EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.12.2025

JOIN(2025) 977 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi majandusjulgeoleku tugevdamine

1. Sissejuhatus

Majanduslike vahendite üha sagedasem ja sihipärasem kasutamine strateegiliste eesmärkide edendamiseks on muutunud oluliseks osaks tänapäeva geopoliitilisest maastikust. Peamised turuosalised kasutavad oma strateegiliste ja geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks majanduslikke hoobasid alates kaubandust häirivatest tariifidest ja sõltuvuse relvana kasutamisest kuni kaubanduse kaitsemeetmete meelevaldse rakendamiseni. Sellega seatakse ohtu ELi julgeolek, avalik kord, konkurentsivõime ja majandus.

ELi majandusjulgeolekule avalduvad ohud ei ole uued, kuid need on viimasel ajal võimendunud: haavatavus on nüüd nähtavam, probleemid pakilisemad ja neist on raskem mööda vaadata. Need ohud on muu hulgas järgmised:

-kasvav ebastabiilsus ülemaailmses kaubandus- ja investeerimiskeskkonnas, mida iseloomustavad üha sagedamini kaubandust häirivad meetmed ja ekspordipiirangud ning sõltuvuse relvana kasutamine;

-kriitilise tähtsusega tarneahelatele ja tehnoloogiatele suunatud turuvallutuslike tavade levik, mis õõnestab meie tööstusbaasi ja tekitab kohati uusi sõltuvusi (näiteks riiklikult rahastatud liigse tootmisvõimsuse korral);

-julgeolekuolukorra jätkuv halvenemine, sealhulgas Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ja hübriidrünnakute sagenemine.

2023. aasta Euroopa majandusjulgeoleku strateegias on esitatud ELi esialgne vastus nendele probleemidele 1 . Strateegias esitati ELi majandusjulgeoleku tugevdamiseks mitmeid riskihinnagul põhinevaid meetmeid, mille eesmärk on edendada konkurentsivõimet, kaitsta ohtude eest ja teha koostööd meiega sarnaselt mõtlevate partneritega. Need kolm põhimõtet on meie majandusjulgeolekut käsitleva lähenemisviisi aluseks ning komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd nende integreerimiseks kõikidesse tegevuspõhimõtetesse ja meetmetesse. Lisaks on majandusjulgeolek ELi jaoks oluline selleks, et säilitada oma väärtused, põhimõtted ja kodanike heaolu ning tugevdada meie majanduslikku sõltumatust.

Pärast strateegia vastuvõtmist 2023. aastal on aga üha tungivamaks muutunud vajadus, et EL tegutseks julgemalt, kiiremini ja ühtsemalt. Käesolevas teatises kirjeldatakse liidu vahendite strateegilisemat ja jõulisemat kasutamist, täiendades nende algseid poliitikaeesmärke, et toetada Euroopa majandusjulgeolekut, sealhulgas liidu suutlikkust tagada julgeolek tugeva, dünaamilise ja vastupanuvõimelise majanduse kaudu, ennetada ja hoida ära võimalikke või tegelikke ohte, mis on seotud ELi majandussuhetega ülejäänud maailmaga, ning neile reageerida. EL saab seda teha esmajoones sellega, et püsib esirinnas elutähtsate tehnoloogiate, tööstuse ja teenuste valdkonnas. See kajastab paradigma muutust ja liikumist reageerivalt positsioonilt meie vahendite ennetavama ja süstemaatilisema kasutamise suunas. EL, selle liikmesriigid ja tööstus peavad olema teatavatel juhtudel üha enam valmis aktsepteerima majanduslikke kulusid, et vähendada haavatavust ja suurendada üldist julgeolekut.

Selle üleskutse eesmärk on muu hulgas parandada teabe kogumist, seiret ja analüüsi ning suutlikkust ennetada tekkivaid ohte, takistada kolmandaid riike kasutamast liidu sõltuvusi relvana, vähendada meie haavatavust selliste kolmandate riikide suhtes, kes võivad neid sõltuvusi relvana kasutada, ning takistada katseid õõnestada meie riskivähendamismeetmeid.

On oluline, et käesolevas üleskutses tunnistatakse ka vajadust kasutada ära ELi tugevusi, muu hulgas ELi ühtse turu erakordset kaalu, meie tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust ning juurdepääsu ELi rahastamisele ja programmidele. Selleks tuleb kindlaks teha nii ELi majanduslikud võimalused kui ka need valdkonnad, kus teised sõltuvad EList. Seepärast rõhutatakse käesolevas teatises integreeritud, kogu valitsemissektorit ja ettevõtlust hõlmavat lähenemisviisi, paremat juhtimist, veelgi tihedamat koostööd sarnaselt meelestatud partneritega ning vajaduse korral ühist tegutsemist. Teatis täiendab terviklikku ELi kriisivalmiduse strateegiat. ELi majandusjulgeoleku aluseks on liikmesriikide majandusjulgeolek. Ühtlasi on see lahutamatult seotud laiemalt suhetega maailmas ning seega ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, mida hakatakse süstemaatilisemalt kasutatama, et toetada seatud eesmärke.

Seda aluseks võttes ja tuginedes riskipõhisele analüüsile, keskendutakse käesolevas teatises kuuele punktis 3 kirjeldatud suure riskiga valdkonnale, võetakse kasutusele meie käsutuses olevad vahendid ja kirjeldatakse, kuidas neid saaks veelgi parandada.

2. Ennetav lähenemisviis majandusjulgeolekule

ELil on mitmeid majandusjulgeolekut toetavaid vahendeid, mida tuleb nüüd kasutada strateegilisemalt, tõhusamalt ja ennetavamalt, et tugevdada ELi majandusjulgeolekut. Kuigi enamik neist vahenditest ei olnud algselt välja töötatud majandusjulgeolekut silmas pidades, on need siiski väga olulised liidu majandusjulgeoleku eesmärkide saavutamiseks.

Peamiste vahendite mittetäielik loetelu on esitatud joonisel 1 ja nende koordineeritud kohaldamist on üksikasjalikumalt selgitatud punktis 3.

Joonis 1: Majandusjulgeolekut toetavate vahendite mittetäielik loetelu

ELi majandusjulgeoleku edendamiseks võtab komisjon koostöös liikmesriikidega need vahendid kasutusele järgmiselt.

