EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.11.2024
COM(2024) 546 final
2024/0306(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Üks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) ülesandeid on teha kolmandate riikidega Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega (määrus (EL) 2019/1896) hõlmatud valdkondades koostööd, „mis võib seisneda operatiivtegevuse käigus piirihaldusrühmade suunamises kolmandatesse riikidesse“ 1 . Täpsemalt peab amet Euroopa piiri- ja rannikuvalve osana tagama Euroopa integreeritud piirihalduse, 2 mille üks komponent on koostöö kolmandate riikidega määruse (EL) 2019/1896 kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades, keskendudes eelkõige naabruses asuvatele kolmandatele riikidele ning ebaseadusliku rände päritolu- või transiidiriikidele 3 . Amet võib teha oma ülesannete täitmiseks koostööd kolmandate riikide asutustega, mis on pädevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes, 4 ning võib kolmanda riigi nõusolekul võtta selle kolmanda riigi territooriumil Euroopa integreeritud piirihaldusega seotud meetmeid.
Määruse (EL) 2019/1896 artikli 73 lõike 3 kohaselt sõlmib liit olukorras, kus on vaja suunata Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldusrühmad kolmandasse riiki, kus rühmade liikmed teostavad täitevvolitusi, asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe. Selline staatust käsitlev kokkulepe peaks põhinema näidisel, mille komisjon on koostanud sama määruse artikli 76 lõike 1 kohaselt. Komisjon võttis nimetatud näidise vastu 21. detsembril 2021 5 .
Bosnia ja Hertsegoviina on endiselt oluline transiidiriik rändajate jaoks, kes soovivad reisida Lääne-Balkani piirkonna kaudu Euroopa Liitu. 2024. aasta jaanuarist septembrini registreeriti Lääne-Balkani rändeteel Euroopa Liidu välispiiridel Euroopa Liidu suunal ligi 17 000 ebaseaduslikku piiriületust, millest ligikaudu 90 % toimus Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina piiril. Bosnia ja Hertsegoviina tegevuse tulemusena avastati samal ajavahemikul sellel piirilõigul veel üle 5 000 piiriületuskatse.
Ebaseaduslikult liikuvaid inimesi kasutavad ära organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes tegelevad inimsmugeldamisega, ning on suur oht, et nende inimeste inimõigusi võidakse rändeteel rikkuda. Ebaseaduslike saabujate arvu suurenemise tõttu suureneb ka varjupaigataotluste arv, mis avaldab mõnele liikmesriigile märkimisväärset survet, ning seetõttu on vaja liidu ühiseid ja kooskõlastatud meetmeid, mis põhineks rände- ja varjupaigaleppes ette nähtud vastutuse õiglase jagamise ja solidaarsuse põhimõtetel.
2017. aastal alustas komisjon Bosnia ja Hertsegoviinaga läbirääkimisi staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks eelmise Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse (määrus (EL) 2016/1624) alusel. Läbirääkimised viidi edukalt lõpule staatust käsitleva kokkuleppe projekti parafeerimisega komisjoni ning Bosnia ja Hertsegoviina poolt jaanuaris 2019. Kuid staatust käsitlevat kokkulepet kohe ei allkirjastatud ning mõned kuud pärast kokkuleppe parafeerimist tunnistati eespool nimetatud määrus kehtetuks ja asendati määrusega (EL) 2019/1896.
Arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina on Euroopa Liidu naabruses asuv kolmas riik, mis on jätkuvalt oluline ebaseadusliku rände transiidiriik, on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Bosnia ja Hertsegoviina piiripolitsei koostöö väärtus endiselt väga suur. Määrusel (EL) 2019/1896 põhinev staatust käsitlev kokkulepe võimaldaks suunata Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmi Bosnia ja Hertsegoviina piiridele, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina piiridele riikidega, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning aitaks seega riigi piiripolitseil tagada, et kõik riiki sisenevad isikud teevad seda kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.
18. novembril 2022 sai komisjon nõukogult loa alustada läbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga, samuti Montenegro, Serbia ning Albaaniaga, et sõlmida kokkulepe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevuse kohta nendes riikides (st staatust käsitlev kokkulepe määruse (EL) 2019/1896 alusel). 30. novembril 2022 korraldas komisjon nelja eespool nimetatud riigi esindajatega kohtumise, kus selgitati staatust käsitleva näidiskokkuleppe peamisi uuendusi. Euroopa Komisjon pidas Euroopa Liidu nimel Bosnia ja Hertsegoviinaga 23. mail, 16. juulil ja 6. septembril 2024 videokonverentsi vahendusel ning 18. septembril 2024 Sarajevos kokkuleppe üle ametlikke läbirääkimisi. Nõukogu informeeriti läbirääkimiste edenemisest korrapäraselt nõukogu asjaomastes töörühmades. Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimisjuhistega seatud eesmärgid on saavutatud ja kokkulepe on liidule vastuvõetav.
Võrreldes staatust käsitleva näidiskokkuleppega sisaldab läbirääkimistel kokku lepitud tekst lisasätet, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina piiripolitsei sisest operatsiooniplaanide heakskiitmise menetlust (artikli 4 lõige 3); piirangut, mis käsitleb geograafilist ala, kus alaline korpus võib täita oma ülesandeid vastavalt Bosnia ja Hertsegoviina piiripolitsei territoriaalsele jurisdiktsioonile (artikli 10 lõige 3); lisasätet, mis võimaldab Bosnias ja Hertsegoviinas asuvatel asjaomastel ametiasutustel pääseda tegevdirektori loal Frontexi ruumidesse (artikli 11 lõige 5); privileege ja immuniteete käsitlevat muudetud artiklit, mis vastab piirkonna teistele riikidele antud privileege ja immuniteete käsitlevatele sätetele ja millega nähakse ette Frontexi poolt suunatud töötajate kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus (artikkel 12); sätet, mille kohaselt amet peaks teavitama piiripolitseid sellest, kellele on väljastatud akrediteerimisdokumendid (artikli 14 lõige 6); sätet, mis võimaldab Bosnial ja Hertsegoviinal taotleda staatust käsitlevat kokkulepet, operatsiooniplaani või siseriiklikku õigust rikkuvate töötajate suunamise lõpetamist (artikli 18 lõige 7); sätet kokkuleppe ajutise kohaldamise kohta kuni selle jõustumiseni (artikli 22 lõige 2). Erinevalt muudest staatust käsitlevatest kokkulepetest on Bosnia ja Hertsegoviinaga sõlmitud kokkuleppes ala, kus rühmaliikmed võivad täita oma ülesandeid, piiratud vööndiga, mis ulatub piirist 10 km sisemaa suunas, ja piiripunktidega, et see vastaks alale, kus Bosnia ja Hertsegoviina piiripolitsei võib tegutseda; artikleid 2 ja 10 on selle arvesse võtmiseks kohandatud.
Lisatud nõukogu otsuse ettepanekuga teeb komisjon ettepaneku Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva kokkuleppe allkirjastamise kohta.
Schengeni lepinguga ühinenud riikide olukord
Käesolev ettepanek põhineb välispiiride haldamist käsitleval Schengeni acquis’l. Liidul ei ole siiski volitusi sõlmida Bosnia ja Hertsegoviinaga staatust käsitlevat kokkulepet Norra, Islandi, Šveitsi ega Liechtensteini suhtes siduval viisil. Tagamaks, et nende riikide poolt Bosniasse ja Hertsegoviinasse saadetud piirivalveametnikel ja muudel asjaomastel töötajatel oleks sama staatus, nagu on sätestatud tulevases staatust käsitlevas kokkuleppes, tuleks staatust käsitlevale kokkuleppele lisatavas ühisdeklaratsioonis väljendada soovi sõlmida Bosnia ja Hertsegoviina ja iga Schengeni lepinguga ühinenud riigi vahel sarnased kokkulepped.
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 6 ; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kontrolli tugevdamine Bosnia ja Hertsegoviina piiridel mõjutab positiivselt nii liidu välispiiride kui ka Bosnia ja Hertsegoviina enda piiride haldamist. Staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine oleks kooskõlas Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus 7 sätestatud laiemate koostööeesmärkide ja -prioriteetidega.
Staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine võiks toetada ka Euroopa Liidu laiemaid jõupingutusi ja kohustusi arendada suutlikkust, mis aitab hallata kriisidele reageerimist ning edendada liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelist lähenemist välis- ja julgeolekuküsimustes.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkt c koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5.
