EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.3.2025
COM(2025) 65 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,
milles hinnatakse võimalusi määruse (EL) 2019/943 IV peatüki kohase reservvõimsuse mehhanismi kohaldamismenetluse ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 69 lõikele 3
1.SISSEJUHATUS
13. juuni 2024. aasta määrusega (EL) 2024/1747 1 muudeti määruseid (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega. Muudetud määruse (EL) 2019/943 (edaspidi „elektrimäärus“) artikli 69 lõike 3 kohaselt esitab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) aruande, milles hinnatakse võimalusi reservvõimsuse mehhanismi kohaldamismenetluse ühtsustamiseks ja lihtsustamiseks, ning esitab ettepanekud reservvõimsuse mehhanismide hindamise lihtsustamiseks vastavalt sellele, mis on asjakohane. Elektrimääruse artikli 69 lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:
„Komisjon esitab hiljemalt 17. jaanuariks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande, milles hinnatakse võimalusi IV peatüki kohase reservvõimsuse mehhanismi kohaldamismenetluse ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks, et liikmesriigid saaksid piisavusega seotud probleeme aegsasti lahendada. Sellega seoses nõuab komisjon, et Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) muudaks vastavalt sellele, mis on asjakohane, artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikat kooskõlas artiklitega 23 ja 27.
Komisjon esitab hiljemalt 17. aprilliks 2025 pärast liikmesriikidega konsulteerimist ettepanekud reservvõimsuse mehhanismide hindamise lihtsustamiseks vastavalt sellele, mis on asjakohane.“
Selles aruandes hinnatakse võimalusi elektrimääruse IV peatüki kohase reservvõimsuse mehhanismi kohaldamismenetluse ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks.
2.RESERVVÕIMSUSE MEHHANISMIDE ELi RAAMISTIK
2.1Elektrimäärusest ning kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistest tulenev ELi raamistik
Elektrimääruse IV peatükiga kehtestati reservvõimsuse mehhanismide põhjendamise nõuded ja selliste meetmete rakendamise eeskirjad, selleks et reservvõimsuse mehhanismid ei moonutaks põhjendamatult liidu elektrienergia siseturgu ja et neid ei kehtestataks liikmesriikides vajalike turureformide asemel 2 .
Reservvõimsuse mehhanismide ELi raamistik loodi ajutise lisavahendi kasutuselevõtu võimaldamiseks ja paremaks koordineerimiseks, et energiasüsteem suudaks pakkuda piisavat (sealhulgas paindlikku) võimsust nõudluse rahuldamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis, sealhulgas toetaks energiasüsteemi CO2 heite vähendamist ja aina rohkem kasutusele võetavate mitmesuguste taastuvate energiaallikate lõimimist. Liidus on viimastel aastatel ka tõstatunud enneolematu energiakriisi järel täiendavad elektrivarustuskindluse probleemid. Elektrienergia siseturg on olnud kriisist tulenevate probleemide lahendamisel väga tähtis, kuna see võimaldab liikmesriikidel toetuda üksteise varule. Kriisi järel ning võttes arvesse uut hoogu taastuvate energiaallikate arendamises ja ELi CO2 heite vähendamise eesmärke, võivad hästi kavandatud reservvõimsuse mehhanismid olla tähtsad ressursside piisavuse ning samal ajal siseturu hea toimimise tagamisel, hõlbustades kõige vähem CO2 heidet tekitavate tehnoloogiate kasutuselevõttu ja minimeerides tarbijate kulusid. Elektrienergia siseturu norme täiendavad ELi riigiabi eeskirjad, eelkõige riigiabi raamistik, mis on sätestatud komisjoni suunistes kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi kohta alates aastast 2022, 3 mida kohaldatakse riigiabi sisaldavate varustuskindluse meetmete, sealhulgas reservvõimsuse mehhanismide suhtes.
Ressursside piisavuse ja reservvõimsuse mehhanismide ELi raamistiku võib täpsemalt kokku võtta järgmiselt (elektrimääruse IV peatükk ning kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 4.8).
2.1.1Turutõrked ja asjakohasus
Elektrimääruse artikli 20 kohaselt peavad liikmesriigid, kellel on tuvastatud piisavusega seotud probleemid, koostama rakenduskava, milles kirjeldatakse, kuidas nad kavatsevad turureformide abil tegeleda piisavuse probleemi algpõhjustega, ning esitama selle komisjonile läbivaatamiseks. Liikmesriigid peavad jälgima oma rakenduskava kohaldamist ja avaldama tulemused iga-aastases aruandes.
2.1.2Vajalikkus ja proportsionaalsus
Liikmesriigid kehtestavad varustuskindluse eesmärgi ehk varustuskindluse normi vastavalt elektrimääruse artiklis 25 sätestatud eeskirjadele. Varustuskindluse norm põhineb majandusanalüüsil ja sellega kehtestatakse konkurentsi ja Euroopa maksumaksjate arvelt toimuva ülevõimsuse subsideerimise piirang, kui lisavõimsuse maksumus kaalub üles sellise võimsusega tekitatava sotsiaalse heaolu. Selleks on elektrimäärusega antud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule (ENTSO-E) volitus töötada välja metoodika, mille alusel arvutatakse välja saamata jäänud energia hind, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse norm 4 . 2020. aasta oktoobris kiitis ACER metoodika heaks.
Reservvõimsuse mehhanismi vajalikkust ja hankimiseks vajaliku võimsuse taset tuleks hinnata piisavuse hinnangu alusel 5 . Selleks anti elektrimäärusega ENTSO-E-le volitused, et töötada välja Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika 6 , mille ACER kiitis heaks 2020. aasta oktoobris. ENTSO-E esitab igal aastal selle metoodika alusel ettepaneku iga-aastase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu kohta, mille ACER peab heaks kiitma. Kooskõlas elektrimääruse artikliga 24 võivad liikmesriigid tugineda oma reservvõimsuse mehhanismides ka riiklikele ressursside piisavuse hinnangutele, mis peaksid siiski põhinema Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikal ja mille ACER peaks läbi vaatama, kui nende järeldused erinevad Euroopa ressursside piisavuse hinnangu järeldustest.
Võimsuse hinna alusel hangitav maht tuleks kindlaks määrata nii, et hangitav maht ei ületaks varustuskindluse normi.
