Selle meetme üldeesmärk on aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, tugevdades katastroofi- ning tuletõrje- ja päästeteenistuste reageerimisvõimet. Meede aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele, lühendades tuletõrje- ja päästeteenistuste reageerimisaega (üldisema reformi raames, millega koondatakse siseministeeriumi eri teenistused ühe katuse alla). Meetme eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, viies need teenused üle uutesse energiatõhusatesse hoonetesse.

Meede seisneb kaheksa uue energiatõhusa katastroofide ohjamise keskuse ehitamises.

Meedet rakendatakse 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2026.

1.3.1.2.i. Investeeringud üleujutusriski vähendamise taristusse

Selle meetme üldeesmärk on aidata üleujutuste ennetamise kaudu kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Selle tulemuseks on üleujutusohu eest kaitsvate investeerimisprojektide rakendamine.

Meede hõlmab investeeringuid üleujutusriski vähendamise taristusse, sealhulgas poldripumbajaamade rekonstrueerimisesse ja uuendamisesse ning kaitsetammide ja -kanalite uuendamisesse.

Meedet rakendatakse 1. jaanuarist 2022 kuni 31. augustini 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	1.1.1.r. Riia suurlinnatranspordisüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmine	Eesmärk	Kooskõlastatud lähenemisviis reisijateveo planeerimisele, tellimisele ja korraldamisele Riia suurlinnapiirkonnas	Kooskõlastatud lähenemisviisi on rakendatud reisijateveo planeerimisel, tellimisel ja korraldamisel Riia suurlinnapiirkonnas	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kooskõlastatud lähenemisviisi rakendamiseks vajalike sammude lõpuleviimine. See hõlmab muu hulgas järgmist: – töörühma moodustamine Riia suurlinnapiirkonna ühistranspordi planeerimise koordineerimiseks; – Riia suurlinnapiirkonna ühistranspordikava on vastu võetud kooskõlas reisijate raudteeveo arenguga Lätis.
2	1.1.1.r. Riia suurlinnatranspordisüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmine	Eesmärk	Riia suurlinnapiirkonna ühistranspordi reform	Riia suurlinnapiirkonna ühtse mitmeliigilise ühistranspordivõrgu sisseseadmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Seatakse sisse Riia suurlinnapiirkonna mitmeliigiline ühistranspordivõrk, millel on üks ühtlustatud ajakava, ühtne hinna- ja allahindluspoliitika ning ühtne pilet integreeritud ühistranspordisüsteemi kasutamiseks Riia suurlinnapiirkonnas
3	1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine	Siht	Ehitatud elektriraudteeliinide pikkus ja reisijateveoks ümberehitatud olemasolevad raudteeliinid		Km	0	100	1. kv	2026	Elektrifitseerimine (kontaktvõrgu vahetamine üleminekuks 25 kV elektrifitseerimissüsteemile, elektriliinide kogupikkuse suurendamine) ja sellega seotud tegevused (elektriliste teelõikude ehitamine, signaalimissüsteemide kohandamine).
4	1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine	Eesmärk	Riia keskraudteejaama ajakohastamise lepingute allkirjastamine	Sõlmitud lepingud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2025	Ehitustööde ja ehitustööde järelevalve lepingute allkirjastamine Riia keskraudteejaama lõunaosas. Riia keskraudteejaama lõunaosas tehtavad ehitustööd hõlmavad katuse paigaldamist, fassaadi ja perroonikatuse ehitamist, viimistlustöid, reisijate juurdepääsutaristut, mehaanilisi, elektri- ja torutöid.
4a	1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine	Eesmärk	Uuendatud Riia keskraudteejaam	Valminud ehitustööd Riia keskraudteejaamas	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2026	Valminud ehitustööd Riia keskraudteejaama lõunaosas: katus, fassaad, platvormikatus, viimistlustööd, reisijate juurdepääs, mehhaanilised, elektri- ja torutööd.
5	1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine	Siht	Heiteta transpordiinvesteeringud (elektribussid ja laadimisjaamad)		Arv	0	24	3. kv	2026	Lõpule tuleb viia järgmised heiteta transpordiinvesteeringud: – 17 elektribussi tarnimine – Seitsme bussi laadimisjaama ehitamine
5 a	1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine	Eesmärk	Ühistranspordi infrastruktuuri projektid on lõpule viidud	Lõpetatud projektid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2026	Lõpule tuleb viia järgmine transpordiinfrastruktuur: -Üks ühistransport (buss/elektribuss, tramm ja trollibuss) -Kaheksa liikuvuspunkti -Trammiliini pikendamine 2,2 km võrra -Trollibussiliini pikendamine 0,3 km võrra
6	1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine	Siht	Riia linnas ja Pierigas (Riia suurlinnapiirkonna osa) hiljuti ehitatud või renoveeritud rattasõidu taristu pikkus		Km	0	52	3. kv	2026	Uue või renoveeritud rattasõidu taristu kasutuselevõtt.
7	1.2.1.1.i. Kortermajade energiatõhususe parandamine ja üleminek taastuvenergia tehnoloogiale	Eesmärk	Elamute energiatõhususe parandamise toetusprogrammi jõustumine	Elamute energiatõhususe parandamise toetusprogrammi jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Selliste toetusprogrammide jõustumine, mille eesmärk on parandada elamute energiatõhusust ja mille abikõlblikkuse kriteeriumid kajastavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas loetletud kohaldatava sekkumisvaldkonna „025a – Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“ nõudeid.
8	1.2.1.1.i. Kortermajade energiatõhususe parandamine ja üleminek taastuvenergia tehnoloogiale	Siht	Heakskiidetud projektid, mille maksumus on vähemalt 40 097 400 eurot		euro	0	40 097 400	3. kv	2024	Altumi heakskiidetud projektid, mille maksumus on vähemalt 40 097 400 eurot. Heakskiidu annab arengut rahastav asutus Altum.
9	1.2.1.1.i. Kortermajade energiatõhususe parandamine ja üleminek taastuvenergia tehnoloogiale	Siht	Primaarenergia tarbimise vähendamine suurema energiatõhususega kortermajades		MWh/ Aasta	0	14 423	3. kv	2026	Primaarenergia tarbimise vähendamine kortermajades, mida on meetme abil renoveeritud eesmärgiga suurendada nende energiatõhusust.
10	1.2.1.2.i. Ettevõtluse energiatõhususe suurendamine kombineeritud finantsinstrumendi kujul	Eesmärk	Ettevõtluse energiatõhususe toetusprogrammi jõustumine	Määruse jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Jõustub ministrite kabineti poolt heaks kiidetud määrus, millega toetatakse ettevõtete energiatõhususe parandamise programmide rakendamist. Toetusprogramme rakendatakse kombineeritud finantsinstrumendi ehk tagasimakstava laenu ja kapitali diskonto vormis. Abikõlblikkuse kriteeriumina kohaldatava, taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas loetletud sekkumisvaldkonna „024b – Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes või suurettevõtjates ning toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“ nõuete kajastamiseks kehtestatakse abi andmise tingimustes hoonete ja seadmete energiatõhususe projektide minimaalseks primaarenergia säästuks 30 %, mis moodustab vähemalt 30 % taaste- ja vastupidavusrahastu meetme projektiportfelli keskmisest primaarenergia säästust (energiatõhususe seadmete puhul vähemalt 25 %). Tulemuste saavutamise tagamiseks peavad abi andmise tingimused sisaldama projekti abikõlblikkuse kriteeriumina investeeritud avaliku sektori vahendite energiasäästu miinimumkünnist ühe euro kohta. Tingimused peavad sisaldama abikõlblikkuse kriteeriume, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine kooskõlas selle põhimõtte kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01) ning asjaomaste ELi ja riiklike õigusaktidega. Toetust antakse võistleva pakkumismenetluse raames projektidele, mille eeldatav energiasääst ühe investeeritud euro kohta on kõige suurem.
11	1.2.1.2.i. Ettevõtluse energiatõhususe suurendamine kombineeritud finantsinstrumendi kujul	Siht	Kasvuhoonegaaside heite kavandatud vähendamine		CO2 ekvivalent (t/aasta)	0	11 498	3. kv	2026	Kasvuhoonegaaside heite vähendamine (CO2 ekvivalent ühe tonni kohta), mis põhineb meetmest tuleneval eeldataval heite vähenemisel.
12	1.2.1.2.i. Ettevõtluse energiatõhususe suurendamine kombineeritud finantsinstrumendi kujul	Siht	Heakskiidetud projektid, mille maksumus on vähemalt 108 000 000 eurot		euro	0	108 000 000	4. kv	2024	Heakskiidetud projektid, mille maksumus on vähemalt 108 000 000 eurot.
13	1.2.1.3.i. Munitsipaalhoonete ja taristu parandamine, edendades üleminekut taastuvenergia tehnoloogiale ja parandades energiatõhusust	Eesmärk	Munitsipaaltaristu energiatõhususe parandamise toetusprogrammi õigusraamistiku jõustumine. Programmi kaudu toetatakse projekte, mille puhul kavandatakse primaarenergia või CO2 vähendamist vähemalt 30 %.	Valitsuse määruse jõustumine				4. kv	2022	Valitsuse määruse (millega nähakse ette kohalike omavalitsuste hoonete ja taristu parandamise, taastuvenergia tehnoloogia kasutamisele ülemineku soodustamise ja energiatõhususe parandamise rakendustingimused) jõustumine koos abikõlblikkuse kriteeriumidega, millega kajastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas loetletud kohaldatava sekkumisvaldkonna „026a –Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“ nõudeid.
14	1.2.1.3.i. Munitsipaalhoonete ja taristu parandamine, edendades üleminekut taastuvenergia tehnoloogiale ja parandades energiatõhusust	Siht	Kohalike omavalitsuste hoonete ja taristu energiatõhususe parandamise projektide rakendamise lepingute sõlmimine vähemalt 27 838 800 euro ulatuses		euro	0	27 838 800	4. kv	2024	Teade lepingute sõlmimise kohta vähemalt 27 838 800 euro ulatuses.
15	1.2.1.3.i. Munitsipaalhoonete ja taristu parandamine, edendades üleminekut taastuvenergia tehnoloogiale ja parandades energiatõhusust	Siht	Munitsipaalhoonete ja -taristu primaarenergia tarbimise vähendamine		KWh/aasta	0	4 544 563	4. kv	2025	Munitsipaalhoonete ja -taristu primaarenergia tarbimise vähenemine tulenevalt meetmega toetatavast munitsipaalhoonete ja -taristu energiatõhususe parandamisest. Primaarenergia tarbimise vähenemise tõendamiseks võib kasutada energiamärgiseid. Meetme eesmärk on vähendada primaarenergia tarbimist vähemalt 30 %.
16	1.2.1.4.i. Avaliku sektori hoonete, sealhulgas ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamine	Eesmärk	Avaliku sektori ja ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamise toetusprogrammi jõustumine	Ministrite kabinetis heaks kiidetud avaliku sektori ja ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamise toetusprogrammi jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Avaliku sektori ja ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamise toetusprogrammi jõustumine koos abikõlblikkuse kriteeriumidega, millega kajastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas loetletud kohaldatava sekkumisvaldkonna „026a –Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“ nõudeid.
17	1.2.1.4.i. Avaliku sektori hoonete, sealhulgas ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Teade lepingu sõlmimise kohta vähemalt 16 769 200 euro ulatuses		euro	0	16 769 200	3. kv	2024	Toetusesaajate teavitamine lepingu sõlmimisest vähemalt 16 769 200 euro ulatuses.
18	1.2.1.4.i. Avaliku sektori hoonete, sealhulgas ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamine	Siht	Primaarenergia tarbimise vähendamine suurema energiatõhususega üldkasutatavates hoonetes		MWh/aasta	0	3 875	3. kv	2026	Primaarenergia tarbimise vähendamine suurema energiatõhususega üldkasutatavates hoonetes tulenevalt meetmega toetatud investeeringutest. Primaarenergia tarbimise vähenemise tõendamiseks võib kasutada energiamärgiseid.
19	1.2.1.5.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamine	Siht	Teade 80 000 000 euro ulatuses lepingute sõlmimise kohta heakskiidetud projektide rakendamiseks.		euro	0	80 000 000	1. kv	2023	Toetusesaajate teavitamine lepingute sõlmimisest 80 000 000 euro ulatuses heakskiidetud projektide rakendamiseks.
20	1.2.1.5.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamine	Siht	Elektrisõidukite laadimise ühenduspunktide ja/või mikrotootmise seadmete paigaldamine		Arv	0	2 060	3. kv	2026	Toimivate elektrisõidukite laadimise ühenduspunktide ja/või toimivate mikrotootmise seadmete koguarv
21	1.2.1.5.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamine	Eesmärk	Õigusraamistiku jõustumine, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülekandmine võrkudesse (sealhulgas metsa- ja muu avaliku maa kasutamine tuuleenergia tootmiseks) ning edendada tuuleenergia taristu arendamist.	Jõustuma peavad: a) õigusakt/määrus, millega tehakse riigimetsad tuuleenergia kasutuselevõtuks kättesaadavaks, määratakse kindlaks arendamiseks sobivad asjakohased alad ja võimaldatakse erainvestoritel nende kohta pakkumisi teha; b) õigusakt/määrus, millega vähendatakse õiguskindlusetust tuuleenergiasse tehtavate investeeringute puhul, täpsustades juhud, mil investeeringud võib pärast mõju hindamist tagasi lükata, ja kehtestades selliste juhtumite kiire lahendamise mehhanismi	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Jõustuma peavad: a) õigusakt/määrus, millega tehakse riigimetsad tuuleenergia kasutuselevõtuks kättesaadavaks, määratakse kindlaks arendamiseks sobivad asjakohased alad ja võimaldatakse erainvestoritel nende kohta pakkumisi teha; b) õigusakt/määrus, millega vähendatakse õiguskindlusetust tuuleenergiasse tehtavate investeeringute puhul, täpsustades juhud, mil investeeringud võib pärast mõju hindamist tagasi lükata, ja kehtestades selliste juhtumite kiire lahendamise mehhanismi. Meetmega tagatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine kooskõlas selle põhimõtte kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01), eelkõige seoses meetme mõjuga metsadele nende maakasutuse muutmise tõttu, ning ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimine.
22	1.3.1.r. Suurõnnetuste ohjamise süsteemi kohandamine kliimamuutustega, tugevdades pääste- ja kiirreageerimisteenistusi	Eesmärk	Katastroofiohu juhtimise süsteemi rakendamist käsitleva aruande avaldamine	Ministrite kabinetis heakskiidetud teabearuande avaldamine katastroofiohu juhtimise süsteemi rakendamise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Kokkuleppel katastroofiohu juhtimise süsteemis osalevate institutsioonidega avaldab siseministeerium ministrite kabinetile teabearuande katastroofikeskuste ehitusplatside ja ehituspiirkondade ning iga ehitusplatsiga seonduvate kulude kohta, samuti igas keskuses kasutusele võetava katastroofiohu juhtimise kava rakendamise esialgse ajakava ja ehituslepingute sõlmimise kohta. Aruanne peab sisaldama ka teavet reformi üldise edenemise kohta ja rakenduskava järgmiste reformikomponentide jaoks: i) tehnilise suutlikkuse suurendamine (eelkõige erireageerimis- ja päästesõidukite uuendamine), ii) katastroofide ohjamise IKT-lahenduste rakendamise ajakava ning iii) koolitus- ja ennetusmeetmete rakendamise edusammud.
23	1.3.1.1.i. Suurõnnetuste ohjamise süsteemi kohandamine kliimamuutustega, tugevdades pääste- ja kiirreageerimisteenistusi	Siht	Nullilähedase energiatarbimisega katastroofide ohjamise ja hädaolukordadele reageerimise keskuste ehitamine		Arv	0	8	1. kv	2026	Käiku lastud uute keskuste arv. Investeeringut kasutatakse nullilähedase energiatarbimisega katastroofide ohjamise keskuste ehitamiseks.
24	1.3.1.r. Suurõnnetuste ohjamise süsteemi kohandamine kliimamuutustega, tugevdades pääste- ja kiirreageerimisteenistusi	Siht	Metsa- või maastikupõlengute kogupindala viie aasta jooksul (2020–2024)		Pindala (ha)	3923,1	2 635,3	1. kv	2025	Metsa- või maastikupõlengutest mõjutatud kogupind arvestatuna viimase nelja järjestikuse aasta keskmisena. Metsa- või maastikupõlengute all mõeldakse turba, kuiva rohu, kulu, võsa, puude, kõdu, heina, kõrkjate ja kõrte ja metsapinna põlengut ning üksikute puude põlenguid vastavalt riigi kumulatiivse tuletõrje- ja päästeteenistuse statistikale.
25	1.3.1.2.i. Investeeringud üleujutusriski vähendamise taristusse	Eesmärk	Ehituslepingud, mis on sõlmitud poole rekonstrueerimise ja uuendamise koguarvu kohta	Ehituslepingud, mis on sõlmitud poole rekonstrueerimise ja uuendamise koguarvu kohta	%	0	50	4. kv	2024	Ehituslepingud, mis on sõlmitud 31. detsembriks 2024 vähemalt 50 % rekonstrueerimise ja uuendamise koguarvu kohta
26	1.3.1.2.i. Investeeringud üleujutusriski vähendamise taristusse	Siht	Lõpetatud investeerimisprojektide arv		Arv	0	21	3. kv	2026	Viiakse lõpule järgmised üleujutusohu eest kaitsvad projektid: ·Kaheksa pumbajaama, sealhulgas i) Reinise pumbajaam, ii) Kulciemsi pumbajaam ja iii) Vezi pumbajaam; ·12 kaitsetammi, sealhulgas i) Bernati polder, ii) Barta polder, iii) Rezekne vasakkalda tamm, iv) Osa poldri tamm; ·üks kanal. Selleks et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine kooskõlas selle põhimõtte kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01), peab meede I)hõlmama vajaduse korral elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 3 osutatud asjakohaseid hindamisi, mille kaudu hinnata kavandatud meetmete mõju kaitsealustele liikidele ja elupaikadele (nagu need on määratletud linnudirektiivis (direktiiv 2009/147/EÜ) ja elupaikade direktiivis (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ)). Need asjakohased hindamised tuleks läbi viia kõigi projektide puhul, mida rakendatakse elurikkuse seisukohast tundlikes piirkondades või nende läheduses; II)tagama, et aladel, mille suhtes tehakse asjakohane hindamine, on alapõhised kaitse-eesmärgid, ning et on kehtestatud elupaikade direktiivi kohased vajalikud kaitsemeetmed; III)tagama täieliku kooskõla veepoliitika raamdirektiiviga (direktiiv 2000/60/EÜ) ja hoiduma põhjustamast veekogude seisundi halvenemist vastavalt viidatud direktiivi artikli 4 lõikele 7.

B. KOMPONENT 2. DIGIPÖÖRE

See komponent tegeleb peamiste digiprobleemidega, milleks on elementaarsete ja kõrgema taseme digioskuste puudumine ning ettevõtjate vähene digitaalne integratsioon. Lisaks käsitleb komponent kõiki digiülemineku aspekte – avalikku ja erasektorit, oskusi ja ühenduvust. Investeeringute põhirõhk on infrastruktuuril ja teenustel.

Komponendi eesmärgid on aidata kaasa ühiskonna ja majanduse digiüleminekule, sealhulgas COVID-19 kriisist taastumisele, arendades selleks vajalikku taristut, suutlikkust ja oskusi; parandada avaliku halduse tõhusust, digitaalseid protsesse ja andmehaldust; toetada ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale ja parandada ühenduvust.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi oskuste ja täiskasvanuhariduse kohta (riigipõhised soovitused 2, 2019, riigipõhised soovitused 2, 2020). Eelkõige aitab see parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust, keskendudes digioskustele. Lisatud on töötajate ja töötute ümberõppe ja oskuste täiendamise meetmed, kuigi need ei ole suunatud madala kvalifikatsiooniga töötajatele (riigispetsiifiline soovitus 2, 2019). Investeeringud digiüleminekusse on seotud investeeringutega seotud riigipõhiste soovitustega (riigipõhised soovitused 3, 2019 ja 3, 2020) – investeeringud on kavandatud avaliku sektori IT-süsteemidesse, põhi- ja kõrgema taseme digioskustesse, ettevõtete digitaalsesse kohanemisse ja ühenduvusse.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: 2.1.1.r. Riiklike protsesside ja teenuste ajakohastamine ning digipööre

Meetme eesmärk on ajakohastada avalikku haldust ja selle teenuseid digipöörde abil, keskendudes avaliku halduse olulistele funktsioonidele, protsessidele ja teenustele, mida ei ole veel digitaliseeritud, mis on hiljuti välja töötatud või mida on oluliselt tugevdatud.

Reformi eesmärk on luua avaliku halduse teenuste ja nende juhtimistoe jaoks ühine IKT kontseptuaalne arhitektuur, määratledes teenuste kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid. Reformi elluviimist koordineerib ja juhib riiklik IKT juhtimisorganisatsioon, reformi rakendamisega seotud konkreetseid ülesandeid täidab iga ülesande eest vastutav asutus.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2022.

Investeering: 2.1.1.1.i. Avaliku halduse ajakohastamine ja teenuste digiteerimine, sealhulgas ärikeskkonnas

Meetme eesmärk on muuta avaliku halduse teenuseid ja nende osutamise protsesse, et tõhusalt rakendada majanduse digiüleminekut.

Selleks kasutatakse uuenduslikke tehnoloogiaid ja lähenemisviise, sealhulgas tehisintellekti ja masinõppe lahendusi, samuti võetakse teenuse- ja protsessijuhtimises kasutusele andmepõhine prognoosimis- ja otsustusprotsess ning tagatakse ühekordsuse põhimõtte täielik rakendamine.

Meede hõlmab investeeringuid 11 individuaalsesse süsteemi või lahendusesse vähemalt järgmises neljas valdkonnas: 1) siseasjade sektor, sealhulgas kodanikukaitse, tuleohutuse järelevalve ja avalik julgeolek; 2) kultuurisektor, sealhulgas arhiivide, raamatukogude, muuseumide, kultuurimälestiste ja meediasisu pärandi kogumine; 3) sadamalogistikateenuste haldamine; 4) IKT juhtimisprotsesside toetamine.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 2.1.2.r. Riiklike IKT-ressursside kasutamise tõhususe ja koostalitlusvõime suurendamine

Reformi eesmärk on muuta IKT pakkumise lähenemisviisi avalikus halduses, koondades ühtsete IKT jagamise teenuste osutamise pädevuskeskustesse, mis toetavad mitut institutsiooni.

Reform hõlmab avaliku halduse kesksete süsteemide ja platvormide arendamist ning andmetöötlustaristu teenuste konsolideerimist, mis võimaldab tarneprotsesside automatiseerimist ja tõhusust, tagab piiriülese juurdepääsu avaliku halduse teenustele ning avaliku halduse andmetöötluse ja andmesalvestustaristu teenuste konsolideerimist.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2022.

Investeering: 2.1.2.1.i. Tsentraliseeritud juhtimisplatvormid, -süsteemid ja jagatud teenused

Investeeringu eesmärk on tagada administratsiooni kui ühtse organisatsiooni toimimine, mis hõlmaks standarditud tugifunktsioonide, nagu raamatupidamine, personalihaldus, ressursiarvestus ja -juhtimine, kasutuselevõtmist.

Investeering koosneb neljast avalike teenuste osutamise platvormist, viiest valdkondlikust ja tugifunktsiooni platvormist ning kuuest ühisest platvormist ja süsteemist omavalitsuste jaoks.

Investeering tuleb teha 1. aprillist 2022 kuni 31. augustini 2026.

Investeering: 2.1.2.2.i. Läti riiklik pilveteenuste liit

Investeeringu eesmärk on pakkuda haldusasutustele ühist andmetöötlus- ja andmehaldustaristut ja -teenuseid ning arendada IKT infrastruktuuri pädevuskeskusi avaliku halduse andmete salvestamiseks ja andmetöötluseks.

Investeering seisneb avaliku sektori andmete talletamise ja andmetöötlusvõime arendamises nelja projekti raames, mida viivad ellu Läti riiklik raadio- ja televisioonikeskus, Läti riiklik raamatukogu, siseministeeriumi teabekeskus ja põllumajandusministeerium. Investeeringu tulemusena käitatakse ühiste pilvandmetöötlusteenuste kaudu vähemalt kümmet avaliku halduse platvormi ja infosüsteemi.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 2.1.3.r. Riiklike majandusandmete ja digiteenusmajanduse arendamine

Reformi eesmärk on tagada avaliku ja erasektori andmete ja teenuste kättesaadavus ja jagamine, pannes aluse andme- ja platvormimajanduse arendamisele ja koostalitlusvõimele Euroopa andmeruumidega ning tagades andmete jagamise ELis.

Reformiga arendatakse avaliku sektori suutlikkust hallata, jagada ja avaldada tema käsutuses olevaid andmekogumeid korduvaks kasutamiseks.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2023.

Investeering: 2.1.3.1.i. Andmete kättesaadavus, jagamine ja analüüs

Investeeringu eesmärk on edendada andmete jagamist avalikus sektoris ning avaliku ja erasektori vahel, ühekordse põhimõtte kasutuselevõttu ning andmete jagamist riiklikul ja Euroopa tasandil.

Investeering seisneb andmete laadimise ja taastamise suure kättesaadavusega lahenduste ning andmeobjektide kogumi loomises vähemalt kümnest eri sektorist ja avaliku halduse valdkonnast, sealhulgas järgmisest kaheksast sektorist ja valdkonnast: ettevõtlus, teadus, keskkond, rahandus, riigihanked, tervishoid, veterinaar ja põllumajandus (georuumilised andmed).

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 2.2.1.r. Piirkondliku katvusega täieliku toetustsükli väljakujundamine ettevõtluse digipöörde edendamiseks

Reformi eesmärk on luua Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus, tagada selle piirkondlik kohalolek piirkondlike kontaktpunktide kaudu ning luua ühtne ja koordineeritud tugiökosüsteem, et hõlbustada äritegevuse üleminekut digitehnoloogiale.

Reform seisneb Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste loomises, ühtse platvormi/ökosüsteemi loomises, mis toetab digiüleminekut ühtse kontaktpunktina, ning digitaalse küpsuse testimise süsteemi loomises; selle tagamine, et piirkondlikud kontaktpunktid pakuvad järgmisi uusi digiülemineku tugifunktsioone: digitaalse küpsuse testid piirkondades; juurdepääs katsetamisele ja pilootidele; juhendamine ja digioskuste koolitus. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust võib oma tegevuse elluviimiseks rahastada muudest ELi fondidest, sealhulgas programmist „Digitaalne Euroopa“.

Reform viiakse ellu 30. septembriks 2022.

Investeering: 2.2.1.1.i. Digitaalse innovatsiooni keskuste ja piirkondlike kontaktpunktide loomise toetamine

Investeeringu eesmärk on edendada üksuste digiüleminekut, pakkudes kohandatud toetusmeetmeid, mis põhinevad üksuste kindlaks tehtud digiteerimisvajadustel.

Investeering seisneb Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste tegevuse toetamises. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste tegevus struktureeritakse tööpakettideks, mille eesmärk on pakkuda üksustele digiülemineku tegevuskava; rongiüksuse esindajad ning investeerimis- ja taristuvajadused. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetus ei hõlma tööpakette, mille jaoks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused saavad toetust programmi „Digitaalne Euroopa“ raames.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Tagamaks, et meede vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alt välja järgmine tegevus: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 5 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 6 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 7 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 8 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering: 2.2.1.2.i. Äritegevuse protsesside digiteerimise toetamine

Investeeringu eesmärk on edendada ressursside sihtotstarbelise investeerimise kaudu tootlikkuse kasvu ja luua üksuse protsessides suuremat lisandväärtust.

Investeering seisneb toetuskavas üksuste protsesside ja funktsioonide digiteerimiseks. Toetust võib anda IT-lahenduste, nii tarkvara kui ka riistvara soetamiseks, andurite soetamiseks, IT-seadmete ostmiseks, IT-taristu jaoks, digitaalse integratsiooni protsesside rakendamiseks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering: 2.2.1.3.i. Toetus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks

Investeeringu eesmärk on edendada uute kõrgtehnoloogiliste digitaalsete toodete ja teenuste loomist.

Investeering koosneb toetuskavast kaasaegse automatiseerimise, robotiseerimise ja digitaliseerimise kasutuselevõtuks tootmis- ja teenuste arendamise protsessides ning e-kaubanduse lahenduste kasutuselevõtu toetamiseks. Uute digitaalsete toodete ja teenuste toetamine hõlmab teostatavusuuringuid; rakendusuuringud ja tootearendus, sealhulgas prototüüpide loomine.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Tagamaks, et meede vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alt välja järgmine tegevus: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 10 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 11 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 12 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering: 2.2.1.4.i. Finantsinstrumendid, millega hõlbustatakse ettevõtjate digipööret

Investeeringu eesmärk on suurendada tootlikkust ja tootmisprotsessi tõhusust, toetades investeeringuid digiülemineku vahenditesse.

Investeering koosneb toetuskavast (laen või paralleellaen koos kapitali allahindlusega), mille eesmärk on muuta tootmis- või teenuste arendamise protsessi, digiteerida ettevõtjate protsesse või võtta kasutusele tööstus 4.0 lahendused (näiteks: asjade internet, tehisintellekt, masinõpe, plokiahel, suurandmed, pilvandmetöötlus).

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Tagamaks, et meede vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alt välja järgmine tegevus: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 13 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 14 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 15 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 16 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering: 2.2.1.5.i. Meediaettevõtete digipöörde edendamine

Investeeringu eesmärk on hõlbustada meediasektori digipööret ja aidata meediaettevõtetel kohaneda kaasaegsete meediatarbimissuundumustega digikeskkonnas.

Investeering koosneb toetuskavast, millega toetatakse investeeringuid tehnoloogiliste lahenduste arendamisse ning digitaaloskuste ja ärimudelite parandamisse meediasektoris.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Reform: 2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine

Reformi eesmärk on suurendada 31. detsembriks 2025 täiskasvanuhariduses osalemise määra 8 %-ni (täiskasvanud vanuses 25–64), hõlbustada muude hariduse arendamise suunistes aastateks 2021–2027 seatud eesmärkide saavutamist, tugevdada täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku toetussüsteemi õigusraamistikku ning luua töötajatele rohkem võimalusi ja õigusi hariduses ja koolituses osalemiseks, sealhulgas ettevõtete (eelkõige VKEde) kaudu.

Reformi hulka kuuluvad poliitika arendamise eesmärgid, mis on sätestatud jõustuvates 2021.–2027. aasta hariduse arendamise suunistes; töötajate koolitamise toetamise suurendamine; individuaalsete õppekontode loomine ja katsetamine; ning kolme oskuste fondi katsetamine.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.

Investeering: 2.3.1.1.i. Kõrgema taseme digioskuste omandamise tagamine

Investeeringu eesmärk on märkimisväärselt suurendada selliste kõrgetasemeliste digitaaloskustega (DESI 3.–5. tase) spetsialistide arvu, kes suudavad järgmise kuue aasta jooksul kasutada eri sektorites uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks kõrgtehnoloogilisi teadmisi ja tehnoloogiamahukaid uusi tooteid ja teenuseid.

Investeering seisneb umbes 20 kõrgema taseme digioskuste koolitusmooduli väljatöötamises kvanttehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja keeletehnoloogia valdkonnas, mis lisatakse formaalse ja täiskasvanuharidus- ja koolitusprogrammidesse.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 2.3.1.2.i. Digioskuste arendamine ettevõtetes

Investeeringu eesmärk on tõsta ettevõtetes digioskuste taset.

Investeering seisneb põhiliste digioskuste koolituste pakkumises Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt koostöös valdkondlike ühenduste, haridusasutuste ja piirkondlike ettevõtluskeskustega.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Tagamaks, et meede vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alt välja järgmine tegevus: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 17 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 18 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 19 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 20 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks tuleb juhendites nõuda, et valida võib ainult tegevust, mis vastab asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering: 2.3.1.3.i. IKT-spetsialistide isejuhitavat õpet käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine

Investeeringu eesmärk on töötada välja uus lähenemisviis IKT-spetsialistide ettevalmistamiseks, luues isejuhitava IKT-õppe kooli jaoks õpikeskkonna, et suurendada IKT-spetsialistide, sealhulgas töötajate struktuuri kuuluvate naiste osakaalu.

Investeering seisneb isejuhitava IKT-koolituse õpikeskkonna arendamises ja koolituse pakkumises vähemalt 1000 spetsialistile isejuhitava IKT-õppe valdkonnas.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 2.3.1.4.i. Isiklikku õppekontot käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine

Investeeringu eesmärk on töötada välja ja kiita heaks individuaalsete õppekontode kontseptsioon, et stimuleerida täiskasvanute osalemist hariduses, eelkõige digioskuste parandamist.

Investeering seisneb 3500 täiskasvanu toetamises digioskuste omandamisel individuaalsete õppekontode kaudu. Selle rakendamiseks tehakse kättesaadavaks parimad digitaalsed õppevahendid; spetsiaalsete lahenduste kasutamine kvaliteetse masintõlke ja muu tehisintellekti tehnoloogia jaoks, kaasates hariduseksperdid kohaliku infosisu valideerimisse ja kohandamisse.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 2.3.2.r. Digioskused ühiskonna ja valitsuse digipöörde jaoks

Reformi eesmärk on saavutada vähemalt algtasemel digioskused 54 %-l 16–74aastastest elanikest.

Reform hõlmab põhiliste digioskuste hindamise ühise raamistiku väljatöötamist, koolitusvajaduste kindlakstegemist ja kavandamist ning hindamist.

Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2022 seoses raamistiku loomisega, 31. detsembriks 2022 kõrgharidusstandardite muutmiseks ja 31. augustiks 2026 digioskuste täiendamise eesmärkide saavutamiseks.

Investeering: 2.3.2.1.i. Inimeste, sealhulgas noorte digioskused

Investeeringu eesmärk on pakkuda toetusmeetmeid kõigi ühiskonnarühmade, eelkõige noorte digioskuste omandamiseks; võtta kohalikes omavalitsustes digioskuste arendamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis; noorte digitaalse ja tehnoloogilise kirjaoskuse arendamine väljaspool formaalharidust.

Investeering seisneb digitaalsete iseteenindusoskuste (e-õppe) kursuste väljatöötamises; enesekoolituse ja muude digitaalsete koolitusmeetmete pakkumine kohalikul tasandil; tehnoloogiauuendustegevus kooskõlas ühiste tehnoloogia loovuse suunistega noorte tehnoloogia ja innovatsioonisuutlikkuse arendamiseks; omavalitsuste programmid noortele. Investeeringu eesmärk on pakkuda põhilisi digioskusi vähemalt 50 000 inimesele ja viia lõpule digioskuste programmid noortele kõigis 42 omavalitsuses.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2024 e-õppekursuste arendamiseks; koolitused, tehnoloogilised uuendusmeetmed ja omavalitsusüksuste programmid viiakse ellu 31. augustiks 2026.

Investeering: 2.3.2.2.i. Riigi ja kohalike omavalitsuste digipöörde jaoks vajalike oskuste ja vajaliku suutlikkuse arendamine

Investeeringu eesmärk on suurendada avaliku halduse töötajate digiülemineku ja tehnoloogia kasutamise oskusi, et töötada välja digitaalajastule vastav poliitika.

Investeering seisneb riigi ja kohalike omavalitsuste töötajate digipädevuse ja -suutlikkuse suurendamises.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 2.3.2.3.i. Digilõhe kaotamine sotsiaalselt haavatavate õppijate ja haridusasutuste jaoks

Investeeringu eesmärk on pakkuda sotsiaalselt haavatavatest rühmadest pärit õpilastele juurdepääsu õppesisule ja kaugõppeprotsessis osalemist. Raamistik kaugõppe korraldamiseks ja rakendamiseks haridusasutustes kiidetakse heaks 2021. aasta lõpuks.

Investeering seisneb üldhariduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ostmises, et toetada sotsiaalselt haavatavatest rühmadest pärit õpilasi. Investeering tuleb teha 31. detsembriks 2023.

Reform: 2.4.1.r. Lairibataristu arendamine

Reformi eesmärk on edendada ühendatud automatiseeritud sõidukijuhtimist ja toetada kestlikku liikuvust, sealhulgas parandades innovatsiooni kaudu liiklusohutust.

Reform hõlmab ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimise tehniliste nõuete vastuvõtmist ning ühise mudeli vastuvõtmist „viimase miili“ arendamiseks.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2021.

Investeering: 2.4.1.1.i. [välja jäetud]

Investeering: 2.4.1.2.i. Lairibavõrgu või väga suure läbilaskevõimega võrgu kliendiliini taristu arendamine

Investeeringute eesmärk on luua regionaalarengu võimalusi ja stimuleerida nõudlust uute digitaalteenuste järele.

Investeering seisneb 6 200 kodumajapidamisele, ettevõttele ja sotsiaal-majanduslikule keskusele juurdepääsu pakkumises väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgule.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
27	2.1.1.r. Riiklike protsesside ja teenuste ajakohastamine ning digipööre	Eesmärk	Raamistiku loomine info- ja sidetehnoloogia arendamise ühtseks juhtimiseks avalikus halduses	Õigusraamistiku jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Jõustusid ministrite kabineti määrused, millega kehtestatakse info- ja sidetehnoloogia arendamise järelevalve ühised menetlused. Selleks et uusi määrusi saaks kohaldada kogu Läti taaste- ja vastupidavuskava meetmete kohaldamisalasse kuuluva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise suhtes (sealhulgas kohalikud omavalitsused), laiendatakse riigi infosüsteemide reguleerimisala. Kui seadusemuudatuste vastuvõtmine viibib, ajutine reguleerimine, et täiendada konkreetset normatiivset raamistikku vastavate IKT projektitegevuste konkreetsete määruste jaoks.
28	2.1.1.r. Riiklike protsesside ja teenuste ajakohastamine ning digipööre	Eesmärk	Normatiivse raamistiku loomine toetuse saamiseks avaliku halduse protsesside ja teenuste digipöörde valdkonnas	Õigusraamistiku jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Jõustus ministrite kabineti määrus, millega antakse toetust avaliku halduse protsesside ja teenuste digiülemineku valdkonnas
29	2.1.1.1.i. Avaliku halduse ajakohastamine ja teenuste digiteerimine, sealhulgas ärikeskkonnas	Siht	Väljatöötatud ja ühtlustatud IKT-lahenduste arendamise meetmete kirjeldused		Arv	0	11	3. kv	2023	IKT lahenduste (süsteemide) kirjelduste kontseptsioonimudelid töötatakse välja kooskõlas vastuvõetud IKT juhtimise õigusraamistikuga. Kirjeldustes määratletakse IKT arendustegevus, mille eesmärk on arendada või moderniseerida IKT-lahendusi vähemalt järgmises neljas valdkonnas: 1) siseasjade sektor, sealhulgas kodanikukaitse, tuleohutuse järelevalve ja avalik julgeolek; 2) kultuurisektor, sealhulgas arhiivide, raamatukogude, muuseumide, kultuurimälestiste ja meediasisu pärandi kogumine; 3) sadamalogistikateenuste haldamine; 4) IKT juhtimisprotsesside toetamine.
30	2.1.1.1.i. Avaliku halduse ajakohastamine ja teenuste digiteerimine, sealhulgas ärikeskkonnas	Siht	IKT-lahenduste pakkumine avaliku halduse ajakohastatud funktsioonide jaoks (sealhulgas süsteemid)		Arv	0	11	3. kv	2026	Avaliku halduse funktsiooni ajakohastatakse järgmiste IKT-lahenduste ja -süsteemidega, mis toimivad täielikult vähemalt järgmises neljas valdkonnas: 1) siseasjade sektor, sealhulgas kodanikukaitse, tuleohutuse järelevalve ja avalik julgeolek; 2) kultuurisektor, sealhulgas arhiivide, raamatukogude, muuseumide, kultuurimälestiste ja meediasisu pärandi kogumine; 3) sadamalogistikateenuste haldamine; 4) IKT juhtimisprotsesside toetamine.
31	2.1.2.r. Riiklike IKT-ressursside kasutamise tõhususe ja koostalitlusvõime suurendamine	Eesmärk	Õigusraamistiku loomine toetuse saamiseks kesksete süsteemide ja avaliku halduse platvormide arendamise ning andmetöötlustaristu teenuste konsolideerimise valdkonnas	Õigusraamistiku jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Õigusraamistiku jõustumine toetuse andmiseks kesksete IT-süsteemide ja avaliku halduse platvormide arendamise ning andmetöötlustaristu teenuste konsolideerimise valdkonnas
32	2.1.2.1.i. Tsentraliseeritud juhtimisplatvormid, -süsteemid ja jagatud teenused	Siht	Tsentraliseeritud IKT-funktsioonide ja jagatud teenuste loomise, ümberkujundamise või kasutuselevõtu arengukavade heakskiitmine		Arv	0	15	1. kv	2023	Enne tsentraliseeritud funktsioonide või jagatud teenuste arendamisse investeerimist valmistab vastutav asutus ette ja kiidab heaks keskse IKT-funktsiooni või ühise teenuste arengukava (sealhulgas seoses teenuste rahastamisega).
33	2.1.2.1.i. Tsentraliseeritud juhtimisplatvormid, -süsteemid ja jagatud teenused	Siht	Tsentraliseeritud IKT-lahenduste arendamise ühtlustatud kirjelduste heakskiitmine		Arv	0	15	3. kv	2023	Heaks kiidetakse ühtlustatud kirjeldused tsentraliseeritud platvormide ja süsteemide IKT arendamise tegevuste määratlemiseks. IKT lahendused (süsteemid) töötatakse välja kooskõlas vastuvõetud IKT juhtimise õigusraamistikuga.
34	2.1.2.1.i. Tsentraliseeritud juhtimisplatvormid, -süsteemid ja jagatud teenused	Siht	Loodud ja töös olevate kesksete IKT-platvormide ja -süsteemide arv		Arv	0	15	3. kv	2026	Kasutusel peavad olema järgmised kesksed IKT platvormid või süsteemid: 1) avalike teenuste osutamise platvormid – 4; 2) valdkondlike ja tugifunktsioonide platvormid – 5; 3) ühised platvormid ja süsteemid omavalitsustele – 6.
35	2.1.2.2.i. Läti riiklik pilveteenuste liit	Siht	Jagatud teenuseosutajate poolt ühiste pilveteenuste kaudu käitatavate platvormide või süsteemide arv		Arv	0	4	4. kv	2024	Eesmärk loetakse täidetuks, kui kõik neli jagatud teenuseosutajat (Läti raadio- ja televisioonikeskus, Läti riiklik raamatukogu, siseministeeriumi teabekeskus, põllumajandusministeerium) käitavad jagatud pilveteenuste kaudu vähemalt ühte riiklikku platvormi või infosüsteemi, sealhulgas võimsuse tasakaalustamist ja varukoopiate taastamist füüsiliselt kaugandmekeskuses.
36	2.1.2.2.i. Läti riiklik pilveteenuste liit	Siht	Jagatud teenuseosutajate poolt ühiste pilveteenuste kaudu käitatavate platvormide või süsteemide arv		Arv	0	10	3. kv	2026	Eesmärk loetakse täidetuks, kui neli jagatud teenuseosutajat (Läti raadio- ja televisioonikeskus, Läti riiklik raamatukogu, siseministeeriumi teabekeskus, põllumajandusministeerium) käitavad jagatud pilveteenuste kaudu vähemalt kümmet avaliku halduse platvormi või infosüsteemi, sealhulgas võimsuse tasakaalustamist ja varundamist füüsiliselt kaugandmekeskuses.
37	2.1.3.r. Riiklike majandusandmete ja digiteenusmajanduse arendamine	Eesmärk	Õigusraamistiku jõustumine toetuse saamiseks majandusandmete haldamise ümberkujundamise valdkonnas	Õigusraamistiku jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Majandusandmete haldamise ümberkujundamise valdkonnas toetuse andmist käsitleva ministrite kabineti ühtlustatud õigusraamistiku jõustumine
38	2.1.3.r. Riiklike majandusandmete ja digiteenusmajanduse arendamine	Eesmärk	Andmete ringluse riikliku platvormi toimimise õigusraamistik	Õigusraamistiku jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Reformi edukas rakendamine tagatakse õigusraamistiku jõustumisega, milles täpsustatakse riikliku platvormi järgmised aspektid: 1.andmete jagamise haldamine, sealhulgas andmevahetus keskses andmevahetusplatvormis; 2.osalevate asutuste õigused ja kohustused seoses andmete jagamise ja ringlusega keskses andmevahetusplatvormis; 3.isikuandmete ühtne ja lihtsustatud töötlemine keskses andmevahetusplatvormis.
39	2.1.3.1.i. Andmete kättesaadavus, jagamine ja analüüs	Siht	Sektorid, mille kohta on riiklike andmeringlusplatvormide, sealhulgas kontrollitud jaotusplatvormide, geoportaalide või avatud andmeportaalide kaudu kättesaadavad asjakohased andmekogumid		Arv	0	10	3. kv	2026	Riiklikud tsentraliseeritud andmehaldus- ja levitamisplatvormid tagavad juurdepääsu andmekogumitele, mis hõlmavad vähemalt kümmet eri sektorit ja avaliku halduse valdkonda, sealhulgas järgmist kaheksat sektorit ja valdkonda: ettevõtlus, teadus, keskkond, rahandus, riigihanked, tervishoid, veterinaar ja põllumajandus (georuumilised andmed).
40	2.2.1.r. Piirkondliku katvusega täieliku toetustsükli väljakujundamine ettevõtluse digipöörde edendamiseks	Eesmärk	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse (EDIH) loomine	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse (EDIH) loomine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus tegutseb kooskõlas digitaalse Euroopa programmi prioriteetidega ja moodustab osa Euroopa ühise digitaalse innovatsiooni keskuse võrgustikust. See toimib ühtse kontaktpunktina, et koordineerida ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale. Selle eesmärk on tagada piirkondlike ärikeskuste ühine lähenemisviis ja teabevahetus, digitaalse küpsuse test ja riigi toetus.
41	2.2.1.r. Piirkondliku katvusega täieliku toetustsükli väljakujundamine ettevõtluse digipöörde edendamiseks	Eesmärk	Piirkondlikud ettevõtluse tugikeskused pakuvad uusi digipöörde tugifunktsioone	Piirkondlikud ettevõtluse tugikeskused pakuvad digitehnoloogiale ülemineku tugifunktsioone	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Piirkondlikud ettevõtluse tugikeskused peavad olema hakanud pakkuma järgmisi uusi digiülemineku tugifunktsioone: 1.Digitaalse küpsuse testid piirkondades; 2.Juurdepääs katsetamisele ja pilootidele; 3.Juhendamine ja digioskuste koolitus.
42	2.2.1.r. Piirkondliku katvusega täieliku toetustsükli väljakujundamine ettevõtluse digipöörde edendamiseks	Eesmärk	Digitaalse küpsuse testisüsteemi loomine üksuste jaoks, et teha kindlaks meetmed, mida üksused ja riigi toetus vajavad.	Kasutusel on digitaalne küpsustestide süsteem	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Üksuste jaoks luuakse digitaalne küpsuse testisüsteem. Digitaalse küpsuse test on digitaalne vahend, mis on kättesaadav EDIHi veebisaidil ja milles hinnatakse üksuse digitaalset küpsust eri aspektides ning mida üksus võib täita iseseisvalt või konsultandi abiga.
43	2.2.1.1.i. Digitaalse innovatsiooni keskuste ja piirkondlike kontaktpunktide loomise toetamine	Siht	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt üksustele väljastatud digiülemineku tegevuskavade arv	Ei kohaldata	Avaldatud tegevuskavad	0	1 400	2. kv	2024	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt üksustele väljastatud digiülemineku tegevuskavade arv Valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
44	2.2.1.1.i. Digitaalse innovatsiooni keskuste ja piirkondlike kontaktpunktide loomise toetamine	Siht	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt üksustele väljastatud digiülemineku tegevuskavade arv	Ei kohaldata	Avaldatud tegevuskavad	1 400	2 000	2. kv	2026	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt üksustele väljastatud digiülemineku tegevuskavade arv Valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
44a	2.2.1.1.i. Digitaalse innovatsiooni keskuste ja piirkondlike kontaktpunktide loomise toetamine	Eesmärk	Üksuste digiülemineku toetamine Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt	Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste tööpaketid valmis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Lõpule viiakse kõik Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste tööpaketid, välja arvatud need, mida rahastatakse programmist „Digitaalne Euroopa“.
45	2.2.1.2.i. Äritegevuse protsesside digiteerimise toetamine	Siht	Nende üksuste arv, kes on saanud toetust äritegevuse protsesside digiteerimiseks ja kelle puhul digitaalse küpsuse testi tulemus on võrreldes eelmise testi tulemusega paranenud, pärast toetuse saamist ja projekti elluviimist		Toetatavad üksused	0	80	2. kv	2024	Sihtmärk täidetakse siis, kui üksuse ning Läti investeerimis- ja arenguagentuuri vahel on sõlmitud leping toetuse saamiseks ning testitulemust on parandatud korduval digitaalsel küpsustestil.
46	2.2.1.2.i. Äritegevuse protsesside digiteerimise toetamine	Siht	Nende üksuste arv, kes on saanud toetust äritegevuse protsesside digiteerimiseks ja kelle puhul digitaalse küpsuse testi tulemus on võrreldes eelmise testi tulemusega paranenud, pärast toetuse saamist ja projekti elluviimist		Toetatavad üksused	80	200	2. kv	2026	Sihtmärk täidetakse siis, kui üksuse ning Läti investeerimis- ja arenguagentuuri vahel on sõlmitud leping toetuse saamiseks ning testitulemust on parandatud korduval digitaalsel küpsustestil.
47	2.2.1.3.i. Toetus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks	Siht	Toetatud projektide arv	Ei kohaldata	Toetatud projektid	0	14	2. kv	2024	Allkirjastatakse toetuslepingud 14 projekti toetamiseks .
48	2.2.1.3.i. Toetus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks	Siht	Toetatud projektide arv	Ei kohaldata	Toetatud projektid	14	43	2. kv	2026	Allkirjastatakse toetuslepingud 29 projekti toetamiseks.
49	2.2.1.3.i. Toetus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks	Siht	Kaasatud erasektori vahendid	Ei kohaldata	euro	0	4 860 000	2. kv	2026	Uute toodete ja teenuste kasutuselevõtuks toetust saanud projektidele eraldatud erasektori rahaliste vahendite summa.
50	2.2.1.4.i. Finantsinstrumendid, millega hõlbustatakse ettevõtjate digipööret	Siht	Sõlmitud laenulepingute arv	Ei kohaldata	Laenude arv	0	51	2. kv	2024	Laenulepingute arv, mille Altum ja ettevõtjad on sõlminud digiülemineku projektide toetamiseks. Valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
51	2.2.1.4.i. Finantsinstrumendid, millega hõlbustatakse ettevõtjate digipööret	Siht	Sõlmitud laenulepingute arv	Ei kohaldata	Laenude arv	51	65	2. kv	2026	Laenulepingute arv, mille Altum ja ettevõtjad on sõlminud digiülemineku projektide toetamiseks. Valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
52	2.2.1.4.i. Finantsinstrumendid, millega hõlbustatakse ettevõtjate digipööret	Siht	Kaasatud erasektori vahendid		euro	0	45 300 000	2. kv	2026	Erasektori rahaliste vahendite summa, mis on suunatud ettevõtjate digipöördeks toetust saanud projektidesse.
53	2.2.1.5.i. Meediaettevõtete digipöörde edendamine	Siht	Loodud platvormide ja digilahenduste arv	Ei kohaldata	Arv	0	3	2. kv	2025	Meediasektoris on loodud kolm platvormi või IT-lahendust, mida testitakse ja mis on kasutajatele kättesaadavad.
54	2.2.1.5.i. Meediaettevõtete digipöörde edendamine	Siht	Toetatud projektide arv	Ei kohaldata	Toetatud projektid	0	10	2. kv	2026	Näitaja loetakse täidetuks, kui käitaja ja CFCA vahel on sõlmitud leping projekti elluviimiseks toetuse saamiseks (tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks, digioskuste või ärimudelite parandamiseks meediasektoris).
56	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Siht	Uuringule eelnenud nelja nädala jooksul täiskasvanuõppes osalenud täiskasvanute (25–64aastased) osakaal (%)		%	6,6	8	4. kv	2025	Kava raames saavutatav eesmärk määratakse kindlaks keskpika perioodi eesmärgi alusel, mis on sätestatud Läti keskpika perioodi poliitika planeerimise dokumendis – hariduse arendamise suunised aastateks 2021-2027, mille ministrite kabinet peaks 2021. aasta keskpaigaks heaks kiitma – suurendada täiskasvanute osalemist õppes 6,6 %-lt (2020) 12 %-le (2027), mis on suurendada täiskasvanute osalemist õppes 2025. aastaks 8 %-ni. Eesmärgi saavutamine on otseselt seotud kavandatud reformimeetmetega täiskasvanuhariduse arendamiseks.
57	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Eesmärk	Suurem toetus töötajate koolitamisele	Õigusaktid on jõustunud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Jõustunud on õigusaktid, millega: 1) lisada üksikisiku tulumaksu seadusesse soodsam maksukohtlemine õppemaksude puhul, mida tööandjad maksavad töötajate kõrghariduse eest; 2) muuta tööseadust, et laiendada töötajate õigust osaleda tööalaste ülesannetega seotud koolitusel; 3) võtta vastu valitsuse juhised tööandjatele töötajate koolitamiseks mõeldud toetusmeetmete ettevalmistamise standardimiseks.
57a	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Eesmärk	Tegevuskava „Inimkapitali arengu strateegia“ vastuvõtmine	Valitsus on tegevuskava vastu võtnud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Valitsus võtab tegevuskava „Inimkapitali arengu strateegia“ vastu.
58	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Eesmärk	Kutseoskuste fondide kontseptsiooni väljatöötamine	Jõustunud ministrite kabineti määrused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2024	Jõustunud on kutseoskuste fondide rakendamist käsitlevad valitsuse määrused, milles on kindlaks määratud kutseoskuste fondide ülesehitus ning asjaomaste osapoolte õigused ja kohustused.
59	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Siht	Pilootide oskuste fondid	Oskuste fondide loomine	Number	0	3	2. kv	2026	Kolm oskuste fondide katseprojekti. Katseprojekti eesmärk on hinnata sellise lähenemisviisi kasutuselevõtu teostatavust Läti kontekstis, sealhulgas katsetades selliseid aspekte nagu a) avaliku ja erasektori kaasinvesteeringute proportsionaalsus ja dünaamika aja jooksul, b) sektorite ettevõtete ja töötajate organisatsioonide koostöömudel, et töötada välja ühine visioon õpivajadustest, sealhulgas „tulevased oskused“ sektoris ja sellega seotud sektorites, c) sektori koolituse rakenduskava, mis hõlmab uute töötajate koolitamist, teistes sektorites töötavate inimeste ümberõpet ja olemasolevate töötajate oskuste täiendamist.
60	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Eesmärk	Individuaalse õppe kontode (ILA) meetodi väljatöötamine	Jõustunud ministrite kabineti määrused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Selliste määruste jõustumine, millega määratakse kindlaks individuaalse õppekonto väljatöötamise lähenemisviis, sealhulgas: a) rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kehtestamine, b) kriteeriumide kehtestamine haridusasutuste valimiseks.
61	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Siht	Isiklikku õppekontot käsitleva lähenemisviisi katsetamine		Arv	0	1	3. kv	2026	Lõpule on viidud üks katseprojekt, et hinnata individuaalse õppekonto lahenduse loomist, mis on Läti olukorrale kõige sobivam. Katseprojektis peaks osalema 3 500 inimest, kes on projekti käigus loomas individuaalseid õppekontosid ja haldama neid ning säilitama andmeid osalemise ja väljundi loojate kohta.
62	2.3.1.1.i. Kõrgetasemeliste digioskuste pakkumine	Siht	Kvanttehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja keeletehnoloogia valdkonna spetsialistide (ettevõtlus, akadeemiline ja avalik sektor) ning kõrgema taseme digioskustega üliõpilaste arv		Arv	0	3 000	3. kv	2026	Selliste ärispetsialistide, akadeemiliste ja teadustöötajate ning avaliku sektori spetsialistide, üliõpilaste ja muude sidusrühmade arv, kes on saanud toetust kvanttehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja keeletehnoloogia kõrgema taseme digioskuste koolitusmoodulites osalemiseks. Kavas on välja töötada ligikaudu 20 õppemoodulit bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppeprogrammide kaasamiseks kõikidesse temaatilistesse haridusrühmadesse, samuti täiskasvanuõppe programmid asjakohase teadmistebaasiga ettevõtetes ja muudes sidusrühmades töötavatele spetsialistidele. Uuringumoodulite sisu koosneb kõrgjõudlusega andmetöötluse, kvanttehnoloogia ja keeletehnoloogia valdkonnas seni kogutud teadmistest ning taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtud uuringute tulemustest.
63	2.3.1.2.i. Digioskuste arendamine ettevõtetes	Siht	Ettevõtetele pakutavate põhilisi digioskusi käsitlevate koolituste arv	Ei kohaldata	Arv	0	628	2. kv	2024	Ettevõtetele pakutavate põhilisi digioskusi käsitlevate koolituste arv
64	2.3.1.2.i. Digioskuste arendamine ettevõtetes	Siht	Ettevõtetele pakutavate põhilisi digioskusi käsitlevate koolituste arv	Ei kohaldata	Arv	628	2 080	2. kv	2026	Ettevõtetele pakutavate põhilisi digioskusi käsitlevate koolituste arv
65	2.3.1.3.i. IKT-spetsialistide isejuhitavat õpet käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine	Siht	Mitteformaalse õppe valdkonnas koolitatud IKT-spetsialistide arv	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	3. kv	2026	Isejuhitavas IKT-koolituses osalenud spetsialistid, kes on läbinud vähemalt ühe õpietapi
66	2.3.1.4.i. Isiklikku õppekontot käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine	Siht	Täiskasvanud, keda toetatakse digioskuste omandamisel individuaalsete õppekontode kaudu	Ei kohaldata	Arv	0	1 000	4. kv	2024	Täiskasvanud, keda toetatakse digioskuste omandamisel individuaalsete õppekontode kaudu
67	2.3.1.4.i. Isiklikku õppekontot käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine	Siht	Täiskasvanud, keda toetatakse digioskuste omandamisel individuaalsete õppekontode kaudu	Ei kohaldata	Arv	1 000	3 500	3. kv	2026	Täiskasvanud, keda toetatakse digioskuste omandamisel individuaalsete õppekontode kaudu
68	2.3.2.r. Digioskused ühiskonna ja valitsuse digipöörde jaoks	Siht	16–74aastaste kodanike digioskuste täiendamine: kodanikud, kellel on vähemalt elementaarsed digioskused.	Ei kohaldata	%	43 (2020)	54	3. kv	2026	Vähemalt elementaarsete digitaaloskustega Läti elanike osakaal. Eesmärgi saavutamine on otseselt seotud kavandatud reformimeetmetega, mis hõlmavad nii digioskuste taseme struktuuri tugevdamist, mis võimaldab neid hinnata ühise lähenemisviisi alusel, kui ka asjakohaste koolitusmeetmete kavandamist nende täiustamiseks, samuti nende koolitustega saavutatud tulemuste ja nende asjakohasuse hindamist seatud eesmärkide suhtes.
69	2.3.2.r Digioskused ühiskonna ja valitsuse digipöörde jaoks	Eesmärk	Normatiivne raamistik tugevdab ja rakendab põhioskuste hindamise, koolitusvajaduste kindlakstegemise ja kavandamise ning hindamise ühist raamistikku.	Jõustus reguleeriv raamistik	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustunud on õigusaktid, millega kehtestatakse digitaalsete põhioskuste hindamise, koolitusvajaduste kindlakstegemise ja kavandamise ning DigiComp 2.1-l põhineva hindamise ühine raamistik.
70	2.3.2.r Digioskused ühiskonna ja valitsuse digipöörde jaoks	Eesmärk	Jõustunud on riiklike kõrgharidusstandardite normatiivaktide muudatused, millega nähakse ette digipädevuse uuringute tulemuste saavutamine Läti kvalifikatsiooniraamistiku vastavatel tasemetel.	Muudetud õigusraamistiku jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustunud on riiklike kõrgharidusstandardite muudatused (riiklik kõrgharidusstandard ja riiklik kõrgharidusstandard). Nad kehtestavad tulemused, mis tuleb saavutada digipädevuste omandamisel, ja tagavad nende rakendamise kõrgharidusprogrammide väljatöötamisel, litsentsimisel ja akrediteerimisel, tingimusel et pärast õigusraamistiku jõustumist koostatud, litsentsitud ja akrediteeritud õppeprogrammid sisaldavad selliseid saavutatavaid uuringutulemusi ja nende saavutamiseks vajalikke kursuseid või mooduleid.
71	2.3.2.1.i Inimeste, sealhulgas noorte digioskused	Siht	Koolitusel osalenud inimeste arv	Ei kohaldata	Arv	0	15 000	4. kv	2024	Digitaalsete iseteenindusoskuste parandamiseks korraldatud koolitusel osalenud inimeste arv.
72	2.3.2.1.i Inimeste, sealhulgas noorte digioskused	Siht	Digitaalse noorsootöö alases koolituses või tehnoloogilises innovatsioonitegevuses osalenud inimeste arv	Ei kohaldata	Arv	15 000	50 000	3. kv	2026	Investeeringu, digitaalsete iseteenindusoskuste õppe lähenemisviisi (e-õppe kursus) ja tehnoloogilise loovuse suunised noortetehnoloogia arendamiseks ja innovatsioonisuutlikkuse arendamiseks digitaalse noorsootöö valdkonnas on välja töötatud ja rakendatud ning digitaalsete iseteenindusoskuste parandamise koolitusel on osalenud vähemalt 40 000 inimest (nendest vähemalt 5 000 on osalenud iseseisvas õppes); ning vähemalt 10 000 inimest on osalenud digitaalse noorsootöö tehnoloogilises innovatsioonitegevuses.
73	2.3.2.1.i Inimeste, sealhulgas noorte digioskused	Siht	Noortele suunatud digioskuste arendamise programme omavate omavalitsuste arv	Ei kohaldata	Arv	0	42	3. kv	2026	Investeeringute tulemusena töötasid 42 omavalitsust välja ja rakendasid täielikult tegevusprogramme, et tagada digioskuste omandamine ja kasutamine noorsootöös, luua noorsootöö jaoks digitaalne keskkond ning edendada noorte osalemist kohaliku omavalitsuse protsessides.
74	2.3.2.2.i Riigi ja kohalike omavalitsuste digipöörde jaoks vajalike oskuste ja vajaliku suutlikkuse arendamine	Eesmärk	Välja on töötatud avaliku halduse digioskuste raamistik	Digioskuste raamistik on kättesaadav riigihalduskoolide koolitusjuhtimise süsteemis ja see on heaks kiidetud riigihalduse kooli sisemise õigusaktiga.	Ei kohaldata	Ei kohaldata		2. kv	2023	Töötatakse välja avaliku halduse digioskuste raamistik, sealhulgas õppekavad.
75	2.3.2.2.i Riigi ja kohalike omavalitsuste digipöörde jaoks vajalike oskuste ja vajaliku suutlikkuse arendamine	Siht	Avaliku halduse töötajate digioskuste vallas läbitud koolituste arv	Ei kohaldata	Arv	0	25 160	4. kv	2024	Kohapeal ja veebis toimuvate koolituste arv, mis puudutavad järgmisi digioskuste raamistiku valdkondi: 1) digitaliseerimise juhtimine ja arendamine; 2) digitaalse infosisu loomine; 3) küberturvalisus; 4) teabevahetus ja koostöö; 5) info- ja andmekirjaoskus; 6) avaliku halduse töötajate valdkonnaülesed oskused.
76	2.3.2.2.i. Riigi ja kohalike omavalitsuste digipöörde jaoks vajalike oskuste ja vajaliku suutlikkuse arendamine	Siht	Avaliku halduse töötajate digioskuste raamistiku vallas läbitud koolituste arv	Ei kohaldata	Arv	25 160	62 900	3. kv	2026	Kohapeal ja veebis toimuvate koolituste arv, mis puudutavad järgmisi digioskuste raamistiku valdkondi: 1) digitaliseerimise juhtimine ja arendamine; 2) digitaalse infosisu loomine; 3) küberturvalisus; 4) teabevahetus ja koostöö; 5) info- ja andmekirjaoskus; 6) avaliku halduse töötajate valdkonnaülesed oskused.
77	2.3.2.3.i Digilõhe kaotamine sotsiaalselt haavatavate õppijate ja haridusasutuste jaoks	Eesmärk	Sellise reguleeriva raamistiku jõustumine, millega nähakse ette kaugõppe korraldamise ja rakendamise kord	Sellise reguleeriva raamistiku jõustumine, millega nähakse ette kaugõppe korraldamise ja rakendamise kord	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Jõustub ministrite kabineti määrus, milles sätestatakse kaugõppe korraldamise ja läbiviimise kriteeriumid ja tingimused, et tagada kaugõppe korraldamine ja rakendamine kõigis Läti haridusasutustes ja haridustasemetel (välja arvatud koolieelsel tasandil). Haridusasutus lisab oma sise-eeskirjadesse kaugõppe korraldamise ja rakendamise raamistiku, mis hõlmab järgmist: 1. kord, mille alusel haridusasutus teeb kindlaks, kas õppijatel on olemas tehnilised vahendid, et neile saaks pakkuda kaugõpet, ning selliste vahendite pakkumise kord, juhul kui õppijatel neid ei ole; 2. üliõpilaste kaugõppes osalemise registreerimise ja määratud ülesannete täitmise dokumenteerimise kord; 3. juhud, mil õppija osalemine kaugõppes ei ole võimalik või on tehnilistel põhjustel takistatud; 4. kord, millega tagatakse ohutusnõuete täitmine kaugõppe ajal, ning kord, mille alusel teavitatakse õppija seaduslikke esindajaid ohutus- või terviseriskidest; 5. kord, mille alusel kasutavad õppijad kaugõppe raames haridusasutuse vahendeid ja taristut (ruumid, raamatukogud jne).
79	2.3.2.3.i Digilõhe kaotamine sotsiaalselt haavatavate õppijate ja haridusasutuste jaoks	Siht	IKT-seadmete arv sihtrühmas (tõstukid)	Ei kohaldata	Arv	0	26 620	4. kv	2023	Omavalitsustesse või otse üldharidusasutustesse ostetud ja tarnitud IKT-seadmete arv.
80	2.4.1.r Lairibataristu arendamine	Eesmärk	Ühendatud ja automatiseeritud juhtimise tehniliste nõuete vastuvõtmine	Ühiste tehniliste nõuete vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	1. SJSC Läti riiklik raadio- ja televisioonikeskus (Läti riiklik raadio- ja televisioonikeskus) määrab kindlaks elektroonilise side operaatoritele esitatavad ühised tehnilised nõuded ühendatud ja automatiseeritud juhtimise võimaldamiseks. Seejuures võetakse arvesse ettevõtjate vajadusi koostöös Eesti, Leedu ja Poola esindajatega, et hõlbustada ühendatud ja automatiseeritud sõidukoridori arendamist Via Baltica raudteel. Pärast seda võtab hankekomitee vastu ühised tehnilised nõuded.
81	2.4.1.r Lairibataristu arendamine	Eesmärk	Ühise mudeli vastuvõtmine kliendiliini taristu arendamiseks	Ühise mudeli vastuvõtmine kliendiliini taristu arendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	1. Tehtud uuringute põhjal koostab transpordiministeerium elektroonilise side sektori arengukava, mis sisaldab mudeli kavandit. 2. Avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal tehakse mudeli kohta lõplik otsus, mis võetakse vastu ja mida rakendatakse.
83	2.4.1.2.i Lairibavõrgu või väga suure läbilaskevõimega võrgu kliendiliini taristu arendamine	Siht	Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgule juurdepääsu omavate kodumajapidamiste, ettevõtete, koolide, haiglate ja muude üldkasutatavate hoonete arv	Ei kohaldata	Arv	0	6 200	3. kv	2026	Näitaja on määratletud kui nende kodumajapidamiste, ettevõtete, koolide, haiglate ja muude üldkasutatavate hoonete arv, millel on juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgule kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.

C. KOMPONENT 3. EBAVÕRDSUSE VÄHENDAMINE

Läti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on tegeleda territoriaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse probleemidega Lätis, mida süvendab COVID-19 pandeemia. Komponendi eesmärk on vähendada ebavõrdsust, luues piirkondades rohkem töökohti, parandades piirkondlikku ühenduvust ja juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, pakkudes taskukohasemaid eluasemeid, parandades koolide taristut, aidates täiendada ja ümber õpetada töötajaid ja töötuid, tugevdades sotsiaalset turvavõrku, parandades puuetega inimeste juurdepääsu hoonetele ning uusi pikaajalise hoolduse asutusi eakatele. Kõik komponendi meetmed toetavad üht kahest peamisest reformist – käimasolevat halduslikku territoriaalset reformi ja miinimumsissetuleku reformi.

Selle komponendiga toetatakse sotsiaalset tõrjutust käsitlevate riigipõhiste soovituste elluviimist, eelkõige selleks, et parandada miinimumsissetuleku toetuste, minimaalse vanaduspensioni ja sissetulekutoetuse piisavust puuetega inimeste jaoks ning hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust, keskendudes madala kvalifikatsiooniga töötajatele ja tööotsijatele (riigipõhine soovitus 2, 2019). See komponent toetab ka soovituse elluviimist keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas taskukohaste eluasemete pakkumisele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigispetsiifiline soovitus 3, 2019). Lisaks toetatakse komponendiga sotsiaalse turvavõrgu tugevdamist ja kriisi mõju leevendamist tööhõivele, sealhulgas aktiivsete tööturumeetmete ja oskuste parandamise kaudu (riigispetsiifiline soovitus 2, 2020).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: 3.1.1.r. Haldusjaotuse reform

Reformi üldeesmärk on parandada teenuste kvaliteeti Läti elanike jaoks ja parandada kohalikku ettevõtluskeskkonda, vähendades haldusüksuste arvu ning suurendades teenuste osutamise tõhusust ja kättesaadavust. Allpool kirjeldatud meetmed (riigi piirkondlike ja kohalike teede renoveerimine ja rekonstrueerimine, kohalike omavalitsuste ja planeerimispiirkondade suutlikkuse suurendamine, et tagada tõhusamad avalikud teenused, tööstusparkide taristu arendamine, taskukohane eluase, koolitaristu ja koolibusside arendamine) on selle reformimeetmega seotud ja toetavad seda.

Meede hõlmab uue kohaliku omavalitsuse seaduse jõustumist, millega vaadatakse läbi kohalike omavalitsuste ülesanded ja ülesanded. Uue seadusega tagatakse parem juhtimine munitsipaaltasandil, otsuste tegemise ja täidesaatva võimu pädevuste selgem lahusus ja jaotus ning suurendatakse kodanike osalemist kohalike kogukondade otsustusprotsessis.

Kuigi üldine territoriaalne haldusreform võib jätkuda pärast taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava, viiakse konkreetse reformi rakendamine lõpule 31. detsembriks 2023.

Investeering: 3.1.1.1.i. Piirkondliku ja kohaliku teedevõrgu parandamine

Investeeringu üldeesmärk on renoveerida või rekonstrueerida riigi piirkondlikke ja kohalikke teid, et parandada liiklusohutust, tagada uute omavalitsuste ühenduvus ning parandada kodanike juurdepääsu töökohtadele ja teenustele.

Investeerimismeede seisneb 210 km riigi piirkondlike ja kohalike teede renoveerimises või rekonstrueerimises vastavalt keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeeriumi prioriteetide nimekirjale, mis on kindlaks määratud koostöös planeerimispiirkondade, Läti Riigi Teede ja transpordiministeeriumiga. Kõrvalmeetmetena investeeringu 1.1.1.1.i „Konkurentsivõimeline raudtee-reisijatevedu Riia linna ühises ühistranspordisüsteemis“ rajatakse Riia suurlinnapiirkonnas akutoitega elektrirongi laadimistaristu ning Läti ühistranspordipargi täiendamiseks hangitakse 17 vähese heitega sõidukit (elektribussid). Peamine investeerimismeede rakendatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering: 3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende teenuste tõhusust ja kvaliteeti

Investeeringu üldeesmärk on parandada kohalike omavalitsuste ümberkorraldamisele järgnenud munitsipaalteenuste kvaliteeti ja tõhusust. Omavalitsuste suurema suutlikkuse ja kutseoskuste eesmärk on võimaldada neil kodanikke paremini teenida.

See investeerimismeede seisneb valitsuse määruse vastuvõtmises, milles määratakse kindlaks omavalitsuste suutlikkuse suurendamise meetmete ulatus ja parameetrid, munitsipaalteenuste hindamine, metoodilise toe pakkumine ja omavalitsuste töötajate suutlikkuse suurendamine ning munitsipaalteenuste kavandamise ja osutamise viiside katsetamine. Lisaks tehakse meetmega kindlaks puudused kohalike omavalitsuste teenustes ja nende parandamiseks võetavates meetmetes. Meetmega suurendatakse kohalike omavalitsuste ja planeerimispiirkondade 1 300 töötaja suutlikkust sihtotstarbeliste koolituste, õppekülastuste, kogemuste vahetamise, ametialase hindamise ja muude suutlikkuse suurendamise meetmete kaudu.

Investeering tuleb lõpule viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 3.1.1.3.i. Investeeringud riiklikusse taristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke

Investeeringu üldeesmärk on toetada tööstuspiirkondade taristut ning meelitada investoreid ja ettevõtjaid Läti piirkondadesse väljaspool Riiat, aidates luua kõrge lisandväärtusega ja ekspordile suunatud töökohti ning vähendada arengulõhet Riia piirkonna ja ülejäänud riigi vahel.

Meede seisneb toetusprogrammi vastuvõtmises piirkondade tööstusparkide ja -territooriumide arendamiseks; pakkumismenetlused ja lepingute sõlmimine tööstusparkide arendamiseks era- või avaliku sektori toetusesaajatega, kes on välja töötanud tööstusterritooriumi või pargi arendamise strateegia või äriplaani; vähemalt nelja kavatsusavalduse või lepingu allkirjastamine rahvusvaheliselt tunnustatud tööstusparkide käitajate ja/või potentsiaalsete üürnikega, millega nähakse ette vähemalt 85 700 000 euro suuruste täiendavate erasektori investeeringute ligimeelitamine/täitmine. Meede hõlmab vähemalt nelja piirkonna riikliku tähtsusega tööstuspargi ehitamist, sealhulgas vajalike kommunaalühenduste (sealhulgas kütte-, vee- ja kanalisatsiooni- ning elektrivõrkude) rajamist, tööstuspiirkondade lähedal asuvate juurdepääsuteede uuendamist või paigaldamist ning kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate hoonete ja nendega seotud taristu arendamist. Meetme tulemusena luuakse vähemalt 328 uut töökohta, mille keskmine palk ületab vastava majandussektori keskmist palka.

Tagamaks, et meede vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alt välja järgmine tegevus: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 21 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 22 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 23 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 24 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tuleb lõpule viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaaleluasemete ehitamiseks

Meetme üldeesmärk on stimuleerida eluasemete pakkumist, pakkuda taskukohaseid eluasemeid, aidata kaasa piirkondlikule tööjõu liikuvusele ning aidata meelitada ligi ja hoida piirkonnas kvalifitseeritud spetsialiste.

Meede seisneb üürisid käsitleva uue õigusraamistiku jõustumises, et tagada üürniku ja üürileandja huvide õiglane tasakaal ning lihtsustada üürivaidluste lahendamist; eluaseme taskukohasuse strateegia vastuvõtmine; jõustub madala üüriga elamuid käsitlev määrus, milles määratakse kindlaks toetuse suurus, ulatus ja liik ning kriteeriumid toetusesaajatele; vähemalt 467 korteriga seotud projektide heakskiitmine ja vähemalt 300 korteri ehitamine taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava raames. Korteri keskmine suurus on vähemalt 52 m² ja üüri ülemmäär soovituslikult 4,40 eurot/m². Heakskiidetud projektid peavad vastama rangetele kvaliteedinõuetele: hooned peavad olema liginullenergiahooned ja kasutuselevõtu ajal tuleb läbi viia asjakohased kvaliteedikatsed (akustilised mõõtmised, hoone õhu läbilaskvuse katse).

Investeering tuleb lõpule viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 3.1.1.5.i. Haridusasutuste infrastruktuuri ja inventari arendamine

Selle investeerimismeetme üldeesmärk on parandada piirkondlike koolide kvaliteeti, ühendades investeeringud koolivõrgu optimeerimisega.

Meede hõlmab sellise õigusraamistiku jõustumist, millega kehtestatakse üldkeskharidusasutuste kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kriteeriumid, vähemalt 21 otsuse vastuvõtmist kohalike omavalitsuste poolt koolide ümberkorraldamise kohta ning koolide infrastruktuuri parandamist. Investeeringutega parandatakse koolirajatisi, näiteks hügieeninõudeid klassiruumides, insener-tehnilisi võrgustikke (sh ventilatsioonisüsteemid), piisavat ja energiatõhusat valgustust ning muid ergonoomilisi ja nüüdisaegseid hariduskeskkonna lahendusi. Investeeringuid võib kavandada ka infotehnoloogia ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika seadmete ostmiseks, uute täiustatud õppekavade rakendamiseks ning kaug- ja e-õppe rakendamiseks.

Investeering tuleb lõpule viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 3.1.1.6.i. Heiteta sõidukite ostmine munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks

Investeerimismeetme üldeesmärk on parandada munitsipaalfunktsioonide ja nendega seotud teenuste tulemuslikkust, keskendudes õppijate liikuvusele optimeeritud koolivõrgustikus. Teine eesmärk on aidata kaasa ühistranspordi keskkonnahoidlikumaks muutmisele Lätis, investeerides heitevabadesse sõidukitesse.

Meede seisneb valitsuse määruse jõustumises, milles sätestatakse tingimused, mille alusel omavalitsused saavad toetust heiteta sõidukite hankimiseks, hankemenetlusteks ja 15 heiteta sõiduki (elektribussid) tarnimiseks õppurite transpordiks piirkondades.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: 3.1.1.7.i. Kinnisvaraarendajatele soodsa üürihinnaga eluasemete ehitamiseks laenude andmine

Meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid madala üüriga eluasemete ehitamiseks Lätis ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele. Rahastu toimimiseks antakse laene otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk eraldada esialgu vähemalt 29 020 919 eurot.

Seda investeeringut haldab rakenduspartner ALTUM. Rahastu hõlmab järgmist tooteliini: otselaenud kinnisvaraarendajatele, et rahastada madala üürihinnaga eluasemete ehitamist.

Rahastusse tehtud investeeringu rakendamiseks kirjutavad Läti riik ja ALTUM alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1)rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega;

2)rahastuga seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.finantstoote ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus;

b.nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised;

c.põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise nõue, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Investeerimispoliitika kohaselt jäetakse toetuse saamise õigusest ilma eelkõige järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine 25 , ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluv tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 26 , iii) jäätmeprügilate, põletusseadmete 27 ja mehaaniliste bioloogiliste puhastusjaamadega seotud tegevused ja varad 28 . Lisaks nõutakse investeerimisstrateegias, et lõplikud toetusesaajad vastaksid asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele;

d.nõue, et lõplikud toetusesaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3) Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue investeerida kõik tagasimaksed uuesti vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.

4) Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus, mille abil antakse aru kaasatud investeeringute kohta;

b.selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine;

c.kohustus kontrollida enne tegevuse rahastamiskohustuse võtmist selle rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduskokkuleppes sätestatud nõuetele;

d.kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ALTUMi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse, et i) kontrollisüsteemid on tulemuslikud, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti tuvastamises; ii) järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirju ning et iii) järgitakse nõuet, et lõplikud toetusesaajad ei ole saanud samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduskokkuleppe tingimuste täitmist.

Reform: 3.1.2.r. Juurdepääs sotsiaal- ja tööhõiveteenustele miinimumsissetuleku reformi toetuseks

Reformi üldeesmärk on vähendada ebavõrdsust, parandada sotsiaalset turvavõrku, edendada sotsiaalset integratsiooni ja kaasatust Lätis.

Meede koosneb kahest peamisest etapist. Esimene samm on miinimumsissetulekutoetuse süsteemi parandamise kava vastuvõtmine aastateks 2022-2024, et tugevdada miinimumsissetuleku arvutamise metoodikat; sotsiaalkaitset ja tööturgu käsitlevate 2021.–2027. aasta suuniste vastuvõtmine, et edendada elanikkonna sotsiaalset kaasatust, vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja vaesust, arendada kättesaadavaid ja kohandatud sotsiaalteenuseid ning edendada kvaliteetses töökeskkonnas kõrget tööhõive taset; sotsiaalteenuste arengukava (2021–2023) vastuvõtmine, mille eesmärk on parandada kogukonnapõhiste teenuste osutamist; ning puuetega inimestele võrdsete võimaluste edendamise kava (2021-2023) vastuvõtmine, mille eesmärk on töötada välja integreeritud tugisüsteem, mis vastab puuetega inimeste vajadustele. Teine samm on liikmesriikide parlamentide seadusandlike muudatusettepanekute jõustumine, et parandada miinimumsissetulekutoetuste süsteemi, sealhulgas kehtestada miinimumsissetuleku alammäär, mis ei ole väiksem kui 20 % mediaansissetulekust, ja kehtestada kord iga-aastaseks positiivseks indekseerimiseks (alates 2023. aastast).

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Investeering: 3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Selle investeerimismeetme üldeesmärk on parandada puuetega inimeste juurdepääsu rajatistele, töökohtadele ja teenustele, aidates seeläbi kaasa nende sotsiaalsele kaasatusele.

Meede seisneb 63 üldkasutatava ja munitsipaalhoone valimises ning nende moderniseerimises, et tagada juurdepääs rajatistele funktsionaalsete vaegustega inimestele ja puuetega inimestele. See võib hõlmata näiteks nägemist, kuulmist, liikuvust ja vaimset kahjustust, sealhulgas visuaalse teabe parandamist, puuetega inimeste evakuatsioonisüsteemide kohandamist ja pakkumist ning abivahendite, näiteks kaldteede, pannide, liftide, kergesti avatavate või automaatsete uste paigaldamist. Lisaks hõlmab meede 259 puudega inimese (raske või väga raske puudega inimesed ja puuetega lapsed) eluaseme väljavalimist, moderniseerimist ja füüsilise juurdepääsetavuse parandamist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering: 3.1.2.2.i. Prognoosimisvahendi väljatöötamine

Selle investeerimismeetme üldeesmärk on parandada makromajandusliku modelleerimise suutlikkust, et hinnata sotsiaalkindlustussüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust.

Meede seisneb hankemenetlustes ja ökonomeetriliste mudelite väljatöötamises ning sotsiaaltoetuste, sealhulgas pensionide pikaajalise prognoosimise metoodika väljatöötamises, infosüsteemi tehnilise kirjelduse väljatöötamises ja süsteemi arengu jälgimises. Lõpptulemused sisaldavad hindamisaruannet hetkeolukorra kohta; pensionide prognoosimise matemaatiline mudel; praeguse prognoosivahendi ja selle potentsiaali hindamine; infosüsteemi väljatöötamise tehnilised kirjeldused; süsteemi arendamise järelevalve kogu meetme vältel.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

Investeering: 3.1.2.3.i. Pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuse kerksus ja järjepidevus

Selle investeerimismeetme üldeesmärk on võimaldada üleminekut institutsionaalselt pikaajaliselt hoolduselt kogukonnapõhisemale hoolekandemudelile.

Meede hõlmab standardse konstruktsiooni väljatöötamist uute pikaajalise hoolduse asutuste jaoks, lepingute sõlmimist selliste projektide rakendamiseks, millega luuakse uusi kohti pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks perekeskkonna lähedal, ning 408 teeninduskohaga 26 pikaajalise hoolduse asutuse rajamist pensioniealistele inimestele. Nende hoonete ehitus peab tagama, et igasse hoonesse majutatakse kuni 16 inimest ning sinna on paigaldatud seadmed, varustus ja mööbel.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering: 3.1.2.4.i. Sotsiaal- ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste koostoime arendamine, et tugevdada funktsionaalsete vaegustega inimeste toimetulekuvõimet

Investeerimismeetme üldeesmärk on parandada funktsionaalsete vaegustega inimeste sotsiaalset kaasatust ja rehabilitatsiooni ühtse teenusestandardi väljatöötamise ja kohaldamise kaudu.

Meede seisneb sellise kutsealase rehabilitatsiooni teenuse standardi väljatöötamises, katsetamises ja vastuvõtmises, millega edendatakse funktsionaalsete vaegustega inimeste uue hariduse või uute oskuste säilitamist, uuendamist ja omandamist. Meede aitab parandada ka taristut ja seadmeid hoonetes, kus teenuseid osutatakse.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering: 3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Investeerimismeetme üldeesmärk on parandada madala kvalifikatsiooniga töötajate ja töötute oskuste täiendamist ja ümberõpet, et parandada nende töövõimalusi tööturul.

Meede seisneb riikliku tööhõiveameti (SEA) ümberõppe ja oskuste täiendamise pakkumise väljatöötamises, keskendudes klientide (töötud, tööotsijad, töötuse ohus olevad isikud) digioskustele, aktiivsete tööturupoliitika meetmete rakendamises, digivahendi väljatöötamises oskuste hindamiseks ning vähemalt 20 450 inimese oskuste täiendamises. Meetme raames keskendub amet põhjalikumale individuaalsele lähenemisviisile, mis põhineb reformitud ja kohandatud profiilide koostamise süsteemi tulemustel. Investeering täiendab ühtekuuluvusfondide raames aastateks 2021–2027 kavandatud aktiivse tööturupoliitika meetmeid, millega on eesmärk alustada pärast taaste- ja vastupidavuskava investeeringute lõpuleviimist.

Investeering tuleb lõpule viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 3.1.2.6.i. Tehniliste abivahendite kättesaadavuse hõlbustamine

Investeeringu eesmärk on parandada funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu liikuvusele, enesehooldusele, funktsiooni asendamisele või taastamisele ja alternatiivsetele sidevahenditele, suurendades seeläbi nende sõltumatust ja aidates vähendada hooldusvajadusi, sealhulgas nõudlust pikaajalise sotsiaalhoolekande järele.

Investeering seisneb tehniliste abivahendite teenuse osutamises, sealhulgas tehniliste abivahendite, ka täiustatud funktsioonidega tehniliste abivahendite andmises (näiteks alternatiivsed sidetehnilised abivahendid, lõuaga juhitavad elektriratastoolid).

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad
(eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

84

3.1.1.r. Haldusjaotuse reform

Eesmärk

Uue munitsipaalseaduse jõustumine

Uue munitsipaalseaduse jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

„Kohaliku omavalitsuse seaduse“ jõustumine, millega vaadatakse läbi kohalike omavalitsuste ülesanded ja ülesanded, et viia need kooskõlla haldusreformi tulemustega (millega asendatakse 19. mai 1994. aasta kohaliku omavalitsuse seadus). Ta tagab parema juhtimise pärast kohalike omavalitsuste halduslikku territoriaalset reformi, edendab demokratiseerimist ja otsuste tegemise volituste selgemat eraldamist täidesaatvast võimust, loob pädevuste ja ülesannete selge jaotuse, vähendab võimu koondumist ja suurendab korrapäraselt kohaliku kogukonna osalust.

85

3.1.1.1.i. Piirkondliku ja kohaliku teedevõrgu parandamine

Siht

Piirkondlike või kohalike teede renoveerimine ja ümberehitamine, et tagada maakonna halduskeskuste, nende teenuste ja töökohtade ohutu juurdepääsetavus ning uute omavalitsuste täielik toimimine

Ei kohaldata

Km

0

70

4. kv

2022

Riigi piirkondlikke ja kohalikke teid on uuendatud või ümber ehitatud, et tagada juurdepääs maakonna halduskeskustele, nende teenustele ja töökohtadele ning uute omavalitsuste täielik toimimine. Teedeehitus hõlmab investeeringuid, mis parandavad liiklusohutust.

86

3.1.1.1.i. Piirkondliku ja kohaliku teedevõrgu parandamine

Siht

Piirkondlike või kohalike teede renoveerimine ja ümberehitamine, et tagada maakonna halduskeskuste, nende teenuste ja töökohtade ohutu juurdepääsetavus ning uute omavalitsuste täielik toimimine

Ei kohaldata

Km

70

210

4. kv

2024

Piirkondlikud ja kohalikud riiklikud teed on renoveeritud või ümber ehitatud, et võimaldada juurdepääsu maakondade halduskeskustele, nende teenustele ja töökohtadele ning uute omavalitsuste täielikku toimimist. Teedeehitus hõlmab investeeringuid, mis parandavad liiklusohutust.

89

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Eesmärk

Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise toetuse rakendamise õiguslik alus on vastu võetud

Ministrite kabineti määrused on vastu võetud

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Vastu on võetud valitsuse määrused kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise toetamiseks, sealhulgas selleks, et:

a) omavalitsuste suutlikkuse suurendamise meetmete ulatuse ja parameetrite kindlaksmääramine;

b) teha munitsipaalteenuste hindamine;

c) pakkuda metoodilist tuge ja abi suutlikkuse suurendamisel;

d) katsetada munitsipaalteenuste kavandamise ja osutamise viise.

90

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Eesmärk

Kohalike omavalitsuste avalike teenuste hindamise lõpuleviimine, puuduste tuvastamine ja meetmed nende parandamiseks

Hindamise lõpetamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2024

Kohalike omavalitsuste avalike teenuste osutamise tõhususe hindamise lõpuleviimine kooskõlas kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise toetuse rakendamist käsitlevate ministrite kabineti määruste sätetega.

91

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Siht

Koolitatud kohalike omavalitsuste töötajate arv

Ei kohaldata

Arv

0

750

4. kv

2024

Koolitatud kohalike omavalitsuste töötajate arv, nende teadmiste ja kvalifikatsioonide parandamine, metoodiline tugi omavalitsustes töötamiseks pärast halduslikku territoriaalset reformi.

Koolitus ja muud suutlikkuse suurendamise meetmed on ellu viidud teenuste ja kohalike omavalitsuste suutlikkuse hindamise alusel.

92

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Siht

Koolitatud kohalike omavalitsuste töötajate arv

Ei kohaldata

Arv

750

1 300

3. kv

2026

Koolitatud kohalike omavalitsuste töötajate arv, nende teadmiste ja kvalifikatsioonide parandamine, metoodiline tugi omavalitsustes töötamiseks pärast halduslikku territoriaalset reformi.

Koolitus ja muud suutlikkuse suurendamise meetmed on ellu viidud teenuste ja kohalike omavalitsuste suutlikkuse hindamise alusel.

93

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Eesmärk

Piirkondlike tööstusparkide ja tööstuspiirkondade arengu toetusprogrammi vastuvõtmine

Vastu võetud valitsuse määrused ja kooskõlastatud abiprogramm

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

On koostatud ja vastu võetud ministrite kabineti määrused, milles sätestatakse tööstuspiirkondadele antava abi tingimused ja kriteeriumid. Valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

94

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Eesmärk

Lepingute sõlmimine piirkondlike tööstusparkide arendamiseks

Lepingute sõlmimine projektide rakendamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Lepingute sõlmimine piirkonna tööstusparkide arendamiseks era- või avaliku sektori toetusesaajatega, kes on välja töötanud tööstuspargi arendamise strateegia või äriplaani. Valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

95

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Siht

Sõlmitud eellepingud/lepingud

Ei kohaldata

Arv

0

4

4. kv

2025

Vähemalt neli eellepingut/lepingut, mis on allkirjastatud rahvusvaheliselt tunnustatud tööstusparkide käitajate ja/või potentsiaalsete investoritega, meelitades ligi või tehes mittefinantsinvesteeringud vähemalt 85 741 349 euro ulatuses. Valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistavat loetelu ning arvestades asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

96

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Siht

Tööstusparkide/-territooriumide ehitamine piirkondades, kus arendatakse avalikku taristut

Ei kohaldata

Arv

0

4

4. kv

2025

Vähemalt nelja riikliku tööstuspargi/territooriumi ehitamine, sealhulgas vajalike tööstusühenduste rajamine ja nendega seotud võimsuse suurendamine (sealhulgas küte, vesi ja kanalisatsioon, elekter), tööstuspiirkondade lähedal asuvate juurdepääsuteede uuendamine või paigaldamine ning hoonete ja nendega seotud taristu arendamine ärilistel eesmärkidel.

97

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Siht

Uute töökohtade loomine tööstusparkides, kus keskmine palk on vastava majandussektori keskmisest palgast kõrgem

Ei kohaldata

Arv

0

328

3. kv

2026

Pargi haldajate või erainvestorite loodud töökohtade ja palkade loetelu esitamine, mis tõendab uute töökohtade loomist, mille palgad ületavad asjaomases majandussektoris keskmist palka.

98

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Eesmärk

Üürnike ja üürileandjate õigusi tasakaalustava seaduse jõustumine

Eluaseme rentimist käsitleva seaduse jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2021

Üürisid käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine, et tagada üürniku ja üürileandja huvide õiglane tasakaal ning kiirendada üürilepingu kestuse ja üürilepingu sõlmimisega seotud vaidluste lahendamist, mis on eriti oluline selleks, et edendada üüripindade ehitamist ja seeläbi hõlbustada eluaseme taskukohasust.

99

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Eesmärk

Eluaseme taskukohasuse strateegia vastuvõtmine

Valitsus on vastu võtnud eluaseme ja taskukohasuse strateegia

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Eluaseme taskukohasuse strateegia sisaldab tegevussuuniseid, poliitikanäitajaid ja ülesandeid eluaseme kättesaadavuse edendamiseks, lahenduste pakkumiseks erinevat liiki ja erineva sissetulekuga leibkondadele, sealhulgas madalaima sissetulekuga leibkondadele taskukohaste eluasemete pakkumiseks, ning et toetusmehhanismid ja -eeskirjad edendavad nii olemasolevate elamute parandamist kui ka uute elamute väljaarendamist.

100

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Eesmärk

Valitsuse määrus madala üüriga eluruumide ehitamise kohta

Madala üüriga eluruumide ehitamist käsitleva valitsuse määruse jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2022

Jõustunud on ministrite kabineti määrus madala üüriga eluruumide ehitamise kohta, et määrata kindlaks toetuse suurus, ulatus ja liik ning abisaajate kriteeriumid.

101

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Siht

Heakskiidetud projektidega hõlmatud korterite arv

Ei kohaldata

Arv

0

300

4. kv

2024

Riiklik arenguasutus Altum peab olema heaks kiitnud vähemalt 300 korteri projektide rahastamise.

Heakskiidetud projektide raames tagatakse madala üüriga eluasemed (hinnanguliselt 4,40 eurot/m²). Heakskiidetud projektid peavad vastama rangetele kvaliteedinõuetele: 1) hoone on energiasäästuhoone; 2) kasutuselevõtu ajal tehakse asjakohane kvaliteedikontroll (akustilised mõõtmised, hoone õhupidavuse mõõtmine).

102

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Siht

Heakskiidetud projektidega hõlmatud korterite arv

Ei kohaldata

Arv

300

467

3. kv

2026

Riiklik arenguasutus Altum peab olema heaks kiitnud vähemalt 467 korteri projektide rahastamise.

Heakskiidetud projektide raames tagatakse madala üüriga eluasemed (hinnanguliselt 4,40 eurot/m²). Heakskiidetud projektid peavad vastama rangetele kvaliteedinõuetele: 1) hoone on energiasäästuhoone; 2) kasutuselevõtu ajal tehakse asjakohane kvaliteedikontroll (akustilised mõõtmised, hoone õhupidavuse mõõtmine).

103

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Siht

Ehitatud korterite arv

Ei kohaldata

Arv

0

300

3. kv

2026

Projektid viidi lõpule 300 korteriga, mis ehitati ja viidi ellu kooskõlas järgmiste spetsifikatsioonidega: 1) hoone on energiasäästuhoone; 2) kasutuselevõtu ajal tehakse asjakohane kvaliteedikontroll (akustilised mõõtmised, hoone õhupidavuse mõõtmine).

104

3.1.1.5.i. Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

Eesmärk

Vastuvõetud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide määratlus

Õigusraamistiku jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Valitsuse vastu võetud õigusraamistiku jõustumine, millega edendatakse kvaliteetse hariduse pakkumist, edendades piirkondlikul tasandil haridusprogrammide ulatuslikku pakkumist ning luues üldkeskharidusasutuste võrgustiku, mis on kooskõlas demograafilise olukorraga. Õigusraamistikuga kehtestatakse minimaalsed kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kriteeriumid (nt õppijate miinimumarv, taristu olemasolu jne) üldkeskharidusasutuste jaoks.

105

3.1.1.5.i. Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

Eesmärk

Kohalike volikogude otsuste vastuvõtmine vähemalt 20 üldkeskharidusasutuse ümberkorraldamise kohta

Otsuste vastuvõtmine kohalikes volikogudes

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Vähemalt 20 üldkeskharidusasutuse saneerimisotsused (ühinemised, haridustaseme muutumine), mille on vastu võtnud kohalikud omavalitsused.

106

3.1.1.5.i. Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

Siht

Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

Ei kohaldata

Arv

0

21

3. kv

2026

Kohalike omavalitsuste loodud 21 üldharidusasutuse infrastruktuuri parandamine vastavalt spetsifikatsioonidele: võib ette näha investeeringuid haridusasutuse füüsilise keskkonna parandamiseks – klassiruumid, mis vastavad hügieeninõuetele, insener-tehniliste võrkude (sh ventilatsioonisüsteemide) rekonstrueerimine, piisava ja energiatõhusa valgustuse tagamine ning muud ergonoomilised ja kaasaegsed hariduskeskkonna lahendused. Neid taaste- ja vastupidavusrahastu kohaseid koolide taristuinvesteeringuid võib kasutada ka infotehnoloogia ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika seadmete ostmiseks, uute täiustatud õppekavade rakendamiseks ning kaug- ja e-õppe rakendamiseks.

107

3.1.1.6.i. Heiteta sõidukite ostmine munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks

Eesmärk

Kohalikele omavalitsustele on vastu võetud toetusprogramm elektribusside ostmiseks munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks.

Valitsuse määrus on jõustunud

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2022

Jõustumine: valitsuse määrused, millega kehtestatakse rakendustingimused kohalike omavalitsuste toetamiseks elektribusside ostmisel kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks.

108

3.1.1.6.i. Heiteta sõidukite ostmine munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks

Siht

Elektrikoolibusside arv lepingute alusel, mis on sõlmitud elektribusside ostmiseks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise ja nendega seotud teenuste osutamise tarbeks

Ei kohaldata

Arv

0

15

3. kv

2023

Lepingute sõlmimine 15 elektribussi ostmiseks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise ja nendega seotud teenuste osutamise tarbeks

109

3.1.1.6.i. Heiteta sõidukite ostmine munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks

Siht

Elektrikooli ostetud BEESide arv

Ei kohaldata

Arv

0

15

4. kv

2025

15 elektrilise koolibussi toimetamine omavalitsustele kui õppijate munitsipaaltranspordi toetuse saajatele

109 a

3.1.1.7.i. Kinnisvaraarendajatele soodsa üürihinnaga eluasemete ehitamiseks laenude andmine

Eesmärk

Rakendusleping ja investeeringu lõpuleviimine

Rakenduskokkuleppe ja üleandmissertifikaadi jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2025

Rakendusleping jõustub ja Läti kannab ALTUMile rahastu jaoks üle 29 020 919 eurot.

109b

3.1.1.7.i. Kinnisvaraarendajatele soodsa üürihinnaga eluasemete ehitamiseks laenude andmine

Siht

Lõplike laenusaajatega sõlmitud juriidilised lepingud.

Ei kohaldata

Protsent

0 %

100 %

2. kv

2026

Altum on sõlminud lõplike kasusaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu rahastusse tehtud investeeringutest 100 % (võttes arvesse haldustasusid).

110

3.1.2.r. Juurdepääs sotsiaal- ja tööhõiveteenustele miinimumsissetuleku reformi toetuseks

Eesmärk

Miinimumsissetulekutoetuse süsteemi edasiarendamist käsitleva strateegilise raamistiku vastuvõtmine

Miinimumsissetulekutoetuse süsteemi edasiarendamise strateegilise raamistiku heakskiitmine ministrite kabineti poolt

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2021

Ministrite kabinet on välja töötanud ja heaks kiitnud miinimumsissetulekutoetuse süsteemi edasiarendamise strateegilise raamistiku, mis hõlmab vähemalt järgmist:

– miinimumsissetulekutoetuse süsteemi parandamise kava aastateks 2022–2024, et tugevdada miinimumsissetuleku arvutamise metoodikat;

– sotsiaalkaitse ja tööturu suunised aastateks 2021–2027, et edendada elanikkonna sotsiaalset kaasatust, vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja vaesust, töötada välja kättesaadavad ja kohandatud sotsiaalteenused ning edendada kvaliteetses töökeskkonnas tööhõive kõrget taset;

– sotsiaalteenuste arengukava aastateks 2021–2023, mille eesmärk on parandada kogukonnapõhiste teenuste osutamist

– puuetega inimeste võrdsete võimaluste edendamise kava aastateks 2021–2023 eesmärgiga töötada välja integreeritud tugisüsteem, mis vastab puuetega inimeste vajadustele.

111

3.1.2.r. Juurdepääs sotsiaal- ja tööhõiveteenustele miinimumsissetuleku reformi toetuseks

Eesmärk

Miinimumsissetulekutoetuse süsteemi parandamiseks tehtud seadusandlike muudatuste jõustumine

Miinimumsissetulekutoetuse süsteemi parandamiseks tehtud seadusandlike muudatuste jõustumine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Miinimumsissetulekutoetuse süsteemi parandamiseks tehtavate seadusandlike muudatuste jõustumine, mis hõlmab järgmist:

miinimumsissetuleku alampiir on vähemalt 20 % mediaansissetulekust;

miinimumsissetuleku künniste (alates 2023. aastast) läbivaatamise kord, mis põhineb mediaansissetuleku muutustel ja tagab, et mediaansissetuleku vähenemise korral miinimumsissetuleku künnist ei muudeta.

112

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Eesmärk

Selliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse hoonete valimine, kus tehakse keskkonnaalaseid kohandusi

Avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste 63 valitud hoonest koosneva loetelu vastuvõtmine, millesse tehakse investeeringuid keskkonna kohandamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2022

Keskkonna juurdepääsetavuse meetmete rakendamiseks valitakse välja 63 riigi- ja kohaliku omavalitsuse hoonet, mis pakuvad avalikke hoolekandeteenuseid või munitsipaalteenuseid (need hooned lisatakse ministrite kabineti määrustesse). Investeering hõlmab meetmeid ligipääsetavuse miinimumstandardi rakendamiseks: tagada funktsionaalsete vaegustega inimestele ja puuetega inimestele juurdepääs keskkonnale ja teabele.

113

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Eesmärk

Lepingute allkirjastamine, et tagada juurdepääs avalikele rajatistele avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste hoonetes

Eelnevalt välja valitud 63 avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse hoones avalikele rajatistele juurdepääsu käsitlevate ehitustööde lepingute allkirjastamine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2024

Asjaomased riigiasutused ja kohalikud asutused sõlmivad lepingud, et tagada juurdepääs rajatistele 63 riigi- ja kohaliku omavalitsuse hoones, kus osutatakse sotsiaalteenuseid või munitsipaalteenuseid.

Lepingud sõlmitakse minimaalse juurdepääsetavuse standardi kehtestamiseks: iga hoone jaoks vajalikud ligipääsetavuselemendid, sealhulgas meetmed, millega tagatakse funktsionaalsete vaegustega inimestele ja puuetega inimestele juurdepääs rajatistele ja teabele (see võib hõlmata mitmesuguste kohanduste loomist või paigaldamist, näiteks visuaalse teabe täiustamist, puuetega inimeste evakuatsioonisüsteemide kohandamist ja pakkumist rambi, pannide, liftide ning kergesti avatavate või automaatsete uste paigaldamise kaudu).

114

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Siht

Ehitustööde lõpuleviimine, et tagada juurdepääs avalikele rajatistele riigi- ja kohalike omavalitsuste hoonetes

Ei kohaldata

Ehituse tarbeks

0

63

2. kv

2026

Viidi lõpule 63 riigi- ja kohaliku omavalitsuse hoone ehitustööd, mis pakuvad sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele hoolekandesektori avalikke teenuseid või munitsipaalteenuseid, ning üleandmisakti allkirjastamine. Meetmed hõlmavad ligipääsetavuse miinimumstandardi rakendamist: funktsionaalse puudega inimeste ja puuetega inimeste juurdepääs rajatistele ja teabele (see võib hõlmata mitmesuguste kohanduste loomist või paigaldamist, näiteks visuaalse teabe parandamine, puuetega inimeste evakuatsioonisüsteemide kohandamine ja pakkumine, rambid, pedaalid, tõstukid, kergesti avatavad või automaatsed uksed).

115

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Eesmärk

Konkreetse sihtrühma valimine, et parandada füüsilist juurdepääsu eluasemele

Võetakse vastu nimekiri valitud 259 puudega inimesest, kes peavad kohandama oma isiklikku eluaset.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2024

Võetakse vastu nimekiri 259 raske või väga raske puudega inimesest ja lapsest, kes saavad asjaomastelt ametiasutustelt oma isikliku eluaseme kohandamiseks toetust.

116

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Eesmärk

Lepingute allkirjastamine puuetega inimeste eluaseme kohandamiseks

Lepingute allakirjutamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2025

Lepingute allkirjastamine 259 raske või väga raske puudega inimese ja puudega laste eluaseme kohandamiseks. Sõlmitud on lepingud juurdepääsuelementide pakkumiseks (näiteks: kaldteede ja liftide paigaldamine, seadmetega varustamine, eluruumide elemendid, ühisruumide kohandamine) 259 inimese eluasemes.

117

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Siht

Puuetega inimestele juurdepääsu tagamine eluasemeturule

Ei kohaldata

Isikud

0

259

2. kv

2026

Kodukeskkonna kohandamine (näiteks kaldteede ja liftide paigaldamine, abivahendite pakkumine ja eluaseme täiustamine, ühisruumide kohandamine) 259 raske või väga raske puudega inimese ja puuetega lapse puhul.

118

3.1.2.2.i. Prognoosimisvahendi väljatöötamine

Eesmärk

Lepingu sõlmimine prognoosimudeli algoritmide väljatöötamiseks, infosüsteemi tehniliste kirjelduste väljatöötamiseks ja süsteemi arendamise järelevalveks

Tehniliste kirjelduste väljatöötamine ja konsultatsiooniteenuste lepingu sõlmimine, milles osalevad Läti ja välismaa ökonomeetria ja matemaatilise modelleerimise eksperdid

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2022

Konkursi alusel lepingu sõlmimine järgmisel eesmärgil:

– töötada välja ökonomeetriline mudel ja metoodika sotsiaaltoetuste, sealhulgas pensionide pikaajaliseks prognoosimiseks;

– koostada tehnilised kirjeldused infosüsteemi väljatöötamiseks;

– jälgida süsteemi arengut.

Sõlmitud leping peab sisaldama järgmiste tulemuste saavutamise ajakava:

– praeguse olukorra hindamise aruanne;

– pensionide prognoosimise matemaatiline mudel;

– praeguse prognoosimisvahendi ja selle potentsiaali hindamine;

– infosüsteemi väljatöötamise tehnilised kirjeldused;

– infosüsteemi arendamise järelevalve kogu projekti vältel.

119

3.1.2.2.i. Prognoosimisvahendi väljatöötamine

Eesmärk

Sotsiaalkindlustuse prognoosimisvahendi infosüsteemi tehniliste kirjelduste lõpuleviimine

Tehniline kirjeldus, mille on heaks kiitnud hoolekandeministeerium ja mis on valmis teabesüsteemi arendajale esitamiseks

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2024

Uue sotsiaalkindlustuse prognoosimise vahendi infosüsteemi tehniliste kirjelduste valmimine. Tehniline kirjeldus peab sisaldama järgmist:

– hindamisaruande praeguse prognoosivahendi ja selle võimaluste kohta ning soovitused uue prognoosivahendi väljatöötamiseks;

tehnilised spetsifikatsioonid süsteemi arendamiseks (tehniline spetsifikatsioon peab sisaldama ka nõuet Agile metoodika kohaldamise kohta süsteemi arendusetapis).

120

3.1.2.2.i. Prognoosimisvahendi väljatöötamine

Eesmärk

Prognoosivahendi väljatöötamine

Sotsiaalkindlustussüsteemi pikaajaliste prognooside jaoks välja töötatud prognoosimisvahend

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2026

Sotsiaalministeeriumi ja tarkvaraarendaja vaheline üleandmisakt allkirjastatakse selleks, et töötada välja prognoosimisvahend sotsiaalkindlustussüsteemi pikaajaliste prognooside jaoks, mis:

nähakse ette võimalus kasutada ja kajastada demograafilist aspekti prognoosides tõhusamalt, mis viib kiirema ja täpsema prognoositulemuseni;

– tugevdada haldussuutlikkust sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

– annab võimaluse lisada varasema mudeliga võrreldes üksikasjalikumad eeldused;

– võimaldab kasutada modelleerimist mujal olemasolevate tulemustega (nt Eurostat), demograafiliste näitajate ja tööturunäitajatega;

- töövahendi haldaja ja kasutajate jaoks on välja töötatud kaks käsiraamatut.

121

3.1.2.3.i. Pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuse kerksus ja järjepidevus

Eesmärk

Standardse konstruktsiooni väljatöötamine

Perekeskkonnale lähedal asuvate pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks välja töötatud projekteerimisülesande ja standardse ehitusprojekti nõuded

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

3. kv

2022

Hoolekandeministeerium on vastu võtnud standardse ehitusprojekti hoonete ehitamiseks, mis on vajalikud pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks perekeskkonna lähedal.

Ehitusprojekt on ette nähtud väga energiatõhusate hoonete (ligi nullenergiahooned) ehitamiseks.

Omavalitsuste käsutuses peab olema standardne ehitusprojekt, mis on juba valmis, vähendades seega projektikulusid.

Projektide lihtsam rakendamine kohalike omavalitsuste jaoks vähendab projektide rakendamisel esinevate viivituste riski.

122

3.1.2.3.i. Pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuse kerksus ja järjepidevus

Siht

Projektide rakendamist käsitlevate lepingute sõlmimine

Ei kohaldata

Lepingute arv

0

6

2. kv

2023

Rahandus- ja lepinguamet on sõlminud vähemalt kuus lepingut uute kohtade loomiseks pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks perekeskkonna lähedal.

123

3.1.2.3.i. Pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuse kerksus ja järjepidevus

Siht

Uute kohtade pakkumine pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks perekonna läheduses 408 pensioniealisele isikule

Ei kohaldata

Kohtade arv

0

408

2. kv

2026

Uute kohtade loomine pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks perekeskkonna lähedal 408 pensioniealisele inimesele (26 hoonet, mis on ehitatud maksimaalselt 16 inimesega hoone kohta).

Nende hoonete ehitamisel tagatakse, et igal hoonel on vähemalt eelnevalt kindlaks määratud miinimumvarustus, näiteks koduseadmed ja mööbel.

124

3.1.2.4.i. Sotsiaal- ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste koostoime arendamine, et tugevdada funktsionaalsete vaegustega inimeste toimetulekuvõimet

Eesmärk

Vastuvõetud kutsealase rehabilitatsiooniteenuse kirjeldus

Kutsealase rehabilitatsiooni teenuste kirjelduse vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2023

Riikliku sotsiaalse integratsiooni ameti nõuandekomisjon on vastu võtnud ja sotsiaalse integratsiooni amet on heaks kiitnud sellise kutsealase rehabilitatsiooni teenuse kirjelduse, mis edendab uue hariduse või oskuste võimalikult kiiret säilitamist, uuendamist ja omandamist tööturule naasmiseks, edendades klientide ohutust.

125

3.1.2.4.i. Sotsiaal- ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste koostoime arendamine, et tugevdada funktsionaalsete vaegustega inimeste toimetulekuvõimet

Eesmärk

Hoonete infrastruktuuri kohandamine, sealhulgas keskkonna kättesaadavuse ja energiatõhususe edendamine ning tehniliste ja materjaliseadmete täiustamine

Kahe hoone kohandamine, kus tuleb parandada taristut, sealhulgas keskkonnaalast ligipääsetavust ja energiatõhusust, ning tehniliste ja materiaalsete seadmete täiustamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

1. kv

2026

Taristut ja logistilist varustust on täiustatud hoonetes, kus osutatakse teenuseid, et edendada funktsionaalsete vaeguste all kannatavate inimeste vastupanuvõimet, sealhulgas:

– Slokase tänava 61, Jūrmala keskkonna kohandamise meetmed;

– suurem energiatõhusus Dubultu hoone väljavaates 71, Jūrmala.

126

3.1.2.4.i. Sotsiaal- ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste koostoime arendamine, et tugevdada funktsionaalsete vaegustega inimeste toimetulekuvõimet

Eesmärk

Vastu on võetud ja heaks kiidetud uus sotsiaalse ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste standard, et edendada funktsionaalse puudega inimeste vastupanuvõimet.

Kiidetakse heaks uus rehabilitatsiooniteenuse standard

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2026

Riikliku sotsiaalse integratsiooni ameti nõuandekomisjon on vastu võtnud ja riiklik sotsiaalse integratsiooni amet on heaks kiitnud uue sotsiaalse ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste standardi, et edendada funktsionaalsete häiretega inimeste vastupanuvõimet (pädevuste arendamise programm ja kutsealase rehabilitatsiooni teenus), sealhulgas katseprojektide teenuste vastuvõtmise ja projekti materiaalse baasi kasutamise kaudu.

127

3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Eesmärk

Riikliku tööhõiveameti klientidele (töötud, tööotsijad, töötuse ohus olevad isikud) on loodud digitaalsetele oskustele keskenduv ümberõppe ja oskuste täiendamise pakkumine, et elavdada majandust töövõimalusterohkelt, rakendades aktiivseid tööturupoliitika meetmeid.

Riikliku tööhõiveameti klientide uute ümberõppe- ja täiendõppevõimaluste (sh digioskuste) pakkumise vastuvõtmine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

2. kv

2023

Läti koolituskomisjoni koosolekul võeti vastu ümberõppe- ja kvalifikatsiooni tõstmise programmide pakkumine Läti tööhõiveteenistuse klientidele (töötud, tööotsijad, töötuse ohus olevad isikud) kooskõlas aktiivse tööturupoliitika meetmetega töösõbraliku majanduse taastamiseks.

128

3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Eesmärk

Oskuste hindamise digivahendi väljatöötamine

Digivahendi väljatöötamine ja rakendamine

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

4. kv

2023

Riiklik tööhõiveamet on välja töötanud ja rakendanud digitaalse hindamisvahendi, et parandada oskuste profileerimise süsteemi, mis tagab ameti klientide oskuste ja pädevuste hindamise, et viia lõpule ümberõppe ja oskuste omandamise asjakohane pakkumine, sõltuvalt inimese teadmiste ja oskuste tasemest.

Ametis praegu kasutatavat kliendiprofiili koostamise meetodit täiendatakse digioskuste hindamise vahendiga (testidega) ning testide tulemusi kasutatakse kliendi karjäärinõustamise protsessis ja individuaalse koolituspakkumise ettevalmistamisel.

129

3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Siht

Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste oskuste parandamine

Ei kohaldata

Arv

0

10 000

1. kv

2025

10 000 töötut, tööotsijat ja töötuks jäämise ohus olevat inimest, kellel on paremad oskused, nagu on kinnitanud riigi tööhõiveameti kliendiarvestussüsteem

130

3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Siht

Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste oskuste parandamine

Ei kohaldata

Arv

10 000

20 450

3. kv

2026

20 450 töötut, tööotsijat ja töötuks jäämise ohus olevat inimest, kellel on paremad oskused, nagu on kinnitanud riigi tööhõiveameti kliendiarvestussüsteem

130a

3.1.2.6.i. Tehniliste abivahendite kättesaadavuse hõlbustamine

Siht

Tehnilised abivahendid funktsionaalsete vaegustega isikutele

Ei kohaldata

Arv

0

10 474

2. kv

2026

Funktsionaalsete vaegustega isikutele on antud 10 474 tehnilist abivahendit.

D. KOMPONENT 4. TERVISHOID

Läti taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud tervishoiusüsteemi ja selle inimressursside vastupanuvõime, juurdepääsetavuse, kvaliteedi ja kulutasuvusega. Õigeaegne ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele on piiratud, eriti haavatavate rühmade puhul. Läti on teatanud suurest rahuldamata vajadusest tervishoiuteenuste järele ja märkimisväärsetest omaosalusmaksetest. Halbade tervisenäitajate teine oluline põhjus on ebatervislik eluviis. Tervishoiutöötajate nappus takistab riiklike tervishoiuteenuste osutamist ja ohustab tervishoiureformide edukust. Neid probleeme on süvendanud eelkõige COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis.

Komponendi eesmärk on parandada tervishoiuteenuste vastupidavust ja kättesaadavust, i) töötades välja raamistiku ja vajaliku taristu integreeritud tervishoiuteenuste osutamiseks, tagades tervishoiuasutuste suutlikkuse kriisiolukordadega kohanemiseks, ii) töötades välja paremaid teenuste osutamise mudeleid ning iii) parandades tervishoiutöötajatele inimressursside tagamist ja kutsealase arengu süsteemi.

Komponent toetab riigipõhise soovituse käsitlemist, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja kättesaadavust, sealhulgas pakkudes täiendavaid inim- ja rahalisi ressursse (riigispetsiifiline soovitus 1, 2020) ning et suurendada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust, kvaliteeti ja kulutõhusust (riigispetsiifiline soovitus 2, 2019).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 4.1.1.r: Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus

Meetme eesmärk on arendada välja inimkeskne, terviklik ja integreeritud tervishoiusüsteem ning tagada selle jätkusuutlikkus ja vastupidavus.

Reform hõlmab uute mudelite väljatöötamist tõhusate integreeritud tervishoiuteenuste osutamiseks kõigil tervishoiutasanditel (esmane, teisene ja kolmanda taseme tervishoid). Reformi eesmärk on töötada välja integreeritud hoolduse soovitused ja epidemioloogiline ohutusraamistik.

Investeerimisstrateegia, milles määratakse kindlaks taristuinvesteeringute vajadused, koostatakse 31. detsembriks 2022. Reform hõlmab ka haiglateenuste osutamise hindamist vastavalt haigla tasandile ja haiglateenuste kaardistamist. Need elemendid koos integreeritud ravisoovituste ja epidemioloogilise ohutusraamistikuga on eeltingimused kavandatud investeeringuteks haiglatesse ja teisestesse ambulatoorsetesse keskkondadesse vastavalt investeeringule: 4.1.1.2.i ja 4.1.1.3.i.

Onkoloogia valdkonnas tagatakse meetmega ühtse metoodilise juhtimise kasutuselevõtmine, luues Läti vähiravikeskuse ja valmistades ette selle sertifitseerimist, samuti tagades ühise juhtimise, ravi ja hoolduse ning luues onkoloogiliste patsientide ravile ja hooldusele spetsialiseerunud haiglate võrgustiku.

Genoomiprojekti tehtavate investeeringutega luuakse kooskõlas Euroopa algatusega „1+ miljonit genoomi“ (1+MG) Läti kodanike genoomi võrdlusandmete representatiivne kogu, kuhu kogutakse Läti kodanike poolt annetatud geneetilised proovid. Selle eesmärk on tugevdada Läti geneetilist teadustegevust ja digitaalset suutlikkust, et hõlbustada nende andmete turvalist sobitamist ja analüüsi Euroopa 1+MG taristu raames.

Integreeritud ja patsiendikeskse tervishoiu edendamiseks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja ressursitõhususe parandamiseks töötatakse koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga välja digitaalse tervishoiu sektori strateegia. See strateegia on edasiliikumiseks, et töötada tervishoiusektoris välja ja võtta kasutusele digitaalsed lahendused, mis on ohutud ning vastavad tööstuse ja selle kasutajate vajadustele.

Reform tuleb ellu viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 4.1.1.1.i. Rahvatervisealaste teadusuuringute toetamine

Meetme eesmärk on parandada rahvatervisepoliitika kavandamist ja rakendamist, sealhulgas tagada epidemioloogiline ohutus patsiendikesksete jätkusuutlike integreeritud tervishoiuteenuste arendamise kaudu.

Investeering koosneb kolmest uuringust. i) Antimikroobse resistentsuse valdkonna uuring, et teha kindlaks kõige tõhusamad sekkumis- ja seiremeetodid. ii) Uuring, millega tehakse kindlaks vaktsineerimisest hoidumise põhjused, et tagada vaktsineerimise laiem ulatus ja vähendada nakkushaiguste leviku riski Lätis. iii) nakkushaiguste valdkonnas uuring nakkusohu ja nende mõju kohta rahvatervise näitajatele.

Nende uuringute peamised tulemused peaksid olema aluseks rahvatervise poliitika parandamisele. Nende tulemuste põhjal oodatakse muudatusi õigusraamistikus, metoodikas ja soovitustes.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 4.1.1.2.i. Ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine

Meetme eesmärk on tugevdada tervishoiusektori vastupanuvõimet ja teenuste kättesaadavust, arendades välja integreeritud tervishoiuteenuste jaoks vajaliku taristu, tagades tervishoiuasutuste suutlikkuse kriisiolukordadega kohanemiseks ning jätkusuutlike ja kvaliteetsete riigi rahastatavate tervishoiuteenuste jätkumise. Haiglataristusse tehtavate investeeringute eesmärk on parandada nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete teenuste kättesaadavust.

Investeeringuid on kavas teha kolme ülikoolikliinikusse ja seitsmesse piirkondlikusse haiglasse, et parandada nende taristut ja varustust. Investeeringud põhinevad integreeritud hooldust ja epidemioloogilisi ohutusnõudeid käsitlevatel soovitustel ning on kooskõlas tervishoiutaristu arendamise investeerimisstrateegiaga aastateks 2021-2027. Investeeringuid tehakse uute ruumide renoveerimiseks, renoveerimiseks ja ehitamiseks ning meditsiinitehnoloogia ja -seadmete hankimiseks.

Investeeringud integreeritud tervishoiualase lähenemisviisi tagamiseks ja epidemioloogilise ohutuse jaoks vajalike kohanduste tegemiseks tehakse kolmes ülikoolikliinikus: Riia Idakliinikhaigla, Paula Stradiņa Kliinikhaigla ja lastekliinikum ning seitse piirkondlikku haiglat: Liepaja piirkondlik haigla; Daugavpilsi piirkondlik haigla, Rēzekne haigla, Põhja-Kurzeme piirkondlik haigla, Jēkabpilsi piirkondlik haigla, Vidzeme haigla ja Jelgava haigla.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 4.1.1.3.i. Teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine

Meetme eesmärk on parandada teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate taristut, et tagada integreeritud teenuste osutamine, epidemioloogiline ohutus ja keskkonnaalane ligipääsetavus.

Investeering seisneb vähemalt 40 teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste osutaja taristusse ja seadmetesse tehtavates investeeringutes.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine

Meetme eesmärk on parandada inimressursside juhtimist ja oskuste täiendamist tervishoiusektoris.

Reform hõlmab inimressursside strateegia väljatöötamist, mis hõlmab terviklikku lähenemisviisi tervishoiutöötajate planeerimisele ja elukestva õppe mudelile, koolituse koordineerimise mehhanismi ja simulatsioonil põhinevat lähenemisviisi koolitusele. Tervishoiusektori inimressursside strateegia põhineb inimressursside kaardistamisel.

Strateegia hõlmab selliseid meetmeid nagu uue palgamudeli väljatöötamine, meditsiinilise põhikoolituse pakkumine ja elukohad vastavalt nõudlusele, säilitamise meetmed ning inimressursside andmebaasi väljatöötamine. Reformiga luuakse ka meditsiiniharidussüsteemi tugevdamise raamistik, millega nähakse ette jätkuõppe jätkusuutliku mudeli ja koordineerimismehhanismi kasutuselevõtmine, et tagada hariduse sisu kvaliteet ja seda jälgida, samuti simulatsioonil põhinev lähenemisviis kõigil haridustasanditel. Töötatakse välja IT-vahend tervishoiutöötajate tulevaste vajaduste prognoosimiseks.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2024.

Investeering: 4.2.1.1.i. Inimressursside arendamise süsteemi rakendamise toetamine

Meetme eesmärk on töötada välja ühine lähenemisviis tervishoiualasele jätkuõppele ning võtta kasutusele simuleerimismeetod tervishoiusüsteemis.

Investeering seisneb koordineerimismehhanismi loomises ja hõlmab selliseid aspekte nagu metoodiline juhtimine, haridussisu kvaliteedikontroll ja jätkusuutlik rahastamine.

Investeeringuga tagatakse ka tegevuskava väljatöötamine simulatsioonil põhineva lähenemisviisi rakendamiseks arstide koolitamisel. See lähenemisviis võimaldab simuleerida erinevaid tegelikke olukordi, võimaldades seega tulevastel ja olemasolevatel meditsiinitöötajatel oma oskusi edasi arendada.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 4.3.1.r. Tervishoiu jätkusuutlikkus, juhtimise tugevdamine, tervishoiuressursside tõhus kasutamine, riigi tervishoiusektori kogueelarve suurendamine

Meetme eesmärk on parandada riigi rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise tõhusust, tagades teenuste kättesaadavuse ja luues riigi rahastatavate teenuste süsteemse muutmise mehhanismi.

Reform seisneb teenuselaborite süsteemi loomises erinevate teenusemudelite testimiseks ja hindamiseks. Meede hõlmab praeguse olukorra uurimist, probleemide kindlakstegemist ja hindamist ning lahenduste, näiteks uute teenusemudelite väljatöötamist. Uusi teenusemudeleid katsetatakse ja võrreldakse olemasoleva teenusega. Hinnatakse mudelite lühi- ja pikaajalist kasu ning tõhususe kasvu. Tulemuste põhjal loodetakse katsetada ja hinnata 10 uut teenusemudelit, mille süvalaiendamine on osa riigi tasuliste teenuste paketist.

Reform tuleb ellu viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 4.3.1.1.i. Teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamise ja parandamise toetamine

Meetme eesmärk on teha kindlaks nõrgad kohad riiklikult tasustatavate teiseste tervishoiuteenuste osutamisel.

Investeering koosneb uuringust, mis käsitleb riiklikult tasustatavate teiseste tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, haiglavälise teisese ravi vajaduste ja haldusreformi rakendamisega seotud probleemide kaardistamist ning poliitiliste soovituste väljatöötamist.

Investeering tuleb teha 31. detsembriks 2024.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
131	4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus	Eesmärk	Digitaalsete terviseteenuste strateegia vastuvõtmine	Digitaalsete terviseteenuste strateegia vastuvõtmine tervishoiuministeeriumi poolt	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Eesmärk loetakse saavutatuks pärast seda, kui tervishoiuministeerium on digitaalse tervisestrateegia heaks kiitnud. Strateegia töötatakse välja kooskõlas rahvatervise suunistega aastateks 2021-2027 ja digiülemineku suunistega aastateks 2021-2027. Strateegia sisaldab tegevuskava ja järelevalveraamistikku. Strateegia hõlmab selliseid aspekte nagu tervishoid, andmete kasutamine teadusuuringuteks, andmete ühine kasutamine, andmehaldus, rahvatervise sektori IT-süsteemid ja -lahendused, erasektori IT-süsteemid, piiriülene andmevahetus ja digioskused.
132	4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus	Eesmärk	Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiuteenuste osutamise mudeli väljatöötamine investeerimisstrateegia ja soovituste väljatöötamise kaudu integreeritud ja epidemioloogiliselt ohutu tervishoiu arendamiseks	Tervishoiuministeeriumi heakskiidetud integreeritud tervishoiu näidisdokumendid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Integreeritud tervishoiuteenus luuakse pärast seda, kui tervishoiuministeerium on välja töötanud ja heaks kiitnud järgmised dokumendid: 1) lisatakse investeerimisstrateegia taristuinvesteeringute tegemiseks riiklikult rahastatavate tervishoiuteenuste osutamisel, sealhulgas haiglate kaardistamine, et tagada haiglavõrgu reformi jätkumine, võttes sealhulgas arvesse haiglate taseme hindamist; 2) soovitused integreeritud hoolduse lähenemisviisi rakendamiseks; 3) soovitused epidemioloogiliste nõuete kohta.
133	4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus	Eesmärk	Läti elanikkonna genoominäitaja on kindlaks määratud (Läti osalemine projektis „Geome for Europe“ – GoLatvia)	Genoomiviide on kehtestatud Lätis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Tervishoiuministeerium on heaks kiitnud genoomika kavandi, mis tõendab Läti populatsiooni genoomiviite kehtestamist.
134	4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus	Eesmärk	Onkoloogia valdkonna metodoloogilise juhtimise tagamine	Onkoloogia valdkonna ühiste põhimõtete rakendamise metoodilised dokumendid, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2026	Eesmärk saavutatakse pärast seda, kui tervishoiuministeerium on heaks kiitnud dokumendid, millega tagatakse ühtse metoodika kasutuselevõtt onkoloogia valdkonnas.
135	4.1.1.1.i. Rahvatervisealaste teadusuuringute toetamine	Eesmärk	Metoodika vastuvõtmine kolme uuringu jaoks, et parandada rahvatervisepoliitika kavandamist ja rakendamist antimikroobse resistentsuse, vaktsineerimise ja nakkushaiguste valdkonnas	Metoodika vastuvõtmine tervishoiuministeeriumis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Eesmärk loetakse saavutatuks pärast seda, kui tervishoiuministeeriumi allasutus on välja töötanud ühtlustatud uurimismetoodika antimikroobikumiresistentsuse, vaktsineerimise ja nakkuste vähendamise valdkonnas.
136	4.1.1.1.i. Rahvatervisealaste teadusuuringute toetamine	Eesmärk	Rahvatervisealased teadusuuringud, mille eesmärk on parandada rahvatervise poliitika kavandamist ja rakendamist antimikroobikumiresistentsuse, vaktsineerimise ja nakkushaiguste valdkonnas	Rahvatervisealaste uuringute avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Kolm uuringut, mille on läbi viinud ja avaldanud tervishoiuministeeriumi allasutus: 1) antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas antimikroobikumiresistentsuse uurimine, et teha kindlaks kõige tõhusamad sekkumis- ja seiremeetodid; 2) Teha kindlaks vaktsineerimata jätmise põhjused ja 3) nakkushaiguste valdkonnas teha kindlaks nakkusriskid ja nende mõju rahvatervise näitajatele.
137	4.1.1.1.i. Rahvatervisealaste teadusuuringute toetamine	Eesmärk	Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mille eesmärk on parandada rahvatervise poliitika kavandamist ja rakendamist antimikroobikumiresistentsuse, vaktsineerimise ja nakkushaiguste valdkonnas	Rahvatervise poliitika kavandamist ja rakendamist käsitlevate muudetud õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2026	Tuginedes antimikroobikumiresistentsuse, vaktsineerimise ja nakkushaiguste alaste teadusuuringute tulemustele, jõustuvad rahvatervise poliitikaga seotud õigusaktide muudatused, näiteks haiglatele antavad soovitused, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Läti Keskuse töödokumendid, suunised, vaktsineerimisprotsessi parandamine.
138	4.1.1.2.i. Ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine	Siht	Selliste projektide arv, mis said tehnoloogiakomisjonilt positiivse arvamuse seadmete abikõlblikkuse kohta asjaomaste riiklikult rahastatavate teenuste osutamiseks	Ei kohaldata	Arv	0	10	4. kv	2022	Eesmärk loetakse saavutatuks tervishoiuministeeriumi positiivse otsusega meditsiinitehnoloogia omandamise ühtlustamise kohta kõigis kümnes ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristut toetavas projektis. See otsus koostatakse kõikide projektide kohta. Kui sellist omandamist ei kavandata, tuleb teha vastav otsus. Kui projekt hõlmab meditsiinitehnoloogia ostmist, on vaja tehnoloogiakomisjoni positiivset arvamust.
139	4.1.1.2.i. Ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine	Siht	Eelarve täitmise saavutamist mõõdetakse ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate taristut parandavate projektide hangetega kogusummas vähemalt 59 800 000 eurot kogueelarvest 149 500 000 eurot.	Ei kohaldata	Miljon eurot	0	59,8	4. kv	2024	Eesmärk loetakse saavutatuks, kui vähemalt 40 % kavandatud projekti kogumahust (59 800 000 eurot) on ellu viidud – edusamme mõõdetakse projektide üldise hanke (lõpetatud projektide) alusel, võrreldes kolme ülikoolikliiniku ja seitsme piirkondliku haigla taristusse ja seadmetesse terviklike ja jätkusuutlike integreeritud tervishoiuteenuste osutamise tagamise eesmärgil teha kavandatud investeeringute kogumahuga 149 500 000 eurot.
140	4.1.1.2.i. Ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine	Siht	Parandatud taristuga haiglate arv	Ei kohaldata	Arv	0	10	3. kv	2026	Eesmärk loetakse saavutatuks, kui arendusprojektid kolmes ülikoolikliinikus ja seitsmes piirkondlikus haiglas viiakse lõpule vastavalt iga projekti tehnilisele kirjeldusele. Nende projektide eesmärk on tagada vajalik taristu integreeritud tervishoiuteenuste jaoks, tervishoiuasutuste suutlikkus kriisiolukordadega kohanemiseks ning riigi rahastatavate kestlike ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumise jätkumine.
141	4.1.1.3.i. Teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine	Siht	Parandatud taristuga teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate arv		Arv	0	20	4. kv	2024	Eesmärk loetakse saavutatuks pärast teiseste ambulatoorsete tervishoiuasutuste arendusprojektide lõpuleviimist, mille eesmärk on parandada 1) epidemioloogilist ohutust, 2) juurdepääsetavust või 3) integreeritud hooldusteenuste taristut.
142	4.1.1.3.i. Teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine	Siht	Parandatud taristuga teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate arv	Ei kohaldata	Arv	20	40	3. kv	2026	Eesmärk loetakse saavutatuks pärast teiseste ambulatoorsete tervishoiuasutuste arendusprojektide lõpuleviimist, mille eesmärk on parandada 1) epidemioloogilist ohutust, 2) juurdepääsetavust või 3) integreeritud hooldusteenuste taristut.
143	4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine	Eesmärk	Inimressursside arendamise strateegia	Läti ametiasutused on vastu võtnud ulatusliku tervishoiutöötajate strateegia, mis sisaldab elukestva õppe ja tervishoiutöötajate planeerimise mudeleid.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kooskõlas ministrite kabineti kodukorraga võeti sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega konsulteerides vastu inimressursside arendamise strateegia. Tervishoiutöötajate strateegiaga luuakse raamistik tervishoiutöötajate planeerimise mehhanismi väljatöötamiseks, sealhulgas vajadus bakalaureuse- ja kraadiõppekohtade järele, töökindel teabesüsteem, mis sisaldab ajakohast teavet meditsiinitöötajate oskuste ja pädevuste arengu kohta nende karjääri jooksul, ning elukestva õppe tõhusat kavandamist ja juhtimist. Strateegias sätestatakse ka tervishoiuteenuste tasustamismudeli põhimõtted.
144	4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine	Eesmärk	Tervishoiusektori inimressursside kaardistamist käsitleva dokumendi vastuvõtmine	Inimressursside kaardistamise dokumendi on välja töötanud ja heaks kiitnud tervishoiuministeerium	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Tervishoiusektori inimressursside kaardistamine on lõpule viidud. Kaardistamine hõlmab üksikasjalikku teavet tervishoiutöötajate arvu kohta, kes töötavad eri teadusharudes, avalikus ja erasektoris kõikidel ravitasanditel. Kaardistamine hõlmab ka üksikasjalikku teavet tervishoiutöötajate töökoormuse ja jätkuõppe kohta, tõstes esile hinnatud kvalifikatsioonitasemete kriitilisi aspekte ning valmisolekut tulla toime tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste uuendustega.
145	4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine	Eesmärk	Rakendatakse uut tervishoiutöötajate tasustamise mudelit	Uue tervishoiutöötajate tasustamise mudeli rakendamist tagava seaduse/määruse jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Tervishoiutöötajate uus tasustamismudel hõlmab läbipaistvat palga arvutamise mehhanismi ja ühtlustab kogu tervishoiusektori palgad; lahendused läbipaistvuse, õigluse ja palkade järkjärgulise tõstmise tagamiseks, et parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
146	4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine	Eesmärk	Tervisesektori tööjõu planeerimise mudeli vastuvõtmine	Tervisesektori tulevaste tööjõuvajaduste prognoosimise mudeli vastu- ja kasutuselevõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Tervishoiuministeeriumi koostatud ja heaks kiidetud mudel (IT-vahend) tervishoiutöötajate tulevaste vajaduste prognoosimiseks. Mudelit tuleb kasutada planeerimise eesmärgil. Mudelis esitatakse elanikkonna prognoositavatel tervishoiuvajadustel ja tervishoiuteenuste osutamise korraldamisel põhinevad hinnangud järgmise kohta: -Vajadus tervishoiutöötajate järele eriala ja geograafilise piirkonna/tegevuskoha järgi; -Vajadus tervishoiutöötajate kutsealase arengu järele; -Eeldatavad puudujäägid tööjõu pakkumises.
147	4.2.1.1.i. Inimressursside arendamise süsteemi rakendamise toetamine	Eesmärk	Tervishoiutöötajate koolituse koordineerimismehhanism on loodud	Tervishoiutöötajate pideva koolituse koordineerimismehhanism, mis tagab asjaomaste asutuste vahelise koostöö, metoodilise juhtimise ja kvaliteedikontrolli, mille on loonud tervishoiuministeerium	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Koordineerimismehhanismi loomine jätkuõppe haldamiseks, mida tõendavad tervishoiuministeeriumi asjakohased tõendavad dokumendid (nt korraldused, otsused). Töötatakse välja täiendõppe korralduslik mudel, mis keskendub koolituse sisule, koolituse vormile, vajalikele rajatistele ja seadmetele (nt simulatsioonid, virtuaalreaalsuse kasutamine jne) ning haridusasutuste, kliinikumide, piirkondlike haiglate ja muude peamiste sidusrühmade vahelistele koostöömehhanismidele. Kehtestatakse organisatsiooniline mudel, juhtimisstruktuur ning selged vastutusalad ja vastutus. Koolitusteenuste hankimise suunised, samuti koolituse kvaliteedistandardid ning järelevalve- ja hindamissüsteem.
148	4.2.1.1.i. Inimressursside arendamise süsteemi rakendamise toetamine	Eesmärk	Tervishoiualases õppeprotsessis kasutusele võetud simulatsioonimeetod	Tervishoiualases õppeprotsessis kasutusele võetud simulatsioonimeetod	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2026	Eesmärk loetakse saavutatuks, kui terviseministeerium on heaks kiitnud tegevuskava või suunised simulatsioonide rakendamiseks kõikides meditsiinihariduse etappides.
149	4.3.1.r. Tervishoiu jätkusuutlikkus, juhtimise tugevdamine, tervishoiuressursside tõhus kasutamine, riigi tervishoiusektori kogueelarve suurendamine	Eesmärk	Koordineerimismehhanism, mis on heaks kiidetud uute tervishoiuteenuste osutamise mudelite hindamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks	Koordineerimismehhanism tervishoiuministeeriumi väljatöötatud ja heaks kiidetud uute tervishoiuteenuste osutamise mudelite hindamiseks ja rakendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Loodud on tervishoiuministeeriumi või selle allasutuse koordineeriv üksus. Komisjon tagab, et tööstuse esindajad kaasatakse ekspertidena ettepanekute väljatöötamisse (nt töörühm või järelevalvenõukogu). Üksuse eesmärk on koordineerida tööd, et töötada välja, rakendada ja hinnata uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid, mille eesmärk on tagada riiklikult rahastatavate tervishoiuteenuste parem ja tõhusam osutamine kõikidel tasanditel, tagades teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi riigi rahastatavate teenuste süsteemi muutmise mehhanismi loomise kaudu.
150	4.3.1.r. Tervishoiu jätkusuutlikkus, juhtimise tugevdamine, tervishoiuressursside tõhus kasutamine, riigi tervishoiusektori kogueelarve suurendamine	Siht	Uute tervishoiuteenuste osutamise mudelite süvalaiendamine riiklikult rahastatavate tervishoiuteenuste osana	Ei kohaldata	Arv	0	10	3. kv	2026	Avaliku sektori rahastatavate tervishoiuteenuste osana töötati välja ja integreeriti kümme uut tervishoiuteenuste osutamise mudelit. Iga mudeli puhul on tervishoiuministeeriumi, riikliku tervishoiuteenistuse ja muude allasutuste ning muude sidusrühmade esindajatest koosnev töörühm teinud järgmist: -hinnanud olukorda; -töötanud välja mudeli; -mudelit katsetanud; -hinnanud lühi- ja pikaajalist kasu; -koostanud rakendusprotokollid. Katseprojektide tulemuste põhjal koostatakse ettepanek asjaomaste meetmete rakendamiseks vajaliku täiendava riigieelarve kohta. Ettevalmistamisel võetakse arvesse valitsuse eelarvetaotlust koos kõigi muude iga-aastase ja keskpika perioodi eelarve ettepanekutega.
151	4.3.1.1.i. Teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamise ja parandamise toetamine	Eesmärk	Teiseste haiglaväliste tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust käsitleva uuringu metoodika vastuvõtmine	Metoodika vastuvõtmine tervishoiuministeeriumis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Eesmärk loetakse saavutatuks pärast seda, kui tervishoiuministeerium on heaks kiitnud metoodika, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks, mille eesmärk on hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, sealhulgas haiglavälise teisese tervishoiuteenuse taseme kaardistamist ja territoriaalse haldusreformi mõju.
152	4.3.1.1.i. Teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamise ja parandamise toetamine	Eesmärk	Uuring haiglaväliste teiseste tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja kättesaadavuse kohta	Tervishoiuministeeriumi avaldatud uuring teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Tervishoiuministeeriumi korraldatud ja avaldatud uuring, mis hõlmab haiglavälise keskhariduse kvaliteedi, kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse hindamist, sealhulgas haiglavälise teisese tervishoiuteenuse taseme kaardistamist ja territoriaalse haldusreformi mõju. Uuring hõlmab tervishoiusüsteemi hindamist ja ettepanekuid süsteemseks parandamiseks.
153	4.3.1.1.i. Teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamise ja parandamise toetamine	Eesmärk	Haiglavälise keskhariduse uuringu kvaliteedi, kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse tulemuste integreerimine tervishoiupoliitika arengusse	Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mille eesmärk on parandada haiglavälise keskhariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja kättesaadavust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Tuginedes uuringute tulemustele, mis käsitlevad haiglavälise teisese ravi kvaliteeti, kättesaadavust ja juurdepääsetavust, rahvatervise poliitikaga seotud õigusaktide muudatuste jõustumist, soovitusi haiglatele ja teenuste osutamise kavandamise dokumente.

E. KOMPONENT 5. MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE JA TOOTLIKKUSE REFORM

See Läti taaste- ja vastupidavuskava komponent koosneb kahest alajaost, milles käsitletakse vastavalt innovatsiooni ja kõrgharidusega seotud peamisi probleeme. Peamised innovatsiooniga seotud probleemid on vähene investeerimine innovatsiooni, eelkõige erasektoris, nõrgad teadus- ja ärisidemed, kõrge kvalifikatsiooniga töötajate puudus ja innovatsioonisüsteemi juhtimise killustatus. Peamine kõrgharidusega seotud probleem on killustatud kõrgharidusmaastik, mis koosneb suhteliselt suurest hulgast väikestest asutustest, mille rahastamine on nii ebapiisav kui ka ebatõhus. See tähendab, et enamikul kõrgkoolidel puuduvad vahendid kvaliteetse hariduse pakkumiseks ja kõrgekvaliteediliste teadusuuringute jaoks kriitilise massi loomiseks. Peale selle on olemas ülikoolide mitteoptimaalne juhtimismudel, kus välised sidusrühmad on vähe esindatud ja puuduvad atraktiivsed akadeemilised karjäärivõimalused, piirates haridus-, teadus- ja innovatsioonivaldkonna inimressursse.

Komponendi eesmärk on suurendada tootlikkust teadus- ja arendustegevusse tehtavate suuremate investeeringute kaudu, suurendada konkurentsivõimet ning edendada koostööd avaliku sektori, ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja teadusasutuste vahel. Muudatused innovatsioonisüsteemi juhtimises ja nendega kaasnevad erasektori teadus- ja arendustegevuse toetuskavad on suunatud jätkusuutlike innovatsiooni ökosüsteemide loomisele, soodustades seeläbi suuremaid üldisi investeeringuid innovatsiooni. Kõrghariduse laiaulatusliku reformi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tõhusust, Läti teadusuuringute konkurentsivõimet ning pakkuda Läti elanikkonnale pikas perspektiivis paremaid oskusi.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste elluviimist, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas innovatsioonile (riigipõhine soovitus 3, 2019, riigipõhine soovitus 3, 2020) ning suurendada hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust (riigipõhine soovitus 2, 2019).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: 5.1.r. Innovatsioonisüsteemi juhtimine ning erasektori teadus- ja arendustegevusse investeerimise motiveerimine

Meetme eesmärk on võtta innovatsiooni juhtimisel kasutusele ökosüsteemipõhine lähenemisviis. Selle eesmärk on võtta kasutusele toetusvahend, mis võimaldab suurendada teadus- ja arendustegevuse suutlikkust ettevõtetes, edendada sektoriülest koostööd, suurendada innovaatiliste ettevõtete osakaalu ja seeläbi edendada suuremaid erasektori investeeringuid innovatsiooni.

Reform seisneb innovatsiooni juhtimise mudeli loomises, mis tähendab konkreetsete ülesannete andmist asjaomastele institutsioonidele, kes esindavad valitsust, tööstust ja akadeemilisi ringkondi. Innovatsioonisüsteemi põhiülesanded on strateegia kindlaksmääramine, innovatsioonifondi haldamine, andmete kogumine, tulemuslikkuse mõõtmine ja seire ning juhtimismudeli korrapärane ümberhindamine.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2022.

Investeering: 5.1.1.1.i. Täiemahulise innovatsioonisüsteemi juhtimismudeli kasutuselevõtmine

Meetme eesmärk on toetada innovatsioonisüsteemi juhtimise uue mudeli kasutuselevõtmist ja tagada selle pidev toimimine.

Investeeringu eesmärk on mobiliseerida inimressursid, mis on vajalikud kooskõlastatud lähenemisviisi tagamiseks innovatsiooni toetusprogrammide rakendamisel ja nende tulemuslikkuse jälgimisel. Koostatakse kaks analüüsiaruannet, mis hõlmavad kõiki RIS3 valdkondi, sealhulgas innovatsiooni toetusprogrammi tulemuslikkust, ning soovitusi programmi võimalikuks täiustamiseks.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 5.1.1.2.i. Teadusuuringute ja rahvusvahelistumise toetamine

Investeeringu eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse sihtotstarbeliste avaliku sektori investeeringute kaudu, millega edendatakse uute toodete ja tehnoloogiate arendamist ning teadmussiiret majanduses.

Investeeringutest rahastatakse nelja programmi järgmiste soovituslike summadega: i) pädevuskeskuse toetusprogramm 25 miljoni euro ulatuses, ii) teadusuuringute toetusprogramm 47 miljoni euro ulatuses, iii) koostöövõrgustike toetusprogramm (5 miljonit eurot) ja iv) toetusprogramm üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides osalemiseks 31 miljonit eurot. Pädevuskeskuste toetusprogrammi jaoks korraldatakse suletud projektikonkurss. Korraldatakse avalik projektikonkurss, et valida välja ii) erasektori teadus- ja arendustegevuse toetusprogrammi rakendamise eravahendajad, iii) vahendajad koostöövõrgustike toetusprogrammi rakendamiseks ja iv) üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides osalemise tingimustele vastavad projektid. Rõhku pannakse terviklike innovatsiooni ökosüsteemide loomisele, hõlmates olemasolevaid koostöövõrgustikke, tagades strateegilise spetsialiseerumise ja innovatsiooni arendamise kogu kohalikus väärtusahelas, mis tagab Läti ettevõtete tihedama integreerimise üleilmsetesse väärtusahelatesse. Valitud üksustele tehakse ülesandeks i) rakendada erasektori teadus- ja arendusprojektide toetusprogrammi, ii) edendada eksporti, iii) luua võrgustikke ja vahetada kogemusi, iv) rakendada toetusprogrammi osalemiseks ELi tasandi teadusprogrammides ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, v) rakendada toetusprogrammi Läti ettevõtete kaasamiseks ELi tasandi tööstusliitudesse ja IPCEIsse ning vi) koguda toetusesaajatelt andmeid hindamise ja järelevalvetegevuse jaoks.

Investeering peaks tagama uute uuenduslike toodete väljatöötamise ja katma sellised kulud nagu rakendusuuringud, tootearendus, teostatavusuuringud, Euroopa ja rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse projektides osalemise kaasrahastamine. Tagatakse rahastamine osalemiseks kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides, sealhulgas järgmise põlvkonna pilv- ja servandmetöötluse valdkonnas. Valitsusasutus määrab kindlaks üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide jaoks kõige sobivama(d) projekti(d) ja lisab asjakohased sätted käesoleva meetme rakendamisele lisatud tegevuskavasse.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform

Reformi eesmärk on suurendada kõrgharidusasutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Reform hõlmab struktuurimuutusi kolmes sambas: i) juhtimine, mis toimub eraldi akadeemilise ja strateegilise otsustusprotsessi kaudu, milles osalevad ka välisliikmed; ii) rahalised vahendid, mis eraldatakse vastavalt saavutatud tulemustele kooskõlas riiklike prioriteetide ja kõrgharidusasutuste tüpoloogia eesmärkidega; ning iii) inimressursid, arendades akadeemiliste ja teadustöötajate jaoks välja uue ja ühtse karjäärimudeli kooskõlas parimate üleilmsete tavadega ning edendades rahvusvaheliste töötajate, eelkõige Läti diasporaa ligimeelitamist ja tööl hoidmist.

Meetmega tagatakse, et 31. detsembriks 2022 jõustub kõrgharidussüsteemi juhtimise reformi rakendamise õigusraamistik, mis hõlmab i) kõrgharidusasutuste tüpoloogiaid ja teatavale tüübile kvalifitseerumise kriteeriume; ii) kõrgharidusasutuste nõukogude asutamise ja heakskiitmise kord, nõukogude pädevus, selgitades samas senati, rektori ja põhiseadusliku kogu pädevust; iii) uute ülikoolirektorite valimise ja heakskiitmise kord; iv) kõrgharidusasutuste strateegilise spetsialiseerumise kindlaksmääramine.

Heaks tuleb kiita vähemalt neli kõrgharidusasutuste konsolideerimiskava, mis vastavad konsolideerimistoetuste saamise tingimustele (investeering: 5.2.1.1i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused).

Meetmega tagatakse õigusnormide jõustumine, i) millega võetakse kasutusele uus doktorimudel; ii) millega võetakse kasutusele kõrgkoolide ja kolledžite tsükliline institutsiooniline akrediteerimine; iii) millega arendatakse edasi kõrghariduse rahastamismudelit ja iv) millega seotakse riiklik rahastamine teadusasutuste rahvusvahelise hindamise tulemustega.

31. augustiks 2026 rakendavad kõik avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused uut juhtimismudelit, sealhulgas teevad muudatusi sisemistesse juhtorganitesse, kehtestavad kooskõlas seaduse nõuetega rektori valimise kriteeriumid ja nimetavad ametisse juhtkonna.

Investeering: 5.2.1.1.i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused

Investeeringu eesmärk on vähendada kõrgharidusasutuste ja teadusasutuste arvu konsolideerimise kaudu. Kavast rahastatakse toetusi, mis stimuleerivad kõrgharidusasutuste ühinemist.

Kõrgharidusasutuste konsolideerimise heakskiidetud kavad sisaldavad investeerimiskava. See võib hõlmata struktuurimuutustega seotud toetusi; üle 65-aastaste akadeemiliste töötajate töölt lahkumise toetused; digiteerimine, tehnoloogiaarendus, teadus- ja haridustaristu (v.a ehitus) parandamine ja uute pädevusprogrammide loomine.

Investeering võib hõlmata ülikoolide või uurimisinstituutide sõlmitud toetuslepinguid doktoriõppe stipendiumide, doktoriõppejärgsete stipendiumide või teaduslike (professori) toetuste jaoks, samuti asutusesiseseid uurimistoetusi.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
154	5.1.r. Innovatsioonisüsteemi juhtimine ning erasektori teadus- ja arendustegevusse investeerimise motiveerimine	Eesmärk	Pikaajalise riikliku strateegia väljatöötamine iga RIS3-piirkonna liivase ala jaoks Strateegilise juhtnõukogu loomine iga RIS3-piirkonna jaoks	Strateegia on kõigi sidusrühmadega kokku lepitud ja heaks kiidetud. Loodud on aruka spetsialiseerumise strateegia juhtorganid ja valitud nende esindajad.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustuvad asjaomaste õigusaktide muudatused, millega antakse asjaomastele asutustele järgmised ülesanded: Läti investeerimis- ja arenguagentuur (LIDA) vastutab järgmise eest: – pikaajaliste strateegiate väljatöötamine riiklikul tasandil kõigis aruka spetsialiseerumise strateegia valdkondades; – iga-aastaste tegevuskavade väljatöötamine iga aruka spetsialiseerumise strateegia valdkonna jaoks; – strateegilise juhtnõukogu loomine iga aruka spetsialiseerumise strateegia jaoks; – loodud nõukogude tegevuse juhtimine ja koordineerimine; – väärtusahelate valimise metoodika väljatöötamine, sealhulgas kvantitatiivsete kriteeriumide kehtestamine väärtusahelate kõrvaldamiseks. Strateegiline juhtnõukogu iga aruka spetsialiseerumise strateegia jaoks: – tagab kavandatud investeeringute kokkusobivuse aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning riiklikud konkurentsieelised; – koosneb peamistest era- ja avaliku sektori ning teadusvaldkonna osalejatest; – on valitud LIDA poolt kokkuleppel asjaomaste ministeeriumidega. Strateegiline juhtnõukogu valitakse uuesti kord aastas. – Strateegiline juhtnõukogu vastutab aruka spetsialiseerumise strateegiate spetsialiseerumisvaldkondade heakskiitmise eest. Majandusministeerium vastutab järgmise eest: – aruka spetsialiseerumise strateegiate spetsialiseerumisvaldkondade ettevõtlussektori analüüsi- ja järelevalvesüsteemi väljatöötamine ning järelevalvearuannete koostamine.
155	5.1.1.1.i. Täiemahulise innovatsioonisüsteemi juhtimismudeli kasutuselevõtmine	Siht	Vajalike inimressursside tellimine või määramine	Ei kohaldata	Inimeste arv	0	19	4. kv	2023	Majandusministeerium ning Läti investeerimis- ja arenguagentuur sõlmivad lepingu või nimetavad ametisse vähemalt 19 inimest, et tagada kõnealustele asutustele innovatsiooni juhtimisega seotud ülesannete täitmine.
156	5.1.1.1.i. Täiemahulise innovatsioonisüsteemi juhtimismudeli kasutuselevõtmine	Eesmärk	Seirearuande avaldamine, mis sisaldab teavet iga RIS3 valdkonna ja innovatsiooni juhtimise mudeli toimimise kohta.	Avaldatud analüütiline seirearuanne, mille on heaks kiitnud aruka spetsialiseerumise strateegiate spetsialiseerumisvaldkondade strateegilised juhtnõukogud.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2026	Majandusministeerium avaldab: – kaks analüütilist seirearuannet kõigi RIS3 valdkondade kohta, mis sisaldavad andmeid vähemalt ühe aasta kohta, mis sisaldavad ka innovatsiooni toetusprogrammi hindamist ja soovitusi selle täiustamiseks. – üks seirearuanne (mis hõlmab ajavahemikku 2023–2025), mis sisaldab teadusuuringute tugiprogrammi rakendamise ja koostöövõrgustiku toetusprogrammi jaoks valitud erasektori vahendajate tegevuse üldist ja individuaalset hindamist ning uue innovatsiooni juhtimise mudeli toimimise analüüsi.
157	5.1.1.2.i. Teadusuuringute ja rahvusvahelistumise toetusvahend	Eesmärk	Vastu võetud valitsuse määrused	Kõiki nelja toetusprogrammi reguleerivate valitsuse määruste jõustumine				1. kv	2024	Jõustuvad valitsuse määrused, millega reguleeritakse i) pädevuskeskuste toetusprogrammi, ii) teadusuuringute tugiprogrammi, iii) koostöövõrgustike toetusprogrammi ja iv) üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides osalemise toetusprogrammi rakendamist, ning need määrused: – hõlmama valitud vahendajate tulemuslikkuse mõõtmise näitajaid, nagu ligitõmbav erainvesteeringud teadus- ja arendustegevusse, abisaajate ekspordi suurenemine, väljatöötatud toodete arv; ning –määratleda vahendajate vastutus programmi lõplikelt abisaajatelt andmete kogumise eest. Valitsuse määrustes sätestatakse, et vahendajate valimisel teadusuuringute tugiprogrammi ja koostöövõrgustike toetusprogrammi rakendamiseks võetakse arvesse nende vastavust RIS3 spetsialiseerumisstrateegiale, samuti nende suutlikkust korraldada projektikonkursse ja pädevust hinnata projekte oma vastavas teemavaldkonnas. Lisaks näevad nad ette, et pädevuskeskuste tugiprogrammi ja teadusuuringute tugiprogrammi rakendamiseks valitud vahendajad vastutavad järgmiste tegevuste eest: i. erasektori teadus- ja arendustegevuse toetusprogrammi rakendamine; ning ii. lõplikelt abisaajatelt selliste andmete kogumine, mida kasutatakse majandusministeeriumi poolt tehtavaks järelevalveks. Lisaks sätestatakse selles, et koostöövõrgustike toetusprogrammi rakendamiseks valitud vahendajad vastutavad ühe või mitme järgmise tegevuse eest: i. ekspordi edendamise meetmed; ii. võrgustike loomine ja kogemuste vahetamine; iii. ettevõtjate ELi tasandi teadus- ja arendusprogrammides ning rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise toetusprogrammi rakendamine; Ja iv. lõplikelt abisaajatelt selliste andmete kogumine, mida kasutatakse majandusministeeriumi poolt tehtavaks järelevalveks. Lisaks nähakse selles ette, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide osalemise toetusprogrammi raames toetuse lõppsaaja vastutab ühe või mitme järgmise tegevuse eest: i. teadus- ja arendustegevuse toetusprogrammi rakendamine; ii. üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kavandatud osalejate kindlakstegemine ja motiveerimine projektiideede esitamiseks; ning iii. lõplikelt abisaajatelt selliste andmete kogumine, mida kasutatakse majandusministeeriumi poolt tehtavaks järelevalveks.
158	5.1.1.2.i. Teadusuuringute ja rahvusvahelistumise toetusvahend	Siht	Rahastamiskohustus	Ei kohaldata	Miljon eurot	0	98	2. kv	2025	Programmi lõppedes tehakse järgmist: – kinnitus vähemalt 98 miljoni euro suuruse kulukohustuse kohta teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamiseks.
159	5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform	Eesmärk	Kõrgharidusasutuste juhtimise reform	Jõustusid seadusemuudatused kooskõlas kõrgharidusasutuste juhtimise reformiga	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustunud on kõrgharidussüsteemi juhtimise reformi rakendamise õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: – ülikoolide tüpoloogiad ja kriteeriumid teatavat tüüpi kvalifikatsiooni saamiseks; – ülikoolinõukogude loomise ja heakskiitmise kord, nõukogude pädevus, selgitades samas senati, rektori ja põhiseadusliku kogu pädevust; – uute rektorite valimise ja heakskiitmise kord; – ülikoolide strateegilise spetsialiseerumise kindlaksmääramine.
160	5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform	Eesmärk	Kõrgharidusreform	Seadusandlike muudatuste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Parlament on vastu võtnud kõrgharidusseaduse ja teadusuuringute seaduse muudatused ning ministrite kabinet on vastu võtnud valitsuse asjaomaste määruste muudatused seoses järgmisega: – uue doktorimudeli kasutuselevõtt Lätis; – uue akadeemilise karjääri mudeli rakendamine Lätis; – kõrghariduse ja kõrgkoolide tsüklilise institutsioonilise akrediteerimise rakendamine Lätis; – kõrghariduse rahastamismudeli edasiarendamine kolmes sambas; – avaliku sektori rahastamise sidumine teadusasutuste rahvusvahelise hindamise tulemustega.
161	5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform	Siht	Kõrgharidusasutuste konsolideerimine	Ei kohaldata	Number	0	4	2. kv	2023	Haridusministeeriumi heakskiidetud kõrgharidusasutuste konsolideerimiskavad, sealhulgas: investeerimiskava ja konsolideerimistoetuse summa kahe või enama kõrgharidusasutuse sisemise või välise konsolideerimise saavutamise kord ja ajakava, sealhulgas konsortsiumide moodustamise kaudu, kui see on vajalik välise konsolideerimise rakendamiseks. Konsolideerimistoetustest on rahastamiskõlblikud järgmised investeeringud: 1) toetused struktuurimuutusteks; 2) „väljumistoetused“ üle 65aastaste akadeemiliste töötajate töösuhte lõpetamiseks; 3) digiteerimine, tehnoloogiline arendamine, teadus- ja haridustaristu parandamine (v.a ehitustööd); 4) uute tipp-programmide loomine. Konsolideerimiskavade heakskiitmise hindamiskriteeriumid hõlmavad järgmist: – kas on olemas ühine arengustrateegia, ressursside jagamine, õppeprogrammide väljatöötamine, ühiste platvormide loomine – kas on võetud kohustus sisemiseks või väliseks konsolideerimiseks, sealhulgas konsortsiumide moodustamise kaudu, koos selge ajakavaga.
162	5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform	Siht	Juhtimismuutustest mõjutatud avalik-õiguslike kõrgharidusasutuste osakaal	Muudatused on tehtud 100 % avalik-õiguslikes kõrgharidusasutustes kooskõlas kõrgharidusasutuste seadusesse ja sellega seotud valitsuse määrustesse tehtud muudatustega.	%	0	100	3. kv	2026	100 % avalik-õiguslikest kõrgharidusasutustest on rakendanud uut juhtimismudelit, sealhulgas: – vastavalt muudetud põhikirjad ja muud sise-eeskirjad, – sisemised juhtorganid (senat, nõukogu, rektor) tegutsevad vastavalt uuele vastutusalade ja pädevuste jaotusele, – rektori valimise kriteeriumid on seaduse kohaselt läbi vaadatud; – ametisse on nimetatud akadeemilisi ja strateegilisi otsuseid tegev juhtkond.
163	5.2.1.1.i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused	Siht	Konsolideerimistoetused	Ei kohaldata	Sõlmitud konsolideerimistoetuslepingute arv	0	4	3. kv	2026	Kehtestatud on neli konsolideerimiskava, millega tagatakse, et konsolideerimise eesmärgid täidetakse kooskõlas konsolideerimise ja juhtimisega seotud muudatuste jaoks antavate toetuste rakendamise tingimustega.
164	5.2.1.1.i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused	Siht	Alla kirjutatud akadeemilise karjääri toetuslepingud	Ei kohaldata	Alla kirjutatud akadeemilise karjääri toetuslepingute arv	0	315	3. kv	2026	Kõrgkool või teadusasutus on sõlminud 315 toetuslepingut doktorikraadiga, doktorikraadijärgselt ja teadlastega (professor) ühe järgmise tegevuse jaoks: 1) doktoriõppe toetused; 2) doktoriõppejärgsed toetused; 3) teadusstipendiumid (professorid).
165	5.2.1.1.i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused	Siht	Alla kirjutatud asutusesisesed teadus- ja arendustegevuse toetuslepingud	Ei kohaldata	Alla kirjutatud asutusesisesed teadus- ja arendustegevuse toetuslepingute arv	0	90	3. kv	2026	Kõrgkool või uurimisinstituut on sõlminud 90 toetuslepingut asutusesisese teadustöö tegemiseks.

F. KOMPONENT 6. ÕIGUSRIIK

See Läti taaste- ja vastupidavuskava osa koosneb neljast alajaotisest, milles käsitletakse peamisi probleeme, mis on seotud maksukuulekuse, majanduskuritegevuse vastase õiguskaitse, avaliku halduse ja riigihangetega. Peamised maksukuulekusega seotud probleemid on deklareerimata palgad ja tööhõive, maksupettused ja salakaubavedu. Peamised majanduskuritegevusega seotud probleemid on majanduskuritegevuse valdkonnas eriteadmisi omavate uurijate, prokuröride ja kohtunike puudus. Peamised avaliku haldusega seotud probleemid on vajadus tugevdada ja parandada selle suutlikkust, tõhusust, läbipaistvust ja vastutust. Kuigi Läti tulemused riigihangete valdkonnas on üldiselt rahuldavad, on mitmeid probleeme, mis nõuavad täiendavat tähelepanu, nimelt vajadus suurendada riigihankemenetluste tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti, edendada konkurentsi ning tugevdada inim- ja analüüsisuutlikkust, sealhulgas hankijate kutsekvalifikatsioone.

Komponendi eesmärk on vähendada varimajandust ja edendada õiglasemat ettevõtluskeskkonda, parandada kohtusüsteemi kvaliteeti ja tõhusust, eelkõige seoses majanduskuritegevuse vastase võitlusega, ajakohastada avalikku haldust ning parandada riigihangete kvaliteeti, tõhusust ja usaldusväärsust.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste elluviimist, et parandada maksukuulekust (riigipõhine soovitus 1/2019), suurendada avaliku halduse usaldusväärsust ja tõhusust (riigispetsiifiline soovitus 4/2019) ning jätkata edusamme rahapesuvastase raamistiku valdkonnas (riigipõhine soovitus 4/2020).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: 6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas

Selle meetme eesmärk on parandada nõuetele vastavuse riskijuhtimise ja muude varimajanduse vastase võitlusega seotud tegevuste kvaliteeti ja tõhusust mitmesuguste meetmete abil, sealhulgas võttes vastu tervikliku tegevuskava varimajanduse vastu võitlemiseks, võttes kasutusele uue maksumaksjate segmenteerimise süsteemi ning kohandades auditi- ja kontrollitavasid, et paremini vähendada nõuetele mittevastavuse riski. Meede hõlmab ka investeeringuid maksumaksjate käitumise uurimiseks, mida kasutatakse tõhusamate poliitikameetmete väljatöötamiseks maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu.

Reform hõlmab järgmist: a) riikliku töökava vastuvõtmine, et piirata varimajandust aastateks 2021–2022, b) maksumaksja reitingusüsteemi loomine ning sellega seotud auditite ja kontrollide optimeerimine ning riigituluteenuste kohandamine, c) käsiraamatu koostamine deklareerimata palkade riskide tuvastamiseks, d) teadusuuringute ja poliitikasoovituste kasutuselevõtmine varimajanduse valdkonnas.

Reform tuleb ellu viia 30. juuniks 2024.

Investeering: 6.1.1.1.i. Kasutatavate analüütiliste lahenduste ajakohastamine

Selle meetme eesmärk on viia olemasolevad riskisüsteemid üle ühtsesse analüüsiplatvormi ning ajakohastada üksikute maksumaksjate riskisüsteemi ja aktsiisiriski süsteemi.

Investeering hõlmab a) individuaalsete maksumaksjate riskisüsteemi rakendamist, b) aktsiisiriskide juhtimise süsteemi rakendamist ja c) ESKORT süsteemi ülekandmist SAP HANA andmebaasi.

Investeering tuleb teha 30. juuniks 2024.

Investeering: 6.1.1.2.i. Uute analüütiliste süsteemide väljatöötamine

Selle meetme eesmärk on rakendada uus maksumaksjate segmenteerimise süsteem, tagada selle integreerimine maksumaksjate 360-kraadise analüüsisüsteemiga ja selle integreerimine avalikult kättesaadava teabe andmebaasi.

Investeering seisneb IT-süsteemi rakendamises maksumaksjate segmenteerimiseks vastavalt nende vastavusriskile, sealhulgas integreerimises avaldatud andmebaasi ja andmete visualiseerimises elektroonilises deklareerimissüsteemis, b) uue süsteemi integreerimises maksumaksja 360-kraadise analüüsiga.

Investeering tuleb teha 30. juuniks 2024.

Investeering: 6.1.1.3.i. Personali koolitamine tööks analüütilise platvormiga ja nõustamiseks

Meetme eesmärk on pakkuda SRS-spetsialistidele koolitust, et nad saaksid teha koostööd SAP HANA tehnoloogiaplatvormiga.

Investeering seisneb 50 SRSi spetsialisti koolitamises SAP HANA platvormiga töötamiseks. Koolitus on suunatud riskianalüütikutele ja süsteemihalduritele.

Investeering tuleb teha 31. detsembriks 2023.

Reform: 6.1.2.r. Tollikontrollipunktides skaneeritud kujutiste kaug- ja tsentraliseeritud analüüs

Selle meetme eesmärk on ühendada Karsava ja Indra tollikontrollipunktidesse paigutatud raudteekauba röntgenskannerid ühe Riiasse paigaldatud analüüsisüsteemiga, mis võimaldab keskset kaugtuvastust.

Reformiga tagatakse, et 95 % lasti kujutise analüüsist tehakse eemalt BAXE süsteemi kaudu.

Reform tuleb ellu viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 6.1.2.1.i. Raudtee röntgeniaparaatide ühendamine BAXE süsteemiga ja tehisintellekti kasutamine raudteel veetavate kaupade skaneerimiskujutise analüüsimiseks

Selle meetme eesmärk on tagada, et Indra ja Karsava tollikontrollipunktides skaneeritud raudteekauba kujutisi oleks võimalik analüüsida kaugjuhtimise teel.

Investeering seisneb a) Indra ja Karsava tollikontrollipunktides asuvate raudteeskannerite ühendamises BAXE infosüsteemiga ja b) tehisintellekti kasutava röntgenkujutise analüüsimise platvormi väljatöötamises.

Investeering tuleb teha 31. märtsiks 2026.

Investeering: 6.1.2.2.i. Tollilabori suutlikkuse suurendamine

Selle meetme eesmärk on võimaldada tollil tõhusamalt kontrollida salakaubavedu, võltsitud tooteid ja ebaseaduslikke aineid.

Investeering seisneb tollilabori ja Riia lennujaama tollikontrollipunkti varustamises spektrofotomeetriga.

Investeering tuleb teha 31. detsembriks 2022.

Investeering: 6.1.2.3.i. Vastuvõetud postisaadetiste tollikontrolli parandamine lennujaama tollikontrollipunktis

Selle meetme eesmärk on parandada Riia rahvusvahelise lennujaama tollikontrollipunktis vastuvõetud postisaadetiste kontrollimise tõhusust.

Investeering seisneb Riia lennujaama postisorteerimisrajatise varustamises aruka skaneerimis- ja sortimisliiniga.

Investeering tuleb teha 31. märtsiks 2025.

Investeering: 6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas

Selle meetme eesmärk on suurendada tollikontrolli tõhusust, vähendada kontrolliteenuse kasutajate halduskoormust ning kõrvaldada sadama ja kontrollirajatiste vahelise raskeveo raiskamine.

Investeering seisneb integreeritud kontrolliteenuste taristu rajamises Kundzinsala sadamas ja Riias asuvas suures kaubaveosõlmes. Kontrollpunkt nõuab tõhusa ja sujuva kontrolli tagamiseks vajalike kontrolliteenuste ehitamist ning röntgenläbivalgustusseadmete paigaldamist lasti kontrollimiseks.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 6.2.1.r. Rahapesu avastamise, majanduskuritegude uurimise ja kohtumenetluste ajakohastamine

Selle meetme eesmärk on parandada kahtlastest tehingutest teatamise süsteemi tõhusust.

Reform hõlmab a) rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse muutmist, et kõrvaldada kahetsusväärsetest tehingutest paralleelne teatamine nii rahapesu andmebüroole kui ka riigitulude talitusele ning kehtestada sätted uue andmete vastuvõtmise ja analüüsimise süsteemi kohta, b) määruse vastuvõtmist ministrite kabineti poolt, millega nähakse ette kahtlastest tehingutest ja künnisväärtustest teatamise kord ja sisu.

Reform tuleb ellu viia 30. juuniks 2021.

Investeering: 6.2.1.1.i. Rahapesu tõkestamise innovatsioonikeskuse loomine, et suurendada rahapesu avastamist

Selle meetme eesmärk on hõlbustada teadusuuringuid ja teabevahetust rahapesu vastases võitluses osalevate asutuste vahel.

Investeering hõlmab infosüsteemide kasutuselevõttu, spetsiaalsete võimaluste loomist teadmiste jagamiseks ja koostööks, süsteemidevaheliste ühenduste loomist automatiseeritud andmevahetuseks, andmetöötlustaristu loomist ja teadlaste mobiliseerimist analüütiliste lahenduste väljatöötamiseks.

Investeering tuleb teha 31. märtsiks 2025.

Investeering: 6.2.1.2.i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine

Selle meetme eesmärk on suurendada majanduskuritegudega tegelevate õiguskaitseametnike kättesaadavust ja suutlikkust. Meede koosneb nii investeerimis- kui ka reformielementidest.

Investeering hõlmab a) kõnetuvastuse IT-vahendi väljaõpet selle kasutamiseks majanduskuritegude uurimise protsessis, b) õiguskaitseametnike koolitamist kriminaalõigusliku rahapesu vastase tunnistuse saamiseks ning c) õiguskaitseametnike ja üksuste varustamist kaugtööks sobivate elektrooniliste andmetöötlus- ja salvestusseadmetega.

Investeering tuleb teha 31. märtsiks 2025.

Reform seisneb majanduskuritegevuse vastase võitluse tõhustamise tegevuskava rakendamise eduaruande vastuvõtmises. Kava põhineb struktuurireformi programmi raames saadud soovitustel ja seda täpsustab riigipolitsei. Kavas määratakse selgelt kindlaks elluviidavad tegevused, tähtajad ja rakendamise eest vastutavad asutused. Tegevuskavaga tagatakse ka kooskõla rahapesu, terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kava prioriteetidega.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2025.

Investeering: 6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)

Selle meetme eesmärk on parandada kohtusüsteemi inimressursside kvalifikatsiooni, luues kohtunikele, kohtutöötajatele, prokuröridele, prokuröride abidele ja spetsialiseerunud uurijatele (interdistsiplinaarsetes küsimustes) ühtse koolituskeskuse. Meede koosneb nii investeerimis- kui ka reformielementidest.

Reform koosneb a) õiguskoolituskeskuse loomist käsitleva seaduse vastuvõtmisest ja b) õigusemõistmise koolituskeskuse tegevuse pikaajalise rahastamise tagamisest riigieelarveseaduses.

Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2025.

Investeering hõlmab a) koolituskeskuse ruumide remonti ja varustust, b) keerulist lähenemisviisi kohtuasutuse ametialase pädevuse arendamisele ning c) koolitusprogrammide väljatöötamist ja rakendamist.

Investeering tuleb teha 31. juuliks 2026.

Reform: 6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine

Selle meetme eesmärk on astuda esimene samm avaliku halduse ajakohastamisel, mis tähendab selle muutmist tõhusamaks, innovaatilisemaks ja atraktiivsemaks töötamiskohaks, et pakkuda kodanikele paremat poliitikat ja paremaid teenuseid, ning tegeleda uute probleemidega, mis on tekkinud COVID-19 kriisi tõttu.

Reform hõlmab a) avaliku halduse ajakohastamise kava vastuvõtmist, b) kontseptsiooni väljatöötamist ja selle järkjärgulist rakendamist, alustades avaliku halduse tugifunktsioonide tsentraliseerimist, mis on osa moderniseerimiskavast.

Reform tuleb ellu viia 31. augustiks 2026.

Investeering: 6.3.1.1.i. Avatud, läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik avalik haldus

Meetme eesmärk on suurendada ametiisikute pädevust eetika, korruptsioonivastase võitluse, pettuste ennetamise ja huvide konflikti valdkonnas.

Investeering hõlmab a) pädevusraamistiku loomist eetika, korruptsioonivastase võitluse, pettuse ja huvide konflikti ennetamise valdkonnas ning b) vähemalt 16 232 ametiisiku koolitamist eetika, korruptsioonivastase võitluse, pettuste ennetamise ja huvide konflikti valdkonnas.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 6.3.1.2.i. Avaliku halduse professionaalsemaks muutmine ning haldussuutlikkuse suurendamine

Meetme eesmärk on suurendada ametiisikute pädevust klienditeeninduse, juhtimise arendamise, avaliku halduse põhipädevuste, riigihangete haldamise, poliitika kavandamise ja rakendamise, inimressursside ja õiguspraktika valdkonnas.

Investeering hõlmab a) pädevuste arendamise ja koolitusprogrammide loomist ning b) vähemalt 20 011 riigiametniku koolitamist valdkondades, kus riigiametnikel on oskustest puudu.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Investeering: 6.3.1.3.i. Avaliku halduse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine

Selle meetme eesmärk on edendada innovatsioonikultuuri ja suurendada innovatsiooni tulemusi avalikus halduses. Meede koosneb nii investeerimis- kui ka reformielementidest.

Reform koosneb a) reguleeriva raamistiku vastuvõtmisest, et toetada avaliku sektori innovatsiooni ökosüsteemi arendamist, ning b) avaliku halduse innovatsioonilabori loomisest ja käitamisest.

Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.

Investeering hõlmab a) innovatsiooniga seotud valdkondade ekspertide palkamist, b) ühisloomevahendite loomist ja varustamist ning c) mõnede innovatsioonilaboris loodud uuenduste katsetamist.

Investeering tuleb teha 30. septembriks 2025.

Investeering: 6.3.1.4.i. Valitsusväliste organisatsioonide laiendamine, et tugevdada sotsiaalset esindatust ja jälgida avalikke huve

Meetme eesmärk on toetada avaliku sektori algatusi ja dialoogi sotsiaalse vastupanuvõime ja üldsuse huvide kaitsmise valdkonnas.

Investeering seisneb a) valitsusväliste organisatsioonide toetusprogrammi loomises avaliku sektori huvide kaitsmise ja sotsiaalse vastupanuvõime valdkonnas ning b) vähemalt 30 valitsusvälise organisatsiooni sotsiaalse vastupanuvõime ja avaliku sektori huvide kaitsmise alaste kogemuste tugevdamises, arendamises ja parandamises.

Investeering tuleb teha 31. augustiks 2026.

Reform: 6.4.1.r. Riigihankelepingute registri loomine

Meetme eesmärk on suurendada sõlmitud lepingute täitmist ja tegelikku täitmist käsitleva teabe läbipaistvust ja kättesaadavust, parandades seeläbi hankijate ja tarnijate käitumist ning vähendades korruptsiooniohtu riigihangete rakendusetapis.

Reform hõlmab a) riigihangete seaduse muutmist, millega nähakse ette asjakohase lisateabe avaldamine, ning b) tehnilise lahenduse väljatöötamist riigihangete registri jaoks ja selle veebis kättesaadavaks tegemist.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2022.

Reform: 6.4.2.r. Konkurentsikeskkonna parandamine

Selle meetme eesmärk on parandada konkurentsi, vähendada huvide konflikti ja korruptsiooniohtu riigihangetes ning muuta riigihangetes laiemalt kasutatavaks kulutõhususe kriteeriumid.

Reform seisneb hankekomisjonide huvide konflikti käsitlevate nõuete muutmises, lepingute sõlmimise kvalitatiivsete kriteeriumide laiema kasutamise lubamises, turu-uuringute laiema kasutamise lubamises ning pakkujate välistamiskriteeriumide laiendamises.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2021.

Reform: 6.4.3.r. Kutseliseks muutmise strateegia väljatöötamine ja rakendamine

Selle meetme eesmärk on parandada riigihangete kvaliteeti ja tõhusust, optimeerides samal ajal ressursse, mida kasutatakse avaliku sektori hankijate pädevuste, oskuste ja suutlikkuse arendamiseks.

Reform hõlmab a) standarditud kvalifikatsiooninõuete kehtestamist teatavate teenuste osutajatele, mida ei ole veel täpsustatud, b) standardsete vastuvõtmis- ja üleandmisdokumentide kasutamise nõudmist ehitushangete puhul, c) ühtse koolitusprogrammi väljatöötamist avaliku sektori hankijatele, d) nõuete kehtestamist hankekomisjoni pädevusele hangete puhul, mis ületavad teatava lepinguhindade künnise, ja e) riigihangete koondamist valdkondadesse, mida peetakse selle jaoks sobivaks.

Reform tuleb ellu viia 31. augustiks 2026.

Reform: 6.4.4.r. IUB IT- ja analüütilise suutlikkuse suurendamine

Selle meetme eesmärk on parandada ennetusmeetmete tõhusust, et tagada riskantsete riigihangete õigeaegne tuvastamine (st riskide kindlakstegemine konkreetsetes sektorites, konkreetsete avaliku sektori hankijate tegevuses või konkreetsete hangete läbiviimisel).

Reform hõlmab a) kriteeriumide kehtestamist riskantsete turusektorite, klientide ja ostude kindlakstegemiseks ning b) väljaannete haldamise süsteemi rakendamist, mis võimaldab paremat andmeanalüüsi, protsesside optimeerimist ja hankeandmete läbipaistvuse parandamist.

Reform tuleb ellu viia 31. detsembriks 2024.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
166	6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas	Eesmärk	Avaliku sektori asutuste töökava (2021–2022) vastuvõtmine varimajanduse ohjeldamiseks	Riiklike ametiasutuste töökava (2021–2022) vastuvõtmine varimajanduse piiramiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Vastu on võetud riiklike ametiasutuste töökava (2021–2022) varimajanduse piiramiseks. See hõlmab järgmiseid tegevusi: – Registreerimata/ebaseaduslik majandustegevus; – Deklareerimata töö; – Registreerimata tehingud ja kaupade ebaseaduslik liikumine; – Registreerimata/kontrollimata sularaha liikumine; – Maksupettused See keskendub suurima varimajanduse riskiga majandussektoritele, nagu ehitus, kaubandus, teenused, turvalisus, toitlustamine ja majutus, transport.
167	6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas	Eesmärk	Maksumaksja reitingusüsteemi käivitamine, kontrolli optimeerimine	Õigusaktide jõustumine				4. kv	2022	Õigusaktide muudatuste jõustumine, sealhulgas: – on lisatud maksumaksja reitingusüsteemi õigusraamistik, millega on ette nähtud hinnangu avaldamine; – optimeeritud maksukontrollid ja -inspektsioonid, et parandada maksukontrollide ja -inspektsioonide tõhusust.
168	6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas	Eesmärk	Andmepõhiste teenuste kogumi kasutuselevõtt iga maksumaksjate segmenteerimisrühma jaoks	Muudatused riigi maksuameti sise-eeskirjades ja/või teenuste osutamise platvormi(de)s				2. kv	2024	Andmepõhise teenustekorvi kasutuselevõtmine iga maksumaksjate segmenteerimisrühma jaoks.
169	6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas	Eesmärk	Nõuetele vastavuse riskijuhtimise käsiraamatu avaldamine	Muudatused riigi maksuameti sise-eeskirjades				3. kv	2023	Avaldatud on deklareerimata palkadega seotud nõuete täitmisega seotud riskijuhtimise metoodika käsiraamat, mis sisaldab järgmist: – riskihindamise suunised; – ümbrikupalga maksjate tüpoloogia aspektid; – kasutusel olevate ennetus- ja kontrollivahendite aspektid; – deklareerimata töötasu valdkonna kohtuotsuste analüüs.
170	6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas	Siht	Riikliku teadusprogrammi „Varimajanduse vähendamine riigi säästva arengu tagamiseks“ rakendamine		Uuringuaruannete arv	0	5	4. kv	2022	Maksukuulekuse valdkonnas tehakse järgmised uuringud: – Aruanne varimajandust mõjutavate tegurite kohta Lätis, keskendudes kõige olulisematele sektoritele; – Aruanne üksikisikute maksudest kõrvalehoidumist põhjustavate tegurite kohta, sealhulgas analüüs varimajanduse mõju kohta maksukuulekusele; – Esitada maksukuulekuse parandamiseks poliitikasoovitusi seadusandlike, organisatsiooniliste, tehnoloogiliste ja muude paranduste kohta, sealhulgas hinnata kavandatud soovituste finantsmõju; – Aruanne ebaseaduslikust tegevusest saamata jäänud eelarvetulu hindamise kohta, sealhulgas seadusandlikud soovitused ebaseadusliku raharingluse ohu vähendamiseks; – Töötada välja varimajanduse mõõtmise metoodika, kasutades dünaamilist „multi- indicators – multi- cause“ mudelit, sealhulgas jaotus maksuliikide, ettevõtte suuruse ja sektorite kaupa.
171	6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas	Eesmärk	Uurimistulemuste rakendamine	Avaldatud varimajanduse hindamisaruanne	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Avaldatakse esimene hindamisaruanne 2022. aastal välja töötatud metoodika põhjal välja töötatud varimajanduse suuruse kohta.
172	6.1.1.1.i. Kasutatavate analüütiliste lahenduste ajakohastamine	Eesmärk	Täiustatud analüütiliste lahenduste kasutuselevõtmine	Välja töötatud ja rakendatud kõrgetasemelised riskianalüüsisüsteemid				2. kv	2024	Lõpule on viidud järgmised ajakohastamised: Olemasolevad riskisüsteemid on üle viidud ühtsele analüütilisele platvormile. Individuaalsete maksumaksjate riskisüsteem on välja töötatud ja rakendatud. Aktsiisiga seotud riskide juhtimise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. Süsteem ESKORT on üle viidud andmebaasi SAP HANA.
173	6.1.1.2.i. Uute analüütiliste süsteemide väljatöötamine	Eesmärk	Uute analüütiliste süsteemide kasutuselevõtmine	Kasutusele võetakse täiustatud riskianalüüsi süsteem				2. kv	2024	Töötatakse välja ja võetakse kasutusele maksukohustuslaste segmenteerimise IT-süsteem (sealhulgas integreerimine avaldatud andmebaasiga ja andmete visualiseerimine elektroonilises deklaratsioonisüsteemis). Uus süsteem on integreeritud maksumaksja 360-kraadise analüüsiga.
174	6.1.1.3.i. Personali koolitamine tööks analüütilise platvormiga ja nõustamiseks	Siht	Töötajate koolitamine tööks analüütilise platvormiga		Koolitussertifikaatide arv	0	50	4. kv	2023	50 SRS-spetsialisti on saanud koolituse, et teha koostööd SAP HANA platvormiga. Koolitusel keskendutakse SAP HANA raamistikuga töötamise oskustele ja süsteemi haldamise praktilistele oskustele.
175	6.1.2.r. Tollikontrollipunktides skaneeritud kujutiste kaug- ja tsentraliseeritud analüüs	Siht	Läti tollikontrollipunktides läbi vaadatud kaubakujutiste osakaal, mida analüüsitakse kaug- ja tsentraalselt		%	0	95	3. kv	2026	95 % lasti kujutistest analüüsitakse tsentraalselt ja eemalt BAXE süsteemi kaudu.
176	6.1.2.1.i. Raudtee röntgeniaparaatide ühendamine BAXE süsteemiga ja tehisintellekti kasutamine raudteel veetavate kaupade skaneerimiskujutise analüüsimiseks	Eesmärk	Raudtee tollikontrollipunktide skannerid, mis on ühendatud röntgenipiltide vahetamise süsteemiga BAXE	Allkirjastatud vastuvõtudokument				1. kv	2025	Raudteeskannerid Indra ja Karsava tollikontrollipunktides, mis on ühendatud BAXE teabesüsteemiga.
177	6.1.2.1.i. Raudtee röntgeniaparaatide ühendamine BAXE süsteemiga ja tehisintellekti kasutamine raudteel veetavate kaupade skaneerimiskujutiste analüüsimiseks	Eesmärk	Raudteel veetavate kaupade skaneerimiskujutiste analüüsiplatvormi kasutuselevõtt	Allkirjastatud vastuvõtudokument				1. kv	2026	Raudteel veetava kauba skaneerimiskujutiste analüüsimiseks kasutatakse tehisintellekti abil töötavat automaatset röntgenkujutiste analüüsimise platvormi.
178	6.1.2.2.i. Tollilabori suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Ostetud ja paigaldatud spektrofotomeeter kasutamiseks tollilaboris	Allkirjastatud vastuvõtudokument				4. kv	2022	Tollilaboris on sisse seatud ja kasutusele võetud spektrofotomeeter.
179	6.1.2.2.i. Tollilabori suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Ostetud ja paigaldatud spektrofotomeeter kasutamiseks lennujaama tollikontrollipunktis	Allkirjastatud vastuvõtudokument				4. kv	2022	Lennujaama tollikontrollipunktis on sisse seatud ja kasutusele võetud spektrofotomeeter.
180	6.1.2.3.i. Vastuvõetud postisaadetiste tollikontrolli parandamine lennujaama tollikontrollipunktis	Eesmärk	Lennujaama tollikontrollipunkti sisenevate postisaadetiste arukaks skaneerimiseks ja automaatseks sorteerimiseks/analüüsiks ettenähtud rida	Allkirjastatud vastuvõtudokument				1. kv	2025	Lennujaama tollikontrollipunktis on loodud ja kasutusel nutikas posti skaneerimis- ja automaatse sorteerimis-/analüüsiliin.
181	6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas	Eesmärk	Ühine projekt – allkirjastatud ehitusleping	Allkirjastatud ehitus- ja projekteerimisleping				3. kv	2023	Pärast hankemenetlust allkirjastati leping Kundzinsala kontrolliteenuste infrastruktuuri projekteerimiseks ja ehitamiseks.
182	6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas	Eesmärk	Saadud ehitusluba	Loa heakskiitmise otsusest teatamine				3. kv	2024	Ehitusamet on saanud ehitusloa.
183	6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas	Eesmärk	Kattekonstruktsioonide tsükkel on lõpule viidud	Ehitusakt (vorm 2 ja vorm 3)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2026	Hoone laagrite ja kattekonstruktsioonide, sealhulgas katuse ehitamine on lõpule viidud.
184	6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas	Eesmärk	Kaupade röntgenkontrolli seadmete hankimine ja nende paigaldamise lepingu sõlmimine	Leping on allkirjastatud.				3. kv	2023	Pakkumismenetluse tulemusena on sõlmitud leping läbivalgustusseadmete tarnimiseks ja paigaldamiseks.
185	6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas	Eesmärk	Paigaldatud lasti kontrollimise röntgenseadmed	Üleandmisdokument				3. kv	2026	Lasti kontrollimiseks ette nähtud ja paigaldatud läbivalgustusseadmed.
186	6.2.1.r. Rahapesu avastamise, majanduskuritegude uurimise ja kohtumenetluste ajakohastamine	Eesmärk	Rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse muudatuste jõustumine	NILLTPFN seaduse muudatuste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Jõustunud on rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, sealhulgas: - võtta kasutusele uus rahapesu andmebüroo andmete vastuvõtmise ja analüüsimise süsteem ning kaotada paralleelne aruandlussüsteem nii rahapesu andmebüroo kui ka riigitulude talituse jaoks, nähes ette üksnes rahapesu andmebüroole aruannete esitamise. Vastu on võetud ministrite kabineti määrus kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete ja künnisväärtuste deklaratsioonide korra ja sisu kohta.
187	6.2.1.1.i. Rahapesu tõkestamise innovatsioonikeskuse loomine, et suurendada rahapesu avastamist	Eesmärk	Koostööplatvorm finantsteabe ja teadmiste jagamiseks, et parandada rahapesu tuvastamist	Teadmiste vahetamise ja sidusrühmadega suhtlemise IT-platvormi valmimine				1. kv	2025	a) võetakse kasutusele viis infosüsteemi, et tugevdada rahapesu, terrorismi või massihävitusrelvade leviku rahastamise kindlakstegemise suutlikkust; b) luuakse kolm spetsiaalset ruumi teadmiste jagamiseks ja koostööks; c) luuakse viis süsteemidevahelist ühendust automatiseeritud andmevahetuseks; d) luuakse kuuele tehnilisele lahendusele põhinev andmetöötlustaristu; e) kaasatakse kaks teadlast, et töötada välja analüütilised lahendused kontrollimaks teavet finantstehingute aruannetes eelnevalt kindlaks määratud tunnuste suhtes.
188	6.2.1.2.i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Tegevuskava rakendamise eduaruanne on heaks kiidetud	Eduaruande heakskiitmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Ministrite kabinet kiidab heaks eduaruande majanduskuritegevuse vastase võitluse tõhustamise tegevuskava rakendamise kohta. Teabearuandes kinnitatakse kõikide kavas sätestatud eesmärkide täitmist. Kava kiideti heaks 2022. aastal, tuginedes soovitustele, mis saadi majanduse ja rahanduse peadirektoraadi struktuurireformi programmi raames ja mida riigipolitsei üksikasjalikumalt kirjeldas. Kavas määratakse kindlaks elluviidavad tegevused, tähtajad ja rakendamise eest vastutavad asutused.
189	6.2.1.2.i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Siht	Tuvastatud keskkonnakuritegude asjus algatatud kriminaalmenetluste osakaal		%	40	60	1. kv	2025	2024. aastal lahendatud ja vastutusele võetud avastatud keskkonnakuritegude osakaal on vähemalt 60 %.
190	6.2.1.2.i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Siht	Sertifitseeritud majanduskuritegude uurijate arv programmis „Certified Anti Money Laundering Specialist (CAMS)“		Arv	0	20	1. kv	2025	Vähemalt 20 õiguskaitseametnikku peavad olema saanud sertifitseeritud rahapesu tõkestamise spetsialisti tunnistuse.
191	6.2.1.2.i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Siht	Õiguskaitseametnike varustus	Ostutehingu tõend	Arv	0	237	1. kv	2025	Eesmärk hõlmab järgmiste seadmete ostmist: – 200 mobiilset tööjaama; – 30 kaasaskantavat printerit; – 4 suuremahulist serverit; – 3 videokonverentsiseadmete ühikut.
192	6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)	Eesmärk	Õiguskoolituskeskusega seotud seaduse ja muude õigusaktide jõustumine	Koolituskeskuse tegevust ja riiklikku rahastamist reguleeriva raamistiku jõustumine, mis on tagatud riigieelarveseadusega 2025. aastaks.				1. kv	2025	Jõustunud on: – õiguskoolituskeskuse institutsioonilise mudeli loomise ja toimimise seadus, mis sisaldab kohtunike ja kohtunõukogu koolituse sisu ja metoodika väljatöötamisse kaasamise määratlust; – koolituskeskuse hooldus-, personali- ja koolitussisuga seotud kulude täielik katmine riigieelarvest, sealhulgas koolitusprogrammide ajakohastamise kulude katmine alates 2025. aastast.
193	6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)	Siht	Uue koolitusprogrammi väljatöötamine ja heakskiitmine		Arv	0	10	4. kv	2024	Töötatakse välja ja kiidetakse heaks kümme uut kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride ja prokuröri abide koolitusprogrammi, uurijate interdistsiplinaarne erikoolitus, sealhulgas sellistes küsimustes nagu küberkuritegevus, pettus ja maksudest kõrvalehoidumine, korruptsioon riigihangetes ja rahapesu. Programmid kiidab heaks projekti „Judicial Academy“ nõukogu, milles on esindatud ka kohtunõukogu.
194	6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)	Siht	Koolitusprogrammide rakendamine		Arv	0	10	2. kv	2026	Rakendatakse kohtunikele, kohtutöötajatele, prokuröridele ja prokuröri abidele mõeldud koolitusprogramme (kohapealne, kaug- ja e-õpe), spetsiaalset interdistsiplinaarset koolitust uurijatele, sealhulgas sellistes küsimustes nagu küberkuritegevus, pettus ja maksudest kõrvalehoidumine, korruptsioon riigihangetes ja rahapesu.
195	6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)	Eesmärk	Koolituskeskuse loomine	Ruumide kohandamine (renoveerimine) ja seadmete hankimine koolituskeskusele on lõpule viidud				4. kv	2024	Tööruumide vajalik kohandamine (renoveerimine) koolituskeskuse vajadustega on lõpule viidud. Vajaliku varustuse ostmine ja arendamine koolituskeskuse ruumides. Koolituskeskuse ruume renoveeritakse ja varustatakse.
196	6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine	Eesmärk	Avaliku halduse ajakohastamise heakskiidetud kava	Avaliku halduse ajakohastamise kava on heaks kiidetud				4. kv	2022	Ministrite kabinet kiidab heaks avaliku halduse ajakohastamise kava. Kava hõlmab järgmisi prioriteetseid valdkondi ja sisaldab rakendamise ajakava: a) avatud, läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik avalik haldus: usaldusväärsuse põhimõtted vaadatakse läbi ja neid täiustatakse, määratledes ja rakendades aruandekohustust iga avaliku halduse asutuse ees ning austades eetiliste põhimõtete ja väärtuste järgimist avaliku halduse töös; b) ühtsed, tsentraliseeritud ja standarditud tugiprotsessid ja -süsteemid – tsentraliseeritud vahendite haldamise süsteemi kasutuselevõtmine haldusasutustes, sealhulgas raamatupidamine ja personalijuhtimine; c) personali strateegiline juhtimine ja arendamine, sealhulgas valimine, karjääri juhtimine, hindamine, õppimine ja arendamine; d) kättesaadavad, arusaadavad ja asjakohased teenused – digitaalse edastuse suuniste väljatöötamine ja teenuste digiteerimine, tagades samal ajal nende kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja arusaadavuse kõigile kodanikele, sealhulgas neile, kes ei kasuta digitaalseid vahendeid.
197	6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine	Eesmärk	Avaliku halduse ajakohastamise kava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamine on heaks kiidetud	Avaliku halduse ajakohastamise kava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamine on heaks kiidetud				4. kv	2025	Ministrite kabinet on heaks kiitnud eduaruande avaliku halduse ajakohastamise kava rakendamise kohta, mis sisaldab vajaduse korral kava eesmärkide kohaseid muudatusi kava meetmetes.
198	6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine	Eesmärk	Ühtse teeninduskeskuse kontseptsioon, mis on heaks kiidetud tsentraliseeritud teenuste osutamise eeltingimusena	Ei kohaldata				4. kv	2022	Ühtse teeninduskeskuse kontseptsiooni on välja töötanud ja heaks kiitnud ministrite kabinet. Kontseptsioonis kirjeldatakse, kuidas järk-järgult tsentraliseeritakse avaliku halduse tugifunktsioone (vähemalt raamatupidamisarvestust ja personaliarvestust).
199	6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine	Siht	Raamatupidamise ja personalijuhtimise teenuseid saavate otsese avaliku halduse inimressursside osakaal keskselt.	Ei kohaldata	% otsese haldusega tegelevate töötajate koguarvust	0	15	3. kv	2026	Alustatakse ühtse lahenduse kasutuselevõtmist ja tugifunktsioonide, näiteks avaliku halduse raamatupidamise ja personalijuhtimise järkjärgulist tsentraliseerimist. Vähemalt 15 % otseses halduses olevatest töötajatest saavad keskseid raamatupidamis- ja personalijuhtimise teenuseid ühtse lahenduse teenuse osutajalt.
200	6.3.1.1.i. Avatud, läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik avalik haldus	Eesmärk	Olemasolev pädevusraamistik	Pädevusraamistik on kättesaadav riigihalduse koolide koolitusjuhtimissüsteemis ja see on heaks kiidetud riigihalduse kooli siseõigusaktiga ning 2024. aasta riigieelarve seadus on vastu võetud.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Loodud ja kättesaadavaks on tehtud pädevusraamistik eetika, korruptsioonivastase võitluse, pettuste ennetamise ja huvide konflikti valdkonnas. Alates 2024. aastast on tagatud peamiste avaliku halduse arendamise koolitusprogrammide rahastamine riigieelarvest.
201	6.3.1.1.i. Avatud, läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik avalik haldus	Siht	Avaliku halduse töötajate läbitud koolitused	Ei kohaldata	Arv	0	16 232	4. kv	2025	Avaliku halduse töötajate korraldatud eetika-, korruptsioonivastase võitluse, pettuste ennetamise ja huvide konflikti alaste koolituste arv.
202	6.3.1.2.i. Avaliku halduse professionaalsemaks muutmine ning haldussuutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Olemasolev pädevusraamistik, sealhulgas koolitusprogrammid	Pädevusraamistik on kättesaadav riigihalduse koolide koolitussüsteemis ja see on heaks kiidetud riigihalduskooli siseõigusaktiga ning 2024. aasta riigieelarve seadus on vastu võetud.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Pädevusraamistik ja koolitusprogrammid on kättesaadavad järgmistes valdkondades: – klienditeenindus, – juhtimise arendamine, – avaliku halduse põhipädevus, – riigihangete haldamine, – inimressursid, – õiguspraktika, – poliitika kavandamine ja rakendamine. Avaliku halduse professionaalsemaks muutmise riigieelarve rahastamine on tagatud alates 2024. aastast.
203	6.3.1.2.i. Avaliku halduse professionaalsemaks muutmine ning haldussuutlikkuse suurendamine	Siht	Avaliku halduse töötajate läbitud koolitused	Ei kohaldata	Arv	0	20 011	4. kv	2025	Avaliku halduse töötajate korraldatud koolituste arv klienditeeninduse, juhtimise arendamise, avaliku halduse põhipädevuste, riigihangete haldamise, inimressursside, õiguspraktika, poliitika kavandamise ja rakendamise valdkonnas.
204	6.3.1.3.i. Avaliku halduse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine	Eesmärk	Innovatsiooni ökosüsteemi reguleeriva raamistiku jõustumine	Avaliku sektori innovatsiooni ühise katseraamistiku väljatöötamine ja rakendamine				2. kv	2025	Jõustub reguleeriv raamistik (suunised, määrused, soovitused jne), et toetada avaliku sektori innovatsiooni ökosüsteemi arengut. Raamistikus käsitletakse muu hulgas järgmisi probleeme: Vähendada Läti innovatsiooni ökosüsteemi ja selle juhtimise killustatust; Parandada institutsioonide koostööd innovatsioonipoliitika rakendamisel; – töötada välja ühine eksperimenteerimise raamistik. Innovatsioonilabor on loodud ja toimib. Innovatsioonilabori peamised ülesanded on järgmised: 1) avaliku sektori innovatsiooni juhtumiuuringute väljatöötamine; 2) avaliku halduse probleemide uuenduslike lahenduste loomine; 3) prototüübi lahuste katsetamine; 4) üldsuse teavitamine innovatsioonist avalikus halduses.
205	6.3.1.3.i. Avaliku halduse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine	Eesmärk	Innovatsioonilabori rahalise jätkusuutlikkuse tagamine	Riigieelarve seaduse jõustumine 2026. aastaks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2025	Innovatsioonilabori tegevuse rahastamine riigieelarvest tagatakse alates 2026. aastast.
206	6.3.1.4.i. Valitsusväliste organisatsioonide laiendamine, et tugevdada sotsiaalset esindatust ja jälgida avalikke huve	Eesmärk	Valitsusväliste organisatsioonide toetamise raamistiku avaldamine järgmistes valdkondades: – sotsiaalne vastupanuvõime; – avalike huvide kaitse.	Toetusprogrammi eeskirjade avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Avaldatud on avalik rahastamiskutse valitsusväliste organisatsioonide töö tugevdamiseks kahes valdkonnas: a) sotsiaalse vastupanuvõime edendamine ja b) avaliku huvi edendamine. Konkursikutse sisaldab valitsusväliste organisatsioonide toetusprogrammis osalemise tingimusi ja kriteeriume, aruandlusmehhanismi ning programmi raames saavutatavaid näitajaid ja eesmärke.
207	6.3.1.4.i. Valitsusväliste organisatsioonide laiendamine, et tugevdada sotsiaalset esindatust ja jälgida avalikke huve	Siht	Toetusprogrammi toetusesaajad	Allkirjastatud toetuslepingud	Toetusesaajate (sh partnerite) arv toetusprogrammis	0	30	3. kv	2026	Projekti rakendamise rahastamisest saavad kasu vähemalt: – 15 organisatsiooni sotsiaalse vastupanuvõime programmis; – 15 organisatsiooni, kes toetavad avalikku huvi pakkuvat programmi. Sihtnäitaja loetakse täidetuks, kui valitsusväliste organisatsioonide ja Ühiskonna Integratsiooni Fondi vahel on projekti elluviimiseks sõlmitud leping.
208	6.4.1.r. Riigihankelepingute registri loomine	Eesmärk	Kättesaadavaks tehtud riigihankelepingute register.	Riigihankeid käsitlevate õigusaktide ja tehnilise lahenduse muudatused, mis on välja töötatud ja tootmise jaoks kättesaadavad	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustunud on riigihankeid reguleerivate õigusaktide muudatused, millega nähakse ette selliste lepingute register, mis sisaldavad struktureeritud teavet sõlmitud hankelepingute ja nende tegeliku täitmise kohta (sealhulgas tegelikud kulud ja tähtajad või lõpetamise põhjus). Välja on töötatud ja veebis kättesaadavaks tehtud riigihangete registri tehniline lahendus.
209	6.4.2.r. Konkurentsikeskkonna parandamine	Eesmärk	Reguleeriva raamistiku jõustumine konkurentsikeskkonna parandamiseks ja korruptsiooniohu vähendamiseks riigihangetes.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Riigihankeseaduse muudatuste jõustumine, sealhulgas järgmised muudatused: 1) hankekomisjon moodustatakse iga hanke jaoks eraldi või kindlaksmääratud ajavahemikuks; 2) hankekomisjoni sekretär allkirjastab deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta; 3) laiendatud juhtumid, mille puhul võib tarnija hankemenetlusest kõrvaldada; 4) hindamiskriteeriumidega määratakse kindlaks konkreetsed valdkonnad, kus lisaks ostuhinnale tuleb hinnata olelusringi kulusid ja kvaliteedikriteeriume; 5) rangemad nõuded ainult ühe pakkumise korral; 6) turu-uuringu nõue, et vältida piiravaid tehnilisi kirjeldusi.
210	6.4.3.r. Kutseliseks muutmise strateegia väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Hankijate kutseliseks muutmise strateegia vastuvõtmine	Strateegia vastuvõtmine				1. kv	2022	Selliste professionaalsuse suurendamise strateegiate vastuvõtmine, mis sisaldavad konkreetseid tegevussuuniseid hankijate pädevuse ja tsentraliseeritud hangete korraldamise kohta.
211	6.4.3.r. Kutseliseks muutmise strateegia väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Asjaomaste õigusaktide, määruste ja sisemenetluste muudatused	Asjakohaste õigusaktide, määruste või sisemenetluste muudatuste jõustumine				4. kv	2022	Vastu on võetud järgmised dokumendid: 1) standarditud kvalifikatsiooninõuded sektorite kaupa (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ehitus, maanteetransport, mobiil- ja püsisideteenused), 2) ehitustööde hangete standardsed vastuvõtmis- ja üleandmisdokumendid, 3) üldsuse juurdepääs metoodilistele materjalidele, 4) ühtne koolitusprogramm, et tagada hankijate pädevuse arendamine ja rakendamine, 5) rangemad nõuded hankekomisjoni pädevusele hangete puhul, mis saavutavad teatava lepinguhindade künnise, nt sertifitseerimine hankekomisjoni esimehele, 6) hangete eelkontrollimine tagab, et hankekomisjon kuulutab välja pakkumuste asjakohase kvaliteedi.
212	6.4.3.r. Kutseliseks muutmise strateegia väljatöötamine ja rakendamine	Eesmärk	Hangete tsentraliseerimist rakendavate õigusaktide jõustumine	Asjakohaste õigusaktide jõustumine				3. kv	2026	Ministrite kabineti otsuse jõustumine tsentraliseeritud hangete läbiviimise kohta teatavates valdkondades, mis määratakse kindlaks eelmises teostatavusuuringus.
213	6.4.4.r. IUB IT- ja analüütilise suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Riskantsete turusektorite, klientide ja ostude kindlakstegemise kriteeriumide vastuvõtmine	Ei kohaldata				4. kv	2021	Heaks on kiidetud riskantsete turusektorite, klientide ja hankemenetluste kindlaksmääramise kriteeriumid. Kriteeriumid põhinevad hanketeadete avaldamise näitajatel ja Euroopa Komisjoni hankenäitajatel, samuti teiste riikide headel tavadel, näiteks indekseerimisvahendil.
214	6.4.4.r. IUB IT- ja analüütilise suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Väljaannete haldamise süsteemi ajakohastamine on lõpule viidud	Väljaannete haldamise süsteemi ajakohastamine on lõpule viidud				4. kv	2024	Olemas on väljaannete haldamise süsteem, mis tagab: – juurdepääsu veebis; – e-vormide avaldamise; – ülevaate hankestatistikast; – kliendiprofiilide kättesaadavuse; – hankekaebuste menetlemise mooduli; – eelkontrollide tegemise mooduli; – haldusrikkumiste juhtumite mooduli; – süüdimõistetud isikute kontrollimise enne nende kaasamist hankekomisjoni.

G. KOMPONENT 7. REPowerEU

Läti taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU peatüki eesmärgid on järgmised:

-suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu, i) rakendades aruka elektrivõrgu haldamise lahendusi nii ülekande- kui ka jaotustasandil, ii) suurendades võrgu võimsust, et võtta arvesse muutuva taastuvenergia suuremat lõimimist, ning iii) kehtestades energiakogukondade ja omatarbeks toodetud tarbijate jaoks uued raamistikud;

-tegeleda energiaostuvõimetusega, toetades ja edendades energiakogukondi;

-kõrvaldada riigisisesed ja piiriülesed energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohad, digitaliseerides, ajakohastades ja kindlustades riiklikud elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrgud ning kehtestades elektrivõrkude optimeerimise sätted;

-toetada elektri salvestamist ja suurendada energiajulgeolekut, investeerides akuenergia salvestamise süsteemi paigaldamisse ja kriitilise tähtsusega energiaülekandetaristu küberturvalisuse lahendustesse; ning

-suurendada säästva biometaani kasutuselevõttu, luues piirkondliku biometaani sissejuhtimispunkti ja luues õigusraamistiku säästva biometaani suunamiseks olemasolevasse maagaasivõrku.

Läti REPowerEU peatükis esitatud neljast meetmest kahel on piiriülene ja mitut riiki hõlmav mõõde ja mõju. Akuenergia salvestamise süsteemi paigaldamist hõlmava investeerimismeetme eesmärk on just täiendada Läti, Leedu, Eesti ja Poola piiriülest projekti, mille eesmärk on tagada Balti riikide elektrivõrkude täielik sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga. See investeering hõlmab ka abitegevusi, mille eesmärk on suurendada elutähtsate infrastruktuuride küberturvalisust ja tagada ülekandevõrgu stabiilne toimimine pärast sünkroniseerimist, pidades silmas taastuvate energiaallikate suuremat integreerimist. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamisse, digiteerimisse ja turvamisse tehtavatel investeeringutel on ka piiriülene ja mitut riiki hõlmav mõõde ja mõju, kuna see peaks aitama kõrvaldada energiavoogude kitsaskohti ja hõlbustada taastuvate energiaallikate integreerimist võrkudesse.

Need kaks investeeringut moodustavad 99 % peatüki hinnangulistest kuludest.

REPowerEU peatükk aitab täita soovitusi vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest (riigipõhine soovitus 4.1 2023), kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu (riigipõhine soovitus 4.2 2023), ning tagada piisav ühendusvõimsus, et suurendada varustuskindlust ja jätkata sünkroniseerimist ELi elektrivõrguga (riigipõhine soovitus 4.3 2023).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: 7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine

Selle meetme eesmärk on vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja edendada Läti eesmärki saada rohelist energiat eksportivaks riigiks.

Reformi eesmärk on i) kehtestada reguleeriv raamistik, millega kehtestatakse energiakogukondade registreerimise ja toimimise tingimused ja menetlused ning toetatakse haavatavaid ühiskonnarühmi; ii) elektrikaubandust ja -tarbimist käsitlevate normide muutmine, millega edendatakse omatarbeks toodetud tarbijaid ja mikrogeneraatorite omanikke; iii) olemasolevate ülekande- ja jaotusvõrkude optimeerituma kasutamise tingimuste kehtestamine; ning iv) tingimuste loomine säästva biometaani kasutuselevõtu suurendamiseks, mis sisestatakse olemasolevatesse maagaasivõrku.

Reform hõlmab järgmisi elemente.

1. Reformiga luuakse energiakogukondade jaoks õigusraamistik, kehtestades i) tingimused ja menetlused energiakogukondade registreerimiseks ja käitamiseks, ii) kehtestades elektrikauplejatele kohustuse pakkuda vähemalt ühte toodet energiakogukondadelt elektri ostmiseks ning iii) kehtestades kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kohustuse suunata osa energiakogukonnas toodetud elektrienergiast või sellest saadavast majanduslikust kasust haavatavatele rühmadele.

2. Reformiga i) nähakse ette võimalus kasutada ühe elektrikasutaja käitises toodetud elektrienergiat sama kasutaja teise rajatise tarbimisvajaduste katmiseks, ainsa piiranguga, et rajatised peavad asuma riigi territooriumil ja olema ühendatud riikliku võrguga; ii) kohustada elektrikauplejaid pakkuma vähemalt üht toodet elektri ostmiseks omatarbeks toodetud tarbijatelt, kes käitavad mikrogeneraatorit; ning iii) kehtestada tingimus, et energia jagamine peab olema võimalik väljaspool kortermajad, ilma et oleks vaja luua energiakogukonda.

3. Reform peaks aitama optimeerida elektritootmis- ja salvestusrajatiste võrguvõimsuse kasutamist. See i) võimaldab juurdepääsu võrgu ühenduspunktile elektrijaamadele, mis võivad kasutada erinevaid tootmistehnoloogiaid ja mille ühendatud tootmisvõimsus ületab võrgu ühenduspunkti võimsuse, ning ii) loob tingimused selliste ühendatud tootmisvõimsuste toimimiseks ning teatavate tootmisüksuste sisse- ja väljalülitamiseks.

4. Reformiga kehtestatakse tingimused, mille alusel väljaspool maagaasi ülekande- ja jaotusvõrke transporditav säästev biometaan juhitakse maagaasivõrku.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: 7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga

Selle investeeringu eesmärk on suurendada energiavarustuse kindlust ja stabiilsust ning toetada riikliku elektrivõrgu sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrivõrkudega.

Investeeringu tulemuseks on:

i) 60 MW aku energiasalvestussüsteemi paigaldamine Rēzekne’is;

ii) kriitilise tähtsusega energiaülekandetaristu küberturvalisuse lahenduse rakendamine;

iii) kontseptsiooni väljatöötamine ning tarkvaralahenduste ostmine ja paigaldamine riikliku elektri ülekandevõrguga taastuvelektriühenduste arukaks haldamiseks.

Investeeringu teeb eeldatavasti riiklik põhivõrguettevõtja. Punkti iii kohane tegevus viiakse eeldatavasti ellu koostöös riikliku jaotusvõrguettevõtjaga ning Eesti ja Leedu põhivõrguettevõtjatega.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: 7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine

Selle investeeringu eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule ja suurendada elektrijulgeolekut, suurendades elektrivõrgu võimsust ja paindlikkust, et võimaldada muutliku taastuvenergia suuremat integreerimist, renoveerides põhivõrke ja digitaliseerides jaotusvõrke. Investeering hõlmab järgmisi elemente.

1. Selleks et suurendada riigi elektrivõrgu võimsust ja paindlikkust, et võimaldada muutliku taastuvenergia suuremat lõimimist, tuleb investeeringuga tagada 70 MW uut elektrivõrgu võimsust, ehitada Kuldīgas digitaalne alajaam ja renoveerida Carnikava alajaam.

2. Energia ülekandeliinide moderniseerimiseks ning elektrivarustuse kindluse ja stabiilsuse suurendamiseks peab investeeringu tulemuseks olema vähemalt 150 km olemasolevate keskpinge õhuliinide asendamine kaabliliinidega.

3. Selleks et digiteerida elektrijaotusvõrk energiavoogude tõhusamaks ja paindlikumaks haldamiseks, peab investeeringu tulemuseks olema:

– täiustatud aruka jaotamise juhtimise lahenduse rakendamine;

– kaugjuhitavate keskpingelülitite ostmine ja paigaldamine trafo alajaamade kaabliliinidele ja erinevate lülituspunktide liinidele.

4. Viiakse lõpule kaks uuringut, mis peaksid aitama kaasa Läti arengule rohelist energiat eksportivaks riigiks saamise suunas. Esimese uuringu eesmärk on määrata kindlaks taastuvate energiaallikate maksimaalne kogus, mida oleks võimalik elektri ülekandevõrku ühendada, ning hinnata taastuvenergia suurema mahu mõju võrgule. Teise uuringu eesmärk on hinnata elektritarbimise kasvu ja elektrifitseerimise potentsiaali kümne aasta jooksul. Lisaks viiakse läbi Ventspilsi, Brocēni ja Telšiai vahelise elektri ülekandetoru projekti keskkonnamõju hindamine.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

Investeering: 7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine

Selle meetme eesmärk on suurendada säästva biometaani kasutuselevõttu kooskõlas läbivaadatud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 29–31 sätestatud kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega ning läbivaadatud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 26 sätestatud toidu- ja söödapõhiseid biokütuseid käsitlevate eeskirjadega ning nendega seotud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega. Meetme tulemuseks on:

i) uue piirkondliku säästva biometaani sissepritsepunkti ehitamine.

ii) IT-lahenduse ostmine ja paigaldamine uue piirkondliku piiripunkti haldamiseks, sealhulgas biometaani lekete tuvastamise ja ennetamise standardite kehtestamine.

Meetme rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Nr	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ning selge määratlus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
215	7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine	Eesmärk	Määrused, millega luuakse energiakogukondade registreerimise ja käitamise raamistik	Õigusnormid, mis osutavad määruste jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Jõustub ministrite kabineti määrused, mis: – kehtestada energiakogukondade registreerimise ja käitamise tingimused ja kord; kehtestada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kohustus suunata osa energiakogukonnas toodetud elektrienergia kogusest või sellest saadavast majanduslikust kasust haavatavatele ühiskonnarühmadele; – kehtestada elektrikauplejatele kohustus pakkuda energiakogukondadelt elektri ostmiseks vähemalt ühte toodet.
216	7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine	Eesmärk	Elektrikaubandust ja -tarbimist käsitlevaid norme muutvad õigusaktid	Elektrikaubandust ja -tarbimist käsitlevaid norme muutva õigusakti jõustumist käsitlevad õigusnormid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Elektrikaubandust ja -tarbimist käsitlevate normide muudatuste jõustumine, millega kehtestatakse: – tingimus, et energia jagamine on võimalik väljaspool kortermajad, ilma et oleks vaja luua energiakogukond; – võimalus kasutada ühe elektritarbija rajatises toodetud elektrienergia kogust sama kasutaja teise rajatise tarbimisvajaduste katmiseks, olenemata rajatiste asukohast. Ainsad piirangud on see, et rajatised asuvad i) Läti Vabariigi territooriumil ja ii) lülitatakse sisse Läti Vabariigi olemasolevale elektri ülekande- ja jaotusvõrgule. – elektriettevõtjate kohustus võtta kasutusele vähemalt üks toode, et osta elektrit omatarbeks toodetud tarbijatelt, kes käitavad mikrogeneraatorit.
217	7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine	Eesmärk	Elektrivõrgu optimeerimise määrus	Määruse jõustumist käsitlevad õigusnormid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Ministrite kabineti määruse jõustumine: – juurdepääsu võimaldamine võrgu ühenduspunktile elektrijaamadele, mis võivad kasutada erinevaid tootmistehnoloogiaid ja mille ühendatud tootmisvõimsus ületab võrgu ühenduspunkti võimsuse; – tingimuste loomine selliste ühendatud tootmisvõimsuste toimimiseks ning teatavate tootmisüksuste sisse- ja väljalülitamiseks.
218	7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine	Eesmärk	Eeskirjad väljaspool maagaasi ülekande- ja jaotussüsteeme transporditava biometaani kohta	Õigusnormid, mis osutavad määruste jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Jõustub ministrite kabineti määrused, mis: – sätestatakse tingimused väljaspool maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemi transporditava säästva biometaani suunamiseks ühisesse maagaasivarustussüsteemi; – võimaldada väikestel biometaanitootjatel sisestada oma toodetud kestlik biometaan ühisesse maagaasivarustussüsteemi.
219	7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga	Eesmärk	Akuenergia salvestamise süsteemi paigaldamist reguleeriv eeskiri	Määruse jõustumist käsitlevad õigusnormid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Jõustub ministrite kabineti määrus, mis käsitleb Rēzekne’is akuenergia salvestamise süsteemi paigaldamisse investeerimise õigusraamistikku.
220	7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga	Eesmärk	Lepingud 60 MW akutoite salvestamise süsteemi ja põhivõrgu haldamise IT-lahenduse paigaldamiseks	Sõlmitud lepingud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Sõlmitud lepingud 60 MW akutoite salvestamise süsteemi Rēzekne’i ja põhivõrgu haldamise IT-lahenduse paigaldamiseks
221	7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga	Siht	Aku energiasalvestussüsteem (BESS)	Ei kohaldata	MW	0	60	4. kv	2025	Rēzekne’i on paigaldatud 60 MW aku energiasalvestussüsteem (BESS).
222	7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga	Eesmärk	Energia ülekandevõrgu haldamise IT-lahendus	Rakendatud on energia ülekandevõrgu haldamise IT-lahendus	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Rakendatud on IT-lahendus toite ülekandevõrgu haldamiseks. See peab hõlmama: – kriitilise tähtsusega energiaülekandetaristu küberturvalisuse lahenduse rakendamine; – kontseptsiooni väljatöötamine ning tarkvaralahenduste ostmine ja paigaldamine, et hallata arukalt taastuvenergiaühendust riikliku elektri ülekandevõrguga.
223	7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine	Eesmärk	Siseriiklikesse elektri ülekande- ja jaotusvõrkudesse tehtavaid investeeringuid reguleerivad eeskirjad	Õigusnormid, mis näitavad siseriiklikesse elektri ülekande- ja jaotusvõrkudesse tehtavaid investeeringuid reguleerivate määruste jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Jõustub ministrite kabineti määrused, millega reguleeritakse investeeringuid, mis on seotud uute elektrivõrkude võimsuse, alajaamade, ülekandeliinide ja aruka energiajaotuse juhtimisega.
224	7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine	Siht	Täiendav elektrivõrgu võimsus	Ei kohaldata	MW	0	70	2. kv	2026	Uue elektrivõrgu võimsus on välja töötatud kokku 70 MW ulatuses.
225	7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine	Eesmärk	Alajaamade tööde lõpuleviimine	Uue alajaama ehitamine ja olemasoleva alajaama renoveerimine on lõpule viidud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	1) Kuldīgas asuva digitaalse alajaama ehitamise lõpuleviimine. 2) Carnikava alajaama renoveerimise lõpuleviimine.
226	7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine	Siht	Kaabelvõrguks ümberehitatud õhuliinid	Ei kohaldata	Km	0	150	2. kv	2026	150 km olemasolevatest keskpinge õhuliinidest on asendatud kaabliliinidega.
227	7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine	Eesmärk	Aruka jaotusvõrgu haldamise lahendus	Kasutusele on võetud aruka jaotusvõrgu haldamise lahendus	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Kasutusele on võetud aruka võrgu haldamise lahendus. Hõlmab järgmist: – täiustatud aruka jaotussüsteemi (ADMS) lahenduse rakendamine; – vähemalt 285 kaugjuhitava keskpingelüliti ostmine ja paigaldamine.
228	7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine	Eesmärk	Uuringud ja keskkonnamõju hindamine	Uuringud ja keskkonnamõju hindamine on lõpule viidud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Kahe uuringu ja ühe keskkonnamõju hindamise lõpuleviimine. Esimene uuring hõlmab järgmist: – Selliste taastuvate energiaallikate maksimaalse koguse kindlaksmääramine, mida saab eri stsenaariumide korral elektri ülekandevõrku ühendada; – Arvutused taastuvate energiaallikate mahtude eeldatava mõju kohta ülekandevõrgu ohutusele ja stabiilsusele ning sellega seotud võimalike lahenduste kindlakstegemine. Teine uuring hõlmab järgmist: – Elektritarbimise kasvu ja elektrifitseerimise potentsiaali hinnang kümne aasta jooksul; – Võimsuse piisavuse prognoosimise ja võrgu arendamise kavandamise metoodika. Keskkonnamõju hindamise käigus tehakse kindlaks kõige keskkonnasõbralikumad ja kulutõhusamad võimalused Ventspilsi, Brocēni ja Telšiai vahelise elektri ülekandeliini ehitamiseks.
229	7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine	Eesmärk	Biometaani sektorisse tehtavaid investeeringuid reguleerivad eeskirjad	Õigusnormid, mis osutavad biometaani sektorisse tehtavaid investeeringuid reguleerivate määruste jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Jõustub ministrite kabineti määrused, mis käsitlevad piirkondlikku biometaani sisendpunkti ehitamisse ja IT-lahenduse ostmisse tehtavate investeeringute õigusraamistikku sisendpunkti haldamiseks.
230	7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine piirkondliku biometaani sissepritsepunkti ehitamiseks ja selle arukaks haldamiseks vajaliku IT-lahenduse jaoks	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Sõlmis lepingud piirkondliku biometaani sissepritsepunkti ehitamiseks ja IT-lahenduseks sissejuhtimispunkti arukaks haldamiseks.
231	7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine	Eesmärk	Piirkondlik biometaani sissepritsepunkt on lõpetatud	Ehituse lõpuleviimine				4. kv	2025	Piirkondliku biometaani sissepritsepunkti ehitamise lõpuleviimine. Kogu biometaan, mis suunatakse olemasolevatesse torujuhtmetesse uue punkti kaudu, peab vastama läbivaadatud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning artiklis 26 sätestatud toidu- ja söödapõhiseid biokütuseid käsitlevatele eeskirjadele ning nendega seotud rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele.
232	7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine	Eesmärk	IT-lahendus uue piirkondliku säästva biometaani sissepritsepunkti haldamiseks	IT-lahendus on ostetud ja rakendatud	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Ostetakse ja paigaldatakse IT-lahendus uue piirkondliku säästva biometaani sissepritsepunkti haldamiseks. See lahendus peab võimaldama järgmisi teenuseid: – Biometaani sissepritsepunkti võimsuse haldamine; – Biometaani sissepritsepunkti mõõteandmete esitamine ühisel gaasikasutajaplatvormil; – Biometaani tootjate ja ülekandesüsteemi kasutajate suhete säilitamine gaasi sisendpunktis jaotamiseks; – Gaasi sisenemiskohtade võimsuse, registreerimise ja jaotamise haldamine; – Mõõtepunktide ja päritolutagatiste andmise süsteemi andmete automaatne integreerimine. Metaani ja biometaani lekke avastamise ja vältimise standardid kehtestatakse turvanõuete lahutamatu osana.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Läti taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 1 969 244 522 eurot.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 134 743 378 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede
(reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

77

2.3.2.3.i. Digilõhe kaotamine sotsiaalselt haavatavate õppijate ja haridusasutuste jaoks

Eesmärk

Sellise reguleeriva raamistiku jõustumine, millega nähakse ette kaugõppe korraldamise ja rakendamise kord

80

2.4.1.r. Lairibataristu arendamine

Eesmärk

Ühendatud ja automatiseeritud juhtimise tehniliste nõuete vastuvõtmine

81

2.4.1.r. Lairibataristu arendamine

Eesmärk

Ühise mudeli vastuvõtmine kliendiliini taristu arendamiseks

98

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Eesmärk

Üürnike ja üürileandjate õigusi tasakaalustava seaduse jõustumine

104

3.1.1.5.i. Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

Eesmärk

Vastuvõetud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide määratlus

110

3.1.2.r. Juurdepääs sotsiaal- ja tööhõiveteenustele miinimumsissetuleku reformi toetuseks

Eesmärk

Miinimumsissetulekutoetuse süsteemi edasiarendamist käsitleva strateegilise raamistiku vastuvõtmine

186

6.2.1.r. Rahapesu avastamise, majanduskuritegude uurimise ja kohtumenetluste ajakohastamine

Eesmärk

Rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse muudatuste jõustumine

209

6.4.2.r. Konkurentsikeskkonna parandamine

Eesmärk

Reguleeriva raamistiku jõustumine konkurentsikeskkonna parandamiseks ja korruptsiooniohu vähendamiseks riigihangetes.

213

6.4.4.r. IUB IT- ja analüütilise suutlikkuse suurendamine

Eesmärk

Riskantsete turusektorite, klientide ja ostude kindlakstegemise kriteeriumide vastuvõtmine

Osamakse summa

231 000 000,00 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede
(reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

7

1.2.1.1.i. Kortermajade energiatõhususe parandamine ja üleminek taastuvenergia tehnoloogiale

Eesmärk

Elamute energiatõhususe parandamise toetusprogrammi jõustumine

10

1.2.1.2.i. Ettevõtluse energiatõhususe suurendamine kombineeritud finantsinstrumendi kujul

Eesmärk

Ettevõtluse energiatõhususe toetusprogrammi jõustumine

13

1.2.1.3.i. Munitsipaalhoonete ja taristu parandamine, edendades üleminekut taastuvenergia tehnoloogiale ja parandades energiatõhusust

Eesmärk

Munitsipaaltaristu energiatõhususe parandamise toetusprogrammi õigusraamistiku jõustumine. Programmi kaudu toetatakse projekte, mille puhul kavandatakse primaarenergia või CO2 vähendamist vähemalt 30 %.

16

1.2.1.4.i. Avaliku sektori hoonete, sealhulgas ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamine

Eesmärk

Avaliku sektori ja ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamise toetusprogrammi jõustumine

22

1.3.1.r. Suurõnnetuste ohjamise süsteemi kohandamine kliimamuutustega, tugevdades pääste- ja kiirreageerimisteenistusi

Eesmärk

Katastroofiohu juhtimise süsteemi rakendamist käsitleva aruande avaldamine

27

2.1.1.r. Riiklike protsesside ja teenuste ajakohastamine ning digipööre

Eesmärk

Raamistiku loomine info- ja sidetehnoloogia arendamise ühtseks juhtimiseks avalikus halduses

28

2.1.1.r Riiklike protsesside ja teenuste ajakohastamine ning digipööre

Eesmärk

Normatiivse raamistiku loomine toetuse saamiseks avaliku halduse protsesside ja teenuste digipöörde valdkonnas

31

2.1.2.r. Riiklike IKT-ressursside kasutamise tõhususe ja koostalitlusvõime suurendamine

Eesmärk

Õigusraamistiku loomine toetuse saamiseks kesksete süsteemide ja avaliku halduse platvormide arendamise ning andmetöötlustaristu teenuste konsolideerimise valdkonnas

37

2.1.3.r. Riiklike majandusandmete ja digiteenusmajanduse arendamine

Eesmärk

Normatiivse raamistiku jõustumine toetuse saamiseks majandusandmete haldamise ümberkujundamise valdkonnas

40

2.2.1.r. Piirkondliku katvusega täieliku toetustsükli väljakujundamine ettevõtluse digipöörde edendamiseks

Eesmärk

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse (EDIH) loomine

41

2.2.1.r. Piirkondliku katvusega täieliku toetustsükli väljakujundamine ettevõtluse digipöörde edendamiseks

Eesmärk

Piirkondlikud ettevõtluse tugikeskused pakuvad uusi digipöörde tugifunktsioone

42

2.2.1.r. Piirkondliku katvusega täieliku toetustsükli väljakujundamine ettevõtluse digipöörde edendamiseks

Eesmärk

Digitaalse küpsuse testisüsteemi loomine üksuste jaoks, et teha kindlaks meetmed, mida üksused ja riigi toetus vajavad.

69

2.3.2.r. Digioskused ühiskonna ja valitsuse digipöörde jaoks

Eesmärk

Normatiivne raamistik tugevdab ja rakendab põhioskuste hindamise, koolitusvajaduste kindlakstegemise ja kavandamise ning hindamise ühist raamistikku.

70

2.3.2.r. Digioskused ühiskonna ja valitsuse digipöörde jaoks

Eesmärk

Jõustunud on riiklike kõrgharidusstandardite normatiivaktide muudatused, millega nähakse ette digipädevuse uuringute tulemuste saavutamine Läti kvalifikatsiooniraamistiku vastavatel tasemetel.

85

3.1.1.1.i. Piirkondliku ja kohaliku teedevõrgu parandamine

Siht

Piirkondlike või kohalike teede renoveerimine ja ümberehitamine, et tagada maakonna halduskeskuste, nende teenuste ja töökohtade ohutu juurdepääsetavus ning uute omavalitsuste täielik toimimine

89

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Eesmärk

Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise toetuse rakendamise õiguslik alus on vastu võetud

93

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Eesmärk

Piirkondlike tööstusparkide ja tööstuspiirkondade arengu toetusprogrammi vastuvõtmine

99

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Eesmärk

Eluaseme taskukohasuse strateegia vastuvõtmine

100

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Eesmärk

Valitsuse määrus madala üüriga eluruumide ehitamise kohta

105

3.1.1.5.i. Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

Eesmärk

Kohalike volikogude otsuste vastuvõtmine vähemalt 20 üldkeskharidusasutuse ümberkorraldamise kohta

107

3.1.1.6.i. Heiteta sõidukite ostmine munitsipaalfunktsioonide ja -teenuste täitmiseks

Eesmärk

Kohalikele omavalitsustele on vastu võetud toetusprogramm elektribusside ostmiseks munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks.

112

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Eesmärk

Selliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse hoonete valimine, kus tehakse keskkonnaalaseid kohandusi

118

3.1.2.2.i. Prognoosimisvahendi väljatöötamine

Eesmärk

Lepingu sõlmimine prognoosimudeli algoritmide väljatöötamiseks, infosüsteemi tehniliste kirjelduste väljatöötamiseks ja süsteemi arendamise järelevalveks

121

3.1.2.3.i. Pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuse kerksus ja järjepidevus

Eesmärk

Standardse konstruktsiooni väljatöötamine

131

4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus

Eesmärk

Digitaalsete terviseteenuste strateegia vastuvõtmine

132

4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus

Eesmärk

Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiuteenuste osutamise mudeli väljatöötamine investeerimisstrateegia ja soovituste väljatöötamise kaudu integreeritud ja epidemioloogiliselt ohutu tervishoiu arendamiseks

135

4.1.1.1.i. Rahvatervisealaste teadusuuringute toetamine

Eesmärk

Metoodika vastuvõtmine kolme uuringu jaoks, et parandada rahvatervisepoliitika kavandamist ja rakendamist antimikroobse resistentsuse, vaktsineerimise ja nakkushaiguste valdkonnas

138

4.1.1.2.i. Ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine

Siht

Selliste projektide arv, mis said tehnoloogiakomisjonilt positiivse arvamuse seadmete abikõlblikkuse kohta asjaomaste riiklikult rahastatavate teenuste osutamiseks

149

4.3.1.r. Tervishoiu jätkusuutlikkus, juhtimise tugevdamine, tervishoiuressursside tõhus kasutamine, riigi tervishoiusektori kogueelarve suurendamine

Eesmärk

Koordineerimismehhanism, mis on heaks kiidetud uute tervishoiuteenuste osutamise mudelite hindamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks

151

4.3.1.1.i. Teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamise ja parandamise toetamine

Eesmärk

Teiseste haiglaväliste tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust käsitleva uuringu metoodika vastuvõtmine

154

5.1.r. Innovatsioonisüsteemi juhtimine ning erasektori teadus- ja arendustegevusse investeerimise motiveerimine

Eesmärk

Pikaajalise riikliku strateegia väljatöötamine iga RIS3-piirkonna liivase ala jaoks Strateegilise juhtnõukogu loomine iga RIS3-piirkonna jaoks

159

5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform

Eesmärk

Kõrgharidusasutuste juhtimise reform

166

6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas

Eesmärk

Avaliku sektori asutuste töökava (2021–2022) vastuvõtmine varimajanduse ohjeldamiseks

167

6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas

Eesmärk

Maksumaksja reitingusüsteemi käivitamine, kontrolli optimeerimine

170

6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas

Siht

Riikliku teadusprogrammi „Varimajanduse vähendamine riigi säästva arengu tagamiseks“ rakendamine

178

6.1.2.2.i. Tollilabori suutlikkuse suurendamine

Eesmärk

Ostetud ja paigaldatud spektrofotomeeter kasutamiseks tollilaboris

179

6.1.2.2.i. Tollilabori suutlikkuse suurendamine

Eesmärk

Ostetud ja paigaldatud spektrofotomeeter kasutamiseks lennujaama tollikontrollipunktis

196

6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine

Eesmärk

Avaliku halduse ajakohastamise heakskiidetud kava

198

6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine

Eesmärk

Ühtse teeninduskeskuse kontseptsioon, mis on heaks kiidetud tsentraliseeritud teenuste osutamise eeltingimusena

206

6.3.1.4.i. Valitsusväliste organisatsioonide laiendamine, et tugevdada sotsiaalset esindatust ja jälgida avalikke huve

Eesmärk

Valitsusväliste organisatsioonide toetamise raamistiku avaldamine järgmistes valdkondades: – sotsiaalne vastupanuvõime; – avalike huvide kaitse.

208

6.4.1.r. Riigihankelepingute registri loomine

Eesmärk

Kättesaadavaks tehtud riigihankelepingute register.

210

6.4.3.r. Kutseliseks muutmise strateegia väljatöötamine ja rakendamine

Eesmärk

Hankijate kutseliseks muutmise strateegia vastuvõtmine

211

6.4.3.r. Kutseliseks muutmise strateegia väljatöötamine ja rakendamine

Eesmärk

Asjaomaste õigusaktide, määruste ja sisemenetluste muudatused

Osamakse summa

388 000 000,00 EUROT

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede
(reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

1

1.1.1.r. Riia suurlinnatranspordisüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmine

Eesmärk

Kooskõlastatud lähenemisviis reisijateveo planeerimisele, tellimisele ja korraldamisele Riia suurlinnapiirkonnas

19

1.2.1.5.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamine

Siht

Teade 80 000 000 euro ulatuses lepingute sõlmimise kohta heakskiidetud projektide rakendamiseks.

29

2.1.1.1.i. Avaliku halduse ajakohastamine ja teenuste digiteerimine, sealhulgas ärikeskkonnas

Siht

Väljatöötatud ja ühtlustatud IKT-lahenduste arendamise meetmete kirjeldused

32

2.1.2.1.i. Tsentraliseeritud juhtimisplatvormid, -süsteemid ja teenused

Siht

Tsentraliseeritud IKT-funktsioonide ja jagatud teenuste loomise, ümberkujundamise või kasutuselevõtu arengukavade heakskiitmine

33

2.1.2.1.i. Tsentraliseeritud juhtimisplatvormid, -süsteemid ja teenused

Siht

Tsentraliseeritud IKT-lahenduste arendamise ühtlustatud kirjelduste heakskiitmine

38

2.1.3.r. Riiklike majandusandmete ja digiteenusmajanduse arendamine

Eesmärk

Andmete ringluse riikliku platvormi toimimise õigusraamistik

57

2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine

Eesmärk

Suurem toetus töötajate koolitamisele

60

2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine

Eesmärk

Individuaalse õppe kontode (ILA) meetodi väljatöötamine

74

2.3.2.2.i. Riigi ja kohalike omavalitsuste digipöörde jaoks vajalike oskuste ja vajaliku suutlikkuse arendamine

Eesmärk

Välja on töötatud avaliku halduse digioskuste raamistik

79

2.3.2.3.i. Digilõhe kaotamine sotsiaalselt haavatavate õppijate ja haridusasutuste jaoks

Siht

IKT-seadmete arv sihtrühmas (tõstukid)

84

3.1.1.r. Haldusjaotuse reform

Eesmärk

Uue munitsipaalseaduse jõustumine

94

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Eesmärk

Lepingute sõlmimine piirkondlike tööstusparkide arendamiseks

101

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Siht

Heakskiidetud projektidega hõlmatud korterite arv

108

3.1.1.6.i. Heiteta sõidukite ostmine munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks

Siht

Elektrikoolibusside arv lepingute alusel, mis on sõlmitud elektribusside ostmiseks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise ja nendega seotud teenuste osutamise tarbeks

111

3.1.2.r. Juurdepääs sotsiaal- ja tööhõiveteenustele miinimumsissetuleku reformi toetuseks

Eesmärk

Miinimumsissetulekutoetuse süsteemi parandamiseks tehtud seadusandlike muudatuste jõustumine

119

3.1.2.2.i. Prognoosimisvahendi väljatöötamine

Eesmärk

Sotsiaalkindlustuse prognoosimisvahendi infosüsteemi tehniliste kirjelduste lõpuleviimine

122

3.1.2.3.i. Pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuse kerksus ja järjepidevus

Siht

Projektide rakendamist käsitlevate lepingute sõlmimine

124

3.1.2.4.i. Sotsiaal- ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste koostoime arendamine, et tugevdada funktsionaalsete vaeguste all kannatavate inimeste toimetulekuvõimet

Eesmärk

Vastuvõetud kutsealase rehabilitatsiooniteenuse kirjeldus

127

3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Eesmärk

Riikliku tööhõiveameti klientidele (töötud, tööotsijad, töötuse ohus olevad isikud) on loodud digitaalsetele oskustele keskenduv ümberõppe ja oskuste täiendamise pakkumine, et elavdada majandust töövõimalusterohkelt, rakendades aktiivseid tööturupoliitika meetmeid.

128

3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Eesmärk

Oskuste hindamise digivahendi väljatöötamine

143

4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine

Eesmärk

Inimressursside arendamise strateegia

144

4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine

Eesmärk

Tervishoiusektori inimressursside kaardistamist käsitleva dokumendi vastuvõtmine

146

4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine

Eesmärk

Tervisesektori tööjõu planeerimise mudeli vastuvõtmine

147

4.2.1.1.i. Inimressursside arendamise süsteemi rakendamise toetamine

Eesmärk

Tervishoiutöötajate koolituse koordineerimismehhanism on loodud

152

4.3.1.1.i. Teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamise ja parandamise toetamine

Eesmärk

Uuring haiglaväliste teiseste tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja kättesaadavuse kohta

155

5.1.1.1.i. Täiemahulise innovatsioonisüsteemi juhtimismudeli kasutuselevõtmine

Siht

Vajalike inimressursside tellimine või määramine

161

5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform

Siht

Kõrgharidusasutuste konsolideerimine

168

6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas

Eesmärk

Andmepõhiste teenuste kogumi kasutuselevõtt iga maksumaksjate segmenteerimisrühma jaoks

169

6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas

Eesmärk

Nõuetele vastavuse riskijuhtimise käsiraamatu avaldamine

171

6.1.1.r. Analüüsi tugevdamine ja andmehalduse arendamine maksuhalduse ja tolli valdkonnas

Eesmärk

Uurimistulemuste rakendamine

174

6.1.1.3.i. Personali koolitamine tööks analüütilise platvormiga ja nõustamiseks

Siht

Töötajate koolitamine tööks analüütilise platvormiga

181

6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas

Eesmärk

Ühine projekt – allkirjastatud ehitusleping

184

6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas

Eesmärk

Kaupade röntgenkontrolli seadmete hankimine ja nende paigaldamise lepingu sõlmimine

200

6.3.1.1.i. Avatud, läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik avalik haldus

Eesmärk

Olemasolev pädevusraamistik

202

6.3.1.2.i. Avaliku halduse professionaalsemaks muutmine ning haldussuutlikkuse suurendamine

Eesmärk

Olemasolev pädevusraamistik, sealhulgas koolitusprogrammid

219

7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga

Eesmärk

Akuenergia salvestamise süsteemi paigaldamist reguleerivad eeskirjad

223

7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine

Eesmärk

Siseriiklikesse elektri ülekande- ja jaotusvõrkudesse tehtavaid investeeringuid reguleerivad eeskirjad

229

7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine

Eesmärk

Biometaani sektorisse tehtavaid investeeringuid reguleerivad eeskirjad

Osamakse summa

339 038 937 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede
(reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

8

1.2.1.1.i. Kortermajade energiatõhususe parandamine ja üleminek taastuvenergia tehnoloogiale

Siht

Heakskiidetud projektid, mille maksumus on vähemalt 40 097 400 eurot

12

1.2.1.2.i. Ettevõtluse energiatõhususe suurendamine kombineeritud finantsinstrumendi kujul

Siht

Heakskiidetud projektid, mille maksumus on vähemalt 108 000 000 eurot

14

1.2.1.3.i. Munitsipaalhoonete ja taristu parandamine, edendades üleminekut taastuvenergia tehnoloogiale ja parandades energiatõhusust

Siht

Kohalike omavalitsuste hoonete ja taristu energiatõhususe parandamise projektide rakendamise lepingute sõlmimine vähemalt 27 838 800 euro ulatuses

17

1.2.1.4.i. Avaliku sektori hoonete, sealhulgas ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamine

Siht

Teade lepingu sõlmimise kohta vähemalt 16 769 200 euro ulatuses

21

1.2.1.5.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamine

Eesmärk

Õigusraamistiku jõustumine, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülekandmine võrkudesse (sealhulgas metsa- ja muu avaliku maa kasutamine tuuleenergia tootmiseks) ning edendada tuuleenergia taristu arendamist.

24

1.3.1.r. Suurõnnetuste ohjamise süsteemi kohandamine kliimamuutustega, tugevdades pääste- ja kiirreageerimisteenistusi

Siht

Metsa- või maastikupõlengute kogupindala viie aasta jooksul (2020–2024)

25

1.3.1.2.i. Investeeringud üleujutusriski vähendamise taristusse

Eesmärk

Poole rekonstrueerimise ja uuendamise kohta sõlmitud ehituslepingud

35

2.1.2.2.i. Läti riiklik pilveteenuste liit

Siht

Jagatud teenuseosutajate poolt ühiste pilveteenuste kaudu käitatavate platvormide või süsteemide arv

43

2.2.1.1.i. Digitaalse innovatsiooni keskuste ja piirkondlike kontaktpunktide loomise toetamine

Siht

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt üksustele väljastatud digiülemineku tegevuskavade arv

45

2.2.1.2.i. Äritegevuse protsesside digiteerimise toetamine

Siht

Nende üksuste arv, kes on saanud toetust äritegevuse protsesside digiteerimiseks ja kelle puhul digitaalse küpsuse testi tulemus on võrreldes eelmise testi tulemusega paranenud, pärast toetuse saamist ja projekti elluviimist

47

2.2.1.3.i. Toetus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks

Siht

Toetatud projektide arv

50

2.2.1.4.i. Finantsinstrumendid, millega hõlbustatakse ettevõtjate digipööret

Siht

Sõlmitud laenulepingute arv

58

2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine

Eesmärk

Kutseoskuste fondide kontseptsiooni väljatöötamine

63

2.3.1.2.i. Digioskuste arendamine ettevõtetes

Siht

Ettevõtetele pakutavate põhilisi digioskusi käsitlevate koolituste arv

66

2.3.1.4.i. Isiklikku õppekontot käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine

Siht

Täiskasvanud, keda toetatakse digioskuste omandamisel individuaalsete õppekontode kaudu

71

2.3.2.1.i. Inimeste, sealhulgas noorte digioskused

Siht

Koolitusel osalenud inimeste arv

75

2.3.2.2.i. Riigi ja kohalike omavalitsuste digipöörde jaoks vajalike oskuste ja vajaliku suutlikkuse arendamine

Siht

Avaliku halduse töötajate digioskuste raamistiku vallas läbitud koolituste arv

86

3.1.1.1.i. Piirkondliku ja kohaliku teedevõrgu parandamine

Siht

Piirkondlike ja kohalike teede renoveerimine ja ümberehitamine, et tagada maakonna halduskeskuste, nende teenuste ja töökohtade ohutu juurdepääsetavus ning uute omavalitsuste täielik toimimine

90

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Eesmärk

Kohalike omavalitsuste avalike teenuste hindamise lõpuleviimine, puuduste tuvastamine ja meetmed nende parandamiseks

91

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Siht

Koolitatud kohalike omavalitsuste töötajate arv

113

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Eesmärk

Lepingute allkirjastamine, et tagada juurdepääs avalikele rajatistele avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste hoonetes

115

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Eesmärk

Konkreetse sihtrühma valimine, et parandada füüsilist juurdepääsu eluasemele

133

4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus

Eesmärk

Läti elanikkonna genoominäitaja on kindlaks määratud (Läti osalemine projektis „Geome for Europe“ – GoLatvia)

139

4.1.1.2.i. Ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine

Siht

Eelarve täitmise saavutamist mõõdetakse ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate taristut parandavate projektide hangetega kogusummas vähemalt 59 800 000 eurot kogueelarvest 149 500 000 eurot.

141

4.1.1.3.i. Teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine

Siht

Parandatud taristuga teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate arv

145

4.2.1.r. Inimressursside tagamine ja oskuste täiendamine

Eesmärk

Rakendatakse uut tervishoiutöötajate tasustamise mudelit

153

4.3.1.1.i. Teiseste ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hindamise ja parandamise toetamine

Eesmärk

Haiglavälise keskhariduse uuringu kvaliteedi, kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse tulemuste integreerimine tervishoiupoliitika arengusse

157

5.1.1.2.i. Teadusuuringute ja rahvusvahelistumise toetusvahend

Eesmärk

Vastu võetud valitsuse määrused

160

5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform

Eesmärk

Kõrgharidusreform

172

6.1.1.1.i. Kasutatavate analüütiliste lahenduste ajakohastamine

Eesmärk

Täiustatud analüütiliste lahenduste kasutuselevõtmine

173

6.1.1.2.i. Uute analüütiliste süsteemide väljatöötamine

Eesmärk

Uute analüütiliste süsteemide kasutuselevõtmine

182

6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas

Eesmärk

Saadud ehitusluba

193

6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)

Siht

Uue koolitusprogrammi väljatöötamine ja heakskiitmine

195

6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)

Eesmärk

Koolituskeskuse loomine

207

6.3.1.4.i. Valitsusväliste organisatsioonide laiendamine, et tugevdada sotsiaalset esindatust ja jälgida avalikke huve

Siht

Toetusprogrammi toetusesaajad

214

6.4.4.r. IUB IT- ja analüütilise suutlikkuse suurendamine

Eesmärk

Väljaannete haldamise süsteemi ajakohastamine on lõpule viidud

215

7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine

Eesmärk

Määrused, millega luuakse energiakogukondade registreerimise ja käitamise raamistik

216

7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine

Eesmärk

Elektrikaubandust ja -tarbimist käsitlevaid norme muutvad õigusaktid

Osamakse summa

349 129 913 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
2	1.1.1.r. Riia suurlinnatranspordisüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmine	Eesmärk	Riia suurlinnapiirkonna ühistranspordi reform
4	1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine	Eesmärk	Riia keskraudteejaama ajakohastamise lepingute allkirjastamine
15	1.2.1.3.i. Munitsipaalhoonete ja taristu parandamine, edendades üleminekut taastuvenergia tehnoloogiale ja parandades energiatõhusust	Siht	Munitsipaalhoonete ja -taristu primaarenergia tarbimise vähendamine
53	2.2.1.5.i. Meediaettevõtete digipöörde edendamine	Siht	Loodud platvormide ja digilahenduste arv
56	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Siht	Uuringule eelnenud nelja nädala jooksul täiskasvanuõppes osalenud täiskasvanute (25–64aastased) osakaal (%)
57a	2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine	Eesmärk	Tegevuskava „Inimkapitali arengu strateegia“ vastuvõtmine
95	3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi	Siht	Sõlmitud eellepingud/lepingud
96	3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi	Siht	Tööstusparkide/-territooriumide ehitamine piirkondades, kus arendatakse avalikku taristut
109	3.1.1.6.i. Heiteta sõidukite ostmine munitsipaalfunktsioonide täitmiseks ja nendega seotud teenuste osutamiseks	Siht	Ostetud elektriliste koolibusside arv
109a	3.1.1.7.i. Kinnisvaraarendajatele soodsa üürihinnaga eluasemete ehitamiseks laenude andmine	Eesmärk	Rakendusleping ja investeeringu lõpuleviimine
116	3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele	Eesmärk	Lepingute allkirjastamine puuetega inimeste eluaseme kohandamiseks
129	3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul	Siht	Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste oskuste parandamine
136	4.1.1.1.i. Rahvatervisealaste teadusuuringute toetamine	Eesmärk	Rahvatervisealased teadusuuringud, mille eesmärk on parandada rahvatervise poliitika kavandamist ja rakendamist antimikroobikumiresistentsuse, vaktsineerimise ja nakkushaiguste valdkonnas
158	5.1.1.2.i. Teadusuuringute ja rahvusvahelistumise toetusvahend	Siht	Rahastamiskohustus
176	6.1.2.1.i. Raudtee röntgeniaparaatide ühendamine BAXE süsteemiga ja tehisintellekti kasutamine raudteel veetavate kaupade skaneerimiskujutise analüüsimiseks	Eesmärk	Raudtee tollikontrollipunktide skannerid, mis on ühendatud röntgenipiltide vahetamise süsteemiga Baxe
180	6.1.2.3.i. Vastuvõetud postisaadetiste tollikontrolli parandamine lennujaama tollikontrollipunktis	Eesmärk	Lennujaama tollikontrollipunkti sisenevate postisaadetiste arukaks skaneerimiseks ja automaatseks sorteerimiseks/analüüsiks ettenähtud rida
187	6.2.1.1.i. Rahapesu tõkestamise innovatsioonikeskuse loomine, et suurendada rahapesu avastamist	Eesmärk	Koostööplatvorm finantsteabe ja teadmiste jagamiseks, et parandada rahapesu tuvastamist
188	6.2.1.2i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Eesmärk	Tegevuskava rakendamise eduaruanne on heaks kiidetud
189	6.2.1.2i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Siht	Tuvastatud keskkonnakuritegude asjus algatatud kriminaalmenetluste osakaal
190	6.2.1.2i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Siht	Sertifitseeritud majanduskuritegude uurijate arv programmis „Certified Anti Money Laundering Specialist (CAMS)“
191	6.2.1.2i. Majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamine	Siht	Õiguskaitseametnike varustus
192	6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)	Eesmärk	Õiguskoolituskeskusega seotud seaduse ja muude õigusaktide jõustumine
197	6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine	Eesmärk	Avaliku halduse ajakohastamise kava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamine on heaks kiidetud
201	6.3.1.1.i. Avatud, läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik avalik haldus	Siht	Avaliku halduse töötajate läbitud koolitused
203	6.3.1.2.i. Avaliku halduse professionaalsemaks muutmine ning haldussuutlikkuse suurendamine	Siht	Avaliku halduse töötajate läbitud koolitused
204	6.3.1.3.i. Avaliku halduse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine	Eesmärk	Innovatsiooni ökosüsteemi reguleeriva raamistiku jõustumine
205	6.3.1.3.i. Avaliku halduse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine	Eesmärk	Innovatsioonilabori rahalise jätkusuutlikkuse tagamine
217	7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine	Eesmärk	Elektrivõrgu optimeerimise määrus
218	7.1.r. Riikliku energiasektori ümberkujundamine	Eesmärk	Eeskirjad väljaspool maagaasi ülekande- ja jaotussüsteeme transporditava biometaani kohta
220	7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga	Eesmärk	Lepingud 60 MW akutoite salvestamise süsteemi ja põhivõrgu haldamise IT-lahenduse paigaldamiseks
221	7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga	Siht	Aku energiasalvestussüsteem (BESS)
222	7.2.i. Energia varustuskindlus ja stabiilsus ning sünkroniseerimine liidu võrguga	Eesmärk	Energia ülekandevõrgu haldamise IT-lahendus
230	7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine piirkondliku biometaani sissepritsepunkti ehitamiseks ja selle arukaks haldamiseks vajaliku IT-lahenduse jaoks
231	7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine	Eesmärk	Piirkondlik biometaani sissepritsepunkt on lõpetatud
		Osamakse summa	274 831 150 eurot

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

3

1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine

Siht

Ehitatud elektriraudteeliinide pikkus ja reisijateveoks ümberehitatud olemasolevad raudteeliinid

4a

1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine

Eesmärk

Uuendatud Riia keskraudteejaam

5

1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine

Siht

Heiteta transpordiinvesteeringud (elektribussid ja laadimisjaamad)

5 a

1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine

Eesmärk

Ühistranspordi infrastruktuuri projektid on lõpule viidud

6

1.1.1.i. Riia suurlinnapiirkonna transporditaristu parandamine

Siht

Riia linnas ja Pierigas (Riia suurlinnapiirkonna osa) hiljuti ehitatud või renoveeritud rattasõidu taristu pikkus

9

1.2.1.1.i. Kortermajade energiatõhususe parandamine ja üleminek taastuvenergia tehnoloogiale

Siht

Primaarenergia tarbimise vähendamine suurema energiatõhususega kortermajades

11

1.2.1.2.i. Ettevõtluse energiatõhususe suurendamine kombineeritud finantsinstrumendi kujul

Siht

Kasvuhoonegaaside heite kavandatud vähendamine

18

1.2.1.4.i. Avaliku sektori hoonete, sealhulgas ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamine

Siht

Primaarenergia tarbimise vähendamine suurema energiatõhususega üldkasutatavates hoonetes

20

1.2.1.5.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamine

Siht

Elektrisõidukite laadimise ühenduspunktide ja/või mikrotootmise seadmete paigaldamine

23

1.3.1.1.i. Suurõnnetuste ohjamise süsteemi kohandamine kliimamuutustega, tugevdades pääste- ja kiirreageerimisteenistusi

Siht

Nullilähedase energiatarbimisega katastroofide ohjamise ja hädaolukordadele reageerimise keskuste ehitamine

26

1.3.1.2.i. Investeeringud üleujutusriski vähendamise taristusse

Siht

Lõpetatud investeerimisprojektide arv

30

2.1.1.1.i. Avaliku halduse ajakohastamine ja teenuste digiteerimine, sealhulgas ärikeskkonnas

Siht

IKT-lahenduste pakkumine avaliku halduse ajakohastatud funktsioonide jaoks (sealhulgas süsteemid)

34

2.1.2.1.i. Tsentraliseeritud juhtimisplatvormid, -süsteemid ja jagatud teenused

Siht

Loodud ja töös olevate kesksete IKT-platvormide ja -süsteemide arv

36

2.1.2.2.i. Läti riiklik pilveteenuste liit

Siht

Jagatud teenuseosutajate poolt ühiste pilveteenuste kaudu käitatavate platvormide või süsteemide arv

39

2.1.3.1.i. Andmete kättesaadavus, jagamine ja analüüs

Siht

Sektorid, mille kohta on riiklike andmeringlusplatvormide, sealhulgas kontrollitud jaotusplatvormide, geoportaalide või avatud andmeportaalide kaudu kättesaadavad asjakohased andmekogumid

44

2.2.1.1.i. Digitaalse innovatsiooni keskuste ja piirkondlike kontaktpunktide loomise toetamine

Siht

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt üksustele väljastatud digiülemineku tegevuskavade arv

44a

2.2.1.1.i. Digitaalse innovatsiooni keskuste ja piirkondlike kontaktpunktide loomise toetamine

Eesmärk

Üksuste digiülemineku toetamine Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste poolt

46

2.2.1.2.i. Äritegevuse protsesside digiteerimise toetamine

Siht

Nende üksuste arv, kes on saanud toetust äritegevuse protsesside digiteerimiseks ja kelle puhul digitaalse küpsuse testi tulemus on võrreldes eelmise testi tulemusega paranenud, pärast toetuse saamist ja projekti elluviimist

48

2.2.1.3.i. Toetus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks

Siht

Toetatud projektide arv

49

2.2.1.3.i. Toetus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks

Siht

Kaasatud erasektori vahendid

51

2.2.1.4.i. Finantsinstrumendid, millega hõlbustatakse ettevõtjate digipööret

Siht

Sõlmitud laenulepingute arv

52

2.2.1.4.i. Finantsinstrumendid, millega hõlbustatakse ettevõtjate digipööret

Siht

Kaasatud erasektori vahendid

54

2.2.1.5.i. Meediaettevõtete digipöörde edendamine

Siht

Toetatud projektide arv

59

2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine

Siht

Pilootide oskuste fondid

61

2.3.1.r. Täiskasvanuhariduse kestliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tugiraamistiku väljatöötamine

Siht

Isiklikku õppekontot käsitleva lähenemisviisi katsetamine

62

2.3.1.1.i. Kõrgetasemeliste digioskuste pakkumine

Siht

Kvanttehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja keeletehnoloogia valdkonna spetsialistide (ettevõtlus, akadeemiline ja avalik sektor) ning kõrgema taseme digioskustega üliõpilaste arv

64

2.3.1.2.i. Digioskuste arendamine ettevõtetes

Siht

Ettevõtetele pakutavate põhilisi digioskusi käsitlevate koolituste arv

65

2.3.1.3.i. IKT-spetsialistide isejuhitavat õpet käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine

Siht

Mitteformaalse õppe valdkonnas koolitatud IKT-spetsialistide arv

67

2.3.1.4.i. Isiklikku õppekontot käsitleva lähenemisviisi väljatöötamine

Siht

Täiskasvanud, keda toetatakse digioskuste omandamisel individuaalsete õppekontode kaudu

68

2.3.2.r. Digioskused ühiskonna ja valitsuse digipöörde jaoks

Siht

16–74aastaste kodanike digioskuste täiendamine: kodanikud, kellel on vähemalt elementaarsed digioskused.

72

2.3.2.1.i. Inimeste, sealhulgas noorte digioskused

Siht

Digitaalse noorsootöö alases koolituses või tehnoloogilises innovatsioonitegevuses osalenud inimeste arv

73

2.3.2.1.i. Inimeste, sealhulgas noorte digioskused

Siht

Noortele suunatud digioskuste arendamise programme omavate omavalitsuste arv

76

2.3.2.2.i. Riigi ja kohalike omavalitsuste digipöörde jaoks vajalike oskuste ja vajaliku suutlikkuse arendamine

Siht

Avaliku halduse töötajate digioskuste raamistiku vallas läbitud koolituste arv

83

2.4.1.2.i. Lairibavõrgu või väga suure läbilaskevõimega võrgu kliendiliini taristu arendamine

Siht

Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrgule juurdepääsu omavate kodumajapidamiste, ettevõtete, koolide, haiglate ja muude üldkasutatavate hoonete arv

92

3.1.1.2.i. Omavalitsuste suutlikkuse suurendamine, et parandada nende tegevuse tõhusust ja kvaliteeti

Siht

Koolitatud kohalike omavalitsuste töötajate arv

97

3.1.1.3.i. Investeeringud avalikku ettevõtlustaristusse, et arendada piirkondlikke tööstusparke ja tööstuspiirkondi

Siht

Uute töökohtade loomine tööstusparkides, kus keskmine palk on vastava majandussektori keskmisest palgast kõrgem

102

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Siht

Heakskiidetud projektidega hõlmatud korterite arv

103

3.1.1.4.i. Rahastamisfondi loomine madala üüriga sotsiaalelamute ehitamiseks

Siht

Ehitatud korterite arv

106

3.1.1.5.i. Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

Siht

Haridusasutuste infrastruktuuri arendamine ja inventariga varustamine

109b

3.1.1.7.i. Kinnisvaraarendajatele soodsa üürihinnaga eluasemete ehitamiseks laenude andmine

Siht

Lõplike laenusaajatega sõlmitud juriidilised lepingud

114

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Siht

Ehitustööde lõpuleviimine, et tagada juurdepääs avalikele rajatistele riigi- ja kohalike omavalitsuste hoonetes

117

3.1.2.1.i. Meetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ja funktsionaalsete vaegustega inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ja tööhõivele

Siht

Puuetega inimestele juurdepääsu tagamine eluasemeturule

120

3.1.2.2.i. Prognoosimisvahendi väljatöötamine

Eesmärk

Prognoosivahendi väljatöötamine

123

3.1.2.3.i. Pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuse kerksus ja järjepidevus

Siht

Uute kohtade pakkumine pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks perekonna läheduses 408 pensioniealisele isikule

125

3.1.2.4.i. Sotsiaal- ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste koostoime arendamine, et tugevdada funktsionaalsete vaeguste all kannatavate inimeste toimetulekuvõimet

Eesmärk

Hoonete infrastruktuuri kohandamine, sealhulgas keskkonna kättesaadavuse ja energiatõhususe edendamine ning tehniliste ja materjaliseadmete täiustamine

126

3.1.2.4.i. Sotsiaal- ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste koostoime arendamine, et tugevdada funktsionaalsete vaeguste all kannatavate inimeste toimetulekuvõimet

Eesmärk

Vastu on võetud ja heaks kiidetud uus sotsiaalse ja kutsealase rehabilitatsiooni teenuste standard, et edendada funktsionaalse puudega inimeste vastupanuvõimet.

130

3.1.2.5.i. Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste osalemine tööturul

Siht

Töötute, tööotsijate ja töötuks jäämise ohus olevate inimeste oskuste parandamine

130a

3.1.2.6.i. Tehniliste abivahendite kättesaadavuse hõlbustamine

Siht

Tehnilised abivahendid funktsionaalsete vaegustega isikutele

134

4.1.1.r. Inimkeskse, tervikliku ja integreeritud tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja säilenõtkus

Eesmärk

Onkoloogia valdkonna metodoloogilise juhtimise tagamine

137

4.1.1.1.i. Rahvatervisealaste teadusuuringute toetamine

Eesmärk

Selliste õigusaktide muudatuste jõustumine, mille eesmärk on parandada rahvatervise poliitika kavandamist ja rakendamist antimikroobikumiresistentsuse, vaktsineerimise ja nakkushaiguste valdkonnas

140

4.1.1.2.i. Ülikoolikliinikute ja piirkondlike haiglate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine

Siht

Parandatud taristuga haiglate arv

142

4.1.1.3.i. Teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate tervishoiutaristu tugevdamise toetamine

Siht

Parandatud taristuga teiseste ambulatoorsete teenuste osutajate arv

148

4.2.1.1.i. Inimressursside arendamise süsteemi rakendamise toetamine

Eesmärk

Tervishoiualases õppeprotsessis kasutusele võetud simulatsioonimeetod

150

4.3.1.r. Tervishoiu jätkusuutlikkus, juhtimise tugevdamine, tervishoiuressursside tõhus kasutamine, riigi tervishoiusektori kogueelarve suurendamine

Siht

Uute tervishoiuteenuste osutamise mudelite süvalaiendamine riiklikult rahastatavate tervishoiuteenuste osana

156

5.1.1.1.i. Täiemahulise innovatsioonisüsteemi juhtimismudeli kasutuselevõtmine

Eesmärk

Seirearuande avaldamine, mis sisaldab teavet iga RIS3 valdkonna ja innovatsiooni juhtimise mudeli toimimise kohta.

162

5.2.1.r. Kõrghariduse ning teaduse tipptaseme ja juhtimise reform

Siht

Juhtimismuutustest mõjutatud avalik-õiguslike kõrgharidusasutuste osakaal

163

5.2.1.1.i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused

Siht

Konsolideerimistoetused

164

5.2.1.1.i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused

Siht

Alla kirjutatud akadeemilise karjääri toetuslepingud

165

5.2.1.1.i. Teadus- ja arendustegevuse ning konsolideerimise toetused

Siht

Alla kirjutatud asutusesisesed teadus- ja arendustegevuse toetuslepingud

175

6.1.2 r. Skaneeritud kujutiste kaug- ja tsentraliseeritud analüüs tollikontrollipunktides

Siht

Läti tollikontrollipunktides läbi vaadatud kaubakujutiste osakaal, mida analüüsitakse kaug- ja tsentraalselt

177

6.1.2.1.i. Raudtee röntgeniaparaatide ühendamine BAXE süsteemiga ja tehisintellekti kasutamine raudteel veetavate kaupade skaneerimiskujutiste analüüsimiseks

Eesmärk

Raudteel veetavate kaupade skaneerimiskujutiste analüüsiplatvormi kasutuselevõtt

183

6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas

Eesmärk

Kattekonstruktsioonide tsükkel on lõpule viidud

185

6.1.2.4.i. Taristu loomine kontrolliteenuste osutamiseks Kundziņsalas

Eesmärk

Paigaldatud lasti kontrollimise röntgenseadmed

194

6.2.1.3.i. Ühtse koolituskeskuse loomine kohtunike, kohtutöötajate, prokuröride, prokuröride abide ja spetsialiseerunud uurijate kvalifikatsiooni arendamiseks (interdistsiplinaarsed küsimused)

Siht

Koolitusprogrammide rakendamine

199

6.3.1.r. Avaliku halduse ajakohastamine

Siht

Raamatupidamise ja personalijuhtimise teenuseid saavate otsese avaliku halduse inimressursside osakaal keskselt.

212

6.4.3.r. Kutseliseks muutmise strateegia väljatöötamine ja rakendamine

Eesmärk

Hangete tsentraliseerimist rakendavate õigusaktide jõustumine

224

7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine

Siht

Täiendav elektrivõrgu võimsus

225

7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine

Eesmärk

Alajaamade ehitustööde lõpuleviimine

226

7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine

Siht

Kaabelvõrguks ümberehitatud õhuliinid

227

7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine

Eesmärk

Aruka jaotusvõrgu haldamise lahendus

228

7.3.i. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiustamine, digiteerimine ja kindlustamine

Eesmärk

Uuringud ja keskkonnamõju hindamine

232

7.4.i. Kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine

Eesmärk

IT-lahendus uue piirkondliku säästva biometaani sissepritsepunkti haldamiseks

Osamakse summa

387 244 522 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Kava rakendamist koordineerib rahandusministeerium.

Korraldusasutuse ülesandeid täidab rahandusministeerium. Need ülesanded tuleb eraldada tema muudest ülesannetest, sealhulgas auditeerimisasutuse ülesannetest.

Rahandusministeerium kui korraldusasutus vastutab kava juhtimis- ja kontrollisüsteemi väljatöötamise eest, kooskõlastab aruandlusprotsessi kava rakendamise ajal (esitab iga poole aasta tagant aruande kava koosluse ja edenemise kohta) ning täidab muid ülesandeid. Keskne rahastamis- ja lepinguasutus (Central Financing and Contract Agency – CFCA) on määratud vahendusasutuseks, kellele on delegeeritud kava rakendamise, kontrollimise ja järelevalvega seotud ülesanded.

Auditeerimisasutus, mis on planeerimise, auditeerimise, aruandluse ja arvamuse osas rahandusministeeriumi teistest osakondadest sõltumatu, töötab välja kava auditistrateegia ja koostab tehtud auditite kokkuvõtte, mis lisatakse maksetaotlusele. Konkreetsete valdkondade ministeeriumid ja riigikantselei täidavad kava rakendamisega seotud kohustusi.

Kava juhtimis- ja järelevalveülesannete täitmiseks vajalikud haldusvahendid eraldatakse vastutavate asutuste käsutuses olevate vahendite piires ning kasutusele võetakse vajalikud täiendavad inimressursid. Ametiasutused kaasatakse kava rakendamisse nende põhitegevuse ja -ülesannete kindlaksmääratud raamistikus. Konkreetsete valdkondade ministeeriumide rahaline toetamine kava rakendamise eesmärgil toimub vastavalt riiklikule korrale, mille alusel eraldatakse riigieelarvest rahalisi vahendeid.

Riigieelarves on ette nähtud eraldi eelarvekava taaste- ja vastupidavuskavaga seotud rahavoogude jaoks ning sellega tagatakse rahavoogude jälgitavus ja eraldatavus.