EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.7.2025
COM(2025) 374 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Looduse arvestusühikute tegevuskava
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.7.2025
COM(2025) 374 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Looduse arvestusühikute tegevuskava
Sissejuhatus
Loodus on meie tugevaim liitlane, kes toetab meie elatusallikaid, tervist ja heaolu. Ta pakub olulisi ökosüsteemiteenuseid, nagu vee säilitamine, mullaviljakuse tagamine ja tolmeldamine. Ta aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning suurendada vastupanuvõimet katastroofidele ja seda sageli väga kulutõhusal viisil. Ettevõtetel aitab ta kindlaks määrata tootmisprotsesse, krediidivõimelisust ja rahastamisvõimalusi. See mõjutab ka riske finantseerimisasutustele, kes annavad neile ettevõtetele laenu, mistõttu finantsjärelevalve tegijad näitavad üles kasvavat huvi loodusega seotud riskide vastu 1 .
Seepärast on loodus konkurentsivõimelise ja vastupidava majanduse oluline alus. Looduse majandamise eestvedajaid, nagu põllumajandustootjad, metsandusettevõtjad, maaomanikud ja maahaldajad, kalurid, mere- ja mageveeökosüsteemide kasutajad, kaitsealade haldajad ja kohalikud kogukonnad, tuleb turu abil asjakohaselt premeerida selle eest, et nad aitavad kaitsta ja parandada strateegilist majandusvara – loodust.
Elurikkuse ja loodusega seotud rahastamisvahendite hulgas on esile kerkimas sertifitseerimine ja looduse arvestusühikud 2 kui üks võimalik viis täiendada avaliku sektori rahastust. Need uuenduslikud ja vabatahtlikud vahendid hõlbustavad investeerimist loodusele kasulikesse tegevustesse ning mängivad olulist lisarolli meie maismaa- ja mereökosüsteemide hea seisundi säilitamisel ja aitavad elurikkuse vähenemise kasvuks pöörata. Lisaks biomajanduse tugevdamisele võivad need vahendid anda ka võimaluse tagada sissetulek inimestele, kes on seotud ökosüsteemide kaitse, taastamise ja kestliku majandamisega, nagu on rõhutatud põllumajanduse ja toidu visioonis 3 , Euroopa veekerksuse strateegias 4 ja Euroopa maailmamerepaktis 5 , tagades samal ajal toiduga kindlustatuse ja metsade mitmeotstarbelisuse.
Käesoleva tegevuskavaga näidatakse kätte suund, kuidas neid eesmärke saavutada. Eesmärk on täiendada loodushoiu rahastamise eri allikaid, näiteks avaliku sektori rahastust, toetades selliste terviklike vahendite – looduse arvestusühikute – väljatöötamist, mis muudavad loodusesse tehtavad investeeringud usaldusväärseks väärtusloome allikaks.
1.Loodushoidliku tegevuse majanduslik ja äriline põhjendatus
1.1.Avaliku sektori investeeringud loodusesse meie ühiskonna ja majanduse heaks
Looduse väärtus ei seisne üksnes looduses endas, vaid see on hädavajalik ka selleks, et tulla toime omavahel seotud kriisidega, nagu kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja saaste. Rohkem kui pool maailma SKPst ja kaks kolmandikku ELi majanduslikust lisaväärtusest sõltuvad loodusest ja selle ökosüsteemiteenustest. 6 Ökosüsteemiteenustest sõltub olulisel määral ligikaudu 72 % euroala ettevõtetest, sealhulgas väljaspool ELi asuvad ettevõtted, eelkõige arenevatel ja tärkavatel turgudel. See kajastab tarneahelate üleilmset olemust ja vastastikust majanduslikku sõltuvust. Praegu peetakse looduse hävimist maismaal ja merel üheks majandusliku kahju ja finantsriskide peamiseks põhjustajaks. 7 Seepärast on looduse taastamisse investeerimine Euroopa konkurentsivõime, vastupanuvõime, jõukuse ja julgeoleku seisukohast ülioluline.
Hoolimata teedrajavast tööst, nagu ELi ökosüsteemi arvepidamise integreeritud süsteem, mille hinnangul kümme ökosüsteemiteenust tõid igal aastal kasu 234 miljardit eurot, 8 on ökosüsteemiteenuste väärtust raske rahasse ümber arvestada ja need teenused ei kajastu piisavalt turuhinnasignaalides. See toob kaasa ökosüsteemi liigkasutuse ja tekitab olukorra, kus looduse taastamisse ja kaitsesse investeeritakse jätkuval liiga vähe.
