KOMISJONI TEATIS
(Esimene) ehitustoodete määruse töökava aastateks 2026–2029
1Sissejuhatus
1.1Ehitustoodete ühtne turg
Ehitustoodete määrusega sätestatakse ühtlustatud normid ehitustoodete turustamiseks ELis. Ehitustoodete määrusega tagatakse ehitustoodete ühtse turu tõrgeteta toimimine ning nende vaba liikumine ELis. Seda tehakse peamiselt ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide abil, milles on esitatud ühine tehniline keel ehitustoodete toimivuse (näiteks tuletundlikkus, soojusjuhtivus või heliisolatsioon) hindamiseks ja selle kohta teabe esitamiseks. Standardite kasutamine muutub kohustuslikuks pärast seda, kui need on rakendusaktiga kohustuslikuks muudetud. Ehitustoodete määrusega tagatakse, et kutselistele kasutajatele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele on kättesaadav usaldusväärne teave, mis võimaldab võrrelda eri ELi liikmesriikide eri tootjate ehitustoodete toimivust.
Ehitustoodete määruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon koostab „töökava VII lisas loetletud tooteperede ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks, sealhulgas tootenõuded ning üldine tooteteave, kasutusjuhend ja ohutusteave, mis hõlmab vähemalt järgnevat kolmeaastast ajavahemikku“. Selleks konsulteeris komisjon 2025. aasta esimesel poolel ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühmaga.
Komisjon on kohustatud avaldama esimese töökava hiljemalt 8. jaanuaril 2026. See hõlmab aastaid 2026–2029. Komisjon peab töökava uuendama ja ajakohastama vähemalt iga kolme aasta järel, seetõttu avaldatakse järgmine töökava hiljemalt 2028. aasta lõpuks.
Iga aasta lõpus teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja liikmesriike töökava rakendamisel tehtud edusammudest, esimene teavitamine toimub 2026. aasta lõpus.
Töökava aitab kaasa ka hiljuti vastu võetud konkurentsivõime kompassi eesmärkide saavutamisele, sest aitab ületada innovatsioonilõhet ning suurendada konkurentsivõimet, süsinikuheite vähendamist ja ELi majandusjulgeolekut. Lisaks sellele võib see aidata arendada kestlike ja ringluspõhiste toodete juhtivaid turge kooskõlas hiljutise puhta tööstuse kokkuleppe, terase ja metallide tegevuskava,
hoonete energiatõhususe direktiivi ja ELi 2025. aasta biomajanduse strateegiaga. Komisjonil on kavas võtta vastu ringmajanduse õigusakt, et suurendada kvaliteetsete teiseste materjalide pakkumist ja nõudlust, ning nende algatuste täiendamiseks tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise määrus.
Ehitustoodete määrus aitab oluliselt kaasa puhta tööstuse kokkuleppe eesmärgile, milleks on viia EL 2030. aastaks ringmajanduse valdkonnas maailmas juhtpositsioonile. Ehitustoodete määruse kohaste ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide vastuvõtmine, mida täiendavad tulevases ringmajanduse õigusaktis ehitussektori ringmajandust toetavad meetmed, on keskse tähtsusega meie majanduse konkurentsivõimelisemaks ja ringluspõhisemaks muutmisel, sest see loob täieliku ja usaldusväärse regulatiivse keskkonna ning edendab kestlike ja ringluspõhiste toodete juhtivaid turge. Lühidalt öeldes viib ehitustoodete määrus meid lähemale eesmärgile, milleks on puhas, süsinikuheiteta ja ressursitõhus ELi majandus.
Ehitustoodete määrus on ka Euroopa elamuehituse strateegia põhielement, sest see hõlbustab innovatsiooni ja suurendab tööstuse konkurentsivõimet. Uute harmoneeritud standardite väljatöötamise, olemasolevate standardite ajakohastamise ja uuenduslike toodete Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamise abil saab ehitustoodete määrusega toetada ehitusplatsivälise tootmise kiiremat kasutuselevõtmist, mis suurendab üldise ehitusökosüsteemi tootlikkust ja aitab ehitusaja lühendamisega vähendada eluasemepuudust. Digitaalse tootepassi kasutuselevõtmine toetab ehitusökosüsteemi digitaliseerimist.
1.2Ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsess
2020. aastal algatas komisjon 2011. aasta ehitustoodete määruse raames nn ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsessi, mille eesmärk on koguda sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt infot tehniliste ja normatiivsete vajaduste kohta üksikasjalike standardimisvolituste, delegeeritud õigusaktide, tootenõuete ja tooteteabe koostamiseks. See võimaldab ajakohastada kõiki olemasolevaid ehitustoodete määruse kohaseid harmoneeritud standardeid ja laiendada nende kohaldamisala uutele toodetele.
2021. aastal moodustas komisjon ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsessi struktureerimiseks ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühma ja mitu allrühma. Iga allrühm tegeleb ühe või mitme tooteperega, mis on nüüd loetletud ehitustoodete määruse VII lisas. Lisaks sellele loodi kolm horisontaalset allrühma (keskkonnakestlikkus, tuleohutus ja ohtlikud ained).
Ehitustoodete määruse artikliga 4 muudetakse see protsess ametlikuks ning määratakse kindlaks komisjoni ülesanded ning liikmesriikide ja muude sidusrühmade vastutus selles protsessis. Eksperdirühma struktuur viidi uue määrusega vastavusse 2025. aasta kevadel. Euroopa ühinguid ja valitsusväliseid organisatsioone julgustatakse sellesse töösse oma panuse andmiseks kandideerima eksperdirühma või ühe või mitme allrühma liikmeks.
Joonis 1. Ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühma ja selle allrühmade struktuur
1.3Ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsessi vahe-eesmärgid
Konkreetse tooteperega seotud töös järgitakse eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärke ja lõppeesmärk on ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide (harmoneeritud standardid ja nendega kaasnevad delegeeritud õigusaktid) jõustumine. Järgmine töötsükkel konkreetse tooteperega algab siis, kui liikmesriigid ja muud asjaomased sidusrühmad peavad vajalikuks vastavaid ühtlustatud tehnilisi spetsifikatsioone ajakohastada. Standardiorganisatsioonide spetsialistid alustavad tavaliselt konsulteerimist standardi läbivaatamise vajaduse üle viis aastat pärast standardi esitamist komisjonile. Pärast selliseid konsultatsioone konsulteerib komisjon ka ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühma vastavate allrühmadega.
Joonis 2. Ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsessi vahe-eesmärgid
1.3.1Vahe-eesmärk 0
See vahe-eesmärk on vabatahtlik ja on seotud hindamismeetodite väljatöötamisega.
Kui oluliste põhiomaduste või tootenõuete (ajakohane) Euroopa hindamismeetod puudub ja nende väljatöötamise või ajakohastamise jaoks on lisaks tavalistele vahenditele vaja täiendavat aega ja vahendeid, saab ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsessi edaspidi kiirendada, algatades Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti avatud projektikonkursi või muude rahastamisvahendite raames projekti oluliste põhiomaduste või tootenõuete arendamiseks või ajakohastamiseks.
Vahe-eesmärk 0 võib alata enne, kui ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühm otsustab ametlikult alustada tööd vastavas allrühmas.
1.3.2Töö alustamine allrühmas
Komisjon lepib liikmesriikide ja teiste ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühma liikmetega kokku, et ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühma vastavas allrühmas alustatakse tooteperega seotud töötsüklit töökavas määratud ajal.
Esimene samm on allrühma tööprogrammi koostamine: allrühma liikmed lepivad kokku standardimisvolituste ja kaasnevate delegeeritud õigusaktide tehnilise sisu ettevalmistamise konkreetsed eesmärgid ja soovitusliku ajakava.
1.3.3Vahe-eesmärk I
Vahe-eesmärk I on seotud tootepere ulatuse määratlusega. Allrühm otsustab kõigepealt, millised tootepere tooted, sealhulgas millised materjalid ja kavandatud kasutusotstarbed peaksid kuuluma sellesse töötsüklisse (näiteks mitte kõik mõeldavad tooted ei pea olema ühtlustatud, kõiki olemasolevaid harmoneeritud standardeid ei pea korraga ajakohastama). Selle otsuse peab kinnitama ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühm.
1.3.4Vahe-eesmärk II
Vahe-eesmärk II on seotud allrühma tehniliste nõukogude loomisega (kui on asjakohane). Kui vahe-eesmärgi I ulatus on lai ja hõlmab heterogeenseid tooteid, saavad allrühma liikmed jagada töö mitme tehnilise nõukogu vahel (allrühma töörühmad).
1.3.5Vahe-eesmärk III
Vahe-eesmärk on seotud standardimisvolituste ja kaasnevate delegeeritud õigusaktide tehnilise sisu (ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide kõrgetasemeline struktuur) ettevalmistamisega. See on kõige olulisem vahe-eesmärk ja sellega on seotud peamine töömaht. Liikmesriikide normatiivsete vajaduste, komisjoni prioriteetide (näiteks seoses puhta tööstuse kokkuleppe või ringmajanduse õigusaktiga) andmetele ning tööstussektorilt, tarbijatelt ja muudelt sidusrühmadelt saadud infole tuginedes püüab allrühm kokku leppida järgmises.
(a)Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitustoodete määruse I lisa)
(1)põhiomadused, sealhulgas piirtasemete ja toimivusklasside kindlaksmääramine, hindamismeetodid;
(2)tootedokumendid ja/või arvutused toote konstruktsiooniliste omaduste esitamiseks (kui on asjakohane);
(3)hindamise ja tõendamise klauslid ning tehase tootmisohje kontrollid;
(4)vastuolud riiklike ehituseeskirjadega.
(b)Eelnevalt kindlaksmääratud keskkonnaalased põhiomadused (ehitustoodete määruse II lisa).
(c)Üldine tooteteave, kasutusjuhend ja ohutusteave (ehitustoodete määruse IV lisa).
(d)Tootenõuded (ehitustoodete määruse III lisa)
(1)nõuded nõuetekohase toimimise ja toimivuse tagamiseks;
(2)toote ohutusnõuded;
(3)toote keskkonnanõuded.
(e)Kohaldatavad hindamis- ja tõendamissüsteemid (ehitustoodete määruse IX lisa).
Allrühm kontrollib, kas tulemus kajastab piisavalt riikide normatiivseid vajadusi. III vahe-eesmärgi tulemused esitatakse ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühmale.
1.3.6Vahe-eesmärk IV
Vahe-eesmärk IV on seotud toimivust käsitlevate harmoneeritud standardite jaoks standardimisvolituste ja kaasnevate täiendavate õigusaktide (näiteks klassid, piirtasemed, kohustuslik deklaratsioon või märgised) vastuvõtmise lõpliku protsessiga.
Pärast seda, kui ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühm on vahe-eesmärgi III heaks kiitnud, koostab komisjon vahe-eesmärgi III dokumendi alusel asjakohase standardimisvolituse (rakendusakt koos standardimismääruse kohase kontrollimenetlusega). Ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühmaga konsulteerimise järel esitab komisjon standardimiskomiteele
ametlikult standardimisvolituse ja võtab selle vastu, kui liikmesriigid on selle poolt hääletanud.
Vahe-eesmärgiga III võidakse kindlaks määrata ka vajadus kehtestada tootenõuded. Sellisel juhul võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse tootenõuded pärast seda, kui ta on muutnud vastava toimivuse harmoneeritud standardi kohustuslikuks (vt
1.3.8
) ja esitab vajaduse korral eraldi standardimisvolituse (vabatahtlike) harmoneeritud standardite väljatöötamiseks, et tagada tootenõuetele vastavuse eeldus.
1.3.7Toimivuse harmoneeritud standardi koostamine
Vastuvõetud standardimisvolitused esitatakse heakskiitmiseks asjaomasele standardiorganisatsioonile (tavaliselt Euroopa Standardikomitee, kuid elektritoodete, näiteks kaablite puhul võib see olla ka Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee). Standardiorganisatsioon võtab vastu, valmistab ette, avaldab ja esitab standardid komisjonile kontrollimiseks. Õigeaegse valmimise tagamiseks kehtivad standardimisvolituses kindlaks määratud tähtajad.
1.3.8Standardi muutmine kohustuslikuks
Komisjon kontrollib, kas standard vastab standardimisvolitusele ja on kooskõlas Euroopa õigusraamistikuga ning võtab seejärel nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, et muuta standard kohustuslikuks. Samal ajal võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega kinnitatakse standardiga hõlmatud kohaldatavad klassid, piirtasemed, kohustuslikud deklaratsioonid ja mis jõustub samal ajal kui rakendusakt.