Euroopa Liidu pädevus staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks on sõnaselgelt ette nähtud määruse (EL) 2019/1896 artikli 73 lõikega 3, milles on sätestatud, et „[o]lukorras, kus on vajalik alalise korpuse piirihaldusrühmade suunamine kolmandasse riiki, milles rühmaliikmed teostavad täitevvolitusi, sõlmib liit [...] asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe“.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub rahvusvahelise lepingu sõlmimine muu hulgas sellisel juhul, kui selle sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt. Määruse (EL) 2019/1896 artikli 73 lõikes 3 on sätestatud, et liit sõlmib asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe. Seega kuulub Bosnia ja Hertsegoviinaga allkirjastatav ja sõlmitav kokkulepe Euroopa Liidu ainupädevusse. Kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 73 lõikega 3 põhineb kavandatav staatust käsitlev kokkulepe komisjoni poolt 2021. aasta detsembris vastu võetud näidiskokkuleppel 8 .
•Subsidiaarsus ja proportsionaalsus
Vajadus ühise lähenemisviisi järele
Staatust käsitlev kokkulepe võimaldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil suunata Bosniasse ja Hertsegoviinasse Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi, kasutades kõiki määrusega (EL) 2019/1896 pakutavaid võimalusi. Ilma sellise kokkuleppeta võivad liikmesriigid selleks, et arendada ja rakendada Euroopa integreeritud piirihaldust ning aidata Bosnial ja Hertsegoviinal hallata märkimisväärset hulka rändajaid, kes soovivad tema territooriumi läbida, kasutada suunamiseks üksnes kahepoolseid kokkuleppeid. Seetõttu on Bosnia ja Hertsegoviina piiride paremaks haldamiseks vajalik ühine lähenemisviis.
Kavandatava kokkuleppe sätted ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, st need hõlmavad staatust käsitleva näidiskokkuleppe alusel kõiki aspekte, mis on vajalikud alalise korpuse piirihaldusrühmade tegevuseks, kui nad on suunatud kolmandasse riiki, kus rühmade liikmed teostavad täitevvolitusi, eelkõige selliseid aspekte nagu operatsiooni ulatus, tsiviil- ja kriminaalvastutust käsitlevad sätted, rühmade liikmete ülesanded ja volitused, esinduse loomisega seotud meetmed ning põhiõiguste järgimisega seotud praktilised meetmed.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Kuna tegemist on uue kokkuleppega, ei olnud võimalik olemasolevaid õigusakte hinnata ega nende toimivust kontrollida. Staatust käsitleva kokkuleppe üle läbirääkimisteks ei ole mõju hindamine vajalik.
•Põhiõigused
Kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 põhjendusega 88 hindab komisjon Bosnia ja Hertsegoviinaga sõlmitud staatust käsitleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate piirkondade olukorda põhiõiguste valdkonnas ja teavitab sellest Euroopa Parlamenti.
Kavandatav kokkulepe sisaldab põhiõiguste järgimisega seotud praktilisi meetmeid ja tagab põhiõiguste täieliku järgimise kokkuleppe alusel korraldatavates tegevustes. Kokkuleppe artikli 8 lõikega 5 nähakse kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 asjakohaste sätetega ette sõltumatu ja tulemuslik kaebuste esitamise mehhanism, mille abil jälgida ja tagada, et põhiõigusi järgitakse kõigis kokkuleppe alusel korraldatavates tegevustes.
•Andmekaitse
Kuna staatust käsitleva kokkuleppe sätted, mis puudutavad isikuandmete edastamist, ei erine oluliselt staatust käsitlevast näidiskokkuleppest, ei ole Euroopa Andmekaitseinspektoriga määruse (EL) 2019/1896 kohaselt staatust käsitleva kokkuleppe sätete osas konsulteeritud.
4.MÕJU EELARVELE
Staatust käsitleval kokkuleppel puudub finantsmõju. Piirihaldusrühmade tegelik suunamine operatsiooniplaani alusel tooks kaasa kulud, mis kaetakse ameti eelarvest. Staatust käsitleva kokkuleppe alusel tulevikus tehtavaid toiminguid rahastatakse ameti omavahenditest, nagu on ette nähtud liidu iga-aastases eelarvetsüklis.
Liidu toetus ametile on juba osa liidu eelarvest, nagu on sedastatud nõukogu järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe kohta.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon tagab staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise üle nõuetekohase järelevalve.
2024/0306 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Olukorras, kus on vaja suunata Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldusrühmad kolmandasse riiki, kus rühmade liikmed teostavad täitevvolitusi, peab liit määruse (EL) 2019/1896 9 artikli 73 lõike 3 kohaselt sõlmima ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe.
(2)18. novembril 2022 volitas nõukogu komisjoni alustama Bosnia ja Hertsegoviinaga läbirääkimisi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) 10 üle.
(3)Läbirääkimised viidi edukalt lõpule.
(4)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 11 ; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(5)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) 12 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.
(6)Seepärast tuleks kokkuleppele liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse. Kokkuleppele lisatud deklaratsioon Islandi, Norra, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini kohta tuleks liidu nimel heaks kiita.
(7)Selleks et Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust oleks võimalik kiiresti Bosnia ja Hertsegoviina territooriumile suunata, tuleks kokkulepet kohaldada ajutiselt.
(8)Vastavalt aluslepingutele tagab komisjon kokkuleppe allkirjastamise, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.
(9)Aluslepingute kohaselt peab komisjon tagama, et Bosniale ja Hertsegoviinale esitatakse teade, milles väljendatakse liidu kavatsust kohaldada kokkulepet ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumiseni,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva kokkuleppe allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et kokkulepe sõlmitakse.
Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolevale otsusele lisatud deklaratsioon kiidetakse liidu nimel heaks.
Artikkel 3
Kokkulepet kohaldatakse vastavalt selle artikli 22 lõikele 2 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumiseni.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.11.2024
COM(2024) 546 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
DEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA KUNINGRIIGI, ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI JA LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI KOHTA
Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva kokkuleppe osalised võtavad arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Islandi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta 1 ja 26. oktoobri 2004. aasta 2 lepingutest ning 28. veebruari 2008. aasta protokollist, 3 mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.
Kõnealuseid asjaolusid arvestades on soovitav, et ühelt poolt Islandi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused sõlmiksid viivitamata Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva kokkuleppega sarnastel tingimustel kahepoolsed kokkulepped Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevuse kohta Bosnias ja Hertsegoviinas.
Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, ELT L 176, 10.7.1999, lk 36.
Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ELT L 160, 18.6.2011, lk 3.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.11.2024
COM(2024) 546 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas käsitleva Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NING BOSNIA JA HERTSEGOVIINA VAHELINE
EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVEAMETI OPERATIIVTEGEVUST
BOSNIAS JA HERTSEGOVIINAS KÄSITLEV
KOKKULEPE
EUROOPA LIIT
ning
BOSNIA JA HERTSEGOVIINA,
edaspidi eraldi „kokkuleppeosaline“ või ühiselt „kokkuleppeosalised“,
ARVESTADES, et võib tekkida olukordi, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“) koordineerib operatiivkoostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil,
ARVESTADES, et tuleks sõlmida staatust käsitleva kokkuleppe kujul õigusraamistik olukordadeks, kus ameti kohapeale suunatud rühmaliikmed teostavad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil täitevvolitusi,
ARVESTADES, et staatust käsitleva kokkuleppega võib ette näha, et amet loob Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil esindused, et hõlbustada ja parandada operatiivtegevuse koordineerimist ning tagada ameti inimressursside ja tehniliste vahendite tõhus haldamine,
VÕTTES ARVESSE isikuandmete kaitse kõrget taset Bosnias ja Hertsegoviinas ning Euroopa Liidus
VÕTTES ARVESSE, et Bosnia ja Hertsegoviina on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni nr 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ja selle lisaprotokolli,
PIDADES SILMAS, et inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine on kokkuleppeosaliste koostöö aluspõhimõtted,
VÕTTES ARVESSE, et Bosnia ja Hertsegoviina on ratifitseerinud 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, milles loetletud õigused vastavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustele,
VÕTTES ARVESSE, et ameti kogu operatiivtegevuse puhul Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil tuleks täielikult austada põhiõigusi ja rahvusvahelisi lepinguid, mille osalised on Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja/või Bosnia ja Hertsegoviina,
VÕTTES ARVESSE, et kõik operatiivtegevuses osalevad isikud on kohustatud säilitama usaldusväärsuse, eetilise käitumise, professionaalsuse ja põhiõiguste austamise kõrgeimad standardid ning täitma neile operatsiooniplaanis ja ameti käitumisjuhendis sätestatud kohustusi,
ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA KOKKULEPPE:
ARTIKKEL 1
Kohaldamisala
1. Käesolev kokkulepe reguleerib kõiki küsimusi, mis on vajalikud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldusrühmade operatiivtegevuseks Bosnias ja Hertsegoviinas, kus rühmaliikmetel on täitevvolitused.
