EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.3.2025
JOIN(2025) 120 final
ÜHINE VALGE RAAMAT
Euroopa kaitsevalmidus 2030
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.3.2025
JOIN(2025) 120 final
ÜHINE VALGE RAAMAT
Euroopa kaitsevalmidus 2030
1. SISSEJUHATUS
Euroopat ähvardab tõsine ja üha suurenev oht. Ainus viis tagada rahu on olla valmis heidutama neid, kes tahavad meid kahjustada. Euroopal on palju tugevaid külgi, näiteks juurdepääs suurtele ressurssidele ning varjatud tehnoloogiline ja tööstuslik jõud. Meie kaitsevalmidus on aga aastakümneid kestnud alarahastamise tõttu nõrgenenud.
Praegu kimbutavad Euroopa maailmajagu sõda, agressioon ja muu vaenutegevus. Euroopa Liit on jõukas ja tootlik ning usub kindlalt kõigi liikmesriikide ühistesse demokraatlikesse väärtustesse. Välised osalejad aga kasutavad oma eesmärkide täitmiseks ressursse ja tehnoloogiat järjest tulemuslikumalt ning see sunnib Euroopa Liitu tegutsema. Nad kujutavad endast otsest ohtu meie eluviisile ja meie võimele kujundada oma tulevikku demokraatlike protsesside kaudu. Nende arvates ei suuda me anda mõtestatud ja strateegiliselt püsivat poliitilist vastust.
Praegu rahvusvahelises korras toimuvad muutused on suurimad alates 1945. aastast. Need avaldavad Euroopas eriti sügavat mõju, sest Euroopa oli eelmise sajandi keeruka geopoliitilise olukorra keskmes. Pärast teise maailmasõja ja külma sõja lõppu tekkinud tasakaal on tõsiselt häiritud. Võime küll seda aega taga igatseda, kuid peame leppima, et see on nüüd läbi saanud. Reeglitel põhineva rahvusvahelise korra säilitamine jääb äärmiselt oluliseks nii meie huvide kui ka väärtuste seisukohalt. Käesoleva kümnendi teises pooles ja pärast seda kujuneb siiski välja uus rahvusvaheline kord. Kui me ei osale ise aktiivselt selle korra kujundamises nii oma piirkonnas kui ka mujal, jääme riikidevahelise rivaliteedi passiivseteks pealtvaatajateks, kes peavad taluma kõiki selle negatiivseid tagajärgi, nagu reaalne võimalus, et puhkeb täiemahuline sõda. Meile ei anta seda kunagi andeks, kui me praegu midagi ette ei võta.
Oleme olukorras, kus Euroopa peab tegema oma tuleviku huvides põhimõttelise valiku. Kas ta soovib kuidagimoodi järgmistest aastatest läbi tulla, püüdes uute olukordadega vähehaaval ja ettevaatlikult kohaneda? Või soovib ta ise oma tuleviku üle otsustada, ilma et teda survestataks ja ähvardataks agressiooniga, ning tagada eurooplastele julgeoleku, rahu, demokraatia ja jõukuse? Kui tahame saavutada maailmas tugeva positsiooni ja luua oma rahvusvahelistele liitudele uue kindla aluse, peame praegu reageerima otsusekindlalt, ühiselt ja selge strateegiaga. Nii anname Euroopa projektile uue hoo ja suurendame inimeste turvalisust, jõukust ja heaolu. Kui jätkame vanaviisi, lõpetame nõrkade, lõhestatute ja haavatavatena.
NATO ja Euroopa Liit on meie julgeolekut märkimisväärselt suurendanud. Viimastel aastatel oleme meid ähvardavatele ohtudele reageerinud üha tihedama koostöö kaudu. Kuid sellest jääb väheks, kui vaadata tulevikku. Euroopa peab palju enam pingutama, et taastada usutav heidutusvõime ja tagada julgeolek, millest sõltub meie jõukus. Selleks peavad kõik liikmesriigid tegutsema solidaarselt ja investeerima meie kollektiivkaitsesse.
Ukraina tulevikust sõltub kogu Euroopa tulevik. Euroopa Liidu piiridel on alates 2022. aastast peetud täiemahulist intensiivset sõda, mis on nõudnud sadu tuhandeid elusid, mille tõttu on pidanud inimesed massiliselt ümber asuma, mis on tekitanud tohutut majanduslikku kahju ning mille käigus on tahtlikult hävitatud elutähtsaid energiasüsteeme ja kultuuripärandit. Selle sõja tulemus on üks otsustavatest teguritest, millest sõltub meie ühine tulevik järgmistel aastakümnetel.
Euroopa seisab nii oma piirkonnas kui ka mujal maailmas silmitsi ka muude kasvavate ohtude ja julgeolekuprobleemidega. Strateegiline konkurents meie laiemas naabruses alates Arktikast kuni Läänemereni ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikani on suurenemas. Riikideülesed probleemid, nagu tehnoloogia kiire areng, ränne ja kliimamuutused, võivad avaldada meie poliitilisele ja majanduslikule süsteemile suurt survet. Autoritaarsed riigid, nagu Hiina, püüavad meie majanduses ja ühiskonnas saavutada üha suuremat mõjuvõimu ja kontrolli. Tavapärased liitlased ja partnerid, näiteks Ameerika Ühendriigid, on samuti keskendumas Euroopa asemel rohkem maailma teistele piirkondadele. Nende muutuste eest on meid korduvalt hoiatatud, kuid need toimuvad nüüd kiiremini, kui paljud oskasid arvata.
Kätte on jõudnud aeg Euroopa taasrelvastada. Euroopa kaitsekulutusi on vaja jõuliselt suurendada, et saaksime arendada vajalikke võimeid ja suurendada kaitsevalmidust. Nii saame luua relvastatud rünnakute vastu usutava heidutuse ning kindlustada oma tulevikku. Selleks tuleb liikmesriikide tegevust koordineerida ja suunata tõhusamalt kui kunagi varem. Seejuures tuleb arvesse võtta meie ühiseid tugevaid külgi ja kõrvaldada puudused, mida põhjustab kooskõlastamata tegevus.
Meil on vaja tugevamat ja kerksemat kaitsesektori tööstuslikku baasi. Samuti peame arendama kaitsetööstuse jaoks tehnoloogilise innovatsiooni ökosüsteemi, et see suudaks sammu pidada sõjast tingitud muutustega. Peame praegusest olukorrast õppust võtma ja kasutama saadud teavet lähitulevikus võimaliku laiaulatusliku konflikti lahendamiseks. Hankeid peaks saama teha kiiremini ja tõhusamalt. Peame leidma uusi viise teha koostööd liitlaste ja partneritega, kellel on meiega samad eesmärgid.
Euroopa kaitsevõime taastamiseks on kõigepealt vaja teha pika aja jooksul suuremahulisi investeeringuid. Peame koos kiiremini arendama kõiki tegevussuundi, et Euroopa kaitsevalmidust viivitamata suurendada nii, et Euroopal oleks hiljemalt 2030. aastaks tugev ja piisav kaitsepositsioon. See suurendaks ka meie panust Atlandi-ülesesse julgeolekusse.
Käesolevas valges raamatus esitatakse Euroopa taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ raamistik ning Euroopa kaitseinvesteeringute erandliku suurendamise põhimõtted. Selles esitatakse meetmed, mille abil ehitatakse üles Euroopa kaitsesektor, toetatakse Ukrainat, kõrvaldatakse lüngad kriitilise tähtsusega võimetes ning luuakse kaitsesektorile tugev ja konkurentsivõimeline tööstuslik baas.
Käesolevas valges raamatus esitatakse konkreetsed lühiajalised meetmed, millega edendatakse liikmesriikide koostööd, et nad saaksid kiiresti täiendada oma laskemoona, relvade ja sõjalise varustuse varusid. Seda on vaja ka Ukrainale antava sõjalise abi säilitamiseks ja suurendamiseks. Nagu valges raamatus kirjeldatakse, on Ukraina toetamine Euroopa kaitsesektori kõige vahetum ja pakilisem ülesanne. Ukraina on praegu Euroopa kaitse eesliinil ja seisab vastu agressioonisõjale, mida peab meie ühise julgeoleku suurim ohustaja.
Keskpikas ja pikemas perspektiivis osutatakse valges raamatus mitmele kriitilise tähtsusega võimevaldkonnale, milles esinevatele lünkadele on liikmesriigid kaitsevõime prioriteete käsitlevates ELi ja NATO algatustes juba tähelepanu juhtinud. Valges raamatus tehakse ettepanek, et liikmesriigid ühendaksid nende lünkade kõrvaldamiseks viivitamata oma jõupingutused, kasutades selleks muu hulgas üleeuroopalist huvi pakkuvaid kaitseprojekte, mille määravad kindlaks liikmesriigid ja millele pakutakse ELi stiimuleid. EL toetab ühist võimearendust ja aitab liikmesriikidel seega saavutada NATOs nende võimetega seotud eesmärgid kiiremini ja kokkuhoidlikumalt ning parandada koostegutsemisvõimet kohe algusest peale. Valges raamatus pakutakse välja võimalusi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamiseks, teadusuuringute stimuleerimiseks ja kogu ELi hõlmava kaitseotstarbelise varustuse turu loomiseks.
2. KIIRESTI HALVENEV STRATEEGILINE KONTEKST
Euroopa seisab silmitsi vohavate julgeolekuohtudega, mis kahjustavad meie eluviisi. Juba enne seda, kui Venemaa tungis 2022. aastal Ukrainasse, oli suurenemas teadlikkus ELi julgeolekukeskkonna ohtlikkusest. See on mõjutanud meie poliitilist süsteemi ja avaldanud negatiivset mõju majanduskasvule, kuna inimesed kardavad, et rahvusvaheline kord laguneb vaenulike jõudude tegevuse tõttu.
Esiteks on Euroopa Liit oma geograafilise asukoha tõttu, aga ka ajalugu arvestades vastuvõtlik teatavatele probleemidele laiemas Euroopa naabruses. Kuna Euroopa asub Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lähedal, kandub nende piirkondade sõdade, rände ja kliimamuutuste mõju üle ka siia. Põhja pool on uueks geopoliitilise konkurentsi tandriks saamas Arktika piirkond. Samal ajal on selgeid märke sellest, et Ameerika Ühendriigid, meie tavapäraselt tugev liitlane teisel pool Atlandi ookeani, on hakanud tundma, et neil on Euroopaga seoses liiga palju kohustusi ning et nad peavad tasakaalustama oma tegevust ja vähendama oma traditsioonilist panust peamise julgeoleku tagajana.
Teiseks on tekkinud mitmesuguseid julgeolekuohte, mis on omavahel üha tihedamini seotud ja levivad üha laiemalt. Nende hulka kuuluvad terrorism, vägivaldne äärmuslus ja hübriidrünnakud ning rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike rühmituste ja küberkurjategijate tegevus. Üha enam on tõendeid nende rühmade ja vaenulike riikide vaheliste sidemete kohta. Uued tehnoloogiad võimaldavad neid sidemeid hõlpsasti luua ja neid on lihtne piiriüleselt kasutada.
