Reformi rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2023.

Investeering D. Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil

Selle investeeringu eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemide energiatõhusust. 2017. aastal tehtud hinnangus jõuti järeldusele, et ainult umbes kaks kolmandikku kaugküttesüsteemidest kvalifitseerus energiatõhusateks süsteemideks.

Selle investeeringuga suurendatakse kaugküttesüsteemide energiatõhusust täiendavalt 27 MW taastuvate energiaallikate abil kaugküttesüsteemides. Investeering tehakse 2022. aastal välja kuulutatud projektikonkursi kaudu ja sellega välistatakse biomassi kasutamine direktiivi (EL) 2018/2001 nõudeid rikkudes.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige ei kasutata tõhusa kaugküttesüsteemi ajakohastamisel soojusallikana fossiilkütuseid, vaid tuginetakse üksnes taastuvatele energiaallikatele.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.

Investeering F. Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)

Investeeringu eesmärk on ajakohastada elektrijaotusvõrku vastavalt taastuvate energiaallikate suurenevale elektritarbimisele ning võimaldada taastuvate energiaallikate tootmisseadmete, soojuspumpade ja elektrisõidukite laadimispunktide ühendamist.

Investeering seisneb 838 uue üleminekujaama ehitamises ja kasutuselevõtmises.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.

Investeering G. Investeeringud majanduse energiatõhususe suurendamiseks

Investeeringu eesmärk on parandada majanduse energiatõhususe aruandlust ja seiret.

Investeering seisneb digitaalse aruandlusvahendi loomises, mille kaudu antakse ettevõtetele e-kaart, et anda aru energiaaudititest ja jälgida nende rakendamist. Vähemalt 20 ettevõtet saavad energiatõhusust käsitleva e-kaardi.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Seadusega reguleeritakse taastuvate energiaallikate kasutamist riigi ja omavalitsuste poolt ning kehtestatakse siduv eesmärk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta Sloveenia Vabariigi summaarses lõpptarbimises. Selles määratakse kindlaks meetmed selle eesmärgi saavutamiseks ja nende rahastamise meetodid, sealhulgas loa- ja loamenetluste lühendamine igas suuruses taastuvenergiat tootvate käitiste (päikese- ja tuuleenergia) paigaldamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks. Eelkõige rakendab ta soovitusi, mis tulenevad käimasolevast tehnilisest abist seoses tuuleelektrijaamade ruumilist planeerimist käsitlevate õigusaktide läbivaatamisega, mida rahastatakse tehnilise toetuse rahastamisvahendist. Lisaks hõlmab see taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, haldusmenetlusi ning paigaldajate teavitamist ja koolitamist. Ta loob tootmisseadmetesse investeerijatele ühtse kontaktpunkti.
2	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Toimib üksainus punkt, mis aitab investoritel saada heakskiitu tootmisseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks taastuvate energiaallikatega.	Ühtne kontaktpunkt toimib				4. kv	2022	Kontaktpunkt suunab investoreid litsentsitaotluste ja muude toimingute kaudu ning abistab kogu haldusprotsessi. Taotleja palvel suunab kontaktpunkt loataotlused ja muud toimingud ning abistab taotlejat kogu haldusmenetluse jooksul.
3	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Siht	Kuni 20 kW omavarustamisseadmete ühenduse lühendamine ja lihtsustamine		Arv (päevades)	60	30	4. kv	2024	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduses sätestatakse, et kuni 20 kW võimsusega käitiste ühendamise maksimaalne aeg on 30 päeva. Ametiasutused järgivad proportsionaalsuse, läbipaistvuse, energiatõhususe ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.
4	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine taastuvenergiaallikate kasutamiseks kaugküttesüsteemides	Konkursikutse on avaldatud				4. kv	2022	Kuulutati välja projektikonkurss, et suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu kaugküttesüsteemides. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama vastavuse tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ja eelkõige selle, et ümberkorraldatud kaugküttesüsteemid vastaksid direktiivile 2012/27/EL; biomassi kasutamise korral peab biomass olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.
5	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Siht	Taastuvate energiaallikate täiendav võimsus kaugküttesüsteemides		Arv (MW)	0	27	2. kv	2026	Lõpuleviidud projektid taastuvate energiaallikate täiendava võimsuse saavutamiseks kaugküttesüsteemides vastavalt 4. eesmärgi valikukriteeriumidele.
6	F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)	Eesmärk	Üleminekujaamade projektikonkursi avamine	Projektikonkursi kutse on avaldatud				4. kv	2022	Projektikonkurss üleminekujaamade ehitamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Konkursikutsega tagatakse eelkõige kriteeriumid taastuvenergia tootmis- ja salvestusrajatiste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide tõhusaks integreerimiseks. Lisaks kõigile kohustuslikele riiklikele ja Euroopa eeskirjadele, millega nähakse ette nõuded ehitus- ja keskkonnasekkumistele, tagatakse valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).
7	F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)	Siht	Uute töötavate elektri üleminekujaamade arv		Arv	0	838	2. kv	2026	838 uut trafoalajaama peavad olema töökorras vastavalt 6. eesmärgi nõuetele.
8	C: Majanduse energiatõhusus	Eesmärk	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskava	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskava vastuvõtmine				4. kv	2023	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskavas nähakse ette digitaalse meetodi kasutuselevõtmine ettevõtete energiaauditite andmete esitamiseks ning võimaliku ja saavutatud energiasäästu jälgimiseks. Tegevuskavas nähakse samuti ette, et asjaomased asutused peavad lisama energiatõhususe parandamise toetust saavate ettevõtete energiaaudititest aruandmise ja nende rakendamise nõude.
9	G: Investeeringud majanduse energiatõhususe suurendamiseks	Siht	Nende ettevõtete arv, kes on saanud energiatõhususe e-kaardid		Arv	0	20	1. kv	2026	Vähemalt 20 ettevõtet peavad olema saanud e-kaardi, et toetada aruandlust ja energiatõhususe seiret. Investeering seisneb veebipõhise digitaalse aruandlusvahendi loomises, mille kaudu antakse ettevõtetele e-kaardid, et anda aru energiaaudititest ja jälgida nende rakendamist.

A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform B. Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks

Reformi eesmärk on parandada taastuvenergiat tootvate käitiste võrgu lõimimist ja tarbimiskaja.

Reform hõlmab elektrivarustusseaduse jõustumist, millega nähakse ette meetmed võrkude turvalise toimimise tagamiseks, sealhulgas arukate võrguteenuste kasutuselevõtt, ning meetmed uue võimsuse ühendamiseks, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusseadmed.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering E. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest

Investeeringu eesmärk on uue taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamine tehnoloogiliselt neutraalse konkurentsipõhise projektikonkursi kaudu eri tehnoloogiate (geotermiline ja hüdroenergia) vahel ning päikeseenergia tehnoloogia avalikes hoonetes. Projektid peavad olema kooskõlas taksonoomiat käsitleva määruse (EL) 2020/852 täiendavate komisjoni delegeeritud määruse (EL) (C(2021) 2800 final) asjakohaste lisadega.

Investeering koosneb toetustest valitud käitiste ehitamiseks eesmärgiga paigaldada 30 MW taastuvenergia tootmisvõimsust või konkursikutsega kooskõlas olevat maksimaalset mahtu konkurentsitingimustel.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning eesmärke ja sihte, mida Sloveenia peab täitma. Eelkõige tuleb tõendada kohaldatavate õigusnormide täielikku ja sisulist järgimist. Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.

Investeering F. Elektrijaotusvõrgu (madalpingevõrk) tugevdamine

Investeeringu eesmärk on ajakohastada elektrijaotusvõrku vastavalt taastuvatel energiaallikatel põhineva energia tarbimise kasvule ning võimaldada taastuvate energiaallikate tootmisseadmete, soojuspumpade ja elektrisõidukite laadimispunktide ühendamist.

Investeering seisneb vähemalt 1 300 kilomeetri pikkuse uue madalpingevõrgu ehitamises ja kasutuselevõtmises.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.

A.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
13	B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks	Eesmärk	Elektrienergia varustuskindluse seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab elektrienergiaga varustamise seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Uues elektrivarustusseaduses sätestatakse elektrituru toimimise, elektri tootmise, edastamise, jaotamise, salvestamise ja tarnimise eeskirjad, lõpptarbijate kaitset käsitlevad sätted, elektri edastamise ja jaotamisega seotud kommunaalteenuste osutamise viisid ja viisid ning elektriturg, elektrivarustuskindluse tagamise põhimõtted ja meetmed, energiaostuvõimetuse vältimise meetmed ja muud elektrivarustusega seotud küsimused.
14	B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks	Siht	Uute oma tarbeks taastuvenergiat tootvate ühendatud ja töötavate elektrijaamade lisavõimsus		Arv (MW)	0	55	4. kv	2025	See on uute, ühendatud ja toimivate elektrijaamade lisavõimsus oma tarbeks. Nende ehitamist, ühendamist ja käivitamist eeldatakse elektrivarustusseaduse jõustumisega.
15	E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest	Eesmärk	Toetuste andmine uutele taastuvate energiaallikate tootmisseadmetele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2024	Uute taastuvate energiaallikate tootmisseadmete (hüdroenergia, geotermiline energia või päikeseenergia üldkasutatavatele hoonetele) ehitamise kaasrahastamise toetustest teavitamine. Konkursikutsega tagatakse vastavus valitud projektide „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), nõudes vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning peatükile 4.5 „Hüdroelektri tootmine“ (komisjoni delegeeritud määruse (EL) (C(2021) 2800 final 1. lisa), millega täiendatakse taksonoomiamäärust (EL) 2020/852).
16	E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest	Siht	Lisaenergia uutest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatest käitistest		Arv (MW)	0	30	2. kv	2026	30 MW taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tootmisvõimsust või maksimaalne maht, mis on kooskõlas 15. eesmärgi raames korraldatud hankega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 50 000 000 eurot.
17	F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine	Eesmärk	Konkursikutse avamine uue madalpinge jaotusvõrgu loomiseks	Konkursikutsete avaldamine				4. kv	2022	Kuulutati välja pakkumismenetlus uue madalpinge jaotusvõrgu ehitamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Projektide eesmärk on taastuvenergia tootmis- ja salvestusrajatiste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide tõhus integreerimine elektrijaotusvõrku. Lisaks kõigile kohustuslikele riiklikele ja Euroopa eeskirjadele, millega nähakse ette nõuded ehitus- ja keskkonnasekkumistele, tagatakse valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). Investeeringud tugevdavad jaotusvõrku, parandavad selle suutlikkust ja kohanemisvõimet, samuti andmebaaside integreerimist ja reaalajas toimuvat järelevalvet.
18	F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine	Siht	Uue toimiva jaotusvõrgu pikkus		Arv (km)	0	1 300	2. kv	2026	Vähemalt 1 300 km ulatuses uut madalpingevõrku, mis on kooskõlas 17. eesmärgi raames esitatud üleskutsega.

B: KOMPONENT 2. HOONETE KESTLIK RENOVEERIMINE

Sloveenia riikliku energia- ja kliimakava kohaselt on aastatel 2021–2030 hoonete renoveerimiseks vaja ligikaudu 9 500 000 000 eurot, et vähendada hoonete energia lõpptarbimist 20 % võrra ja hoonete kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 70 % võrra võrreldes 2005. aastaga.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada hoonete põhjalikku renoveerimist, keskendudes üldkasutatavatele hoonetele, et saavutada energiatarbimise vähemalt 30 % vähenemine võrreldes eelneva heitega.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele, mida tehakse rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform

Reformiga määratakse kindlaks kulutõhusad renoveerimisviisid, -poliitika ja -meetmed, et edendada hoonete täielikku renoveerimist, sealhulgas meetmed üksikisikute, ehitustööstuse ja finantseerimisasutuste investeerimisotsuste suunamiseks ning oodatava energiasäästu ja laiema kasu hindamiseks, nagu on ette nähtud uues pikaajalise renoveerimisstrateegias.

Eelkõige kehtestatakse reformiga õiguslik keeld kütteõli-, masuudi- ja kivisöekatelde projekteerimisele ja paigaldamisele uutesse hoonetesse. Reformi see osa rakendatakse seaduse jõustumisega 30. juuniks 2023. Reformiga luuakse ka avaliku sektori energia renoveerimise käibefond, mis on isemajandav energiasäästu abil.

Reform hõlmab ka 31. detsembriks 2025 välja töötatud üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimise tegevuskava heakskiitmist ja avaldamist, mis hõlmab vähemalt hoonefondi analüüsi, avaliku sektori vajaduste analüüsi, teenuste järjepidevuse tagamise kaalumist hoonete renoveerimise ajal ja konkreetseid samme hoonete renoveerimisel, sealhulgas võimalike rahastamisallikate kindlakstegemist.

Investeering B. Hoonete kestlik renoveerimine

Investeeringu eesmärk on suunatud üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimisele ja hõlmab ka riigi omandis olevate elamute energiatõhusamaks renoveerimist.

Kõigi investeeringute puhul tagatakse üldine energiasääst vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega, välja arvatud investeeringud hoone tehnosüsteemide, näiteks kliima- ja ventilatsioonisüsteemide individuaalseks ajakohastamiseks.

Investeeringud hõlmavad hoone soojusisolatsiooni, energiatõhusate seadmete (aknad, klaaspinnad, uksed), jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ning energiatõhusate valgustus- ja juhtimissüsteemide kulusid. Samuti tagatakse töödega kõrged tervishoiu- ja keskkonnastandardid, käsitledes muu hulgas katastroofide ennetamist ja kaitset kliimaga seotud ohtude eest, kahjulike ainete kõrvaldamist ja kaitset nende eest, tuleohutust ja seismilist ohutust. Avaliku sektori hoonete renoveerimine peaks hõlmama nende juurdepääsetavuse parandamist puuetega inimeste jaoks.

Kuna Sloveenia on üks Euroopa riike, kus seismiline risk on kõige suurem, tehakse energia renoveerimine paralleelselt seismilise renoveerimisega, et tagada kulutõhus lähenemisviis ja investeeringu pikaajaline mõju. Samuti austatakse ehitiste esteetikat ja arhitektuurilist kvaliteeti, võttes kultuuripärandisse kuuluvate hoonete puhul arvesse renoveerimisega seotud võimalikke kultuurikaitsenõudeid.

Abikõlblikud on järgmised hoonekategooriad:

·hooned, millel on COVID-19 epideemia tõttu eriline halduslik tähtsus;

·hooned, millel on COVID-19 epideemia tõttu suure sotsiaalne tähtsus;

·hooned, mis vajavad hoone tehnosüsteemide individuaalset ajakohastamist;

·riigi omandis olevad kortermajad.

Renoveerimine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
19	A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Uute hoonete kütmiseks fossiilkütuste kasutamise keelu jõustumine	Seaduse säte, mis viitab asjaomase seaduse jõustumisele				2. kv	2023	Seadusega kehtestatakse keeld kütteõli-, masuudi- ja kivisöekatelde projekteerimisele ja paigaldamisele hoonete kütmiseks, nagu on ette nähtud hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias aastani 2050.
20	A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Üldkasutatavate hoonete renoveerimise tegevuskava	Vastu võetud üldkasutatavate hoonete renoveerimise tegevuskava, mille on heaks kiitnud ja avaldanud keskkonna-, kliima- ja energeetikaministeerium				4. kv	2025	Keskkonna-, kliima- ja energeetikaministeeriumi heakskiidetud ja avaldatud tegevuskava sisaldab vähemalt järgmist: -hoonefondi analüüs; -avaliku sektori vajaduste analüüs ja teenuste järjepidevuse tagamine hoonete renoveerimise ajal; ning -konkreetsed sammud hoonete renoveerimisel, sealhulgas võimalike rahastamisallikate kindlakstegemine.
21	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Pakkumismenetluse algatamine hoone tehnosüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks	Projektikonkursi kutse on avaldatud				4. kv	2022	Kuulutati välja hankemenetlus hoone tehnosüsteemide, näiteks kliima- ja ventilatsioonisüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).
22	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku kutse avamine suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega riigi omandis olevate hoonete säästvaks renoveerimiseks	Avaliku kutse avaldamine				4. kv	2022	Avalik kutse suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega avalik-õiguslike hoonete energiakasutuseks ja säästvaks renoveerimiseks. Avalik kutse on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama: a) vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); ning b) otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega.
23	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku sektori omandis olevate elamute energia- ja säästva renoveerimise hankemenetluse algatamine.	Projektikonkursi kutse on avaldatud				4. kv	2022	Avalik-õiguslike elamute energiatõhusaks ja säästvaks renoveerimiseks kuulutati välja hange. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama: a) vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); ning b) otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega.
25	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine		Arv (m²)	0	58 913	2. kv	2026	Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega üldkasutatavate hoonete energiaalane ja kestlik renoveerimine viiakse lõpule kooskõlas 22. eesmärgis esitatud avaliku kutse kriteeriumidega.
26	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Hoonete energiatõhususe ja kestliku renoveerimise lõpuleviimine hoone tehnosüsteemide individuaalse uuendamise kaudu		Arv (m²)	0	29 392	4. kv	2025	Hoonete energiaalane ja kestlik renoveerimine hoone tehnosüsteemide individuaalse ajakohastamise kaudu viiakse lõpule kooskõlas 21. eesmärgis esitatud konkursikutse kriteeriumidega.

B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering B. Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine

Investeeringu eesmärk on avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimine.

Kõigi projektide puhul tagatakse üldine energiasääst vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega, välja arvatud investeeringud hoone tehnosüsteemide, näiteks kliima- ja ventilatsioonisüsteemide individuaalseks ajakohastamiseks.

Investeeringud hõlmavad hoone soojusisolatsiooni, energiatõhusate seadmete (aknad, klaaspinnad, uksed), jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ning energiatõhusate valgustus- ja juhtimissüsteemide kulusid. Samuti tagatakse töödega kõrged tervishoiu- ja keskkonnastandardid, käsitledes muu hulgas katastroofide ennetamist ja kaitset kliimaga seotud ohtude eest, kahjulike ainete kõrvaldamist ja kaitset nende eest, tuleohutust ja seismilist ohutust. Avalike hoonete renoveerimine peaks hõlmama puuetega inimeste juurdepääsu parandamist.

Abikõlblikud on järgmised hoonekategooriad:

·hooned, millel on COVID-19 epideemia tõttu eriline halduslik tähtsus;

·hooned, millel on COVID-19 epideemia tõttu suure sotsiaalne tähtsus;

·hooned, mis vajavad hoone tehnosüsteemide individuaalset ajakohastamist.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
27bis	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine		Arv (m²)	0	21 398	2. kv	2026	Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega üldkasutatavate hoonete energiaalane ja kestlik renoveerimine viiakse lõpule kooskõlas 22. eesmärgis esitatud avaliku kutse kriteeriumidega.
27ter	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Hoonete energiatõhususe ja kestliku renoveerimise lõpuleviimine hoone tehnosüsteemide individuaalse uuendamise kaudu		Arv (m²)	0	8 965	2. kv	2026	Hoonete energiaalane ja kestlik renoveerimine hoone tehnosüsteemide individuaalse ajakohastamise kaudu viiakse lõpule kooskõlas 21. eesmärgis esitatud konkursikutse kriteeriumidega.

C. KOMPONENT 3. PUHAS JA OHUTU KESKKOND

Äärmuslike ilmastikunähtuste ja eelkõige üleujutuste sageneva esinemise tõttu seisab Sloveenia silmitsi märkimisväärsete investeerimisvajadustega, et kaitsta end kliimamuutustest tingitud katastroofide eest. Sellised kliimamuutustest tingitud katastroofid ohustavad suurt osa Sloveenia elanikkonnast, kes elab märkimisväärse üleujutusohuga piirkondades, ja põhjustavad olulist majanduslikku kahju.

Lisaks on veekadu endiselt üle ELi keskmise. Sellised lekked on pinna- ja põhjavee raiskamine, mille tulemuseks on suurem energiakasutus vee puhastamisel ja jaotamisel. Samuti suurendavad need vee saastumise ohtu.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on rakendada loodusõnnetuste ennetamiseks, nendeks valmisolekuks, neile reageerimiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks koordineeritud lähenemisviisi, eelkõige parandades taristut ja sellega seotud organisatsiooni, teadusuuringuid, teadlikkuse suurendamist ja koolitusi. Komponendi eesmärk on veelgi parandada veemajandust.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

See komponent aitab kaasa keskkonna säilitamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, tugevdades seega ökoloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral

Reformiga määratakse kindlaks kliimast tingitud katastroofide korraldamine ja neile reageerimine, luues modulaarsed reageerimisüksused, mis on spetsialiseerunud ja koolitatud kliimamuutustega seotud õnnetustele reageerimiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, määratledes samal ajal ümber olemasolevate üksuste rolli. Struktuuris käsitletakse kliimaga seotud õnnetusi, mis kujutavad endast Sloveenia jaoks suurimat riski, nagu üleujutused ja suured metsapõlengud.

Reform viiakse ellu uue resolutsiooni (loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riikliku programmi kohta) jõustumisega 31. detsembriks 2023. 30. juuniks 2026 peaks uus organisatsiooniline struktuur hõlmama kogu Sloveenia territooriumi ja kogu elanikkonda, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele.

Reform C. Kliimamuutuste ja kliimamuutustega seotud katastroofide mõju taastamine ja leevendamine metsade vastupanuvõimelisele bioloogilisele mitmekesisusele

Metsade kaitse ja taastamise reformis käsitletakse komisjoni soovitusi Sloveenia ühise põllumajanduspoliitika strateegilise kava kohta (SWD (2020) 394), vähendades metsakahjurite sissetoomise ja levimise ohtu metsade taastamise ajal ning tagades ekspertjärelevalve metsapaljundusmaterjali päritolu ja geneetilise mitmekesisuse läbipaistva jälgimise kaudu, mis võimaldab tulevastel metsadel kohaneda muutuva keskkonnaga, eelkõige säilitades metsade tervise ja kliimamuutustega kohanemisvõime. Reform aitab kaasa metsadega seotud elupaikade ja liikide hea seisundi saavutamisele, et parandada ökoloogilisi teenuseid ja bioloogilist mitmekesisust ning suurendada vastupanuvõimet sellistele ohtudele nagu kliimamuutuste mõju metsadele.

Eeskirju tarnijate registrisse kandmise tingimuste ja tarnijate muude asjakohaste kohustuste kohta ning kultiveerimismaterjali turustamise nõudeid muudetakse, et tagada kultiveerimismaterjali nõuetekohane kvaliteet. Metsapaljundusmaterjali sertifikaate käsitlevaid eeskirju muudetakse, et parandada seiret ja ekspertide järelevalvet.

Reformi viib ellu Põllumajandus-, Metsandus- ja Toiduministeerium, muutes 31. detsembriks 2022 eeskirju tarnijate registrisse kandmise tingimuste ja tarnijate muude kohustuste ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõuete kohta.

Investeering E. Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis

Investeeringuga luuakse spetsiaalsed keskused kliimast tingitud katastroofide, näiteks üleujutuste ja suurte metsapõlengute ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks. See hõlmab kodanikukaitsejõudude koolitamist, et tagada integreeritud meetmed, ning üldsuse teadlikkuse suurendamise meetmeid. See hõlmab ka ehitatud koordineeritud reageerimise keskuse digiteerimist ja hädaabinumbri 112 ajakohastamist.

Vajalike energiatõhusate infrastruktuuride ehitamisel võetakse arvesse vajadust paigutada ruumid sobivale alale, mis puutub kokku kliimaga seotud riskidega. Selle viib läbi kaitseministeerium võistupakkumiste kaudu, võttes arvesse keskkonnahoidlike riigihangete nõudeid.

Investeeringud hõlmavad ka koolitusi, et käsitleda konkreetseid riske, nagu üleujutused ja suured metsapõlengud aastatel 2025–2026, ning elanikkonna eri sihtrühmade teadlikkuse suurendamise meetmeid ajavahemikul 2021–2026.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering F. Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine

Üleujutusriski ennetamiseks tehtavad investeeringud hõlmavad selliseid üleujutuste vastu võitlemise meetmeid nagu veesäilitussüsteemid ja olemasolevate mahavoolualade laiendamine, kui see on teostatav. Nad seavad võimalikult suures ulatuses esikohale looduspõhised lahendused ja rohelised taristud. Lisaks on konkreetsed investeeringud suunatud maalihete riskile.

Looduspõhised lahendused lisatakse projektide valikukriteeriumide hulka ja võimaluse korral seatakse need tähtsuse järjekorda. – Projektid peavad vastama taksonoomiamäärust (EL) 2020/852 täiendavate kohaldatavate komisjoni delegeeritud määruste asjakohastele lisadele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering G. Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus

Investeeringu eesmärk on suurendada ELi metsade pikaajalist kvantiteeti, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, eelkõige tulekahjude, kahjurite ja muude ohtude suhtes, mis kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt suurenevad. Arendatakse edasi bioloogilise mitmekesisusega arvestavaid metsatavasid, keskendudes geneetilisele säilitamisele ja geneetilisele mitmekesisusele.

Vajaliku energiatõhusa teadustaristu, sealhulgas metsaseemnete osakonna, puukooli osakonna ja metsakaitseosakonna ehitamisel võetakse arvesse vajadust koondada taristu ja teadmistebaas edasiseks innovatsiooniks, arendustegevuseks ja teadusuuringuteks selles valdkonnas.

Seda rakendab Sloveenia metsandusinstituut avalike pakkumiskutsete kaudu, võttes arvesse keskkonnahoidlike riigihangete nõudeid.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering H. Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid

Investeeringuga rahastatakse täiendavate ees- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemide ehitamist, mille energia netotarbimine on null, ning täiendava ees- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemi uuendamist, et vähendada keskmist energiatarbimist vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususe meetmete abil, mitte materjali või koormuse muutmise kaudu). Investeeringud keskenduvad projektidele, mis on seotud Natura 2000 alasid ja veekaitsealasid toetavate reoveesüsteemidega.

Investeering tehakse toetuste kaudu, mida antakse omavalitsustele keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi poolt välja valitud projektide jaoks spetsiaalse projektikonkursi kaudu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid

Investeeringu eesmärk on tegeleda veekadudega Sloveenias, mis on veetaristu vananemise tõttu endiselt märkimisväärsed.

Investeering hõlmab joogiveega varustamise süsteemide ehitamist, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide renoveerimist, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % võrra või leket rohkem kui 20 % võrra.

Investeering tehakse toetuste kaudu, mida antakse omavalitsustele keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi poolt välja valitud projektide jaoks spetsiaalse projektikonkursi kaudu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
29	A: Valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral	Eesmärk	Loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riiklikku programmi käsitleva resolutsiooni jõustumine	Resolutsiooni säte, milles osutatakse loodusõnnetuste ja muude katastroofide vastase kaitse riikliku programmi jõustumisele				4. kv	2023	Resolutsiooni võtab vastu Sloveenia Vabariigi Rahvusassamblee. Selles määratakse kindlaks kliimast tingitud katastroofide korraldamine ja neile reageerimine, hiljuti loodud modulaarsete reageerimisüksuste toimimine kliimast tingitud õnnetuste korral, nende väljaõpe ning olemasolevate üksuste toimimine ja roll kliimast tingitud õnnetuste korral. Selle eesmärk on kiiremini, koordineeritumalt ja tõhusamalt reageerida kliimaga seotud õnnetustele (üleujutused, ulatuslikud metsapõlengud ja muud kliimaga seotud õnnetused).
30	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Hiljuti loodud koolitus- ja reageerimisvahendid kliimaga seotud operatiivkatastroofide jaoks		Arv	0	3	4. kv	2025	Kliimast tingitud õnnetustele reageerimise koordineeritud riikliku keskuse ja 2 alakeskuse töölerakendamine üleujutustele moduleeritud reageerimise ja ulatuslike metsatulekahjudele reageerimise üksuste koolitamiseks. Keskuste primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone puhul vastavalt siseriiklikele eeskirjadele liginullenergiahoonete ehitamise kohta.
31	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Osalejad on läbinud üleujutustele ja ulatuslikele metsapõlengutele reageerimise koolituse		Arv	0	2 000	4. kv	2025	Kohandatud programmide väljatöötamine ja läbitud koolitus kokku 2 000 inimesele (1 000 inimest üleujutustele reageerimiseks ja 1 000 inimest ulatuslikele metsatulekahjudele reageerimiseks).
32	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Eesmärk	Üleujutuste ohutusse investeerimise lepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2024	Lepingute sõlmimine kahe üleujutusohutuse projekti jaoks. Valikukriteeriumides eelistatakse nii palju kui võimalik looduspõhiseid lahendusi ja rohelist taristut. Lepingutega tagatakse, et projekte rakendatakse kooskõlas ELi acquis’ ja keskkonnaeeskirjadega ning taksonoomiamäärust täiendavate kohaldatavate komisjoni delegeeritud määruste (2020/852) lisadega.
33	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Maavärinaohu tõttu maalihete poolt ohustatud taastatud alad		Arv	0	6	4. kv	2025	Lõpetatud projektid maavärinaohust tingitud maalihete mõju vähendamiseks. Projektid peavad vastama tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).
34	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond		Arv	0	3 070	2. kv	2026	Siht näitab elanikkonna suurust piirkonnas, kus on lõpule viidud üleujutusvastased projektid.
35	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Selliste lõpetatud üleujutuste vastu kindlustamise projektide arv, millega toetatakse võimaluse korral looduspõhist lahendust ja keskkonnahoidlikke meetmeid		Arv	0	2	2. kv	2026	Siht on konkreetne nende projektide arv, mis on lõpule viidud üleujutuste vastu kindlustamise valdkonnas vastavalt 32. eesmärgi raames sõlmitud kokkulepetele. Projektid aitavad vähendada üleujutusriski kindlaksmääratud piirkondades, mida käsitletakse Sloveenias kooskõlas üleujutuste direktiiviga aastateks 2023–2027 vastu võetud üleujutusriski maandamise kavas, ning hiljutistest üleujutustest mõjutatud piirkondades. Need hõlmavad võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi.
36	C: Vastupanuvõimeliste metsade bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning kliimamuutuste ja kliimaga seotud katastroofide tõttu neile avalduva mõju leevendamine	Eesmärk	Tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade muudatuste jõustumine	Muudatusettepanekutes sisalduv säte, mis osutab tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade jõustumisele				4. kv	2022	Põllumajandus-, metsandus- ja toiduministeerium võtab vastu järgmised muudatused: Tarnijate registrisse kandmise tingimused ja tarnijate muud kohustused ning kultiveerimismaterjali turustamisega seotud nõuded peavad tagama kultiveerimismaterjali kvaliteedi. Metsapaljundusmaterjali sertifikaadid peavad võimaldama metsapaljundusmaterjali jälgimist.
37	G: Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus	Eesmärk	Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus toimib	Ehitustööde lõpuleviimine ja saadud tegevusluba				4. kv	2025	Keskuses on vähemalt 2510 ruutmeetrit uurimisalasid. Teadus- ja arendustegevus metsaseemnete, puukoolide ja metsakaitse valdkonnas toimub keskuses. Uue hoone primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone puhul vastavalt siseriiklikele eeskirjadele liginullenergiahoonete ehitamise kohta.
38	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine 15 asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projekti kohta. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %. Uute süsteemide energia netotarbimine peab olema null. Projektid keskenduvad looduskaitsealadele.
39	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv		Arv	0	5	4. kv	2024	Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist ning mis viiakse lõpule vastavalt eesmärgi 38 nõuetele.
40	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv		Arv	5	12	4. kv	2025	Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist ning mis viiakse lõpule vastavalt eesmärgi 38 nõuetele.
41	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv		Arv	12	15	2. kv	2026	Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist ning mis viiakse lõpule vastavalt eesmärgi 38 nõuetele.
42	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning selle eesmärk on tagada, et uue süsteemi keskmine energiatarbimine on väiksem kui 0,5 kWh või sellega võrdne või ILI on 1,5 või väiksem.
43	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv		Arv	0	5	4. kv	2024	Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektrienergia tarbimist, mis on lõpule viidud vastavalt 42. eesmärgi nõuetele.
44	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv		Arv	5	12	4. kv	2025	Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektrienergia tarbimist, mis on lõpule viidud vastavalt 42. eesmärgi nõuetele.
45	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv		Arv	12	15	2. kv	2026	Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektrienergia tarbimist, mis on lõpule viidud vastavalt 42. eesmärgi nõuetele.

C.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform B. Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust

Reformiga pööratakse erilist tähelepanu üleujutuste ohule, mis on üks olulisemaid kliimamuutustega seotud riske Sloveenia jaoks.

Uue üleujutusohu vähendamise kava jõustumine kiirendab selliste meetmete ja projektide kavandamist ja rakendamist, mis aitavad ära hoida üleujutuste ja laviinide tagajärgi. Reformi põhielemendid on jõe kontrolliteenuse loomine ja kontrollisüsteemide automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtmine. Sloveenia Vabariigi veedirektoraat korraldatakse ümber, et saavutada protsesside detsentraliseerimine ja optimeerimine.

Üleujutusohu juhtimise kava aastateks 2022–2026 jõustub 31. detsembriks 2022 ning sellega tagatakse, et üleujutusohu ja maalihetega seotud riskide juhtimine muutub alaliseks ülesandeks, millele on eraldatud vahendid riigieelarvest. Reformiga edendatakse tulevasi investeeringuid looduspõhiste lahenduste ja roheliste taristute kaudu.

Reform D. Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhususe suurendamine

Reformiga käsitletakse peamist probleemi, mis on seotud veemajanduse vähenemisega Sloveenias, parandades avaliku teenuse korraldust ja kontrolli ning tagades taristu ajakohastamise rahastamise jätkusuutlikkuse. Reformiga ajakohastatakse avaliku teenuse osutamise standardit, et suurendada veemajanduse tõhusust ja võimaldada korduskasutamise süsteeme.

Reformiga tagatakse taristuinvesteeringute rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus, vaadates läbi vee kasutamise tasude ja lõivude kulutõhususe. Reformi teine põhieesmärk on ajakohastada avalike teenuste osutajate tegevuse järelevalve ja aruandluse infosüsteemi.

Reformi viiakse ellu, muutes avalike teenuste rakendamise eeskirju ja uue kommunaalteenuste seaduse jõustumist keskkonnakaitse valdkonnas 31. detsembriks 2023.

Investeering F. Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine

Võttes arvesse suurt investeeringute puudujääki, hõlmab komponent täiendavaid investeeringuid üleujutusohu ennetamiseks.

Üleujutusriski ennetamiseks tehtavad investeeringud hõlmavad selliseid üleujutuste vastu võitlemise meetmeid nagu veesäilitussüsteemid ja olemasolevate mahavoolualade laiendamine, kui see on teostatav, ning seadma võimalikult suures ulatuses esikohale looduspõhised lahendused ja rohelised taristud. Sel eesmärgil lisatakse looduspõhised lahendused projektide valikukriteeriumide hulka ja võimaluse korral eelistatakse neid.

Projektid peavad vastama taksonoomiamäärust (EL) 2020/852 täiendavate kohaldatavate komisjoni delegeeritud määruste asjakohastele lisadele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering H. Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid

Investeering tehakse kohalikele omavalitsustele keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi poolt välja valitud projektide jaoks sihtotstarbelise projektikonkursi kaudu antavate soodsate intressimääradega pikaajaliste laenude kaudu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I. Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid

Investeeringuga ehitatakse täiendavad joogiveega varustamise süsteemid, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning renoveeritakse olemasolevad joogiveega varustamise süsteemid, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % või leket rohkem kui 20 %.

Omavalitsused investeerivad keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi valitud projektidesse spetsiaalse projektikonkursi kaudu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
46	B: Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust	Eesmärk	Uue üleujutusohu juhtimise kava jõustumine	Kava jõustumisele viitav kava säte				4. kv	2022	Uue kava eesmärk on kiirendada selliste meetmete kavandamist ja rakendamist, mis aitavad kaasa üleujutuste tagajärgede ennetamisele kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, edendades eelkõige looduspõhiseid lahendusi.
47bis	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Eesmärk	Üleujutuste ohutusse investeerimise lepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2024	Lepingute sõlmimine üheksa üleujutusohutuse projekti jaoks. Valikukriteeriumides eelistatakse nii palju kui võimalik looduspõhiseid lahendusi ja rohelist taristut. Lepingutega tagatakse, et projekte rakendatakse kooskõlas ELi acquis’ ja keskkonnaeeskirjadega ning taksonoomiamäärust täiendavate kohaldatavate komisjoni delegeeritud määruste (2020/852) lisadega.
47	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond		Arv	0	26 092	2. kv	2026	Siht näitab elanikkonna suurust piirkonnas, kus on lõpule viidud üleujutusvastased projektid.
48	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Selliste lõpetatud üleujutuste vastu kindlustamise projektide arv, mis soodustavad võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi ja rohelisi taristuid		Arv	0	9	2. kv	2026	Siht on konkreetne investeeringute arv, mis on tehtud ja lõpule viidud üleujutuste vastu kindlustamise valdkonnas kooskõlas eesmärgi 47bis nõuetega. Projektid aitavad vähendada üleujutusriski kindlaksmääratud piirkondades, mida käsitletakse Sloveenias kooskõlas üleujutuste direktiiviga aastateks 2023–2027 vastu võetud üleujutusriski maandamise kavas, ning hiljutistest üleujutustest mõjutatud piirkondades. Need hõlmavad võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi.
49	D: Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhususe suurendamine	Eesmärk	Kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seaduse jõustumisele				4. kv	2023	Kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seadusega tagatakse muu hulgas: – taristuinvesteeringute rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus, vaadates läbi vee kasutamise tasude ja lõivude kulutõhususe. – avaliku teenuse osutajate tegevuse järelevalve ja aruandluse infosüsteemi ajakohastamine.
50	H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine 10 asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projekti kohta. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning tagavad uue süsteemi puhul netoenergia nulltarbimise. Projektid keskenduvad looduskaitsealadele.
51	H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv		Arv	0	10	2. kv	2026	Lõpetatud projektid olemasolevate süsteemide rekonstrueerimiseks, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist kooskõlas eesmärgi 50 nõuetega.
52	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning tagavad, et uue süsteemi keskmine energiatarbimine on väiksem kui 0,5 kWh või sellega võrdne või ILI on 1,5 või väiksem.
53	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv		Arv	0	10	2. kv	2026	Lõpetatud projektid olemasolevate süsteemide rekonstrueerimiseks, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist kooskõlas eesmärgi 52 nõuetega.

D. KOMPONENT 4. KESTLIK TRANSPORT

Suur sõltuvus maanteetranspordist ja autodest ning ühistranspordi vähene kasutamine suurendavad märkimisväärselt Sloveenia CO2 heidet. Transpordisektori heitkogused moodustasid 2018. aastal 42,7 % Sloveenia CO2 koguheitest, mis on tublisti üle ELi keskmise (32,6 %), ning need heitkogused suurenevad absoluutarvudes jätkuvalt.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada ühistransporti, raudtee reisijate- ja kaubaveo kasutamist, alternatiivkütuste kasutamist transpordis ning raudtee- ja maanteetranspordi digiüleminekut.

Need investeeringud ja reformid toetavad Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule, säästvale transpordile, eelkõige raudteele“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ja „keskenduda investeerimisel [...] kestlikule transpordile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Avaliku reisijateveo korralduse reform

Ühistransport kannatas Sloveenias COVID-19 pandeemia ajal rängalt ning reisijate arv vähenes 2020. aastal 75 %.

Reformi eesmärk on edendada ja parandada ühistranspordi kättesaadavust ja konkurentsivõimet, et pärast pandeemiat taastuda. Reformiga luuakse riiklikul tasandil integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja, kes toetab raudtee- ja bussitranspordi integreerimist linnadevahelise, linna-, kooli- ja tööjõutranspordiga. Reformiga loodetakse märkimisväärselt parandada ühistranspordi juurdepääsetavuse standardeid.

Reform viiakse ellu uue avaliku reisijateveo seaduse jõustumisega ning keskkonna-, kliima- ja energeetikaministeeriumi poolt uue integreeritud ühistranspordiettevõtja loomise ja kasutuselevõtmisega 31. detsembriks 2023. See peaks kajastuma avaliku reisijateveoteenuse suurenemises 30. juuniks 2025.

Reform B. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform

Reformi eesmärk on suurendada alternatiivkütuste kasutamist riigisiseses ja piiriüleses transpordis ning vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside ja saasteainete heidet. Reformiga määratakse eelkõige üksus, kes koordineerib transpordi- ja energiasektori vajadusi ning tagab alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu ja koordineerib seda ning muudab seega ülemineku heitevabale ja vähese heitega liikuvusele vastupidavamaks.

Reform viiakse ellu transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid ja alternatiivkütuste taristut käsitleva seaduse jõustumisega 30. juuniks 2022, millega kehtestatakse ka riiklik õigusraamistik transpordis kasutatavate alternatiivkütuste valdkonnas.

Lisaks Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatavatele seadmetele peaks uus õigusraamistik käivitama 31. detsembriks 2025 Sloveenias vähemalt 400 uue registreeritud laadimis- või tankla ehitamise alternatiivsetele elektrisõidukitele.

Investeering C. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine

Investeeringutega edendatakse raudteetransporti ja ühenduvust linnakeskustega. Samuti parandavad need raudteejaamade juurdepääsetavust laiemale elanikkonnale, sealhulgas puuetega inimestele.

Valitud projektidega parandatakse transporditeenust nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul.

·Piirkondliku võrgustiku peamiste raudteejaamade Grosuplje ja Domžale ajakohastamise kaudu.

·Ljubljana-Divača raudteeliini ühe osa uuendamisega, mis kujutab endast Primorska peamist transpordiühendust Sloveenias Kesk-Sloveeniaga ja on osa kahest Sloveeniat läbivast TEN-T koridorist, nimelt Vahemere koridorist ja Läänemere-Aadria koridorist, ning Ljubljana-Jesenice raudteeliini ajakohastamisega. Mõlemad liinid ei vasta praegu olemasolevale liiklusmahule ja on piiriülese kaubaveo jaoks olulised.

Seda investeeringut rahastatakse nii taaste- ja vastupidavusrahastust kui ka riiklikest vahenditest.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2025.

Investeering D. Raudtee- ja maanteetaristu digitaliseerimine

Investeeringu eesmärk on anda usaldusväärset teavet transpordisüsteemi kohta, et parandada liiklusandmete hankimist ja vahetamist transpordi infrastruktuuri seisukorra ja sõidukite reaalajas liikumise kohta. Investeering tagab juhtimissüsteemide parema koostalitlusvõime, muutes seeläbi liikluskorralduse tõhusamaks ja parandades maanteetranspordi digiteerimise kaudu ohutust.

Maanteetranspordi digiüleminek 70 kilomeetri ulatuses: investeering hõlmab muu hulgas kiudoptilise võrgu uuendamist ja teedetektorite ostmist liiklusandmete reaalajas kogumiseks, sealhulgas modelleerimisvahendit liikluse kavandamiseks, kontrollimiseks ja prognoosimiseks kiirteevõrgus ning rakendusvahendeid kasutajatele. Lubades reisikiiruse piirangute kohandamist reaalajas, peaks liikluskorraldaja suutma vältida õnnetusi ja ummikuid ning vähendada heitkoguseid. Investeeringu teeb Sloveenias asuv kiirtee-ettevõtja, kellele on usaldatud kiirteede ehitamise ja käitamise seaduslik monopol.

Selle investeeringuga seotud tegevus lõpetatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering E. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordisektoris

Investeeringuga kaasrahastatakse alternatiivkütuste laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõttu. See hõlmab 368 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimispunkti. Lisaks kuulub 80 täiendavat laadimispunkti riigiasutustele ja need on ette nähtud haldusülesannete täitmiseks.

Investeering tehakse võistupakkumise teel, millega tagatakse piisav geograafiline jaotus, sealhulgas analüüsitakse sellise taristu tulevasi vajadusi ja kaardistatakse kriitilised piirkonnad, kus on märkimisväärne puudus sellisest taristust.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
54	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja asutamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Seadusega antakse infrastruktuuriministeeriumi, omavalitsuste ja Sloveenia raudteede ministeeriumi praegused ülesanded integreeritud avaliku reisijateveoteenuse ettevõtjale. Ühing edendab muu hulgas avaliku reisijateveo arendamist, teeb ettepanekuid õigusaktide ja muude aktide muutmiseks, tagab vajaduste planeerimise, viib läbi riigihankemenetlusi, haldab piletimüügisüsteemi, tagab asjakohase järelevalve ja annab reisijatele teavet.
55	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Avaliku reisijateveo korraldamisega tegelev ettevõtja tegutseb	Valitsuse teavitamine avaliku reisijateveoettevõtja asutamisest				4. kv	2023	Avaliku reisijateveo haldusettevõtte tegevuse alustamine vastavalt seaduses 54. eesmärgi raames täpsustatud ülesannetele.
56	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Siht	Ühistransporditeenuste suurenemine		Arv (miljonites kilomeetrites)	50	60	2. kv	2025	Avaliku reisijateveo süsteemi 50 000 000 kilomeetrilt 2020. aastal vähemalt 60 000 000 kilomeetrini aastas.
57	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Raudteelõikude ajakohastamiseks lepingute sõlmimine	Teave lepingute sõlmimise kohta raudteede ajakohastamiseks lõikudel: Kranj – Jesenice Ljubljana – Brezovica ja Brezovica – Preserje ja Preserje – Borovnica				4. kv	2022	Hankelepingute sõlmimine raudteede ajakohastamiseks lõikudel: Kranj – Jesenice Ljubljana – Brezovica ja Brezovica – Preserje ja Preserje – Borovnica Tehnilise kirjeldusega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ja järgmistele nõuetele: Raudtee läbilaskevõime suurendamine, kõrvaldades kitsaskohad liinil nr 50 Ljubljana – Sežana – d. m. ja liinil nr 20 Ljubljana – Jesenice – d. m.; – Liinide ja jaamade ajakohastamine vastavalt koostalitluse tehnilisele kirjeldusele. – Vastava D4-kategooria kandevõime suunamine 22,5 t/telg 8 t/m. – Suurendada rongide kiirust uute projekteeritud kiirusteni.
58	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks	Lepingud Grosuplje ja Domžale jaamade ajakohastamiseks				4. kv	2022	Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks. Tehnilise kirjeldusega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ning see sisaldab reisijate juurdepääsu ja raudteeliinide läbilaskevõime parandamist.
59	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Ajakohastatud raudteejaamad		Arv (jaamad)	0	2	2. kv	2024	Grosupljes ja Domžales viidi lõpule renoveerimistööd vastavalt 58. eesmärgi nõuetele.
60	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Uuendatud raudteeliinide pikkus		Arv (km)	0	41	2. kv	2025	Raudteeliini taastatud kilomeetrid (Kranj-Jesenices ja Ljubljana-Brezovica-Borovnicas) vastavalt eesmärgi 57 nõuetele.
62	D: Raudtee- ja maanteetaristu digitaliseerimine	Siht	Liikluskorraldussüsteemiga hõlmatud teed		Arv (km)	0	70	4. kv	2025	Liikluskorraldus- ja -korraldussüsteem hõlmab eelkõige ajakohastatud tuumikoptilist võrku, ajakohastatud juhtimiskeskust, teeandureid ja liikluse planeerimise simulatsioonivahendit. See on osaliselt pühendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja hõlmab muu hulgas optilist võrku, et tagada kiiremad ja usaldusväärsemad ulatuslikud andmevood, maanteede detektoriid liiklusandmete passiivseks reaalajas kogumiseks, modelleerimisvahendit elektrolüütilises liiklussüsteemis planeerimiseks, kontrollimiseks ja prognoosimiseks ning kasutajatele rakendusvahendite kaudu antavat teavet.
63	B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform	Eesmärk	Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva seaduse jõustumine	Jõustada seadus, millega kehtestatakse riiklik reguleeriv raamistik alternatiivsete transpordikütuste valdkonnas.				2. kv	2022	Seadusega kehtestatakse terviklik õigusraamistik alternatiivkütuste kasutamiseks transpordisektoris, kehtestades õiguslikult siduvad eeskirjad kõigile sidusrühmadele ühtses kontaktpunktis, et hõlbustada peamiselt isikliku transpordi mitmekesistamist vähese heitega ja heitevabaks transpordiks. Seadus reguleerib laadimise/tarnimise infrastruktuuri loomist, registreerimist ja käitamist.
64	B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform	Siht	Alternatiivsete mootorsõidukite laadimispunktid või tanklad		Arv	1 300	1 714	4. kv	2025	Üldkasutatavate laadimispunktide arv riigis suureneb eeldatavasti 1 300-lt 1 714-le, välja arvatud eesmärkides 65 ja 66 ette nähtud laadimispunktide arv.
65	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis	Siht	Üldkasutatavad elektrisõidukite laadimispunktid		Arv	0	368	4. kv	2025	Elektrisõidukite tava- ja suure võimsusega laadimispunktide ehitamine ja käitamine. Laadimisjaamad peavad olema kooskõlas alternatiivkütuste taristut käsitlevates kohaldatavates ELi ja siseriiklikes õigusaktides ja nende kehtivates muudatustes sätestatud määratlustega.
66	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis	Siht	Haldusasutuse omandis olevad elektrisõidukite laadimispunktid		Arv	0	80	4. kv	2025	Eesmärk hõlmab elektrisõidukite laadimistaristut, mis kuulub avalikule haldusele ja on haldusasutustele haldusülesannete täitmiseks kättesaadav. Laadimisjaamad peavad olema kooskõlas alternatiivkütuste taristut käsitlevates kohaldatavates ELi ja siseriiklikes õigusaktides ja nende kehtivates muudatustes sätestatud määratlustega.

D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform F. Alternatiivkütuste taristu edasine kasutuselevõtt

Reformi eesmärk on hõlbustada alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu transpordisektoris. Reformi eesmärk on luua süsteem alternatiivkütuste taristu strateegiliseks planeerimiseks ja kasutuselevõtuks, elektrisüsteemi integreerimiseks ja heitevaba transpordi rahastamiseks.

Reformiga luuakse riiklik stimuleerimismehhanism alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks transpordis i) võetakse kasutusele uus poliitikaraamistik, mis hõlmab alternatiivkütuste taristu strateegilist planeerimist ja haldamist (üldkasutatava teenuse loomine ja käitamine), ii) riiklike ja kohalike laadimistaristu kavade väljatöötamist ning riikliku digitaalse platvormi loomist investeeringute stimuleerimiseks ning iii) süsteemse rahastamisallika kasutuselevõtmist strateegiliselt kavandatud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks ja keskkonnasõbralikele sõidukitele üleminekuks.

Reform viiakse ellu alternatiivkütuste taristu seaduse jõustumisega ja alternatiivkütustele ülemineku edendamisega transpordisektoris.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering C. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine

Investeeringu eesmärk on edendada raudteetransporti ja ühenduvust linnakeskustega, suurendades raudteetaristu läbilaskevõimet. Investeeringu eesmärk on ka parandada raudteejaamade juurdepääsetavust laiemale elanikkonnale, sealhulgas puuetega inimestele.

Valitud projektide eesmärk on parandada transporditeenust nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul:

·Ljubljana raudteejaama uuendamise kaudu.

·Nova Gorica raudteejaama uuendamise kaudu.

·Ajakohastades osa järgmisest: Jesenice-Sežana piirkondlik raudteeliin, Maribor – Prevalje-riigipiiri piirkondlik raudteeliin ja Ljubljana-Divača raudteeliin.

Eeldatakse, et investeering parandab raudteetranspordi tõhusust lõppkasutajate jaoks. Ljubljana raudteejaama uuendamine suurendab kauba- ja reisijateveo läbilaskevõimet laiemas linnapiirkonnas. Koos Ljubljana – Divača lõigusse tehtud investeeringutega peaks see parandama TEN-T võrku, et saavutada parema ühenduvuse eesmärk. Ljubljana – Divača raudteeliini uuendamise eesmärk on suurendada lõigu ohutust uuendatud turvaliste maanteeületuskohtade abil. Ljubljana-Divača sektsiooni Ljubljana-Brezovica – Borovnicat rahastatakse nii taaste- ja vastupidavusrahastust kui ka riiklikest vahenditest.

Nova Gorica raudteejaama uuendamine tagab reisijatele täiendava juurdepääsu.

Kaks piirkondlikku raudteeliini, Jesenice – Sežana; Bled Jezero – Bohinjska Bistrica ja Maribor – Prevalje – riigipiir ja lõigul: Sveti Daniel – Dravograd – riigipiir asub 2023. aasta loodusõnnetuste ajal kannatada saanud piirkondades. Mõlema lõigu uuendamine peaks parandama kahe piirkonna juurdepääsu raudteetranspordile.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.

D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

E. KOMPONENT 5. RINGMAJANDUS – RESSURSITÕHUSUS

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb probleeme, mis on seotud kliimaneutraalsuse saavutamisega 2050. aastaks, materjalitootlikkuse suurendamisega, energiatõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamisega, jäätmekäitlussüsteemi parandamisega ja puidutöötlemisahela tugevdamisega. Komponendiga võetakse kasutusele ka keskkonnahoidlik eelarve kavandamine.

Komponendi eesmärk on toetada Sloveenia üleminekut vähese CO2 heitega ringmajandusele kooskõlas Sloveenia arengustrateegiaga aastani 2030 ja ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga: „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa suunas“.

Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine

Reformi eesmärk on kiirendada üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele.

Luuakse strateegiline ja õigusraamistik ringmajandusele üleminekuks, et parandada tootja laiendatud vastutust ja edendada ringlussevõetud materjalide integreerimist uutesse toodetesse. Reformiga kehtestatakse keskkonnahoidlik eelarve kavandamine, võttes kasutusele metoodika, mille eesmärk on teha kindlaks ja hinnata avaliku sektori eelarve elemente, mis mõjutavad keskkonnapoliitikat. Reform hõlbustab eelarve juhtimist ning toetab eelarve- ja eelarvepoliitika sidusust kliimaeesmärkidega. Reformiga tugevdatakse ka olemasolevat keskkonnahoidlike riigihangete süsteemi, integreerides ringmajanduse põhimõtted. Komisjon loob ühtse kontaktpunkti, et toetada ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), ringmajandusele üleminekul.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid täidetakse 31. detsembriks 2023.

Investeering B. Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele

Investeeringute eesmärk on suurendada ettevõtete ressursitõhusust ja toetada nende üleminekut ringmajandusele.

Selle investeeringu alla kuuluvad projektid hõlmavad idufirmade toetamist vähese CO2 heitega ringmajanduse valdkonnas, juhendajate koolitamist, et aidata ettevõtetel leida ja arendada ümberkujundavaid lahendusi, ning ringmajanduse väärtusahelate toetamist investorite jaoks keskkonnahoidliku ettevõtluskeskkonna kaudu.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering C. Puidutöötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale

See investeering peaks aitama suurendada sisemaist puidutöötlemist, mis põhineb keskkonnasäästlikul tootmisprotsessil ja ressursitõhususel.

Selle investeeringuga rahastatakse uut puidutöötlemisvõimsust ja olemasoleva puidutöötlemisvõimsuse suurendamist. Mõlemal juhul järgitakse tegevuses säästva ehituse ja parima võimaliku tehnika kasutamise põhimõtteid. Samuti ei kohaldata nende suhtes rangeid kahjukriteeriume, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitse osas.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
69	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Laiendatud tootjavastutust ja jäätmete taaskasutamist käsitlevate muudatusettepanekute jõustumine	Seaduse säte, mis viitab pakendi- ja pakendijäätmete käitlemist käsitleva määruse ja jäätmemääruse muudatuste jõustumisele				4. kv	2022	Pakendite ja pakendijäätmete käitlemist käsitleva määruse ning jäätmemääruse muudatustega suurendatakse tootjate organisatsioonilist ja rahalist vastutust ning edendatakse ringlussevõetud materjalide integreerimist uutesse toodetesse.
70	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamine	Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamise algus				4. kv	2023	Rahandusministeerium töötab välja ja kohaldab metoodikat, et hinnata üksikute eelarveridade mõju keskkonnaeesmärkidele (kliimamärgistus) kooskõlas taksonoomiaga ja tehnilistes suunistes esitatud põhimõttega „ära tekita olulist kahju“ (2021/C58/01). Metoodika võetakse vastu, avaldatakse ja seda hakatakse kohaldama ning see võimaldab jälgida rohelise eelarve kulusid ja hinnata fiskaalpoliitika mõju keskkonnale ja kliimale.
71	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib	Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib				2. kv	2022	Ühtse kontaktpunkti kaudu toetatakse ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), ringmajandusele üleminekul. Ta integreerib ja koordineerib süstemaatiliselt Sloveenias ringmajandusele ülemineku kaudu toimuva dekarboniseerimise integreeritud strateegilise projekti kuue programmi rakendamist.
72	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Eesmärk	Toetuste andmine ringmajandusele üleminekul osalevatele ettevõtetele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2024	Projektidega suurendatakse valitud ettevõtete ressursitõhusust. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). Kõigi projektide puhul, mis on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud käitistega, tuleb tagada, et toetust saavad käitised saavutavad oma kasvuhoonegaaside prognoositud heitkogused märkimisväärselt allpool LHÜde tasuta eraldamise piirmäära, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 1 .
73	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Siht	Lõpuleviidud projektid, millega toetatakse ettevõtjaid ringmajandusele üleminekul		Arv	0	150	4. kv	2025	Lõpetatud projektid, mis vastavad 72. eesmärgi nõuetele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 17 000 000 eurot.
74	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Eesmärk	Toetuste andmine keskkonnahoidliku puidutöötlemise toetamiseks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2024	Projektidega edendatakse puidu töötlemist keskkonnahoidlikul ja ressursitõhusal viisil ning kooskõlas ringmajanduse, säästva ehituse ja parima võimaliku tehnika kasutamisega. Projektide valikukriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „ära tekita olulist kahju“ (2021/C58/01), eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitse osas.
75	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks		Arv	0	8	2. kv	2025	Keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamise projektid, mis on lõpule viidud kooskõlas 74. eesmärgi nõuetega.
76	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks		Arv	8	28	2. kv	2026	Keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamise projektid, mis on lõpule viidud kooskõlas 74. eesmärgi nõuetega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 28 000 000 eurot.

F. KOMPONENT 6. MAJANDUSE DIGIÜLEMINEK

Sloveenia ettevõtted on digipöördest tingitud muutustega kohanemise tempos maha jäänud, kuna neil puuduvad töötajate pädevused ja oskused ning piiratud vahendid seadmetesse ja kõrgtasemel digitehnoloogiasse investeerimiseks.

Seda arvesse võttes on Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk suurendada ettevõtete tõhusust ja kasvu, toetada nende üleminekut digitehnoloogia abil, kiirendada kõrgetasemeliste tehnoloogiate laialdasemat kasutamist, kohandades samal ajal reguleerivat raamistikku, parandades turulepääsu, läbipaistvust ja turvalisust, mis pikemas perspektiivis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Sloveenia ettevõtete edasist integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse toetatakse mitut riiki hõlmavates projektides osalemise kaudu.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „parandada ettevõtluskeskkonda regulatiivsete piirangute ja halduskoormuse vähendamise teel“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ning 2020. aastal „keskenduda investeeringud digipöördele [...] ja 5G-võrgu kasutuselevõtule“. Edendada ettevõtete digisuutlikkust ja tugevdada digioskusi, e-kaubandust [...]“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)

Majanduse digiüleminekut toetatakse ettevõtete digitaalse ümberkujundamise strateegia, innovatiivsete hangete suuniste ja ettevõtete ühtse digitaalse identiteedi (e-identiteedi) kasutuselevõtmise kaudu. Strateegiaga nähakse ette registrite üleviimine ühte äriregistrisse. Strateegia kohaselt omandab e-identiteedi vähemalt 200 ettevõtet.

Strateegia sisaldab ka tegevuskava liidu ühise ühenduvuse töövahendi 2 rakendamiseks, milles keskendutakse ühtse teabepunktiga seotud tegevusele. Viimased võivad olla seotud ühtse registri ja ettevõtete e-identiteediga.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering B. Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm

Investeeringud peaksid suurendama tootlikkust ja majanduskasvu protsesside optimeerimise ja täiustatud digitehnoloogiate rakendamise kaudu, et arendada töötajate digitaaloskusi ning stimuleerida konkurentsivõimet ja innovatsiooni, hõlbustades uute osalejate turuletulekut.

Konkurentsipõhises konkursikutses määratakse kindlaks konkreetsed projektid kõrgtehnoloogia kasutamise laiendamiseks, et suurendada tõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet ning kiirendada digitaalse innovatsiooni kasutuselevõttu ja digipädevuste ülekandmist. Abisaajad on konsortsiumid, kuhu kuuluvad suurettevõtjad ja VKEd. Ettevõtjad töötavad välja põhjaliku digiülemineku strateegia ja rakendavad seda, et saavutada projektikonkursi eesmärgid.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2024.

Investeering D. Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused

Mitut riiki hõlmavate Euroopa ühist andmetaristut ja -teenuseid käsitlevate projektide eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele uus madala energiatarbega taristu ja teenused Edge’ist pilvandmetöötluseni, et lõpuks varustada EL ülemaailmse, tulevikku suunatud, üliturvalise ja keskkonnahoidliku tööstusandmete töötlemise suutlikkusega.

See projekt võib kujuneda kavandatud üleeuroopalise tähtsusega projektiks, mis käsitleb järgmise põlvkonna pilvandmetöötlustaristut ja -teenuseid.

Projekti rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.

Investeering E. Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid

Mitut riiki hõlmava projekti „Vähese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid“ eesmärgid on tugevdada ELi ja Sloveenia pooljuhtide väärtusahelate kavandamise ja vastupidavuse suurendamise suutlikkust, ühendades riiklikud ja ELi protsessid kattuvate töövaldkondadega ning tugevdades mikroelektroonika väärtusahelat 1) modulaarse lähenemisviisi (vahendid ja seadmed, materjalid, disain, tootmine, pakendamine ja katsetamine) abil, mis lähtub tööstuse vajadustest, 2) uue arengu määratlemine mikroelektroonika ökosüsteemi määratlemise kaudu, 3) mikroelektroonika ökosüsteemi integreerimine kogu Euroopas.

See projekt võib olla kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti (IPCEI) kuju.

Projekti rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2024.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
77	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine	Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				4. kv	2021	Valitsus töötab välja ja võtab vastu ettevõtete digiülemineku strateegia, milles sätestatakse digiülemineku põhietapid. Strateegiaga tagatakse, et kõik Sloveenia ettevõtjad registreeritakse ühes registris vastavalt ühekordsuse põhimõttele, mis on sätestatud ühtse digivärava määruses (EL) 2018/1724. Strateegia sisaldab tegevuskava liidu ühise ühenduvuse töövahendi 3 rakendamiseks, sealhulgas meetmeid, mis on seotud ühe teabepunktiga ja iga meetme lõpuleviimise konkreetse ajakavaga.
78	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Innovatiivsete riigihangete suunised	Sloveenia Vabariigi valitsuse vastu võetud suunised uuenduslike riigihangete kohta				2. kv	2022	Uuenduslike hangete suunistes määratakse kindlaks valikumenetlused ja kriteeriumid taotlejate osalemiseks uuenduslikes riigihankemenetlustes.
79	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Siht	E-identiteediga ettevõtted		Arv	0	200	4. kv	2024	Vähemalt 200 ettevõtet omandab e-identiteedi kooskõlas ettevõtete digiülemineku strateegiaga.
80	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku projektide hankelepingute sõlmimine	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Taotlejad peavad olema konsortsiumid või muud äriühingute integratsioonivormid, mis koosnevad vähemalt ühest suurettevõttest ning mitmest väikesest ja keskmise suurusega ettevõtjast. Valikukriteeriumid hõlmavad muu hulgas töötajate digipädevuse tugevdamist ning e-identiteedi ja digitaalse ärikaardi kasutuselevõttu.
81	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Loodud digistrateegiaga ettevõtete konsortsiumid		Arv	0	20	2. kv	2022	Konsortsiumid, kellega sõlmitakse lepingud 80. eesmärgi raames, töötavad välja kohandatud digistrateegiad ettevõtluse, tehnoloogia, organisatsiooni ja kultuuri ümberkujundamiseks. Need hõlmavad muu hulgas digitaalse valmisoleku hindamist, asjakohaste digiteerimise valdkondade kindlaksmääramist, asjakohaseid andmeid ja allikaid, andmete integreerimist ja õppimisvajadusi.
82	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Konsortsiumid, mida toetatakse tervikliku digiüleminekuga		Arv	0	20	2. kv	2024	Lõpuleviidud projektid kooskõlas eesmärgi 81 raames koostatud digitaalstrateegiatega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 43 808 855 eurot, millest vähemalt 10 000 000 eurot eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
83	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine uue, järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust käsitleva projekti kohta.	Osalemiskutse avaldamine				2. kv	2021	Üleskutse ettevõtete huvile osaleda mitut riiki hõlmavas Euroopa ühiste andmetaristute ja -teenuste piiriüleses projektis, mida kavatsetakse rakendada järgmise põlvkonna pilvtaristu ja -teenuste üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina
84	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Siht	Katseetapis välja töötatud ja integreeritud andmetöötluslahendused		Arv	0	7	2. kv	2026	Eesmärgi 83 alla kuuluvad integreeritud projektid aitavad kaasa järgmise põlvkonna uuenduslike pilve- ja servlahenduste väljatöötamisele ja esialgsele kasutuselevõtule, et aidata lõppkokkuvõttes kaasa Euroopa ühise andmetaristu ja sellega seotud uuenduslike arukate töötlemisteenuste loomisele.
85	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Eesmärk	Ühisprojektis osalevate potentsiaalsete osalejate nimekirja koostamine.	Loetelu lõplik vormistamine				2. kv	2021	Mikroelektroonika valdkonna mitut riiki hõlmavas projektis osalejate nimekirja koostamine, mida kavatsetakse rakendada üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina.
86	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Siht	Alustatud projektide arv		Arv	0	2	2. kv	2024	Alustatud projektid ühisprojekti väärtusahela konkreetsetes valdkondades (näiteks sidekiipide projekteerimine, kõrgetasemeliste pooljuhtprotsesside arendamine, süsteemide integreerimine ja eri arukates liikuvusrakendustes kasutatavad tuumad, arukad linnad ja kogukonnad, arukad tehased) 85. eesmärgi raames.

G. KOMPONENT 7. DIGIÜLEMINEK AVALIKU SEKTORI JA AVALIKU HALDUSE VALDKONNAS

Selles Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse avaliku haldusega seotud digiülemineku probleeme, nagu lairibaühenduse kättesaadavuse tagamine kogu Sloveenia territooriumil, avaliku sektori e-teenuste kasutuselevõtt, andmehaldussüsteemide koostalitlusvõime, riigiteenistujate digioskused ja -varustus, küberturvalisus ning IKT investeeringute haldamise koordineerimise tagamine.

Komponendi eesmärk on reageerida COVID-19 pandeemia ajal avaliku sektori digiüleminekul tuvastatud kriitilistele puudustele. Eelkõige on komponendi eesmärk luua keskkond edukaks digiüleminekuks, tugevdada e-valitsust, suurendada digioskusi ja suurendada küberturvalisust.

Komponent käsitleb täiendavalt üleminekut gigabitiühiskonnale, parandades regulatiivset keskkonda ja tugevdades digitaalset ühenduvust, investeerides raskesti ligipääsetavate piirkondade lairibataristusse.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita 2020. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi suunata investeeringud digiüleminekule ja 5G-võrgu kasutuselevõtule. Edendada ettevõtete digisuutlikkust ja tugevdada digioskusi, e-kaubandust [...]“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine

Reformi eesmärk on parandada digiülemineku juhtimist avalikus halduses. See loodetakse saavutada, võttes vastu digitaalsete avalike teenuste strateegia aastateks 2021-2030 ja luues digilahenduste koordineeriva organina informaatika arendamise nõukogu.

Valitsus võtab vastu digitaalsete avalike teenuste strateegia aastateks 2021-2030, mille eesmärk on kasutajasõbralikud ja lihtsad digiteenused, mis tagavad andmed paremate teenuste ja otsustusprotsessi jaoks ning loovad turvalise, usaldusväärse ja kaasava digikeskkonna.

Informaatika arendamise nõukogu tegutseb juhtorganina, kes koordineerib avalikus sektoris IT-investeeringute, standardite, tugiteenuste ja muude tehnoloogiliste arendustega seotud toiminguid, kui süsteemide ühilduvus on nende käitamiseks ja hooldamiseks hädavajalik.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 31. detsembriks 2021.

Reform B. Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses

Reformi eesmärk on tagada piisav õiguslik alus riigiasutuste osutatavatele e-teenustele, eelkõige e-identimise teenuste kasutuselevõtule.

E-identiteedi ja usaldusteenuste seaduse ning muudetud isikutunnistuse seaduse jõustumisega rakendatakse riikliku e-identiteedi kasutamine avalike teenuste osutamisel ja nähakse ette e-kaubanduse põhitingimused. E-identimist tunnustatakse piiriüleselt ja sellest teavitatakse eIDASe kaudu.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule ja e-identimise dokumentide väljastamine algab 30. juuniks 2022.

Reform C. Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks

Reformi eesmärk on luua õiguslik alus avalike teenuste edasisele digiteerimisele.

Üldise haldusmenetluse seadust ja halduskaubandust käsitlevat dekreeti muudetakse, et laiendada elektrooniliste menetluste kohaldamisala haldusmenetlustes.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform D. Pädevuskeskuse loomine – inimressursside keskus ja avaliku halduse töötajate oskuste suurendamine

Reformi eesmärk on parandada riigihalduse personalijuhtimist.

Pädevuskeskus – inimressursside keskus luuakse avaliku teenistuse seaduse muutmisega ja see alustab tegevust. Keskus: edendada strateegilist lähenemisviisi pädevusjuhtimisele, hinnates värbamismenetlustes pädevusi ja oskusi, aidates kaasa riigiteenistujate pädevuste ja oskuste (sealhulgas digitaalsete) arendamisele ning töötades välja muud vahendid inimressursside haldamiseks riigi haldusasutustes. Lisaks võetakse vastu avaliku teenistuse juhtimise strateegia, mis käsitleb talentide juhtimist, karjääri arendamist, elukestvat õpet ja COVID-19 pandeemiast tingitud uut olukorda.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Reform E. Küberturvalisuse tagamine

Reformi eesmärk on tugevdada riiklikku küberturvalisuse süsteemi kuuluvate üksuste strateegilist ja tegevustasandit, parandades nende omavahelist seotust ja koostööd.

Küberturvalisuse hädaolukordadele reageerimise rühma (Sigov-CERT) ja Sloveenia Vabariigi infoturbe administratsiooni (URSIV) suutlikkust tugevdatakse küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse, teabe jagamise ja analüüsimise keskuse platvormi ning turbeintsidentidest teatamise platvormi loomisega URSIVis.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform F. Üleminek gigabitiühiskonnale

Reformi eesmärk on aidata kaasa lairibaühenduse kättesaadavuse tagamisele kogu Sloveenia Vabariigi territooriumil.

Elektroonilise side seadust muudetakse, et optimeerida elektroonilise side võrkude ehitamise menetlusi, suurendada ühisehituse tõhusust ja ärikeskkonna prognoositavust. Sloveenia valitsus võtab vastu riikliku lairibaühenduse kava, milles sätestatakse vajadused lairibaühenduse kättesaadavuse arendamiseks kogu Sloveenias 2025. aastaks ning meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 30. juuniks 2022.

Investeering G. Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on arendada kasutajakeskseid e-teenuseid, ajakohastada avaliku halduse IT-taristut, viia ellu katseprojekt avaliku sektori hoonete automatiseeritud säästvaks haldamiseks, pakkuda digiteenuseid ja parandada riigiteenistujate oskuste arendamist.

Investeering koosneb mitmest alainvesteeringust, eelkõige:

·vähemalt 40 000 riigiteenistuja osalemist digioskuste alastel koolitustel, mis tuleb lõpule viia;

·digitaalse e-õiguse platvorm riiklike õigusaktide koostamiseks, vastuvõtmiseks ja avaldamiseks;

·mitut riiki hõlmav projekt, mis on seotud riikliku QCI (quantum communication infrastructure) loomise ja kasutuselevõtmisega ning selle ühendamisega naaberriikide riiklike võrkudega ja eriotstarbeliste satelliitidega teistesse võrkudesse.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering H. Gigabititaristu

Investeeringu eesmärk on võimaldada taristu kasutuselevõttu lairibajuurdepääsuks väga suure läbilaskevõimega ajakohastatud võrkudele.

Investeeringuga toetatakse ülikiirete lairibavõrkude ehitamist vähemalt 6 838 kodumajapidamisele „valgetes“ piirkondades, eelkõige hõredalt asustatud piirkondades ja rasketes piirkondades. Projektid minimeerivad mõju kosmosele ja keskkonnale, seades esikohale olemasoleva taristu ühiskasutuse ning ühise ehitamise ja integreerimise muude taristuinvesteeringutega.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering I. Sisejulgeoleku digiüleminek

Investeeringu eesmärk on täiustada ja ajakohastada Sloveenia politsei tasandil kättesaadavat tehnoloogiat, et optimeerida ja toetada tööprotsesse.

Sloveenia riigi tasandil luuakse olemasolevate süsteemidega koostalitlusvõimeline erapilv, mis toimib riikliku politsei vajaduste rahuldamiseks. See pilv peaks tagama politsei rakenduste sujuva toimimise.

Luuakse üleriigiline TETRA digitaalse raadiovõrgu taristu, mis toimib riikliku politsei vajaduste rahuldamiseks. Võrk peab ühilduma naaberriikide muude riiklike raadiosüsteemidega.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering J. Hariduse ja teaduse digitaliseerimine

Investeeringu eesmärk on digiteerida pedagoogiline protsess ja institutsiooniline juhtimine kõigi haridustasandite jaoks, tagada piisav teabe- ja sidetaristu ning pakkuda asjakohaseid e-teenuseid digipädevuste arendamiseks. Teadusasutustes tagatakse kiire ühenduvus, andmete säilitamine ja pädevuste suurendamine seoses avatud andmete ja avatud teadusega. See peaks aitama arendada digioskusi ja -pädevusi ning vähendada digilõhet.