2. Lõikes 1 osutatud operatiivtegevus võib toimuda Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil.
Kui pooled täidavad mereõigusest, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist tulenevaid kohustusi, võib operatiivtegevus toimuda ka Bosnia ja Hertsegoviina külgvööndis. Käesoleva kokkuleppe alusel rakendatav operatiivtegevus ei mõjuta mereõigusest, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist, mis käsitleb inimelude ohutust merel, ning rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist tulenevaid otsingu- ja päästekohustusi.
3. Käesolev kokkulepe ega ükski selle rakendamisel kokkuleppeosaliste poolt või nende nimel sooritatud tegevus, sealhulgas operatsiooniplaanid või osalemine piiriüleses tegevuses, ei mõjuta mingil viisil liikmesriikide ega Bosnia ja Hertsegoviina territooriumide rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust ja piire.
ARTIKKEL 2
Mõisted
Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „operatiivtegevus“ – ühisoperatsioon või piirivalve kiirreageerimisoperatsioon;
2) „amet“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 1 või selle mis tahes muudatusega;
3) „piirikontroll“ – vastavalt käesolevale kokkuleppele ja selles sätestatud eesmärkidel piiril teostatav tegevus, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb kontrollidest ning patrull- ja vaatlustegevusest;
4) „piirihaldusrühm“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest moodustatud rühm, mis suunatakse ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus välispiiridele liikmesriikides ja kolmandates riikides;
5) „nõuandefoorum“ – nõuandev organ, mille amet on loonud määruse (EL) 2019/1896 artikli 108 kohaselt;
6) „Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 54 kohane Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus;
7) „EUROSUR“ – nii liikmesriikide vahel kui ka ametiga toimuva teabevahetuse ja koostöö raamistik;
8) „põhiõiguste vaatleja“ – määruse (EL) 2019/1896 artiklis 110 sätestatud põhiõiguste vaatleja;
9) „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kust töötaja on lühi- või pikaajaliselt suunatud või lähetatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse;
10) „juhtum“ – olukord, mis on seotud ebaseadusliku rände, piiriülese kuritegevuse või ohuga rändajate elule Euroopa Liidu või Bosnia ja Hertsegoviina välispiiridel või nende läheduses;
11) „ühisoperatsioon“ – ameti koordineeritav või organiseeritud tegevus, mille eesmärk on toetada pädevaid asutusi, kes vastutavad Bosnias ja Hertsegoviinas piirikontrolli eest, et tegeleda selliste probleemidega nagu ebaseaduslik ränne, praegused või tulevased ohud Bosnia ja Hertsegoviina piiridel või piiriülene kuritegevus, või pakkuda suuremat tehnilist ja operatiivabi nende piiride kontrollimisel;
12) „rühmaliige“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liige, kes suunatakse piirihaldusrühma kaudu operatiivtegevuses osalema;
13) „liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;
14) „operatsioonipiirkond“ – geograafiline piirkond, kus operatiivtegevus toimub;
15) „osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes osaleb operatiivtegevuses, varustades Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust tehniliste seadmete või töötajatega;
16) „isikuandmed“ – igasugune teave, mis käib tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave või võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
17) „piirivalve kiirreageerimisoperatsioon“ – meede, mille eesmärk on reageerida Bosnia ja Hertsegoviina piiril esinevale spetsiifilisele ja ebaproportsionaalsele survele, suunates piiratud ajavahemikuks Bosnia ja Hertsegoviina territooriumile piirihaldusrühmi tegema piirikontrolli koos pädevate asutustega, kes vastutavad Bosnias ja Hertsegoviinas piirikontrolli eest;
18) „koosseisuline töötaja“ – ameti töötaja, kes on võetud tööle vastavalt nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 2 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele;
19) „täitevvolitused“ – volitused, mis on vajalikud Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil operatsiooniplaanis sätestatud operatiivtegevuse käigus piirikontrolliks vajalike ülesannete täitmiseks;
20) „piiripolitsei“ – Bosnia ja Hertsegoviina piiripolitsei;
21) „piiriala“ – ala, mis ulatub Bosnia ja Hertsegoviina piirist 10 km Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi suunas;
22) „piiripunkt“ – koht, mille kaudu Bosnias ja Hertsegoviinas asuvad pädevad asutused lubavad ületada Bosnia ja Hertsegoviina maismaapiire, sealhulgas jõe-, järve- ja merepiirid, lennujaamad ning jõe-, mere- ja järvesadamad.
ARTIKKEL 3
Operatiivtegevusega alustamine
1. Käesoleva kokkuleppe kohane operatiivtegevus algatatakse ameti tegevdirektori (edaspidi „tegevdirektor“) kirjaliku otsusega piiripolitsei kirjaliku taotluse alusel. See taotlus peab sisaldama olukorra kirjeldust, võimalikke eesmärke, kavandatavaid vajadusi ning seda, millise profiiliga töötajaid on vaja, sealhulgas vajaduse korral täitevvolitustega töötajad.
2. Kui tegevdirektor leiab, et taotletud operatiivtegevusega kaasneks tõenäoliselt põhiõiguste või rahvusvahelise kaitse kohustuste raske või pidev rikkumine, ei algata tegevdirektor operatiivtegevust.
3. Kui tegevdirektor leiab pärast lõike 1 kohase taotluse saamist, et operatiivtegevuse algatamise üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib ta taotleda lisateavet või anda ameti ekspertidele loa reisida Bosniasse ja Hertsegoviinasse, et hinnata sealset olukorda. Bosnia ja Hertsegoviina hõlbustab sellist reisimist ja osutab kõnealuse hindamise jaoks vajalikku abi, kui seda taotletakse.
4. Tegevdirektor otsustab operatiivtegevust mitte algatada, kui ta leiab, et on mõjuvaid põhjuseid see artikli 18 alusel peatada või lõpetada.
ARTIKKEL 4
Operatsiooniplaan
1. Amet ja piiripolitsei lepivad iga operatiivtegevuse jaoks kokku operatsiooniplaani kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artiklitega 38 ja 74. Operatsiooniplaan on ametile, Bosniale ja Hertsegoviinale ning osalevatele liikmesriikidele siduv.
2. Operatsiooniplaanis sätestatakse üksikasjalikult operatiivtegevuse korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas:
a) olukorra kirjeldus, töömeetodid ja kohapeale suunamise eesmärgid, sealhulgas operatiiveesmärk;
b) aeg, mis kulub hinnanguliselt operatiivtegevuse eesmärkide saavutamiseks;
c) operatsioonipiirkond;
d) piirihaldusrühmade ülesannete, sealhulgas täitevvolitusi eeldavate ülesannete, kohustuste, sealhulgas põhiõiguste järgimise ja andmekaitsenõuetega seotud kohustuste, ning piirihaldusrühmadele antavate erikorralduste kirjeldus, milles käsitletakse muu hulgas Bosnias ja Hertsegoviinas lubatud andmebaaside kasutamist ning lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja seadmeid;
e) piirihaldusrühma koosseis ning muude asjaomaste töötajate kohapeale suunamine ja muude koosseisuliste töötajate, sealhulgas põhiõiguste vaatlejate kohalviibimine;
f) juhtimis- ja kontrollikord, sealhulgas rühmaliikmete ja ametiga koostöö tegemise eest vastutavate Bosnia ja Hertsegoviina piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate – eelkõige suunamise ajal korraldusi andvate piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate – nimed ja auastmed ning rühmaliikmete koht käsuliinis;
g) operatiivtegevuse käigus kohapeale suunatavad tehnilised seadmed koos selliste erinõuetega nagu kasutustingimused, nõutav meeskond, transport ja muu logistika ning finantsreeglid;
h) üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad ameti kohustust teatada kõikidest käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevuse käigus ilmnenud juhtumitest viivitamata haldusnõukogule ning osalevate liikmesriikide ning Bosnia ja Hertsegoviina asjaomastele ametiasutustele;
i) teavitus- ja hindamissüsteem, mis hõlmab hindamisaruande kriteeriume, sealhulgas põhiõiguste kaitse osas, ja lõpliku hindamisaruande esitamise tähtpäeva;
j) mereoperatsioonide puhul spetsiifiline teave asjaomase kohtualluvuse ja operatsioonipiirkonnas kohaldatava õiguse kohta, sealhulgas viited laevade peatamist, merepäästet ja maaletoimetamist käsitlevale riigisisesele, rahvusvahelisele ja liidu õigusele;
k) muude Euroopa Liidu organite ja asutustega kui amet ja muude kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö tingimused;
l) üldsuunised selle kohta, kuidas tagada põhiõiguste kaitse operatiivtegevuse ajal, sealhulgas isikuandmete kaitse ja kohustused, mis tulenevad kohaldatavatest rahvusvahelistest inimõigusi käsitlevatest aktidest;
m) kord, mille kohaselt suunatakse rahvusvahelist kaitset vajavad isikud, inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised ja teised haavatavas olukorras olevad isikud asjakohase abi saamiseks pädevatesse asutustesse Bosnias ja Hertsegoviinas;
n) kord, millega luuakse mehhanism, mille kaudu võtta vastu ja edastada ametile ning Bosniale ja Hertsegoviinale kaebusi (sealhulgas artikli 8 lõike 5 alusel esitatud kaebusi) väidetavate põhiõiguste rikkumiste kohta, mille operatiivtegevuses osalevad isikud, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina piirivalveametnikud või muud asjaomased töötajad ning rühmaliikmed on ameti operatiivtegevuse käigus ametiülesannete täitmisel toime pannud;
o) logistiline korraldus, sealhulgas teave töötingimuste ja keskkonna kohta piirkonnas, kus operatiivtegevust kavandatakse, ning
p) sätted artikli 6 kohaselt loodud esinduse kohta.
