EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.7.2025
COM(2025) 428 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Komisjoni 43. aastaaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi dumpingu- ja subsiidiumivastase ning kaitsemeetmetealase tegevuse ning kaubanduse kaitsemeetmete kasutamise kohta kolmandate riikide poolt ELi vastu 2024. aastal
{SWD(2025) 231 final}
Kokkuvõte
Käesolev aruanne on 43. aruanne Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) kaubanduskaitsealase tegevuse kohta. Aruanne hõlmab ELi dumpingu- ja subsiidiumivastaseid ning kaitsemeetmeid, kolmandate riikide kaubanduse kaitsemeetmeid EList imporditud kauba puhul ning ärakuulamise eest vastutava ametniku tegevust 2024. aastal. Sellele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab üksikasjalikumat teavet ja statistikat.
2024. aasta oli ELi kaubanduse kaitsemeetmete seisukohast pöördelise tähtsusega aasta. Komisjon algatas 33 uut uurimist, mis oli rekordarv uusi juhtumeid, mida ei ole nähtud alates 2006. aastast. Arvestades, et tavaliselt algatatakse aastas keskmiselt ligikaudu 12 uut juhtumit, oli aktiivsuse tase 2024. aastal tõepoolest märkimisväärne. Rohkem kui kolmandik uutest algatatud juhtumitest oli seotud keemiasektoriga. Samal ajal domineeris kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas Hiinast pärit akutoitega elektrisõidukite suhtes algatatud väga politiseeritud, majanduslikult oluline ja palju avalikkuse tähelepanu pälvinud subsiidiumivastane uurimine. Selle uurimisega näitas komisjon oma pühendumust ELi ja WTO eeskirjade rangele kohaldamisele. Olulisel kohal olid ka terase kaitsemeetmed, sest ELi terasetööstuse olukorra halvenemise tõttu algatati nende läbivaatamine.
Võttes arvesse kaupade ebaõiglase impordi suurenemist, mis tabas ELi tootjaid, otsustas komisjon 2024. aasta oktoobris registreerida impordi automaatselt kõigis dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes, et anda selge märk sellest, et EL suhtub impordist tuleneva ebaausa konkurentsi vastu võitlemisse tõsiselt. Ametisse astudes kinnitas uus komisjon avalikult oma jätkuvat pühendumust jõulisele võitlusele ebaausa konkurentsi vastu ja ELi tööstuse kaitsmisele.
Aasta lõpuks oli kehtestatud meetmete arv kasvanud kokku 199-le (lõplikud ja ajutised) võrreldes 186 meetmega 2023. aasta lõpus. Nende meetmetega kaitstud töökohtade arv suurenes hüppeliselt, ulatudes peaaegu poolelt miljonilt otseselt töökohalt 2023. aasta lõpus enam kui 625 000 töökohani 2024. aasta detsembriks, kusjuures ainuüksi akutoitega elektrisõidukeid käsitlevate meetmetega kaitstakse rohkem kui 115 000 töökohta.
Meetmete tõhususe tagamine on komisjoni jaoks jätkuvalt esmatähtis, sest see on meetmete tugevuse lahutamatu osa. Imporditasemete ja turusuundumuste jälgimine koostöös tootmisharuga ning meetmetest kõrvalehoidmise vastane tegevus jätkus kogu 2024. aasta jooksul. Aasta jooksul laiendati meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevate uurimiste tulemusel kahte meedet, et kõrvaldada maksudest kõrvalehoidmine ümberlaadimise teel, mis mõlemad hõlmasid rohkem kui ühte teist riiki. Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid laiendati Türgile ja Kasahstanile ning Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes kehtestatud dumpingu- ja subsiidiumivastaseid meetmeid laiendati Taiwanile, Türgile ja Vietnamile. Ilma selliste meetmeteta kahjustataks tõsiselt kehtivaid meetmeid ning ELi tööstust ohustaks taas dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi kahjulik mõju.
2024. aasta tõi kaasa olulisi kohtuotsuseid, sealhulgas Euroopa Kohtu kinnituse Üldkohtu järelduste kohta seoses piiriülese toetusega, näiteks Hiina poolt algatuse „Belt & Road“ raames antud toetuse kohta, mille kohaselt on võimalik omistada kolmanda riigi rahaline toetus päritolu- või ekspordiriigi valitsusele. Olulises kohtuotsuses kinnitati ka komisjoni lähenemisviisi normaalväärtuse arvutamisele, kui on tehtud kindlaks märkimisväärsed moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt. Nendes kohtuotsustes kinnitati taas ELi lähenemisviisi eriti kahjulike ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisel.
Paralleelselt ELi algatatud uurimiste arvu suurenemisega kasvas kolmandate riikide poolt ELi või selle liikmesriikide vastu algatatud juhtumite arv: 2024. aastal algatati 34 juhtumit, 2023. aastal 20 juhtumit. Kuigi EL ei vaidlusta kolmandate riikide õigust kasutada põhjendatud juhtudel kaubanduse kaitsemeetmeid, olid mõned neist juhtumitest, eriti kolm Hiina algatatud juhtumit, kahjuks põhjendamatud ja võetud vastumeetmetena akutoitega elektrisõidukeid käsitlevale ELi õiguspärasele subsiidiumivastasele uurimisele. Kuna kolmandate riikide kaubanduse kaitsemeetmete järelevalve on juba niigi keeruline, tekitavad need põhjendamatud uurimised asjaomastele eksportijatele tarbetuid lisaprobleeme ja kujutavad endast ebaseaduslikke tõkkeid turulepääsule. Siiski kaitses ja toetas komisjon nende probleemidega silmitsi seistes jõuliselt mõjutatud eksportijaid, kasutades sealhulgas WTO vaidluste lahendamise kanaleid seoses Hiina ajutiste dumpinguvastaste meetmetega brändi suhtes ja piimatoodete suhtes algatatud subsiidiumivastase uurimisega.
Kogu 2024. aasta jooksul korraldasid kaubanduse kaitsemeetmete talitused ulatuslikke kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi, sealhulgas spetsiaalseid teabeüritusi akutoitega elektrisõidukite uurimise kohta ning ettekandeid, mille eesmärk oli aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel orienteeruda kaubanduskaitsega seotud keerukates küsimustes. Üldiselt näitas ELi kaubanduse kaitsemeetmete alane tegevus 2024. aastal, et EL on pühendunud õiglasele kaubandusele, läbipaistvusele ning ELi tööstuse ja töökohtade kaitsele.
I
Kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamine 2024. aastal
1.Uurimistegevus
1.1.Üldine ülevaade
2024. aasta lõpus kehtis ELis 192 lõplikku kaubanduse kaitsemeedet, sealhulgas 124 dumpinguvastast meedet, 38 dumpinguvastast meedet, mida pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevaid uurimisi pikendati, 22 subsiidiumivastast meedet, seitse subsiidiumivastast meedet, mida pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevaid uurimisi pikendati, ja üks kaitsemeede. Kehtestatud oli ka seitse ajutist dumpinguvastast meedet, seega kehtis 2024. aasta lõpus kokku 199 meedet. Nende meetmetega kaitstakse rohkem kui 625 000 otsest töökohta ELis.
2024. aastal tegeles komisjon 33 uue uurimise ja 31 läbivaatamisega ning 39 uurimisega, mis olid aasta alguses pooleli. Komisjon viis aasta jooksul lõpule 8 uut uurimist ja 34 läbivaatamist.
Käesolevale aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud üksikasjalikumat teavet ja statistikat ning mis hõlmab alljärgnevate punktidega seotud lisasid.
1.2.Dumpingu- ja subsiidiumivastased uurimised (vt lisad A–I)
2024. aastal algatas komisjon 33 uut uurimist (29 dumpinguvastast, 3 subsiidiumivastast ja 1 kaitsemeetmeid käsitlev uurimine). See on rekordarv uurimisi alates 2006. aastast ja oluliselt rohkem, kui 2023. aastal algatatud 12 uut uurimist. Üle kolmandiku uutest juhtumitest (12) oli seotud keemiasektori toodetega, mis kõik olid pärit Hiinast. See tähendas uute juhtumite arvu kahekordistumist selles sektoris võrreldes 2023. aastaga ja märkimisväärset kontrasti eelmiste aastatega, mil 2022. aastal ei olnud ühtegi uut keemiatoodetega seotud juhtumit ja vahemikus 2018–2021 oli igal aastal ainult üks. Selle suundumuse põhjuseks võib olla asjaomase sektori järsk liigse tootmisvõimsuse suurenemine Hiinas koos pandeemiapiirangute ja logistiliste takistuste kõrvaldamisega (konteinerikriis), mis võisid põhjustada ebaõiglase ekspordi tulva Hiinast ELi.
Komisjon algatas 2024. aastal 30 läbivaatamist, mis oli veidi vähem kui 31 2023. aastal. Enamik (21) neist olid aegumise läbivaatamised, neli olid vahepealsed läbivaatamised, kolm meetmetest kõrvalehoidmise uurimised ja kaks kaitsemeetmete läbivaatamised. Aegumise läbivaatamiste arvu suurenemine on seotud meetmete viieaastase kehtivusega.
Kokku algatati 63 uut ja läbivaatamisega seotud uurimist, mida on märkimisväärselt rohkem kui 2023. aastal algatatud 43 uurimist.
Komisjon kehtestas kümme ajutist meedet (üheksa dumpinguvastast ja üks subsiidiumivastane meede) ning viis lõpule seitse dumpinguvastast uurimist, kehtestades lõplikud meetmed. Komisjon lõpetas ühe subsiidiumivastase uurimise (alküülfosfaatestrid) meetmeid kehtestamata, kuna kaebus võeti tagasi. Ta jätkas siiski sama toote suhtes dumpinguvastast uurimist, mille tulemusel kehtestati 2024. aasta septembris lõplikud meetmed.
2024. aastal viidi lõpule 11 aegumise läbivaatamist, mille tulemusena tollimaks kinnitati. Kaks dumpinguvastast meedet aegusid automaatselt, kuna nende viieaastane kohaldamisperiood lõppes.
1.3.Kaitsemeetmeid käsitlevad uurimised
2024. aastal algatati kaks kaitsemeetmeteid käsitlevat uurimist. Üks neist oli terase kaitsemeetmete toimimise läbivaatamine ning teine oli uus uurimine mangaani- ja ränipõhiste legeerelementide impordi suhtes. 2024. aastal vaadati läbi ka Kambodžast ja Myanmarist/Birmast pärit indica riisi suhtes kohaldatavad kahepoolsed kaitsemeetmed.
Teatavate terasetoodete suhtes kohaldatava kaitsemeetme toimimise läbivaatamine
ELi terase kaitsemeede kehtestati 2018. aasta juulis ja lõplikud meetmed kehtestati 2019. aasta jaanuaris. Seejärel viis komisjon läbi mitu läbivaatamist. Komisjon viis viimase läbivaatamise lõpule 2024. aasta juulis, mille tulemusena pikendati meedet selle maksimaalse kestuseni kaheksa aastat, st kuni 2026. aasta juulini.
2024. aasta novembris sai komisjon mitmelt liikmesriigilt taotluse algatada terase kaitsemeetme läbivaatamine. Esitatud teave näitas, et ELi terasetööstuse olukord on pärast eelmist läbivaatamist halvenenud. Väheneva nõudluse tingimustes püsis impordi turuosa stabiilsena või suurenes. Lisaks sellele avaldas import märkimisväärset hinnasurvet. Läbivaatamisega seotud uurimine, mis algatati 17. detsembril 2024, näitas, et kvootide haldamise kohandamine oli õigustatud, et tagada meetme tõhusus praegustes turutingimustes. Läbivaatamine viidi lõpule 2025. aasta märtsi lõpuks ja muudatused jõustusid 1. aprillil 2025.
Uus mangaani- ja ränipõhiste legeerelementide impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetmeid käsitlev uurimine
13. detsembril 2024 sai komisjon mitmelt liikmesriigilt taotluse algatada kaitsemeetmeid käsitlev uurimine teatavate räni- ja mangaanipõhiste legeerelementide impordi suhtes. Taotluses esitati piisavalt tõendeid selle kohta, et toodete impordi suundumus ja tingimused, mille alusel neid imporditakse, näivad nõudvat kaitsemeetmete võtmist. Selle põhjal algatas komisjon 19. detsembril 2024 kaitsemeetmeid käsitleva uurimise. Uurimine tuleks üldjuhul lõpule viia üheksa kuu jooksul, st 2025. aasta septembri lõpuks, kuid seda võib pikendada 2025. aasta novembrini.
Üldiste tariifsete soodustuste kava alusel kehtestatud kaitsemeede indica riisi suhtes
Üldiste tariifsete soodustuste kava raames 2019. aastal Kambodžast ja Myanmarist/Birmast pärineva indica riisi impordi suhtes kehtestatud kahepoolsed kaitsemeetmed aegusid 2022. aasta jaanuaris. Üldkohtu otsuse rakendamiseks algatatud läbivaatamine viidi lõpule 2024. aasta märtsis, kui komisjon kehtestas Kambodžast ja Myanmarist/Birmast pärit indica riisi impordi suhtes uuesti kaitsemeetmed meetmete kohaldamise perioodiks, st 18. jaanuarist 2019 kuni 18. jaanuarini 2022.
1.4.Uurimiste käigus tehtav kontroll
Komisjon tagab, et kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevates uurimistes kasutatav teave on täpne ja täielik, et tagada õiguslikult usaldusväärsed otsused ja meetmete asjakohane rakendamine.
2024. aastal kontrollis komisjon 346 äriühingu andmeid (148 äriühingut ELis ja 191 kolmandates riikides). Peaaegu kõik need kontrollid toimusid äriühingutes kohapeal. Ainult seitsme äriühingu andmeid kontrolliti kaugmeetodil ehk protsessiga, mis võeti kasutusele 2020. aastal, et võimaldada kontrolle COVID-19 seotud reisipiirangute ajal, kuid mida tavaliselt enam ei kasutata.
2.Kaubanduse kaitsemeetmete jõuline ja tõhus kohaldamine ja täitmise tagamine
2.1.Pühendumine kaubanduse kaitsemeetmete jõulisele kasutamisele
Seoses komisjoni uue koosseisu ametisse astumisega 2024. aastal võeti taas kohustus kaitsta jõuliselt ELi tööstust ebaõiglasest impordist tuleneva ebaausa konkurentsi eest. President von der Leyeni missioonikirjas toonasele kaubandus- ja majandusjulgeoleku voliniku kandidaadile kinnitas ta taas ELi pühendumust vabale ja õiglasele kaubandusele, võttes samal ajal jõulisema hoiaku ebaausa konkurentsi vastu.
Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel käsitles volinik Šefčovič omakorda ELi ettevõtjate kaitsmist ebaausate tavade eest ja kohustus tagama võrdsed tingimused. Ta kinnitas, et kuigi EL võitleb jätkuvalt vaba ja õiglase kaubanduse eest, kasutab ta õiguslikult usaldusväärsel viisil jõuliselt tõhusat kaubanduse kaitsemeetmete süsteemi, tegutsedes kindlalt ja jõuliselt ebaõiglase impordi vastu.
2.2.Impordi registreerimine
2024. aasta oktoobris alustas komisjon kõigis käimasolevates dumpingu- ja subsiidiumivastastes uurimistes impordi automaatset registreerimist, et tugevdada kaubanduse kaitsemeetmeid, võitlemaks ebaausa konkurentsi, sealhulgas liigse tootmisvõimsuse mõjuga. Kuni selle ajani registreeriti import alles tootmisharu põhjendatud taotluse alusel. Impordi registreerimise eesmärk on võimaldada tollimaksude tagasiulatuvat sissenõudmist, kui see on põhjendatud ja kui on täidetud konkreetsed õiguslikud tingimused. Selline praktika muutus ei tähenda, et meetmete tagasiulatuv kohaldamine oleks automaatne. See otsus tehakse alles iga uurimise lõppetapis.
Üleminek impordi automaatsele registreerimisele ei aita mitte ainult lihtsustada menetlusi, vaid leevendab ka tootmisharu koormust, kaotades vajaduse koostada taotlusi. Samal ajal annab see komisjonile selget ja täpset teavet uuritava toote impordi päritolu ja koguste ning laiemate turusuundumuste kohta. Registreerimist teostavad liikmesriikide tolliasutused, nagu on ette nähtud eraldi rakendusmäärustega.
2.3.Meetmete järelevalve, seire ja täitmise tagamine (vt lisad J, K, M ja Q)
Kui ettevõtjad hoiavad kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvale, väheneb süsteemi tugevus. Seetõttu on meetmete soovitud mõju tagamiseks äärmiselt oluline jälgida importi pärast meetmete kehtestamist.
Kui tootmisharu leiab või esitab tõendeid kõrvalehoidmise kohta, võtab komisjon viivitamata meetmeid selle probleemi lahendamiseks. Kõrvalehoidmisena käsitatakse kolmandate riikide ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millele ei ole muud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Komisjon on täheldanud mitmesuguseid kõrvalehoidmise tavasid, kuigi kaupade ümberlaadimine läbi kolmandate riikide näib endiselt kõige levinum. Keerukamad tavad on seotud koosteprotsessidega, mis nõuavad teataval tasemel tööstustegevust, millega võidakse muuta toote laadi, suurendades samas lõpptoote väärtust vaid väga vähesel määral. Need edasitöödeldud kaubad imporditakse seejärel ELi, tavaliselt kombineeritud nomenklatuuri (CN) muu rubriigi all, vältides seega kehtiva tollimaksu tasumist.
Kui komisjonil on piisavalt tõendeid meetmetest kõrvalehoidmise kohta, algatab ta meetmetest kõrvalehoidmise uurimise. 2024. aastal algatas komisjon kaks meetmetest kõrvalehoidmise uurimist:
• dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes, millest hoiti väidetavalt kõrvale Malaisia kaudu, ja
• dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ELis väidetavalt toimuva kõrvalehoidmise tõttu.
Komisjon viis aruandeaasta jooksul lõpule kolm meetmetest kõrvalehoidmise uurimist. Komisjon laiendas Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid Türgile ja Kasahstanile ning laiendas Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes kehtestatud dumpingu- ja subsiidiumivastaseid meetmeid Taiwanile, Türgile ja Vietnamile. Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et kaupu laaditi ümber kolmandate riikide kaudu ning et meetmetest hoiti kõrvale uuritud kolmandates riikides toimuva vähe lisandväärtust andva täiendava töötlemise kaudu.
Roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali importi käsitlevas uurimises nõutakse meetmetest kõrvalehoidmise tõsidust arvesse võttes laiendatud meetmetest vabastatud eksportivatelt tootjatelt lisaks kohustuslikule faktuurarvele ja tehasesertifikaadile ka deklaratsiooni selle kohta, kas riik, kus roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali tootmiseks kasutatav roostevaba teras algselt sulatati ja valati, oli riik, mille suhtes kohaldati esialgseid meetmeid, st Indoneesia.
2024. aastal jätkati turusuundumuste jälgimiseks koostööd kaubanduse kaitsemeetmete talituste, muude komisjoni talituste (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat), asjaomaste ELi asutuste (OLAF) ja täitmise tagamisega tegelevate riiklike asutuste (liikmesriikide tolliasutused) vahel ning korrapärast teabevahetust liidu tootmisharuga.
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadiga vahetatakse korrapäraselt teavet selliste kaupade klassifitseerimise kohta, mille suhtes kohaldatakse kaubanduse kaitsemeetmeid. Lisaks sellele lisab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat niipea, kui asjaomased õigusaktid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad meetmed viivitamata Euroopa Liidu integreeritud tariifistikku (TARIC). See tagab kaubanduse kaitsemeetmete ühetaolise kohaldamise, kuna TARICi andmed edastatakse iga päev automaatselt liikmesriikide impordisüsteemidele.
Kui komisjon saab liidu tootmisharult kas juhtumipõhiselt või ametlike kaebuste raames teavet eeskirjade eiramise kohta, teavitab ta sellest OLAFit. Samuti suhtleb komisjon nendes küsimustes korrapäraselt liikmesriikide tolliasutustega, näiteks avaldades ELi tollivaldkonna ühises riskijuhtimissüsteemis spetsiaalsed riskihoiatused. Võttes aga arvesse, et OLAFi või liikmesriikide õiguskaitseasutuste uurimised seoses eespool nimetatud tavadega on konfidentsiaalsed, ei saa täiendavat teavet anda. OLAF avaldab iga-aastase aruande, milles tutvustab oma eelmise aasta tegevust, samuti oma uurimistulemuste statistikat ja juhtumite näiteid.
2024. aastal täitis komisjon spetsiaalseid järelevalveülesandeid 15 uurimise raames, mis kõik olid seotud dumpinguvastaste meetmetega, 12 seoses Hiinast, 2 Indiast ja 1 Egiptusest pärit impordiga. 2024. aastal jätkati terase ja alumiiniumi impordi järelkontrolli süsteemi kasutamist ning asjaomased andmed avaldati igakuiselt komisjoni veebisaidi kaubanduse jaotises.
Kohustuste täitmise järelevalve on samuti osa täitmise tagamise tegevusest, arvestades, et kohustused võimaldavad dumpingu- või subsiidiumivastaste meetmete peatamist. Komisjon nõustub selliste kohustustega, kui ta on veendunud, et need suudavad tõhusalt kõrvaldada dumpingu või subsideerimise kahjuliku mõju, ning kontrollib korrapäraselt, kas eksportijad täidavad kohustusi.
2024. aasta alguses kehtis 11 kohustust seoses kahe menetlusega, mis käsitlesid Argentinast pärit biodiislikütust ja Hiinast pärit sidrunhapet. Biodiislikütusega seotud kohustuste osas näitas järelevalve, et eksportivad tootjad järgisid neid täielikult. Seoses sidrunhappega leidis komisjon siiski, et Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (CCCMC) rikkus teatavaid Hiinast pärit sidrunhappega seotud kohustuste tingimusi, ning tühistas selle tulemusena 2024. aasta märtsis kolme äriühingu hinnakohustuste heakskiidu.
2024. aastal lõpetatud dumpinguvastastes uurimistes hinnakohustuse pakkumisi ei tehtud. Hiinast pärit akutoitega elektrisõidukeid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises pakkusid mitu eksportivat tootjat hinnakohustusi, mis leiti olevat ebapiisavad Hiina ekspordi kahjustava subsideerimise korvamiseks. Sellegipoolest oli komisjon valmis jätkama tööd, et jõuda kokkuleppele WTO nõuetele vastavate ja tõhusate hinnakohustuste osas. See keeruline protsess jätkus 2024. aasta lõpuni.
2.4.Kohtulik kontroll ELi kohtutes (lisa S)
2024. aastal tegid Üldkohus ja Euroopa Kohus kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevate juhtumite puhul 25 otsust ja määrust. Nagu ka eelmisel aastal, tegi Üldkohus 14 otsust ning Euroopa Kohus tegi otsuse kümne apellatsioonkaebuse ja ühe eelotsusetaotluse kohta. Võrreldes eelmise aastaga algatati 2024. aastal seoses kaubanduse kaitsemeetmetega vähem uusi kohtumenetlusi (kokku kümme menetlust) (2023. aastal kokku 18). Kümnest uuest kohtuasjast esitati Üldkohtule kuus tühistamishagi ning Euroopa Kohtule kolm apellatsioonkaebust ja üks eelotsusetaotlus.
Komisjonile jäi õigus kõikides kohtuasjades peale ühe (kohtuasi T-762/20: Sinopec Chongqing SVW Chemical jt vs. komisjon), mille komisjon seejärel edasi kaebas ja mis on praegu menetluses.
Eelmise aasta kohtupraktika kinnitab komisjoni kaalutlusõigust normaalväärtuse kindlaksmääramisel, kui on tehtud kindlaks märkimisväärsed moonutused vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikele 6a. Üldkohus kiitis heaks komisjoni meetmetest kõrvalehoidmise vastase tava, eelkõige toetades lähenemisviisi, mille kohaselt kokkupanemine hõlmab valmistamistoiminguid, ning kinnitades dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 analoogia alusel kohaldamist kolmandates riikides toimuva kokkupaneku teel tasakaalustavatest tollimaksudest kõrvalehoidmise suhtes (edasi kaevatud). Mitmes kohtuotsuses kinnitas Euroopa Kohus komisjoni järeldusi kaubanduse kaitsemeetmete oluliste aspektide kohta, sealhulgas:
-et kolmanda riigi rahaline toetus on võimalik omistada subsideeritud kaupade päritolu- või ekspordiriigi valitsusele,
-et komisjoni praktika, mille kohaselt kohandatakse alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel kulusid, mis ei vasta turutingimustele, on õiguspärane, ja
-alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaldamine seoses väiksema tollimaksu reegli muutmisega toorainemoonutuste korral kogu dumpingu summale.
3.Kaubanduse kaitsemeetmetes sisalduvad sotsiaalsed ja keskkonnanõuded
ELi pühendumus kõrgetele sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele kajastus kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevates õigusaktides 2017. ja 2018. aastal tehtud muudatustes.
Spetsiaalse dumpingu arvutamise metoodika kasutuselevõtmine 2017. aastal juhtudeks, kus riigi sekkumine moonutab märkimisväärselt turgu, tähendas, et moonutamata normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tuleb valida sobiv võrdlusriik. Kui valida saab rohkem kui ühe riigi vahel, võib komisjon sellise riigi valimisel arvesse võtta sotsiaal- ja keskkonnakaitse taseme erinevusi.
2024. aastal kasutas komisjon oluliste moonutuste metoodikat neljas dumpinguvastases uurimises, mille käigus kehtestati lõplikud meetmed. Kõigil juhtudel oli aga ainult üks sobiv võrdlusriik, kellel olid asjakohased kättesaadavad andmed, mistõttu sotsiaalsete ja keskkonnanõuete küsimust valikuprotsessis ei käsitletud.
2018. aastal toimunud kaubanduse kaitsemeetmete ajakohastamisega kinnitati veelgi ELi pühendumust sotsiaalsetele ja keskkonnanõuetele. Sellest ajast alates võtab komisjon kahjumarginaali arvutamisel arvesse sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustustega seotud kulusid. Nüüd võib kulud, mis tulenevad mitmepoolsete keskkonnalepingute ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide järgimisest mis tahes meetmete kehtivuse ajal, lisada ELi tööstusharu tootmiskulude hulka. Need võivad hõlmata täiendavaid tulevasi kulusid, mis on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi järgimisega, mis on ELi poliitika nurgakivi mitmepoolsete keskkonnalepingute järgimisel. Need kulud kajastusid kahes 2024. aastal lõpetatud dumpinguvastases juhtumis, mis käsitlesid elektrolüütiliste mangaandioksiidide ja alküülfosfaatestrite importi ning mis mõlemad olid seotud Hiinaga. Nende kulude lisamine suurendas mittekahjustavaid hindu ja seega kahjumarginaale. See mõjutab meetmete lõplikku taset siiski ainult juhul, kui kehtestatud tollimaksud põhinevad kahjumarginaalidel ja 2024. aastal põhinesid tollimaksud kahjumarginaalil ainult elektrolüütiliste mangaandioksiidide juhtumi puhul. Alküülfosfaatestrite juhtumi puhul põhinesid kehtestatud meetmed dumpingumarginaalidel.
Hinnakohustuse pakkumiste läbivaatamisel võib arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnanõudeid. 2024. aastal ei saanud komisjon aga dumpinguvastaste juhtumite puhul ühtegi hinnakohustuse pakkumist ja akutoitega elektrisõidukite juhtumi puhul lükati hinnakohustuse pakkumised tagasi muudel põhjustel, mistõttu sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi selles kontekstis ei käsitletud.
4.Ärakuulamise eest vastutava ametniku tegevus
Ärakuulamise eest vastutaval ametnikul on oluline roll tagada, et huvitatud isikud, keda rahvusvahelist kaubandust käsitlevate ELi õigusaktide kohased menetlused ja meetmed mõjutavad, saavad kasutada oma menetlusõigusi, näiteks õigust olla ära kuulatud. 2024. aastal sai ärakuulamise eest vastutav ametnik 12 sekkumistaotlust, mis kõik puudutasid kaubanduse kaitsemeetmete menetlusi.
Taotlusi esitasid erinevad isikud, sealhulgas kasutajad (2), eksportivad tootjad (4), liidu tootmisharu esindajad (2), kolmanda riigi valitsus (1) ja importijad (3). Üks juhtum tõi kaasa kolm sekkumistaotlust kahelt importijalt ja ühelt eksportivalt tootjalt, mille tulemusel toimus kolm ärakuulamist. Kahe teise menetluse puhul esitati kummaski kaks taotlust.
Taotluse esitanud isikute peamised mured puudutasid täiendavat avalikustamist või vastuväiteid faktide ja järelduste kohta (5 taotlust) ning vastuväiteid parimate kättesaadavate faktide kasutamise kohta (5 taotlust). Mõnel juhul sai ärakuulamise eest vastutav ametnik taotlused, mis olid pigem suunatud uurimise eest vastutavatele talitustele ja mis edastati seejärel viivitamata asjaomastele töörühmadele. 2024. aastal ärakuulamise eest vastutav ametnik tähtaegu ei pikendanud.
2024. aastal korraldas ärakuulamise eest vastutav ametnik kolm ärakuulamist, mis kõik olid seotud sama menetlusega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik järgis väljakujunenud tava, mille kohaselt julgustati isikuid edastama oma mured enne ärakuulamise taotlemist uurimise eest vastutavatele komisjoni talitustele. See lähenemisviis võimaldas enamikul osalistel lahendada oma probleemid otse uurimisrühmadega, kusjuures ärakuulamise eest vastutav ametnik jälgis protsessi tähelepanelikult ja oli kättesaadav edasiste küsimuste lahendamiseks.
Lõppkokkuvõttes leidis ärakuulamise eest vastutav ametnik, et iga juhtumi puhul järgiti kõigi isikute menetlusõigusi.
5.Tegelemine ELi vastu suunatud kaubanduse kaitsemeetmetega
2024. aastal kajastus ELi algatatud uute uurimiste arvu märkimisväärses suurenemises kolmandate riikide ametiasutuste korraldatud uurimiste arvu suurenemine. Nende juhtumite jälgimine on väga oluline tagamaks, et põhjendamatud kaubanduse kaitsemeetmed ei takistaks ELi tööstustoodete eksporti.
Kolmandate riikide algatatud ELi-vastaste juhtumite jälgimise olulisus tõusis teravalt esile 2024. aastal, kui ELi eksportijate suhtes algatati kahtlastel õiguslikel alustel mitu uurimist. Lisaks sellele olid kolm Hiina algatatud juhtumit selgelt võetud vastumeetmena akutoitega elektrisõidukeid käsitlevale ELi subsiidiumivastasele uurimisele.
Asjaomased konkreetsed juhtumid olid Hiina poolt brändi ja sealiha suhtes algatatud dumpinguvastased uurimised ning piimatoodete suhtes algatatud subsiidiumivastane uurimine. Komisjon leiab, et kõigi kolme uurimise puhul puudusid piisavad tõendid meetmete algatamiseks ja kehtestamiseks ning sekkus aktiivselt kõigisse kolme uurimisse tihedas koostöös asjaomase tootmisharuga. Meetmete väärkasutamine kättemaksumeetmena on vastuvõetamatu ja komisjon kaitseb kindlalt asjaomaste ELi tootjate huve kõigi kättesaadavate kanalite kaudu, sealhulgas WTOs. Sellega seoses vaidlustas komisjon WTOs piimatoodete suhtes algatatud uurimise ning brändi suhtes algatatud uurimise ja ajutiste meetmete kehtestamise.
Muudel juhtudel, kui komisjon sekkus, olid mõned tulemused ELi eksportijate jaoks soodsamad, kui need oleksid olnud ilma sekkumata. Komisjoni 2024. aasta tegevust on kirjeldatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis, mõned näited aga on esitatud alljärgnevalt.
·2024. aasta jaanuaris lõpetas USA dumpinguvastase uurimise Madalmaadest pärit tinatatud toodete impordi suhtes pärast seda, kui kaubandusministeerium oli tuvastanud dumpingu puudumise. 2024. aasta veebruaris lõpetati Saksamaalt pärit sama toote importi käsitlev uurimine, kuna USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon ei tuvastanud kahju. Komisjon toetas asjaomaseid eksportijaid väga aktiivselt alates uurimise algusest 2023. aasta veebruaris. Majanduslikult olid need juhtumid väga olulised, kuna nende ekspordiväärtus oli ligikaudu 1 miljard eurot, mis on suurem kui ühegi muu kaubanduskaitset käsitleva juhtumi puhul, mille USA on algatanud ELi või selle liikmesriikide vastu.
·2024. aasta novembris tegi USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon kindlaks, et kodumaine tootmisharu ei saanud Itaaliast pärit survepressitud alumiiniumi impordi tõttu kahju ning uurimine lõpetati meetmeid võtmata. Uurimine algatati 2023. aasta oktoobris ja komisjon toetas asjaomaseid eksportijaid aktiivselt kogu uurimise vältel. Käesoleval juhul oli majanduslik huvi 104 miljonit eurot.
·2024. aasta juulis kehtestas USA Portugalist pärit paberist ostukottide impordi suhtes 6,14 % suurused dumpinguvastased meetmed. Euroopa Komisjon toetas asjaomaseid eksportijaid väga aktiivselt ja kehtestatud tollimaksud olid palju madalamad kui petitsiooni esitajate algselt väidetud kuni 189 % dumpingumarginaalid. Käesoleval juhul oli majanduslik huvi 17 miljonit eurot.
2024. aasta lõpu seisuga kehtis 168 ELi eksporti mõjutavat kaubanduse kaitsemeedet, mis on kaheksa võrra vähem kui 2023. aasta lõpus. Suurima osa meetmetest moodustasid 124 dumpinguvastast meedet, ülejäänud olid 37 kaitsemeedet ja seitse subsiidiumivastast meedet. 2023. aasta dumpinguvastaste meetmete arv oli 125, kaitsemeemete arv 44 ja subsiidiumivastaste meetmete arv seitse.
2024. aastal oli ELi ekspordi vastu suunatud kaubanduse kaitsemeetmete kõige sagedasem kasutaja endiselt USA, kelle kehtestatud meetmeid oli jõus 41. Järgnesid Türgi ja Hiina vastavalt 23 ja 18 meetmega. Brasiilia ja Indoneesia on kumbki kehtestanud kümme meedet. Märkimisväärsed kasutajad on ka Kanada ja Madagaskar, kumbki üheksa lõpliku meetmega. Lõuna-Aafrika koos Lõuna-Aafrika tolliliiduga (SACU) on kehtestanud seitse meedet. Ülejäänud sagedased kaitsemeetmete kasutajad on Argentina, Mehhiko ja Maroko, igaühel viis meedet, ning Austraalia ja India, kummalgi neli meedet. Tai on kehtestanud kolm kehtivat meedet ning Korea Vabariik, Uus-Meremaa ja Pakistan igaüks kaks meedet. Lisaks sellele säilitasid Colombia, Egiptus, Ghana, Pärsia lahe koostöönõukogu riigid, Liibanon, Filipiinid, Tuneesia, Ühendkuningriik ja Vietnam igaüks ühe meetme ELi ekspordi suhtes.
2024. aastal algatati ELi ja selle liikmesriikide vastu 34 uut uurimist, mis tähendab märkimisväärset kasvu võrreldes 2023. aastal algatatud 20 uurimisega. 34 uurimisest 17 olid dumpinguvastased, 14 kaitsemeetmeid käsitlevad ja kolm subsiidiumivastased uurimised.
Dumpinguvastastest uurimistest algatasid India, USA ja Hiina vastavalt viis, neli ja kolm. Järgnes Türgi kahe uurimisega ning Austraalia, Kanada ja Ühendkuningriik algatasid igaüks ühe uurimise.
Kõige rohkem kaitsemeetmeid käsitlevaid uurimisi – kolm uut juhtumit – algatas Türgi, kellele järgnesid Indoneesia ja Madagaskar kumbki kahe uurimisega. Ülejäänud kaitsemeetmeid käsitlevaid uurimisi algatanud riigid olid Hiina, India, Jordaania, Maroko, Filipiinid, Lõuna-Aafrika ja USA, igaüks ühe uue uurimisega.
Suurenemist täheldati ka uute meetmete kehtestamise puhul. 2024. aastal kehtestati ELi ekspordi suhtes kokku 17 uut meedet, mis koosnesid üheksast dumpinguvastasest meetmest ja kaheksast kaitsemeetmest. Seda on rohkem kui 2023. aastal, mil kehtestati neli dumpinguvastast ja seitse kaitsemeedet. USA ja Türgi kehtestasid kumbki kolm uut dumpinguvastast meedet, järgnesid Kanada, Hiina ja India igaüks ühe dumpinguvastase meetmega. Madagaskar kehtestas kolm uut kaitsemeedet ja Türgi kaks sellist meedet. Lisaks sellele kehtestasid Ghana, Lõuna-Aafrika ja USA mõlemad aasta jooksul ühe kaitsemeetme.
Kaitsemeetmeid käsitlevate uurimiste arvu kasv on eriti murettekitav, kuna WTO eeskirjade kohaselt kohaldatakse kaitsemeetmeid igasugust päritolu impordi suhtes, mitte ainult selliste päritoluriikide impordi suhtes, kus kaubandustingimused on ebaõiglased. Sellest tulenevalt on kaitsemeetmed kõigist kaubanduse kaitsevahenditest kõige piiravamad ning neid tuleks kasutada üksnes ettenägematutest arengusuundumustest tingitud impordimahu suurenemise korral ja vaid juhul, kui täidetud on teatavad ranged kriteeriumid. Komisjon sekkus kõigisse juhtumitesse, mille puhul oli tuvastatud süsteemseid probleeme ja puudusi.
6.WTOga seotud tegevus
WTO korraldab igal aastal kevadel ja sügisel subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete, dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete komiteede koosolekuid. Dumpinguvastase komitee egiidi all tegutseb WTOs ka kaks töörühma: rakendamise töörühm ja meetmetest kõrvalehoidmise vastane mitteametlik töörühm, kus liikmed vahetavad teavet uurimiste praktiliste aspektide kohta. Korraldatakse ka mitteametlikke kohtumisi kaitsemeetmeid käsitlevate uurimiste sõprade (Friends of Safeguards Investigations) rühma tegevuse raames.
Erinevates komiteedes jälgivad WTO liikmed asjaomaste lepingute rakendamist uurimisasutuste poolt, tõstatavad muret tekitavaid küsimusi ja vahetavad arvamusi kaubanduse kaitsemeetmetega seotud juhtumite kohta. EL on kõigis komiteedes väga aktiivne, juhtides tähelepanu üldistele ja süsteemsetele probleemidele ning konkreetsetele kaubanduse kaitsemeetmetega seotud juhtumitele, mis mõjutavad meie eksportijaid. EL kaitseb jõuliselt ka oma kaubanduse kaitsemeetmeid.
EL osales mõlemal dumpinguvastaste meetmete rakendamise töörühma koosolekul. Liikmed arutasid järgmisi teemasid: uuritava toote määratluse kohandamine, COVID-19 mõju uurimistele ja õppetunnid tulevikuks, konkurentsitingimused kahju analüüsi kontekstis ning olulise kahju ja olulise pidurdamise ohu käsitlemine uurimistes.
Meetmetest kõrvalehoidmise vastase mitteametliku töörühma koosolek toimus 2024. aasta oktoobris, mis oli selle esimene koosolek mõne aasta jooksul, kus osalejad jagasid teavet ja kogemusi selle kohta, kuidas ja milliste vahenditega nad kõrvalehoidmise vastu võitlevad.
Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete erikomitees jätkasid liikmed 2023. aastal esitatud subsiidiumiteadete läbivaatamist. ELi teatis vaadati läbi koos Austraalia küsimustega ELi kalandustoetuste kohta. Kõnealuseid teateid käsitlevast WTO sekretariaadi ajakohastatud teabest nähtub, et subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (ASCM) tulenevate teatamiskohustuste täitmine on endiselt vähene. 2023. aastal teatasid subsiidiumidest vähem kui pooled WTO liikmetest. EL rõhutas jätkuvalt kohustuste täitmise olulisust ja nõudis toetuste suuremat läbipaistvust, kusjuures järgmine teadete esitamise tähtaeg on 2025. aasta juuni.
Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee korralisel koosolekul kaitses EL oma subsiidiumivastaseid uurimisi Hiinast pärit akutoitega elektrisõidukite ja Marokost pärit alumiiniumrataste suhtes. EL omakorda väljendas muret ja tõi esile puudused subsiidiumivastastes uurimistes, mille Austraalia algatas Itaaliast pärit konservtomatite suhtes, Hiina ELi piimatoodete suhtes ja USA Saksamaalt pärit melamiini suhtes.
Dumpinguvastases komitees vastas EL kriitikale, mis esitati seoses tema dumpinguvastase uurimisega Jaapanist pärit kuumvaltsitud lehttoodete ja Indiast pärit kiudoptiliste kaablite suhtes ning Venemaalt pärit toruliitmikele kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamisega. EL väljendas muret seoses Austraalia poolt Itaaliast pärit konservtomatite suhtes algatatud dumpinguvastaste uurimistega ning Hiina algatatud uurimistega EList pärit brändi ja sealihatoodete suhtes. Seoses Hiina algatatud uurimistega rõhutas EL asjaolu, et need põhinesid küsitavatel väidetel ja ebapiisavatel tõenditel ning kujutasid endast kaubanduse kaitsemeetmete ebaõiglast kasutamist, võttes arvesse Hiina tegevuse ja Euroopa Komisjoni akutoitega elektrisõidukeid käsitleva subsiidiumivastase uurimise erinevate vahe-eesmärkide selget ajalist kattumist.
Kaitsemeetmete komitees väljendasid EL ja paljud delegatsioonid muret kaitsemeetmete väärkasutamise pärast kogu maailmas, nende kestuse pärast ning asjaolu pärast, et neid kasutatakse kättemaksurelvana ja sageli WTO eeskirju eirates. Mõnedes arengumaades, kes on suhteliselt uued kaitsemeetme kasutajad, suurenes järsult kaitsemeetmetega seotud juhtumite arv, kuna nad leiavad, et see vahend on lihtsam alternatiiv dumpingu- või subsiidiumivastastele meetmetele. Aruteludes keskenduti ka ELi terasekaitsemeetmetega seotud mureküsimustele, mis pälvisid koosolekutel palju tähelepanu. EL kaitses oma terasekaitsemeetmeid jõuliselt Brasiilia, Hiina, India, Jaapani, Korea, Türgi, Šveitsi ja Venemaa kriitika eest. Enamik neist kordas varasemaid väiteid, et meetmete kohaldamine oleks tulnud lõpetada ja neid ei oleks tohtinud pikendada. India vastuseisu tõttu ei saavutatud konsensust USA ettepaneku suhtes viia mitteametlik kaitsemeetmeid käsitlevate uurimiste sõprade rühm üle komitee alla.
2024. aastal, sealhulgas WTO 13. ministrite konverentsil, jätkusid WTO läbirääkimised lahendamata küsimuste üle, et saavutada laiaulatuslik kokkulepe kalandustoetuste kohta. EL tegi teavitustööd, et julgustada teisi WTO liikmeid nõustuma WTO kalandustoetuste lepinguga, mis sõlmiti 2022. aastal toimunud 12. ministrite konverentsil. Leping jõustub, kui kaks kolmandikku WTO liikmetest on selle heaks kiitnud.
Lisaks sellele jätkasid EL ja teised sarnaselt meelestatud WTO liikmed subsiidiumidega seotud tööd WTO fossiilkütuste toetuste reformi algatuse ning kaubanduse ja keskkonnasäästlikkuse struktureeritud arutelude raames.
Kolmepoolses koostöös USA ja Jaapaniga keskenduti turgu moonutavate poliitikate ja tavade, sealhulgas subsiidiumide küsimuse, mida WTO eeskirjades piisavalt ei käsitleta, valdkondlikule hindamisele. Partnerid jagasid konkreetseid näiteid ja vahetasid teavet võimalike vahendite kohta kindlakstehtud tavadega tegelemiseks.
7.Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)
Euroopa Komisjon pakub igakülgset tuge ja suuniseid, et aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) saada üle oma piiratud ressurssidest kaubanduse kaitsemeetmete mõistmisel ja kasutamisel. Tugi ja suunised on suunatud VKEdele, olenemata sellest, kas tegemist on ELi tootjate, eksportijate või importijatega.
2024. aastal jätkas komisjon oma teavitusprogrammi, et suurendada teadlikkust meetmetest. Selleks et jõuda võimalikult suure publikuni, tutvustas komisjon 2024. aastal olemasolevatele võrgustikele tuginedes kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevat teavet portaalis Access2Markets korraldatud neljal veebiseminaril ja ühel Belgias korraldatud turulepääsu päeval. Lisaks sellele esitasid kaubanduse kaitsemeetmete talitused teavet ühenduse Trade Promotion Europe poolt 2024. aasta mais Brüsselis korraldatud ekspordijuhtimise meistriklassis.
2024. aastal osalesid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) jätkuvalt kaubanduse kaitsemeetmete menetlustes. Mõned aasta jooksul algatatud uued uurimised, sealhulgas dumpinguvastased uurimised, mis käsitlesid selliste toodete importi Hiinast nagu küünlad, lehtpuuvineer, mitmekihilised puidust põrandakatted, peata kruvid ja suhkrumais, hõlmasid ELi tootjatena VKEsid. Lisaks sellele kehtestas komisjon 2024. aasta jaanuaris lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiinast ja Türgist pärit terasest kumerpeaprofiilide impordile, pakkudes kaitset ainsatele ELi tootjatele, kes mõlemad on 130–160 töötajaga VKEd, toetades seega neid väikeettevõtteid.
8.Teabe- ja kommunikatsioonitegevus / kahepoolsed kontaktid
Komisjon on täielikult pühendunud läbipaistvuse ja koostöö parandamisele kaubanduse kaitsemeetmete küsimustes ning sellega seoses korraldasid kaubanduse kaitsemeetmete talitused 2024. aastal mitmesuguseid teabevahetustegevusi ja osalesid neis.
2024. aasta jaanuaris toimus ELi ja Korea kaubanduse kaitsemeetmete alase koostöö töörühma veebikoosolek, kus osalesid eksperdid, et arutada kaubanduse kaitsemeetmete alast koostööd. Komisjon pidas 2024. aasta juunis ka kaubanduse kaitsemeetmeid käsitleva dialoogi Türgi kaubanduse kaitsemeetmete talitusega, mis on platvormiks teabe ja ideede vahetamisele.
2024. aasta oktoobris korraldas komisjoni kaubanduse peadirektoraat kolmandate riikide ametnikele koolitusseminari, kus keskenduti kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatele uurimistele. Hea vastuvõtu pälvinud seminar tõi kokku osalejaid viiest riigist: Madagaskar, Malaisia, Türgi, Filipiinid ja Dominikaani Vabariik. Üritus võimaldas vahetada kolmandate riikide ametiasutustega teavet kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluste ja tavade kohta, edendades koostööd ja teadmiste jagamist.
2024. aasta novembris osales komisjon ka Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi (METI) korraldatud rahvusvahelisel kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste veebiseminaril. Veebiseminar oli sobiv platvorm arvamuste ja teabe vahetamiseks uurimistavade kohta ning sellest võtsid osa ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ametnikud.
Lisaks nendele üritustele suhtles komisjon kogu aasta vältel erinevate sidusrühmade ühendustega, sealhulgas Business Europe'i ja AEGIS Europe’iga, et kuulata ära huvitatud isikute seisukohad. 2024. aasta septembris tegi komisjon ettekande kodanikuühiskonna dialoogi raames, andes ülevaate kaubanduse kaitsemeetmete arengusuundadest.
II
Hiinast pärit akutoitega elektrisõidukeid käsitlev subsiidiumivastane uurimine
2023. aasta oktoobris algatatud ELi subsiidiumivastane uurimine Hiinast pärit akutoitega elektrisõidukite suhtes oli avalikkuses palju kajastamist leidnud ja keeruline juhtum, millele pöörati märkimisväärset tähelepanu nii ELis kui ka väljaspool seda.
Komisjon algatas uurimise omal algatusel, kuna tal oli piisavalt tõendeid subsideeritud impordi kohta, mis ähvardab tekitada majanduslikku kahju ELi akutoitega elektrisõidukite tootjatele. President von der Leyen teatas uurimisest oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus.
Uurimine näitas, et Hiina subsideerib tugevalt kogu akutoitega elektrisõidukite väärtusahelat, andes subsiidiume eelneva etapi sektoritele, nagu kaevandamine ja akude tootmine, samuti järgneva etapi sektoritele, nagu tarbijatele pakutavad allahindlused ja osalised tagasimaksed akutoitega elektrisõidukite ostude eest. Komisjon leidis mitmesuguseid tasakaalustatavaid subsiidiume, sealhulgas traditsioonilisi skeeme, nagu toetused ja maksuvabastused, samuti juhtumipõhiseid skeeme, nagu riiklik subsiidium (elektrisõidukite tootjad saavad iga müüdava elektriauto kohta teatava summa), akude ja nende komponentide pakkumine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest ning roheliste võlakirjade kasutamine (eriomane keskkonnasäästlikule tööstusele ja akutoitega elektrisõidukitele, mille puhul tootjad saavad hankida rahalisi vahendeid soodusmääradega, kuna panku julgustatakse selliseid võlakirju ostma). Uurimise käigus leiti, et need Hiinast pärit subsideeritud akutoitega elektrisõidukid ähvardasid tekitada majanduslikku kahju konkureerivatele ELi elektrisõidukite tootjatele. Enne meetmete kehtestamist hindas komisjon liidu huvide hindamise raames eri sidusrühmade, sealhulgas importijate, kasutajate ja tarbijate huve. Ajutised meetmed kehtestati 2024. aasta juulis ning akutoitega elektrisõidukite importi hakati registreerima alates 2024. aasta märtsist.
Vahepeal pidasid EL ja Hiina läbirääkimisi, et leida vastastikku rahuldav lahendus, uurides hinnakohustuste võtmise võimalust. Vaatamata poliitilisele kohustusele leida lahendus, ei jõutud uurimise lõpuleviimiseks ettenähtud tähtajaks siiski kokkuleppele.
Selle tulemusena kehtestas komisjon 30. oktoobril 2024 jõustunud lõplikud tollimaksud vahemikus 7,8–35,3 %. Nende meetmete eesmärk oli taastada võrdsed tingimused, hoides samal ajal ELi turu Hiinast pärit impordile avatuna.
Arutelud hinnakohustuste üle jätkusid pärast uurimise lõpetamist, kuid seni ei ole mõlemat poolt rahuldavat lahendust leitud.
Küsimuse keerukust ja olulisust arvesse võttes jätkas komisjon kogu uurimise vältel ulatuslikku teabevahetust, et tagada läbipaistvus ja vältida arusaamatusi. Uurimine ja selle tulemused näitavad ELi pühendumust oma kaubanduseeskirjade jõustamisele ja oma tööstusharude kaitsmisele ebaõiglaste subsiidiumide eest, tagades samal ajal turu avatuse Hiinast pärit impordile.
2024. aasta augustis taotles Hiina WTO vaidluste lahendamise konsultatsioone ajutiste meetmete kehtestamise üle, mida asendas 2024. aasta novembris esitatud taotlus pidada WTO konsultatsioone lõplike meetmete kehtestamise üle. Vaekogu moodustati 25. aprillil 2025 (DS630). 2025. aasta alguses esitasid mitu elektrisõidukite tootjat (SAIC Motor Corporation, BYD Auto, Zhejiang Geely Automobile, BMW ja Tesla (Shanghai)) ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (CCCME) hagid subsiidiumivastaste meetmete vaidlustamiseks.