Kolmandaks on selle uue ajastu üks eripära julgeolekuprobleemide valdavalt strateegiline laad, mistõttu on vaja neile leida ka strateegilisi lahendusi. Näiteks on Venemaa suur strateegiline oht lahinguväljal. See sunnib Euroopat ja meie partnereid tegutsema olukorras, kus meie maailmajaos peetakse ulatuslikku intensiivset mehhaniseeritud sõda, mille laadset ei ole Euroopas nähtud alates 1945. aastast. Venemaa on juba praegu ülekaalukalt kõige relvastatum Euroopa riik. Nüüd tegutseb ta sõjamajanduse tingimustes ja täidab peamiselt oma sõjalisi eesmärke, tõmmates selleks kaasa kõik tööstusjõud ja rõhudes tehnoloogilisele innovatsioonile.
Ka Hiina mõju suurenemisel on strateegilised tagajärjed julgeolekule. Hiinaga seotud probleemid on süstemaatilised, sest tema valitsusmudel on ELi omast täiesti erinev – autoritaarne ja ebademokraatlik. Nende probleemide süstemaatilisus väljendub ka Hiina kaubandus-, investeerimis- ja tehnoloogilistes põhimõtetes, mille kohaselt püüab ta alati olla esikohal ja mõnel juhul ka saavutada ülemvõimu.
Ajal, mil ohud kasvavad kiiresti ja süsteemne konkurents suureneb, peab Euroopa reageerima strateegiliselt. Selleks peame rõhuma Euroopa Liidu tugevatele külgedele, kuid parandama ka oma suhtelisi nõrkusi, nagu puudulik võime määrata kindlaks selge tegevussuund. Vastasel juhul on Euroopal üha vähem võimalik ise oma tuleviku üle otsustada ning ta on üha enam selliste suurte majanduslike, tehnoloogiliste ja sõjaliste jõudude lükata-tõmmata, kes tahavad meist üle olla.
Euroopa tulevik sõltub lühiajalises perspektiivis Ukraina võitlusest. Kui jätkame vanaviisi, muutuvad mõned praegused probleemid keskpikas ja pikas perspektiivis aegamööda veelgi tõsisemaks. Ülejäänud maailm võistleb sõjalises moderniseerimises ning tehnoloogiliste ja majanduslike eeliste saamises. See võistlus on muutumas üha pingelisemaks ja Euroopa ei ole praegusele tõsisele olukorrale veel sidusalt reageerinud.
Venemaa jätkab Valgevene, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Iraani toel sõjamajanduse laiendamist. Venemaa on märkimisväärselt suurendanud oma sõjatööstuse tootmisvõimsust ja eraldanud 2024. aastal kaitsekulutusteks hinnanguliselt 40 % oma föderaaleelarvest ja kuni 9 % SKPst (2023. aastal moodustasid kaitsekulutused 6 % SKPst). Eeldatakse, et 2025. aastal ületavad Venemaa kaitsekulutused liikmesriikide kaitsekulutusi (väljendatuna ostujõu pariteedina). Lisaks sellele on Venemaa selgelt väljendanud, et nende arvates on nad läänega sõjas. Kui Venemaal lubatakse saavutada Ukrainas oma eesmärgid, laiendab ta oma territoriaalseid ambitsioone veelgi. Venemaa jääb lähitulevikus Euroopa julgeolekule tõsiseks ohuks nii oma agressiivsema tuumapoliitika kui ka tuumarelvade Valgevenesse paigutamise tõttu. Venemaa kasutab ära süsteemset ebastabiilsust ja teeb tihedat koostööd teiste autoritaarsete jõududega. Ta õhutab pidevalt pingeid ja ebastabiilsust Euroopa naabruses, näiteks Lääne-Balkanil, Gruusias, Moldovas ja Armeenias, ning tal on kasvav destabiliseeriv mõju Aafrikas.
Kuigi Hiina on ELi oluline kaubanduspartner, suurendab Hiina kaitsekulutusi ning tema sõjalise kohaloleku suurendamise kohta puudub läbipaistev teave. Hiina sõjalised kulutused on nüüd maailmas suuruselt teisel kohal ning suuremad kui kõikide teiste Ida-Aasia riikide kulutused kokku. Ta suurendab kiiresti oma sõjalist võimekust, aga ka tuuma-, kosmose- ja kübervõimekust. See muutus häirib märkimisväärselt India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegilist tasakaalu. Hiina ajakohastab sõja- ja kaitsetööstust nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ta intensiivistab Taiwani survestamiseks oma poliitilisi, majanduslikke, sõjalisi, küber- ja kognitiivseid meetmeid, vältides samal ajal otsest vastasseisu. Taiwani praeguse olukorra muutumise korral võivad tekkida suured häired, millel oleksid Euroopa jaoks sügavad majanduslikud ja strateegilised tagajärjed. Peale selle destabiliseerib Hiina tegevus Ida- ja Lõuna-Hiina mere piirkonda, samal ajal kui tema suurenev sõjaline tegevus Vaikse ookeani lõunaosas ja India ookeanis tekitab muret Euroopa partneritele.
Geopoliitiline rivaalitsemine suurendab ebastabiilsust mitmel pool maailmas. See ei kahjusta mitte ainult Euroopa julgeolekut, vaid ka majandust. Lähis-Idas annavad nii Gazas kehtestatud relvarahu kui ka Assadi režiimi lagunemine Süürias võimaluse vähendada piirkondlikke pingeid ja teha lõpp inimkannatustele. See võib vähendada ka majanduslikku ebakindlust ja vältida näiteks Punase mere ümbruses ülekanduvat mõju. Iraani otsene seos Venemaaga, sõjalised eesmärgid, toetus käsilasvägedele ja roll piirkonna destabiliseerimisel on Euroopa julgeoleku jaoks jätkuvalt tõsine probleem. Iisraeli/Palestiina, Süüria ja Liibanoni ebakindlat olukorda tuleb hoolikalt jälgida, et sealsed pinged ei lööks uuesti lõkkele.
Kogu Aafrikat, sealhulgas Sahelit, Liibüat ja Sudaani iseloomustavad konfliktid, ebastabiilsus ja kasvav vägivaldne äärmuslus. Nendel on otsene mõju Euroopa julgeolekule ja majandusele ning need suurendavad pidevalt ebastabiilsust.
Suurenevate hübriidohtude hulka kuuluvad küberründed, sabotaaž, ülemaailmsete navigatsiooni- ja satelliitsüsteemide elektrooniline häirimine, desinformatsioonikampaaniad ning poliitiline ja tööstusspionaaž, samuti rände relvana kasutamine. Sabotaažitegevus Läänemerel ja Mustal merel on tõusuteel. Ohus on mere- ja merendustegevus ning sellega seotud liiklus ja merealune elutähtis taristu. Üha enam on ohus ka Euroopa tegevusvabadus õhu- ja kosmoseruumis.
Geopoliitiline rivaalitsemine on põhjustanud uue võidurelvastumise ning üleilmse tehnoloogiavõidujooksu. Tehnoloogia on uues geopoliitilises keskkonnas konkurentsi peamine aspekt. Selline elutähtis alustehnoloogia nagu tehisintellekti-, kvant-, bio- ja ülehelikiiruse tehnoloogia ning robootika aitavad saavutada nii pikaajalist majanduskasvu kui ka jõuda sõjalisele juhtpositsioonile. Innovatsiooni edendamine on seejuures esmatähtis. Seega tuleb tehnoloogia levitamine ärilistel eesmärkidel ühitada jäigemate tehnoloogia ökosüsteemidega, et oleks võimalik edendada riiklikke julgeolekueesmärke. ELi strateegilised konkurendid investeerivad sellesse valdkonda väga aktiivselt.
Sama oluline on tagada meie majandusliku ja tööstusliku tootmise ning kaitse- ja konkurentsivõime jaoks väga oluliste kriitilise tähtsusega toorainete varustuskindlus. Nende pärast konkureeritakse üha enam, need põhjustavad üha enam konflikte ja need kuuluvad võimupoliitika juurde, kuna liigset sõltuvust on võimalik ära kasutada. Näiteks võib pingete eskaleerumine Taiwani väinas takistada ELil pääseda juurde põhimaterjalidele, elutähtsale tehnoloogiale ja kriitilise tähtsusega komponentidele.
Ülikonkureerivas ja tehingupõhise geopoliitika karmis maailmas, mis mõjutab mitmesuguseid tegevuskohti, peab EL suutma tõhusalt lahendada kõik probleemid ja olema valmis isegi sellisteks kõige äärmuslikumateks sõjalisteks erandolukordadeks nagu relvastatud rünnakud.
3. EUROOPA VALMISOLEK 2030
Arvestades muutusi strateegilises keskkonnas, on oluline, et Euroopa looks võimaliku agressioonisõja ennetamiseks piisava heidutusvõime.
Liikmesriigid vastutavad alati ise oma vägede eest alates sõjalisest doktriinist kuni vägede siirmise ja vajaduste kindlaksmääramiseni. EL tegutseb aga alati nii, et mitte avaldada mõju teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripärale, ning võtab arvesse kõigi liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve.
EL saab siiski palju ära teha, et toetada ja koordineerida liikmesriikide jõupingutusi, eesmärgiga tugevdada kaitsesektori tööstuslikku baasi ja ELi üldist kaitsevalmidust ning Euroopa panust NATO heidutustegevusse ja kollektiivsesse kaitsesse. Et saavutada 2030. aastaks täielik valmisolek, kehtestab EL liikmesriikide toetamiseks vajalikud tingimused, mis võimaldavad kaitsesektorisse märkimisväärselt kiiremini investeerida, tagab tööstusele vajaliku prognoositavuse ja vähendab bürokraatiat.
EL täiendab ja võimendab liikmesriikide individuaalseid jõupingutusi. Olenemata liikmesriikide valitud vormist saab koostööprojektide kaudu tegevust paremini koordineerida, saavutada mastaabisäästu ja parandada tarnetähtaegu. See omakorda suurendab Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsust.
EL loob lisaväärtust,
·võimaldades Euroopa kaitsetööstusel teha relvasüsteemide arendamisel, tootmisel ja turustamisel tihedamat koostööd ja saavutada vajaliku mastaapsuse,
·suurendades tõhusust, parandades asendatavust ja koostegutsemisvõimet, vähendades kulusid tänu omavahel konkureerivate ostude vältimisele, suurendades liikmesriikide ostujõudu ning edendades ühtlasi stabiilsust ja prognoositavust tööstuse nõudluse mitmeaastase planeerimise kaudu,
·parandades kahesuguse kasutusega taristut liikuvuse ning kosmosepõhise side, navigatsiooni ja seire jaoks,
·võimaldades luua partnerlussuhteid.
Käesoleva valge raamatu järel koostatakse ELi kriisivalmiduse strateegia, milles pannakse paika konfliktideks ja kriisideks valmisolekut käsitlev ja kõiki ohte hõlmav integreeritud lähenemisviis, ning Euroopa sisejulgeoleku strateegia, milles kehtestatakse terviklik ja ühtne raamistik, mille alusel saab julgeolekuohte ennetada ja avastada ning neile tulemuslikult reageerida.