3. Operatsiooniplaan koostatakse ja selle muudatused või kohandused tehakse ameti, Bosnia ja Hertsegoviina ning Bosnia ja Hertsegoviina naabruses asuvate liikmesriikide nõusolekul pärast konsulteerimist osalevate liikmesriikidega. Amet koordineerib tegevust asjaomaste liikmesriikidega, et nende nõusolekus veenduda.
Piiripolitsei teavitab enne operatsiooniplaanis kokkuleppimist kõiki pädevaid õiguskaitseasutusi, kelle territooriumil hakkab tegevus kooskõlas nende ametiasutuste põhiseadusliku pädevusega toimuma, piirihaldusrühma ja muude töötajate asukohast ja suunamisest, võttes arvesse asjakohaseid julgeolekuprobleeme ja -riske, ning küsib neilt arvamust.
4. EUROSURiga seotud teabevahetus ja operatiivkoostöö toimub kooskõlas asjaomase operatiivtegevuse operatsiooniplaanis sätestatud spetsiifiliste olukorrapiltide koostamise ja jagamise korraga.
5. Operatiivtegevust hindavad kooskõlas lõike 2 punktiga i ühiselt Bosnia ja Hertsegoviina ning amet.
6. Lõike 2 punkti k kohaselt Euroopa Liidu organite ja asutustega tehtava koostöö tingimusi kohaldatakse kooskõlas nende vastavate volitustega ja olemasolevate vahendite piires.
ARTIKKEL 5
Juhtumitest teatamine
1. Ametil ja piiripolitseil on olemas juhtumitest teatamise mehhanism, mis võimaldab õigel ajal teatada kõikidest käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevuse käigus ette tulnud juhtumitest.
2. Amet ning Bosnia ja Hertsegoviina abistavad üksteist kõigi lõikes 1 osutatud mehhanismi kaudu teatatud juhtumitega seotud vajalike juurdluste ja uurimiste läbiviimisel, näiteks tunnistajate kindlakstegemisel ning tõendite kogumisel ja esitamisel, sealhulgas taotluste puhul saada ja vajaduse korral üle anda teatatud juhtumiga seotud esemed. Selliste esemete üleandmise tingimuseks võib seada nende tagastamise vastavalt neid üle andva pädeva asutuse kindlaksmääratud tingimustele.
ARTIKKEL 6
Esindused
1. Amet võib luua Bosnia ja Hertsegoviina territooriumile esinduse, et hõlbustada ja parandada operatiivtegevuse koordineerimist ning tagada ameti inimressursside ja tehniliste vahendite tõhus haldamine. Esinduse asukoha määrab kindlaks amet, võttes arvesse Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate asjaomaste ametiasutuste arvamust.
2. Esindused luuakse vastavalt operatiivvajadustele ajavahemikuks, mil ametil on vaja operatiivtegevust Bosnias ja Hertsegoviinas ning naaberpiirkonnas läbi viia. Amet võib Bosnia ja Hertsegoviina nõusolekul seda ajavahemikku pikendada.
3. Iga esindust juhib ameti esindaja, kelle tegevdirektor on esinduse juhiks nimetanud ja kes teeb järelevalvet kogu esinduse töö üle.
4. Esindus teeb vajaduse korral järgmist:
a) pakub logistilist ja operatiivtuge ning tagab ameti tegevuse koordineerimise asjaomastes operatsioonipiirkondades;
b) pakub Bosniale ja Hertsegoviinale asjaomastes operatsioonipiirkondades operatiivtuge;
c) jälgib piirihaldusrühmade tegevust ja esitab korrapäraselt aruandeid ameti peakorterile;
d) teeb Bosnia ja Hertsegoviinaga koostööd kõigis sellise operatiivtegevuse praktilistes küsimustes, mida amet on Bosnias ja Hertsegoviinas korraldanud, sealhulgas kõigis muudes küsimustes, mis on võinud kõnealuse tegevuse käigus tekkida;
e) toetab koordineerivat ametnikku tema koostöös Bosnia ja Hertsegoviinaga kõigis küsimustes, mis on seotud tema osalemisega ameti korraldatud operatiivtegevuses, ja suhtleb vajaduse korral ameti peakorteriga;
f) toetab koordineerivat ametnikku ja operatiivtegevust jälgima määratud põhiõiguste vaatlejat (vaatlejaid) vajaduse korral piirihaldusrühmade ning Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate asjaomaste ametiasutuste koostöö ja suhtluse ning asjakohaste ülesannete täitmise hõlbustamisel;
g) korraldab logistilist tuge seoses rühmaliikmete kohapeale suunamise ning tehniliste seadmete kohapeale suunamise ja kasutamisega;
h) osutab ükskõik millist muud logistilist tuge seoses asjaomase esinduse vastutusel oleva operatsioonipiirkonnaga, et hõlbustada ameti korraldatava operatiivtegevuse sujuvat kulgu;
i) tagab ameti tegevusalas selle seadmete tulemusliku haldamise, sealhulgas nende seadmete võimaliku registreerimise ja pikaajalise hooldamise, ning osutab vajalikku logistilist tuge ning
j) toetab ameti muid töötajaid ja/või tegevusi Bosnias ja Hertsegoviinas vastavalt ameti ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel kokkulepitule.
5. Amet ning Bosnia ja Hertsegoviina tagavad esindustele määratud ülesannete täitmiseks parimad võimalikud tingimused.
6. Bosnia ja Hertsegoviina annab ametile abi, et tagada esinduste operatiivvõimekus.
ARTIKKEL 7
Koordineeriv ametnik
1. Ilma et see piiraks artiklis 6 kirjeldatud esinduste rolli, nimetab tegevdirektor koosseisuliste töötajate hulgast iga operatiivtegevuse koordineerivaks ametnikuks ühe või mitu eksperti. Tegevdirektor teavitab Bosniat ja Hertsegoviinat koordineeriva ametniku nimetamisest.
2. Koordineeriva ametniku ülesanded on järgmised:
a) pidada ühendust ameti, Bosnia ja Hertsegoviina ning rühmaliikmete vahel, pakkudes piirihaldusrühmadele ameti nimel abi kõikides nende kohapeale suunamise tingimusi käsitlevates küsimustes;
b) jälgida operatsiooniplaani nõuetekohast elluviimist, sealhulgas koostöös põhiõiguste vaatleja(te)ga põhiõiguste kaitsmise osas, ning anda tegevdirektorile sellest aru;
c) tegutseda ameti nimel kõikides piirihaldusrühmade kohapeale suunamist käsitlevates aspektides ja anda kõigist neist aspektidest ametile aru ning
d) edendada koostööd ja koordineerimist Bosnia ja Hertsegoviina ning osalevate liikmesriikide vahel.
3. Operatiivtegevusega seoses võib tegevdirektor anda koordineerivale ametnikule loa aidata lahendada operatsiooniplaani elluviimisel ja piirihaldusrühmade kohapeale suunamisel tekkivaid lahkarvamusi.
4. Piiripolitsei annab rühmaliikmetele üksnes selliseid korraldusi, mis on kooskõlas operatsiooniplaaniga. Kui koordineeriv ametnik leiab, et rühmaliikmetele antud juhised ei vasta operatsiooniplaanile või kohaldatavatele juriidilistele kohustustele, teatab ta sellest viivitamata koordineerivat rolli täitvatele Bosnia ja Hertsegoviina ametnikele ja tegevdirektorile. Tegevdirektor võib kooskõlas artikliga 18 võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas operatiivtegevuse peatada või lõpetada.
