EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 11.2.2025
COM(2025) 46 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava
1.SISSEJUHATUS. EELARVE ELi POLIITILISTE PRIORITEETIDE KESKMES
ELi eelarvel on liidu poliitikameetmetes keskne koht. Aastakümnete jooksul on see aidanud kõikjal Euroopas ja ka mujal parandada kodanike, põllumajandustootjate, teadlaste, ettevõtjate ja piirkondade elukvaliteeti ja elatusvahendeid. See on näidanud oma tõelist väärtust, võimaldades toime tulla pandeemia ja energiakriisiga, päästa liikumispiirangute ajal miljoneid töökohti ning investeerida puhtasse ja digitaalsesse tulevikku. Ühe viimaste aastate kõige olulisema kriisi, COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega silmitsi seistes tegutses EL taasterahastule „NextGenerationEU“ ja 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule toetudes. Nii sillutati teed majanduse kiirele taastumisele, muutes Euroopa ühtlasi keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks ja tulevikukindlamaks. Taas tõestas ELi eelarve oma tulemuslikkust, kui Venemaa agressioonisõda Euroopa piiridel nõudis Ukraina toetuseks ja kasvavate energiakuludega toimetulekuks kiiret tegutsemist.
Viimastel aastatel ELi tabanud katsumuste ulatus on nõudnud asjakohast ja ühist reageerimist. Poliitiliste prioriteetide toetuseks tehti suuri kulutusi, seejuures tõusid teadusuuringutele, rändele, kaitsele ja välistegevusele tehtud kulutused kõrgemale tasemele kui eelmiste mitmeaastaste eelarvete puhul. Investeeringute kõrval anti esimest korda laiaulatuslikku rahalist toetust reformidele, mis suurendas veelgi taasterahastu „NextGenerationEU“ mõju. Samuti seati esiplaanile õigusriigi põhimõte: kohaldama hakati üldist tingimuslikkuse korda, millega kaitstakse ELi vahendeid õigusriigi põhimõtete rikkumise eest liikmesriikides.
Üha uued vajadused ja hädaolukorrad ning kasvav nõudlus ELi tasandi meetmete võtmise järele viisid ELi eelarve viimase piirini, mis tingis 2024. aastal vahehindamise. Tugev ja prognoositav toetus Ukrainale, rände- ja piirihaldusprogrammide tugevdamine, toetus ELi naaberriikidele ja laienemisprotsessis osalevatele riikidele olid geopoliitilisest aspektist vajalikud ja ka elutähtsad tehnoloogiad vajasid suuremat toetust. Volatiilsed intressimäärad ja suurenevad rahastamiskulud nõudsid ajutisi lahendusi ja suuremat paindlikkust. Mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärade esimese läbivaatamise tulemusel tehti märkimisväärseid ümberpaigutusi ja loodi uusi erivahendeid.
Kasvavad ootused ELi meetmete suhtes viitavad vajadusele ELi eelarve ümber mõtestada. Uue komisjoni poliitilistes suunistes ja Euroopa Ülemkogu 2024.–2029. aasta strateegilises tegevuskavas esitatud vaba, demokraatliku, tugeva, turvalise, jõuka ja konkurentsivõimelise Euroopa eesmärk tuleb saavutada väga keerulises geopoliitilises kontekstis. Selleks on vaja reformitud ja tugevdatud ELi eelarvet. Lisaks tuleb 2028. aastal hakata tagasi maksma taasterahastu „NextGenerationEU“ laene, millel oli oluline roll kriisile reageerimiseks ühtsete eelarvemeetmete võtmisel. See suurendab järgmise finantsraamistiku finantsvajadusi.
Euroopa ees seisab võimatu ülesanne, sest ELi eelarve ei saa teha mitut asja korraga: vastata meie ambitsioonidele ja tagada eelkõige taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksed ning samal ajal kindlustada stabiilsed riiklikud rahalised toetused, ilma et selleks võetaks kasutusele uusi omavahendeid. Tuleb teha valikuid.
Käesolevas teatises antakse ülevaade järgmise finantsraamistiku peamistest poliitilistest väljakutsetest ja eelarveprobleemidest. Sellega soovime algatada ulatusliku dialoogi, mis aitaks ette valmistada ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.
2. JÄRGMISE MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKU POLIITILISED VÄLJAKUTSED
Tulevane ELi eelarve peaks keskenduma ühistele väljakutsetele, mille puhul Euroopa tasandi kulutused annavad suurimat lisaväärtust. Laiapõhjaline kokkulepe selle kohta, mida rahastada, st järgmiste aastate investeerimisvajaduste kohta, on peamine eeltingimus, et saaks leppida kokku, kuidas seda rahastada: kas erainvesteeringute kaasamisega või liikmesriikide eelarvete või ELi ühise eelarve kaudu ning juhul kui otsustatakse viimase kasuks, siis milliseid vahendeid kasutada.
Euroopa konkurentsivõimet pärsivad ühtsele turule allesjäänud tõkked, kõlvatu rahvusvaheline konkurents, kõrged energiahinnad, oskuste ja tööjõu nappus ning ettevõtjate raskused vajalikule kapitalile juurdepääsul. Euroopa majandusel on märkimisväärsed tugevad küljed – majanduse avatus, tihe turukonkurents, tugev heaolumudel, mida iseloomustab väike ebavõrdsus, kõrged juhtimis-, tervishoiu-, haridus- ja keskkonnakaitsestandardid ning ainulaadne kultuuriline rikkus. Kuid ilmnema on hakanud ka mõned puudused. Euroopas teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtavatel avaliku sektori kulutustel puudub mastaap – need on hajutatud paljude valdkondade vahel ja vaid kümnendik neist tehakse Euroopa tasandil – ning need ei ole piisavalt fookustatud läbimurdelisele innovatsioonile 1 . 2023. aastal moodustasid kulutused ELi teadus- ja arendustegevusele 381 miljardit eurot ehk 2,22 % ELi SKPst, mis jäi 3 % eesmärgile alla 2 . ELi ettevõtted kulutasid 2021. aastal teadus- ja arendustegevusele ligikaudu 270 miljardit eurot vähem kui USA omad 3 . Tööstusstruktuur on staatiline: viimase viiekümne aasta jooksul ei ole asutatud ühtegi üle 100 miljardi euro suuruse turukapitalisatsiooniga ELi äriühingut, samas kui USAs loodi sel perioodil kõik kuus USA äriühingut, mille väärtus on üle 1 triljoni euro. Hilise kasvuetapi investeeringute erasektoripoolse rahastamise puudus 4 takistab ELi ettevõtete suutlikkust laieneda. Kogu Euroopa majandus kannatab oskuste nappuse käes, mida süvendab vähenev tööjõud 5 . Kokkuvõttes sõltub Euroopa tulevane konkurentsivõime meie võimest alustada uut innovatsiooni ja leidlikkuse ajastut, seades teadusuuringud ja innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia majanduses kesksele kohale.
Kasvavate geopoliitiliste pingete tõttu seisab EL silmitsi süvenevate julgeolekuohtudega. Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas kannatab aastakümneid kestnud alainvesteerimise all: aastatel 1999–2021 suurendas EL oma kaitsekulutusi kokku 22 % (võrdluseks USA 66 %, Venemaa 289 % ja Hiina 579 %) 6 . Need liikmesriigid, kes on ühtlasi NATO liikmed, on kohustunud kulutama kaitsele vähemalt 2 % SKPst, kuid mitte kõik ei ole seda eesmärki saavutanud. Samal ajal arutletakse juba suurema protsendi üle. Koostöö on samuti vähene: liikmesriigid ei ole veel kaugeltki saavutanud sihttaset, mille nad endale üle 15 aasta tagasi seadsid – investeerida ühiselt 35 % Euroopa koostööprojektidesse 7 . Riikidevaheline killustatus, vähene koostöö ja sellest tulenev dubleerimine kahjustavad konkurentsivõimelisi Euroopa kaitseettevõtteid ja tekitavad strateegilist sõltuvust. Suurem kaitsevalmidus (muu hulgas kosmosevarade abil) ja sõjaväeline liikuvus on vajalikud nii selleks, et tagada heidutus tulevase agressiooni vastu, kui ka selleks, et toetada Ukrainas rahu saavutamist. Kõik see nõuab kaitsevaldkonna rahastamise suurendamist ja optimeerimist kõikjal ELis. Euroopa kaitsekoostöö liidu raames peab Euroopa kulutama rohkem, paremini ja üheskoos. Komisjon tutvustab märtsis valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta.
Sõda, ebakindlus, vaesus ja väljavaadete puudumine soodustavad ümberasumist ELi lõunanaabruses ja ebaseaduslikku rännet Euroopasse 8 . Euroopa on teinud suuri edusamme rände, varjupaiga ja piiride suhtes ühtse lähenemisviisi kehtestamisel, kuid rändeprobleem püsib ja selle lahendamine jääb eurooplaste jaoks prioriteediks. Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus on kriminaaltulu allikad. Rände relvana kasutamine ELi piiridel on näide uutest hübriidsetest ohtudest, mis külvavad Euroopas lahkarvamusi ja usaldamatust. Seepärast peaks järgmine pikaajaline eelarve aitama lahendada rändega seotud probleeme, sealhulgas tagada ELi välispiiride tõhusa kaitse ning luua laiahaardelisi partnerlusi päritolu- ja transiidiriikidega. Samuti peaks see aitama liikmesriikidel tagada, et neil on uue rände- ja varjupaigaleppe rakendamiseks vajalik oskusteave ning operatiiv- ja finantssuutlikkus.
Ühtse turu edu sõltub ka selle võimest tuua kasu kõigile Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele. Kuigi piirkondlikke ja territoriaalseid erinevusi on märkimisväärselt vähendatud, sealhulgas ELi ühtekuuluvuspoliitika abil, elab 29 % ELi kodanikest endiselt piirkondades, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % ELi keskmisest, ja ligikaudu 135 miljonit inimest elab kohtades, mis on viimase kahe aastakümne jooksul pikkamisi maha jäänud 9 . Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad annavad tööd peaaegu kahele kolmandikule ELi tööjõust ja loovad veidi üle poole ELi lisaväärtusest, kuid paljusid neist takistavad ühtsele turule juurdepääsul tõkked, mille hulka kuuluvad keerukad bürokraatlikud menetlused, suur halduskoormus ning teabe- ja tugiteenuste puudumine 10 . Selleks et tagada kõikjal Euroopas majandusareng, tuleb luua investeerimisvõimalusi, aga selleks, et kõrvaldada piirkondliku arengu takistused, nt investeerimistõkked, regulatiivsed takistused ning tööturu ja ettevõtluskeskkonna probleemid, on vaja ka reforme. 11 Peame oma ühiskonna taas ühendama hariduse ja inimestesse investeerimise kaudu. Nende väljakutsetega tuleb tegeleda tõhusama ja ajakohastatud ühtekuuluvus- ja majanduskasvu poliitika kaudu, tehes koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega.
Toiduga kindlustatus ja looduskaitse tagavad Euroopa elukvaliteedi, kuid nendega on seotud spetsiifilised probleemid. Põllumajandustootjaid, kalureid ja maapiirkondi mõjutavad üha enam kõlvatu ülemaailmne konkurents, järjest kõrgemad energiahinnad, noorema põlve põllumajandustootjate ja kalurite puudus ning raskused kapitalile juurdepääsul. Hoolimata ühise põllumajanduspoliitika alusel antavast märkimisväärsest toetusest on põllumajandustulu töötaja kohta endiselt kõikuv ja oluliselt väiksem kui ELi keskmine palk (2023. aastal 60 %). Väikesemahulise rannapüügi puhul oli keskmine palk 2021. aastal ligikaudu pool ELi keskmisest palgast. ELi põllumajandus vananeb: 2020. aastal oli üksnes 6,5 % põllumajandustootjatest alla 35aastased 12 . Põllumajandussektori investeerimispuudujäägi kõrvaldamiseks ning digi-, rohe- ja energiapöördeks oleks vaja ligikaudu 62 miljardit eurot 13 . Peale selle suurendavad kliimamuutused toidusüsteemi avatust riskidele. Tuginedes põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi soovitustele ning valmivale põllumajandus- ja toidualasele visioonile, peab eesmärgipärane ühine põllumajanduspoliitika pakkuma sihipärast toetust põllumajandustootjatele, kes seda kõige rohkem vajavad, edendama positiivsete keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tulemuste saavutamist ökosüsteemi teenuste premeerimise ja stimuleerimise kaudu ning toetama elujõuliste maapiirkondade arenguks sobivate soodsate tingimuste loomist. Ühine põllumajanduspoliitika tuleb muuta lihtsamaks ja sihipäraseks, leida õige tasakaal stiimulite, investeerimise ja reguleerimise vahel ning tagada põllumajandustootjatele õiglane ja piisav sissetulek.
Üha sagedasemad ja drastilisemad kliimaga seotud katastroofid põhjustavad suurt sotsiaalset ja majanduslikku kahju 14 . Loodusõnnetuste keskmine kulu on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud (1980. aastate 8 miljardilt eurolt 16 miljardile eurole). Nii 2021. kui ka 2022. aastal ületasid need kulud 50 miljardit eurot. 2023. aastal, mis oli maailma seni kõige kuumem aasta, ulatusid need kulud 40 miljardi euroni. 2024. aasta Euroopa kliimariskide hindamise aruande kohaselt võib kumulatiivne majanduslik kahju ulatuda 3 °C soojenemise stsenaariumi korral 175 miljardi euroni (mis teeb ligikaudu 1,4 % ELi SKPst). Euroopa Kontrollikoda on neid riske arvesse võttes soovitanud muuta ELi rahalised vahendid kliimamuutustega kohanemiseks tulevikukindlamaks 15 . Selleks on vaja tõhustada tööd kliima ja veemajanduse kriisivalmiduse valdkonnas: samal ajal kui EL püüab saavutada majanduskasvu strateegia raames roheleppe eesmärke, peab nii liidusisese kui ka -välise tegevuse üldeesmärgiks jääma suurenevateks kliimariskideks valmistumine.
Ülemaailmne poliitiline ja majanduslik olukord tekitab enneolematu ulatusega probleeme. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud Euroopasse taas täiemahulise sõja. Euroopa peab andma Ukrainale rahalist, poliitilist ja sõjalist toetust seni, kuni see on vajalik. Samas kujutab see toetus endast investeeringut Euroopa julgeolekusse. Olukord Lähis-Idas toob kaasa ebastabiilsuse kogu piirkonnas ja täiendavad humanitaarvajadused. Kasvav kõlvatu konkurents ning üha agressiivsemad majanduslikud ja geopoliitilised käigud on õõnestanud ülemaailmset mitmepoolset süsteemi. Koostöölt on üle mindud konkurentsile ja see mõtteviis põhjustab üha rohkem konflikte. Vähem kui 20 % kestliku arengu eesmärkide täitmisega 16 ollakse graafikus ja arenguriikides püsib investeerimispuudujääk. Humanitaarvajadused üha suurenevad: 2024. aastal on kogu maailmas humanitaarabiks vaja 45 miljardit eurot, mis on rohkem kui kaks korda rohkem kui 2019. aastal. Vastastikku kasulike partnerluste jaoks on vaja Euroopa välispoliitikat, mis võimaldab partnereid sihipärasemalt ja mõjusamalt rahastada ning saavutada parema kooskõla ELi strateegiliste huvidega.
Laienemine on poliitiliselt ja geostrateegiliselt hädavajalik. ELiga ühinemine jääb alati tulemuspõhiseks protsessiks ning iga kandidaati hinnatakse edusammude alusel, mida ta on kõigi kriteeriumide täitmiseks teinud. EL peab suurendama toetust, et valmistada kandidaatriike investeeringute ja reformide kaudu nende võimalikuks liikmeks saamiseks ette. Lääne-Balkani piirkonna, Ukraina, Moldova ja Gruusia SKP elaniku kohta on endiselt ligikaudu 50 % ELi SKPst või alla selle ning ELi näitajale lähenetakse aeglaselt. Ukraina vajab ELi ja tema liitlaste toetust, et seista vastu Venemaa jõhkrale agressioonile ja tulla toime selle majanduslike tagajärgedega 17 . Suuremal ja tugevamal liidul on märkimisväärsed sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja julgeolekualased eelised.
Eesseisvate probleemide ulatus nõuab seega eelarvet, mis oleks ambitsioonikas nii suuruse kui ka ülesehituse poolest.
3.EUROOPA VALIK: LIHTSAM, TÄPSEMA FOOKUSEGA JA MÕJUSAM EELARVE
Täpsema fookusega ELi eelarve
Praeguse finantsraamistiku rakendamine on andnud õppetunde selle kohta, kuidas suurendada ELi eelarve paindlikkust ning viia eelarve paremini kooskõlla liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Paindlikkus on väga oluline, et eelarvega oleks võimalik muutuvale tegelikkusele reageerida. See aga ei ole võimalik, kui peaaegu kõik ELi vahendid on algusest peale ette ära planeeritud. Üle 90 % 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest on eelnevalt eraldatud konkreetsete eesmärkide, programmide või riiklike assigneeringute tarbeks 18 . Selle tulemusena on alates 2021. aastast pidevas muutumises olnud vajaduste ja kriisidega tegelemiseks tulnud olemasolevaid vahendeid ümber suunata ja paigutada, mis on mõnikord palju aega nõudnud. Samuti on selleks loodud uusi sihtotstarbelisi fonde, programme või meetmeid ning seeläbi süvendatud ELi rahaliste vahendite killustatust. Tulevase finantsraamistiku üle arutledes on vaja algusest peale silmas pidada täpsemat fookust ja lihtsustamist, et ELi-poolse rahastamise mõju maksimeerida.
ELi reageerimine Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja majanduslikele tagajärgedele on näide sellest, kuidas raamistik, milles meie poliitikaeesmärgid on viidud kooskõlla kuluprioriteetidega, tugevdab ELi ühismeetmete mõju. Kui Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tõi kaasa energiahindade järsu tõusu, suurenes vajadus vähendada veelgi sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Euroopa poolaasta raamistiku kaudu esitati igale liikmesriigile spetsiaalne soovitus, mille need rakendasid taaste- ja vastupidavuskavade uusi REPowerEU peatükke ja täiendavaid ELi vahendeid kasutades. Ühismeetmed võimaldasid meil 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta märtsini vähendada gaasitarbimist 18 % võrra, võõrutada end Venemaa fossiilkütustest, tagada juurdepääsu taskukohasele energiale ja suurendada energia tootmist taastuvatest energiaallikatest 19 .
Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et saavutada tõeliselt poliitikapõhine eelarve, mille alusel tagada koostoime liidu poliitika ja finantstegevuse vahel. ELi eelarvet dikteerib endiselt liiga suurel määral kuluprogrammide struktuur, mitte poliitika. Selle tulemusena on ELi praeguste poliitiliste prioriteetide rahastamine sageli hajutatud mitme programmi vahel, mis võivad mõnikord kattuda. Poliitika üldise koordineerimise ja ELi eelarve vahelist seost on võimalik tugevdada uue juhtmehhanismi abil, mis seob ELi prioriteedid ELi eelarvega. Konkurentsivõime valdkonnas moodustavad konkurentsivõime koordineerimise töövahend ja ladusamaks muudetud Euroopa poolaasta, mille fookuses on riikliku tasandi reformid ja investeeringud, osa sidusast ja lihtsast juhtmehhanismist, mille abil saab teha ELi ja liikmesriikide tasandil investeerimis- ja reformiotsuseid. Üldisemas plaanis võiks täiustada seda, kuidas ELi poliitikat kasutatakse eelarveprioriteetide koostamiseks ja toetamiseks, tagamaks, et ELi eelarvest toetatakse Euroopa avalikke hüvesid ja eelkõige piiriüleseid projekte.
Liidu strateegiliste huvide edendamise parandamiseks on ülimalt tähtis, et sise- ja välispoliitika rahastamine oleks sidusam. Vastastikune täiendavus liikmesriikide välistegevusega eeldab koordineerimist, et maksimeerida Euroopa ülemaailmsete investeeringute ja koostöö tõhusust ja nähtavust. Sel põhjusel loodi COVID-19 pandeemia ajal Euroopa tiim, mille abil tagati ELi, liikmesriikide ja Euroopa avaliku sektori finantseerimisasutuste koordineeritud ja terviklikud ülemaailmsed tõkestusmeetmed. Sellest ajast alates on Euroopa tiimi lähenemisviisist saanud rahvusvahelise koostöö ELi-poolse rahastamise selgroog. Seda lähenemisviisi järgitakse ka algatuses „Global Gateway“, et ühendatud jõududega teha kindlaks ühised huvid ja asuda kogu maailmas uue taristuinvesteeringute laine etteotsa. Samal ajal hõlmab välistegevuse rahastamine ka mitmesuguseid valdkondi, kus sise- ja välispoliitika vahel on märkimisväärsed seosed, alates üldisest kaubanduspoliitikast ja lõpetades materjalide, energeetika, kliima ja rändega. Parimate tavade ja kõige tõhusamate vahendite läbivaatamine ja ulatuslikum kasutuselevõtmine aitab saavutada ELi strateegilisi ja majanduslikke julgeolekuhuve ning tugevdada vastastikku kasulikke partnerlusi nii Euroopa naabruses kui ka kaugemal.
Lihtsam ELi eelarve
ELi juurdepääsu rahalistele vahenditele takistab reeglite keerukus Kuigi käesoleva perioodi alguses vähendati juba mõningal määral rahastamisprogrammide arvu, on eelarves endiselt üle 50 rahastamisprogrammi ja peale selle on veel eelarveväliseid programme 20 . See annab küll tunnistust ELi-poolse rahastamise suurest ulatusest, kuid suurendab ka kattumise riski ning vähendab mõju ja läbipaistvust. Samal ajal võivad tekkida lüngad, sest valdkondadevaheliste prioriteetide, nagu konkurentsivõime rahastamiseks puudub terviklik ja kooskõlastatud lähenemisviis. Nõrgad kohad, mida ELi kogu innovatsioonitsükkel sisaldab, takistavad uute sektorite ja konkurentide esilekerkimist. Esimesed tõkked ilmnevad juba siis, kui on vaja minna innovatsioonilt üle turustamisele 21 . Probleeme valmistavad ka lüngad ELi eelarvest antavas toetuses, sest eelarve ei võimalda sujuvat rahastamist alates teadusuuringutest ja innovatsioonist kuni idufirmade loomise ning tootmise ja kasutuselevõtuni. Selline killustatus koos liigse keerukuse ja jäikusega pärsib ELi-poolse rahastamise tõhusust.
Hoolimata kehtivas finantsraamistikus kehtestatud lihtsustamismeetmetest on toetusesaajatel raskusi arvukates reeglites ja kriteeriumides orienteerumisega 22 . Erinevad rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, taotlusprotsessid, kaasrahastamise määrad ning potentsiaalseid taotlejaid teenindavad erinevad kontaktpunktid seavad ohtu rakendamise kiiruse ja kvaliteedi ning sidusrühmade kaasamise. Kui need on lisaks veel omavahel vastuolus, võib see kahjustada ka ELi eesmärkide saavutamist. ELilt rahalistele vahenditele juurdepääsu saamiseks projektikonkurssides osalemine võib olla keeruline ja eriti koormav väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks 23 . Praegu pakuvad tehnilist abi ja toetusvõimalusi rohkem kui 30 vahendit, mis tähendab, et lihtsustamiseks ja kattuvuste kõrvaldamiseks on veel arenguruumi. Mida keerukamad on reeglid, seda suurem on kulutustega seotud vigade oht. Toetusesaajate juurdepääsu hõlbustamiseks võiks luua hästi toimiva ühtse kontaktpunkti, mille kaudu nad saavad kasutada kõiki ELi järgmise finantsraamistiku rahastamis- ja nõustamisteenuseid.
Finantsmaastiku killustatus väljendub ka liiga paljudes programmdokumentides, mis on kõigi asjaomaste haldusasutuste jaoks ressursimahukad ja põhjustavad viivitusi. Praegune finantsraamistik hõlmab rohkem kui kümmet eelnevate eraldistega vahendit, 24 mis nõuavad eraldi kavandamist. See tekitab korraldusasutustele ja projektiarendajatele iga rahastamisperioodi alguses suure halduskoormuse ning põhjustab märkimisväärse viivituse finantsraamistiku ettevalmistamise ja kohapealse rakendamise vahel. Ka 2021.–2027. aasta programmitöö perioodil on juhtunud, et valdkondlike õigusaktide vastuvõtmise hilinemine ja programmdokumentide vastuvõtmise pikk protsess on rakendamisel viivitusi põhjustanud. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavad võeti vastu alles 2022. aasta keskpaigaks 25 .
Rakenduskavade hilise vastuvõtmise ja mitme fondi, näiteks Õiglase Ülemineku Fondi ning taaste- ja vastupidavusrahastu (millel on lühem ajakava) kooseksisteerimise tõttu ning põhjusel, et liikmesriikide ametiasutused keskendusid kõigepealt 2014.–2020. aasta mitmeaastase raamistiku vahendite rakendamise lõpuleviimisele reegli „n+ 3“ alusel, on välja makstud ainult 7 % 2021.–2027. aasta eraldistest, 26 millest ligikaudu kaks kolmandikku on eelmaksed.
Välistegevuse rahastamise, eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ programmitöö kestis samuti kolm aastat.
Aeglus mõne programmi kohapealsel rakendamisel suurendab täitmata kulukohustuste mahtu (joonis 1) 27 ja kulukohustustest vabastamise ohtu. Samuti võib see põhjustada ebatõhusust, sest kui prioriteetide seadmise, programmitöö ja investeeringute tegeliku rakendamise vahele jääb mitmeaastane viivitus, võivad poliitilised prioriteedid vahepeal muutuda.
Joonis 1. ELi eelarve täitmata kulukohustused
Märkus: eurodes jooksevhinnad, ümardatud lähima miljardini. Aastad 2024–2027 on võetud pikaajalisest maksete prognoosist.
Suurema mõjuga ELi eelarve
ELi eelarve võimendab liidu üldist finantssuutlikkust. ELi rahastamisprogrammide laiem finantsstruktuur hõlmab ELi eelarvest tagatud laene, tagatisi ja rahastamisvahendeid ning aitab saada liikmesriikide ja toetusesaajate poolset kaasrahastamist. Programmi „InvestEU“ ja Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu aitab ELi eelarve vähendada uuenduslike projektidega seotud riske ja tuua juurde erasektori investeeringuid. 95 % projektiarendajatest teatas, et ilma programmist „InvestEU“ saadud rahastuseta ei oleks nende projektidega edasi mindud või ei oleks neid plaanipäraselt ellu viidud. Lisaks leidis 58 % projektiarendajatest, et programmi „InvestEU“ tagatud rahastamine oli mõjutanud teiste rahastajate või investorite otsust projekti panustada.
Erainvesteeringute kaasamine on praeguse pikaajalise eelarvega siiski endiselt keeruline. ELi eelarve riskide katmise suutlikkust on võimalik veel optimeerida, et saavutada avaliku sektori vahendite maksimaalne mõju. Näiteks on vaja suuremat rahastamist, et toetada sektoreid, millel on rohkem raskusi turupõhisele rahastamisele juurdepääsul, nt suure riskiga või nišisektorid, nagu elurikkus või sotsiaalsed tooted. Seda saaks tasakaalustada väiksemate eraldistega mujal. ELi eelarve suutlikkust kaasata riskijagamisvahendite kaudu erainvesteeringuid pidurdab piiratud riskivalmidus, kuna rakenduspartnerid keskenduvad endiselt peamiselt investeeringutele, mis on suhteliselt madala riskiga 28 . Programmi „InvestEU“ raames kaitsealaste projektide toetamine on osutunud rakenduspartnerite sise-eeskirjade tõttu praeguse mitmeaastase eelarvega keeruliseks. Lisaks suurendati programmi „InvestEU“ eelarvet märkimisväärselt taasterahastust „NextGenerationEU“. Kuna taasterahastu „NextGenerationEU“ tähtajad olid lühemad, toimusid sellega seotud heakskiitmised suuresti varem, millega ammendati paljude finantstoodete kättesaadavus. Selle tulemusena ei anta enam mõne finantstoote jaoks pärast 2025. aastat uusi heakskiite, eelkõige suure riskiga valdkondades 29 . Muus kui pankadepoolses rahastamises seisnevaid rahastamisallikaid kasutatakse endiselt vähem kui võiks: näiteks on ELi riskikapital vähearenenud, mida näitab asjaolu, et ELi riskikapitalifondid koguvad vaid 5 % ülemaailmsest riskikapitalist (USA omad 52 %). Erainvesteeringute ligimeelitamiseks on eluliselt tähtis viia lõpule kapitaliturgude liidu väljakujundamine. Samal ajal saab ELi eelarve abil täiendada ja kaasata erainvesteeringuid, tehes seega kiiresti kasvavate ettevõtete rahastamise kommertspankade, investorite ja riskikapitali jaoks lihtsamaks, ning kõrvaldada innovatsiooni rahastamiseks kättesaadavat Euroopa kapitali piiravaid tõkkeid. EL peab oma eelarvet paremini ära kasutama, et riikliku, era- ja institutsioonilise rahastamisega seotud riske vähendada ja sellist rahastamist veelgi võimendada.
Rohe-, digi- ja sotsiaalse ülemineku rahastamiseks on vaja maksimeerida avaliku sektori investeeringuid ja võimendada erakapitali. ELi süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisse investeerimise ja energialiidu tõkete kõrvaldamisega saaks Euroopa alandada energiahindu, suurendada oma energiajulgeolekut ja võtta juhtrolli puhta tehnoloogia valdkonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja ühtlustada puhta tehnoloogia ELi-poolset rahastamist, keskendudes tehnoloogiatele, milles ELil on eelis ja suur kasvupotentsiaal. Lisaks on ELi rahalisest toetusest praegu välja jäetud tegevuskulud, kuid just nende kulude erinevus ongi kõige suurem 30 . Ühtse turu ja rahastamisvõimaluste killustatus pärsib uuenduslike ettevõtete kasvuvõimalusi, eriti noorte uuenduslike tehnoloogiaettevõtete puhul. Suutmatus kasutada ära digirevolutsiooni on üks meie konkurentsivõimet pidurdavatest teguritest ja Euroopa peamiste konkurentidega sammu pidamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid: seega on Euroopa innovatsioonilõhe ületamiseks eluliselt tähtis saavutada strateegilistele projektidele piisavas mahus toetus. Selles suhtes saab Euroopa Investeerimisfond astuda samme, millega suurendada suure potentsiaaliga ja kiiresti kasvavate Euroopa ettevõtete rahastamist. Kokkuvõttes on võimalik ELi kulutuste täiendavuse suurendamisega tagada ELi eelarve fookus investeeringutele, mida muidu ei oleks tehtud.
Suurem tulemustele keskendatus on aidanud ELi poliitikaeesmärke ja ELi kulutusi kooskõlla viia. Mõnede programmide puhul on hakatud kulude hüvitamisel põhinevate maksete asemel kasutama rakendusmudeleid, milles on olulisemal kohal eesmärgid ja saavutatavad tulemused. Lisaks taaste- ja vastupidavusrahastule – suuremahulisele programmile, milles maksed sõltuvad eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide rahuldavast täitmisest – on seda tehtud ka muude programmide puhul, nagu Ukraina rahastu ja Lääne-Balkani kasvurahastu. ELi kulutuste tulemuslikkuse parandamiseks on kasutatud ka muid mehhanisme, näiteks kuludega sidumata rahastamist 31 ja strateegilist planeerimist. Näiteks saavutati ühises põllumajanduspoliitikas suurem tulemustele orienteeritus tänu riiklikele strateegiakavadele, mis lähtuvad riigi enda vajadustest ja suutlikkusest ning seovad kõik sekkumised näitajatega, mis võimaldavad hinnata liikmesriikide edusamme eesmärkide saavutamisel. Siiski ei ole sellega veel kaotanud liigset keerukust üksikute põllumajandustootjate tasandil. Ühtekuuluvusega seoses rõhutas nõukogu vajadust kaaluda viise ühtekuuluvuspoliitika tulemuspõhisemaks muutmiseks, et suurendada selle tõhusust. Seda tehes tuleks tugineda oma kogemustele ja muudest ELi vahenditest saadud õppetundidele ning ühtekuuluvuspoliitika tugevatele külgedele: eelarve jagatud täitmine, mitmetasandiline valitsemine, kohapõhine lähenemisviis ja partnerluspõhimõte 32 . Regioonide Komitee piirkondlike keskuste võrgustikuga peetud konsultatsioonide tulemusena ühtekuuluvusfondide hindamise kohta tulevikukindluse platvormi kaudu koostatud arvamustes on samuti kutsutud üles rohkem tulemuslikkusele keskenduma 33 .
Suurem tulemustele keskendatus peab käima käsikäes lihtsustamise ja aruandekohustusega. Tulemuspõhistel lähenemisviisidel on olulisi positiivseid jooni, mis ilmnevad rakendamise tõhususes ja kiiruses. Samas on need tekitanud liikmesriikide haldusasutustele sisenemiskulusid, ent halduslikku poolt on võimalik senisest enam lihtsustada 34 . Lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi vahenditega seotud aruandekohustuse ja jälgitavuse olulisi tegureid. Selles suhtes on Euroopa Kontrollikoda kindlaks teinud valdkonnad, kus on arenguruumi 35 , 36 .
Kuigi ELi eelarve on aidanud edendada horisontaalseid prioriteete, nagu kliimameetmed, elurikkus ja sooline võrdõiguslikkus, ning töötada välja tugevama tulemusraamistiku, on veel arenguruumi. Vaatamata horisontaalsete prioriteetide toetamisel tehtud edusammudele annab veel parandada järjepidevust selles, kuidas neid prioriteete programmide kavandamisse integreeritakse. Lisaks on muudetud finantsmääruses nõutud, et ELi programmides võetaks alati, kui see on asjakohane ja võimalik, arvesse olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, töö- ja töölevõtmistingimusi ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Meil on tugev tulemusraamistik, mis tagab, et programmidel on sisukad näitajad, mis võimaldavad jälgida ELi kulutusi ja nende tulemusi. Seire- ja aruandluse reeglid on aga endiselt keerukad ning olenevalt programmist on kasutusel eri metoodikad ja näitajate kogumid.
Paindlikum ELi eelarve
ELi eelarves peab olema tasakaalus pikaajaliste investeeringute prognoositavus ja kriisidele reageerimist võimaldav paindlikkus. ELi eelarve erineb liikmesriikide eelarvetest, kuna see on peamiselt investeeringute eelarve, mida planeeritakse mitmeaastases vaates. Samas vajab see paindlikkust, et reageerida ettenägematutele vajadustele (nt suured majanduskriisid või loodusõnnetused) või rahastada uusi prioriteete kooskõlas kiiresti muutuva ülemaailmse olukorraga.
Mitmeaastasele finantsraamistikule omast jäikust tuleb pehmendada. Eelarve on varem moodustanud üle 1 % ELi kogurahvatulust ja on praegu koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ 1,7 % ELi kogurahvatulust (joonis 2). Praeguses finantsraamistikus on kulud seitsmeks aastaks kindlaks määratud, mis tähendab, et poliitika kujundamise ja rakendamise vahele jääb pikk viiteaeg. Lisaks on kulud seotud aastaste üldiste piirmääradega ning peamise tegevusvaldkonna (rubriigid ja alamrubriigid) piirmääradega, mis on kehtestatud perioodi alguses ja piiravad vahendite ülekandmist 37 . Kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus on seitse rubriiki ja kaks alamrubriiki ehk neid on rohkem kui kunagi varem.
Joonis 2. ELi eelarve protsendina kogurahvatulust 38
Praegune eelarve sisaldab ka teatavat finantsilist paindlikkust, kuid see paindlikkus on mahult piiratud ja selle kasutamise tingimused on sageli jäigad. Erivahendid, mis ületavad kulude ülemmäärasid, võivad aidata rahuldada ootamatuid vajadusi. Mõned programmid sisaldavad paindlikkusi või reserve 39 . Kokku oli paindlikkusvõimalusteks mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ette nähtud 3,65 % üldistest ülemmääradest 40 . Finantsraamistiku muutmise ajaks oli ELi eelarves sisaldunud paindlikkus juba ammendunud suurte šokkide, eelkõige Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgede, aga ka ELis ja mujal toimunud loodusõnnetuste tõttu, millele tuli reageerida: paindlikkusinstrumendi ning solidaarsus- ja hädaabireservi iga-aastane eraldis oli 2021.–2022. aastal täies ulatuses kasutusele võetud; eraldatud oli 79 % uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservist ning 75 % kogu perioodi mittesihtotstarbelistest varudest. Selle tulemusena tuli tugevdada paindlikkusinstrumenti ning solidaarsus- ja hädaabireservi ning ettenägematutele vajadustele reageerimiseks loodi kaks uut vahendit – NGEU rahastamisvahend ja Ukraina reserv.
Samal ajal on olukorras, kus kriisid, millega Euroopa kokku puutub, on muutumas aina suuremaks, keerukamaks ja sagedasemaks, ELi eelarvet järjest enam kasutatud ootamatutele vajadustele reageerimiseks. Tänu eelarves sisalduvale paindlikkusele ja ümberplaneerimise võimalusele on EL suutnud liikmesriikidele hiljutistes suurtes kriisides likviidsust pakkuda, kuid selleks on vaja läinud ajutisi lahendusi. Selles, kuidas EL COVID-19 pandeemiale reageeris, oli oluline koht ühtekuuluvuspoliitikal, arvestades selle suutlikkust võtta piirkondlikul ja kohalikul tasandil kasutusele märkimisväärses ulatuses vahendeid 41 . Seejärel kasutati ühtekuuluvuspoliitikat taas, et reageerida Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgedele (ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas – CARE 42 ja FAST-CARE 43 ning SAFE, 44 et toetada VKEsid ja haavatavaid leibkondi, kes pidid suurte energiakuludega toime tulema). Kui Euroopat tabasid järjest rängemad ja suuremad üleujutused, tekkis olukord, kus pakiliste vajaduste rahuldamiseks ei piisanud enam senistest vahenditest ja ühtekuuluvussüsteemist. Seepärast esitas komisjon piirkondliku erakorralise ülesehitustoetuse ettepaneku, millega kehtivaid ühtekuuluvuspoliitika eeskirju taas muuta, et võimaldada loodusõnnetuste järgsetele ülesehitustöödele ulatuslikumat toetust. Kuigi need ajutised lahendused aitasid Euroopal jõuliselt reageerida, olid need aeganõudvad ning nendega sai korduvatele, suurtele ja sümmeetrilistele šokkidele reageerida üksnes killustatult. Samuti takistasid need muude ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamist.
Eelarve, mis aitab ellu viia ELi prioriteete
Vaja on tugevaid mehhanisme, millega tagada, et eelarvevahendite abil viiakse ellu ELi poliitilisi prioriteete. Kõik ELi eelarvest toetatavad investeeringud, olenemata sellest, kas neid rakendab komisjon üksi või koos liikmesriikide ja nende piirkondadega, peaksid aitama kaasa ühiselt kokku lepitud prioriteetide saavutamisele.
ELi prioriteete tuleb ellu viia koos liikmesriikide ja nende piirkondadega – sest paljusid ELi investeeringuid kujundatakse kohapeal – ning nende tegevust toetava ja stimuleeriva ELi eelarve abil. Suurem keskendumine tulemuslikkusele võimaldab jõuda käegakatsutavate tulemusteni, sest vahendid eraldatakse siis, kui kokkulepitud tulemused on tõendatult saavutatud. See aitab koos ühise raamistikuga (nt olulise kahju ärahoidmise põhimõte, tingimuslikkus) tugevdada ELi prioriteetide ühist elluviimist.
Lisaks ei tohiks ühtki eurot kulutada tegevusele, mille puhul ei ole tagatud õigusriigi põhimõtete või ELi finantshuvide kaitse. Õigusriiklus ja hea valitsemistava on möödapääsmatud, et rahalisi vahendeid kasutataks üksnes sihtotstarbeliselt. Õigusriigi tingimuslikkuse määruse näol on liidu käsutuses mõjus instrument, millega kaitsta ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest. Taaste- ja vastupidavusrahastu ühes ühtekuuluvuspoliitika horisontaalse eeltingimusega on näidanud, kuidas ELi eelarvega saab edendada reforme, millega tugevdada liikmesriikides õigusriiklust. Komisjoni aruanded õigusriigi kohta 45 näitavad, et liikmesriigid on viimastel aastatel selles vallas edusamme teinud, kuid endiselt esineb probleeme, mille ulatus ja laad on liikmesriigiti erinev. Lahendamata probleemid on seotud muu hulgas sellega, kui sõltumatuks kohtusüsteemi peetakse, kohtusüsteemide tõhususega, õiguskaitse kättesaadavusega ning võitlusega huvide konflikti ja korruptsiooni vastu.
ELi vahendite eraldamisel ei saa eeldada õigusriigi põhimõtete järgimise iseenesestmõistetavust, vaid see peab olema kohustuslik. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks sisaldama selles suhtes tugevaid kaitsemeetmeid. Kuigi üldist tingimuslikkuse korda kohaldatakse kõikide ELi vahendite suhtes, saab siiski veelgi tugevdada seost õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatud soovituste ja ELi eelarvest antava rahalise toetuse vahel, sealhulgas laienemisprotsessis osalevate riikide puhul.
4.ELi EELARVE RAHASTAMINE
ELi eelarve tulupoolt on vaja ajakohastada, et lahendada järgmine dilemma: taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksed – millest EL alati kinni peab – ühes ELi ambitsioonidele vastava eelarvega ei ole ühitatavad stabiilsete riiklike rahaliste toetustega ega uute omavahendite puudumisega.
Taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu on EL nüüd Euroopa kapitaliturul suuruselt viies emitent ja seda kõrge krediidireitinguga. Ajavahemikul 2021–2027 makstakse liidu eelarvest sellega seotud intressikulud. Järgmisest finantsraamistikust alates hakatakse eelarvest põhisummat tagasi maksma (kasutatakse tagastamatuteks toetusteks, kuni 357 miljardit eurot). Kooskõlas omavahendite otsusega saab põhisumma täielikult tagasi makstud aastaks 2058. Eeldades, et taasterahastu „NextGenerationEU“ tagastamatu toetus makstakse täielikult välja ja tagasimaksed tehakse lineaarselt, ning tuginedes praegustele intressimäärade prognoosidele, võib taasterahastu „NextGenerationEU“ võla põhisumma ja intressi tagasimaksmiseks kuluda järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ligikaudu 25–30 miljardit eurot aastas. See teeb peaaegu 20 % praegusest aastaeelarvest. See summa on kaks korda suurem programmi „Euroopa horisont“ aastaeelarvest ning praeguses mitmeaastases eelarves julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale kogu seitsmeks aastaks eraldatud kogusummast. Kuigi vahendeid veel kogutakse ja intressimäärade keskkond muutub, kulub tulevikus taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimakseteks märkimisväärses mahus vahendeid.
Seepärast leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes 46 kokku uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskavas. Komisjon on oma kohustused täitnud: 2021. aastal esitati põhjalik järgmise põlvkonna omavahendite pakett, mida kohandati 2023. aastal (varem kui ette nähtud). See hõlmab muudetud ettepanekuid heitkogustega kauplemise süsteemi ja süsiniku piirimeetme kohta ning ettevõtlussektoris äriühingute saadava kasumiga seotud omavahendeid. Komisjon on teinud ka ettepaneku OECD/G20 rahvusvahelise maksuraamistiku reformi käsitleva kokkuleppe esimesel sambal põhinevate omavahendite kohta.
Kooskõlas 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ja Budapesti deklaratsiooniga uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta kutsub komisjon nõukogu üles jätkama kiiremas korras tööd uute omavahendite küsimuses 47 .
5.VANAVIISI ENAM EI SAA
Euroopa elab praegu üle sügavaid muutusi, mis puudutavad meie ühiskonda ja julgeolekut, meie majandust ja planeeti. Muutuste kiirus tekitab probleeme, mida saab lahendada ainult ühiselt tegutsev ühtne Euroopa. On hädavajalik, et järgmisel ELi eelarvel oleks ELi kestliku heaolu edendamisel, kaitse ja julgeoleku tugevdamisel, ELi konkurentsivõime ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel keskne roll ning et see toetaks ELi saamist esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. ELi eelarve peaks jätkuvalt aitama parandada kodanike, põllumajandustootjate, teadlaste, ettevõtete ja piirkondade elukvaliteeti ja elatusvahendeid kõikjal Euroopas ja ka mujal. Tagada tuleb ELi jõukus, konkurentsivõime, suveräänsus, julgeolek, vastupanuvõime, valmisolek ja ülemaailmne mõju, järgides samas õigusriigi ja demokraatlike väärtuste kõrgeimaid standardeid. ELi eelarve toetab kõiki neid prioriteete ja eeldab kõigi institutsioonide ja sidusrühmade ühiseid jõupingutusi.
Selleks et ELi eelarvega oleks võimalik neid eesmärke saavutada, ei saa käesolevas teatises käsitletud poliitilisi ja eelarveprobleeme arvesse võttes enam vanaviisi edasi minna 48 . Järgmises pikaajalises eelarves tuleb leida lahendus senistele keerukustele, nõrkustele ja jäikustele ning maksimeerida iga kulutatava euro mõju, keskendudes ELi prioriteetidele ja eesmärkidele seal, kus ELi meetmeid on kõige rohkem vaja. Tänapäevase ELi eelarve suhtes võetava uue lähenemisviisi tuumiku peaks moodustama alljärgnev.
·Iga liikmesriik saab peamiste reformide ja investeeringute kava, milles on põhitähelepanu meie ühistel prioriteetidel, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel. Partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega tuleb kavandada ja rakendada tugevdatud ühtekuuluvus- ja majanduskasvupoliitikat, mille keskmes on piirkonnad.
·Euroopa Konkurentsivõime Fondiga luuakse investeerimissuutlikkus, mis toetab ELi konkurentsivõime jaoks elutähtsaid strateegilisi sektoreid ja tehnoloogiaid, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni, ning üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte. Terviklik ülesehitus võimaldab fondil toetada Euroopa projekte kogu investeerimisteekonna vältel alates teadusuuringutest läbi laiendamise kuni tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiseni. See aitab ka erainvesteeringuid võimendada ja nendega seotud riske vähendada.
·Välistegevuse rahastamine korraldatakse ümber, et muuta see meie partnerite jaoks mõjusamaks ja paremini sihitatuks ja saavutada selle parem kooskõla meie strateegiliste huvidega. See peaks aitama kaasa uue välispoliitika kujundamisele.
·Tugevad kaitsemeetmed õigusriikluse kaitseks.
·Suuremad ja ajakohastatud tulud, eelkõige uute omavahendite kaudu, et tagada ELi ühiste prioriteetide piisav ja jätkusuutlik rahastamine.
6.EDASISED SAMMUD
ELi järgmise pikaajalise eelarve kujundamiseks on komisjoni ettepaneku ettevalmistamist silmas pidades vaja ühiselt analüüsida eesseisvaid probleeme ja teha tihedat koostööd. Tugev ja mõjus ELi eelarve on meie ühistes huvides. Seetõttu tugineb järgmise finantsraamistiku ettepanek laiaulatuslikele konsultatsioonidele, mis hõlmavad poliitilist, institutsioonilist ja sidusrühmade tasandit ning millesse on aktiivselt kaasatud ka kodanikud.
Selleks et määrata kindlaks, mida ja kuidas tulevikus rahastada, on eluliselt tähtis, et kogu Euroopas peetaks liikmesriikide esindajatega eri tasanditel pidevat ja struktureeritud dialoogi. Seda arvesse võttes osaleb komisjon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel kaasavas protsessis peetavatel eri tasandi kohtumistel.
ELi tulevikueelarve ettevalmistamist toetab laiaulatuslik dialoog sidusrühmadega. See hõlmab mitmeid temaatilisi avalikke konsultatsioone, mis täna järgmise põlvkonna ELi rahastamisvahendite ettevalmistamiseks algatati. Kodanike kaasamise platvormi ellukutsumisega astutakse esimene samm, mis viib tulevase pikaajalise eelarve teemal märtsist maini peetava kodanike paneelaruteluni. Platvorm kutsub kodanikke aruteluga ühinema. Iga-aastane eelarvekonverents 2025. aasta mais pakub ambitsioonika finantsraamistiku ettevalmistamisel võimalust eri seisukohti kokku toovaks kaasavaks ja avatud aruteluks.
Euroopa Parlamendil on järgmise pikaajalise eelarve kujundamisel täita oluline roll. Selles suhtes ootab komisjon huviga Euroopa Parlamendi tulevast algatusraportit. Arutelu ELi tulevaste rahaliste vahendite kavandamise üle rikastab ka teiste institutsioonide ja asutuste, näiteks Euroopa Kontrollikoja, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, samuti rakenduspartnerite kaasamine ja panus.
Selle taustal ja selleks, et anda piisavalt aega sisukateks konsultatsioonideks eri sidusrühmadega, on komisjonil kavas esitada järgmine finantsraamistik 2025. aasta juulis. Komisjoni ettepanek tagab, et kavandatava paketiga luuakse tugev alus, mille pinnalt järgmises finantsraamistikus kiiresti ja õigeks ajaks kokku leppida, enne kui seda 2028. aasta jaanuaris rakendama hakatakse.
Järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust peab saama tugevama ja tulevikku suunatud liidu vundament.
Euroopa Kontrollikoda (2023). „ELi finantsmaastik – keeruline moodustis, mis vajab lihtsustamist ja paremat aruandekohustust“. Kontrollikoja eriaruanne 05.
Näiteks on ühtekuuluvuspoliitika fondides ette nähtud mitu lihtsustamismeedet, peamiselt ühissätete määruse kaudu: juhtimiskontrollide järsk vähendamine, ühtse auditi põhimõte, auditite proportsionaalne kord, rohkem võimalusi kasutada lihtsustatud kuluarvestust ja rahastamine, mis ei ole seotud kulukavadega.
Selleks annab STEPi portaal esimese, kuigi piiratud ülevaate projektikonkurssidest, keskendudes innovaatilistele tehnoloogiatele nii liikmesriikide/piirkondade tasandil kui ka otseselt ELi tasandil hallatavate programmide puhul.
Valdkondlikud õigusaktid võeti vastu 2021. aasta juunis ja liikmesriikide rakenduskavad 2022. aasta teises pooles. Seda hoolimata liikmesriikide ambitsioonikatest tegevuskavadest, milles oli ette nähtud, et programmid esitatakse komisjonile vastuvõtmiseks 2020. aasta lõpuks.
SWD(2024) 229 final.