EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.12.2024
COM(2024) 567 final
2024/0315(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
ajutise erandi kohta määruse (EL) 2017/2226 ja määruse (EL) 2016/399 teatavatest sätetest seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järkjärgulise töölerakendamisega
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
·Ettepaneku põhjused
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi „EES“) on Schengeni ala piirihalduse oluline komponent, mis on sätestatud määruses 2017/2226 1 (edaspidi „EESi määrus“). EES on keskne andmebaas, kus registreeritakse lühiajalise viibimise eesmärgil 29 Schengeni liikmesriigi välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemine, riigist lahkumine ja sisenemiskeelud. EES on oluline verstapost ELi jõupingutustes suurendada julgeolekut ja tõhusust oma välispiiridel. See on esimene süsteem, mis kogub biomeetrilisi andmeid, näiteks välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike näokujutisi ja sõrmejälgi. EES annab Schengeni liikmesriikidele reaalajas juurdepääsu kolmandate riikide kodanike isikuandmetele, varasemate reiside andmetele ja teabele selle kohta, kas nad järgivad Schengeni alal lubatud lühiajalist viibimisaega. Selle tulemusena vähendab EES märkimisväärselt identiteedipettuste ja viibimisaja ületamise tõenäosust ning tugevdab lõppkokkuvõttes Schengeni ala julgeolekut.
Hoolimata liikmesriikide, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) ja komisjoni märkimisväärsetest jõupingutustest ei ole võimalik EESi käivitada 2024. aasta neljandas kvartalis, nagu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2023. aasta oktoobris heaks kiitis 2 . Kõik liikmesriigid ei ole komisjoni teavitanud vastavalt EESi määruse artikli 66 lõike 1 punktile c, kuid see on EESi töölerakendamise õiguslik nõue. Suur hulk liikmesriike on oma valmisolekust komisjonile teatanud, kuid osa liikmesriike on teatanud, et neil ei ole võimalik seda teha. Samal ajal on süsteemi täielik töölerakendamine üleöö riskitegur sellise keeruka IT-süsteemi nagu EESi kesksüsteemi vastupidavuse seisukohast.
Eespool öeldut arvesse võttes on EESi toimimises osalevad sidusrühmad selgelt väljendanud oma eelistust, et enne uute protsesside kasutuselevõtmist välispiiridel peaks eelnema kohanemisperiood riiklikele ametiasutustele ja reisijatele, et tagada suurem kindlus. Uue suuremahulise IT-süsteemi täielik käivitamine kõigis piiripunktides, kus reaalajas on vaja tehnilisi kohandusi, võib ohustada turvalist ja sujuvat reisimist, eelkõige piirkondades, kus olemasolev taristu, ruumipuudus või muud piirangud juba tekitavad probleeme. Neid probleeme süvendavad veelgi liikmesriikidevahelised erinevused EESi rakendamisel, sest piiripunktid on väga erinevaid ning lisaks suhtuvad riigid automatiseerimisse ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu erinevalt.
EESi määrus võimaldab siiski ainult täielikku töölerakendamist ja selles nõutakse, et kõik liikmesriigid alustaksid EESi täielikku ja samaaegset kasutamist kõigi reisijate puhul, kes tuleb kõigis nende liikmesriikide välispiiril asuvates piiripunktides EESis registreerida. Selles ei ole kohandamisperioodi ette nähtud.
Eespool öeldut arvesse võttes näib, et EESi eesmärke on võimalik tulemuslikumalt ja kindlamalt saavutada siis, kui süsteem rakendatakse tööle paindlikult. Selleks peetakse vajalikuks vastu võtta määrus, mis võimaldab alustada piiratud aja jooksul toimingutega järk-järgult. Kavandatava määrusega tehakse erand EESi määrusest niivõrd, kuivõrd see on vajalik järkjärguliseks töölerakendamiseks. Sellega kaitstakse nii eu-LISA kui ka liikmesriikide jõupingutusi ning täidetakse samal ajal EESi eesmärke ajakohastada välispiiride haldamist ja aidata kaasa Euroopa Liidu sisejulgeolekule.
Lisaks pakub kavandatav määrus paindlikku lähenemisviisi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevaid vajadusi. See võimaldab neil, kes soovivad süsteemi rakendada järk-järgult, seda teha, samal ajal saavad teised alustada täies mahus rakendamist alates esimesest päevast. Olgu siiski märgitud, et EESist on võimalik saada täit kasu alles siis, kui kõik liikmesriigid seda täielikult kohaldavad.
Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse ka meetmed, mis võimaldavad liikmesriikidel tulemuslikult toime tulla erandlike asjaoludega, näiteks tehniliste probleemide või reisimise kõrghooajaga. Selliste riskide maandamiseks võivad liikmesriigid süsteemi kasutamise selle järkjärgulise töölerakendamise ajal lühikeseks ajaks kas täielikult või osaliselt peatada. See mehhanism säilitatakse ka piiratud aja jooksul pärast süsteemi täielikku töölerakendamist.
Ekspertide ja tehnilise tasandi mõttevahetuses ning eu-LISA haldusnõukogus väljendas enamik liikmesriike toetust järkjärgulisele töölerakendamisele ja tunnistas, et see võimaldab uusi EESi norme välispiiridel paremini rakendada. Nende sidusrühmadega peetud spetsiaalsel kohtumisel on ka enamik vedajaid ja piiripunktide taristurajatiste käitajaid sellist järkjärgulist töölerakendamist toetanud. Liikmesriigid peaksid tagama tegevuse asjakohase koordineerimise nende piiripunktide taristukäitajatega, kus EES kasutusele võetakse. Liikmesriigid peaksid tagama, et EESi kasutuselevõtt nende välispiiril asuvates piiripunktides oleks läbipaistev, ning teavitama meetmetest tulemuslikult nii vedajaid kui ka reisijaid.
·Ettepaneku eesmärgid
Käesoleva ettepaneku üldeesmärgid tulenevad aluslepingul põhinevatest eesmärkidest parandada veelgi Schengeni ala välispiiride haldamist ning hakata võimalikult kiiresti kohaldama EESi ühtlustatud norme piiriülese liikumise kohta ja toetada seega Euroopa Liidu sisejulgeolekut.
Käesoleva algatusega luuakse alus EESi järkjärgulisele töölerakendamisele, tehes ajutise erandi EESi määruse ja määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad 3 ) teatavatest sätetest, millega nõutakse liikmesriikidelt süsteemi täielikku kasutamist.
Ettepaneku üldeesmärk on hõlbustada EESi määruse kasutuselevõtmist ning võimaldada seeläbi liikmesriikidel saavutada EESi määruses sätestatud süsteemi eesmärgid õigeaegselt ja tõhusalt.
Ettepaneku erieesmärgid on järgmised:
1.võimaldada liikmesriikidele paindlikkust EESi kasutuselevõtmisel vastavalt nende valmisoleku tasemele ja kooskõlas EESi rangete nõuetega, mis puudutavad andmete kogumiseks kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutamist;
1.hõlbustada tehnilisi ja toimingutega seotud kohandusi EESi töölerakendamise esimesel perioodil, et võimaldada süsteem järk-järgult kasutusele võtta;
2.paremini hallata ja vältida võimalikke pikki ooteaegu välispiiridel;
3.parandada praegust olukorda seeläbi, et tagatakse lõppkasutajatele, nagu piirivalvuritele, sisserändeametnikele, viisasid väljaandvatele asutustele ja õiguskaitseametnikele juurdepääs kõige ajakohasemale teabele reisija identiteedi kohta, isegi kui süsteemis registreeritud andmed on EESi järkjärgulise kasutuselevõtu tõttu puudulikud;
4.tagada, et liikmesriikidel on olemas lahendused sellistele ootamatutele olukordadele reageerimiseks, mis võivad tekkida pärast EESi töölerakendamist, et vältida häireid välispiiridel ja pikki ooteaegu;
5.võimaldada riiklikel asutustel, reisijatel ja vedajatel kohaneda uute piirihaldusprotsesside ja -tehnoloogiatega;
6.teha ka edaspidi EESi töölerakendamise ettevalmistamiseks suuri investeeringuid, eelkõige taristusse, seadmetesse ja inimressurssidesse.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Praegune ELi õigusraamistik selles valdkonnas koosneb välispiirikontrolli käsitlevatest ELi õigusaktidest. Kavandatav õigusakt aitab saavutada ka Schengeni piirieeskirjades ja Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis 4 seatud eesmärke.
Ettepanek on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses 5 sätestatud normidega.
Määrus on täielikult kooskõlas kehtiva andmekaitse õigusraamistikuga. Sellega nähakse ette EESi määrusest ja Schengeni piirieeskirjadest sihipärased ajutised erandid, mis on vajalikud EESi järkjärguliseks töölerakendamiseks.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
EESi järkjärguline töölerakendamine on kooskõlas viisainfosüsteemi (VIS) ja tulevase Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) kohaldamisega ning eu-LISA arendatavate tulevaste koostalitlusvõime komponentidega, nimelt Euroopa otsinguportaali, ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, ühise isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektoriga 6 . Komisjon, liikmesriigid ja eu-LISA arutavad ETIASe ja kõikide koostalitlusvõime komponentide läbivaadatud ja integreeritud planeerimist ning lepivad selles kokku, lähtudes sellest, kuidas kulgeb EESi oodatav töölerakendamine.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva määrusega nähakse ette ajutine erand EESi määruse ja Schengeni piirieeskirjade teatavatest sätetest; nimetatud õigusaktid on vastu võetud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 77 lõike 2 punktide b ja d ning ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkti a ning ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktide b ja e alusel. On asjakohane võtta kavandatav määrus vastu EESi määrusega samade ELi toimimise lepingu sätete alusel.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib ELi meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud eesmärke üksi saavutada.
Kavandatava määruse eesmärk on võimaldada EESi määruses sätestatud normide rakendamist. Liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt saavutada ühtlustatud normide ja tähtaegadega ühise infosüsteemi järkjärgulist töölerakendamist. EESi järkjärguliseks töölerakendamiseks on vaja ELi meetmeid.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest ei lähe eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Eelkõige kehtestatakse kavandatava määrusega piiratud erand EESi määrusest ja Schengeni piirieeskirjadest, et võimaldada EES tööle rakendada järk-järgult.
•Vahendi valik
Ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määruse abil. See tagab sätete vahetu kohaldatavuse ning ühtse ja järjepideva lähenemisviisi kogu Schengeni alal. See on eriti oluline, kuna kavandatava määrusega tehakse erand EESi määrusest, millega luuakse liikmesriikide koostöö jaoks keskne süsteem ja kehtestatakse normid kontrollide kohta piiril, ning Schengeni piirieeskirjadest. Kuna kavandatava määruse eesmärk on kehtestada liikmesriikidele ja veoettevõtjatele ühtsed kohustused, on käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks sobiv vahend määrus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ettepanekus võeti nõuetekohaselt arvesse EESi kavandamise ja arendamise käigus toimunud põhjaliku konsultatsiooniprotsessi tulemusi. See protsess sisaldas arutelusid IT-ekspertide, poliitikaekspertide, liikmesriikide ja eu-LISA operatiivküsimuste- ja õigusekspertidega eu-LISA nõuanderühmas, eu-LISA programminõukogus, eu-LISA haldusnõukogus ja e-piiride komitees. Samuti toimusid mõttevahetused sidusrühmadega ja arutelud nõukogus.
•Mõju hindamine
Ettepaneku eesmärk on kehtestada piiratud erand EESi määrusest ja Schengeni piirieeskirjadest, et tagada EESi järkjärguline töölerakendamine. Poliitikaeesmärki silmas pidades muid poliitikavariante ei ole. Seetõttu ei ole mõju hindamine asjakohane ega vajalik.
EESi mõju hindamisi on korraldatud alates 2008. aastast ning koos huvitatud isikutega konsulteerimise ning nõukogus ja Euroopa Parlamendis toimunud aruteludega on need olnud aluseks üksikasjalikule mõjuhinnangule, mille komisjon koostas koos EESi määruse ettepanekuga 7 . Mõju hindamisel keskenduti piirihalduse olulistele vajadustele, millega EESi loomise käigus tuleb tegeleda. Vaja on kehtestada järgmised peamised kohustused: i) parandada piiril tehtavate kontrollide kvaliteeti; ii) tagada isikute usaldusväärne tuvastamine ning iii) suurendada sisejulgeolekut ning karmistada võitlust terrorismi ja raskete kuritegude vastu. Need vajadused saavutatakse üksnes EESi töölerakendamise kaudu.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Ettepanekus võetakse täielikult arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Eelkõige võetakse kavandatud meetmete puhul arvesse harta artiklit 6, millega kaitstakse põhiõigust vabadusele ja turvalisusele, harta artiklit 7, millega kaitstakse igaühe põhiõigust era- ja perekonnaelu austamisele, ning artiklit 8, mis käsitleb põhiõigust isikuandmete kaitsele. Kavandatud meetmed on kooskõlas ka ELi toimimise lepingu artikliga 16, millega tagatakse igaühele õigus oma isikuandmete kaitsele.
Ettepanekuga ei muudeta EESile juurdepääsu rangeid norme ega EESi määruses sätestatud vajalikke kaitsemeetmeid, mille hulka kuuluvad isikuandmete austamine kui põhiõigus ja õigus teabele.
4.MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kavandatava määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimise programm järgib EESi määruse artiklis 72 sätestatut.
Lisaks võimaldab kasutuselevõtukavadel ja aruandluskohustustel põhinev järjepidev mehhanism teha otsuseid ja teostada üldist järelevalvet enne järkjärgulist töölerakendamist ja selle ajal. Kesksel ja riiklikul tasandil välja töötatud kasutuselevõtukavad on liikmesriikide, eu-LISA ja komisjoni tiheda koostöö tulemus.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ettepanek koosneb allpool kirjeldatud elementidest.
–Järkjärguline kasutuselevõtt (artiklid 1, 2 ja 4): liikmesriigid rakendavad EESi tööle järk-järgult ning registreerivad alguses vähemalt 10 % hinnangulistest piiriületustest ja süsteemi järkjärgulise töölerakendamise perioodi lõpuks kõik isikud. Sisenemiskeeld registreeritakse piiripunktis, kus EES on tööle rakendatud. Liikmesriikidel on võimalus riiklikul tasandil rakendamist kiirendada või rakendada EES tööle täielikult. Europol hakkab samuti kasutama EESi alates selle järkjärgulise töölerakendamise esimesest päevast.
–Kasutuselevõtukavad, järelevalve ja aruandlus (artikkel 3): pärast konsulteerimist komisjoniga sätestatakse eu-LISA ja liikmesriikide kasutuselevõtukavades keskse ja riikliku tasandi järkjärgulise töölerakendamise üksikasjad. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja eu-LISA-le iga kuu eduaruande. Kui liikmesriik otsustab EESi tööle rakendada täielikult, selgitatakse kasutuselevõtukavas üksnes seda valikut.
–Ajutised normid, millega nähakse ette erand EESi määrusest ja Schengeni piirieeskirjadest (artikkel 5): kohustus lüüa kõigi EESi kohaldamisalasse kuuluvate isikute reisidokumentidesse tempel jääb kehtima kuni järkjärgulise töölerakendamise perioodi lõpuni. Seal, kus EES on kasutusele võetud, registreerivad liikmesriigid reisijate andmeid nende reisidokumentide alusel. Liikmesriigid võivad registreerida biomeetrilisi andmeid järk-järgult. Asutused, kes kasutavad EESis registreeritud andmeid EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal, peavad templeid EESis registreeritud andmete suhtes ülimuslikuks. EESi ning VISi koostalitlusvõimet kasutatakse piiripunktides, kus EES on tööle rakendatud. Automaatkalkulaatori esitatud teabe võimalikke tagajärgi lubatud viibimisaja maksimaalse järelejäänud kestuse kohta ei võeta arvesse. Kolmandate riikide kodanike isikusamasuse kontrollimine ja eelnev registreerimine toimub üksnes piiripunktides, kus EESi rakendatakse koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega. Veebisaiti, teavituskampaaniat ja reisijatele antavat vormi kohandatakse, et kajastada süsteemi järkjärgulist töölerakendamist. Selleks et tagada ELi õigusaktide järjepidevus ja normide selge kohaldamine, peatatakse EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESi määruse ja Schengeni piirieeskirjade teatavad sätted.
–Juurdepääs EESi andmetele (artikkel 6): asjaomased asutused peaksid arvestama, et EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud andmed võivad olla puudulikud. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ei kasuta EESis süsteemi järkjärgulise töölerakendamise ajal registreeritud andmeid riskianalüüsiks ega haavatavuse hindamiseks. Mitme sellise EESi funktsiooni kasutamine, mis nõuavad EESi ühetaolist kohaldamist kõigis liikmesriikides, peatatakse järkjärgulise töölerakendamise ajaks. Vedajad võivad hakata veebiteenust kasutama alles 90 päeva pärast süsteemi järkjärgulise töölerakendamise perioodi algust.
–EESi toimingute peatamine (artikkel 7): erandjuhtudel, kui EESi kesksüsteemis, riiklikes süsteemides või sidetaristus esineb tõrge või piiril on liiga pikk ooteaeg, võivad liikmesriigid otsustada andmeid mitte registreerida (täielik peatamine) või mitte registreerida biomeetrilisi andmeid (osaline peatamine). Osaline peatamine on võimalik pärast järkjärgulist töölerakendamist piiratud aja jooksul erandlikel asjaoludel, mis põhjustavad nii intensiivset liiklust, et ooteajad piiridel muutuvad liiga pikaks.
–Jõustumine ja kohaldamine (artikkel 8): ettepanekus on sätestatud kolm kohaldamisetappi: i) artiklis 3 osutatud kasutuselevõtukavadega seotud ettevalmistustöid alustatakse alates kavandatava määruse jõustumise kuupäevast; ii) järkjärgulise töölerakendamise periood algab kuupäevast, mille komisjon otsustab kooskõlas EESi määruse artikli 66 lõikega 1, kui ta on saanud liikmesriikidelt kõik teated vastavalt EESi määruse artikli 66 lõike 1 punktile c, ning iii) pikendatud kohaldamisaega kohaldatakse teatavate erandite suhtes, mis käsitlevad üleminekuperioodi ja üleminekumeetmete kohaldamist, mittetäielikele toimikutele juurdepääsu ja nende kasutamist, vedajate kohustust kontrollida artiklis 6 osutatud reisidokumentidesse löödud templeid ning artiklis 7 osutatud peatamiskorda. EESi määruse artikli 66 lõike 1 punktis c sätestatud liikmesriikide teadete puhul tuleks arvesse võtta järkjärgulist töölerakendamist. Nende teadetega kinnitavad liikmesriigid oma suutlikkust kasutada EESi. See ei tähenda siiski, et kõik piiripunktid peavad olema alates järkjärgulise lähenemisviisi algusest täielikult valmis ja varustatud.
2024/0315 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
ajutise erandi kohta määruse (EL) 2017/2226 ja määruse (EL) 2016/399 teatavatest sätetest seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järkjärgulise töölerakendamisega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 87 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 8
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, 9 millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi „EES“), artikli 66 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon otsustab EESi töölerakendamise kuupäeva, kui teatavad tingimused on täidetud.
(2)Komisjon ei ole siiski saanud kõiki määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 punkti c kohaseid teateid, mis on üks EESi töölerakendamise otsuse tegemise tingimustest.
(3)Määrus (EL) 2017/2226 võimaldab siiski ainult täielikku töölerakendamist ja selles nõutakse, et kõik liikmesriigid alustaksid EESi täielikku kasutamist kõigi reisijate puhul, kes tuleb EESis registreerida, ja kasutaksid EESi samaaegselt kõigis oma piiripunktides.
(4)Selleks et liikmesriigid saaksid võtta EESi kasutusele vastavalt oma valmisoleku tasemele ning et oleks võimalik hõlbustada EESi töölerakendamisel tehnilisi ja toimingutega seotud kohandusi, on vaja kehtestada EESi järkjärgulise töölerakendamise normid. Tagamaks, et need kohandused kajastavad võimalikke reisijatevooge ja kõrghooaegu, peaks järkjärguline töölerakendamine kestma 180 kalendripäeva.
(5)Selleks et rakendada EES tööle järk-järgult, on vaja teha erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 10 (edaspidi „Schengeni piirieeskirjad“) teatavatest sätetest. Muid määruses (EL) 2017/2226 sätestatud norme, mida käesolev määrus ei mõjuta, kohaldatakse nii, nagu on sätestatud kõnealuses määruses. Eelkõige vastavad EESis süsteemi järkjärgulise töölerakendamise ajal registreeritud andmed määruses (EL) 2017/2226 sätestatud normidele ning neid peetakse usaldusväärseteks ja täpseteks.
(6)Liikmesriigid peaksid EESi järk-järgult tööle rakendama, et registreerida riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel nende kolmandate riikide kodanike andmeid, kelle andmed tuleb ühes või mitmes piiripunktis EESis registreerida. Kui see on võimalik ja kohaldatav, peaksid liikmesriigid kasutama õhu-, maismaa- ja merepiiripunktide kombinatsiooni. Selleks et tagada EESi kontrollitud töölerakendamine ning paremini hallata ja vältida võimalikke pikki ooteaegu piiridel, peaksid liikmesriigid vajaduse korral võtma kõik EESi funktsioonid kasutusele järk-järgult ning registreerima EESis järk-järgult kõigi nende kolmandate riikide kodanike andmeid, kelle andmed tuleb registreerida. Selleks et tagada koordineeritud lähenemisviis, peaks järkjärguline töölerakendamine toimuma etapiviisi ja sätestada tuleks miinimumnõuded, mille liikmesriigid peavad täitma. Liikmesriikidel on võimalus riiklikul tasandil rakendamist kiirendada või rakendada EES tööle täielikult alates järkjärgulise lähenemisviisi kohaldamise algusest.
(7)Selleks et hõlbustada EESi sujuvat kasutuselevõttu, peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) töötama välja kõrgetasemelise kasutuselevõtukava, milles antakse liikmesriikidele ja liidu ametitele suunised EESi kasutuselevõtmise kavandamiseks ja elluviimiseks selle järkjärgulise töölerakendamise ajal, ning esitama selle komisjonile, liikmesriikidele ja liidu ametitele. See kava peaks sisaldama kesksüsteemi suutlikkuse piiranguid, mille eu-LISA on iga kasutuselevõtuetapi jaoks kindlaks määranud. Liikmesriigid peaksid oma otsustes toiminguid alustada või edasi arendada arvesse võtma kesksüsteemi suutlikkust, nagu on kirjeldatud kõrgetasemelises kasutuselevõtukavas.
(8)Selleks et hõlbustada EESi sujuvat kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid komisjoni ja eu-LISAga konsulteerides töötama välja riiklikud kasutuselevõtukavad. Riiklikud kasutuselevõtukavad peaksid EESi järkjärgulise töölerakendamise iga etapiga seoses sisaldama teavet kehtestatud künniste ja nõuete kohta, eelkõige järgmist: i) kuupäev, millest alates EES igas piiripunktis tööle rakendatakse; ii) EESis registreeritavate piiriületuste hinnangulise arvu osakaal nende kolmandate riikide kodanike koguarvust, kes tuleb EESis registreerida, ning iii) vajaduse korral igas valitud piiripunktis rakendatavad biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonid. Kui liikmesriigid oma riiklikke kasutuselevõtukavasid ette valmistavad, kutsutakse neid üles nõuetekohaselt kooskõlastama oma tegevust piiripunktide taristurajatiste käitajatega. Selleks et jälgida, kas järkjärguline töölerakendamine toimub norme järgides, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile ja eu-LISA-le iga kuu aruande oma kasutuselevõtukava rakendamise kohta. Igakuine aruanne peaks vajaduse korral sisaldama parandusmeetmeid, millega tagatakse järkjärgulisel töölerakendamisel normide järgimine.
(9)EESi järkjärgulise töölerakendamise ning EESis registreeritud andmete võimaliku mittetäielikkuse tõttu tuleks EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel korrapäraselt lüüa tempel. Riiklikud asutused peaksid võtma arvesse riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestike või sisenemiskeeluandmestike võimalikku mittetäielikkust ning käsitama templeid EESis registreeritud teabe suhtes ülimuslikuna. Lisaks peaksid riiklikud asutused tuginema reisidokumentidesse löödud templitele, kui nad annavad kolmandate riikide kodanikele teavet nende lubatud viibimisaja järelejäänud maksimaalse kestuse kohta. Templi puudumise korral peaksid olema ülimuslikud EESis registreeritud andmed.
(10)Võttes arvesse, et EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal võivad EESis registreeritud andmed olla puudulikud, ei tohiks riiklikud asutused võtta arvesse automaatkalkulaatori tulemusi EESis registreeritud kolmandate riikide kodanike lubatud viibimisaja maksimaalse järelejäänud kestuse kohta. Samamoodi ei tohiks riiklikud asutused oma ülesannete täitmisel võtta arvesse automaatset mehhanismi, mille alusel tuvastatakse või märgistatakse väljumisandmete puudumist pärast lubatud viibimisaja lõppkuupäeva, ega andmeid, mille kohaselt lubatud viibimisaja maksimaalne kestus on ületatud ja mille alusel koostatakse nimekiri isikutest, kes on kindlaks tehtud viibimisaja ületajatena.
(11)Selleks et liikmesriikidel oleks EESi töölerakendamisega kohanemiseks piisavalt aega, ei tohiks biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonide kasutamine olla piiripunktides kohustuslik esimese 60 kalendripäeva jooksul pärast järkjärgulist töölerakendamist. Hiljemalt 90 kalendripäeva pärast järkjärgulist töölerakendamist peaksid liikmesriigid rakendama EESi koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega vähemalt pooltes oma piiripunktides. Biomeetriliste andmete esitamine ei tohiks olla nende kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise tingimus, kes tuleb EESis registreerida piiripunktides, kus EESi rakendatakse ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta.
(12)Selleks et arvestada vajadusega võtta teatavates piiripunktides järk-järgult kasutusele EES koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega, tuleks EESis registreeritavate kolmandate riikide kodanike biomeetrilist kontrolli teha ainult piiripunktides, kus on tööle rakendatud EES koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega.
(13)Selleks et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008 11 loodud viisainfosüsteemi (VIS) ning EESi koostalitlusvõimetoimingute sidusus, peaks olema VISile otse juurdepääs üksnes nendes piiripunktides, kus EESi ei rakendata. Piiripunktides, kus EESi rakendatakse, peaksid piirivalveasutused kasutama EESi ja VISi koostalitlusvõimet.
(14)Kolmandate riikide kodanikke, kelle andmed tuleb EESis registreerida, tuleks teavitada nende õigustest ja kohustustest seoses nende andmete töötlemisega, kasutades selleks määruse (EL) 2017/2226 artikli 50 lõikes 5 sätestatud tüüpvormi. Teave, mis tuleb esitada kolmandate riikide kodanikele, kelle andmed registreeritakse EESis, peaks viitama EESi järkjärgulisele töölerakendamisele. Kolmandate riikide kodanikke tuleks tüüpvormis teavitada nende kohustusest esitada piiripunktis biomeetrilisi andmeid, kui see on riiki sisenemise tingimus. Neid tuleks tüüpvormis teavitada biomeetriliste andmete esitamata jätmise tagajärgedest. Neid tuleks tüüpvormis teavitada, et neil ei ole võimalik kontrollida lubatud viibimisaja järelejäänud kestust automaatselt.
(15)Selleks et kajastada EESi järkjärgulist töölerakendamist, peaks komisjon esitama EESi veebisaidil vastavad ajakohastatud andmed.
(16)Eesmärki suurendada kolmandate riikide kodanike teadlikkust nende konkreetsetest õigustest ja kohustustest oleks kõige parem saavutada, kui liikmesriigid kohandaksid teavituskampaaniat vastavalt sellele, kuidas EES on tööle rakendatud nende piiridel, kus EESi kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 4 rakendatakse. Seepärast tuleks vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 51 komisjoni ja liikmesriikide välja töötatud teabematerjale kohandada, et viia läbi järkjärgulise töölerakendamisega kaasnev teavituskampaania.
(17)EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal ei ole kolmandate riikide kodanikel võimalik oma lubatud viibimisaja täpset kestust elektrooniliselt kontrollida.
(18)Käesolev määrus ei mõjuta lennuettevõtjate, mereveoettevõtjate ja reisijaterühmi bussiga vedavate rahvusvaheliste vedajate kohustusi, mis on sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni 12 artikli 26 lõikes 1 ja nõukogu direktiivis 2001/51/EÜ 13 . Sellega seoses peaksid veoettevõtjad kontrollima reisidokumentidesse löödud templeid. Selleks et piiripunktides EESi kohaldamist puudutav teabevahetus vedajatega oleks tulemuslik ja tooks lõppkokkuvõttes kasu reisijatele, on äärmiselt oluline, et liikmesriigid jagaksid läbipaistvat teavet EESi kasutuselevõtmise kohta oma piiripunktides.
(19)Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 22 ja määruse (EL) 2016/399 artiklis 12a on sätestatud EESi töölerakendamise üleminekuperiood ja üleminekumeetmed. Nendest artiklitest on vaja teha erand, et tagada üleminekuperioodi ja üleminekumeetmete kohaldamine alles pärast järkjärgulise töölerakendamise lõppu. Kõnealuse erandi kohaldamine peaks lõppema viis aastat ja 180 kalendripäeva pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1.
(20)Tagamaks, et riiklikud asutused ja ELi ametid ei tee oma ülesannete täitmisel otsuseid üksnes EESis registreeritud andmete põhjal, peaksid nad võtma arvesse, et EESis registreeritud isiklikud toimikud võivad sisaldada mittetäielikke andmekogumeid. Kõnealuse erandi kohaldamine tuleks lõpetada viis aastat pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1, et võtta arvesse kõnealuse määruse artikli 34 lõikes 3 sätestatud viieaastast säilitamistähtaega selliste andmekogumite puhul, mille kohta riigist lahkumise andmestik puudub.
(21)Kui liikmesriigid tagavad määruse (EL) 2017/2226 nende sätete järgimist, mis käsitlevad andmete muutmist ja ennetähtaegset kustutamist, peaksid nad täiendama mittetäielikke andmeid ulatuses, mida võimaldab EESis järkjärgulise töölerakendamise ajal registreeritud andmekogumite piiratud kättesaadavus.
(22)Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks hoiduma EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud andmete kasutamisest riskianalüüside ja haavatavuse hindamiste tegemiseks, sest andmed on puudulikud ja see võib viia eksitavate riski- ja haavatavuse hindamiste tulemusteni..
(23)Selleks et tagada välispiiride tulemuslik haldamine EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal, tuleks piiripunktides, kus EESi ei rakendata, teha kontrolle piiril kooskõlas määrusega (EL) 2016/399, nagu seda kohaldatakse [päev enne kuupäeva, millest alates EES tööle rakendatakse, nagu komisjon on otsustanud kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1]. Piiripunktides, kus EESi rakendatakse, tuleks teha kontrolle piiril kooskõlas määrusega (EL) 2017/2226 ja Schengeni piirieeskirjadega. Siiski tuleks kohaldada konkreetseid erandeid kõnealustest määrustest, kui tegemist on kontrolliga piiripunktides, kus EESi rakendatakse ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta, et võimaldada süsteemi järkjärgulist töölerakendamist. See ei tohiks piirata viisaomanike kontrollimist sõrmejälgede alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 787/2008.
(24)Selleks et võimaldada tehnilist ja organisatsioonilist korda igas liikmesriigis EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal tulemuslikult kohandada ning tegeleda EESi kesksüsteemi, riiklike süsteemide või sidetaristu riketega või nende piiridel esinevate ülemääraste ooteaegadega, peaks liikmesriikidel olema võimalus EESi toimimine teatavates piiripunktides täielikult või osaliselt peatada. Osalise peatamise korral tuleks peatada biomeetriliste andmete registreerimine EESis. Täieliku peatamise korral ei tohiks EESis andmeid registreerida. Selleks et maandada täiendavaid riske, mis on seotud EESi kasutuselevõtuga koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega, peaks liikmesriikidel olema võimalus peatada biomeetriliste andmete registreerimine EESis pärast järkjärgulise töölerakendamise lõppu erandlikel asjaoludel, mis põhjustavad nii intensiivset liiklust, et ooteajad piiridel muutuvad liiga pikaks. Selline peatamine peaks olema võimalik pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu piiratud ajavahemikuks pikkusega 60 päeva ning seda tuleks pikendada 60 päeva võrra, kui EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud isiklikest toimikutest vähem kui 80 % sisaldab biomeetrilisi andmeid.
(25)eu-LISA peaks esitama süsteemi kasutamise statistika kohta aruandeid, mille eesmärk peaks olema hinnata süsteemi toimimist ja seda, kas liikmesriigid järgivad kasutuselevõtukavu, teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad, jälgida vastavust EESi järkjärgulisele töölerakendamisele ning toetada süsteemi edasise arendamise ja optimeerimisega seotud otsuste tegemist.
(26)Kasutuselevõtukavadega seotud ettevalmistustöid tuleks alustada alates kavandatava määruse jõustumise kuupäevast. Järkjärgulist töölerakendamist tuleks kohaldada alates kuupäevast, mille komisjon otsustab kooskõlas EESi määruse artikli 66 lõikega 1. Kuna käesoleva määrusega on ette nähtud ajutised erandid, peaks selle kohaldamine lõppema 180 kalendripäeva pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1. Erandeid, mis käsitlevad üleminekuperioodi ja -meetmete kohaldamist, juurdepääsu EESi andmetele, reisidokumentidesse löödud templite kontrollimist vedajate poolt ning EESi toimingute peatamist, tuleks pärast järkjärgulise töölerakendamise lõppu siiski kohaldada piiratud aja jooksul.
(27)Käesoleva määruse eesmärki lubada erandeid määrusest (EL) 2017/2226 ja määrusest (EL) 2016/299, et näha ette EESi järkjärguline töölerakendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(28)ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.
(29)Käesolev määrus ei kujuta endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa osaleb vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(30)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.
(31)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ artikliga 3.
(32)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL artikliga 3.
(33)Küprose puhul kujutavad käesoleva määruse VISi käsitlevad sätted endast Schengeni acquis’l põhinevaid või muul viisil sellega seotud sätteid 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses. EESi rakendamiseks on vaja anda VISile passiivne juurdepääs. Kuna EESi peavad kasutama ainult need liikmesriigid, kes täidavad EESi töölerakendamise alguses VISiga seotud tingimusi, ei rakenda Küpros EESi tööle algusest peale. Küpros ühendatakse EESiga niipea, kui määruses (EL) 2017/2226 osutatud menetluse tingimused on täidetud.
(34)Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma arvamuse [XX].
(35)Käesoleva määrusega kehtestatakse EESile juurdepääsu ranged normid ning selliseks juurdepääsuks vajalikud kaitsemeetmed. Sellega nähakse ka ette üksikisikute õigused pääseda ligi oma andmetele, neid parandada, täiendada ja kustutada, nende õigus õiguskaitsevahendile, eelkõige õigus pöörduda kohtusse, ning avalike sõltumatute asutuste poolne järelevalve andmete töötlemise üle. Käesolevas määruses võetakse seega arvesse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust inimväärikusele, orjapidamise ja sunniviisilise töö keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, eakate õigusi, puuetega inimeste integreerimist ühiskonda ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning õiglasele kohtulikule arutamisele.
(36)Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (edaspidi „EES“) järkjärgulise töölerakendamise normid nende liikmesriikide piiridel, kus rakendatakse EESi kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikliga 4, ning ajutised erandid määrusest (EL) 2017/2226 ja määrusest (EL) 2016/399.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 3 lõikes 1 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)„EESi järkjärguline töölerakendamine“ – 180 kalendripäeva pikkune ajavahemik alates kuupäevast, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1;
(b)„riiklikud asutused“ – määruse (EL) 2017/2226 artiklis 9 osutatud asutused;
(c)„piiriületuste hinnanguline arv“ – liikmesriigi hinnang määruse (EL) 2017/2226 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide kodanike piiriületuste arvu kohta igas liikmesriigis; hinnang põhineb kõnealusesse liikmesriiki lühiajaliseks viibimiseks reisivate kolmandate riikide kodanike piiriületuste aasta keskmisel, mis on arvutatud kolme eelneva aasta kohta alates käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 teises lõigus osutatud kohaldamise kuupäevast.
Artikkel 3
Kasutuselevõtukavad
1.[30. kalendripäevaks pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (edaspidi „eu-LISA“) komisjonile, liikmesriikidele ja Europolile EESi järkjärgulise töölerakendamise kõrgetasemelise kasutuselevõtukava, võttes arvesse artiklis 4 sätestatud etappe. Kasutuselevõtukava sisaldab EESi kasutamise suuniseid liikmesriikidele ja Europolile, sealhulgas EESi kesksüsteemi suutlikkuse piiranguid.
2.[60. kalendripäevaks pärast käesoleva määruse jõustumist] töötavad liikmesriigid komisjoni ja eu-LISAga konsulteerides välja EESi järkjärgulise töölerakendamise riiklikud kasutuselevõtukavad, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kõrgetasemelist kasutuselevõtukava ja artiklis 4 sätestatud etappe.
3.Riiklikud kasutuselevõtukavad sisaldavad iga artiklis 4 sätestatud etapi puhul teavet kõnealuses artiklis sätestatud künniste ja nõuete kohta.
4.Alates 30. kalendripäevast pärast EESi järkjärgulist töölerakendamist esitavad liikmesriigid komisjonile ja eu-LISA-le igal kuul aruande oma riikliku kasutuselevõtukava rakendamise, sealhulgas parandusmeetmete kohta, kui see on vajalik artiklis 4 sätestatud kohustuste täitmiseks.
5.Komisjoni taotlusel esitab eu-LISA komisjonile riiklike kasutuselevõtukavade järelevalveks vajaliku statistika kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 63 lõikega 6.
Artikkel
4
Järkjärguline töölerakendamine
1.Erandina määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikest 6 kasutavad liikmesriigid EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESi kooskõlas käesoleva artikliga.
2.Alates EESi järkjärgulise töölerakendamise esimesest päevast alustab iga liikmesriik EESi kasutamist riiki sisenemise ja riigist lahkumise korral ühes või mitmes piiripunktis, mis asuvad võimaluse ja kohaldatavuse korral õhu-, maismaa- ja merepiiril, et registreerida ja säilitada määruse (EL) 2017/2226 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide kodanike andmeid. Liikmesriigid registreerivad EESis vähemalt 10 % hinnangulisest piiriületuste arvust selles liikmesriigis.
Esimese 60 kalendripäeva jooksul pärast EESi järkjärgulist töölerakendamist võivad liikmesriigid EESi rakendada ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta ning riiklikud asutused võivad luua või ajakohastada isiklikke toimikuid ilma biomeetriliste andmeteta.
3.Hiljemalt 90 kalendripäeva pärast EESi järkjärgulist töölerakendamist rakendavad liikmesriigid EESi koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega vähemalt pooltes oma piiripunktides. Liikmesriigid registreerivad vähemalt 50 % hinnangulisest piiriületuste arvust selles liikmesriigis. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide kodanike isiklikud toimikud, mis on registreeritud EESis, peavad sisaldama biomeetrilisi andmeid.
4.Hiljemalt 150 kalendripäeva pärast EESi järkjärgulist töölerakendamist rakendavad liikmesriigid EESi koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega kõigis oma piiripunktides ning registreerivad EESis jätkuvalt vähemalt 50 % hinnangulisest piiriületuste arvust selles liikmesriigis.
5.Hiljemalt 170 kalendripäeva pärast EESi järkjärgulist töölerakendamist rakendavad liikmesriigid EESi koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega kõigis oma piiripunktides ning registreerivad EESis kõik määruse (EL) 2017/2226 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide kodanikud.
6.Sisenemiskeelud, mille kohta on otsus tehtud piiripunktis, kus rakendatakse EESi, registreeritakse EESis, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/2226 artiklis 18. Kui EESi rakendatakse koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega, registreeritakse sisenemiskeeld koos biomeetriliste andmetega. Kui EESi rakendatakse ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta, registreeritakse sisenemiskeeld ilma biomeetriliste andmeteta.
7.Europol kasutab EESi alates EESi järkjärgulise töölerakendamise esimesest päevast, nagu on sätestatud määruses (EL) 2017/2226.
Artikkel 5
Muud erandid määrusest (EL) 2017/2226 ja määrusest (EL) 2016/399
1.Lisaks artiklis 4 sätestatud normidele kohaldatakse EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal käesolevas artiklis sätestatud norme.
2.Piirivalveasutused löövad riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel korrapäraselt templeid määruse (EL) 2017/2226 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse.
Määruse (EL) 2016/399 artikli 42a lõike 1 teises lõigus ning artikli 42a lõigetes 2, 5 ja 6 osutatud templi löömise kohustust kohaldatakse EESi rakendavates liikmesriikides mutatis mutandis.
3.Kui riiklikud asutused, kes on pädevad täitma määruse (EL) 2017/2226 artiklites 23–35 sätestatud eesmärke, sisestavad EESi andmeid, muudavad EESis andmeid, kustutavad EESist andmeid ja teevad EESis päringuid, siis nad käsitavad templeid EESis registreeritud andmete suhtes ülimuslikuna, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 4 osutatud juhtudel, kui andmed lahknevad. Templi puudumise korral on ülimuslikud EESis registreeritud andmed.
4.Kui liikmesriigi territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku reisidokumendis puudub tempel ja EESis ei ole loodud isiklikku toimikut, võivad riiklikud asutused eeldada, et kolmanda riigi kodanik ei täida või enam ei täida liikmesriikidesse sisenemise või seal viibimise tingimusi.
Seda eeldust ei kohaldata kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes suudab usaldusväärsete vahenditega tõendada, et tal on liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus, tal on ELi ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu alusel vastuvõtvas liikmesriigis elamise õigus või et tal on elamisluba või pikaajaline viisa.
Selle eelduse võib ümber lükata, kui kolmanda riigi kodanik suudab usaldusväärsete vahenditega tõendada, et ta on järginud lühiajalise viibimise kestuse tingimusi.
Kui eeldus on ümber lükatud, täidavad riiklikud asutused piiripunktis, kus EESi rakendatakse, käesoleva määrusega lubatud ulatuses ühe või mitu järgmistest ülesannetest:
(a)loovad EESis vajaduse korral selle kolmanda riigi kodaniku isikliku toimiku;
(b)ajakohastavad viimast riiki sisenemise / riigist lahkumise andmestikku ning sisestavad puuduvad andmed;
(c)kustutavad olemasoleva toimiku, kui määruse (EL) 2017/2226 artikliga 35 on sellise kustutamise võimalus ette nähtud.
5.Piirivalveasutused kasutavad EESi ning VISi koostalitlusvõimet, millele on osutatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 8 lõikes 2, üksnes piiripunktides, kus EESi rakendatakse. Piirivalveasutused kasutavad VISi otse:
(a)piiripunktides, kus EESi ei rakendata;
(b)piiripunktides, kus EESi toimimine on peatatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 7.
6.Riiklikud asutused ja Europol ei võta arvesse järgmist:
(a)määruse (EL) 2017/2226 artiklis 11 osutatud maksimaalse lubatud viibimisaja kohta teavet andva automaatkalkulaatori tulemusi;
(b)automaatselt loodud nimekirja viibimisaja ületajatest ega selle tagajärgi, nagu on osutatud eelkõige kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punktides c ja h, artikli 12 lõikes 3, artikli 16 lõikes 4, artikli 34 lõikes 3, artikli 50 lõike 1 punktides i ja k ning artikli 63 lõike 1 punktis e.
7.Liikmesriikide töötlemistoiminguid, mis vastavad käesolevale määrusele, ei käsitata ebaseaduslike või määrusega (EL) 2017/2226 vastuolus olevatena kõnealuse määruse artiklite 45 ja 48 kohaldamisel.
8.Kolmandate riikide kodanike isikusamasuse ja varasemate registreeringute kontrollimine vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 23 toimub kõnealuse määruse artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide kodanike puhul piiripunktides, kus EESi rakendatakse koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega, sealhulgas võimaluse korral iseteenindussüsteemide kaudu.
9.Lisaks määruse (EL) 2017/2226 artikli 50 lõikes 5 osutatud konkreetsele teabele, mille liikmesriigid peavad lisama tüüpvormile, mille eesmärk on anda kolmanda riigi kodanikule teavet tema isikuandmete töötlemise kohta EESis, lisab liikmesriik asjaomase isiku isikliku toimiku koostamise ajal kolmanda riigi kodanikule üleantavale tüüpvormile järgmise teabe:
„Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem võetakse kasutusele järk-järgult. Selle kasutuselevõtuperioodi jooksul [alates...] ei pruugita teie isikuandmeid, sealhulgas teie biomeetrilisi andmeid, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi jaoks koguda kõigi liikmesriikide välispiiridel. Kui meil on kohustus seda teavet koguda ja te otsustate seda mitte esitada, keelatakse teil riiki siseneda. Järkjärgulise kasutuselevõtu perioodil ei lisata teie andmeid automaatselt viibimisaja ületajate nimekirja. Lisaks ei ole teil võimalik piiripunktides veebisaidil või kättesaadavate seadmete abil kontrollida, kui kaua teil on veel lubatud riigis viibida.
Kui EESi järkjärguline kasutuselevõtt on lõpule viidud, töödeldakse teie isikuandmeid vastavalt käesolevale tüüpvormile lisatud dokumendis esitatud teabele.“
10.Komisjon kohandab määruse (EL) 2017/2226 artikli 50 lõikes 3 osutatud EESi veebisaidil olevat teavet, et seal kajastuks järkjärguline töölerakendamine.
11.Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 51 osutatud EESi töölerakendamisega seotud teavituskampaanias tuleb kajastada piiripunktides valitsevaid eritingimusi ning tagada, et mõjutatud isikutele edastatakse asjakohane teave, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud etappe. Komisjon toetab liikmesriike teavituskampaania kohandatud materjalide ettevalmistamisel.
12.Määruse (EL) 2017/2226 artikli 12 lõigete 1 ja 2, artikli 13 lõigete 1 ja 2, artiklite 20 ja 21 kohaldamine peatatakse.
13.Erandina määruse (EL) 2017/2226 artiklist 22 ja määruse (EL) 2016/399 artiklist 12a kohaldatakse kõnealustes artiklites sätestatud üleminekuperioodi ja üleminekumeetmeid alates esimesest päevast pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu.
14.Piiripunktides, kus EESi ei rakendata, tehakse kontrolle piiril kooskõlas määrusega (EL) 2016/399, nagu seda kohaldatakse päev enne EES töölerakendamise kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1.
Piiripunktides, kus EESi rakendatakse, tehakse kontrolle piiril kooskõlas määrusega (EL) 2017/2226 ja määrusega (EL) 2016/399.
Erandina teisest lõigust ei kohaldata piiripunktides, kus EESi rakendatakse ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta, artikli 6 lõike 1 punkti f alapunkti i ega sätteid, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike kontrollimist biomeetriliste andmete alusel üksnes EESi eesmärgil, millele on osutatud määruse (EL) 2016/399 artikli 6 punkti f alapunktis ii ja artikli 8 lõike 3 punktides a ja g.
Käesoleva määruse kohaldamisel peatatakse määruse (EL) 2016/399 artikli 9 lõike 3 ja artikli 12 järgmine.
Artikkel 6
Juurdepääs EESi andmetele
1.Kasutades EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikke oma ülesannete täitmisel,
(a)võtavad riiklikud asutused ja Europol arvesse, et andmed võivad olla puudulikud, sest EESi toimingud erinevad igas liikmesriigis EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal;
(b)võtavad riiklikud asutused määruse (EL) 2017/2226 artiklite 41 ja 42 kohasel andmete edastamisel arvesse, et andmed võivad olla puudulikud;
(c)võtab ETIASe kesküksus arvesse, et EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmed võivad määruse (EL) 2017/2226 artikli 25a lõike 2 kohase kontrolli tegemiseks sisaldada mittetäielikke andmekogumeid.
2.Pädevad asutused, komisjon ja asjaomased liidu ametid võtavad arvesse, et EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud andmed võivad olla puudulikud, kui nad kasutavad andmeid aruannete ja statistika koostamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/2226 artiklis 63.
3.Erandina määruse (EL) 2017/2226 artikli 13 lõikest 3 võivad vedajad hakata kõnealuses artiklis osutatud veebiteenust kasutama alates EESi järkjärgulise töölerakendamise 90. kalendripäevast. Vedajad kontrollivad reisidokumentidesse löödud templeid, et täita EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõikest 1 ja nõukogu direktiivist 2001/51/EÜ tulenevaid kohustusi.
180 kalendripäeva jooksul pärast EESi järkjärgulist töölerakendamist jätkavad vedajad lisaks määruse (EL) 2017/2226 artikli 13 lõikes 3 osutatud veebiteenuse kasutamisele reisidokumentidesse löödud templite kontrollimist, et täita Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõikest 1 ja nõukogu direktiivist 2001/51/EÜ tulenevaid kohustusi.
4.Kui liikmesriigid täidavad määruse (EL) 2017/2226 artiklites 35 ja 52 osutatud kohustusi täiendada EESis registreeritud isikuandmeid, täiendavad nad asjakohaseid andmeid üksnes niivõrd, kuivõrd see on võimalik, võttes arvesse EESi järkjärgulisel töölerakendamisel kogutud andmekogumite piiratud kättesaadavust. Vajaduse korral viidatakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 52 lõikes 4 osutatud haldusotsuses käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad registreerida mittetäielikke toimikuid.
5.Erandina määruse (EL) 2017/2226 artikli 63 lõike 1 teisest lõigust ei saa Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal kasutada EESis registreeritud andmeid riskianalüüside ja haavatavuse hindamisteks.
Artikkel 7
EESi peatamine
1.EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal võivad liikmesriigid EESi rakendamise teatavates piiripunktides täielikult või osaliselt peatada erandlikel asjaoludel, mis on seotud EESi kesksüsteemi, riiklike süsteemide või sidetaristu rikkega või sündmustega, mis põhjustavad nii intensiivset liiklust, et ooteaeg piiripunktis muutub ülemäära pikaks.
Osalise peatamise korral kogutakse määruse (EL) 2017/2226 artiklites 16–20 osutatud andmeid, välja arvatud biomeetrilised andmed.
Täieliku peatamise korral peatavad liikmesriigid EESi toimimise täielikult ega kogu kõnealuse määruse artiklites 16–20 osutatud andmeid.
Mõlemal juhul teatavad liikmesriigid viivitamata ja hiljemalt kuus tundi pärast peatamise algust komisjonile ja eu-LISA-le osalise või täieliku peatamise põhjuse ja selle eeldatava kestuse ning tagavad, et piiripunktide taristurajatiste käitajaid ja vedajaid teavitatakse nõuetekohaselt sellisest peatamisest. Kui peatamise tinginud erandlikud asjaolud on ära langenud, teavitavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjoni ja eu-LISAt.
2.Pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu võivad liikmesriigid 60 kalendripäeva jooksul teatavas piiripunktis maksimaalselt kuueks tunniks ja üksnes erandlikel asjaoludel, mis põhjustavad nii intensiivset liiklust, et ooteaeg piiripunktis muutub ülemäära pikaks, EESi toimimise osaliselt peatada, nagu on osutatud lõike 1 teises lõigus. Liikmesriigid vabastatakse biomeetriliste andmete osas määruse (EL) 2017/2226 artikli 21 lõikes 1 sätestatud kohustusest. Sellistel juhtudel teatavad liikmesriigid viivitamata ja hiljemalt kuus tundi pärast peatamise algust komisjonile ja eu-LISA-le peatamise põhjuse ja eeldatava kestuse.
3.Kui EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud isiklikest toimikutest vähem kui 80 % sisaldab biomeetrilisi andmeid, pikendatakse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ajavahemikku automaatselt 60 kalendripäeva võrra.
4.Hiljemalt kümnendaks kalendripäevaks pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu esitab eu-LISA komisjonile statistika, mis võimaldab komisjonil kontrollida, kas see osakaal on saavutatud. Hiljemalt 30. kalendripäevaks pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu teavitab komisjon liikmesriike kontrollimise tulemustest.
Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine
1.Käesolev määrus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates EESi töölerakendamise kuupäevast, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1.
Käesoleva määruse artiklit 3 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumisest.
2.Käesoleva määruse kohaldamine lõpeb 180 kalendripäeva pärast EESi töölerakendamise kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1. Kuid:
(a)artikli 5 lõike 13 kohaldamine lõpeb viis aastat ja 180 kalendripäeva pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1;
(b)artikli 6 lõigete 1, 2, 4 ja 5 kohaldamine lõpeb viis aastat ja 180 kalendripäeva pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1;
(c)artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaldamine lõpeb 360 kalendripäeva pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1;
(d)artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaldamine lõpeb 300 kalendripäeva pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1;
(e)artikli 7 lõike 4 kohaldamine lõpeb 210 kalendripäeva pärast kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/399/2024-07-10 ).