EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 216 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Luksemburgi majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2025) 216 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 216 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Luksemburgi majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2025) 216 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Luksemburgi majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97, 1 eriti selle artikli 3 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
Üldised märkused
(1)Määruses (EL) 2024/1263, mis jõustus 30. aprillil 2024, on selgitatud majandusjuhtimise raamistiku eesmärke. Raamistik peaks reformide ja investeeringute abil edendama usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning vastupidavust ning ennetama valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Määruses on sedastatud, et nõukogu ja komisjon teevad Euroopa poolaasta raames mitmepoolset järelevalvet kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud eesmärkide ja nõuetega. Euroopa poolaasta raames sõnastatakse eelkõige riigipõhised soovitused ja jälgitakse nende rakendamist. Määrusega edendatakse ka riikide vastutust oma eelarvepoliitika eest ning rõhutatakse selle poliitika keskpikka perspektiivi ja vajadust tagada nõuete tõhusam ja sidusam täitmine. Iga liikmesriik peab esitama nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, mis sisaldab tema eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi ning mis on koostatud kas neljaks või viieks aastaks sõltuvalt tema tavapärase seadusandliku tsükli pikkusest. Neis kavades sisalduv netokulude 2 kava peab vastama määruse nõuetele, sealhulgas nõudele hoida valitsemissektori võlg kohandamisperioodi lõpuks usutavas langustrendis või viia see langustrendi või hoida see mõistlikul tasemel allpool 60 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning nõudele viia valitsemissektori eelarvepuudujääk keskpika perioodi jooksul allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst ja/või hoida see allpool kõnealust kontrollväärtust. Kohandamisperioodi võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab kohustuse viia ellu asjakohased reformid ja teha asjakohased investeeringud vastavalt määruses sätestatud kriteeriumidele.
(2)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 3 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta prioriteetidega soodustab taaste- ja vastupidavusrahastu majanduslikku ja sotsiaalset taastumist ning tõukab samas tagant kestlikke reforme ja investeeringuid, edendades eelkõige rohe- ja digipööret ning muutes liikmesriikide majanduse vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust liidus ning toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist.
(3)27. veebruaril 2023 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/435 4 (edaspidi „REPowerEU määrus“) eesmärk on järk-järgult kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitab saavutada energiajulgeoleku ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada ühtlasi taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Luksemburg lisas oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke.
(4)30. aprillil 2021 esitas Luksemburg vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 19 ja määruse V lisas esitatud hindamissuunistega hindas komisjon Eesti taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust. 6. juulil 2021 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 5 . Rakendusotsust muudeti kõnealuse määruse artikli 18 lõike 2 alusel 13. septembril 2024, et ajakohastada tagastamatu rahalise toetuse maksimumsummat ja lisada REPowerEU peatükk 6 . Osamaksete tegemine sõltub sellest, kas komisjon võtab määruse artikli 24 lõike 5 alusel vastu otsuse, milles sedastatakse, et Luksemburg on rahuldavalt saavutanud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav saavutamine eeldab, et sama reformi või investeeringu puhul varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.
(5)21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu komisjoni soovituse põhjal vastu soovituse, millega kiidetakse heaks Luksemburgi riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 7 . Eelarve- ja struktuurikava on esitatud kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 ja artikli 36 lõike 1 punktiga a, see hõlmab ajavahemikku 2025–2029 ja selles on netokulude maksimaalse kasvumäära kujul kehtestatud eelarvepiirang neljaks aastaks.
(6)26. novembril 2024 võttis komisjon vastu arvamuse Luksemburgi 2025. aasta eelarvekava kohta. Samal kuupäeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu 2025. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Luksemburgi ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta ning ettepaneku 2025. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste rakendamist ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete järgimist. Nõukogu võttis 13. mail 2025 vastu euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse 8 ja 10. märtsil 2025 ühise tööhõivearuande.