Selle tulemusena sõltuvad looduse taastamine ja kaitse peamiselt avaliku sektori rahastusest. EL kohustus eraldama 10 % oma eelarvest, et toetada 2026. ja 2027. aastal mitme rahastamiskava ja sekkumise abil elurikkuse kaitse ja taastamisega seotud meetmeid ja investeeringuid, 9 ning kahekordistama elurikkusega seotud välistegevuse rahastamist aastatel 2021–2027 seitsme miljardi euroni. See on kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohase Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikuga, 10 milles kutsutakse üles märkimisväärselt suurendama rahavoogusid kõigist allikatest, kaasates 2030. aastaks vähemalt 200 miljardit USA dollarit aastas, sealhulgas uuendusliku rahastamise kaudu (eesmärk 19).
Kuigi sellised kohustused kujutavad endast olulisi edusamme, ei ole need kaugeltki piisavad. Kunmingi-Montréali üleilmses elurikkuse raamistikus rõhutatakse probleemi ulatust ja hinnatakse üleilmse elurikkuse rahastamise puudujäägiks 700 miljardit USA dollarit aastas, mida ei ole võimalik katta üksnes avaliku sektori rahastusega. ELi tasandil ei piisa ka praegusest avaliku sektori rahastusest – tulgu see siis ELi, riiklikest või kohalikest allikatest –, et rahuldada investeerimisvajadusi, mis on hinnanguliselt 65 miljardit eurot aastas. 11 Pidev ja märkimisväärne avaliku sektori rahastus, sealhulgas ELi ja riiklikud toetused, mille suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju, 12 on jätkuvalt oluline, kuid selleks, et investeeringud oleksid piisavalt mahukad ja kiired, on ülimalt oluline avaliku ja erasektori vahendeid omavahel kombineerida.
1.2.Erarahastuse roll loodushoiu toetamisel
Lisaks avaliku sektori investeeringutele tuleks loodushoidu kaasata rohkem erasektori rahastust, eelkõige seoses loodushoidliku tegevusega 13 (tegevus, mis peatab ja pöörab tagasi looduse hävimise suundumuse, sealhulgas parandades ja säilitades elurikkust). Kui ettevõtted tunnistavad, et loodus on strateegiline vara, võimaldab see leida uusi lähenemisviise riskide juhtimiseks, väärtuse loomiseks ja majandusliku vastupanuvõime suurendamiseks. Elurikkusega seotud kaalutluste lõimimine ärimudelitesse aitab vähendada maine- ja tegevusriske, nagu tolmeldajate arvukuse vähenemine, mis mõjutab saagikust, 14 või maa degradeerumine, mis põhjustab tarneahela katkestusi ökosüsteemi kokkuvarisemise 15 tõttu. Samuti aitab see tooteid paremini üksteisest eristada ja luua uusi tuluvooge. ELi puhul võib näiteks tuua põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtted, kes toetavad põllumajandustootjaid üleminekul taastavale põllumajandusele, 16 või segarahastamise mudelid, millega toetatakse vesiviljelust mere elurikkuse taastamiseks 17 .
Ettevõtted, kes töötavad välja loodushoidlikke strateegiaid, võivad saada kasu investorite suuremast usaldusest, parematest finantstingimustest ja suuremast pikaajalisest vastupanuvõimest. 18 Mõned finantseerimisasutused on samuti hakanud seda väärtust teadvustama ja integreerivad elurikkust üha enam riskihindamistesse, mis kajastub ka kindlustusmaksetes, laenukriteeriumides ja investeerimisotsustes. 19 Näiteks loovad kindlustusandjad looduspõhiseid kindlustustooteid, mis on seotud keskkonnahoidlike investeeringutega, või investeerivad ökosüsteemide taastamise projektidesse, et vähendada üleujutustega seotud kindlustusriski. 20 Sellise väärtuse loomisega ei too ettevõtted kasu mitte ainult sidusrühmadele, sealhulgas töötajatele, klientidele, tarnijatele, kohalikele kogukondadele ja ühiskonnale laiemalt, vaid ka oma aktsionäridele. 21 Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi, 22 jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse 23 ja ELi taksonoomiamääruse 24 kohased avalikustamisraamistikud võivad aidata seda suundumust veelgi tugevdada.
Hoolimata sellest silmnähtavast potentsiaalist ei toimu loodushoidlik üleminek ilma probleemideta. Algkulud, andmelüngad ja raskused elurikkusega seotud tulemuste mõõtmisel võivad aeglustada lühiajalise tulu saamist ning pärssida investeeringuid. Nende takistuste ületamiseks ja loodushoidliku majanduse laiendamiseks on vaja uuenduslikke vahendeid ja tugiraamistikke. 25
2.Looduse arvestusühikud
2.1.Sertifitseerimisest arvestusühikuteni
Looduse arvestusühikud võivad olla peamine vahend, mis aitab erainvesteeringute kaudu soodustada loodushoidlikku tegevust, millest saavad kasu nii loodus kui ka ettevõtjad, sealhulgas põllumajandustootjad, metsandusettevõtjad, maaomanikud ja maahaldajad, kalurid, mere- ja mageveeökosüsteemide kasutajad, kaitsealade haldajad ja kohalikud kogukonnad.
