraldas koos Ukraina ja Madalmaadega ettevalmistavad kohtumised, et jagada esialgseid seisukohti nimetatud kavandi ja selle hilisemate muudetud versioonide kohta. Kohtumised toimusid 9.–10. juulil 2024, 12.–13. septembril 2024, 13.–15. novembril 2024 ja 28.–30. jaanuaril 2025. Kohtumistele kutsuti eespool nimetatud ÜRO Peaassamblee resolutsiooni poolt hääletanud 94 riiki ning nende käigus julgustati delegatsioone taotlema volitust osaleda tulevasel diplomaatilisel konverentsil eesmärgiga võtta vastu ja kirjutada alla kahjunõuete komisjoni loomise kokkulepe, pidades silmas, et see võib tulla õiguslikult siduva rahvusvahelise kokkuleppe kujul.
Kokkuleppe kavandi asjakohaste sätete kohaselt peaks kahjunõuete komisjon olema haldusorgan, kes vaatab läbi vastuvõetavad kahjunõuded, hindab ja lahendab neid ning määrab kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise summa. Selleks on kokkuleppe kavandiga ette nähtud, et registri töö, sealhulgas vahendid ja ressursid, mis on vajalikud selle halduslikuks korralduseks, antakse üle kahjunõuete komisjonile.
Kokkuleppe kavandis tuginetakse eeldusele, et tulevase kahjunõuete komisjoni institutsioonilises raamistikus, selle toimimises ega juhtimises ei ole veel üksmeelt saavutatud. Seni peetud ettevalmistavatel kohtumisel on osalevad riigid arutanud kahjunõuete komisjoni loomiseks järgmisi võimalusi: i) Euroopa Nõukogu egiidi all Euroopa Nõukogu konventsiooniga; ii) kahjunõuete komisjoni loomist käsitleva eraldiseisva rahvusvahelise kokkuleppega; iii) eraldiseisva rahvusvahelise kokkuleppega, millega luuakse kahjunõuete komisjon, mis tugineks siiski Euroopa Nõukogu sekretariaadi toetusele (nn hübriidmudel). Kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe üle peetavad ametlikud läbirääkimised peaksid aga algama 2025. aasta märtsis.
Seepärast on käesoleva soovituse eesmärk tagada, et liit osaleb aegsasti kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe üle peetavatel eesseisvatel läbirääkimistel, mille käigus lepitakse kokku sellise kokkuleppe olemus, kahjunõuete komisjoni elemendid ning kõik selle raamistikku, juhtimist ja toimimist puudutavad asjakohased normid.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Liidu osalemine kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel on kooskõlas tema kohustusega tagada, et Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni ja muude Venemaa Föderatsiooni poolt toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumistega tekitatud kahju nõuetekohaselt hüvitatakse. Seda suunda näitas juba liidu osalemine esiteks asutajast assotsieerunud liikmena ja seejärel osalisena laiendatud osalises kokkuleppes, millega loodi kahjuregister.
Lisaks täiendab kahjunõuete komisjoni loomises osalemine mitut liidu tasandil alates 2022. aasta veebruarist tehtud algatust, mille eesmärk on tagada, et Venemaa Föderatsioon võetakse vastutusele Ukraina-vastase agressioonisõja eest ning et Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliste kuritegude eest vastutavad füüsilised isikud antakse kohtu alla. Liit on juba teinud võimalikuks Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks rahvusvahelise keskuse (ICPA) loomise Eurojustis. Eurojust on aidanud ühises uurimisrühmas ja ICPAs osalevaid riiklikke ametiasutusi nende vajadustele kohandatud operatiiv-, tehnilise, logistilise ja rahalise toe, sealhulgas oma raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi kaudu. Käesolev ettepanek on samuti kooskõlas liidu osalemisega rahvusvahelistes foorumites ja struktuurides, mille eesmärk on tõhustada koostööd Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid uurivate riiklike pädevate asutuste vahel ning tagada, et sellised kuriteod ei jää karistamata. Selliste foorumite hulka kuuluvad näiteks jõhkraid massikuritegusid käsitlev USA, Ühendkuningriigi ja ELi nõuanderühm, mis hõlbustab ekspertide abi andmist Ukraina peaprokuratuurile, ning dialoogirühm, mis toimib rahvusvahelise koordineerimisplatvormina algatuste jaoks, mis toetavad Ukraina uurimis- ja süüdistusvõimekust, ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevus.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Liidu vankumatu toetus Ukrainale peegeldab ühist pühendumust demokraatia põhimõtetele ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ja rahu kaitsmisele Euroopas. Seepärast on käesolev ettepanek kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, mille eesmärk on kaitsta Euroopas rahvusvahelist korda ja rahu, eelkõige praeguse Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis. Liit on ühinenud kahjuregistriga täieõigusliku osalisena ning see on kooskõlas liidu ja Euroopa Nõukogu pikaajalise koostööga inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas.