ARTIKKEL 8
Põhiõigused
1. Käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisel kohustuvad kokkuleppeosalised tegutsema kooskõlas kõigi kohaldatavate inimõigustealaste vahenditega, sealhulgas Euroopa Nõukogu 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta protokoll, ÜRO 1965. aasta rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon, ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, ÜRO 1979. aasta konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioon, ÜRO 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsioon ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
2. Rühmaliikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel täielikult inimväärikust ja põhiõigusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, ja pööravad erilist tähelepanu haavatavatele isikutele. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed eesmärkidega, mida nende abil taotletakse. Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 ei diskrimineeri nad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel kedagi soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
Põhiõigusi ja -vabadusi riivavaid meetmeid võivad rühmaliikmed võtta oma ülesannete täitmisel või volituste teostamisel üksnes juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne selliste meetmete eesmärkidega, ning nende puhul tuleb arvestada selliste põhiõiguste ja -vabaduste olemusega kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
Seda sätet kohaldatakse mutatis mutandis kõikide Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate ametiasutuste töötajate suhtes, kes osalevad operatiivtegevuses.
3. Ameti põhiõiguste ametnik jälgib iga operatiivtegevuse vastavust kohaldatavatele põhiõiguste standarditele. Põhiõiguste ametnik või tema asetäitja võib teha kontrollkäike Bosniasse ja Hertsegoviinasse; ta esitab ka arvamusi operatsiooniplaanide kohta ja teavitab tegevdirektorit operatiivtegevusega seotud võimalikest põhiõiguste rikkumistest. Bosnia ja Hertsegoviina toetab taotluse korral põhiõiguste ametniku järelevalvetegevust.
4. Amet ning Bosnia ja Hertsegoviina lepivad kokku, et annavad nõuandefoorumile õigel ajal tegeliku juurdepääsu kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist seoses käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevusega, sealhulgas võimaluse teha operatsioonipiirkonda kohapealseid kontrollkäike.
5. Ametil ning Bosnial ja Hertsegoviinal on kummalgi kaebuste lahendamise mehhanism, mille kaudu käsitleda väidetavaid põhiõiguste rikkumisi, mille töötajad on käesoleva kokkuleppe raames toimunud operatiivtegevuse käigus ametiülesannete täitmisel toime pannud.
ARTIKKEL 9
Põhiõiguste vaatlejad
1. Ameti põhiõiguste ametnik määrab igale operatiivtegevusele vähemalt ühe põhiõiguste vaatleja, kes muu hulgas abistab ja nõustab koordineerivat ametnikku.
2. Põhiõiguste vaatleja jälgib põhiõiguste järgimist ning annab asjaomase operatiivtegevuse ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel põhiõiguste valdkonnas nõu ja abi. Tema tegevus seisneb eelkõige järgmises:
a) operatsiooniplaanide koostamise jälgimine ning aruandmine põhiõiguste ametnikule, et ta saaks täita määruses (EL) 2019/1896 sätestatud ülesandeid;
b) kontrollkäikude, sealhulgas pikaajaliste kontrollkäikude tegemine operatiivtegevuse toimumiskohtadesse;
c) koostöö tegemine ja suhtlemine koordineeriva ametnikuga ning talle nõu ja abi andmine;
d) koordineeriva ametniku teavitamine ja põhiõiguste ametnikule aruandmine küsimustest, mis puudutavad operatiivtegevusega seotud võimalikku põhiõiguste rikkumist, ning
e) artikli 4 lõike 2 punktis i osutatud operatiivtegevuse hindamisele kaasaaitamine.
3. Põhiõiguste vaatlejal on juurdepääs operatiivtegevuse kõikidele valdkondadele ja kõikidele selle tegevuse elluviimisega seotud dokumentidele.
4. Operatsioonipiirkonnas viibides kannavad põhiõiguste vaatlejad sümboolikat, mille järgi saab nad hõlpsasti põhiõiguste vaatlejatena ära tunda.
ARTIKKEL 10
Rühmaliikmed
1. Rühmaliikmetel on õigus täita operatsiooniplaanis kirjeldatud ülesandeid.
2. Oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel järgivad rühmaliikmed Bosnia ja Hertsegoviina õigusnorme ning kohaldatavat Euroopa Liidu ja rahvusvahelist õigust.
3. Rühmaliikmed võivad täita ülesandeid ja teostada volitusi ainult Bosnia ja Hertsegoviina piirialal ja piiripunktides ning üksnes piiripolitseilt saadud korralduste alusel ja nende juuresolekul. Kui amet või päritoluliikmesriik on selleks oma nõusoleku andnud, võib piiripolitsei anda rühmaliikmetele loa täita Bosnia ja Hertsegoviina piirialal või piiripunktides konkreetseid ülesandeid ja teostada erivolitusi ka juhul, kui tema töötajad juures ei viibi.
4. Rühmaliikmed, kes on koosseisulised töötajad, kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse vormiriietust, kui operatsiooniplaanis ei ole ette nähtud teisiti.
Rühmaliikmed, kes ei ole koosseisulised töötajad, kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste teostamisel oma riigi vormiriietust, kui operatsiooniplaanis ei ole ette nähtud teisiti.
Tööülesannete täitmise ajal kannavad kõik rühmaliikmed vormiriietusel ka nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ning sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet.
5. Bosnia ja Hertsegoviina annab asjaomastele rühmaliikmetele loa täita operatiivtegevuse käigus ülesandeid, mis nõuavad jõu kasutamist, sealhulgas teenistusrelvade, laskemoona ja muude sunnivahendite kandmist ja kasutamist vastavalt operatsiooniplaani asjakohastele sätetele.
Rühmaliikmed, kes on koosseisulised töötajad, võivad kanda ja kasutada teenistusrelvi, laskemoona ja muid sunnivahendeid ameti nõusolekul.
Rühmaliikmed, kes ei ole koosseisulised töötajad, võivad kanda ja kasutada teenistusrelvi, laskemoona ja muid sunnivahendeid asjaomase päritoluliikmesriigi nõusolekul.
6. Jõu kasutamine, sealhulgas teenistusrelva, laskemoona ja muu sunnivahendi kandmine ja kasutamine, toimub kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina õigusega ning Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate piirihaldusasutuste töötajate juuresolekul. Bosnia ja Hertsegoviina võib anda rühmaliikmetele loa kasutada jõudu ka juhul, kui asjaomaste piirihaldusasutuste töötajad juures ei viibi.
Rühmaliikmete puhul, kes on koosseisulised töötajad, eeldab luba kasutada jõudu ilma Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate piirihaldusasutuste töötajate juuresolekuta ameti nõusolekut.
Rühmaliikmete puhul, kes ei ole koosseisulised töötajad, eeldab luba kasutada jõudu ilma Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate piirihaldusasutuste töötajate juuresolekuta asjaomase päritoluliikmesriigi nõusolekut.
Igasugune jõu kasutamine rühmaliikmete poolt peab olema vajalik ja proportsionaalne ning vastama täielikult kohaldatavale rahvusvahelisele, Euroopa Liidu ja riigisisesele õigusele, sealhulgas eelkõige määruse (EL) 2019/1896 V lisas sätestatud nõuetele.
7. Amet teavitab enne rühmaliikmete kohapeale suunamist Bosniat ja Hertsegoviinat teenistusrelvadest, laskemoonast ja muust varustusest, mida rühmaliikmed lõike 5 kohaselt võivad kanda, ning piiripolitsei annab selle kohta teavet kõigile Bosnias ja Hertsegoviinas asuvatele pädevatele politseiasutustele. Bosnia ja Hertsegoviina võib siiski teatud teenistusrelvade, laskemoona ja muu varustuse kandmise keelata, eeldusel et tema riigisisese õiguse kohaselt kehtib tema enda piirihaldusasutuste suhtes sama keeld. Bosnia ja Hertsegoviina teatab enne rühmaliikmete kohapeale suunamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning millised on nende kasutamise tingimused. Amet teeb kõnealuse teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.
Bosnia ja Hertsegoviina võtab vajalikud meetmed vajalike relvalubade väljaandmiseks ning hõlbustab rühmaliikmete käsutuses olevate relvade, laskemoona ja muu varustuse importi, eksporti, transporti ja ladustamist, nagu amet on taotlenud.