Investeeringuga tagatakse eelkõige:

·primaar- ja keskkoolide, kutsekõrgkoolide ning täiskasvanuhariduse organisatsioonide ühenduvus;

·uute IT-lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt, et toetada pedagoogilise protsessi digiteerimist kõigil haridustasanditel;

·kiire kiudoptiline tuumvõrk Sloveenia akadeemilise ja teadusvõrgustiku (Arnes) kontaktpunktide ja avatud teadusuuringute tulemuste säilitamiseks mõeldud andmehoidlate vahel.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering K. Roheline Sloveenia asukoharaamistik

Investeeringu eesmärk on edendada kosmose arukat majandamist kui nappi loodusvara ja piirata ehitamist uuele maale, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele. Lisaks eeldatakse, et see pakub reaalajalisi ruumiandmeid ja -teenuseid, mis põhinevad kinnisvara, keskkonna- ja veeregistrite, majandusliku avaliku taristu ja ehitusmaaregistrite kombineeritud kasutamisel.

Investeeringuga tagatakse, et peamised ruumilised ja keskkonnaalased digitaalsed andmed on omavahel ühendatud. See peaks toetama eelkõige keskkonna, üleujutuspiirkondade, kohaliku ja riikliku tasandi maapoliitika ning üldsuse ruumilises planeerimises osalemisega seotud digitaalteenuste arendamist ja kasutuselevõtmist.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering L. Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses

Investeeringu eesmärk on lihtsustada tulevasest ühisest põllumajanduspoliitikast kasusaajate ja metsandussektori halduskoormust ning pakkuda otsustajatele paremaid andmeid.

Investeering seisneb eelkõige andmehoidla arendamises, mis peaks võimaldama andmete ühendamist ja levitamist, toetama toiduohutuse ameti, veterinaar- ja taimekaitseameti tööd ning digiteerima andmebaase loomakasvatuses. Selle alusel töötatakse välja e-teenused põllumajanduse, toidu, metsanduse, põllumajandusega seotud avalike nõustamisteenuste ning seire ja kontrolli valdkonnas.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering M. Digiteerimine kultuuri valdkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada kultuuripärandi kättesaadavust, optimeerida kultuurimälestiste deklareerimise ja kultuuripärandiga seotud sekkumisteks kultuurikaitse nõusoleku saamise protsesse ning toetada e-arhiveerimist.

Investeering seisneb e-kultuuri teabeplatvormi loomises, et parandada taristut ja tagada digitaalse kultuurisisu integreerimine kaugõppe protsessidesse, arendades samal ajal kultuuri loojate pädevusi digitaalse infosisu loomiseks turismis. E-teenused toimivad ja neid kasutavad kultuuriasutused.

Kõnealuse sektori ümberkujundamisele peaks kaasa aitama kultuuripärandi kaitse dünaamiliste e-teenuste ajakohastamise ja loomise e-pärandi süsteem ning Sloveenia e-arhiveerimise e-ARH.si süsteemi ajakohastamine.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2026.

Investeering N. Digiteerimine õigusvaldkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust nii ettevõtjate kui ka kodanike jaoks.

Investeering kiirendab teenuste edasist digiteerimist ja uute IT-lahenduste väljatöötamist, et tagada ulatuslik teabe ja juriidiliste dokumentide vahetamine ning aidata kaasa kohtuvaidluste kiiremale lahendamisele. Turvalised ja kvaliteetsed audio-videoseadmed parandavad juurdepääsu kodanike ja ettevõtjate jaoks. Õigusalase koolituse keskuse jaoks töötatakse välja kaugõppe ja eksamite digitaliseerimise süsteem.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

90

A: Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine

Eesmärk

Riigihalduse informaatika arendamise nõukogu loomine ja tegevus

Otsuse vastuvõtmine nõukogu moodustamise kohta valitsuse poolt ja selle liikmete ametisse nimetamise kohta avaliku halduse ministeeriumi poolt

4. kv

2021

Nõukogu annab avalikule haldusele keskse kontaktpunkti IT-investeeringute, standardite, tugisüsteemide ja muu tehnoloogilise arenguga seotud toimingute koordineerimiseks operatiivtasandil, kui süsteemide ühilduvus on oluline nende tõhusaks käitamiseks ja hooldamiseks.

91

B: Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses

Eesmärk

Turvalised riiklikud e-identimise dokumendid

Uute riiklike e-identiteedikaartide väljastamise algus

2. kv

2022

Antakse välja esimesed uued e-ID kaardid. Seda kasutatakse e-kaubanduses riigisiseselt ja piiriüleselt.

Uus isikutunnistus võimaldab kodanikel elektroonilistele teenustele juurdepääsuks ja elektrooniliseks allkirjastamiseks elektrooniliselt tuvastada ja autentida. E-identimise õiguslik alus on elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste seadus ning muudetud isikutunnistuse seadus (isikutunnistuse seaduse muutmise seadus).

Süsteemist teavitatakse eIDASe kaudu, et see vastaks piiriüleselt nõuetele.

92

D: Pädevuskeskuse loomine – inimressursside keskus ja avaliku halduse töötajate oskuste suurendamine

Eesmärk

Pädevuskeskus – inimressursside keskus loodud ja toimiv

Pädevuskeskus – inimressursside keskus toimiv

2. kv

2024

Pädevuskeskus – inimressursside keskus luuakse avaliku teenistuse seaduse muudatustega.

Keskus aitab kaasa pädevuste hindamisele ja arendamisele. Ta valib kandidaadid välja riigi administratsiooni värbamismenetlustes. Ta töötab välja riigiteenistujate pädevuse ja oskuste raamistiku ning muud vahendid inimressursside haldamiseks riigiasutustes. Keskus aitab kaasa kaasaegse ja tõhusa personalijuhtimise süsteemi loomisele, arendades erinevaid juhtimis- ja tegevuspädevusi töölevõtmiseks, karjääri arendamiseks ja talentide avastamiseks. Muu hulgas aitab see kaasa riigiteenistujate digipädevuse parandamisele.

93

C: Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks

Eesmärk

E-teenuste osutamist takistavate õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamine

Seaduse sätted, mis viitavad üldise haldusmenetluse seaduse ja halduskaubanduse määruse muudatuste jõustumisele

4. kv

2022

Üldise haldusmenetluse seaduse ja halduskaubanduse määruse muudatuste eesmärk on lihtsustada elektrooniliste avaliku halduse teenuste osutamise õiguslikke nõudeid ja muuta haldusprotsessid veelgi digitaliseeritumaks. Need hõlmavad muu hulgas makseteenuseid, toetust elektrooniliste taotluste väljatöötamiseks ja dokumentide elektroonilist esitamist.

94

F: Üleminek gigabitiühiskonnale

Eesmärk

2021.–2025. aasta lairibaühenduse kava vastuvõtmine

Valitsus võtab vastu lairibaühenduse kava

2. kv

2022

Vastuvõetud kavas sätestatakse: 1. Vajadus tagada Sloveenias 2025. aastaks piisavad lairibavõrgud kooskõlas Euroopa gigabitiühiskonna ühenduvuse eesmärkidega 2025. aastaks; 2. 5G-taristu ehitamise riiklik kava; 3. vajalikud muudatused elektroonilise side valdkonna õiguslikes alustes; 4. meetmed asjakohase raadiospektripiirkonna tagamiseks Sloveenias; 5. eesmärkide saavutamiseks vajalikud konkreetsed meetmed; 6. Peamised tulemusnäitajad seatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tähtaegade jooksul

95

E: Küberturvalisuse tagamine

Eesmärk

Avaliku halduse suurem suutlikkus reageerida küberintsidentidele

Toimib teabe jagamise ja analüüsikeskuse platvorm, intsidentidest teatamise platvorm ja küberturvalisuse sertifitseerimise asutus.

2. kv

2026

Luuakse riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, toimiv teabejagamis- ja analüüsikeskuse (ISAC) platvorm valitsuse infoturbebüroos ning toimiv turvaintsidentidest teatamise platvorm valitsuse infoturbebüroos. Toimib teabe jagamise ja analüüsikeskuse platvorm, intsidentidest teatamise platvorm ja küberturvalisuse sertifitseerimise asutus.

96

G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine

Eesmärk

Riikliku SI-EuroQCI võrgustiku loomine

Riiklik SI-EuroQCI võrgustik toimib

2. kv

2026

Riiklik SI-EuroQCI (turvaline kvantside infrastruktuur) võrk peab olema toimiv ja ühendatud naaberriikide riiklike võrkudega ning eriotstarbeliste satelliitide süsteemiga.

97

G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine

Eesmärk

E-õigusloomeplatvormi käivitamine

E-õigusloomeplatvormi käivitamine

4. kv

2025

Ühtne digiplatvorm teeb kõik õigusaktide koostamise, vastuvõtmise ja avaldamisega seotud toimingud kõigi avaliku sektori asutuste jaoks.

Välised sidusrühmad ja üldsus pääsevad digitaalsele platvormile juurde ajakohastatud riikliku õigus- ja õigusloomeportaali kaudu.

98

G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine

Siht

Digioskuste koolituse läbinud riigiteenistujate osaluste arv

Arv

0

40 000

2. kv

2026

Digipädevust käsitlevate koolituste puhul tuleb läbida vähemalt 40 000 osalejat. See hõlmab vähemalt 1 000 IT-spetsialisti (ametisolevaid riigiteenistujaid), kes peavad läbima täiendkoolituse.

99

H: Gigabititaristu

Siht

Täiendavad kodumajapidamised, kellel on juurdepääs lairibaühendusele

Arv

0

6 838

2. kv

2026

Vähemalt 6 838 täiendavat kodumajapidamist, kellel on väga suure läbilaskevõimega ajakohastatud lairibaühendus. Need kodumajapidamised asuvad hõredalt asustatud piirkondades ja piirkondades, kus puudub suure läbilaskevõimega lairibataristu („valged piirkonnad“).

100

I. Sisejulgeoleku digiüleminek

Siht

Uue politsei digitaalse raadiovõrgu (TETRA) kasutajad

Arv

0

11 000

4. kv

2022

Sloveenia Vabariigi ametiasutuste digitaalses raadiovõrgus on kavas 11 000 kasutajat.

Võrk kasutab ELi koordineeritud raadiosagedusi avaliku julgeoleku tagamiseks ja on ühilduv naaberriikide riiklike raadiosüsteemidega.

101

I. Sisejulgeoleku digiüleminek

Eesmärk

Privaatne politseipilv toimib

Privaatne politseipilv toimib

4. kv

2025

Pilves tuleb installeerida ja kasutada rakendusi, mis toetavad kuritegevuse ennetamist, avalikku julgeolekut, piirikontrolli ja äriprotsesse.

102

K: Keskkonnahoidlik Sloveenia asukoharaamistik

Siht

Ühendatud ruumiliste ja keskkonnaalaste digitaalsete andmete taristu

Arv

0

4

4. kv

2025

eProstor, eEnvironment, eVodes ja eNatur andmebaasid ühendatakse omavahel. Taristu tagab protsesside, andmete ja teenuste integreerimise ning juurdepääsu digitaalsetele andmetele ja teenustele kosmose, keskkonna, kinnisvara, vee ja looduse valdkonnas. See peaks olema aluseks seotud digitaalteenuste arendamisele.

103

L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses

Siht

Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses

Arv

0

15

4. kv

2024

Eeldatavalt töötatakse välja ja võetakse kasutusele kokku 15 e-teenust. E-teenused hõlmavad eelkõige järgmist: • Toiduohutuse, veterinaar- ja taimekaitseameti ülesannete rakendamise toetamine • ühise põllumajanduspoliitika rakendamise süsteemid (loomakasvatuse andmebaasid). • Põllumajandustegevuse jätkusuutlik seirevahend • infosüsteem, millega toetatakse arukaid ja sihipäraseid kontrolle, et tagada põllumajandusmaa nõuetele vastavus, ohutus ja reguleerimine • metsanduse avaliku teenuse e-seadmed ja e-koostalitlusvõime • alade kindlaksmääramine satelliitandmete aegridade abil • kõrgresolutsiooniga satelliidifotode hankimine ja kasutamine (konkreetsetes piirkondades)

104

L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses

Siht

Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses

Arv

15

32

2. kv

2026

Eeldatavalt töötatakse välja ja võetakse kasutusele 32 e-teenust (sealhulgas sihi 103 alla kuuluvad e-teenused). Teenused hõlmavad eelkõige järgmist: • Toiduohutuse, veterinaar- ja taimekaitseameti ülesannete täitmise toetamine • Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise süsteemid (loomakasvatuse andmebaasid, andmeladu) • Avaliku põllumajandusalase nõuandeteenistuse ülesanded • Põllumajandustegevuse jätkusuutlik järelevalvevahend • Teabesüsteem, mis toetab arukaid ja sihipäraseid kontrolle põllumajandusmaa nõuetele vastavuse, ohutuse ja reguleerimise tagamiseks • e-metsanduse infosüsteem, e-metsarakendused

105

N: Digiüleminek õigusvaldkonnas

Siht

Kohtuasutuste kasutatavad uued või ajakohastatud IT-süsteemid

Arv

0

11

2. kv

2026

Kohtusüsteemis kasutamiseks töötatakse välja või ajakohastatakse kokku 11 IT-süsteemi. IT-süsteemid tagavad muu hulgas videokonverentsisüsteemide, kaugõppesüsteemi ja eksamite digitaliseerimise süsteemi rakendamise õigusalase koolituse keskuses.

106

J: Hariduse ja teaduse digiteerimine

Siht

Lisaharidusasutused, millel on optilised ühendused üle 1 Gbit/s

Arv

0

204

2. kv

2024

204 alg- ja keskharidusasutust ning täiskasvanuhariduse organisatsioonid ühendatakse optiliste ühendustega, mille kiirus on üle 1 Gbit/s. See peaks katma ligikaudu 18 % riigi olemasolevatest haridusasutustest ja 35 000 õpilast. Investeering hõlmab järgmist liiki haridusasutusi: algkoolid, keskkoolid, erivajadustega lastele ja noortele mõeldud asutused, üliõpilaste ühiselamud ja täiskasvanuhariduse organisatsioonid.

107

J: Hariduse ja teaduse digiteerimine

Siht

Täiendavad 100 Gbit/s magistraaloptilised ühendused

Arv

0

40

4. kv

2023

Optilised magistraalühendused ühendavad Sloveenia akadeemilise ja teadusvõrgustiku avalik-õiguslike instituutide andmesõlmi.

Alaliselt võetakse kasutusele vähemalt 40 pikamaa optilist ühendust kiirusega 100 Gbit/s, mis eeldatavasti katavad vähemalt 75 % kõikidest avalik-õiguslike asutuste vahelistest ühendustest.

108

J: Hariduse ja teaduse digiteerimine

Siht

Kutsehariduse omandanute õpetamisel, õppimisel ja jälgimisel kasutatavad uued IT-lahendused

Arv

0

11

4. kv

2025

Haridusasutused töötavad välja ja kasutavad kokku 11 uut IT-lahendust (rakendused ja digiteenused) õppe- ja õppematerjalina ning kutse- ja erialalõpetajate jälgimisel.

Need hõlmavad muu hulgas rakendusi õppekavade digiteerimiseks, e-raamatute lugemise toetamiseks, projektipõhise õppe toetamiseks ning kutsehariduse omandanute tööalase konkurentsivõime jälgimiseks.

109

M: Digiüleminek kultuurivaldkonnas

Siht

Operatiivsete dünaamiliste e-teenustega kultuuriasutused

Arv

0

20

2. kv

2026

Kultuuriasutustes toimivad ja kasutatavad e-teenused, mille eesmärk on digiteerida kultuurisisu ja -protsesse, integreerida digitaalne kultuurisisu kaugõppe protsessidesse ning toetada kultuuripärandiga tehtava töö kõiki etappe.

H. KOMPONENT 8. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON

Sloveenia teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkus ei ole endiselt optimaalne. Teadus- ja innovatsioonikulutuste tase ning nende tõhusus on endiselt tagasihoidlik, mis piirab riigi teaduslikke ja tehnoloogilisi tulemusi. Teadusuuringute ja innovatsiooni panus tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimesse on seega piiratud, sealhulgas üleminekul digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on parandada teadus- ja innovatsioonipoliitika juhtimist ja koordineerimist, suurendada avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset ning nende tõhusust ja tulemuslikkust. See tagaks, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on tootlikkuse ja majanduskasvu oluline edasiviiv jõud. Kavandatud meetmetega tagataks ka see, et teadusuuringud ja innovatsioon on digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele ülemineku peamine võimaldaja.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeeringutel põhinevas majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeerimisel [...] teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

Nõukogu 2020. aasta soovituses märgiti, et majanduslangus ohustab ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ning seetõttu on vaja investeeringuid, et aidata uuenduslikel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tootmist laiendada. Lisaks on olulised tugevamad sidemed akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahel, et edukalt muuta teadmised innovatsiooniks, parandada riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuslikkust ning hoogustada majanduskasvu ja toetada selliste uuenduste kasutuselevõttu, mis on keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale üleminekuks üliolulised.

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine

Reformi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate avaliku sektori investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust, luua konkurentsivõimeline ja mõjukas teadus- ja innovatsioonikeskkond ning edendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alaseid jõupingutusi rohe- ja digipöörde valdkonnas.

Reform seisneb uue teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni seaduse jõustumises; Reform hõlmab uue teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse õigusakti jõustumist; teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi uue juhtimis- ja integreerimismudeli kasutuselevõtmine (sealhulgas ühise programmikomitee loomine); teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ühise järelevalve- ja hindamissüsteemi loomine; kahe rakendusliku teadusasutuse tugevdamine ja mõjuvõimu suurendamine; ning juba loodud üksuste ja võrgustike toetuskeskkonna tugevdamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et edendada teadmiste liikumist ning akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate koostööd.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Investeering B. Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine

Investeeringu eesmärk on edendada teadusasutuste, suurettevõtjate ja VKEde pikaajalist koostööd rohe- ja digipöörde valdkonnas ning tagada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetusvahendite stabiilsus ja prognoositavus.

Investeering seisneb teadusorganisatsioonide ja ettevõtete vaheliste koostööprojektide kaasrahastamises tehnoloogia arengu kõigil tasanditel. Seda rakendatakse kahe projektikonkursi kaudu, et valida teadusorganisatsioonide ja ettevõtete konsortsiume. 15 000 000 eurot eraldatakse pikaajalistele suurtele koostööprogrammidele rakendusuuringute ja tootearenduse valdkonnas ning 36 641 145 eurot ettevõtlusalastele teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavatele investeeringutele tehnoloogilise arengu kõrgemal tasemel.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C. Sloveenia teadlaste ja teadusorganisatsioonide rahvusvahelise liikuvuse suurendamiseks ning Sloveenia taotlejate rahvusvaheliseks kaasamiseks mõeldud projektide kaasrahastamine

Investeeringute eesmärk on parandada teaduse tipptaset, uurimissuutlikkust, teadmussiiret ja -ringlust, edendades rahvusvahelist ja sektoritevahelist liikuvust ning teadlaste taasintegreerimist Sloveenia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

Investeering koosneb avalikust projektikonkursist, millel on mitu võimalust valida välja ja rahastada projekte, millega edendatakse liikuvust ja/või taasintegreerimist, ning rahastatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete rakendamise kulusid ning suutlikkuse suurendamist teadmiste omandamiseks ja edasiandmiseks Sloveenia teadussektorile kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ Marie Sklodowska-Curie meetmetega.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering D. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine

Investeeringu eesmärk on parandada Sloveenia innovatsioonisuutlikkust, suurendades avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, tugevdada avaliku ja erasektori koostööd ja innovatsiooni ökosüsteemi laiemalt ning soodustada ettevõtlusinvesteeringuid rohelisele majandusele üleminekuks, eelkõige seoses ringmajandusega.

Investeering seisneb avalikus konkursikutses projektide valimiseks ettevõtete ja teadusasutuste konsortsiumide hulgast. Sellest kaasrahastatakse teadus- ja arendustegevuse kulusid rakendusuuringute ja tootearenduse, katsetamise ja tegelikus elus lahenduse leidmise valdkonnas.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
110	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine	Seaduse säte, millega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine pärast seda, kui parlament on selle vastu võtnud				2. kv	2022	Seadusega püütakse suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimise tõhusust ja koordineerimist. Seadus suurendab ja stabiliseerib muu hulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist riiklikest vahenditest, suurendab riiklike teadusasutuste sõltumatust, loob tulemuspõhiseid rahastamiselemente, stimuleerib teadlaste koostööd ELi teadusprojektide ja ettevõtetega ning edendab rahvusvahelistumist ja sektoritevahelist liikuvust ja teadmussiiret.
111	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Loodud ja toimiv programmi ühiskomitee	Programmi ühiskomitee, mis on loodud ja tegutseb Sloveenia Vabariigi valitsuse otsusega komitee ametisse nimetamise ja ülesannete kohta				2. kv	2022	Programmi ühiskomitee võimaldab stabiilset ja pidevat koordineerimist nii strateegilisel kui ka tegevustasandil, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisvahendite koordineerimist, sõltumata rahastamisallikast.
112	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Eesmärk	Otsus selliste programmide valimise kohta, mille eesmärk on arendada vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskonda, majandust, vastupanuvõimet ja kliimamuutustega kohanemist	Teade valikuotsuse kohta				4. kv	2024	Valitud programmides keskendutakse vähese CO2 heitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele. Nad toetavad tööstusarengut ja eksperimentaaluuringuid. Rahastamine on kuni 3 750 000 eurot programmi kohta. Rahastamise kogusumma on vähemalt eurot. 7 500 000. Programmidega toetatakse ettevõtete ja riiklike teadusasutuste konsortsiume teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide elluviimisel. Toetatavate programmidega ergutatakse konsortsiumi partnereid osalema üleilmsetes väärtus- ja teadmusahelates, et muuta Sloveenia majandus rahvusvaheliseks ja tugevdada innovatsiooni arenguprotsessi toetavat keskkonda. Programmid on keskkonnamõju seisukohast tehnoloogiliselt neutraalsed nende kohaldamise tasandil. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad.
113	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Eesmärk	Otsus digiteerimise ja digiülemineku valdkonna programmide valimise kohta	Teade valikuotsuse kohta				4. kv	2024	Valitud programmides keskendutakse digiteerimisele ja digiüleminekule. Nendega toetatakse rakendusuuringuid ja tootearendust. Rahastamine on kuni 3 750 000 eurot programmi kohta. Rahastamise kogusumma on vähemalt 7 500 000 eurot. Programmide valikuga toetatakse ettevõtete ja riiklike teadusasutuste konsortsiume teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide elluviimisel. Toetatavate programmidega ergutatakse konsortsiumi partnereid osalema üleilmsetes väärtus- ja teadmusahelates, et muuta Sloveenia majandus ja teadusringkonnad rahvusvaheliseks ning tugevdada innovatsiooni arenguprotsessi toetavat keskkonda. Projektide keskkonnamõju on nende rakendamise tasandil tehnoloogiliselt neutraalne. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad.
114	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Eesmärk	Otsus ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektide valimise kohta	Teade valikuotsuse kohta				4. kv	2024	Väljavalitud projektidega toetatakse teadusuuringuid, tehnosiiret ja ettevõtjatevahelist koostööd, keskendudes ringmajandusele. Toetus on kuni 300 000 eurot projekti kohta. Projektide keskkonnamõju on nende rakendamise tasandil tehnoloogiliselt neutraalne. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad.
115	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud projektid, mille eesmärk on arendada välja vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskond, majandus, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemine		Arv	0	2	2. kv	2026	Edukalt lõpuleviidud projektid, mille eesmärk on arendada välja vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskond, majandus, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemine kooskõlas eesmärgi 112 kriteeriumidega.
116	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpetatud projektid digiteerimise ja digiülemineku valdkonnas		Arv	0	2	2. kv	2026	Edukalt lõpuleviidud projektid digiteerimise ja digiülemineku valdkonnas kooskõlas eesmärgi 113 kriteeriumidega.
117	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid		Arv	0	50	4. kv	2025	Edukalt lõpule viidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid kooskõlas eesmärgi 114 kriteeriumidega.
118	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid		Arv	50	122	2. kv	2026	Edukalt lõpule viidud projektid, mis vastavad eesmärgi 114 kriteeriumidele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 36 641 145 eurot.
119	C: Sloveenia teadlaste ja teadusorganisatsioonide rahvusvahelise liikuvuse suurendamiseks ning Sloveenia taotlejate rahvusvaheliseks kaasamiseks mõeldud projektide kaasrahastamine	Siht	Sloveenia teadlaste liikuvuse ja/või taasintegreerimise projekti kaasatud teadlaste arv		Arv	0	58	2. kv	2026	Projektidega toetatakse kuni kolmeaastase toetuse kaudu selliste teadlaste liikuvuse kulusid, kes on saanud positiivse või suurepärase hinnangu, kuid keda ei valitud rahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ konkursikutsete raames (soovituslikult 42 teadlast). Täiendavate projektidega toetatakse selliste teadlaste taasintegreerimist Sloveenias, kes on edukalt lõpule viinud programmi „Euroopa horisont“ projektid, pakkudes kuni kaheaastast toetust (soovituslikult 16 teadlast).
120	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Eesmärk	Ringmajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katsekavade projektide lõplik väljavalimine	Otsuste edastamine				4. kv	2024	Valitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid keskenduvad ringmajandusele ning toetavad teadus- ja innovatsiooniprotsesse, tehnosiiret ja ettevõtetevahelist koostööd. Toetus on kuni 1 000 000 eurot projekti kohta. Projektide keskkonnamõju on nende rakendamise tasandil tehnoloogiliselt neutraalne. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad.
121	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas		Arv	0	10	4. kv	2025	Edukalt lõpule viidud projektid, mis vastavad eesmärgi 120 kriteeriumidele.
122	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas		Arv	10	21	2. kv	2026	Edukalt lõpule viidud projektid, mis vastavad eesmärgi 120 kriteeriumidele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 21 000 000 eurot.

