EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 211 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Horvaatia majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2025) 211 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.6.2025
COM(2025) 211 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Horvaatia majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
{SWD(2025) 211 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
Horvaatia majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97, 1 eriti selle artikli 3 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
Üldised märkused
(1)Määruses (EL) 2024/1263, mis jõustus 30. aprillil 2024, on selgitatud majandusjuhtimise raamistiku eesmärke. Raamistik peaks reformide ja investeeringute abil edendama usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning vastupidavust ning ennetama valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Määruses on sedastatud, et nõukogu ja komisjon teevad Euroopa poolaasta raames mitmepoolset järelevalvet kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud eesmärkide ja nõuetega. Euroopa poolaasta raames sõnastatakse eelkõige riigipõhised soovitused ja jälgitakse nende rakendamist. Määrusega edendatakse ka riikide vastutust oma eelarvepoliitika eest ning rõhutatakse selle poliitika keskpikka perspektiivi ja vajadust tagada nõuete tõhusam ja sidusam täitmine. Iga liikmesriik peab esitama nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, mis sisaldab tema eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi ning mis on koostatud kas neljaks või viieks aastaks sõltuvalt tema tavapärase seadusandliku tsükli pikkusest. Neis kavades sisalduv netokulude 2 kava peab vastama määruse nõuetele, sealhulgas nõudele hoida valitsemissektori võlg kohandamisperioodi lõpuks usutavas langustrendis või viia see langustrendi või hoida see mõistlikul tasemel allpool 60 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning nõudele viia valitsemissektori eelarvepuudujääk keskpika perioodi jooksul allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst ja/või hoida see allpool kõnealust kontrollväärtust. Kohandamisperioodi võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab kohustuse viia ellu asjakohased reformid ja teha asjakohased investeeringud vastavalt määruses sätestatud kriteeriumidele.
(2)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 3 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta prioriteetidega soodustab taaste- ja vastupidavusrahastu majanduslikku ja sotsiaalset taastumist ning tõukab samas tagant kestlikke reforme ja investeeringuid, edendades eelkõige rohe- ja digipööret ning muutes liikmesriikide majanduse vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust liidus ning toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist.
(3)27. veebruaril 2023 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/435 4 (edaspidi „REPowerEU määrus“) eesmärk on järk-järgult kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitab saavutada energiajulgeoleku ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada ühtlasi taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Horvaatia lisas oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke.
(4)15. mail 2021 esitas Horvaatia vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 19 ja määruse V lisas esitatud hindamissuunistega hindas komisjon taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust. 28. juulil 2021 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 5 . Rakendusotsust muudeti kõnealuse määruse artikli 18 lõike 2 alusel 7. detsembril 2023, et ajakohastada tagastamatu rahalise toetuse maksimumsummat ja lisada REPowerEU peatükk 6 . Osamaksete tegemine sõltub sellest, kas komisjon võtab määruse artikli 24 lõike 5 alusel vastu otsuse, milles sedastatakse, et Horvaatia on rahuldavalt saavutanud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav saavutamine eeldab, et sama reformi või investeeringu puhul varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.
(5)21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu komisjoni soovituse põhjal vastu soovituse, millega kiidetakse heaks Horvaatia riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 7 . Eelarve- ja struktuurikava on esitatud kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 ja artikli 36 lõike 1 punktiga a, see hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja selles sätestatud eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat.
(6)26. novembril 2024 võttis komisjon vastu arvamuse Horvaatia 2025. aasta eelarvekava kohta. Samal kuupäeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu 2025. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Horvaatiat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta ning ettepaneku 2025. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste rakendamist ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete järgimist. Nõukogu võttis euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse 8 vastu 13. mail 2025 ja ühise tööhõivearuande 10. märtsil 2025.
(7)29. jaanuaril 2025 avaldas komisjon konkurentsivõime kompassi – strateegilise raamistiku, mille eesmärk on suurendada järgmisel viiel aastal ELi üleilmset konkurentsivõimet. Selles on kindlaks määratud kolm tegevusvaldkonda, mis on kestliku majanduskasvu tagamiseks üliolulised: i) innovatsioon; ii) süsinikuheite vähendamine ja konkurentsivõime ning iii) julgeolek. Innovatsioonilõhe kaotamiseks kavatseb EL edendada tööstusinnovatsiooni, toetada idufirmade kasvu selliste algatuste kaudu nagu ELi idu- ja kasvufirmade strateegia, ning soodustada kõrgtehnoloogia, näiteks tehisintellekti ja kvantarvutuse kasutuselevõttu. Selleks et muuta majandus keskkonnasäästlikumaks, on komisjon koostanud taskukohast energiat käsitleva tervikliku tegevuskava ja puhta tööstuse kokkuleppe, millega tagatakse, et üleminek puhtale energiale on kulutõhus ja konkurentsisõbralik (eeskätt suure energiakasutusega sektorite jaoks) ning aitab kiirendada majanduskasvu. Liigse sõltuvuse vähendamiseks ja julgeoleku suurendamiseks on liit võtnud kohustuse tugevdada üleilmseid kaubanduspartnerlusi, mitmekesistada tarneahelaid ning tagada juurdepääs kriitilisele toormele ja puhastele energiaallikatele. Neid prioriteete toetatakse horisontaalsete tugisüsteemide, nimelt õigusnormide lihtsustamise, ühtse turu süvendamise, konkurentsivõime rahastamise ning hoiuste ja investeeringute liidu loomise, oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamise ning ELi poliitika parema koordineerimise kaudu. Konkurentsivõime kompass on kooskõlas Euroopa poolaasta põhimõtetega. Nõnda tagatakse, et liikmesriikide majanduspoliitika vastab komisjoni strateegilistele eesmärkidele, ning kujundatakse ühtne majandusjuhtimise käsitus, mis edendab kestlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja vastupidavust kogu liidus.
(8)2025. aastal jätkuvad nii majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks endiselt oluline, kuna kavad aitavad tulemuslikult käsitleda kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on viimaste aastate asjakohastes riigipõhistes soovitustes esile toodud. Need riigipõhised soovitused on sama asjakohased muudetud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel, mis toimub vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21.
(9)2025. aasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse peamisi majanduspoliitilisi probleeme, mida ei ole taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmetega piisaval määral lahendatud. Arvesse võetakse ka probleeme, mis on kindlaks tehtud 2019.–2024. aasta riigipõhistes soovitustes.
(10)4. juunil 2025 avaldas komisjon Horvaatia kohta 2025. aasta riigiaruande. Selles on hinnatud Horvaatia edusamme asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehtud kokkuvõte sellest, kuidas Horvaatia on rakendanud taaste- ja vastupidavuskava. Kõnealuse analüüsi põhjal on riigiaruandes kindlaks tehtud Horvaatia kõige pakilisemad probleemid. Samuti hinnati Horvaatia edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning liidu peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
Hinnang iga-aastasele eduaruandele
(11)21. jaanuaril 2025 soovitas nõukogu Horvaatial kehtestada järgmised netokulude maksimaalsed kasvumäärad: 6,4 % 2025. aastaks, 4,9 % 2026. aastaks, 4,1 % 2027. aastaks ja 3,7 % 2028. aastaks. Need määrad vastavad maksimaalsetele kumulatiivsetele kasvumääradele, mis on arvutatud võrdluses baasaastaga 2023 ning mis on 2025. aastal 26,2 %, 2026. aastal 32,3 %, 2027. aastal 37,8 % ja 2028. aastal 42,9 %. 22. mail 2025 esitas Horvaatia oma iga-aastase eduaruande 9 netokulude soovitatud maksimaalsete kasvumäärade järgimise ning Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamiste probleemide lahendamiseks vajalike reformide ja investeeringute rakendamise kohta. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab iga-aastane eduaruanne ka Horvaatia kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.
(12)Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed kujutavad endast Euroopa Liidu jaoks eksistentsiaalset väljakutset. Komisjon on soovitanud koordineeritult aktiveerida stabiilsuse ja kasvu paktiga ette nähtud riikide vabastusklausli, et toetada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada kiiresti ja märkimisväärselt kaitsekulutusi. Euroopa Ülemkogu kiitis selle ettepaneku 6. märtsil 2025 heaks. Horvaatia 27. mai 2025. aasta taotluse alusel võttis nõukogu [kuupäev] komisjoni soovituse alusel vastu soovituse, millega võimaldatakse Horvaatial kalduda netokulude soovitatud maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale ja neid ületada 10 .
(13)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 11 suurenes Horvaatia valitsemissektori eelarvepuudujääk 0,8 %-lt SKPst 2023. aastal 2,4 %-le SKPst 2024. aastal, samas kui valitsemissektori võlg vähenes 61,8 %-lt SKPst 2023. aasta lõpus 57,6 %-le SKPst 2024. aasta lõpus. Komisjoni arvutuste kohaselt osutavad need muutused sellele, et netokulude kasvumäär oli 2024. aastal 17,4 %. Horvaatia on oma 2025. aasta eduaruandes hinnanud netokulude kasvuks 2024. aastal 17,5 %. Komisjoni prognooside kohaselt oli eelarvepoliitika, 12 mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2024. aastal ekspansiivne (1,8 % SKPst).
(14)Iga-aastase eduaruande kohaselt kasvab reaalne SKP Horvaatia eelarveprognooside aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt 2025. aastal 3,3 %, samas kui THHI inflatsioon peaks 2025. aastal olema 2,9 %. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2025. aastal 3,2 % ja 2026. aastal 2,9 % ning THHI inflatsioon on 2025. aastal 3,4 % ja 2026. aastal 2,0 %.
(15)Iga-aastases eduaruandes on prognoositud, et valitsemissektori eelarvepuudujääk kasvab 2025. aastal 2,9 %-ni SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2025. aasta lõpuks vähenema 56,9 %-ni. Need suundumused osutavad netokulude 7,6 % suurusele kasvule 2025. aastal. Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2025. aastal 2,7 % SKPst. Puudujäägi suurenemine 2025. aastal kajastab peamiselt kapitalikulude suurt kasvu, millele lisanduvad taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise eeldatav kiirenemine, avaliku sektori palgareformi mõju ülekandumine ja pensionikulude edasine suurenemine indekseerimisvalemi muutmise tõttu. Komisjoni arvutuste kohaselt osutavad need muutused netokulude 7,9 % suurusele kasvule 2025. aastal. Komisjoni hinnangul on eelarvepoliitika, mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2025. aastal ekspansiivne (0,8 % SKPst). Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks vähenema 2025. aasta lõpus 56,3 %-le. Valitsemissektori võla ja SKP suhte vähenemine 2025. aastal kajastab peamiselt eeldatavast prognoositavast SKP nominaalkasvust tulenevat nimetaja muutuse mõju.
(16)Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt rahastatakse 2025. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest üldiseid avaliku sektori kulutusi mahus 1,8 % SKPst (2024. aastal 0,9 % SKPst). Taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatust toetusest rahastatavad kulutused võimaldavad teha kvaliteetseid investeeringuid ja viia ellu tootlikkust suurendavaid reforme, ilma et see mõjutaks otseselt Horvaatia valitsemissektori eelarvepositsiooni ja võlga.
(17)Valitsemissektori kaitsekulutused moodustasid Horvaatias 2021. aastal 1,0 % SKPst, 2022. aastal 1,0 % SKPst ja 2023. aastal 1,3 % SKPst 13 . Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid kaitsekulutused olema 2024. aastal 1,4 % ja kasvama 2025. aastal 1,5 %-ni SKPst. See tähendab, et kasv on võrreldes 2021. aastaga 0,5 protsendipunkti SKPst. Ajavahemik, mil on aktiveeritud riiklik vabastusklausel (2025–2028), võimaldab Horvaatial vaadata ümber valitsemissektori kulude prioriteedid või suurendada valitsemissektori tulusid, tagamaks, et püsivalt suuremad kaitsekulutused ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkust.
(18)Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Horvaatia netokulud suurenema 2025. aastal 7,9 % ning 2024. ja 2025. aastal kumulatiivselt 26,6 %. Vastavalt komisjoni 2025. aasta kevadprognoosile peaks Horvaatia netokulude kasv 2025. aastal ületama soovitatud maksimaalse kasvumäära (kõrvalekalle 14 aastas on 0,6 % SKPst). 2024. ja 2025. aasta peale kokku peaks netokulude kumulatiivne kasvumäär samuti soovitatud maksimaalset kasvumäära ületama (kõrvalekalle 0,2 % SKPst). Prognoositud kõrvalekalle jääb praeguste kaitsekulutuste prognooside alusel siiski riigi vabastusklausli alusel lubatud piiresse.
(19)Iga-aastane eduaruanne ei sisalda eelarveprognoose 2025. aastale järgneva aja kohta. 2025. aasta kevadprognoosi koostamise ajal komisjonile teada olnud poliitikameetmete põhjal hindas komisjon valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2026. aastal 2,6 % SKPst. Need suundumused osutavad netokulude 4,9 % suurusele kasvule 2026. aastal. Komisjoni hinnangul on eelarvepoliitika seisund, mis hõlmab nii riigi enda kui ka ELi rahastatavaid kulutusi, 2026. aastal üldjoontes neutraalne. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks komisjoni prognoosi kohaselt suurenema 2026. aasta lõpuks 56,4 %-ni. Valitsemissektori võla ja SKP suhte kasv 2026. aastal kajastab peamiselt võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse võlataset suurendavat mõju.
Peamised poliitilised probleemid
(20)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab riiklik taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Need peaksid aitama tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes. Järele jäänud lühikese aja jooksul on oluline viia lõpule taaste- ja vastupidavuskava tulemuslik rakendamine, et suurendada Horvaatia pikaajalist konkurentsivõimet rohe- ja digipöörde kaudu, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse. Taaste- ja vastupidavuskavast tulenevate kohustuste täitmiseks 2026. aasta augustiks on oluline, et Horvaatia kiirendaks reformide elluviimist ja investeerimist, tegeledes selliste oluliste probleemidega nagu piiratud haldussuutlikkus, keerukad riigihanke menetlused, pikad loamenetlused ja ebapiisav koordineerimine. Endiselt on oluline süstemaatiliselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et tagada laialdane vastutus taaste- ja vastupidavuskava eduka rakendamise eest.
(21)Horvaatias on hakatud kiiremini rakendama ühtekuuluvuspoliitika programme, mis hõlmavad toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Õiglase Ülemineku Fondist (JTF), Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+) ja Ühtekuuluvusfondist. Tähtis on nende programmide kiiret rakendamist jätkata ning suurendada nende mõju kohapeal maksimumini. Horvaatia juba võtab oma ühtekuuluvuspoliitika programmide raames meetmeid konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks. Samal ajal seisab Horvaatia jätkuvalt silmitsi probleemidega, mis on seotud konkurentsivõime ja innovatsiooni tulemuslikkuse suurendamise, taskukohaste eluasemete, veemajanduse kriisivalmiduse, ebasoodsas olukorras olevate rühmade aktiivse tööturupoliitika, täiend- ja ümberõppe, pikaajalise hoolduse ja deinstitutsionaliseerimisega. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18 ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahehindamise osana nõutakse Horvaatialt, et ta vaataks oma programmi läbi ja võtaks selles muu hulgas arvesse 2024. aasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme. Komisjoni 1. aprillil 2025 vastu võetud ettepanekutega 15 on kõigi programmide vahehindamise tulemuste täiendamise tähtaega (31. märts 2025) pikendatud. Samuti on sellega ette nähtud paindlikkusmeetmed, mis peaksid aitama kiirendada programmide rakendamist, ja stiimulid liikmesriikidele, et nad eraldaksid ühtekuuluvuspoliitika vahendeid toetamaks liidu viit strateegilist prioriteetset valdkonda, nimelt konkurentsivõimet strateegiliste tehnoloogiate, kaitse, eluaseme, veesüsteemide kerksuse ja energiasüsteemi ümberkujundamise vallas.
(22)Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) annab võimaluse investeerida ühte ELi kesksesse strateegilisse prioriteeti ja tugevdada seeläbi ELi konkurentsivõimet. STEP teeb koostööd 11 olemasoleva ELi fondiga. Liikmesriigid võivad panustada ka programmi „InvestEU“, et toetada investeeringuid prioriteetsetesse valdkondadesse. Horvaatia saaks neid algatusi kasutada elutähtsa tehnoloogia, sealhulgas puhta ja ressursitõhusa tehnoloogia arendamise või tootmise soodustamiseks.
(23)Lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, mida lahendatakse taaste- ja vastupidavuskava ning muude ELi fondide abil, seisab Horvaatia silmitsi mitme täiendava probleemiga, mis on seotud tööjõupuuduse ja oskuste nappuse, CO2 heite vähendamise ja energiatõhususe, innovatsiooni, eri rahastamisallikatele juurdepääsu, ärikeskkonna ja sotsiaalse kaasatusega.
(24)Horvaatia teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkus paraneb jätkuvalt, kuid edusamme takistavad püsivad struktuursed probleemid, eelkõige väga killustatud riiklik teadus-, arendus- ja innovatsioonisektor, mis koosneb paljudest riiklikest teadusasutustest ja ülikoolide teaduskondadest. Nende üksuste suur arv lahjendab ressursse ja takistab koostööd, mille tulemuseks on tagasihoidlikumad teadusväljundid ning ettevõtete ja akadeemiliste ringkondade koostöö ja tehnosiirde võimaluste vähenemine. Kuigi Horvaatia on viinud taaste- ja vastupidavuskava raames ellu reforme, et vähendada riiklike teadusasutuste arvu, oleks kasulik tugevdada neid jõupingutusi ja ambitsioonikust ning kiirendada rakendamise tempot. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs jääb alla ELi keskmise ja on viimastel aastatel püsinud muutumatuna. Lisaks jääb ettevõtete teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste osakaal ning innovatsioonikavade kasutuselevõtt ettevõtjate poolt oluliselt alla ELi keskmise, mistõttu tulemuslikkus üldiselt väheneb.
(25)Horvaatia rahastamismaastikku toetavad endiselt peamiselt pangad, kusjuures turupõhisel rahastamisel on suhteliselt väiksem roll. Ettevõtted sõltuvad jätkuvalt suurel määral sisemistest vahenditest ja pangalaenudest, samas kui juurdepääs kodumajapidamiste säästudele kapitaliturgude kaudu on endiselt piiratud, kuna jaeklientide otsene osalus on hoolimata mõningatest edusammudest endiselt väike. Kodumaistel institutsionaalsetel investoritel, nagu pensionifondid ja kindlustusandjad, on uuenduslike ettevõtete rahastamisel tagasihoidlik roll. Riigisiseste kapitaliturgude suhteline väiksus ja madal likviidsus piiravad riskikapitali- ja erakapitaliinvestorite väljumisvõimalusi, mis suurendab uuenduslike ettevõtete rahastamispuudujääki. Taaste- ja vastupidavuskava ning kapitaliturgude arengustrateegia kohaste reformide eesmärk on edendada piirkondlikku integratsiooni, digitaliseerimist ja rahastamisvõimaluste mitmekesistamist. Täiendavaid edusamme on vaja teha riskikapitali, erakapitali ja finantskirjaoskuse suurendamisel ning investeerimiskeskkonna parandamisel.
(26)Nagu märgitakse konkurentsivõime kompassis, peavad kõik ELi, liikmesriikide ja kohalikud institutsioonid tegema suuri jõupingutusi, et koostada lihtsamaid reegleid ja kiirendada haldusmenetlusi. Komisjon on seadnud halduskoormuse vähendamiseks ambitsioonikad eesmärgid: vähendada kõigi äriühingute aruandluskoormust vähemalt 25 % ja VKEde aruandluskoormust vähemalt 35 %. Komisjon on loonud ka uusi vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas ELi õigusaktide kogumi süstemaatiline stressitestimine ja tõhustatud dialoog sidusrühmadega. Selle eesmärgi saavutamiseks peab Horvaatia võtma ka meetmeid. Horvaatias tegutsevatest ettevõtjatest 66 % väidab, et keerukad haldusmenetlused on piiravad 16 . Struktuursed probleemid pärsivad jätkuvalt Horvaatia ettevõtluskeskkonda, kusjuures tööjõu ja oskuste nappus, regulatiivne keerukus ja halduse ebatõhusus piiravad oluliselt investeeringuid ja majanduskasvu. Regulatiivsed tõkked sellistes sektorites nagu jaekaubandus ja teatavad kutsealad pärsivad konkurentsi, samal ajal kui viivitused ELi direktiivide ülevõtmisel suurendavad ettevõtjate ebakindlust ja nõuete täitmisega seotud koormust. Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed avaliku halduse digitaliseerimiseks, konkurentsi edendamiseks ja menetluste lihtsustamiseks on olulised sammud. Siiski oleks kasulik suurendada nende jõupingutuste ulatust, ambitsioonikust ja rakendamise tempot.
(27)Horvaatia avaliku halduse territoriaalne killustatus mõjutab selle tõhusust ja süvendab piirkondlikke erinevusi. Kohaliku tasandi kohustused ja ressursid on samuti tasakaalust väljas. See põhjustab kogu riigis osutatavate avalike teenuste kvaliteedi ebaühtlust ja suurendab halduskulusid, kuna paljudel väikestel kohalikel omavalitsustel puuduvad piisavad rahalised ja haldusressursid oma pädevusse kuuluvate teenuste osutamiseks. Kuigi taaste- ja vastupidavuskava kohased meetmed aitavad vähendada suurt killustatust, pakkudes rahalisi stiimuleid kohalike omavalitsusüksuste ühinemise soodustamiseks, keskendutakse nende stiimulite kasutuselevõtul endiselt peamiselt funktsioonide ühendamisele, samas kui kohalike omavalitsusüksuste tegelikud ühinemised on endiselt vähesed. Kasulik oleks laiendada stiimulite ulatust ja võtta seadusandlikke meetmeid, et tagada tegelik ühinemine.
(28)2024. aasta esimesel poolel oli Horvaatia äri- ja tööstustarbijate elektrihind ELis kalliduselt kolmas. See pärsib jätkuvalt Horvaatia ettevõtete kulupõhist konkurentsivõimet. Kuigi päikeseenergia tootmisvõimsus suurenes 2024. aastal rekordiliselt (397 MW), on päikeseenergia osakaal elektritootmises endiselt väike, jäädes alla 6 %. Seda arvesse võttes võivad uue taastuvenergia tootmisvõimsuse (eelkõige päikeseenergia) ja mittefossiilsete paindlikkuslahenduste kiirem kasutuselevõtt aidata hindu alandada. Suuremahuliste taastuvate energiaallikate, sealhulgas päikeseenergia suuremat kasutuselevõttu takistab ebakindel õigusraamistik, kuna riiklik energeetikasektorit reguleeriv asutus (HERA) ei ole veel võtnud vastu ajakohastatud võrguühendustasusid, mis tekitab võimalikes investorites ebakindlust ja on reaalselt takistanud projektide rahastamist. Suuremad investeeringud elektrivõrku lisaks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvatele investeeringutele on äärmiselt olulised, et edendada taastuvenergia kasutuselevõttu Horvaatias. Lühikeses perspektiivis nõuab see meetmeid salvestus- ja taastuvenergia hübriidprojektide soodustamiseks. 2023. aastal paigaldati arukad arvestid ainult 24 %-le kodutarbijatest, mis on oluliselt vähem kui ELi eesmärk 80 %. Selleks et taastuvenergia laialdasemat kasutuselevõttu täielikult ära kasutada, on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid arukate arvestite kasutuselevõtuks lisaks taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmetele ning dünaamilistele lepingutele, et anda tarbijatele rohkem võimalusi ja edendada tarbimiskaja. Taastuvenergiarajatiste projektide haldusmenetluste läbivaatamine ja lihtsustamine, sealhulgas kortermajades, aitaks vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Samuti tuleks läbi vaadata energiakogukondade loomise haldusmenetlused, kuna registreeritud energiakogukondade arv on endiselt väike.
(29)Energiatõhususe parandamise meetmeid on vaja selleks, et säilitada taaste- ja vastupidavuskavaga loodud positiivne tendents ning kiirendada edusamme järgmistes valdkondades: i) hoonete renoveerimine; ii) energiatõhusate eluasemete, eelkõige sotsiaaleluruumide pakkumine, ning iii) gaasi- ja õlikatelde asendamine soojuspumpade ning muude tõhusamate ja keskkonnahoidlikumate lahendustega. Elektrifitseerimisega seotud asjakohaseid hinnasignaale takistab ka maksukoormus, mis on ebaproportsionaalselt elektrile suunatud nii kodumajapidamiste kui ka tööstustarbijate puhul. Võttes arvesse Horvaatia kliimaga seotud riske ja nende võimalikku majanduslikku mõju, saaks Horvaatia kasu ka kliimamuutustega kohanemise ja veemajanduse kriisivalmiduse tagamise kiirendamisest, rakendades kiiresti ja tähelepanelikult jälgides kohanemis- ja kestlikku veemajanduspoliitikat, tuginedes looduspõhistele ja kliimakindlust tagavatele investeeringutele strateegilisse taristusse.
(30)Maanteetransport on Horvaatias nii reisijate kui ka kaupade puhul kõige enam kasutatav transpordiliik. Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeeringud – näiteks raudteetaristu ajakohastamine, keskkonnahoidliku transpordi edendamine ja arukate transpordisüsteemide kasutuselevõtt – juba toetavad neid eesmärke. Sellest hoolimata on vaja jätkata jõupingutusi. Transporditaristu ja raudteeveeremi ajakohastamine, ühistranspordi kasutamise suurendamine ja selle edasine keskkonnahoidlikumaks muutmine, arukate transpordisüsteemide loomine ja heiteta sõidukite kasutuselevõtu edendamine, näiteks maksusoodustuste läbivaatamise kaudu, võivad oluliselt kaasa aidata transpordisektori CO2 heite vähendamisele ning vähendada energianõudlust ja sõltuvust fossiilkütustest. 2023. aastal oli taastuvkütuste osakaal ELi transpordisektoris Horvaatias väikseim (0,9 % võrreldes ELi keskmisega (10,8 %). Biokütuste segamist käsitlevate eeskirjade läbivaatamine võiks soodustada alternatiivkütuste kasutamist. Horvaatial on märkimisväärsed fossiilkütuste toetused, mida ei kavatseta enne 2030. aastat järk-järgult kaotada. Eelkõige võiks järkjärguliselt kaotada sellised fossiilkütuste toetused, mis ei käsitle sihipäraselt energiaostuvõimetust ega tegelikke energiajulgeolekuga seotud probleeme, takistavad elektrifitseerimist ega ole üliolulised tööstuse konkurentsivõime jaoks. Horvaatias on fossiilkütuste toetused, nagu naftatoodete ja gaasi praegune erakorraline hinnalagi ning ärivedudes kasutatava diislikütuse aktsiisimaksu osaline tagastamine, majanduslikult ebatõhusad; need põlistavad sõltuvust fossiilkütustest ja pärsivad elektrifitseerimist ning üleminekut heiteta sõidukitele ja muudele kestlikele lahendustele.
(31)Horvaatia tööturul jätkuvad positiivsed suundumused, kuigi püsivad struktuursed ja piirkondlikud probleemid pärsivad konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali. Paljudes sektorites on teatatud tööjõupuudusest ja oskuste nappusest, samas kui tööhõive määr jääb alla ELi keskmise, eriti haavatavate rühmade puhul, nagu eakad, madala kvalifikatsiooniga töötajad ja puuetega inimesed. Puudega inimeste tööhõivelõhe on märkimisväärselt suurenenud, suurendades ebasoodsas olukorras olevate rühmade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Vähene osalemine täiskasvanuhariduses, eriti väljaspool pealinnapiirkonda, piirab tööturu jaoks oluliste oskuste arengut ja suurendab oskuste mittevastavust tööturu vajadustele. Horvaatia rakendab tööturu vajaduste rahuldamiseks mitmeid meetmeid, millest mõnda toetavad taaste- ja vastupidavuskava ning Euroopa Sotsiaalfond+. Need meetmed hõlmavad aktiivset tööturupoliitikat, täiend- ja ümberõppe programme ning reforme võõrtöötajate paremaks integreerimiseks tööturule. Siiski on vaja neid jõupingutusi tõhustada ja parandada nende tulemuslikkust, pöörates rohkem tähelepanu haavatavatele rühmadele, tegeledes koolituslünkadega, soodustades täiskasvanuhariduses osalemist ja parandades tööturu jaoks vajalikke oskusi, sealhulgas kvaliteetsete õppekavade kaudu eri haridustasemetel. Haridussüsteemi reformiga edasiliikumine aitaks saavutada suurema osalemise alushariduses ja lapsehoius ning pikendaks õppeaega koolides, tugevdades põhioskusi ning luues parema aluse edasiseks hariduseks ja oskuste omandamiseks. Jätkuvalt on vaja teha jõupingutusi, et suurendada kvalifitseeritud matemaatika- ja füüsikaõpetajate osakaalu, et parandada neid oskusi ja osalemist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna õpingutes.
(32)Vaatamata mõningatele edusammudele ja märkimisväärsetele poliitilistele jõupingutustele seisab Horvaatia jätkuvalt silmitsi märkimisväärsete sotsiaalsete probleemidega. Vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse määr on endiselt kõrge, eriti eakate, puuetega inimeste ja maapiirkondades elavate inimeste seas. 2023. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht Horvaatias endiselt suur. Sotsiaalsiirete (v.a pensionid) mõju vaesuse vähendamisele on üks nõrgemaid ELis ning miinimumsissetuleku kavade ja töötushüvitiste piisavus ja katvus ei ole endiselt piisavad. Pensionid on suhteliselt madalad ning samal ajal ohustavad süsteemi jätkusuutlikkust demograafiline surve ja ennetähtaegselt pensionile jäämine. Pikaajalise hoolduse kättesaadavus on piiratud, kusjuures ka juurdepääs koduhooldusele ja kogukonnapõhisele hooldusele on endiselt ebapiisav, pannes mitteametlikele hooldajatele, eriti naistele, ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse, mis tähendab, et nad väiksema tõenäosusega töötavad või otsivad tööd. 2030. aasta riikliku eluasemepoliitika kava tõhusa ja kooskõlastatud rakendamise tagamine aitaks muuta eluasemed taskukohasemaks. Nende probleemide lahendamine aitaks toetada ka ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist kooskõlas komisjoni talituste teise etapi riigianalüüsiga, mis põhineb sotsiaalse lähenemise raamistikul 17 .
(33)Arstide ebaühtlane jaotus takistab oluliselt juurdepääsu tervishoiuteenustele äärepoolsetes ja maapiirkondades. Töötajate nappuse probleemiga tegelemine eeldab algatusi tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks ning koolituse, värbamise ja tööl hoidmise parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu geograafilistele erinevustele. Veebipõhiseid tervishoiuteenuseid kasutavate elanike osakaal on üks väiksemaid ELis. Kuigi taaste- ja vastupidavuskavaga toetatakse telemeditsiiniteenuseid äärealadel ja saartel, on vaja ühiseid jõupingutusi, et edendada võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, eelkõige esmatasandi ja ambulatoorsele ravile.
(34)Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu 2025. aastal euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et rakendada 2025. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Horvaatial aitavad soovitused 2, 3, 4 ja 5 rakendada 2025. aasta soovituses sätestatud esimest euroala soovitust konkurentsivõime kohta, soovitused 4 ja 5 teist euroala soovitust vastupanuvõime kohta ning soovitus 1 kolmandat euroala soovitust makromajandusliku ja finantsstabiilsuse kohta,
SOOVITAB Horvaatial võtta 2025. ja 2026. aastal järgmisi meetmeid.
1.Suurendada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldustega üldisi kaitsekulutusi ja üldist kaitsevalmidust. Pidada kinni netokulude maksimaalsetest kasvumääradest, mille soovitas talle nõukogu 21. jaanuaril 2025, kasutades samal ajal suuremate kaitsekulutuste tegemiseks riikide vabastusklausliga võimaldatavat erandit eelarvereeglitest.
2.Kiirendada riikliku taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki rakendamist, pidades silmas määruses (EL) 2021/241 sätestatud tähtaegu reformide ja investeeringute õigeaegseks lõpuleviimiseks. Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmide (ERF, JTF, ESF+, CF) rakendamist, tuginedes vajaduse korral võimalustele, mida pakub vahehindamine. Kasutada konkurentsivõime parandamiseks parimal viisil ära ELi vahendid, sealhulgas programmi „InvestEU“ ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi võimalusi.
3.Vähendada riiklike teadusasutuste ja ülikoolide killustatust, seades tulemuslepingutesse eesmärgid, millega edendatakse konsolideerimist, koostööd ja vajaduse korral ühinemisi, mida toetavad rahalised stiimulid teadustulemuste suurendamiseks ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute avaliku tulu suurendamiseks. Edendada teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid investeeringuid. Parandada ettevõtete juurdepääsu erinevatele rahastamisallikatele ja edendada kapitaliturge, hõlbustades jaeinvestorite osalemist võlakirjaturul ning kõrvaldades börsil noteerimise tõkked ja tugevdades äriühingute üldjuhtimist, et suurendada aktsiaturu atraktiivsust. Lihtsustada veelgi reguleerimist, parandada regulatiivseid vahendeid ja vähendada digiülemineku kaudu halduskoormust, et hõlbustada ettevõtete loomist ja laienemist. Tugevdada avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust kohalikul tasandil, ühendades ülesanded ja/või omavalitsused.
4.Tegeleda ettevõtjate jaoks kõrgete elektrihindadega, kiirendades taastuvenergiaprojektide kasutuselevõttu ja võrku ühendamist. Jätkata elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ajakohastamist, investeerida elektri salvestamisse ja edendada arukate arvestite kasutuselevõttu. Lihtsustada lubade andmist, sealhulgas energiakogukondade jaoks, ja lihtsustada kortermajadesse fotogalvaaniliste päikeseenergiaseadmete paigaldamise menetlusi. Kiirendada energiatõhususe meetmete rakendamist, eelkõige elamutes, vähendada küttesektoris sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada soojuspumpade paigaldamist. Vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja energianõudlust transpordisektoris, edendades säästvat linnatransporti, raudteed ja maanteetranspordi elektrifitseerimist, sealhulgas vaadates läbi sihipärased maksusoodustused. Astuda konkreetseid samme fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks, eelkõige transpordisektoris. Tegeleda taastuvenergia osakaalu hiljutise vähenemisega transpordisektoris, vaadates läbi biokütuseid käsitlevad eeskirjad.
5.Vähendada tööjõupuudust ja oskuste nappust, kõrvaldades takistused tööjõus osalemiselt, tagades tugevamad haridusalused kõigil tasanditel, eelkõige põhioskuste ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika puhul, tugevdades täiend- ja ümberõpet, täpsemalt suunates aktiivse tööturupoliitika haavatavatele rühmadele ning suurendades jõupingutusi talentide ligimeelitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. Tugevdada tööturupoliitikat ja selle koordineerimist sotsiaalteenustega. Vähendada vaesust ja sissetulekute ebavõrdsust, suurendades sotsiaaltoetuste, sealhulgas pensionide piisavust, säilitades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Parandada juurdepääsu ametlikule kodu- ja kogukonnapõhisele pikaajalisele hooldusele. Edendada tervishoiutöötajate ja -asutuste tasakaalustatud geograafilist jaotust, investeeringuid e‑tervisesse ning tihedamat koostööd kõigi avaliku halduse tasandite vahel tervishoiupoliitika valdkonnas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja