EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.4.2025
COM(2025) 170 final
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
rändehalduse olukorra kohta Mandri-Kreekas
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.4.2025
COM(2025) 170 final
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
rändehalduse olukorra kohta Mandri-Kreekas
1.Sissejuhatus
Viimasel kümnel aastal on Kreeka olnud üks neist liikmesriikidest, mida on kõige enam mõjutanud kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik saabumine riigi maismaa- ja merepiiridele ning kus on sellest tulenevalt tekkinud tõsised probleemid ja rändehaldussüsteem sattunud tugeva surve alla.
Nende tõsiste probleemide lahendamiseks, riigi suutlikkuse suurendamiseks ja rändehaldusmenetluste parandamiseks on komisjon ja ELi asutused (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), ELi varjupaigaamet (EUAA), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), edaspidi koos „ELi asutused“) teinud Kreeka ametiasutustega erakordselt tihedat koostööd. Selle tööga on toetatud tervikliku rändehaldussüsteemi loomist ning see on tuginenud märkimisväärsele rahalisele, tegevus- ja tehnilisele toele eesmärgiga aidata asjaomaseid vastutavaid ministeeriume ja teenistusi.
Komisjon tegi ka jõupingutusi, et parandada Dublini III määruse 1 üldist rakendamist, eelkõige rahvusvahelise kaitse taotlejate üleandmist, mis on Dublini süsteemi hea toimimise eeltingimus. See oli Kreeka jaoks eriti suur katsumus ja pälvis komisjoni pühendunud toetuse. Komisjon võttis 2016. aastal vastu mitu soovitust, mille fookuses olid Dublini üleandmised Kreekale 2 . Hiljuti töötas komisjon koos liikmesriikidega välja Dublini III määruse kohase üleandmise parema rakendamise tegevuskava (edaspidi „Dublini tegevuskava“), mis on vajalik alus sujuvaks üleminekuks varjupaiga- ja rändehalduse määrusega 3 kehtestatud süsteemile.
Selle pideva koostöö ja toetuse ning Kreeka ametiasutuste viimaste aastate märkimisväärsete jõupingutuste tulemusena on rändehaldus Kreekas tuntavalt paranenud. Kreeka on loonud toimiva varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi ning tõhusad tegevusraamistikud rändehalduse põhivaldkondades. Kreeka on investeerinud ka uudsetesse eri valdkondade algatustesse, nagu terviklik saatjata alaealiste toetamise süsteem, protsesse tõhustavad varjupaiga ja vastuvõtu valdkonna IT-süsteemid ning taustakontroll piiril. Need on eriti asjakohased rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel.
Peamiselt Lesbose, Chíose, Kosi, Lérose ja Sámose saare kaudu ning Évrose piirkonna maismaapiiri kaudu ebaseaduslikult Kreekasse saabunud isikute arv on viimasel kahel aastal olnud pidevalt suur 4 . Samal ajal on Kreeka jäänud üheks peamiseks transiidiriigiks 5 ning rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad liiguvad Mandri-Kreekast loata teistesse ELi liikmesriikidesse ja taotlevad seal uuesti kaitset.
Käesolevas teatises antakse ajakohastatud ülevaade Mandri-Kreeka varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemi hetkeseisust. Teatises keskendutakse olukorrale mandril, kus võetakse vastu Dublini määruse kohaselt üleantavaid isikuid. Konkreetselt keskendutakse rändajate olukorrale ja neile kättesaadavatele teenustele, eelkõige seoses nende rändajatega, kes suunduvad teistest ELi liikmesriikidest Kreekasse tagasi või antakse Kreekale üle, olgu siis tegemist Dublini määruse alusel rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajatega. Selle peamine eesmärk on anda ELi liikmesriikide ametiasutustele ajakohastatud teavet ja aidata seega tagada, et nende juhtumitega tegelejate kasutuses oleks nende tõrgeteta rakendamise hõlbustamiseks vajalik teave. See on oluline, et tagada ELi üldise rändehaldussüsteemi tulemuslik toimimine, tuginedes liikmesriikidevahelisele tihedale koostööle.
2.Kreekale antav tegevus- ja rahaline toetus
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ja ELi asutused toetavad liikmesriike eesmärgipäraste ja liidu acquis’ga kooskõlas olevate rändehaldussüsteemide väljatöötamisel ja rakendamisel.
Selle kogu ELis tehtava töö raames annavad komisjon ja ELi asutused märkimisväärset rahalist, tegevusalast ja tehnilist abi, et aidata Kreeka vastutavatel ministeeriumidel ja teenistustel rännet hallata. Selle tulemuseks on olnud tihe koostöö asjakohaste Kreeka ametiasutustega ja teabe jagamine olukorra kohta Kreekas.
2020. aasta septembris, kui esitati rände- ja varjupaigalepe ja sellega kaasnenud ettepanekud, ning pärast Kreekas Lesbose saarel asunud Moria põhirajatise hävimist tulekahju tõttu moodustas komisjon spetsiaalse rändehalduse rakkerühma 6 (edaspidi „rakkerühm“), et see vastutaks liidu töö eest rändehalduse strateegilistes, tegevus-, õigus- ja finantsküsimustes 7 . Rakkerühm on tuginenud toetusele, mida komisjon ja ELi asutused olid alates 2015. aasta rände- ja pagulaskriisist tegevus- ja finantstasandil juba pakkunud (sealhulgas kohapealsete lähetustega) Itaalias, Maltal, Küprosel, Hispaanias ja Kreekas.
Rakkerühma toetus hõlmab asjakohaste riigi ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asjakohaste osalejatega tegevuse koordineerimist järgmistes valdkondades:
·rahvusvahelise kaitse taotlejate, ajutise kaitse saajate ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike saabumise haldamine ja registreerimine;
·piisavate vastuvõturajatiste pakkumine;
·saatjata alaealiste ja muude haavatavate rühmade kaitse;
·tõhusate varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste kohaldamine;
·erinevate vabatahtliku ümberpaigutamise kavade rakendamine;
·piirihaldus kooskõlas Schengeni acquis’ga;
·lõimimispoliitika ja sotsiaalsetele õigustele juurdepääsu edendamine.
Kreekale alates 2015. aastast ELi siseasjade fondidest eraldatud rahalise toetuse kogusumma on veidi üle 5 miljardi euro, mis on andnud Kreekale võimaluse rakendada ambitsioonikat, jõulist ja terviklikku rändehalduspoliitikat, mis kajastab Kreeka märkimisväärset vastutust. Programmitöö perioodil 2014–2020 eraldati Kreekale rände- ja piirihalduseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi (välispiiride ja ühise viisapoliitika rahastamisvahendi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi) ning erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames üle 3,39 miljardi euro. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel on siseasjade fondidest (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Sisejulgeolekufond) seni eraldatud üle 1,66 miljardi euro, et toetada olemasolevate ja tulevaste prioriteetide elluviimist rände, piirihalduse ja sisejulgeoleku valdkonnas. Samuti on Kreeka oma ühtekuuluvuspoliitika rahastamispaketist välja võtnud ligikaudu 681 miljonit eurot (peaaegu 3 %), et rahuldada rändehaldusvajadusi, ning taotlenud veel 2 % väljavõtmist eelnimetatud paketist.
Suur osa ELi siseasjade fondide vahenditest kasutatakse Kreekas vastuvõtusuutlikkuse, rändajate elamistingimuste ja turvalisuse parandamiseks. Muu hulgas kasutatakse neid näiteks rahvusvahelise kaitse taotlejate arstiabi tõhustamiseks, varjupaigamenetluste sujuvamaks muutmiseks, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ümberpaigutamiseks liikmesriikidesse ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidesse 8 ning nende inimeste tagasisaatmise suurendamiseks, kellel ei ole ELis viibimise õigust.
Rakkerühma tööga suudeti intensiivistada tegevustoetust, mida komisjon ja ELi asutused Kreekale alates 2015. aastast pakuvad. Komisjon on lähetanud Kreekasse töötajad, kes teevad tihedat koostööd riigi ametiasutuste, ELi asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga, et aidata tagada rände tulemuslikku haldamist. Viimasel kahel aastal on töörühm koosnenud ligikaudu üheksast töötajast (ELi ametnikud ja liikmesriikide lähetatud riiklikud eksperdid). Lähetatud töörühm teeb koostööd kõigi asjakohaste ministeeriumidega, nagu rände- ja varjupaigaministeerium, töö- ja sotsiaalministeerium, sotsiaalse sidususe ja perekonnaministeerium, kodanikukaitseministeerium, merendus- ja saarteministeerium, haridusministeerium, terviseministeerium ja kaitseministeerium, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning keskuste elanike kogukondadega.
ELi asutused on andnud Kreekale märkimisväärse osa ELi tegevustoetusest kooskõlas oma vastavate volituste ja liidu acquis’ga ning austades täielikult ELi põhiõiguste hartat.
ELi varjupaigaamet jätkab Kreekale tegevustoetuse ja tehnilise abi andmist uusima tegevuskava (2025) 9 kaudu. Kava eesmärk on suurendada riigi suutlikkust varjupaiga-, vastuvõtu- ja haavatavate isikute valdkonnas, lähetades ligikaudu 450 eksperti ja 100 tõlki. Lisaks on Kreeka ametiasutustel praegu käsil mitu riigi vastuvõtusüsteemi tuleviku kavandamisega seotud strateegilist ülesannet, pidades silmas rände- ja varjupaigaleppest tulenevate vajalike nõuete rakendamist. ELi varjupaigameti tegevusabi järkjärgulist vähendamist ja sujuvat üleandmist peetakse vajalikuks, et edendada kestlikkust, ning see on tihedalt seotud ametiasutuste jätkuvate jõupingutustega lisapersonali töölevõtmiseks ja oma institutsioonilise suutlikkuse edasiseks suurendamiseks.
Frontex teeb Kreekaga pikaajalist koostööd ja toetab Kreekat ligikaudu 460 külalisametnikuga, kes valvavad piiri ning aitavad saabuvaid rändajaid tuvastada ja registreerida ning abistavad ka küsitlemise, taustakontrolli ja tehniliste seadmetega. Frontex ja Kreeka teevad koostööd ka muudes tegevustes, nagu koolitus ja suutlikkuse suurendamine.
Europol jätkab eelkõige Kreeka õiguskaitseasutustele – Kreeka politsei ja Kreeka rannikuvalve – tegevusabi andmist rändevoogude juhtimisel vastavalt oma kohustustele ja volitustele. Europol hõlbustab ja toetab liikmesriikide piiriüleseid uurimisi, mille eesmärk on likvideerida rändajate organiseeritud ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, dokumendipettused ning muud raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vormid.
Osana oma ülesannetest pakkuda Euroopa Liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele abi ja eksperditeadmisi põhiõiguste valdkonnas, tegeleb Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) mitmesuguse tegevusega, sealhulgas järelevalve- ja nõustamisülesannetega. FRA külastab korrapäraselt vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskusi, et teha kindlaks põhiõigustega seotud vajakajäämised ja võimalikud põhiõiguste rikkumise riskid, koguda ja levitada häid tavasid ning jagada põhiõigustealaseid eksperditeadmisi 10 .
Rahvusvahelised ja kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad tuge kogu Kreeka territooriumil. Paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevad keerulisest keskkonnast hoolimata endiselt kõigis rändevaldkondades edasi 11 . Nad teevad sageli tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega, näiteks suulise tõlke, õigusabi, tervishoiuteenuste osutamise, rahalise abi andmise, mitteformaalse hariduse ning saatjata alaealiste ja lastega perede toetamise valdkonnas.
Kreekat on toetatud ka kahepoolsete kokkulepete kaudu teiste ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) 12 liikmesriikidega, kes on rahastanud konkreetseid projekte 13 ja lähetanud eripersonali, eelkõige saatjata alaealiste kaitse valdkonnas. EL ja assotsieerunud riigid on toetanud Kreekat ka vabatahtliku ümberpaigutamise kaudu, esmalt 2020.–2023. aastal kehtinud vabatahtliku ümberpaigutamise kava alusel, kui Kreekast paigutati ümber üle 5 000 inimese, ja praegu vabatahtliku solidaarsusmehhanismi raames pärast 2022. aasta juuni poliitilist deklaratsiooni, mis võimaldas Kreekast 2025. aasta veebruari keskpaigaks rohkem kui 2 100 üleandmist.
3.Vastuvõtutingimused mandril
3.1Vastuvõtusüsteem
Rände- ja varjupaigaministeerium on teinud komisjoni toel märkimisväärseid jõupingutusi suutlikkuse suurendamiseks, et parandada vastuvõtusüsteemi, luua ja hallata rajatisi kestlikul viisil ning saada tööle peamised rändehalduse eest vastutavad valitsusteenistused. Kreeka taotlejate vastuvõtusüsteemil on siiski olnud ka elamistingimustega seotud raskusi ja süsteemseid probleeme, eelkõige seoses ebaseaduslike saabujate suure arvuga viimasel kümnel aastal, kusjuures COVID-19 pandeemia perioodil (2020–2021) see arv vähenes ning 2023. ja 2024. aastal suurenes taas 14 .
Viimastel aastatel on Kreeka oma vastuvõturajatiste haldamist ja koordineerimist järk-järgult tsentraliseerinud. Vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus on valitsusasutus, mis vastutab Kreekasse saabuvate rahvusvahelise kaitse taotlejate ja ebaseaduslike rändajate vastuvõtmise, tuvastamise ja registreerimise haldamise eest. Selles teenistuses töötavad registreerimisametnikud, taustakontrolliametnikud, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid, õigusnõustajad, julgeolekutöötajad ja halduspersonal ning selle teenistuse osa rändega seotud protsessidega tegelemisel on suur. Vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistuse töötajad täidavad ülesandeid, mis on seotud registreerimise, teabe andmise, haavatavate isikute tuvastamise, kohapealse juhtimise ja rahvusvahelise kaitse taotlejatega seotud haldusmenetlustega. Turva-, hooldus- ja puhastusteenuseid osutavad raamlepingute alusel vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistuse välispartnerid, samal ajal kui meditsiini- ja psühhosotsiaalseid teenuseid osutab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Hippokratese projekti alusel (vt allpool). Vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistust toetavad ELi varjupaigaameti lähetatud eksperdid – nii vastuvõturajatiste spetsialiseerunud personal kui ka strateegilist tuge pakkuvad peakorteri töötajad.
Viimastel aastatel on vastuvõtuvaldkonnas kasutusele võetud mitmesuguseid tegevusraamistikke ja -vahendeid, et parandada vastuvõturajatiste juhtimist ja tööd, sealhulgas ELi varjupaigaameti panuse ja toega. Need hõlmavad muu hulgas kohapealset juhtimist, juhtumikorraldust, teabevahetust ja teavitamist, logistikat, vastuvõtutingimustealast enesehindamist, registreerimismenetlusi ning saatjata alaealiste ja haavatavate taotlejate kaitse eriraamistikke.
Viimase kümne aasta jooksul on Kreeka rände- ja varjupaigaministeerium suutnud korrastada vastuvõtusüsteemi ja tõhustada tegutsevate vastuvõturajatiste arvu, otsustades, milliseid mandril asuvaid rajatisi tuleks ajakohastada ja millised tuleks sulgeda, keskendudes liiga väikeste, mittekulutõhusate või väga kõrvaliste rajatiste sulgemisele ning paremaid vastuvõtutingimusi pakkuvate ja teenustele juurdepääsu hõlbustavate rajatiste säilitamisele. 2025. aasta jaanuari seisuga tegutses Kreekas 22 15 vastuvõturajatist (neist 10 Kreeka lõunaosas ja 12 põhjaosas). Lisaks on kolm rajatist spetsiaalselt ette nähtud esmasaabujatele ja neis osutatakse varjupaigataotluste registreerimise teenuseid (nn vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskused) 16 . Kreekasse saabujate arvu arvestades peetakse avatud vastuvõturajatiste arvu mandril piisavaks. 2025. aasta jaanuaris oli kõigi 22 mandril asuva vastuvõturajatise kogumahutavus 21 393 kohta ja täitumus 56 % ning kolme registreerimis- ja isikutuvastuskeskuse mahutavus 5 163 kohta ja täitumus 59 % 17 . Eespool nimetatud rajatised on peamine varjupaigataotlejate majutamise vorm, välja arvatud saatjata alaealistele pakutav erimajutus. 21. märtsil 2025 teatas rände- ja varjupaigaminister kolme vastuvõturajatise eelseisvast sulgemisest. Neist kaks asuvad mandril (Elefsína, Vólos) 18 .
Vastuvõtukeskused on avatud rajatised, mida haldavad Kreeka ametiasutused ning toetavad rahvusvahelised organisatsioonid, ELi asutused ja vabaühendused. Kõik rajatised pakuvad elementaarset peavarju ja sobivad eluasemeks nii suvel kui ka talvel. Telke enam majutuseks ei kasutata ning kerghalle kasutatakse praegu ainult Kórinthose, Katsikáse ja Filippiáda vastuvõturajatises. Taristu kvaliteet ja seisukord võivad rajatiseti erineda, samal ajal kui mõnel juhul on olemasolev vastuvõtusuutlikkus kahjustuste, remontimata jätmise või varuosade puudumise tõttu vähenenud.
Kehtiva raamistikuga on ette nähtud, et kõigis mandril asuvates vastuvõturajatistes osutatakse teatavaid põhiteenuseid: majutus ja peavari, toit ja esmavajadused, sealhulgas rahaline abi, terviseabi, teave ja õigusabi. Vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskustes pakutakse tervisekontrolli ja haavatavuse hindamist. Nende teenuste kvaliteet ja kättesaadavus võivad olenevalt rajatise tüübist, asukohast ja kättesaadavatest rahalistest vahenditest erineda, kuid rahuldaval tasemel vastuvõtutingimused on tagatud. Taotlejatele rahalise abi andmist haldab alates 2021. aasta oktoobrist rände- ja varjupaigaministeerium ning praegu esineb sellega seoses viivitusi.
Vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistuse osutatavad puhastus-, hooldus- ja turvateenused on vastuvõturajatiste igapäevasele haldamisele palju kaasa aidanud, parandades vastuvõtukeskuste elamistingimusi ja vastuvõturajatiste turvalisust, luues ohutu keskkonna. Rände- ja varjupaigaministeerium on kasutanud nende teenuste haldamisel raamlepinguid, et võimaldada vajadusi arvestavat paindlikkust. Ka ohutust ja turvalisust on pärast kohapõhiste riskide läbivaatamist ja suutlikkuse suurendamiseks antud toetust parandatud, et ennetada ja ohjata hädaolukordi.
Kokkuvõttes on vastuvõtutingimused mandril asuvates vastuvõtukeskustes alates 2015. aastast märkimisväärselt paranenud ja neid võib üldiselt pidada rahuldavaks, arvestades rajatisi, taristut, seadmeid ja osutatavaid teenuseid, sealhulgas ELi rahalise toetuse abil. Need rajatised on olnud olulised ka saarte ülekoormatuse vähendamisel. Tuvastati siiski teatavaid vajakajäämisi ning oluliste teenuste, sealhulgas suulise tõlke teenuste, transporditeenuste, õigusabi ja rahalise abi osutamisel esines häireid. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on teatanud nende teenuste peatamisest ja muudest piirangutest, mis on peamiselt seotud mõne rajatise kõrvalise asukoha ja sellest tulenevate raskustega sotsiaalse lõimimise vallas. 2024. aasta lõpus teatasid Kreeka ametiasutused, et nad võtavad nende vajakajäämiste kõrvaldamiseks kesktasandil meetmeid, sõlmides uusi lepinguid ja kokkuleppeid. Sellega seoses on oluline märkida, et olemasolevad vajakajäämised ei ole Dublini III määruse artikli 3 lõikes 2 käsitletud puudused, st eriti tõsised puudused, mis toovad kaasa äärmise materiaalse vaesuse, mis ei võimalda taotlejal rahuldada oma kõige esmasemaid vajadusi 19 . Komisjon jätkab tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega, et tagada vajalike teenuste olemasolu ka pärast ELi rahastamisprojektide lõppu. Üks näide on projekt „Supporting the Greek Authorities in Managing the National Reception System for Asylum Seekers and Vulnerable Migrants“ („Kreeka ametiasutuste toetamine varjupaigataotlejate ja haavatavate rändajate riikliku vastuvõtusüsteemi haldamisel“). Selle üle 191 miljoni euro suuruse eelarvega projektiga tagati, et põhiteenuseid osutati õigel ajal ja paindlikult nõudluse tekkimist mööda, sealhulgas hankides põhikaupu, nagu kütus või esmatarbeesemete komplektid, samal ajal kui mandril asuvate vastuvõturajatiste haldamisega seotud teenused on üle võetud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Kreeka riikliku programmi alusel, tagades kestliku reageerimise.
Kreeka majutuskohtades kasutatavaid IT-süsteeme reguleerib kehtiv riiklik raamistik. Mõned asjaosalised on siiski olnud mures nende IT-süsteemide mõju pärast andmekaitsele ja põhiõigustele. Kreeka andmekaitseamet on määranud rände- ja varjupaigaministeeriumile trahvi seoses HYPERIONi ja CENTAURi süsteemi paigaldamisega varjupaigataotlejate vastuvõturajatistesse ja majutuskohtadesse. Rände- ja varjupaigaministeerium on võtnud järelmeetmeid ning avaldanud oma veebisaidil IT-süsteemidega seotud asjakohase andmekaitse mõjuhinnangu ja põhiõiguste mõjuhinnangu 20 .
ELi siseasjade fondidest 2021–2027 21 rahastatavate meetmete puhul tuleb täita horisontaalsed eeltingimused, millest üks on seotud mehhanismidega, millega tagatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine siseasjade fondidest toetatavate programmide rakendamisel. Liikmesriigid peavad tõendama, et riiklike programmide vastuvõtmise ja rakendamise ajal on täidetud horisontaalsed eeltingimused on. Kui hartaga seotud horisontaalne eeltingimus ei ole enam vastava konkreetse eesmärgi tasandil täidetud, ei hüvita komisjon asjaomaseid kulusid. Kreeka puhul loeti see nõue programmitöö perioodi alguses täidetuks ja seega sai EL rahalised vahendid välja maksta.
Kokkuvõttes on Kreeka nende nõuete täitmiseks loonud kolmeastmelise süsteemi, mis põhineb järgmisel:
·sisekontrollimenetlused, mis seisnevad Kreeka politsei või Kreeka rannikuvalve operatsioonide käigus toimepandud kuritegude uurimises ja nende eest vastutusele võtmises;
·sõltumatute asutuste, nagu Kreeka ombudsmani ja riikliku läbipaistvusameti uurimised ning
·prokuröride võimalus uurida väiteid asjakohase kaebuse või ajakirjanduse, rahvusvaheliste organisatsioonide või vabaühenduste aruannete alusel.
3.2Tervishoid
Komisjon toetab Kreeka rände- ja varjupaigaministeeriumi ning terviseministeeriumi, et tagada Kreekas rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele juurdepääs arstiabile ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalsele toele. Terviseteenuseid osutatakse nii vastuvõturajatistes kui ka muudes kohtades (vabaühenduste hallatavad kliinikud või avalik-õiguslikud haiglad).
Alates 2024. aasta juulist toetatakse arstiabi Hippokratese projekti 22 kaudu, lähetades meditsiinirühmi kohapeale kõikidesse avatud majutuskohtadesse Mandri-Kreekas. Projekti eesmärk on tõhustada igakülgselt paindlikke tervishoiuteenuseid, eriti arvestades varasemaid puudusi, mis olid peamiselt seotud meditsiinitöötajate leidmise ja palkamise probleemidega nende üldise nappuse tingimustes. Projekti käigus kõrvaldatakse ka olemasolevaid puudusi, eelkõige piisavate ja õigeaegsete haavatavuse hindamiste (haavatavate taotlejate tuvastamine) ja erihooldusele suunamistega ning suurema tähelepanu pööramisega nii vastuvõturajatiste elanike kui ka töötajate vaimsele tervishoiule.
Hippokratese projekti elluviimist juhib Kreeka rände- ja varjupaigaministeerium ning seda rakendavad IOM ja kolmandast isikust tervishoiuteenuse osutaja. Peamised lepingulised kohustused on esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine, haavatavate isikute tuvastamine saabumisel ja kogu varjupaigamenetluse vältel, väliste tervishoiuteenuse osutajate juurde transpordi hõlbustamine, lastetubade, laborite, röntgeniseadmete ja vastuvõtualadega varustatud mobiilsete kliinikute käitamine, sealhulgas radioloogide, laboritehnikute ja autojuhtide tagamine, ning meditsiiniseadmetega varustamine.
Programmiga on ette nähtud 554 täis- ja osalise tööajaga meditsiinispetsialisti, sealhulgas perearstide, patoloogide, günekoloogide, lastearstide, psühhiaatrite, radioloogiatehnikute, ämmaemandate, õdede, laboritehnikute, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide värbamine eri piirkondades (106 Egeuse mere saartele, 182 Põhja-Kreekasse ja 147 Lõuna-Kreekasse). Töötajate lähetamine algas 2024. aastal ja on praegu käimas.
Rahvusvahelise kaitse saajatel on tervishoiule samasugune tasuta juurdepääs nagu Kreeka kodanikel. Mõnele on tekitanud probleeme halduslikud takistused, mis on seotud AMKA (sotsiaalkindlustusnumber) esmase väljastamise või muutmisega pärast seisundi andmist või teabe puudumisega menetluste ja nõutavate tõendavate dokumentide kohta. Neist probleemidest on teavitatud rände- ja varjupaigaministeeriumi loodud lõimimise rakkerühma (vt ka 5. jagu).
3.3Haavatavate isikute kaitse
Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi haavatavate isikute tingimuste parandamiseks.
Alates 2023. aastast on rände- ja varjupaigaministeerium võtnud üle vastutuse kaitseteenuste eest, mida varem, 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini, osutas IOM. Eesmärk on pakkuda kõigis Mandri-Kreeka vastuvõtukeskustes kaitsetegevusi, vaimse tervise teenuseid, psühholoogilist tuge ja oskuste arendamist. IOMi ELi rahastatud projektiga „Harmonizing Protection Practices in Greece“ (HARP, „Kaitsetavade ühtlustamine Kreekas“) 23 parandati Kreeka vastuvõtusüsteemis taotlejatele antava humanitaarabi ja kaitseabi kvaliteeti, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele.
3.4Saatjata alaealised
Kreekas on saatjata alaealiste kaitse vallas tehtud märkimisväärseid edusamme, eriti alates 2020. aastast, kui rände- ja varjupaigaministeeriumis loodi saatjata alaealiste kaitse erisekretariaat 24 . See erisekretariaat on edukalt loonud toetava ökosüsteemi saatjata alaealiste nõuetekohaseks tuvastamiseks, vastuvõtmiseks ja kaitsmiseks. 2023. aastal asendati saatjata alaealiste kaitse erisekretariaat haavatavate isikute ja institutsioonilise kaitse peasekretariaadiga, mis tegeleb ka saatjata alaealiste kaitse küsimustega.
Kreekas majutatakse saatjata alaealisi spetsiaalsetes rajatistes, kus nende eest kantakse erilist hoolt. Need rajatised asuvad mandril asuvatest üldistest vastuvõturajatistest eraldi, välja arvatud Malakása ja Fylákio vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskuses, kuhu on loodud spetsiaalsed turvaalad saatjata alaealistele. Diavatá rajatises loodetakse luua 2025. aasta märtsiks turvaala, kus on ööpäev läbi kohal lastekaitsetöötaja.
Pikaajalises majutuses (varjupaigad ja toetatud iseseisva elu ruumid) on saadaval 1 775 kohta, mida on alates 2017. aastast rahastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist. Alates 2020. aastast on 16–17aastaste saatjata alaealiste käsutuses toetatud iseseisva elu ruumid, millega pakutakse neile majutus- ja kaitseteenuseid. Kreeka ametiasutused esitavad igal kuul saatjata alaealiste arvu ja majutuse statistikat 25 .
Alates 2020. aasta detsembrist ei ole saatjata alaealisi, kellel puudub turvaline või teadaolev majutus, enam seaduse kohaselt lubatud vahistada. Haavatavate isikute ja institutsioonilise kaitse peasekretariaat on loonud riikliku hädaolukordadele reageerimise mehhanismi, et tuvastada ebakindlas olukorras olevad saatjata alaealised, kasutades spetsiaalset ööpäev läbi töötavat abitelefoni, mobiilseid lastekaitseüksusi Atikas ja Thessaloníkis ning saatjata alaealistele ettenähtud spetsiaalset erakorralist majutust seni, kuni neile määratakse pikaajaline majutus.
Saatjata alaealiste vanust hindab rände- ja varjupaigaministeeriumi vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus. Ministrite ühisotsuses vanuse hindamise kohta 26 on ette nähtud kolmeastmeline menetlus (füüsiline, psühhosotsiaalne ja meditsiiniline kontroll). Vanust hinnatakse ainult kahtluse korral ja mis tahes kahtlust tõlgendatakse kuni hindamise lõpuni asjaomase isiku kasuks.
Veel üks oluline reform on alalise eestkostesüsteemi loomine seadusega nr 4960/2022. Pärast avatud hankemenetlust valiti välja kaks vabaühendust (METAdrasi ja Praxis), kes tagavad Kreekas kuni 180 kvalifitseeritud eestkostjat. 2025. aasta jaanuari seisuga on prokurörid seni määranud 120 eestkostjat, kes on lähetatud kõikjale Kreekasse. Iga eestkostja saab vastutada kuni 15 saatjata alaealise eest. Ministrite ühisotsustega kehtestatakse uue eestkostenõukogu toimimise, selle liikmete määramise ja eestkostjate tööga seotud kaebuste esitamise mehhanismi loomise eeskirjad. ELi varjupaigaameti eksperdid toetavad haavatavate isikute ja institutsioonilise kaitse peadirektoraati süsteemi rakendamiseks ja jälgimiseks vajalike tegevusjuhiste, standardse töökorra ja koolituse väljatöötamisel.
Kreeka on võtnud ka meetmeid endiste saatjata alaealiste täiskasvanuellu siirdumise hõlbustamiseks. IOM rakendab koostöös partneritega kuni 2027. aasta lõpuni projekti „HELIOS Junior“, mida rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (19 miljonit eurot). Projekti eesmärk on toetada igal moel umbes 2 000 endist saatjata alaealist vanuses 18–21, et hõlbustada nende Kreekasse lõimumist.
3.5Haridus
Kreeka õiguse 27 kohaselt peavad alaealised lapsed riigis viibimise ajal õppima avalikes põhi- ja keskharidusasutustes. Lisaks alaealistele on ka rahvusvahelise kaitse täiskasvanud taotlejatel juurdepääs haridusele, kuni nende suhtes ei rakendata väljasaatmismeedet. Juurdepääsu haridusele korraldab haridus-, usuasjade ja spordiministeerium ning asjakohases õigusraamistikus on ette nähtud, et kõigis vastuvõturajatistes ja linnapiirkondades (kohalikes haridusdirektoraatides) peab olema pagulaste hariduse kohalik koordinaator, et alaealised (sealhulgas saatjata alaealised) koolidesse registreerida ja vastu võtta. Tema peamine ülesanne on pakkuda vajalikke vahendeid, et toetada lõimumisprotsessi, mis peaks toimuma Kreeka kodanike suhtes kohaldatavate tingimustega sarnastel tingimustel, hõlbustades registreerimist, kui dokumentide esitamisel esineb raskusi.
ELi rahastatud ja UNICEFi rakendatud projekti „All Children in Education“ (ACE, „Igale lapsele haridus“) käigus pakuti mitteformaalset haridust lapsrändajatele kõikjal Kreekas. Ajavahemikul 2021–2024 sai programmist kasu üle 25 000 lapspagulase ja lapsrändaja, mis aitas suurendada formaalset haridust omandavate laste arvu. Selle projekti edu ajendas nii komisjoni kui ka Kreeka ametiasutusi kokku leppima selle pikendamises ja selles, et projekti juhivad Kreeka ametiasutused ESF+ alusel, tagades seeläbi positiivsete tulemuste kestlikkuse. Komisjon on Kreeka ametiasutustega koos järelmeetmeid võtnud ja need teenused peaksid taastuma 2025. aasta suvel.
4.Rahvusvahelise kaitse andmise menetlused
Kaks peamist varjupaigamenetluse seisukohast asjakohast asutust on Kreeka varjupaigateenistus ja vaideasutus. Varjupaigateenistus on kogu riigi piirkondlike varjupaigabüroode ja varjupaigaüksuste kaudu rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise ja nende kohta otsuste tegemise alal pädev asutus. Taotluse võib läbi vaadata tava-, kiir-, vastuvõetavus- või piirimenetluses 28 . Vaided varjupaigateenistuse otsuste peale esitatakse vaideasutusele. Sellel tasandil on kaebajatel juurdepääs tasuta õigusabile. Vaideasutus koosneb 20 sõltumatust vaidekomisjonist.
2024. aastal oli Kreeka varjupaigateenistuses kokku 856 töötajat, sealhulgas alalised ja ajutised töötajad, samal ajal kui ELi varjupaigaamet toetab Kreeka varjupaigateenistust ligikaudu 135 lähetatud eksperdiga 29 . Mandril ja Egeuse mere saartel on 13 piirkondlikku varjupaigabürood ja 13 varjupaigaüksust, sealhulgas kaks haavatavatele isikutele spetsialiseerunud bürood Ateenas ja Thessaloníkis, mis pakuvad erituge kogu varjupaigamenetluse vältel. Lisaks on varjupaigateenistuses Dublini määruse asjade osakond, tagasivõtmis- ja tagasisaatmisosakond, koolitusosakond ning haldustoe osakond 30 .
Varjupaigataotluste menetlemist on viimastel aastatel tõhustatud, kusjuures Kreeka varjupaigateenistus on teinud ELi varjupaigaameti toel erilisi jõupingutusi, et vähendada pooleliolevate juhtumite kuhjumist, rakendades taotluste menetlemiseks rohkem töötajaid.
Varjupaigataotluste arv on viimasel neljal aastal pidevalt kasvanud: kui 2020. aastal oli neid umbkaudu 28 000, siis 2024. aastal ületas nende arv 73 000 31 . Seetõttu oli Kreeka 2024. aastal taotluste arvu ja rahvaarvu võrdluses ELi liikmesriikidest teisel kohal. Taotlejate peamised päritoluriigid on Süüria ja Afganistan, millele järgnevad Pakistan (2021/2022), Iraak (2023) ja Egiptus (2024) 32 . Heaks kiidetud varjupaigataotluste osakaal võrreldes vastuvõetud otsuste koguarvuga on aastate jooksul suurenenud umbes 2021. aasta 45 %-st 2024. aastaks umbes 68 %-ni.
2024. aasta novembris oli menetluses 26 275 rahvusvahelise kaitse taotlust 33 . Pooleliolevate juhtumite kuhjumist on püütud vähendada teatavate büroode spetsialiseerumise abil. Kuhjumist vähendas ka alates 2023. aasta septembrist toimiv katseprojekt, mille raames jäetakse teatavate suure heaks kiidetud varjupaigataotluste määraga riikide, nimelt Afganistani, Süüria, Eritrea, Palestiina, Sudaani ja Jeemeni 34 kodanike puhul ära vestlus. Neil juhtudel kestab varjupaigataotluse läbivaatamine keskmiselt ligikaudu 45 päeva. Nagu teisteski liikmesriikides tavaks, on Kreeka varjupaigateenistus alates Assadi režiimi kukutamisest Süürias 2024. aasta detsembris külmutanud otsuste tegemise Süüria kodanike rahvusvahelise kaitse taotluste kohta.
Mandril viibivad isikud, kes ei ole eelnevalt piiril (saartel või Évrose piirkonnas Fylákios) isikutuvastusmenetlust läbinud, peaksid esitama oma taotlused Malakása ja Diavatá vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskustes, leppides aja kokku spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Taotluste registreerimise eest nendes registreerimiskeskustes vastutab vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus ELi varjupaigaameti toel. Pärast platvormi kasutuselevõttu on tekkinud järgmised probleemid: kuna platvorm ei võimalda praegu isikusamasust kontrollida, ei peaks ametiasutuste arvates platvormil registreerimist käsitama rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisena. Komisjon on rääkinud neist probleemidest rände- ja varjupaigaministeeriumile, 35 eelkõige seoses juurdepääsuga materiaalsetele vastuvõtutingimustele.
Vastavalt ELi-Türgi avaldusele ja ministrite ühisotsusele 36 kohaldab Kreeka nende taotluste suhtes, mille on esitanud teatavate riikide kodakondsusega 37 taotlejad, kes on Kreekasse saabunud Türgi kaudu, turvalise kolmanda riigi põhimõtet (ja vastuvõetavusmenetlust). Pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-134/23 38 seoses vastuvõetamatuks tunnistamise menetlusega ja pärast Kreeka riiginõukogu esimehe 21. märtsi 2025. aasta teadaannet 39 kavatsevad Kreeka ametiasutused oma menetlusi muuta.
Kreeka küsib teise ja edasiste taotluste eest riigilõivu. Komisjon on rõhutanud rände- ja varjupaigaministeeriumile vajadust sellisest lõivust kooskõlas liidu õigusega loobuda.
Komisjon peab neis küsimustes dialoogi rände- ja varjupaigaministeeriumiga ning Türgi ametiasutustega.
Vaideasutuse jõudlus on aja jooksul paranenud 40 . 2022. aasta lõpus lõpetas ELi varjupaigaamet vaideasutuse toetamise, mille eesmärk oli olnud vähendada kuhjumist hallatavale tasemele. Ajavahemikul 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2024 esitati Kreeka mandriosas 54 596 vaiet, mille keskmine läbivaatamisaeg oli 91 päeva.
Riik annab teises astmes õigusabi õigusabi registri loomise ja toetamise kaudu. Registrisse on kantud umbes 110 juristi. Samal ajal on Kreeka varjupaigateenistus koostanud süstemaatilise teabe, mida antakse taotlejatele menetluse kõikides etappides.
5.Rahvusvahelise kaitse saajate lõimimine
2022. aasta veebruaris võttis Kreeka vastu riikliku lõimimisstrateegia, 41 milles on tunnistatud vajadust lõimimise tervikliku käsitluse järele. Praegu viiakse ellu arvukaid projekte, millest paljusid rahastab EL ja mis toetavad kolmandate riikide kodanike lõimimist, eelkõige seoses nende juurdepääsuga tööturule.
Seni on Kreeka peamine lõimimisprojekt olnud HELIOS, mille kaudu on 47 753 42 rahvusvahelise kaitse saajat saanud vastuvõtukursusi, haridust ja tööalase konkurentsivõime toetust. Projekti raames pakuti ka eluasemetoetust ja tegevusi, mis aitasid inimestel luua sidemeid ja anda panuse oma uude kogukonda. Alates projekti algatamisest kuni 31. oktoobrini 2024 on üüritoetust aktiivselt antud kuni 10 816 leibkonnale. HELIOSe projekti on ellu viinud IOM 43 ligikaudu 60 miljoni euro ulatuses ELi rahaliste vahendite ning mitme vabaühenduse ja kohaliku omavalitsuse 44 toel. Alates 1. jaanuarist 2022 võttis selle juhtimise ja rahastamise üle rände- ja varjupaigaministeerium.
Heliose projekt lõppes 30. novembril 2024 ja asendati alates 2025. aasta jaanuarist projektiga Helios+, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+), et tagada nende teenuste pikaajaline jätkumine. Rahvusvahelise kaitse saajatele osutatavad teenused jäävad sarnaseks, eelkõige seoses üüritoetuste, keeleõppe ja lõimimiskursusega, kuid oluline on, et need keskenduvad rohkem tööalasele konkurentsivõimele.
HELIOS+ teenused hõlmavad järgmist:
·eluasemetoetus: iseseisva toimetuleku tugevdamine Kreekas, pakkudes eluaseme saamiseks eluasemetoetust, sealhulgas üüritoetusi;
·tööalase konkurentsivõime toetus: HELIOS+ sihtrühma tööturule juurdepääsu parandamine ja hõlbustamine rühmas ja individuaalselt toimuva karjäärinõustamise, kutseõppe ja kohalike tööandjatega võrgustike loomise kaudu;
·juurdepääs sotsiaal- ja avalikele teenustele: HELIOS+ sihtrühma iseseisva juurdepääsu hõlbustamine sotsiaal- ja avalikele teenustele ning lõimimisprotsessi jälgimine individuaalse ja rühmatoetuse kaudu;
·keele- ja suhtlusoskus: HELIOS+ toetusesaajate kohalikus kogukonnas ja töökohal iseseisva suhtlemise toetamine kreeka keele kursuste kaudu;
·lõimimine: teadlikkuse suurendamine ja vastuvõtvate kogukondade ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil osalevate sidusrühmade tugevdamine sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuurivahetust edendavate tegevuste kaudu.
Lisaks algatasid Kreeka ja Saksamaa 2025. aasta jaanuaris koos sildprojekti, et toetada rahvusvahelise kaitse saajaid kohe pärast nende Saksamaalt Kreekale üleandmist. Sildprojekt pakub rahvusvahelise kaitse saajatele majutust, toitu ja sotsiaalnõustamist ning tuge vajalike dokumentide ettevalmistamiseks, et tagada sujuv lõimimine projekti Helios+. Seda sildprojekti toetab rahaliselt EL ja rakendab IOM.
Kreeka sotsiaalse lõimimise direktoraadi suutlikkust on suurendatud komisjoni tehnilise toe instrumendi 45 kaudu, eelkõige seoses lõimimisalaste reformide kavandamise, väljatöötamise ja rakendamisega. Lisaks töötab rände- ja varjupaigaministeerium välja sotsiaalse kaasamise veebiplatvormi, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike juurdepääsu Kreeka tööturule. See täiendab muid algatusi, millega edendatakse rahvusvahelise kaitse saajate lõimimist tööturule.
Samamoodi valmistatakse alates 2022. aasta teisest poolest rakendatava projektiga, mida toetatakse taaste- ja vastupanurahastust, 46 pagulasi ette tööturule sisenemiseks ning edendatakse koostööd ettevõtjate ja teiste sidusrühmadega. Muud lõimimisalgatused hõlmavad kohalikele tööandjatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud spetsiaalseid töömesse (korraldatakse koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja IOMiga) vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskustes ning ühtsete kontaktpunktide loomist kolmandate riikide kodanike teavitamiseks ja neile eriteenuste pakkumiseks (ESF+ rahastatud välismaalaste integratsiooni keskused). Nende algatuste tulemuseks on koostöö ja võrgustikud, mis aitavad toetusesaajatel kasutada sotsiaalse lõimimise teenuseid ja programme ning rakendada sotsiaalset ühtekuuluvust edendavaid sotsiaalse lõimimise tegevusi 47 .
Rände- ja varjupaigaministeerium on teatanud rohkematest selle valdkonna algatustest, näiteks lõimimisbürood vastuvõturajatistes ja spetsiaalsed projektid Šveitsi-Kreeka koostööprogrammi 2023–2026 raames. Lisaks töötavad ametiasutused välja uusi lõimimismeetmeid, kasutades Euroopa Sotsiaalfondi+ kaudu programmitöö perioodil 2021–2027 kättesaadavaid rahalisi vahendeid.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet osaleb aktiivselt sihipärastes tegevustes, mille eesmärk on edendada pagulaste lõimimist. Ta teeb seda selliste katseprojektidega nagu autojuhtimise ja liiklusohutuse projekt, keelekursused saartel asuvatele täiskasvanud pagulastele ja puuetega inimeste abistamine, et neil oleks juurdepääs sotsiaalhoolekandele. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hallatav ADAMA keskus 48 on koht, kus toetusesaajad saavad praktilist abi, nõu ja tuge Kreeka tööturul orienteerumiseks. Lisaks on kohalikul tasandil mitmeid algatusi, nagu rändajate ja pagulaste lõimimise nõukogud, mille mitmed kohalikud omavalitsused on loonud, et viia ellu kodanikuosalust võimaldavaid tegevusi. Mitu linna on moodustanud linnade lõimimisvõrgustiku, mis kavandab, korraldab, rakendab ja vahetab teavet rändajate ja pagulaste lõimimise heade tavade kohta. Ateena linnavalitsus on loonud Ateena rändajate ja pagulaste asjade koordineerimise keskuse, et hõlbustada Ateena linna ning kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja keskvalitsuse vahelist koostööd.
Kõigi nende algatuste eesmärk on veelgi hõlbustada üleminekut taotleja seisundist rahvusvahelise kaitse saaja seisundisse ja üldist lõimumist Kreeka ühiskonda. Kuigi Kreeka õigusraamistik üldjuhul võimaldab lõimimist, tekitavad vajakajäämised kehtivate õigusaktide rakendamisel sujuvale lõimumisele märkimisväärseid lisaprobleeme. Need probleemid on seotud elamislubade väljaandmise ja uuendamise, põhidokumentide (nt ravikindlustus, pangakontod, maksudokumendid) väljastamise formaalsuste ja kvalifikatsioonide tunnustamisega, töö, hariduse ja eluaseme kättesaadavusega ning sotsiaaleluruumide puudumisega Kreekas üldiselt.
Kuigi rahvusvahelise kaitse saajatel on võimalus saada mingil kujul rahalist abi (garanteeritud miinimumsissetulek 49 ), võivad haldusküsimused selle kättesaadavust piirata. Lisaks ei ole neil pärast nende seisundi tunnustamist seadusliku riigis viibimise kestusega seotud nõuete tõttu kohe õigust saada mõningaid muid sotsiaaltoetusi, mis on kättesaadavad Kreeka kodanikele. Selle piirangu tõttu on Kreeka vastu algatatud rikkumismenetlus 50 . Praktikas jäävad rahvusvahelise kaitse saajad pärast kohaldatavat üleminekuperioodi sageli rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud vastuvõturajatistesse.
Reisidokumente, mida rahvusvahelise kaitse saajad taotlevad, väljastatakse sageli koos elamisloaga, mis toob tihti kaasa rahvusvahelise kaitse saajate edasireisimise teistesse liikmesriikidesse.
Nende takistuste kõrvaldamiseks moodustas rände- ja varjupaigaministeerium 2024. aasta jaanuaris lõimimise rakkerühma 51 . Selle eesmärk on hõlbustada kohapeal tõhusat lõimimispoliitikat ning tõhustada koostööd ja tegevuse koordineerimist eri ministeeriumide ja riigi ametiasutuste vahel. Selles foorumis arutatakse regulaarselt asjakohaste õigusaktide rakendamist ja halduslikke kitsaskohti.
6.Järeldused
Viimastel aastatel on Kreeka välja arendanud riikliku rändehaldussüsteemi koos vajaliku taristu, seadmete ja vahenditega. Oma ametiasutuste suutlikkust suurendades on Kreeka lahendanud ülekoormatuse ja nõuetele mittevastavate vastuvõtutingimuste probleemi mandril asuvates keskustes. Vastuvõtu- ja rahvusvahelise kaitse menetlusi on tõhustatud ja kiirendatud. Kõige haavatavamate isikute kaitse on paranenud ja saatjata alaealiste suhtes kehtestatud õigusraamistik tõotab positiivseid väljavaateid. Lõimimisest on saamas riiklik poliitiline prioriteet.
Selle põhjal võib järeldada, et kuigi rändehalduse teatavad aspektid võivad endiselt vajada parandamist, ei ole Kreeka mandriosa varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemis süsteemseid puudusi, millega kaasneks ebainimliku või alandava kohtlemise oht ELi põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses. Sellest tulenevalt peaksid Dublini üleandmised Kreekasse toimuma samamoodi nagu teiste liikmesriikide puhul, st ilma komisjoni soovituses (EL) 2016/1117 soovitatud individuaalsete tagatiste nõudeta ning kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga määruse (EL) 604/2013 artikli 3 lõike 2 tõlgendamise kohta. Seetõttu nimetatud soovitust enam ei kohaldata. Komisjon jätkab tihedat suhtlemist Kreeka ametiasutustega, et tagada eelkõige määruse (EL) 604/2013 järgimine ja liidu acquis’ ning rände- ja varjupaigaleppe nõuetekohane rakendamine.
Rändehalduse rakkerühm koostöös kõigi asjakohaste sidusrühmadega osutus tõhusaks ja kasulikuks vahendiks, et saavutada Kreekas parema koostöö ja teabevahetuse kaudu märkimisväärseid edusamme. Nagu kõigis liikmesriikides, on ka seal teatavates poliitikavaldkondades arenguruumi. Komisjon jätkab Kreeka ja ELi asutustega koostööd, et olemasolevat koostööraamistikku tugevdada ja aidata saavutada Kreeka seatud eesmärki rändehaldussüsteemi ja riiki saabuvate kolmandate riikide kodanike kohtlemist veelgi parandada. Jätkatakse tegevus-, tehnilise ja rahalise toetuse andmist Kreekale, sealhulgas komisjoni töötajate lähetamise ja kohapeale lähetatud ELi asutuste kaudu ning rakendades mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ELi siseasjade fonde.
Kõigele lisaks teeb komisjon liikmesriikidega, sealhulgas Kreekaga, tihedat koostööd, et toetada rände- ja varjupaigaleppe rakendamist. Pärast seda, kui komisjon esitas 2024. aasta juunis ühise rakenduskava, 52 koostas Kreeka riikliku rakenduskava, mis sisaldab järgmisi samme, mida riigi ametiasutused kavatsevad astuda, et leppe sätted 2026. aasta juuniks rakendada, järgides soovituslikku jaotust temaatilisteks põhielementideks. Selles on esitatud eesmärgid ja nõuded, mida on vaja, et võimaldada vastavaid seadusandlikke, struktuurilisi ja tegevuslikke muudatusi, mis on ette nähtud riikliku rändehaldussüsteemi kavandamisel, muu hulgas vastuvõtusüsteemi, rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise menetluste, valmisoleku, lõimimise ning vastutust ja solidaarsust reguleerivate õigusnormide läbivaatamine. Kuni leppega seotud õigusaktide kohaldamise alguseni 2026. aasta keskpaigas jätkab komisjon liikmesriikide jõupingutuste toetamist, et muuta lepe õigusaktidest tegelikkuseks.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud), ELT L 180, 29.6.2013, lk 31–59.
Viimane neist oli komisjoni 8. detsembri 2016. aasta soovitus (EL) 2016/2256, mis on adresseeritud liikmesriikidele ja milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 kohaste Kreekale üleandmiste taasalustamist, C/2016/8525, ELT L 340, 15.12.2016, lk 60–71.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/201, ELT L, 2024/1351, 22.5.2024. Liikmesriigid kiitsid Dublini tegevuskava heaks 29. novembril 2022 strateegilise sisserände-, piiride ja varjupaigakomitee (SCIFA) kohtumisel. Pärast Dublini tegevuskava heakskiitmist on kõik liikmesriigid hakanud ellu viima mitmeid algatusi, mille eesmärk on suurendada riiklike Dublini üksuste tõhusust ja parandada olemasolevaid menetlusi. Komisjon kogus kokku kõik Dublini tegevuskava jõustamise järel esilekerkinud head tavad ja esitas need 23. novembril 2023 komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2023) 390 final, komisjoni talituste töödokument „The Dublin Roadmap in Action. Enhancing the Effectiveness of the Dublin III Regulation: identifying good practices in the Member States“).
Frontexi andmetel oli 2023. aastal umbes 50 000 ja 2024. aastal 60 000 saabujat. Nagu teisteski liikmesriikides, vähenes kolmandate riikide kodanike saabumine COVIDi pandeemia ajal ja selle järel Kreekas märkimisväärselt. 2023. aasta suvel täheldati kolmandate riikide kodanikest saabujate arvu järsku kasvu ja nende arv on jäänud senini suureks (kõikumistega).
Eurodaci kokkulangevused ja Dublini statistika annavad teisestest liikumistest vaid põgusa ülevaate, sest need ei ole praegu seotud taotlejate, vaid üksnes taotlustega. Eurodaci kokkulangevusi, mille puhul oli lähteriigiks Kreeka, oli 2021.–2024. aastal 75 000 – 121 000 aastas.
PV(2020) 2350 final (23. september 2020). Rakkerühm loodi uuendusliku üksusena Euroopa Komisjoni rände- ja siseasjade peadirektoraadis. See töötab maatriksmeetodil, kasutades rände ja siseasjade peadirektoraadi asjakohastes üksustes (poliitika, tegevus, finantsid) rakendatavaid ressursse, ja teeb tihedat koostööd kõigi teiste asjaomaste komisjoni talitustega. Kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris agressioonisõda Ukraina vastu, laiendati toetuspingutusi enim mõjutatud liikmesriikidele, nagu Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia, et toetada neid probleemidega toimetulemisel ja sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmisel.
Island, Liechtenstein, Norra, Šveits.
https://euaa.europa.eu/sites/default/files/EUAA_Operational_Plan_to_Greece_2025.pdf
2024. aasta juulis avaldas FRA aruande, kuhu olid koondatud näited rändajate ja pagulaste õiguste väidetavate rikkumiste kohta ajavahemikul 2020–2024 ning milles olid esitatud piiril toimunud väärkohtlemisjuhtumite uurimise edendamise meetmed (https://fra.europa.eu/et/publication/2024/guidance-investigating-alleged-ill-treatment-borders).
2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Kreekas, lk 31–33.
EMPsse kuuluvad 27 ELi liikmesriiki ning Island, Liechtenstein ja Norra.
Riigi andmete kohaselt saabus 2024. aastal Kreekasse maismaad pidi ja meritsi (v.a Kreeta) 54 888 inimest, s.o 23 % rohkem kui 2023. aastal.
https://migration.gov.gr/en/ris/perifereiakes-monades/domes/
Malakása, Diavatá ja Fylákio.
Statistika ja nominaalse vastuvõtusuutlikkuse vahel võib olla väikesi erinevusi tulenevalt ruumidest, mida ei saa kasutada, peamiselt vajaliku hoolduse või remondi tõttu.
See olulisuse määr on saavutatud siis, kui liikmesriigi asutuste ükskõiksuse tagajärjel satuks täielikult riigi abist sõltuv isik olenemata oma tahtest ja isiklikest valikutest nii äärmuslikku materiaalsesse puudusse, et tal ei oleks võimalik rahuldada oma kõige esmasemaid vajadusi, nagu eelkõige enda toitmine, pesemine ja majutamine, ning mis kahjustaks tema füüsilist või vaimset tervist või asetaks ta alandavasse olukorda, mis rikub inimväärikust. Kõnealune olulisuse määr ei saa seega hõlmata olukordi, mida iseloomustab suur vaesus või asjaomase isiku elutingimuste märkimisväärne halvenemine, kui sellega ei kaasne äärmuslikku materiaalset puudust, mis paneb selle isiku sedavõrd raskesse olukorda, et seda võib võrdsustada ebainimliku või alandava kohtlemisega. (Vt selle kohta kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2019, Jawo, C‑163/17, ECLI:EU:C:2019:218, punktid 91–93; kohtumäärus, Euroopa Kohus, 13. november 2019, Hamed ja Omar, C‑540/17 ja C‑541/17, ei avaldata, ECLI:EU:C:2019:964, punkt 39, ning kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2024, Tudmur, C‑185/24 ja C‑189/24, punkt 37.)
https://migration.gov.gr/privacy-policy/
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, PE/56/2021/INIT, ELT L 251, 15.7.2021, lk 1–47, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, PE/57/2021/INIT, ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond, PE/58/2021/INIT, ELT L 251, 15.7.2021, lk 94–131.
Seda projekti toetatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027vahenditest.
https://migration.gov.gr/en/grammateies/eidiki-grammateia-prostasias-asynodeyton-anilikon/
https://migration.gov.gr/wp-content/uploads/2025/01/SGVP_Statistics-January_EN.pdf
Ministrite ühisotsus 9889/2020 (B'3390).
Seaduse nr 4939/2022 artiklid 55 ja 56.
https://ecre.org/aida-country-report-on-greece-2023-update/ , lk 29.
Kreeka varjupaigateenistuselt ja ELi varjupaigaametilt saadud teabe kohaselt.
Rände- ja varjupaigaministeeriumilt saadud teabe kohaselt. Katseprojekt põhineb seaduse nr 4939/2022 artikli 82 lõikel 7 ja seda kohaldatakse Afganistanist, Süüriast, Eritreast, Palestiinast, Sudaanist ja Jeemenist pärit taotlejate taotluste suhtes.
Varjupaigateabe andmebaasi riigiaruandes Kreeka kohta on esitatud üksikasjalik ülevaade varjupaigamenetlusi reguleerivate õigusnormide muutustest ja nende menetluste praktilisest arengust ning rahvusvahelise kaitse sisust 2023. aastal – https://ecre.org/aida-country-report-on-greece-2023-update/.
Ministrite ühisotsus nr 42799/2021.
Alates 2021. aasta juunist vaadatakse kõik kogu Kreeka territooriumil esitatud Süüria, Afganistani, Somaalia, Pakistani ja Bangladeshi kodanike rahvusvahelise kaitse taotlused läbi turvalise kolmanda riigi põhimõtte alusel vastavalt ministrite ühisotsusele nr 42799/2021, mida on muudetud ministrite ühisotsustega nr 485868/2021 ja nr 734214/2022.
Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. oktoober 2024, C-134/23, Elliniko Symvoulio gia tous Prosfyges ja Ypostirixi Prosfygon sto Aigaio.
21. märtsil 2025 teatas Kreeka riiginõukogu esimees, et täiskogu otsustas 27. veebruaril 2025 tühistada ministrite ühisotsuse nr 538595/12.12.2023, millega kehtestatakse turvaliste kolmandate riikide riiklik loetelu, kuivõrd see sisaldab Türgit kui turvalist kolmandat riiki Süüriast, Afganistanist, Pakistanist, Bangladeshist ja Somaaliast pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks. https://www.adjustice.gr/webcenter/portal/ste/pageste/epikairotita/anakoinwseis-proedrou?contentID=SNEWS-TEMPLATE1742568296785&_afrLoop=5703496456933569#!%40%40%3F_afrLoop%3D5703496456933569%26centerWidth%3D65%2525%26contentID%3DSNEWS-TEMPLATE1742568296785%26leftWidth%3D0%2525%26rigthWidth%3D35%2525%26showFooter%3Dfalse%26showHeader%3Dtrue%26_adf.ctrl-state%3Dblf2qupbn_83 .
Vaideasutuse haldusalas tegutseb 21 sõltumatut vaidekomisjoni. Kolmeliikmelised vaidekomisjonid koosnevad kolmest tegevhalduskohtunikust. Igal komisjonil on vähemalt üks sekretär. Igal kohtunikul on üks ettekandja. Ettekandjad ja sekretärid tagas ELi varjupaigaamet (4. novembri 2020. aasta määrus vaideasutuse toimimise kohta).
https://migration.gov.gr/en/migration-policy/integration/politiki-entaxis-se-ethniko-epipedo/ . Strateegial on neli põhisammast: varjupaigataotlejate eellõimimine; rahvusvahelise kaitse saajate sotsiaalne lõimimine; igasuguse vägivalla, ärakasutamise ja väärkohtlemise ennetamine ja tõhus kaitse nende eest; lõimimisprotsessi jälgimine.
IOMi teabeleht, 31. oktoobri 2024. aasta seisuga.
Catholic Relief Services (CRS), Danish Refugee Council Greece (DRC Greece), Greek Council for Refugees (GCR), Solidarity Now, INTERSOS, Municipality Development Agency Thessaloniki S.A (MDAT), Metadrasi, PLOIGOS, Public Benefit foundation of the Municipality of Livadeia (ΚΕΔΗΛ), TSoC – The smile of the Child.
Kreekas on 11 rändajate lõimimise keskust (KEM), mida haldavad kohalikud omavalitsused ja mida rahastatakse ESF+ raames. Nende teenuseid, mis hõlmavad nõustamist, õigusteavet, sotsiaalset ja psühholoogilist tuge, hüvitiste taotlemist, mittekohustuslikku kreeka keele õpet ja ettevalmistust Kreeka kodakondsuse eksamiteks, saavad kasutada üksnes Kreekas seaduslikult elavad rändajad.
ADAMA keskus – ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Kreeka esindus
Garanteeritud miinimumsissetulek tagab igakuise rahalise toetuse leibkondadele, kes elavad
allpool vaesuspiiri. See sisaldab ka töötamise edendamise komponenti koos aktiveerimisteenustega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud), ELT L 337, 20.12.2011, lk 9–26. Vt ka https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/inf_23_142.
https://commission.europa.eu/publications/2024-rule-law-report-communication-and-country-chapters_et
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“, COM(2024) 251 final.