Kui neile osalejatele ja sidusrühmadele antakse lisaks individuaalsetele õiguslikele kohustustele ja kohustuslikule leevendushierarhiale 26 võimalus tutvustada oma loodushoidlikku tegevust, võib see anda tõuke selleks, et üksnes kahju piiramise asemel hakatakse looduse hävimise suundumust aktiivselt tagasi pöörama. Poliitilisel tasandil võiksid liikmesriigid näiteks kasutada looduse arvestusühikuid selleks, et tunnustada individuaalset panust looduse taastamise määrusest 27 või üleilmsest elurikkuse raamistikust tulenevate riiklike eesmärkide ja kohustuste täitmisse. Need vahendid võiksid toetada ka seonduvaid kasutusviise, nagu kestlikkuse kohta avalikustatav teave, rohelise taristu rahastamine või tulemuspõhised toetused. Protsessi usaldusväärsuse tagamiseks tuleb kaaluda rangeid kriteeriume, mida toetavad selge juhtimine, läbipaistvus ja kaitsemeetmed.
Sertifitseerimine annab kindluse, et konkreetseid kvaliteetseid, loodushoidlikke meetmeid rakendatakse kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide või põhimõtetega. Sellise sertifitseerimise käigus hinnataks meetmete kavandamist, rakendamist, saavutatud ja alles oodatavaid mõjusid, andes keskkonnaalase terviklikkuse kohta signaali, mis põhineb sekkumise kvaliteedil. Ametliku kinnitusena, mille puhul on sõltumatult kontrollitud, et asjaomane sekkumine vastab elurikkuse olulisuse ja heade tavade kokkulepitud standarditele, võib sertifikaat aidata vähendada rahastajate riske ja suurendada varakult usaldust. Samuti võib see toetada alginvesteeringuid ja tagada ettevõtjatele juurdepääsu sertifitseeritud meetmete eest makstavatele toetustele.
Selle põhjal võib looduse arvestusühikut käsitada ühikuna, mis kajastab loodushoidlikku tulemust, mis on saadud sertifitseeritud ja sõltumatult kontrollitud tegevuse abil ning mis on tunnustatud elurikkuse mõõdiku või näitaja abil kvantifitseeritud. Neid mõõdikud ja näitajaid võib olla mitu ja need võivad olla vastavalt oludele kohandatud, kajastades ökosüsteemide ja loodushoidlike tulemuste erisugusust. Sellised raamistikud nagu ELi ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamine ja hindamine 28 ning ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi ökosüsteemide arvepidamine 29 pakuvad näiteid selle kohta, kuidas kombineerida ökosüsteemide paindlikkust ökosüsteemipõhiste näitajate ja mõõdikute sidusa, standarditud ja teaduspõhise struktuuriga.
See kaheastmeline mudel – sertifitseerimine, millele järgneb looduse arvestusühikute väljaandmine – võib avada ukse uuenduslikele rahastamismehhanismidele. Sertifikaadid aitavad struktureerida ja hoogustada loodushoidlikke investeeringuid ning luua aluse lepinguliste maksete tegemiseks või tagatiste andmiseks, samas kui arvestusühikud võimaldaksid tõendatud mõju rahalisse väärtusse ümber arvestada, pakkudes võimaluse korral tarnijatele ja varastele investoritele dividende. Sertifitseerimise eesmärk on struktureerida sekkumisi ja tagada kvaliteedikontroll, samal ajal kui arvestusühikud võimaldavad teisendada elurikkuse täheldatud ja kontrollitud paranemise ühikuteks, mida saab registreerida, koondada ja hoiustada ning millega on võimalik tehinguid teha. Protsess võib hõlmata mehhanismi, mille abil ajakohastatakse sekkumise seisu aja jooksul, et suurendada läbipaistvust, rakendada kohandatud juhtimist ja vajaduse korral anda kontrollitud vahe-eesmärkide alusel järk-järgult välja uusi arvestusühikuid.
Näiteks võib rühm põllumajandustootjaid ja maahaldajaid, kes teevad koostööd märgalade ökosüsteemi edendamiseks, rakendada mitmesuguseid tavasid. Tunnustatud sõltumatu sertifitseerija hindab projektikava, kasutatud meetodeid ja selle kavandatud mõju. Selle hinnangu põhjal väljastatakse rühmale sertifikaat, mis on ametlik kinnitus selle kohta, et tema tegevus vastab loodushoidliku tegevuse kvaliteedistandarditele. See sertifikaat aitab rühmal meelitada ligi rahalist toetust ja suurendada sidusrühmade usaldust tema tavade väärtustamise vastu. Aja jooksul jälgitakse projekti rakendamist ja antakse saadud tulemuste põhjal järk-järgult välja täiendavaid looduse arvestusühikuid. Arvestusühikute väljaandmisel tuleb järgida rangeid teaduslikke ja juhtimisprotokolle, et säilitada usaldusväärsus ja vältida enneaegseid nõudeid. Looduse arvestusühikute väärtusahel hõlmab vahendajaid (nt vahelülid või maastiku tasandi hõlbustajad), sertifitseerijaid, registreid ja ostjaid. Ostjate hulka võivad kuuluda tootmisahela järgmise etapi sektorite ettevõtted (nt põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtted), finantseerimisasutused, avaliku sektori asutused või kodanikud, eelkõige seoses vabatahtlike sissemaksete, riigihangete või kohalike tulu jaotamise kavadega.
