EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.6.2025
COM(2025) 344 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Rumeenias
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.6.2025
COM(2025) 344 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Rumeenias
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Rumeenias
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.
(2)Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja kestlikkus, et tugevdada hinnastabiilsusel ning finantsstabiilsusel põhineva tugeva, kestliku ja kaasava majanduskasvu tingimusi, toetades seeläbi liidu kestliku majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamist.
(3)Rumeenia suhtes on kohaldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust alates 2020. aasta aprillist. Nõukogu otsustas 3. aprillil 2020 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6, et puudujäägikriteeriumi täitmata jätmise tõttu on Rumeenial ülemäärane eelarvepuudujääk, 1 ning esitas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse 2 valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks hiljemalt 2022. aastaks.
(4)Võttes arvesse majandustegevuse suurt vähenemist COVID-19 pandeemia ajal, võttis nõukogu 18. juunil 2021 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 vastu muudetud soovituse 3 kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk Rumeenias hiljemalt 2024. aastaks.
(5)Nõukogu võttis 26. juulil 2024 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 alusel vastu otsuse (EL) 2024/2130, 4 milles leiti, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid. Nõukogu 26. juuli 2024. aasta otsuses võeti arvesse, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse järgmine etapp – anda ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohane nõukogu muudetud soovitus, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist – toimub pärast määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 ja artikli 36 lõike 1 punkti a kohase riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist.
(6)25. oktoobril 2024 esitas Rumeenia oma esimese riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, nagu on nõutud määruses (EL) 2024/1263 5 . Kava hõlmas ajavahemikku 2025–2028 ja sellega nähti ette eelarvekohandus, mis jaotub seitsme aasta peale. 21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu vastu soovituse, millega kiidetakse heaks Rumeenia riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 6 . Soovitusega on ette nähtud netokulude maksimaalsed kasvumäärad ning loetletud reformid ja investeeringud, mille alusel kohandamisperioodi pikendatakse seitsmele aastale.
(7)21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovituse, mille kohaselt tuleks Rumeenial kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2030. aastaks 7 . Vastavalt määruse (EÜ) 1467/97 8 artikli 3 lõikele 4 esitas nõukogu Rumeeniale soovitusliku korrigeeriva netokulude kava netokulude järgmiste maksimaalsete kasvumääradega 9 : 2025. aastal 5,1 %, 2026. aastal 4,9 %, 2027. aastal 4,7 %, 2028. aastal 4,3 %, 2029. aastal 4,2 % ja 2030. aastal 3,9 %. Need määrad vastavad maksimaalsetele kumulatiivsetele kasvumääradele, mis on arvutatud võrdluses baasaastaga 2023 ning mis on 2025. aastal 20,2 %, 2026. aastal 26,0 %, 2027. aastal 31,9 %, 2028. aastal 37,6 %, 2029. aastal 43,3 % ja 2030. aastal 49,0 %. Need aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad on samad, kui on sätestatud soovituses, millega kiideti heaks Rumeenia riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Tähtpäevaks, milleks Rumeenia pidi rakendama tulemuslikud abinõud ja esitama võetavad meetmed koos määruse (EL) 2024/1263 artikli 21 alusel komisjonile esitatava 2025. aasta eduaruandega, kehtestas nõukogu 30. aprilli 2025.
(8)Rumeenia ei ole seni esitanud oma iga-aastast eduaruannet võetud meetmete ega kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute rakendamise kohta.
(9)2024. ja 2025. aastal kasvavad netokulud nõukogu soovitatust palju kiiremini. See toob kaasa valitsemissektori püsivalt suure eelarvepuudujäägi, mis seab ohtu ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegse korrigeerimise 2030. aastaks. Puuduvad leevendavad „asjakohased tegurid“, mida saaks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses arvesse võtta ja mis seda hinnangut muudaksid; samas on raskendavaks asjaoluks Rumeenia ees seisvad riigi rahanduse jätkusuutlikkuse keskpika perioodi suured riskid. Selle põhjal võttis nõukogu [kuupäev] vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohase otsuse, millega tehakse kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid.
(10)ELi toimimise lepingu artikliga 126 on ette nähtud, et juhul, kui liikmesriik, kelle suhtes on kehtestatud erand, ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, peab nõukogu vastavalt artikli 126 lõikele 7 võtma vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud muudetud soovituse ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava tähtaja jooksul. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 tuleb kõnealuses soovituses kehtestada asjaomasele liikmesriigile ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, mida võib lühendada kolme kuuni, kui olukorra tõsidus seda nõuab. Oma soovituses peab nõukogu ühtlasi liikmesriigile soovitama pidada kinni korrigeeriva netokulude kavaga ettenähtud netokulude maksimaalset kasvumäärast, mis tagaks, et soovituses kehtestatud tähtaja jooksul viiakse valitsemissektori eelarvepuudujääk allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse sel tasemel. Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati eelarvepuudujäägi kriteeriumi alusel, peab korrigeeriv kava võimaldama teha igal aastal minimaalse struktuurse kohanduse vähemalt 0,5 % SKPst – see väärtus on võrdlusalus aastateks, mil valitsemissektori eelarvepuudujääk eeldatavasti ületab kontrollväärtust. Komisjon võib nõukogu määruse (EL) 2024/1264 põhjendust 23 arvestades üleminekuperioodil, s.o aastatel 2025, 2026 ja 2027, seda võrdlusalust kohandada, et võtta kõnealusteks aastateks kavandatud korrigeeriva kava kehtestamisel arvesse intressikulude suurenemist.
(11)Reaalne SKP kasvas Rumeenias 2024. aastal 0,8 %. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks majandus 2025. aastal kasvama 1,4 % eelkõige tänu ehitus- ja transporditeenuste taastumisele, kuid ka Schengeni ala liikmeks saamisele ja taristu ajakohastamisele. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,2 %, mis annab tunnistust taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite laiemast kasutamisest. Töötuse määr peaks 2025. aastal ulatuma 5,3 %ni ja 2026. aastal 5,2 %ni. Inflatsioon peaks aeglustuma 5,8 %-lt 2024. aastal 5,1 %-le 2025. aastal ja 3,9 %-le 2026. aastal.
(12)Eurostati poolt 22. aprillil 2025 esitatud andmete 10 kohaselt oli Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal 9,3 % SKPst. See puudujääk on palju suurem kui Rumeenia 2024. aasta oktoobris esitatud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas eeldatud puudujääk 7,9 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2025. aastal 8,6 % SKPst ja 2026. aastal 8,4 % SKPst. Struktuurne eelarvepuudujääk peaks 2025. aastal olema 7,9 % ja jääma 2026. aastal samale tasemele.
(13)Valitsemissektori võlg oli 2024. aasta lõpus 54,8 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see 2025. aasta lõpuks suurenema 59,4 %ni SKPst ja 2026. aasta lõpuks 63,3 %ni SKPst. Viimane ületab kontrollväärtuse 60 % SKPst.
(14)Käesolevas soovituses on esitatud korrigeeriv netokulude kava, millega nähakse ette netokulude maksimaalsed kasvumäärad. Need kasvumäärad peaksid tagama, et struktuurne eelarvepositsioon paraneb igal aastal vähemalt 0,5 % SKPst ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk langeb algse korrigeerimise tähtaja jooksul, s.t 2030. aastaks, alla kontrollväärtuse. Selleks et korrigeeriv kava oleks järjekindlalt riskipõhine ja võimaldaks korvata algsest kavast hälbimise, on selle rakendamise raskuskese toodud perioodi algusesse. Seega tuleb 2025. ja 2026. aastal struktuurset esmast eelarvepositsiooni parandada [mõlemal aastal] ligikaudu 2 protsendipunkti ja järgnevatel aastatel 1 protsendipunkti võrra. See võimaldaks keskpika perioodi jooksul viia riigivõla mõistlikule tasemele, s.t. alla 60 % SKPst, kui seda toetavad vajalikud reformid, sh maksuraamistiku läbivaatamine. Käesolevas soovituses esitatud korrigeeriva netokulude kava, Euroopa Komisjoni valitsemissektori võla keskpika perioodi prognoosiraamistiku ja Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenema 9,3 %-lt SKPst 2024. aastal 2,8 %-le SKPst 2030. aastal. Valitsemissektori võlg suureneb jätkuvalt ja tõuseb 54,8 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 62,3 %-le SKPst 2028. aasta lõpus, kuid langeb 2030. aastaks 61,1 %-le.
(15)Korrigeerivas netokulude kavas sätestatud netokulude soovituslike maksimaalsete kasvumäärade järgimine peaks tagama ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiva korrigeerimise. Samal ajal tuleks võtta konkreetseid meetmeid riigi rahanduse kvaliteedi ja struktuuri parandamiseks, investeerimise jätkamiseks ja majanduse kasvupotentsiaali tugevdamiseks. Liikmesriigi eelarvealased ja laiemat majanduslikku laadi reformid peaksid kestlikul viisil parandama majanduse kasvupotentsiaali ja vastupidavust ning toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust.
(16)Endiselt tuleb järgida nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovituse (millega kiidetakse heaks Rumeenia keskpika perioodi kava) punkti 2 ja II lisa „Reformid ja investeeringud, mille alusel pikendatakse kohandamisperioodi seitsmele aastale“. Komisjon kavatseb vastavalt määruse 2024/1263 artikli 22 lõikele 1 jälgida nende reformide ja investeeringute tegemist ka edaspidi. Kuna Rumeenia eelarvepositsioon on viimasel ajal võrreldes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas sätestatuga halvenenud, tuleb tal laiendada selle kavaga ettenähtud reforme, eelkõige neid, millest eelarveväljavaated ja võla jätkusuutlikkus sõltuvad kõige rohkem. Eelseisva maksureformi eesmärk peaks olema saada lisatulu märksa rohkem, kui kavaga seni ette nähtud 1,7 % SKPst. Eelarveolukorra parandamiseks on vaja võtta rohkem meetmeid – parandada maksuhaldust ja maksude kogumist ning tagada range kontroll jooksvate kulude, sealhulgas avaliku sektori palkade üle.
(17)Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 8 lõikega 3 võtab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamise kohta vastu üksnes juhul, kui eelarvepuudujääk on viidud alla kontrollväärtuse ja jääb komisjoni hinnangu kohaselt alla kontrollväärtuse käimasoleval ja järgneval aastal,
SOOVITAB JÄRGMIST:
(1)Rumeenia peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa I lisas kehtestatud maksimummäära.
(2)Seega peaks Rumeenia kõrvaldama ülemäärase eelarvepuudujäägi aastaks 2030.
(3)Nõukogu kehtestab Rumeeniale ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegseks kõrvaldamiseks vajalike tulemuslike abinõude võtmise ja vajalike meetmete esitamise tähtpäevaks 15. oktoobri 2025. Seejärel peaks Rumeenia seni, kuni ülemäärase eelarvepuudujääk on korrigeeritud, esitama käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammude kohta vähemalt ühe aruande poolaastas – kevadeti oma iga-aastase eduaruande koosseisus ja sügiseti 15. oktoobriks.
Käesolev soovitus on adresseeritud Rumeeniale.
I LISA
Netokulude maksimaalne kasvumäär
(nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)
Rumeenia
|
Aasta |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
|
|
Kasvumäär (%) |
Aastane |
2,8 |
2,6 |
4,6 |
4,4 |
4,2 |
4,0 |
|
Kumulatiivne (*) |
2,8 |
5,5 |
10,4 |
15,2 |
20,1 |
24,9 |
|
(*) Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse võrdluses baasaastaga 2024.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja