EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.6.2025

JOIN(2025) 140 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidu rahvusvaheline digistrateegia

Euroopa Liidu rahvusvaheline digistrateegia

Digipööre ja tehisintellektirevolutsioon muudavad majandusi ja ühiskondi Euroopas ning kõikjal maailmas. Majandustegevuses osalejad ja riigid, kes nimetatud tehnoloogiatega hästi hakkama saavad, ei saa ainult otsustavat majanduslikku eelist konkurentsivõime ja tõhususe seisukohast, vaid neil on võimalik kasutada selliseid tehnoloogiaid ka oma riigikaitse ja riikliku julgeoleku tugevdamiseks ning samuti tagada, et need üleminekud on kooskõlas nende ühiskonna põhiväärtustega. Samas tekib kõnealuste üleminekute rakendamisega viivitajatel oht jääda teistest majanduslikult maha ja õõnestada oma suveräänsust.

Sellises kontekstis on EL kindlalt otsustanud tugevdada oma tehnoloogilist konkurentsi- ja innovatsioonivõimet, tehes koostööd partnerite ja liitlastega oma digipöörde toetamiseks. Ükski riik või piirkond ei tule digipöörde ja tehisintellektirevolutsiooniga üksi toime. EL on jätkuvalt pühendunud reeglitel põhinevale maailmakorrale ja oma põhiväärtuste kaitsele.

ELi konkurentsivõime, majandusjulgeoleku ja kaitsealase suutlikkuse huvides on hädavajalik teha tihedat koostööd meie partnerite ja tehnoloogiavaldkonna liitlastega, et suurendada Euroopa tehnoloogiaettevõtete innovatsioonivõimekust ja võimet üleilmselt kasvada. Kui soovime tagada, et ülemaailmne digivalitsemine toetab ELi huve ja põhiväärtusi, siis peab EL tegema kooskõlastatud pingutusi.

Käesolev strateegia loob aluse, millele tuginedes üritab EL neid eesmärke ühiselt tegutsedes saavutada.

1.Digivaldkond kui ELi välistegevuse põhielement

Praeguses geopoliitilises olukorras on EL jätkuvalt usaldusväärne ja prognoositav partner, kes on pühendunud oma üleilmsete liitlastega suhete tugevdamisele ning uute vastastikku kasulike partnerluste loomisele nendega, kes on valmis tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamise nimel. EL toetab kindlalt reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mis on kooskõlas demokraatia ja õigusriigi väärtustega ning põhiõigustega.

ELi kasvav kahepoolsete ja piirkondlike partnerluste võrgustik võimaldab ELil olla maailmaareenil tugevam, luues koalitsioone, et saavutada ühiseid eesmärke olulistel rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides. EL kujundab norme mitmepoolsetel foorumitel ja tugevdab kahepoolseid partnerlusi eesmärgiga teha edusamme konkreetsete ja viivitamatute prioriteetide valdkonnas, kaitstes ja edendades ELi strateegilisi huve 1 .

Nagu Draghi aruandes 2 rõhutatakse, on alates 1990. aastate keskpaigast ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel kasvav tootlikkuse lõhe suuresti seletatav USA parema uuenduste, globaalse laienemise ja tehnoloogiasektoris edu saavutamise võimega. EL seisab silmitsi ka ohuga, et tema tehnoloogilist ja majanduslikku sõltuvust võidakse tema vastu relvana kasutada, ning elutähtsa tehnoloogia lekke riskiga. Nagu on märgitud strateegias ProtectEU, 3 on internetiväliste ja -põhiste ohtude piirid üha hägusemad ja EL peab tegema oma partneritega paremini koostööd tehnoloogia väärkasutuse tõkestamiseks.

ELi konkurentsivõime kompassis 4 märgitud viisil oma tehnoloogiaalase konkurentsi- ja innovatsioonivõime suurendamisel saab EL tugineda mitmele tugevale küljele. ELil on suur ja integreeritud digitaalne ühtne turg ning ta on digitaalselt osutatavate teenuste impordi ja ekspordi valdkonnas maailmas juhtival kohal 5 . ELis tegutsevad maailma juhtivad tehnoloogiaettevõtted ja siin luuakse üha enam tehnoloogia idufirmasid 6 . EL saab tugineda maailmatasemel teadusuuringutele ja innovatsioonile ning ta suudab pakkuda integreeritud tehnoloogialahendusi partnerriikidele, kes soovivad säilitada oma digitaalset suveräänsust ja rakendada inimkeskset digipööret.

Digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 7 osana on ELi eesmärk suurendada investeeringuid ühenduvuse taristusse, oskustesse ja teadusuuringutesse 8 ning luua soodsamad tingimused ELi murranguliste idufirmade tekkeks ja kasvuks. Ajal, kui näiteks tehisintellekti, pooljuhtide, pilvandmetöötluse ja kvantarvutuse tehnoloogia muudavad olemuslikult tööstus- ning kaitse- ja julgeolekumaastikku, vajab Euroopa tööstust, mis on suuteline sellist tehnoloogiat ja selliseid tooteid kiiremini ja suuremas ulatuses kavandama, välja töötama, tootma ja tarnima.

Üha aktiivsem digidiplomaatia on tuginenud sellele tugevale kohalikule baasile, et edendada meie rahvusvahelisi prioriteete ja luua partnerlusi 9 . Strateegia „Global Gateway“ raames tehtud investeeringud ja algatused, sh laienemisprotsessis osalevates ja Euroopa naabruses asuvates riikides, eelkõige ELi majanduskasvu kavad, näitavad digisektori strateegilist olulisust geopoliitilisest, julgeoleku ja majanduslikust seisukohast.

Euroopa Liidu rahvusvaheline digistrateegia tugineb ELi tugevustele, sisepoliitikale ja -meetmetele ning keskendub seega järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)ELi tehnoloogilise konkurentsivõime suurendamine majandus- ja ärikoostöö abil. EL teeb jätkuvalt koostööd usaldusväärsete partneritega, et tugevdada oma juhtpositsiooni kujunemisjärgus tehnoloogia valdkonnas, sh teadusuuringute ja innovatsiooni ning välisinvesteeringute ja andekate inimeste ligimeelitamise abil, kasutab oma rahvusvahelisi vahendeid ELi tehnoloogialahenduste väljatöötamiseks ja edendamiseks kõikjal maailmas ning laiendab oma digikaubanduse lepingute kasvavat võrgustikku.

b)ELi ja selle partnerite kõrgetasemelise julgeoleku edendamine. EL tugevdab kooskõlas oma kehtivate kohustustega 10 jätkuvalt oma küberturvalisust ja -kaitset, eelkõige seoses peamise elutähtsa taristuga, suurendab teadusuuringute julgeolekut, täiustades teadusuuringuid julgeolekuga seotud valdkondades, maandab hübriidohte ning välisriigist lähtuvaid infomanipulatsioone ja sekkumisi, suurendab IKT tarneahelate kerksust, julgeolekut ja stabiilsust, sh oma piiride väliselt, tõkestab küberkuritegevust ühisoperatsioonide, 11 sh kahe- ja mitmepoolse koostöö kaudu, ning edendab digitehnoloogia usaldusväärseid tarnijaid, sh sellise kahesuguse kasutusega tehnoloogia nagu tehisintellekt ja kvanttehnoloogia valdkonnas.

c)Koos partnerite võrgustikuga ülemaailmse digivalitsemise ja standardite kujundamine. EL edendab jätkuvalt oma digivalitsemise ja digistandardite väärtuspõhist lähenemisviisi, et kujundada üleilmset digipööret, mis on inimkeskne, usaldusväärne ning mille puhul austatakse inimõigusi ja põhivabadusi. Kui EL tegutseb otsustavalt, saab ta olla maailmas teenäitaja vastutustundlike tehnoloogiliste edusammude tegemisel.

2.ELi üleilmse partnerite võrgustiku ulatuse suurendamine

EL on loonud tugeva piirkondliku ja kahepoolse digikoostöö partneritega ministrite tasandi kaubandus- ja tehnoloogianõukogude 12 ning digipartnerluste 13 ja digitaalsete dialoogide 14 kaudu. Ta peab küberdialooge mitmesuguste partneritega 15 ja digiküsimused on üha olulisem laiaulatuslike ja strateegiliste partnerluste 16 osa.

Lisaks sellele tugineb digikoostöö ka partnerriikide seotusele oluliste ELi programmidega, eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ 17 ja programmiga „Digitaalne Euroopa“ 18 eesmärgiga teha koostööd tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning võtta kasutusele digitehnoloogiad.

Olulise digipöörde poliitika ühtlustamise edendamine, turvalisse digitaalsesse ühenduvusse investeerimine ja innovatsiooni arendamine on samuti olemuslik osa ELi koostööst laienemisprotsessis osalevate ja Euroopa naabruses asuvate riikidega selliste vahendite kaudu nagu põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud või stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud. Nendes kaubanduslepingutes ja muudes seotud vahendites, näiteks Lääne-Balkani majanduskasvu kavas, 19 Moldova reformi- ja kasvurahastus 20 ning Ukraina rahastus 21 on määratud kindlaks strateegiline alus kandidaatriikide järkjärguliseks integreerimiseks digitaalsesse ühtsesse turgu 22 .

EL töötab koos lõunanaabruse partneritega välja uut Vahemere piirkonna lepet, mis tugineb 2021. aasta Vahemere piirkonna tegevuskavale, et suurendada meie poliitilist kaasatust ja tugevdada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige digivaldkonnas.

EL laiendab pidevalt oma vabakaubanduslepingute 23 ja digikaubanduse lepingute 24 võrgustikku. Nendega kehtestatakse muu hulgas ranged nõuded digikaubanduse normidele, millega tagatakse turvaline ja ohutu internetikeskkond tarbijatele, läbipaistvus, prognoositavus ja õiguskindlus ettevõtetele ning välditakse põhjendamatuid tõkkeid digikaubandusele või kõrvaldatakse need, sh piiriülese andmeedastuse puhul. Lisaks sellele suhtleb komisjon muude juhtivate reguleerimis- ja täitevasutustega, luues uusi võrgustikke digiteenuste ja tehisintellekti valdkonnas.

Strateegia „Global Gateway“ pakub võimalusi edendada partnerlusi, poliitikadialooge ja investeeringuid riikidega kõikjal maailmas, sh ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna digiliidu, 25 digiüleminekut edendava rahvusvahelise liiduga Smart Africa (arukas Aafrika) sõlmitud halduskokkuleppe, 26 Team Europe algatuse Kesk-Aasia digiühenduvuse parandamiseks 27 ning digimajanduse pakettide kaudu partneritega Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, 28 sh vähim arenenud riikides. Puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerlused 29 võimaldavad ELil võtta arvesse seoseid digiküsimuste, kaubanduse ja puhta tehnoloogia vahel.

Kogu maailmas kasvab valmidus teha ELiga digivaldkonnas koostööd ning praegune üleilmne keskkond nõuab uusi, sügavamaid ja paindlikumaid koostöövorme, et edendada vastastikku kasulikke partnerlusi, mille puhul tunnustatakse edusamme, mida mitu meie partnerit on digivaldkonnas teinud, alates valitsuse teenuste puhul digitehnoloogiale üleminekust kuni e-maksete hõlbustamiseni ning kodanike õiguste toetamisest kuni kohaliku kerksuse suurendamiseni. EL otsib ka edaspidi koostöövõimalusi, mitte ainult samasuguse mõtteviisiga partnerite seas, vaid mis tahes riigiga, millega meil on ühised eesmärgid.

Võttes arvesse vajadust kiirendada oma digipööret keerukamas geopoliitilises kontekstis, suurendab EL seega oma partnerite üleilmset võrgustikku neljas suunas:

1)süvendab oma olemasolevaid digipartnerlusi ja digitaalseid dialooge, et edendada koostööd olulistes valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, tööstusalane ja poliitiline koostöö kujunemisjärgus tehnoloogia valdkonnas, üleilmsete tarneahelate läbipaistvus ja kerksus, digitaristu julgeolek ja kestlikkus, tehisintellekti kasutuselevõtmine ja innovatsioon, keskendudes vastastikusele majanduslikule kasule ja majandusjulgeoleku suurendamisele. EL teeb ettepaneku kaasata kõnealustesse partnerlustesse suuremal määral täiendavad prioriteedid, nagu küberturvalisus, teadusjulgeolek, tundliku tehnoloogia kaitse ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga seotud aspektid. EL osaleb jätkuvalt tipptasemel regulatiivses koostöös. Digipartnerluste ja digitaalsete dialoogide süvendamine hõlmab samuti ELi ja partnerriikide ettevõtetele suurema rolli omistamist, stimuleerides ettevõtetevahelist ning ettevõtete ja riigi vahelist koostööd ning keskendudes investeerimisvõimalustele;

2)laiendab olemasolevat koostöövõrgustikku uute digipartnerluste ja digitaalsete dialoogide loomise teel ning laiendab digikaubanduse lepingute võrgustikku. Prioriteetsed partnerid tehakse kindlaks lähtuvalt ELi prioriteetidest ning juba toimuvast kahepoolsest ja piirkondlikust koostööst ELi ja liikmesriigi tasandil. Strateegia „Global Gateway“ raames tegutseb EL selle nimel, et suurendada Euroopa investeeringuid partnerriikidesse, ühendades ELi digitaalse kasvu keskustega ja panustades ELi majandusjulgeolekusse;

3)ühendab kõnealused partnerlused, et need toimiksid võrgustikuna. Partnerite võrgustiku laienedes suureneb ka võimalus teha koostööd ühiste huvide nimel. Koostöö on samuti üha vajalikum, kuna seisame ühiste probleemide ees. Koostöö võiks toimuda ühiseid teemasid (nt kujunemisjärgus tehnoloogia, turvaline ja usaldusväärne ühenduvus, standardimisalane või regulatiivne koostöö) käsitlevate korrapäraste tehniliste teabevahetustena, ühisprojektide koostamisena (nt teadusuuringute ja innovatsioonialane koostöö, koostalitlusvõime katseprojektid, ühisprojektid kolmandates riikides) ning sellise võrgustiku korraldamisena, mis hõlmab ELi partnerite, ELi ja liikmesriikide kõrgetasemelisi esindajaid;

4)tugevdab julgeoleku- ja kaitsepartnerlusi 30  digiküsimuste valdkonnas, võttes arvesse tipptasemel digitaristu ja -tehnoloogia üha suuremat olulisust. Selles valdkonnas on prioriteedid investeeringutest tuleneva finantsvõimenduse kasutamine kahesuguse kasutusega tipptehnoloogia võimekuse valdkonnas ning ELi julgeoleku- ja kaitsetehnoloogia tööstuse edendamine keskse partnerina ning tehisintellekti, kvanttehnoloogia ja muu kujunemisjärgus tehnoloogia liikumapaneva jõuna.

ELi hinnangul on tehisintellekti arendamine inimkonna tuleviku jaoks määrava tähtsusega. Seda ei saa taandada tehisintellekti valdkonnas esikohal olevate jõudude omavaheliseks võimuvõitluseks. Sellest lähtuvalt edendab EL ka edaspidi usaldusväärse tehisintellekti väljatöötamise avatud ja koostööpõhist mudelit, mis lähtub teadlaste ja erasektori osalemisest nn tehisintellektitehastes. Selles kontekstis on määrava tähtsusega koostöö samasuguse mõtteviisiga partnerite ja liitlastega, kes jagavad meie austust õigusriigi põhimõtte ning põhi- ja demokraatlike väärtuste vastu.

3.ELi tehnoloogiaettevõtluse pakkumine

Usaldusväärsete partnerite laiemaks kaasamiseks töötab EL välja integreeritud tehnoloogiaettevõtluse pakkumise. Selle tervikliku pakkumise kaudu toetatakse turvalise ja usaldusväärse ühenduvuse, avaliku digitaristu, tehisintellekti ja tarkvaralahenduste ning muude lahenduste kasutuselevõttu. Eesmärk on kohandada ja kombineerida tehnoloogiakomponendid modulaarselt, tasakaalustades partnerriikide ja ELi huve, et luua vastastikuse kasu pakett. Seda täiendavad suutlikkuse suurendamine ja meetmed üleilmse pädevate töötajate puuduse vähendamiseks, koordineerides koolitust digioskuste valdkonnas rahvusvaheliste partneritega. EL edendab aktiivselt digilahendusi, mis võimaldavad energia- ja ressursitõhusamaid teenuseid, tootmist ja muid rakendusi.

Tehnoloogiaettevõtluse pakkumist haldavad ühiselt EL ja selle liikmesriigid Tech Team Europe (tehnoloogiavaldkonna Euroopa tiimi) lähenemisviisi kasutades, kaasates aktiivselt ELi ettevõtteid, 31 ELi arengut rahastavaid asutusi ja ekspordikrediidi agentuure, millel on oluline edendav roll projekti „D4D Hub“ 32 ja katusalgatuse „EU4Digital“ 33 raames. Pakkumine tugineb olemasolevatele välistele rahastamisvahenditele ja erasektori investeeringutele. See on hädavajalik, et koordineerida eri programmide kaudu tehtavaid investeeringuid avaliku ja erasektori vahel ning jätkuvalt parandada ettevõtluskeskkonda. Seda tehakse tihedas koostöös ELi delegatsioonide ja riikide saatkondadega, näiteks mitteametlike digitaalvaldkonna keskuste kaudu, mille EL on loonud mitmes partnerriigis 34 Euroopa tiimi koostöö edendamiseks. Riikides, kellega on sõlmitud strateegilised partnerlused või peetakse nende üle läbirääkimisi, kaasatakse pakkumine olemasolevasse või läbiräägitavasse partnerlusraamistikku.

4.Partnerriikidega tehtava koostöö prioriteetsed valdkonnad

Partnerriikidega tehtav koostöö hõlmab järgmisi valdkondi.

Turvaline ja usaldusväärne digitaristu

Digivõrkude ja -taristute turvalisus ja kerksus on hädavajalik, et võimaldada edusamme sellistes kriitilise tähtsusega sektorites nagu energia, transport, rahandus ja tervishoid. Kuigi EL on juba jõudnud selles valdkonnas juhtivale positsioonile, jätkatakse tööd, kasutades sellised vahendeid nagu 5G meetmepakett, 35 et aidata partnerriike, kes on samal määral mures vajaduse pärast rajada oma digimajandus turvalistele alustele. Kooskõlas hiljutise teatisega, mis käsitleb merekaablite turvalisuse ja vastupidavuse suurendamist, 36 võiks seda lähenemisviisi laiendada merekaablitele ja muule elutähtsale digitaristule. See võiks olla iga-aastase konverentsi teemaks, et süvendada tehnilisi kontakte ja arusaamist tulevastest marsruutidest, partnerlustest ja rahastamise võimalustest ning julgeolekunõuetest, panustades strateegia „Global Gateway“ protsessi.

EL edendab turvalise digitaalse ühenduvuse ja kestliku taristu kasutuselevõttu kõikjal maailmas, eelkõige turvalisi ja usaldusväärseid 5G-võrke, mere- ja maismaakaableid, satelliidiühenduvust, internetitaristut, superarvuteid ja andmekeskusi. EL tegutseb samuti selle nimel, et toetada oma partnerite kerksust võrkude mitmekesistamise ja integreerimise abil, sh satelliitühenduse ja maaväliste võrkude muude vormide abil. EL seab eesmärgiks töötada välja turvaliste mere ja maismaa sidekaablite võrgustiku, 37 mis ühendab ELi partnerriikidega, samuti suveräänse ja vastupanuvõimelise kosmoseühenduvuse. See peaks toetama ELi rolli rahvusvahelise keskusena, mis on võimeline majutama andmeid ja andmetöötlusvõimsust usaldusväärses ja kerkses andmeruumis, kasutades andmepõhise majanduse pakutavaid võimalusi, ning meelitada ligi investeeringuid kestlikkesse andmekeskustesse, andmetöötlusvõimsusesse ja tehisintellektivõimekusse. EL seab eesmärgiks toetada koostöös partnerriikidega aktiivselt digilahendusi, mis võimaldavad energia- ja ressursitõhusamat tootmist, teenuseid ja muid rakendusi, mis vähendavad CO2 jalajälge ning soodustavad samal ajal kliimamuutustega kohanemist ja kliimakerksust.

Näited tulevasest tegevusest turvalise ühenduvuse valdkonnas ·Arktika ühenduvus on ELi strateegiline prioriteet. EL teeb koostööd partneritega, et suurendada toetust projektidele, mis edendavad uusi merekaablite marsruute selles piirkonnas, kasutades Euroopa ühendamise rahastut, et stimuleerida avaliku ja erasektori investeeringuid. ·Strateegia „Global Gateway“ raames digisektorisse tehtavate investeeringute oluline element on strateegilise tähtsusega mere sidekaablite võrgustiku taristuprojektid, mille eesmärk on tagada turvalised ja vastupanuvõimelised ühendused ELi ja partnerriikide vahel. Investeeringud hõlmavad järgmist. 1)BELLA, esimene Atlandi-ülene kiudoptiline kaabel ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahel, mis ühendab Ladina-Ameerika teadusinstituute, ja tagab kiire juurdepääsu liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi Maa seire andmetele. Seda laiendatakse veelgi Kesk-Aafrika ja Kariibi piirkonnas ning see toetab kõrgjõudlusega andmetöötluse arengut selles piirkonnas. 2)MEDUSA merekaabel, mida toetavad Euroopa Komisjon ja EIP Global, tagab kiire ühenduse Vahemere põhja- ja lõunaranniku vahel ning seda laiendatakse Lääne-Aafrikasse. 3)Blue-Raman on kavandatud 11 700 km pikkuse merekaablisüsteemina, mis ühendab Euroopat Indiaga ning millel on maismaaühendus Lähis-Idas ja Ida-Aafrikas India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridoris. Tänu sellele tugevale ühenduvuse komponendile, mis loob ühenduse Euroopa ja India vahel läbi Pärsia lahe piirkonna, lihtsustab see andmeedastust ja suurendab koostööd partnerriikidega. ·ELi Musta mere strateegias on tunnustatud Musta merd olulise väravana, mis ühendab Euroopa Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia ja kaugemate piirkondadega. Idapartnerluse piirkonnaga ühenduvuse ja kaubanduse suurendamiseks toetab EL sihtotstarbelisi investeeringuid digitaristusse, töötades välja Musta mere digiühendused, mille eesmärk on luua turvaline ja kiire internetiühendus, kui tingimused seda võimaldavad. ·Kesk-Aasia Euroopa tiimi algatus tagab suurema turvalisusega ühenduvuse peamiselt teenindamata või alateenindatud Kesk-Aasia piirkondadele ELi erasektori tagatud satelliidi abil. ·IRIS,² liidu kosmoseprogrammi uus turvaline satelliidipõhise ühenduvuse komponent, tagab pärast terve kogumi kasutuselevõttu üleilmse katvuse. Varajases etapis luuakse selle raames katseprojektid Sahara-taguses Aafrikas. ·ELi ja ASEANi kestliku ühenduvuse Euroopa tiimi algatus strateegia „Global Gateway“ raames hõlmab digivaldkonna komponenti, mis edendab Copernicuse Filipiinidel asuva peegelsaidi laiendamist teistesse ASEANi riikidesse, sh Indoneesiasse ja Taisse.

Kujunemisjärgus tehnoloogia

·Tehisintellekt: nagu on kirjeldatud Euroopa tehisintellekti tegevuskavas, 38 suhtleb EL jätkuvalt kahepoolselt, piirkondlikult ja mitmepoolselt usaldusväärsete partneritega, et meelitada ligi investeeringuid ELi, toetada usaldusväärse tehisintellekti jaoks üleilmsete võrdsete võimaluste loomist ning edendada kõikjal maailmas tehisintellekti häid juhtimistavasid. EL tegutseb otsustavalt ka selleks, et end oma konkurentsivõime huvides tehisintellekti kasutamisel teaduses liidrina kehtestada ning et meelitada tipptasemel teadlasi osalema meetmes „Vali Euroopa“ 39 . EL seab eesmärgiks teha rohkem koostööd usaldusväärsete partneritega, eelkõige tehisintellekti innovatsiooniga seotud aspektides, nagu tehisintellektitehaste kasutuselevõtt väljaspool ELi ja nende ühendamine ELi tehisintellektitehaste võrgustikuga. Selline koostöö hõlmab ka tehisintellekti mudelitele ja algoritmidele juurdepääsu andmist, eelkõige avaliku hüve nimel rakendatava tehisintellekti projektide puhul (nt kliimamuutuste mõju leevendamine ja puhtale energiale ülemineku toetamine, tervishoiu või põllumajanduse täiustamine). Selle koostöö raames kasutatakse samuti ELi avalike ja kommertssatelliitide andmeid ning teenuseid, et täiustada tehisintellektipõhiste lahenduste kasutamist üleilmsete probleemide lahendamiseks, nagu keskkonnaseire ja katastroofidele reageerimine. Võttes arvesse teatavate tehisintellektirakenduste kahesugust olemust, jätkab EL tööd seoses tehisintellekti rolliga ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) ning ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (ÜJKP), tehes koostööd liikmesriikidega eesmärgiga tagada, et ÜVJP-l ja ÜJKP-l on võimalik saada kasu tehnoloogilistest edusammudest tehisintellekti valdkonnas.

·5G/6G: EL on maailmas juhtival kohal tipptasemel ühenduvuse innovatsiooni, näiteks 5G ja püsivõrgulahenduste valdkonnas. Selleks et saavutada ühised standardid kestlikuna kavandatud järgmise põlvkonna jaoks (6G), on vaja teha koostööd samasuguse mõtteviisiga riikidega, alates teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtavast koostööst ning standardimisest. Peamine probleem seisneb 6G-tehnoloogia, eelkõige raadio juurdepääsuvõrgu tehnoloogia väljatöötamises ja valikus, sh maapealsete ja muude kui maapealsete võrkude integreerimises. ELi tööstus suudab olla 6G väljatöötamisel juhtival kohal kooskõlas ELi standarditega, mis käsitlevad eelkõige küberturvalisust, koostalitlusvõimet ja vastavust seadusliku juurdepääsu standarditele, ning saab kasu koostööst riikidega, kelle tugevused täiendavad ELi tugevusi väärtusahelas, sh mikroelektroonika, seadmed, pilvandmetöötlus või tehisintellekt.

·Pooljuhid: geopoliitiline ebakindlus ja pooljuhtide tarneahelate üha suurem keerukus nõuavad kohandatud ja riigipõhist lähenemisviisi, millega tagatakse, et ELi sõlmib partnerluskokkulepped pooljuhtide ökosüsteemis maailmas juhtival kohal olevate riikidega, kaitstes samal ajal oma tehnoloogilisi, majanduslikke ja julgeolekuhuve. EL jätkab riikide kaasamist, kelle jaoks on koostöö sellistes valdkondades nagu konkurentsieelne teadus- ja arendustegevus ning tarneahela vastupidavusvõime, vastastikku kasulik. Kooskõlas majandusjulgeoleku strateegiaga 40 kaitseb EL ka oma majandusjulgeoleku huve, sh kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö kaudu, kutsudes üles jagama teavet, et vältida tarneahela häireid, maandades riske ning meelitades ligi maailmatasemel spetsialiste, et leevendada oskuste nappust Euroopa pooljuhtide ökosüsteemis.

·Kvanttehnoloogia: kvanttehnoloogia valdkonnas ühiste standardite ja rakenduste edendamine nõuab kindlat rahvusvahelist koostööd, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni puhul. EL tugevdab sidemeid riikidega, kelle tugevused kvanttehnoloogia väärtusahelas, sh andmetöötlus, andurid, teabevahetus, kvanttöötluse järgne turvaline krüpteerimine ja nendega seotud valdkonnad, täiendavad vastastikku ELi tugevusi. EL pöörab jätkuvalt tähelepanu kvanttehnoloogia rollile tulevases julgeolekukeskkonnas ja hoiab pidevat kontakti NATO ning muude asjaomaste partneritega selles valdkonnas. EL ühendab jõud partnerriikidega kvanttehnoloogia konkreetsete rakenduste alal sektoripõhise poliitika raames, näiteks uute materjalide väljatöötamiseks.

Küberturvalisus

Tänapäevases hüperühendatud maailmas ja muutuvas geopoliitilises keskkonnas ei peatu riikidest ja valitsusvälistest osalejatest tulenevad küberohud riigipiiridel. Küberrünne või -intsident ühes riigis võib halvata ettevõtted ja taristu kõikjal maailmas ning meie kodanikud ja ettevõtted tuginevad kolmandate riikide digitaaltoodetele ja digilahendustele. Küberturvalisuse ja -kaitse, sh küberohtude ja -intsidentide avastamise, nendeks valmistumise ja neile reageerimise võime tugevdamine ning küberohtude kohta rahvusvaheliste partneritega teabe jagamise täiustamine, mis võimaldab lühendada reageerimisaega ja suurendada kerksust, on otsene investeering ELi enda julgeolekusse. See ei ole kuskil tõesem kui ELi naabruses, kus EL on täielikult pühendunud laienemisprotsessis osalevate riikide toetamisele nende küberturvalisuse ja -kaitse võimekuse suurendamisel.

ELil on samuti vajalikud vahendid, et olla küberturvalisuse valdkonnas maailmas juhtpositsioonil. Küberkerksuse määrusega 41 kehtestab EL sisseprojekteeritud turbega toodete uue standardi. Ajal, mil riigid kõikjal maailmas üritavad kindlustada oma tarneahelaid, on ELi eksperdioskused toodete turvalisuse valdkonnas kindel alus rahvusvaheliste partnerluste loomiseks. Kuna ELi partnerid kõikjal maailmas investeerivad oma elutähtsa taristu kindlustamisse, tekivad turuvõimalused samuti valdkondades, kus ELil on tugev juhtpositsioon Euroopa tööstuses, nagu krüptograafia ja väga turvalised digitooted.

Kuna lunavara avaldab suurt mõju ettevõtetele ja haiglatele, on see jätkuvalt oluline üleilmne probleem, mille vastu ei saa ükski riik üksinda võidelda. EL nõuab kooskõlas strateegiaga „ProtectEU“ suuremat rahvusvahelist koostööd, et kõrvaldada lunavararühmituste kasutatav taristu, jätta nad ilma nende rahastamisallikatest, tagada rünnete toimepanijate ja võimaldajate tõhusam karistamine ning võtta küberkurjategijad vastutusele.

Nende meetmete osana edendab EL ka suuremat küberkerksust üha rohkem digitehnoloogiale tuginevates sektorites, nagu transport ja arukas liikuvus, kus turvalised taristud, andmed ja teenused on hädavajalikud toimepidevuse ja üldsuse usalduse tagamiseks.

Hiljutised jõupingutused on taganud, et programmiga „Digitaalne Euroopa“ liitunud kandidaatriigid saavad juurdepääsu kübersolidaarsuse määrusega 42 loodud ELi tasandi küberreservile. Lisaks sellele jätkab Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) küberturvalisuse alast koostööd kolmandate riikidega, sh kandidaat- ja naaberriikide suutlikkuse suurendamisel.

Välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised

EL kaitseb koostöös oma partneritega kodanikke paremini ka välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste kampaaniate või digiplatvormidest tulenevate muude ühiskondlike riskide eest. Sel otstarbel on hädavajalik tagada algoritmiline läbipaistvus sisu soovitamisel ja modereerimisel, et suurendada vastutust ja üldsuse usaldust.

See on asjakohane ka kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja Euroopa naabruses asuvate riikide puhul, võttes arvesse nende konkreetset haavatavust desinformatsiooni ja välisriikide sekkumise suhtes, ning see võimaldab omakorda suurendada meie vastastikust vastupanuvõimet, sh demokraatia vastupanuvõimet.

Digiidentiteet ja avalik digitaristu

ELi kogemused avatud lähtekoodiga digiidentiteedikukrute ning turvalise ja andmekaitsenõuetele vastava avaliku digitaristu väljatöötamisel pakuvad märkimisväärset väärtust väljaspool ELi piire. Rahvusvaheline koostöö ja vastastikuse tunnustamise kord oluliste partneritega võivad lihtsustada piiriülest äritegevust äriühingute jaoks ja soodustada kodanike liikuvust. EL jätkab eelkõige koostööd kolmandate riikidega (nagu Ukraina, Moldova, Lääne-Balkani piirkonna riigid, Jaapan, India ja Egiptus), et saavutada usaldusteenuste ladus piiriülene kasutus. Ta edendab samuti Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, 43 et aidata partnerriikidel stimuleerida haldustegevuse moderniseerimist ja piiriülest digitaalset integratsiooni, sh tegevuse vastavusse viimist ELi standardite ja tavadega. EL jätkab ühiste spetsifikatsioonide ja avatud standardite kasutamise edendamist, et tagada koostalitlusvõime, läbipaistvus ja korduskasutamine 44 .

Digiplatvormid

ELi digiteenuste määrus 45 kaitseb demokraatiat, sõnavabadust, eraelu puutumatust, laste ohutust ja turvalisust internetis ning tagab turvalise raamistiku õigusnormidele vastava kauba müügiks. Digiturgude määrus 46 ja ELi konkurentsipoliitika edendavad digiturgude avatust konkurentsile, võrdseid võimalusi ja õiglast konkurentsi digivaldkonna osalejate vahel. Need määrused täiendavad kaitset, mida digikeskkonnas pakuvad isikuandmete kaitse üldmäärus 47 ja tarbijakaitse õigusaktid.

Alaealiste kaitse ja nende võimekuse suurendamine internetis on üleilmne prioriteet. Digiteenuste määruse kohaselt peavad kõik digiplatvormid tagama nende teenust kasutavatele alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme. Lisaks sellele peavad suurimad digiplatvormid kord aastas hindama ja maandama nende teenustest tulenevaid mis tahes süsteemseid riske, sh seoses lapse õiguste austamise ja üldisemalt alaealiste kaitsega. Digiteenuste määrust toetab ja täiendab lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+). Eelkõige kaasrahastab EL liikmesriikides vihjeliinide võrgustikku, et tõkestada internetis laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamist. Üleilmne koostöö on tagatud rahvusvahelise interneti vihjeliinide liidu (INHOPE) võrgustiku kaudu, millel on 55 vihjeliini üle kogu maailma.

Kindel ja järjepidev tarbijakaitse internetipõhistes kauplemiskohtades on veel üks prioriteet, mida EL jagab paljude oma rahvusvaheliste partneritega, ning see on digiteenuste määruses ja tarbijakaitse ning tooteohutuse raamistikes käsitletud oluline küsimus. Digiteenuste määruse kohaselt peavad kõik internetipõhised kauplemiskohad järgima rangeid ohutuse, läbipaistvuse ja vastutuse standardeid eesmärgiga tagada, et ELi tarbijatele ei saa nende teenuste kaudu müüa ebaseaduslikke ja ohtlikke tooteid. 2025. aasta e-kaubanduse teatis 48 täiendab seda, kehtestades uued meetmed, et lahendada probleemid, mis on seotud digiplatvormidel müüdavate ohtlike, võltsitud ja muul moel ebaseaduslike toodete arvu järsu suurenemisega. EL seab prioriteediks koostöö partnerriikidega ja tegutsemise mitmepoolsetel foorumitel, et leida ühised lahendused internetipõhistest kauplemiskohtadest tarbijaohutusele tekkivatele ühistele riskidele.

5.Juhtpositsioon üleilmses digivalitsemises

EL kasutab digivaldkonnas oma eesmärkide edendamiseks jätkuvalt mitmepoolset ja mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi ning tagab asjaomaste sidusrühmade, sh kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja erasektori tähendusliku osalemise, tuginedes olemasolevatele tugevatele sidemetele partnerriikidega.

ELi digipartnerlused ja digitaalsed dialoogid võimaldavad koordineerimist enne mitmepoolsetel ja piirkondlikel foorumitel toimuvaid arutelusid, luues tugevad koalitsioonid, et saavutada ühiseid eesmärke olulistel rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO, G7, G20, OECD ja Euroopa Nõukogu ning samuti interneti haldamise asutused. Eelkõige edendab EL koos G7 partneritega jätkuvalt majandusjulgeoleku standardite väljatöötamist ja kasutuselevõttu, sh kui see on asjakohane digitehnoloogia puhul, võttes arvesse eri kriteeriume, näiteks läbipaistvust, varustuse mitmekesistamist, julgeolekut, kestlikkust, usaldusväärsust ja töökindlust.

ÜRO üleilmne digikokkulepe võeti vastu konsensuse alusel üleilmse digivalitsuse esimese tervikliku raamistikuna. Selles on märgitud eesmärgid, põhimõtted, kohustused ja meetmed, et töötada välja avatud, vaba ja turvaline digitulevik kõigile. EL osaleb ka edaspidi aktiivselt üleilmse digikokkuleppe rakendamises, et kaitsta selle saavutusi, tagades põhjendamatu paralleelse tegevuse puudumise ja maksimeerides koosmõju olemasoleva üleilmse digitaalse arhitektuuriga, sh interneti haldamise raamistikuga.

Lisaks neile protsessidele keskendub EL oma eesmärkide edendamise olulise vahendina standardimisele. ELil on tugevused, millele ta saab toetuda, sh tugev teadusuuringute ja innovatsiooni baas, maailma juhtivad tehnoloogiaettevõtted ning palju innovatiivseid VKEsid ja idufirmasid, mida tuleb julgustada osalema rahvusvaheliste standardite kehtestamisel. Kasutades ELi standardimissüsteemi, et suurendada selle mõju olulise digitehnoloogia valdkonnas rahvusvaheliste standardite kehtestamisele, on ELi eesmärk tugevdada oma tööstuse konkurentsivõimet, edendada digitaalset ja tehnoloogilist suveräänsust ning kaitsta ja edendada oma põhiväärtusi ja huve, tehes standardite kehtestamisel rahvusvahelist koostööd. EL kinnitab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu olulist rolli üleilmsete standardite kehtestamisel.

EL kaitseb samuti ka edaspidi raadiosageduste reeglitepõhist ja võrdset eraldamist Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu üleilmses raamistikus, kinnitades et raadiospekter on napp loodusvara, mis on kõigi traadita digirakenduste alus.

Mitmepoolne koostöö on samuti hädavajalik, et tegeleda digiaspektidega muudes sektorites, sh energiasektoris tehisintellekti kiiresti suureneva energianõudluse tõttu. EL osaleb rahvusvahelistes energiaalgatustes, nagu puhta energia alane ministrite kohtumine, mille raames töötatakse välja koostööpõhiseid lähenemisviise nende probleemide lahendamiseks.

Kuna digitehnoloogia areneb jätkuvalt kiiresti edasi, peab üleilmne interneti haldamine kohanema uute geopoliitiliste probleemidega, nagu killustatuse riskid, digivahendite ulatuslikum väärkasutus sellise tegevuse jaoks nagu interneti sulgemine ning tsensuur ja laienevad digilõhed. Lisaks sellele tekitab üleminek Veeb 4.0-le, mis tugineb sellisele põhitehnoloogiale nagu tehisintellekt, laiendatud ja virtuaalreaalsus, plokiahel ja kvantarvutus, uusi probleemküsimusi juhtimisel, milleks on vaja ajakohastatud, tulemuslikke ja kaasavaid mitut sidusrühma hõlmavaid raamistikke. EL kujundab ka edaspidi kaasavat mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi interneti haldamise valdkonnas ja on pühendunud selle tulemuslikkuse pidavale täiustamisele, olles vastu riigi kontrolli all olevat interneti arhitektuuri käsitlevatele algatustele, mis võivad killustada ja õõnestada avatust ning julgeolekut, mis on iseloomustanud internetti alates Tunise tegevuskavast 49 .

EL kaitseb ka edaspidi ennetavalt interneti üldist kättesaadavust ja usaldusväärsust üleilmse, koostalitlusvõimelise võrkude võrgustikuna, kajastades interneti haldamisel mitut sidusrühma hõlmava mudeli olulisust, näiteks tulevastel Interneti Haldamise Foorumitel ja ülemaailmse infoühiskonnaalase tippkohtumise 20 aasta läbivaatamise (WSIS+20) läbirääkimistel. EL kinnitab Interneti Aadressikorporatsiooni keskset rolli interneti arhitektuuri aluste haldamisel.

6.Konkurentsivõimeline ja turvaline Euroopa, mis on avatud ettevõtluse jaoks ja ühendatud maailmaga

EL on heitlikus maailmas järjepidev, prognoositav ja usaldusväärne partner. Keerukate tehnoloogiliste väärtusahelate kontekstis ei saa ükski riik või piirkond digipööret ja tehisintellekti revolutsiooni üksinda edendada. ELi sisemised ja välised jõupingutused digipoliitika valdkonnas on tihedalt seotud ja toetavad üksteist. Seega ei tugevda EL ainult enda digisektorit alates tehisintellektitehastest kuni kaitsetehnoloogiani, vaid sõlmib ka märkimisväärseid partnerlusi, mis annavad märgatavat kasu ELi kodanikele ja ettevõtetele ning meie partneritele.

Üleilmsetele probleemidele mitmepoolsete lahenduste leidmise eestkõnelejana toetab EL vankumatult ÜROd, G7t, G20t, OECDd ja muid organeid, kes võimaldavad meil koos lahendada meie ajastu jaoks määrava tähtsusega probleeme.

EL on valmis osalema uutes, sügavamates ja paindlikes koostöövormides, mis edendavad vastastikku kasulikke partnerlusi, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja julgeolekut. EL jätkab konstruktiivset koostööd, austades reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda.

(1)

     Vt Euroopa Ülemkogu 17. aprilli 2024. aasta järeldused : „Euroopa Ülemkogu toob samuti esile vajaduse tugevdada ELi juhtpositsiooni üleilmsete digiküsimuste valdkonnas ning kutsub komisjoni ja kõrget esindajat üles koostama sellel teemal ühisteatise“ (lk 10).

(2)

     Euroopa konkurentsivõime tulevik: Mario Draghi aruanne (2024).

(3)

     Teatis „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“ , COM(2025) 148.

(4)

     ELi konkurentsivõime kompassi käsitlev teatis, COM(2025) 30 final.

(5)

     Vt allikas Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) . 

(6)

     COM(2025) 217, 28. mai 2025 „ELi idu- ja kasvufirmade strateegia“.

(7)

     Vt digikümnendi poliitikaprogrammi  terviktekst.

(8)

     Nagu on märgitud teatises „Oskuste liit“ (COM(2025) 90 final).

(9)

     Nagu on märgitud 2023. aasta juuni nõukogu (välisasjad) järeldustes digidiplomaatia kohta .

(10)

      Strateegia Protect EU ((COM)2025 148), ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ,   ELi kriisivalmiduse strateegia (JOIN(2025) 130), strateegiline kompass (7371/22).

(11)

     Näiteks Europol .

(12)

     Ameerika Ühendriikide ja Indiaga.

(13)

     Jaapani, Korea Vabariigi, Singapuri ja Kanadaga.

(14)

     Brasiilia, Mehhiko, Argentina, Austraalia ja Lääne-Balkani riikidega.

(15)

     India, Jaapani, Korea Vabariigi, Brasiilia, Ameerika Ühendriikide, Ukraina ja Ühendkuningriigiga.    

(16)

     Selliste partneritega nagu Tuneesia, Egiptus või Jordaania.

(17)

     Programmiga „Euroopa horisont“ on praegu assotsieerunud 19 riiki, mis on loetletud siin . Eeldatakse, et lisaks Šveitsile liituvad 2025. aastal Korea Vabariik ja Egiptus ning assotsieerimisläbirääkimised on praegu käimas Jaapaniga.

(18)

     Programmiga „Digitaalne Euroopa“ assotsieerunud riigid on loetletud siin .

(19)

     Teatis „Uus Lääne-Balkani majanduskasvu kava“, COM(2023) 691.

(20)

     Vt lisateave dokumendist Moldova kasvurahastu .

(21)

      Ukraina rahastu – Euroopa Komisjon . 

(22)

     Näiteks on Ukraina ja Moldova pärast asjakohase ELi õigustiku ülevõtmist liikumas rändlusteenuse valdkonnas siseturul vastastikkusel põhineva kohtlemise suunas.

(23)

     Põhjalikke digikaubanduse peatükke sisaldavad vabakaubanduslepingud on sõlmitud Ühendkuningriigi, Uus-Meremaa ja Tšiiliga ning läbirääkimised on käigus India, Indoneesia, Tai, Filipiinide ja Malaisiaga.

(24)

     ELi-Singapuri digikaubanduse leping allkirjastati 7. mail 2025. Koreaga sõlmitava digikaubanduse lepingu läbirääkimised lõpetati 2025. märtsis. ELi ja Jaapani vahelist vabakaubanduslepingut täiendavad piiriüleste andmevoogude eeskirjad jõustusid 2024. aasta juulis.

(25)

      https://international-partnerships.ec.europa.eu/policies/global-gateway/eu-latin-america-and-caribbean-digital-alliance_en . 

(26)

      https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/eu-and-africa-strengthen-cooperation-digital-transformation . 

(27)

      https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_6963 . 

(28)

     Alates 2022. aastast on EL võtnud kasutusele digimajanduse paketid Nigeerias, Colombias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Keenias ja Filipiinidel.

(29)

      https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/clean-industrial-deal_et . 

(30)

     EL on kindlustanud kõnealused partnerlused Ühendkuningriigi, Norra, Moldova, Lõuna-Korea, Jaapani, Albaania ja Põhja-Makedooniaga.

(31)

     Sh strateegia „Global Gateway“ ettevõtlusalase nõuanderühma kaudu.

(32)

      Keskus „Digitaalse arengu heaks“ (D4D) on platvorm, mille eesmärk on tugevdada koostööd ja koordineerimist digitaalvaldkonnas Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, Aafrikas, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas asuvate partnerite ning ELi naaberriikide vahel.

(33)

     Katusalgatus „EU4Digital“ koondab ELi rahastatud programmid, mille eesmärk on laiendada digitaalsest ühtsest turust saadavaid eeliseid idapartnerluse ja Lääne-Balkani piirkonna riikidele.

(34)

     Keenia, Tansaania, Nigeeria, Colombia ja Brasiilia. 

(35)

    5G-võrkude küberturvalisus – ELi riskimaandamismeetmete pakett .

(36)

      Ühisteatis „ELi kaabliturvalisuse tegevuskava“ , JOIN(2025) 9 final.

(37)

     Kooskõlas komisjoni soovitusega, mis käsitleb kaitstud ja vastupidavat merekaablitaristut, (C (2024) 1181), ning ühisteatisega merekaablite vastupidavuse ja turvalisuse suurendamise kohta  (JOIN(2025) 9).

(38)

      Teatis „Euroopa tehisintellekti tegevuskava“ , COM(2025) 165.

(39)

      Vali Euroopa: edenda oma teadlaskarjääri ELis .

(40)

     Teatis „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, COM(2023) 20 final.

(41)

     Määrus (EL) 2024/2847.

(42)

     Määrus (EL) 2021/694.

(43)

     Osa teatisest „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ , COM(2017) 134.

(44)

     Asjakohane näide on andmekataloogi sõnastiku rakenduse profiil , millest on saanud de facto standard, mis võimaldab ühtlustatud metaandmete kirjeldusi ja ladusat piiriülest andmeedastust.

(45)

     Määrus (EL) 2022/2065, millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022).

(46)

     Määrus (EL) 2020/1828.

(47)

Määrus (EL) 2016/679.

(48)

     Terviklik ELi meetmepakett turvalise ja kestliku e-kaubanduse toetuseks, COM(2025) 37 final.

(49)

      Tunise infoühiskonna tegevuskava , 18. november 2005.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.6.2025

JOIN(2025) 140 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Euroopa Liidu rahvusvaheline digistrateegia

       Lisa

Käimasolevad ja kavandatud meetmed

Eesmärk	Kirjeldus	Partnerriik / piirkond / mitmepoolne	Esialgne ajakava
1.Turvaline ühenduvus
Arktika ühenduvuse toetamine	Arktika ühenduvus on ELi jaoks strateegilise tähtsusega. See aitab vähendada andmete latentsusaega ja soodustada usaldusväärset andmeedastust ELi, Gröönimaa, Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani vahel, võimaldades alternatiivset kaablimarsruuti ning suurendades kaabli turvalisust ja vastupidavust ELi ja selle partnerite vahel. EL teeb koostööd partneritega, et suurendada toetust projektidele, mis edendavad uusi merekaablite marsruute selles piirkonnas, kasutades Euroopa ühendamise rahastut, et stimuleerida avaliku ja erasektori investeeringuid.	Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Gröönimaa	2025–2030
Turvalise ühenduvuse edendamine laienemisprotsessis osalevates riikides	ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketiga kooskõla edendamine ja sellise õigusraamistiku vastuvõtmise toetamine, mis võimaldaks kehtestada suure riskiga teenuseosutajatele erandeid ja/või piiranguid ning jõustada neid.	Laienemisprotsessis osalevad riigid	Pidev
Turvalise ühenduvuse edendamine strateegia „Global Gateway“ partnerriikides	Turvalise ja usaldusväärse ühenduvuse edendamine, sh 5G, merekaablitel põhinev ja kosmosepõhine ühenduvus, kooskõlas ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketiga ja ELi 2025. aasta kaabliturvalisuse tegevuskavaga diplomaatilise teavitustegevuse, tehnilise abi ja rahalise toetuse kaudu strateegia „Global Gateway“ raames.	Ülemaailmne	Pidev
Riiklikud ja piirkondlikud 5G rakendamise suunised ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ühenduvuse meetmepaketi väljatöötamine	Need suunised käsitlevad julgeoleku ja taristuga seotud probleeme ning prioriteetseid kasutusviise Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna eri riikide kontekstis. Teine oluline aspekt on Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ühenduvuse meetmepaketi väljatöötamine, millega pakutakse praktilisi vahendeid, parimaid tavasid ja suuniseid piiriülese ühenduvuse, turvalise ja vastupidava taristu ning oluliste ühenduvusprobleemide lahendamiseks. See hõlmab rakenduslike soovituste ühist väljatöötamist, tehnilise toe pakkumist ning 5G kasutuselevõtu kahe piirkonna vahelise koordineerimise edendamist.	Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid	Käimas ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna digiliidu kontekstis kuni 2027. aasta neljanda kvartalini
Turvalisele ühenduvusele pühendatud iga-aastane konverents	Võimalik, et Brüsselis hakatakse igal aastal korraldama turvalisele ühenduvusele pühendatud konverentsi, et suurendada tehnilisi kontakte ning mõista paremini tulevaste marsruutide võimalusi ja julgeolekunõudeid, partnerlusi ja rahastamist, panustades strateegia „Global Gateway“ protsessi.	Ülemaailmne	Iga-aastane
2.Kujunemisjärgus tehnoloogia
Tehisintellekt
Koostöö tehisintellekti ohutuse valdkonnas	Euroopa tehisintellektiamet on allkirjastanud tehisintellekti ohutuse valdkonnas koostöö halduskokkuleppe Singapuriga ja kahepoolset suhtlust on alustatud muude tehisintellekti ohutuse asutustega Jaapanis, Koreas, Ühendkuningriigis ja Austraalias. Koostöölepingud partnerriikidega, mida arendatakse edasi, sh näiteks sellistel teemadel nagu innovatsiooni ja tehisintellekti kasutuselevõtu ning avaliku hüve kaalutlustel tehisintellektialase koostöö edendamine (Jaapan), tehisintellektiohutus (India ja Kanada) ning juhtimis- ja regulatiivsed aspektid (Austraalia). Euroopa tehisintellektiamet jätkab koostöö süvendamist tehisintellekti ohutuse valdkonnas tehisintellekti ohutuse asutuste võrgustikus, eelkõige käsitledes üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ohutust teabevahetuse ja parimate tavade, ühiste katsete ja hindamiste, vahendite ja võrdlusaluste väljatöötamise ning tehisintellekti ohutuse valdkonnas tehtavate teadusuuringute teel.	Jaapan, Korea Vabariik, India, Austraalia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Ukraina ja Moldova Lääne-Balkani piirkonna riigid, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid	Pidev
Tehisintellekti alane ülemaailmne partnerlus ja OECD	EL on tehisintellekti alase ülemaailmse partnerluse asutajaliige ja osaleb jätkuvalt selles algatuses pärast integreeritud partnerluse sõlmimist OECD tehisintellekti juhtimise töörühmaga (AIGO). Tehisintellektiametil on OECD AIGOs üks aseesimehe koht. Lisaks sellele osaleb tehisintellektiamet kõigis tehisintellektiga seotud OECD töörühmades ja panustab aktiivselt sellisesse tegevusse.	Mitmepoolne	Pidev
G7 ja G20	EL osaleb jätkuvalt aktiivselt tehisintellektialastes aruteludes G7s ja G20s. See hõlmab Hiroshima tehisintellektiprotsessi ja selle aruandlusraamistikku ning Hiroshima sõprade rühma – vabatahtlikku riikide raamistikku, mis toetab Hiroshima tehisintellektiprotsessi vaimus ohutu, turvalise ja usaldusväärse tehisintellekti saavutamist. Lisaks sellele uurib EL jätkuvalt võimalust koostada G7 suunised tehisintellekti kasutamise kohta teaduses. Üks G20 eesistujariigi Lõuna-Aafrika Vabariigi prioriteetidest on tehisintellekt ja innovatsioon kestliku arengu huvides, mis on prioriteet Aafrikas, Aasias ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides.	Mitmepoolne	Pidev
Puhta energia alane ministrite kohtumine	2025. aastal toimuva 16. puhta energia alase ministrite kohtumise korraldaja Korea Vabariik määras üheks selle prioriteediks tehisintellekti ja energia. Euroopa Komisjon osaleb aktiivselt ministrite kohtumise programmis ja uurib rahvusvahelise koostöö võimalusi digipöörde ja tehisintellekti kasutamise valdkonnas energiasektoris.	Mitmepoolne	Pidev
Teaduskoostöö programmi „Euroopa horisont“ raames	Mitme ELi-välise partnerriigi ühinemine programmiga „Euroopa horisont“ toetab teaduskoostööd tehisintellekti valdkonnas ja tehisintellektipõhiseid rakendusuuringuid.	Programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigid	Pidev
Avaliku hüve nimel rakendatav tehisintellekt	Avaliku hüve nimel rakendatava tehisintellekti algatuse osana toetab EL tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu avaliku hüve kaalutlustel, sh generatiivse tehisintellekti tehnosiiret ja suutlikkuse suurendamist partnerriikidega Aafrikas ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas (tuginedes ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna liidule). EL toetab samuti teaduskoostööd ning tehisintellektipõhiste kohalike digiteisikute väljatöötamist Ukraina linnade taasülesehitamise alusena.	Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond Ukraina	Pidev
Tehisintellekti keskus kestliku arengu huvides ning tehisintellektialane koostöö rahvusvahelise liiduga Smart Africa (Arukas Aafrika)	Tehisintellekti keskus kestliku arengu huvides on kavandatud koostöös Itaalia ettevõtlus- ja Made in Italy ministeeriumi ning ÜRO Arenguprogrammiga ja selle eesmärk on tugevdada kohalikke tehisintellekti ökosüsteeme partnerluses Aafrika riikidega. Smart Aafrika on loonud Aafrika tehisintellektinõukogu ja EL korraldab oma koostööd kõnealuse liiduga strateegia „Global Gateway“ raames, tuginedes Euroopa Komisjoni ja Smart Africa vahelisele halduskokkuleppele ning järgides Euroopa tiimi lähenemisviisi.	Aafrika	Pidev
GovTech4all	Tehisintellektilahenduste väljatöötamine ja katseprojektide korraldamine avalikus sektoris otsustusprotsessi, teenuste osutamise ja asutusesiseste haldusülesannete täitmise täiustamiseks. Eesmärk on toetada ja täiendada koostalitleva Euroopa määruse eesmärke ning avaliku sektori innovatsiooni ja idufirmade kasvu laiemaid poliitilisi eesmärke Euroopas.	EL, ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid	2025./2026. aasta neljas kvartal
5G/6G
6G teadus- ja innovatsioonikoostöö 2026. aasta kohandatud pakkumuskutse	Teadusuuringute ja innovatsiooni alane koostöö 6G tehisintellektil põhineva raadio juurdepääsuvõrgu valdkonnas. Üks nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte projekt, mis kajastab ühte projekti Jaapanist ja Korea Vabariigist.	Jaapan ja Korea Vabariik	Projekti rakendatakse ajavahemikus 2027–2030
6G teadusuuringute ja innovatsiooni kohandatud pakkumuskutse	6G teadusuuringute ja innovatsiooni koostöö, mis keskendub füüsilistele kihtidele, tipptasemel antennidele ja tehisintellektil põhinevale raadio juurdepääsuvõrgule	Taiwan	Potentsiaalne kohandatud pakkumuskutse 2026. aastal või olemasolevate projektide vaheline koostöö
5G katsekeskkond	5G kasutusviiside väljatöötamise toetamiseks on EL sõlminud partnerluse Costa Ricaga 5G katsekeskkonna valdkonnas ning seadmeid pakuvad eeldatavasti Nokia ja Ericsson.	Costa Rica	Pidev
Pooljuhid
Teadusuuringute ja innovatsiooni ühisprojektid pooljuhtide valdkonnas	Teadusuuringute ja innovatsiooni projektid pooljuhtide valdkonnas, mida rahastavad ühiselt Euroopa Komisjon, Jaapan ja Korea Vabariik. Korea Vabariigi puhul on projekti eesmärk edendada heterogeenset kiipide integreerimist ning samuti neuromorfse andmetöötluse tehnoloogiat. Jaapaniga on 2026. aastaks kavas projektikonkursid per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS-ained) asendamise, heterogeense integreerimise ja kiibikute ning üle 2nanomeetriste seadmete ja protsesside valdkonnas.	Jaapan ja Korea Vabariik	Pidev
Tarneahela ja riigisubsiidiumidega seotud varajase hoiatamise mehhanism	Euroopa Komisjoni, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani ühine varajase hoiatamise mehhanism, mille eesmärk on teha kindlaks tarneahela häired, ning pooljuhtide sektorile antavate riigisubsiidiumide läbipaistvusmehhanism.	Ameerika Ühendriigid ja Jaapan	Pidev
Andekate inimeste ja oskustööjõu ligimeelitamine	EL ja India on ELi ja India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu raames pühendunud sihtotstarbelise programmi väljatöötamisele, mis soodustab talendivahetusi ning pooljuhtide alaseid oskusi üliõpilaste ja noorte spetsialistide seas.	India	Pidev
G7 pooljuhtide kontaktpunktide rühm	G7 pooljuhtide kontaktpunktide rühm on pühendunud teabevahetuse lihtsustamisele ja parimate tavade jagamisele G7 liikmetega pooljuhtide tööstust mõjutavates küsimustes, sh konkurentsieelse tööstusliku teadus- ja arendustegevuse prioriteedid, kestlik tootmine, turuvälise poliitika ja tavade mõju ning kriisi koordineerimise kanalid.	Mitmepoolne	Pidev
Maailma pooljuhtide nõukogu – valitsuste/ametiasutuste kohtumine, mis on pühendatud pooljuhtidele	Valitsuste/ametiasutuste pooljuhtidele pühendatud kohtumine on ainulaadne üritus, mille raames kohtuvad valitsused ja tööstusliidud, mis moodustavad kokku 95 % maailma pooljuhtide tootmisest (EL, Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Korea, Jaapan, Taiwan ja Hiina), et reageerida selle tööstuse ühistele probleemidele. ELi esindab Euroopa Komisjon.	Mitmepoolne	Pidev
Kvantarvutus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus
ELi ja Jaapani koostöö kvantarvutuse valdkonnas	Ühised teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mis keskenduvad kvantarvutuse ja kõrgjõudlusega andmetöötluse hübriidalgoritmidele ning optimeerimise rakendustele vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, nagu biomeditsiin ja keskkonnateadus. See on kooskõlas Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte eesmärkidega toetada ELi ja Jaapani digipartnerlust.	Jaapan	Pidev (2026–2029)
ELi ja Kanada kvantarvutuse teadusuuringute algatused	Koostööprojektide koostamine kvantarvutuse, andurite ja side valdkonnas, kasutades Kanada riiklikust kvantarvutuse strateegiast ja olemasolevatest teaduskeskustest tulenevaid võimalusi.	Kanada	Pidev (2023–2026)
ELi ja Korea Vabariigi kvanttehnoloogia projektikonkursid	Kvantarvutuse, andurite ja side ühisprojektide konkursside koordineerimine, täiustades teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtavat koostööd ning viies tegevuse vastavusse Korea Vabariigi strateegiliste prioriteetidega kvanttehnoloogia arendamise valdkonnas.	Korea Vabariik	2027–2030
G7 kvanttehnoloogia töörühm	Kanada G7 eesistujariigiks olemise ajal töörühma loomine eesmärgiga parandada kvanttehnoloogia arenduste alast teabevahetust ja edendada ühiseid standardeid.	Mitmepoolne	Käimas
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna superandmetöötluse võrgustik	Kindla partnerluse loomine, et koondada kõrgjõudlusega andmetöötluse ressursse Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas ning suurendada nende koostalitlusvõimet ja integreeritust Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemiga.	Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond	Võimalik start Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ning ELi tippkohtumisel 2025. aastal.
3.Küberturvalisus
Küberdialoogide edendamine partnerriikidega	ELi küberdialoogid Ameerika Ühendriikide, Ukraina, Ühendkuningriigi, Jaapani, India, Korea Vabariigi ja Brasiiliaga. Küberturvalisust käsitletakse ka digipartnerluste raames Jaapani, Korea-Vabariigi, Singapuri ja Kanadaga ning digitaalsetes dialoogides Brasiilia, Mehhiko, Argentina, Austraalia ja Lääne-Balkani riikidega.	Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Ühendkuningriik, Jaapan, India, Korea Vabariik, Brasiilia, Singapur, Kanada, Mehhiko, Argentina, Austraalia, Moldova ja Lääne-Balkani piirkond	Pidev
Vastastikuse tunnustamise lepingud seoses toodete küberturvalisusega	Küberkerksuse määruses on sätestatud digielementidega toodete küberturvalisuse nõuded siseturul. EL teeb koostööd asjaomaste partneritega, et uurida võimalusi vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks küberturvalisuse määruse kontekstis ning vastavate partnerite raamistike moodustamiseks, et edendada toodete küberturvalisuse nõuete täitmist.	Kahepoolsed arutelud	Küberkerksuse määruse kohaldamise ajaks (2027. aasta lõpp)
ELi küberreservi laiendamine Ukrainale ja Moldova Vabariigile	Assotsieerimislepingute muudatused, mis on seotud Ukraina ja Moldova Vabariigi osalemisega programmis „Digitaalne Euroopa“, loovad eeldused ELi küberreservi mõlemale riigile laiendamiseks.	Laienemisprotsessis osalevad riigid	Pidev
Osalemine G7 küberturvalisuse töörühmas	Komisjon esindab ELi G7 küberturvalisuse töörühmas. Lisaks muudele valdkondadele teeb komisjon koostööd tervishoiu küberturvalisuse valdkonnas kooskõlas Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuse osutajate küberturvalisuse tegevuskavaga (COM(2025) 10 final).	Mitmepoolne	Pidev
Küberruumis riikide vastutustundliku käitumise ÜRO raamistiku edendamine	EL edendab ÜROs ja piirkondlikes julgeolekuorganites jätkuvalt riikide vastutustundlikku käitumist küberruumis, kooskõlas ÜRO Peaassamblee toetatud raamistikuga. See hõlmab rahvusvahelise õiguse kaitset, riikide käitumist reguleerivate üleilmselt tunnustatud normide järgimist rahuajal, usaldust suurendavate meetmete väljatöötamist ja riikide toetamist nende raamistiku elementide rakendamise suutlikkuse suurendamisel.	Mitmepoolne	Pidev
Lunavaravastases algatuses osalemine	Komisjon esindab ELi rahvusvahelises lunavaravastases algatuses. EL jätkab lunavaravastases algatuses aktiivset osalemist. Lisaks sellele on Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuse osutajate küberturvalisuse tegevuskavas võetud kohustus edendada koostööd lunavaravastase algatuse raames.	Mitmepoolne	Pidev
Kübersuutlikkuse suurendamine	EL rakendab ELi-väliseid kübersuutlikkuse suurendamise projekte partnerriikidega kõikjal maailmas. EL jätkab neid algatusi, seades prioriteediks meetmed, mis tõkestavad küberkuritegevust ja suurendavad küberkerksust, sh toetust strateegiliste raamistike loomisele, suurendavad juhtumiohje võimekust ja eksperdioskusi koolituste kaudu.	Ülemaailmne	Pidev
LAC4	LAC4 on küberturvalisusalase hariduse ja koolituse piirkondlik keskus Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas. LAC4 eesmärk on pakkuda küberturvalisuse ja küberkuritegevuse alaseid eksperditeadmisi, et toetada digipööret ning koostööd Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnas küberohtude tõkestamiseks.	Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond	Pidev
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna küberturvalisuse praktikakogukond	ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna digiliidu raames luuakse küberturvalisuse ekspertide ja selles valdkonnas tegutsejate praktikakogukond, et julgustada küberturvalisuse valdkonna parimate tavade jagamist kahe piirkonna vahel. Tulevane tegevus võib hõlmata institutsionaliseerimise mehhanisme, et kiiresti rakendada küberturvalisuse eksperte küberrünnete ja eriolukordade puhul ning suurendada suutlikkust.	Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond	Pidev (kuni 2027. aasta neljanda kvartalini)
4.Digiidentiteet ja digitaalne avalik taristu
E-allkirjade ja muude usaldusteenuste vastastikune tunnustamine	Liikumine e-allkirjade ja muude usaldusteenuste vastastikuse tunnustamise suunas kolmandate riikidega, et luua üleilmne usaldusraamistik. See hõlmab vahendite ja teenuste kogumi väljatöötamist, millega rakendatakse ankurvõtmed usaldusteenuste ja digiidentiteetide üleilmseks tunnustamiseks ning vähendatakse digitaalseid tõkkeid, korduskasutades ja dubleerides Euroopa usaldusteenuste taristut oma territooriumil.	Ukraina, Moldova, Lääne-Balkani piirkond, Egiptus, India, Brasiilia, Jaapan, Uruguay ja Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi (SICA) liikmed (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama)	Pidev (2025–2027)
Digitaalse avaliku taristu alase koostöö edendamine ELi digiidentiteedikukru alusel.	Digitaalse avaliku taristu alase koostöö edendamine, toetades skaleeritava avatud lähtekoodiga komponentide ja lahenduste kogumi loomist ELi kukrute jaoks. Lisaks sellele koostalitlusvõime tõendamine ELi digiidentiteedikukru ja kolmandate riikide samalaadsete algatuste vahel praktikas kasutamise põhjal.	Jaapan, India ja Singapur Mitmepoolne	Pidev (2025–2027)
Valmistumine digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtuks ühtse digivärava raames	Koostöö ELi läbirääkijariikidega, et valmistada ette koostalitlusvõimeliste lahenduste kasutuselevõttu ja arendamist veebipõhiste haldusmenetluste ja ühekordse teabe avalikustamise tehnilise süsteemi jaoks ühtse digivärava raames. Kõnealused teenused lihtsustavad ettevõtete ja kodanike juurdepääsu ELi riikides ettevõtlusele, töötamisele ja elamisele.	Lääne-Balkani piirkond, Moldova ja Ukraina	Pidev (2025–2030)
Digiidentiteedi lahenduste standardimine	Euroopa digiidentiteedikukru arhitektuuri ja võrdlusraamistiku eesmärk on saada usaldusväärse ja turvalise kõrge kindlustasemega identifitseerimise ülemaailmseks eeskujuks. Jätkatakse ELi ja sarnaselt mõtlevate riikide koostööd ühiste identiteedistandardite väljatöötamisel ELi mudeli alusel, sh rahvusvaheliste organisatsioonide raames.	Jaapan, India ja Kanada Mitmepoolne	Pidev (2025–2030)
Üleilmne digitaalsete tervisesetõendite võrgustik	Üleilmne digitaalsete tervisesetõendite võrgustik on algatus, mille eesmärk on luua digitaalsete tervisetunnistuste ja -tõendite standarditud ja koostalitlusvõimeline raamistik. See võrgustik, mille Euroopa Komisjon lõi COVID-19 vastu võitlemiseks ja mille võttis hiljem üle WHO, peaks võimaldama turvalist ja tõhusat terviseteabe edastamist piiriüleselt (näiteks COVID-19 tõendid, rahvusvaheline digitaalne vaktsineerimise või profülaktika tõend (kollane raamat), vaktsineerimiskaart, rahvusvaheline patsienditeabe kokkuvõte), mis edendab üleilmset terviseturvet ja parandab tervishoiuteenuste osutamist.	Ülemaailmne	Pidev (2025–2028)
5.Digiplatvormid ning teabe ökosüsteemi terviklus
Digiteenuste/digiturgude määrusega vastavusse viimise toetus ELi läbirääkijariikidele	ELi läbirääkijariikidele antava toetuse vastavusse viimine ELi digiteenuste määrusega ja digiturgude määrusega.	Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani piirkond	Pidev (2025–2027)
Kauplemiskohad ja e-kaubandus	ELi oluliste mureküsimuste (digiteenuste suletud turg, ebaseaduslikud kaubad Hiina kauplemiskohtades) ja võimalike tihedama koostöö valdkondade (andmete jagamine ebaseaduslike Hiina müüjate kohta) esile toomine kooskõlas ELi ja Hiina halduskokkuleppega tooteohutuse valdkonnas tehtava koostöö kohta ning internetis müüdavate toodete tegevuskavaga.	Hiina	Pidev (2025–2027)
Digiplatvormide õigusaktide üleilmne rakendamine inimõigusi silmas pidades	Digiteenuste määruse ja digiturgude määruse aluseks olevate üldpõhimõtete edendamine üleilmsetes dokumentides (sh ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo suunised ÜRO küberkuritegevuse konventsiooni kohta).	ÜRO, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, UNESCO ja OECD	Pidev (2025–2027)
Digiplatvormide õigusaktide piirkondlik rakendamine inimõigusi silmas pidades	Digiplatvorme käsitlevate õigusaktide inimõigusi arvesse võtva piirkondliku kaasamise esmatähtsale kohale seadmine, mis korraldatakse (võimaluse korral) koostöös ÜROga, et tuua kokku poliitikakujundajad, reguleerimisasutused ja kodanikuühiskond.	ASEAN, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkond ja CEFTA riigid	Pidev (2025–2027)
ELi valimisvaatlusmissioonide raames sotisaalmeedia jälgimine	ELi valimisvaatlusmissioonide raames kaasatakse sotsiaalmeedia käitumise jälgimine valimisprotsesside ajal valimiste usaldusväärsuse üldisesse hindamisse.	Ülemaailmne	Pidev
Partnerluste edendamine välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastase kerksuse suurendamiseks	Kerksuse ja tehnoloogilise teadlikkuse suurendamine seoses välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumistega, rünnete toimepanijate kindlaks tegemine ja neile tekkivate kulude suurendamine.	Ülemaailmne	Pidev
6.Interneti haldamine
Tuleviku interneti mitut sidusrühma hõlmava haldamismudeli edendamine	ELi eesmärk on suurendada ülemaailmse infoühiskonnaalase tippkohtumise läbivaatamise (WSIS+20) alaste läbirääkimiste raames kaasamist, eelkõige partnerriikide ja noortekogukondade puhul. See hõlmab avatud ja inimpõhise interneti kaitset, mitut sidusrühma hõlmava haldamise täiustamist ning uute digilõhede kaotamist, luues operatiivse seose kestliku arengu eesmärkide ning üleilmse digikokkuleppe vahel. EL kaasab noored ka interneti haldamise tuleviku kujundamisse, võttes nende seisukohti arvesse tulevases iga-aastases digivaldkonna noortepoliitika dialoogis, edendades teadlikku osalemist, tugevdades kodanikuvastutust digivaldkonnas ja andes noortele juhtidele vahendid avatud, turvalise ja kaasava interneti kaitsmiseks.	Mitmepoolne	2025. aasta neljas kvartal
Avatud, vaba ja kestliku interneti nimel tegutsemine	EL toetab internetivabadusega seotud vastutust, terviklikku järelevalvet ja selle edendamist kõikjal maailmas, suurendades samal ajal internetitaristu avatust ja kestlikkust ning andes kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse võtta oma valitsused vastutusele. See hõlmab interneti sulgemiste käsitlemist diplomaatiliste kanalite kaudu ning avatud ja ühendatud interneti säilitamise poliitika edendamist.	Ülemaailmne	Pidev
Interneti turvalisuse, vastupanuvõime ja avatuse parandamine	Mitme sidusrühma strateegia rakendamine interneti standardite terviklikuks kasutuselevõtuks ELi internetitaristus. Veeb 4.0-le avalduva ELi mõju kaardistamine: võimaliku panuse põhjalik kaardistamine, mille EL saab anda täiustatud või uutesse võrguprotokollidesse ja -lahendustesse, mis on vajalikud sellise põhitehnoloogia jaoks nagu tehisintellekt, laiendatud reaalsus, virtuaalreaalsus, plokiahel ja kvantarvutus, mis kujundavad praegu Veeb 4.0, ja mida kõnealune põhitehnoloogia võimaldab.	Ülemaailmne	2026–2030
Haldustarkvara Open Internet Stack edendamine	EL toetab haldustarkvara Open Internet Stack (internetis sidet ja teabe jagamist võimaldavate protokollide baasstruktuur) rahvusvahelist laiendamist ja ulatuslikumaks muutmist, et rahuldada partnerriikide vajadusi, sh suurendada usaldust, vähendada kulusid, vältida sidumist, toetada kohandatavust ja integreerimist ning kaitsta väärtusi, nagu eraelu puutumatus, turvalisus ja andmekaitse.	Ülemaailmne	Pidev