2.2.Usalduse suurendamine ja terviklikkuse loomine
Protsessi usaldusväärsuse tagamiseks tuleb kehtestada ranged kriteeriumid ja põhimõtted, et tagada läbipaistvus, vältida huvide konflikte ning kaitsta süsteemi rohepesu ja topeltarvestuse eest. Projektiarendajate, sertifitseerijate ja registripidajate rollide lahusus on oluline, et säilitada süsteemi terviklikkus ja turu usaldus.
Paljude ettevõtete jaoks – alates kommunaalteenuste osutajatest kuni kindlustusandjateni – ei ole loodusesse investeerimine uus nähtus. Juba on olemas mitu loodusega seotud rahastamisvahendit, nagu rohevõlakirjad ja ökosüsteemiteenuste eest tehtavad maksed. Ühtlasi võiksid sertifikaatidel põhinevad looduse arvestusühikud anda lisaväärtust, pakkudes loodushoidlikku tegevusse investeerimiseks kontrollitavat ja standardset vormi. Kui arvestusühikud on nõuetekohaselt kavandatud, võib neist saada peamine vahend erainvesteeringute suunamiseks ja loodushoidliku tegevuse premeerimiseks.
Võimaluse korral peaks sertifitseerimine tuginema olemasolevatele ELi standarditele ja raamistikele, näiteks mahepõllumajanduse kavale, 30 ja olema nendega kooskõlas, et vähendada halduskoormust. Looduse arvestusühikuid ei peaks rakendama eraldi, vaid need tuleks integreerida mõnda laiemasse raamistikku, mis võimaldaks neil muutuda ümberkujundavaks vahendiks.
2.3.Hiljutised algatused ja uute turgude tekkimine
Kuigi looduse arvestusühikute loomine on alles varases arengujärgus, on nende hinnanguline potentsiaal märkimisväärne. Üleilmsel tasandil on arvestusühikute areng olnud viimastel aastatel kiire ning teatatud on rohkem kui 50 sertifitseerimist ja looduse arvestusühikuid käsitlevast algatusest. 31 Rahvusvahelised algatused, mida juhivad eksperdiühendused, nagu elurikkuse arvestusühikute liit (BCA) 32 , Maailma Majandusfoorum (WEF) 33 ja rahvusvaheline elurikkuse arvestusühikute nõuandekogu (IAPB) 34 , ning vabatahtlikud loodusega seotud teabe avalikustamise raamistikud, nagu loodusega seotud finantsteabe avalikustamise töörühm (TNFD) 35 ja teaduspõhiste eesmärkide võrgustik (SBTN) 36 , keskenduvad terviklike süsteemide puhul ühistele põhimõtetele, nagu täiendavus, omistamine, mõõdetavus, püsivus, topeltarvestuse vältimine, läbipaistvus, sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaitsemeetmed, kooskõla üleilmsete eesmärkide ja võimalike kasutusviisidega.
Samal ajal katsetavad mitmed liikmesriigid ja ELi mittekuuluvad riigid elurikkuse rahastamise mudeleid, mis ühendavad omavahel avaliku ja erasektori kapitali. ELis on Prantsusmaa vastu võtnud süsteemi, mis põhineb looduslike hüvitus-, taastamis- ja taastusalade loomisel, 37 Iirimaa on välja töötanud vabatahtliku rahastamiskava turbaalade taastamiseks 38 ning Soome on hiljuti rakendanud vabatahtlikku süsteemi, et toetada riiklikke jõupingutusi elurikkuse valdkonnas 39 . Teistes liikmesriikides, sealhulgas Belgias, Saksamaal, Itaalias, Madalmaades, Portugalis, Hispaanias, Slovakkias ja Rootsis, katsetavad elurikkuse ja loodusega seotud sertifitseerimise ja arvestusühikute kavasid aktiivselt valitsusvälised organisatsioonid, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid, maahaldajad ja finantsasutused. Lisaks on Ühendkuningriik hiljuti rakendanud elurikkuse netosuurenemise poliitikat, 40 mida maahaldajad ja arendajad on ökosüsteemide taastamiseks kohustatud järgima.
Kuigi looduse arvestusühikute turud arenevad kogu maailmas, on ELil hea võimalus saavutada selles valdkonnas juhtpositsioon tänu oma terviklikule õigusraamistikule, mis tagab tarbijakaitse, ettevõtjate vastutuse ja loodushoidlike investeeringute läbipaistvuse.
