EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.12.2025
COM(2025) 750 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Alpi piirkonna ELi makromajandusliku strateegia läbivaadatud tegevuskava kohta
{SWD(2025) 403 final}
Sisukord
1. SISSEJUHATUS
2. STRATEEGIA TULEMUSED
3. LÄBIVAADATUD TEGEVUSKAVA
4. TEMAATILISED POLIITIKASAMBAD JA STRATEEGIA RAAMES VÕETAVAD MEETMED
5. STRATEEGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
6. JÄRELDUS
1.SISSEJUHATUS
Aastatel 2009–2015 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks nelja Euroopa Liidu makropiirkondliku strateegia koostamise. Võimaldades riikidel koondada ressursse ning rakendada koostööd toetavat valdkondadevahelise ja mitmetasandilise juhtimise lähenemisviisi, käsitletakse neis strateegiates küsimusi, mida ükski riik üksi ei suudaks tõhusalt lahendada. Kõigi makropiirkondlike strateegiate elluviimisega toetatakse rohe- ja digipööret ning õiglast üleminekut, regionaalarengut ja majanduskasvu. Strateegiad on edukalt toiminud üle kümne aasta. Makropiirkondlik lähenemisviis on leidnud heakskiidu ning seda hindavad kõrgelt poliitilised, avaliku sektori ja erasektori sidusrühmad ning akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskonna esindajad kogu Euroopas.
Euroopa Komisjon võttis seitsme osaleva riigi taotlusel 2015. aasta juulis vastu ELi Alpi piirkonna strateegia. Euroopa Ülemkogu kinnitas strateegia 28. juunil 2016. aastal. Euroopa makropiirkondliku strateegiana on selle eesmärk tagada olemasolevate rahaliste vahendite tõhusam kasutamine, institutsioonide ja poliitika koordineerimise tugevdamine ning kehtivate õigusaktide kooskõlastamise parandamine.
Alpi piirkonnas elab 80 miljonit inimest (ligikaudu 15 % kogu ELi elanikkonnast) ning see hõlmab 48 piirkonda viies ELi liikmesriigis (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Sloveenia) ning kahte ELi mittekuuluvat riiki (Liechtenstein ja Šveits). Euroopa südames asuv suurlinnade, alpilinnakeste ja -külade tugev võrgustik on üks Euroopa jõukamaid, atraktiivsemaid, konkurentsivõimelisemaid, innovatiivsemaid ja tootlikumaid piirkondi. Selles ainulaadsete geograafiliste ja looduslike tingimustega piirkonnas asuvad mõned Euroopa tähtsaimad veevarud ning see on üks Euroopa peamisi elurikkuse kaitse alasid. Alpi piirkond puutub oma ainulaadsete tingimuste tõttu kokku spetsiifiliste probleemidega, mis ulatuvad alates kliimamuutuste tõsisest mõjust – liustike sulamisest, suurenevatest looduslikest ohtudest ja häiritud veeringest – kuni sotsiaal-majanduslike probleemideni, nagu vananev elanikkond, noorte ränne ja ebaühtlane taristu.
Strateegia peamine eesmärk on luua raamistik valitsustevaheliseks ja valitsusväliseks koostööks eri sidusrühmade vahel, edendades olulise tähtsusega teemasid käsitlevaid piiriüleseid strateegilisi lähenemisviise, projekte, võrgustike loomist ja koostööd Alpi piirkonna kui terviku hüvanguks. Alpi piirkonnas kollektiivse vajaduse ja huvi olemasolul tagab strateegia raamistiku tihedamaks koostööks.
2015. aastal vastu võetud strateegia tegevuskavas keskendutakse Alpi piirkondade vastastikuse solidaarsuse tugevdamisele, et suurendada kogu piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet, vähendada sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust ning tagada selle ainulaadse looduskeskkonna säilitamine ja kestlik majandamine. Strateegia alusdokumendis 1 pandi alus uue suurlinna-, mägede äärealade, mägi- ja äärepoolsete piirkondade vahelise seose saavutamisele, keskendudes kolmele prioriteedile:
(1)konkurentsivõime ja innovatsioon,
(2)keskkonnasõbralik liikuvus ja ühenduvus ning
(3)energia-, loodus- ja kultuuriressursside kestlik majandamine.
Kümme aastat pärast strateegia vastuvõtmist on maailm märkimisväärselt muutunud. Geopoliitiline kliima on muutunud Venemaa jätkuva Ukraina-vastase agressioonisõja, COVID-19 pandeemia jätkuva sotsiaal-majandusliku mõju ja kiire tehnoloogilise arengu tõttu üha ebastabiilsemaks. Kliimamuutuste mõju on tuntav rohkem kui kunagi varem: üha sagedasemad on kuumalained, lumerohkeid talvi esineb suhteliselt harva ja suurest sademehulgast tingitud loodusõnnetusi on järjest rohkem. Need uued välised tegurid koos Euroopa Liidu uute ja ajakohastatud prioriteetide ja algatustega, nagu puhta tööstuse kokkulepe ja oskuste liit, nõuavad tegevuskava ajakohastamist ja strateegia rakendamise ümberhindamist, et tagada piirkonna tänapäevaste geopoliitiliste ja poliitiliste probleemide arvessevõtmine. Lisaks on pärast kümmet rakendusaastat sisemised protsessid ja struktuurid edasi arenenud ning makropiirkonnas on tekkinud uued organid ja juhtimismehhanismid.
Uue tegevuskava puhul on tegemist esialgse tegevuskava ajakohastatud ja ümberfokusseeritud versiooniga, milles keskendutakse poliitilise ja strateegilise tähtsusega küsimustele. Ajakohastatud kava toetab strateegiat probleemide lahendamisel, soodustades piiriülest teabevahetust ning lahendusi kestliku ja jõuka Alpi piirkonna tagamiseks.
Käesolevas teatises esitatakse strateegiapartnerite koostatud läbivaadatud tegevuskava. Teatises selgitatakse selle tausta, põhjendusi, seda osa, mida on muudetud, ning seda, kuidas tegevuskava aitab strateegial reageerida uutele ja tulevastele muutustele.
2.STRATEEGIA TULEMUSED
ELi peamiste prioriteetidega seotud tulemuste saavutamine
Strateegia on andnud mitmes valdkonnas positiivseid tulemusi, tugevdades piirkondlikku koostööd ja võrgustike loomist selle kolme temaatilise eesmärgi raames. Viimase kümne aasta jooksul on strateegia abil ELi prioriteete piirkonnas edukalt edendatud, aidates eelkõige kaasa Euroopa rohe- ja digipöördele ning kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele. Need saavutused tuginevad valdkondadevahelisele lähenemisviisile, mis põhineb mitmetasandilisel juhtimisel ja sidusrühmade ulatuslikul kaasamisel. Lisaks on strateegia aidanud kohandada peamisi ELi algatusi vastavalt piirkonna konkreetsetele vajadustele.
Strateegia käivitamine oli oluline verstapost Alpi piirkonna ees seisvate probleemide lahendamiseks tehtavate rahvusvaheliste jõupingutuste koordineerimisel. Piirkond on tuntud oma elurikkuse ja elujõuliste kultuurimaastike poolest ning sellel on Euroopas oluline majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne roll. Traditsiooniliselt on piirkond kokku puutunud spetsiifiliste probleemidega, alates keskkonna haavatavustest kuni sotsiaal-majanduslike erinevusteni. Strateegia on algusest peale soodustanud edukaid piiriüleseid projekte, millega on tõhustatud keskkonnakaitset, taristu arendamist ja sotsiaal-majanduslikku integratsiooni, tugevdades seeläbi piirkonna staatust Euroopa olulise makropiirkonnana. Asjaomased ühised jõupingutused on pannud tugeva aluse koostööle, mida läbivaadatud tegevuskava püüab edasi arendada.
Strateegia rahastamine
Strateegia lõimimine mitme rahastamisallikaga on selle edukaks rakendamiseks väga oluline. Strateegia tõhusa rakendamise ja omavastutuse tagamiseks kõigil tasanditel on oluline kaasata eri allikatest pärit rahastamist, nagu ELi, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning erasektori vahendid. Selliste rahastamisvõimaluste strateegiline koordineerimine eri tasanditel aitab saavutada maksimaalset mõju. Varasemalt on Interregi Alpi piirkonna kosmoseprogrammist saadud märkimisväärset toetust, kuid rahastamisallikate aktiivne mitmekesistamine suurendab veelgi strateegia ulatust ja tõhusust. See lähenemisviis võib vallandada strateegia täieliku potentsiaali ja edendada sisulisi edusamme.
Kuna strateegias kasutatakse piirkondlikku lähenemisviisi, tuleks strateegia rakendamise toetamiseks kaaluda kõiki selge piirkondliku mõõtmega rahastamisvahendeid ning temaatilisi vahendeid, mida saaks kasutada tõhusamalt, kui oleks tagatud nende koordineerimine kogu piirkonnas. Lisaks Interregi Alpi piirkonna kosmoseprogrammile, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, on võimalikud rahastamisallikad järgmised: muud riiklikud ja piirkondlikud programmid, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu. Muud võimalikud rahastamisallikad on veel ELi valdkondlikud programmid, nagu programmid „Erasmus+“ ja „InvestEU“. Rahastamisallikaks võivad olla ka Euroopa Investeerimispanga antavad laenud, omakapital ja tagatised.
Strateegia sidusrühmade peamised partnerid on ELi programmide korraldusasutused. Strateegia elluviijate ja programmihaldurite vaheline rahandusteemaline dialoog on seega äärmiselt oluline nende konkreetsete vajaduste mõistmiseks ja kooskõlastamiseks. Sellega seoses on strateegia rahandusteemalise dialoogi võrgustik aidanud siduda strateegia meetmed olemasolevate rahaliste vahenditega, edendades dialoogi ja parandades teabevahetust rahastamisvõimaluste haldamise eest vastutavate asutuste vahel.
3.LÄBIVAADATUD TEGEVUSKAVA
Tegevuskava läbivaatamise protsessis rõhutati vajadust tegeleda uute või pakilisemate probleemidega ning töötada välja sihipärasem visioon strateegia rakendamiseks ning võtta vastu süstemaatilisem lähenemisviis, et suurendada kõikide osalevate riikide omavastutust ja teadlikkust strateegiast. Samal ajal tunnistati, et strateegia temaatiliste poliitikasammaste ja meetmetega seoses on vaja tagada üldine järjepidevus.
Alpi piirkonda mõjutavad tugevalt kliimamuutused. Temperatuuritõus põhjustab liustike sulamist, suurendades looduslike ohtude, näiteks laviinide ja maalihete esinemist. Need muutused mõjutavad veeringet ning ohustavad elurikkust, majanduslikku stabiilsust ja turvalisust, millel on tagajärjed mitte ainult Alpi piirkonnale, vaid ka allavoolu asuvatele riikidele. Lisaks nõuavad läbimõeldud sekkumisi sellised sotsiaal-majanduslikud probleemid nagu elanikkonna vananemine, noorte väljaränne maapiirkondadest ning erinevused taristus ja ühenduvuses. Digilõhe süvendab asjaomaseid probleeme veelgi, tekitades vajaduse täiustatud tehnoloogilise taristu ja digikirjaoskuse järele, et tagada õiglane areng.
Nendele probleemidele reageerimiseks on läbivaadatud tegevuskavas esitatud terviklikud eesmärgid, et edendada vastupanuvõimet, innovatsiooni, kaasatust ja kestlikku juhtimist kogu piirkonnas.
Alates 2023. aastast on osalevad riigid ja komisjon teinud mitmetasandilisel ja koordineeritud viisil koostööd, et koostada läbivaadatud tegevuskava, milles võetakse arvesse geopoliitilisi ja poliitilisi arenguid, mis on aset leidnud pärast strateegia esmaversiooni koostamist. Läbivaadatud tegevuskavas kajastatakse ka aastate jooksul strateegia rakendamisel saadud kogemusi ning see sisaldab viimase kümne aasta jooksul strateegia juhtimises ja haldamises tehtud muudatusi.
Asjaomase töö tulemusena on käesolevale teatisele lisatud läbivaadatud tegevuskava, mis kajastab täpsemalt piirkonna vajadusi ja võimalusi ning loob tugevama raamistiku, mis võimaldab osalevatel riikidel teha strateegia eesmärkide saavutamise nimel tõhusamat koostööd.
Mis on uut?
Muudetud tegevuskava tugineb varasemale tegevuskava versioonile ning sisaldab kahte peamist muudatust.
a) Missioonipõhine lähenemisviis, mis on suunatud oluliste ja kogu Alpi piirkonda puudutavate probleemide lahendamisele, seades kaugelevaatavad, kuid realistlikud eesmärgid ning tagades strateegia rakendamiseks vajaliku poliitilise juhtimise ja nähtavuse. Missioonid on kavandatud koostoime hõlbustamiseks ning paremate seoste edendamiseks konkreetse piirkonna meetmete ja projektide vahel. Neisse on rohkem kaasatud poliitiline tasand missioonide raportööride määramise näol, kelle puhul on tegemist üldkogu poolt ametisse nimetatavate valitavate poliitikutega. Valdkondadevaheliste eesmärkide poole püüdlemisel võimaldavad missioonid projekte ja algatusi koondada ühe eesmärgi alla, tugevdades poliitilise ja tehnilise tasandi sidusust.
Missioonid põhinevad tegevuskaval ning need valmistatakse ette tihedas koostöös juhatuse ja töörühmadega, kaasates erinevaid sidusrühmi.
b) Strateegia juhtimissüsteemi muudatused. Viimase kümnendi jooksul on strateegia menetlused ja juhtimine märkimisväärselt edasi arenenud ning läbivaadatud tegevuskavas on nüüd esitatud täielik ülevaade olemasolevatest juhtimisstruktuuridest. Need on järgmised.
Töörühmade juhtide nõukogu ja eesistujariikide kolmik. Pärast sidusrühmadega konsulteerimist on strateegia juhtimist aja jooksul tugevdatud ka asjaomaste uute organite loomise teel. Töörühmade juhid vastutavad konkreetsete projektide elluviimise eest ning juhatus hõlbustab koostoimet ja koostööd. Eesistujariikide kolmik tagab järjepidevuse varasemate, praeguste ja tulevaste eesistujariikide tegevuses.
Noortenõukogu. 2021. aastal loodud noortenõukogu on kaasatud kõigil juhtimistasanditel. See aitab kaasa strateegia elluviimisele projektide kaudu ja edendab Alpi piirkonna noorte vahelisi sidemeid.
Tehnilise toe üksus ja sekretariaat. Teine oluline muudatus juhtimises oli 2023. aastal tehnilise toe üksuse ja strateegia sekretariaadi loomine. Seda rahastatakse Interregi Alpi piirkonna kosmoseprogrammist. Sekretariaat toetab nii strateegia otsuseid tegevaid organeid kui ka strateegia rakendajaid, st töörühmi.
4.TEMAATILISED POLIITIKASAMBAD JA STRATEEGIA RAAMES VÕETAVAD MEETMED
Temaatilised poliitikasambad ja eesmärgid
Kuigi Alpi piirkonnas esinevad koostööprobleemid ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud, võimaldab strateegia reageerida pakilisele vajadusele kohaneda mitmesuguste ümberkujundamisprotsessidega, keskendudes selgelt konkreetsetele teemadele ja nende prioriseerimisele. Muudetud tegevuskavas keskendutakse esialgsele kolmele temaatilisele poliitikasambale: majanduskasv ja innovatsioon, liikuvus ja ühenduvus ning keskkond ja energeetika. Iga sammas vastab ühele strateegia eesmärgile. Vastuseks Alpi piirkonna praegustele probleemidele ja uusimatele strateegiadokumentidele sisaldavad asjaomased sambad üheksat meedet.
Iga meede hõlmab kolme kuni seitset teemat, millest töörühmad oma töös lähtuvad. Kuigi meetmed kattuvad tegevuskava varasema versiooni omadega, on nende sõnastust ja rõhuasetust muudetud. Töörühmad edendavad tegutsedes oma ulatusliku võrgustiku kaudu kogu piirkonna osalejate tugevat vastutustunnet, viies koostöö poliitikaeesmärkidega vastavusse.
Majanduskasv ja innovatsioon
Strateegia selle samba eesmärk on tagada Alpi piirkonnas konkurentsivõimeline ja innovaatiline majandus, mis on nii ringluspõhine kui ka kliimaneutraalne. See on oluline inimtegevuse toetamiseks ja kestliku tasakaalu säilitamiseks keskkonnaga.
Asjaomase samba kolm meedet keskenduvad järgmisele:
1.tõhusa teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamine, soodustades teadus- ja innovatsioonitegevust toetava keskkonna loomist, mis edendab majanduskasvu, eelkõige sellistes sektorites nagu mägipõllumajandus, metsandus ja energeetika;
2.strateegiliste sektorite majandusliku potentsiaali suurendamine, tehes kindlaks peamiste sektorite loodava väärtuse ja kasutades seda ära ning muutes teadusuuringud tõhusa tehnosiirde abil käegakatsutavaks kasuks;
3.tööturupoliitika, hariduse ja koolituse asjakohasuse parandamine strateegiliste sektorite jaoks, tagades, et tööturg vastab ettevõtlusvajadustele, rõhutades hariduse ja koolituse tähtsust ning tõhustades piiriülest tööjõu liikuvust ja koostööd, et edendada veelgi majandusarengut.
Liikuvus ja ühenduvus
Selle samba eesmärk on luua ligipääsetavam ja paremini ühendatud Alpi piirkond, edendades kestlikke transpordi- ja liikuvuslahendusi ning kasutades täielikult ära digitaliseerimist ja uusi tehnoloogiaid.
Asjaomase samba kaks meedet keskenduvad järgmisele:
1.reisijate- ja kaubaveo ühendvedude ja koostalitlusvõime edendamine, tegeledes vajadusega tõhusate ja kestlike transpordisüsteemide järele eri tasanditel, et võimaldada nii inimeste kui ka kauba tõhusat vedu;
2.inimeste digitaalne ühendamine ja avalike teenuste kättesaadavuse edendamine, keskendudes digitaalse ühenduvuse edendamisele, et muuta avalikud teenused hõlpsamini kättesaadavaks, suurendades seeläbi sotsiaal-majanduslikku integratsiooni ning sillutades teed piirkondlikule majanduskasvule ja arengule.
Keskkond ja energeetika
Selle samba eesmärk on luua kõrgetasemeline ökoloogiline ühendatus ja keskkonnahoidlik piirkond, mis suudab kliimamuutuste mõjuga kohaneda ja seda leevendada.
Asjaomase samba neli meedet keskenduvad järgmisele:
1.loodus- ja kultuuriressursside väärtuse kaitsmine ja säilitamine, rõhutades hoolikat tasakaalu kaitse ja kestliku kasutuse vahel, pöörates erilist tähelepanu pinnase- ja veevarude kestlikule taastamisele ja majandamisele;
2.ökoloogilise ühendatuse arendamine kogu Alpi piirkonnas, säilitades, parandades ja taastades elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid ning edendades sinist ja rohelist taristut, et luua piirkondade vahel sujuvaid ühendusi;
3.riskijuhtimise parandamine ja kliimamuutuste parem juhtimine keskkonnaseisundi halvenemisest ja kliimamuutustest tulenevate riskide mõistmise ja juhtimise kaudu ning loodusõnnetuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste ohje alase koostöö ergutamine, eelkõige looduspõhiste lahenduste abil;
4.Alpi piirkonna muutmine energiatõhususe ja taastuvenergia eeskujuks, keskendudes energiatõhususele ja taastuvate energiaallikate kasutamisele lähtudes Alpi piirkonna keskkonnatingimustest, mis on oluline kliimamuutuste mõju leevendamiseks.
Kliimamuutused, mis on tingitud veeringe muutustest, sealhulgas liustike sulamisest, ei mõjuta mitte ainult Alpi piirkonda, vaid ka allavoolu asuvaid riike. Piiriüleste jõgede ühine ja hästi koordineeritud majandamine on oluline veevarude ja nende ökosüsteemide integreeritud kaitse, parendamise ja taastamise tagamiseks ning tagab Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse ja veega kindlustatuse. Looduspõhiste lahenduste laialdasem kasutamine võib aidata taastada veeringe ja parandada kliimamuutustega kohanemist, sealhulgas tagada parema kaitse üleujutuste ja veenappuse eest, suurendades seeläbi kogu piirkonna vastupanuvõimet.
Koos edendavad need kolm sammast tasakaalustatud lähenemisviisi, mis mitte üksnes ei soodusta majandusarengut ja paremat ühenduvust, vaid tagab ka keskkonna kaitse, suurendades Alpi piirkonna vastupanuvõimet, et see suudaks üleilmsete probleemidega kohaneda ja samal ajal jõudsalt areneda.
5.STRATEEGIA JUHTIMINE JA RAKENDAMINE
Strateegia juhtimisraamistik hõlmab mitmesuguseid organeid ja vahendeid, millega juhitakse ja suunatakse strateegia meetmeid. Nende üksikasjalik koosseis ja koostoime on kindlaks määratud tegevuskavas ja vastavates töökordades.
Strateegia juhtimise eesmärk on hõlbustada suutlikkuse suurendamist ning see on selgepiiriline ja tulemustele orienteeritud, tõhustades seeläbi Alpi piirkonna koostööd. See tagab riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmade ning majandussektori, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ja üldsuse esindajate, eelkõige noorte aktiivse osalemise. Sellega tagatakse, et strateegia peamistel rakendajatel on nõuetekohased ja selged volitused oma kohustuste täitmiseks. Samuti tagab see kõigil tasanditel selge ja tervikliku teabevahetuse strateegia tulemuste ja lisaväärtuse kohta.
Viimase kümne aasta jooksul on juhtimisraamistik edasi arenenud, kajastades sidusrühmade kindlat pühendumust strateegia rakendamisele. See rõhutab vajadust veelgi parandada meetmete sisest ja meetmete omavahelist koordineerimist ning täiendavalt tugevdada strateegia koordineerimistasandite poliitilist juhtimist.
Organid
Üldkogu. Üldkogu on strateegia kõrgeim poliitilisi otsuseid tegev organ, mis määrab kindlaks strateegilised prioriteedid ja eesmärgid. See koosneb osalevate riikide ja piirkondade kõrgetasemelistest poliitilistest esindajatest ning vaatlejatest, nagu noortenõukogu, Alpi konventsioon ja Interregi Alpi piirkonna kosmoseprogramm. Euroopa Komisjon osaleb vahendaja ja kaasesimehena, tagades kooskõla ELi õigusaktidega, kuid tal puudub hääleõigus. Üldkogu kinnitab tegevuskavad, jälgib rakendamise edenemist ja hõlbustab piirkondadevahelist koostööd.
Eesistujariik. Eesistujariik valitakse igal aastal rotatsiooni korras partnerriikide seast. Tal on oluline roll üldkogu ja juhatuse koosolekute juhatamisel, iga-aastase tööprogrammi väljatöötamisel ja valdkondlike ministrite kohtumiste korraldamisel.
Juhatus. Juhatus vastutab tegevuskava elluviimise eest ning sellesse kuuluvad osalevate piirkondade ja riikide riiklikud koordinaatorid ja esindajad. Euroopa Komisjon kontrollib vahendaja ja kaasesimehena vastavust ELi õigusaktidele ja kooskõla ELi prioriteetidega. Noortenõukogu, Alpi konventsioon ja teised organid jälgivad selle tegevust. Juhatus jälgib töörühmade tegevust, koordineerib üldkogu koosolekuid ja edendab strateegia rakendamise järjepidevust.
Riiklikud koordinaatorid. Riiklikel koordinaatoritel on oluline roll strateegia kavandamise ja rakendamise jälgimisel ja sellele kaasaaitamisel ning sidusrühmade osalemise edendamisel. Nad on juhatuse liikmed ning haldavad riiklikke delegatsioone. Nad on ka riikliku tasandi peamine kontaktpunkt, kes tegeleb strateegia koordineerimisega vastavas riigis. Koordinaatorid nimetab ametisse asjaomase riigi valitsus või institutsioon ning nad esindavad kas riiklikku või piirkondlikku tasandit.
Töörühmad. Töörühmade ülesanne on strateegia igapäevane elluviimine kõigi teemavaldkondade raames. Ekspertidest ja sidusrühmadest koosnevad töörühmad tagavad meetmete igakülgse koordineerimise ja nende lõimimise piirkondadega. Nad töötavad välja projekte ja poliitikat, mis aitavad kaasa strateegia eesmärkide saavutamisele. Töörühmade juhid hõlbustavad teabevahetust ja juhivad rühmade tegevust tuginedes oma vastavatele töökavadele.
Nagu on kirjeldatud 3. punktis, tegutsevad lisaks asjaomastele organitele uued juhtimisstruktuurid: eesistujariikide kolmik, töörühmade juhtide nõukogu, noortenõukogu, tehnilise toe üksus ja strateegia sekretariaat.
Strateegia rakendamine
Strateegia meetmete rakendamisel juhindutakse tegevuskavast, mis toimib kolmel strateegilisel tasandil: temaatilised poliitikasambad ja -eesmärgid, meetmed ning projektid. Tegevuskava on tugiraamistikuks üldkogule, juhatusele ja töörühmadele ning aitab neil välja töötada oma töökavad, mis põhinevad üldkogu heakskiidetud missioonidel.
Töökavad on iga kolme aasta tagant koostatavad programmid, mille eesmärk on muuta tegevuskavas esitatud eesmärgid ja üldkogu heaks kiidetud missioonid konkreetseteks tulemusteks. Nendega tagatakse poliitika sidusus tegevuskava ning töörühmade rakendatavate projektide ja algatuste vahel. Sihipärased ja realistlikud töökavad kajastavad strateegia eesmärke, hõlmates üldkogu ja juhatuse suuniseid. Neid täiendab käesolevas teatises eespool kirjeldatud uus vahend – missioonid.
6.JÄRELDUS
Iga makropiirkondlik strateegia kajastab vastava piirkonna ainulaadset geograafilist, majanduslikku ja poliitilist konteksti ning on kohandatud vastava makropiirkonna konkreetsetele tugevustele ja probleemidele. Valitsustevahelise algatusena ei ole see seotud ühegi eelneva korraga struktuuride rakendamise või projektide elluviimise kohta. Selle asemel kasvab ja kohandub iga strateegia orgaaniliselt vastavalt iga piirkonna tingimustele.
Alates 2015. aastast on Alpi piirkonna strateegia raames välja arendatud keerukas juhtimismudel, mida iseloomustab erinevate ühiskonnasektorite ulatuslik esindatus. Läbivaadatud tegevuskavas esitatud põhjalikult ajakohastatud juhtimissüsteem kajastab uute organite ja juhtimisstruktuuride, nagu eesistujariikide kolmiku, töörühmade juhtide nõukogu, noortenõukogu, tehnilise toe üksuse ja sekretariaadi ülesandeid ja kohustusi. Need viimase kümnendi jooksul tekkinud uued organid on strateegia toimimist märkimisväärselt parandanud.
Alpi piirkonna strateegia koostajad on otsustanud strateegia prioriteetides ja eesmärkides olulisi muudatusi mitte teha. Selle asemel on nad valinud järjepidevuse, kajastades strateegiapartnerite laialdast üksmeelt, et kümme aastat tagasi seatud prioriteedid ja eesmärgid jäävad kehtima ja on Alpi piirkonna jaoks asjakohased. Strateegias on siiski kasutusele võetud uus missioonipõhine lähenemisviis, mille selge eesmärk on tugevdada koostoimet, suurendada poliitilist vastutust ja strateegia üldist nähtavust.
Kokkuvõttes saab strateegia nende uute elementide abil veelgi rohkem toetada ja arendada Alpi piirkonna atraktiivsust, vastupanu- ja konkurentsivõimet ning parandada piirkonnas elavate inimeste elukvaliteeti. Komisjon leiab, et läbivaadatud tegevuskava tagab tulevikku suunatud raamistiku kestliku majanduskasvu, konkurentsivõime, keskkonnakaitse ja tõhustatud koostöö edendamiseks piirkonnas. Läbivaadatud tegevuskava võimaldab Alpi piirkonnal tõhusalt toime tulla tema ees seisvate probleemide ja võimalustega, olles jätkuvalt Euroopa koostöö eeskujuks.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele seoses Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiaga, COM(2015) 366 final, Brüssel, 28. juuli 2015.