1.4Töö ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsessi raames seoses tooteperedega aastatel 2020–2025
2020. aastast kuni 2025. aasta esimese kvartalini alustati tööd tooteperedega tegelevas 14 allrühmas. Otsustati ühendada tootepered 13 (puitkonstruktsioonid/elemendid ja tarvikud) ja 14 (puidupõhised paneelid ja elemendid). Seni on komisjon oma töö tulemusena vastu võtnud kolm standardimisvolitust 21 harmoneeritud standardi, nelja toetava standardi ja ühe tehnilise aruande kohta (esimesed kaks veel 2011. aasta ehitustoodete määruse alusel):
-betoonvalmistooted / kergbetoontooted / autoklaavitud poorbetoontooted (tootepere 1);
-metallkonstruktsioonid ja tarvikud (tootepere 20) ;
-tsement ehituslubjad ja muud hüdraulilised sideained (tootepere 15).
Praegu on ettevalmistamisel veel neli standardimisvolitust:
-betooni sarrus- ja pingestusteras (ja tarvikud), eelpingestuskomplektid (tootepere 16);
-uksed, aknad, aknaluugid, väravad ja tarvikud (tootepere 2);
-soojusisolatsioonitooted isolatsiooni liitkomplektid/süsteemid (tootepere 4);
-lehtklaas, profiilklaas ja klaasist seinaplokid (tootepere 30).
2Ehitustoodete määruse töökava metoodika ja prioriseerimine
Ehitustoodete määruse artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon „määrab läbipaistvat ja tasakaalustatud metoodikat kasutades kindlaks töökava prioriteedid, mis avaldatakse koos töökavaga. Metoodika kajastab vähemalt liikmesriikide normatiivseid vajadusi, ehitiste ja ehitustoodetega seotud ohutusküsimusi ning liidu kliima- ja ringmajanduse eesmärke“.
Ehitustoodete määruse töökavas järgitakse sarnast lähenemisviisi nagu kestlike toodete ökodisaini määruse töökavas. Sisu on siiski väga erinev: ehitustoodete määruse töökavas on peamiselt kindlaks määratud uute ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamise ajakava kõigi ehitustoodete määruse VII lisas loetletud tooteperede jaoks. Ehitustoodete määruse õigustiku konkreetse eksperdirühma vastavate tooteperede allrühmade töö käigus tehakse kindlaks ja otsustatakse, milliseid tooteid, põhiomadusi, klasse, piirtasemeid, tootenõudeid, märgiseid, tooteteavet jne tuleks reguleerida.
Seepärast keskendutakse nõutavas läbipaistvas ja tasakaalustatud metoodikas peamiselt tooteperede seadmisele sellesse järjekorda, millele vastavalt tuleks välja töötada või ajakohastada ühtlustatud tehnilised spetsifikatsioonid.
Selle metoodika keskne osa on määrata kindlaks, kuidas prioriseerida järgmiste allrühmade töö alustamine. Lähtepunktiks on 2020. aastal kehtestatud järjekord. See põhines liikmesriikidega peetud konsultatsioonidel ehitustoodete määruse õigustikuga seotud prioriteetide üle 2011. aasta ehitustoodete määruse alusel. Liikmesriikidel paluti 34 tooteperet seada pingeritta selle järgi, millises järjekorras tuleks nendega tööd alustada. Konsultatsioonide tulemusena koostati järgmise kaheksa kriteeriumi alusel tähtsuse järjekord:
1.liikmesriikide normatiivsed vajadused;
2.ehitistele esitatavate põhinõuetega seotud ohutusküsimused;
3.ehitustoodete olemuslikud ohutusküsimused;
4.keskkonnaküsimused, sealhulgas energia ja kestlikkus;
5.ELi turu maht;
6.piiriülene kaubandus;
7.võimalik piiriülene kaubandus ja
8.harmoneeritud standardite puudulikkus või puudumine.
Tabel 1. Esialgne pingerida, tootepered ja volitused
|
2020. aasta prioriteet
|
Tootepere number
|
Tootepere
|
Vana standardimisvolitus
|
Tähtkood
|
|
01
|
01
|
Betoonvalmistooted / kergbetoontooted / autoklaavitud poorbetoontooted
|
M100 Betoonvalmistooted
|
PCP
|
|
02
|
20
|
Metallkonstruktsioonid ja tarvikud
|
M120 Metallkonstruktsioonid
|
SMP
|
|
03
|
16
|
Betooni sarrus- ja pingestusteras (ja tarvikud). Eelpingestuskomplektid
|
M115 Sarrusteras
|
RPS
|
|
04
|
02
|
Uksed, aknad, aknaluugid, väravad ja tarvikud
|
M101 Uksed, aknad
|
DWS
|
|
05
|
15
|
tsement, ehituslubjad ja muud hüdraulilised sideained
|
M114 Tsement
|
CEM
|
|
06
|
04
|
Soojusisolatsioonitooted isolatsiooni liitkomplektid/süsteemid
|
M103 Soojusisolatsioonitooted
|
TIP
|
|
07
|
13
|
Puitkonstruktsioonid/elemendid ja tarvikud
|
M112 Puitkonstruktsioonid ja tarvikud
|
STP
|
|
08
|
26
|
Betooni, müürimördi ja süstmördiga seotud tooted
|
M128 Betoon, müürimört ja süstmört
|
CMG
|
|
09
|
17
|
Müüritis ja sellega seotud tooted müürikivid, müürisegud ja tarvikud
|
M116 Müüritis
|
MAS
|
|
10
|
24
|
Täitematerjalid
|
M125 Täitematerjalid
|
AGG
|
|
11
|
10
|
Paiksed tulekustutusvahendid (tulekahjuhäire / tulekahju avastamise, paikse tulekustutuse, tulekahju kontrolli all hoidmise ja suitsutõrje ning plahvatust summutavad tooted)
|
M109 Paiksed tulekustutusvahendid
|
FFF
|
|
12
|
23
|
Tee-ehitustooted
|
M124 Tee-ehitustooted
|
RCP
|
|
13
|
19
|
Põrandad
|
M119 Põrandad
|
FLO
|
|
14
|
04
|
Soojusisolatsioonitooted isolatsiooni liitkomplektid/süsteemid
|
M489 ETICS
|
|
|
15
|
09
|
Rippfassaadid / välisvooderdus / kandva tihendiga klaaspinnad
|
M108 Rippfassaadid
|
CWP
|
|
16
|
14
|
Puidupõhised paneelid ja elemendid
|
M113 Puidupõhised paneelid
|
WBP
|
|
17
|
05
|
Ehituses kasutatavad tugiosad liigendtapid
|
M104 Ehituses kasutatavad tugiosad
|
SBE
|
|
18
|
34
|
Ehituskomplektid, valmiselemendid ja monteeritavad elemendid
|
Ülalnimetatud perekondade komplektid ja kokkupandud tooted
|
KAS
|
|
19
|
21
|
Sise- ja välisseinte ning lagede viimistlus. Vaheseina tarindite komplektid
|
M121 Seinte ja lagede viimistlus
|
WCF
|
|
20
|
27
|
Ruumide kütteseadmed
|
M129 Ruumide kütteseadmed
|
SHA
|
|
21
|
22
|
Katusekatted, katuse pinnas olevad valgusavad, katuseaknad ja tarvikud. Katusekomplektid
|
M122 Katusekatted
|
ROC
|
|
22
|
12
|
Liikluskorraldusvahendid: teedevarustus
|
M111 Liikluskorraldusvahendid
|
CIF
|
|
23
|
18
|
Kanalisatsioonitehnilised tooted
|
M118 Reovee kõrvaldamine
|
WWD
|
|
24
|
25
|
Ehitusliimid
|
M127 Liim
|
ADH
|
|
25
|
07
|
Kipsitooted
|
M106 Kips
|
GYP
|
|
26
|
33
|
Kinnitused
|
Ei kohaldata.
|
FIX
|
|
27
|
03
|
Membraanid, sh vedeltooted ja komplektid (niiskus- ja/või aurutõke)
|
M102 Membraanid
|
MEM
|
|
28
|
30
|
Lehtklaas, profiilklaas ja klaasist seinaplokid
|
M135 Klaas
|
GLA
|
|
29
|
08
|
Geotekstiilid, geomembraanid ja nendega seotud tooted
|
M107 Geotekstiilid
|
GEO
|
|
30
|
11
|
Sanitaarseadmed
|
M110 Sanitaarseadmed
|
SAP
|
|
31
|
28
|
Olmeveega mitte kokku puutuvad torud, mahutid ja tarvikud
|
M131 Olmeveega mitte kokku puutuvad torud ja mahutid
|
PTA
|
|
32
|
31
|
Jõu-, kontroll- ja sidekaablid
|
M443 Jõu-, kontroll- ja sidekaablid
|
CAB
|
|
33
|
06
|
Korstnad, suitsutorud ja eritooted
|
M105 Korsten
|
CHI
|
|
34
|
32
|
Vuugitihendid
|
M474 Ehitistel ja kõnniteedel muude kui kandekonstruktsioonide ühenduskohtades kasutatavad hermeetikud
|
SEA
|
|
Ei kohaldata.
|
29
|
Olmeveega kokkupuutuvad ehitustooted
|
Ei kohaldata.
|
DWP
|
|
Ei kohaldata.
|
35
|
Tule levikut tõkestavad ja tulekaitsetooted. Tuleaeglustid
|
Ei kohaldata.
|
FPP
|
|
Ei kohaldata.
|
36
|
Paigaldatavad redelid
|
Ei kohaldata.
|
LAD
|
2011. aasta ehitustoodete määruse alusel alustatud töö on veel pooleli ja seetõttu tegi komisjon 2025. aasta alguses ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühmale ettepaneku 2020. aastal kehtestatud kord suures osas säilitada, sest see kajastas endiselt liikmesriikide normatiivseid vajadusi, ehitiste ja ehitustoodetega seotud ohutusküsimusi ning liidu kliima- ja ringmajanduse eesmärke. Komisjon tegi ettepaneku varem kehtestatud korraldust veidi ajakohastada, et:
(1)kohaneda liikmesriikide normatiivsete vajadustega seotud muutustega nende prioriteetides;
(2)kajastada komisjoni praeguseid prioriteete, eelkõige seoses Euroopa taskukohaste eluasemete kava, Euroopa elamuehituse strateegia, puhta tööstuse kokkuleppe, ringmajanduse õigusakti ja ELi biomajanduse strateegiaga ning võimalusi, kuidas selliseid algatusi saaks ehitustoodete määrusega täiendada;
(3)tagada, et ehitustoodete määruse kohaldamisala on täielikult kajastatud, lisades kõik VII lisas loetletud tootepered;
(4)sünkroniseerida kestlike toodete ökodisaini määruse rakendamine ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsessiga, tagades mõlema määrusega hõlmatud (sarnaste) toodetega seotud tööde tegemise samal ajal;
(5)tegevuse ühtlustamine, kui kahe tooteperega seotud töö saab ühendada üheks allrühmaks.
Ehitustoodete määruse õigustiku eksperdirühmaga konsulteerimise tulemusel koostati konkreetsetes allrühmades töö alustamise järjekord järgmiselt.
Tabel 2 . Tooteperede uus pingerida
|
Uus prioriteet/
seisund
|
2020. aasta prioriteet
|
Tootepere number
|
Tootepere
|
Tähtkood
|
Ehitustoodete määrusega seotud õigustiku loomise protsess käib
|
|
SReq vastu võetud
|
01
|
01
|
Betoonvalmistooted / kergbetoontooted / autoklaavitud poorbetoontooted
|
PCP
|
Jah
|
|
SReq vastu võetud
|
02
|
20
|
Metallkonstruktsioonid ja tarvikud
|
SMP
|
Jah
|
|
SReq vastu võetud
|
03
|
16
|
Betooni sarrus- ja pingestusteras (ja tarvikud). Eelpingestuskomplektid
|
RPS
|
Jah
|
|
SReq ettevalmistamisel
|
04
|
02
|
Uksed, aknad, aknaluugid, väravad ja tarvikud
|
DWS
|
Jah
|
|
SReq vastu võetud
|
05
|
15
|
tsement, ehituslubjad ja muud hüdraulilised sideained
|
CEM
|
Jah
|
|
SReq ettevalmistamisel
|
06
|
04
|
Soojusisolatsioonitooted isolatsiooni liitkomplektid/süsteemid
|
TIP
|
Jah
|
|
SReq ettevalmistamisel
|
28
|
30
|
Lehtklaas, profiilklaas ja klaasist seinaplokid
|
GLA
|
Jah
|
|
01
|
07
|
13
|
Puitkonstruktsioonid/elemendid ja tarvikud
|
STP
|
Jah
|
|
|
16
|
14
|
Puidupõhised paneelid ja elemendid
|
WBP
|
Jah
|
|
02
|
08
|
26
|
Betooni, müürimördi ja süstmördiga seotud tooted
|
CMG
|
Jah
|
|
03
|
09
|
17
|
Müüritis ja sellega seotud tooted müürikivid, müürisegud ja tarvikud
|
MAS
|
Jah
|
|
04
|
10
|
24
|
Täitematerjalid
|
AGG
|
Jah
|
|
05
|
15
|
09
|
Rippfassaadid / välisvooderdus / kandva tihendiga klaaspinnad
|
CWP
|
Jah
|
|
06
|
11
|
10
|
Paiksed tulekustutusvahendid (tulekahjuhäire / tulekahju avastamise, paikse tulekustutuse, tulekahju kontrolli all hoidmise ja suitsutõrje ning plahvatust summutavad tooted)
|
FFF
|
Ei
|
|
07
|
12
|
23
|
Tee-ehitustooted
|
RCP
|
Ei
|
|
08
|
13
|
19
|
Põrandad
|
FLO
|
Ei
|
|
09
|
18
|
34
|
Ehituskomplektid, valmiselemendid ja monteeritavad elemendid
|
KAS
|
Ei
|
|
|
Ei kohaldata.
|
36
|
Paigaldatavad redelid
|
LAD
|
Ei
|
|
10
|
19
|
21
|
Sise- ja välisseinte ning lagede viimistlus. Vaheseina tarindite komplektid
|
WCF
|
Ei
|
|
11
|
25
|
07
|
Kipsitooted
|
GYP
|
Ei
|
|
12
|
17
|
05
|
Ehituses kasutatavad tugiosad liigendtapid
|
SBE
|
Ei
|
|
13
|
20
|
27
|
Ruumide kütteseadmed
|
SHA
|
Ei
|
|
14
|
21
|
22
|
Katusekatted, katuse pinnas olevad valgusavad, katuseaknad ja tarvikud. Katusekomplektid
|
ROC
|
Ei
|
|
15
|
22
|
12
|
Liikluskorraldusvahendid: teedevarustus
|
CIF
|
Ei
|
|
16
|
23
|
18
|
Kanalisatsioonitehnilised tooted
|
WWD
|
Ei
|
|
17
|
24
|
25
|
Ehitusliimid
|
ADH
|
Ei
|
|
|
34
|
32
|
Vuugitihendid
|
SEA
|
Ei
|
|
18
|
Ei kohaldata.
|
35
|
Tule levikut tõkestavad ja tulekaitsetooted. Tuleaeglustid
|
FPP
|
Ei
|
|
19
|
26
|
33
|
Kinnitused
|
FIX
|
Ei
|
|
20
|
27
|
03
|
Membraanid, sh vedeltooted ja komplektid (niiskus- ja/või aurutõke)
|
MEM
|
Ei
|
|
21
|
29
|
08
|
Geotekstiilid, geomembraanid ja nendega seotud tooted
|
GEO
|
Ei
|
|
22
|
30
|
11
|
Sanitaarseadmed
|
SAP
|
Ei
|
|
23
|
31
|
28
|
Olmeveega mitte kokku puutuvad torud, mahutid ja tarvikud
|
PTA
|
Ei
|
|
24
|
Ei kohaldata.
|
29
|
Olmeveega kokkupuutuvad ehitustooted
|
DWP
|
Ei
|
|
25
|
32
|
31
|
Jõu-, kontroll- ja sidekaablid
|
CAB
|
Ei
|
|
26
|
Ei kohaldata.
|
Ei kohaldata.
|
Viimistlusvärvid ja tapeedid
|
DPW
|
Ei
|
|
27
|
33
|
06
|
Korstnad, suitsutorud ja eritooted
|
CHI
|
Jah
|
3Horisontaalsed meetmed
3. ja 4. peatükis kirjeldatakse aastateks 2026–2029 kavandatud konkreetseid meetmeid.
3.1VII lisa (tooteperede loetelu) muutmine
Komisjon muudab VII lisa, et kohandada seda tehnika arenguga.
-Ühendatakse tootepered 34 „Ehituskomplektid, valmiselemendid ja monteeritavad elemendid“ ja 36 „Paigaldatavad redelid“, sest viimane ei moodusta iseseisvat tooteperet.
-Peale selle luuakse uus tootepere „Viimistlusvärvid ja tapeedid“. Tapeet kuulub praegu tooteperesse 21, kuid sobib paremini eraldi rühma koos viimistlusvärvidega. Kui kestlike toodete ökodisaini määruse reguleerimisalasse hakkavad kuuluma värvid, siis ehitustoodete määruse õigusraamistikus püüab komisjon täiendavalt reguleerida ehitusvärve.
-Muudatus hõlmab ka tootepere 27 „Ruumide kütteseadmed“ nimetuse laiendamist nii, et see hõlmaks kõiki kütte- ja jahutusseadmeid (uus nimetus on „Kütte- ja jahutusseadmed“) ning tootepere 31 „Jõu-, kontroll- ja sidekaablid“ nimetuse laiendamist (uus nimetus on „toite-, juhtimis- ja sidekaablid, elektri- ja elektroonikatooted ning tarvikud“).
-Tootepere 22 „Katusekatted, katuse pinnas olevad valgusavad, katuseaknad ja tarvikud. Katusekomplektid“ uus nimetus on „Katusekatted ja tarvikud. Katusekomplektid ja päikesepaneelid“, sest katuse pinnas olevad valgusavad ja katuseaknad kuuluvad juba tooteperre 2 „Uksed, aknad, aknaluugid, väravad ja tarvikud“ ning päikesepaneele ei ole seni mainitud.
3.2Töö horisontaalsetes allrühmades (tulekahju, keskkonnakestlikkus ja ohtlikud ained)
3.2.1Tulekahju
Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid ehitustoodete tulekindluse ja tuletundlikkuse kohta. Lisaks sellele vaadatakse 2026. aastal läbi delegeeritud õigusakt kokkupuute kohta välise tulega, katuste ja katusekonstruktsiooni materjalide kohta, et uurida, kuidas tootepere 2 „Uksed, aknad, aknaluugid, väravad ja tarvikud“ võimalikud vajadused võivad mõjutada katsetamise ja klassifitseerimise korda (katuse pinnas olevad valgusavad ja katuseaknad). Komisjon algatab töö fassaadi tulekatsete standardi(te) standardimisvolitusega, mis võetakse vastu 2027. aastal. Selle töö aluseks on fassaadide tuleohutusomaduste hindamise Euroopa lähenemisviisi projekti lõpuleviimine.
3.2.2Keskkonnakestlikkus
Ehitustoodete määruse artikli 15 kohaselt peab toimivus- ja vastavusdeklaratsioon sisaldama teavet toote keskkonnakestlikkuse kohta kogu olelusringi jooksul, arvestades II lisas loetletud eelnevalt kindlaks määratud keskkonnaalaseid põhiomadusi, nagu globaalse soojendamise potentsiaal (kokku, fossiilne, biogeenne ning maakasutus ja maakasutuse muutus). See lähenemisviis tagab võrdsed tingimused, sest hindamismeetodeid kohaldatakse kõigi ehitustoodete, sealhulgas biopõhiste materjalide suhtes.
Komisjon toetab tootekategooriate suhtes kohaldatavate täiendavate normide (c-PCR) koostamist. See kiirendab ehitustoodete määruse keskkonnakestlikkust käsitlevate sätete rakendamiseks vajaliku tehnilise sisu väljatöötamist ning tagab standardite järjepidevuse ja õigeaegse valmimise. Tööd kasutatakse tulevastes standardimisvolitustes ja tootekategooriate suhtes kohaldatavates normides. Lõppeesmärk on luua järjepidev tehniline raamistik ehitustoodete keskkonnakestlikkuse hindamiseks.
Komisjon avaldas pakkumuskutse keskkonnategevuse tulemuslikkuse arvutamiseks vajalike taustaandmestike saamiseks. Projekti eesmärk on luua tootjate jaoks Euroopa taustaandmestikud. Kõigepealt esitatakse andmed esimeste harmoneeritud standardite kohta, mis hõlmavad keskkonnakestlikkust ja mida järgmistel aastatel laiendatakse uutele tooteperedele.
Taustaandmestikke on kohustuslik kasutada, kui ettevõttespetsiifilised andmed, sealhulgas ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisel suurte rajatiste kohta loodud kvaliteetsed andmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad või on kallid. Et vältida „andmetega kauplemist“ (st selliste andmete valimist, mis võimaldavad tootel paista paremas valguses), peavad taustaandmestikud olema konservatiivset laadi.
Keskkonnakestlikkuse allrühm arutab ka keskkonnakestlikkuse hindamise rakendamist, eelkõige seoses hindamis- ja tõendamissüsteemi 3+ ühetaolise rakendamisega, ning töötab välja normid tulevaste delegeeritud õigusaktide jaoks, milles käsitletakse deklareerimist ilma keskkonnakestlikkusega seotud põhiomaduste katsetamiseta.
Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, millega tunnustatakse heitkogustega kauplemise süsteemi andmete kasutamist keskkonnakestlikkuse hindamise sisendina nende tooteperede puhul, kus heitkogustega kauplemise süsteemi andmed ja metoodika võimaldavad hõlmata märkimisväärset osa olelusringi heitkogustest. See tagab ühtlustatud lähenemisviisi asjakohastele ELi õigusaktidele ja vähendab tootjate halduskoormust.
3.2.3Ohtlikud ained
Komisjon võtab 2026. aastal vastu standardimisvolituse olemasolevaid vahendeid täiendavate hindamismeetodite lisamiseks, et hinnata ehitustoodete koostisosi või heidet. See töö keskendub täiendavate ainete ja materjalide (näiteks mikroplast) ning hindamismeetodite (olemasolevate ohtlike ainete heite/sisalduse määramise meetodite täiendamiseks/täiustamiseks) lisamisele, et kohandada neid uute ELi õigusaktide ja riiklike nõuetega.
3.3Digitaalne tootepass – teave väärtusahela kõigi osade kohta
Ehitustoodete määruse peamine tugisammas on digitaalne tootepass. Igal tootel, mida reguleeritakse ehitustoodete määruse (mitte 2011. aasta ehitustoodete määruse) kohaste ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide või Euroopa hindamisdokumentidega, on digitaalne tootepass (kui see on kasutusele võetud ja delegeeritud õigusaktiga kohustuslikuks muudetud). Digitaalse tootepassiga tagatakse ettevõtjatele, tarbijatele ja avaliku sektori asutustele juurdepääs andmetele, mis põhinevad avatud ja mittekaubanduslikel rahvusvahelistel standarditel. Komisjon on algatanud standardimisprotsessi, et kehtestada eeskirjad andmekandjate, taristu ja andmete koostalitlusvõime kohta, mis on vajalikud tootepassi süsteemi väljatöötamiseks. Digitaalne tootepass tagab jälgitavuse kogu väärtusahela ulatuses pärast toote turule viimist. See annab olulise panuse ehitusökosüsteemi sidusasse digitaliseerimisse. Sellega toetatakse hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamist ning hoonete digitaalsete logiraamatute ja ehitise mudelprojekteerimise kasutamist. Lisatakse teave põhiomaduste ja materjalide kohta ning teave selle kohta, kuidas toodet saab ohutult kasutada, parandada, korduskasutada, ringlusse võtta ja kõrvaldada. Nii hõlbustatakse toote kogu olelusringi juhtimist.
3.4Tarbijate ja kutseliste kasutajate mõjuvõimu suurendamine: üldine tooteteave, kasutusjuhend, ohutusteave ja informatiivsed märgised
Ehitustoodete määruses pööratakse suurt tähelepanu tooteteabele. IV lisas on määratletud tooteteabe sisu. Standardimisvolitustes palub komisjon standardiorganisatsioonidel koostada tootjatele suunised õiguslike kohustuste täitmise kohta.
Tarbijate valitud toodete puhul on ehitustoodete määruses kindlaks määratud, et kasutusele võib võtta kohustuslikud keskkonnakestlikkuse märgised, et aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid ja ergutada tarbimisharjumuste muutmist. Nii võivad ehitustoodete määruse keskkonnakestlikkuse nõuded tuua kaasa suurema kasu, kui on võimalik saavutada keskkonnakestlikkuse kohustuslike miinimumnõuete reguleerimisega.
Tulevikus esitatakse see teave üldjuhul digitaalses tootepassis. Mõnel tootel võib olla ka kestlike toodete ökodisaini määruse märgis ja/või muud märgised, mida reguleeritakse konkreetsete ELi õigusaktidega. Need märgised annavad selget ja usaldusväärset teavet asjaomaste tooteomaduste või toimivuse kohta, näiteks andmeid CO2 jalajälje, biopõhise materjali sisalduse, veekulu, vastupidavuse, parandatavuse või ringlussevõetavuse kohta.
Ehitustoodete määruse õigustiku allrühmade ülesanne tooteperedega seotud töö raames ja keskkonnakestlikkuse horisontaalse allrühma ülesanne on teha kindlaks ehitustooted, mille jaoks sellised märgised tuleks kehtestada. Selles hinnangus võtavad allrühmad arvesse olemasolevaid ELi õigusaktidel põhinevaid märgiseid, et vältida kattuvusi ja tarbijates segadust tekitavaid sõnumeid.
Puhta tööstuse kokkuleppes teatati kohustusliku märgise kehtestamisest (teave globaalse soojendamise potentsiaali kohta) tsemendi jaoks, kui uued tsemendistandardid kohustuslikuks muutuvad.
3.5Keskkonnahoidlik riigihange
Ehitustoodete määrusega nähakse ette võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse riigihankemenetlustes ehitustoodetele keskkonnakestlikkuse kohustuslikud miinimumnõuded, kui harmoneeritud standarditega reguleeritud tooted on avaliku sektori hankijate jaoks olulised ja neil on majanduslikult võimalik osta parimaid keskkonnakestlikke tooteid. Need meetmed on välja töötatud, et soodustada juhtivate turgude loomist, ergutada investeerimist ja aidata ELi tööstusel parandada oma konkurentsivõimet kooskõlas puhta tööstuse kokkuleppe eesmärkidega. Komisjon algatab esimese mõjuhinnangu 2026. aasta lõpuks.
Võimalikes meetmetes tuleb arvesse võtta riigihangete õigusraamistiku läbivaatamist ja tulevast tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakti.
4Tooteperedega seotud meetmed
Töö keskne sisu on seotud tooteperedega. Tabelis 3 on esitatud aastate 2026–2029 töökava kõik kavandatud ja pooleliolevad meetmed kõigi tooteperede jaoks, mis on seatud pingeritta tabelis 2 esitatud järjekorras. Tootepered on järjestatud vastavalt õigustiku loomise protsessi (kavandatud) algusele. Kõik kuupäevad on esialgsed.
Tabeli selgitus:
¾tootepere kood – ehitustoodete määruse õigustikus määratud kolmetäheline kood;
¾vahe-eesmärk I – vahe-eesmärgi I dokumendi esitamine: hõlmatud tooted;
¾vahe-eesmärk III – vahe-eesmärgi III dokumendi esitamine: põhiomadused, klassid, piirtasemed, üldine tooteteave, kasutusjuhend, ohutusteave ja tootenõuete esialgne sisu (vajaduse korral);
¾standardimisvolitus – standardimisvolituse kavand, mis esitatakse hääletamiseks standardimiskomiteele;
¾standardite esitamise tähtaeg – standardimisvolituses sisalduvate esimeste standardite eeldatav esitamise tähtaeg, iga standardi konkreetne kuupäev lepitakse kokku eraldi;
¾standardi kohustuslikuks muutmine ja delegeeritud õigusakti vastuvõtmine – standardite kohustuslikuks muutmist käsitleva rakendusakti vastuvõtmise kuupäev ning delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse sellega seotud klassid, piirtasemed, kohustuslik deklareerimine jne;
¾tootenõuete delegeeritud õigusakt – tootenõudeid kehtestava delegeeritud õigusakti vastuvõtmise kuupäev. Sellele võib järgneda eraldi standardimisvolitus vabatahtlike harmoneeritud standardite väljatöötamiseks, et tagada nõuetele vastavuse eeldus;
¾lisateave – muu asjakohane teave, mida tuleb arvesse võtta, näiteks mõnes rühmas alustatud ettevalmistustöö vahe-eesmärgi 0 raames.
Tabel 3. Tooteperedega seotud meetmed
|
VII lisas esitatud tootepere number
|
Tootepere
|
Kood
|
Vahe-eesmärk I
|
Vahe-eesmärk III
|
Standardimisvolitus
|
Standardi esitamise
tähtaeg
|
Standardi kohustuslikuks muutmine ja delegeeritud õigusakti vastuvõtmine
|
Tootenõuete delegeeritud õigusakt
|
Lisateave
|
|
1
|
Betoonvalmistooted / kergbetoontooted / autoklaavitud poorbetoontooted
|
PCR
|
lõpetatud
|
lõpetatud
|
Q2 2025
|
Q4 2025
|
Q4 2025
|
ei
|
viitamine 2011. aasta ehitustoodete määruse alusel
|
|
20
|
Metallkonstruktsioonid ja tarvikud
|
SMP
|
lõpetatud
|
lõpetatud
|
Q3 2025
|
Q4 2025
|
Q2 2026
|
ei
|
viitamine 2011. aasta ehitustoodete määruse alusel; standardite puhul, mis ei ole valmis või mis ei vasta nõuetele, võetakse 2026. aasta teises kvartalis ehitustoodete määruse alusel vastu uus standardimisvolitus, mille täitmise tähtaeg on 2027. aasta kolmas kvartal
|
|
2
|
Uksed, aknad, aknaluugid, väravad ja tarvikud
|
DWS
|
lõpetatud
|
lõpetatud
|
Q1 2026
|
2028
|
2029
|
2029
|
määrati kindlaks tarvikute tootenõuded, mis kehtestatakse delegeeritud õigusaktiga; see on seotud evakuatsiooniteede nõuetega
|
|
16
|
Betooni sarrus- ja pingestusteras (ja tarvikud). Eelpingestuskomplektid
|
RPS
|
lõpetatud
|
Q4 2025
|
Q2 2026
|
2029
|
2029
|
arutamisel
|
|
|
15
|
Tsement, ehituslubjad ja muud hüdraulilised sideained
|
CEM
|
lõpetatud
|
lõpetatud
|
Q3 2025
|
Q3 2027
|
Q4 2027
|
ei
|
komisjon nõuab Euroopa hindamisdokumente uuenduslike ja leelisega aktiveeritud tsementide jaoks 2026. aasta esimene kvartal
leelisega aktiveeritud tsemendi standardimisvolitus
2027. aasta neljas kvartal
|
|
4
|
Soojusisolatsioonitooted isolatsiooni liitkomplektid/süsteemid
|
TIP
|
lõpetatud
|
pooleli
|
Q3 2026
|
2029
|
2029
|
arutamisel
|
|
|
30
|
Lehtklaas, profiilklaas ja klaasist seinaplokid
|
GLA
|
lõpetatud
|
pooleli
|
Q1 2026
|
2028
|
2029
|
2028
|
tootenõuded määrati kindlaks ja kehtestatakse delegeeritud õigusaktiga
|
|
6
|
Korstnad, suitsutorud ja eritooted
|
CHI
|
lõpetatud
|
pooleli
|
Q3 2026
|
2028
|
2028
|
|
välja arvatud eraldiseisvad korstnad
|
|
13
|
Puitkonstruktsioonid/elemendid ja tarvikud
|
STP
|
pooleli
|
Q1 2026
|
Q3 2026
|
2029
|
2029
|
|
|
|
14
|
Puidupõhised paneelid ja elemendid
|
WBP
|
|
|
|
|
|
|
|
|
26
|
Betooni, müürimördi ja süstmördiga seotud tooted
|
CMG
|
pooleli
|
Q1 2026
|
Q4 2026
|
2029
|
|
|
|
|
17
|
Müüritis ja sellega seotud tooted müürikivid, müürisegud ja tarvikud
|
MAS
|
pooleli
|
Q2 2026
|
Q1 2027
|
|
|
|
|
|
24
|
Täitematerjalid
|
AGG
|
pooleli
|
Q2 2026
|
Q1 2027
|
2029
|
|
|
|
|
9
|
Rippfassaadid / välisvooderdus / kandva tihendiga klaaspinnad
|
CWP
|
lõpetatud
|
Q2 2026
|
Q4 2026
|
2029
|
|
|
|
|
10
|
Paiksed tulekustutusvahendid (tulekahjuhäire / tulekahju avastamise, paikse tulekustutuse, tulekahju kontrolli all hoidmise ja suitsutõrje ning plahvatust summutavad tooted)
|
FFF
|
Q2 2026
|
Q1 2027
|
Q3 2027
|
|
|
|
|
|
23
|
Tee-ehitustooted (bituumen jne)
|
RCP
|
Q1 2026
|
Q3 2026
|
2027
|
|
|
|
|
|
19
|
Põrandad
|
FLO
|
Q2 2026
|
Q4 2026
|
2027
|
|
|
|
vahe-eesmärgi 0 raames juba töötatakse libisemiskindluse katsemeetoditega
|
|
34
|
Ehituskomplektid, valmiselemendid ja monteeritavad elemendid
|
KAS
|
Q2 2026
|
Q2 2027
|
2027
|
|
|
|
kaasa arvatud tootepere 36; vajaduse korral jagatakse see töö mitmeks erineva ajakavaga töösuunaks; peale selle võib komisjon taotleda Euroopa hindamisdokumente uuenduslike komplektide jaoks
|
|
21
|
Sise- ja välisseinte ning lagede viimistlus. Vaheseina tarindite komplektid
|
WCF
|
Q3 2026
|
Q3 2027
|
2028
|
|
|
|
|
|
7
|
Kipsitooted
|
GYP
|
Q3 2026
|
Q3 2027
|
2028
|
|
|
|
|
|
5
|
Ehituses kasutatavad tugiosad liigendtapid
|
SBE
|
Q4 2026
|
Q4 2027
|
2028
|
|
|
|
|
|
27
|
Kütte- ja jahutusseadmed
|
SHA
|
Q4 2026
|
Q4 2027
|
2028
|
|
|
|
osa toodetest reguleeritakse ka ökodisaini määrusega või kestlike toodete ökodisaini määrusega, töö viiakse kooskõlla nendega seotud tegevusega
|
|
22
|
Katusekatted ja tarvikud. Katusekomplektid ja päikesepaneelid
|
ROC
|
2027
|
2027
|
2028
|
|
|
|
päikesepaneele reguleeritakse ka ökodisaini määrusega või kestlike toodete ökodisaini määrusega, töö viiakse kooskõlla nendega seotud tegevusega
|
|
12
|
Liikluskorraldusvahendid: teedevarustus (värvid, liiklusmärgid, teepiirdesüsteemid)
|
CIF
|
2027
|
2027
|
2028
|
|
|
|
vahe-eesmärgi 0 raames juba tegeldakse teepiirdesüsteemide hindamismeetodi väljatöötamisega
|
|
18
|
Kanalisatsioonitehnilised tooted
|
WWD
|
2027
|
2028
|
|
|
|
|
|
|
25
|
Ehitusliimid
|
ADH
|
2027
|
2028
|
2029
|
|
|
|
|
|
32
|
Vuugitihendid
|
SEA
|
2027
|
2028
|
2029
|
|
|
|
|
|
35
|
Tule levikut tõkestavad ja tulekaitsetooted. Tuleaeglustid
|
FPP
|
2028
|
2028
|
2029
|
|
|
|
|
|
33
|
Kinnitused
|
FIX
|
2028
|
2028
|
|
|
|
|
|
|
3
|
Membraanid, sh vedeltooted ja komplektid (niiskus- ja/või aurutõke)
|
MEM
|
2028
|
2028
|
|
|
|
|
|
|
8
|
Geotekstiilid, geomembraanid ja nendega seotud tooted
|
GEO
|
2028
|
2028
|
|
|
|
|
|
|
11
|
Sanitaarseadmed
|
SAP
|
2028
|
2029
|
|
|
|
|
|
|
28
|
Olmeveega mitte kokku puutuvad torud, mahutid ja tarvikud
|
PTA
|
2028
|
2029
|
|
|
|
|
|
|
29
|
Olmeveega kokkupuutuvad ehitustooted
|
DWP
|
|
|
|
|
|
|
|
|
31
|
Jõu-, kontroll- ja sidekaablid
|
CAB
|
2029
|
2029
|
|
|
|
|
|
|
uus
|
Viimistlusvärvid ja tapeedid
|
|
2029
|
|
|
|
|
|
töö viiakse kooskõlla kestlike toodete ökodisaini määruse teise töökavaga
|
|
6
|
Korstnad, suitsutorud ja eritooted
|
CHI
|
2029
|
|
|
|
|
|
hõlmab ainult eraldiseisvaid korstnaid
|