(7)29. jaanuaril 2025 avaldas komisjon konkurentsivõime kompassi – strateegilise raamistiku, mille eesmärk on suurendada järgmisel viiel aastal ELi üleilmset konkurentsivõimet. Selles on kindlaks määratud kolm tegevusvaldkonda, mis on kestliku majanduskasvu tagamiseks üliolulised: i) innovatsioon; ii) süsinikuheite vähendamine ja konkurentsivõime ning iii) julgeolek. Innovatsioonilõhe kaotamiseks kavatseb EL edendada tööstusinnovatsiooni, toetada idufirmade kasvu selliste algatuste kaudu nagu ELi idu- ja kasvufirmade strateegia, ning soodustada kõrgtehnoloogia, näiteks tehisintellekti ja kvantarvutuse kasutuselevõttu. Selleks et muuta majandus keskkonnasäästlikumaks, on komisjon koostanud taskukohast energiat käsitleva tervikliku tegevuskava ja puhta tööstuse kokkuleppe, millega tagatakse, et üleminek puhtale energiale on kulutõhus ja konkurentsisõbralik (eeskätt suure energiakasutusega sektorite jaoks) ning aitab kiirendada majanduskasvu. Liigse sõltuvuse vähendamiseks ja julgeoleku suurendamiseks on liit võtnud kohustuse tugevdada üleilmseid kaubanduspartnerlusi, mitmekesistada tarneahelaid ning tagada juurdepääs kriitilisele toormele ja puhastele energiaallikatele. Neid prioriteete toetatakse horisontaalsete tugisüsteemide, nimelt õigusnormide lihtsustamise, ühtse turu süvendamise, konkurentsivõime rahastamise ning hoiuste ja investeeringute liidu loomise, oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamise ning ELi poliitika parema koordineerimise kaudu. Konkurentsivõime kompass on kooskõlas Euroopa poolaasta põhimõtetega. Nõnda tagatakse, et liikmesriikide majanduspoliitika vastab komisjoni strateegilistele eesmärkidele, ning kujundatakse ühtne majandusjuhtimise käsitus, mis edendab kestlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja vastupidavust kogu liidus.
(8)2025. aastal jätkuvad nii majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks endiselt oluline, kuna kavad aitavad tulemuslikult käsitleda kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on viimaste aastate asjakohastes riigipõhistes soovitustes esile toodud. Need riigipõhised soovitused on sama asjakohased muudetud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel, mis toimub vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21.
(9)2025. aasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse peamisi majanduspoliitilisi probleeme, mida ei ole taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmetega piisaval määral lahendatud. Arvesse võetakse ka probleeme, mis on kindlaks tehtud 2019.–2024. aasta riigipõhistes soovitustes.
(10)4. juunil 2025 avaldas komisjon Luksemburgi kohta 2025. aasta riigiaruande. Selles on hinnatud Luksemburgi edusamme asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehtud kokkuvõte sellest, kuidas Luksemburg on rakendanud taaste- ja vastupidavuskava. Kõnealuse analüüsi põhjal on riigiaruandes kindlaks tehtud Luksemburgi kõige pakilisemad probleemid. Samuti on hinnatud Luksemburgi edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning liidu peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
Hinnang iga-aastasele eduaruandele
(11)21. jaanuaril 2025 soovitas nõukogu Luksemburgil kehtestada järgmised netokulude maksimaalsed kasvumäärad: 5,8 % 2025. aastaks, 4,7 % 2026. aastaks, 3,8 % 2027. aastaks, 5,4 % 2028. aastaks ja 4,7 % 2029. aastaks. Need määrad vastavad maksimaalsetele kumulatiivsetele kasvumääradele, mis on arvutatud võrdluses baasaastaga 2023 ning mis on 2025. aastal 14,2 %, 2026. aastal 19,6 %, 2027. aastal 24,1 %, 2028. aastal 30,8 % ja 2029. aastal 36,9 %. 25. aprillil 2025 esitas Luksemburg oma iga-aastase eduaruande 9 netokulude soovitatud maksimaalsete kasvumäärade järgimise ning Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamiste probleemide lahendamiseks vajalike reformide ja investeeringute rakendamise kohta. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab iga-aastane eduaruanne ka Luksemburgi kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.
(12)Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed kujutavad endast Euroopa Liidu jaoks eksistentsiaalset väljakutset. Komisjon on soovitanud koordineeritult aktiveerida stabiilsuse ja kasvu paktiga ette nähtud riikide vabastusklausli, et toetada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada kiiresti ja märkimisväärselt kaitsekulutusi. Euroopa Ülemkogu kiitis selle ettepaneku 6. märtsil 2025 heaks.
(13)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 10 jõudis Luksemburgi valitsemissektori eelarvepositsioon puudujäägist 0,8 % SKPst 2023. aastal ülejääki 1,0 % SKPst 2024. aastal, samal ajal kui valitsemissektori võlg suurenes 25,0 %-lt SKPst 2023. aasta lõpus 26,3 %-le SKPst 2024. aasta lõpus. Komisjoni arvutuste kohaselt osutavad need muutused sellele, et netokulude kasvumäär oli 2024. aastal 6,2 %. Luksemburg on oma iga-aastases eduaruandes hinnanud netokulude kasvuks 2024. aastal 6,7 %. Komisjoni hinnangul oli netokulude kasv iga-aastases eduaruandes eeldatust väiksem. Erinevus komisjoni netokulude kasvu arvutuste ja riigi ametiasutuste prognooside vahel tuleneb sellest, et riigi prognoosides eeldatakse, et ELi vahenditest rahastatavad kulutused on väiksemad. Komisjoni prognooside kohaselt oli eelarvepoliitika, 11 mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2024. aastal üldjoontes neutraalne.
(14)Iga-aastase eduaruande kohaselt kasvab reaalne SKP Luksemburgi eelarveprognooside aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt 2025. aastal 2,5 %, samas kui THHI inflatsioon peaks 2025. aastal olema 2,0 %. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2025. aastal 1,7 % ja 2026. aastal 2,0 % ning THHI inflatsioon on 2025. aastal 2,1 % ja 2026. aastal 1,8 %.
(15)Iga-aastases eduaruandes on prognoositud, et valitsemissektori eelarveülejääk pöördub 2025. aastal puudujäägiks 0,6 % SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2025. aasta lõpuks suurenema 26,4 %-ni. Need suundumused osutavad netokulude 7,1 % suurusele kasvule 2025. aastal. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2025. aastal 0,4 % SKPst. Eelarvepuudujäägi taastumine 2025. aastal kajastab peamiselt äriühingu tulumaksust saadava juhusliku tulu vähenemist ja ekspansiivse eelarvepoliitika mõju. Komisjoni arvutuste kohaselt osutavad need muutused netokulude 6,8 % suurusele kasvule 2025. aastal. Komisjoni hinnangul on eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2025. aastal ekspansiivne (1,2 % SKPst). Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks vähenema 2025. aasta lõpus 25,7 %-le. Võla suhte SKPsse vähenemine 2025. aastal on peamiselt tingitud nn lumepalliefektist, kuna SKP kasv on olnud suurem kui intressimaksed.
(16)Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt rahastatakse 2025. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest üldiseid avaliku sektori kulutusi mahus 0,1 % SKPst (2024. aastal 0,1 % SKPst). Taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest rahastatavad kulutused võimaldavad teha kvaliteetseid investeeringuid ja viia ellu tootlikkust suurendavaid reforme, ilma et see mõjutaks otseselt Luksemburgi valitsemissektori eelarvepositsiooni ja võlga.
(17)Valitsemissektori kaitsekulutused püsisid Luksemburgis aastatel 2021–2023 stabiilselt 0,5 % juures SKPst 12 . Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid kaitsekulutused olema 2024. aastal 0,6 % ja kasvama 2025. aastal 0,7 %ni SKPst. See tähendab, et kasv on võrreldes 2021. aastaga 0,3 protsendipunkti SKPst.
(18)Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Luksemburgi netokulud suurenema 2025. aastal 6,8 % ning 2024. ja 2025. aastal kumulatiivselt 13,5 %. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi järgi peaks Luksemburgi netokulude kasv 2025. aastal olema üle soovitatud maksimaalse kasvumäära, kusjuures kõrvalekalle 13 on 0,5 % SKPst. Prognoositav kõrvalekalle ületab aastase kõrvalekalde künnist 0,3 % SKPst. Vaadeldes 2024. ja 2025. aastat koos, jääb netokulude kumulatiivne kasvumäär prognooside kohaselt alla maksimaalset kasvumäära. Üldiselt tähendab see, et on oht kalduda kõrvale soovitatud netokulude maksimaalsest kasvumäärast, kui 2025. aasta eelarve täitmise andmed järgmisel kevadel avaldatakse.
(19)Nõukogu soovitas Luksemburgil kaotada erakorralised energiatoetusmeetmed enne 2024.–2025. aasta kütteperioodi. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu 14 olema 2024. aastal 0,4 % SKPst ning 2025. aastal peaks see vähenema 0,1 %-le SKPst. Erakorralised energiatoetusmeetmed lõpetati enne 2024.–2025. aasta kütteperioodi vaid osaliselt. See ei ole nõukogu soovitusega täielikult kooskõlas.
(20)Iga-aastane eduaruanne ei sisalda eelarveprognoose 2025. aastale järgneva aja kohta. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi koostamise ajal teada olnud poliitikameetmete põhjal hindas komisjon valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2026. aastal 0,5 % SKPst. Need suundumused osutavad netokulude 5,3 % suurusele kasvule 2026. aastal. Komisjoni hinnangul on eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2026. aastal ekspansiivne (0,4 % SKPst). Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks komisjoni prognoosi kohaselt suurenema 2026. aasta lõpuks 26,2 %-ni. Valitsemissektori võla ja SKP suhte kasv 2026. aastal kajastab peamiselt võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse võlataset suurendavat mõju.
