Brüssel,19.3.2025

COM(2025) 125 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa terase ja metallide tegevuskava


KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa terase ja metallide tegevuskava

Ei ole juhus, et Euroopa Liit rajati terasele. Euroopal on terase ja mitteväärismetallide 1 tootmises pikk ja uhke ajalugu. Euroopa eelispositsioon suure väärtusega ning muude terase- ja mitteväärismetallitoodete valdkonnas on paljude järgneva etapi tööstusharude ja toodete jaoks väga tähtis. Need sektorid on üliolulised ELi majandusliku julgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks. Terase ja metallide strateegilist tähtsust arvestades määratleti need konkurentsivõime kompassis 2 ühe peamise tegevusvaldkonnana.

Kõigil neil sektoritel on konkurentsivõime seisukohast samad märkimisväärsed probleemid: suured energiakulud, ebavõrdsed tingimused rahvusvahelises konkurentsis, süsinikuheite vähendamisega seotud investeerimisvajadused ja regulatiivne koormus. Viimase kümne aasta jooksul on ELi osakaal ülemaailmses terasetootmises vähenenud 7–8 %ni, esmase alumiiniumi tootmise puhul aga 3,8 %ni 3 . Samal ajal suurendasid teised riigid, eelkõige Hiina ja viimastel aastatel India ning mitmed teised Aasia ja Lähis-Ida riigid oluliselt oma tootmisvõimsust, sageli turgu moonutavate subsiidiumide toel. Selle tulemusena oli ainuüksi terase puhul 2024. aastal ülemaailmne liigne tootmisvõimsus rohkem kui neli ja pool korda suurem kui ELi aastane tarbimine 4 .

Kuigi terase (90 %) 5 ja vase (83 %) 6 puhul suudab ELi toodang endiselt katta suurema osa ELi sisenõudlusest, on olukord murettekitavam alumiiniumi (46 %) 7 ja nikli (25 %) puhul, 8 võttes eelkõige arvesse, et 2030. aastaks prognoositakse alumiiniumi, vase ja nikli järele suurt nõudluse kasvu. Lisaks on kõik need metallid hädavajalikud kaitsevaldkonna jaoks. Näiteks on lahingutankis 50–60 tonni kvaliteetset terast, iseliikuvas suurtükisüsteemis kuni 100 tonni terast ja hävitajas 3 tonni alumiiniumi 9 . Nende materjalide stabiilse ja vastupidava tarneahela tagamine on äärmiselt oluline, et tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, tagada ELi valmisolek ja sisejulgeolek, rahuldada ELi kaitse- ning lennundus- ja kosmosesektori vajadused ning tagada tehnoloogiline suveräänsus.

Euroopa metallitööstus on võtnud kohustuse investeerida süsinikuheite vähendamise ja saastest puhastamise tehnoloogiatesse ning aidata kaasa ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, arvestades et metallitööstus 10 tekitas 2022. aastal 8,1 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest 11 ning on suur õhusaasteainete allikas 12 . Praegune majanduslik olukord – mida iseloomustavad väike kapitalitasuvus, hiljutine marginaalide vähenemine ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse tõttu, klientide soovimatus maksta puhta tootmise eest rohkem ja ebapiisavad regulatiivsest sekkumisest tulenevad stiimulid – raskendab ELi metallitööstusel süsinikuheite vähendamisse investeerimist. Seetõttu ei piisa äri- ja finantstegevusest investorite ja klientide ligimeelitamiseks. Ilma jõuliste meetmete ja investeeringuteta on tehaste sulgemise ja tööstuse vähenemise oht endiselt reaalne. Sellel on tõsised tagajärjed peamistele majanduspiirkondadele kõikjal Euroopas ning meie strateegilistele sektoritele, nagu kaitse- ja kosmosetööstus. See piirab nende suutlikkust pakkuda kriitilise tähtsusega võimeid ja varustust nii paindlikult ja kiiresti, nagu on kiiresti muutuvas geopoliitilises olukorras vaja.

ELi 100 suurima kasvuhoonegaaside heite tekitaja hulka kuuluvate terase ja mitteraudmetallide tootmiskohtade paiknemine. Allikas: Teadusuuringute Ühiskeskus, Energeetika- ja tööstusgeograafialabor.

Näiteks teatas ThyssenKrupp 2024. aasta detsembris Saksamaal 11 000 töötaja koondamise kavast. 2024. aasta novembris lükkas ArcelorMittal süsinikuheite vähendamisse tehtavad investeeringud kõikjal Euroopas edasi. Lisaks kuulutas Liberty Ostrava Tšehhi Vabariigis 2024. aasta juunis välja pankroti. Alumiiniumisektor on hoiatav märk deindustrialiseerimise ohust, kuna see on alaliselt kaotanud märkimisväärse osa oma Euroopa tootmisvõimsusest. Peale selle on üle 50 % esmasest tootmisvõimsusest alates 2021. aastast kasutamata. Samal ajal on ELi terasetoodang alates 2017. aastast vähenenud – 160 miljonilt tonnilt 126 miljonile tonnile 2023. aastal. Praegune terase tootmisvõimsuse rakendamise tase (ligikaudu 65 %) ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, kuna selliste kapitalimahukate tööstusharude puhul peaks see turutingimustes konkurentsivõimeliseks jäämiseks olema üle 85 %.

Puhta tööstuse kokkuleppes 13 ja taskukohase energia tegevuskavas 14 teatati mitmesugustest meetmetest ja vajadusest koostada metallisektori jaoks konkreetne tegevuskava. Keskendutakse peamistele konkurentsivõimega seotud probleemidele, milleks on energiakulude vähendamine, juhtivate turgude loomine vähese süsinikuheitega toodetele, ringluse suurendamine, rahvusvaheliste tingimuste võrdsustamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ja investeeringute võimendamine. EL toetub oma puhta tööstuse eesmärkide saavutamisel jätkuvalt tugevatele ülemaailmsetele partnerlustele.

Käesolev tegevuskava täiendab neid laiemaid algatusi ja kehtestab tervikliku tööprogrammi lühikeseks ja keskpikaks perioodiks. See tugineb komisjoni presidendi kutsel 4. märtsil korraldatud terasedialoogile ja laiematele konsultatsioonidele. Tegevuskavas käsitletakse mõningaid peamisi sektoripõhiseid probleeme, mis takistavad Euroopa metallitööstuse jõudsat arengut ja süsinikuheite vähendamist. Selles sätestatakse konkreetsed meetmed, mis üheskoos võivad anda kohest abi metallitööstusele, aidates seda samal ajal süsinikuheite vähendamisel ja investeerimisotsuste tegemisel. Metallisektori üleminekujuhistes, 15 mis avaldatakse koos käesoleva tegevuskavaga, on esitatud metallitööstuse vajaduste ja probleemide ning eri sidusrühmade väljendatud seisukohtade kohta täiendav taustteave ja alt-üles analüüs. Tegevuskavas võetakse arvesse ELi käimasolevaid partnerlusi kolmandate riikidega, eelkõige kandidaatriikidega, kes integreeruvad ühtse turuga ja liiguvad ELi liikmesuse suunas. Strateegiline lähenemisviis tarneahela vastupidavusvõime tugevdamisele võiks hõlmata investeerimist partnerriikidesse ja tööstuskoostöö ümbermääratlemist, et luua kestlikum ja vastupidavam terasetootmise ökosüsteem.

Tegevuskava põhineb kuuel peamisel sambal: tagada külluses taskukohast puhast energiat, vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, edendada ja kaitsta Euroopa tööstusvõimsust, edendada metallide ringlust, kaitsta kvaliteetseid töökohti tööstuses ning vähendada riske juhtivate turgude ja investeeringute toetamise kaudu. 

1.Metallitööstuse juurdepääsu tagamine puhtale ja taskukohasele energiale

Metallitööstuse konkurentsivõime peamiseks tõukejõuks on endiselt energiakulud. Energiakulude osakaal metallide ja terase tootmise kuludes on suurem kui teistes sektorites. Juba enne energiakriisi oli see osakaal terasesektoris ligikaudu 17 % 16 ja alumiiniumisektoris 40 % 17 . 2022. aasta energiakriisi ajal ulatusid need näitajad 80 %ni 18 . Kuigi 2025. aastal on energiahinnad 2022. aasta tipuga võrreldes langenud, on need endiselt kõrgemad kui varem ja samuti kõrgemad kui muudes rahvusvahelistes tootmiskohtades. Elektrihinnad on ELis 2–3 korda kõrgemad kui USAs 19 ning maagaasi hinnad on peaaegu viis korda kõrgemad kui USAs 20 . Otsene elektrifitseerimine on endiselt kõige tõhusam viis mitme terase- ja metallitootmise vormi süsinikuheite vähendamiseks. Teised vormid aga sõltuvad kaudsetest elektrifitseerimismeetoditest (näiteks elektrolüüsi teel toodetud vesinik), mis suurendavad energiakulude osakaalu tootmise kogukuludes võrreldes fossiilkütustel põhinevate tehnoloogiatega. Seega on metallisektori ülemineku toetamiseks äärmiselt oluline tagada madalamad elektrihinnad. Lisaks on olulised ka sellised tehnoloogiad nagu süsiniku kogumine ja säilitamine ning toorainete ringkasutus.

Energiahindade alandamine energiamahukates tööstusharudes

Selle keerulise olukorra lahendamiseks peab energia muutuma taskukohasemaks. Taskukohase energia tegevuskava sisaldab lahenduse olulisi elemente, eelkõige meetmeid, mille eesmärk on muuta võrgutasud tõhusamaks, vähendada energiamakse, hõlbustada energiaostulepinguid, kiirendada lubade andmist, laiendada ja ajakohastada võrke ning stimuleerida elektrisüsteemi paindlikkust. Lisaks on energiamahukad tööstusharud Euroopa Investeerimispanga ettevõtete energiaostulepingute pilootprogrammi peamised kasusaajad.

Täiendavad lahendused, mis on suunatud konkreetselt energiamahukatele tööstusharudele, peaksid olema vastavuses energiakulude olulise rolliga nende tööstusharude konkurentsivõime suurendamisel ja süsinikuheite vähendamisel. Komisjon konsulteerib liikmesriikidega puhta energia paindlikkusinstrumendi üle, mis põhineb energiaostulepingutel ja sellel, et tööstus kohustub tarbima puhast elektrit. Lisaks annab komisjon liikmesriikidele suuniseid puhta energia riiklike toetuskavade väljatöötamise kohta kahesuunaliste hinnavahelepingute kaudu, sealhulgas nende kombineerimise kohta energiaostulepingutega, et pakkuda energiamahukatele tööstusharudele ajutist hinnasoodustust ja võimaldada ELis investeerida süsinikuheite vähendamisse. Energiasektorile antava avaliku sektori toetuse puhul tuleks pöörata erilist tähelepanu energiamahukatele tööstusharudele ja metallisektorile, eriti juhul, kui on võimalik rakendada elektrifitseerimistehnoloogiaid. Ettevõtted võivad nende pikaajaliste lepinguliste kokkulepete abil leevendada elektrihinna kõikumise mõju. Seejuures tuleb arvesse võtta kõiki energiaostulepingute kasutamise võimalikke takistusi, muu hulgas võimalikku mõju äriühingute bilansile 21 . Komisjon analüüsib turutõrkeid ja regulatiivseid puudusi, mis takistavad selliste lepingute optimaalset kasutamist energiamahukates tööstusharudes, ning vajaduse korral kõrvaldab need takistused.

Lühikeses perspektiivis kutsutakse liikmesriike üles kiiresti rakendama ja kasutama kõiki Euroopa energiaalaste õigusaktidega ja riigiabi eeskirjadega ette nähtud paindlikkusmeetmeid, et vähendada energiamahukate tööstusharude kulusid. Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 4.7.1 võimaldab vähendada keskkonnamaksude ja maksulaadsete lõivude taset sektorites, mis ei suudaks ilma vähendamiseta oma majandustegevust kestlikult jätkata, ning punkt 4.11 võimaldab vähendada elektrimakse energia suurtarbijate puhul 22 . Terase- ja metallitööstus üldiselt vastavad nendele tingimustele. Samuti võimaldab energia maksustamise direktiiv teatavatel tingimustel vähendada elektri maksustamist nullini energiamahukates tööstusharudes, mis loob sektorile stiimuli vähendada süsinikuheidet elektrifitseerimise abil ja võib toetada sektori üldist konkurentsivõimet. Liikmesriikidel soovitatakse samuti viia kiiresti lõpule läbirääkimised energia maksustamise direktiivi 23 üle, et maksuraamistik soodustaks rohkem elektrifitseerimist ning hõlbustaks fossiilkütuste kasutamisest loobumist.

Puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistik, mis võetakse vastu 2025. aasta teises kvartalis pärast konsultatsiooniperioodi, 24 hõlmab täiendavat paindlikkust ja lihtsustamist, et liikmesriigid saaksid tööstuse süsinikuheite vähendamist kiiremini toetada. Selles võetakse arvesse asjaolu, et turu- ja regulatiivsed signaalid, nagu praegune ja prognoositav HKSi hind, ei ole sageli üksi piisavad, et kaotada praeguses etapis traditsiooniliste ja vähese süsinikuheitega tootmismeetodite vahelised kuluerinevused. Praegu avaliku konsultatsiooni 25 etapis oleva eelnõu kohaselt kohaldatakse kõigile süsinikuheite vähendamise tehnoloogiatele, sh energiatõhususe meetmetele, antava avaliku sektori toetuse suhtes lihtsustatud kokkusobivuse tingimusi. See peaks vähendama kulusid ja suurendama konkurentsivõimet, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks kavadele, mis põhinevad rahastamispuudujäägi arvutustel või võistupakkumisel, võib kasutusele võtta lubatud abi osakaalul põhinevad lihtsustatud kavad. Kuigi need kavad sisaldavad abi ülemmäärasid, võib suuri projekte heaks kiita ka lihtsustatud menetluse teel. süsinikuheite vähendamisse tehtavaid investeeringuid käsitletakse tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, keskendudes heitkoguste vähendamisele, seda ka siis, kui see saavutatakse aja jooksul järk-järgult. Lisaks süsinikuheite vähendamisse tehtavate investeeringute otsesele toetamisele hõlbustab uus raamistik puhta tehnoloogia varade, näiteks elektrolüüserite või süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise seadmete kiirendatud amortisatsiooni.

Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kaudsete kulude hüvitamist käsitlevad riigiabi suunised annavad liikmesriikidele võimaluse hüvitada elektriarvete kaudu ülekantavaid süsinikuga seotud kulusid teatavates kaubandusega seotud ja süsinikumahukates sektorites, mis hõlmavad terase- ja muid metallitööstusi. Liikmesriike julgustatakse jätkama selle võimaluse kasutamist või kaaluma selle kasutamist, kui see on nende tööstuse jaoks asjakohane (praegu kasutavad seda võimalust ainult 14 liikmesriiki). HKSi ja süsiniku piirimeetme (SPIM) 2026. aasta läbivaatamiste raames töötab komisjon selle nimel, et tagada piisavad meetmed (suuniste või muul kujul) HKSi kaudsete kulude hüvitamiseks pärast 2030. aastat, tagades samal ajal, et see on kooskõlas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu võitlemise muude meetmetega.

Lisaks nähakse ELi energianormidega ette võrgutasude kujundamise raamistik, mis põhineb kulude kajastamise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetel, võttes samal ajal arvesse vajadust võrgu turvalisuse ja paindlikkuse järele. Liikmesriigid saavad kujundada oma võrgutasud viisil, mis on kasulik energiamahukatele tööstusharudele. Selleks kirjeldatakse 2025. aasta teiseks kvartaliks taskukohase energia tegevuskavas välja kuulutatud võrgutasude kujundamise suunistes üksikasjalikumalt lahendusi süsteemikulude vähendamiseks kõigi kasutajate, sh energiamahukate sektorite jaoks.

Võrguühenduste loomise ning taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega vesiniku kasutuselevõtu kiirendamine

Kuna üha rohkem sektoreid elektrifitseeritakse ja paljud võrgu laiendamise projektid viibivad, on metallisektori ooteaeg võrguühenduse saamiseks või laiendamiseks sageli pikk, tihti mitu aastat. Sellised viivitused võivad nurjata terved elektrifitseerimisinvesteeringud.

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et lahendada võrguühenduse pika ooteaja alusprobleemid. Komisjon annab liikmesriikidele suunised ja soovitused võrguühenduse ooteaja lühendamise kohta. Need sisaldavad muu hulgas meetmeid, mida saab võtta olemasolevas õigusraamistikus. Suuniste ja soovitustega aidatakse liikmesriikidel eemaldada järjekorrast spekulatiivsed või ebaküpsed taotlused ning kalduda vajaduse korral objektiivsete kriteeriumide alusel kõrvale saabumise järjekorras teenindamise põhimõttest, et toetada puhtale energiale üleminekut ja elektrisüsteemi tõhusust soodustavaid investeeringuid. Suunised ja soovitused tuginevad mõne liikmesriigi positiivsetele näidetele ja need koostatakse liikmesriikide asutustega peetava dialoogi alusel. Komisjon avaldab 2025. aasta teises kvartalis ka juhtpõhimõtted, milles määratakse kindlaks tingimused, mille alusel tuleks teha ennetavaid investeeringuid 26 võrguprojektidesse. Sel ajal, kui võrguinvesteeringuid alles tehakse, võib energiamahukatele tööstusharudele anda võrgule juurdepääsu ka paindlike ühenduslepingute alusel. Lisaks teeb komisjon ettepaneku täiendavate meetmete kohta, et hõlbustada ja kiirendada juurdepääsu võrgutaristule energiamahukate tööstusharude elektrifitseerimisprojektide tarbeks.

Kuna otsene elektrifitseerimine ei ole alati võimalik ega kulutõhus, on vesinik terase- ja metallitööstuse süsinikuheite vähendamise oluline võimaldi. Näiteks on otsene vähendamine vesiniku abil kõige paljutõotavam variant esmase terasetootmise süsinikuheite vähendamiseks ning vesinik on maagaasi asemel peamine võimalus pakkuda kõrgetemperatuurilist soojust ka muudes metallitööstuses. Konkurentsivõimelise ülemineku saavutamiseks on vaja taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega vesiniku rikkalikku ja taskukohast pakkumist. Komisjon teatas puhta tööstuse kokkuleppes ka seda, et võtab lähinädalatel vastu delegeeritud õigusakti vähese süsinikuheitega vesiniku kohta, et tagada selgus tarnijatele, ostjatele ja investoritele. Selles delegeeritud õigusaktis esitatakse tehnoloogianeutraalsel viisil võimalikult paindlikud normid, et saavutada vähese süsinikuheitega kütuste tootmisel soovitud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid.

Lisaks jätkatakse Euroopa vesinikupanga kolmanda projektikonkursiga (mis kuulutati puhta tööstuse kokkuleppe raames välja 2025. aasta kolmandaks kvartaliks) tootmise toetamist ja seeläbi erinevate tööstuslike ostjate, sh terasesektori juurdepääsu hõlbustamist.

Lisaks muudab komisjon Euroopa saastevaba vesiniku liidu mandaati nende sektorite huvides, kus vesinik on süsinikuheite vähendamiseks kõige olulisem. Euroopa Komisjon jälgib ja ajakohastab igal aastal kõnealuse liidu projektide edenemist, et jälgida vesinikuturu laienemist ja anda tööstuslikele ostjatele muu hulgas vajalik kindlus nende süsinikuheite vähendamise kavade jaoks.

Liigse soojuse taaskasutamise ja puhta energia kasutamise kiirendamine

Energiatõhususe suurendamine ning elektrifitseerimise ja puhta energia kasutamise edendamine terase- ja metallisektoris võib tuua kasu ELi energiasüsteemile, vähendades samal ajal sektori kulusid. Terase- ja metallisektor on tööstussektorid, millel on ELis suurim heitsoojusenergia taaskasutamise potentsiaal, eelkõige seoses kõrgetemperatuuriliste soojusressurssidega, mis võivad pärineda suitsugaasidest, kõrgetemperatuurilistest vedelikest või jäätmetest. Kõrgetemperatuurilised soojuspumbad pakuvad üha mitmekülgsemaid võimalusi kasutada ülemäärast protsessisoojust, vähendades seega sektori üldist energiavajadust. Heitsoojusenergiat saab samuti taaskasutada ja kasutada kaugküttevõrkudes. Osana taskukohase energia tegevuskavas välja kuulutatud ELi kütte- ja jahutusstrateegiast töötab komisjon välja ja edendab standarditud lähenemisviise heitsoojusenergia taaskasutamisele, muu hulgas selliste mudelite nagu soojusenergia ostulepingute kopeerimiseks ning soojustaristu integreeritud kavandamise parimate tavade laiendamiseks.

Meetmed

Lähinädalatel võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti vähese süsinikuheitega vesiniku kohta.

2025. aasta teiseks kvartaliks esitab komisjon võrgutasude väljatöötamise suunised, mis pakuvad muu hulgas võimalusi alandada metallisektori ja muude energiamahukate tööstusharude võrgutasusid.

2025. aasta teiseks kvartaliks esitab komisjon juhtpõhimõtted, millega määratakse kindlaks võrguprojektidesse ennetava investeerimise tingimused.

2025. aasta kolmandaks kvartaliks kuulutab komisjon vesinikupanga raames välja kolmanda projektikonkursi, mille eesmärk on toetada tootmist ja hõlbustada seeläbi tööstuslike ostjate, sh terasesektori juurdepääsu.

2025. aasta neljandaks kvartaliks teeb komisjon ettepaneku hõlbustada võrgule juurdepääsu energiamahuka tööstuse elektrifitseerimise projektide jaoks.

2025. aasta neljandaks kvartaliks annab komisjon liikmesriikidele suunised hinnavahelepingute kavandamiseks, sh nende kasutamiseks koos energiaostulepingutega.

HKSi ja süsiniku piirimeetme (SPIM) 2026. aasta läbivaatamiste raames töötab komisjon selle nimel, et tagada piisavad meetmed (suunistena või muus vormis) HKSi kaudsete kulude hüvitamiseks pärast 2030. aastat.

2.Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimine

Selleks et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise potentsiaali täielikult ära kasutada, hakatakse 2026. aastal kohaldama süsiniku piirimeetme (SPIM) rahalisi kohustusi kooskõlas ELi HKSi raames lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamisega 2034. aastaks. SPIMi kohaldatakse imporditud kaupade suhtes, kuid see ei puuduta võimalikku kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ELis toodetud metallide puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi HKSi hinda ja mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse, konkureerides tagasihoidlikumate kliimaeesmärkidega riikides asuvate tootjatega. Seepärast pakub komisjon selle puuduse kõrvaldamiseks välja lahenduse, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ELis SPIMi sektorites ekspordiks toodetud kaupade puhul.

Teiseks on oht, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumine SPIMiga hõlmatud kaupade puhul võib nihkuda väärtusahela järgmisse etappi. See võib toimuda kõrvalehoidmise kaudu – vältides SPIMi kohustusi SPIMi põhikaupadesse väikeste muudatuste tegemise abil – või kui ELi tarbijad hakkavad eelistama tootmisahela järgmise etapi kaupu, mida imporditakse nõrgema kliimapoliitikaga kolmandate riikide tootjatelt. Lisaks võivad ettevõtjad, kes praegu toodavad või töötlevad SPIMiga seotud kaupu ELis, viia oma tegevuse sellistesse riikidesse üle. Komisjon kvantifitseerib praegu neid riske ja teeb ettepaneku laiendada SPIMi teatavatele tootmisahela järgmise etapi toodetele, võttes samal ajal arvesse ka vajadust minimeerida halduskoormust.

Kolmandaks on oht, et SPIMi eesmärkidest hoitakse kõrvale, kui kolmandates riikides asuvates vähese süsinikuheitega tootmisrajatistes toodetud kaubad suunatakse ümber Euroopa klientidele, samal ajal kui jätkub süsinikumahukas tootmine muude turgude jaoks (nn ümberpaigutamine). Samamoodi võib rohepesu toimuda süsiniku arvestustavade kaudu, nagu energiamahukate metallide tootmine, mis saab kasu turupõhistest vahenditest, et näida vähese süsinikuheitega, tuginedes samal ajal suure heitega energiaallikatele või eksitavatele vanametallisisalduse arvestustavadele 27 . Selleks et neid riske käsitleda ja tagada SPIMi usaldusväärsus, esitab komisjon meetmetest kõrvalehoidmise vastase strateegia. Strateegias hinnatakse neid riske hoolikalt ja pakutakse välja lahendused nende kõrvaldamiseks, muu hulgas õigusaktide muudatused.

Võttes arvesse kiireloomulist vajadust luua selles valdkonnas selgus, kiirendab komisjon tööd SPIMi laiendamiseks ja tugevdamiseks ning võtab reformide põhielemendid kiiremini vastu.

Meetmed

2025. aasta teiseks kvartaliks avaldab komisjon teatise, milles esitatakse analüüs ja võimalused EList kolmandatesse riikidesse eksporditavate SPIMi kaupade kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemi lahendamiseks. 

2025. aasta neljandaks kvartaliks vaatab komisjon SPIMi põhjalikult läbi ning esitab meetmetest kõrvalehoidmise vastase strateegia ja esimese seadusandliku ettepaneku:

-millega laiendatakse SPIMi kohaldamisala teatavatele terase- ja alumiiniumimahukatele tootmisahela järgmise etapi toodetele ning

-mis sisaldab täiendavaid kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid.

3.Euroopa tööstusvõimsuse edendamine ja kaitse

Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ohustab tõsiselt Euroopa tööstuse kasumlikkust ja konkurentsivõimet. EL on juba võtnud metallisektorites mitmeid kaubanduse kaitsemeetmeid ebaausa ülemaailmse konkurentsi vastu. Praegu on kõige rohkem kaubanduse kaitsemeetmeid kehtestatud raua- ja terasesektoris, järgnevad mitteraudmetallide ja mineraalide sektor. Sellest hoolimata ohustavad tööstusharu endiselt ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ning ülemaailmsed moonutused. Need lähtuvad Hiinast ja muudest riikidest, mis toetavad kunstlikult kodumaist tööstust või hoiavad kõrvale ELi kaubanduse kaitsemeetmetest ja sanktsioonidest. EL on ainus suur terasetootmispiirkond, kus tootmisvõimsus väheneb.

Lisaks ei avalda asjaolu, et USA kehtestas 12. märtsil 2025 terasele ja alumiiniumile 25 % imporditollimaksu mitte ainult negatiivset mõju ELi tootjatele, piirates juurdepääsu USA turule (sh järgneva etapi kaupadeks töödeldud mitteväärismetallide puhul), vaid suurendab ka survet, mis tuleneb varem USAsse suunatud ekspordist, mis võidakse ELi ümber suunata. 

Kaubanduse kaitsevahendid ja muud kaubandusmeetmed 

EL on läbi vaadanud olemasoleva terase kaitsemeetme, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi ja tagada meetme tõhusus. Komisjon uuris üksikasjalikult praegust terase kaitsemeedet ja esitas liikmesriikidele ettepanekud selle kohandamiseks, et võtta arvesse ELi terasesektori keerulist olukorda. Kavandatud kohandused pakuvad ELi terasetootjatele märkimisväärset lühiajalist leevendust, tagades meetme tõhususe, eelkõige nendes kategooriates, kus impordisurve on kõige suurem. Eelkõige on arvesse võetud impordi märkimisväärset kasvu koos nõudluse vähenemisega teatavates kategooriates.

Kaitsemeede kaotab õigusliku kehtivuse 30. juunil 2026, kuid ei ole põhjust arvata, et 1. juulil 2026 kaob ülemaailmne liigne struktuurne tootmisvõimsus ja selle negatiivne kaubandusmõju ELi terasetööstusele, mis tingis kaitsemeetme kasutuselevõtu. Vastupidi, negatiivne kaubandusmõju tõenäoliselt süveneb, kuna üha rohkem kolmandaid riike võtab meetmeid, et piirata importi oma turgudele, mistõttu ELi turg muutub ülemaailmse liigse toodangu peamiseks sihtkohaks.

Seda erandlikku olukorda silmas pidades on vaja pärast 30. juunit 2026 kehtestada asjakohased ja tõhusad kaitsemeetmed, mis aitavad säilitada konkurentsivõimelist ja kestlikku ELi terasetööstust. Seepärast teeb komisjon hiljemalt 2025. aasta kolmandaks kvartaliks ettepaneku pikaajalise meetme kohta, millega tagatakse ELi terasesektorile väga tõhus kaitsetase. Komisjon töötab uue meetme õigeaegse jõustumise nimel, et see saaks asendada praeguse kaitsemeetme ja pakkuda tõhusat kaitset ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse põhjustatud negatiivse kaubandusmõju vastu. Uue meetme puhul võetakse arvesse muutusi ELi nõudluses ning julgeoleku- ja vastupidavuskaalutlusi, säilitades samal ajal ELi turu teatava avatuse taseme. Selline tasakaalustatud lähenemisviis kaitseb liidu huve, sh tootjaid ja kasutajaid, samuti importijaid ja tarbijaid. Samal ajal jätkab EL kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega koostööd oma kolmandatest riikidest ja mitmepoolsete partneritega, et tegeleda liigse tootmisvõimsusega ülemaailmsel tasandil 28 .

Lisaks algatas komisjon 2024. aasta detsembris kaitsemeetmetega seotud uurimise seoses teatavate legeerelementide impordiga. See on ELi majanduse jaoks kriitilise tähtsusega sektor, kuna sulameid kasutatakse terase või alumiiniumi tugevuse, vastupidavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Uurimine viiakse lõpule 18. novembriks 2025. Komisjon võtab kõhklemata täiendavaid kaitsemeetmeid, kui neid peetakse uurimise tulemusel vajalikuks.

Olukord halveneb ka alumiiniumisektoris. ELi tootjad on viimase kümne aasta jooksul kaotanud märkimisväärselt turuosa ja lisaks on alates 2021. aastast kärbitud ligikaudu 50 % esmasest tootmisvõimsusest. Hiljuti teatavaks tehtud USA alumiiniumitariifid halvendavad olukorda tõenäoliselt veelgi, arvestades märkimisväärset ohtu, et kaupa suunatakse ümber mitmest kohast. Seepärast on komisjon hakanud kaubanduse kaitsevahendite kasutamiseks koguma asjakohaseid tõendeid. Muu hulgas algatatakse kohe pärast nõuetekohaselt põhjendatud taotluse esitamist kaitsemeetme uurimine.

Komisjon on täheldanud kasvavat suundumust, et eksportivad tootjad püüavad kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvale hoida. Selline käitumine võib kahjustada meie kaubanduse kaitsevahendite tõhusust. See tähendab, et kuigi konkreetne dumpingu- või subsiidiumivastane meede käsitleb asjakohaselt otseimporti, võidakse otseimport asendada kaudse impordiga, mille puhul tootmisprotsessi lõppetapp toimub kolmandas riigis, mille suhtes meetmeid ei kohaldata, enne kui kaup saadetakse ELi, vältides tollimaksude tasumist. Kaubanduse kaitsemeetmete tõhususe tagamiseks hindab komisjon ühe prioriteetse meetmena, kas ta peaks kohandama oma tava, kehtestades „sulatatud ja valatud“ reegli, mis võimaldaks komisjonil võtta meetmeid riigi vastu, kus metall algselt sulatati, olenemata hilisema töötlemise kohast ja kauba päritolust, mis on kindlaks määratud traditsiooniliste mittesooduspäritolu reeglitega. Selle reegli kohaldamine kaotaks võimaluse muuta metalltoote päritolu minimaalse töötlemise teel ja annaks toote päritolu kindlakstegemisel suurema kindluse. Komisjon jääb igal juhul valvsaks, kuna mitteturutingimustes tekkinud liigne tootmisvõimsus võib samuti sundida muude kolmandate riikide sõltumatuid turupõhiseid tootjaid eksportima ELi koguseid, mis on ümber paigutatud nende kodumaistelt või muudelt traditsioonilistelt Euroopa-välistelt turgudelt.

Selleks et käsitleda kiireid arenguid ülemaailmsetel turgudel ja kaitsta tööstust, tugevdab komisjon kaubavoogude jälgimist ja algatab ennetavalt kahju ohul põhinevaid uurimisi, ootamata ära olulise kahju tekkimist. Käesoleva tegevuskava kohaldamisalasse kuuluvate muude metallide kui terase ja alumiiniumi kohta esitab komisjon 2025. aasta kolmandaks kvartaliks nende sektorite turuolukorra tõhustatud seire aruande ja on valmis tegema vajaduse korral ettepaneku kaubandusmeetme kohta. Nagu on märgitud puhta tööstuse kokkuleppes, töötab komisjon selle nimel, et tugevdada olemasolevaid kaubanduse kaitsevahendeid. Sellega seoses hindab komisjon ka seda, kas praegust väiksema tollimaksu reeglit on vaja muuta. EL jätkab ja intensiivistab jõupingutusi mitmepoolses kontekstis, et käsitleda nende sektorite ees seisvaid ülemaailmseid probleeme. Vasesektori olukorda jälgitakse tähelepanelikult, sest 2025. aasta veebruaris algatas USA 1962. aasta kaubanduse laiendamise seaduse paragrahvi 232 alusel vase impordi suhtes uurimise, mis võib kaasa tuua täiendavaid tariifseid meetmeid ja häired ülemaailmsetel turgudel. See võib Euroopa Liidu liikmesriikidele avaldada kaudset mõju, kuigi nad ei ole USA turu peamised tarnijad.

Alates 2022. aasta märtsist on EL Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu kehtestanud Venemaale mitmesuguseid sanktsioone, mille eesmärk on nõrgestada Venemaa majanduslikku baasi, jättes ta ilma elutähtsast tehnoloogiast ja olulistest turgudest ning piirates märkimisväärselt Venemaa võimet sõda pidada. Need sanktsioonid hõlmavad raua ja terase impordi piiranguid, mis on üks rangeimaid Venemaa suhtes kohaldatavaid valdkondlikke sanktsioone. Lisaks juba kehtivale Venemaalt pärit töödeldud alumiiniumist toodete impordi keelule sisaldab Venemaa vastu suunatud 16. sanktsioonide pakett (mis võeti vastu 24. veebruaril 2025) esmase alumiiniumi Venemaalt impordi keeldu koos kvoodimehhanismiga, et tagada ettevõtjate jaoks sujuv üleminek. Komisjon tagab nende sanktsioonide tõhusa rakendamise ja vajaduse korral kehtestab EL täiendavad meetmed nendest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks.

Samuti vaadatakse 2025. aasta neljandas kvartalis läbi ELi kemikaale käsitlevad õigusaktid (REACHi määrus), et keemiatööstust reguleerivaid norme lihtsustada, tekitamata samas asjatuid ohte ja vääramata keskkonnakaitset. Läbivaatamise eesmärk on tagada ELis toodetavate ja ELi turule lastavate metallide jaoks stabiilne ja prognoositav regulatiivne keskkond. 

Meetmed

Komisjon on teinud ettepaneku terase kaitsemeetme kohandusteks, mis peaksid jõustuma 1. aprillil 2025. Meedet karmistatakse, et tagada selle tõhusus ja võtta arvesse viimaseid turusuundumusi.

Komisjon on valmis kasutama kaubanduse kaitsevahendeid ja algatama kohe pärast nõuetekohaselt põhjendatud taotluse esitamist alumiiniumisektori kaitsemeetmete uurimise. 

Hiljemalt 2025. aasta kolmandas kvartalis teeb komisjon ettepaneku kaubandusmeetme kohta, millega asendatakse terase kaitsemeetmed alates 1. juulist 2026, et pakkuda väga tõhusat kaitset ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse põhjustatud negatiivse kaubandusmõju eest.

Komisjon viib ferrosulamite kaitsemeetmete uurimise läbi kiiresti, hiljemalt 18. novembriks 2025.

Komisjon hindab „sulatatud ja valatud“ reegli kehtestamist, et teha kindlaks riik, kus metallikaup algselt sulatati ja valati.

4.Metallide ringluse edendamine

Ringluse edendamine on oluline viis metallitööstuse süsinikuheite vähendamiseks. Näiteks võib ringlussevõtt säästa vastavalt kuni 95 % ja 80 % esmase alumiiniumi ja terase tootmiseks vajalikust energiast. ELis tekkinud vanametalli ringlussevõtt võimaldab vähendada ka ELi tööstuse sõltuvust imporditud esmastest toorainetest, nagu boksiit, alumiiniumoksiid ja alumiinium, mis on tunnistatud ELi strateegilisteks tooraineteks ja mille nõudlus peaks märkimisväärselt suurenema.

Ringlussevõtuks kasutatavate jääkide maht ELis aga väheneb. See tuleneb kahest tegurist: ELi tööstuse vähene nõudlus (eriti terase järele) ning terase- ja alumiiniumitootjate poolt kolmandates riikides makstavad kõrgemad metallijäätmete hinnad, mis on sageli tingitud kaubandusmoonutustest (nt subsiidiumidest) või ebaõiglastest turutingimustest. Selle tulemusena on rauajäätmete eksport viimastel aastatel enam kui kahekordistunud, ulatudes 2021. aastal 19,43 miljoni tonnini (umbes 20 % kogu ELis tekkinud vanametallist). 2024. aastal sünnib eeldatavasti uus rekord Euroopa alumiiniumijäätmete puhul, kusjuures alumiiniumijäätmete eksport ületab arvatavalt 1,3 miljonit tonni.

Selle suundumuse ümberpööramiseks on esimene eesmärk ergutada nõudlust, suurendades selliste ressursside kasutamist ELis. Selle saavutamiseks tuleks jäätmeid paremini sorteerida ja töödelda, et tagada nende kasutatavus olulistes valdkondades, nagu autotööstus. See muutus nõuab ringlussevõtjate ja väljaostjate investeeringuid, samuti stiimuleid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil 29 ning asjaomastele tooterühmadele esitatavaid projekteerimisnõudeid. Selleks et hõlbustada teiseste materjalide kasutuselevõttu sellistes sektorites, mis traditsiooniliselt sõltuvad esmametallidest, valmistab komisjon ette ringlussevõetud terase ja alumiiniumiga seotud eesmärkide seadmise peamistes sektorites kulutõhusal viisil, pidades oma analüüsis silmas erinevat suutlikkust kanda kulud üle klientidele ja ülemaailmset konkurentsi. Sellise kasutuselevõtu teostatavusuuring autotööstuses viiakse lõpule 2026. aasta lõpuks osana romusõidukeid käsitlevast määrusest, mille suhtes kohaldatakse praegu kaasotsustamismenetlust.

Komisjon hindab ka vajadust ringlussevõetavuse ja/või ringlussevõetud materjali sisalduse nõuete järele täiendavate tooterühmade puhul ning vajadust seada esikohale tootedisain ja jäätmekäitluselemendid, mis hõlbustavad vasekomponentide eraldamist terase ja alumiiniumi fraktsioonidest. Seda käsitletakse asjaomaste tooterühmade suhtes kohaldatavates delegeeritud õigusaktides kestlike toodete ökodisaini määruse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel (ehitustoodete määrus, romusõidukite määrus, ringmajanduse määrus).

Metallide teisese tootmise osakaalu suurendamine tähendab muutust teatavates tootmisparadigmades ja ärimudelites. Kooskõlas konkurentsieeskirjadega peaksid väärtusahelas osalejad tegema paremat koostööd, et muuta see reaalsuseks ja ületada takerdumine kinnistunud ärimudelitesse. Seepärast kaasab komisjon kõik asjaomased sidusrühmad, et arutada ringlussevõetavuse ja ringlussevõetud materjali sisalduse nõudeid ning muid seonduvaid küsimusi. See dialoog võimaldab komisjonil toetada 2026. aasta neljandaks kvartaliks kavandatud ringmajanduse õigusakti ettevalmistamist ning asjakohasel juhul kestlike toodete ökodisaini määruse 30 ja muude raamistike rakendamist.

Teiseks saab töö vanametalli sisenõudluse suurendamiseks olla tulemuslik ainult siis, kui rahvusvahelised tingimused on jätkuvalt õiglased. Pakkumise poolega on samuti vaja tegeleda, et tagada ELi tootjatele juurdepääs vanametallile, säilitades samal ajal ringlussevõtjate ärimudeli. Läbivaadatud jäätmesaadetiste määrusega 31 nähakse ette uued vahendid, millega tagatakse, et jäätmete, sh metallijäätmete eksport ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist kolmandates riikides, ning komisjon hakkab selliseid vahendeid kasutama metallijäätmete puhul.

Suur hulk kolmandaid riike ei luba metallijäätmeid ELi eksportida, mis vähendab juurdepääsu sellele strateegilisele teisesele toorainele. Teatavad riigid kohaldavad ka ebaõiglasi subsiidiume, et toetada oma metallide ringlussevõttu ja tootmist. Seepärast jälgib komisjon olukorda ja kaalub hiljemalt 2025. aasta kolmandaks kvartaliks ettepanekut kaubandusmeetme kohta, kui seda on vaja, et tagada vanametallide piisav kättesaadavus ELis. Ta hindab selles protsessis ka ELi rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas oleva vastastikkuse põhimõtte kehtestamise põhjendatust ja võimalusi.

Vanametall peaks ühtsel turul vabalt ringlema, et tagada selle ringlussevõtt kõige tulemuslikumates rajatistes ja kasutada ära mastaabisäästu. Teatavat liiki vanametalli puhul püsivad siiski tõkked ühtlustamata jäätmete klassifitseerimise süsteemide tõttu. 2026. aasta neljandas kvartalis välja kuulutatud ringmajanduse õigusaktiga parandatakse veelgi teisese toorme turgude toimimist ja luuakse ühtne jäätmeturg. Sellega seoses uurib komisjon ka seda, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, nagu ekspordimaksud või eksporditollimaksud, et edendada kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standardite alusel toodetud vanametalli kättesaadavust ELis ning vältida võimalikku „vanametalli kadu“ madalamate standarditega kolmandatesse riikidesse.

Ühtse turu toimimise parandamine metallisektoris nõuab ka standardimise rolli suurendamist. Näiteks võiks standardimise kaudu hõlbustada ülitugeva terase kasutamise edendamist, konstruktsiooniterase korduskasutamist või terase kõrvalsaaduste väärindamist. Samuti tuleks täiustada vanametalli kvaliteedi klassifikatsioone, et hõlbustada teiseste toorainete pakkumise paremat vastavusse viimist ELi nõudlusega.

Meetmed

Hiljemalt 2025. aasta kolmandaks kvartaliks kaalub komisjon kaubandusmeetmeid, mille abil tagada vanametalli piisav kättesaadavus.

2026. aasta neljandaks kvartaliks esitatakse teostatavusuuring, mis käsitleb romusõidukite määruse kohaste ringlussevõetud materjali sisalduse nõuete kohaldamist terase ja alumiiniumi suhtes.

2026. aasta neljandaks kvartaliks tehakse ettevalmistused, et kehtestada alumiiniumi suhtes nõuded, mis käsitlevad ringlussevõetud materjali sisaldust ehitustoodetes, ja edendada teiseste toorainete turgu ELis osana ringmajanduse õigusaktist.

2026. aasta neljandaks kvartaliks esitatakse ringmajanduse õigusakti ettepanek, et veelgi parandada teisese toorme turgude toimimist ja luua ühtne jäätmeturg.

Hinnatakse terase, alumiiniumi ja vase suhtes ringlussevõetavuse ja/või ringlussevõetud materjali sisalduse nõuete kehtestamise teostatavust kestlike toodete ökodisaini määruse alusel.

5.Kvaliteetsete töökohtade kaitsmine tööstuses

Käesoleva tegevuskavaga võtab Euroopa Komisjon kasutusele kõik oma vahendid tugeva, jõuka ja vastupidava terase- ja metallisektori hüvanguks, et tagada sektori pikaajaline kestlikkus ja tööjõu jõukus. Me teeme seda, et edendada ja kaitsta tööstuses kvaliteetseid töökohti, inimväärset palka, läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi ning kõrgeid tervishoiu- ja ohutusstandardeid.

Euroopal on pikk terasetootmise traditsioon ja metallitöölistel on Euroopa tootmissektoris oluline roll. Sektori konkurentsivõime ja suure sotsiaalse väärtuse tagamiseks on oluline säilitada kõrge kvalifikatsiooni ja korraliku palgaga kvaliteetsed töökohad, tugev töötajate kaitse ning kõrged tervishoiu- ja ohutusstandardid.

Töötajate õigusi käsitlevate ELi õigusaktide järgimine, eelkõige seoses teavitamise ja konsulteerimisega, on väga oluline, eriti seetõttu, et terasesektoris toimuvad rohe- ja digipöörde tõttu põhjalikud muutused. Sotsiaaldialoogi pidev toetamine ja tugevdamine on tähtis ülemineku tõhusaks juhtimiseks, ametiühingutele ja tööandjate organisatsioonidele keskse rolli tagamiseks, kaasava otsustusprotsessi edendamiseks ning õiglase ja kestliku tuleviku kindlustamiseks nii töötajatele kui ka tööstusele.

Lisaks peaks õiglase ülemineku tagamisel olema oluline roll aktiivsel tööturupoliitikal, mis annab töötajatele oskused, mida on vaja kujunemisjärgus tööstusharude jaoks, hõlbustab töökohavahetust sihipäraste ümberõppe- ja tööhõiveteenuste kaudu ning toetab ettevõtlust, eelkõige noorte töötajate, naiste, eakamate töötajate ja alaesindatud piirkondadest pärit töötajate puhul. Komisjon tutvustas hiljuti oskuste liitu, mille eesmärk on luua oskusi kvaliteetsete töökohtade jaoks, pakkuda töötajatele täiend- ja ümberõpet, kui töövajadused muutuvad, ning levitada oskusi kõikjal ELis. Sellega seoses on asjakohane ka oskuste pakt, eelkõige energiamahukate tööstusharude (sealhulgas terase- ja metallitööstuste) 32 ulatuslik partnerlus.

Nagu on juba teatatud autotööstuse tegevuskavas, esitab komisjon 2025. aasta kevadel ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse sihipärase muutmise ettepaneku, et tagada parem toetus üleminekutest mõjutatud töötajatele ja laiendada toetuse saamise võimalust ka restruktureerimisprotsessides osalevatele ettevõtetele, et kaitsta töötajaid töötuse ohu eest. Selleks et aidata liikmesriikidel ja valdkondlikel partneritel Euroopa Sotsiaalfond+ pakutavaid võimalusi veel paremini ära kasutada, teeb komisjon nendega aktiivselt koostööd, et juhtida tähelepanu ESF+ pakutavatele võimalustele ja tuua osalejad kokku.

Laiemalt jätkab Euroopa Komisjon sotsiaalpartnerite toetamist, et tagada aus ja õiglane üleminek terase- ja metallisektorites, eriti kõige enam mõjutatud piirkondades, tuginedes õiglase ülemineku fondiga seoses saadud kogemustele ja saavutatud edule. Selleks on vaja kõikehõlmavat, paindlikku ja integreeritud lähenemisviisi, mis aitab töötajatel ning nende perekondadel ja kogukondadel tagada, et ühtegi ELi töötajat ega piirkonda ei jäeta kõrvale. See on oluline tingimus, et säilitada üldsuse toetus puhtale energiale üleminekule.

Euroopa õiglase ülemineku vaatluskeskus ja puhta tööstuse kokkuleppes välja kuulutatud kvaliteetsete töökohtade tegevuskava aitavad jälgida ülemineku mõju tööhõivele. Õiglase ja kaasava protsessi tagamiseks peavad tööandjad integreerima õiglase ülemineku põhimõtted kõikidesse tööstuse ümberkujundamise projektidesse, kaitstes töötajate õigusi ja kindlustades tulevikuks kvaliteetsed töökohad.

Meetmed

2025. aasta kevadel muudetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määrust.

Euroopa õiglase ülemineku vaatluskeskus jälgib ülemineku mõju tööhõivele.

6.süsinikuheite vähendamise projektidega seotud riskide vähendamine juhtivate turgude ja avaliku sektori toetuse abil

Paljud metallitööstuses süsinikuheite vähendamiseks tehtavad investeeringud ei ole praegu majanduslikult tasuvad. Suuremad kapitali- ja tegevuskulud kaaluvad üldiselt üles süsinikukulude lühiajalise kokkuhoiu. See on tingitud suurtest tehnoloogiakuludest ja energiakandjate, näiteks taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega vesiniku suurematest kuludest. Vähese süsinikuheitega toodetud metallid jäävad lähitulevikus kallimaks kui nende traditsioonilisel viisil toodetud alternatiivid. Avaliku sektori toetuse vajaduse minimeerimiseks on tähtis, et metallitootjad saaksid rohelisatasu.

Töö juhtivate turgudega

Nii avaliku kui ka erasektori juhtivad turud näitavad teed vähese süsinikuheitega toodetud metallide laiemaks kasutuselevõtuks turustandardina. Nendes turusegmentides, eelkõige seal, kus riigihangetel, toetustel või regulatiivsetel stiimulitel on turu kujundamisel oma osa, looksid sihipärased nõuded või stiimulid usaldusväärse nõudluse Euroopas vähese süsinikuheitega toodetud metallide järele.

Nagu on märgitud puhta tööstuse kokkuleppes, teeb komisjon tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakti osana ettepaneku kehtestada vastupidavuse ja kestlikkuse kriteeriumid, millega edendatakse energiamahukate sektorite varustamist Euroopast pärit puhta energiaga. Need kriteeriumid (nt puhas, vastupidav, ringluspõhine, küberturvaline) suurendavad nõudlust ELis valmistatud puhaste toodete järele, tuginedes puhast tehnoloogiat käsitleva nullnetotööstuse määruse rakendamisest saadud kogemustele, edendavad innovatsiooni ning ELi keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid ja tagavad võrdsed tingimused. Selle kaudu saaks laiendada hinnaväliste kriteeriumide kohaldamist ELi eelarve, riiklike toetusprogrammide ning avaliku sektori (ja mõnes olukorras erasektori) hangete puhul, mis tooks kasu energiamahukatele tööstusharudele. ELi ja riiklike toetusprogrammide kavandamisel käsitletakse rakendussektorite hulgas terase- ja metallitööstust ning nende tootmisahela järgmise etapi tööstusi – auto-, ehitus- ja masinatööstust – ning hinnatakse ka kogu tarneahela konkurentsivõimet.

Selleks et süsinikuheite vähendamisse investeerivad tööstused võiksid saada rohelisatasu, töötatakse tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusaktiga välja vabatahtlik märgis tööstustoodete süsinikumahukuse kohta. Seejuures välditakse dubleerimist ja tuginetakse lihtsale metoodikale, milles kasutatakse HKSi andmeid ja SPIMi metoodikat. See peaks olema aluseks edasisele rahvusvahelisele koostööle süsinikumahukuse mõõtmise valdkonnas. Selleks et märgisega kiiresti edasi liikuda, alustab komisjon 2025. aastal terasest. Aluseks võetakse tööstusharu olemasolevad aruanded või võimaluse korral ühine metoodika.

Samal ajal jätkab komisjon tööd põhjaliku olelusringi hindamise meetodi väljatöötamiseks, et parandada toodete kestlikkust. Terase puhul täiendab tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakti märgist kestlike toodete ökodisaini määrus, millega kehtestatakse nõuded suure terasesisaldusega toodetele ja lisatakse muid asjakohaseid keskkonnakriteeriume peale süsnikujalajälje. See võimaldaks tarbijatel näha asjaomaste toodete keskkonnajalajälge.

Suurte investeerimiskuludega projektide riskide vähendamine

Kõigi eespool nimetatud tõkete kõrvaldamine aitab äritegevust tasuvamaks muuta. Siiski on investeeringutele vaja nii avaliku kui ka erasektori toetust, et tagada üleminek, suurendada konkurentsivõimet ja tagada väärtusahela vastupidavus. See on vajalik selleks, et tegeleda nn kääriefektiga, mis on seotud ülemaailmse liigse tootmisvõimsusega, mida põhjustavad sageli ebaausad kaubandustavad, ning suuremate energiakuludega kui enamikul rahvusvahelistel konkurentidel. Teatavatel juhtudel, näiteks nikli puhul, kujutavad geopoliitiliste konkurentide tegevusest tingitud hinnakõikumised endast ohtu investeerimiskindlusele. Et seda vältida ning tagada, et Euroopa tööstus saab kasu kestlikult toodetud kriitilise tähtsusega toorainetest, jätkame kriitilise tähtsusega toorainete määruse asjakohaste sätete rakendamist ja teeme tihedat koostööd kolmandate partnerriikidega, et rakendada toorainete väärtusahelate strateegiliste partnerluste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustega seotud sammast. Jätkame ühist tööd sellistel rahvusvahelistel foorumitel nagu G7, et edendada kriitilise tähtsusega toorainete ja eelkõige nikliga seotud majandusjulgeoleku standardeid.

Vähese süsinikuheitega tootmisprotsesside ja puhta energia puhul lisanduvad suurtele kapitalikuludele sageli märkimisväärselt suuremad tegevuskulud. Tööstusharu hinnangute kohaselt on terasetööstuse süsinikuheite vähendamiseks 2030. aastani vaja hinnanguliselt 5,2 miljardit eurot kapitalikuludeks ja 9 miljardit eurot tegevuskuludeks 33 . Mitteraudmetallide puhul prognoosib alumiiniumitööstus, et kuni 2050. aastani on vaja igal aastal investeerida ligikaudu 1,3 miljardit eurot, et vähendada sektori süsinikuheidet, ning vase puhul on see summa kuni 2050. aastani ligikaudu 211,5 miljonit eurot. Enamik neist projektidest ei ole praeguses keskkonnas tõenäoliselt majanduslikult teostatavad ning vajaksid avaliku sektori rahastamist, et ületada tehnoloogilised ja keskkonnaalased välismõjud.

EL on selliste projektide toetamisel juba üsna aktiivselt osalenud. 2022. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta veebruarini kiitis komisjon heaks ligikaudu 9 miljardi euro eest riigiabi kümne terase süsinikuheite vähendamise projekti jaoks. Mitu terase süsinikuheite vähendamise projekti said toetust ka ELi innovatsioonifondist. Projekte toetati ka süsinikuheite vähendamise toetuskavade alusel, mis on avatud kõigile energiamahukatele sektoritele. Komisjon on heaks kiitnud mitu sellist tööstuse süsinikuheite vähendamise toetuskava, sealhulgas mitme liikmesriigi süsinikuheite hinnavahe lepingute 34 vormis. Komisjon annab suuniseid selle kohta, kuidas sellist liiki toetuskavasid saaks kõige paremini struktureerida kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Hiljutised heakskiidetud kavad, millest saab kasu (või võib kasu saada) ka terasetööstus, on kaks Slovakkia kava kogueelarvega 1,1 miljardit eurot, 550 miljoni euro suurune Itaalia kava, 4 miljardi euro suurune Saksamaa kava, 3 miljardi euro suurune Prantsusmaa kava, 2,7 miljardi euro suurune Austria kava ja 2,5 miljardi euro suurune Tšehhi kava. Lisaks on EL rahastanud täiendavaid projekte, 35 muu hulgas selleks, et suurendada tooraine- ja energiakasutuse tõhusust.

Selleks et meelitada ligi rohkem erasektori rahalisi vahendeid, on vaja täiendavat avaliku sektori toetust alates innovatsioonist kuni kasvu ja kasutuselevõtuni, kuid samal ajal tuleb säilitada võrdsed tingimused kogu ühtsel turul.

Innovatsioonietapis pakub olulist rahastust terasesektorile söe ja terase teadusfond, mis toetab üleminekut puhtale terasele ja sektori üldist süsinikuheite vähendamist. Komisjon käivitab juhtalgatused, millega võetakse 2026. ja 2027. aastal kasutusele 150 miljonit eurot ning mis võiksid samuti aidata tugevdada sektori Euroopa kaitseuuringute mõõdet. Lisaks teeb komisjon ettepaneku söe ja terase teadusfondi üldise reformi kohta, et lihtsustada ja veelgi kiirendada investeeringuid teraseuuringutesse, sh kaitserakenduste alastesse uuringutesse.

Lisaks, nagu on teatatud puhta tööstuse kokkuleppes, sisaldab 2026.–2027. aasta tööprogramm programmi „Euroopa horisont“ juhtprojektide konkurssi, mille maht on ligikaudu 600 miljonit eurot ja millega toetatakse kasutuselevõtuks valmis olevaid projekte, muu hulgas terase- ja metallitööstuses.

See projektikonkurss täiendab käimasolevaid teadusuuringuid, mida rahastatakse programmi „Euroopa horisont“ raames süsinikuheite vähendamise, sh ringlussevõtu tehnoloogiate valdkonnas, et parandada metallide ringlust ELis.

Euroopa tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskus (INCITE), mis loodi ELi tööstusheidete direktiivi alusel, kiirendab keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu tööstuse ümberkujundamiseks. INCITE’i järelduste eesmärk on anda teavet avaliku sektori asutuste, finantssektori ja erainvestorite rahalise toetuse ja investeerimisotsuste tegemiseks.

Laiendamisetapi jaoks tegi komisjon ettepaneku luua osana puhta tööstuse kokkuleppest tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu, eesmärgiga eraldada 100 miljardit eurot, mis saadakse innovatsioonifondi olemasolevatest vahenditest, HKSi osadest saadavast lisatulust ja programmi „InvestEU“ läbivaatamisest. Komisjon algatab 2025. aastal 1 miljardi euro suuruse pilootvõistupakkumise peamiste tööstusprotsesside süsinikuheite vähendamiseks eri sektorites, sh terase- ja metallisektoris, et toetada tööstuse süsinikuheite vähendamist ja elektrifitseerimist innovatsioonifondi olemasolevate vahenditega. Liikmesriike julgustatakse kombineerima innovatsioonifondi toetust süsteemi „võistupakkumine kui teenus“ kaudu saadava rahastusega.

Kõigi rahastamisprogrammide puhul pööratakse tähelepanu rahastamistingimuste lihtsustamisele, et avaliku sektori toetuse taotlemiseks oleks vaja rakendada vähem jõupingutusi ja eksperditeadmisi. See aitab ka sektori väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) neid rahastamisprogramme kasutada.

Konkreetsete projektide toetamine kriitiliste toormete määruse abil

Alumiinium, vask ja nikkel ning paljud terase legeerelemendid on samal ajal kriitilise tähtsusega toorained. Seepärast saavad need kasu kriitiliste toormete määruse sätetest, mille eesmärk on vallandada ELi toorainete potentsiaal kogu väärtusahelas alates uurimisest kuni kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtuni. Komisjon kuulutab 2025. aasta märtsis ELi liikmesriikides ja kolmandates partnerriikides välja valitud strateegiliste projektide esimese vooru, muu hulgas alumiiniumi, vase ja nikli valdkonnas. Projektide suhtes kohaldatakse lihtsustatud loamenetlusi ning komisjon teeb koostööd liikmesriikide ning avaliku ja erasektori finantsasutustega, et tagada selliste projektide juurdepääs rahastamisele ning teha vajaduse korral kindlaks väljaostjad.

Lisaks püüab komisjon suurendada tooraineturgude stabiilsust, et vältida ülemääraseid hinnakõikumisi, mis võiksid Euroopa projekte ohustada. Sel aastal käivitatav nõudluse ja pakkumise kokkuviimise platvorm võiks tuua kasu ka mitteväärismetallide sektoritele, suurendades ärivõimalusi ja pakkudes tehingute jaoks täiendavat pikaajalist kindlust.

Õigusnormide lihtsustamisega seotud töö

Terase- ja metallisektorid kuuluvad ELi kõige ulatuslikumalt reguleeritud tööstussektorite hulka. Regulatiivne koormus avaldab olulist survet sektori äriühingute ressurssidele, võttes aega peamiste ärieesmärkide arvelt, eriti VKEde puhul. Selle probleemi lahendamine on ELi terase- ja metallisektori konkurentsivõime seisukohast väga oluline. 26. veebruaril 2025 võttis komisjon vastu kaks esimest uut ettepanekut – koondpaketid – lihtsustamismeetmete kohta, millega vähendatakse bürokraatiat ja lihtsustatakse ELi õigusnorme. Sel aastal võetakse vastu ka veel muid ettepanekuid.

Meetmed

2025. aasta neljandas kvartalis teeb komisjon tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakti osana ettepaneku kehtestada vastupidavuse ja kestlikkuse kriteeriumid, et tugevdada ELis valmistatud puhaste toodete tootmist.

2025. aasta neljandas kvartalis teeb komisjon ettepaneku söe ja terase teadusfondi reformimiseks.

Pidades silmas tulevast tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastut, algatab komisjon 2025. aastal 1 miljardi euro suuruse pilootvõistupakkumise, millega toetatakse tööstuse süsinikuheite vähendamist ja peamiste tööstusprotsesside elektrifitseerimist eri sektorites, kombineerides innovatsioonifondi olemasolevaid vahendeid. Sellega hõlbustatakse ka terase- ja metallitööstuse protsesside elektrifitseerimist. Liikmesriike julgustatakse kombineerima innovatsioonifondi toetust süsteemi „võistupakkumine kui teenus“ kaudu saadava rahastusega.

2026. ja 2027. aastal korraldab komisjon söe ja terase teadusfondi raames juhtprojektide konkursi.

7.Koostöö õiglase ülemineku nimel toimuva rakendamise heaks

Metallitööstuse konkurentsivõime, sotsiaalsete ja süsinikuheite vähendamisega seotud probleemide lahendamine nõuab kõigi sidusrühmade tihedat ja intensiivsemat koostööd. Komisjon jälgib koostöös sektori, sotsiaalpartnerite ja kaasseadusandjatega pidevalt sektori olukorda, selle vastupidavust, jätkuvat süsinikuheite vähendamist ning võimalikke vajaminevaid poliitilisi kohandusi.

Metallisektori üleminekujuhiste rakendamine annab püsiva ruumi dialoogiks tööstuse, ametiühingute ja muude sidusrühmade vahel. Sellise rakendamise võimaldamiseks pikendatakse energiamahukate tööstusharude kõrgetasemelise töörühma volitusi veel neljaks aastaks. See loob platvormi, mille kaudu jälgida selliseid metallitööstuse konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamisega seotud küsimusi nagu energiakulud, vajaminevad oskused ja ülemaailmne liigne tootmisvõimsus.

Terase- ja metallisektor on asendamatud Euroopa tööstusstruktuuri, vastupidavuse, majandusliku julgeoleku, kaitse ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles tegema selle tegevuskava rakendamisel koostööd, et tagada Euroopa tootmisvõimsuse säilitamine ja suurendamine ning ELi peamiste tööstusharude, sh kaitsetööstuse pidev ja usaldusväärne varustamine.

(1)    Lisaks rauale ja terasele kuuluvad mitteväärismetallide hulka ferrosulamid, mis on tihedalt seotud terase väärtusahelaga, samuti mitteraudmetallid alumiinium, vask ja nikkel. Käesolevas tegevuskavas keskendutakse mitteväärismetallidele, mida toodetakse ja millega kaubeldakse suurtes kogustes, mitte väiksema mahuga tehnoloogilistele metallidele või väärismetallidele, mis on sageli kriitilise tähtsusega toorained ja mille suhtes kohaldatakse seega kriitiliste toormete määruse sätteid.
(2)    COM(2025) 30 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0030
(3)     https://international-aluminium.org/statistics/primary-aluminium-production/ . 
(4)      Allikas: OECD terasekomitee: terasekomitee 96. istungjärk: eesistuja avaldus | OECD https://www.oecd.org/en/about/news/speech-statements/2024/11/96th-session-of-the-steel-committee-statement-by-the-chair.html .
(5)    Allikas: Eurofer, 2023. aasta toodang 126 miljonit tonni ja reaalne tarbimine 138 miljonit tonni.
(6)    Allikas: SCRREEN 2023. aasta teabeleht vase kohta.
(7)    Allikas: European Aluminium: 2023. aastal 7 % liidusisene esmatootmine + 39 % liidusisene ringlussevõtt.
(8)    Allikas: SCRREEN 2023. aasta teabeleht nikli kohta.
(9)     Teadusuuringute Ühiskeskuse väljaannete hoidla – Raw materials in the European defence industry .
(10)    Metallide mõiste hõlmab siin ka metallide kui anorgaaniliste ühendite, sh näiteks akumaterjalide, fotogalvaanika ja pooljuhtide olulist kasutust.
(11)    Allikas – Eurostat. Hõlmab kaevandamist, põhimetallide tootmist ja metallide töötlemist.
(12)    Allikas: Tööstusheite portaal, 2022.
(13)    https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/clean-industrial-deal_et.
(14)    https://energy.ec.europa.eu/strategy/affordable-energy_et.
(15)     https://single-market-economy.ec.europa.eu/document/download/fe4b7a0b-cfb9-49fd-9d37-139c1e23832d_en .
(16)     https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121276 . 
(17)     https://www.reuters.com/markets/commodities/sky-high-energy-costs-fan-fire-under-aluminium-zinc-prices-2022-08-12/ . 
(18)     https://www.reuters.com/markets/commodities/sky-high-energy-costs-fan-fire-under-aluminium-zinc-prices-2022-08-12/ .
(19)    Elektrihinnad on 2–3 korda kõrgemad kui USAs: 2024. aasta esimesel poolel ELis 0,16 eurot KWh ja USAs 0,07 eurot KWh, kuigi 2023. aasta esimese poolega võrreldes hind ELis langes (0,04 euro võrra) ja USAs püsis stabiilsena (+0,01 eurot) ja energiavajadus vähenes. https://www.bruegel.org/policy-brief/decarbonising-competitiveness-four-ways-reduce-european-energy-prices . 
(20)    Taskukohase energia tegevuskava.
(21)    Käimasolevate algatustega püütakse lahendada osa nimetatud probleeme: https://www.ifrs.org/projects/completed-projects/2024/power-purchase-agreements/ ja Energiaostulepingud, heakskiitmise konsultatsioon | EFRAG .
(22)    Sektorites, mille puhul on oht, et nende tegevus liigub väljapoole liitu kohtadesse, kus keskkonnanõuded puuduvad või on tagasihoidlikumad.
(23)    COM(2021)563 final.
(24)    https://competition-policy.ec.europa.eu/public-consultations/2025-cisaf_en.
(25)     https://competition-policy.ec.europa.eu/document/download/45b532ce-53fb-4907-975c-79edaa31a166_en?filename=2025_CISAF_draft_EC_communication.pdf .
(26) See tähendab investeeringuid, millega seoses prognoositakse, et elektrifitseerimise tõttu on elektrinõudluse kasv tulevikus ebakindel. Selliste investeeringute puhul võib kogukulude praeguste kasutajate kanda jätmine ebaõiglaselt koormata varajasi kasutajaid ning aeglustada elektrifitseerimist. Seepärast on taskukohase energia tegevuskavas esitatud suunised, milles selgitatakse, kuidas liikmesriigid saaksid vajaduse korral konkreetsetel juhtudel kasutada avaliku sektori eelarvet võrgutasude vähendamiseks, et katta lisakulud, mis tulenevad süsinikuheite vähendamise ja turu lõimimise kiirendamise meetmetest.
(27)    Praegusel SPIMi üleminekuperioodil võetakse kaudseid heitkoguseid arvesse kõigis SPIMi sektorites. Lõppetapis arvestatakse neid ainult väetiste ja tsemendi puhul.
(28)    Näiteks terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmsel foorumil. See oluline platvorm ühendab 28 liiget, kes on võtnud kohustuse töötada välja ja rakendada kollektiivseid lahendusi liigse tootmisvõimsuse probleemile ning tõhustada turu toimimist terasesektoris.
(29)    Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 4.4 võimaldab anda riigiabi ressursitõhususe edendamiseks ja ringmajandusele üleminekuks: EUR-Lex - 52022XC0218(03) - ET - EUR-Lex. 
(30)    Esimene kestlike toodete ökodisaini tööprogramm võetakse eeldatavasti vastu lähinädalatel.
(31)    MÄÄRUS 2024/1157, kättesaadav aadressil: Määrus – EL – 2024/1157 – ET – EUR-Lex .
(32)     https://pact-for-skills.ec.europa.eu/about/industrial-ecosystems-and-partnerships/energy-intensive-industries-large-scale-partnerships_et .
(33)     https://www.eurofer.eu/issues/climate-and-energy/maps-of-key-low-carbon-steel-projects . 
(34)    Mille puhul makstakse toetust vähese süsinikuheitega käitise käitamisel välditud kasvuhoonegaaside tonni kohta pärast CO2 hinna mahaarvamist.
(35) Nt LIFE16 ENV/ES/000242 LIFE-2-ACID, LIFE16 ENV/IT/000231 LIFE 4GreenSteel, LIFE19 CCM/IT/001334 LIFE HEATLEAP.