·Kaubanduse ja konkurentsivõime vahendeid kasutatakse selleks, et järk-järgult vähendada ELi avatust riskidele ja takistada ELi riskivähendamise eesmärkide õõnestamist. See hõlmab mitmekesisemate võimaluste loomist ja seega meie julgeolekut laiemalt ELi kaubanduslepingute raames, tollimeetmete strateegilist kasutamist ning moonutuste kõrvaldamist, mille välisriigi subsiidiumid on põhjustanud nii ühtsel turul kui ka subsideeritud või dumpinguhinnaga impordi kaudu.

·Vastupanuvõime ja küberturvalisuse vahendid on suunatud hädaolukordadeks valmistumisele ja nende olukordade ohjamisele ning välisohtudele (näiteks küberohtudele) avatuse vähendamisele.

·Julgeoleku ja avaliku korra vahendeid kasutatakse selleks, et vähendada ELi liigset avatust riskidele, et muu hulgas tagada ühiskonna tavapärane toimimine, toetades samal ajal meetmeid, mille eesmärk on edendada ELi positsiooni elutähtsate tehnoloogiate ja tööstusharude valdkonnas ning takistada riskivähendamise eesmärkide õõnestamist.

·Survestamisvastaste ja piiravate meetmete eesmärk on heidutus ja tegelemine olukordadega, kus kolmandad riigid püüavad ELi survestada, samuti ELi ettevõtjate kaitse kolmandate riikide kehtestatud eksterritoriaalsete meetmete eest ning vajaduse korral muutuse esilekutsumine asjaomase riigi käitumises.

·Rahastamine ja piirangud selliste ELi vahendite abil nagu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument (Global Gateway), programm „Euroopa horisont“, taasterahastu „NextGenerationEU“, programm „InvestEU“, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, ühinemiseelse abi rahastamisvahendid (IPAd), Lääne-Balkani ja Moldova majanduskasvu kavad, samuti Ukraina rahastu, programm „EL tervise heaks“ ja tulevane Euroopa Konkurentsivõime Fond peaksid tugevdama ELi majandusjulgeolekut või kooskõlas programmide reeglitega vähemalt seda mitte nõrgendama.

·Valdkondlikke algatusi kasutatakse selleks, et suurendada ELi enda valmisolekut ja strateegilist võimekust riskihindamise käigus kindlaks tehtud suure riskiga valdkondades.

Tihe koostöö ja koordineerimine riikidega, kes peavad majandusjulgeolekut ja reeglitel põhinevat maailmakorda sama tähtsaks kui meie, on olulisem kui kunagi varem. EL töötab selle nimel, et tugevdada eelkõige usaldusväärsete partneritega tehtavat rahvusvahelist koostööd majandusjulgeoleku küsimustes, kasutades selleks muu hulgas nii kahe- kui ka mitmepoolset sihipärast majandusjulgeolekualast dialoogi. Selline koostöö toetab ühismeetmete võtmist majandusjulgeolekuga seotud ühiste huvide või probleemide korral. Samuti süvendab see ühist arusaamist riskidest, aitab ennetada ohte, võimaldab kavandada leevendusmeetmeid, mis vähendavad negatiivset välismõju, aitab luua ja säilitada usaldusväärseid ja vastupidavaid tarneahelaid peamistes strateegilistes sektorites ning vältida negatiivset mõju meie sarnaselt meelestatud rahvusvahelistele partneritele.

Komisjon püüab teha koostööd kolmandate riikidega kahepoolselt, G7 kaudu ning selliste raamistike toel nagu laiaulatuslik ja progressiivne Vaikse ookeani ülene partnerlus ja muud asjakohased foorumid. Komisjon teeb partneritega koostööd, et töötada välja ja võtta kasutusele majandusjulgeoleku standardid vastupidavate tarneahelate jaoks. Tihedam koostöö võib hõlmata vahendite koordineeritud kasutuselevõttu ja koalitsiooni loomist partneritega, kellel on sarnased majandusjulgeolekuga seotud eesmärgid või probleemid.

Piisavalt tuleb arvesse võtta ka ELi naabrus- ja laienemispoliitika asjakohasust ja sellele avalduvat mõju. Komisjon integreerib ELi majandusjulgeolekuga seotud riskid ja võimalused nende piirkondadega seotud poliitika ja programmide rakendamisse. Kandidaatriigid on teel saamaks tulevasteks ELi liikmesriikideks. Nende eduka ühinemise tagamiseks on oluline viia nende tegevus vastavusse majandusjulgeolekupoliitikaga ja integreerida nad järk-järgult ühtse turuga, suurendades samal ajal ELi suutlikkust tegeleda nii olemasolevate kui ka uute riskidega. Seepärast on tähtis, et kandidaatriigid järgiksid ELi majandusjulgeolekut käsitlevat lähenemisviisi ja viiksid vajaduse korral oma õigusaktid järk-järgult vastavusse majandusjulgeoleku eesmärkide seisukohast oluliste ELi õigusaktidega.

3. Euroopa majandusjulgeoleku tugevdamine: suure riskiga valdkonnad

2023. aasta strateegiaga käivitati riskihindamised, mis käsitlesid tarneahela vastupidavust ja energiajulgeolekut, elutähtsat taristut, majandusliku sõltuvuse relvana kasutamist ning tehnoloogia turvalisust ja tehnoloogialeket. Nelja elutähtsa tehnoloogia – tehisintellekti, kvanttehnoloogia, pooljuhtide ja biotehnoloogia – puhul on hindamine juba lõpule jõudnud. Sellele tuginedes on komisjon kindlaks teinud kuus suure riskiga valdkonda, millele ta keskendab oma jõupingutused lähi- ja lühiajalises perspektiivis, tehes seda tihedas koostöös liikmesriikide, tööstuse ja usaldusväärsete partneritega. Samal ajal jätkab komisjon arengute jälgimist ning hindab vajaduse korral uusi suure riskiga valdkondi ja võtab nende suhtes meetmeid.

Kuus suure riskiga valdkonda

3.1. Tarneahela vastupanuvõime tugevdamine ning võitlus suure riskiga sõltuvuse vastu elutähtsate kaupade ja teenuste valdkonnas

Risk. Kaasaegne majandus on ülemaailmselt tihedalt seotud ning sõltub paljudest sisenditest, vahetoodetest ja olulistest teenustest, mida pakuvad partnerid kogu maailmas. Mõnel juhul on pakkumine väga kontsentreeritud – sageli tuleb see riikidest, mis ei jaga samu strateegilisi huve ning millel on võime ja tahe sellist sõltuvust suurendada ja relvana kasutada. Need ELi tarneahelatele avalduvad riskid on eriti nähtavad selles, mis puudutab meie sõltuvust teatavast kriitilisest toormest, töödeldud ja kõrgtehnoloogilistest materjalidest, puhta tehnoloogia komponentidest ja peamistest pooljuhtidest, samuti finantsteenustest, ravimitest, lennundustehnikast ning digi- ja kosmosetehnoloogiast. Riskid on nähtavad ka põllumajanduslikus toidutööstuses, mille puhul on teatises „Põllumajanduse ja toidu visioon“ 2 rõhutatud vajadust vähendada strateegilist sõltuvust eelkõige juhul, kui EL impordib sööta ja söödalisandeid ning väetisi vaid vähestelt partneritelt.

Suure riskiga sõltuvusega võib kaasneda järgmine mõju: i) seda saab survestamise eesmärgil kasutada relvana (nt kriitiline toore, peamised pooljuhid, kõrgtehnoloogilised materjalid, energiatooted, teatavate teenuste blokeerimise oht); ii) see võib tekitada süsteemse majandusliku haavatavuse või kujutada endast süsteemset riski avalikule korrale ja tervisekaitsele kriisiolukorras (nt isikukaitsevahendid, esmatähtsate ravimite tarned, toiduvarud); iii) see võib tekitada ulatusliku sektoriülese häire riski (nt telekommunikatsioonivõrkudesse tungimine, sõltuvus ühest pilveteenuse osutajast, digiteenuste katkestamine); iv) see võib mõjutada ELi konkurentsivõimet ning aeglustada tarnehäirete korral rohe- ja digipööret (nt akud, püsimagnetid, puhta tehnoloogia tooted ja komponendid, kõrgtehnoloogilised materjalid); v) see võib mõjutada liikmesriikide sõltumatust sõjaliste võimete arendamisel ja kasutamisel või vi) see võib ohustada ELi toidualast sõltumatust.

Eesmärk. Komisjon ja liikmesriigid püüavad minimeerida lühiajaliste häirete võimalust ja võtavad samal ajal meetmeid, et vähendada järk-järgult seniseid suure riskiga sõltuvusi ühtsel turul ning takistada uute sõltuvuste loomist. Komisjon kasutab oma vahendeid, et jälgida tarneahelat ning luua raamistik, mis toetab tarnete mitmekesistamist ja aitab vältida ELi tegevuse kahjustamist, kõrvaldades konkurentsimoonutused ühtsel turul. Oluline roll on ka ringmajandusele üleminekuga seotud meetmetel.

Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et dumping ja hinnamanipulatsioonid ei kahjusta alternatiivseid tarneahelaid.

Komisjon aitab liikmesriikidel võtta täielikult ja tulemuslikult kasutusele olemasolevad vahendid. Eelkõige puudutab see vastupanuvõime kriteeriume, mida liikmesriigid peavad alates 2026. aasta jaanuarist kohaldama nullnetotööstuse määruse kohaste riigihangete, enampakkumiste ja avaliku sektori toetuskavade suhtes.

Komisjon võtab ka meetmeid, et arendada ELi-sisest suutlikkust ja võimekust ning mitmekesistada tarneid, tehes selleks koostööd partneritega ning tuginedes muu hulgas oma ulatuslikule kaubanduslepingute võrgustikule ning muudele kahe- ja mitmepoolsetele koostöövormidele. Muu hulgas kaalutakse teatavate kriitilise tähtsusega toodete tootmist meie kandidaatriikides ja partnerriikides laiemalt, kaasa arvatud sellistes piirkondades nagu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. See tugevdab ELi mitmekesiste tarneahelate vastupanuvõimet ja avab täiendavaid võimalusi ELi ettevõtetele. Komisjon jätkab tarneahela nõrkuste ja suure riskiga sõltuvuste kindlakstegemist ning jälgib neid pidevalt oma riskihindamisprotsessi ning liikmesriikide ja tööstusega tehtava koostöö kaudu.

3.2. ELi majandusjulgeolekut tugevdavate sissetulevate lisandväärtusega investeeringute ligimeelitamine

Risk. Sissetulevad investeeringud suurendavad ELi konkurentsi- ja vastupanuvõimet, luues töökohti, arendades tööstussuutlikkust, kasutades ära finantsvõimendust ja mastaapi ning toetades innovatsiooni ja tehnosiiret. Teatavate sissetulevate investeeringutega võivad siiski kaasneda riskid. Need riskid võivad olla muu hulgas järgmised: i) oht julgeolekule ja avalikule korrale, sealhulgas juurdepääs tundlikele andmetele (nt asukohatuvastus, biomeetrilised andmed, ärisaladused), juurdepääs elutähtsale taristule, juurdepääs kahesuguse kasutusega ja muule elutähtsale tehnoloogiale; ii) majandusliku vastupanuvõimega seotud riskid, nagu suurem sõltuvus kriitilise tähtsusega tarneahelatest või nõrk lüli tarneahelates, mida kontrollivad suure riskiga üksused või kolmandad riigid. See kahjustab meie majandusjulgeolekuhuve (nt akud, kriitiline toore, tarkvara ja komponendid) ja muudab ELi haavatavaks majandushäirete suhtes, ning seda saab kasutada relvana ELi vastu; iii) vähese konkurentsivõimega seotud probleemid, nagu tehnosiirde puudumine, piiratud lisaväärtuse loomine (nt ainult koosteliinid), töötajate värbamine investeerivast riigist ja seeläbi muu hulgas kohaliku tööturu mõjutamine.

Eesmärk. Komisjoni eesmärk on tagada, et EL jääks välisinvesteeringutele avatuks ja atraktiivseks. Kui see on ELi majandusjulgeoleku jaoks vajalik, püüab komisjon seda avatust tasakaalustada vajadusega vältida sõltuvuste süvendamist või uute sõltuvuste loomist. Lisaks on väga oluline säilitada ELi ettevõtete innovatsioonivõime, omandades muu hulgas välismaalt olulist intellektuaalomandit uutelt tipptegijatelt, ning tagada varustuskindlus ja teenuste järjepidevus. Komisjon kasutab oma vahendeid ja algatusi, et kehtestada ja rakendada sihipäraseid meetmeid, nagu tingimuste seadmine sissetulevatele investeeringutele, mis soodustavad tehnosiiret selliste riikide üksustele, mis tahtlikult kahjustavad meie majandusjulgeolekut.

3.3. Elujõulise kaitse- ja kosmosetööstuse baasi ning muude suure riskiga tööstussektorite toetamine

Risk. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, kasvavad geopoliitilised pinged ja poliitikapõhised meetmed kaubandussõltuvuse relvana kasutamiseks on toonud esile selle, kui oluline on investeerida elujõulisesse omamaisesse tööstusbaasi, eelkõige kaitse- ja kosmosesektoris ning strateegilistes kahesuguse kasutusega kaupade sektorites, nagu transport (nt lennundus, lennundustehnika, laevaehitus ja sadamad), mis hoogustavad ELi majandust ja toetavad selle strateegilist autonoomiat. Selle valdkonna riskid on muu hulgas järgmised: i) ebapiisavad (sise)investeeringud; ii) väikesed tootmismahud ja ebapiisavad omamaise tehnoloogia hanked institutsioonilise taristu jaoks; iii) kolmandate riikide turuvälised poliitikameetmed ja tavad, mis põhjustavad moonutusi ülemaailmsetel ja piirkondlikel turgudel; iv) kolmandate riikide poolt Euroopa toodetele ja tehnoloogiatele kehtestatud põhjendamatu või ebaproportsionaalne ekspordikontroll (kolmandate riikide ekspordirežiimide eksterritoriaalsus); v) omandiõiguse ja kontrolli kaotamine välisomandusse sattumise, sealhulgas teatavatel juhtudel portfellivara omandamise tõttu; vi) jäik õigusraamistik ja killustatud kapitaliturud, mis ei hõlbusta rahavoogusid ega edenda suure riski ja tuluga kahesuguse kasutusega tehnoloogiate käivitamist ja laiendamist.

Teatavad elutähtsate sektorite, näiteks kaitsesektori komponendid hangitakse suure riskiga üksustest, mis võib geopoliitiliste pingete tekkimise korral takistada juurdepääsu kaitseotstarbelisele varustusele, kahesuguse kasutusega tehnoloogiatele ja sõjaväelise liikuvuse vahenditele ning nende kasutamist. Lisaks on väga oluline, et EL säilitaks kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu ega jääks tahaplaanile strateegiliste sektorite aluseks olevate tehnoloogiate innovatsioonis. Nende riskide tulemuslik leevendamine sihipäraste ja tõhusate vahendite kiire kasutuselevõtu näol on ELi kaitse- ja sõjaliste võimete jaoks väga oluline.

Eesmärk. Komisjon kasutab oma vahendeid strateegilise tootmisvõimsuse säilitamiseks ja arendamiseks ELis, eelkõige: i) edendades avaliku ja erasektori investeeringuid ja vähendades vajaduse korral nendega seotud riske; ii) toetades nõudlust (stiimulid) ka selle koondamise või ühisostude kaudu; iii) takistades strateegiliste võimete ja sektorite ümberpaigutamist; iv) kõrvaldades potentsiaalselt vaenulikud osalejad järk-järgult kaitsevaldkonna ja muudest elutähtsatest tarneahelatest, sealhulgas piirates elutähtsa kaitse- ja kosmosetehnoloogia hankimist väljastpoolt ELi; v) leevendades ohte, mida tekitavad välismaised otseinvesteeringud elutähtsaid tooteid või tehnoloogiaid tarnivatesse ettevõtetesse; vi) toetades elutähtsate tehnoloogiate, komponentide ja materjalide arendamist ELis pikaajaliste eesmärkide alusel ning omamaiseid hankeid institutsioonilise taristu jaoks; vii) tagades ELi idufirmadele ja ettevõtetele kasvuks vajalikud tingimused, näiteks piisava rahastamise, teatavate sisendite puhul ajutise tariifse sooduskohtlemise ning soodsa kapitaliturgude ökosüsteemi.

Prioriteet on toetada kaitse- ja kosmosetööstuse baasi. Esmajoones keskendutakse riskihindamisprotsessis kindlaks tehtud konkreetsetele suure riskiga olukordadele, kuid komisjon jälgib tähelepanelikult kõiki majandusjulgeoleku seisukohast olulisi tööstusharusid, nagu puhas tehnoloogia, energeetika ning energiamahukas ning ringluspõhine tööstus, põllumajanduslik toidutööstus, digi- ja elektroonikatööstus, lennundus (sh lennundustehnika), laevaehitus, autotööstus ja tervishoid.

3.4. Juhtpositsiooni edasiarendamine ja säilitamine elutähtsate tehnoloogiate valdkonnas

Risk. Teatavad kolmandad riigid ja ettevõtted on näidanud üles huvi omandada kontrolli ELi tärkava või tipptehnoloogia ja oskusteabe üle. Mõnel juhul on selliste meetmete eesmärk olnud kahjustada liidu võimet tehnoloogia valdkonnas konkureerida. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse näiteks ülevõtmist, teadus- ja arendusalast koostööd, pöördprojekteerimist või tööstusspionaaži. Lisaks võidakse innovatiivsetelt ettevõtetelt kunstlikult ära võtta turuosa, mistõttu neil on vähem vara, mida investeerida tipptasemel teadus- ja arendustegevusse. Pikas perspektiivis sõltuvad ELi majandustulemused ning julgeolek ja geopoliitiline positsioon meie tehnoloogilise võimekuse säilitamisest ja arendamisest. Seepärast on strateegiliselt oluline säilitada ELi võimekus eri tehnoloogiavaldkondades, tugevdada sihtotstarbelisi ELi rahastamisvahendeid, tegeleda tehnoloogia turvalisusega ning kõrvaldada lekked. Samal ajal tuleb suurt tähelepanu pöörata kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli üha enam killustunud rakendamisele ja jõustamisele.

Eesmärk. Komisjon kasutab oma vahendeid, et toetada soodsat raamkeskkonda elutähtsa tehnoloogia arendamiseks ELis ja tõkestada meetmeid, mis kahjustavad ELi jõupingutusi, kõrvaldades moonutused. Komisjon jälgib turusuundumusi ning pakub lisatoetust idu- ja kasvufirmade, väljakujunenud ettevõtete, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning teadusasutuste teadusuuringutele ja innovatsioonile ELis. Komisjoni eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisaavutuste tööstuslik kasutuselevõtt ja väärtustamine ühtse turu tööstusbaasis. 28. režiim, mis tagab ettevõtjatele kogu ELis ühtsed ühtlustatud õigusnormid äriühingute asutamise, juhtimise, liikuvuse ja rahastamisele juurdepääsu kohta, tugevdab ELi majanduslikku vastupanuvõimet, muutes piiriülese tegevuse turvalisemaks ning tarneahelad tugevamaks ja mitmekesisemaks.

Komisjon edendab teadusuuringute ja innovatsiooni julgeolekut ning võtab kõrvalmeetmeid, et leevendada tehnoloogia või oskusteabe lekke ohtu, mis kaasneb näiteks vaenuliku ülevõtmisega, teadus- ja arenduskoostööga või investeeringutega ELi strateegilistesse ja tärkavatesse turgudesse tundlikes sihtkohtades või sektorites. Samal ajal edendab komisjon jätkuvalt usaldusväärseid rahvusvahelisi teadus- ja innovatsioonipartnerlusi, mis on liidu majandusjulgeoleku eesmärkide saavutamiseks üliolulised. Komisjon uurib võimalusi, mis tagaks, et ELi ettevõtted ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonid saavad laieneda, vältides ülevõtmist/omandi üleandmist üksnes seetõttu, et usaldusväärsetest allikatest ei ole võimalik saada piisavalt rahastust. Samal ajal püüab komisjon takistada suure riskiga üksuste juurdepääsu sellistele liidu toetatavatele meetmetele elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, mida võidakse kasutada relvana ELi vastu.

3.5. Juurdepääsu takistamine tundlikule teabele ja andmetele, mis võivad kahjustada ELi majandusjulgeolekut

Risk. Kolmandad riigid saavad juurdepääsu ELi või selle liikmesriikide tundlikule teabele/andmetele kas tööstusspionaaži või teatavates toodetes (nt ühendatud sõidukid, 5G või muud telekommunikatsioonisüsteemid, elektrivõrgutaristu, DNA järjendamise platvormid) kasutatava riist- või tarkvara tarnimise tulemusena või seetõttu, et nad on omandanud ja kontrollivad tundlikku teavet omavaid ettevõtteid (nt sadamaoperaatorid lennujaamade käitajad, liikluskorraldajad, finantsvõrgud, tehisintellektimudelid, andmeportaalid, telekommunikatsioon, isikuandmed või tundlik turuteave). Sellel on selge mõju julgeolekule ja avalikule korrale, millele lisandub võimalik majanduslik mõju seoses näiteks tarneahelate killustatusega. Energiasektoris laieneb see risk näiteks ELi-välistele investoritele, kes omandavad ELi ettevõtteid, millel on kõrgtehnoloogia elutähtsa energiataristu operatiivandmete seireks ja töötlemiseks.

Eesmärk. Vähendada ohtu, et suure riskiga üksused ja nendega seotud üksused pääsevad ligi ELi või liikmesriikide tundlikule teabele/andmetele, ja võimaluse korral kõrvaldada see oht, ning seeläbi piirata võimalikku negatiivset mõju ELi majandusele ja julgeolekule. Kooskõlas asjakohaste menetlustega pööratakse tähelepanu ka ohule, mida võivad endast kujutada võõrtöötajad strateegilistes sektorites ja välisüliõpilased kõrgkoolides, sealhulgas teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialadel.

3.6. ELi majandust mõjutavate elutähtsa taristu häirete ennetamine ja leevendamine

Risk. Välismaised osalejad põhjustavad häiringuid ELi elutähtsas taristus (elutähtis transporditaristu, kosmosesüsteemid, energia- ja sidetaristu, eelkõige need, mida käsitletakse sõjaväelise liikuvuse seisukohast strateegilisena), mis võib tekitada ahelmõju Euroopa majandusele. Esmatähtis on tagada osutatavate teenuste stabiilsus. Häireid võivad põhjustada füüsilised, küber- või hübriidrünnakud, sealhulgas tervete rajatiste või nende osade/komponentide sabotaaž. Need võivad olla seotud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarneahelatega, mis on vajalikud kriitilise tähtsusega komponentide või teenuste tarnimiseks elutähtsatele taristutele. Samuti on oht, et suure riskiga kolmandad riigid ja ettevõtjad on eelnevalt paigutatud ELi elutähtsasse taristusse, mis annab neile (vajaduse korral) võime seda taristut häirida. Lisaks võib tekkida maine- ja usaldusväärsusrisk, kui teatav taristu on ohus või seda tegelikult mõjutatakse. Samuti on ohtlik olukord, kus kolmandad riigid võtavad juhtrolli selliste rahvusvaheliste standardite kehtestamisel, mis võivad mõjutada elutähtsat taristut.

Eesmärk. Tagada kooskõlas ELi kaitse-, sisejulgeoleku- ja kriisivalmiduse strateegiatega kehtivate õigusnormide täitmine, et vähendada andmelekke ja spionaaži ning füüsiliste ja küberhäirete ohtu, eelkõige: i) piirata Euroopa elutähtsa taristu omamist/kontrolli/käitamist suure riskiga üksuste poolt; ii) suurendada füüsilise kaitse meetmete arvu; iii) vähendada küberhaavatavust; iv) piirata sõltuvust ühest tarnijast või suure riskiga tarnijatest, samuti kõrvaldada varjatud nõrkused, tagauksed ning võimalikud süsteemsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarnehäired, eelkõige juhul, kui tegemist on tehnoloogilise kinnistumise või tarnijast sõltumisega; v) reserveerida ELi kriitilise tähtsusega tootmisvõimsuskoos võimalusega seda ülemaailmsete tarneahela häirete või tervisekriiside ajal suurendada; vi) takistada suure riskiga üksuste juurdepääsu liidu toetatavatele meetmetele, sealhulgas meetmetele, mida toetatakse avaliku sektori finantseerimisasutuste ja rahastamisvahendite kaudu; vii) toetada seda, et usaldusväärsed tarnijad arendavad kriitilise tähtsusega komponente ELis ja usaldusväärsetes kolmandates riikides, mis tagab elujõuliste alternatiivide olemasolu; viii) toetada kaitsevaldkonna ja sellega seotud valdkondade juhtalgatusi (idatiiva seire, Euroopa droonikaitse algatus).

4. Meetmed ELi majandusjulgeoleku tugevdamiseks

Juurdepääs kvaliteetsele teabele ja selle põhjalik analüüs on tulemusliku ja põhjendatud ELi majandusjulgeolekupoliitika ja otsusetegemise lähtepunkt. Kesksel kohal on siin jätkuvalt 2023. aasta strateegiaga kasutusele võetud riskihindamissüsteem. Seniseid hindamisi ajakohastatakse, süvendatakse ja täiendatakse uute hinnangutega elutähtsate tehnoloogiate ja tarneahelate kohta.

Komisjon parandab oma majandusjulgeolekualase teabe kogumise võimekust. Ta kiirendab selliste tarneahelas esinevate strateegiliste sõltuvuste kaardistamist, mille tulemusena muutub liidu majandus haavatavaks ning jälgib ja prognoosib tõhusamalt kolmandate riikide tegevust, mille eesmärk on luua uusi või säilitada seniseid sõltuvusi.

Lisaks sõltub ELi majandusjulgeolekupoliitika edu paremast koordineerimisest nii ELi tasandil kui ka liikmesriikidega. See tähendab ühise arusaama kujundamist majandusjulgeolekuga seotud ohtudest, konkreetsete riskide kindlakstegemist ja leevendusmeetmete väljatöötamist. Sellise tegevuse aluseks peaksid olema paremad teabevood, ELi meetmete kulude ja tulude täielik mõistmine ning valmisolek vajaduse korral ühiselt tegutseda, et ELile positsiooni tugevdada. Komisjon on astunud vajalikud sisemised korralduslikud sammud. Kuid vaja on ka uut laadi koostööd liikmesriikidega ning üha enam ka liikmesriikide endi vahel ja sees, eelkõige poliitikavaldkondades, mille strateegiline tähtsus kasvab, kuid mis on traditsiooniliselt olnud detsentraliseeritud, nagu teadusuuringud ja innovatsioon.

EL jätkab tihedat koostööd tööstusega, tagades turvalise teabevahetuse ja struktureerituma kaasamise. Tööstus on ELi majandusjulgeoleku eesliinil. Ettevõtted peavad muutuma vastupanuvõimelisemaks ja mitmekesistama oma kriitilise tähtsusega tarneahelaid, eelkõige kaotama täieliku sõltuvuse ühest suure riskiga tarnijast. Lisaks on äärmiselt oluline integreerida ärimudelitesse mitmekesistamisega kaasnevad kulud, võttes arvesse kasu, mida toob vastupidavus geopoliitilistele riskidele. See peab olema kahesuunaline protsess ning vastutus tuleb jagada avaliku ja erasektori vahel, mis võimaldab poliitikakujundajatel parandada ELi ohuhindamise ja äriteabe analüüsimise suutlikkust ning valmistada seda ette tegutsemiseks, aidates samal ajal tööstusel rakendada ettevõtte tasandi leevendusmeetmeid.

Komisjon kavatseb koostöös kõrge esindajaga ®parandada teabekogumise ja -analüüsi võimet, muutes teatavate kriitilise tähtsusega tarneahelate, elutähtsa taristu ja elutähtsa tehnoloogia riskihindamise kiiremaks ning algatades korrapäraseid tagasisidekorjeid, et koguda tööstuse ja sidusrühmade arvamusi tarneahelate haavatavuse ja välisele survele avatuse kohta;  ®parandada majandusjulgeoleku võrgustiku kaudu koordineerimist ja teabevahetust liikmesriikidega. Komisjon kasutab seda võrgustikku, et edendada stsenaariumide koostamist, ühtlustada arusaamu ohtude, riskide ja leevendamisvõimaluste kohta, hõlbustada teabevahetust ja toetada eelkõige liikmesriikide vastutusalasse kuuluvate vahendite rakendamist. Komisjon tagab sobivate infosüsteemide kättesaadavuse, mis toetavad majandusjulgeolekuküsimusi käsitleva salastatud teabe kiiret ja turvalist vahetamist liikmesriikide vahel ja liikmesriikidega. Selline teave võib sisaldada riskihindamisi ning teavet kriitilise tähtsusega või suure riskiga üksuste ja võimalike probleemsete tehingute kohta. See täiendab ELi varude loomise võrgustiku tööd, mis keskendub esmatarbekaupade tarnete tagamisele kriisiolukorras; ®luua majandusjulgeoleku teabekeskuse, kus ta Euroopa välisteenistuse, INTCENi/SIACi, 3 ELi delegatsioonide võrgustiku ja liikmesriikide ning olemasolevate ühtse turu majandusarengu jälgimise vahendite (näiteks tarneahela hoiatussüsteem SCAN) toel kaardistab ja koondab olemasolevate avaliku ja erasektori mehhanismide raames kättesaadava teabe ning koordineerib majandusjulgeoleku seisukohast olulise lisateabe kogumist. See hõlmab turujärelevalve mehhanismi, millega kogutakse teavet arengute kohta suure riskiga valdkondades, sealhulgas kiiret teavet kaubavoogude kohta mitmekesistamist vajavates sektorites, et vältida ELi meetmete kahjustamist. Ühtlasi koondab see teabe suure riskiga üksuste kohta, mis aitab hinnata kõlblikkust ELi vahenditest rahastamise saamiseks ja osalemiseks ELi investeerimis- või hankemenetluses. Lisaks võimaldaksid Euroopa Tolliamet ja ELi tolliandmekeskus tõhusalt toetada ja rakendada asjakohaseid ELi majandusjulgeoleku algatusi, mis hõlbustaks ka asjakohase teabe vahetamist; ®tõhustada ELi delegatsioonide struktureeritud osalemist, tehes koostööd liikmesriikide esinduste, muude ELi organite ja kolmandates riikides tegutsevate ELi äriringkondadega, et tagada nende tõhus kaasamine majandusjulgeolekuga seotud riskihindamisse, järelevalvesse ja leevendusmeetmetesse, hõlbustades muu hulgas ettevõtjatevahelist ning ettevõtjate ja valitsuse vahelist teabevahetust; ®hinnata 2026. aasta kolmandaks kvartaliks, mil määral võimaldab siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus koguda suure riskiga sektorite ettevõtjatelt ettevõtte tasandi teavet tarneahela kohta. Selle analüüsi põhjal hindab komisjon, kas on vaja täiendavaid meetmeid; ®soovitada liikmesriikidel nimetada ametisse riikliku majandusjulgeoleku vanemnõunikud, kes vastutavad majandusjulgeolekuriskide hindamise ja leevendamise koordineerimise eest valitsuste vahel. Komisjon edendab poliitika koordineerimist ja ühismeetmeid, korraldades nende nõunike korrapäraseid kohtumisi. Lisaks kutsub ta ELi nõukogu üles kaaluma asjaomaste nõukogu koosseisude korrapärast kokkukutsumist poliitilise tasandi aruteludeks; ®moodustada ELi äriringkondade esindajatest koosneva usaldusväärse nõuanderühma, mis annaks muu hulgas nõu konkreetsete riskide ja võimalike lahenduste kohta ning arutaks riskide vähendamise strateegiaid. Komisjon kutsub tööstuse esindajaid korrapäraselt osalema majandusjulgeoleku võrgustiku valdkondlikes aruteludes ja vajaduse korral teavitama Euroopa Komisjoni volinikke; ®luua turulepääsu portaali (Access2Markets) osana kaubanduse vastupanuvõime teabeportaali, et anda ELi ettevõtjatele ajakohast teavet kolmandate riikide kehtestatud ekspordipiirangute ja muude piiravate meetmete ning võimalike riskide kohta, mis on seotud vajadusega suurendada ELi vastupanuvõimet; ®laiendada elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskust, et tuvastada, jälgida ja analüüsida kaitse- ja kosmosetööstust ning seonduvaid tarneahelaid, hõlmata kujunemisjärgus tehnoloogiaid ning toetada sellest lähtuvalt ELi tehnoloogia tegevuskavade rakendamist ELi ja liikmesriikide tasandil; ®kasutada tulevast teadusjulgeoleku eksperdikeskust, et edendada teadusjulgeolekut ja suurendada teadusringkondade vastupanuvõimet, ning luua muu hulgas hoolsuskohustuse platvormi, et aidata ülikoole rahvusvaheliste partnerite valimisel; ®uurida võimalusi, kuidas lõimida kandidaatriigid meie majandusjulgeolekualase lähenemisviisiga, eelkõige valdkondades, kus nende majandusjulgeoleku haavatavus võib osutuda julgeolekuohuks ELile.

EL saab tugevama analüüsi ja juhtimise toel paremini saavutada oma majandusjulgeoleku eesmärke: i) selgitades ja parandades olemasolevate vahendite kasutamist ning ii) töötades vajaduse korral välja uusi vahendeid.

Esiteks kohandab komisjon mõnede oma vahendite kasutamise viisi, et muuta need majandusjulgeolekuriskide juhtimisel tõhusamaks, ning püüab parandada nende vahendite vahelist koordineerimist.

Komisjon võtab vahendite kasutamise parandamiseks järgmised meetmed. ®ELi rahastamine ·Komisjon soodustab rahastamisel jätkuvalt projekte, mis toetavad ELi majandusjulgeolekut. ·Eelkõige tuleks kaasata piisavalt rahalisi vahendeid, et vähendada sõltuvust elutähtsatest tehnoloogiatest ning kriitilise tähtsusega komponentidest ja materjalidest eriti sellistes strateegilistes sektorites nagu kosmos ja kaitse, ning muu hulgas täielikult rakendada elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse tehnoloogia tegevuskavad. ·Komisjon, liikmesriigid ja rakenduspartnerid peaksid püüdma takistada suure riskiga üksuste juurdepääsu tundlikele liidu toetatavatele meetmetele. Finantsmääruse artiklis 136 on sätestatud horisontaalne õiguslik alus ELi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmiseks, kui komisjon ja rakenduspartnerid täidavad ELi eelarvet. See võimaldab takistada suure riskiga üksustel saada kasu ELi rahalistest vahenditest ning piirata strateegilistes sektorites ning elutähtsa tehnoloogia ja taristu valdkonnas juurdepääsu ELi rahastamisele selliste üksuste jaoks, mis on pärit ELi majandusjulgeolekuhuve kahjustavatest kolmandatest riikidest. Kahtluse vältimiseks peaksid rakenduspartnerid hoiduma toetamast projekte, mis on eespool nimetatuga vastuolus, sealhulgas omal vastutusel toimuva tegevuse puhul. Sel eesmärgil ning selleks, et tagada ELi programmide ja majandusjulgeoleku eesmärkide parem kooskõla, esitatakse 2026. aasta esimeses kvartalis suunised, mis toetavad sidusama ja tõhusama lähenemisviisi väljatöötamist. Lisaks julgustab komisjon liikmesriike, EIP gruppi ning muid rahvusvahelisi finantsasutusi ja riiklikke tugipanku, mis täidavad liikmesriikide või ELi eelarvet, seadma prioriteediks toetuse andmise ELi ettevõtjatele, kes vähendavad välissõltuvust elutähtsates sektorites, eelkõige suure riskiga eriprojektide ning elutähtsa tehnoloogia ja taristu valdkonnas. Samuti tuleks takistada kolmandate riikide suure riskiga tarnijate juurdepääsu ELi ja liikmesriikide rahastusele, kui teatavate kriteeriumide alusel tehakse kindlaks, et need kolmandad riigid kahjustavad ELi majandusjulgeolekuhuve. ®Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud ·Komisjon töötab välja suunised, tuginedes praeguse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse rakendamisel saadud kogemustele, et tagada riiklike taustauuringuasutuste järjepidev lähenemisviis taustauuringutele, sealhulgas strateegilistes sektorites. Suunistes sätestataks ka see, kuidas võtta arvesse mitme investeeringu võimalikku kumulatiivset riski. Seda täiendatakse suunistega, mis käsitlevad ELi tasandi nõuete ja riiklike taustauuringumehhanismide kohaldamise koosmõju finantssektoris. ®Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontroll ·Komisjon viib läbi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli määruse üldise hindamise. Selle raames hindab komisjon, kas määrus täidab oma eesmärki uues geopoliitilises ja geomajanduslikus olukorras, võttes arvesse ühepoolse ekspordikontrolli laialdasemat kasutamist, mis võib mõjutada ka ühtset turgu. Komisjon uurib jätkuvalt koos liikmesriikidega, kuidas selles uues olukorras kasutada tõhusalt Euroopa kontrolli kujunemisjärgus tehnoloogiavaldkondades. Hindamisprotsessi käigus tagab komisjon liikmesriikide, tööstuse, teadusasutuste ja akadeemiliste ringkondade sidusrühmade aktiivse teavitamise. ®Kaubanduse kaitsemeetmed ·Kui algatatakse ELi majandusjulgeoleku seisukohast oluline menetlus, võetakse ELi majandusjulgeolekut arvesse uurimise läbiviimisel ja võimalike meetmete kavandamisel. ®Siseturg, toll ja konkurentsivahendid ·Komisjon kasutab täielikult ära välisriigi subsiidiumide määrust, et säilitada aus konkurents valdkondades, kus välisriigi subsiidiumid põhjustavad majandusjulgeolekut ohustavaid moonutusi. ·Liikmesriike julgustatakse kasutama täiel määral ära olemasolevaid riigiabi võimalusi, nagu puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistik, regionaalabi suunised, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistik, üldine grupierandi määrus ja üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid, mis on vahendid vastupanuvõime suurendamiseks. ·Vaadatakse läbi strateegiliste tollivahendite (tariifide peatamine, autonoomsed kvoodid) kasutamine peamiste sisendite puhul, et toetada liidu ettevõtete konkurentsivõimet.

Teiseks töötab komisjon välja uued meetmed ELi majandusjulgeoleku edendamiseks.

Komisjonil on kavas: ®uurida võimalust luua katseprojektina ELi tasandil idufirmade seiremehhanism, mille eesmärk on teha kindlaks elutähtsates tehnoloogiavaldkondades tegutsevad idufirmad, mis on haavatavad vaenuliku välismaise ülevõtmise suhtes, ning suunata nad ümber alternatiivsete ELi investeerimisvõimaluste ja muude toetusvormide juurde (nt nõustamine, suutlikkuse suurendamine, kontaktide loomine investoritega). Mehhanism toimiks kooskõlas olemasolevate algatustega, nagu ELi idu- ja kasvufirmade strateegia; ®teha koostööd järelevalveasutustega, et jälgida portfelliinvesteeringuid (mis ei kuulu välismaiste otseinvesteeringute koordineerimise mehhanismi kohaldamisalasse) valdkondades, mis on majandusjulgeoleku seisukohast suure riskiga; ®lisada tulevasse konkurentsivõime koordineerimise töövahendisse peamiste strateegiliste sektorite majandusjulgeoleku komponent; ®tugevdada ELi tööstusbaasi ja tarneahelate vastupanuvõimet tööstuse kiirendamise õigusakti kaudu; ®arendada tegevuskava „ResourceEU“ kohaselt edasi kriitilise toorme järelturge, kasutades selleks muu hulgas ringmajanduse õigusakti, et lihtsustada strateegilise kriitilise toorme projektide rahastamist valdkondades, mis on majandusjulgeoleku seisukohast suure riskiga; ®hinnata 2026. aasta kolmandaks kvartaliks võimalusi tugevdada tööstuse kaitset ebaausa kaubanduspoliitika ja negatiivsete ülemaailmsete turusuundumuste eest, nagu liigne tootmisvõimsus. Komisjon hindab siin olemasolevate vahendite tõhusust ja piisavust ning kaalub võimalike uute meetmete vajalikkust; ®vaadata läbi blokeerimismäärus, et lihtsustada selle kohaldamist ja vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ELi inimeste ja ettevõtete jaoks ning luua usutav heidutus kolmandate riikide sanktsioonide eksterritoriaalse kohaldamise vastu. See tugevdab Euroopa majandusjulgeolekut, kaitseb ELi ettevõtjaid paremini kolmandate riikide vastuoluliste meetmete eest ning tagab prognoositavama, tõhusama ja jõulisema raamistiku; ®uurida võimalusi julgustada teatavate suure riskiga sektorite ettevõtjaid tagama, et nad kasutavad vähemalt kahte eri tarnijat, ja piirama sõltuvust ühest turgu valitsevast tarnijast; ®uurida võimalusi anda rahalist toetust ettevõtetele, mille suhtes kohaldatakse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute otsuseid, olukorras, kus nende rahaline elujõulisus võib olla investeeringu puudumise korral ohus, ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist; ®pakkuda riigihankedirektiivide läbivaatamise raames välja Euroopa eelistamise kriteeriumid teatavates strateegilistes sektorites, kus riigihanked tugevdavad Euroopa tööstuse juhtpositsiooni, suurendavad meie vastupanuvõimet ja leevendavad julgeolekuriske; ®pakkuda ettevõtetele stiimuleid vähendamaks sõltuvust kujunemisjärgus tehnoloogiavaldkondades, kasutades selleks tulevast kiibimäärust 2.0, kvanttehnoloogia määrust, pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti ning komisjoni avatud lähtekoodi strateegiat; ®kasutada küberturvalisuse määruse eelseisvat läbivaatamist selleks, et kehtestada ELi tasandil piirangud suure riskiga tarnijate juurdepääsule elutähtsale taristule.

5. Kokkuvõte

EL on kindlalt pühendunud avatud ja reeglitel põhinevale kaubandusele, investeerimissuhetele ja rahvusvahelisele koostööle. Seepärast toetab ta jätkuvalt avatud kaubandust ja investeeringuid partneritega kogu maailmast ning saab neist ka kasu. Samal ajal on praeguses geopoliitilises olukorras hädavajalik kaitsta ELi majandusjulgeolekut. Avatusega kaasnevate riskidega arvestamine on oluline nii avatuse kui ka laiemalt ELi julgeoleku ja tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks.

ELi käsutuses on selle eesmärgi saavutamiseks mitmeid vahendeid. Neid tuleb nüüd strateegiliselt kasutada ja vajaduse korral parandada, et ELi majandusjulgeolekut ähvardavad ohud enne nende tekkimist ära hoida ja neile tõhusalt reageerida. Selle saavutamiseks peavad komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid ühiselt panustama ja tegema tihedat koostööd tööstusega, et jõuda tõhusa ja põhjendatud otsusetegemiseni.

EL on kindlalt otsustanud kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid ennetavamalt, strateegilisemalt ja koordineeritumalt, et ehitada pikas perspektiivis üles tugev, turvaline ja vastupidav majandus ning tegutseda tulemuslikult uutes ülemaailmset kaubandust mõjutavates geopoliitilistes ja geomajanduslikes tingimustes.

(1)

JOIN(2023) 20 final.

(2)

COM/2024/75, 19.2.2025.

(3)

Euroopa välisteenistuse juures tegutsev ELi luure- ja situatsioonikeskus (EU INTCEN) on osa ELi ühtsest luureandmete analüüsivõimest (SIAC) ning on ELi tsiviilluurekeskus, mis pakub põhjalikku analüüsi kõigi ELi institutsioonide otsustajatele.