4. Lünkade kõrvaldamine
Selleks et luua välismaiste relvastatud rünnakute vastu usutav heidutusvõime ning tegeleda ebastabiilsuse ja konfliktide tagajärgedega, peavad ELi liikmesriigid olema võimelised täitma kõiki sõjalisi ülesandeid. Praegu on liikmesriikides kriitilise tähtsusega võimetes lünki, mis mõjutavad keeruliste pikaajaliste sõjaliste operatsioonide läbiviimist. Kuna geopoliitiline olukord halveneb kiiresti ja pinged kasvavad, peab Euroopa hankima vajalikud vahendid mõistlikult lühikese aja jooksul.
Euroopa kaitsevõime taastamiseks peab meetmeid võtma mitmes valdkonnas, tehes seejuures tihedalt koostööd NATOga. Et liikmesriikide ammendunud sõjatehnika ja -varustuse varusid täiendada, on vaja kiiresti tegutseda ja investeerida. Edaspidi tuleb rahuldada strateegiline vajadus arendada laiaulatuslikku üleeuroopalist koostööd, mille kaudu kõrvaldada prioriteetsete valdkondade kriitilistes võimetes esinevad lüngad. See võib võtta mitu aastat, mistõttu on vaja hakata juba praegu kiiresti tegutsema.
Lüngad kriitilise tähtsusega võimetes
Kriitilise tähtsusega võimetes esinevate lünkade kõrvaldamiseks on vaja järgmist: 1) liikmesriigid peavad kujundama ühise arusaama sellest, millistesse võimetesse on kõige pakilisemalt vaja investeerida, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu hiljutisi suuniseid, 2) nende võimetega tuleb tegeleda stabiilselt ja pikaajaliselt, 3) liikmesriigid peavad kokku leppima iga võimeliigi puhul järgitavas juhtimisraamistikus, mis võib võimeliigiti varieeruda, ning 4) EL peab pakkuma rahastust ja stiimuleid, mis aitavad liikmesriikidel kasutusele võtta vajalikud eelarvevahendid ning kasutada neid võimalikult tõhusalt ja otstarbekohaselt.
EL teeb juba järgmist:
·aitab liikmesriikidel kindlaks teha puudulikke ja prioriteetseid ELi tasandi võimeid;
·toetab liikmesriike uute võimearendusprojektide algatamisel alates nõuete ühtlustamisest. Mitmeriigiline tanker- ja transpordilennukite laevastik on selle kohta hea näide;
·toetab ühishangete kaudu nõudluse koondamist, sillutab teed tööstusliku etapi jaoks ning korraldab liikmesriikide nimel ja nende taotlusel ühishankeid (nt 155 mm laskemoona hankimine Ukrainale);
·tugevdab koostööd alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames, et oleks võimalik rakendada kaitsevaldkonnas võimearendus- ja tegevusprojekte.
Kaitsevõime valdkonnad
Võttes arvesse kaitsevõimes olevaid lünki, millele liikmesriigid on juba tähelepanu juhtinud, esitatakse käesolevas valges raamatus seitse prioriteetset valdkonda, mis on olulised tugeva Euroopa kaitse ülesehitamiseks. Prioriteetsed kaitsevõimed on järgmised:
Õhu- ja raketikaitse: integreeritud mitmekihiline õhu- ja raketikaitsesüsteem, mis kaitseb igat liiki õhuründevahendite eest (tiibraketid, ballistilised ja hüperhelikiirusega raketid, õhusõidukid ja mehitamata õhusõiduki süsteemid).
Suurtükisüsteemid: kõrgtehnoloogilised tulesüsteemid, kaasa arvatud tänapäevased suurtükisüsteemid ja kaugmaa-raketisüsteemid, millega tehakse maismaasihtmärkide vastu pikamaa-täppisründeid.
Laskemoon ja raketid: laskemoona, rakettide ja komponentide strateegiline varu ja kaitsetööstuse piisav tootmisvõimsus, et tagada varude õigeaegne täiendamine, tuginedes Euroopa välisteenistuse algatusele „Ammunition Plan 2.0“.
Mehitamata õhusõidukid ja mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemid: mehitamata süsteemid, sealhulgas õhu-, maa-, pealvee- ja allveesõidukid, mida saab juhtida eemalt või mis toimivad kõrgtasemel tarkvara ja andureid kasutades iseseisvalt ning mis suurendavad võimeid (nt olukorrateadlikkus, seire), mida need tehnoloogiad võimaldavad.
Sõjaväeline liikuvus: kogu ELi hõlmav maismaakoridoride, lennujaamade, meresadamate ning tugielementide ja -teenuste võrgustik, mis hõlbustab vägede ja sõjalise varustuse sujuvat ja kiiret liikumist kogu ELis ja partnerriikides.
Tehisintellekt, kvanttehnoloogia, küber- ja elektrooniline võitlus: kaitserakendused, milles kasutatakse sõjalist tehisintellekti ja kvantarvutust. Kogu ELi katvad kõrgtasemel elektroonilised süsteemid, mis a) tagavad elektromagnetspektri takistamatu kasutamise maa-, õhu-, kosmose- ja merevägedes ning nende vägede tegevuse jaoks, b) ei lase vastasel elektromagnetspektrit kasutada, häirivad ja takistavad selle kasutamist, ning c) kaitsevad küberruumis tegutsemise vabadust ja tagavad takistamatu juurdepääsu kübervõimetele. Et tagada küberruumis kaitse ja tegutsemisvabadus, on vaja nii küberkaitse- kui ka küberründevõimet. Koostöös liikmesriikidega tuleks välja töötada vabatahtlik kava, mille raames toetatakse küberründevõimeid, millega saab luua usutava heidutuse.
Strateegilised võimaldid ja elutähtsa taristu kaitse: näiteks strateegiline õhuvedu ja õhus tankimine, luureteave ja seire, teadlikkus olukorrast merel, kosmosepõhiste ja muude turvaliste sidevahendite kasutamine ja kaitse ning sõjalisel otstarbel kasutatava kütuse taristu.
Koostööst saadav tulu
Need võimelüngad on vaja kiiresti ühiselt kõrvaldada.
Nii Niinistö kui ka Draghi aruandes rõhutatakse, et koostöö puudumise tõttu on kaitsevõimet ebatõhusalt arendatud ja see on tekitanud lisakulusid kõigile liikmesriikidele. Seetõttu jääb kasutamata Euroopa mastaabisäästu eelis, mis peaks looma võimalusi vähendada ühikuhinda. Liikmesriigid investeerivad innovatsiooni vähe ja killustatult ning see avaldab negatiivset mõju kujunemisjärgus murrangulisele tehnoloogiale, mis on tulevase kaitsevõime jaoks ülioluline.
Võimelünkade kõrvaldamiseks tuleks hankida intensiivseks sõjategevuseks vajalikke võimeid kooskõlas ELi ja NATO võimearenduse protsessidega. Enamik nende valdkondade projekte on nii ulatuslikud, kulukad ja keerukad, et liikmesriikide individuaalsest suutlikkusest jääks nende jaoks väheks. Seega parandaksid koordineeritud meetmed, mille toetamiseks kasutatakse kogu ELi meetmepaketti, hangete kulutõhusust ja suurendaksid Euroopa kaitsetööstuse suutlikkust kiiremini. See tugevdaks ELi tehnoloogilist baasi, sealhulgas kaitsetehnoloogilist innovatsiooni.
Ühishangete abil saab kõige tõhusamalt hankida suurt hulka kulumaterjale, näiteks laskemoona, rakette ja mehitamata õhusõidukeid. Kuid ühishanked on väga kasulikud ka keerukamate projektide elluviimisel, sest nõudluse koondamine piirab kulusid, annab turuosalistele selgemaid nõudlussignaale, lühendab tellimuse täitmise aegasid ning tagab koostegutsemisvõime ja asendatavuse. Liikmesriigid leppisid 2007. aastal Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) raames kokku ühises eesmärgis, mille kohaselt tuleb 35 % kõigist kaitseotstarbelise varustuse hangetest teha ühiselt. See eesmärk kajastub 2017. aastal käivitatud alalise struktureeritud koostöö kohustustes.
Liikmesriigid saavad kasutada mitmesuguseid koostöövorme ja -raamistikke, mis võivad olla järgmised: ajutine rahvusvaheline koostöö (näiteks juhtriigi raamistik), Euroopa Kaitseagentuur, NATO tugi- ja hankeagentuur või Relvastuskoostöö Organisatsioon (OCCAR). Kui liikmesriigid seda soovivad, võib komisjon tegutseda ka liikmesriikide nimel keskse hankijana.
Sõjaväeline liikuvus ja taristu
Sõjaväeline liikuvus on Euroopa julgeoleku ja kaitse tagamiseks ning Ukraina toetamiseks hädavajalik. See suurendab liikmesriikide ja liitlaste relvajõudude suutlikkust liigutada konflikti või intensiivistuva hübriidsõja korral vägesid ja varustust kiiresti üle kogu ELi. See omakorda näitab meie valmisolekut ja heidutusvõimet. Relvajõudude logistika parandamine aitab ka täita eesmärki luua paremini ühendatud ja konkurentsivõimelisem majandus – see vastab hästi kahesuguse kasutuse tingimustele. Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, on vägede ja varustuse liikumisel kogu ELis endiselt märkimisväärseid takistusi.
Sõjaväelise liikuvuse teeb keerukaks bürokraatia, mis nõuab sageli nii sõjaväetranspordile eriomase diplomaatilise loa saamist kui ka tavapäraste halduseeskirjade ja -protsesside järgimist. Praegused ühtlustamata menetlused, sealhulgas toll, põhjustavad sageli suuri viivitusi piiriüleste lubade väljastamisel. Selleks et Euroopa saaks kiiremini luua sõltumatu heidutusvõime ja Ukrainale kiiremini toetust anda, peavad EL ja liikmesriigid viivitamata eeskirju ja menetlusi lihtsustama ja ühtlustama ning tagama relvajõududele eelisjuurdepääsu transpordirajatistele, võrkudele ja varadele, seda ka meresõidu turvalisuse kontekstis.
Relvajõududel on liikumiseks vaja juurdepääsu elutähtsale transporditaristule, mis sobib kahesuguse kasutuse jaoks. Nad peavad saama kasutada kõiki transpordiliike ja mitmesuguseid marsruute kogu Euroopa Liidus, aga ka ühendusi partnerriikidega. Seetõttu on EL sõjaväelise liikuvuse jaoks kindlaks määranud neli esmatähtsat mitmeliigilist transpordikoridori (sh raudteed, maanteed, mereteed ja õhuteed), mida mööda on võimalik vägesid ja varustust lühikese etteteatamisajaga suures mahus transportida. Nendesse koridoridesse on vaja teha märkimisväärseid ja kiireloomulisi investeeringuid, et hõlbustada vägede ja sõjavarustuse liikumist. Nendes neljas koridoris on juba kindlaks määratud 500 esmase tähtsusega objekti, mida tuleb kiiresti ajakohastada (nt avardada raudteetunneleid, tugevdada maantee- ja raudteesildu, laiendada sadama- ja lennujaamaterminale). Samuti tuleb tagada nende turvalisus, hooldus ja remont. EL ja liikmesriigid peavad koos asjaomaste partneritega, eelkõige NATOga, tegema kindlaks võimalikud praegused ja tulevased energiavarustuse kitsaskohad.