Peamised poliitilised probleemid
(21)Luksemburgi pensionisüsteem seisab silmitsi kasvavate keskpika perioodi ja pikaajaliste kestlikkusriskidega, kuna prognooside kohaselt ületavad kulutused lähiaastatel sissemakseid. Rahvastiku vananemise 2024. aasta aruande 15 kohaselt peaksid pensionidega seotud kulutused pidevalt suurenema, jõudes 2070. aastaks 17,5 %-ni SKPst, mis on 8,1 protsendipunkti rohkem kui 2024. aastal. Selle põhjuseks võib pidada üha suuremat pensionäride arvu töötaja kohta, kuna elanikkond vananeb ja rändesaldo langeb, ja see tingib suurema vanadussõltuvusmäära. Kuigi süsteemil on praegu ELi suurim pensionireserv, ilma et oleks vaja poliitikat kohandada, peaks see reserv langema 2040. aastate alguseks allapoole riigi õigusaktides ette nähtud künnist 16 . Prognooside kohaselt ammendub reserv pärast selle künniseni jõudmist viie või kuue aastaga. Lisaks on Luksemburgis vanemaealiste töötajate tööhõive määr ELi madalaim (51 % 55–64aastaste puhul), kuigi seadusjärgne pensioniiga on 65. Ennetähtaegselt pensionile jäämine on lubatud alates 57. eluaastast ning soodsad õigused annavad tugevad rahalised stiimulid tööturult varakult lahkumiseks ja täiskasvanuharidusest loobumiseks. 2024. aastal algatas valitsus pensionisüsteemi väljavaateid käsitleva avaliku konsultatsiooni. Esimeses etapis koguti teavet üldsuselt ja paljudelt sidusrühmadelt, kes said väljendada oma peamisi mureküsimusi: süsteemi kohanemisvõime, kestlikkus ja võrdsus. Konsultatsiooni teine etapp on käimas. Aktiivse tööturupoliitika meetmed, mis soodustavad pikemat tööiga ja vanemaealiste töötajate osalemist tööturul, aitaksid seda probleemi lahendada ja majanduskasvu toetada.
(22)Luksemburg seisab silmitsi tõsise eluasemeprobleemiga, kuna taskukohasus on kinnisvarahindade tõusu tõttu viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt langenud. Eluasemehinnad, mis olid igal aastal pidevalt tõusnud üle 5 %, tõusid ajavahemikul 2018–2022 peaaegu 60 %, mis on toonud kaasa selle, et Luksemburg on üks ELi kallimaid eluasemeturge 17 . Pakkumise ja nõudluse püsivat tasakaalustamatust, mida soodustasid maa ja kinnisvara kokkuostmist soodustavad maksustruktuurid, süvendasid veelgi institutsionaalsed investorid, kes sisenesid müügieelsete eluasemete sektorisse 18 . Sellised reformid, nagu terviklik maakasutuspoliitika ja maksumeetmed ehituskõlbliku maa pakkumise suurendamiseks, võivad aidata suurendada eluasemete pakkumist, sealhulgas taskukohaste eluasemete pakkumise kaudu. Prioriteetide hulka kuuluvad ka eluasemepakti rakendamine ja eluasememaksureformi vastuvõtmine, samuti makrotasandi usaldatavusraamistiku tugevdamine ja kõrgeid eluasemehindu toetavate laenuvõtmise maksusoodustuste järkjärguline kaotamine 19 .
(23)Luksemburgil on suured transpordiprobleemid, mis on tingitud suurest piiriülesest pendelrändeliiklusest ja suurest sõltuvusest autodest, sealhulgas ametiautodest, kusjuures neid probleeme süvendavad kõrged eluasemekulud, mis sunnivad töötajaid minema oma töökohast kaugemale elama 20 . See on toonud kaasa liiklusummikud, mis mõjutavad tootlikkust ja keskkonnakestlikkust. Hoolimata maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heite hiljutisest märkimisväärsest vähendamisest selliste poliitikameetmete abil nagu 2035. aasta riiklik liikuvuskava 21 ja tasuta ühistransport, jääb see sektor peamiseks kasvuhoonegaaside heite allikaks, kelle arvele jäi 2023. aastal 60 % Luksemburgi jõupingutuste jagamise sektorite koguheitest 22 . Kuigi Luksemburg on teinud edusamme elektrisõidukite edendamisel ja ühistranspordi parandamisel, oleks pendeltöötajate vajaduste rahuldamiseks vaja koordineeritud piiriülest strateegiat. See hõlmab ühenduste parandamist, raudteetaristu integreerimist naaberriikidega, piletimüügisüsteemide integreerimist ja viimase kilomeetri ühenduste parandamist. Transpordi süsinikuheite edasine vähendamine ja ühistransporditaristusse investeerimine aitaks vähendada heidet kooskõlas riikliku 2030. aasta heite vähendamise eesmärgiga.