3.Süsinikuturgude kogemustest õppimine ja nende kogemustele tuginemine
Looduse arvestusühikute puhul on palju samu probleeme kui teiste sertifitseerimisel põhinevate süsteemide puhul, näiteks mahepõllumajanduse või energiatõhususe süsteemid, millel on ühine eesmärk teha kindlaks ja premeerida kasulikke keskkonnaalaseid tulemusi. Looduse arvestusühikute turgude loomisel võivad süsinikuturud pakkuda kasulikku teavet terviklike, vastupidavate, kaasavate ja usaldusväärsete süsteemide väljatöötamiseks.
Hiljutised arengud vabatahtlikel süsinikuturgudel toovad esile nii probleemid kui ka võimalused. Mure terviklikkuse ja rohepesuohu pärast on põhjustanud nende turgude kahanemise, samas kui ostjate poolehoid ja nõudlus kvaliteetsete projektide järele, mis hõlmavad kaasnevat keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu, on endiselt suured. 41 Seepärast on oluline panna looduse arvestusühikute turgudele tugev alus juba varases etapis, sealhulgas nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Seetõttu on maineriskide ennetamiseks oluline seada esikohale ambitsioonikad ja rangelt teaduslikult standardid, sõltumatu järelevalve, kasutamise ja nõuetega seotud konkreetsed juhtumid ning usaldusväärne juhtimine.
ELi süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määrusega (CRCF) 42 luuakse ELis saavutatud süsiniku eemaldamise ja ökosüsteemipõhise heite vähendamise valdkonnas vabatahtlik sertifitseerimissüsteem, mis põhineb rangel seirel, aruandlusel ja kontrollil. Sellega kehtestatakse vastavussertifikaate ja sertifitseeritud ühikuid hõlmav kaheetapiline protsess, mis lihtsustab juurdepääsu erarahastusele ja põhineb rangetel kvantifitseerimise, täiendavuse, pikaajalise säilitamise ja kestlikkusega seotud kriteeriumidel. Eelkõige nõutakse selles, et süsinikupõllundusega seotud tegevus looks elurikkusele ja ökosüsteemiteenustele kaasnevaid hüvesid. Asjaomaste nõuete hulka võib lisada ka muid vabatahtlikke kaasnevaid hüvesid, luues olulise pretsedendi tulevastele elurikkusele keskenduvatele raamistikele. See vastab kasvavale turusuundumusele: ostjad hindavad üha enam kindlaid arvestusühikuid, mis pakuvad kaasnevaid hüvesid, eelkõige neid, mis on seotud looduspõhiste lahendustega. Elurikkuse lõimimine süsiniku sertifitseerimisse võib lisaks sertifitseeritud ühikute ökoloogilisele usaldusväärsuse suurendamisele tutvustada ostjatele elurikkusega seotud tulemusi ja panna aluse eraldiseisvatele looduse arvestusühikute turgudele. Süsiniku eemaldamist ja süsinikupõllundust käsitlevad teisesed õigusaktid, mis on praegu veel koostamisel, sisaldavad sätteid sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli ning püsivuse ja tagasipööramise riskide hindamiseks ette nähtud teaduspõhiste vahendite kohta, et aidata taastada usaldus sertifitseeritud ja akrediteeritud tegevuse vastu.
Süsinikuturgudel toimuvast saab teha kasulikke järeldusi, et hõlbustada esialgseid edusamme, suurendada poliitika sidusust ja vähendada halduskoormust. Samal ajal tuleb arvesse võtta looduse arvestusühikute eripära, sealhulgas mõõdikuid, eesmärke ja kaitsemeetmeid, samuti elurikkusega seotud tulemuste kohaspetsiifilisust, mõõdetavust ja tulemuste ilmnemiseks kuluvat aega. Looduse arvestusühikutel võib olla ka laiem ulatus, kuna neid saab kohaldada selliste sekkumiste ja valdkondade puhul, mis ei ole omavahel seotud või mille täiendav süsiniku sidumise potentsiaal on küll piiratud, kuid mis on elurikkuse seisukohast väga olulised, näiteks tolmeldajate toetamine või kuivade ökosüsteemide taastamine.
4.Looduse arvestusühikute väljatöötamine
Alates käesoleva ametiaja algusest on komisjon konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, et edendada tööd selles valdkonnas. Need konsultatsioonid on näidanud selget vajadust seada nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil sisse koostöö, mis põhineb terviklikkuse põhimõtetel, läbipaistvusel ja teaduslikult kindlal panusel. Sidusrühmad rõhutasid, kui oluline on premeerida lisaks uutele sekkumistele ka igapäevast looduskaitsetegevust ja heade tavade säilitamist. Samuti rõhutasid nad seda, et on oluline võtta arvesse elurikkuse ja maaomandi kohalike aspektidega seotud probleeme, süsinikuturul toimuvast saadud kogemusi, väikeettevõtjate juurdepääsu, turustiimuleid ning vajadust tagada kooskõla kehtiva poliitikaga.
