EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.6.2025
COM(2025) 341 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Austria riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.6.2025
COM(2025) 341 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Austria riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Austria riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 121,
võttes arvesse määrust (EL) 2024/1263, eriti selle artiklit 17,
võttes arvesse komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
ÜLDISED MÄRKUSED
(1)30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta, 1 muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta 2 ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta 3 . Raamistiku eesmärk on tagada reformide ja investeeringute abil valitsemissektori võla jätkusuutlikkus ning kestlik ja kaasav majanduskasv. Sellega edendatakse riikide isevastutust ja keskendutakse keskpikale perspektiivile ning tagatakse nõuete tõhus ja sidus täitmine.
(2)Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kaval peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude 4 kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.
(3)Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.
(4)Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.
MÄRKUSED AUSTRIA RIIKLIKU KESKPIKA PERIOODI EELARVE- JA STRUKTUURIKAVA KOHTA
(5)13. mail 2025 esitas Austria nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, võttes arvesse Austria esitatud põhjendust, täpsemalt seda, et pärast Austria üldvalimisi 29. septembril 2024 kestsid uue valitsuse moodustamiseks peetud läbirääkimised kauem, kui algselt eeldati.
Kava esitamisele eelnenud protsess
(6)18. detsembril 2024 saatis komisjon kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 9 Austriale võrdlustrajektoori
5
. Komisjon avaldas võrdlustrajektoori 13. mail 2025
6
. Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja tagab, et valitsemissektori võlg on eelarve kohandamise perioodi lõpuks ja täiendavate eelarvemeetmete puudumisel pärast kohandamisperioodi usutavalt langustrendis või püsib keskpikal perioodil mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarve puudujääk viiakse kohandamisperioodil alla 3 % SKPst ja see püsib keskpikal perioodil allpool seda kontrollväärtust. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktile d ning artiklitele 7 ja 8 on võrdlustrajektoor kooskõlas ka eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega, võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega ja eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.
Austria võrdlustrajektooriga nähakse ette, et tuginedes komisjoni eeldustele ja eeldades seitsmeaastast kohandamisperioodi, ei tohiks netokulude kasv ületada tabelis 1 esitatud väärtusi. See vastab netokulude keskmisele kasvule 2,3 % kohandamisperioodil (2025–2031) ja 2,2 % kavaga hõlmatud perioodil (2025–2029).
Tabel 1. Võrdlustrajektoor, mille komisjon esitas Austriale 18. detsembril 2024
|
|
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
Keskmine ajavahemikul 2025–2029 |
Keskmine ajavahemikul 2025–2031 |
|
Maksimaalne netokulude kasv (aastane, %) |
2,0 |
1,7 |
2,4 |
2,4 |
2,5 |
2,6 |
2,7 |
2,2 |
2,3 |
Allikas: komisjoni arvutused.
(7)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Austria ja komisjon 2025. aasta märtsist maini tehnilist dialoogi. Dialoogi kesksed teemad olid Austria kavandatud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused, kohandamisperioodi pikendamise toetamiseks kavandatud reformi- ja investeerimiskohustused (näiteks reformid, millega tõstetakse tegelikku pensioniiga ja suurendatakse tööturul osalemist), sealhulgas selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimine, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ning kaitsevõime suurendamise valdkonnas.
(8)2024. aasta juunis ja 2025. aasta märtsis pidas Austria kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 ja artikli 36 lõike 1 punktiga c konsultatsioone kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega.
(9)Kava esitati riigi parlamendile 13. mail 2025 ja seejärel arutati seda parlamendikomisjonides.
Muud seotud protsessid
(10)[Kuupäev] tegi nõukogu komisjoni soovituse alusel kindlaks, et Austrial on ülemäärane eelarvepuudujääk, mis ei ole kooskõlas puudujäägi kriteeriumiga, ja võttis koos käesoleva soovitusega, millega kiidetakse heaks riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse, et lõpetada olukord, kus Austrial on valitsemissektori ülemäärane eelarvepuudujääk 7 . Soovituste samaaegse vastuvõtmisega tagatakse kooskõla soovitatud kohandamiskavade vahel.
(11)13. mail 2025 esitas Austria 2025.–2026. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 23. juunil 2025 8 .
(12)[Kuupäev] esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Austriale riigipõhised soovitused 9 .
KAVA KOKKUVÕTE JA KOMISJONI HINNANG KAVALE
(13)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.
Taust: makromajanduslik ja eelarveolukord ning väljavaated
(14)Austria majandustegevus vähenes 2024. aastal 1,0 %, mis tulenes peamiselt vähenenud investeeringutest ja stagneerunud tarbimisest. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt eeldati 2025. aastaks majanduse kahanemist 0,3 %, võttes arvesse vähenenud investeeringuid ja negatiivset eksporti. 2026. aastal peaks prognoosi kohaselt reaalne SKP suurenema 1,0 % ning eratarbimine ja investeeringute kasv peaks pöörduma positiivseks. Prognoosiperioodil (2025–2026) jääb Austria potentsiaalse SKP kasv (keskmiselt 0,3 %) väheste investeeringute, demograafiliste muutuste ja muutumatu tootmistegurite kogutootlikkuse tõttu eelduste kohaselt tagasihoidlikuks. Töötuse määr oli 2024. aastal 5,2 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2025. aastal 5,3 % ja 2026. aastal 5,2 %. SKP deflaator peaks prognooside kohaselt tõusma 3,1 %-lt 2024. aastal 3,5 %-le 2025. aastal ja langema 2,2 %-le 2026. aastal.
(15)Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis oli Austria valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 4,7 % SKPst. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see vähenema 4,4 %-le SKPst 2025. aastal ning seejärel 4,2 %-le SKPst 2026. aastal. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosis võetakse arvesse peamisi konsolideerimise meetmeid Austria 2025. ja 2026. aasta eelarvekavas, mille valitsus esitas riigi parlamendile 2025. aasta mais. Valitsemissektori võlg oli 2024. aasta lõpus 81,8 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenema 2025. aasta lõpus 84,0 %-le ja 2026. aasta lõpus 85,8 %-le. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.
Kavas esitatud netokulude kava ja makromajanduslikud eeldused
(16)Austria riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2029 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine seitsme aasta jooksul.
(17)Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.
(18)Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2029 netokulude keskmisele kasvule 2,3 %. Lisaks võtab Austria kohustuse viia ellu mitmeid reforme ja investeeringuid, et pikendada kohandamisperioodi seitsmele aastale (2025–2031), mille jooksul peaks keskmine netokulude kasv olema 2,3 %. Kavas esitatud keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil (2025–2031) on üldiselt kooskõlas komisjoni poolt 18. detsembril 2024 edastatud võrdlustrajektooriga. Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv suureneb 0,4 %-lt 2024. aastal 1,1 %-le 2025. aastal ja jääb seejärel stabiilselt 1,1 %-le. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär langeb 3,1 %-lt 2024. aastal 2,4 %-le 2025. aastal ja 2 %-le 2026. aastal, enne kui tõuseb 2027.–2029. aastal 2,1 %-le.
Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Austria kavas
|
Kohandamisperioodi pikendamine |
|||||||||
|
|
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
Kava kehtivusaja keskmine 2025–2029 |
Kohandamisperioodi keskmine 2025–2031 |
|
Netokulude kasv
|
2,6 |
2,2 |
2,2 |
2,0 |
2,3 |
2,4 |
2,4 |
2,3 |
2,3 |
|
Netokulude kasv
|
2,6 |
4,8 |
7,2 |
9,4 |
11,9 |
14,5 |
17,3 |
ei ole kohaldatav |
ei ole kohaldatav |
|
Potentsiaalse SKP kasv (%) |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
1,1 |
|
Inflatsioon (SKP deflaatori kasv) (%) |
2,4 |
2,0 |
2,1 |
2,1 |
2,1 |
2,2 |
2,2 |
2,1 |
2,2 |
Allikas: Austria keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning komisjoni arvutused.
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori võlale
(19)Kui kavas võetud kohustus järgida netokulude kava täidetakse ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, suureneb valitsemissektori võlg kava kohaselt 2028. aastani, mil see peaks jõudma 86,8 %ni SKPst. Alates 2029. aastast peaks see kooskõlas järgmise tabeliga järk-järgult vähenema keskmiselt 0,8 protsendipunkti SKPst kohandamisperioodi lõpuni 2031. aastal. Keskpikas perspektiivis väheneb võlg eeldatavalt 1,3 protsendipunkti SKPst aastas ja jõuab 2041. aastaks 71,2 %ni SKPst.
Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Austria kavas
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2041 |
|
Valitsemissektori võlg (% SKPst) |
81,8 |
84,3 |
85,9 |
86,6 |
86,8 |
86,5 |
85,7 |
84,4 |
71,2 |
|
Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst) |
–4,7 |
–4,7 |
–4,2 |
–3,6 |
–3,0 |
–2,5 |
–2,1 |
–1,6 |
–1,4 |
Allikas: Austria keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.
Seega oleks kava kohaselt valitsemissektori võla ja SKP suhe kohandamisperioodi lõpuks (2031) languses. See on usutav, kuna kava eelduste põhjal prognoositakse komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsi kõigi määravate stressitestide alusel võla vähenemist kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi ning stohhastilised prognoosid näitavad, et võlg väheneb piisavalt suure tõenäosusega. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega.
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori eelarvepositsioonile
(20)Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt tõuseks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2025. aastal 4,7 %-le SKPst ja hakkaks alates 2026. aastast järk-järgult vähenema. 2028. aastal ei tohiks eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt ületada kontrollväärtust 3 % SKPst ja peaks eeldatavasti vähenema jätkuvalt kogu kohandamisperioodi jooksul.
Seega ei ületa kava kohaselt valitsemissektori eelarvepositsioon kohandamisperioodi lõpus (2031) kontrollväärtust 3 % SKPst.
Lisaks ei ületa valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2041. aastani) 3 % SKPst.
Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud puudujääginõudega.
Eelarve kohandamise ajakava
(21)Eelarve kohandamise ajakava, mida mõõdetakse struktuurse esmase eelarvepositsiooni aastase muutusena, nagu kavas kirjeldatud, on üldjoontes lineaarne, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c. Lisaks on eelarve kohandamine kava esimese viie aasta jooksul veidi ulatuslikum, kui oleks proportsionaalne kogu kohandamisperioodi eelarvekohandusega.
Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c sätestatud edasilükkamise keeluga.
Tabel 4. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni areng Austria kavas
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
|
|
Struktuurne esmane eelarvepositsioon (% SKPst) |
–2,4 |
–1,9 |
–1,4 |
–0,9 |
–0,3 |
0,2 |
0,7 |
1,2 |
|
Struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutus (protsendipunktides) |
ei ole kohaldatav |
0,5 |
0,5 |
0,5 |
0,6 |
0,5 |
0,5 |
0,5 |
Allikas: Austria keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.
Kava kooskõla ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega
(22)Kavas esitatud netokulude kava on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuetega (eelkõige nõukogu määruse (EÜ) 1467/97 artikli 3 lõike 4 kolmandas lõigus võrdlusalusena sätestatud minimaalse iga-aastase struktuurilise kohandamisega).
Kava kooskõla eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega
(23)Austria suhtes kohaldatakse alates 2029. aastast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 8 sätestatud ennetusliku osa nõuet seoses eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega, mille eesmärk on tagada ühine turvavaru võrreldes eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega 3 % SKPst, kuna alates 2028. aastast ei tohiks kava järgi puudujääk enam ületada 3 % SKPst. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 8 ei tohiks struktuurse esmase eelarvepositsiooni iga-aastane kohandamine seega olla 2029., 2030. ja 2031. aastal väiksem kui 0,25 protsendipunkti SKPst, kui struktuurne eelarvepuudujääk oli eelneval aastal üle 1,5 % SKPst, et saavutada struktuurne ühine turvavaru 1,5 % SKPst. Kava poliitilistest kohustustest ja makromajanduslikest eeldustest tulenev eelarvekohandus aastatel 2029–2031 on 0,5 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.
Kava kooskõla võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega
(24)Kuna valitsemissektori võla suhe SKPsse on kava kohaselt kohandamisperioodil vahemikus 60 % kuni 90 %, peab võlasuhe kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 7 vähenema keskmiselt vähemalt 0,5 protsendipunkti aastas, kuni see langeb alla 60 %. Keskmine vähenemine arvutatakse ajavahemiku 2029–2031 kohta, st alates aastast, mil ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus vastavalt kavale tühistatakse, ning see on 0,8 protsendipunkti. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega.
Kava makromajanduslikud eeldused
(25)Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 18. detsembril 2024 Austriale edastatud eeldustest. Täpsemalt kasutatakse kavas erinevaid eeldusi nelja muutuja kohta, milleks on lähtepunkt (arvestades struktuurset esmast eelarvepositsiooni, valitsemissektori eelarvepositsiooni, esmaste kulude osakaalu SKPs ja valitsemissektori võlga), potentsiaalse SKP kasv, reaalse SKP kasv ja SKP deflaator. Allpool on esitatud hinnang eelduste erinevuste kohta.
Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja hinnatud eraldi iga erinevust.
-Kavas kasutatakse algseisundina 2024. aasta eelarve täitmise andmeid. 2024. aastal oli struktuurne esmane eelarvepositsioon –2,4 % SKPst, valitsemissektori eelarvepositsioon –4,7 % SKPst, valitsemissektori võlg 81,8 % SKPst ja esmaste kulude osakaal SKPs 54,8 %. Selle tulemusena on kavas esitatud netokulude keskmise kasv kohandamisperioodil väiksem, kui see oleks komisjoni eelduste alusel. Võrdlustrajektoor põhines komisjoni 2024. aasta sügisprognoosil, mille kohaselt oli struktuurne esmane eelarvepositsioon –1,3 % SKPst, valitsemissektori eelarvepositsioon –3,6 % SKPst, võlatase 79,5 % SKPst ja esmaste kulude osakaal SKPs 52,9 %. Austria kasutab viimaseid kättesaadavaid andmeid ja erinevus on nõuetekohaselt põhjendatud.
-Kavas eeldatakse sujuvat potentsiaalset majanduskasvu aastatel 2025–2041. Komisjoni eeldustega võrreldes suurendab see potentsiaalset majanduskasvu kohandamisperioodil ja selle tulemusel on netokulude keskmine kasv suurem. Täheldamata potentsiaalse majanduskasvu hinnanguid mõjutab majandustsükkel ja on usutav, et Austrias alates 2023. aastast kestnud majanduslanguse tõttu antakse potentsiaalsele kasvule negatiivne hinnang. Võimalus kasutada alternatiivseid potentsiaalse majanduskasvu eeldusi on kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktiga f, tingimusel et kumulatiivne kasv prognoosiperioodil (st kuni 2041) on üldjoontes kooskõlas komisjoni eeldustega, nagu see on kavas ette nähtud. Seega leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud.
-Kavas eeldatakse, et reaalse SKP kasv on väiksem kui võrdlustrajektooris eeldatud kasv. Selle põhjus on halvenev makromajanduslik väljavaade. Sõltumatu eelarveasutuse WIFO viimane prognoos, millele rahandusministeerium tugineb eelarve planeerimisel, sisaldab aga 2025. aastal eelarve konsolideerimispüüdlust mahus 1,2 % SKPst. Kava kohaldamisel on vaja tuletada kasvumäära lähtetase, mis oleks esinenud ilma selle konsolideerimispüüdluseta. Selleks kohaldas Austria konsolideerimispüüdluse suhtes komisjoni standardset eelarvekordajat 0,75 (protsenti SKPst) ja lisas selle kasvumäärale. Selle tulemusena on 2025. aastal kasvumäära lähtetase ilma konsolideerimiseta 0,6 %, mis on siiski väiksem võrdlustrajektoori koostamisel eeldatud kasvumäärast. Kavas on Austria 2025. aastaks ette näinud eelarvekohanduse 0,5 %, mis peaks eelduste kohaselt vähendama reaalse SKP kasvu (standardse eelarvekordaja 0,75 alusel) 0,2 %-le. Reaalse SKP kasvumäära muutmine ei mõjuta vahetult netokulude kasvu. Kõiki asjaolusid arvesse võttes peetakse seda eeldust nõuetekohaselt põhjendatuks.
-Kavas on eeldatud, et SKP deflaator on 2025. ja 2026. aastal 0,1 protsendipunkti suurem, kui on eeldatud võrdlustrajektooris. Selle tulemusena on kavas esitatud netokulude keskmine kasv kohandamisperioodil suurem, kui see oleks komisjoni eelduste alusel. Erinevus tuleneb kõrgemast inflatsioonimäärast viimastes prognoosides. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosis eeldatakse 2025. ja 2026. aastaks oluliselt suuremat SKP deflaatori kasvu kui kavas. Seega leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud.
Üldiselt toovad kõik eelduste erinevused kokku kaasa selle, et netokulude keskmine kasv kavas on üldjoontes kooskõlas võrdlustrajektooriga. Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel.
Kava eelarvestrateegia
(26)Kava soovitusliku eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused nii kulude piiramise kui ka tulude suurendamise teel. Kooskõlas Austria 2025. ja 2026. aasta eelarvekavaga kirjeldatakse kavas konsolideerimist mahus 6,4 miljardit eurot (1,3 % SKPst) 2025. aastal ja veel 2,3 miljardit eurot (0,4 % SKPst) 2026. aastal. Kui kava netokulude kavas on võetud enam-vähem lineaarse eelarvekohanduse kohustus, on eelarvestrateegias kirjeldatud võimalikult kiiresti täidetavat eelarvekohandust. Tulude pool sisaldab maksumeetmeid, valitsemissektorisse kuuluvate riigi osalusega äriühingute panuseid, valitsemissektorisse mittekuuluvate riigi osalusega äriühingute suuremaid dividendimakseid ja täiendavaid sotsiaalkindlustusmakseid, mis kokku oleks 2,0 miljardit eurot 2025. aastal ja veel 1,6 miljardit eurot 2026. aastal. Kulude poolel kuuluvad meetmete hulka halduskulude kokkuhoid, toetuste vähendamine ja struktuurireformid, mis kokku moodustaksid 5,0 miljardit eurot 2025. aastal ja veel 1,7 miljardit eurot 2026. aastal. Peale selle kavatseb föderaalvalitsus investeerida 0,6 miljardit eurot 2025. aastal ja 1,0 miljardit eurot 2026. aastal, et edendada majandust ja lahendada probleeme näiteks tööhõive, tervishoiu, kestlikkuse, hariduse ja integratsiooni valdkonnas. Lisaks on eelarves, mille riigi parlament võttis vastu 18. juunil 2025, täpsustatud poliitikameetmed, mille abil täidetakse 2025. ja 2026. aasta netokulukohustus 10 . Võetavate poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarvetes.
Kavas sisalduvad reformi- ja investeerimiskohustused, mis on eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks
(27)Kavas kohustub Austria viima ellu 14 reformi ja investeeringut, mille eesmärk on kiirendada potentsiaalset majanduskasvu ja parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust, mis on aluseks eelarve kohandamise perioodi pikendamisele neljalt aastalt seitsmele aastale.
Need reformid ja investeeringud koosnevad ühest taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvast kohustusest koos täiendavate kirjeldustega ning mitmest uuest reformist ja investeeringust. See hõlmab järgmisi meetmeid (vt ka II lisa):
-reform ja investeeringud hariduse valdkonnas. Meetme esimene etapp on taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv kohustus, mis on seotud komponendiga 3 (teadmistepõhine taastumine) ja hõlmab õigusaktide jõustumist, millega kehtestatakse koolide sotsiaal-majandusliku lähtetaseme kindlaksmääramise kriteeriumid. Teises etapis antakse koolidele sotsiaalselt indekseeritud võimaluspreemia kaudu sihipärast toetust. Esimeses etapis kehtestatud kriteeriumide alusel eraldatakse koolidele täiendavaid rahalisi vahendeid, millega kaasneb pidev seire. Põhietappide rakendamine peaks lõppema 2028. aasta neljandas kvartalis pärast taaste- ja vastupidavuskava meetme rakendamist 2025. aasta neljandas kvartalis ja rahaliste vahendite eraldamist 2026. aasta neljandas kvartalis;
-tervishoiusüsteemi reform. Reformi eesmärk on toetada jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi, suurendades pensionäride ravikindlustusmäära 5,1 %-lt 6 %-le. Seadus peaks eeldatavasti jõustuma 2025. aasta kolmandaks kvartaliks;
-pensionisüsteemi reformid. Reformide eesmärk on tõsta tegelikku pensioniiga ja aidata tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkust: i) esimese pensionitõusu (Aliquotierung) reformiga lihtsustatakse esimese pensionitõusu arvutamine 50 %-ni kohandusest, olenemata eelmise aasta pensionile jäämise kuust, ja eeldatavasti viiakse see ellu 2026. aasta teiseks kvartaliks, ii) ennetähtaegselt pensionile jäämise (eelpensioni) reformiga karmistatakse kõlblikkustingimusi, tõstes minimaalset pensioniiga ja suurendades kohustuslike sissemakseaastate arvu, ning eeldatavasti viiakse see täielikult ellu 2029. aasta esimeseks kvartaliks;
-kvaliteetse lastehoiu reform ja investeeringud. Meetmega lisatakse teine kohustuslik lastehoiuaasta lasteaias ja laiendatakse olemasolevat omavalitsuste investeerimistoetuste süsteemi, nii et see hõlmab ka lastehoiuasutusi. Meede viiakse eeldatavasti ellu 2027. aasta kolmandaks kvartaliks;
-tööturu reform ja investeeringud. Meetmete eesmärk on tugevdada tööturgu järgmise abil: i) õppepuhkuse abikava loomine, et anda elukestva õppe võimalusi eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajatele; kavandatud reform asendab õppepuhkuse varasema vormi, mis kaotati 2025. aasta märtsis, ja see rakendatakse eeldatavasti 2026. aasta teiseks kvartaliks; ii) puna-valge-punase kaardi reform ja digiteerimine, millega reguleeritakse kolmandate riikide kodanike juurdepääsu tööturule ja mis rakendatakse eeldatavasti 2028. aasta esimeseks kvartaliks; iii) lisasissetulekut käsitlevad reeglid töötushüvituse süsteemis eesmärgiga luua stiimul töötuselt täistööajaga töötamisele kiiremaks üleminekuks, mis rakendatakse eeldatavasti 2026. aasta esimeseks kvartaliks;
-maksusüsteemi reformid. Meetmete eesmärk on parandada maksukoormuse jaotust i) loteriidele kohalduva hasartmängumaksu suurendamise, ii) elektroonilise vahendi abil mängitavatele loteriidele kohalduva kontsessiooni- ja hasartmängumaksu suurendamise, iii) kinnisvara võõrandamismaksu alusel osaluse omandamistehingute maksustamise ühtlustamise, iv) maamüügile maa sihtotstarbe muutmise lisamaksu kehtestamise ja v) sihtasutustele tehtavate annetuste maksu suurendamise kaudu. Meetmed viiakse eeldatavasti ellu 2026. aasta esimeseks kvartaliks;
-teadus- ja arendustegevuse reform. Reform võimaldab üksusesiseselt loodud immateriaalse vara kajastamist äriühingu bilansis konkreetsetel tingimustel, millega parandatakse uuenduslike ettevõtete, eelkõige idufirmade juurdepääsu rahastamisele. Meede viiakse eeldatavasti ellu 2029. aasta esimeseks kvartaliks.
