Brüssel,12.6.2024

SWD(2024) 251 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Tegevuste kontrollnimekiri ning rände- ja varjupaigaleppe rakendamiseks vastu võetavate komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide loetelu






Lisatud dokumendile:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava



{COM(2024) 251 final}


Tegevuste kontrollnimekiri

Euroopa rände- ja varjupaigalepe

Kontrollnimekiri sisaldab pakti rakendamiseks vajalike meetmete soovituslikku ja mittetäielikku kirjeldust. Vajaduse korral esitatakse viited konkreetsetele õigusnormidele.

Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

Märkused / funktsionaalne seos

Poliitiline taust

Strateegilise lähenemisviisi tugevdamine

Ühine rakenduskava 3 kuud pärast jõustumist (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 84).

Riikliku strateegia vorm (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 7).

Liidu strateegia (18 kuud pärast jõustumist) (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 8).

Riiklikud rakenduskavad 6 kuud pärast jõustumist (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 84).

Riiklik strateegia (12 kuud pärast jõustumist) (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 7).

Ristviited kõigile põhielementidele ja muudele elementidele kooskõlas strateegia kohaldamisalaga.

Konkreetne ristviide 8. põhielemendile, mis käsitleb kriisiolukorda (strateegiat ajakohastatakse aasta pärast kriisiolukorda).



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

1. Ühine infosüsteem – Eurodac-süsteemi rände- ja varjupaigaleppe valmiduse saavutamine

Tagada Eurodac-süsteemi põhifunktsioonide kättesaadavus ja liikmesriikide süsteemide valmisolek neid kasutada.

Regulatiivne

Süsteemiülest statistikat käsitleva rakendusakti eelnõu (komisjon) (Eurodaci määruse artikli 12 lõige 3).

Üheksa muu kui seadusandliku akti ajakohastamine, mis on hõlmatud muude Eurodac-süsteemi/koostalitlusvõime jaoks oluliste määrustega.

Haldus/koordineerimine

Eurodaci regulatiivkomitee kokkukutsumine (lisatud komiteemenetluse registrisse).

Eurodaci kontaktkomitee.

ELi asutused

eu-LISA

Võtta vastu ja töötada välja keskne Eurodac-süsteemi liidese juhenddokument, 1  mis kajastab Eurodaci uusi funktsioone (eu-LISA) (Eurodaci määruse artikli 4 lõige 1, artikli 63 lõige 4).

Eurodac-süsteemi koostalitlusvõime nõuete kindlakstegemine ja käsitlemine. 

Koostada koos komisjoniga tehnilisi lahendusi ja põhifunktsioone käsitlev kontseptsioonidokument üleminekuks.

Kasutusjuhendi ajakohastamine.

Selliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine, mis võimaldavad anda Frontexi meeskondadel ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) varjupaigatugirühmadel toetust (Eurodaci määruse põhjendus 26).

Töötada välja ja pakkuda koolitust Eurodac-süsteemi tehnilise kasutamise kohta.

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke (sh asjaomaste asutuste õiguslik alus seoses juurdepääsuga süsteemile, andmekaitse).

Nimetada Eurodaci jaoks määratud asutused ja kontrolliasutused, teatada need komisjonile 12. septembriks 2024 (Eurodaci määruse artikli 61 lõige 1).

Haldus

Leppida liikmesriikide ja eu-LISAga liidese juhenddokumendis kokku. 2. detsembriks 2024 (Eurodaci määruse artikli 63 lõige 4).

Leppida teiste liikmesriikidega kokku prioriteetsetes funktsioonides.

Kaaluda/otsustada, milline on kesksete ja riiklike tehniliste lahenduste osatähtsus.

Koostada asjakohased standardsed töökorrad, mis käsitlevad asutustevahelist teabevahetust ja teabe registreerimist Eurodac-süsteemis, või muuta neid.

Rakendada Eurodac-süsteemi põhifunktsioonid teabe kogumiseks ja levitamiseks riiklike juurdepääsupunktide kaudu (Eurodaci määruse artikkel 63).

Suutlikkus

Inimressursid: tagada, et uute vajaduste jaoks on piisav arv koolitatud töötajaid (Eurodaci määruse põhjendus). 

Tagada vajalike seadmete õigeaegne hankimine ja tarnimine (Eurodac-seadmed, ühenduvus, näokujutised) (Eurodaci määruse põhjendus 49).

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul)

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

2024. aasta juuni lõpuks peaksid liikmesriigid, komisjon ja eu-LISA jõudma Eurodaci põhifunktsioonide suhtes ühisele arusaamisele, et tagada nende funktsioonide kehtestamine 12. juuniks 2026.

2024. aasta juuni lõpuks peaksid liikmesriigid, komisjon, eu-LISA ja komisjon jõudma ühisele arusaamisele rakendatava tehnilise lahenduse (tsentraliseeritud või mitte) asjus.

2024. aasta septembriks peaks komisjon kutsuma kokku Eurodaci regulatiivkomitee.

12. detsembriks 2024 peaksid liikmesriigid jõudma Eurodaci liidese juhenddokumendi suhtes kokkuleppele. 

12. detsembriks 2024 peaks komisjon tagama kokkuleppe Eurodaci põhifunktsioonide jaoks vajalike rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide lõplike tekstide kohta.

12. juuniks 2026 hakkab uuendatud Eurodac toimima.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 2. põhielemendile (uus süsteem välispiiride jaoks), taustakontrolli ja piirimenetluste puhul 4. põhielemendile (ühtsed menetlused), 6. põhielemendile (õiglane ja tõhus süsteem: toimivad uued vastutusnormid) ja 7. põhielemendile (toimiv solidaarsus), 10. põhielemendile (ümberasustamine). Liikmesriigid peavad olema valmis uute andmete sisestamiseks Eurodac-süsteemi. See sisaldab asjaomaste asutuste töötajate koolitamist teemal, millised andmed tuleb sisestada ja millal.



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

2. Uus piirisüsteem

Tagada, et varjupaiga andmise ja tagasisaatmisega seotud taustakontrolli ja piirimenetlused toimiksid üheskoos sujuvalt koos kõigi tagatistega.

Regulatiivne

12. augustiks 2024 komisjoni rakendusakt, millega kehtestatakse piisav suutlikkus (varjupaigamenetluse määruse artikkel 47).

Haldus/koordineerimine

Töötada koostöös EUAA ja Frontexiga välja töövoogude mudelid ja hüpoteetilised piisava suutlikkuse mudelid, täpsustades taustakontrolli ja piirimenetluste puhul töötajate arvule ja vastuvõtule esitatavad soovituslikud nõuded.

Vaadata läbi piirivalveametnike praktiline käsiraamat ja vajaduse korral seda ajakohastada.

Korraldada ühiseid arutelusid piirivalveametnike, varjupaigaametnike ja tagasisaatmisjuhtumitega tegelevate töötajate vahel.

Meetmed piiril toimuva tagasisaatmismenetluse toetamiseks (artikkel 25a kohane viisade väljastamine, ELi tagasisaatmiskoordinaator, „sihipärased tagasisaatmismeetmed“).

Integreerida taustakontroll Euroopa integreeritud piirihalduse poliitikatsüklisse (integreeritud piirihalduse strateegiad / Schengeni hindamine) (taustakontrolli määruse põhjendus 23).

ELi asutused

EUAA suunised tulemuslike kinnipidamise alternatiivide kohta (piiril toimuva tagasisaatmismenetluse määruse artikli 5 lõige 3).

Korrapärased lähenemisaruanded, milles täpsustatakse liidu heaks kiidetud varjupaigataotluste arv ja erinevused.

EUAA tehtav seire, et tagada piirimenetluses erilise tähelepanu pööramine alaealiste lastega peredele (varjupaigamenetluse määruse artikli 45 lõige 4; EUAA määruse artikkel 14 ja artikli 15 lõige 2).

EUAA suunised/koolitus taustakontrolliasutustele tervise-, haavatavuse, isikusamasuse ja julgeolekukontrolli läbiviimise kohta.

EUAA kohandab suuniseid/koolitusmooduleid, sealhulgas taustakontrolli töövooge, taustakontrolli / haavatavuse kontrolli vahendeid ja praktilist vahendit sisserändajatega esimesena kokkupuutuvate ametnike jaoks, ning ajakohastab vanuse hindamise suuniseid.

Frontexi koolitus ja operatiivtugi seoses taustakontrolliga.

Frontex lisab taustakontrolli Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia lisasse.

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke.

Haldus

Vaadata läbi haldusprotsessid, töövood ja standardne töökord, et aidata piirikontrolli ja varjupaiga-/tagasisaatmismenetlusi korraldada ühtse töövoona ning kohandada neid piirangute ja aruandekohustustega (varjupaigamenetluse määruse artiklid 51, 49, 50). Vaadata integreeritud juhtumite haldamise süsteem läbi / kaaluda sellise süsteemi loomist – see hõlmab funktsioone, mille abil saab õigeaegselt koguda ja jagada asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid ja teavet piirimenetluste toimimise kohta ning võimaldada kõigile asjaomastele asutustele juurdepääs / anda neile teavet asjakohastel eesmärkidel.

Kehtestada meetmete protokollid / määrata kindlaks meetmed, mis aitavad tagada sisserändajate kättesaadavust ja tõkestada nende põgenemist, sh kinnipidamise alternatiivid (varjupaigamenetluse määruse artikli 43 lõige 2).

Kajastada taustakontrolli riiklikes integreeritud piirihalduse strateegiates.

Integreerida taustakontroll (isikusamasus, julgeolek, haavatavus, tervis) kinnipidamise/tagasisaatmise olemasolevatesse töövoogudesse.

Suutlikkus

Taustakontrolli ja piirimenetluste läbiviimiseks vajalike rajatiste kohtade kindlaksmääramine (varjupaigamenetluse määruse artikli 54 lõige 3).

Saavutada piisav suutlikkus taustakontrolliks ja sellele järgnevaks piirimenetluseks, võttes arvesse olemasolevaid EUAA standardeid ja näitajaid (varjupaigamenetluse määruse artikli 4 lõige 7, artikli 47 lõige 5, artikli 54 lõige 3).

Määrata kindlaks ja rahuldada taristuvajadused, mis vastavad vastuvõtutingimuste direktiivi standarditele ja muudele asjakohastest õigusnormidest tulenevatele õiguslikele kohustustele (nt rajatised, sealhulgas perede ja laste jaoks, kinnipidamine / kinnipidamise alternatiivid (vastuvõtutingimuste direktiivi artiklid 10–13) ja ühenduvus): kaaluda hindamist, hankeid/soetamist/ehitamist.

Võtta tööle vajalikud töötajad, näiteks piirivalveametnikud, varjupaigaametnikud, tagasisaatmisjuhtumitega tegelevad töötajad, tõlgid, haavatavuse kontrolli spetsialistid, tervisekontrolli tegevad meditsiinitöötajad, vanuse hindamisele spetsialiseerunud töötajad, nõustajad ja lastekaitseametnikud, ning koolitada neid (varjupaigamenetluse määruse artikli 8 lõiked 1–2, artikli 8 lõige 9, artiklid 12 ja 13).

Tagada kohtusüsteemi suutlikkus menetleda kaebusi piirimenetluses (kohturingkondade ja töötajate kindlaksmääramine) (varjupaigamenetluse määruse artiklid 67 ja 51).

Hinnata ja rahuldada vajadusi seadmete järele (nt Eurodac-seadmed, seadmed meditsiiniteenuste, hariduse ning vee, sanitaartingimuste ja hügieeniteenuste tagamiseks).

Arendada välja andmete kogumise suutlikkus, et anda aru piisava suutlikkuse kohta (varjupaigamenetluse määruse artikkel 49). 

Tagada, et nõuetekohaselt volitatud taustakontrolliasutustel on juurdepääs ELi ja Interpoli andmebaasidele ning Europoli andmetele (taustakontrolli määruse artikli 8 lõige 9).

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul)

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

12. augustiks 2024 võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga liikmesriigi piisav suutlikkus.

12. detsembriks 2024 peaks EUAA võtma vastu suunised piirimenetluses osalevatele töötajatele esitatavate nõuete kohta ja suunised erinevate tavade kohta seoses kinnipidamise alternatiividega piirimenetluse raames.

11. aprilliks 2026 (st kaks kuud enne kohaldamise alguskuupäeva): teatavad liikmesriigid komisjonile piirimenetluste läbiviimise kohad.

12. juuniks 2026 on liikmesriigid viinud oma piisava suutlikkuse loomise lõpule.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 3. põhielemendile (vastuvõtu ümbermõtestamine) seoses vastuvõtutingimuste direktiivi sätetega.

Ristviide 4. põhielemendile (menetlused) ja 6. põhielemendile (vastutus), kuna teave tuleb esitada juba taustakontrolli etapis (sealhulgas selleks, et liikmesriik saaks kohaldada nõuetele mittevastavust käsitlevaid norme), ja kui tehakse kindlaks, et isik kujutab endast ohtu sisejulgeolekule, on vastutavaks liikmesriigiks julgeolekukontrolli teostav liikmesriik.

Ristviide 7. põhielemendile (solidaarsus), kuna ümberpaigutamisele eelnev julgeolekukontroll oleks tavaliselt pidanud toimuma taustakontrolli käigus.

Ristviide 9. põhielemendile (kaitsemeetmed), mis on seotud taustakontrolli ja piirimenetlustega (varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlus).



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

3. Vastuvõtu ümbermõtestamine

Tagada taotlejatele prognoositud vajadustele vastav piisav elatustase.

Haldus/koordineerimine

Toetus vastuvõtu kontaktkomitee kaudu määruse ülevõtmiseks ja ühise tõlgendamise hõlbustamiseks.

ELi asutused

EUAA vastuvõtuvõrgustik heade tavade väljaselgitamiseks.

EUAA standardteabe vorm (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 5 lõige 1).

EUAA: suunised kinnipidamise alternatiivide kohta.

EUAA vastuvõttu käsitlevate standardite ja näitajate, praktiliste juhiste, vahendite ja koolituse läbivaatamine, et viia need vastavusse uute õigusaktidega (vt 2. ja 9. põhielement).

Regulatiivne

 

Vaadata riiklikud õigusraamistikud läbi ja võtta vastu meetmed vastuvõtutingimuste direktiivi ülevõtmiseks 12. juuniks 2026 (kaaluda vastuvõtutingimuste direktiivis sätestatud uusi võimalusi elukoha ja geograafilise jaotuse kohta, näha ette kinnipidamise alternatiivid).

Haldus 

Vastuvõtutingimuste direktiivi ülevõtmise tekstide edastamine komisjonile 12. juuniks 2026 (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 35).

Teatada komisjonile, millised ametiasutused vastutavad vastuvõtutingimuste direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 30).

Vaadata olemasolevad süsteemid ja protsessid läbi, näiteks kohandada eluasemevõimalusi, teenuseid ja abi vastavalt taotleja profiilile ja haavatavusele.

Vaadata integreeritud juhtumite haldamise süsteem läbi / kaaluda selle loomist, et tagada suutlikkus koguda ja jagada asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid ning teavet vastuvõtusuutlikkuse taseme kohta (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 9); hõlbustada tulemuslikku juurdepääsu teenustele.

Kaaluda menetlusi ja protsesse, et kajastada uusi meetmeid, mille eesmärk on tõkestada ja käsitleda teisest rännet / kuritarvitusi (elukohakohustus, liikumisvabaduse piiramine, materiaalsete vastuvõtutingimuste vähendamine), ja nendega seotud teavitamisnõudeid (vastuvõtutingimuste direktiivi artiklid 5, 7–9, 21, 23). 

Hinnata piisavale elatustasemele vastavate materiaalsete vastuvõtutingimuste prognoositavaid vajadusi / määrata need kindlaks (sh valmisolekuks, piiril, ümberpaigutamiseks).

Suutlikkus 

Tagada materiaalsed vastuvõtutingimused seoses prognoositavate vajadustega, sealhulgas vastuvõtu erivajadustega. Kaaluda taristu, majutuse, rahalise toetuse, rahasumma, toidu, riietuse, isikliku hügieeni tarvete jne seotud küsimusi (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 2 punkt 7).

Määrata kindlaks ja saavutada kinnipidamise alternatiividega seotud suutlikkus (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 10 lõige 5).

Tagada suutlikkus anda alaealistele piisav ja kohandatud juurdepääs füüsilisele ja vaimsele tervishoiule ning juurdepääs haridusele (vastuvõtutingimuste direktiivi artiklid 16 ja 22).

Tagada suutlikkus integratsioonieelsete meetmete kiiremaks rakendamiseks (haridus / juurdepääs tööturule / keeleõpe ja kutseõpe (vastuvõtutingimuste direktiivi artiklid 16–18), oskuste hindamine, toetus töö leidmiseks, nt sobitamine), sealhulgas võimalike partnerluste kaudu.

Tagada piisava arvu nõuetekohaselt koolitatud töötajate, näiteks tõlkide, tõlkijate, sotsiaaltöötajate, meditsiinitöötajate ja lastekaitseametnike olemasolu (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 20 lõige 8, artikli 25 lõige 2, artikli 26 lõige 6, artikli 28 lõige 2, artikli 33 lõige 2). 

Tagada, et koolitus hõlmab Euroopa varjupaigateemalise koolituskava asjakohaseid osi, mis käsitlevad vastuvõttu (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 33 lõige 1).

Kaaluda/luua rakenduspartnerlusi kohalike/piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 33 lõige 2).

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul)

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

2025. aasta lõpuks töötab EUAA välja standardteabe vormi.

12. juuniks 2026 võtavad liikmesriigid uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi nõuded liikmesriigi õigusesse üle.

12. juuniks 2026 teatavad liikmesriigid komisjonile vastuvõtutingimuste direktiivis sätestatud kohustuste täitmise eest vastutavad ametiasutused. Liikmesriikidel soovitatakse nõutavast tähtajast varem teatada, et hõlbustada rakendamise eesmärgil komisjoniga suhtlemist.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 2. põhielemendile (piir) seoses kohustusega tagada piiril piisav suutlikkus järgida vastuvõtutingimuste direktiivi ning et saavutada ka varjupaigataotlejate taustakontrolli ajal vastavus vastuvõtutingimuste direktiivile.

Ristviide 2. ja 6. põhielemendile: teabe esitamine selle kohta, et puudub õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele (rahuldatakse ainult põhivajadused), juhul kui taotleja viibib liikmesriigis, kus ta ei peaks viibima (nõuete täitmata jätmise tagajärg).

Ristviide 3. ja 10. põhielemendile seoses tööturule juurdepääsuks vajaliku registreerimise kuupäeva registreerimisega kuue kuu jooksul.

Ristviide 7. põhielemendile (solidaarsus) seoses ümberpaigutamisega: liikmesriikidel, kes osalevad ümberpaigutamises, peab olema ümberpaigutamiseks ja aruandluseks vajalik vastuvõtusuutlikkus, kuna andmed ja teave vastuvõtusuutlikkuse taseme kohta on osa Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande näitajatest.

Ristviide 8. põhielemendile (valmisolek, valmisoleku planeerimine ja kriisile reageerimine) seoses kohustusega koostada vastuvõtualane valmisoleku plaan.

Ristviide 9. põhielemendile (kaitsemeetmed).



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

4. Õiglased ja tõhusad menetlused, mis ühtlustuvad

Kiirelt tehtud otsused varjupaigamenetluste kohta ning otsuste tegemise tavade ja tulemuste ühtlustamine. 

Haldus/koordineerimine

Luua varjupaigamenetluste ja miinimumnõuete eksperdirühmad, et tagada uute sätete ühine tõlgendamine, mis hõlbustab heade tavade väljaselgitamist.

ELi asutused

EUAA loob pädevate asutuste vastutavate üksuste võrgustiku heade tavade väljaselgitamiseks ja vahetamiseks.

EUAA ajakohastab (ja vajaduse korral töötab välja uusi) suuniseid, standardeid ja näitajaid, praktilisi vahendeid ja koolitusmooduleid, sh liikmesriikide ametiasutustele ja kohtutele.

EUAA annab päritoluriigi teavet ja riigiülevaateid.

EUAA: varajase hoiatamise ja valmisoleku süsteemi suuniseid kohandatakse uuele paketile; kontrollida olemasolevate näitajate täielikkust.

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke.

Tagada uute normide nõuetekohane kohaldamine (sh etapid, tähtajad, kaebused ja korduvad rahvusvahelise kaitse taotlused).

Haldus

Tagada uute kohustuste määramine vastavalt uuele raamistikule ja menetlusetappidele (rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmine, registreerimine, esitamine) (varjupaigamenetluse määruse artikkel 4).

Vaadata läbi/töötada välja riigisisese ja teiste liikmesriikidega toimuva teabevahetuse töövood (varjupaigamenetluse määruse artikli 27 lõige 3 ja artikli 55 lõige 2).

Töötada välja erinevate etappide töömeetodid ja standardsed töökorrad / kohandada neid, järgides täielikult iga menetluse tähtaegu.

Vaadata läbi varjupaigaasutuste korraldus, võttes arvesse olemasolevaid probleeme seoses juhtumite kuhjumise ja varjupaigamenetluste keskmise kestusega.

Vaadata läbi varjupaigaotsuste väljaandmine ja teatavakstegemine (varjupaigamenetluse määruse artikli 8 lõige 1).

Kohandada vajaduse korral menetlusi, et võtta arvesse uusi „tulemusliku kaitse“ elemente turvalise kolmanda riigi / esimese varjupaigariigi kaalumisel (varjupaigamenetluse määruse artiklid 36 ja 37, artikli 8 lõige 1)

Kohandada menetlusi, et lisada uued elemendid riigisisese kaitse alternatiivile ja pagulasseisundi äravõtmisele julgeolekuohu/kuritegude korral (miinimumnõuete määruse artiklid 14 ja 19).

Suurendada teadlikkust EUAA päritoluriigi teabest ja riigiülevaatest ning tagada nende kasutamine, sealhulgas kohtunike seas (varjupaigamenetluse määruse artikli 11 lõike 2 punkt a, artikli 8 lõige 4, artikli 7 lõige 3, artikli 8 lõige 3, artikli 16 lõike 2 punkt a).

Suutlikkus

Tagada piisava arvu nõuetekohaselt koolitatud töötajate (varjupaigaküsimustega tegelevad töötajad, tõlgid) olemasolu, võttes arvesse praegust juhtumite kuhjumist ja prognoositavaid vajadusi, eelkõige selliste uute kohustuslike ülesannete täitmiseks nagu riigisisese kaitse alternatiivi hindamine (miinimumnõuete määruse artikkel 8) ja pagulasseisundi äravõtmine (miinimumnõuete määruse artikli 14 lõike 1 punktid d ja e); lisada koolitusse Euroopa varjupaigateemalised koolituskavad (varjupaigamenetluse määruse artikli 4 lõige 8). Tagada, et varjupaigaasutused on piisaval määral varustatud (varjupaigamenetluse määruse artikli 4 lõige 7).

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul).

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

12. juuniks 2025 vaatab komisjon turvalise kolmanda riigi määratluse läbi ning teeb vajaduse korral ettepaneku sihipäraste muudatuste tegemiseks.

12. juuniks 2026 teatavad liikmesriigid komisjonile ametiasutused, kes vastutavad varjupaigamenetluse määruse kohaselt taotluste vastuvõtmise, taotluste registreerimise ja taotluste esitamise eest.

12. juuniks 2026 määravad liikmesriigid miinimumnõuete määruse kohaldamiseks riikliku kontaktpunkti ja teatavad selle aadressi komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe teistele liikmesriikidele.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 8. põhielemendile (valmisolek, valmisoleku planeerimine ja kriisile reageerimine) seoses kohustusega koostada varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemide valmisoleku plaan.



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

5. Tõhus ja õiglane tagasisaatmine

 

Kiirendada tagasisaatmismenetlusi ning luua tihe seos varjupaiga- ja tagasisaatmisprotsessi vahel.

Haldus/koordineerimine

ELi tagasisaatmiskoordinaatori töö raames võetavad sihipärased meetmed.

Tervikliku lähenemisviisi tagasisaatmismõõtme kooskõlastamine.

Artikli 25a kohased aruanded.

Suund ELi tagasisaatmissüsteemi digitaliseerimisele.

ELi asutused

EUAA suunised kinnipidamise alternatiivide kohta (piiril toimuva tagasisaatmismenetluse määruse artikli 5 lõige 3).

Frontexi toetus kõigis vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise tagasisaatmise etappides.

Frontexi toetus ELi taasintegreerimise programmi kaudu.

Frontexi toetus tuvastamisel, tagasisaatmisalane nõustamine.

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke.

Näha ette menetlus, millega tagatakse, et negatiivne varjupaigaotsus ja tagasisaatmisotsus tehakse koos samal ajal või põhjendamatu viivituseta (varjupaigamenetluse määruse artikkel 37); luua struktuurid ühiste tähtaegade kehtestamiseks mõlema otsuse peale kaebuse esitamiseks (varjupaigamenetluse määruse artikli 67 lõige 1).

Haldus

Vaadata läbi menetlused ning kehtestada juhtumite haldamise protsess ja töövood, mis hõlmavad kõiki etappe alates riigis viibimise õiguse lõppemisest kuni taasintegreerimise toetamiseni.

Luua/kavandada integreeritud juhtumite haldamise süsteem, mis hõlmab varjupaiga andmist ja tagasisaatmist, ning tõhus tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteem.

Suutlikkus

Tagada piisava arvu nõuetekohaselt koolitatud töötajate olemasolu.

Vaadata läbi ja rahuldada taristuvajadused. 

Arendada suutlikkust kinnipidamise alternatiivide tulemuslikuks kohaldamiseks.

Luua tagasisaatmisalase nõustamise struktuurid.

Rakendada toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise kavad.

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul)

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

2024. aasta lõpuks peaksid kõik liikmesriigid Frontexi ELi taasintegreerimise programmi aktiivselt kasutama.

2025. aasta jaanuariks loob Frontex tihedas koostöös komisjoni ja liikmesriikidega tervikliku planeerimissüsteemi, mis keskendub peamistele prioriteetsetele kolmandatele riikidele.

2025. aasta juuniks töötab tagasisaatmiskoordinaator sihipärase meetmena välja juhendi liikmesriikides tagasisaatmisega seotud osalejatele, kes ühendatakse omavahel tõhusa töövoo kaudu.

2025. aastal kehtestab komisjon mehhanismid, mille eesmärk on toetada neid liikmesriike, kes ei tee koos negatiivsete varjupaigaotsustega veel tagasisaatmisotsuseid, et suurendada nende asjaomast suutlikkust.

Tuginedes Frontexi tehtud lünkade analüüsile, aitab Frontex liikmesriikidel luua 2026. aasta keskpaigaks tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteemi.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 9. põhielemendile (üksikisikute kaitsemeetmed).



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

6. Õiglane ja tõhus süsteem: toimivad uued vastutusnormid

Tagada kogu liidus tulemuslik ja stabiilne vastutuse jagamine, mis vähendab teisese rände stiimuleid.

Regulatiivne

Kutsuda kokku varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohane regulatiivkomitee (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 77). 

Võtta vastu normid, millega asendatakse komisjoni rakendusmäärus 1560/2003, sealhulgas ajakohastada DubliNeti vorme. 

Haldus/koordineerimine

Kutsuda kokku Dublini kontaktkomitee suuniste andmiseks, ühtlustamiseks jne.

Koos eu-LISAga koostatakse kontseptsioonidokument DubliNeti etapiviisilise ajakohastamise kohta.

Toetada diplomite ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning haridusasutuste loetelude ühist struktuuri, et toetada uute vastutuse kriteeriumide rakendamist (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 30).

ELi asutused

EUAA: perekonnaga seotud juhtumite vorm + suunised pereliikmete otsimiseks ja tuvastamiseks (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikli 22 lõige 1).

EUAA: töötada välja teabelehed ja -materjalid, juhised isiklike vestluste läbiviimiseks kaugsidevahendite abil (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikli 20 lõige 2).

EUAA kohandab Dublini üksuste võrgustiku ulatust (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 54).

EUAA ajakohastab vastutusnormide kohaldamise suuniseid.

eu-LISA: DubliNeti tehniline ja operatiivne ajakohastamine (esimene etapp 2024–2026) ning DubliNeti vormide asjakohasuse ning tehnoloogiliste ja turvauuenduste tagamine.

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke

(nt tõhusad õiguskaitsevahendid, vastuvõtutingimustele õiguse puudumine, uued tähtajad).

Haldus

Vaadata läbi Dublini üksuse struktuur, toimimine, töömeetodid ja standardsed töökorrad ning kohandada neid, et rakendada uued menetlused ja lühemad tähtajad (vastuvõtmistaotlused, tagasivõtmisteated, ümberpaigutamised ja vastutuse rakendamise erandid) (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artiklid 36, 63, 67 ). Kaaluda erirühmade loomist (varjupaiga- ja rändehalduse määruse põhjendus 8).

Vaadata läbi Dublini üksuste ja teiste asutuste (nt taustakontroll, õiguskaitse, vastuvõtt) vahelised koordineerimisstruktuurid ja töövood ning kohandada neid.

Kaaluda juhtumite haldamise IT-süsteemide loomist / vaadata need läbi / luua need, sealhulgas eesmärgiga tagada asjakohaste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete ja teabe kogumine ja jagamine vastavalt vajadusele, kaaluda menetluselementide võimalikku automatiseerimist.

Kaaluda diplomite ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning volitatud haridusasutuste loetelu loomist alates rahvusvahelise standardklassifikatsiooni teisest tasemest ülespoole, et toetada uute vastutuskriteeriumide kohaldamist (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 30).

Näha ette laste ja perekonnaga seotud juhtumite lahendamine eelisjärjekorras igas vastutusega seotud menetluse etapis (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikli 23 lõige 1, artikli 39 lõige 1, artikli 40 lõige 1, artikli 46 lõige 1).

Kaaluda pereliikmete otsimise ja sellega seotud partnerluse korraldust / vaadata see läbi. (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikli 23 lõiked 3 ja 6, artikli 40 lõige 1).

Suutlikkus

Tagada ametiasutuste, eelkõige riiklike Dublini üksuste jaoks vajalikud inimressursid ning materiaalsed ja rahalised vahendid uute ülesannete täitmiseks ning menetluste ja tähtaegade järgimiseks (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikli 52 lõiked 1 ja 2), sealhulgas kaaluda uute normidega nõutavat spetsialiseerumist (varjupaiga- ja rändehalduse määruse põhjendus 8).

Tagada piisava arvu nõuetekohaselt koolitatud töötajate olemasolu (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikli 52 lõige 3).

Tagada piisav personal, logistika ja taristu üleandmisotsuste tulemuslikuks täitmiseks (nt põgenemise vähendamine, liikmesriikidevahelise teabevahetuse parandamine, vastutava liikmesriigi paindlikkuse suurendamine ja üleandva liikmesriigi toetamine).

Tagada DubliNeti ajakohastamine ja täielik toimimine riiklikul tasandil.

Vajaduse korral näha juhtumite haldamiseks ette asjakohased IT-vahendid ja -süsteemid. 

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul).

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

2024. aasta septembriks kutsub komisjon kokku varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohase regulatiivkomitee.

12. juuniks 2025 kavatseb komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega asendatakse Dublini rakendusnormid.

12. juuniks 2025 kavatseb komisjon võtta vastu varjupaiga- ja rändehalduse määrusega nõutavad delegeeritud õigusaktid.

2024. aasta septembriks avaldab komisjon DubliNeti järkjärgulise ajakohastamise kontseptsioonikirjelduse.

2025. aasta aprilliks töötab EUAA välja perekonnaga seotud juhtumite vormi ning pereliikmete otsimise ja tuvastamise suunised.

12. märtsiks 2026 peaksid liikmesriigid teatama komisjonile varjupaiga- ja rändehalduse määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad pädevad asutused. Varsti pärast seda avaldab komisjon nende asutuste koondnimekirja.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Komisjoni talituste töödokument Dublini tegevuskava rakendamise kohta (https://home-affairs.ec.europa.eu/system/files/2023-11/SWD on Enhancing the effectiveness of the Dublin III Regulation identifying good practices in the Member States_en.pdf).

Ristviide 1. põhielemendile (ühine infosüsteem) – liikmesriigid peavad olema valmis uute andmete sisestamiseks Eurodac-süsteemi, et uued vastutus- ja solidaarsusnormid toimiksid.

Ristviide 2. põhielemendile (uus piirisüsteem), kuna juba taustakontrolli etapis ja julgeolekukontrolli ajal tuleb kohustuste kohta esitada teatav teave, millel on mõju menetlustele (kui taotleja kujutab endast ohtu sisejulgeolekule, on vastutavaks liikmesriigiks kontrolli läbiviiv liikmesriik).

Ristviide 3. põhielemendile (vastuvõtt), vastavus vastuvõtutingimuste direktiivile – materiaalsed vastuvõtutingimused; võimalus luua spetsiaalsed kohad/keskused ainult Dublini üleandmiste jaoks; võimalus korraldada vastuvõtusüsteem nii, et vähendada põgenemist, eelkõige Dublini määruse alusel üleantavate isikute puhul; eeskirjad selle kohta, et õiguse materiaalsetele vastuvõtutingimustele puudub, kui taotleja ei viibi liikmesriigis, kus ta peaks viibima.

Ristviide 7. põhielemendile (solidaarsus), võttes arvesse, et ümberpaigutamise ja vastutuse rakendamise eranditega seotud juhtumite menetlemise suutlikkus on Dublini üksustel (töötajad, juhtumite haldamise süsteem).

Ristviide 9. põhielemendile (kaitsemeetmed).



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

7. Toimiv solidaarsuse (varjupaiga- ja rändehalduse määrus)

Tagada, et ükski liikmesriik ei jääks rändesurve korral üksi ja et kõigis liikmesriikides toimiks tulemuslikult alaline kohustuslik, kuid paindlik solidaarsusmehhanism.

Regulatiivne

Kutsuda kokku varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohane regulatiivkomitee (6. põhielement).

15. oktoobriks 2025 komisjoni rakendusotsus ja komisjoni ettepanek nõukogu rakendusakti vastuvõtmiseks (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artiklid 11 ja 12).

Komisjoni rakendusakt teabe ja dokumentide koostamise ja esitamise kohta (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 67).

Komisjoni rakendusakt rahaliste solidaarsustoetuste kohta (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 64).

Haldus/koordineerimine

Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande testimine (n-ö õppus) 2024. aastal, kasutades valmisoleku- ja kriisikava võrgustikku.

Komisjon: 1) korrapärased olukorraaruanded; 2) võtta vastu esimene Euroopa iga-aastane varjupaiga- ja rändearuanne (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 9).

Nimetada ametisse ELi solidaarsuskoordinaator (sh eraldada ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid) ning luua ja kutsuda kokku ELi tehnilise tasandi solidaarsusfoorum, kus EUAA osaleb (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artiklid 14 ja 15).

Luua (koos EUAAga) tuvastamise/sobitamise vahendid (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 67) ja julgeolekukontrolli standardvorm (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 67); selgitada välja head tavad ja levitada neid. 

Laiendatud Dublini kontaktkomitee koosolekud selgitamiseks, teabevahetuseks ja heade tavade tutvustamiseks.

ELi asutused

EUAA, Frontex, Europol, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ja eu-LISA koguvad ja esitavad asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, teavet ja analüüse (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 9).

EUAA: koostada solidaarsuslubaduste ja -panuste vormid ja standardne töökord.

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke.

Haldus

Kehtestada menetlused/struktuurid solidaarsusmehhanismis osalemiseks; riikliku koordinaatori määramine, riikliku koordineerimismehhanismi loomine.

Määrata kindlaks ELi kõrgetasemelisel solidaarsusfoorumil otsuse tegemiseks õigeaegse lubaduste andmise sisemine protsess (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 13, artikli 57 lõige 3) (nt ministeeriumidevaheline koordineerimine, konsulteerimine asjaomaste asutustega).

Töötada välja vajalik standardne töökord ja koordineerimisstruktuurid Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande koostamiseks vajaliku teabe ja andmete õigeaegseks ja täielikuks kogumiseks ja edastamiseks 1. juuniks ning ajakohastatud teabe esitamiseks 1. septembriks (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 9).

Töötada välja vajalikud standardsed töökorrad ja sisemised töövood, et rakendada mis tahes valitud ümberpaigutamine toetatava või toetava liikmesriigina seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 67). Kaaluda nõuetele vastavate isikute tuvastamist, teabevajadusi, laste parimate huvide hindamist / kaitsemeetmeid, julgeolekukontrolli ja isikusamasuse kontrolli.

Inimressursid ja taristu

Tagada suutlikkus (töötajad, andmetöötlus) esitada kvaliteetne ja õigeaegne aruandlus Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande jaoks, sealhulgas osalemine valmisoleku- ja kriisikava koosolekutel 2025. aasta juulis ja septembris (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artiklid 6 ja 9).

Tagada suutlikkus a) vajaduste kindlakstegemiseks ja b) solidaarsusmeetmete tõhusaks kasutamiseks (teha kindlaks võimalikud vajadused, mida rahastatakse solidaarsusreservist) (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 6, artikli 11 lõige 1, artikli 58 lõige 2, artikli 59 lõige 2, artikli 64 lõige 2).

Vaadata läbi/luua suutlikkus (inimressursid, taristu, seadmed) rakendada toetatava ja toetava liikmesriigina ümberpaigutamine range 1,5-kuulise tähtaja jooksul, et viia ümberpaigutamisprotsess lõpule (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artiklid 6 ja 67). Eelkõige:

nõuetekohaselt tagada küsitlejad ja tõlgid, politsei-/julgeoleku- ja vastuvõtuasutused, sotsiaaltöötajad, esindajad, Dublini üksus;

taristu/logistika: transport, vastuvõtusuutlikkus / võimalikud ümberpaigutuskeskused / (kaugsidevahendite abil) vestluse läbiviimise võimalused.

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul)

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

30. oktoobriks 2024 viib komisjon lõpule Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande õppuse ning esitab selle tulemused rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutavale ELi mehhanismile.

2025. aasta alguseks nimetab komisjon ametisse solidaarsuskoordinaatori ja eraldab ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud vahendid.

2025. aasta mai alguseks küsib komisjon liikmesriikidelt ja ELi asutustelt vajalikku teavet, et alustada 1. juunil 2025 esimest iga-aastast rändehalduse tsüklit.

Komisjon kavatseb võtta 12. juuniks 2025 vastu kaks solidaarsusega seotud rakendusakti (vastavalt ümberpaigutamise ja rahaliste toetuste kohta).

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 2. põhielemendile (piirisüsteem), kuna ümberpaigutamisele eelnev julgeolekukontroll oleks tavaliselt pidanud toimuma taustakontrolli käigus.

Ristviide 3. põhielemendile (vastuvõtt) seoses ümberpaigutamisega, kuna liikmesriikidel, kes toetavad ümberpaigutamist, peab olema vastuvõtusuutlikkus ümberpaigutamiseks.

Ristviide 6. põhielemendile (vastutus), võttes arvesse, et ümberpaigutamise ja vastutuse rakendamise eranditega seotud juhtumite menetlemise suutlikkus on Dublini üksustel (töötajad, juhtumite haldamise süsteem), ning kaaludes seda, kas vastutusega seoses on süsteemseid puudujääke, millel võivad olla rasked tagajärjed.

Ristviide 8. põhielemendile (valmisolek, valmisoleku planeerimine, kriis), kuna mõiste „hästi ettevalmistatud“ hõlmab ka valmisoleku planeerimist ning liikmesriigid peavad esitama Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande koostamiseks komisjonile teavet valmisoleku kohta.



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

8. Valmisolek, valmisoleku planeerimine ja kriisidele reageerimine

Tagada valmisolek ja valmisoleku planeerimine, mis võimaldab suuremat vastupanuvõimet rändeolukorra muutustele, vähendada kriisiolukordade ohtu ning toetada kiiret, tõhusat ja kooskõlastatud reageerimist rändekriisi korral.

Haldus/koordineerimine

Vajadusepõhine toetus valmisoleku plaanide koostamiseks, koos EUAAga.

Rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutav ELi mehhanism (teadmiste ja heade tavade vahetamine), koos EUAAga.

EUAA esitab vastuvõtualaste ((ja varjupaigaalaste) riiklike valmisoleku plaanide vormi (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 32 lõige 2).

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke (nt valmisoleku planeerimist käsitleva vastuvõtutingimuste direktiivi ülevõtmine).

Haldus

Töötada 12. aprilliks 2025 välja vastuvõtualased (ja varjupaigaalased) riiklikud valmisoleku plaanid, mis põhinevad EUAA vormil (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 32).

Kehtestada / läbi vaadata halduskord, sealhulgas ministeeriumidevaheline koordineerimine, et tagada rände- ja varjupaigaalaste valmisoleku plaanide väljatöötamine, vastuvõtmine, rakendamine ja korrapärane läbivaatamine (menetlused).

Tagada asjakohase teabe kogumine ja jagamine (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artiklid 9 ja 10).

Kaaluda operatiivse valmisoleku ja valmisoleku planeerimise süsteemset läbivaatamist.

Suutlikkus

Tagada suutlikkus suurendada/vähendada selliseid vajalikke ressursse nagu

töötajad,

seadmed (sh IT),

logistika,

vastuvõtusuutlikkus,

muu taristu.

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul)

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

2024. aasta lõpuks töötab EUAA välja riiklike valmisoleku plaanide vormi.

12. aprilliks 2025 võtavad liikmesriigid oma riiklikud valmisoleku plaanid vastu ja teatavad neist EUAA-le.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 7. põhielemendile (solidaarsus), kuna valmisoleku plaani olemasolu on osa hästi ettevalmistatud varjupaiga-, vastuvõtu- ja rändesüsteemidest ning varjupaiga- ja rändehalduse määruse koordineerimis-/rakendamisstruktuuri kasutatakse ka kriisiolukorras.

Ristviide 3. põhielemendile (vastuvõtt) seoses vastuvõtualaste valmisoleku plaanidega ja erinevate materiaalsete vastuvõtutingimustega erandjuhtudel (ja varjupaigamenetlustega – 2. põhielement).



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

2.6.

9. Tõhustatud kaitsemeetmed varjupaigataotlejate ja haavatavate isikute jaoks ning põhiõiguste parem järelevalve

Tagada kiired ja tulemuslikud menetlused, kaitstes samal ajal inimväärikust ning tõelist ja tulemuslikku õigust varjupaigale, sealhulgas kõige haavatavamate isikute jaoks. Vältida kohtuvaidlusi.

Haldus/koordineerimine

Ekspertide kohtumised ja asjaomaste võrgustike koordineerimine ning parimate tavade väljaselgitamine (nt lapse õiguste ELi võrgustik, Euroopa lastegarantii koordinaatorid, tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik).

Komisjoni lapsrändajate eksperdirühma erikohtumine.

ELi asutused

EUAA suunised kinnipidamise alternatiivide kohta (piiril toimuva tagasisaatmismenetluse määruse artikli 5 lõige 3).

EUAA töötab välja teabe esitamise vormi (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 5 lõige 1).

FRA töötab välja põhiõiguste järelevalve suunised (taustakontrolli määruse artikli 10 lõike 2 punkt b, varjupaigamenetluse määruse artikli 43 lõige 4).

EUAA standardite ja näitajate läbivaatamine, et viia need vastavusse uute õigusaktidega; toetus koolitusmoodulite, suuniste, teabematerjalide kaudu.

FRA vaatab läbi alaealisi / eestkoste all olevaid isikuid käsitlevad suunised.

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke, eelkõige järgmistes küsimustes: tasuta õigusnõustamise pakkumine kõigis menetlustes, kinnipidamise alternatiivid, lastekaitsemeetmed (nt valdkondadeülene vanuse hindamine / esindamine / eestkoste saatjata alaealiste puhul).

Tagada põhiõiguste sõltumatut järelevalvemehhanismi käsitlev õigusraamistik taustakontrolli ja piirimenetluste jaoks (taustakontrolli määruse artikli 10 lõige 2, varjupaigamenetluse määruse artikli 43 lõige 4).

Tagada liikmesriigi õiguse sätted, mis võimaldavad uurida väidetavaid põhiõiguste rikkumisi seoses taustakontrolliga ja asjakohase suunamisega tsiviil- või kriminaalmenetlusse (taustakontrolli määruse artikli 10 lõige 1).

Korraldus

Töötada välja teabematerjalid ja nende levitamise asjakohane töövoog, et tagada kõigis menetlustes ja vastuvõtu ajal piisava ja arusaadava õigusliku ja menetlusliku teabe andmine õiguste ja kohustuste ning nende täitmata jätmise tagajärgede kohta ning mida on asjakohasel juhul kohandatud konkreetsele haavatavusele ja konkreetsetele taotlejate profiilidele (menetluslikud või vastuvõtu erivajadused). Töövood peavad hõlmama saadud teabe kinnitamist (varjupaigamenetluse määruse artikli 8 lõiked 2 ja 7; vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 5; varjupaiga- ja rändehalduse määruse artiklid 19–20; Eurodaci määruse artikkel 42; taustakontrolli määruse artikkel 11).

Vaadata läbi protsessid ja standardsed töökorrad ning kohandada neid, et teha kindlaks menetluslikud või vastuvõtu erivajadused ning neid hinnata ja jälgida uute tähtaegade jooksul (varjupaigamenetluse määruse artikli 20 lõige 3 ja vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 25 lõike 1 neljas lõik).

Määrata kindlaks konkreetsed töövood ja menetlused, eesmärgiga tagada, et piirimenetlust ei kohaldata / piirimenetlus lõpetatakse, kui erivajadusi ei ole võimalik rahuldada, ning seada lastega pered prioriteediks / loobuda nende prioriteediks seadmisest (vastavalt vajadusele) ja jätta saatjata alaealised piirimenetlusest välja, välja arvatud juhul, kui nad kujutavad endast mõjuvatel põhjusel ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale (varjupaigamenetluse määruse põhjendus 67, artikli 44 lõiked 2 ja 3, artikli 53 lõige 1).

Vaadata läbi / töötada välja juhised või protokollid kinnipidamise alternatiivide hindamiseks ning individuaalsed hinnangud kinnipidamise kasutamise ja võimalike tulemuslike alternatiivide kohta (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 10). 

Tagada kinnipidamisotsuste kohtuliku läbivaatamise uute tähtaegade integreerimine seotud töövoogudesse (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 11). 

Näha ette juhised, protokollid ja menetlused, et tagada lastega seotud kinnipidamise tagatised (üldjuhul kinnipidamist ei toimu, parimate huvide hindamine) (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 13).

Vaadata läbi / töötada välja protsessid, menetlused ja standardsed töökorrad, et tagada õigusnõustamine kõigis haldusetappides ja kõigis menetlustes ning õigusabi andmine kaebuse esitamisel (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 21; varjupaigamenetluse määruse artiklid 16–19).

Vaadata läbi / töötada välja protsessid / menetlused / standardsed töökorrad lapse parimate huvide hindamiseks ja tagada, et see seatakse kõigis menetlustes ja vastuvõtul prioriteediks (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 26 lõige 1; varjupaigamenetluse määruse artikli 22 lõige 1; varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikli 23 lõige 1; miinimumnõuete määruse artikli 20 lõige 5; taustakontrolli määruse artikli 13 lõige 1; Eurodaci määruse artikli 14 lõige 1; kriisimääruse põhjendus 8; toimuva tagasisaatmismenetluse määruse põhjendus 5; ümberasustamisraamistiku määruse artikkel 4).

Kaaluda integreeritud juhtumite haldamise süsteemi loomist koostoimes riiklike lastekaitseteenistustega ning partnerlusi rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Vaadata läbi protsessid ja standardsed töökorrad ning kohandada neid, et tagada valdkondadeülene vanuse hindamine (varjupaigamenetluse määruse artikkel 25).

Vaadata läbi saatjata alaealistele esindajate/ eestkostjate määramise süsteem ning kohandada seda, et see vastaks uutele tähtaegadele ja nõuetele (nt suhtarvud, eriteadmised, järelevalve, konfidentsiaalsus, kaebused) (Eurodaci määruse artikkel 14; vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 27; varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 23; varjupaigamenetluse määruse artikkel 23; taustakontrolli määruse artikkel 13; miinimumnõuete määruse artikkel 33).

Suutlikkus

Haavatavad isikud

Hinnata ja käsitleda suutlikkust erivajaduste õigeaegseks kindlakstegemiseks, hindamiseks ja järelmeetmete võtmiseks kõigis menetlusetappides ja vastuvõtul (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 25; varjupaigamenetluse määruse artikli 4 lõige 8, artikli 13 lõiked 5, 6 ja 8, artikli 20 lõige 5, artikli 22 lõige 5, artikli 23 lõige 9, artikli 34 lõige 3; taustakontrolli määruse artikli 12 lõiked 3–4).

Tagada nõuetekohaselt koolitatud töötajate olemasolu, sealhulgas sotsiaaltöötajad, tõlgid, meditsiinitöötajad, lastekaitseametnikud jne.

Tagada menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikute jaoks, sealhulgas piirimenetluses, nõuetekohased rajatised, mis vastavad laste füüsilise, vaimse, hingelise, kõlbelise ja sotsiaalse arengu vajadustele (kaaluda teenuste kättesaadavust, taristut, ligipääsetavust, privaatsust, vaba ruumi, erisätteid saatjata alaealiste jaoks). Järgida lapsi käsitlevaid nõudeid, kui nad on kinni peetud (vt vastuvõtutingimuste direktiivi artiklid 13, 25, 26, 27).

Kinnipidamise alternatiivid

Tagada piisav personal, ressursid ja taristu, lähtudes kindlakstehtud kinnipidamise alternatiividest ja prognoositud vajadustest.

Üldised kaitsemeetmed 

Vaadata läbi ja tagada vajadustega proportsionaalne tasuta õigusnõustamise ja tasuta õigusabi suutlikkus kaebuse esitamisel, võttes arvesse ressursse, teenuste osutamise kokkulepet kvalifitseeritud kolmandate osapooltega (varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 21).

Tagatised lastele

Tagada suutlikkus järgida laste (sh saatjata alaealiste) kaitsemeetmeid seoses vastuvõtu ja kinnipidamisega, sealhulgas piirimenetlustega (nt vastuvõtutingimuste direktiivi artiklid 13, 16, 22, 26, 27, artikli 32 lõige 1; varjupaigamenetluse määruse artikkel 23).

Kaaluda riiklike lastekaitseteenistuste rolli ja nende suutlikkuse suurendamist parimate huvide hindamiseks ja laiemate järelmeetmete võtmiseks.

Hinnata olemasolevat suutlikkust ja tagada kõigis menetlustes nõuetekohaselt koolitatud töötajad, eelkõige lapse parimate huvide hindamise, haavatavuse hindamise ja isikliku vestluse spetsialistid (vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 2 lõige 13, artikli 26 lõige 6, artikli 33 lõige 1, varjupaiga- ja rändehalduse määruse põhjendused 47 ja 61, artikli 22 lõige 6, artikkel 23, varjupaigamenetluse määruse artikkel 22, miinimumnõuete määruse artiklid 33 ja 38).

Vaadata läbi ja rahuldada suutlikkuse vajadused, et tagada hariduse kättesaadavus tähtaegade piires ning saavutada kvaliteedi- ja kaasamiseesmärgid. Kaaluda töötajate, rajatiste, logistika ja taristuga seotud küsimusi (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 16).

Tagada valdkondadeüleseks vanuse hindamiseks piisav arv kvalifitseeritud töötajaid (pediaatrid, psühholoog, sotsiaaltöötajad) (varjupaigamenetluse määruse artikkel 25).

Tagada piisav arv kvalifitseeritud esindajaid/eestkostjaid saatjata alaealiste jaoks kõigis menetluse osades, samuti tagada järelevalvesuutlikkus; püüda saavutada hoolduse järjepidevus, kui alaealised saavad rahvusvahelise kaitse (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 27, varjupaigamenetluse määruse artikkel 23, varjupaiga- ja rändehalduse määruse artikkel 23, miinimumnõuete määruse põhjendus).

Tagada suutlikkus pakkuda saatjata alaealistele nende täisealiseks saamisel pidevat toetust ja teenuseid, sealhulgas vastuvõtusüsteemist väljumise ettevalmistamist ja varajaste integratsioonimeetmete võtmist.

Järelevalve

Kehtestada põhiõiguste järelevalve (piisav arv kvalifitseeritud töötajaid, ülalpidamiskulud, halduskorraldus, sidemed rahvusvaheliste organisatsioonide ja vabaühendustega).

Liikmesriigid hindavad eelarvevajadusi ja teevad kindlaks rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid) (horisontaalne ülesanne kõigi põhielementide puhul)

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

2024. aasta neljandaks kvartaliks võtab FRA vastu suunised põhiõiguste järelevalve kohta.

2025. aasta lõpuks töötab EUAA välja teabe esitamise vormid ja materjalid.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide kõigile põhielementidele, võttes arvesse kohustust tagada põhiõiguste järgimine kogu rände- ja varjupaigaleppe rakendamise ajal.

Varasem tuvastamine ja kohandatud vastuvõtutingimused kui alus nende isikute tulemuslikumale integratsioonile, kellele antakse rahvusvaheline kaitse.

Viide saatjata alaealiste toetamise tähtsusele nende täiskasvanuks saamisel.

Valdkondadevaheline lastekaitse mõõde, mis vastab erivajadustele kooskõlas komisjoni soovitusega integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta lapse parimates huvides (C(2024) 2680 final).



Põhielemendid ja

üldised eesmärgid

Vajalikud liidu meetmed

Vajalikud liikmesriikide meetmed

10. Kaasamine ja integratsioon ning seaduslikud võimalused kaitse saamiseks

Tagada rahvusvahelise kaitse saajatele tulemuslik juurdepääs miinimumnõuete määruses sätestatud õigustele.

Parandada seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks, et saavutada tasakaalustatud rändekäsitus ning pakkuda kõige haavatavamatele pagulastele turvalisi ja seaduslikke võimalusi kaitse saamiseks.

Ümberasustamisraamistiku määrus

Regulatiivne

Komisjon teeb ettepaneku liidu kaheaastase ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kohta ja nõukogu tagab selle õigeaegse vastuvõtmise (võetakse vastu nõukogu rakendusaktina).

Haldus

Kutsuda kokku kõrgetasemeline ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise komitee.

Komisjoni ümberasustamise eksperdirühm hõlbustab parimate tavade jagamist ja aitab need välja selgitada.

ELi asutused

EUAA: ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise võrgustik jagab parimaid tavasid, edendab suutlikkuse suurendamist ning soodustab liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahelist operatiivset teabevahetust.

EUAA pakub operatiivtuge liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistiku rakendamiseks (ümberasustamisraamistiku määruse artikli 10 lõige 2).

Miinimumnõuete määrus

Komisjoni eksperdirühmade koosolekud, vajaduse korral ühiselt miinimumnõuete ja vastuvõtu kontaktkomiteede vahel, et hõlbustada uute sätete kohaldamist.

ELi asutused

EUAA töötab välja uute normide kohaldamist toetavad teabelehed ja -materjalid ning suunised / kohandab neid.

Ümberasustamisraamistiku määrus

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke.

Haldus

Määrata riiklik kontaktpunkt nimelt liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava rakendamiseks (ümberasustamisraamistiku määruse artikli 10 lõige 1).

Vaadata läbi riiklikud menetlused ja tavad ning kohandada neid, et täita kohustusi (nt vastuvõtumenetlus, vastuvõtmise kriteeriumide ja keeldumise põhjuste kontrollimine).

Suutlikkus

Tagada piisav arv kvalifitseeritud töötajaid, eelkõige seoses vastuvõtumenetlusega.

Miinimumnõuete määrus

Regulatiivne

Kontrollida, kas riiklikud õigusraamistikud vajavad kohandamist.

Vajaduse korral kohandada riiklikke õigusraamistikke (nt elamisload ja reisidokumendid, liikumisvabadus, juurdepääs haridusele, võrdse kohtlemise klauslid, „põhihüvitised“, sotsiaalabi andmise võimalik sõltuvusse seadmine integratsioonimeetmetest).

Direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu ja lõike 3a ülevõtmine (miinimumnõuete määruse artikkel 40).

Haldus

Määrata riiklik kontaktpunkt (miinimumnõuete määruse artikkel 37).

Vaadata läbi elamislubade ja reisidokumentide väljaandmise menetlused ja töövood ning kohandada neid, et võimaldada rakendada uusi väljastamise tähtaegu; ühtsed vormid ja standardid ning kehtivusaeg (miinimumnõuete määruse artiklid 23–25).

Vaadata läbi elamislubade tasude struktuur / kohandada seda kooskõlas sätetega (miinimumnõuete määruse artikkel 24).

Näha ette „ajutised meetmed“, et tagada juurdepääs õigustele, kui elamisluba ei ole tähtajaks välja antud, ja võtta meetmeid perede ühtsuse säilitamiseks lubade väljastamisel (miinimumnõuete määruse artikli 20 lõige 3).

Vaadata läbi menetlused rahvusvahelise kaitse saajate omavolilise liikumise arvessevõtmiseks elamisperioodi arvutamisel / kohandada neid menetlusi.

Vaadata läbi / töötada välja töövood, et tagada õigeaegne juurdepääs varajastele integratsioonimeetmetele ja üleminekutoetusele, kui taotlejatele on antud rahvusvaheline kaitse.

Vaadata läbi / kehtestada menetlused oskuste valideerimiseks (st varasemate õpitulemuste, kvalifikatsioonide tunnustamine) (miinimumnõuete määruse artikkel 30). 

Kaaluda kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamiseks ettenähtud ELi vahendi kasutamist.

Tagada, et kõik kohustuslikud integratsioonimeetmed on tasuta (välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlejal/saajal on piisavalt vahendeid).

Määrata asutused, teenuseosutajad või kontaktpunktid teabe esitamiseks vastavalt I lisale (miinimumnõuete määruse artikkel 27).

Suutlikkus

Tagada suutlikkus anda rahvusvahelise kaitse saajatele teavet nende seisundiga seotud õiguste ja kohustuste kohta niipea kui võimalik pärast kaitse andmist ja kooskõlas I lisaga (miinimumnõuete määruse artikkel 22).

Tagada suutlikkus seoses piisava personali ja varustusega, et anda elamisload ja reisidokumendid välja õigeaegselt, või näha ette ajutised meetmed (ajutised load), mis tagavad juurdepääsu õigustele. 

Vaadata vastavalt prognoositud vajadustele läbi suutlikkus tagada rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs kaasamisega seotud õigustele / kohandada seda suutlikkust.

Pöörata erilist tähelepanu sellele, et tagada koostöökokkulepped, partnerlused ja teenuslepingud sotsiaal- ja majanduspartnerite, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning sisserändajate juhitud organisatsioonidega.

Vaadata läbi koolitusdokumendid ja -kord, et tagada kõigi eespool nimetatud asutuste ja organisatsioonide puhul vajalik koolitus ja konfidentsiaalsusnõuete järgimine.

See hõlmab eelkõige järgmist suutlikkust:

juurdepääs tööturule ja sellega seotud kohtlemine võrdselt riigi kodanikega (miinimumnõuete määruse artikkel 28);

laste ja täiskasvanute juurdepääs haridusele (miinimumnõuete määruse artikkel 29);

juurdepääs kvalifikatsioonide tunnustamise ja oskuste valideerimise menetlustele / kehtestada need menetlused (miinimumnõuete määruse artikkel 30);

sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi puhul kohtlemine võrdselt riigi kodanikega (miinimumnõuete määruse artikkel 31);

tervishoiuteenused samadel tingimustel kui riigi kodanikele, sealhulgas piisavad tervishoiuteenused erivajadustega inimestele (miinimumnõuete määruse artikkel 32);

juurdepääs majutusele samadel tingimustel kui teistele kolmandate riikide kodanikele (miinimumnõuete määruse artikkel 34);

asjakohased integratsioonimeetmed, eelkõige keelekursused, kodanikuõpe, integratsiooniprogrammid ja kutseõpe (miinimumnõuete määruse artikkel 35).

Vahe-eesmärgid, mida tuleb arvesse võtta

2024. aasta kolmandaks kvartaliks kutsub komisjon kokku kõrgetasemelise ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise komitee.

2025. aastaks võtab komisjon vastu ettepaneku liidu esimese ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kohta (aastateks 2026–2027).

12. juuniks 2026 määravad liikmesriigid miinimumnõuete määruse rakendamiseks riikliku kontaktpunkti.

Märkused ja funktsionaalsed seosed

Ristviide 1. põhielemendile (Eurodac-süsteem): ümberasustamine on üks Eurodac-süsteemi üleslaaditavatest kategooriatest.

Ristviide 3. põhielemendile (vastuvõtt): tugineda rahvusvahelise kaitse saajate puhul vastuvõtutingimuste direktiivi kohastele varajastele integratsioonimeetmetele.

Lühendid

Varjupaiga- ja rändehalduse määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013

Varjupaigamenetluse määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL

EUAA – Euroopa Liidu Varjupaigaamet

Ümberasustamisraamistiku määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2021/1147

Eurodaci määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013

Frontex – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Miinimumnõuete määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL

Piiril toimuva tagasisaatmismenetluse määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril toimuv tagasisaatmismenetlus ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/1148

Vastuvõtutingimuste direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1346, milles sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded

Taustakontrolli määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817

Rände- ja varjupaigaleppe rakendamiseks vastu võetavate komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide loetelu

Kohaldamisala: see on loetelu komisjoni rakendusaktidest ja delegeeritud õigusaktidest, mis on sätestatud rände- ja varjupaigaleppe õigusaktides ja mille eesmärk on valmistada ette leppe rakendamine. Loetelu sisaldab ka viiteid kehtivate rakendusaktide vajalikele muudatustele. Loetelu ei hõlma tsükli osana ette nähtud õigusakte (nt varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohane komisjoni rakendusotsus rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras olevate liikmesriikide kindlaksmääramise kohta, ümberasustamisraamistiku määruse kohane kaheaastane liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava) või õigusakte, mis võidakse vastu võtta konkreetsetel asjaoludel (nt kriisimääruse kohased rakendusotsused).

Vastuvõtmise tähtajad: kui ei ole eraldi nimetatud, ei ole rände- ja varjupaigaleppe õigusaktidega kehtestatud kõnealuste õigusaktide vastuvõtmise täpset ajakava. Need tuleb siiski vastu võtta aegsasti enne rände- ja varjupaigaleppe asjaomaste õigusaktide kohaldamise algust, sealhulgas selleks, et tagada DubliNeti ja Eurodac-süsteemi õigeaegne kohandamine.

1.Eurodaci määrus

1.Rakendusakt, millega määratakse kindlaks igakuise süsteemiülese statistika sisu (artikli 12 lõige 3).

2.Õigusaktid, mis kuuluvad rände- ja varjupaigaleppega hõlmamata muude määruste alla ning mida tuleb muuta Eurodac-süsteemi integreerimise tõttu laiemasse koostalitlusvõime raamistikku

Koostalitlusvõime määruste 2 alla kuuluvad õigusaktid:

·C(2021) 4982 ja C(2021) 4983 – komisjoni delegeeritud määrused, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 üksikasjalike normidega aruandluse ja statistika keskhoidla toimimise kohta (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).

·C(2021) 5052 ja C(2021) 5053 – komisjoni rakendusotsused, millega kehtestatakse Euroopa otsinguportaali kasutajaprofiilide tehnilised üksikasjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/818 artikli 8 lõikele 2 (muudatus tehakse Eurodaci määruse ja taustakontrolli määruse tõttu).

·C(2021) 5620 ja C(2021) 5619 – komisjoni rakendusotsused, millega kehtestatakse standardvorm üksikisikute teavitamiseks valge lingi loomisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).  

·C(2021) 5988 ja C(2021) 5989 – komisjoni rakendusotsused, millega kehtestatakse standardvorm üksikisikute teavitamiseks punase lingi loomisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).  

·C(2021) 6176 ja C(2021) 6174 – komisjoni rakendusotsused, millega kehtestatakse tehnilised normid eri ELi infosüsteemidest pärit andmete vahel linkide loomiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 artikli 28 lõikele 7 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 28 lõikele 7 (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).

·C(2022) 4775 ja C(2022) 4759 – komisjoni delegeeritud määrused ja nende lisad, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 seoses selliste juhtumite kindlaksmääramisega, mil identiteediandmeid käsitatakse mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil samade või sarnastena (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).

·C(2023) 645 ja C(2023) 649 – komisjoni rakendusotsused, millega kehtestatakse universaalse sõnumivormingu standard kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 ja arendatakse seda edasi (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).  

ETIASe määruse 3 alla kuuluvad õigusaktid:

·C(2023) 950 – komisjoni delegeeritud otsus, millega täpsustatakse mõne muu konsulteeritud ELi infosüsteemi kirjes, hoiatusteates või failis esinevate andmete ja ETIASe taotlustoimiku andmete vahelise vastavuse tingimusi (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).

Euroopa viisainfosüsteemi määruse 4 alla kuuluvad õigusaktid:

·(Peagi vastu võetav) delegeeritud otsus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 767/2008 seoses [lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade] päringute, kontrollide ja hindamiste jaoks vajalike menetluste ja reeglite käsiraamatuga, mis koostatakse vastavalt artiklitele 9h ja 22b (muudatus tehakse Eurodaci määruse tõttu).

3.Taustakontrolli määrus

Järgmiste rakendusaktide võimalus („vajaduse korral“) (vastuvõtmise tähtajad: lahtine, hinnatakse, kas selliste rakendusaktide vastuvõtmine on vajalik):

·milles esitatakse andmete saamise üksikasjalik kord ja kirjeldus (seoses terroriaktide ja muude raskete kuritegude kohta andmete saamisega ECRIS-TCNist) (artikli 15 lõige 5);

·milles nähakse ette sellise koostöö kord, mida taustakontrolli tegevad asutused ning Interpoli riiklikud keskbürood ja Europoli riiklik üksus teevad sisejulgeolekuohu kindlakstegemiseks (artikli 16 lõige 8).

4.Varjupaigamenetluse määrus

·Rakendusakt, et arvutada iga liikmesriigi piisavale suutlikkusele vastav arv ja kehtestada maksimaalne arv taotlusi, mida liikmesriik peab piirimenetluses aastas läbi vaatama (vastuvõtmise tähtajad: esimest korda kahe kuu jooksul pärast selle määruse jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant 15. oktoobril) (artikli 57 lõige 1).

5.Varjupaiga- ja rändehalduse määrus

Rakendusaktid, mis käsitlevad järgmist:

·riikliku strateegia vormi kehtestamine (artikli 7 lõige 6); 

·teise liikmesriigi territooriumil elava saatjata alaealise pereliikmete või sugulaste kindlakstegemine, sealhulgas standardvorm asjaomase teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel (artikli 23 lõige 7);

·ühetaoliste meetodite kehtestamine saatjata alaealisi käsitleva teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks liikmesriikide vahel (artikli 25 lõige 7);

·ühetaoliste meetodite kehtestamine sõltuvusnormide kohaldamist käsitleva teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks liikmesriikide vahel (artikli 34 lõige 4);

·ühetaoliste meetodite kehtestamine vastuvõtmispalvete koostamiseks ja esitamiseks (artikli 39 lõige 3);

·loetelude koostamine, milles on märgitud asjakohased otsesed ja kaudsed tõendid vastutuse kriteeriumide kohaldamiseks (artikli 40 lõige 4);

·standardvormi koostamine vastuvõtmispalvetele vastamiseks, sealhulgas faktidele tuginevate põhjenduste esitamiseks eitava vastuse korral (artikli 40 lõige 8);

·ühetaoliste meetodite kehtestamine tagasivõtmisteadete koostamiseks ja esitamiseks (artikli 41 lõige 5);

·sellise reisiloa näidise kehtestamine, mida liikmesriigid vajaduse korral kasutavad üleandmisel (artikli 46 lõige 1);

·ühetaoliste meetodite kehtestamine liikmesriikidevaheliseks teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks, eelkõige juhtudel, kui üleandmine on edasi lükatud või see hilineb, üleandmine toimub vaikimisi kokku lepitud tingimustel, alaealiste või ülalpeetavate isikute üleandmisel ning järelevalve all toimuval üleandmisel (artikli 46 lõige 4);

·standardvorm enne üleandmist vahetatavate andmete edastamiseks (artikli 48 lõige 4);

·ühine tervisetõend, mis on vajalik terviseandmete vahetamiseks enne üleandmist (artikli 50 lõige 1);

·terviseandmete vahetamise ühetaolised meetodid ja praktiline kord (artikli 50 lõige 5);

·selliste turvaliste elektrooniliste sidekanalite loomine liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning nende asutuste ja varjupaigaameti vahel, mille kaudu edastada teavet, biomeetrilisi andmeid, teabenõudeid, teateid, vastuseid ja muud kirjavahetust ning tagada, et saatjad saavad automaatselt elektroonilise kättesaamisteatise (artikli 52 lõige 4);

·rahaliste toetuste rakendamise reeglid (artikli 64 lõige 3);

·ühetaoliste meetodite kehtestamine ümberpaigutamise eesmärgil esitatavate dokumentide ja teabe koostamiseks ja esitamiseks (artikli 67 lõige 14).

Delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad järgmist:

·artikli 25 lõike 6 kohased saatjata alaealisi käsitlevad delegeeritud õigusaktid:

1.saatjata alaealiste pereliikmete, õdede või vendade või sugulaste tuvastamise kohta;

2.tõendatud perekondlike sidemete olemasolu tuvastamise kriteeriumide kohta;

3.kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas saatjata alaealise sugulane on võimeline tema eest hoolitsema, sealhulgas juhud, kui saatjata alaealise perekonnaliikmed, õed-vennad või sugulased viibivad rohkem kui ühes liikmesriigis;

·artikli 34 lõike 3 kohased ülalpeetavaid isikuid käsitlevad delegeeritud õigusaktid:

1.sõltuvussuhte hindamisel arvesse võetavate elementide kohta;

2.tõendatud perekondlike sidemete olemasolu tuvastamise kriteeriumide kohta;

3.selliste kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas asjaomane isik on võimeline ülalpeetava isiku eest hoolitsema;

4.selliste elementide kohta, mida võtta arvesse, et hinnata asjaomase isiku suutmatust pika perioodi jooksul reisida.

(1)

Need on eu-LISA kehtestatud protokollid, millega määratakse kindlaks teabevahetus kesksüsteemi (eu-LISA asukohas) ja liikmesriikide riiklike süsteemide vahel. 

(2)

Määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, ja määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816.

(3)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226.

(4)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)