Sellest lähtudes on looduse arvestusühikute väljatöötamiseks vaja mitut etappi:
·seada sisse tihe koostöö liikmesriikide ja sidusrühmade vahel, et kasutada nende eksperditeadmisi ühise arusaama kujundamiseks, edendades samal ajal ka rahvusvahelist koostööd;
·töötada välja terviklikud ja läbipaistvad meetodid, keskendudes selgelt lihtsusele ja kasutatavusele, tagades samal ajal usaldusväärse juhtimise ja kaitsemeetmed maineriskide, sealhulgas rohepesu, topeltarvestuse ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks;
·teha kindlaks turu nõudlus ja pakkumine ning seda arendada;
·vajaduse korral tagada avaliku sektori stardirahastus, nagu riskide vähendamise vahendid, segarahastamisvahendid ja tehnilise abi toetused looduse arvestusühikute käivitamiseks.
Need esimesed sammud näitavad, kas ELi tasandil oleks vaja võtta täiendavaid regulatiivseid meetmeid ning milliseid probleeme ja võimalusi see tooks kaasa peamistele sektoritele. Lisaks annavad looduse ja elurikkusega seotud erivajadused ja sageli kohalik või piirkondlik mõõde alust arvata, et neid turge võiks enne nende laiendamist esmalt kohapeal katsetada. See võib toimuda paralleelselt rahvusvahelise tasandi tegevusega.
4.1.ELi sidusrühmade tiheda koostöö tagamine ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine
Turu tõhusus sõltub turul tegutsejate toetusest. Seetõttu algab ELi tegevus sidusrühmade sisulise kaasamisega kogu ELis ja rahvusvahelisel tasandil.
Sellega seoses esitab komisjon protsessi käivitamiseks üleskutse osaleda uues ELi looduse arvestusühikute eksperdirühmas. Eksperdirühm jagab teadmisi, edendab koostööd, teeb kindlaks parimad tavad ja annab sisendeid eri meetodite, sertifitseerimissüsteemide, seiremeetodite ja juhtimismudelite kohta. Eksperdirühma juhtimine tagab ühtlustatud töömeetodid. Osalemine on kaasav, hõlmates üksikeksperte, liikmesriikide esindajaid, muid avaliku sektori asutusi ja paljusid sidusrühmi, nagu põllumajandustootjad, metsandusettevõtjad, maaomanikud ja maahaldajad, kalurid, mere- ja mageveeökosüsteemide kasutajad, kaitsealade haldajad, kohalikud kogukonnad, ettevõtjad ja investorid, kes tegutsevad ELis ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), teadusringkonnad ning kodanikuühiskonna organisatsioonid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka põlisrahvaste ja kohalike kogukondade sisulise kaasamise tagamisele, austades täielikult nende õigusi, teadmussüsteeme ja rolli elurikkuse haldajana.
Tegevus [2025]: komisjon loob looduse arvestusühikute eksperdirühma, et koondada eksperditeadmisi, jagada parimaid tavasid ja anda sisendeid.
Komisjon aitab sellele tööle kaasa oma teadusuuringute, innovatsiooni ja katsealgatuste, sealhulgas programmide „Euroopa horisont“ ja LIFE kaudu. Nii ELis kui ka mujal on juba loodud katseprojekte, mille käigus uuritakse looduse arvestusühikute puhul selliseid lähenemisviise, mis põhinevad tegelikel tingimustel, luues olulisi kogemusi tulevase poliitika ja praktika suunamiseks. Näiteks Eestis ja Prantsusmaal uuritakse katseprojektide raames, kuidas looduse arvestusühikud võiksid toetada loodushoidlikku tegevust metsas ja märgaladel. Väljaspool ELi hinnatakse Peruus algatatud projektiga seda, kuidas ELis asuvad ettevõtted saavad aidata kaasa elurikkuse säilitamisele välismaal, täites samal ajal ELi kestlikkusaruandluse standardeid 43 . Käimas on ka spetsiaalsed projektid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetodite katsetamiseks, sealhulgas kaugseire ja georuumiliste vahendite kasutamiseks Euroopa Kosmoseagentuuri 44 ja Copernicuse programmi teenuste 45 abiga. Mõnda neist projektidest rahastab otseselt komisjon, samas kui teisi toetavad riiklikud ametiasutused, teadusasutused ja/või kodanikuühiskond.
Rahvusvahelisel tasandil püüab komisjon teha veelgi tihedamat koostööd sellistel olulistel foorumitel nagu elurikkuse arvestusühikute liit, Maailma Majandusfoorum ja rahvusvaheline elurikkuse arvestusühikute nõuandekogu. Eesmärk on tagada, et ELi poliitika kujundamisel lähtutaks uutest üleilmsetest standarditest, aidates samal ajal rahvusvaheliselt kujundada looduse arvestusühikute turgude arengut. Samas peaks EL edendama rahvusvahelist koostööd enne peamiste üleilmsete vahe-eesmärkide seadmist, sealhulgas järgmist bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi.