I. KOMPONENT 9. TOOTLIKKUSE SUURENDAMINE, ÄRISÕBRALIK KESKKOND INVESTORITELE

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb erasektori investeeringute madalat taset Sloveenias, parandades kapitaliturgude reguleerimist, reformides erainvesteeringute riikliku toetamise põhimõtteid ning rahastades ettevõtete investeeringuid.

Komponendi eesmärk on tugevdada alternatiivseid, pangandusväliseid rahastamisallikaid, hõlbustada ettevõtete investeerimist kõige arenenumatesse väga tootlikesse rohelistesse ja digitehnoloogiatesse ning tugevdada ettevõtete toetusraamistikku.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „toetada aktsiaturgude arengut“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ja 2020. aasta soovitusi „tagada ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsus ja rahastamine [...] edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse elavdamist“ ning „keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale“ (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Kapitaliturgude tugevdamine

Selle reformi eesmärk on tugevdada Sloveenia kapitaliturge.

Reform hõlmab uue alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumist, milles määratletakse alternatiivsete investeerimisfondide liigid. Käesolev uus õigusakt põhineb struktuurireformi tugiprogrammi projekti „Alternatiivsete investeerimisfondide tugevdamine“ tulemustel.

Lisaks võetakse Sloveenia kapitalituru jaoks vastu strateegia, milles sätestatakse konkreetsed meetmed edasiseks arenguks, tuginedes struktuurireformi tugiprogrammi projekti „Kapitalituru edendamine ja arendamine Sloveenias“ tulemustele.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Reform B. Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks

Selle reformi eesmärk on suurendada Sloveenia majanduse tootlikkust, suunates avaliku sektori investeeringute toetamise kriteeriumid töökohtade loomiselt väga tootlikele, kestlikele ja digitaalse suunitlusega ärimudelitele ja investeeringutele.

Reform seisneb investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumises, mis käsitlevad sise- ja välisinvesteeringute edendamist ettevõtete poolt. Muudatustega suunatakse valitsuse investeerimisstiimulid ümber kapitalimahukatesse ja suure lisandväärtusega investeeringutesse. Reformiga muudetakse avaliku sektori toetus sõltuvaks konkreetsetest keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkuse kriteeriumidest.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Investeering C. Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine

Investeeringu eesmärk on toetada tootlikkuse suurendamisega tegelevaid ettevõtteid.

Väljavalitud projektid peavad vastama konkreetsetele keskkonnatoime kriteeriumidele, eelkõige energia- ja materjalitõhususe kriteeriumidele, ning tehnilisele juhendile (2021/C58/01). Lisaks kohustab kaasrahastamisleping toetusesaajaid kasutama täiendavaid mõõdetavaid jätkusuutlikkuseesmärke, mis tuleb saavutada investeeringu lõpetamisel.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 4 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 5 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 6 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 7 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering D. Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine

Investeeringu eesmärk on uuenduslike ökosüsteemide toetamise kaudu tugevdada väärtusahelate konkurentsivõimet erinevates majandussektorites.

Investeeringuga toetatakse sellise majandus- ja ettevõtlustaristu arendamist, mis aitab kaasa aruka spetsialiseerumise strateegia eesmärkide saavutamisele (majanduse konkurentsivõime tugevdamine selle innovatsioonisuutlikkuse suurendamise kaudu). Investeeringuga arendatakse olemasolevaid äripiirkondi ja halvenenud äripiirkondi edasi äritaristuks ning piiratakse vajadust teha märkimisväärseid investeeringuid uude linna- ja transporditaristusse.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
124	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumine	Seadusesäte, mis osutab alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumisele				4. kv	2021	Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitlevas seaduses määratletakse kolm alternatiivsete investeerimisfondide vormi: alternatiivne investeerimisfond, mis on asutatud eraldi varana, eriusaldusühing ja kapitaliinvesteeringutega tegelev äriühing. Reformiga järgitakse ELi õigusraamistikku ja soovitusi kapitaliturgude valdkonnas.
125	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Kapitaliturgude arengustrateegia vastuvõtmine	Kapitalituru arengustrateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				2. kv	2022	Strateegia sisaldab meetmeid dünaamilisema kapitalituru saavutamiseks, sealhulgas Euroopa kapitaliliidus turuleviimise kaudu; kontaktpunktide loomine kõikidel ülemaailmsetel finantsturgudel; finantstehnoloogiat ja muid finantsteenuste uuendusi käsitleva tõhusa veebipõhise teabesüsteemi loomine; olemasolevate meetmete kohandamine.
126	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumine, et edendada üleminekut rohelisele majandusele	Seadusesäte, mis osutab investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumisele				4. kv	2021	Muudatusega tagatakse, et ettevõtetele antava avaliku sektori investeeringutoetuse kriteeriumid keskenduvad väga tootlikele, jätkusuutlikele ja digitaalse suunitlusega ärimudelitele ja investeeringutele. Kõik toetatud investeeringud peavad sisaldama tingimusi keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku edendamiseks, sealhulgas energiatõhususe nõuded, keskkonnaohutu juhtimine ja materjali tootmise tõhusus. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
127	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse rakendusmääruse jõustumine	Seadusesäte, mis osutab investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumisele				2. kv	2022	Rakendusmäärustes täpsustatakse täiendavalt investeeringute soodustamise seaduse asjaomaseid kriteeriume, eelkõige seoses energiatõhususe, materjalitõhususe, investeeringute pikaajalise integreerimisega piirkonda, sotsiaalse vastutusega, investeeringute keskkonnamõjuga, investeeringute panusega üleminekul loodusvaradel põhinevale ringmajandusele, mis toob kaasa väiksema kasvuhoonegaaside heite ja väiksema CO2-jalajäljega tootmise, asukohaga devalveeritud alal, kus on asjakohane sihtmärgid, või olemasoleva äritsooniga, investeeringu mõjuga harmoonilisele piirkondlikule arengule, ruumiliste investeeringute integreerimisega ja positiivse mõjuga kohalikule arengule.
128	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine regionaalarengut toetavatele projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Toetuste andmine regionaalarengut toetavatele projektidele, investeerides materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Projektid antakse välja regionaalarengu edendamise seaduse alusel ja kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
129	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine investeerimist edendavatele projektidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2023	Toetuste andmine projektidele, mille eesmärk on edendada investeeringuid tootmisse, teenustesse ning teadus- ja arendustegevusse, investeerides materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Projektid peavad vastama investeeringute soodustamise seadusele, mida on muudetud eesmärgiga 126, sealhulgas tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
130	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Lõpuleviidud projektid investeeringute edendamiseks		Arv	0	59	2. kv	2026	Projektid viidi edukalt lõpule kooskõlas eesmärgi 129 nõuetega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 88 500 000 eurot.
131	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks		Arv	0	157	4. kv	2025	Projektid viidi edukalt lõpule kooskõlas eesmärgi 128 nõuetega.
132	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Täiendavad lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks		Arv	157	207	2. kv	2026	Eesmärgi 131 järel 50 täiendava projekti edukas lõpuleviimine vastavalt eesmärgi 128 nõuetele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 39 900 000 eurot.
133	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Eesmärk	Toetuste andmine uuenduslikele ettevõtlustaristu ökosüsteemidele	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Valitud projektid peavad toetama ettevõtete infrastruktuuri arendamist. Projektidega toetatakse regionaalarengut ja seatakse prioriteediks rikutud alade taaskasutamine ning tihedad sidemed ühistranspordi ja maanteeühendustega.
134	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Siht	Lõpuleviidud projektid uuenduslike ettevõtlustaristu ökosüsteemide jaoks		Arv	0	12	2. kv	2026	Projektid, mis on lõpetatud kooskõlas eesmärgi 133 nõuetega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 14 600 000 eurot.

J. KOMPONENT 10. TÖÖTURG – NEGATIIVSETE STRUKTUURSETE SUUNDUMUSTE MÕJU LEEVENDAMISE MEETMED

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vananemise ja tehnoloogiliste muutustega seotud struktuurseid tööhõiveprobleeme ulatuslike reformide ja investeeringute abil. Nende probleemide hulka kuuluvad muu hulgas eakate ja puuetega inimeste madal tööhõive, noorte töötus, vähene osalemine elukestvas õppes ja koolituses, pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega seotud riskid ja pensionide piisavus.

Komponendi eesmärgid on tugevdada tööturu vastupanuvõimet, suurendada tööturul osalemist ning tagada pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja pensionide piisavus.

Nende investeeringute ja reformide puhul võetakse arvesse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi, mille eesmärk on „tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja piisavus, sealhulgas kohandades seadusjärgset pensioniiga ja piirates ennetähtaegselt pensionile jäämist. Suurendada madala kvalifikatsiooniga ja eakamate töötajate tööalast konkurentsivõimet, parandades hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja aktiveerimismeetmete vastavust tööturu vajadustele, sealhulgas parema digikirjaoskuse kaudu“ (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aastal, et „tagada ettevõtetele ja leibkondadele likviidsus ja rahastamine“ ning „tagada piisav sissetuleku hüvitamine ja sotsiaalkaitse“; leevendada kriisi mõju tööhõivele, tugevdades muu hulgas lühendatud tööaja kavasid ja paindlikku töökorraldust; tagada, et need meetmed pakuvad mittestandardsetes tööhõivevormides töötajatele piisavat kaitset“ (riigipõhine soovitus 2, 2020).

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks

Reformi eesmärk on suurendada tööturu vastupanuvõimet, tagades eelkõige selle kohanemise demograafiliste suundumustega.

Reformiga tagatakse:

a.Jõustub õigusakt, millega luuakse alaline kriisil põhinev lühendatud tööaja kava ettevõtjatele, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda tõsistesse raskustesse, mida põhjustavad nende kontrolli alt väljas olevad erakorralised sündmused, tuginedes COVID-19 kriisi ja 2022. aasta energiakriisi ajal saadud kogemustele. Õigusakt sisaldab haridus- ja koolituskohustusi osalise tööajaga töötamise ajal.

b.Töötushüvitisi käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine. Tööturu reguleerimise seaduse töötushüvitisi käsitlevaid sätteid muudetakse, et suurendada eakamate töötajate tööhõive määra ja hoida ära varajane tööturult lahkumine. Töö tugineb OECD analüüsile Sloveenia pensioni- ja invaliidsuskindlustuse süsteemi kohta.

c.Pensionialaste õigusaktide muudatuste jõustumine, et tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja piisavus. Reformis võetakse arvesse olemasolevaid kulusuundumusi, pensionitingimusi, indekseerimist, sissemakseid, maksete ja laekumiste vahelisi seoseid, pensioni- ja invaliidsuskindlustuse piisavust ja läbipaistvust ning esitatakse õigusaktides konkreetsed meetmed, et tagada pensionide piisavus ja pensionisüsteemi eelarveline jätkusuutlikkus, et märkimisväärselt vähendada praeguse suure riskiga kategooria elanikkonna vananemisega seotud kulutustest tulenevaid riske. Pensionireform võetakse vastu 31. detsembriks 2024.

d.Aktiivse tööhõivepoliitika tegevuskava ja aktiivse tööhõivepoliitika meetmete kataloogi läbivaatamine, et tagada aktiivse tööturupoliitika suunistes aastateks 2021-2025 seatud strateegiliste eesmärkide tõhusam rakendamine ja saavutamine, eelkõige seoses pikaajalise töötuse vähendamise ning vanemate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate kiirema aktiveerimisega.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering C. Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes

Investeeringu eesmärk on pakkuda tehnilist alust paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtuks.

Investeering koosneb kaitstud ettevõtete ja tööhõivekeskuste projektidest. Need hõlmavad koolitusi, mille käigus keskendutakse puuetega inimeste ja puuetega inimestega töötavate tööandjate digipädevuste tugevdamisele. Projekt hõlmab psühhosotsiaalset abi puuetega inimestele. Lisaks koostatakse kavad uute ärimudelite väljatöötamiseks, keskendudes digiteerimisele ja paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtule.

Heade tavade vahetamise hõlbustamiseks luuakse nõuandepunktiga veebiplatvorm. See on pühendatud teavitamisele, teadlikkuse tõstmisele ja edendustegevusele. Nõuandekeskus toetab otseselt kõiki kaitstud ettevõtteid ja tööhõivekeskusi tööprotsesside kohandamisel puuetega inimeste vajadustega.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering D. Noorte kiirem sisenemine tööturule

Investeeringu eesmärk on vähendada noorte töötust pärast COVID-19 pandeemiat.

Investeering seisneb tööandjatele suunatud rahalistes stiimulites kuni 29aastaste noorte töölevõtmiseks tähtajatute lepingute alusel. See hõlmab ka tööandja kohustust pakkuda asjakohast juhendamist, abi ja koolitada neid konkreetsel töökohal. 18-kuulise toetusperioodi jooksul eeldatakse, et noored omandavad kutsealal tegutsemiseks lisapädevused ja täiendavad töökogemusega oma teoreetilisi teadmisi. Selle aja jooksul osalevad uus töötaja ja tema juhendaja vähemalt 30-tunnises koolituses, keskendudes digipädevuste parandamisele.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2024.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
135	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	„Kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab „kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumisele				2. kv	2024	Õigusaktiga kehtestatakse kriisiga seotud lühendatud tööaja kava, mille eesmärk on töökohtade säilitamine ettenägematute asjaolude korral. Õigusakti eelnõu koostatakse vajaduste analüüsi ja sekkumismeetme rakendamisel saadud kogemuste põhjal COVID-19 epideemia ajal ja 2022. aasta energiakriisi ajal koostöös sotsiaalpartneritega. Õigusaktiga nähakse ette ka koolitus- ja hariduskohustused lühendatud tööaja meetme rakendamise ajal.
136	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumisele				2. kv	2024	Töötuskindlustuse valdkonna muudatuste eesmärk on edendada pikemat tööiga ning vähendada tööturult lahkumise ea ja seadusjärgse pensioniea vahelist lõhet.
137	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensionialaste õigusaktide muudatused konsulteerimiseks	Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste eelnõud, mille eesmärk on tagada pensionide fiskaalne jätkusuutlikkus ja piisavus, edastatakse majandus- ja sotsiaalnõukogule				2. kv	2023	Ettepaneku sisus käsitletakse jätkusuutlikkusega seotud probleeme, nagu oodatavad demograafilised suundumused, kindlustatute ja pensionäride vahelised suhted, pensioni- ja invaliidsuskindlustuse piisavus ja läbipaistvus. Ettepanek sisaldab muudatusi pensionitingimustes (nt kõrgem pensioniiga, perioodide ühtlustamine, kui nõutavat perioodi kohandatakse), muudatusi indekseerimises ning maksete ja väljamaksete vahelisi seoseid. Lisaks tehakse ettepanek invaliidsuskindlustusskeemi ajakohastamiseks, muu hulgas selleks, et maksimeerida piiratud töövõimega isikute integreerimist tööturule ja parandada seeläbi nende sotsiaalkindlustuskatet, samuti selleks, et võtta meetmeid täiendavates pensioniskeemides osalemise suurendamiseks. Ettepanekuga tagatakse pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanusega seotud kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt võrreldes praeguse suure riskiga kategooriaga) ja pensionide piisavus.
138	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Seadusandlik ettepanek pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse põhjalike muudatuste kohta, mis edastatakse Rahvuskogule	Sloveenia Vabariigi valitsus võtab seadusandlike muudatuste ettepaneku vastu ja edastab selle rahvusassambleele.				4. kv	2023	Valitsus võtab vastu ja edastab rahvuskogule õigusaktid, et tagada pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanuselistest kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt praegusest suure riskiga kategooriast) ja pensionide piisavus. Ettepanekuga pikendatakse tööhõiveperioodi, suurendatakse eakate integreerimist tööturule ning tagatakse pensionide piisavus ja pensionisüsteemi rahaline jätkusuutlikkus.
139	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine, mille eesmärk on tagada süsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja piisavad pensionid	Seaduse säte, mis viitab pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumisele				4. kv	2024	Vastuvõetud õigusaktidega tagatakse pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanusega seotud kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt võrreldes praeguse suure riskiga kategooriaga) ja pensionide piisavus. Ettepanekuga pikendatakse tööhõiveperioodi, vähendatakse lõhet seadusjärgse ja tegeliku pensioniea vahel, suurendatakse eakamate töötajate integreerimist tööturule ning tagatakse pensionide piisavus ja pensionisüsteemi rahaline jätkusuutlikkus.
140	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste (2021-2025) rakendusdokumentide ajakohastamine	Suuniste rakendusdokumentide täielik ja avaldatud läbivaatamine ja ajakohastamine aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks aastatel 2021-2025				4. kv	2024	Töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeerium vaatab läbi ja ajakohastab aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste (2021-2025) rakendusdokumendid, eelkõige aktiivse tööhõivepoliitika kava ja aktiivsete tööhõivepoliitika meetmete kataloogi, et tagada seatud strateegiliste eesmärkide tõhusam rakendamine ja saavutamine. Ajakohastamisel keskendutakse pikaajaliste töötute arvu vähendamisele Sloveenia tööhõiveameti registris (võrdlus vaatlusaastaga 2020).
143	C: Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes	Siht	Lõpetatud projektid kaitstud ettevõtetele ja tööhõivekeskustele		Arv	0	53	2. kv	2025	Projektid sõlmitakse konkursikutse alusel. Abisaajad on kaitstud ettevõtted ja tööhõivekeskused. Projektid hõlmavad ettevõtjate eksperdinõustamist, et valmistada ette ja kohandada oma töökeskkonda puuetega inimeste vajadustega. Projektid hõlmavad tööandjate ja töötajate koolitamist ja koolitamist uute oskuste omandamiseks, mis on vajalikud paindlikuma töökorralduse kasutuselevõtmiseks. Kavas on kaasata vähemalt 266 puudega inimest.
144	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel		Arv	0	700	4. kv	2022	Kuni 29-aastaste noorte arv, kes töötavad subsideeritud töökohal tähtajatu töölepingu alusel. Subsiidiume antakse kuni 18 kuuks iga töökoha kohta. Tööandjad tagavad mentori, kes toetab noort. Iga noor ja tema juhendaja läbivad toetusperioodi jooksul vähemalt 30 tundi koolitust, keskendudes digioskuste parandamisele.
145	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel		Arv	700	4 000	4. kv	2024	Kuni 29-aastaste noorte arv, kes töötavad subsideeritud töökohal tähtajatu töölepingu alusel. Subsiidiume antakse kuni 18 kuuks iga töökoha kohta. Tööandjad tagavad mentori, kes toetab noort. Iga noor ja tema juhendaja läbivad toetusperioodi jooksul vähemalt 30 tundi koolitust, keskendudes digioskuste parandamisele.

K. KOMPONENT 11. SLOVEENIA TURISMI KESTLIK ARENG, SEALHULGAS KULTUURIPÄRAND

Selles Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse COVID-19 pandeemia tõsist mõju turismisektorile ning mõju Sloveenia turismitaristu tööhõivele, keskkonnasäästlikkusele, kvaliteedile ja lisaväärtusele ning kultuuripärandi arendamisele.

Rahastamisvahendi eesmärgid on järgmised: toetada turismi säästvat arengut ja parandada Sloveenia rahvusvahelist positsiooni peamise sihtkohana keskkonnasäästlikkuse valdkonnas ning suurendada sektori lisandväärtust meetmetega, mis keskenduvad avaliku infrastruktuuri parandamisele ning kultuuripärandi täiustamisele ja edendamisele.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse Sloveeniale 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi „pakkuda ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsust ja rahastada neid [...] kiiresti valmivaid avaliku sektori investeerimisprojekte ning edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse elavdamist“ ning „keskenduda investeeringutele, mis on suunatud rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Turismi säästva arengu tugevdamine

Reformi eesmärk on reageerida COVID-19 pandeemia tagajärgedele ja luua keskpika perioodi raamistik Sloveenia turismi arendamiseks jätkusuutliku, kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega turismi suunas.

Reform seisneb turismi arendamise stiimuleid käsitleva dekreedi jõustumises, milles sätestatakse sektori riikliku toetuse jätkusuutlikkuse tingimused. Need hõlmavad muu hulgas vähemalt B-klassi energiatõhususe sertifikaati iga renoveerimise kohta, mis saab vähemalt ühe rahvusvahelise ökomärgise, ning uute hoonete puhul, mis tagavad primaarenergia nõudluse vähemalt 20 % madalamal tasemel kui nullilähedase energiatarbega hoonete nõue. Lisaks tugevdatakse rohelise turismi kava andmete jälgimise ja analüüsimise suutlikkust.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering B. Majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust

Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi majutusettevõtete jätkusuutlikkuse parandamise kaudu.

Investeeringuga toetatakse turismirajatiste renoveerimist, laiendamist või ehitamist kooskõlas kõrgete energiatõhususe standarditega. Projektid hõlmavad ka kohustuslikku teenusekvaliteedi ja digipädevuse koolitust töötajatele ja juhtidele, turundusuuringuid ja majandusanalüüsi.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C. Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning loomulike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades

Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi avaliku ja ühise turismitaristu arendamise kaudu.

Investeering seisneb avalike ja jagatud turismitaristu rajatiste renoveerimises ja rajamises, et täiendada ja parandada turismipakkumise kvaliteeti.

Investeeringu rakendamisega seotud siht saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering D. Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu taaselustamise kaudu.

Investeering seisneb riigile või kohalikele omavalitsustele kuuluva kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu renoveerimise, taastamise, üldise taaselustamise ja ajakohastamise toetamises, millel on eeldatavasti mitmekordistav mõju turismi arengule. Projektid hõlmavad digiteerimist ja IKT-tehnoloogia kasutamist kultuuripärandi edendamiseks ja tõlgendamiseks.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
148	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Ajakohastatud andmete seire Sloveenia rohelise turismi kavas	Sloveenia rohelise turismi kava andmeseire ajakohastamine on käimas				4. kv	2025	Sloveenia keskkonnahoidliku turismi kava täiendatakse analüütilise vahendiga, et mõõta turismi mõju juhtivatele turismisihtkohtadele ning analüüsida ja prognoosida turismivooge. Need andmed peaksid aitama kaasa turismi jätkusuutlikule arengule Sloveenias.
149	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Turismi arendamise stiimuleid käsitleva määruse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab turismi arengustiimuleid käsitleva dekreedi jõustumisele pärast seda, kui valitsus on selle vastu võtnud.				4. kv	2021	Dekreedis sätestatakse üksikasjalikud tingimused ja kriteeriumid soodustuste andmiseks turismi arendamise edendamise seaduse alusel. Dekreediga edendatakse keskkonnasäästlikkust ja lisatakse vähemalt B klassi energiatõhususe sertifikaadi toetamise nõuete hulka hoonete renoveerimise puhul, millele on antud vähemalt üks rahvusvaheline ökomärgis, ning uute ehitiste puhul primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem nullilähedase energiatarbega hoonete nõudest.
150	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust	Eesmärk	Toetuste andmine majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Väljavalitud projektid peavad vastama turismi arendamise stiimuleid käsitlevas dekreedis sätestatud tingimustele. Eelkõige on vähemalt 50 % renoveerimise või uue ehitamise abikõlblikest kuludest seotud energiatõhususe parandamisega. Uued ehitised tagavad, et nende primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonete puhul.
151	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust	Siht	Lõpuleviidud hoonete energiatõhusamaks renoveerimise projektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks		Arv	0	22	2. kv	2026	Lõpetatud renoveerimisprojektid kooskõlas 150. eesmärgi tingimustega. Projektide keskmine maht peaks olema vähemalt 30 ruumi. Rahastamise kogusumma on vähemalt 18 000 000 eurot.
152	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust	Siht	Lõpetatud ehitus- või rekonstrueerimisprojektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks		Arv	0	29	2. kv	2026	Lõpetatud ehitus- või rekonstrueerimisprojektid vastavalt 150. eesmärgi tingimustele. Projektide keskmine maht peaks olema vähemalt 20 ruumi. Rahastamise kogusumma on vähemalt 40 000 000 eurot.
153	C: Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning loomulike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades	Siht	Lõpuleviidud projektid avalikus ja ühises turismitaristus		Arv	0	35	4. kv	2025	Lõpuleviidud projektid avalikus ja ühises turismitaristus. Projektides eelistatakse taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhususe parandamist ning nende eesmärk on minimeerida keskkonnamõju. Rahastamise kogusumma on vähemalt 10 000 000 eurot.
154	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Eesmärk	Toetuste andmine kultuuripärandiobjektide renoveerimiseks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				4. kv	2022	Valik omavalitsustele ja riigile kuuluva 15 kultuuripärandi mälestise renoveerimiseks.
155	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Siht	Renoveeritud kultuurimälestised		Arv	0	15	2. kv	2026	Lõpetatud projektid, mis vastavad 154. eesmärgi nõuetele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 42 000 000 eurot.

L. KOMPONENT 12. PÄDEVUSTE, EELKÕIGE DIGIPÄDEVUSTE NING TULEVIKU ELUKUTSETE JA ROHEPÖÖRDEGA SEOTUD PÄDEVUSTE TUGEVDAMINE

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse õpilaste, õpetajate ja täiskasvanute digipädevuste taset, haridussüsteemi rohepööret, haridustaristut ning hariduse vastavust tööturu vajadustele.

Komponendi eesmärk on tugevdada pädevusi, eelkõige seoses digi- ja rohepöörde ning finantskirjaoskusega, reageerida kiiremini majanduse ja ühiskonna vajadustele, hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule, tugevdada haridussüsteemi vastupanuvõimet ja elukestvat õpet.

Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „suurendada madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet, parandades hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, elukestvat õpet ja aktiveerimismeetmeid, sealhulgas parema digikirjaoskuse kaudu“ (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aastal „suurendada digioskusi“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale

Reformi eesmärk on anda õpilastele ja õpetajatele uued pädevused, eelkõige digiteerimise, kestliku arengu ja finantskirjaoskuse valdkonnas. See tugevdab haridussüsteemi vastupanuvõimet ja parandab pädevuste vastavust tööturu nõudmistele.

Reform hõlmab haridusprogrammide ajakohastamist, vaadates läbi alushariduse ja lapsehoiu, alg- ja keskhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonna õppekavad ja programmdokumendid vastavates valdkondades. Läbivaadatud õppekavad hõlmavad muu hulgas digipädevusi, baasandmetöötlust ja IT-sisu, säästva arengu alaseid pädevusi ja finantskirjaoskust.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform B. Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks

Reformi eesmärk on ajakohastada erialast kõrgharidust, pidades silmas rohe- ja digipööret, ning viia programmid vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega.

Reform seisneb rakenduskõrghariduse õppekavade ajakohastamises töökeskkonna õppekavade ja praktilise hariduse läbivaatamise kaudu. Läbivaadatud õppekavad sisaldavad muu hulgas digipädevusi ja kestliku arengu alast pädevust ning kajastavad õpikeskkonna digiteerimist.

Võetakse vastu kutsealase kõrghariduse uuendamise suunised, sealhulgas kava investeeringuteks rohelisse, vastupidavasse, kestlikku ja digitaalselt ühendatud kõrgharidusse.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform C. Kutsekeskhariduse, sealhulgas õpipoisiõppe ajakohastamine

Reformi eesmärk on hõlbustada üleminekut kutsehariduselt tööturule.

Reform seisneb kutseõppe ja kõrgema kutsehariduse programmide ajakohastamises, sealhulgas õppekava avatud (ettekirjutamata) osa kasutamise parandamises, lõpetajate tööalase konkurentsivõime andmete kasutamises ning suuremas keskendumises digitaalsetele, rohelistele ja muudele pädevustele, mida tulevased lõpetajad peavad tehnoloogiliselt arenenud keskkonnas töötama. Reformiga arendatakse ja edendatakse haridus- ja koolitussektori ning tööandjate vahelisi uusi koostöömudeleid haridusprogrammide rakendamisel ning toetatakse katseprogrammides (keskendudes tervishoiule, sotsiaalhooldusele ja alusharidusele) õppuritele digitaalselt varustatud õppekohti.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering E. Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa reformi A eesmärkide saavutamisele, nimelt tugevdada digipädevusi, kestliku arengu alaseid pädevusi ning õpetajate ja õpilaste finantskirjaoskust, viia haridussüsteemid vastavusse tööturu vajadustega ning hõlbustada üleminekut tööturule.

Investeering hõlmab haridus- ja koolitustöötajate digi- ja roheliste oskuste ja finantskirjaoskuse alaseid koolitusi, haridusasutustega seotud projekte, millega toetatakse pedagoogiliste tavade ajakohastamist ja uute oskuste lisamist tavapärastesse õppeprogrammidesse, ning täiskasvanuhariduse programmide rakendamist finantskirjaoskuse valdkonnas.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering F. Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks

Investeeringu eesmärk on valmistada kõrgharidust ette suuremaks nõudluseks oskuste järele, mis kajastavad uusi ühiskondlikke vajadusi kaasavamate ja paindlikumate õppemeetodite väljatöötamise ja rakendamise kaudu.

Investeering seisneb selliste katseprojektide rakendamises, mille eesmärk on integreerida rohelised ja digitaaloskused kõrgharidusse. Investeeringuga toetatakse ka rakenduskõrghariduse õppekavade kohandamist tulevaste elukutsete ja tööturu vajadustega.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering G. Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine

Investeeringu eesmärk on viia kutsehariduses ja kutseõppes omandatud pädevused vastavusse tööturu vajadustega. Investeering hõlmab kutse- ja kutsehariduse ning õpipoisiõppe edendamist, et edendada kutsehariduse ja -koolituse tipptaset, juhendajate koolitamist ettevõtetes, et parandada praktilise koolituse kvaliteeti, ning tugevdada sotsiaalse partnerluse kaasamist mitmesuguste ürituste korraldamise kaudu.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering H. Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa kaasaegsema ja keskkonnasõbralikuma haridustaristu loomisele.

Investeering seisneb ühe haridusasutuse ehitamises, mille eesmärk on ehitada suure energiatõhususega hooned, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
156	A: Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale	Siht	Alushariduse ja lapsehoiu ning alg- ja keskkoolide ajakohastatud õppekavad		Arv	0	216	4. kv	2025	Siht on seotud õppekavade arvuga, mida ajakohastatakse, et need hõlmaksid muu hulgas digipädevusi, kestliku arengu jaoks vajalikke pädevusi ja finantskirjaoskust. Kaasajastatavad õppekavad on alushariduse ja lapsehoiu ning alg- ja keskkooli õppekavad. Reformi eesmärk on anda õppijatele ja õppejõududele pädevused, mis on asjakohased praeguste ja tulevaste probleemidega toimetulekuks, et tugevdada haridussüsteemi vastupanuvõimet ja parandada pädevuste vastavust tööturu nõuetele, et hõlbustada õppijate üleminekut tööturule. Ajakohastatud õppekavad kiidab heaks haridus-, teadus- ja spordiministeerium.
157	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse		Arv	0	23 637	2. kv	2024	Spetsialistide ja juhtide koolitamine haridus- ja koolitusvaldkonnas, mida teenuseosutajad viivad läbi kooskõlas haridus- ja koolitustöötajate täiendõppeprogrammide valimise ja kaasrahastamise eeskirjadega, tugevdab digipädevust, kestlikku arengut toetavaid pädevusi ja finantskirjaoskust. Koolitused kestavad eeldatavasti keskmiselt 2,8 õppepäeva.
158	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse		Arv	0	23 637	2. kv	2026	Spetsialistide ja juhtide koolitamine haridus- ja koolitusvaldkonnas, mida teenuseosutajad viivad läbi kooskõlas haridus- ja koolitustöötajate täiendõppeprogrammide valimise ja kaasrahastamise eeskirjadega, tugevdab digipädevust, kestlikku arengut toetavaid pädevusi ja finantskirjaoskust. Koolitused kestavad eeldatavasti keskmiselt 11 õppepäeva.
159	B: Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Siht	Ajakohastatud kõrghariduse õppekavad		Arv	0	68	2. kv	2026	Siht on seotud nende õppekavade arvuga, mida ajakohastatakse, et hõlmata eelkõige digipädevused ja -pädevused kestlikuks arenguks, mis on vajalikud rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekuks, digikirjaoskuseks, teabe- ja andmekirjaoskuseks, infosisu loomiseks ja digitaalse õpikeskkonna kasutamiseks. Ajakohastatud õppekavad kiidab heaks Sloveenia kõrghariduse kvaliteedi tagamise amet.
160	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Eesmärk	Kõrghariduse uuendamise katseprojektide lõplik väljavalimine	Tulemuste edastamine				2. kv	2022	Toetusesaajad on avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused. Katseprojektidega katsetatakse lahendusi digitaalse ja kestliku arengu pädevuste integreerimiseks kõrghariduse õppekavadesse, et parandada tööturu tulemusi.
161	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Siht	Lõpuleviidud katseprojektid kõrghariduse uuendamiseks		Arv	0	30	4. kv	2025	Lõpetatud projektid, mis vastavad 160. eesmärgi nõuetele.
162	C: Kutsekesk- ja kutsehariduse, sealhulgas õpipoisiõppe ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud kutsehariduse koolitusprogrammid		Arv	0	41	2. kv	2026	Siht on seotud nende õppekavade arvuga, mida ajakohastatakse, et hõlbustada üleminekut tehnoloogiliselt arenenud töökeskkonnale ja kasutada paremini ära õppekavade avatud mooduleid. 16 kõrgema astme kutsekooli programmi ja 25 kutsekeskharidusprogrammi ajakohastatakse. Ajakohastatud õppekavad kiidab heaks haridus-, teadus- ja spordiministeerium.
163	G: Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine	Siht	Mentorid ettevõtetes, mis on edukalt läbinud koolituse		Arv	0	3 900	2. kv	2026	Koolitused keskenduvad oskustele, et kavandada ja pakkuda praktilist koolitust töökohal üliõpilastele ja praktikantidele. Koolitused peaksid tugevdama koolide ja tööandjate vahelist koostööd.
164	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojekti väljavalimine lõpetatud	Lepingu allkirjastamine				2. kv	2023	Haridus-, teadus- ja spordiministeerium allkirjastab lepingu taristuprojekti kaasrahastamiseks kooskõlas haridus- ja teadustaristute keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegiaga. Lepinguga tagatakse, et kõigi uute hoonete primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue.
166	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uue haridusasutuse pindala		Arv (m²)	0	19 274	2. kv	2026	Viidi lõpule uue haridusasutuse ehitamine ja kasutuselevõtmine kooskõlas eesmärgi 164 nõuetega.

L.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform D. Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia

Reformi eesmärk on ajakohastada Sloveenia haridus- ja teadustaristut vastavalt tänapäeva haridus- ja teadusprotsesside vajadustele, sealhulgas kujundada paindlikke ruume, et võimaldada nüüdisaegseid lähenemisviise teadmiste levitamiseks, nagu kaasav ja koostööpõhine õpe ning integreeritud institutsiooniline lähenemisviis säästva arengu alase hariduse rakendamisel.

Reform seisneb haridus- ja teadustaristusse tehtavate investeeringute energiatõhusa ja arengule suunatud süsteemi strateegia vastuvõtmises 2030. aastaks. Strateegias määratletakse eelkõige haridus- ja teadusrajatiste keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprioriteedid. Sloveenia valitsus võtab vastu haridus- ja teadustaristute keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering H. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias

Investeeringu eesmärk on aidata kaasa jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku haridustaristu loomisele.

Investeering seisneb kaheksa haridusasutuse edasises ehitamises või laiendamises, mille eesmärk on ehitada suure energiatõhususega hooneid, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

L.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
167	D: Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia	Eesmärk	Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine	Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt				4. kv	2022	Strateegias määratakse kindlaks haridus- ja teadustaristusse tehtavate roheliste investeeringute ning haridushoonete hoolduse jätkusuutlikud prioriteedid, võttes arvesse eriomadusi ja erivajadusi, nagu nullilähedase energiatarbega hoonete säästva ehitamise põhimõtted, ruumiline disain, digiüleminek ja uuenduslikud pedagoogilised lähenemisviisid.
168	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine	Lepingute allakirjutamine				2. kv	2023	Haridus-, teadus- ja spordiministeerium sõlmib lepingud taristuprojektide kaasrahastamiseks kooskõlas haridus- ja teadustaristute keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegiaga. Lepingutega tagatakse, et taristuprojektide primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue.
170	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uute haridusasutuste pindala	m²	Arv	0	38 667	2. kv	2026	Viidi lõpule uute haridusasutuste ehitamine ja kasutuselevõtmine kooskõlas eesmärgi 168 nõuetega.

M. KOMPONENT 13. TÕHUSAD AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud avaliku sektori juhtimise tõhususe ja üldisemalt halduskoormusega.

Komponendi eesmärk on parandada avaliku sektori palgasüsteemi tõhusust, parandada ettevõtluskeskkonda õigusliku ja regulatiivse lihtsustamise ning ehitus- ja ruumialaste õigusaktide reformide kaudu ning parandada riigihankesüsteemi professionaalsust, digiteerimist ja konkurentsi.

Selle komponendi raames läbiviidavate reformide jaoks ei ole Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava raames ette nähtud rahalisi vahendeid.

Nende reformidega võetakse arvesse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „parandada ettevõtluskeskkonda regulatiivsete piirangute ja halduskoormuse vähendamise kaudu. Parandada konkurentsi, professionaalsemaks muutmist ja sõltumatut järelevalvet riigihangete valdkonnas.“ (Riigipõhised soovitused 2, 2019) ja 2020 „vähendada halduskoormust, kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid majanduse elavdamise toetamiseks“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Haldustõkete kõrvaldamine

Reformi eesmärk on vähendada ettevõtjate ja kodanike halduskoormust, vähendada haldusmenetluste kulusid ja lihtsustada asjaomaseid õigusakte Sloveenias.

Reform hõlmab bürokraatia vähendamise seaduse jõustumist, mis kujutab endast õigusaktide muudatuste paketti, mille eesmärk on õigusaktide lihtsustamine. Pärast avalikke konsultatsioone, sealhulgas kodanike, ettevõtjate esindajate, ametiühingute, omavalitsuste ja teistega, jõustub ka täiendav bürokraatia vähendamise pakett. Teises paketis keskendutakse iseseisvuseelsete õigusaktide lihtsustamisele.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.

Reform B. Tänapäevane ja vastupanuvõimeline avalik sektor

Reformi eesmärk on suurendada avalikus sektoris töötulemustel põhineva muutuvtasu ja töötasu kasutamist, et suurendada selle tõhusust. Reformiga säilitatakse avaliku sektori palgasüsteemi eelarveline jätkusuutlikkus.

Reform hõlmab uue seaduse jõustumist, millega ajakohastatakse avaliku sektori tasustamissüsteemi. Uus tasustamissüsteem peaks rõhutama juhtide rolli ja parandama personalijuhtimist ning töötama välja avaliku sektori töötajate pädevusmudeli. Uue süsteemiga kehtestatakse avalikust sektorist sõltuv diferentseeritud töötasu, mis peaks suurendama paindlikkust ja tagama, et töötasu on seotud töötulemustega. Seadus võimaldab diferentseeritud reguleerimist konkreetsete tegevuste või kutsealade puhul, tegeledes samal ajal konkreetsete kutsealade nappusega avalikus sektoris.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2024.

Reform C. Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks

Reformi eesmärk on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, lihtsustades menetlusi ehituse ja ruumilise planeerimise valdkonnas ning reformides riigihangete süsteemi.

Reform hõlmab ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumist, millega parandatakse ruumilise planeerimise vahendeid, kehtestatakse riikliku ja munitsipaal ruumilise planeerimise tõhusam haldamine ning võimaldatakse ruumiplaneerimise dokumentide ettevalmistamisel kasutatavate peamiste ruumiandmete digiteerimist. Muudatustega kiirendatakse lubade väljastamist, kaitstes samal ajal avalikke huve ja tagades õiguskindluse kõigile ehitustegevuses osalejatele.

Reform hõlmab ka meetmeid riigihangete süsteemi parandamiseks Sloveenias. Riigihangete seadust muudetakse, et suurendada digiteerimist ja konkurentsi riigihankemenetlustes. Reformiga luuakse ka riigihangete akadeemia, et suurendada riigihangete rakendamisega seotud isikute professionaalsust pideva kvaliteetse hariduse ja koolituse kaudu. Samuti tagatakse sellega riigihankeandmete võrreldavus ja levitamine ühtse turu tulemustabeli kaudu. Tehniline abi peaks toetama reformi rakendamist ning selgitama välja, kuidas parandada konkurentsi ja hinnata reformi pärast selle täielikku rakendamist. Eesmärgi eeldatav saavutamine annab märku edusammudest Sloveenia riigihankesüsteemi läbipaistvuse ja konkurentsivõime suurendamisel.

Reformi rakendamise eesmärgid ja siht saavutatakse 31. detsembriks 2024.

Reform D. Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid

Reformi eesmärk on kehtestada ja vormistada õiguslik ja institutsiooniline raamistik kontrolli- ja auditisüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks.

Reform seisneb taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ameti loomises rahandusministeeriumi eraldiseisva organina, kes tegutseb taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineeriva asutusena. Reform hõlmab ka riikliku dekreedi ja koordineeriva asutuse suuniste vastuvõtmist, milles kirjeldatakse auditi- ja kontrollimenetlusi kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, ning rahandusministeeriumi IT-süsteemi (MFERAC) ajakohastamist.

Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 30. septembriks 2021.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
171	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab bürokraatia vähendamise seaduse jõustumisele				2. kv	2021	Seadusega vähendatakse haldustõkkeid ettevõtlussektorile ja kodanikele, lihtsustatakse õigusakte, ühtlustatakse olemasolevaid menetlusi ja kõrvaldatakse koormavad menetlused mitut ministeeriumi osakonda hõlmavate seaduste muutmise ja täiendamise teel. Seadus peaks parandama riigi ja kohaliku omavalitsuse tõhusust.
172	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumisele				2. kv	2022	Pärast laiaulatuslikke avalikke konsultatsioone vähendatakse õigusaktide paketiga veelgi ettevõtlussektori ja kodanike haldustõkkeid. Seadus peaks parandama riigi ja kohaliku omavalitsuse tõhusust.
173	B: Tänapäevane ja vastupanuvõimeline avalik sektor	Eesmärk	Avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumisele				2. kv	2024	Uus avaliku sektori palgasüsteem hõlmab muutuvtasu ja töötasu sidumist töötulemustega. Uus avaliku sektori palgasüsteem peab olema fiskaalselt jätkusuutlik. Riigi haldusasutuse jaoks töötatakse välja pädevusmudel.
174	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete seaduse muudatuse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab riigihangete seaduse muudatuse jõustumisele				4. kv	2021	Riigihangete seadus hõlmab muu hulgas menetluste lihtsustamist, et võimaldada pakkumuste täiendamist ja selgitamist pakkujate valimisel, ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kõrvaldamist. Selle eesmärk on riigihangete digitaalne ümberkujundamine ning konkurentsi suurendamine riigihankemenetlustes ja üksikpakkumiste arvu vähendamine.
175	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Siht	Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaal kõigis läbipaistvalt avaldatud menetlustes		% (protsent)	26	14	4. kv	2024	Selleks et suurendada riigihangete konkurentsivõimet ja läbipaistvust, vähendatakse läbipaistmatute läbirääkimistega hankemenetluste osakaalu 14 %-ni, mõõdetuna ühtse turu tulemustabeli näitajaga, mille kohaselt pakkumismenetlusi ei korraldata. See loodetakse saavutada riigihankeseaduse muutmisega, suurema professionaalsuse suurendamise ja digiüleminekuga, mis võimaldab avaliku sektori hankijatel lepinguid tõhusamalt sõlmida. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine lisatakse riigihangete seadusesse õigusrikkumisena, kui sellise menetluse kasutamise tingimused ei ole täidetud.
176	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Lõpuleviidud tehniline abi riigihankereformide rakendamise toetamiseks.	Väljundiaruanne koos hinnangu ja esitatud soovitustega.				2. kv	2022	Tehnilise abi aruande esitamine, et toetada riigihankereformide rakendamist, keskendudes konkurentsivõime suurendamisele riigihanketurul kooskõlas ELi õigusraamistikuga.
177	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Viis lõpule sõltumatu analüüsi riigihangete reformide mõju kohta ning sõnastas meetmed ja eesmärgid süsteemi parandamiseks.	Väljundiaruanne koos hinnangu ja esitatud soovitustega.				4. kv	2024	Sõltumatu analüüsiga aruande esitamine riigihankereformide mõju kohta ning meetmete ja eesmärkide sõnastamine riigihankesüsteemi parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi suurendamisele riigihanketurul, digiteerimisele ja läbipaistvusele kooskõlas ELi õigusraamistikuga.
178	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Sloveenia riigihangete andmebaaside vastavusse viimine Euroopa Komisjoni andmebaasiga ja selliste andmete edastamine, mis on vajalikud riigihangete näitajate täielikuks avaldamiseks ühtse turu tulemustabelis	Kõik ühtse turu tulemustabeli näitajad, mis on seotud riigihangetega, avaldatakse tulemustabelite andmebaasis.				4. kv	2021	Riigihangete andmebaasid ühtlustatakse, andes piisavaid selgitusi pakkumuste elektroonilise andmebaasi (Tenders Electronic Daily Data – Euroopa Komisjon) andmeedastuse ja tõlgendamise kohta. Kõik andmed esitatakse pakkumuste elektroonilise andmebaasi (Tenders Electronic Daily) kaudu, et avaldada kõik näitajad ühtse turu tulemustabelis (riigihangete näitajad).
179	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete akadeemia tegutseb	Riigihangete akadeemia tegutseb				2. kv	2023	Riigihangete akadeemia eesmärk on suurendada riigihangete valdkonna riigiametnikele suunatud programmide ja koolituste abil sidusrühmade professionaalsust.
180	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumisele				2. kv	2022	Ruumilise planeerimise seaduse uuestisõnastamise eesmärk on parandada ruumilise planeerimise vahendeid, tagada riikliku ja munitsipaal ruumilise planeerimise tõhusam haldamine ning võimaldada kõigi peamiste ruumiandmete digiteerimist. Ehitusseadus hõlmab halduskorras leevendamist ja digiteerimist, et kiirendada asjaomaseid menetlusi.
181	D: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid	Eesmärk	Riiklik dekreet, milles kirjeldatakse auditeerimis- ja kontrollimenetlust kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega ning valitsuse vastu võetud koordineerimisasutuse suunistega; taaste- ja vastupidavuskava rakendamise büroo ning ajakohastatud auditi- ja kontrollihoidlate süsteemi loomine: RRFi rakendamise järelevalveks vajalik teave.	Määrus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kohta; koordineeriva asutuse suunised; ministeeriumidega seotud asutusi käsitleva määruse muutmine; auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone				3. kv	2021	Dekreedis selle kohta, kuidas kehtestada Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamine, sätestatakse muu hulgas auditi- ja kontrollimenetlused, et tagada kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktide järgimine, eesmärkide ja sihtide kontrollimise menetlused ning nendega seotud aruandlustähtajad, menetlused põhjendamatult kulutatud rahaliste vahendite tagasimaksmiseks, dokumentide säilitamise ja kontrolljälje tagamise kord, andmete kättesaadavus riiklikele ja asjaomastele Euroopa institutsioonidele (Euroopa Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Prokuratuur), menetlused, mis on seotud projektide tõhusa rakendamise, menetluste ja pettuste ennetamisega seotud ülesannetega, samuti menetlused, mis on seotud korruptsiooni ennetamisega. Koordineeriva asutuse suunised sisaldavad muu hulgas kontrollide ja auditite läbiviimise korra üksikasjalikku määratlust kooskõlas kohaldatavate riiklike ja ELi õigusaktidega, eesmärkide ja sihtide kontrollimise menetlusi ning nendega seotud aruandlustähtaegu, alusetult kulutatud vahendite tagasinõudmise menetlusi, pettusekahtluste, huvide konflikti ja topeltrahastamise avastamisega seotud menetlusi, avastatud ja pettusekahtlustest ning pettusekahtlustest teatamise süsteemiga seotud menetlusi ning täiendavaid pettuseriski juhtimise meetmeid, eri ülesandeid täitva ministeeriumi osa fondi tagamise korra kindlaksmääramist ning iga üksuse kohustuste üksikasjalikku kirjeldust koos pettuste selge piiritlemisega. Kooskõlas Sloveenia Vabariigi valitsuse 28. aprilli 2021. aasta otsusega vastutab koordineerimisasutus Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendussüsteemi loomise ja rakendamise eest. Tema ülesanded on muu hulgas Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimine ja seire riigi tasandil, koordineerimine sidusrühmade ja Euroopa Komisjoniga Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevate ametiasutuste suunised, eesmärkide ja sihtide saavutamise seire, kontrollimine ja valideerimine, Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ettevalmistamine ja koordineerimine; määruse (EL) 2021/241 ja muude ELi fondide koordineerimine ja vastastikune täiendavus, kontrollide ja kontrollimeetmete rakendamine Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud ministeeriumide või toetusesaajate tasandil, aruandlus Euroopa Komisjonile, Sloveenia Vabariigi valitsusele dekreedi ettevalmistamise kohta, määruse (EL) 2021/241 ja muude asjakohaste ELi fondide koordineerimine ja vastastikune täiendavus, kontrollide ja kontrollimeetmete rakendamine Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud ministeeriumide või toetusesaajate tasandil, aruandlus Euroopa Komisjonile, Sloveenia valitsusele ja muudele asjaomastele institutsioonidele. Kasutusel peab olema teabehoidlate süsteem, mille abil jälgitakse finantssektori ühtse raamatupidamissüsteemi MFERAC (RFR – MFERAC) rakendamist. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs RRF määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele.

N. KOMPONENT 14. TERVIS

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse mitmeid tervishoiusüsteemi probleeme alates puudustest esmases tervishoiusüsteemis, eelkõige tervishoiutöötajate nappusest, digitaalsete vahendite piiratud kasutamisest tervishoius ja erakorralise arstiabi ebaühtlasest territoriaalsest katvusest kuni vajaduseni parandada nakkushaiguste ravi, tagades samas selle üldise pikaajalise rahalise jätkusuutlikkuse.

Komponendi üldeesmärk on parandada tervishoiusüsteemi kättesaadavust, kvaliteeti ja pikaajalist rahalist jätkusuutlikkust. See hõlmab kvaliteetsetele, sealhulgas ennetavatele tervishoiuteenustele üldise juurdepääsu jätkusuutliku rahastamise tagamist; tegelemist tekkivate terviseohtudega, nagu kroonilised haigused ja haigused ning uued nakkushaigused; tervishoiuteenuste digiülemineku edendamist; tervishoiusüsteemi juhtimise ja toimimise tõhustamine kriisiolukordades.

Nende investeeringute ja reformide puhul võetakse arvesse Sloveeniale 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi võtta vastu ja rakendada tervishoiu ja pikaajalise hoolduse reformid, millega tagatakse kvaliteet, kättesaadavus ja pikaajaline eelarve jätkusuutlikkus. (Riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aasta eesmärk „tagada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemi vastupidavus, sealhulgas tagades piisava varu elutähtsate meditsiinitoodetega ja tegeledes tervishoiutöötajate nappusega“ (riigipõhine soovitus 1, 2020).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Tervishoiusüsteemi reform

Reformi eesmärk on kvaliteetne, kättesaadav, tõhus ja rahaliselt stabiilne tervishoiusüsteem.

Reform seisneb tervishoiusektori õigusraamistiku läbivaatamises, tervishoiu- ja ravikindlustusseaduse uuesti sõnastamise jõustumises ning tervishoiuteenuste seaduse muudatuste jõustumises. Sellega kehtestatakse sihtotstarbelised süsteemsed meetmed tervishoiusüsteemi, teenuseosutajate võrgustiku, raamatupidamismudelite ja personalimudelite rahastamiseks. See tagab tervishoiusektori rahalise jätkusuutlikkuse, säilitab ulatusliku õiguste kogumi kohustusliku tervisekindlustuse süsteemi raames ning parandab tervishoiusüsteemi juhtimist ja toimimist. Reform hõlmab ka tervishoiusüsteemi kvaliteeti ja ohutust jälgiva sõltumatu asutuse loomist.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2024.

Investeering B. Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet

Investeeringu eesmärk on laiendada õdede oskusi, võimaldades neil täita oma ülesandeid iseseisvalt, ning suurendada esmatasandi arstiabi andvate arstide kutseoskusi. See peaks vähendama perearstide töökoormust, parandama esmatasandi arstiabi kättesaadavust ja tagama paremad ravitingimused.

Investeeringuga toetatakse täiendavate meditsiiniõdede koolitamist, kes on spetsialiseerunud krooniliste haigustega patsientide hooldusele. See hõlmab ka tervishoiutöötajate õppekavade kohandamist; koolituse sisseviimist kvalifitseeritud õdede erioskuste omandamiseks; terviklikku lähenemisviisi geriaatria patsientide ravile; varustatud piirkondlike palliatiivsete liikuvate rühmade võrgustiku loomist; vaimse tervise süsteemi tugevdamist; ning luu- ja lihaskonna valu ravi.

Investeeringu rakendamisega seotud siht saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering C. Tervishoiu digiüleminek

Investeeringu eesmärk on tagada kiire juurdepääs kvaliteetsetele ühtlustatud andmetele tervishoiu valdkonnas, eelkõige integreerides uued digitaalteenused tervishoidu; edendada infotehnoloogia kasutamist patsientide ja teiste tervishoiusüsteemi sidusrühmadega suhtlemiseks; võtta kasutusele reaalajas kättesaadavatel andmetel põhinev kvaliteediseire, et parandada haiglate, meditsiiniteenuste ja materiaalsete nõuete suutlikkust ja patsiendihalduse planeerimist ning planeerimist.

Investeering hõlmab muu hulgas patsiendiandmete registri laiendamist; kõigile asjaomastele sidusrühmadele juurdepääsetavate piltide keskse salvestamise kasutuselevõttu; riikliku telemeditsiini raviplatvormi rakendamist; tervishoiu valdkonnas tegutsejate digipädevuste tugevdamist; ning eMedical Appointment System’i ajakohastamist.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

Investeering D. Tervishoiusüsteemi kättesaadavus

Investeeringu eesmärk on parandada erakorralise arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti kõigis piirkondades ning lühendada sekkumisrühma saabumiseni kuluvat aega.

Investeering hõlmab akuutsete teeninduskeskuste võrgustiku loomist; väiksemad esmased rehabilitatsiooniüksused suuremates tervisekeskustes; ning riikliku hädaabisüsteemi tugevdamine.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering E. Nakkushaiguste tõhus ravi

Investeeringu eesmärk on suurendada ja parandada nakkushaiguste ravisuutlikkust Sloveenias.

Investeering seisneb ühe taristuprojekti elluviimises, UKC Ljubljana nakkuskliiniku ajakohastamises.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid tuleb täita 30. juuniks 2026.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
182	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	Sõltumatu asutuse loomine tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks	Toimib sõltumatu asutus tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks.				4. kv	2023	Asutus täidab kõiki ülesandeid, mis on seotud kvaliteedisüsteemi juhtimise, ohutuse, standardite väljatöötamise ja kvaliteedinäitajate järelevalvega ning tervishoiusüsteemis suurandmete haldamisega kvaliteedi jälgimiseks. Asutus uuendab ka tervishoiu kvaliteedi juhtimise strateegiat.
183	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	Tervishoiu- ja ravikindlustusseaduse muudatuste jõustumine ja tervishoiuteenuste seaduse muudatuste jõustumine	Seaduse sätted, mis viitavad tervishoiu- ja ravikindlustusseaduse muudatuste jõustumisele				4. kv	2024	Seaduse muudatustega tagatakse tervishoiuteenuste kvaliteet, kättesaadavus ja rahaline jätkusuutlikkus. Nad tagavad piisava rahastamise; mitmekesistada rahastamisallikaid; kohandada kohustuslike ravikindlustusmaksete tasumisega seotud koormust ja vastutust; ning säilitada ulatuslikud seadusjärgsed tervisekindlustusõigused. Need hõlmavad muu hulgas kohustuslikust tervisekindlustusest tulenevate õiguste määratlust, kohustuslike tervisekindlustusõiguste kavandamis-, järelevalve- ja hindamismenetluste läbivaatamist, täiendava tervisekindlustuse ümberkujundamist, sidusrühmade rolli määratlemist tervishoiusüsteemis ja Sloveenia tervisekindlustusameti juhtimist ning tervisekvaliteedi näitajate läbivaatamist. Lisaks sisaldavad need osutatava teenuse kvaliteedil põhinevaid läbivaadatud arvete esitamise mudeleid.
184	B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet	Siht	Täiendavad meditsiiniõed, kes on saanud koolituse kroonilisi haigusi põdevate patsientide ravimiseks		Arv	0	175	4. kv	2025	Täiendavat arvu esmatasandi meditsiiniõdesid koolitatakse töötama kroonilisi haigusi põdevate patsientidega iseseisvalt.
185	C: Tervishoiu digiüleminek	Eesmärk	Riikliku telemeditsiinisüsteemi hankelepingu sõlmimine	Lepingu sõlmimisest teatamine				2. kv	2024	Valitud riiklik telemeditsiinisüsteem võimaldab patsiendil suhelda tervishoiutöötajatega ja teha koostööd tervishoiutöötajate vahel. See tagab vajaliku digitaalse taristu teletervise, ühtse tervisekaardi ja ühtse haldusandmete mudeli rakendamiseks. Samuti tagab ta asjakohased privaatsuse, andmekaitse, IT turbe, säilitamise ja ühilduvuse nõuded ning side vormi täpsustamise.
186	C: Tervishoiu digiüleminek	Siht	Tervishoiuasutused, kes kasutavad piltide keskset salvestamist		% (protsent)	0	10	4. kv	2024	Vähemalt 10 %-l tervishoiuasutustest peab olema ühendus kujutistele juurdepääsu ja nende salvestamise kesksüsteemiga (PACS) ning neil peab olema võimalik kujutisi sealt salvestada ja välja võtta.
187	C: Tervishoiu digiüleminek	Siht	Tervishoiutöötajad, kes kasutavad riiklikku telemeditsiinisüsteemi		Arv	0	1 500	4. kv	2025	Riiklike telemeditsiinilahenduste kasutamine hõlmab patsiendi kaugsidet arstiga, kaugkonsultatsioone arstiga, kaugkonsulteerimist teiste arstidega või elunähtude kaugseiret. Siht hõlmab süsteemi kasutavate tervishoiutöötajate arvu.
189	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Erakorralise arstiabi keskmise saabumisaja lühenemine		Arv (minutid)	16	15	2. kv	2025	Tervishoiutöötajate lähetamise teenuse kohaselt on kiirabiautode keskmine saabumisaeg Sloveenias praegu 16 minutit või rohkem. Erakorralise meditsiini üksuste keskmist saabumisaega vähendatakse vähem kui 15 minutini linna- ja maakeskkonnas. Siht keskendub eelkõige keskmise saabumisaja vähendamisele piirkondades, kus on praegu pikim ooteaeg.
190	E: Nakkushaiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine	Lepingu sõlmimisest teatamine				4. kv	2023	Ljubljana nakkuskliiniku ehitamiseks nakkushaiguste raviks lepingu sõlmimine. Kliinik peab vastama liginullenergiahoonete nõuetele.
191	E: Nakkushaiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine	Lepingu sõlmimisest teatamine				2. kv	2025	Ljubljana infektsioosse kliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine. Komisjon töötab välja tehnilised suunised ja vajaliku varustuse spetsifikatsioonid, et tagada seadmete ohutus ja võimaldada nakkushaigustega patsientide tõhusat ravi vastavalt meditsiinistandarditele.
192	E: Nakkushaiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana infektsioosne kliinik toimib	Ehitustööde lõpuleviimine ja saadud tegevusluba				2. kv	2026	Ljubljana nakkuskliiniku kasutuselevõtmine vastavalt 190. eesmärgi spetsifikatsioonidele ja 191. eesmärgile.

O. KOMPONENT 15. PIKAAJALINE HOOLDUS

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb peamisi probleeme, mis on seotud demograafiliste suundumustega ja kasvava vajadusega parandada juurdepääsu kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele.

Komponendi eesmärk on luua uus sotsiaalkindlustuse sammas, luues integreeritud õigusraamistiku kvaliteetse, sotsiaalselt õiglase ja rahaliselt jätkusuutliku pikaajalise hoolduse jaoks; parandada teenuste kättesaadavust ja kättesaadavust igas vanuses toetusesaajate jaoks; tugevdada kogukonnapõhiste teenuste arendamist ja lõimimist tervishoiuteenustega; suurendada töötajate arvu ja toetada süsteemi digiteerimist.

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Ühtse pikaajalise hoolduse või pideva hoolduse süsteemi loomine

Reformi eesmärk on rakendada uut sotsiaalkindlustuse sammast, mis keskendub pikaajalist hooldust vajavate inimeste erivajadustele ja võrdse juurdepääsu tagamisele, olenemata sotsiaal-majanduslikust staatusest. Eriseadusega tagatakse mitmekesisemad rahastamisallikad, eelkõige kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse kehtestamisega.

Reform hõlmab uue seaduse jõustumist, millega luuakse Sloveenias integreeritud pikaajalise hoolduse süsteem ja kohustuslik pikaajalise hoolduse kindlustus, sealhulgas sotsiaalkindlustuse valdkonna määruste muudatused; ning riikliku mudeli loomises pikaajalise hoolduse pakkujate poolse ravi kvaliteedi jälgimiseks.

Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
196	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse pakkujate kvaliteedinäitajate riiklik järelevalvemudel	Riikliku järelevalvemudeli võtab vastu tervishoiuministeerium				4. kv	2021	Pikaajalist hooldust pakkuvate asutuste kvaliteedinäitajate riikliku järelevalvemudeli vastuvõtmine. Ta jälgib pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteeti riiklikul tasandil. Jälgitakse vähemalt järgmisi näitajaid: vigastuste arv, kukkuvate vigastuste arv, kõrvalekallete arv ravimite manustamisel, mitme resistentse mikroorganismiga nakatunute arv.
197	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine, sealhulgas kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustust käsitlevate sätete jõustumine	Seaduse säte, mis viitab pikaajalise hoolduse seaduse jõustumisele				4. kv	2023	Pikaajalise hoolduse seadusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimise kaudu pikaajaline hooldus kui uus sotsiaalkindlustuse sammas. Seadusega kehtestatakse tingimused kvaliteetsete ja ohutute pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks, sealhulgas töötajate pikaajalise hoolduse standardid ja normid. Sellega tagatakse, et võrreldavate vajadustega toetusesaajatel on võrdsed õigused, olenemata nende sotsiaalsetest, majanduslikest või muudest isikuomadustest ning kohast, kus nad soovivad kasutada õigust pikaajalise hoolduse teenustele. Seadusega tagatakse pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamine mitmekesiste allikate, sealhulgas riigieelarve kaudu. Seadusega tagatakse üleminek peamiselt eelarvelistelt vahenditelt rahastamisele peamiselt kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse kaudu. Ta tagab, et alates 1. jaanuarist 2026 rahastatakse sellisest kindlustusest vähemalt 30 % pikaajalise hoolduse teenuste kuludest. Seadusega nähakse ette mehhanismid pikaajalise hoolduse süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kasutajad võivad panustada pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamisse.
198	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse rakendusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab pikaajalise hoolduse seaduse rakendusaktide jõustumisele				4. kv	2023	Rakendusaktides sätestatakse seaduse rakendamise eeskirjad, eelkõige tehnilised miinimumtingimused ja asutustes elamise standardid, töötajate arvu ja haridusega seotud tingimused, normid ja standardid, otsese pikaajalise hoolduse pakkujate arv vastavalt pikaajalise hoolduse osutamise viisile ning pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedi jälgimise näitajad. Eeskirjadega nähakse ette ka piisav arv kasutajaid, kelle eest hoolitsevad professionaalsed töötajad.
200	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Kõik integreeritud pikaajalise hoolduse süsteemi kohased õigused ja teenused on täielikult kohaldatavad	Kõigi pikaajalise hoolduse seaduse kohaste õiguste ja teenuste järk-järguline rakendamine on lõpule viidud				4. kv	2025	Kõik pikaajalise hoolduse vajadusega isikud võivad kasutada kõiki pikaajalise hoolduse seadusest tulenevaid õigusi ja teenuseid, eelkõige võimalust saada kodus igakülgset ravi, õigust pereliikme hooldajale ja õigust rahalistele hüvitistele. Eeldatavalt on toetuskõlblikud vähemalt 69 000 inimest.

O.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering C. Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele

Investeeringu eesmärk on pakkuda sobivaid eluasemeid, et tulla toime ühiskonna vananemisest tingitud eeldatava nõudluse kasvuga hoolekandeasutuste järele.

Investeering seisneb vähemalt 539 kohaga uue eluasemetaristu ehitamises väiksemate eraldiseisvate eluasemete kujul pikaajalise hoolduse kasutajate jaoks, kes vajavad põhilist, sotsiaalset ja meditsiinilist abi. Selles keskendutakse piisavate ruumitingimuste tagamisele kogukonnateenuste ja -programmide pakkumiseks, et võimaldada kasutajate iseseisvat elu ja vältida sotsiaalset tõrjutust, tagada nakkushaigustega seotud riskide tõhus juhtimine ning pakkuda kvaliteetset ja ohutut ravi inimestele, kes sõltuvad suurel määral teiste abist.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

O.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

P. KOMPONENT 16. TASKUKOHASED ELUASEMED

See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent tegeleb riiklike üüripindade puudusega Sloveenias. Juurdepääs sobivale eluasemele on eriti raske noorte ja noorte perede, sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja muude tõrjutud rühmade jaoks.

Selle komponendi eesmärk on luua tingimused riiklike üüripindade arvu suurendamiseks koos eluasemepoliitika reformiga ja sellega seotud investeeringutega uutesse üüripindadesse ning olemasolevate tühjade korterite soetamiseks ja renoveerimiseks. See vähendab sihtrühmade, sealhulgas sotsiaalselt puudustkannatavate isikute ja perekondade eluasemekulusid.

Nende investeeringute ja reformide puhul võetakse arvesse 2020. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „tagada piisav sissetuleku asendamine ja sotsiaalkaitse“. (Riigipõhine soovitus 2, 2020).

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava see komponent ei hõlma tagastamatu rahalise toetuse raames tehtavaid reforme ja investeeringuid.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava see komponent ei hõlma tagastamatu rahalise toetuse raames tehtavaid reforme ja investeeringuid.

P.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Riiklike üüripindade arvu suurendamine

Reformi eesmärk on suurendada Sloveenias avalike üüripindade arvu eelkõige sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele ja tõrjutud rühmadele.

Reform seisneb eluasemeseaduse muudatuste jõustumises, millega ühtlustatakse riiklike eluasemefondide mittetulundusliku üüri taset ja võimaldatakse selliste fondide täiendavat laenamist. Need muudatused peaksid tagama Sloveenia riiklike eluasemefondide pikaajalise finantsstabiilsuse.

Muudatustega kehtestatakse ka avalik renditeenus, mille eesmärk on omandada ja renoveerida olemasolevad eraomandis olevad tühjad korterid taskukohaste eluasemete jaoks.

Üldiselt peaks reform hõlbustama vähemalt 5 000 lisaeluaseme ehitamist ja ligikaudu 2 000 praegu tühja eraeluaseme aktiveerimist, mida riiklikud eluasemefondid peaksid soetama ja renoveerima.

Reformi rakendamise eesmärk ja siht saavutatakse 30. juuniks 2026.

Investeering B. Riiklike üüripindade pakkumine

Investeeringu eesmärk on vähendada riiklike üüripindade puudujääki Sloveenias.

Investeering seisneb 480 uue eluaseme ehitamises. Munitsipaalelamufondide ja muude taskukohaste eluasemeorganisatsioonide projektid valitakse välja konkursi korras.

Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.

P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
205	A: Riiklike üüripindade arvu suurendamine	Eesmärk	Eluasemeseaduse muudatuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab eluasemeseaduse muudatuste jõustumisele				4. kv	2021	Eluasemeseaduse muudatustega loodetakse edendada tõhusat ja tasakaalustatud lähenemist eluaseme pakkumisele. Need hõlmavad mittetulundusliku üüri taseme ajakohastamist, minimeerides samal ajal mõju sotsiaalses ohus olevatele üürnikele; riiklike eluasemefondide täiendava laenamise võimalus ning võimalus aktiveerida olemasolevad, kuid kasutamata eluasemed kasutamiseks riiklike üüripindadena.
206	A: Riiklike üüripindade arvu suurendamine	Siht	Täiendavad üldkasutatavad üürikorterid		Arv (eluruumid)	0	4 500	2. kv	2026	Ehitatakse või ostetakse vähemalt 4 500 uut avalik-õiguslikku üürieluaset, mis vastavad eluasemeseaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud sihtmärkides 208 ja 209 ette nähtud eluruumid.
207	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Eesmärk	Toetuste andmine avaliku sektori üüripindade pakkumiseks	Lepingute sõlmimisest teavitamine				2. kv	2022	Väljavalitud projektidega tagatakse uute elamute ehitamine, mille keskmine pindala on eeldatavasti 47-58 m². Kõiki eluruume kasutatakse üksnes avalike üürieluruumidena. Uued ehitised peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele.
208	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Siht	Täiendavad kommunaalelamud		Arv	0	200	4. kv	2024	Lõpuleviidud ehitustööd ja täiendavate avalike eluruumide üürimise lubade kasutamine kooskõlas eesmärgi 207 nõuetega. Eluruumide pindala peab vastama mittetulunduslike eluruumide eraldamise eeskirjades (Sloveenia Vabariigi Ametlik Teataja nr 14/04, 34/04, 62/06, 11/09, 81/11 ja 47/14) sätestatud tingimustele ning keskmine pindala on eeldatavasti 47-58 m².
209	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Siht	Täiendavad kommunaalelamud		Arv	200	480	4. kv	2025	Lõpuleviidud ehitustööd ja täiendavate avalike eluruumide üürimise lubade kasutamine kooskõlas eesmärgi 207 nõuetega. Eluruumide pindala peab vastama mittetulunduslike eluruumide eraldamise eeskirjades (Sloveenia Vabariigi Ametlik Teataja nr 14/04, 34/04, 62/06, 11/09, 81/11 ja 47/14) sätestatud tingimustele ning keskmine pindala on eeldatavasti 47-58 m². Rahastamise kogusumma on vähemalt 60 000 000 eurot.

R. KOMPONENT 17. REPowerEU

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eelkõige Venemaalt, ja kiirendada rohepööret peamistes majandussektorites. Investeeringud tööstuse CO2 heite vähendamisse ja elektrijaotusvõrku koos reformiga, mille eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu eri ruumipiirkondades (nt kaevandusalad, teeäärsed alad, veepinnad, katused), aitavad eeldatavasti suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu energiaallikate jaotuses. Samal ajal peaks kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine aitama vähendada fossiilkütuste, sealhulgas fossiilgaasi kasutamist. Lisaks peaksid investeeringud laadimistaristusse ja heitevabadesse sõidukitesse aitama vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet.

Neljast investeeringust kolmel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde. Kaks suurimat piiriülese või mitut riiki hõlmavat investeeringut on seotud tööstuse CO2 heite vähendamisega selliste meetmete kaudu nagu energiatõhusus ja elektrifitseerimine ning alternatiivkütuste taristu ja heitevabade sõidukite kasutuselevõtt, aidates seega vähendada nõudlust imporditud fossiilkütuste järele. Samuti on piiriülese mõõtmega investeeringud elektrijaotusvõrgu ajakohastamisse ja laiendamisse ning kaugküttesüsteemide tõhusasse ümberstruktureerimisse taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kaudu, kuna need peaksid võimaldama suurema taastuvate energiaallikate osakaaluga võrku ühendamist ja vähendama nõudlust imporditud fossiilkütuste järele.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform A. Laiendatud meede: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias

Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvenergiarajatiste kiiremat kasutuselevõttu elektri tootmiseks, laiendades komponendi nr 1 käimasolevat reformi A. Ulatusliku reformiga kõrvaldatakse regulatiivsed tõkked taastuvenergiarajatiste (päikeseenergia ja tuuleenergia) kasutuselevõtult teatavates piirkondades, nagu teeääred, veepinnad ja katusekatted. Lisaks määratakse reformiga kindlaks ka ülekaaluka avaliku huviga seotud pädevus ja menetlused.

Reform viiakse ellu, kui jõustub seadus taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise rajatiste kasutuselevõtu kohta ja võetakse vastu dekreet, millega kehtestatakse fotogalvaaniliste seadmete asukoha määramise üksikasjalikud eeskirjad.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering B. Laiendatud meede: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil

Selle investeeringu eesmärk on hõlbustada kaugküttesüsteemide tõhusat ümberstruktureerimist, suurendades komponendi 1 olemasolevat investeeringut D.

Investeering tehakse projektikonkursi kaudu ja sellega välistatakse biomassi kasutamine, millega rikutakse direktiivi (EL) 2018/2001 nõudeid. Lisaks sellele eelistatakse mittebiomassipõhiseid lahendusi.

Investeeringu tulemuseks on vähemalt 23 MW täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering C. Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (keskpingevõrk)

Selle investeeringu eesmärk on moderniseerida keskpinge elektrijaotusvõrku ja võimaldada taastuvate energiaallikate, soojuspumpade ja elektrisõidukite laadimispunktide ühendamist. Investeeringuga edendatakse võrgu digiteerimist, hõlmates uusi kontrollisüsteeme ja anduritehnoloogiaid, mis võimaldavad jaotusvõrgus energia tootmise, ülekandmise, jaotamise või tarbimise interaktiivset ja arukat seiret, mõõtmist, kvaliteedikontrolli või juhtimist.

Investeeringu tulemuseks on vähemalt 279 kilomeetri pikkune uus või uuendatud keskpingevõrk.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering D. Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada ettevõtete CO2 heite vähendamist mitmesuguste võimalike meetmetega, nagu i) taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt, tootmisprotsesside elektrifitseerimine, ii) energia ja soojuse salvestamise kasutuselevõtt ning iii) energiatõhususe parandamine. Investeeringu rakendamise tulemusena viiakse lõpule vähemalt 22 projekti.

Eeldatakse, et see meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi suuniseid (2021/C58/01). Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise korral toetatakse kooskõlas REPowerEU suunistega taaste- ja vastupidavuskavade kohta (2023/C 80/01), direktiiviga (EL) 2018/2001 ja praegu avaldatud delegeeritud õigusaktidega ainult taastuvallikatest toodetud vesinikku. Biometaani kasutamise tehnoloogiate toetamise korral toetatakse kooskõlas REPowerEU suunistega taaste- ja vastupidavuskavade kohta (2023/C 80/01) ainult kestlikku biometaani. Kõik vesinikku kasutavad tööstusrajatised peavad saavutama prognoositud kasvuhoonegaaside heitemahukuse oluliselt allpool HKSi võrdlusalust 8 .

Lisaks ei toetata järgmist tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heitemahukus, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem 10 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 11 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 12 seotud tegevus;

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering E. Laiendatud meede: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada alternatiivkütuste turu arengut transpordis ja suurendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu Sloveenias, suurendades seeläbi puhast või kliimaneutraalset liikuvust kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikliga 10. Alternatiivkütuste ja heiteta sõidukite taristusse tehtavate investeeringute puudujäägi täitmiseks suurendab Sloveenia komponendi 4 investeeringuid E, võttes kasutusele täiendava laadimis-/tankimistaristu (sõidukite laadimiseks või vesinikutankimiseks) ning võttes meetmeid, millega edendatakse liikuvust heiteta sõidukitega. Investeering hõlmab kolme järgmist elementi:

a) Katseprojekt – heiteta ühistranspordiliin – hõlmab investeeringuid vähemalt kahte vesinikkütusega 12meetrisesse bussi ja kolme elektrisõidukitesse ning ühistranspordi laadimis-/tankimistaristusse.

b) Heiteta sõidukite ostmise toetuskava erasõidukipargi ajakohastamiseks. Pärast kava käivitamist kaasrahastatakse vähemalt 2 700 heiteta sõidukit.

c) Kaasrahastamine heiteta sõidukite laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõtuks, mis on avalikult juurdepääsetav või mille omanik on riigiasutus. Need taristud hõlmavad vähemalt 770 tava- või kiirlaadimispunkti heiteta sõidukite jaoks, 20 ülikiiret laadimisjaama ja kahte vesinikutanklat. Investeering tehakse projektikonkursi kaudu, mis tagab piisava geograafilise jaotuse.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 2 685 318 340 eurot.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 121 991 707 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 116 734 327 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 5 257 380 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

83	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine uue, järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust käsitleva projekti kohta.
85	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Eesmärk	Ühisprojektis osalevate potentsiaalsete osalejate nimekirja koostamine.
171	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine
77	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine
90	A: Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine	Eesmärk	Riigihalduse informaatika arendamise nõukogu loomine ja tegevus
124	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumine
126	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumine, et edendada üleminekut rohelisele majandusele
149	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Turismi arendamise stiimuleid käsitleva määruse jõustumine
174	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete seaduse muudatuse jõustumine
178	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Sloveenia riigihangete andmebaaside vastavusse viimine Euroopa Komisjoni andmebaasiga ja selliste andmete edastamine, mis on vajalikud riigihangete näitajate täielikuks avaldamiseks ühtse turu tulemustabelis
181	D: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid	Eesmärk	Riiklik dekreet, milles kirjeldatakse auditeerimis- ja kontrollimenetlust kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega ning valitsuse vastu võetud koordineerimisasutuse suunistega; taaste- ja vastupidavuskava rakendamise büroo ning ajakohastatud auditi- ja kontrollihoidlate süsteemi loomine: RRFi rakendamise järelevalveks vajalik teave.
196	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse pakkujate kvaliteedinäitajate riiklik järelevalvemudel
		Osamakse summa	57 064 305 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

1	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumine
54	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja asutamise seaduse jõustumine
63	B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform	Eesmärk	Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva seaduse jõustumine
71	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib
78	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Eesmärk	Innovatiivsete riigihangete suunised
80	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm	Eesmärk	Ettevõtete digiülemineku projektide hankelepingute sõlmimine
81	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Loodud digistrateegiaga ettevõtete konsortsiumid
91	B: Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses	Eesmärk	Turvalised riiklikud e-identimise dokumendid
94	F: Üleminek gigabitiühiskonnale	Eesmärk	2021.–2025. aasta lairibaühenduse kava vastuvõtmine
110	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine
111	A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine	Eesmärk	Loodud ja toimiv programmi ühiskomitee
125	A: Kapitaliturgude tugevdamine	Eesmärk	Kapitaliturgude arengustrateegia vastuvõtmine
127	B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks	Eesmärk	Investeeringute soodustamise seaduse rakendusmääruse jõustumine
128	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine regionaalarengut toetavatele projektidele
133	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Eesmärk	Toetuste andmine uuenduslikele ettevõtlustaristu ökosüsteemidele
160	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Eesmärk	Kõrghariduse uuendamise katseprojektide lõplik väljavalimine
172	A: Haldustõkete kõrvaldamine	Eesmärk	Teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine
176	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Lõpuleviidud tehniline abi riigihankereformide rakendamise toetamiseks.
180	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumine
		Osamakse summa	147 498 852 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

2	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias	Eesmärk	Toimib üksainus punkt, mis aitab investoritel saada heakskiitu tootmisseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks taastuvate energiaallikatega.
4	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Eesmärk	Projektikonkursi algatamine taastuvenergiaallikate kasutamiseks kaugküttesüsteemides
6	F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)	Eesmärk	Üleminekujaamade hankemenetluse avamine
21	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Pakkumismenetluse algatamine hoone tehnosüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks
22	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku kutse avamine suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega riigi omandis olevate hoonete säästvaks renoveerimiseks
23	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Eesmärk	Avaliku sektori elamute energiat ja säästvat renoveerimist käsitleva projektikonkursi avamine.
36	C: Vastupanuvõimeliste metsade bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning kliimamuutuste ja kliimaga seotud katastroofide tõttu neile avalduva mõju leevendamine	Eesmärk	Tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade muudatuste jõustumine
38	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele
42	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele
57	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Raudteelõikude ajakohastamiseks lepingute sõlmimine
58	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks
69	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Laiendatud tootjavastutust ja jäätmete taaskasutamist käsitlevate muudatusettepanekute jõustumine
93	C: Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks	Eesmärk	E-teenuste osutamist takistavate õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamine
100	I. Sisejulgeoleku digiüleminek	Siht	Uue politsei digitaalse raadiovõrgu (TETRA) kasutajad
144	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel
150	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks	Eesmärk	Toetuste andmine majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks
154	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Eesmärk	Toetuste andmine kultuuripärandiobjektide renoveerimiseks
		Osamakse summa	156 822 253 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

19	A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Uute hoonete kütmiseks fossiilkütuste kasutamise keelu jõustumine
129	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Eesmärk	Toetuste andmine investeerimist edendavatele projektidele
137	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensionialaste õigusaktide muudatused konsulteerimiseks
164	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine
179	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Riigihangete akadeemia tegutseb
		Osamakse summa	163 730 733 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

8	C: Majanduse energiatõhusus	Eesmärk	Majanduse energiatõhususe juhtimise tegevuskava
29	A: Valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral	Eesmärk	Loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riiklikku programmi käsitleva resolutsiooni jõustumine
55	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Eesmärk	Avaliku reisijateveo korraldamisega tegelev ettevõtja tegutseb
70	A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine	Eesmärk	Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamine
107	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Täiendavad 100 Gbit/s magistraaloptilised ühendused
138	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Seadusandlik ettepanek pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse põhjalike muudatuste kohta, mis edastatakse Rahvuskogule
182	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	Sõltumatu asutuse loomine tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks
190	E: Nakkushaiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine
197	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine, sealhulgas kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustust käsitlevate sätete jõustumine
198	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Pikaajalise hoolduse seaduse rakendusaktide jõustumine
210	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias (laiendatud)	Eesmärk	Taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvate käitiste kasutuselevõtu seaduse jõustumine
		Osamakse summa	228 994 538 eurot

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

59	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Ajakohastatud raudteejaamad
72	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Eesmärk	Toetuste andmine ringmajandusele üleminekul osalevatele ettevõtetele
82	B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava	Siht	Konsortsiumid, mida toetatakse tervikliku digiüleminekuga
86	E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – madala võimsusega protsessorid ja pooljuhikiibid	Siht	Alustatud projektide arv
92	D: Pädevuskeskuse loomine – inimressursside keskus ja avaliku halduse töötajate oskuste suurendamine	Eesmärk	Pädevuskeskus – inimressursside keskus loodud ja toimiv
106	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Lisaharidusasutused, millel on optilised ühendused üle 1 Gbit/s
135	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	„Kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumine
136	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumine
157	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse
173	B: Tänapäevane ja vastupanuvõimeline avalik sektor	Eesmärk	Avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumine
185	C: Tervishoiu digiüleminek	Eesmärk	Riikliku telemeditsiinisüsteemi hankelepingu sõlmimine
211	A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias (laiendatud)	Eesmärk	Määruse vastuvõtmine, millega kehtestatakse fotogalvaaniliste seadmete asukoha määramise üksikasjalikud eeskirjad
212	B: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil (laiendamine)	Eesmärk	Üleskutse avaldamine taastuvate energiaallikate kasutamiseks kaugküttesüsteemides
214	C: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (keskpingevõrk)	Eesmärk	Hankemenetluse algatamine uue või ajakohastatud keskpinge jaotusvõrgu jaoks
216	D: Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine	Eesmärk	Energiatõhususe ja majanduse CO2 heite vähendamise toetuskava käivitamine
218	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis (laiendamine)	Eesmärk	Projektikonkursside avaldamine laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõtuks
		Osamakse summa	208 351 488 eurot

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

3	A: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks	Siht	Kuni 20 kW omavarustamisseadmete ühenduse lühendamine ja lihtsustamine
32	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Eesmärk	Üleujutuste ohutusse investeerimise lepingute sõlmimine
39	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv
43	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv
74	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Eesmärk	Toetuste andmine keskkonnahoidliku puidutöötlemise toetamiseks
79	A: Majanduse digiüleminek (ettevõtlus ja tööstus)	Siht	E-identiteediga ettevõtted
103	L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses	Siht	Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses
112	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Eesmärk	Otsus selliste programmide valimise kohta, mille eesmärk on arendada vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskonda, majandust, vastupanuvõimet ja kliimamuutustega kohanemist
113	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Eesmärk	Otsus digiteerimise ja digiülemineku valdkonna programmide valimise kohta
114	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Eesmärk	Otsus ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektide valimise kohta
120	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Eesmärk	Ringmajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katsekavade projektide lõplik väljavalimine
139	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine, mille eesmärk on tagada süsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja piisavad pensionid
140	A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks	Eesmärk	Aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste (2021-2025) rakendusdokumentide ajakohastamine
145	D: Noorte kiirem sisenemine tööturule	Siht	Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel
175	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Siht	Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaal kõigis läbipaistvalt avaldatud menetlustes
177	C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks	Eesmärk	Viis lõpule sõltumatu analüüsi riigihangete reformide mõju kohta ning sõnastas meetmed ja eesmärgid süsteemi parandamiseks.
183	A: Tervishoiusüsteemi reform	Eesmärk	Tervishoiu ja tervisekindlustuse seaduse muudatuste jõustumine
186	C: Tervishoiu digiüleminek	Siht	Tervishoiuasutused, kes kasutavad piltide keskset salvestamist
		Osamakse summa	144 270 427 eurot

1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

56	A: Avaliku reisijateveo korralduse reform	Siht	Ühistransporditeenuste suurenemine
60	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine	Siht	Uuendatud raudteeliinide pikkus
75	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks
143	C: Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes	Siht	Lõpetatud projektid kaitstud ettevõtetele ja tööhõivekeskustele
189	D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus	Siht	Erakorralise arstiabi keskmise saabumisaja lühenemine
191	E: Nakkushaiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana nakkuskliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine
		Osamakse summa	81 080 702 eurot

1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

20	A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform	Eesmärk	Üldkasutatavate hoonete renoveerimise tegevuskava
26	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Hoonete energiatõhususe ja kestliku renoveerimise lõpuleviimine hoone tehnosüsteemide individuaalse uuendamise kaudu
30	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Hiljuti loodud koolitus- ja reageerimisvahendid kliimaga seotud operatiivkatastroofide jaoks
31	E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis	Siht	Osalejad on läbinud üleujutustele ja ulatuslikele metsapõlengutele reageerimise koolituse
33	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Maavärinaohu tõttu maalihete poolt ohustatud taastatud alad
37	G: Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus	Eesmärk	Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus toimib
40	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv
44	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv
62	D: Raudtee- ja maanteetaristu digitaliseerimine	Siht	Liikluskorraldussüsteemiga hõlmatud teed
64	B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform	Siht	Alternatiivsete mootorsõidukite laadimispunktid või tanklad
65	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis	Siht	Üldkasutatavad elektrisõidukite laadimispunktid
66	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis	Siht	Haldusasutuste omandis olevad elektrisõidukite laadimispunktid
73	B: Sloveenia dekarboniseerimise integreeritud strateegiline projekt ülemineku kaudu ringmajandusele	Siht	Lõpuleviidud projektid, millega toetatakse ettevõtjaid ringmajandusele üleminekul
97	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Eesmärk	E-õigusloomeplatvormi käivitamine
101	I. Sisejulgeoleku digiüleminek	Eesmärk	Privaatne politseipilv toimib
102	K: Keskkonnahoidlik Sloveenia asukoharaamistik	Siht	Ühendatud ruumiliste ja keskkonnaalaste digitaalsete andmete taristu
108	J: Hariduse ja teaduse digiteerimine	Siht	Kutsehariduse omandanute õpetamisel, õppimisel ja jälgimisel kasutatavad uued IT-lahendused
117	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid
121	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas
131	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks
148	A: Turismi säästva arengu tugevdamine	Eesmärk	Sloveenia rohelise turismi kava ajakohastatud andmeseire toimib
153	C: Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning loomulike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades	Siht	Lõpuleviidud projektid avalikus ja ühises turismitaristus
156	A: Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale	Siht	Alushariduse ja lapsehoiu, algkoolide ja keskkoolide ajakohastatud õppekavad
161	F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Siht	Lõpuleviidud katseprojektid kõrghariduse uuendamiseks
184	B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet	Siht	Täiendavad meditsiiniõed, kes on saanud koolituse kroonilisi haigusi põdevate patsientide jaoks
187	C: Tervishoiu digiüleminek	Siht	Tervishoiutöötajad, kes kasutavad riiklikku telemeditsiinisüsteemi
200	A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine	Eesmärk	Kõik integreeritud pikaajalise hoolduse süsteemi kohased õigused ja teenused on täielikult kohaldatavad
		Osamakse summa	234 247 610 eurot

1.10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

5	D: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil	Siht	Taastuvate energiaallikate täiendav võimsus kaugküttesüsteemides
7	F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (üleminekujaamad)	Siht	Uute töötavate elektri üleminekujaamade arv
9	G: Majanduse energiatõhusus	Siht	Nende ettevõtete arv, kes on saanud energiatõhususe e-kaardid
25	B: Hoonete kestlik renoveerimine	Siht	Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine
34	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond
35	F: Üleujutusohu vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Üleujutuste ja maalihete vähendamise lõpetatud projektide arv, millega toetatakse võimaluse korral looduspõhist lahendust ja keskkonnahoidlikke meetmeid
41	H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv
45	I: Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv
76	C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale	Siht	Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks
84	D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused	Siht	Katseetapis välja töötatud ja integreeritud andmetöötluslahendused
95	E: Küberturvalisuse tagamine	Eesmärk	Avaliku halduse suurem suutlikkus reageerida küberintsidentidele
96	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Eesmärk	Riikliku SI-EuroQCI võrgustiku loomine
98	G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine	Siht	Digioskuste koolituse läbinud riigiteenistujate osaluste arv
99	H: Gigabititaristu	Siht	Täiendavad kodumajapidamised, kellel on juurdepääs lairibaühendusele
104	L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses	Siht	Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses
105	N: Digiüleminek õigusvaldkonnas	Siht	Kohtuasutuste kasutatavad uued või ajakohastatud IT-süsteemid
109	M: Digiüleminek kultuurivaldkonnas	Siht	Operatiivsete dünaamiliste e-teenustega kultuuriasutused
115	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud projektid, mille eesmärk on arendada välja vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskond, majandus, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemine
116	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpetatud projektid digiteerimise ja digiülemineku valdkonnas
118	B: Rohepööret ja digitaliseerimist toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid
119	C: Sloveenia teadlaste ja teadusorganisatsioonide rahvusvahelise liikuvuse suurendamiseks ning Sloveenia taotlejate rahvusvaheliseks kaasamiseks mõeldud projektide kaasrahastamine	Siht	Lõpetatud projektid Sloveenia teadlaste liikuvuse ja/või taasintegreerimise kohta
122	D: Näidisprojektide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute kaasrahastamine	Siht	Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas
130	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Lõpuleviidud projektid investeeringute edendamiseks
132	C: Ettevõtete dekarboniseerimise, tootlikkuse ja konkurentsivõime toetamine	Siht	Täiendavad lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks
134	D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine	Siht	Lõpuleviidud projektid uuenduslike ettevõtlustaristu ökosüsteemide jaoks
151	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks	Siht	Lõpuleviidud hoonete energiatõhusamaks renoveerimise projektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks
152	B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks	Siht	Lõpetatud ehitus- või rekonstrueerimisprojektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks
155	D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu kestlik taastamine ja taaselustamine	Siht	Renoveeritud kultuurimälestised
158	E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine	Siht	Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse
159	B: Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks	Siht	Ajakohastatud kõrghariduse õppekavad
162	C: Kutsekesk- ja kutsehariduse, sealhulgas õpipoisiõppe ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud kutsehariduse koolitusprogrammid
163	G: Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine	Siht	Mentorid ettevõtetes, mis on edukalt läbinud koolituse
166	H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uute haridusasutuste pindala
192	E: Nakkushaiguste tõhus ravi	Eesmärk	Ljubljana infektsioosne kliinik toimib
213	B: Kaugküttesüsteemide tõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate abil (laiendamine)	Siht	Taastuvate energiaallikate täiendav võimsus kaugküttesüsteemides
215	C: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (keskpingevõrk)	Siht	Uue või uuendatud toimiva jaotusvõrgu pikkus
217	D: Energiatõhusus ja majanduse CO2 heite vähendamine	Siht	Lõpule viidud energiatõhususe ja majanduse CO2 heite vähendamise projektid
219	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis (laiendamine)	Siht	Heiteta sõidukite töökorras laadimispunktid või tanklad
220	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis (laiendamine)	Siht	Toetatud elektri- ja vesinikubussid koos kaasneva laadimistaristuga
221	E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordis (laiendamine)	Siht	Toetatud heiteta sõidukid
		Osamakse summa	190 887 432 eurot

2.Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

13	B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks	Eesmärk	Elektrienergia varustuskindluse seaduse jõustumine
17	F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine	Eesmärk	Uue madalpinge jaotusvõrgu hankemenetluse avamine
46	B: Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust	Eesmärk	Uue üleujutusohu juhtimise kava jõustumine
50	H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid	Eesmärk	Toetuste andmine asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektidele
52	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Eesmärk	Toetuste andmine joogiveega varustamise projektidele
167	D: Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia	Eesmärk	Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine
205	Riiklike üüripindade arvu suurendamine	Eesmärk	Eluasemeseaduse muudatuste jõustumine
207	Riiklike üüripindade pakkumine	Eesmärk	Toetuste andmine avaliku sektori üüripindade pakkumiseks
		Osamakse summa	310 091 602 eurot

2.2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

67ter	F: Alternatiivkütuste taristu edasise kasutuselevõtu reform	Eesmärk	Alternatiivkütuste taristu seaduse jõustumine ja alternatiivkütustele ülemineku edendamine transpordis
168	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Eesmärk	Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine
203	C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele	Eesmärk	Toetuste andmine uute hoolekandeasutuste ehitamiseks
		Osamakse summa	116 127 827 eurot

2.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

49	D: Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhususe suurendamine	Eesmärk	Kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seaduse jõustumine
		Osamakse summa	49 104 702 eurot

2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

15	E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest	Eesmärk	Uute taastuvenergiat tootvate käitistega seotud lepingute sõlmimine
47bis	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Eesmärk	Üleujutuste ohutusse investeerimise lepingute sõlmimine
67	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine Ljubljana ja Nova Gorica raudteejaama uuendamiseks
208	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Siht	Täiendavad kommunaalelamud
		Osamakse summa	232 526 852 eurot

2.5.Viies osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

14	B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks	Siht	Uute oma tarbeks taastuvenergiat tootvate ühendatud ja töötavate elektrijaamade lisavõimsus
67bis	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine	Eesmärk	Raudteelõikude ajakohastamiseks lepingute sõlmimine
209	B: Riiklike üüripindade pakkumine	Siht	Täiendavad kommunaalelamud
		Osamakse summa	131 992 165 eurot

2.6.Kuues osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

16	E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest	Siht	Lisaenergia uutest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatest käitistest
18	F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine	Siht	Uue toimiva jaotusvõrgu pikkus
27bis	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine
27ter	B: Hoonete kestliku renoveerimise jätkamine	Siht	Hoonete energiatõhususe ja kestliku renoveerimise lõpuleviimine hoone tehnosüsteemide individuaalse uuendamise kaudu
47	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond
48	F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine	Siht	Selliste lõpetatud projektide arv, mille eesmärk on vähendada üleujutusi ja maalihkeid, soodustades nii palju kui võimalik looduspõhiseid lahendusi ja rohelisi taristuid
51	H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid	Siht	Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv
53	I: Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid	Siht	Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv
68	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine	Eesmärk	Ajakohastatud raudteejaamad Ljubljana ja Nova Gorica
68bis	C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine	Siht	Uuendatud raudteeliinide pikkus
170	H: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias	Siht	Uute haridusasutuste pindala
204	C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele	Siht	Täiendavad olemasolevad kohad hooldusasutustes
206	A: Riiklike üüripindade arvu suurendamine	Siht	Täiendavad üldkasutatavad üürikorterid
		Osamakse summa	232 526 852 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

·Koordineerivaks asutuseks on taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutav rahandusministeerium, kellel lasub üldine vastutus kava kui terviku järelevalve ja rakendamise eest. Ta jälgib, kontrollib ja kinnitab eesmärkide ja sihtide saavutamist ning koostab ja allkirjastab liidu vahendite haldaja kinnituse. Ta vastutab maksete eest riiklikul tasandil ning maksetaotluste ettevalmistamise ja Euroopa Komisjonile esitamise eest.

·Valdkondlikud ministeeriumid vastutavad Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava üksikute osade rakendamise eest. Nad annavad koordineerivale asutusele aru rakendamise edenemise ning eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta.

·Riiklik kulude koordinaator, rahandusministeerium, ELi vahendite haldamise osakond: koordinaator vastutab kava muutmise korral meetmete maksumuse eelhindamise ja heakskiitmise eest.

·Auditite läbiviimise ja auditite kokkuvõtte koostamise eest vastutab rahandusministeeriumi eelarvejärelevalve büroo kui riikliku auditi koordinaator.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Sloveenia järgmise korra.

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest rahandusministeeriumi taaste- ja vastupidavuskava rakendamise amet. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimisel. Kontrolle teostavad koordineeriv asutus ja valdkondlikud ministeeriumid ning auditite eest vastutab riiklik auditikoordinaator. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, kõigi asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta. Andmed kodeeritakse Rahandusministeeriumi IT-süsteemis (MFERAC).