(24)Luksemburgi finantskeskuses on palju hargmaiseid kontserne, kusjuures märkimisväärne osa rahvusvahelistest rahavoogudest toimub nende hargmaiste kontsernide üksuste vahel. Neil võib tekkida võimalus kasutada ära lünki Luksemburgi maksusüsteemis, mis vähendavad maksustavat tulu. Kuigi nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 23 (teise samba direktiiv) jõustumisega 1. jaanuaril 2024 soovitakse lahendada suurte hargmaiste ettevõtete madala maksustamise probleem, on selle direktiivi kohaldamisala piiratud ettevõtetega, kelle aastatulu on vähemalt 750 miljonit eurot, ja seega jäävad paljud ettevõtted direktiivi kohaldamisalast välja. Lisaks on algselt 2021. aastal kehtestatud tingimuslik meede, mille kohaselt ei saa intressimakseid ja litsentsitasusid maha arvata, rangelt suunatud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kokkulepitud ELi loetelule ega käsitle tulemuslikult madala või null maksumääraga jurisdiktsioonide küsimust.
(25)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab riiklik taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Need peaksid aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes. Järele jäänud lühikese aja jooksul on oluline taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle REPowerEU peatükk tulemuslikult ellu rakendada, et suurendada rohe- ja digipöörde kaudu Luksemburgi pikaajalist konkurentsivõimet ning tagada samal ajal sotsiaalne õiglus. Endiselt on oluline süstemaatiliselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et tagada laialdane vastutus taaste- ja vastupidavuskava eduka rakendamise eest.
(26)Luksemburgis on hakatud kiiremini rakendama ühtekuuluvuspoliitika programme, mis hõlmavad toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Õiglase Ülemineku Fondist (JTF) ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+). Tähtis on nende programmide kiiret rakendamist jätkata ning suurendada nende mõju kohapeal maksimumini. Luksemburg juba võtab oma ühtekuuluvuspoliitika programmide raames meetmeid konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks. Samal ajal seisab Luksemburg jätkuvalt silmitsi probleemidega, muu hulgas seoses eluasemete pakkumise ja taskukohasusega, oskuste nõudlusele mittevastavusega rohe- ja digipöörde kontekstis, eakate töötajate ja haavatavate rühmade tööturule integreerimisega ning süsinikuheite vähendamisega. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18 ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahehindamise osana nõutakse Luksemburgilt, et ta vaataks iga programmi läbi ja võtaks selles muu hulgas arvesse 2024. aasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme. Komisjoni 1. aprillil 2025 vastu võetud ettepanekutega 24 on iga programmi vahehindamise tulemuste täiendamise tähtaega 31. märts 2025 pikendatud. Samuti on sellega ette nähtud paindlikkusmeetmed, mis peaksid aitama kiirendada programmide rakendamist, ja stiimulid liikmesriikidele, et nad eraldaksid ühtekuuluvuspoliitika vahendeid toetamaks liidu viit strateegilist prioriteetset valdkonda, nimelt konkurentsivõimet strateegiliste tehnoloogiate, kaitse, eluaseme, veesüsteemide kerksuse ja energiasüsteemi ümberkujundamise vallas.
(27)Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) annab võimaluse investeerida ühte ELi kesksesse strateegilisse prioriteeti ja tugevdada seeläbi ELi konkurentsivõimet. STEP teeb koostööd 11 olemasoleva ELi fondiga. Liikmesriigid võivad panustada ka programmi „InvestEU“, et toetada investeeringuid prioriteetsetesse valdkondadesse. Luksemburg saaks neid algatusi kasutada elutähtsa tehnoloogia, sealhulgas puhta ja ressursitõhusa tehnoloogia arendamise või tootmise soodustamiseks.
(28)Lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, mida käsitletakse taaste- ja vastupidavuskavas ning lahendatakse muude ELi vahenditega, seisab Luksemburg silmitsi veel mitme väljakutsega, mis on seotud kehva piirkondliku koordineerimisega ja piiriüleste transpordivõrkude ebatõhusa kasutamisega; uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kasutamata potentsiaaliga ja VKEde digitaliseerimisega; allesjäänud oluliste regulatiivsete tõketega, suure majandusliku sõltuvusega välisinvesteeringutest, mis on alates 2017. aastast vähenenud (protsendina SKPst); asjaoluga, et praeguses energiaallikate jaotuses domineerivad endiselt fossiilkütused ning transpordi ja hoonete puhul gaas; halvenenud tulemustega ja suurenenud erinevustega, mis toovad koolides kaasa ebavõrdsed võimalused; pideva oskuste mittevastavusega nõudlusele ja oskustöötajate nappusega rohe- ja digipöördega seotud olulistes sektorites.
(29)Hoolimata tugevast teadusbaasist ja rahvusvaheliselt hästi ühendatud teadussüsteemist on ettevõtlusinnovatsioon ning uuenduslike idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kasvuvõimalused endiselt piiratud, mis takistab majanduse mitmekesistamist ja pärsib konkurentsivõimet. Luksemburg ei ole uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja digiülemineku potentsiaali endiselt täielikult ära kasutatud ning riigi tulemused VKEde algtasemel digimahukuse vallas on alla ELi keskmise 25 . Lisaks on riigi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse intensiivsus viimase kahe aastakümne jooksul vähenenud, langedes 2023. aastal 0,47 %-le SKPst, mis on palju väiksem kui ELi keskmine (1,49 %) 26 . Ka teadusuuringute väljundite kvaliteeti ei ole täielikult võimendatud ning teaduse ja ettevõtluse vahelised seosed on endiselt nõrgad. Kuigi see on osaliselt seletatav Luksemburgi teenustepõhise majandusega, on ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele eri sektorite lõikes oluliselt väiksemad kui paljudes teistes riikides, mis osutab sellele, et ettevõtete väikesed kulutused teadus- ja arendustegevusele ei kajasta üksnes finantssektori suurt suurust 27 .
(30)Luksemburgi konkurentsivõime suurendamiseks on oluline kaaluda finantssektori kaasava ja uuendusliku mitmekesistamise edendamist, 28 29 mis võiks aidata kõrvaldada sektori struktuurseid nõrkusi, toetada uuenduslikke ja teadus- ja arendusmahukaid tegevusalasid ning kujundada välja tugevama ja konkurentsivõimelisema majanduse kooskõlas ELi poliitikaga. Uuenduslike ja suure kasvupotentsiaaliga sektorite (nt kestlik rahandus, finantstehnoloogia, digi- ja kujunemisjärgus tehnoloogiad) strateegiline edendamine ja integreerimine võib aidata üles ehitada tugevama ja konkurentsivõimelisema majanduse. Tugev seos SKP reaalkasvu ja Luksemburgi rahvusvahelise investeerimispositsiooni suhte SKPsse 30 vahel näitab, et riigi majandustulemused on tihedalt seotud riigi suutlikkusega meelitada ligi ja hoida välisinvesteeringuid. Uuenduslike ja kiire kasvuga sektorite edendamine võib aidata pöörata tagasi rahvusvahelise investeerimispositsiooni suhte SKPsse languse ning toetada majanduskasvu. Selle saavutamiseks võiks Luksemburg kasutada finantskeskuse potentsiaali, et rahastada tootlikke ja uuenduslikke, näiteks rohe- ja digipööret toetavaid tegevusalasid, edendades koostööprojekte ja uuenduslikke rahastamismudeleid ning toetades uute rahastamisvahendite ja toodete väljatöötamist. Eelkõige võiks segarahastamise ja koostööprojektide uuendusliku struktureerimise edasine toetamine aidata kaasa uute investeeringute tegemisele kestlikesse ja teadus- ja arendusmahukatesse tegevusaladesse. Läbipaistvuse ja vastutuse tagamine finantssektoris on samuti esmatähtis, sest see võib aidata suurendada investorite, tarbijate ja muude sidusrühmade usaldust ja kindlustunnet.
(31)Kuigi Luksemburg on pühendunud äriteenuste sektori regulatiivse keskkonna parandamisele, esineb endiselt märkimisväärseid regulatiivseid tõkkeid. OECD 31 ja Euroopa Komisjoni 32 hinnangul on regulatiivsed piirangud endiselt eriti suured advokaatide, notarite, arhitektide, tsiviilinseneride ja raamatupidajate puhul. Notarite puhul on piirangud ühed rangeimad ELis. Väga rangeks peetakse norme, millega kehtestatakse nende äritegevuse õiguslik vorm ja reguleeritakse kutsealal tegutsema asumist. Ka advokaadina tegutsema asumise eeskirjad on väga piiravad 33 . Konkurentsitõkked võivad olla tingitud piiratud juurdepääsust teatavatele kutsealadele, mitmesugustest halduskohustustest, siduvate tariifide olemasolust või mis tahes vormis reklaami ja turunduse keelust 34 . Nõuete kärpimine või paindlikkuse suurendamine suurendaks konkurentsi reguleeritud kutsealade sektoris, mis oleks kasulik ettevõtjatele, kes neid teenuseid ostavad. Jaemüügisektoris on regulatiivsed piirangud endiselt veidi kõrgemad kui võrdlusriikides, kuigi need piirangud on alates 2018. aastast märkimisväärselt vähenenud 35 36 . Sellised piirangud on näiteks nõue saada eriluba rõivaste, toiduainete ja jookide müügikohtade avamiseks ning luba teha soodusmüüki ainult teatavatel perioodidel aastas 37 .
(32)Luksemburgi praeguses energiaallikate jaotuses domineerivad endiselt fossiilkütused, kusjuures fossiilkütuste osakaal riigi kogutarbimises oli 2023. aastal 61,1 %. Kuigi riik on teinud jõupingutusi taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks energiaallikate jaotuses, oli see 2023. aastal vaid 11,9 %, 38 mis rõhutab vajadust võtta täiendavaid meetmeid energiaallikate mitmekesistamiseks ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks. Lisaks sõltub Luksemburg oma energiavajaduste rahuldamisel suurel määral oma naaberriikidest. Kuigi elektrivõrgud on praeguste vajaduste rahuldamiseks piisavad, peab põhivõrguettevõtja vajalikuks suurendada ja ajakohastada 2040. aastaks kõrgepingevõrku ning parandada ühendusi, eelkõige Saksamaaga. Ka kohalikel omavalitsustel on oluline roll üksikasjalike kohalike kavade väljatöötamisel taastuvenergia, sealhulgas tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuks ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide arendamiseks. Hoonete süsinikuheite vähendamine on esmatähtis, kuna hoonete arvele jäi 2023. aastal 20 % Luksemburgi jõupingutuste jagamise sektorite koguheitest 39 . Hiljutine väike energiatarbimise kasv elamusektoris toob esile vajaduse teha täiendavaid edusamme hoonete renoveerimisel ja energiatõhususe parandamisel, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärk vähendada heidet võrreldes 2005. aasta tasemega 50 %. Nii elu- kui ka mitteeluhoonete energiatõhususe parandamine on esmatähtis, et vähendada 2030. aastaks energiatarbimist 34 %, nagu on eesmärgiks seatud riiklikus renoveerimisstrateegias.
(33)Madal põhioskuste tase ohustab Luksemburgi tööviljakust ja konkurentsivõimet. Kehvade õpitulemustega õpilaste osakaal riigis on suurem kui ELi keskmine, kusjuures soodsas olukorras olevate ja ebasoodsas olukorras olevate õpilaste tulemuste erinevus on ELi kõige suurem 40 . Mahajäämus tekib varakult, eriti ebasoodsa taustaga õpilaste ja nende hulgas, kelle kodune keel ei ole saksa või luksemburgi keel, mis rõhutab vajadust sihipärase toetuse järele. Ühtse koolide kvaliteediraamistiku puudumine riiklikul tasandil 41 takistab tõhusat järelevalvet ning võib süvendada killustatust ja ebavõrdsust. Praegused poliitikameetmed ei aita vähendada koolisüsteemi ebavõrdsust, mis rõhutab vajadust terviklikuma lähenemisviisi järele 42 . Riikliku koolide kvaliteediraamistiku ja koolivälise hindamissüsteemi vastuvõtmine ning õppemeetodite kohandamine ebasoodsas olukorras olevate õpilaste ja mitmesuguse keelelise taustaga õpilaste vajadustele võib aidata vähendada õpitulemuste erinevust ja parandada üldist oskuste taset. Lõppkokkuvõttes toetaks see ka riigi pikaajalist majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Nende probleemide lahendamine aitaks toetada ka ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist kooskõlas komisjoni talituste teise etapi riigianalüüsiga, mis põhineb sotsiaalse lähenemise raamistikul 43 .
(34)Hoolimata headest majandustulemustest seisab Luksemburg silmitsi püsiva oskuste nõudlusele mittevastavusega ning oskustöötajate märkimisväärse nappusega 44 45 rohe- ja digipöördega seotud olulistes sektorites. Ligikaudu 80 %-l VKEdest on raskusi õigete oskustega töötajate värbamisel teatavatel kutsealadel, 46 mis võib pärssida konkurentsivõimet. Samal ajal on töötajate nappus mitmel kutsealal, milleks on vaja digi- ja rohesektoriga seotud erioskusi. Luksemburgis on endiselt mitmeid probleeme oskuste arendamise edendamisel. Eakamate töötajate osalemine õppeprogrammides on endiselt tagasihoidlik. Lisaks on praeguse täiskasvanuhariduses osalemise määra ja Luksemburgi 2030. aasta riikliku oskuste eesmärgi (62,5 % vahel endiselt märkimisväärne lõhe (17,3 protsendipunkti), 47 mis rõhutab vajadust sihipäraste algatuste järele, et edendada ümber- ja täiendõpet.
(35)Luksemburgi tervishoiusüsteemis on probleeme tervishoiutöötajate nappusega, mis on peamiselt tingitud suurest sõltuvusest välismaal koolitatud tervishoiutöötajatest, töötajate ebavõrdsest jaotusest ja sellest, et märkimisväärne osa arstide läheb eeldatavasti pensionile 2034. aastaks. Elanikkonna vananemine süvendab probleeme. Piiratud ressursside tõhusam kasutamine ja parem juhtimine on tervishoiusüsteemi vastupidavuse tugevdamise eeltingimus. Tõhusust aitaks tulevikus suurendada tervishoiuteenuste killustatuse vähendamine, kasutades rohkem ennetus- ja kogukonnapõhiseid ravimudeleid, mida pakutakse pigem meeskondade kaudu kui üksikutes arstipraksistes. Andmete ja teabe parem kasutamine juhtimises ja kavandamises ning digitaliseerimise kiirendamine on tervishoiusüsteemi ümberkujundamise toetamisel keskse tähtsusega.
(36)Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu 2025. aastal euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et rakendada 2025. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Luksemburgil aitavad soovitused 2, 3, 4 ja 5 rakendada 2025. aasta soovituses sätestatud esimest euroala soovitust konkurentsivõime kohta, soovitused 1, 4 ja 5 teist euroala soovitust vastupanuvõime kohta ning soovitus 1 kolmandat euroala soovitust makromajandusliku ja finantsstabiilsuse kohta,
SOOVITAB Luksemburgil võtta 2025. ja 2026. aastal järgmisi meetmeid.
1.Suurendada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldustega üldisi kaitsekulutusi ja üldist kaitsevalmidust. Tagada, et netokulud vastavad nõukogu poolt 21. jaanuaril 2025 soovitatud kavale. Tegeleda pensionisüsteemi pikaajalise kestlikkuse küsimusega, eelkõige piirates võimalusi ennetähtaegselt pensionile jääda ning tõstes vanemaealiste töötajate tööjõus osalemise ja tööhõive määra nende töövõimaluste ja töölesobivuse edendamise kaudu. Suurendada eluasemete pakkumist, võttes eelkõige vastu laiahaardelise maakasutuspoliitika ja omandimaksu reformi, arendades suuremahulisi piirkondlikke projekte avalikul maal ning tugevdades koordineerimist linnaplaneerimise ja piiriülese ühistranspordiga. Leevendada eluasemeturuga seotud riske, kaotades järk-järgult maksusoodustused laenuvõtmisele ja tugevdades makrotasandi usaldatavusraamistikku. Võtta täiendavaid meetmeid, et tulemuslikult võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, eelkõige tagades null või madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse tehtavate intressi- ja litsentsitasumaksete piisava maksustamise, välja arvatud need jurisdiktsioonid, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kokkulepitud ELi loetellu.
2.Tagada riikliku taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki tulemuslik rakendamine, pidades silmas määruses (EL) 2021/241 sätestatud tähtaegu reformide ja investeeringute õigeaegseks lõpuleviimiseks. Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmide (ERF, JTF, ESF+) rakendamist, tuginedes vajaduse korral vahehindamisel pakutavatele võimalustele. Kasutada konkurentsivõime parandamiseks parimal viisil ära ELi vahendid, sealhulgas programmi „InvestEU“ ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi võimalusi.
3.Keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas innovatsiooni edendamisele ning teadus- ja arendusmahukate tegevusalade toetamisele. Suurendada konkurentsivõimet, sealhulgas edendades mitmekesistamist, eelkõige finantssektoris, kiirendades digitaliseerimist, eelkõige kõrgtehnoloogia kasutuselevõttu VKEde poolt, ning võimaldades ettevõtete ja tootlikkuse kasvu. Vähendada konkurentsitõkkeid reguleeritud professionaalsete äriteenuste valdkonnas.
4.Parandada kestlikku ja tõhusat transporti, soodustades veelgi transpordi süsinikuheite vähendamist ning investeerides ühistransporditaristusse ja piiriülestesse võrkudesse. Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, investeerides energiatõhususse nii elu- kui ka mitteeluhoonete sektoris. Ajakohastada kõrgepingevõrku ja suurendada selle võimsust, parandada piiriüleseid ühendusi ja lihtsustada taastuvenergia kasutuselevõtu loamenetlusi. Toetada omavalitsusi taastuvenergia kasutuselevõtul.
5.Parandada tulemusi ja tagada koolides võrdsed võimalused, võttes muu hulgas vastu riikliku koolide kvaliteediraamistiku ja koolivälise hindamissüsteemi ning kohandades õppemeetodeid ebasoodsas olukorras olevate õpilaste ja mitmesuguse keelelise taustaga õpilaste vajadustele. Tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavusega, eelkõige rohe- ja digipöörde kontekstis, stimuleerides oskuste arendamist. Parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust, tagades tervishoiutöötajate piisava kättesaadavuse. Kiirendada reforme, et parandada tervishoiusüsteemi juhtimist ja e-tervishoidu.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja