EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.6.2025

COM(2025) 400 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ühise eraldisfondi kohta aastal 2024

{SWD(2025) 100 final}

Sisukord

SISSEJUHATUS    

1. osa: Peamised saavutused 2024. aastal

1.1. Ülevaade

1.2. Osade struktuur

1.3. Tagatise realiseerimise nõuded ja maksenõuded

1.4. Tegelik eraldiste määr

2. osa: Investeerimisstrateegia, portfelli koosseis ja finantstulemus

2.1. Portfelli struktuur ja näitajad

2.2. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju

2.3. Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2024. aastal

KOKKUVÕTE

SISSEJUHATUS

Käesolev on neljas ühist eraldisfondi käsitlev aastaaruanne, 1 milles vaadeldakse ajavahemikku 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024. Selles kirjeldatakse ühise eraldisfondi toimimisega seotud olulisi arenguid 2024. aastal ning esitatakse peamised finants- ja riskiparameetrid ja fondi aasta finantstulemus. Selles esitatakse ka nende meetmete tulemused, mida komisjon on võtnud fondi pikaajalise finantstulemuslikkuse parandamiseks mitmekesise investeerimiskeskkonna loomise kaudu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid) artikli 212 alusel loodud ühisesse eraldisfondi kuuluvad kõik eraldised ELi eelarvest või osalevatelt liikmesriikidelt, et katta Euroopa Liidu rakendatavate sise- 2 ja välistagatistega 3 tagatud tehingutest tuleneva kahjumi risk. Lisaks eelarvelistele tagatistele hoitakse ühises eraldisfondis eraldisi enamiku kolmandatele riikidele antud makromajandusliku finantsabi laenude katteks 4 . Ühises eraldisfondis hoitavad eraldised moodustavad kapitalireservi, millest võetakse vahendeid toetatud tehingute tagatiste realiseerimiseks ja muude väljaminekute katmiseks.

Ühine eraldisfond alustas tegevust 2021. aasta jaanuaris. 2024. aasta lõpus oli selle vara puhasväärtus 23,18 miljardit eurot, mis teeb sellest ülekaalukalt suurima otseselt komisjoni hallatava investeeringuportfelli.

Ühine eraldisfond tuli 2024. aastal edukalt toime turu volatiilsusega, sest sellel oli tasakaalus riskipositsioon mitmes varaklassis. Ühise eraldisfondi üldist tulemuslikkust suurendas veelgi mitmekesistamine omakapitaliinstrumentidega. Portfelli absoluutne tootlus 5 oli 3,57 %. Koos 2023. aasta tulemusega (+5,21 %) on see peaaegu täielikult korvanud kahjumi, mis tekkis 2022. aastal, kui maailmas müüdi poole sajandi suurim kogus võlakirju. Tulemused on taastanud ühise eraldisfondi suutlikkuse katta kahjum eelarveliste tagatiste programmide kehtivusaja jooksul. Praegused kõrged intressimäärad on tulevikuks kindel alus keskpika perioodi tulemuslikkusele, arvestades, et suureneb geopoliitiliste muutustega seotud ebakindlus, mis võib tugevasti mõjutada turutingimusi.

Käesolevas aruandes keskendutakse ühise eraldisfondi varade haldamisega seotud küsimustele. Tingimuslike kohustuste arengut, mis tuleneb eelarvelistest tagatistest ja ELi laenudest, mille tagatisena hoitakse ühise eraldisfondi varasid, käsitletakse finantsmääruse artikli 256 kohases eraldi aruandes.

1. osa: Peamised saavutused 2024. aastal

1.1. Ülevaade

Nagu varasematelgi aastatel, hallati fondi ilma operatiivintsidentideta kooskõlas kehtestatud juhtimisstruktuuriga 6 .

31. detsembri 2024. aasta seisuga oli vara puhasväärtus 7 23,2 miljardit eurot, mis tähendab 4,5 miljardi eurost kasvu võrreldes 2023. aasta lõpuga (kasv 24 % aasta jooksul). 2024. aastal sai ühine eraldisfond ELi eelarvest netomaksetena või osalevatelt liikmesriikidelt ja EFTA riikidelt maksetena 3,6 miljardit eurot. Portfelli väärtuse suurenemise ülejäänud osa (840 miljonit eurot) tuleneb olemasolevate varade turuväärtuse kasvust.

Joonis 1. Ühise eraldisfondi varade puhasväärtuse muutumine (miljardites eurodes)

 

Rohkem teavet finantsaruannete kohta on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

1.2. Osade struktuur

Kuigi ühise eraldisfondi varasid hallatakse ühise investeerimispoliitika kohaselt, hoitakse neid eri osades, mis on seotud konkreetsete eelarveliste tagatiste ja finantsabiprogrammidega või programmi „InvestEU“ liikmesriikide osadega.

Ühise eraldisfondi eraldised on ette nähtud iga eelarvelise tagatise / finantsabiprogrammi kohta (või liikmesriikide puhul, kes maksavad eraldised programmi „InvestEU“ osasse) kooskõlas vastava õigusraamistikuga 8 . Igale eelarvelisele tagatisele eraldatud summad kirjendatakse eraldi osadesse, et oleks võimalik jälgida tagatuse tasemeid võrreldes tagatise kehtestanud õigusliku aluse määratud tasemetega. Kui eraldised langevad allapoole teatavat taset, võib vahendite täiendamist rahastada vastavate programmide rahastamispakettidest.

2024. aastal lisati üks uus programmi „InvestEU“ liikmesriikide osa 9 ja üks Ukraina rahastu tagatise osa 10 .

31. detsembril 2024 koosnes ühine eraldisfond 18 osast, millest 15 olid täielikult toimivad ja sisaldasid rahalisi vahendeid. Ülejäänud osad aktiveeritakse pärast vastavate esimeste sissemaksete laekumist.

Tabel 1. Ühise eraldisfondi osad 31.12.2024 seisuga

Osa	Turuväärtus eurodes 31.12.2024 seisuga
2021. aastal loodud osad
EFSI	8 880 303 795,93
Välistegevuse tagatisfond (GFEA) 11	3 225 691 235,78
EFSD 12	761 545 053,25
Programm „InvestEU“ 13	5 530 142 834,06
2022. aastal loodud osad
EFSD+	2 942 175 754,77
2020. aasta järgne makromajanduslik finantsabi	128 662 217,57
Erakorraline makromajanduslik finantsabi Ukrainale 14	240 575 443,20
2020. aasta järgsed Euratomi laenud	–
Välislaenude andmise volituse alusel antavad muudetud otstarbega laenud Ukrainale	–
InvestEU Rumeenia tagatis	187 974 119,28
InvestEU Tšehhi Vabariigi tagatis	44 099 186,75
InvestEU Soome tagatis	30 657 774,29
InvestEU Kreeka tagatis	252 204 112,19
InvestEU segarahastamistoimingud	667 045 123,03
2023. aastal loodud osad
InvestEU Bulgaaria tagatis	79 674 706,38
InvestEU Malta tagatis	7 939 418,22
2024. aastal loodud osad
Ukraina tagatis	201 878 310,31
InvestEU Hispaania tagatis	–
KOKKU	23 180 569 085,02

Joonis 2. Ühise eraldisfondi osad 31.12.2024 seisuga

1.3. Tagatise realiseerimise nõuded ja maksenõuded

Tagatise realiseerimise ja maksenõuetega seotud likviidsuse juhtimist hõlbustab likviidsuspuhver, nagu on ette nähtud ühise eraldisfondi varahalduse suunistes 15 . Likviidsuspuhver koosneb komisjoni keskkassas hoitavast piiratud rahareservist, mis on vajalik selleks, et katta rakenduspartnerite teadete alusel kolme kuu jooksul eeldatavasti tekkivad maksevajadused.

Puhvris oli 2024. aasta alguses 106 miljonit eurot. Aasta jooksul laekus sinna 385 miljonit eurot, 16 aga 2024. aastal maksti netosummana välja peaaegu 350 miljonit eurot 17 . Arvelduskrediidiga osad korrigeeriti ühise eraldisfondi varadega (summas 61 miljonit eurot). Selle tulemusena oli 2024. aasta lõpus likviidsuspuhvris 202 miljonit eurot.

2024. aasta nõuded ühise eraldisfondi eraldiste kasutamiseks seoses vastavate eelarveliste tagatistega 18 ja muud nõuded ühise eraldisfondi osades hoitavate vahendite kasutamiseks on võetud kokku allpool 19 .

Tabel 2. Ühise eraldisfondi väljaminekud 2024. aastal, üksikasjalik ülevaade

Osa	miljonites eurodes	Väljamineku laad
EFSD	6,14	tagatiste realiseerimine
EFSD+	0,09	tagatiste realiseerimine
Välistegevuse tagatisfond (GFEA)  (Kokku: 49,93 miljonit eurot)	48,85	tagatiste realiseerimine
	1,08	õigusabikulud
EFSI	152,16	tagatiste realiseerimine
InvestEU EL	96,78	tagatiste realiseerimine
InvestEU Rumeenia	10,30	tagatiste realiseerimine
InvestEU Malta	0,53	tagatiste realiseerimine
InvestEU Bulgaaria	4,11	tagatiste realiseerimine
InvestEU Soome	2,74	tagatiste realiseerimine
InvestEU segarahastamine	27,07	tagatiste realiseerimine
Väljaminekud kokku	349,85

Joonis 3. 2024. aasta ühise eraldisfondi väljaminekud (miljonites eurodes)

   

1.4. Tegelik eraldiste määr

Finantsmääruse artiklis 216 on sätestatud, et ühises eraldisfondis eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi katteks ette nähtud eraldiste summa põhineb kõnealuses artiklis määratletud tegelikul eraldiste määral. Tegeliku eraldiste määra puhul võetakse arvesse, et ühisesse eraldisfondi koondatud haldamine – erinevalt eraldiseisvate tagatisfondide haldamisest – võib kaasa tuua hajutamise, kui eri osade nõuded ei ole aja või intensiivsuse osas korrelatsioonis.

Tegelik eraldiste määr on suhe

·ühises eraldisfondis hoitavate nõutavate raha ja raha ekvivalentide koguste (võttes arvesse osadevahelise hajutamise mõju) ning

·iga osa eraldi haldamise korral nõutavate raha ja raha ekvivalentide koguste summa vahel.

Seaduse kohaselt peaks tegelik eraldiste määr jääma vahemikku 95–100 %, kusjuures alla 100 % jääv näitaja peaks osutama teatavale hajutamise mõjule. Kehtestatud metoodikal põhinevate arvutuste 20 tulemusel ning võttes arvesse valitsevat makromajanduslikku ja geopoliitilist ebakindlust (mõned ühise eraldisfondi osad sõltuvad suurel määral olukorra arengust Ukrainas), tegi komisjon ettepaneku, et 2024. aasta tegelikuks eraldiste määraks jääks 100 %, kuna eri osade eraldiste kasutamise nõuete vahel ei ole hajutamist täheldatud. See lähenemisviis leidis kinnitust 2025. aasta vastuvõetud eelarves.

2. osa: Investeerimisstrateegia, portfelli koosseis ja finantstulemus

Ühise eraldisfondi investeerimisstrateegia aluseks olevad üldpõhimõtted ja kaalutlused on sätestatud ühise eraldisfondi varahalduse suunistes ning neid on üksikasjalikumalt kirjeldatud ühise eraldisfondi esimeses aastaaruandes 2021. aasta kohta 21 . Tuginedes fondi varahalduse suunistes sätestatud konservatiivsele lähenemisviisile ja madalale riskitaluvusele, hallatakse ühist eraldisfondi viisil, mis peaks tagama kogu tema investeerimisperioodi jooksul (9 aastat) vähemalt kapitali säilitamise 22 . Seda ettevaatlikku investeerimispoliitikat arvesse võttes piirduvad varad, millesse ühine eraldisfond võib investeerida, väga likviidsete ja kõrge reitinguga fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega. Valdavas osas on ühise eraldisfondi varade investeerimisel piirdutud fikseeritud tulumääraga eurodes ja USA dollarites nomineeritud (valuutariskiturve) investeerimisjärgu väärtpaberitega (võlakirjad) 23 . Varahalduse suuniseid muudeti 2022. aastal, et võimaldada mõningaid piiratud investeeringuid aktsiabörsil kaubeldavate fondide kapitaliväärtpaberitesse, et pakkuda ühisele eraldisfondile täiendavaid hajutamisvõimalusi.

2.1. Portfelli struktuur ja näitajad

Ühisel eraldisfondil on tema varahalduse suuniste kohaselt likviidne hajutatud portfell, investeeringutega peamiselt kõrge reitinguga võlainstrumentidesse, nagu valitsuste, riigiüleste üksuste, riigiasutuste ja äriühingute emiteeritud võlakirjad.

Aasta lõpu seisuga oli ühise eraldisfondi portfell hästi hajutatud erinevatesse kõlblikesse fikseeritud tulumääraga varaklassidesse (sealhulgas mõni väike riskipositsioon börsil kaubeldavate omakapitalifondide, raha või raha ekvivalentide ning riskimaandatud USA dollarites nomineeritud väärtpaberite suhtes). Joonisel 4 on näidatud, et aastate jooksul on suurenenud eraldised riikide / riigiüleste üksuste ja riigiasutuste varadesse ja omakapitaliväärtpaberitesse, millega kaasnevalt on viimase nelja aasta jooksul vähenenud pandikirjade ja äriühingute võlakirjade osakaal. See suundumus kajastab omakapitaliväärtpaberite kasutuselevõttu kõlbliku varaklassina ja erinevate varaklasside suhtelise atraktiivsuse muutumist muutlikes turutingimustes.

Ühise eraldisfondi portfelli krediidikvaliteet oli kõrge (keskmine reiting on A), mis viitab peaaegu olematule makseviivituse tõenäosusele 24 . Üle 40 % portfellist investeeriti AAA väärtpaberitesse, 25 ülejäänu jaotus investeerimisjärgu skaalal.

USA dollarites nomineeritud investeeringud moodustasid 7 % portfelli turuväärtusest, 26 kusjuures valuutariski maandati forvardlepingutega.

Omakapitaliväärtpaberid moodustasid 2024. aasta lõpus 7 % portfelli turuväärtusest 27 . See moodustas 0,6 % aastasest kogutulususest ja aitas kaasa portfelli üldisele positiivsele tootlusele.

2024. aasta detsembri seisuga koosnes ligikaudu 11 % portfellist lühiajalistest likviidsetest varadest, 28 mis pakkusid kasutusvalmis likviidsusallikat juhuks, kui suured väljamaksed ületavad eespool kirjeldatud likviidsuspuhvri suurust 29 .

Joonis 4. Ühise eraldisfondi portfelli jaotus 2024. aasta lõpu seisuga

2.2. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide mõju

Portfelli keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimisjalajälg 30 suurenes 2024. aastal veelgi – ESG-märgisega võlakirjade osakaal oli 16 % 31 (2023. aastal 14,6 %). Ennetav lähenemisviis keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidega arvestavale investeerimisele tähendab ESG-märgisega võlakirjade eelistamist, kui need on kooskõlas riskijuhtimiskriteeriumide ja üldise investeerimisstrateegiaga.

2.3. Ühise eraldisfondi tulemuslikkus 2024. aastal

2024. aastal mõjutasid turu arengut jätkuvalt inflatsioonidünaamika ja keskpankade meetmed (vt tekstikast). Sellisest volatiilsusest hoolimata toetas intressimäärade järkjärguline vähendamine koos tugeva majanduskasvu ja vastupidavate tööturgudega üldiselt finantsturge ning avaldas positiivset mõju ühise eraldisfondi võlakirja- ja omakapitaliosaluse väärtusele. Sellel taustal saavutas ühine eraldisfond +3,57 % aastatulususe, ületades portfelli sihttaset 32 (+3,31 %).

Turumuutused 2024. aastal 2024. aastal olid peamisteks turuteguriteks jätkuvalt inflatsioon ja keskpankade asjaomased meetmed. Kogu 2023. aastat iseloomustanud inflatsiooni stabiilne langus jätkus ka uuel aastal. Inflatsiooni aeglustumine oli tingitud mitmest tegurist, sealhulgas tarneahela parendamine, energiahindade langus ja eluasemeturu jahtumine. Algselt eeldati, et 2024. aastal langevad intressimäärad stabiilselt, kusjuures Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäär pidi eelduste kohaselt langema 4 %-lt aasta alguses 2,25 %-le aasta lõpuks. Need turuootused olid juba vähendanud võlakirjade tootlust ja Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja (Bund) tootlus oli jaanuari alguses aasta madalaimal tasemel (2,02 %). Aasta edenedes osutus inflatsioon oodatust püsivamaks ning langus EKP 2 % sihtmärgi suunas oli algselt eeldatust aeglasem. See suurendas tasapisi tootlust ja Saksamaa Bund jõudis mai lõpuks kõrgeimale tasemele 2,69 %. Pärast seda, kui EKP oli alustanud intressimäärade alandamist esimese 0,25 % kärpega juunis, vähenes tootlus järk-järgult ja Saksamaa Bund lõpetas aasta 2,36 % juures. Selleks ajaks oli EKP langetanud peamist baasintressimäära 3 %-ni, kokku ühe protsendipunkti võrra. Koguinflatsioon vähenes aeglaselt EKP sihtmärgi suunas. Jaanuari 2,8 % tasemelt langes see detsembris 2,4 %-ni, olles septembris lühikest aega langenud isegi 1,8 %-ni. USAs oli koguinflatsioon veelgi püsivam kui Euroopas. Aasta esimene inflatsioonimäär jaanuaris oli 3,1 %, mis langes septembris 2,4 %-ni ja tõusis aasta lõpuks taas 2,9 %-ni. Ka föderaalreservi pank alandas oma baasintressimäära kokku ühe protsendipunkti võrra, seades eesmärgiks 4,25–4,50 %. See algas aga alles septembris, st aasta alguses oodatust hiljem. Majanduskasvu poolest ületas USA Euroopat. Euroopas tasakaalustasid Saksamaa väiksemat majanduskasvu Hispaania head tulemused, kusjuures ELi keskmine kasv oli ligikaudu 1 %. Tööturg oli jätkuvalt väga tugev nii ELis kui ka USAs ning töötuse määr jäi mõlemas piirkonnas rekordiliselt madalale tasemele, mis suurendas tarbimist ja tarbija kindlustunnet. Intressimäära kärped koos inflatsiooni vähenemise ja hea majanduskasvuga laiendasid turu taastumist enamikule varaklassidele. Aktsiaindeksid tõusid kõigi aegade kõrgeimale tasemele. STOXX Europe 600 indeks tõusis 6 %, USA S&P 500 aga 23,3 %.

KOKKUVÕTE

2024. aastal oli ühise eraldisfondi tulusus +3,57 %, ületades sihttaset +3,31 %. Koos 2023. aasta positiivse tulususega +5,21 % on see taastanud enamiku eelarveliste tagatiste eraldiste turuväärtuse. Praegused positiivsed intressimäärad loovad tulevikuks aluse püsivale tulususele keskpikas perspektiivis. Ometi võivad süvenenud geopoliitilised riskid 2025. aastal suurendada turu volatiilsust ühise eraldisfondi peamistes varaklassides (fikseeritud tulumäär, omakapital).

Ühise eraldisfondi strateegiat laiendati 2023. aastal, kui kaasati üleeuroopalised aktsiaindeksid koos fikseeritud tulumääraga investeeringutega. Selline omakapitaliväärtpaberitega mitmekesistamine mõjutas ka 2024. aastal tulemuslikkust positiivselt (omakapital moodustas +0,6 % ühise eraldisfondi kogutootlusest), kuna tulusus suurenes ja samal ajal säilitati tasakaalustatud riskiprofiili.

Kuigi tuleb tunnistada eesootavaid võimalikke probleeme, mis on eelkõige tingitud geopoliitilisest ebakindlusest, on ühine eraldisfond üldiselt jätkuvalt strateegiliselt valmis toime tulema volatiilsusega ning püüdlema pikaajalise stabiilsuse ja majanduskasvu poole kooskõlas oma investeerimiseesmärkidega.

(1) Vastavalt finantsmääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1) artiklile 214 peab komisjon igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühise eraldisfondi kohta. Ühise eraldisfondi varahalduse suunistes (komisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus ühise eraldisfondi varahalduse suuniste kohta (C(2020) 1896 final, ELT C 131, 22.4.2020, lk 3–11) on esitatud selle aruande sisu kohta lisasuunised.

(2)      Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja programm „InvestEU“.

(3)      Välislaenude andmise volitus, Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD) ja Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+).

(4)      Välja arvatud 2023. aastal Ukrainale antud makromajandusliku finantsabi+ laenud.

(5)      Absoluutne tootlus on investeeringu või portfelli tootlus kindla ajavahemiku jooksul, mis ei hõlma võrdlusaluseid ega turuindekseid. See kajastab portfelli ajaliselt kaalutud protsentuaalset kasvu, mõõdetuna nii, et raha sisse- ja väljavoolud ei mõjuta tulemust.

(6)    Juhtimisstruktuuri tutvustati ühise eraldisfondi 2021. aasta aruandes ( EUR-Lex – 52022DC0213 – ET – EUR-Lex (europa.eu) ).

(7)      Ühise eraldisfondi vara puhasväärtus saadakse vastaval arvutamiskuupäeval varade puhasväärtusest kohustiste mahaarvamisega.

(8)      Kooskõlas näiteks finantsmääruse artikli 212 lõigetega 2 ja 4 ning artikli 213 lõigetega 1 ja 4.

(9)      Hispaania jaoks.

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024).

(11)      Välistegevuse tagatisfond, milles hoitakse eraldisi välislaenude andmise volituse, varasemate perioodide (makromajanduslik finantsabi) ja Euratomi programmide jaoks.

(12)

     Euroopa Kestliku Arengu Fond.

(13)    ELi osa.

(14)      Otsuste (EL) 2022/12018 (erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale) ja (EL) 2022/1628 (millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi) alusel.

(15)      Komisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus ühise eraldisfondi varahalduse suuniste kohta (C(2020) 1896 final, ELT C 131, 22.4.2020, lk 3–11).

(16)    385 miljonist eurost on 344 miljonit eurot ühise eraldisfondi tagasiostmised ja 41 miljonit eurot on sisse nõutud summad.

(17)      2023. aastal 351 miljonit eurot.

(18)      Eraldi tagatiste realiseerimise nõudeid kajastatakse finantsmääruse artikli 41 lõike 5 kohases eraldi aruandes.

(19)      On oluline märkida, et makseid võib olla vaja teha 2025. aastal või hiljem ja see võib nõuda 2024. aasta aruande tagantjärele korrigeerimist.

(20)      Komisjoni delegeeritud otsus (EL, Euratom) C(2020)7684, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 ühise eraldisfondi tegeliku eraldiste määra arvutamise üksikasjalike tingimustega (ELT L 42, 5.2.2021, lk 12).

(21)       EUR-Lex - 52022DC0213 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(22)      Varahalduse suuniste artikli 2 lõige 1.

(23)      Ühise eraldisfondi portfelli varasid võib investeerida USA dollarites nomineeritud riskimaandatud väga likviidsetesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud riiklikud ja riigiülesed üksused üksnes hajutamise või teistsuguses intressikõveras riskipositsiooni võtmise eesmärgil.

(24)      0,04 % makseviivituse tõenäosus üheaastase perioodi jooksul.

(25)      2023. aastal üle 36 %.

(26)      2023. aastal 6,6 %.

(27)    2023. aastal 5,5 %.

(28)      2023. aastal 15,2 %.

(29)      Punktis 1.5 kirjeldatud likviidsuspuhvrile lisaks.

(30)    Keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimisjalajälg (ESG) – esmane näitaja portfelli üldise mõju kohta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele.

(31)      Hinnates seda, kas võlakirjad on ühise eraldisfondi jaotuse puhul liigitatud ESG-märgisega võlakirjadeks, tugineb komisjon avaldatud hinnangule asjaomase vara tulu kasutamise kohta, mille on koostanud analüütikud ja andmeesitajad ning mida komisjon kasutab oma varade valitsemise funktsiooni täitmiseks.

(32)    Ühise eraldisfondi varahalduse suuniste (otsus COM(2020) 1896) kohaselt peaks ühise eraldisfondi valitseja „varasid haldama varade strateegilisel jaotusel põhineva investeerimisstrateegia alusel, milles võetakse arvesse investeerimiseesmärke ja riskitaluvust. Investeerimisstrateegiat tuleks arvesse võtta strateegilises võrdlusaluses (edaspidi „võrdlusalus“). Võrdlusalus tuleks kehtestada kooskõlas tööstusharu heade tavadega.“