Tegevus [2025–2026]: komisjon osaleb rahvusvahelistel foorumitel ja suhtleb sarnaseid seisukohti jagavate rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärgu ettevalmistamise raames.
4.2.Kindlate meetodite ja juhtimise väljatöötamine
4.2.1.Süsinikupõllunduse meetodid, mis hõlmavad elurikkusega kaasnevaid hüvesid
Pärast 2026. aasta alguseks kavandatud esimeste meetodite jõustumist võimaldab süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse raamistik sertifitseerida süsinikupõllundusega seotud tegevusi, mis pakuvad elurikkusega kaasnevaid hüvesid, nagu turbaalade taassoostamine, puude istutamine ning kestlik põllumajandus ja agrometsandus, tagades, et süsiniku sidumise projektid kaitsevad ja taastavad ka elurikkust ja ökosüsteeme.
Tegevus [2026]: komisjon võtab süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse raames vastu esimesed süsinikupõllunduse meetodid, mille rakendamisega kaasnevad elurikkusega seotud hüved.
4.2.2.ELi metoodika ja juhtimisraamistike väljatöötamine looduse arvestusühikute jaoks
Loodushoidliku tegevuse sertifitseerimise kriteeriumid ja meetodid peavad tagama suure läbipaistvuse, pakkumise ja nõudluse terviklikkuse ning vältima riske, olles samal ajal lihtsad ja praktilised ning tuginedes võimaluse korral olemasolevatele põhimõtetele või standarditele.
Komisjon kutsub eksperdirühma üles pakkuma eksperditeadmisi kriteeriumide ja meetodite kohta, kaardistades ja vahetades olemasolevaid riiklikke ja rahvusvahelisi tavasid ning tehes kindlaks looduse arvestusühikutega seotud peamised võimalused ja probleemid.
Tegevus [2026. aasta keskpaik]: komisjon kutsub eksperdirühma üles jagama looduse arvestusühikute turgude jaoks oma eksperditeadmisi kriteeriumide ja meetodite kohta.
Usaldusväärsete looduse arvestusühikute turgude jaoks on olulised ka tugevad juhtimisraamistikud. Neis tuleb selgelt kindlaks määrata omandiõigust, registreerimist, arvestusühikute ülekandmist ja sõltumatut kontrolli käsitlevad eeskirjad ning kohustuste täitmata jätmise või loodushoidliku tegevuse tagasipööramisega seotud kohustused. Praegu tekitab looduse arvestusühikute mõõtmise, aruandluse ja kontrollimise üldtunnustatud raamistiku puudumine koos vastastikuse tunnustamise puudumisega liikmesriikides ebakindlust ning võib kahjustada turu usaldusväärsust.
Juhtimisraamistiku väljatöötamisel tuleb arvesse võtta mitut aspekti, et tootmissektorid lõimiksid looduse oma ärimudelitesse, kaitstes samal ajal maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemide mitmekülgset rolli. Tähelepanu tuleks pöörata lihtsusele, kasutatavusele ja koostoimele teiste ELi poliitikavaldkondadega, samuti omandiõigustele, sealhulgas andmete omandiõigusele. Samuti on oluline käsitleda väikepõllumajandustootjate ja VKEde erivajadusi kooskõlas põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele“.
Tegevus [2027]: komisjon kutsub eksperdirühma üles esitama oma eksperditeadmisi looduse arvestusühikute juhtimisraamistike väljatöötamise kohta, pöörates erilist tähelepanu väikepõllumajandustootjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
4.3.Looduse arvestusühikute turgudeks valmisoleku suurendamine
Paralleelselt kriteeriumide, metoodika ja juhtimise vallas tehtava tööga on vaja täiendavaid jõupingutusi, et teha kindlaks turu pakkumine ja nõudlus ning kõrvaldada võimalikud takistused või kitsaskohad. Selleks on vaja täiendavalt hinnata turgu ja asjaomaseid suundumusi, eelkõige investeerimist soodustavaid tegureid ja osalejate, sealhulgas väikepõllumajandustootjate suutlikkust luua looduse arvestusühikute jaoks pakkumist ja nõudlust.
Olemasolev ELi poliitika võib olla selle protsessi oluline liikumapanev jõud. Näiteks looduse taastamise määrusega luuakse tugev raamistik ökosüsteemi taastamiseks, andes avaliku ja erasektori investoritele prognoositavaid nõudlussignaale. See on alus, mille abil luua loodushoidlikke meetmeid, mida saab tunnustada ja kontrollida. Looduse arvestusühikute potentsiaali rahastada looduse taastamist lisaks avaliku ja erasektori rahastusele tunnistatakse kavandatavas aruandes looduse taastamise rahastamise kohta 46 .