2.1.3Ülesehituse tunnusjooned
Kehtivas reservvõimsuse mehhanismide ELi raamistikus on sätestatud mitu kohustuslikku nõuet. Täpsemalt:
-toetus tuleks eraldada (ja toetuse tase kindlaks määrata) konkurentsipõhise protsessi abil (elektrimääruse artikli 22 lõige 1);
-reservvõimsuse mehhanismi ülesehitus peaks tagama kõigi objektiivsetele tehnilistele ja keskkonnanõuetele vastavate tehnoloogiate toetuskõlblikkuse. Kõik sellised tehnoloogiad peaksid saama osaleda mittediskrimineerival viisil (elektrimääruse artikli 22 lõige 1). Hiljuti lisati säte, millega soovitatakse liikmesriikidel kaaluda reservvõimsuse mehhanismide ülesehituse kohandamist, et soodustada mittefossiilseid paindlikkusressursse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine (elektrimääruse artikkel 19g);
-kättesaadavuse nõuded (ja nendega seotud karistused) peaksid olema piisavad, et tagada tasu, mis stimuleerib kättesaadavust eeldatava süsteemistressi korral (mis võib põhjustada hinnatõusu, kui süsteem ei ole piisavalt paindlik) ja on proportsionaalne energiasüsteemile osutatava teenusega (elektrimääruse artikli 22 lõige 1);
-reservvõimsuse mehhanismid peaksid võimaldama piiriüleste võimsusepakkujate osalemist (elektrimääruse artikkel 26). Selleks anti elektrimäärusega ENTSO-E-le volitused, et töötada välja metoodika, mis võimaldab piiriülest osalemist reservvõimsuse mehhanismides, 7 mille ACER kiitis heaks 2020. aastal;
-fossiilkütustel põhinevate tehnoloogiate osalemist piirab heite piirnorm (elektrimääruse artikli 22 lõige 4). Hiljuti aga kehtestati heite piirnormi ületavatele fossiilkütuste tehnoloogiatele erand (elektrimääruse artikkel 64). Kui kohaldatakse seda erandit, võimaldab see heite piirnormi ületavatel ressurssidel osaleda reservvõimsuse mehhanismides teatavatel tingimustel kuni 31. detsembrini 2028;
-strateegilise reservi puhul peaks olema selge, et strateegilisse reservi kuuluv lepinguline võimsus ei osale elektriturgudel isegi olukorras, kus hinnad on kõrged (elektrimääruse artikli 22 lõige 2).
2.2Praegune heakskiitmise kord
Elektrimääruse ja riigiabi eeskirjade kohaselt nõutavad toimingud tehakse tavaliselt paralleelselt, et soodustada kiiret heakskiitmist.
1.Liikmesriik esitab komisjonile turureformikava (rakenduskava), milles selgitatakse, kuidas liikmesriik kavatseb kõrvaldada turutõrked või regulatiivsed moonutused. Komisjon esitab oma arvamuse nelja kuu jooksul alates kava ametlikust esitamisest (elektrimääruse artikkel 20) 8 .
2.Liikmesriik peaks põhjendama reservvõimsuse mehhanismi vajalikkust ja proportsionaalsust, tuginedes kahele elemendile:
-piisavuse hinnang. Selleks võib kasutada ACERi heaks kiidetud Euroopa ressursside piisavuse hinnangut. Kui liikmesriik soovib tugineda riiklikule ressursside piisavuse hinnangule, peab komisjon enne riigiabi käsitleva otsuse vastuvõtmist kontrollima hinnangu prognoose, metoodikat ja tulemusi. Täpsemalt, kui riiklikus ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse probleem, mida Euroopa ressursside piisavuse hinnangus ei tuvastatud, esitab 9 liikmesriik ACERile oma riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja ACER esitab kahe kuu jooksul arvamuse selle kohta, kas erinevused riikliku ja Euroopa hinnangu vahel on põhjendatud (elektrimääruse artikkel 24); ning
-varustuskindluse eesmärk (varustuskindluse norm), mis on arvutatud vastavalt elektrimääruse artiklile 25 ja ACERi saamata jäänud energia hinna, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse normi arvutamise metoodikale (elektrimääruse artikli 23 lõige 6). Komisjon peab enne riigiabi käsitleva otsuse vastuvõtmist kontrollima varustuskindluse normi ja selle metoodikat.
3.Liikmesriik peab teavitama reservvõimsuse mehhanismist komisjoni, et viimane saaks seda ELi riigiabi eeskirjade alusel hinnata.
3.ELi RAAMISTIKU RAKENDAMISE HETKESEIS JA PEAMISED ÕPPETUNNID
ELi reservvõimsuse mehhanismide raamistik võeti vastu 2019. aastal ja pärast seda on tulnud teha mitu toimingut raamistiku täielikuks rakendamiseks (st välja töötada reservvõimsuse mehhanismidega seotud ELi metoodikad 10 ). Järeldusi saab teha komisjoni seminaridest, riigiabi tavadest ja ACERi varustuskindluse järelevalve aruannetest, 11 sealhulgas reservvõimsuse mehhanismi kohaldamise protsessi pikkuse ja keerukuse kohta.
See aruanne põhineb taval, mida liikmesriigid on kasutanud reservvõimsuse mehhanismi kavandamisel, vastuvõtmisel ja kasutamisel alates elektrimääruse vastuvõtmisest, ning komisjoni praktikal. Alates elektrimääruse jõustumisest on komisjon võtnud vastu riigiabi käsitlevad otsused kahe mehhanismi kohta (Belgia, 12 Soome 13 ). Mitme liikmesriigiga peab komisjon praegu nende mehhanismi üle teatise esitamisele eelnevat arutelu.
Aruandes tuginetakse ka tagasisidele, mille sidusrühmad esitasid komisjonile elektrituru korralduse reformi käsitleva ettepaneku avaliku konsultatsiooni käigus, 14 mille kokkuvõte on esitatud komisjoni ettepanekule lisatud talituste töödokumendis 15 .
22. mail 2023 ja 7. juunil 2023 korraldas komisjon liikmesriikidega kaks seminari ELi reservvõimsuse mehhanismi raamistiku ühtlustamise kohta. Seminaridel keskenduti eelkõige praegusele Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikale ja reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise korrale. Komisjon ja ACER tutvustasid 8. juunil 2023 ja 27. mail 2024 nende seminaride sisu ka ELi elektrisektori reguleerimise foorumile. Foorum toetas algatust kiirendada reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise korda ja lihtsustada Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikat 16 .
Selles aruandes käsitletakse ka küsimusi, mis tõstatati kaasseadusandjate koostatud elektrituru korralduse reformi ettepaneku üle peetud läbirääkimistel ja millest tulenevalt tuli komisjonil käesolev aruanne koostada.
3.1Turutõrked ja asjakohasus
Komisjon on liikmesriikide jaoks välja töötanud ja avaldanud suunised 17 rakenduskavade koostamiseks. Kavade hindamise käigus küsib komisjon sidusrühmade arvamust liikmesriikide kavandatud reformide kohta ning korraldab liikmesriikidega kohtumisi või peab nendega kirjavahetust, et selgitada jooksvaid küsimusi või probleeme.
Komisjoni suunised võivad hõlbustada võimalike regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi liikmesriikides. Suunistes esitatud struktuur võimaldas komisjonil ka paremini mõista asjaomase liikmesriigi elektrituru toimimist ja konkreetseid probleeme. See võimaldab komisjonil kava kohta kiiremini arvamuse vastu võtta. Praeguseks on paljud liikmesriigid (12 liikmesriiki 27st 18 ) juba saanud komisjoni arvamuse oma rakenduskava kohta.
3.2Vajalikkus ja proportsionaalsus
ACER võttis Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika vastu 2020. aastal. Euroopa ressursside piisavuse hindamise väljatöötamine, võttes arvesse Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikat, eeldas ENTSO-E-lt järkjärgulist rakendamist. Kuigi ENTSO-E tegi ressursside piisavuse hindamise arendamisel märkimisväärseid edusamme, ei kiitnud ACER 2021. ega 2022. aasta ressursside piisavuse hindamist heaks, peamiselt seetõttu, et need ei olnud järjepidevad ega töökindlad. 2024. aastal kiitis ACER 2023. aasta Euroopa ressursside piisavuse hindamise esimest korda heaks, jõudes järeldusele, et saavutatud töökindlus võimaldab otsustajatel tugineda hindamise tulemustele.
Mõned liikmesriigid 19 on kritiseerinud Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika keerukust ja asjaolu, et praeguse metoodika kohaselt tuleks piisavusprobleemide kindlakstegemiseks kasutada ressursside piisavuse hindamise keskset võrdlusstsenaariumi (kahe variandiga – reservvõimsuse mehhanismidega ja ilma nendeta). Siiski tuleks arvesse võtta, et Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika põhineb nn tõenäosusepõhisel hindamisel, mis tähendab, et juba võetakse arvesse mitme stsenaariumi olemasolu ja nende esinemise tõenäosust. Sellest hoolimata leiavad mõned liikmesriigid, et ainult üks keskne võrdlusstsenaarium on tulevase trajektoori kirjeldamiseks liiga piirav, sest võib jätta mulje, et tuleviku kohta on olemas n-ö üks kindel tõde ja vähem rõhku pannakse alternatiivsetele trajektooridele. Praegu kritiseeritakse keskset võrdlusstsenaariumi peamiselt seetõttu, et see põhineb eeldusel, et riiklike energia- ja kliimakavade eesmärgid täidetakse täielikult, võtmata arvesse, et kavades kirjeldatud meetmete rakendamisel võib esineda viivitusi ja et sellised viivitused võivad mõjutada süsteemi piisavust. Elektrimääruses viidatakse kesksetele võrdlusstsenaariumidele mitmuses. See võimaldab kasutusele võtta täiendava keskse võrdlusstsenaariumi, mis kirjeldab energiasüsteemi ümberkujundamist teistsuguses tempos. See peaks aga kajastama tõenäolist tulevikku, et võimaldada riigiabi otsuseid, mis tuginevad reservvõimsuse mehhanismide vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhjendamisel nendele kesksetele stsenaariumidele.
Kuna Euroopa ressursside piisavuse hindamise tulemused ei olnud enne 2024. aastat kättesaadavad, pidid liikmesriigid sellel ajal oma reservvõimsuse mehhanismide põhjendamiseks ja mahu kindlaksmääramiseks tuginema riiklikele ressursside piisavuse hinnangutele (mis peavad põhinema samal ACERi metoodikal kui Euroopa ressursside piisavuse hinnang). ACERi 2023. aasta järelevalve aruande 20 kohaselt on mõnes liikmesriigis tehtud põhjalikud piisavuse hindamised, kuid ACER märkis ka, et teised liikmesriigid võivad olla kohaldanud liiga lihtsustatud lähenemisviise, mis erinevad märgatavalt ACERi metoodikast. Huvitaval kombel lisavad paljud liikmesriigid 21 ACERi 2024. aasta järelevalve aruande kohaselt juba praegu oma riiklikesse ressursside piisavuse hinnangutesse keskset võrdlusstsenaariumi täiendavad stsenaariumid, modelleerides energiasüsteemi ümberkujundamist teistsuguses tempos. Mõned liikmesriigid 22 lisavad oma riiklikesse ressursside piisavuse hinnangutesse ressursside või võrguvõimsuse 23 saadavuse vähenemist kirjeldavad stsenaariumid, milles hinnatakse elektrisüsteemile suurt mõju avaldavate ebatõenäoliste tingimuste mõju . Nendes stsenaariumides võetakse arvesse deterministlikke langusriske, mitte elektrimääruses ette nähtud tõenäosusepõhist lähenemisviisi, mille korral märgitakse, kui tõenäoline on iga võimalik tulevane sündmus. Elektrimääruses on ka ette nähtud, et ressursside piisavuse hindamisel võib arvesse võtta äärmuslike ilmastikunähtuste tundlikke elemente. Mõned liikmesriigid 24 on sellised tundlikud elemendid oma riiklikku ressursside piisavuse hindamisse lisanud.
ACER võttis 2020. aastal vastu saamata jäänud energia hinna, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse normi arvutamise metoodika. Selle metoodika alusel teevad liikmesriigid uuringuid eri elektritarbijate rühmadega, et hinnata nende valmisolekut võimsuse eest maksta, ning eri võimsusepakkujate rühmadega, et hinnata uue võimsuse maksumust. ACERi metoodikat rakendatakse liikmesriikides väga erinevalt 25 . Hiljutises ACERi konsultatsiooniuuringus 26 leiti, et liikmesriikide vahelisi olulisi erinevusi saamata jäänud energia hinna (mida hinnatakse uuringupõhiselt) ja uue turule siseneja kulu vahel ei saa tõenäoliselt täielikult põhjendada riikide eripäradega, mis kajastavad nende majanduse struktuurilisi erinevusi. See viitab võimalikele rakendamisraskustele 27 ja uuringupõhise lähenemisviisiga seotud tulemuste paljususele. Mainitud rakendamisprobleemid võivad põhjustada kõrvalekaldeid, mis omakorda võivad põhjustada üle- või alainvesteerimist varustuskindlusesse. Metoodika rakendamine ning saamata jäänud energia hinna, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse normi uuringu tegemine igas liikmesriigis võib olla ka tülikas ja kulukas, eriti väikestele riiklikele ametiasutustele, kellel ei pruugi olla vajalikke ressursse ega töötajaid.
3.3Reservvõimsuse mehhanismi ülesehituse tunnusjooned
Komisjon on praktika põhjal teinud kindlaks järgmised peamised puudused reservvõimsuse mehhanismide ülesehituses.
Esiteks kehtivad mõnes reservvõimsuse mehhanismis tootedisaini nõuded, mis võivad muuta osalemise uutele tehnoloogiatele (nt tarbimiskaja ja energia salvestamine) keeruliseks, kinnistades seeläbi olemasolevat tootmisstruktuuri 28 . Need nõuded on näiteks järgmised: kättesaadavusnõuded ja piiravad ümberhindamistegurid (st ühiku ülesseatud võimsuse osakaal selle tegeliku võimsuse iseloomustamiseks), minimaalsed toetuskõlblikud võimsused, pikaajalised tarnenõuded ja pakkumiste miinimummaht.
Teiseks on mõne reservvõimsuse mehhanismi puhul tähtis soodustada uusi turule sisenejaid (nt pikaajaliste lepingute sõlmimise kaudu), mis võib praktikas aega võtta. ACERi 2024. aasta varustuskindluse järelevalve aruande kohaselt on peamised toetusesaajad turgu valitsevad ettevõtjad kui n-ö traditsioonilised võimsusepakkujad. Nimelt on alates 2022. aastast reservvõimsuse mehhanismide peamised kasusaajad maagaasil töötavad elektrijaamad, millele järgnevad tuuma- ja hüdroenergia tootjad 29 . Samas mittetraditsioonilised võimsusepakkujad, nagu taastuvenergia tootjad, ning energia salvestamine ja tarbimiskaja moodustavad väikese osa reservvõimsuse mehhanismidest toetatavast võimsusest, kuigi nende osakaal kasvab 30 . Tähtis on siiski meeles pidada, et see on osaliselt tingitud sellest, et kogu turgu hõlmavad reservvõimsuse mehhanismid kajastavad elektrienergia allikate jaotust ja suurem osa tasust läheb turul olemasolevatele ressurssidele.
Kolmandaks ei võimalda reservvõimsuse mehhanismid mõnikord piiriüleste ressursside tõhusat osalemist võrdsetel alustel kodumaiste võimsuspakkujatega, nagu on nõutud elektrimääruses 31 . Kui Poola reservvõimsuse mehhanism välja arvata, on otsese piiriülese osalemise raamistiku rakendamine ülejäänud kogu turgu hõlmavates reservvõimsuse mehhanismides kas pooleli (Belgia, Iirimaa ja Prantsusmaa) või lihtsustatud (Itaalia). Mõne uuringu kohaselt 32 on see tingitud asjaolust, et praegune piiriülese osalemise raamistik, sealhulgas ACERi välja töötatud metoodika, on keeruline ja seda on raske rakendada. Lisaks on elektrimääruses sätestatud, et reservvõimsuse mehhanismides osalemiseks lubatud maksimaalse sisenemisvõimsuse peaksid arvutama piirkondlikud koordineerimiskeskused ja see peaks põhinema iga-aastastel Euroopa ressursside piisavuse hinnangutel. Kuni 2023. aastani arvutasid liikmesriigid maksimaalse sisenemisvõimsuse ise (sest piirkondlikes koordineerimiskeskustes ei olnud kehtestatud arvutamise korda ja Euroopa ressursside piisavuse hindamise tulemused ei olnud kättesaadavad). 2024. aastal koostasid piirkondlikud koordineerimiskeskused esimest korda maksimaalse sisenemisvõimsuse soovitused, mis põhinesid 2023. aastal heakskiidetud Euroopa ressursside piisavuse hindamise tulemustel. ENTSO-E aga hindab praegu ressursside piisavust täielikult elektrimääruses osutatud kümnest sihtaastast ainult neljal aastal. See tekitab maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutustes andmelünki.
Neljandaks kohaldatakse eri liikmesriikides reservvõimsuse mehhanismides erinevaid karistusi, et motiveerida võimsusepakkujaid oma kohustusi täitma. Reservvõimsuse mehhanismides kehtiv karistuskord ei tekita alati piisavalt asjakohaseid stiimuleid, et päriselt tagada lepingulise teenuse osutamine 33 . Näiteks on karistused võimsuse suurendamisega seotud viivituste või kättesaamatuse eest üldiselt palju väiksemad kui saamata jäänud energia hind, mida kasutati võimsuse puudumisest tulenevate kulude kindlakstegemiseks ja reservvõimsuse mehhanismide põhjendamiseks.
Lisaks võimaldab määrus (EL) 2024/1747 (artiklid 19g ja 19h) liikmesriikidel kehtestada mittefossiilse paindlikkuse toetuskavad. Arvestades, et selliste paindlikkuskavadega taotletav eesmärk võib kattuda reservvõimsuse mehhanismide eesmärkidega, tuleks kaaluda reservvõimsuse mehhanismide ja paindlikkusmeetmete koostoimet, et tagada kõige kulutõhusamal viisil tulevasele energiasüsteemile vajaliku usaldusväärse ja paindliku vähese CO2 heitega võimsuse kombinatsioon.
3.4Avalik konsultatsioon, läbipaistvus ja hindamine
Riigiabi eeskirjades on nõutud, et alates 1. juulist 2023 peavad liikmesriigid 4–6 nädala jooksul (olenevalt mehhanismi eelarvest) konsulteerima avalikkusega selliste varustuskindluse meetmete üle, mille võtmine eeldab riigiabi heakskiitmist 34 . See nõue (koos samalaadse nõudega CO2 heite vähendamise kavade kohta) kehtestati selleks, et sidusrühmad oleksid kavandatavatest meetmetest kindlasti teadlikud ning neil oleks võimalus kontrollida kavandatavate riiklikult rahastatavate reservvõimsuse mehhanismide ülesehitust ja peamisi parameetreid ning avaldada nende kohta arvamust. Näiteks võimaldab see turuosalistel esitada arvamusi eelkvalifitseerimise ja võimsuse kättesaadavuse nõuete ning karistuste kohta, mis eespool kirjeldatu kohaselt võivad takistada teatavate ressursside osalemist, mis piirab konkurentsi ja suurendab kulusid. Seejuures aga tekitavad need nõuded täiendava menetlustoimingu riiklikele ametiasutustele, kes soovivad võtta kasutusele reservvõimsuse mehhanisme.
3.5Heakskiitmisprotsessi kestus
Liikmesriigid on pidanud 35 reservvõimsuse mehhanisme käsitlevate riigiabi otsuste vastuvõtmist pikaldaseks protsessiks. Praegune reservvõimsuse mehhanismi heakskiitmise protsess kestab üldjuhul vähemalt kuus kuud. Praktika on aga näidanud, et teatise esitamisele eelnevad arutelud liikmesriikidega kestsid tavaliselt kauem ehk kuni kaks aastat. See ei olnud tingitud mitte ainult elektrimääruse uute sätete (artiklid 20–27) kohaste esimeste menetluste katselisest olemusest, vaid ka asjaolust, et teatisele eelnevas etapis on mehhanismi ülesehitus tavaliselt alles poolik: esialgsed ideed on liikmesriigis veel arutlusel ning meetme üksikasjaliku ülesehituse viimistlemiseks ja ELi õigusaktide nõuetele vastavuse tagamiseks tuleb tavaliselt korraldada mitu vooru riigisiseseid arutelusid riiklike sidusrühmade ja komisjoni talitustega.
4.KOMISJONI ETTEPANEKUD ÜHTLUSTAMISEKS JA LIHTSUSTAMISEKS
4.1 ACERi Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika läbivaatamine
Elektrimääruse artikli 69 lõike 3 kohaselt nõuab komisjon selle aruande põhjal, et ACER muudaks vastavalt sellele, mis on asjakohane, Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikat. Eespool kirjeldatud Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikaga seotud probleemide lahendamiseks peaks ACER (koostöös ENTSO-Ega) läbi vaatama liidus piisavuse hindamiseks kasutatava metoodika ning kaaluma piisavusnäitajate arvutamise metoodika läbivaatamist, et vähendada liikmesriikidele avalduvat rakendamiskoormust ja lihtsustada ELi raamistiku ühtlustatud rakendamist.
Metoodikat tuleks ajakohastada ja mitmes valdkonnas ühtlustada, et tagada sidusrühmadele (ELi tasandil ENTSO-E ja riiklikul tasandil põhivõrguettevõtjad või muud üksused) raamistiku töökindlus ja rakendamise lihtsus, võttes arvesse praktikas saadud kogemusi.
Taotluses, mille komisjon ACERile esitab, määratletakse üksnes Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika lihtsustamise ulatus. ENTSO-E ülesanne on esitada metoodika kohta üksikasjalikud ettepanekute eelnõud ACERile heakskiitmiseks kooskõlas elektrimääruse artikliga 27.
4.1.1Stsenaariumide raamistik
Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika (artikkel 3) kohaselt peaks piisavusprobleemide tuvastamine põhinema ühel kesksel võrdlusstsenaariumil (koos variantidega, 36 mis hõlmavad või välistavad heakskiidetud reservvõimsuse mehhanisme), samas kui täiendavad tundlikud elemendid on mõeldud üksnes tuvastatud piisavusprobleemi tegeliku suuruse hindamiseks.
Praegune keskne võrdlusstsenaarium põhineb selliste poliitilistest eesmärkidest ja sihtidest koosnevate eesmärkide saavutamisel, mis on kehtestatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Riiklikes energia- ja kliimakavades kirjeldatakse tulevase ülesseatud võimsuse (taastuvenergia, energia salvestamine) ja nõudluse (elektrifitseerimine, energiatõhusus) trajektoore vastavalt kaugeleulatuvatele ELi eesmärkidele. Liikmesriikide riiklikud energia- ja kliimakavad on parimad olemasolevad kavad, milles kirjeldatakse energiasüsteemi tulevikku energiasüsteemi ümberkujundamise ajal. Selles stsenaariumis ei võeta siiski arvesse, et kavades kirjeldatud meetmete rakendamisel võib esineda viivitusi ja et sellised viivitused võivad mõjutada süsteemi piisavust. Lisaks ajakohastatakse riiklikke energia- ja kliimakavasid iga viie aasta järel ning algsed trajektoorid võivad eelmisest kavast kõrvale kalduda. Näiteks elektritootmisega seotud uute varade (nt taastuvenergia, tuumaenergia), elektrinõudluse (nt vesiniku elektrolüüs) ja olulise taristu (riiklik võrk, tootmisvarade ühendamine, võrkudevahelised ühendused) arendamine võib erineda kavandatud struktuuri või kiiruse poolest.
Seepärast võib ette näha selle, et stsenaariumide raamistik vaadatakse läbi ning piisavusprobleemide tuvastamise metoodikasse, mida liikmesriigid saaksid kasutada reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtu põhjendamiseks, lisatakse täiendav suundumuste ja prognooside stsenaarium. See võimaldaks kaaluda alternatiivset tulevikuvisiooni, näiteks et taastuvenergia, tuumaenergia või energia salvestamise rajatiste paigaldamine ja elektrifitseerimine toimub erineva kiirusega.
Selles samuti tõenäosusepõhiselt kindlaks määratud suundumuste ja prognooside stsenaariumis võetaks arvesse tegelikke edusamme liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade elluviimisel. See hõlmab täheldatavaid muutusi nii pakkumises kui ka nõudluses (võttes näiteks arvesse elektrifitseerimise tempot ja energiatõhusust) ning võrgu arendamist, võttes arvesse mõne riigi puhul tekkivat riski, et eesmärke ega sihte ei saavutata õigeks ajaks 37 . Seetõttu ei tohiks teine stsenaarium sisaldada muid riske, et vältida selle eesmärgi moonutamist, milleks on kajastada energiasüsteemi ümberkujundamise tegelikku tempot. See eesmärk tähendab ka seda, et teises stsenaariumis kasutatavad suundumused ei ole konservatiivsemad kui liikmesriikide prognoosid, mis sisaldavad juba vastu võetud ja rakendatud poliitikat ja meetmeid. Sellise stsenaariumide raamistiku laiendamise korral on tähtis määratleda asjakohased võrdlusnäitajad, et piiritleda kesksete võrdlusstsenaariumide vahelised erinevused. Samuti võimaldavad võrdlusnäitajad sidusrühmadel võrrelda tulemuslikult aastate jooksul tehtud peamisi eeldusi. Lisastsenaariumis tuleb leida õige tasakaal realistliku ja konservatiivse lähenemise vahel, et tarbija kulud ei suureneks, ilma et sellega kaasneks tegelik lisakasu.
Eespool nimetatud põhjustel tuleks korraldada põhjalik avalik konsultatsioon lisastsenaariumi ja selle eelduste kohta, mis põhinevad eelkõige varasematel andmetel 38 ja praegustel prognoosidel 39 , mis erinevad eesmärgist ja sihtidest, mille liikmesriigid seadsid liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks, ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgist. ACER peaks jagama suuniseid avaliku konsultatsiooni korraldamise kohta. Kümneaastase võrgu arengukava sidusrühmade referentsrühmal palutakse avaldada arvamust selle kohta, kas Euroopa ressursside piisavuse hindamise stsenaariumid on kooskõlas kümneaastase võrgu arengukava stsenaariumide raamistikuga.
Meenutagem, et riiklikud ressursside piisavuse hinnangud oleksid jätkuvalt tähtsad, et reservvõimsuse mehhanismi väljatöötamisel oleks võimalik arvesse võtta liikmesriikide tuvastatud konkreetseid muutusi.
4.1.2Sihtaastate valimine
Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika (punkt 4.1) tarbeks tuleb modelleerida kümneaastase perioodi iga aasta (elektrimääruse nõude põhjal). Tulemused iga aasta kohta on tähtsad selleks, et otsustada reservvõimsuse mehhanismi vajalikkuse üle ning arvutada reservvõimsuse mehhanismides piiriülesel osalemisel võimaldatav maksimaalne sisenemisvõimsus. Sidusrühmadel (ENTSO-E) on siiski olnud kõigi kümne aasta modelleerimisel arvutustega seotud raskusi. Lihtsustamise huvides võiks tulevikus modelleerida kindla piiratud arvu sihtaastaid, mis on reservvõimsuse mehhanismidega seotud otsuste tegemiseks (sealhulgas maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamiseks) väga olulised. Ülejäänud sihtaastad võiks modelleerida ekstrapoleerimise teel.
4.1.3Majandusliku elujõulisuse hindamise tähtsus
Vastavalt Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikale (artikkel 6) modelleerib majandusliku elujõulisuse hindamine turule sisenemise ja turult lahkumise otsuseid. Praegu mõõdetakse Euroopa ressursside piisavuse hindamise mudeliga ressursside majanduslikku elujõulisust, kasutades nn süsteemikulude meetodit, mis minimeerib süsteemi üldkulusid, st püsikulude ja tegevuse kogukulude summat. Selline lähenemisviis, millega optimeeritakse ühekorraga kogu Euroopa süsteemi kulusid, on põhjustanud märkimisväärseid arvutuspiiranguid ning järjepidevusetust võimsuse sisenemise ja väljumise otsuste ning hinnanguliste piisavusriskide vahel. Nende probleemide lahendamiseks peaks ressursside majanduslik elujõulisus põhinema tulude maksimeerimise lähenemisviisil, millega mõõdetakse iga võimsusressursi eeldatavate tulude ja kulude vahet 40 . Mõned Euroopa põhivõrguettevõtjad rakendavad seda juba praegu. Majandusliku elujõulisuse hindamise jaotamine väiksemateks, arvutuslikult vähem nõudlikeks osadeks on lihtsam (iteratiivne lähenemisviis) 41 ning modelleerib paremini võimsuse sisenemise ja väljumise otsuseid. Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika peaks sisaldama järelprotsessi, et oleks võimalik otse kindlaks teha iga pakkumispiirkonna hankemaht, mis on seotud mudelis kindlaks tehtud ebapiisavusega. See lähenemisviis lihtsustab ka võimsuse voopõhise arvutamise kohaldamist, mis kajastab asjakohaselt piiriüleseid kaubandusvõimalusi ja nende aluseks olevat heaolu kasvu. Täiendav lihtsustus võiks olla seotud tõenäosusepõhises hindamises modelleeritud kliima-aastate arvu läbivaatamisega, tagades samal ajal, et see kajastab täpselt ressursside piisavuse vajadust.
Praegu modelleeritakse Euroopa ressursside piisavuse hindamisega investeerimiskäitumist, arvutades välja uue turule siseneja kulu, kasutades selleks kaht põhiparameetrit: kapitali kaalutud keskmine hind ja tasuvuslävi (s. o väikseim tulumäär, mida vahendite andjad (aktsionärid ja/või võlausaldajad) vajavad vaadeldavas geograafilises piirkonnas võrdlustehnoloogiasse tehtavate investeeringute rahastamiseks). Mõned sidusrühmad väljendasid muret, et hinnang investeerimiskäitumisele võib olla liiga optimistlik, st et riskikartlikel investoritel ei ole võimalik projekti rahastada tulenevalt aastas mõne tunni jooksul aset leidvast äärmuslikust hinnatõusust. Seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata ka investeerimisotsuste tegemise tingimustele, modelleerides asjakohaselt mõistliku investori riskikartlikkust tasuvusläve abil.
4.1.4Piirkonnaülene võimsus
Praeguses Euroopa ressursside piisavuse hindamises (Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika artikli 4 lõige 7) modelleeritakse kolmandate riikidega toimuvat piirkonnaülest kauplemist kahel eri viisil: i) süsteemide puhul, mida ei ole üldse modelleeritud 42 (Venemaa, Valgevene), ei eeldata piirkonnaülest kauplemist, ii) ning süsteemide puhul, mis ei ole selgelt modelleeritud (Maroko, Moldova, Tuneesia ja Ukraina), 43 peab piirkonnaülene kauplemine toimuma turutingimustel ja eeldatavate töötavade kohaselt (sealhulgas konkreetsed ühenduslepingud). ENTSO-E peaks kolmandate riikide toimuva piirkonnaülese kauplemisega seotud eeldusi pidevalt jälgima (ACERi järelevalve all), et kajastada nende süsteemidega seotud riskitaset.
4.1.5Liikmesriikide rakenduskavades sisalduvate meetmete mõju
Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikas (artiklid 3.3 ja 5.14) on nõue, et hindamine peaks olema kooskõlas meetmete ja tegevusega, mille liikmesriigid on kindlaks määranud elektrimääruse artikli 20 lõike 3 kohastes rakenduskavades. Lihtsustamise huvides (ja kooskõlas elektrimääruse artikli 23 lõikega 5) võiks tulevikus selle asemel, et hinnang viia vastavusse liikmesriikide rakenduskavade meetmetega, prognoosida hindamisel nendes kavades sisalduvate meetmete tõenäolist mõju.
Juhuks, kui tuvastatakse elektrimääruse artikli 10 lõike 4 kohane hulgihindade kujunemise kaudne piirang (ja see modelleeritakse Euroopa ressursside piisavuse hinnangus), on Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikas (artikli 3 lõige 7) nõutud, et hindamine sisaldaks kohustuslikku tundlikku elementi, et teha kindlaks, kas ressursside piisavusega seotud probleemid võivad tuleneda hinnakujunduse kaudsetest piirangutest. Lihtsustamise huvides võib see tundlik element muutuda vabatahtlikuks.
4.1.6Ümberhindamistegurid
Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikas (artikli 4 lõige 4) on esitatud nõuded tarneallikate kättesaadavuse kohta. Eri tehnoloogiate ümberhindamistegurite määratluse suhtes tuleks saavutada ühine seisukoht. ENTSO-E peaks need ümberhindamistegurid avalikult kättesaadavaks tegema (ACERi järelevalve all).
4.1.7Tarbimiskaja ja energia salvestamise panus
Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikas (artiklid 4.3 ja 4.5) on nõuded selle kohta, kuidas modelleerida tarbimiskaja ja energia salvestamist. Ometi ei ole Euroopa ressursside piisavuse hinnangu rakendamisel mittefossiilsetele paindlikele tehnoloogiatele veel keskendutud. Energiasüsteemi ümberkujundamise jätkumist ja vastavate ärimudelite arenemist arvestades keskendutakse Euroopa ressursside piisavuse hinnangu rakendamisel rohkem mittefossiilsetele paindlikkusressurssidele ning on järjest olulisem, et võetakse arvesse paindlikkusmeetmetega toetatavaid ressursse (nt majandusliku jaotuse mudeli käivitumispiirangute parem kajastamine, majandusliku elujõulisuse hindamisel tugiteenustest saadava tulu 44 parem arvestamine, kohalike ressursside, nt soojuspumpade, elektrisõidukite leviku jms paremad prognoosid), mistõttu on Euroopa ressursside piisavuse hinnangus võimalik mitte ainult näidata nõuetekohaselt tarbimiskaja ja energia salvestamise panust, vaid ka anda asjakohast teavet paindlikkusvajaduste hindamiseks, vältides seega liikmesriikide tehtavat topelttööd.
4.1.8Läbipaistvus ja suhtlemine sidusrühmadega
Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika (artiklid 9 ja 11) sisaldab juba nõudeid läbipaistvuse ja sidusrühmadega suhtlemise kohta. Läbipaistvuse suurendamise jõupingutusi tuleks jätkata. Näiteks on sidusrühmad ja reguleerivad asutused taotlenud, et avaldataks Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemused, mis näitavad tunni kaupa mittetarnitava energia jaotust. Selline teave on liikmesriikidele ja sidusrühmadele vajalik, et mõista, millisel määral kujutab nappus endast suurt ohtu varustuskindlusele, ning see teave tuleks lisada Euroopa ressursside piisavuse hinnangusse. ENTSO-E peaks (ACERi järelevalve all) tegema avalikult kättesaadavaks sisendandmed (Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika artikkel 5), mis ei ole liikmesriigipõhised, vaid mida kasutatakse Euroopa ressursside piisavuse hindamise mudelis vaikeväärtustena kõigis pakkumispiirkondades (nt ressursside kulunäitajad, ümberhindamistegurid).
4.2 Komisjoni reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise korra ühtlustamine
Reservvõimsuse mehhanismi kaudu riigiabi andmiseks on vaja komisjoni heakskiitvat otsust. Selleks, et võtta vastu riigiabi otsus riikliku reservvõimsuse mehhanismi kohta, tuleb hinnata selle vastavust elektrimääruse (artiklid 20–27) ning kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 4.8 nõuetele.
Selleks, et vastata liikmesriikide muredele ja kiirendada reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmist, teeb komisjon ettepaneku töötada reservvõimsuse mehhanismide kavandamiseks välja lihtsustatud riigiabimenetluse, mis järgib parimatel tavadel põhinevaid eelnevalt kindlaks määratud kasutusvalmis mudeleid ja mis seega eeldatavasti piirab konkurentsimoonutusi. See lihtsustatud menetlus pakutakse välja uues riigiabi raamistikus, mida on mainitud konkurentsivõime kompassi käsitleva teatise 2. tegevusvaldkonnas 45 .
Osutatud lihtsustatud menetlus kehtiks mehhanismide ülesehituse vajalike tunnusjoonte suhtes, et võimaldada elektrimääruse ja riigiabi eeskirjade kohast nõutavat õiguslikku hindamist ning anda vajalikke suuniseid tavaliselt keerukate riiklike mehhanismide ülesehituse kohta. Kuigi reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmiseks oleks ka edaspidi vaja riigiabi otsuseid, võiks lihtsustatud menetlust kasutavate liikmesriikide puhul arutelu komisjoniga märkimisväärselt kiirendada.
Kavandatud lihtsustatud menetlus puudutaks kahte kõige levinumat reservvõimsuse mehhanismi ülesehituse tüüpi: üks kogu turgu hõlmavate keskse ostjaga reservvõimsuse mehhanismide ja teine strateegiliste reservide jaoks. Menetluses võetaks kokku põhielemendid, mille liikmesriigid peavad esitama kontrollnimekirjana.
Kui liikmesriigi kavandatava reservvõimsuse mehhanismi ülesehitus on kooskõlas kõigi kontrollnimekirja elementidega, võtaks komisjon riigiabi otsuse kiiresti vastu, ilma et mehhanismi ülesehitust oleks vaja täiendavalt arutada.
Lihtsustatud menetluse nõuded võivad olla näiteks järgmised.
·Liikmesriigid võivad kohaldada lihtsustatud menetlust, kui kava vajalikkuse tõendamiseks tuginevad nad viimasele Euroopa ressursside piisavuse hinnangu aruandele (mille ACER on heaks kiitnud). Nagu on kirjeldatud punktis 4.1, lihtsustatakse tulevikus Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikat ja võimaldatakse liikmesriikidele täiendavat paindlikkust, et nad saaksid põhjendada oma mehhanismi Euroopa ressursside piisavuse hinnangu alusel.
·Reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise korda kiirendavaks täiendavaks lihtsustamiseks palub komisjon ACERil arvutada kõigi liikmesriikide kohta saamata jäänud energia hinna kontrollväärtuse, kasutades ära praegused kogemused, et suurendada tõhusust ja arvutuste järjepidevust. ACER peaks tegema kättesaadavaks ELi tasandi kulude võrdlusnäitajad, võttes arvesse olemasolevaid uuringuid uute turule sisenejate kulude kohta ja parimaid olemasolevaid majandusuuringuid. Need kontrollväärtused (mille ACER teeb viivitamata kättesaadavaks) võimaldavad liikmesriikidel kiiresti kehtestada oma varustuskindluse normid, kui nad otsustavad ACERi arvutusi arvesse võtta.
·Reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise üldkorraga seoses võivad liikmesriigid, kes ei ole veel oma rakenduskava vastu võtnud, esitada oma kava komisjonile aegsasti enne mehhanismi kasutuselevõttu. Liikmesriigid võivad rakendada oma kavas esitatud reforme paralleelselt mehhanismi kasutuselevõtuga. Liikmesriigid, kes on juba rakenduskava esitanud ja saanud komisjonilt arvamuse, ei pea esitama uut rakenduskava.
·Mehhanismi ülesehitus peaks vastama vajalikele tunnusjoontele. Komisjon kirjeldab neid parimaid tavasid uue riigiabi raamistiku ettepanekus.
5.KOKKUVÕTE JA EDASISED SAMMUD
Elektrimääruse IV peatüki kohase reservvõimsuse mehhanismi kohaldamismenetluse läbivaatamise põhjal järeldab komisjon, et mitut elementi saab ühtlustada ja teatavatel tingimustel saab menetlust lihtsustada.
Elektrimääruse artikli 69 lõike 3 kohaselt esitab komisjon hiljemalt 17. aprilliks 2025 ettepanekud reservvõimsuse mehhanismide hindamise korra lihtsustamiseks, vastavalt sellele, mis on asjakohane.
Sellist ettepanekut on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni teatise eelnõu „Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks võetavate riigiabi meetmete raamistik“ (puhta tööstuse kokkuleppe riigiabi raamistik – CISAF) I lisas. Enne ettepaneku vastuvõtmist konsulteeritakse selle teemal liikmesriikidega.
Komisjoni seisukoht selle aruande suhtes ei piira muid seisukohti, mida ta võib võtta seoses riiklike rakendusmeetmete vastavusega ELi õigusele.
Vt määruse (EL) 2019/943 artikkel 20 ja artikli 21 lõige 1.
Komisjoni teatis „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“, C/2022/481 (ELT C 80, 18.2.2022, lk 1).
Metoodika saamata jäänud energia hinna, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse normi tuletamiseks: Microsoft Word – saamata jäänud energia hind, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse norm – I lisa (europa.eu) .
Piisavuse hindamine on uuring selle kohta, kas elektrisüsteem on praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks piisav.
Euroopa ressursside piisavuse hindamise arvutamise metoodika: Microsoft Word – Euroopa ressursside piisavuse hindamine – I lisa (europa.eu)
Metoodika piiriüleseks osalemiseks reservvõimsuse mehhanismis: Microsoft Word – piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismis – I lisa – tehnilised kirjeldused (europa.eu) .
Enne turureformikava eelnõu ametlikku esitamist arutavad liikmesriigid seda sageli komisjoniga , mistõttu on komisjoni arvamust kava kohta hõlpsam kiiresti vastu võtta.
Enne aruannete ametlikku esitamist arutavad põhivõrguettevõtjad ja riiklikud ametiasutused riiklikke piisavuse hinnanguid sageli ACERiga . See aitab ACERil varakult tuvastada aruannetega seotud probleeme prognoosides, metoodikas jms.
Saamata jäänud energia hinna, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse normi kindlaksmääramise metoodika; Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika ning metoodika piiriüleseks osalemiseks reservvõimsuse mehhanismis.
Kättesaadav aadressil https://www.acer.europa.eu/electricity/security-of-supply/monitoring-security-electricity-supply .
See puudutab ka kahte riigiabi otsust Belgia mehhanismi muutmise kohta, mis on kättesaadavad juhtumite SA.54915 ja SA.104336 all.
Kättesaadav juhtumi SA.55604 all.
Kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13668-Electricity-market-reform-of-the-EUs-electricity-market-design/public-consultation_et .
Komisjoni talituste töödokument „Reform of Electricity Market Design“ (Elektrituru korralduse reform), SWD(2023) 58 final, https://energy.ec.europa.eu/system/files/2023-03/SWD_2023_58_1_EN_autre_document_travail_service_part1_v6.pdf .
Vt foorumi 2023. aasta järeldused: https://energy.ec.europa.eu/events/38th-meeting-european-electricity-regulatory-forum-2023-06-08_en . Vt foorumi 2024. aasta järeldused: https://energy.ec.europa.eu/events/39th-european-electricity-regulatory-forum-2024-05-27_en.
Kättesaadav aadressil https://energy.ec.europa.eu/system/files/2020-12/market_reform_plan_guidance_final_0.pdf .
Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome (Eestiga protsess käib).
Küsimused tõstatati ka 2023. aasta juunis liikmesriikidega korraldatud kahel seminaril.
acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/Security_of_EU_electricity_supply_2023.pdf .
Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Tšehhi, (ACERi 2024. aasta varustuskindluse järelevalve aruanne).
Belgia, Eesti, Rootsi ja Soome (ACERi 2024. aasta varustuskindluse järelevalve aruanne).
Sellised olukorrad on näiteks mitme võrguelemendi samaaegsed tõrked, katkestus elektritootmiseks kasutatava kütuse saadavuses, välismaiste või kohalike tuumaelektrijaamade väiksem kättesaadavus.
Iirimaa, Itaalia, Rootsi ja Saksamaa (ACERi 2024. aasta varustuskindluse järelevalve aruanne).
ACER, 2021. aasta varustuskindluse järelevalve aruanne, lk 8.
See tuleneb liikmesriikide otsustest, mis põhinevad mitmel teguril, mis puudutavad uuringu ülesehitust ja sellega seotud tulemuste töötlemist.
Vt ACERi 2023. aasta turujärelevalve aruanne tarbimiskaja tõkete kohta ja ettevõtte smartEN analüüs ressursside piisavuse mehhanismide kaardistamise kohta: smarten.eu/wp-content/uploads/2022/01/the_smarten_map_2021_DIGITAL_final.pdf .
Nende suhteline osakaal oli 2023. aastal vastavalt ligikaudu 32 %, 24 % ja 15 %.
ACERi 2023. aasta varustuskindluse järelevalve aruande kohaselt moodustab muu taastuvenergia kui hüdroelektrijaamade toodetud energia vaid 6 GW ehk 3 % koguvõimsusest. Tarbimiskaja moodustab 4 GW, kuid energia salvestamine oli 2022. aastal endiselt vähene (300 MW).
ACERi 2023. aasta varustuskindluse järelevalve aruanne.
Menegatti, E., Meeus, L., 2024, Firenze regulatsioonikooli poliitikaülevaade: „An easy fix to streamline capacity markets“ (Lihtne lahendus võimsusturgude ühtlustamiseks), https://hdl.handle.net/1814/77492 .
ACERi 2023. aasta varustuskindluse järelevalve aruanne.
Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkt 348.
Liikmesriikidega konsulteeriti esialgu 2023. aasta juunis, kui komisjon korraldas liikmesriikidele kaks seminari, ning 2023. aastal Roomas toimunud elektrisektori reguleerimise foorumil.
Määrusega (EL) 2024/1747 tugevdati reservvõimsuse mehhanismide rolli piisavusprobleemide lahendamisel. Seega muudeti neid heakskiidetud reservvõimsuse mehhanisme sisaldav variant asjakohasemaks kui variant, milles neid mehhanisme ei arvestata. Sellest võib olla abi metoodika ühtlustamise jõupingutustes.
https://www.eea.europa.eu/themes/climate/trends-and-projections-in-europe.
Nt vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artiklile 18.
Kaasa arvatud arutlusel olevad poliitika ja meetmed, mille vastuvõtmise võimalus on reaalne.
Majandusliku elujõulisuse hindamist tuleks kohandada, et võtta paremini arvesse tulu, mis on seotud uute puhaste paindlike ressurssidega (mis tulevad muu hulgas tugiteenuste turgudelt). Selleks on väga tähtis teha tihedat koostööd asjaomaste sidusrühmadega, kes mõistavad nende tehnoloogiate tegelikke ärimudeleid.
Majandusliku jaotuse simulatsioonis arvutatakse eri ressursside tulud ja kulud, seejärel kohandatakse investeeringuid tulemuste põhjal ning toimub uus jaotus, millele järgneb jälle võimsuse kohandamine jne, kuni saavutatakse turu tasakaal.
Neid süsteeme ei ole üldse modelleeritud, st kõnealuste kolmandate riikidega ei toimu eeldatavasti piirkonnaülest kauplemist.
Nende süsteemide mudelid kujutavad endast parimaid võimalikke välishinnanguid modelleeritud piirkondadega toimuva piirkonnaülese kauplemise kohta.
Andmeid esitavad põhivõrguettevõtjad, kellel on otseühendused nende võrkudega, ning need peaksid kajastama eeldatavaid turutingimusi ja töötavasid (sealhulgas konkreetsed ühenduslepingud).
Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodika (artikli 6 lõike 9 punkt b) võimaldab arvesse võtta kõiki tuluvoogusid, sealhulgas energiasalvestustehnoloogia ja tarbimiskaja jaoks olulistest tugiteenustest saadav tulu. See tuleks teha kohustuslikuks.
29.1.2025, COM(2025) 30 final: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0030 .