Nende eesmärkide saavutamiseks on ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel vastu võetud Ukraina rahastu määruse 6 eesmärk „toetada algatusi ja organeid ning organisatsioone, mis on seotud demokraatia, rahvusvahelise õiguse ja korruptsioonivastase võitluse alaste jõupingutuste toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas“ (artikli 3 punkt i) ja „tugevdada rahvusvahelise õiguse järgimist“ (artikli 3 punkt h).
Viimaks on liit võtnud eelkõige rahu tagamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks ja kooskõlas ÜRO põhikirjaga Venemaa Föderatsiooni vastu enneolematul hulgal piiravaid meetmeid, et suurendada Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku tegevuse hinda ja takistada Venemaa Föderatsiooni suutlikkust agressiooni jätkata. Piiravate meetmete täitmise tagamiseks on liit muu hulgas loonud varade külmutamise ja arestimise töökonna ja võtnud vastu direktiivi, millega ühtlustatakse liidu piiravate meetmete rikkumise määratlemist ja selle eest määratavaid kriminaalkaristusi 7 . Komisjon nimetas ametisse ELi sanktsioonide saadiku, kes tagaks pidevad kõrgetasemelised arutelud kolmandate riikidega, et vältida liidu piiravate meetmete, eelkõige Venemaa vastu võetud piiravate meetmete kohaldamata jätmist või neist kõrvalehoidmist, ning on avaldanud selle valdkonna liidu õigusnormide tõlgendamiseks suunised riiklikele ametiasutustele ja eraettevõtjatele.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon „annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse sõltuvalt kavandatava lepingu teemast liidu läbirääkija või läbirääkimisrühma juht“.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt võib nõukogu anda läbirääkijale juhiseid ning moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika 8 kohaselt sõltub materiaalõiguslik alus eelkõige kavandatava akti eesmärgist ja sisust. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus. Käesoleva soovituse eesmärk on tagada, et liidul on luba osaleda kahjunõuete komisjoni loomist käsitleva akti üle peetavatel läbirääkimistel.
Kahjunõuete komisjoni loomise eesmärk on anda kolmandale riigile, eelkõige Ukrainale, vajalikku tehnilist ja rahalist abi, tagamaks, et Venemaa Föderatsioon võetakse Ukraina-vastase agressioonisõja eest täielikult vastutusele ning et kõik kahjud, kaotused ja vigastused, mis on asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning Ukraina riigile, sealhulgas tema piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele, tekitatud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu, hüvitatakse nõuetekohaselt. Kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe lõppeesmärk on seega käsitleda kahjunõuete komisjoni haldus-, finants-, menetlus-, õigus- ja poliitikaküsimusi, tagamaks, et Venemaa Föderatsioon hüvitab kogu kahju. Sellisena on visandatud kahjunõuete komisjoni volitused ja ülesanded rahvusvahelise kokkuleppe esialgses kavandis ning see eesmärk on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 212 sätestatud eesmärgiga. See oleks ka kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel vastu võetud nõukogu otsuse (liidu staatuse muutmise kohta kahjuregistri assotsieerunud liikmest selle osaliseks) materiaalõigusliku alusega ning liidu iga-aastase kavandatud sissemaksega kahjunõuete komisjoni toetuseks vastavalt määrusele, millega luuakse Ukraina rahastu, millest antakse finantsabi samuti ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel.
Samal ajal nähtub käesoleva algatuse kontekstist ja esialgse kavandi preambulist, et kavandatava kahjunõuete komisjoni eesmärk on tagada rahvusvahelise õiguse järgimine ja võtta Venemaa Föderatsioon tema õigusvastaste tegude eest vastutusele. Nagu nähtub kokkuleppe kavandi preambulis osutatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonidest, luuakse see mehhanism selleks, et reageerida Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu toime pandud agressioonikuritegudele, mis on ilmselgelt vastuolus ÜRO põhikirja artikli 2 lõikega 4. Selle mehhanismi loomine on seega ka osa rahvusvahelise üldsuse jõupingutustest tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. ELi vaatenurgast vastab selles mehhanismis osalemine ELi välistegevuse aluseks olevatele eesmärkidele, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 21 lõikes 2.
Käesolev soovitus põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 212 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4 ning sellega nähakse ette komisjoni nimetamine liidu läbirääkijaks.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELi toimimise lepingu artikli 216 lõike 1 kohaselt kuulub liidu osalemine kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel liidu välispädevusse.
ELi toimimise lepingu artikli 212 lõike 3 teise lõigu kohaselt ei piira liidu läbirääkimised rahvusvahelise lepingu üle liikmesriikide pädevust pidada läbirääkimisi rahvusvahelistes organites ja sõlmida selliseid lepinguid. Pidades silmas ELi ja selle liikmesriikide ühist eesmärki tagada, et Venemaa Föderatsioon maksab sõjakahjude eest, on asjakohane, et nii liit kui ka liikmesriigid, kes nii otsustavad, nendel läbirääkimistel osaleksid.
•Proportsionaalsus
Liidu eespool nimetatud eesmärke seoses käesoleva ettepanekuga on võimalik saavutada üksnes liidu osalemisega kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel.
•Vahendi valik
Liidu osalemine kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel tuleb kindlaks määrata nõukogu otsusega, millega antakse luba alustada läbirääkimisi, nimetatakse liidu läbirääkija ja antakse läbirääkijale ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigete 3 ja 4 kohaselt juhised.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõju hindamine
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu on rahvusvahelise õiguse raske rikkumine, mis tekitab ja on juba tekitanud Ukrainas ja Ukraina elanikkonnale ulatuslikku kahju. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tugevdada liidu jõupingutusi tagada, et sellised kahjud saavad kahjunõuete komisjoni kaudu nõuetekohaselt hüvitatud, sealhulgas kahjud, mis tulenevad sellest, kui Venemaa Föderatsioon rikub põhiõigusi nagu õigust elule, isikupuutumatusele ja varale, samuti piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeldu.
4.MÕJU EELARVELE
Nagu on sätestatud kokkuleppe kavandis, peaks rahvusvahelise õiguse kohaselt kandma kahjunõuete komisjoni tööga seotud kulud Venemaa Föderatsioon. Kokkuleppe kavandis on siiski sätestatud, et kuni Venemaa Föderatsioon ei ole oma kohustust täitnud, tuleks kahjunõuete komisjoni rahastada selle liikmete iga-aastastest sissemaksetest ja vabatahtlikest sissemaksetest. Neid sissemakseid käsitatakse ettemaksetena maksetest, mis kuuluvad rahvusvahelise õiguse kohaselt Venemaa Föderatsiooni poolt tagasimaksmisele ja mille saab Venemaa Föderatsioonilt sisse nõuda. Konkreetsemalt peaks liikmete iga-aastased sissemaksed kindlaks määrama assamblee finantskomisjon, lähtudes skaalast, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon oma tavapärase eelarve jaoks vastu võtab. Kokkuleppe kavandi kohaselt ei pea liikmed tegema sissemakseid hüvitusfondi, mis luuakse selleks, et täita hüvitise kindlaksmääramisega tegeleva kahjunõuete komisjoni otsuseid.
Ehk kui liit kavatseb osaleda liikmena kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppes, tuleb tal teha igal aastal sissemakse. Täiendavad üksikasjad liidule avalduva finantsmõju kohta on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.
Ukraina rahastu määrusega (EL) 2024/792 on ette nähtud õiguslik alus liidu poolt kahjunõuete komisjoni toetuseks tehtavate sissemaksete jaoks aastani 2027. Määruses (EL) 2024/792, eelkõige selle V peatükis sätestatud eesmärkide alusel on nimetatud määruse artikli 34 lõikes 3 sätestatud, et „[k]äesoleva peatüki alusel antava abiga ka tugevdatakse suutlikkust konfliktiennetuse ja rahuloome valdkonnas ning rahuldatakse kriisieelseid ja -järgseid vajadusi, sealhulgas selliste usaldust suurendavate meetmete ja protsesside kaudu, mis edendavad õiglust, tõe otsimist, põhjalikku konfliktijärgset rehabilitatsiooni kaasava ja rahumeelse ühiskonna tagamiseks, ja tõendite kogumist sõja ajal toime pandud kuritegude kohta. Käesoleva peatüki alusel võib rahastada algatusi ja organeid, mis on seotud rahvusvahelise õiguse toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas“. Arvestades, et kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe eesmärk on tagada Ukrainas rahvusvahelise õiguse täitmine, aidates luua mehhanismi, mille kaudu hüvitatakse Ukrainale ja selle elanikkonnale kahju, mis on tekitatud Venemaa Föderatsiooni toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumistega, on määruse (EL) 2024/792 artikli 34 lõikes 3 sätestatud asjakohane õiguslik alus, mille alusel liit saab teha kahjunõuete komisjoni toetuseks oma rahalisi sissemakseid kuni aastani 2027.
Need kulud võetaks eelarverealt 16 06 03 01 – Liidu ühinemisabi ja muud meetmed –, mille juurde kuuluvates eelarveselgitustes on selgitatud, et selle punkti „alla kuulub ka toetus […] samuti muud ELi tegevust täiendavad meetmed, nagu Venemaa agressioonisõja eest vastutusele võtmise mehhanismid“.
Mis puutub eelarve täitmise viisi, siis kohaldatakse liidu poolt kahjunõuete komisjoni toetuseks tehtava sissemakse suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)) 9 artiklit 245, mis võimaldab liidul teha liikmemaksudena osamakseid organitele, milles ta on liige.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Aruandluskorraga seoses võib nõukogu määrata erikomitee ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 tähenduses, kellega tuleks läbirääkimiste pidamisel konsulteerida. Kui kõnealune komitee määratakse, peaks komisjon andma talle korrapäraselt aru nõukogu otsuse kohaselt võetud meetmetest ja komiteega korrapäraselt konsulteerima.
Nõukogu taotluse korral peaks komisjon andma talle läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta aru, sealhulgas kirjalikult.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikliga 1 antakse komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon. Lisaks sätestatakse artiklis 1, et läbirääkimisi tuleks pidada otsuse lisas esitatud nõukogu läbirääkimisjuhiste alusel.
Artiklis 2 sätestatakse, et komisjon nimetatakse liidu läbirääkijaks.
Artikliga 3 nähakse ette erikomitee määramine, kellega konsulteerides tuleb läbirääkimisi pidada.
Artikliga 4 nähakse ette, et otsus on adresseeritud komisjonile.
Artikliga 5 nähakse ette otsuse jõustumine.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)Pärast seda, kui algas Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu, 10 võttis ÜRO Peaassamblee 14. novembril 2022 vastu resolutsiooni ES-11/5 Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamise kohta 11 .
(2)Lisaks sellele, et ÜRO Peaassamblee meenutas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 kohaseid riikide kohustusi, sealhulgas kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest ükskõik millise riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu, väljendas ÜRO Peaassamblee sügavat muret Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni põhjustatud inimohvrite, tsiviilisikute sundrände, taristu ja loodusvarade hävimise, avaliku ja eraomandi kaotuse ning majanduse kokkuvarisemise pärast 12 .
(3)ÜRO Peaassamblee tunnistas, et Venemaa Föderatsioon tuleb võtta vastutusele kõigi Ukraina vastu toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest. Lisaks rõhutas ta, et Venemaa Föderatsioon peab kandma kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju, kaasa arvatud varalise kahju 13 .
(4)Selle resolutsiooni raames rõhutas ÜRO Peaassamblee vajadust luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline mehhanism Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitatud kahju, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks. 14 Sel eesmärgil soovitas ta luua rahvusvahelise kahjuregistri, kus saab dokumentide alusel registreerida tõendid ja nõuded kahju, kaotuste või vigastuste kohta, mis on Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning Ukraina riigile tekitatud, ning edendada ja koordineerida tõendite kogumist 15 .
(5)Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 12. mail 2023 vastu resolutsiooni CM/Res(2023)3, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit.
(6)Selleks et tugevdada vastutusele võtmise alaseid jõupingutusi ja luua rahvusvaheline mehhanism, mille kaudu hüvitada kahju, kaotused või vigastused, mis tulenevad Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastastest tegudest Ukrainas või Ukraina vastu, võtsid riigid kasutusele etapiviisilise lähenemisviisi ning otsustasid kõigepealt luua registri ja seejärel hüvitusmehhanismi muud elemendid ehk kahjunõuete komisjoni ja hüvitusfondi. Seda lähenemisviisi on kajastatud registri põhimääruses, milles tunnistatakse, et register, sealhulgas selle digiplatvorm, mis sisaldab kõiki andmeid nõuete ja tõendite kohta, on mõeldud esimese komponendina hüvitusmehhanismist, mis luuakse eraldiseisva rahvusvahelise kokkuleppega koostöös Ukraina ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega.
(7)11. mail 2023 ühines liit kahjuregistriga asutajast assotsieerunud liikmena, edastades Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate, ning 22. juulil 2024 muutis ta oma staatust ja sai registri osaliseks.
(8)29. veebruaril 2024 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2024/792 Ukraina rahastu loomise kohta, millega kaasseadusandjad nägid muu hulgas ette õigusliku aluse selliste algatuste ja organite toetamiseks, mis on seotud rahvusvahelise õiguse toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas, ning millega on muu hulgas hõlmatud liidu rahaline sissemakse kahjuregistrisse.
(9)2024. aastal kutsusid Ukraina presidendi büroo, Ukraina välisministeerium, Madalmaade Kuningriigi välisministeerium ja Ukraina jaoks loodud kahjuregister riike, kes toetasid ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/ES-11/5 vastuvõtmist, osalema ettevalmistavatel kohtumistel, arutamaks rahvusvahelist kokkulepet, et luua Madalmaades Haagis Ukraina jaoks kahjunõuete komisjon. Esimene ametlik läbirääkimisvoor peaks toimuma 2025. aasta märtsis.
(10)Kahjuregistri sekretariaat koostas Ukraina jaoks kahjunõuete komisjoni loomise rahvusvahelise kokkuleppe esialgse kavandi. Selles on esitatud sätted kahjunõuete komisjoni volituste, ülesannete, õigusliku seisundi, asukoha, liikmesuse ja selles osalemise, selle organisatsioonilise struktuuri, rahastamise ja eelarve kohta, samuti nõuete läbivaatamise, Venemaa Föderatsiooni liikmesuse ja kahjuregistri töö üleviimise kohta.
(11)Arvestades liidu huvi kinnitada veel kord oma kindlat tahet tagada, et Venemaa Föderatsioon ei pääseks tema poolt Ukraina vastu suunatud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude toimepanemise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas kohustusest hüvitada nende tegudega tekitatud kahju, kaotused ja vigastused, on asjakohane, et liit osaleb läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse kahjunõuete komisjon,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjonile antakse luba pidada liidu nimel läbirääkimisi rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon.
Artikkel 2
Läbirääkimisi peetakse lisas esitatud läbirääkimisjuhiste alusel.
Artikkel 3
Komisjon nimetatakse liidu läbirääkijaks.
Artikkel 4
Liit konsulteerib artiklis 1 osutatud läbirääkimiste pidamisel ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt määratud erikomiteega.
Komisjon annab esimeses lõigus osutatud erikomiteele korrapäraselt aru käesoleva otsuse alusel tehtud sammudest ja konsulteerib erikomiteega korrapäraselt.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
Resolutsioon CM/Res(2023)3, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (vastu võetud ministrite komitee poolt 12. mail 2023 ministrite asetäitjate 1466. kohtumisel).
C(2023) 3241, 11.5.2023.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.2.2025
COM(2025) 42 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus: Nõukogu otsus,
millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon
1. LISA
Juhised läbirääkimiste pidamiseks rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks kahjunõuete komisjon
Läbirääkimiste käigus peaks komisjon püüdma saavutada allpool üksikasjalikult esitatud eesmärgid.
(1)Rahvusvahelise kokkuleppe (millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon) eesmärk on luua rahvusvahelise õiguse alusel õiguslik alus haldusorganile, kes vaatab läbi, hindab ja lahendab vastuvõetavaid nõudeid ning määrab kindlaks hüvitise summa, mis kuulub igal konkreetsel juhul maksmisele kahju, kaotuste või vigastuste eest, mis on alates 24. veebruarist 2022 Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema territoriaalmerd ning majandusvööndit ja mandrilava, tekitatud Ukrainas või Ukraina vastu Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega, sealhulgas ÜRO põhikirjaga vastuolus oleva agressiooni ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumistega, asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning Ukraina riigile, sealhulgas tema piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele.
(2)Rahvusvahelise kokkuleppega nähakse ette kahjunõuete komisjoni ülesannete täitmiseks ja volituste teostamiseks vajalik õiguslik seisund ja juriidilise isiku staatus.
(3)Rahvusvahelises kokkuleppes määratakse selgelt ja täpselt kindlaks riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesuse vorm ning nende kokkuleppes osalemise kord.
(4)Rahvusvahelises kokkuleppes kirjeldatakse selgelt kahjunõuete komisjoni organisatsioonilist struktuuri, eelkõige juhtimisstruktuuri ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemise korda.
(5)Rahvusvahelises kokkuleppes täpsustatakse, et rahvusvahelise õiguse kohaselt kannab kahjunõuete komisjoniga seotud kulud Venemaa Föderatsioon. Samuti täpsustatakse selles, et kuni Venemaa Föderatsioon ei täida kõnealust kohustust, rahastatakse kahjunõuete komisjoni selle liikmete iga-aastastest sissemaksetest ja vabatahtlikest sissemaksetest, ning et liikmete sissemaksed kuuluvad Venemaa Föderatsioonilt sissenõudmisele.
(6)Rahvusvahelise kokkuleppega kehtestatakse selgelt liikmete iga-aastase rahalise sissemakse kindlaksmääramise kord ning kahjunõuete komisjoni tegevust reguleerivad finantsreeglid ja -menetlused.
(7)Rahvusvaheline kokkulepe sisaldab kahjuregistri töö sujuvaks ja täpseks üleandmiseks vajalikku korda ning üksikasju registri võimaliku jätkamise kohta kahjunõuete komisjoni raames.
(8)Läbirääkimiste kord on üldiselt järgmine.
(a)Läbirääkimisteks tuleb aegsasti valmistuda. Selleks teavitab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt määratud erikomiteed eeldatavast ajakavast ja läbirääkimisele tulevatest küsimustest ning jagab asjakohast teavet võimalikult varakult.
(b)Vajaduse korral eelneb läbirääkimisvoorudele ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt määratud erikomitee koosolek, et teha kindlaks põhiküsimused, sõnastada arvamused ja anda vajaduse korral suuniseid.
(c)Komisjon annab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt määratud erikomiteele aru läbirääkimiste tulemustest pärast iga läbirääkimisvooru, või kui paralleelselt peetakse mitmeid läbirääkimisi, pärast mitut läbirääkimisvooru.
(d)Komisjon teavitab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt määratud erikomiteed kõigist läbirääkimiste käigus esile kerkida võivatest olulistest küsimustest.
2. LISA
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3
1.3.Eesmärgid3
1.3.1.Üldeesmärgid3
1.3.2.Erieesmärgid3
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3
1.3.4.Tulemusnäitajad3
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6
2.HALDUSMEETMED8
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12
3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24
3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24
3.2.3.3.Assigneeringud kokku24
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25
3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26
3.2.4.3.Personalivajadus kokku26
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28
3.3.Hinnanguline mõju tuludele29
4.Digimõõde29
4.1.Diginõuded30
4.2.Andmed30
4.3.Digilahendused31
4.4.Koostalitlusvõime hindamine31
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon.
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Õigusküsimused
Finants- ja tehnilise abi andmine kolmandatele riikidele
1.3.Eesmärgid
1.3.1.Üldeesmärgid
Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on anda komisjonile luba osaleda liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse kahjunõuete komisjon. Kahjunõuete komisjoni loomine mängib olulist rolli rahvusvahelise õiguse toetamisel ja selle täitmise tagamisel Ukrainas, sest tegemist on Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni ohvritele mõeldud rahvusvahelise hüvitusmehhanismi lahutamatu osaga.
1.3.2.Erieesmärgid
1. Anda Ukrainale abi, mis on vajalik tagamaks, et Venemaa Föderatsioon ei pääseks Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas kohustusest hüvitada nende tegudega tekitatud kahju, kaotused või vigastused.
2. Järgida kahjuregistri põhimäärust, mille kohaselt on register, sealhulgas selle digiplatvorm, mis sisaldab kõiki andmeid nõuete ja tõendite kohta, mõeldud esimese komponendina hüvitusmehhanismist, mis luuakse eraldiseisva rahvusvahelise kokkuleppega koostöös Ukraina ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega. EL on kahjuregistris osaline.
3. Luua rahvusvaheline kahjunõuete komisjon ja tagada liidu osalemine selles.
4. Anda rahvusvahelisele kahjunõuete komisjonile vahendid kahjuregistrisse kantud vastuvõetavate nõuete läbivaatamiseks, hindamiseks ja lahendamiseks ning iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks.
1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Rahvusvaheline kahjunõuete komisjon tegutseks uurimisorganina ning vaataks läbi, hindaks ja lahendaks registrisse kantud vastuvõetavaid nõudeid ning määraks kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise summa.
1.3.4.Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomine.
1.4.Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 1
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Selle algatuse rakendamisel võib eeldada kahe põhinõude täitmist. Esimene on lühiajaline ja seisneb selles, et vaja on saada ametlik volitus osalemiseks ELi nimel läbirääkimistes rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise üle. Teine on pikaajaline ja selle täitmist saab hinnata alles siis, kui rahvusvaheline kahjunõuete komisjon on täielikult toimiv. Kui nimetatud komisjon on hakanud täielikult toimima, on võimalik hinnata selle organi tõhusust selle alusel, kuidas ta suudab vaadata läbi, hinnata ja lahendada vastuvõetavaid nõudeid ning määrata kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise summa.
1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)
Liit on mitmel korral rõhutanud oma kindlat soovi tagada, et Venemaa Föderatsioon ei pääseks Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas kohustusest hüvitada selliste tegudega tekitatud kahju. See soov vastab eelkõige üleskutsele, mis esitati Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamist käsitlevas ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonis, milles tunnistati vajadust luua Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tuleneva kahju, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks rahvusvaheline mehhanism. Sellele üleskutsele vastates võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. mail 2023 vastu resolutsiooni, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit. Riigid võtsid kasutusele etapiviisilise lähenemisviisi ning otsustasid kõigepealt luua registri ja seejärel hüvitusmehhanismi muud elemendid ehk kahjunõuete komisjoni ja hüvitusfondi. Seda lähenemisviisi on kajastatud registri põhimääruses, milles tunnistatakse, et register, sealhulgas selle digiplatvorm, mis sisaldab kõiki andmeid nõuete ja tõendite kohta, on mõeldud esimese komponendina hüvitusmehhanismist, mis luuakse eraldiseisva rahvusvahelise kokkuleppega koostöös Ukraina ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega. Esmalt ühines liit komisjoni otsuse alusel kahjuregistriga asutajast assotsieerunud liikmena 11. mail 2023 ja seejärel võttis 22. juulil 2024 vastu nõukogu otsuse, millega muutis oma staatust ja sai täieõiguslikuks osaliseks. Seega osaleb liit registris koos liikmesriikidega ja lisaks neile (välja arvatud Ungari). Tänu sellisele osalemisele on liidul võimalik täita oma kohustust toetada Ukrainat ja aidata kaasa reeglitel põhineva rahvusvahelise õiguskorra taastamisele. Samal ajal võimaldab see komisjonil oma heastamismeetmeid liikmesriikidega paremini koordineerida, tagades seeläbi, et liit saab rääkida ühel häälel. Seega kujutab komisjoni võimalus osaleda kahjunõuete komisjoni üle peetavates läbirääkimistes ja seejärel ka kahjunõuete komisjonis endas pärast selle loomist praeguse olukorra loomulikku jätkumist ja arengut.
Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)
Osaledes rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomises, aitaks EL tagada, et Venemaa Föderatsioon kannab oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, ja EL saab sellistes püüdlustes rääkida ühel häälel. Vajaduse korral võiks komisjon tagada kahjunõuete komisjoni loomise ja toimimise eri etappides koordineerimise liikmesriikidega ja nende vahel ning aidata seeläbi kaasa selle uue organi tõhusale juhtimisele.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Peamised sarnaste vahendite pinnalt saadud õppetunnid. Kõige asjakohasem varasem näide on ÜRO kompensatsioonikomisjon (UNCC). See võib anda aimu sellest, milliseks võiksid kujuneda Ukraina jaoks loodava kahjunõuete komisjoni ülesehitus ja kulud. UNCC eksisteeris 31 aastat (1991–2022), kuid otsuste langetajana tegutses ta 12 aastat. Arvestades registri poolt juba tehtud ettevalmistavat tööd ja tehnoloogia arengut viimastel kümnenditel, võib kahjunõuete komisjoni eluiga kujuneda UNCC omast lühemaks: praeguste hinnangute kohaselt oleks see kümme aastat. Samas liit UNCCs ei osalenud.
1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Liidu vankumatu toetus Ukrainale peegeldab ühist pühendumust demokraatia põhimõtetele ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ja rahu kaitsmisele Euroopas. Seepärast on käesolev ettepanek kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, mille eesmärk on toetada Ukrainat ja kaitsta Euroopas rahvusvahelist korda ja rahu, eelkõige praeguse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis. Käesoleva ettepaneku eesmärke toetab määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu. Selle artikli 34 lõikega 3 on ette nähtud, et Ukraina rahastu III sambast antava abiga „tugevdatakse [ka] suutlikkust konfliktiennetuse ja rahuloome valdkonnas ning rahuldatakse kriisieelseid ja -järgseid vajadusi, sealhulgas selliste usaldust suurendavate meetmete ja protsesside kaudu, mis edendavad õiglust, tõe otsimist, põhjalikku konfliktijärgset rehabilitatsiooni kaasava ja rahumeelse ühiskonna tagamiseks, ja tõendite kogumist sõja ajal toime pandud kuritegude kohta. Käesoleva peatüki alusel võib rahastada algatusi ja organeid, mis on seotud rahvusvahelise õiguse toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas“.
1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ukraina rahastu määrusega (EL) 2024/792 on ette nähtud õiguslik alus liidu poolt sissemaksete tegemiseks rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni toetuseks kuni aastani 2027. Määruses (EL) 2024/792, eelkõige selle V peatükis sätestatud eesmärkide alusel on nimetatud määruse artikli 34 lõikes 3 sätestatud, et „[V] peatüki alusel antava abiga ka tugevdatakse suutlikkust konfliktiennetuse ja rahuloome valdkonnas ning rahuldatakse kriisieelseid ja -järgseid vajadusi, sealhulgas selliste usaldust suurendavate meetmete ja protsesside kaudu, mis edendavad õiglust, tõe otsimist, põhjalikku konfliktijärgset rehabilitatsiooni kaasava ja rahumeelse ühiskonna tagamiseks, ja tõendite kogumist sõja ajal toime pandud kuritegude kohta. Käesoleva peatüki alusel võib rahastada algatusi ja organeid, mis on seotud rahvusvahelise õiguse toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas“. Arvestades, et rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe eesmärk on tagada rahvusvahelise õiguse täitmine Ukrainas, aidata luua mehhanismi, mille kaudu hüvitatakse Ukrainale ja selle elanikkonnale kahju, mis on tekitatud Venemaa Föderatsiooni toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumistega, on määruse (EL) 2024/792 artikli 34 lõikes 3 sätestatud asjakohane õiguslik alus liidu poolt sissemaksete tegemiseks kahjunõuete komisjoni toetuseks kuni aastani 2027. Need kulud võetaks eelarverealt 16 06 03 01 – Liidu ühinemisabi ja muud meetmed –, mille juurde kuuluvates eelarveselgitustes on selgitatud, et selle punkti „alla kuulub ka toetus […], samuti muud ELi tegevust täiendavad meetmed, nagu Venemaa agressioonisõja eest vastutusele võtmise mehhanismid“. Ukraina rahastu hõlmab ka liidu sissemakseid kahjuregistrisse.
1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
–hõlmab ajavahemikku 2025–2035 2
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 3
Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt 4
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage) 5 ;
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid
Mis puudutab aruandluskorda, siis liidu osalemisel kahjunõuete komisjoni loomise läbirääkimistel konsulteeritakse erikomiteega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 tähenduses. Komisjon hoiab komiteed käesoleva otsuse kohaselt võetud meetmetega pidevalt kursis ja konsulteerib temaga korrapäraselt. Nõukogu taotluse korral annab komisjon talle läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta aru, sealhulgas kirjalikult.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Mis puutub eelarve täitmise viisi, siis kohaldatakse liidu poolt registrisse tehtava kohustusliku sissemakse suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid)9 artiklit 245, mis võimaldab liidul teha liikmemaksudena osamakseid organitele, milles ta on liige.
2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Praeguses etapis ei ole konkreetseid riske kindlaks tehtud.
2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
Komisjoni kesktalituste suuniste kohaselt hinnatakse kontrollide kulusid komisjoni tasandil eri kontrollietappide kulude alusel. Üldine hinnang iga eelarve täitmise viisi kohta saadakse kõigi nende kulude ja aasta jooksul asjaomase eelarve täitmise viisi eest makstud kogusumma suhte põhjal.
2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Seda liiki kulude suhtes kohaldatakse standardnorme.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu liik |
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata 6 |
EFTA riigid 7 |
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 8 |
Muud kolmandad riigid |
Muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
0 |
16 06 03 01 |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
0 |
Mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud iga-aastastest ülemmääradest välja jäävad kulud |
|
DG: Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimised |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||||
|
Tegevusassigneeringud |
|||||||||
|
16 06 03 01 – Liidu ühinemisabi ja muud meetmed |
Kulukohustused |
(1a) |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 |
||
|
Maksed |
(2a) |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 |
|||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 9 |
|||||||||
|
Eelarverida |
(3) |
||||||||
|
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 |
||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 10 |
|||
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 |
||
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 |
|||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 |
||
|
RUBRIIGI 0 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,000 |
3,000 |
3,000 |
6,000 |
||
3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige eesmärgid ja väljundid |
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU |
|||||||||||||
|
VÄLJUNDID |
|||||||||||||||||||
|
Väljundi liik 11 |
Keskmine kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Väljundite arv kokku |
Kulud kokku |
||
|
ERIEESMÄRK nr 1 12 … |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
|||||||||||||||||||
|
ERIEESMÄRK nr 2 ... |
|||||||||||||||||||
|
- Väljund |
|||||||||||||||||||
|
Erieesmärk nr 2 kokku |
|||||||||||||||||||
|
KOKKU |
|||||||||||||||||||
3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.4.Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 13
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
- ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
KOKKU |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
|
Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist |
Erakorraline lisapersonal* |
|||
|
Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt |
Rahastatakse BA ridadelt |
Rahastatakse tasudest |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad |
ei kohaldata |
|||
|
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
||||
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
|
|
Koosseisuvälised töötajad |
3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
|
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Institutsiooni tasandi IT-kulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
Ukraina rahastu määruses (EL) 2024/792 on sätestatud õiguslik alus, mis puudutab liidu panust rahvusvahelisse kahjunõuete komisjoni kuni aastani 2027. Määruses (EL) 2024/792, eelkõige selle V peatükis sätestatud eesmärkide alusel on nimetatud määruse artikli 34 lõikes 3 sätestatud, et „[V] peatüki alusel antava abiga ka tugevdatakse suutlikkust konfliktiennetuse ja rahuloome valdkonnas ning rahuldatakse kriisieelseid ja -järgseid vajadusi, sealhulgas selliste usaldust suurendavate meetmete ja protsesside kaudu, mis edendavad õiglust, tõe otsimist, põhjalikku konfliktijärgset rehabilitatsiooni kaasava ja rahumeelse ühiskonna tagamiseks, ja tõendite kogumist sõja ajal toime pandud kuritegude kohta. Käesoleva peatüki alusel võib rahastada algatusi ja organeid, mis on seotud rahvusvahelise õiguse toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas“. Arvestades, et kahjunõuete komisjoni loomise kokkuleppe eesmärk on tagada rahvusvahelise õiguse täitmine Ukrainas, aidates luua mehhanismi, mille kaudu hüvitatakse Ukrainale ja selle elanikkonnale kahju, mis on tekitatud Venemaa Föderatsiooni toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumistega, on määruse (EL) 2024/792 artikli 34 lõikes 3 sätestatud asjakohane õiguslik alus, mille alusel liit teeb rahvusvahelisse kahjunõuete komisjoni toetuseks oma rahalisi sissemakseid kuni aastani 2027.
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
omavahenditele
muudele tuludele
märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
4.Digimõõde
|
Ei kohaldata. |
4.1.Diginõuded
|
Ei kohaldata. |
4.2.Andmed
|
Ei kohaldata. |
4.3.Digilahendused
|
Ei kohaldata. |
4.4.Koostalitlusvõime hindamine
|
Ei kohaldata. |
4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
|
Ei kohaldata. |