Tegevus [2025–2026]: komisjon korraldab kogu ELi hõlmava hindamise looduse arvestusühikute pakkumise ja nõudluse kohta. Seejärel kutsub komisjon selle põhjal eksperdirühma üles andma teavet selle kohta, kuidas edendada looduse arvestusühikute turge.
4.4.Avaliku sektori stardirahastus looduse arvestusühikute käivitamiseks
Tugevate ja skaleerivate looduse arvestusühikute turgude arendamist võib täiendavalt toetada sihtotstarbelise avaliku või avaliku ja erasektori stardirahastusega või riskide vähendamise mehhanismidega, et premeerida ja laiendada elurikkuse varase sertifitseerimise ja looduse arvestusühikute algatusi, mis on olulised erakapitali ligimeelitamiseks. Ilma sellise algtoetuseta on tõenäoline, et suured tehingukulud, killustatud teave ja ebakindlus tulu osas takistavad loodushoiu rahastamise kasvu ka tulevikus. Juba on käimas ühine uurimustöö Euroopa Investeerimispanga InvestEU nõustamiskeskusega 47 , sealhulgas turbaalade taastamise valdkonnas, ning programmi LIFE raames Green Assistiga 48 , et töötada välja praktilised lähenemisviisid, et ületada lõhe looduse arvestusühikute pakkumise ja nõudluse vahel.
Kuigi sertifitseerimine pakub võimalust saada etteulatuvalt toetust, toob see ettevõtjatele siiski kaasa kulusid. Lisaks tähendab juhtimissüsteemi loomine era- ja avaliku sektori jaoks ka kulusid ja halduskoormust, kuigi eeldatakse, et kulud kaetakse looduse arvestusühikute väärtuse hindamise käigus.
Looduse arvestusühikute erasektori rahastuse eelkäijana võib olla oluline roll avaliku sektori stardirahastusel, mis muu hulgas võiks olla pärit sellistest ELi vahenditest, millega toetatakse ELi konkurentsivõimet ja uuenduslikke Euroopa projekte puhtale energiale üleminekul, pakkudes loodushoidlikus tegevuses osalejatele tagatisi ja/või prognoositavat tuluallikat.
Tegevus [2025–2027]: käivitatakse looduse arvestusühikute katseprojekt, mida toetatakse ELi vahenditest, mis on ette nähtud ELi konkurentsivõime ja uuenduslike Euroopa projektide toetamiseks.
4.5.Järgmised sammud
Aastatel 2025–2027 võtab komisjon tihedas koostöös liikmesriikide, sidusrühmade ja rahvusvaheliste partneritega eespool kirjeldatud meetmeid, et aidata kaasa looduse arvestusühikute turgude arengule. Kuna põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate kaasamine on looduse arvestusühikute edu võti, on komisjonil kavas tihedalt suhelda Euroopa põllumajandus- ja toidunõukojaga 49 .
See koostöö sillutab teed poliitikavalikute edasisele uurimisele, sealhulgas sellele, kuidas saaks olemasolevat süsinikumudelit võimendada, et luua looduse arvestusühikute jaoks mõeldud uus tegevussuund ja piirata lihtsustamiseesmärke arvesse võttes rakendamiskulusid. Kuna looduse arvestusühikute turud on alles kujunemisjärgus, võiks uurida laiemaid nõudluse loomise toetamise mehhanisme, sealhulgas stimuleerida nende kasutuselevõttu avalikustamis- ja hanke-eeskirjade, maksusoodustuste, valdkondlike nõuete või muude regulatiivsete vahendite abil.
Selles protsessis võetakse arvesse riiklikest kavadest, katseprojektidest, rahvusvahelistest näidetest ja akadeemilistelt ringkondadelt saadud kogemusi, tagades, et kõik võimalikud uued vahendid on teaduspõhised, praktiliselt teostatavad ning kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste eesmärkidega.
Tegevus [2027]: tuginedes kogemustele ja konsultatsioonidele ning eksperdirühmalt saadud teabele, vaatab komisjon tehtud edusammud läbi ja kaalub järgmisi samme looduse arvestusühikute turgude arendamiseks ja laiendamiseks.
Kokkuvõte
Tegevuskavas kirjeldatud sammudega on ette nähtud viis, kuidas muuta tehtud töö tulemused poliitikameetmeteks, mis põhinevad usaldusväärsetel meetoditel, kindlatel sertifitseerimisprotsessidel ja kaasavatel juhtimisraamistikel ning võimaldavad tagada looduse arvestusühikute pakkumise ja nõudluse terviklikkuse. Protsessi käigus keskendutakse algusest peale subsidiaarsuse, terviklikkuse ja lihtsuse tagamisele ning halduskoormuse vähendamisele.
Kõigil sidusrühmadel palutakse esitada oma seisukohad ja arvamused tegevuskavas esitatud elementide kohta ning muude küsimuste kohta, mida nad soovivad seoses looduse arvestusühikutega tõstatada.