SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liikmesriikide poolt energiaharta konverentsil võetav seisukoht seoses energiaharta lepingu artikli 49 (hoiulevõtja) kavandatavate muudatuste kavandatud vastuvõtmisega, ning heakskiitu i) artikliga 49 seotud uuele arusaamale energiaharta sekretariaadi (edaspidi „sekretariaat“) ülesannetest ning ii) energiaharta konverentsi otsusele, millega määratakse energiaharta lepingu artikli 49 kohaseks hoiulevõtjaks 2. veebruaril 2025 algavaks üleminekuajaks sekretariaat. Energiaharta lepingu muudatuse vastuvõtmise ja täiendavate heakskiitude üle otsustab energiaharta konverents üheaegselt.

2.Ettepaneku taust

2.1.Energiaharta leping

Energiaharta leping on energiasektori suhtes kohaldatav mitmepoolne kaubandus- ja investeerimisleping, mis allkirjastati 1994. aastal ja jõustus 1998. aastal. Energiaharta leping sisaldab sätteid investeeringute kaitse, energiamaterjalide ja -toodetega kauplemise ja nende transiidi ning vaidluste lahendamise mehhanismide kohta. Energiaharta lepinguga luuakse ka raamistik energiaalaseks rahvusvaheliseks koostööks lepinguosaliste vahel. Euroopa Liit on energiaharta lepingu osaline koos Euratomi 1 ja enamiku ELi liikmesriikide ning Jaapani, Ühendkuningriigi, Šveitsi, Türgi ja enamiku Lääne-Balkani ja endise NSVLi riikidega, välja arvatud Venemaa 2 ja Valgevene 3 . 30. mail 2024 võttis nõukogu vastu otsuse, 4 milles käsitletakse Euroopa Liidu taganemist energiaharta lepingust, ning volitas samal ajal liikmesriike mitte väljendama vastuseisu energiaharta lepingu ajakohastatud sätete vastuvõtmisele eelseisval energiaharta konverentsil 3. detsembril 2024. Liit teatas energiaharta lepingu hoiulevõtjale oma taganemisest, mis jõustub 28. juunil 2025.

2.2.Energiaharta konverents

Energiaharta konverents on juhtiv ja otsuseid tegev organ, mis loodi energiaharta lepinguga. Kõik lepingule alla kirjutanud või sellega ühinenud riigid või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid (nagu EL ja Euratom) on konverentsi liikmed; konverents tuleb kokku korrapäraselt, et arutada küsimusi, mis mõjutavad lepingule allakirjutanute energiakoostööd, vaadata läbi energiaharta lepingu sätete ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sätete rakendamine ning kaaluda võimalikke uusi vahendeid ja ühismeetmeid energiaharta raamistikus. Eelkõige võtab energiaharta konverents vastu energiaharta lepingu muudatuste tekstid ning kiidab heaks energiaharta lepingu lisade tehnilised ja muud muudatused. Energiaharta lepingu teksti kavandatud muudatuste üle hääletamisel kiidab energiaharta konverents muudatuste vastuvõtmise otsuse heaks kohalolevate ja hääletavate lepinguosaliste ühehäälse otsusega; kohal peab olema vähemalt pool kõigist lepinguosalistest. ELi ja Euratomi häälte arv võrdub nende liikmesriikide arvuga, kes on energiaharta lepingu osalised, tingimusel et EL ja Euratom ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid kasutavad oma hääleõigust, ja vastupidi.

2.3.Energiaharta konverentsi kavandatav akt

Energiaharta lepingu artiklis 49 on sätestatud, et energiaharta lepingu hoiulevõtja on Portugali Vabariigi valitsus. 1. veebruaril 2024 teatas Portugali Vabariik kavatsusest energiaharta lepingust taganeda ja lõpetada oma tegevus energiaharta lepingu hoiulevõtjana alates 2. veebruarist 2025. Eeltoodut silmas pidades arutasid lepinguosalised 2024. aasta juulis ja augustis ettepanekuid määrata Portugali Vabariigi taganemise järel energiaharta lepingu artikli 49 alusel uueks hoiulevõtjaks sekretariaat. Eelkõige leppisid nad kokku, et energiaharta konverentsile esitatakse järgmised ettepanekud ja hääletatakse nende üle energiaharta lepingu juba ettevalmistatud ajakohastamispaketi osana:

(a)energiaharta lepingu artikli 49 muudatus, millega määratakse energiaharta lepingu hoiulevõtjaks sekretariaat (CC 760 REV2);

(b)energiaharta lepingu artikliga 49 seotud uus arusaam energiaharta sekretariaadi ülesannetest sekretariaadi ja hoiulevõtjana (CC 762 REV2).

Kokkulepitud ettepanekute üle hääletatakse energiaharta konverentsi 35. istungil, mis toimub 3. detsembril 2024. Energiaharta lepingu ajakohastamisega seotud otsused pannakse ühehäälset otsust nõudvale hääletusele, kus peab kohal olema vähemalt pool kõigist lepinguosalistest. Kui hääletus õnnestub, loetakse otsused energiaharta konverentsi poolt vastuvõetuks. Vastuvõtmisega käivitatakse edasised protsessid reformipaketi eri elementide (sealhulgas energiaharta lepingu muudetud artikkel 49 ja selle artikli kohane uus arusaam sekretariaadi ülesannetest) ratifitseerimiseks, ajutiseks kohaldamiseks ja lõplikuks jõustumiseks.

Energiaharta lepingu muudatuste (sealhulgas kõnealuse lepingu artikli 49 uus muudatus hoiulevõtja kohta) ja ajakohastamise muude elementide ajutist kohaldamist reguleeritakse otsusega, mis käsitleb energiaharta lepingu teksti muudatuste ning selle lisade ja kokkulepete muudatuste jõustumist ja ajutist kohaldamist. Arutelude käigus on siiski ilmnenud, et kõik lepinguosalised ei saa energiaharta lepingu artikli 49 muudatust ja hoiulevõtjat käsitlevat uut arusaama ajutiselt kohaldada. Selleks et tagada alates 2. veebruarist 2025 hoiulevõtja funktsiooni institutsiooniline järjepidevus, leppisid lepinguosalised kokku, et energiaharta konverentsile esitatakse

(c)täiendava iseseisva otsuse eelnõu, milles määratakse energiaharta lepingu artikli 49 kohaseks hoiulevõtjaks 2. veebruaril 2025 algavaks üleminekuajaks kuni ajakohastatud energiaharta lepingu jõustumiseni sekretariaat (CC 814).

Viimati nimetatud otsus ei ole iseenesest energiaharta lepingu ajakohastamise paketi osa ja see võetakse konverentsil vastu kõigi lepinguosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriigid, kes on energiaharta lepingu osalised, võtavad energiaharta konverentsi istungil allpool kirjeldatud seisukohad.

3.1.Energiaharta lepingu artikli 49 muudatuse (CC 760 REV2) vastuvõtmine

Energiaharta lepingu institutsiooniliseks toimimiseks on vaja pärast Portugali Vabariigi tegelikku taganemist energiaharta lepingust, mille osalised liit ja mitu liikmesriiki on, määrata uus hoiulevõtja. Energiaharta lepingu artikli 49 muudatus, millega määratakse uueks hoiulevõtjaks sekretariaat, on integreeritud energiaharta lepingu ajakohastatud paketti, mille üle energiaharta konverents peab 3. detsembril 2024 hääletama.

Energiaharta lepingu selle muudatuse vastuvõtmisel ei ole põhimõtteliselt õiguslikku toimet. Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei ole see samaväärne allkirjaga, vaid läbirääkimistel kokku lepitud teksti parafeerimisega.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid võtaksid energiaharta konverentsil seisukoha, millega ei takistata energiaharta lepingu artikli 49 kavandatud muudatuse vastuvõtmist. Selle seisukohaga täiendatakse nõukogu 30. mai 2024. aasta otsust (EL) 2024/1644 5 .

3.2.Energiaharta lepingu artikliga 49 seotud, energiaharta sekretariaadi ülesandeid käsitleva uue arusaama (CC 762 REV2) heakskiitmine

Uue arusaama abil püütakse selgitada, millised on energiaharta lepingu kohaselt sekretariaadi eri ülesanded. Ühelt poolt täidab sekretariaat energiaharta lepingu artikli 35 alusel sekretariaadi ülesandeid. Teiselt poolt peab ta võtma pärast energiaharta lepingu artikli 49 muudatuse vastuvõtmist endale ka hoiulevõtja rolli. Uus arusaam integreeritakse energiaharta lepingu ajakohastatud paketti, mille üle energiaharta konverents peab 3. detsembril 2024 hääletama.

Arusaama vastuvõtmisel ei ole põhimõtteliselt õiguslikku toimet. Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei ole see samaväärne allkirjaga, vaid läbirääkimistel kokku lepitud teksti parafeerimisega.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid võtaksid energiaharta konverentsil seisukoha, millega ei takistata energiaharta lepingu artikliga 49 seotud, energiaharta sekretariaadi ülesandeid käsitleva uue kavandatud arusaama heakskiitmist. Selle seisukohaga täiendatakse nõukogu 30. mai 2024. aasta otsust (EL) 2024/1644 6 .

3.3.Otsuse (millega määratakse energiaharta lepingu artikli 49 kohaseks hoiulevõtjaks 2. veebruaril 2025 algavaks üleminekuajaks energiaharta sekretariaat) (CC 814) heakskiitmine

Energiaharta konverentsi iseseisva otsuse (millega määratakse energiaharta lepingu hoiulevõtjaks energiaharta sekretariaat) eesmärk on tagada energiaharta lepingu katkematu toimimine pärast Portugali Vabariigi taganemist energiaharta lepingust ja ajakohastatud energiaharta lepingu jõustumist. Seepärast on selles sätestatud, et sekretariaat võtab energiaharta lepingu hoiulevõtja funktsiooni üle alates 2. veebruarist 2025, st kuupäevast, mil praegune hoiulevõtja, Portugali Vabariigi valitsus lõpetab selle funktsiooni täitmise.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid võtaksid seisukoha, millega ei takistata sellise iseseisva otsuse vastuvõtmist, milles käsitletakse energiaharta sekretariaadi määramist energiaharta lepingu hoiulevõtjaks 2. veebruaril 2025 algavaks üleminekuajaks.

Võttes arvesse, et ELi ja Euratomi taganemisest energiaharta lepingust teatati energiaharta lepingu hoiulevõtjale 27. juunil 2024, eeldatakse, et EL ja Euratom, kes on küll energiaharta konverentsi eespool nimetatud otsuste üle hääletamise ajal energiaharta lepingu osalised, ei viibi kohal ega hääleta. Seepärast määratakse käesoleva ettepanekuga kindlaks seisukoht, mille energiaharta lepingu osalisteks jäävad liikmesriigid peavad võtma 3. detsembril 2024 toimuval energiaharta konverentsi istungil. See ei piira pädevuse jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 7 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Energiaharta konverents on lepinguga, st energiaharta lepinguga ettenähtud organ.

Aktid, mille energiaharta konverents peab vastu võtma, on õigusliku toimega aktid.

Energiaharta konverentsil vastu võetavad otsused võtta energiaharta lepingu artikli 34 kohaselt vastu energiaharta lepingu artikli 49 kavandatud muudatus ja sellega seotud arusaam on konkreetseid asjaolusid silmas pidades aktid, millel on rahvusvahelise õiguse kohaselt siduv õiguslik toime, sest need tuleb vastu võtta samal ajal energiaharta lepingu teksti muudatuste ja arusaamade jõustumist ja ajutist kohaldamist käsitleva otsusega, mis kohustab lepinguosalisi kohaldama neid muudatusi ja arusaamu ajutiselt alates kokkulepitud kuupäevast, kui ei esitata aegsasti deklaratsiooni vastupidise kohta.

Energiaharta konverentsil vastu võetav otsus määrata energiaharta sekretariaat energiaharta lepingu hoiulevõtjaks 2. veebruaril 2025 algavaks üleminekuajaks kujutab endast rahvusvahelise õiguse kohaselt siduva õigusliku toimega akti. Otsusega luuakse energiaharta sekretariaadile õiguslik alus, et tagada energiahartaga seotud institutsioonide stabiilne toimimine, ning see jõustub kohe pärast selle vastuvõtmist, ilma et seda oleks energiaharta lepingu artikli 48 kohaselt vaja ratifitseerida.

Kavandatava aktiga ei täiendata ega muudeta energiaharta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatavate aktide peamine eesmärk ja sisu on seotud energeetika ja ühise kaubanduspoliitikaga. Kavandatavate aktide kõnealused aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega.

Seepärast moodustavad esildatud otsuse materiaalõigusliku aluse järgmised sätted: ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 ja artikkel 207.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 ja artikkel 207 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatava akti avaldamine

Kuna energiaharta konverentsi otsustega muudetakse energiaharta lepingut ning sellega seotud kokkuleppeid, deklaratsioone ja otsuseid ning määratakse energiaharta lepingu uus hoiulevõtja, on asjakohane avaldada need pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2024/0296 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel energiaharta konverentsil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2 ja artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmis nõukogu ja komisjoni otsuse 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom alusel energiaharta lepingu (edaspidi „leping“), mis jõustus 16. aprillil 1998. 8

(2)Kuna energiaharta lepingut ei ole alates 1990. aastatest oluliselt uuendatud, jäi see üha enam ajast maha.

(3)Energiaharta lepingu artiklis 49 on sätestatud, et energiaharta lepingu hoiulevõtja on Portugali Vabariigi valitsus. 1. veebruaril 2024 teatas Portugali Vabariik kavatsusest energiaharta lepingust taganeda ja seega ka kavatsusest lõpetada oma tegevus hoiulevõtjana. Portugali Vabariigi taganemine energiaharta lepingust jõustub 2. veebruaril 2025.

(4)Energiaharta lepingu uue hoiulevõtja määramiseks tuleb muuta energiaharta lepingu artiklit 49. Energiaharta lepingu osalised (edaspidi „lepinguosalised“) leppisid läbirääkimiste käigus kokku, et selline muudatus lisatakse energiaharta lepingu ajakohastatud teksti, märkides uueks hoiulevõtjaks energiaharta sekretariaadi (edaspidi „sekretariaat“). Samuti lepiti kokku, et energiaharta konverentsile esitatakse heakskiitmiseks energiaharta lepingu artikliga 49 seotud uus arusaam sekretariaadi ülesannetest. Võttes arvesse, et kõik lepinguosalised ei kohalda ajakohastatud energiaharta lepingut ajutiselt pärast selle vastuvõtmist, leppisid lepinguosalised kokku, et energiaharta konverentsile esitatakse heakskiitmiseks otsus, milles määratakse alates 2. veebruarist 2025 kuni energiaharta lepingu muudatuste jõustumiseni ajutiseks hoiulevõtjaks sekretariaat.

(5)Energiaharta lepingu artikli 34 kohaselt võtab energiaharta lepingu muudatuste tekstid vastu energiaharta konverents.

(6)Energiaharta konverents peab oma 3. detsembri 2024. aasta istungil vastu võtma kavandatud aktid. Energiaharta konverentsil vastu võetavad aktid on liidule siduvad.

(7)On asjakohane, et liit ei hääleta energiaharta konverentsil energiaharta lepingu kavandatud muudatuste üle ning määrab kindlaks seisukoha, mille võtavad lepinguosalised liikmesriigid ühiselt tegutsedes liidu pädevusse kuuluvates küsimustes. See seisukoht ei piira pädevuse jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel. See täiendab nõukogu otsust (EL) 2024/1644 9 .

(8)Liikmesriigid, kes on energiaharta lepingu osalised ja osalevad energiaharta konverentsil, peaksid võtma seisukoha, mis ei takista kavandatud aktide vastuvõtmist või heakskiitmist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Energiaharta lepingu artikli 36 lõike 7 kohaselt ei kasuta liit oma õigust hääletada energiaharta konverentsil energiaharta lepingu artikli 49 kavandatud muudatuse ja sellega seotud arusaama üle ning otsuse üle, milles käsitletakse energiaharta lepingu artikli 49 kohase hoiulevõtja määramist.

2.Liikmesriigid, kes on energiaharta lepingu osalised ja osalevad energiaharta konverentsil, hääletavad 3. detsembril 2024 toimuval energiaharta konverentsil ühiselt tegutsedes nii,

(a)et see ei takistaks energiaharta lepingu artikli 49 kavandatud muudatuste (CC 760 REV2) vastuvõtmist konverentsi poolt;

(b)et see ei takistaks energiaharta lepingu artikliga 49 seotud, energiaharta sekretariaadi ülesandeid käsitleva arusaama (CC 762 REV2) heakskiitmist ning

(c)et see ei takistaks otsuse (millega määratakse energiaharta lepingu artikli 49 kohaseks hoiulevõtjaks 2. veebruaril 2025 algavaks üleminekuajaks energiaharta sekretariaat) (CC 814) heakskiitmist.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele, kes on energiaharta lepingu osalised.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Nõukogu ja komisjoni 23. septembri 1997. aasta otsus 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom, mis käsitleb energiaharta lepingu ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sõlmimist Euroopa ühenduste poolt (EÜT L 69, 9.3.1998, lk 1).

(2) 24. juunil 2022 toimunud erakorralisel energiaharta konverentsil tühistati Venemaa Föderatsiooni vaatlejastaatus.

(3) 24. juunil 2022 toimunud erakorralisel energiaharta konverentsil tühistati Valgevene vaatlejastaatus ja energiaharta lepingu ajutine kohaldamine Valgevene poolt.

(4) Nõukogu 30. mai 2024. aasta otsus (EL) 2024/1644, mis käsitleb seisukohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel energiaharta konverentsil (ELT L, 2024/1644, 6.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1644/oj ).

(5) Nõukogu 30. mai 2024. aasta otsus (EL) 2024/1644, mis käsitleb seisukohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel energiaharta konverentsil (ELT L, 2024/1644, 6.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1644/oj ).

(6) Nõukogu 30. mai 2024. aasta otsus (EL) 2024/1644, mis käsitleb seisukohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel energiaharta konverentsil (ELT L, 2024/1644, 6.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1644/oj ).

(7) Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(8) EÜT L 69, 9.3.1998, lk 1.

(9) Nõukogu 30. mai 2024. aasta otsus (Euratom) 2024/1644, mis käsitleb seisukohta, mis võetakse Euratomi nimel energiaharta konverentsil (ELT L, 2024/1644, 6.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/1644/oj ).

Algse energiaharta lepingu artikliga 49 seotud arusaam nr 16	1998. aastal muudetud energiaharta lepingu artikliga 49 seotud arusaam nr 18
Artiklis 49 nimetatud „sekretariaat“ tähendab artiklis 35 määratletud „sekretariaati“. Kahtluste vältimiseks tähendavad kõik viited „hoiulevõtjale“ käesolevas lepingus artiklis 35 määratletud „sekretariaati“, kes tegutseb hoiulevõtjana.