(28)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikega 3 on iga kohandamisperioodi pikendamise aluseks olev reform ja investeering piisavalt üksikasjalik, võimalikult kiiresti täidetud, ajaliselt piiritletud ja kontrollitav.
(29)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad taaste- ja vastupidavuskava kohased kohustused sisaldavad märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja suurendada majanduse kasvupotentsiaali. Lisaks kohustub Austria jätkama reformipingutusi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusaja jooksul ning säilitama riiklikult rahastatavate investeeringute taseme, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute tasemele (vt allpool tabel 5). Kohustuste täitmist jälgitakse kava kogu rakendusetapi jooksul. Seega võib taaste- ja vastupidavuskava kohaseid kohustusi arvesse võtta kohandamisperioodi pikendamisel, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d.
(30)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid kaasa tooma Austria majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaali paranemise jätkusuutlikul viisil, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis a. Kavas esitatakse kvantitatiivsed hinnangud, mille kohaselt suureneb reformide tulemusel potentsiaalne SKP keskpikas perspektiivis 0,8 %. Pensionireformidega tõstetakse tegelikku pensioniiga ja kavas sisalduvate hinnangute järgi võib seeläbi 11 000 inimest kauemaks tööturule jääda. Tööturu reformid ja investeeringud peaksid eeldatavasti tõstma tööjõus osalemise määra ja suurendama tööhõivet. Puna-valge-punase kaardi reform peaks eeldatavasti suurendama tööjõu hulka kuuluvate isikute arvu 10 000 võrra. Töötushüvitiste süsteemis lisasissetulekut käsitlevate reeglite reformi eesmärk on luua tugevamaid stiimuleid tööle asumiseks. Selle vahetu mõju potentsiaalsele SKP-le peaks avalduma juba kava kestuse ajal. Lisaks peaksid kutseõppele keskenduvad meetmed kaasa aitama tööviljakuse suurenemisele. Teadus- ja arendustegevuse kulusid toetav meede peaks keskpikas perspektiivis suurendama tootmistegurite kogutootlikkust. Reformid ja investeeringud hariduse ja lastehoiu valdkonnas peaksid avaldama positiivset lühiajalist mõju, suurendades vanemate, eelkõige emade osalemist tööturul. Peale selle on laste parem haridus pikas perspektiivis kasulik kogu ühiskonnale ja majandusele. Maksustamise ja tervishoiu valdkonna reformide eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Eeldatavalt majanduskasvu mõjutavate kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringutega seotud eeldused näivad mõistlikud ja usaldusväärsed.
(31)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis b. Valitsuse prognoosi järgi on reformide ja investeeringute üldine vahetu mõju eelarvele 2029. aastal 0,4 % SKPst. Peamiselt eeldatakse vahetut mõju eelarvele nende meetmete rakendamisest, mis on seotud sotsiaalkindlustusega ja aitavad vähendada riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riske, mille Euroopa Komisjon on kindlaks määranud oma 2025. aasta aruandes Austria kohta. Valitsuse prognoosi järgi saavutatakse vahetu mõju 0,1 % SKPst pensionäride sotsiaalkindlustusmaksete suurendamise, 0,2 % SKPst tegeliku pensioniea tõstmise ja kuni 0,1 % SKPst pensionide indekseerimise piiramise abil 50 %ni esimesel aastal pärast pensionile jäämist. Lisaks peaks õppepuhkuse uue vormi rakendamine ja töötushüvitiste süsteemis lisasissetulekut käsitlevate reeglite reform andma 2029. aastaks eelarvele vahetu mõju kuni 0,1 % SKPst, mis saavutatakse sotsiaaltoetustelt kokku hoidmise ja paranenud tööhõivest tuleneva suurema maksutulu kaudu. Maksuvaldkonna reformid peaksid aitama kõrvaldada puudujääke ja saavutada 2029. aastaks vahetu mõju eelarvele 0,1 % SKPst. Meetmed lastehoiu ja hariduse valdkonnas meetmed peaksid suurendama tööjõu pakkumist ja parandama haridustulemusi. Need meetmed on ka osa eelarve konsolideerimise paketist, mida Austria praegu jõustab, nagu on osutatud eespool eelarvestrateegiat esitledes.