Sõjaväelist liikuvust saab veelgi tugevdada ka nii, et kõigi transpordiliikide puhul tehakse paremini kättesaadavaks spetsiaalsed kahesuguse kasutusega transpordivahendid. EL saab anda lisaväärtust, hõlbustades ühishankeid, sõlmides varade hankimiseks eellepinguid ning rakendades kahesuguse kasutusega ning kaitse- ja julgeolekuvõimete jaoks ühtseid projekteerimisstandardeid. Tihedam koostöö ELi tööstusharudega võimaldaks suurendada selliste kriitilise tähtsusega varade pakkumist ja säilitada kahesuguse kasutusega tehnoloogiat pakkuvate Euroopa ettevõtete juhtiva turupositsiooni.
Komisjon vaatab kõrge esindajaga konsulteerides läbi kõik sõjaväelist liikuvust mõjutavad kehtivad ELi õigusaktid ja kehtestab näiteks rangemad eeskirjad elutähtsa transporditaristu omamise ja kontrolli kohta, selgitab välja, millist kahesuguse kasutusega ja elutähtsat transporditaristut on vaja, ja ajakohastab seda ning kaalub asjakohaseid meetmeid, millega kõrvaldada püsivad takistused ja tagada, et sõjavägi saab spetsiaalseid transpordivarasid turvaliselt kasutada. Pikaajalistele kahesuguse kasutusega taristu projektidele tuleks kasuks ka rahaliste vahendite suurem prognoositavus.
EL võtab veel sel aastal vastu sõjaväelist liikuvust käsitleva ühisteatise, mis sisaldab vajalikke seadusandlikke ettepanekuid.
Piirikaitse
Oluline on kaitsta kõiki ELi maismaa-, õhu- ja merepiire, eelkõige ELi idapiiril. Mitu liikmesriiki on ette võtnud märkimisväärse projekti „Idakilp“ („Eastern Border Shield“), mille eesmärk on tegeleda selles piirkonnas suurenevate probleemidega. Sellega soovitakse luua integreeritud maismaapiiri haldamise süsteem, millega tugevdatakse ELi välismaismaapiiri Venemaa ja Valgevenega, et see peaks vastu sõjalistele ja hübriidohtudele. See süsteem sisaldab terviklikku füüsiliste tõkete, taristuarenduse ja tänapäevaste seiresüsteemide kombinatsiooni.
Kaitsevaldkonna koondõigusakt
Õigusnormide lihtsustamisel ja ühtlustamisel tuleks keskenduda nii konkreetselt kaitsesektorit reguleerivatele eeskirjadele ja menetlustele kui ka mõjule, mida kaitsetööstusele avaldavad ELi poliitika ja õigusaktid, mis ei ole kaitsespetsiifilised, kuid mis takistavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisel ja tööstuslikul baasil (EKTTB) praegustele suurenenud vajadustele võimalikult kiiresti reageerida.
Komisjon algatab kaitsetööstusega viivitamata strateegilise dialoogi, et arutada nende valdkondade võimalikke meetmeid, teha kindlaks regulatiivsed takistused ja lahendada kaitsetööstuse probleeme. Sellega seoses kutsub komisjon Euroopa Kaitseagentuuri ja ELi sõjalist staapi üles jagama vajaduse korral oma eksperditeadmisi. Selle dialoogi tulemuste põhjal esitab komisjon 2025. aasta juuniks kaitsevaldkonna lihtsustamise koondõigusakti ettepaneku. Selle eesmärk on eelkõige:
-suurendada kaitseotstarbeliste toodete ristsertifitseerimist ja sertifitseerimise vastastikust tunnustamist, kui see on vajalik;
-võimaldada avaliku huvi prioriteedina anda kaitsetööstuse projektidele kiiresti ehitus- ja keskkonnalube;
-tagada kõigi EKTTB tarneahelas vajalike materjalide ja muude sisendite õigeaegne ja seaduslik kättesaadavus ja kasutatavus, eelkõige selliste oluliste kasutusotstarvete puhul, mille jaoks ei ole saadaval piisavalt sobivaid alternatiive;
-kõrvaldada asjaolud, mis takistavad sõjaväelaste kättesaadavust asjakohastel aegadel ja asjakohastes kohtades;
-kõrvaldada asjaolud, mis takistavad juurdepääsu rahastusele, kaasa arvatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisinvesteeringuid;
-hõlbustada konfidentsiaalse ja tundliku teabe vahetamist tingimustel, mis tagavad sellise teabe lihtsa ja turvalise töötlemise;
-ühtlustada ELi kaitsetööstuse programme, et lühendada tarnetähtaegu ning lihtsustada ELilt rahastust saavate projektide haldamist ja liikmesriikidepoolse kaasrahastuse käsitlemist.
Sellega seoses lihtsustatakse ja ühtlustatakse ka ELi direktiive, millega reguleeritakse kaitseotstarbelise ja tundliku varustuse hankeid ning kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisest vedu. Ka Euroopa Kaitsefondi eeskirju tuleks lihtsustada ja selle menetlusi kiirendada, võttes arvesse fondi vahehindamist.
Strateegilised varud ja reservid
EL saab koos liikmesriikidega toetada strateegiliste varude ja kaitsetööstusreservide loomist. Seda tehakse Euroopa kaitsetööstuse programmi kaudu kolme tegevussuuna raames. Esiteks toetatakse tööstusharu piiriüleste tööstuspartnerluste loomisel selleks, et koordineerida kaitseotstarbeliste toodete, komponentide ja nendega seotud toorainete varusid. Teiseks toetatakse asjaomaste komponentide ja toorainete strateegiliste reservide loomiseks korraldatavaid hankeid. Kolmandaks toetatakse ELis valmistatud kaitseotstarbeliste toodete optimaalselt paiknevate strateegiliste reservide (või kaitsetööstusreservide) loomist.
5. SUUREM SÕJALINE ABI UKRAINALE (nn okassea strateegia)
Alates 2022. aasta veebruarist on EL ja selle liikmesriigid andnud Ukrainale ligikaudu 50 miljardit eurot sõjalist abi, näiteks Euroopa rahutagamisrahastu raames. See abi on olnud Ukraina sõjategevuse toetamiseks äärmiselt oluline. Ukraina vastuseis Venemaa agressioonisõjale on olnud imetlusväärne. Ukraina kaitsevajadused jäävad suureks ka pärast mis tahes lühiajalist relvarahu või rahukokkulepet. Ukraina jääb Euroopa kaitse ja julgeoleku eesliinile ning on peamine tanner, kus määratakse kindlaks uus rahvusvaheline kord, milles Ukraina julgeolek on seotud Euroopa Liidu julgeolekuga. EL ja selle liikmesriigid peavad suurendama Ukraina kaitse- ja julgeolekusuutlikkust nn okassea strateegia abil, et Ukraina suudaks ära hoida võimalikke edasisi rünnakuid ja tagada püsiva rahu. Seetõttu peavad EL ja selle liikmesriigid kindlasti hakkama kiiresti Ukrainale suuremat sõjalist abi andma.
Agressioonisõda on samuti näidanud, et Ukrainal on väga uuenduslik ja edukas kaitsetööstus ning märkimisväärsed eksperditeadmised sellistes sektorites nagu tehisintellekt ja mehitamata õhusõidukid ning vaba tootmisvõimsus põhivaldkondades. Ukraina noored ja dünaamilised ettevõtjad on teotahtelised ja söakad ning võivad anda tähelepanuväärse tõuke Euroopa konkurentsivõime suurendamisele ja kaitsevõime tugevdamisele.
EL peaks Ukrainale sõjalist abi andes keskenduma kahele teineteist tugevdavale prioriteedile.
a. Ukrainale antava ELi sõjalise ja muu abi suurendamine
Osana pikaajalistest julgeolekutagatistest ja kooskõlas kõrge esindaja algatusega Ukrainale antava ELi tõhustatud sõjalise toetuse kohta peaksid EL ja selle liikmesriigid:
-tarnima suurekaliibrilist suurtükimoona ja seadma miinimumeesmärgi tarnida vähemalt 2 miljonit suurtükimürsku aastas. Lühiajalises perspektiivis on hädavajalik rahastada Ukrainale laskemoona tarnimist täielikult kogu 2025. aasta jooksul, sealhulgas soodustada annetamist varudest ja hangete korraldamist. Stabiilsete tarnete tagamiseks on vaja võtta rahalisi kohustusi just nüüd.
-Õhutõrjesüsteemid, raketid (pikamaa-täppisrünne) ja mehitamata õhusõidukid on Ukraina ja liikmesriikide ühised prioriteedid. 2024. aasta novembri kavatsusavalduses kinnitasid 18 liikmesriiki, et nad on valmis ühiselt kiiresti kõrvaldama lüngad kõige pakilisemates võimetes, hankides maapealseid õhutõrjesüsteeme ja mehitamata õhusõidukite tõrje süsteeme. Sellele tuginedes tuleks Ukrainaga käivitada kaheosaline õhutõrjealgatus, mis sisaldab ühishankeid ja rahalist toetust Ukrainale lühi- ja keskmaa õhutõrjevarustuse kiiremaks tootmiseks.
-Mehitamata õhusõidukid on asendamatud sõjaliste ressursside asümmeetria vähendamisel selles valdkonnas. EL ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt toetama Ukrainat mehitatud õhusõidukite hankimisel ja veelgi suurendama oma tootmisvõimsust, sealhulgas Euroopa ja Ukraina ühisettevõtete abil.
-EL ja liikmesriigid peaksid tugevdama ja edendama jõupingutusi, mida tehakse selleks, et koolitada ja varustada Ukraina brigaade ning toetada aktiivselt pataljonide uuendamist, et võimaliku relvarahu järel saaks neist arendada Ukraina sõjalise valmisoleku keskse jõu. Euroopa Liidu Ukrainat toetava sõjalise abi missiooni kaudu on koolitatud juba 75 000 inimest ning missioon jätkub. Samuti tuleks operatsioonidele võimalikult lähedal pakkuda sihtotstarbelist toetust ja varuosi lahingus kahjustada saanud varustuse hooldamiseks, parandamiseks ja kapitaalremondiks ning Ukrainasse saadetavat sõjavarustust tuleks paremini kohandada kohapealse olukorraga. Samuti saavad Euroopa väed kasulikke õppetunde Ukraina vägede eesliini kogemustest.
-Ukraina kaitsetööstusele antav otsetoetus (näiteks liikmesriigid esitavad sellele otsetellimused ja varustus annetatakse Ukrainale) on kõige tulemuslikum ja kulutõhusam viis toetada Ukraina sõjalist tegevust. Ukraina kaitsetööstuse hinnanguline tootmisvõimsus ulatub 2025. aastal ligikaudu 35 miljardi euroni. Ukrainal võiks kasu olla G7 juhitud erakorralise tulu kiirendamise algatuse raames antavast ELi laenust. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et eraldada sellest rahastamisvahendist ja Ukraina rahastust antavad rahalised vahendid võimalikult kiiresti, et Ukrainal oleks maksimaalne makromajanduslik manööverdamisruum. Erakorralise tulu kiirendamise algatuse raames antav kiire laen võimaldab Ukrainal suurendada kulutusi sõjalistele vajadustele ning seada prioriteediks hanked Ukraina ja Euroopa kaitsetööstuselt. Peale selle võimaldab uus Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahend (SAFE-rahastamisvahend) Ukraina kaitsetööstusel osaleda ühishangetes ELi ettevõtjatega samadel alustel.
-Sõjalise abi takistusteta kohaletoimetamiseks on vaja tõhustada sõjaväelist liikuvust. ELi sõjaväelise liikuvuse koridorid peaksid ulatuma Ukrainasse. See suurendaks koostegutsemisvõimet ja toimiks täiendava julgeolekutagatisena võimaliku agressiooni vastu.
-Parem juurdepääs ELi kosmosevaradele ja -teenustele võiks anda olulise võimaluse suurendada Ukraina kaitsevõimet. EL peaks tegelema Ukraina taotlusega osaleda ELi kosmoseprogrammis ning saada juurdepääs kosmosepõhistele riigiteenustele positsioneerimise, navigatsiooni, ajastuse, side ja Maa seire valdkonnas. EL peaks Ukraina relvajõudude toetamiseks rahastama ka Ukraina juurdepääsu teenustele, mida saavad pakkuda ELis asuvad kommertsteenuste osutajad, sealhulgas idu- ja kasvufirmad, kui Ukraina avaldab soovi neid teenuseid kasutada. See aitab Ukrainal suurendada oma kerksust, mitmekesistades kosmosepõhiste teenuste allikaid. Lisaks peaksid EL ja selle liikmesriigid tegema Ukrainaga tihedat koostööd strateegiliste varade kaitsmisel (nt kui on tegemist kosmosevarasid ähvardavate küberohtudega) ning kutsuma Ukrainat osalema ELi kosmoseteabe jagamise ja analüüsimise keskuses (ISAC).
ELi sõjalise staabi teabevõrgustiku üksus juba aitab koordineerida liikmesriikide Ukrainale antavat sõjalist toetust koostöös Ukraina kaitseküsimuste kontaktrühmaga ning NATO Ukraina julgeolekuabi- ja väljaõppeprogrammiga. Et seda tööd parandada ja täiendada EKTTB ja Ukraina kaitsetööstuse tihedama tööstuskoostööga, teeb EL Ukrainale ettepaneku luua valdkonnaülene rakkerühm.
b. Ukraina osalemine ELi algatustes kaitsevõime arendamiseks ja kaitsetööstuse integreerimiseks
Viimased kolm aastat on pannud Ukraina oma sõjalist suutlikkust kiiresti arendama. Ukraina kohandab ja ajakohastab eesliinil saadud kogemuste põhjal sellises ulatuses pidevalt oma varustust, et Ukrainast on saanud maailma juhtiv kaitse- ja tehnoloogiainnovatsiooni labor. Tihedam koostöö Ukraina ja Euroopa kaitsetööstuse vahel võimaldaks anda vahetuid teadmisi selle kohta, kuidas innovatsiooni kõige paremini kasutada lahinguväljal sõjalise üleoleku saavutamiseks, kaasa arvatud tootmise kiireks suurendamiseks ja olemasolevate võimete ajakohastamiseks.
Arenenumaid suuremahulisi kaitsesüsteeme ja -tehnoloogiat arendab siiski eelkõige EKTTB. EKTTBga ühendamine aitab Ukraina kaitsetööstusel laieneda, moderniseeruda ja konsolideeruda ning pakkuda oma kaitseotstarbelisi tooteid maailmaturul kulutõhusalt.
Euroopa kaitsetööstuse programmi määruse eelnõu kiire vastuvõtmine on seega esmatähtis. Pärast vastuvõtmist aitab see ühendada Ukraina spetsiaalse Ukraina toetusvahendi abil Euroopa kaitseotsarbelise varustuse turuga ning Ukraina saab ka võimaluse osaleda programmi tegevustes kooskõlas SAFE-rahastamisvahendit käsitleva ettepanekuga vastavalt kõnealuse vahendi eri üksikasjadele. Sellega seoses võiks Kiievis asuvat ELi kaitseinnovatsiooni bürood laiendada, et tihendada kaitsetööstuse koostööd. Nii saaks EL Ukrainat toetada ja tema sõjakogemustest õppida ning veelgi stimuleerida ELi ettevõtjaid tegema otseinvesteeringuid Ukraina kaitsetööstuse turule. Lisaks soovitavad komisjon ja kõrge esindaja, et liikmesriigid volitaksid Euroopa Kaitseagentuuri laiendama Ukraina osalemist oma tegevuses, sealhulgas ELi kaitsevaldkonna innovatsioonikeskuses. Samuti tuleks julgustada Ukrainat osalema PESCO projektides ja koostöövõimalustes, mida pakub kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD).
Sellest tulenev töötajatevaheline suhtlus ja koostöö ELi, liikmesriikide ja Ukraina vahel võimaldaks Ukrainal anda ELile edasi osa oma intensiivse sõjapidamise kogemustest. Need õppetunnid omakorda aitaksid liikmesriikidel teha kindlaks tulevased kaitsevajadused.
6. EUROOPA TUGEV JA INNOVATIIVNE KAITSETÖÖSTUS
Ilma tugeva kaitsetööstuseta ei saa Euroopa luua kaitsevalmidust ja usutavat heidutusvõimet. Kuigi mitu ELi kaitsetööstusettevõtet on ülemaailmselt konkurentsivõimelised, on ELi kaitsesektori tööstuslikus baasis endiselt struktuurseid nõrkusi. Praegu ei suuda Euroopa kaitsetööstus toota kaitsesüsteeme ja -varustust nii palju ja kiiresti, kui liikmesriigid seda vajavad. See on endiselt liiga killustunud ja selles osalejad, kellel on turgu valitsev seisund oma koduriigis, tegutsevad peamiselt riigisisestel turgudel. Samuti on Euroopa kaitsetööstus nõrgenenud alarahastamise tõttu ning seepärast on vaja suurendada investeeringuid ELi tööstusesse ja hankida sellelt rohkem. Selleks et toetada kaitsetööstust nende puuduste kõrvaldamisel, võetakse kaitseotstarbelise ja tundliku varustuse hankimist käsitleva ELi direktiivi läbivaatamisel 2026. aastal arvesse konkurentsivõime kompassi soovitust Euroopa eelistamise põhimõtte kohta.
Investeerimine Euroopa kaitsevalmidusse ei taga mitte ainult homset rahu, vaid võimaldab saavutada ka Euroopa töötleva tööstuse konkurentsivõime eesmärke. Sellised traditsioonilised tööstusharud nagu auto-, terase-, alumiiniumi- või keemiatööstus võivad saada uusi võimalusi oma väärtusahelad ja tootmine ümber korraldada ja tarnida laienevale kaitsesektori tööstuslikule baasile. Sellise tipptasemel tehnoloogia uued ökosüsteemid ja väärtusahelad, nagu tehisintellekt või kõrgtehnoloogiline elektroonika, võivad omakorda panustada nii tsiviil- kui ka sõjalistesse rakendustesse.
EL peaks toetama Euroopa kaitsetööstust sihipäraste poliitikameetmetega kuue strateegilise tegevussuuna raames: a) tööstusvõimsuse toetamine, tugevdamine ja edendamine kogu ELis; b) tööstuse varustuskindluse tagamine kriitilise tähtsusega sisendite puhul ja sõltuvuse vähendamine; c) tõelise kogu ELi hõlmava kaitseotstarbelise varustuse turu loomine; d) kehtivate õigusnormide lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine; e) teadus- ja arendustegevuse edendamine innovatsiooni hoogustamiseks; ning f) talentide hoidmine, ligimeelitamine ja arendamine ning kaitsealaste oskuste ja teadmiste parandamine.
Nõudluse koondamine kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamiseks
Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsust on vaja erakordsel määral suurendada, et liikmesriigid saaksid hankida kriitilise tähtsusega võimed, mis praegu puuduvad. Lisaks tarneahela probleemide lahendamisele ja logistiliste kitsaskohtade kõrvaldamisele on tootmisvõimsuse suurendamiseks vaja esitada äriühingutele järjepidevad mitmeaastased tellimused, et nad saaksid investeerida uutesse tootmisliinidesse.
Pikaajalised tellimused on parim viis suurendada Euroopa kaitsetööstuse jaoks prognoositavust ja anda vajalikke pikaajalisi investeerimissignaale, nagu on näidanud instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA). Ühest küljest saaks EL selle vajaduse toetamiseks Euroopa Kaitseagentuuri raames süstemaatilisemalt koondada liikmesriikide nõudlust, valmistades ette ja korraldades ulatuslikke ühishankeid, mis põhinevad ELi vahenditest toetatavatel mitmeaastastel lepingutel. Teisest küljest saaksid komisjon ja Euroopa Kaitseagentuur koostöös liikmesriikidega tugevdada tööstusettevõtjatega peetavat dialoogi, et muuta nende jaoks olukord prognoositavamaks ja paremini ette näha nende kombineeritud vajadusi. See annaks kõigile tööstussektoris tegutsejatele võimaluse osaleda väljundi kavandamises, mis aitaks kaasa üldiste vajaduste rahuldamisele. Selline dünaamiline teabe vahetamine nõudluse ja tootmise tulevase kasvu kohta võimaldaks ELil paremini kohandada toetusmeetmeid, soodustada ühishankeid ja stimuleerida tööstusharu kasvu.
Peale selle peab Euroopa kaitseotstarbeline varustus olema kättesaadav õigel ajal ja vajalikus koguses, et tagada turvalisus, vähendada sõltuvust ja suurendada Euroopa kaitsesektori tööstusliku baasi konkurentsivõimet. Kooskõlas Euroopa kaitsetööstuse programmi ettepanekuga kavatseb EL käivitada katseprojekti, mille eesmärk on luua järk-järgult Euroopa kaitseotstarbeliste toodete müügimehhanism, mis parandab Euroopa kaitseotstarbeliste toodete kättesaadavust ja tarneaega.
Sõltuvuse vähendamine ja varustuskindluse tagamine
Kaitsevalmiduse seisukohast on keskse tähtsusega ka ELi kaitsevaldkonna väärtusahelate kerksuse suurendamine. Komisjon lõi kosmose- ja kaitsevaldkonna väärtusahelate elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse, et suurendada teadlikkust kriitilisusest ja seda süstemaatiliselt jälgida ning töötada välja tehnoloogia tegevuskavad.
Kaitsevaldkonnas on tööstuse juurdepääs kriitilise tähtsusega sisenditele väga tähtis. Ajal, mil Euroopa turg sõltub oluliste kaupade, teenuste või muude sisendite osas ühestainsast või mõnest üksikust tarnijast, peaksid ELi tegevuspõhimõtted ja investeeringud tugevdama tema majanduslikku julgeolekut, minimeerides sõltuvuse relvana kasutamise või majandusliku survestamise võimaluse. Komisjon püüab Euroopa kaitsetööstusega peetava strateegilise dialoogi kaudu ja Euroopa Kaitseagentuuri kaasabil teha kindlaks peamised kriitilise tähtsusega toorained ja põhikomponendid (nt kiibid) ning võimalikud meetmed tarneallikate mitmekesistamiseks ELi toel.
Samal ajal suurendab kavandatav kriitiliste toormete ühisostude platvorm kulutõhusust ja varustuskindlust. EL toetab ka enda toodetavate alternatiivide väljatöötamist (nt Euroopa Kaitsefondi projektide või kahesuguse kasutusega kaupade raamistike kaudu) tehnoloogiatele, komponentidele ja protsessidele, mis peavad olema tema kontrolli all. Komisjon võiks vajaduse korral otsida tehnosiirde võimalusi ja seda edendada, et saaks kasutada tipptasemel tehnoloogiat ja teadusuuringuid, ning hakata pikaajaliselt tegelema probleemidega, mida põhjustavad kolmandate riikide tehnoloogiale kehtestatud piirangud.
Tõelise kogu ELi hõlmava kaitseotstarbelise varustuse turu loomine, õigusnormide lihtsustamine ja ühtlustamine
Nagu on osutatud Letta aruandes, on vajadus kogu ELi hõlmava kaitseotstarbelise varustuse turu järele praegu palju suurem ja pakilisem kui varem. Liikmesriigid ostavad varustust võrreldes kümne aasta taguse ajaga kuni neli korda rohkem ning sageli ELi-välistelt tarnijatelt. Ükski Euroopa riigisisene kaitseturg ei ole aga piisavalt suur, et Euroopa kaitsetööstust vajalikul määral laiendada.
Liikmesriigid peavad saama täielikult tugineda EKTTB-le ja Euroopa kaitsevaldkonna tarneahelatele, eriti kriisi ja konflikti ajal. Selleks on vaja tagada kaitseotstarbeliste toodete, komponentide ja varuosade kättesaadavus tervikliku tarnekindluse süsteemi alusel.
Tõeliselt toimiv kogu ELi hõlmav kaitseotstarbelise varustuse turg oleks üks suurimatest kaitselastest siseturgudest maailmas. Selline turg aitaks saavutada ELi põhieesmärke, nagu ülemaailmne konkurentsivõime, valmisolek ja suurem tööstuslik mastaap. EKTTB võiks suurendada kaitsetööstuses rolli kõikjal ELis, eelkõige kõige pakilisemate julgeolekuohtudega liikmesriikides. See suurendaks turuvõimalusi kõigis liikmesriikides piiriülese tööstuskoostöö, ühinemiste ja omandamiste või idufirmade kaudu, andes seeläbi hoogu kaitseotstarbeliste toodete tootmisele ELis.
Õigusnormide lihtsustamisel ja ühtlustamisel tuleb keskenduda kaitsealaste riigihangete eeskirjadele ja menetlustele, kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisesele veole, riiklike lubade vastastikusele tunnustamisele ja lubade andmisele. Lisaks tuleb läbi vaadata selliste ELi poliitikameetmete ja õigusaktide mõju kaitsetööstusele, mis ei ole kaitsespetsiifilised.
Kaitsevaldkonna ümberkujundamine murranguliste innovatsioonilahenduste kaudu
Mõne tehnoloogia potentsiaal aidata saavutada kaitsealane paremus on mõjutegur, mida tuleb Euroopa tasandil kiiresti tugevdada. Uued tehnoloogiad on mitmes valdkonnas põhjalikult muutmas sõjategevuse olemust. Tehisintellektil, pilv- ja kvantandmetöötlusel, täiustatud ja turvalisel ühendatusel, autonoomsetel süsteemidel ja alternatiivsetel energiaallikatel on mõju, mis võib traditsioonilise sõjategevuse käsituse ümber lükata ja ümber kujundada. Mehitamata õhusõidukite tehnoloogia juba dikteerib lahingupidamisviise ja robootika roll eeldatavasti kasvab, nii et lahingu algetapis hakatakse valdavalt kasutama autonoomseid maismaasõidukeid. Need masinad on võimelised rekkeks, otserünnakuteks ja logistilise toe andmiseks, mis juba mõjutab lahinguvälja tegevust. Tehisintellektipõhised sõjarobotid on veel varajases arengujärgus ning Euroopal on küllalt võimalusi, et robotrelvade ja nende jaoks vajaliku tarkvara valdkonnas silma paista. Kuid aega selleks on väga vähe, sest strateegilised konkurendid ja vastased teevad neisse sektoritesse suuri investeeringuid, kaasa arvatud uutesse tehnoloogiliselt keerukatesse sektoritesse, nagu hüperhelikiirusega raketid, suunatud energiaga relvad ning merepõhjas ja kosmoseruumis toimuvaks sõjapidamiseks kasutatavad relvad.
Liikmesriigid vajavad sellist Euroopa kaitsetööstust, mis suudab neid tooteid ja tehnoloogiaid kiiremini ja suurel hulgal projekteerida, arendada, toota ja tarnida. Arvestades kaitsekulutuste märkimisväärset suurenemist, on vaja rohkem investeerida kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ja tehnoloogiasse ning keskendada jõupingutused ja vahendid ühistele Euroopa projektidele. EL peaks toetama selliste uute ja uuenduslike tööstusprotsesside arendamist nagu hajusprojekteerimine ja -tootmine, kihtlisandustootmine ja tehisintellekti kasutamine. Selleks võiks kasutada ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) ja kaitsevaldkonna innovatsioonikeskust. Näiteks pakutakse Euroopa Kaitsefondi raames välja töötatud kahe miljardi euro suuruse eelarvega EUDISe kaudu üksiküksustele innovatsiooni tugiteenuseid, sealhulgas investorite, partnerite ja lõppkasutajate omavahel kokkuviimise teel, ning toetatakse uuenduslike toodete ja tehnoloogiate katsetamist ja kinnitamist. Kui rahastust täiendatakse, võiks Euroopa Kaitseagentuur kasutada kaitsevaldkonna innovatsioonikeskust paralleelsete katsekampaaniate korraldamiseks, et kiiresti edendada kõige uuenduslikumaid lahendusi ja integreerida need kiirendatud korduvate arendusetappide kaudu olemasolevatesse või uutesse võimetesse. Samal ajal rahastab komisjon EIFi kaitsevaldkonna omakapitalirahastut, millest toetatakse riskikapitali ja erakapitalifonde, mis investeerivad börsivälistesse ettevõtjatesse, kes arendavad kahesuguse kasutusega uuenduslikke kaitsetehnoloogiaid.
Süvatehnoloogia valdkonnas ei ole tsiviil- ja kaitseotstarbelisel kasutusel selget vahet. Seetõttu võivad uuenduslikud tsiviilvaldkonna idufirmad ning teadusuuringute ja innovatsiooni tulemused mängida olulist rolli selliste kõrgtehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel, mis võivad märkimisväärselt parandada sõjalist võimekust ja tegevusvalmidust. Kuigi Euroopa on tehnoloogiline suurjõud, ei suuda ta oma tehnoloogilist potentsiaali veel täiel määral sõjalise üleoleku saavutamiseks ära kasutada. Seetõttu peab EL hakkama kiiresti rakendama oma üldist innovatsioonisuutlikkust ja tegema märkimisväärseid investeeringuid, et taastada oma konkurentsieelis ja vältida tehnoloogilise sõltuvuse tekkimist.
EL esitab Euroopa relvastuse tehnoloogilise tegevuskava, mis näeb ette investeerimise kahesuguse kasutusega kõrgtehnoloogilistesse võimetesse ELi, riiklikul ja erasektori tasandil. Algetapis keskendub EL tehisintellektile ja kvanttehnoloogiale. Komisjon tagab ka, et Euroopa Innovatsiooninõukogu ja kavandatav TechEU kasvufirmade fond investeerivad kahesuguse kasutusega tehnoloogiasse.
VKEd on kiirete ja paindlike murrangulise tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste pakkujatena muutumas üha kaalukamateks. Seepärast on komisjon võtnud meetmeid, millega toetatakse VKEde aktiivsemat panust ELi kaitsealasesse teadus- ja innovatsioonitegevusse, ning korraldanud selleks eelkõige sihtotstarbelisi VKEdele mõeldud Euroopa Kaitsefondi projektikonkursse, ning julgustab neid ühtlasi osalema kõigis teistes projektides. Üks Euroopa Kaitsefondi toetuse saamise kriteeriumidest on see, et projekt hõlmab piiriülest koostööd ja sellesse on kaasatud ka VKEd, ning rahalist lisatoetust pakutakse sõltuvalt sellest, kui ulatuslikult VKEd arendustegevuses osalevad. 2023. aasta Euroopa Arengufondi projektikonkurssidel moodustasid VKEd ligikaudu 50 % osalevate üksuste koguarvust ning nende taotletud summa 30 % taotletud kogutoetusest. Aastatel 2023–2027 peaks Euroopa Kaitsefond VKEsid rahastama hinnanguliselt kuni 840 miljoni euroga. Peale selle on Euroopa kaitsetööstuse programmi kohaselt ette nähtud luua kaitsevaldkonna tarneahelate ümberkujundamise kiirendamise fond (FAST). See uus rahastamisvahend võimaldaks mitmekordistada eelarvet, mis on kõnealuse määruse raames algatusele laenude või omakapitali kaudu rahastamisena ette nähtud.
Seetõttu peab EL hakkama kiiresti rakendama oma üldist innovatsioonisuutlikkust ja tegema märkimisväärseid investeeringuid, et taastada oma konkurentsieelis, vältida tehnoloogilise sõltuvuse tekkimist ja kasutada teistes majandussektorites ära ülekanduvat mõju. Euroopas juba on mõned uuenduslikud kaitsetehnoloogia valdkonna tegijad. Selleks et neid kiiresti juurde tekiks, peab regulatiivne keskkond soodustama riskide võtmist. Komisjon intensiivistab dialoogi uute kaitsevaldkonnas tegutsejatega ja erainvestoritega, et pakkuda välja õigusnormide lihtsustamise meetmeid ning suurendada riskikapitali ja ärivõimaluste kättesaadavust.
Innovatsioonioskus ja -pädevus
Võimelünkade kõrvaldamine peab toimuma kaitsesektori kogu võimearendustsüklis alates teadusuuringutest kuni hankimise, käitamise ja hoolduseni. Seda lähenemisviisi saab edukalt rakendada ainult siis, kui kaitsetööstuses, kuhu kuuluvad kõik tarneahelas osalejad alates VKEdest peatöövõtjateni, on piisavalt tehnoloogiliste oskustega andekaid uuendajaid. Kuigi Euroopa kaitsesektoris on kvalifitseeritud ja eriväljaõppega töötajaid, on kaitsetööstuse märkimisväärseks suurendamiseks vaja, et see tõmbaks ligi, koolitaks ja võtaks tööle palju rohkem spetsialiste alates tehnikutest kuni inseneride ja spetsiifiliste valdkondade ekspertideni ning pakuks rohkem täiend- ja ümberõpet. Oskuste liidu raames on sellistele ümberkorraldatavates sektorites töötavatele või töötuse ohus töötajatele ette nähtud oskuste garantii, et nad saaksid võimaluse arendada oma karjääri edasi teistes sektorites, näiteks kaitsetööstuses. Nagu on osutatud ka oskuste liidu raames, on kõrgtaseme MATI-oskused (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria) hädavajalikud uue arengujärgu võimete arendamiseks, seda eelkõige just julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas.
Tehnoloogia kiire ja kompleksne areng loob võimalusi uut tüüpi töökohtade jaoks ja nõuab oskuste uuendamist. Kaitsetööstuse töötajad peavad andmeid tõhusalt töötlema, kasutama ja levitama ning kasutama uute võimevaldkondade uudseid tehnoloogiaid, nagu autonoomsed süsteemid, küberturvalisuse süsteemid, arukad infosüsteemid või kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemid. Euroopa kaitsetööstus peab sarnaste oskuste pärast konkureerima teiste sektoritega. Samal ajal loob selle laienemine võimalusi pakkuda teistes tööstussektorites töötuks jäänud inimestele ümber-/täiendõpet.
7. KAITSEKULUTUSTE SUURENEMINE
Liikmesriikide kaitsekulutused on alates 2021. aastast kasvanud rohkem kui 31 % ning olid 2024. aastal 1,9 % ELi SKPst ehk 326 miljardit eurot. Eelkõige ulatusid kaitseinvesteeringud 2024. aastal enneolematu 102 miljardi euroni, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2021. aastal. Üldiselt on ELi kaitsekulutused siiski oluliselt väiksemad kui USAs, kuid kõige murettekitavam on see, et need on väiksemad ka Venemaa ja Hiina kaitsekulutustest. Euroopa kaitsevõime taastamine nõuab pika aja jooksul nii avalikult kui ka erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid.
Uues kavas „ReArm Europe“ on komisjon Euroopa kaitsekulutuste kiireks ja märkimisväärseks suurendamiseks kindlaks määranud viis sammast.
Need viis sammast aitavad rahuldada kõige pakilisemaid vajadusi ja leevendada varasema alarahastamise tagajärgi.
1) Uus sihtotstarbeline rahastamisvahend liikmesriikide kaitseinvesteeringute toetamiseks
Olukorra kiireloomulisust arvestades teeb komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 alusel ettepaneku võtta vastu uus ELi määrus, millega nähakse ette liikmesriikidele ELi eelarvega tagatud laenude andmine. Rahastamisvahendist „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“, mille kogumaht ulatub 150 miljardi euroni, antakse oluline panus sellesse, et liikmesriigid saaksid teha praegusest kuni kümnendi lõpuni Euroopa kaitsevõimesse märkimisväärselt suuremaid investeeringuid.
SAFE-rahastamisvahendi raames toetatakse Euroopa kaitsetööstust ühishangete kaudu. Nendes osaleb vähemalt kaks riiki, millest üks on kõnealusest rahastamisvahendist finantsabi saav liikmesriik ja teine võib olla kas liikmesriik, EFTA riik, EMP riik või Ukraina. Need ühishanked hõlmavad Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta kohtumisel kindlaks määratud prioriteetseid võimeid ja võimaldeid. Lihtsamate ja kõige pakilisemate võimete, näiteks laskemoona või sõjaväelise liikuvuse suhtes kohaldatakse EDIRPA programmi rahastamiskõlblikkuse tingimustele sarnanevaid tingimusi. Keerukamate kõrgtehnoloogiliste süsteemide, nagu tehisintellekti või õhukaitse suhtes kohaldatakse rangemaid tingimusi, mille puhul võetakse arvesse Euroopa kaitsetööstuse programmi üle peetud arutelusid, kuna strateegiline autonoomia eeldab rangemaid nõudeid.
Eraldised on kättesaadavad kõikidele liikmesriikidele. Need põhinevad nõudlusel ja riiklikel kaitsetööstuse kavadel. Kui asjaomased kavad on heaks kiidetud ja laenuleping allkirjastatud, võib teha eelmakse.
Vahend sisaldab sätteid, millega soodustatakse ühishankeid ja tehakse need lihtsamaks. Näiteks on ette nähtud võimalus avada olemasolevad raamlepingud ja lepingud uutele partneritele ning käibemaksuvabastus SAFE-rahastamisvahendist rahastatud ostudele. Vahendiga edendatakse ka ühiste standardite kasutamist.
Teiste partnerriikide üksused ja tooted võivad osaleda ühishangetes, kui liiduga on sõlmitud finantstingimusi ja varustuskindlust käsitlev kokkulepe.
2) Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud riikide vabastusklausli koordineeritud aktiveerimine
Komisjoni teatises „Suuremate kaitsekulutuste võimaldamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames“ tehakse ettepanek, et kõik liikmesriigid peaksid koordineeritult aktiveerima riikide vabastusklausli, et võimaldada suuremate kaitsekulutuste jaoks suuremat paindlikkust.
See paindlikkus võimaldab kokkulepitud kulukavast kõrvale kalduda ulatuses, mis vastab kaitsekulutuste (nii investeeringud kui ka jooksvad kulud) suurenemisele alates 2021. aastast. Riikide vabastusklausel kehtib neli aastat (ning seda saab pikendada). Tänu sellele paindlikkusele saavad liikmesriigid teha täiendavaid kaitsekulutusi kuni 1,5 % ulatuses SKPst. Võttes aluseks järkjärgulise kasutuselevõtu prognoosid, võivad kaitseinvesteeringud järgmise nelja aasta jooksul suureneda vähemalt 800 miljardi euroni. See summa sisaldab ka 150 miljardi euro suuruseid kulutusi, mida rahastatakse SAFE-rahastamisvahendist ja mis on riikide vabastusklausli alusel rahastamiseks automaatselt kõlblikud.
3) Olemasolevate ELi vahendite paindlikumaks muutmine, et võimaldada suurendada kaitseinvesteeringuid
Lühiajalises perspektiivis saab EL rohkem ära teha, et pakkuda oma eelarvest toetust Euroopa kaitseinvesteeringute kiireloomuliseks suurendamiseks.
Juba praegu toetatakse kaitse- ja julgeolekuvõimeid ühtekuuluvuspoliitikast. Selle raames rahastatakse julgeoleku ja kaitsega seotud investeeringuid, mis aitavad kaasa regionaalarengule, kuna kaitsetööstus loob sageli teadus-, arendus- ning tööstusökosüsteeme, millest on kasu Euroopa piirkondadele ja kogukondadele.
Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused saavad pärast ühtekuuluvuspoliitika vahehindamist vabatahtlikult eraldada oma praeguste programmide raames rahalisi vahendeid esilekerkivatele prioriteetidele, sealhulgas kaitse- ja julgeolekuvõime tugevdamisele.
2021.–2027. aasta programmide vahehindamise raames esitab komisjon järgmisel nädalal meetmete paketi, millega pakutakse selleks vajalikku paindlikkust ja stiimuleid.
Arendades tugevat ja kerkset Euroopa kaitsetööstust, toetatakse ühtlasi Euroopa konkurentsivõimet ning edendatakse piirkondlikku arengut ja majanduskasvu.
4) Euroopa Investeerimispanga panus
Euroopa Investeerimispangal (EIP) on Euroopa kaitse rahastamisel selge ja otsustav roll. EIP grupi julgeoleku- ja kaitsealane tegevuskava oli esimene oluline samm ja selle rakendamist tuleks kiirendada.
Lisaks kavatseb EIP teha muudatusi, et rahastada kaitsevaldkonda veelgi ulatuslikumalt. Ta kahekordistab oma iga-aastaseid investeeringuid 2 miljardi euroni, et rahastada projekte, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu mehitamata õhusõidukid, kosmos, küberturvalisus, kvanttehnoloogia, sõjalised rajatised ja kodanikukaitse. Lisaks teeb ta ettepaneku grupi rahastamiskõlblikkuse kriteeriume täiendavalt kohandada, et täpsustada väljajäetud tegevuste määratlust ja et selliseid tegevusi oleks võimalikult vähe, et tagada kooskõla ELi uute poliitiliste prioriteetidega. Lisaks teeb EIP ettepaneku vaadata läbi oma tegevusraamistik ja asendada ajutine Euroopa strateegiline julgeolekualgatus spetsiaalse valdkonnaülese avaliku poliitika eesmärgiga edendada Euroopas rahu ja julgeolekut ning näha selleks ette piisavalt finantsvahendeid ja kapitali. Need on sammud õiges suunas.
5) Erakapitali kaasamine
Avaliku sektori kaitseinvesteeringute suurendamine on hädavajalik, kuid sellest ei piisa. Euroopa ettevõtjatel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel, peab olema parem juurdepääs kapitalile, sealhulgas tagatisvahenditele, millega vähendatakse investeeringutega seotud riske, et nad saaksid pakkuda tööstusliku mastaabiga lahendusi ja suurendada tootmist sellisel määral, nagu Euroopa seda vajab.
Finantssektori huvi kaitsevaldkonna vastu on suurenemas. Kaitsesektor on aga endiselt alarahastatud avaliku ja erasektori finantsasutuste investeerimispoliitikas kehtestatud piirangute tõttu. Rahastuse saamine on endiselt problemaatiline 44 %-le kaitsevaldkonna VKEdest, mida on palju rohkem kui tsiviilvaldkonna VKEde puhul. Samuti on neil vähem võimalusi kui Ameerika Ühendriikide või Ühendkuningriigi VKEdel. Seejuures moodustavad Ameerika Ühendriikide investeeringud 60 % koguinvesteeringutest.
Hoiuste ja investeeringute liit peaks aitama suunata ELi prioriteetidesse, kaasa arvatud kaitsesektorisse, täiendavaid erainvesteeringuid. Ainuüksi see võiks meelitada aastas Euroopa majandusse sadu miljardeid lisainvesteeringuid, suurendades selle konkurentsivõimet. Komisjon esitab selle võimaldamiseks hoiuste ja investeeringute liidu kohta teatise.
ELi jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus ei takista kaitsesektori rahastamist. Siiski võiks kõnealuse määruse kohaldamist nii finants- kui ka kaitsesektori suhtes selgemaks muuta. Komisjon esitab kõnealuse määruse läbivaatamise raames kaitsevaldkonna ja kestlikkusraamistiku investeerimiseesmärkide vahelise seose kohta vajalikud suunised.
6) Rahaliste vahendite prognoositavus
Komisjon jätkab ELi tasandil kättesaadavate täiendavate kaitsesektori rahastamisallikate ning muude elementide ja võimaluste uurimist, et oluliselt suurendada Euroopa kaitsesektori rahastamist ja tugevdada EKTTBd.
Kui liikmesriikide nõudlus sellise laenupõhise rahastamise järele, mida toetatakse ELi eelarvest SAFE-rahastamisvahendi raames, ületab pakkumise, jätkab komisjon uuenduslike vahendite, näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM) seotud vahendite kaalumist.
Võttes arvesse, et Euroopa prioriteet on kiiresti taastada oma kaitsevõime, mis toetub konkurentsivõimelisele kaitsesektori tööstuslikule baasile, tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kehtestada terviklik ja tugev raamistik, mis toetab ELi kaitsesektorit.
See peaks soodustama rohkemate ja tõhusamate ühisinvesteeringute tegemist sellistesse valdkondadesse nagu teadusuuringud, keerukate süsteemide arendamine, turustamine ja hanked, et suurendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust.
8. JULGEOLEKU SUURENDAMINE PARTNERLUSSUHETE KAUDU
Julgeolekuprobleemidel on sageli ülemaailmne mõju ja nende lahendamiseks tuleb teha rahvusvahelist koostööd. Venemaa täiemahulisel Ukraina-vastasel sõjal on ulatuslik mõju ka väljaspool Euroopat. Hübriidohte ja küberründeid riigipiirid kinni ei pea. Samuti ei tunnista geograafilisi piire julgeolek kosmoses ega merel. Seetõttu peab EL tegema tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja partnerriikidega, et nendele ohtudele tõhusalt reageerida.
Koostöö partneritega on oluline ka Euroopa kaitsevõime ja kaitsetööstuse probleemide lahendamisel, sealhulgas tarnijate mitmekesistamisel ja sõltuvuse vähendamisel. ELi ulatuslikud rahu-, julgeoleku- ja kaitsepartnerlused on meie tugevuse ja vastupidavuse peamine allikas. EL tihendab jätkuvalt täie pühendumusega rahvusvahelist koostööd ja tugevdab tulemuslikke mitmepoolseid suhteid kõigil tasanditel. Laiendame ja täiustame veelgi oma kohandatud kahepoolseid, piirkondlikke ja mitmepoolseid partnerlusi kogu maailmas vastastikku kasulikul viisil, et lahendada mitmesuguseid julgeolekuprobleeme, sealhulgas võimearenduse ja innovatsiooni valdkonnas.
EL edendab avatud struktuuri ja järgib muutuva geomeetria põhimõtet, et sarnaselt meelestatud partnerid saaksid osaleda kaitsekoostöö projektides ja algatustes, näiteks PESCO projektides. Sellist osalemist soodustatakse juhtumipõhiselt. See aitab vähendada oluliste kaupade, teenuste või muude sisendite puhul ülemäärast sõltuvust ainult ühest või mõnest üksikust tarnijast, suurendab Euroopa majandusjulgeolekut ning arendab ja edendab Euroopa kaitsevõimet ja ELi kaitseotstarbelise varustuse turu konkurentsivõimet.
NATO jääb Euroopas selle liikmete kollektiivkaitse aluseks. ELi ja NATO koostöö on ELi julgeoleku ja kaitsevõime arendamise hädavajalik tugisammas. ELi ainulaadsed reguleerimispädevused ja rahastamisvahendid aitavad 23 ELi liikmesriigil saavutada NATOs oma võimealaseid eesmärke.
Tugev Atlandi-ülene side on Euroopa kaitse jaoks endiselt ülioluline. Ameerika Ühendriigid nõuavad, et Euroopa võtaks suurema vastutuse oma kaitse eest. Seejuures tuginetakse jätkuvalt kindlale ja ulatuslikule Atlandi-ülesele tarneahelale, mis peaks olema vastastikku kasulik. Kahepoolset julgeoleku- ja kaitsealast dialoogi võiks tõhustada, et veelgi tihendada koostööd sellistes valdkondades nagu küberjulgeolek, meresõidu turvalisus ja kosmos ning arutada hanke- ja muid vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi.
Ühendkuningriik on oluline Euroopa liitlane, kellega tihedama koostöö tegemine julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas on vastastikustes huvides. Alustada võiks võimalikust julgeoleku- ja kaitsepartnerlusest. Kahepoolset julgeoleku- ja kaitsekoostööd võiks olemasolevate kindlate kokkulepete alusel laiendada nii, et see hõlmaks mitmesuguseid valdkondi alates väliskriiside ohjamisest kuni kaitsetööstuspoliitikani.
Norra annab panuse ELi eelarvesse ja on seega ELi kaitseprogrammide täieõiguslik partner. Hiljuti sõlmiti Norraga julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, mis moodustab tervikliku ja struktureeritud poliitilise raamistiku edasise dialoogi ja koostöö tugevdamiseks.
Meie koostöö Kanadaga on tihenenud ja seda tuleks veelgi edendada, muu hulgas Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamiseks. Kahepoolse julgeoleku- ja kaitsedialoogi ning tulevase julgeoleku- ja kaitsepartnerluse alusel hakatakse tegema tõhustatud julgeoleku- ja kaitsekoostööd, mille hulka kuuluvad mõlema poole algatused kaitsetööstuse toodangu suurendamiseks.
EL peaks jätkama vastastikku kasulikku koostööd julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas kõigi sarnaselt meelestatud Euroopa riikide, laienemisprotsessis osalevate riikide ja naaberriikidega (sealhulgas Albaania, Island, Montenegro, Moldova Vabariik, Põhja-Makedoonia ja Šveits), et edendada rahu, julgeolekut ja stabiilsust meie maailmajaos ja mujal maailmas.
Türgi on ELi kandidaatriik ning pikaajaline partner ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. EL jätkab konstruktiivset koostööd, et arendada vastastikku kasulikku partnerlust kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2024. aasta aprilli järeldustega. See koostöö peaks tuginema Türgi võrdväärsel pühendumusel edendada koostööd kõigis ELi jaoks olulistes küsimustes.
Samuti peaks EL uurima kaitsetööstuse koostöö võimalusi India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, eelkõige Jaapani ja Korea Vabariigiga, kellega sõlmiti eelmise aasta novembris julgeoleku- ja kaitsepartnerlused, ning Austraalia ja Uus-Meremaaga.
Viimastel aastatel on arenenud julgeoleku- ja kaitsekoostöö Indiaga, sealhulgas korrapäraste julgeoleku- ja kaitsealaste konsultatsioonide kaudu. EL ja India uurivad edaspidi julgeoleku- ja kaitsepartnerluse sõlmimise võimalust. EL on jätkuvalt pühendunud rahu ja julgeoleku säilitamisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Ta tagab muu hulgas meresõidu turvalisust, tegeleb tavapäraste ja uut tüüpi julgeolekuohtudega ning kaitseb meresidekoridore ja meresõiduvabadust.
9. EUROOPA KAITSE TULEVIK
Geopoliitiline kontekst ja Euroopa ohupilt muutuvad põhjalikult ja enneolematu kiirusega. Pärast 2022. aasta märtsi Versailles’ tippkohtumist on liikmesriigid leppinud kokku, et on vaja võtta suurem vastutus kaitseküsimustes. Tihedama kaitsealase koostöö suunas on juba astutud mitmeid samme. Euroopat ähvardavate ohtude süvenemise tõttu peab EL jääma endale kindlaks, olema ühtne ning tegutsema otsustavalt, ambitsioonikalt ja kiiresti.
Käesolevas valges raamatus esitatakse terviklik kava, mille eesmärk on Euroopa taasrelvastada ja parandada tema kaitsevõimet, et ta suudaks tulla toime kõnealuste ohtudega. Kõnealuse kava kohaselt tehakse viivitamata järgmist:
·liikmesriike kutsutakse üles esitama aprilli lõpuks taotlused riikide vabastusklausli aktiveerimiseks;
·nõukogu kutsutakse üles võtma kiiresti vastu esitatud määruse eelnõu, milles käsitletakse rahastamisvahendit „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“;
·kaasseadusandjatel palutakse võtta enne suve vastu Euroopa kaitsetööstuse programm ja selle Ukraina toetusvahend;
·kaasseadusandjatel palutakse esmajärjekorras kaaluda Euroopa Regionaalarengu Fondis kavandatavaid muudatusi, mis esitatakse 2025. aasta märtsi lõpuks. Pärast ühtekuuluvuspoliitika vahehindamist saavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vabatahtlikult eraldada oma praeguste programmide raames rahalisi vahendeid esilekerkivatele prioriteetidele, sealhulgas kaitse- ja julgeolekuvõime tugevdamisele;
·liikmesriigid peaksid kiiresti tõhustama kaitsealaseid ühishankeid kooskõlas Euroopa kaitsetööstuse strateegias kavandatud 40 % miinimumeesmärgiga, muu hulgas SAFE-rahastamisvahendi raames;
·liikmesriigid peaksid kiiresti kokku leppima uues ambitsioonikas algatuses Ukrainale antava sõjalise toetuse kohta, mis sisaldab suurtükilaskemoona, õhukaitset, väljaõpet ja varustust;
·komisjon edendab Ukraina kaitsetööstuse ühendamist ühtse turuga, toetab sõjaväelise liikuvuse koridoride laiendamist Ukrainasse ja uurib Ukraina võimalusi kasutada ELi kosmosepõhiseid riigiteenuseid;
·komisjon kutsub Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu üles andma Euroopa kaitsetööstusele kiiremini suuremat toetust, eelkõige kitsendades veelgi väljajäetud tegevuste loetelu ja suurendades kättesaadavaid rahalisi vahendeid;
·komisjon algatab viivitamata strateegilise dialoogi kaitsetööstusega, kasutades vajaduse korral ka Euroopa Kaitseagentuuri või ELi sõjalise staabi eksperditeadmisi;
·komisjon esitab 2025. aasta juuniks kaitsevaldkonna lihtsustamise koondõigusakti ettepaneku;
·EL esitab 2025. aastal Euroopa relvastuse tehnoloogilise tegevuskava, milles käsitletakse investeerimist kahesuguse kasutusega kõrgtehnoloogilistesse võimetesse;
·komisjon ja kõrge esindaja võtavad 2025. aasta lõpuks vastu sõjaväelist liikuvust käsitleva ühisteatise, millele on lisatud vajalikud seadusandlikud ettepanekud.
EL on rahuprojekt ja jääb selleks. Ta peab suutma kaitsta oma kodanikke, huvisid ja väärtusi. Ukraina väärib jätkuvat sõjalist toetust, mis aitab tal end kaitsta jätkuva sõjalise agressiooni eest ning tagab tema kaitsevõime ka tulevikus. Kaitseinvesteeringute kiirel suurendamisel oleks positiivne ülekanduv mõju kogu majandusele, sest see suurendaks konkurentsivõimet, aitaks luua töökohti ja edendada innovatsiooni paljudes sektorites lennundusest laevaehituseni, terasetööstusest kosmosevaldkonnani, transpordist tehisintellektini. Kui seda mõju õigesti ära kasutada, võib see märkimisväärselt parandada Euroopa vastupanuvõimet maailmas, kus vohavad ohud.
Euroopa peab tegema julgeid valikuid ja looma kaitsekoostöö liidu, mis oma ühtsuse ja tugevusega tagab Euroopas rahu. Ta võlgneb selle NATO liitlastele, Ukrainale ja eelkõige iseendale, eurooplastele ja oma väärtustele. EL ja selle liikmesriigid peavad seisma selle ajaloolise ülesande kõrgusel.
***