8. Teenistusrelvi, laskemoona ja varustust võib kasutada õiguspäraseks hädakaitseks ning rühmaliikmete või muude isikute õiguspäraseks kaitseks kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina õigusega ning rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse asjakohaste põhimõtetega.
9. Bosnias ja Hertsegoviinas asuvad pädevad asutused võivad anda rühmaliikmetele loa tutvuda oma andmebaasides oleva teabega, kui see on vajalik operatsiooniplaanis esitatud eesmärkide täitmiseks. Bosnia ja Hertsegoviina tagab, et juurdepääs andmebaasile antakse tõhusal ja tulemuslikul viisil.
Bosnia ja Hertsegoviina teatab enne rühmaliikmete kohapeale suunamist ametile, milliste andmebaasidega võib tutvuda.
Rühmaliikmed tutvuvad üksnes selliste andmetega, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks ja volituste teostamiseks. Selline andmetega tutvumine toimub kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina asjakohaste andmekaitsealaste õigusaktide ja käesoleva kokkuleppega.
10. Operatiivtegevuse elluviimiseks suunab Bosnia ja Hertsegoviina kohapeale piiripolitsei ametnikud, kes on võimelised ja valmis suhtlema inglise keeles, et täita Bosnia ja Hertsegoviina nimel koordineerivat rolli.
ARTIKKEL 11
Ameti omandi, vara
ja tegevusega seotud privileegid ja immuniteedid
1. Ameti ruumid ja hooned Bosnias ja Hertsegoviinas on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.
2. Ameti omand ja vara, sealhulgas transpordivahendid, sidevahendid, arhiivid, kirjavahetus, dokumendid, isikut tõendavad dokumendid ja finantsvara on puutumatud.
3. Ameti vara hulka kuuluvad liikmesriigi omandis või kaasomandis olev, renditud või liisitud vara, mis antakse ameti käsutusse. Pädevate riiklike asutuste esindaja(te) pardalevõtmisel käsitatakse neid varana, mis on valitsuse teenistuses ja selleks loa saanud.
4. Ameti suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet. Ameti omandi ja vara suhtes ei kehti ükski haldus- ega õiguslik piirang. Ameti vara ei saa kohtuotsuse või -määruse täitmiseks arestida.
5. Tegevdirektor võib Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate asjaomaste ametiasutuste taotlusel anda põhjendatud kuriteokahtluse korral nõusoleku, et Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate asjaomaste ametiasutuste töötajad võivad siseneda ameti ruumidesse ja hoonetesse ja/või saada juurdepääsu selle omandile ja varale.
Tulekahju või muu õnnetuse korral, mis nõuab kiiret kaitsemeetmete võtmist, võib eeldada, et tegevdirektor on selleks nõusoleku andnud.
6. Bosnia ja Hertsegoviina lubab ameti poolt operatiiveesmärkidel Bosniasse ja Hertsegoviinasse suunatud esemeid ja varustust riiki tuua ja sealt välja viia.
7. Ameti ametialaseks kasutamiseks mõeldud esemed on vabastatud kõikidest maksudest (sealhulgas tollimaksudest) ja lõivudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.
ARTIKKEL 12
Rühmaliikmete privileegid ja immuniteedid
1. Järgmised privileegid ja immuniteedid on rühmaliikmetele antud selleks, et nad saaksid Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil toimuva tegevuse käigus täita operatsiooniplaani kohaseid ametiülesandeid.
2. Rühmaliikmeid ei tohi Bosnias ja Hertsegoviinas ega Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate ametiasutuste poolt üle kuulata ega kohtumenetlusele allutada, välja arvatud lõikes 3 osutatud asjaoludel.
3. Rühmaliikmetel on Bosnias ja Hertsegoviinas kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus kõikide ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes.
Kui Bosnias ja Hertsegoviinas asuvad ametiasutused kavatsevad algatada rühmaliikme suhtes kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetluse, teatavad Bosnias ja Hertsegoviinas asuvad pädevad asutused sellest viivitamata ameti tegevdirektorile. Teatamise kord peab olema kooskõlas ameti sellekohase otsusega, mis esitatakse operatsiooniplaanis.
Pärast sellise teate saamist teavitab tegevdirektor põhjendamatu viivituseta Bosnias ja Hertsegoviinas asuvaid asjaomaseid ametiasutusi sellest, kas rühmaliige pani kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel. Kui teate kohaselt pandi tegu toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata. Kui teate kohaselt ei pandud tegu toime ametiülesannete täitmisel, võib alustada kohtumenetlust. Tegevdirektori otsus on Bosniale ja Hertsegoviinale siduv ja seda ei saa vaidlustada.
Otsuse vastuvõtmiseni hoidub amet võtmast meetmeid, mille eesmärk on takistada rühmaliikme võimalikku hilisemat kohtu alla andmist Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate pädevate asutuste poolt, sealhulgas asjaomase rühmaliikme Bosniast ja Hertsegoviinast lahkumise hõlbustamisest.
Rühmaliikmetele antud privileegid ja kriminaalkohtulik puutumatus Bosnias ja Hertsegoviinas ei vabasta neid päritoluliikmesriigi jurisdiktsiooni alt.
4. Rühmaliikmete poolt kohtumenetluse algatamine jätab nad ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud vastuhagi suhtes.
5. Rühmaliikmete hooned, eluruumid, transpordi- ja sidevahendid ning omand, sealhulgas kirjavahetus, dokumendid, isikut tõendavad dokumendid ja vara on puutumatud, välja arvatud lõikes 10 lubatud täitemeetmete puhul.
6. Bosnia ja Hertsegoviina vastutab kahju eest, mida rühmaliikmed ametiülesannete täitmisel kolmandatele isikutele põhjustavad.
7. Kui kahju on raske hooletuse või tahtliku üleastumise tõttu põhjustanud rühmaliige, kes on ameti koosseisuline töötaja, või tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib Bosnia ja Hertsegoviina tegevdirektori kaudu taotleda, et amet maksaks hüvitist.
Kui kahju on raske hooletuse või tahtliku üleastumise tõttu põhjustanud rühmaliige, kes ei ole ameti koosseisuline töötaja, või tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib Bosnia ja Hertsegoviina taotleda ameti tegevdirektori kaudu, et hüvitist maksaks asjaomane päritoluliikmesriik.
8. Kumbki kokkuleppeosaline ega ükski osalev liikmesriik ega amet ei vastuta kahju eest, mis on Bosnias ja Hertsegoviinas põhjustatud temast mitteoleneva vääramatu jõu tõttu.
9. Rühmaliikmed ei ole kohustatud Bosnias ja Hertsegoviinas toimuvates kohtumenetlustes tunnistajana ütlusi andma. Rühmaliikmed võivad anda ütlusi kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina menetlusõigusega esitatava avalduse vormis. Sellise avalduse esitamine ei mõjuta lõikes 3 sätestatud puutumatust.
10. Rühmaliikmete suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud kriminaal-, tsiviil- või halduskohtumenetlus, mis ei ole seotud nende ametiülesannetega. Rühmaliikmete varustust, mis on tegevdirektori tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuse või -määruse täitmiseks arestida. Kriminaal-, tsiviil- või halduskohtumenetluse puhul ei rakendata rühmaliikmete suhtes mingisuguseid isikliku vabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.
11. Rühmaliikmete suhtes ei kohaldata seoses ametile osutatud teenustega sotsiaalkindlustust käsitlevaid sätteid, mis Bosnias ja Hertsegoviinas kehtida võivad.
12. Ameti ja/või päritoluliikmesriigi poolt rühmaliikmetele makstavat palka ja tasusid ning tulu, mida rühmaliikmed saavad väljastpoolt Bosniat ja Hertsegoviinat, ei maksustata Bosnias ja Hertsegoviinas mingil kujul.
13. Bosnia ja Hertsegoviina lubab riiki tuua rühmaliikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid ning vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega. Ühtlasi lubab Bosnia ja Hertsegoviina selliseid esemeid riigist välja viia.
14. Rühmaliikmete isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on kaalukaid põhjuseid kahtlustada, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühmaliikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Bosnia ja Hertsegoviina õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Bosnia ja Hertsegoviina karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühmaliikme või ameti volitatud esindaja juuresolekul.
15. Amet ning Bosnia ja Hertsegoviina määravad kontaktpunktid, millega saab igal ajal ühendust ja mis vastutavad teabevahetuse ja koheste meetmete võtmise eest juhul, kui rühmaliikme tegevuse puhul võib olla tegemist Bosnia ja Hertsegoviina kriminaalõiguse rikkumisega, ning samuti teabevahetuse ja operatiivtegevuse eest juhul, kui rühmaliikme suhtes on algatatud tsiviil- või haldusmenetlus.
Kuni päritoluliikmesriigi pädevad asutused hakkavad meetmeid võtma, abistavad amet ning Bosnia ja Hertsegoviina üksteist kõigi selliste vajalike juurdluste ja uurimiste läbiviimisel, mis on seotud väidetava kuriteoga, mille vastu on kas ametil või Bosnial ja Hertsegoviinal või mõlemal huvi, tunnistajate kindlakstegemisel ning tõendite kogumisel ja esitamisel, sealhulgas väidetava kuriteoga seotud esemete hankimise ja vajaduse korral üleandmise taotlemisel. Selliste esemete üleandmise tingimuseks võib seada nende tagastamise vastavalt neid üle andva pädeva asutuse kindlaksmääratud tingimustele.
ARTIKKEL 13
Vigastatud või hukkunud rühmaliikmed
1. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, on tegevdirektoril õigus korraldada vigastatud või hukkunud rühmaliikmete ning nende isikliku vara kodumaale tagasitoimetamist ja võtta selleks sobivad meetmed.
2. Hukkunud rühmaliige lahatakse ainult asjaomase päritoluliikmesriigi sõnaselgel nõusolekul ning ameti või asjaomase päritoluliikmesriigi esindaja juuresolekul.
3. Bosnia ja Hertsegoviina ning amet teevad võimalikult ulatuslikku koostööd, et vigastatud või hukkunud rühmaliikmed kiiresti kodumaale tagasi toimetada.
ARTIKKEL 14
Akrediteerimisdokument
1. Amet annab koostöös Bosnia ja Hertsegoviinaga igale rühmaliikmele välja dokumendi, mis on koostatud Bosnias ja Hertsegoviinas ametlikult kasutatavates keeltes ja inglise keeles ning mis võimaldab Bosnias ja Hertsegoviinas asuvatel ametiasutustel tuvastada rühmaliikmete isikut ning tõendab selle kasutaja õigust täita artiklis 10 ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja teostada selles osutatud volitusi (edaspidi „akrediteerimisdokument“).
2. Akrediteerimisdokument sisaldab iga rühmaliikme kohta järgmist teavet: nimi ja kodakondsus, auaste või ametinimetus, hiljuti tehtud digitaalfoto ja ülesanded, mida ta on volitatud suunamise kestel täitma.
3. Et Bosnias ja Hertsegoviinas asuvatel ametiasutustel oleks võimalik rühmaliikmeid tuvastada, peavad rühmaliikmed akrediteerimisdokumenti igal ajal kaasas kandma.
4. Bosnia ja Hertsegoviina tunnustab akrediteerimisdokumenti koos kehtiva reisidokumendiga dokumendina, mis annab asjaomasele rühmaliikmele õiguse siseneda Bosniasse ja Hertsegoviinasse ja seal viibida, ilma et tal oleks vaja viisat, eelnevat luba või muud dokumenti, kuni akrediteerimisdokumendi kehtivusaja lõpuni.
5. Suunamise lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada. Sellest teavitatakse Bosnias ja Hertsegoviinas asuvaid pädevaid asutusi.
6. Amet teatab akrediteerimisdokumendi väljastamisel piiripolitseile sellise dokumendi väljastamisest ja selles sisalduvast teabest.
ARTIKKEL 15
Kohaldamine ameti töötajate suhtes, keda ei suunata kohapeale rühmaliikmetena
Artikleid 12, 13 ja 14 kohaldatakse mutatis mutandis kõigi Bosniasse ja Hertsegoviinasse suunatavate ameti töötajate suhtes, kes ei ole rühmaliikmed, sealhulgas põhiõiguste vaatlejate ja esindustesse suunatud koosseisuliste töötajate suhtes.
ARTIKKEL 16
Isikuandmete kaitse
1. Isikuandmeid edastatakse ainult juhul, kui selline edastamine on vajalik käesoleva kokkuleppe täitmiseks ameti või Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate pädevate asutuste poolt. Kui ametiasutus töötleb isikuandmeid, sealhulgas edastab neid teisele kokkuleppeosalisele, konkreetsel juhul, kohaldatakse sellisel töötlemisel selle ametiasutuse suhtes kohaldatavaid andmekaitsenorme. Kokkuleppeosalised tagavad andmeedastuse eeltingimusena järgmised minimaalsed kaitsemeetmed:
a) isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev;
b) isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva kokkuleppe täpselt kindlaksmääratud, selge ja õiguspärase rakendamise eesmärgil ning edastav ametiasutus ja vastuvõttev ametiasutus ei tohi neid täiendavalt töödelda viisil, mis on vastuolus nimetatud eesmärgiga;
c) isikuandmed peavad olema piisavad ja asjakohased ja piirduma nende kogumise või hiljem töötlemise otstarbeks vajalikuga; eelkõige võivad isikuandmed, mida edastatakse vastavalt edastava ametiasutuse suhtes kohaldatavale õigusele, puudutada üksnes järgmist teavet: rühmaliikmete, ameti töötajate, asjaomaste vaatlejate või vahetusprogrammides osalevate töötajate
– eesnimi;
– perekonnanimi;
– sünniaeg,
– kodakondsus;
– auaste;
– reisidokumendi biomeetriliste andmete lehekülg;
– akrediteerimisdokument;
– ID-kaardi/passi/akrediteerimisdokumendi pilt;
– e-posti aadress;
– mobiiltelefoni number;
– andmed relva kohta;
– suunamise kestus;
– suunamise koht;
– õhusõiduki või laeva registreerimisnumbrid;
– saabumiskuupäev;
– saabumislennujaam/-piiripunkt;
– saabuva lennu number;
– lahkumiskuupäev;
– lahkumislennujaam/-piiripunkt;
– lahkuva lennu number;
– päritoluliikmesriik / päritoluriigiks olev kolmas riik;
– suunav ametiasutus;
– ülesanded/tegevusprofiil;
– transpordivahendid;
– marsruut;
d) isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;
e) isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;
f) isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid kasutades viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, võttes arvesse töötlemise konkreetseid riske, sealhulgas kaitset loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest („andmetega seotud rikkumine“); vastuvõttev ametiasutus võtab andmetega seotud rikkumise käsitlemiseks asjakohaseid meetmeid ning teavitab edastavat ametiasutust sellisest rikkumisest põhjendamatu viivituseta 72 tunni jooksul;
g) nii andmeid edastav kui ka neid vastuvõttev ametiasutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada viivitamata vastavalt vajadusele isikuandmete parandamine või kustutamine juhul, kui nende töötlemine ei vasta käesolevale artiklile, eelkõige põhjusel, et need andmed ei ole piisavad, asjakohased või täpsed või nende maht on suurem, kui on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks; teist kokkuleppeosalist teavitatakse andmete parandamisest või kustutamisest;
h) taotluse korral teavitab vastuvõttev ametiasutus edastavat ametiasutust edastatud andmete kasutamisest;
i) isikuandmeid võib edastada ainult järgmistele pädevatele asutustele:
– amet ja
– piiripolitsei;
muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada;
j) edastavad ja vastuvõtvad ametiasutused on kohustatud isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalikult registreerima;
k) andmekaitsenõuete täitmise üle tuleb teha sõltumatut järelevalvet, sealhulgas kontrollida registreeritud andmeid; andmesubjektidel on õigus esitada järelevalveasutusele kaebusi ja saada põhjendamatu viivituseta vastus;
l) andmesubjektidel on õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta, tutvuda selliste andmetega ning parandada või kustutada ebatäpseid või ebaseaduslikult töödeldud andmeid, arvestades avaliku huvi tõttu kohaldatavaid vajalikke ja proportsionaalseid piiranguid, ning
m) andmesubjektidel on eespool nimetatud kaitsemeetmete rikkumise korral õigus tõhusale haldus- ja õiguskaitsele.
2. Kumbki kokkuleppeosaline vaatab korrapäraselt läbi käesoleva artikli rakendamise poliitikameetmed ja menetlused. Teise kokkuleppeosalise taotluse korral vaatab taotluse saanud kokkuleppeosaline läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et veenduda ja kinnitada, et käesoleva artikli kaitsemeetmeid rakendatakse tulemuslikult. Läbivaatamise tulemused edastatakse läbivaatamist taotlenud kokkuleppeosalisele mõistliku aja jooksul.
3. Käesoleva kokkuleppe kohaste andmekaitsemeetmete üle teostavad järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor ning Bosnias ja Hertsegoviinas andmekaitse eest vastutav amet.
4. Kokkuleppeosalised teevad koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga, kes tegutseb ameti järelevalveasutusena.
5. Amet ning Bosnia ja Hertsegoviina koostavad iga operatiivtegevuse lõpus käesoleva artikli kohaldamise kohta ühisaruande. Aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule, samuti Bosnias ja Hertsegoviinas andmekaitse eest vastutavale ametile.
6. Amet ning Bosnia ja Hertsegoviina sätestavad asjakohaste operatsiooniplaanide erisätetes üksikasjalikud eeskirjad isikuandmete edastamise ja töötlemise kohta, mis toimub käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevuse eesmärgil. Need sätted peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ning Bosnia ja Hertsegoviina õiguse asjakohaste nõuetega. Nendes kirjeldatakse muu hulgas teabevahetuse sihtotstarvet, vastutavat töötlejat (vastutavaid töötlejaid) ning kõiki ülesandeid ja kohustusi, edastatud andmete kategooriaid, konkreetseid andmete säilitamise tähtaegu ja kõiki minimaalseid kaitsemeetmeid. Läbipaistvuse ja prognoositavuse huvides tehakse need sätted kooskõlas Euroopa Andmekaitsenõukogu asjakohaste suunistega üldsusele kättesaadavaks.
ARTIKKEL 17
Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe vahetamine
1. Igasugune salastatud teabe vahetamine, jagamine või levitamine käesoleva kokkuleppe raames toimub ameti ning Bosnias ja Hertsegoviinas asuvate asjaomaste ametiasutuste vahel sõlmitud eraldi halduskokkuleppe alusel, mille peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Komisjon.
2. Käesoleva kokkuleppe raames tundliku salastamata teabe vahetamise suhtes kehtivad järgmised tingimused:
a) amet töötleb teavet kooskõlas komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/443 artikli 9 lõikega 5 3 ;
b) vastuvõttev kokkuleppeosaline kohaldab selle suhtes sellist kaitsetaset, mis on konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse poolest samaväärne kaitsetasemega, mida pakuvad selle teabe suhtes meetmed, mida kohaldab edastav kokkuleppeosaline, ning
c) teabevahetus toimub tundliku salastamata teabe käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse nõuetele vastavate teabevahetussüsteemide, näiteks määruse (EL) 2019/1896 artiklis 14 osutatud andmeedastusvõrgu kaudu.
3. Kokkuleppeosalised järgivad käesoleva kokkuleppe raames töödeldavate andmetega seotud kohaldatavaid intellektuaalomandi õigusi.
ARTIKKEL 18
Otsus operatiivtegevus peatada, lõpetada ja/või
loobuda tegevuse rahastamisest
1. Kui operatiivtegevuse läbiviimise tingimused ei ole enam täidetud, millest võib teada anda ka piiripolitsei, lõpetab ameti tegevdirektor kõnealuse operatiivtegevuse pärast seda, kui ta on Bosniat ja Hertsegoviinat sellest kirjalikult teavitanud.
2. Kui Bosnia ja Hertsegoviina ei ole käesolevat kokkulepet või selle alusel koostatud operatsiooniplaani järginud, võib tegevdirektor asjaomase operatiivtegevuse rahastamisest loobuda ja/või selle peatada või lõpetada rahastamise pärast seda, kui ta on Bosniat ja Hertsegoviinat sellest kirjalikult teavitanud.
3. Kui Bosniasse ja Hertsegoviinasse suunatud operatiivtegevuses osaleja julgeolekut ei ole võimalik tagada, võib tegevdirektor asjaomase operatiivtegevuse või selle aspektid peatada või lõpetada.
4. Kui tegevdirektor leiab, et käesoleva kokkuleppe kohase operatiivtegevusega seotud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitse kohustusi on raskelt rikutud või neid võidakse tõenäoliselt rikkuda või et nende rikkumine tõenäoliselt jätkub, lõpetab ta asjaomase operatiivtegevuse rahastamise ja/või peatab või lõpetab rahastamise pärast seda, kui ta on Bosniat ja Hertsegoviinat sellest kirjalikult teavitanud.
5. Bosnia ja Hertsegoviina võib taotleda tegevdirektorilt operatiivtegevuse peatamist või lõpetamist, kui rühmaliige ei järgi käesolevat kokkulepet või selle alusel koostatud operatsiooniplaani. Selline taotlus esitatakse kirjalikult ja see peab sisaldama taotluse põhjuseid.
6. Käesoleva artikli kohane rahastamisest loobumine või selle peatamine või lõpetamine jõustub Bosnia ja Hertsegoviina teavitamise kuupäevast. See ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani kohaldamisest enne rahastamise peatamist või lõpetamist või sellest loobumist.
7. Bosnia ja Hertsegoviina võib taotleda rühmaliikmete või muude asjaomaste töötajate suunamise lõpetamist, kui nad ei järgi käesolevat kokkulepet või selle alusel koostatud operatsiooniplaani või panevad toime Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktide raskeid rikkumisi. Otsuse suunamise lõpetamise kohta teeb kas tegevdirektor, või kui see on asjakohane, päritoluliikmesriik ning sellest teatatakse Bosnias ja Hertsegoviinas asuvatele asjaomastele ametiasutustele.
ARTIKKEL 19
Pettusevastane võitlus
1. Bosnia ja Hertsegoviina teavitab viivitamata ametit, Euroopa Prokuratuuri ja/või Euroopa Pettustevastast Ametit, kui ta saab teada usaldusväärsetest väidetest pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse kohta, mis võib mõjutada Euroopa Liidu huve.
2. Kui sellised väited on seotud käesoleva kokkuleppe alusel välja makstud Euroopa Liidu rahaliste vahenditega, osutab Bosnia ja Hertsegoviina seoses tema territooriumil toimuva uurimistegevusega Euroopa Prokuratuurile ja/või Euroopa Pettustevastasele Ametile kogu vajalikku abi, muu hulgas hõlbustab küsitluste, kohapealse kontrolli ja inspekteerimise läbiviimist (ning annab juurdepääsu Bosnia ja Hertsegoviina infosüsteemidele ja andmebaasidele) ning hõlbustab juurdepääsu kogu asjakohasele teabele, mis käsitleb osaliselt või täielikult Euroopa Liidu poolt rahastatavate küsimuste tehnilist ja finantsjuhtimist.
ARTIKKEL 20
Käesoleva kokkuleppe rakendamine
1. Bosnia ja Hertsegoviina nimel rakendab käesolevat kokkulepet piiripolitsei.
2. Euroopa Liidu nimel rakendab käesolevat kokkulepet amet.
ARTIKKEL 21
Vaidluste lahendamine
1. Kõiki käesoleva kokkuleppe kohaldamisega seoses tekkivaid vaidlusi lahendavad ameti esindajad ning Bosnias ja Hertsegoviinas asuvad pädevad asutused ühiselt.
2. Varasemate lahenduste puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused eranditult kokkuleppeosaliste vahel läbirääkimiste teel.
ARTIKKEL 22
Kokkuleppe jõustumine muutmine, kestus,
peatamine ja lõpetamine
1. Kokkuleppeosalised peavad käesoleva kokkuleppe ratifitseerima või selle heaks kiitma oma õiguslike menetluste kohaselt. Kokkuleppeosalised teavitavad üksteist selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
2. Kokkulepe jõustub sellele päevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil kokkuleppeosalised on teineteist teavitanud lõike 1 kohaste õiguslike menetluste lõpuleviimisest.
3. Käesolevat kokkulepet võib kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni selle jõustumiseni. Käesoleva kokkuleppe ajutine kohaldamine lõpetatakse, kui üks kokkuleppeosalistest teatab teisele kokkuleppeosalisele sellest, et ta ei kavatse end kokkuleppega siduda.
4. Käesolevat kokkulepet saab muuta üksnes kokkuleppeosaliste vastastikusel kirjalikul nõusolekul.
5. Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks. Selle võib peatada või lõpetada kokkuleppeosaliste kirjalikul kokkuleppel või kumbki kokkuleppeosaline ühepoolselt.
Ühepoolse peatamise või lõpetamise korral teavitab peatamist või lõpetamist sooviv kokkuleppeosaline sellest teisele kokkuleppeosalisele kirjalikult. Käesoleva kokkuleppe ühepoolne lõpetamine või peatamine jõustub teate esitamise kuule järgneva teise kuu esimesel päeval.
6. Käesoleva artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ning Bosnia ja Hertsegoviina puhul välisministeeriumile.
Käesolev kokkulepe on koostatud kahes eksemplaris liidu ametlikes keeltes ning Bosnias ja Hertsegoviinas kokkuleppe allkirjastamise kuupäeval ametlikult kasutusel olevates keeltes ja tähestikes ning kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.