(32)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad järgida ELi ühiseid prioriteete, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis c. Mitu meedet peaks kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega aitama suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet. Ravikindlustusmaksete reform peaks parandama tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust, pensionireform aga peaks tõstma tegelikku pensioniiga, mis aitab suurendada tööjõu pakkumist ja pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust. Kvaliteetse lastehoiu ja tööturu reformid peaksid aitama suurendada tööhõivet. Maksureformid peaksid parandama maksukoormuse jaotust. Peale selle peaks teadus- ja arendusvaldkonna reform aitama saavutada kõiki ELi ühiseid prioriteete, sealhulgas õiglast rohe- ja digipööret, energiajulgeolekut ning kaitsevõimet, toetades ettevõtjate suutlikkust kaasata rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuseks ning ajakohastada tegevust.
(33)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformid ja investeeringud aitavad järgida asjakohaseid 11 riigipõhiseid soovitusi, mis esitati Euroopa poolaasta raames, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis d. Eelkõige aitavad kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud järgida riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud järgmisega:
-aktiivne tööturupoliitika, stiimulid töötamiseks ja tööturul osalemiseks ning oskused (2019., 2020., 2022., 2023., 2024. aasta riigipõhised soovitused, mida korrati 2025. aastal) kohustusliku alushariduse ja lastehoiu laiendamise, õppepuhkuse reformi ja puna-valge-punase kaardi reformi kaudu, millega luuakse kolmandate riikide kodanikele juurdepääs tööturule;
-maksude kombinatsiooni parandamine (2025. aastal esitatud riiklik soovitus) muu hulgas hasartmängumaksude tõstmise kaudu;
-haridus (2019., 2020. ja 2025. aasta riigipõhine soovitus) taaste- ja vastupidavuskava meetme laiendamise kaudu, millega suurendatakse koolide suutlikkust lahendada probleeme sotsiaalsete näitajate alusel, et tagada paremini võrdseid võimalusi;
-meetmed lastehoiu valdkonnas, et toetada naiste osalemist tööturul ja aidata kaasa negatiivsete demograafiliste suundumuste kõrvaldamisele kooskõlas 2025. aasta riigipõhiste soovitustega tööhõive ja sotsiaalpoliitika kohta.
(34)Kavaga tagatakse, et säilitatakse riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute üldine kavandatud tase, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute keskmisele tasemele, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4.
Tabel 5. Riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud kavas (% SKPst)
|
Keskmine tase taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil (2021–2026) 12 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
Kava kehtivusaja keskmine |
|
3,8 |
3,9 |
4,1 |
4,1 |
4,0 |
3,9 |
4,0 |
Allikas: Austria keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.
(35)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevaid reformi- ja investeerimiskohustusi võib lisaks pidada kooskõlas olevaks taaste- ja vastupidavuskavas ning mitmeaastases finantsraamistiku alusel sõlmitud partnerluslepingus sätestatud kohustustega, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4. Pensionidega seotud reformid soovitatakse lisada Austria taaste- ja vastupidavuskavasse, kui see pärast esitamist läbi vaadatakse.
(36)Kokkuvõttes leitakse, et kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud vastavad koosvõetuna määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele. Selle tulemusena võib kohandamisperioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale, nagu on kavas ette nähtud.
Kavas esitatud muud reformi- ja investeerimiskavatsused, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete
(37)Lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevatele reformidele ja investeeringutele kirjeldatakse kavas poliitilisi kavatsusi, mis on seotud muude reformide ja investeeringutega, et lahendada Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgida liidu ühiseid prioriteete. Kava hõlmab 53 reformi ja investeeringut, millest kaheksat toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning kuut ühtekuuluvusfondi vahenditest. Kava reformid ja investeeringud põhinevad olemasoleval valitsuse strateegiadokumendil 13 .
(38)Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, on kavas ette nähtud investeeringud kestliku transpordi valdkonda ja keskkonnahoidliku liikuvuse taristusse (sisalduvad osaliselt taaste- ja vastupidavuskavas), mille eesmärk on vähendada heitkoguseid, eelkõige transpordisektoris. Meetmed peaksid aitama järgida 2019., 2020. ja 2025. aasta soovitusi transpordi kohta. Lisaks sisaldab kava meetmeid, mille eesmärk on täiendada digioskusi, suurendada digilahenduste juurutamist tervishoiusektoris ja soodustada lairibaühenduse laialdasemat kasutuselevõttu (sisaldub taaste- ja vastupidavuskavas). Meetmed peaksid aitama järgida 2019., 2020. ja 2025. aasta soovitusi digipöördesse investeerimise poliitika kohta.
(39)Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, nähakse kavas ette mitu meedet oskuste nappuse leevendamiseks, mis on suunatud eri inimestele, näiteks tööotsijatele, oskuste arendamisest kasu saavatele töötajatele, oskustööliste rändes osalejatele ja vanemaealistele töötajatele. Lisaks sisaldab kava reforme ja investeerimismeetmeid tervishoiusektori tugevdamiseks (sealhulgas ambulatoorse ravi parandamiseks) ja meetmeid, mis on suunatud alushariduse ja lastehoiu laiendamisele ning haridussüsteemi toetamisele lisavahendite ja koolide suurema autonoomia ning psühholoogilise toe abil (mõned neist meetmetest sisalduvad ka taaste- ja vastupidavuskavas). Austria majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamiseks sisaldab kava tööstusstrateegia väljatöötamist, samuti kohustusi vähendada bürokraatiat, eelkõige VKEde puhul. Meetmed peaksid aitama järgida 2019., 2020. ja 2025. aasta riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud aktiivse tööturu meetmete, töötamise ja tööturul osalemise stiimulite, tervishoiu, hariduse ja ettevõtluskeskkonnaga.
(40)Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga nähakse kavas ette investeerimismeetmeid gaasivarustuskindluse tagamiseks (Lääne-Austria gaasijuhe).
(41)Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga ei sisalda kava muid reforme ega investeeringuid, kuid selles osutatakse investeerimisvajadusele kaitsevõime loomiseks.
(42)Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Austria taaste- ja vastupidavuskavaga. Kavas on lühidalt osutatud sellele, et selles sisalduvate reformide ja investeeringutega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete ning need on kooskõlas taaste- ja vastupidavuskavas vastu võetud meetmetega.
(43)Kavas on antud ülevaade Austria avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses ELi ühiste prioriteetidega. Rohe- ja digipöördega seoses rõhutatakse kavas vajadust investeerida taastuvenergiasse, kliimatehnoloogiasse, digitaalsesse taristusse ja kestliku liikuvuse valdkonda, toetades samal ajal elurikkust, ringmajandust ja tehisintellekti innovatsiooni. Lisaks sisaldab kava kohustust luua majanduse, tööstuse ja põllumajanduse ülemineku toetamiseks üleminekufond, et luua ühtne kontaktpunkt kogu ülemineku toetamiseks. Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga rõhutatakse kavas vajadust investeerida tööturu, hariduse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning taskukohaste eluasemete valdkonda, toetades ka VKEsid, teadusuuringuid ja innovatsiooni tootlikkuse ja majandusliku stabiilsuse suurendamiseks. Lisaks luuakse riikliku ja rahvusvahelise riskikapitali kaasamiseks fondifond, et tagada Austria ettevõtjatele parem juurdepääs arengukapitalile. Seoses energiajulgeolekuga rõhutatakse kavas vajadust laiendada energiataristut ja vähendada sõltuvust Venemaa gaasist eelkõige gaasijuhtmeprojektide ja elektrifitseerimispüüdluste kaudu, et tagada pikaajaline, konkurentsivõimeline ja kindel energiavarustus. Seoses kaitsevõime ülesehitamisega rõhutatakse kavas vajadust jätkata Austria relvajõudude pikaajalise arengukava elluviimist, millega tagatakse moderniseerimine ja sõjalise võimsuse loomine eelarvepiirangute tingimustes.
Komisjoni hinnangu kokkuvõte
(44)Üldiselt on komisjon seisukohal, et Austria kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.
ÜLDINE JÄRELDUS
(45)Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 soovitama Austriale kavas esitatud netokulude kava ning kohandamisperioodi seitsmele aastale pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud tuleks heaks kiita,
SOOVITAB Austrial teha järgmist.
(1)Tagada, et netokulude kasv ei ületa käesoleva soovituse I lisas kehtestatud maksimummäärasid.
(2)Rakendada ettenähtud tähtaegadeks reformid ja investeeringud, mis on aluseks eelarve kohandamise perioodi pikendamisele seitsmele aastale, nagu on sätestatud käesoleva soovituse II lisas.
Lisaks kutsub nõukogu Austriat üles tagama, et viiakse ellu muud reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete.
I LISA
Netokulude maksimaalne kasvumäär
(nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)
AUSTRIA
|
Aasta |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
|
|
Kasvumäär (%) |
Aastane |
2,6 |
2,2 |
2,2 |
2,0 |
2,3 |
|
Kumulatiivne (*) |
2,6 |
4,8 |
7,2 |
9,4 |
11,9 |
|
|
(*) Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse võrdluses baasaastaga 2024. Kumulatiivseid kasvumäärasid kasutatakse kontrollikontol, et teha iga-aastast järelkontrolli nõuete täitmise üle. |
||||||
II LISA
Reformid ja investeeringud, mis on aluseks kohandamisperioodi pikendamisele seitsmele aastale
|
Reform/investeering |
Peamine eesmärk |
Põhietappide kirjeldus ja ajakava |
Seirenäitaja(d) |
|
Haridus
(taaste- ja vastupidavuskava meede 91a ja lisaks taaste- ja vastupidavuskava meetmele) |
Parandada juurdepääsu haridusele sotsiaalsete näitajate alusel diferentseeritud laialdasema koolipoolse toetuse kaudu |
1. etapp: taaste- ja vastupidavuskava eesmärgi 91a täitmine 2025. aasta neljandaks kvartaliks
2. etapp: rahaliste vahendite eraldamine
3. etapp: haridusministeeriumi esimene seirearuanne võimaluspreemia kasutuselevõtu kohta (2026/27. õppeaasta) 2028. aasta neljandaks kvartaliks |
1. etapp: rahuldav taaste- ja vastupidavuskava meetme 91a eesmärkide täitmine 2. etapp: vahendite lisamine 2026. aasta eelarvesse võimaluspreemia föderaaltasandil rahastamiseks 3. etapp: seirearuanne võimaluspreemia rakendamise kohta |
|
Ravikindlustus (uus meede) |
Suurendada pensionäride ravikindlustusmakse 5,1 %-lt 6 %-le |
Seaduse rakendamine
|
Pensionäride ravikindlustusmakseid suurendava õigusakti jõustumine |
|
Esimene pensionitõus (uus meede) |
Piirata esimest pensionitõusu 50 %-ni üldisest pensionikohandusest esimesel aastal pärast pensionile jäämist |
seaduse rakendamine
|
Esimest pensionitõusu, mis on 50 % üldisest pensionikohandusest, rakendatakse 2026. aasta jaanuaris isikute suhtes, kes jäid pensionile 2025. aastal |
|
Tegeliku pensioniea tõstmine
(uus meede) |
Tõsta ennetähtaegselt pensionile jäämise iga 62 aastalt 63-le; suurendada nõutavate sissemaksekuude arvu 480-lt 504-le |
1. etapp: seaduse vastuvõtmine
2. etapp: seaduse rakendamine. Ennetähtaegselt pensionile jäämise (eelpensioni) seadusjärgne iga on 2027. aasta teiseks kvartaliks 63 aastat 3. etapp: seaduse rakendamine. Ennetähtaegselt pensionile jäämise nõutav kindlustusperiood on 2029. aasta esimeseks kvartaliks 504 kuud |
1. etapp: seaduse vastuvõtmine parlamendis 2. etapp: eelpensionile jäämise seadusjärgne iga on 63 aastat 3. etapp: eelpensionile jäämise nõutav kindlustusperiood on 504 kuud |
|
Alusharidus ja lapsehoid (uus meede) |
Kehtestada teine kohustuslik lasteaia-aasta |
1. etapp: täiendavate rahaliste vahendite eraldamine liidumaadele föderaaltasandi eelarvest 2026. aasta esimeseks kvartaliks 2. etapp: teine lasteaia-aasta kehtestatakse kõikides liidumaades 2027. aasta kolmandaks kvartaliks |
1. etapp: föderaaltasandil rahastamiseks eelarveeraldise tegemine 2. etapp: teise lasteaia-aasta kehtestamine kõikides liidumaades föderaalvalitsuse ja liidumaade vahel põhiseaduse artikli 15a alusel sõlmitud lepingute alusel |
|
Tööturg – õppepuhkus (uus meede) |
Uus õigusakt õppepuhkuse kohta, et toetada madala kvalifikatsiooniga töötajatele suunatud konkreetse ettevõttepõhise väljaõppe rahastamist avaliku sektori vahenditest |
1. etapp: seaduse vastuvõtmine
2. etapp: seaduse rakendamine 2026. aasta teiseks kvartaliks |
1. etapp: seaduse vastuvõtmine parlamendis 2. etapp: õppepuhkuse jõustumine |
|
Tööturg – kolmandate riikide kodanike juurdepääs
(uus meede) |
Puna-valge-punase kaardi reform ja digiteerimine tööturule juurdepääsu loomiseks kolmandate riikide kodanikele (nt kiirmenetlus doktorikraadiga teadlastele ja hoolduspersonalile) |
Puna-valge-punase kaardi saamisel aluseks olevate kriteeriumide ja kaardi digiteerimist reformiva õigusakti rakendamine
|
Reformitud puna-valge-punase kaardi kriteeriumide ja digiteerimise jõustumine |
|
Töötushüvitiste reform (uus meede) |
Töötushüvitise saamise ajal lisasissetuleku teenimise võimaluse kaotamine (eranditeta); eesmärk on luua stiimul, mis kiirendab üleminekut töötuselt täistööajaga töötamisele |
seaduse rakendamine
|
Töötushüvitise saamise ajal lisasissetuleku teenimise võimaluse kaotamise (eranditeta) jõustumine |
|
Loteriide maksustamine (uus meede) |
Suurendada loteriidele kohalduvat hasartmängumaksu 16 %-lt 17,5 %-le |
Seaduse (eelarvega kaasneva seaduse) rakendamine 2026. aasta esimeseks kvartaliks |
Loteriidele kohalduvat hasartmängumaksu suurendava seaduse jõustumine |
|
Elektroonilise vahendi abil mängutavatele loteriidele kohalduv kontsessiooni- ja loteriimaks (uus meede) |
Suurenda elektroonilise vahendi abil mängitavatele loteriidele kohalduvat kontsessiooni- ja hasartmängumaksu 40 %-lt 45 %-le |
Seaduse (eelarvega kaasneva seaduse) rakendamine 2026. aasta esimeseks kvartaliks |
Loteriidele kohalduvat kontsessiooni- ja hasartmängumaksu suurendava seaduse jõustumine |
|
Kinnisvara maksustamine osaluse omandamise tehingute korral (uus meede) |
Kõrvaldada võimalus hoida kõrvale kinnisvara võõrandamismaksu tasumisest osaluse omandamise tehingute kaudu; kui kinnisvara omava äriühingu osalusest võõrandatakse 75 % või enam, tuleb tasuda kinnisvara võõrandamise maksu |
Seaduse (eelarvega kaasneva seaduse) rakendamine 2026. aasta esimeseks kvartaliks |
Kinnisvara omandamise eesmärgil äriühingu omanike vahetust ja ühinemisi maksustatava sündmusena käsitleva seaduse jõustumine |
|
Kinnisvara maksustamine maa sihtotstarbe muutmisest saadud kasumi korral (uus meede) |
Kehtestada kapitali kasvutulu maksu kaudu 30 % maa sihtotstarbe muutmise lisamaks müügikohas maa ümberliigitamisest saadud kasumi korral |
Seaduse (eelarvega kaasneva seaduse) rakendamine 2026. aasta esimeseks kvartaliks |
Kinnisvara võõrandamise lisamaksu kehtestava seaduse jõustumine |
|
Sihtasutuste annetuste maksustamine (uus meede) |
Suurendada sihtasutustele tehtud annetuste maksumäära 2,5 %-lt 3,5 %-le |
Seaduse (eelarvega kaasneva seaduse) rakendamine 2026. aasta esimeseks kvartaliks |
Sihtasutustele tehtud annetuste maksumäära suurendava seaduse jõustumine |
|
Teadus- ja arendustegevus – üksusesiseselt tekkinud teadus- ja arendustegevuse kulude kapitaliseerimine (uus meede) |
Lubada konkreetsetel tingimustel üksusesiseselt loodud immateriaalse vara kajastamist bilansis |
1. etapp: seaduse vastuvõtmine
2. etapp: seaduse rakendamine 2029. aasta esimeseks kvartaliks |
1. etapp: seaduse vastuvõtmine parlamendis 2. etapp: seadust kohaldatakse 1. jaanuaril 2028 või pärast seda algavate majandusaastate suhtes. Vastavad majandusaasta aruanded avaldatakse järgmisel aastal |
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja