EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.10.2024

COM(2024) 506 final

2024/0285(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 1 ühise kalanduspoliitika kohta (edaspidi „alusmäärus“) on sätestatud eesmärgid muu hulgas seoses kalapüügivõimaluste kehtestamisega, st püügi piirnormide ja püügikoormuse piirangute eesmärgid, et tagada ELi kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne kestlikkus. Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu määrused (EL) 2018/973 2 ja (EL) 2019/472, 3 millega kehtestati mitmeaastane kava vastavalt Põhjamere ja läänepiirkonna vete jaoks (edaspidi „Põhjamere mitmeaastane kava“ ja „läänepiirkonna vete mitmeaastane kava“), sätestades teatavate kalavarude puhul, kuidas saavutada need eesmärgid püügi piirnormide kehtestamisel.

Püügivõimalused määratakse enamiku kalavarude puhul kindlaks igal aastal ja teatavate kalavarude puhul iga kahe kuni nelja aasta tagant.

Mõned püügivõimalused kehtestab EL autonoomselt, ent mõned määratakse kindlaks pärast mitme- või kahepoolseid konsultatsioone kolmandate riikidega.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks püügivõimalused seoses teatavate järgmiste kalavarudega:

–kalavarud, mille puhul kehtestab püügivõimalused EL autonoomselt, sealhulgas süvamere kalavarud;

–kalavarud, i) mida majandatakse Põhjameres ja loodepiirkonna vetes koos Ühendkuningriigiga (sealhulgas süvamere kalavarud nendes piirkondades), ii) mida majandatakse Põhjameres koos Norra ja Ühendkuningriigiga, iii) mida majandatakse Skagerraki ja Kattegati väinades koos Norraga või iv) mille majandamisel lähtutakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) liikmeks olevate rannikuriikide vahelistest konsultatsioonidest,

–kalavarud, mida majandavad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning

–kalavarud kolmandate riikide vetes.

Mitu püügivõimalust on käesolevas ettepanekus märkega „p.m.“ (pro memoria), sest

–teaduslikud nõuanded ELi mõne autonoomse kalavaru kohta ei olnud ettepaneku vastuvõtmise ajal veel kättesaadavad või

–teatavad püügipiirangud ja muud meetmed asjakohastelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt ei ole veel vastu võetud, kuna aastakoosolekud ei ole veel toimunud, või

–mitme- või kahepoolsed konsultatsioonid teatavate kolmandate riikidega pole lõpule jõudnud, ei ole veel andmeid: i) kolmandate riikidega ühiselt majandatavate kalavarude; ii) kolmandate riikidega vahetatavate püügivõimaluste ning iii) kalavarude kohta kolmandate riikide vetes.

Kalapüügivõimaluste kehtestamise lähenemisviis

Kalapüügivõimalused on kindlaks määratud kooskõlas alusmääruse artikli 16 lõikega 4, milles osutatakse ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ning Põhjamere mitmeaastasele kavale ja läänepiirkonna vete mitmeaastasele kavale.

Komisjon avaldab igal aastal teatise, milles antakse teaduslikele nõuannetele tuginev ülevaade kalavarude seisukorrast ja selgitatakse komisjoni lähenemisviisi püügivõimaluste kohta ettepanekute tegemisel. Viimane iga-aastane teatis kannab pealkirja „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2025. aastaks“ (COM(2024) 235 final).

Komisjon teeb ettepaneku püügivõimaluste kohta, mis põhinevad teaduslikel nõuannetel ja on kooskõlas iga-aastases teatises esitatud lähenemisviisiga.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) 31. maist kuni 30. juunini 2024 oma iga-aastase või mitmeaastase teadusliku nõuande ELi mitme käesoleva ettepanekuga hõlmatud autonoomse kalavaru kohta 4 .

ICESi teaduslik nõuanne sõltub suuresti andmetest:

–i) kalavarude puhul, mille kohta on olemas põhjalikud andmestikud, mis võimaldavad täielikku analüütilist, vanuse/pikkuse alusel struktureeritud hindamist, hindab ICES varude suurust ja prognoosib, kuidas erinevad kasutamisstsenaariumid iga varu suurust mõjutavad (püügistsenaariumide tabelid). Selle põhjal arvutab ICES välja püügivõimaluste kohandused, mis võimaldavad kalavarul taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava tasemeni;

–ii) kalavarude puhul, mille kohta on vähem andmeid, ei esita ICES püügistsenaariume, vaid teeb kindlaks varude täienemise, biomassi ja kalastussuremuse pikemaajalised suundumused. Selle põhjal arvutab ICES välja maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavad püügivõimalused, võttes aluseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendusväärtused; ning

–iii) muude kalavarude puhul, mille kohta on vähe andmeid, lähtub ICES püügivõimaluste kohta soovituste andmine ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist kalavarude majandamisele ja kohaldab teatavat metoodikat 5 . Selliste kalavarude puhul, mille kohta on rohkem andmeid, hindab ICES kalavarude seisundit varude täienemise, biomassi ja kalastussuremuse pikaajaliste suundumuste põhjal, kuid ei hinda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kaudseid näitajaid. Selliste kalavarude puhul, mille kohta on kõige vähem andmeid, hindab ICES kalavarude seisundit püügi või lossimise suundumuste põhjal.

Punktides i ja ii osutatud kalavarude puhul nimetatakse ICESi hinnangut „analüütiliseks hinnanguks“ ja ICESi nõuannet nimetatakse „maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuandeks“. Punktis iii osutatud kalavarude puhul nimetatakse hinnangut „ettevaatusprintsiibil põhinevaks hinnanguks“ ja nõuannet nimetatakse „ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks“.

Punktis i osutatud kalavarude kohta avaldab ICES nõuandeid igal aastal. Punktides ii ja iii osutatud kalavarude puhul ei tee aga ICES varu hindamist ega avalda nõuannet igal aastal. Pigem hindab ICES punktides ii ja iii nimetatud kalavarude puhul pikemaajalisi suundumusi. Selle põhjal leiab ICES, et kõnealuste kalavarude hinnatud olukord ei muutu nõuandeperioodi jooksul oluliselt. Kõnealuste kalavarude puhul käsitatakse ICESi avaldatud nõuandeid parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetena, mis kehtivad kogu nõuandeperioodil. ELi autonoomsete kalavarude puhul, mille kohta ICES avaldab mitu aastat kehtiva nõuande, teeb komisjon seetõttu ettepaneku kehtestada iga-aastased lubatud kogupüügid, mis hõlmavad kogu nõuandeperioodi, st kaheaastast ajavahemikku (edaspidi „mitmeaastane lubatud kogupüük“).

ELi kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt alusmääruse artikli 16 lõikele 1 (suhtelise stabiilsuse põhimõte).

Kalapüügivõimalused esitatakse hiljem

Nende ELi autonoomsete kalavarude puhul, mille kohta ei ole veel teaduslikke nõuandeid avaldatud, on püügivõimalused tähistatud käesolevas ettepanekus märkega „p.m.“ ja need esitatakse pärast teaduslike nõuannete saamist kooskõlas iga-aastases teatises kirjeldatud lähenemisviisiga. Kui teaduslik nõuanne on kättesaadav, ajakohastatakse ettepanekut vastavalt komisjoni talituste mitteametliku dokumendiga.

Samuti tehakse ettepanek teatavate muude kalavarude püügi võimaluste kohta, võttes arvesse kolmandate riikidega käimasolevate konsultatsioonide tulemusi ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekuid, mida ei ole veel toimunud. Seoses kõnealuste konsultatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutega teeb komisjon ettepaneku ELi nimel väljendatavate ELi seisukohtade kohta ja nõukogu võtab need vastu kooskõlas iga-aastases teatises kirjeldatud lähenemisviisiga. Ühendkuningriigiga ühiste kalavarude üle peetavate kahepoolsete konsultatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekute puhul teeb komisjon ettepaneku mitmeaastaste seisukohtade üksikasjade kohta ja nõukogu võtab need vastu 6 .

Kuna konsultatsioonid on käimas ja teatavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekuid ei ole veel toimunud või teaduslikud nõuanded ei ole veel kättesaadavad, on nõukogu määruse (EL) 2024/257 7 asjakohaste põhjenduste ja sätete tekst käesolevas ettepanekus esitatud nurksulgudes ning püügivõimalused on tähistatud märkega „p.m.“.

Kui konsultatsioonid kolmandate riikidega on lõpule jõudnud, asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekud on toimunud või teaduslikud nõuanded on kättesaadavaks saanud, ajakohastatakse käesolevat ettepanekut komisjoni talituste mitteametlike dokumentidega. 

Lossimiskohustus

Alusmääruse artikli 15 kohaselt kehtib alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustus kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid, mis tähendab, et kogu saak tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, registreerida, lossida ja asjakohasel juhul kvoodist maha arvestada. Samas on alusmäärusega ette nähtud teatavad erandid lossimiskohustusest. Tuginedes liikmesriikide ühistele soovitustele, on komisjon võtnud vastu delegeeritud määrused, milles on sätestatud lossimiskohustuse täitmise üksikasjad teatava püügitegevuse puhul, lubades saagi vette tagasi laskmist vähese tähtsusega erandi või kõrgel ellujäämismääral põhineva erandi alusel.

Alates lossimiskohustuse kehtestamisest ja kooskõlas alusmääruse artikli 16 lõikega 2 peavad püügivõimalused lossitavate koguste asemel kajastama püütud koguseid, kuna tagasiheide ei ole põhimõtteliselt enam lubatud.

Võttes arvesse lossimiskohustuse kohaldamist, lähtub komisjon lubatud kogupüügi mahtude ettepanekus ICESi püüginõuannetest. Kavandatud ELi kvootide puhul võetakse arvesse kehtestatud eranditel põhinevat tagasiheidet, mida ei lossita ega arvata kvoodi hulka. Seepärast arvestatakse vastavad kogused ELi kvootidest maha. Kuni need kogused arvutatakse, on ELi kvoodid käesolevas ettepanekus tähistatud märkega „p.m.“. Lisaks teeb komisjon nende kalavarude puhul, mille kohta ICES annab üksnes lossimisalaseid nõuandeid, lubatud kogupüügi ettepaneku nende nõuannete põhjal.

Ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism

Arvesse tuleb võtta ka alusmääruse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 8 vahelisi seoseid. Viimati nimetatud määruse artiklites 3 ja 4 on nähtud ette võimalus kanda kvoote ühest aastast teise nii analüütilise hinnanguga kui ka ettevaatusprintsiibil põhineva hinnanguga hõlmatud kalavarude puhul. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Komisjon teeb ettepaneku mitte kohaldada määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 kohast ühest aastast teise ülekandmise paindlikkusmehhanismi nende analüütilise hinnanguga hõlmatud kalavarude suhtes, mille biomass on väiksem kui Blim, 9  ja nende ettevaatusprintsiibil põhineva hinnanguga hõlmatud kalavarude suhtes, mille puhul ICES soovitab nullpüüki või sihtpüügi peatamist.

Alusmääruse artikli 15 lõikes 9 on sätestatud täiendav võimalus kvootide kandmiseks ühest aastast teise. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ÜKP eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ning alusmääruse artikli 15 lõiget 9 siiski kohaldada kumulatiivselt.

Kvootide paindlik ühest aastast teise ülekandmine alusmääruse artikli 15 lõike 9 alusel tuleks välistada, kui see kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, eelkõige i) analüütilise hinnanguga hõlmatud kalavarude puhul, mille biomass on väiksem kui Blim ja mida lubatakse püüda vaid kaaspüügi või teadusliku püügi käigus, ning ii) ettevaatusprintsiibil põhineva hinnanguga hõlmatud kalavarude suhtes, mida lubatakse püüda vaid nimetatud püügi käigus. Lisaks tuleks ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanismi välistada kalavarude puhul, millega seoses EL ja asjaomane kolmas riik või asjaomased kolmandad riigid ei ole kvootide ühest aastast teise ülekandmise võimaluses kokku leppinud või on sellise võimaluse kalavarude bioloogilise seisundi alusel välistanud.

Harrastuskalapüük

Harrastuskalapüügil võib olla märkimisväärne mõju kalavarudele, mille puhul harrastuspüük moodustab olulise osa nende kalavarude kogupüügist. Seepärast on selliste varude puhul asjakohane võtta arvesse kõiki tegevusi, mis võivad varude seisundit mõjutada, olenemata sellest, kas need tegevused on töönduslik või harrastuspüük või mitte. Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks ning vajaduse korral vastavalt Põhjamere mitmeaastase kava artikli 10 lõikele 4 ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artiklile 11 teeb komisjon ettepaneku võtta ka harrastuskalapüügi suhtes meetmeid, sh kaldalt toimuva püügi puhul.

Kavandatud püügivõimalused ja selgitus

ELi autonoomsed kalavarud

ELi autonoomsed süvamere kalavarud

Kaubandus- ja koostöölepingu 36. lisa tabelis F loetletud varud

Lisaks teeb komisjon ettepaneku püügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega, mis on loetletud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 23  (kaubandus- ja koostööleping) 36 lisa tabelis F. Kõnealuses lisas on loetletud kalavarud, mis esinevad ainult ühe lepinguosalise vetes.

Euroopa angerjas

ICES annab nõu euroopa angerja (Anguilla anguilla) kogu loodusliku levila kohta, mis hõlmab Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemerd. Võttes arvesse euroopa angerja kriitilist olukorda, on ICES:

–i) viimase kahe aastakümne jooksul järjekindlalt soovitanud hoida euroopa angerja inimtekkelist suremust võimalikult nulli lähedal kogu looduslikus levilas;

–ii) 2023. aasta novembris soovitanud 25 2024. aastaks angerja nullpüüki kõigis elupaikades, kui kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi. See kehtib nii harrastus- kui ka tööndusliku püügi kohta ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki;

–iii) teatanud 30. mail 2022, 26 et hoolimata liikmesriikide jõupingutustest ei ole ELis tervikuna saavutatud üldist edu nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 27 artikli 2 lõikes 4 sätestatud eesmärgi saavutamisel, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma 40 % täiskasvanud angerja biomassist. Samuti soovitas ICES, et kaitsealaste jõupingutuste tegemisel tuleks keskenduda meetmetele, mis suure tõenäosusega vähendavad suremust ja suurendavad merre kudema jõudmist.

ICESi nõuanded 2025. aastaks avaldatakse 1. novembril 2024.

Iga-aastastes püügivõimalusi käsitlevates määrustes sätestati kolme järjestikuse kuu pikkune angerjapüügi keeluaeg Atlandi ookeani kirdeosa ELi merealadel ja riimvetes (2018–2022). Nõukogu määrusega (EL) 2023/194 28 pikendati keeluaega kuue kuuni igasuguse angerjapüügi puhul Atlandi ookeani kirdeosa ELi merealadel ja riimvetes. Lisaks keelati määrusega (EL) 2023/194 igasugune harrastuslik angerjapüük kõnealustes vetes. Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 29 säilitati need meetmed ning Läänemerest Põhjamerre rändava hõbeangerja tõhusa kaitse tagamiseks peaksid ICESi 3. alapiirkonna rannikuäärsed liikmesriigid, nimelt Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi, kokku leppima hõbeangerja püügi kooskõlastatud keeluajad. Lisaks täpsustati määruses (EL) 2024/257 tingimusi, mille alusel kohaldatakse erandit angerjate piiratud püügi jätkamiseks angerja rändeperioodil.

Võttes arvesse euroopa angerja jätkuvat kriitilist olukorda, teeb komisjon ettepaneku säilitada 2025. aastal angerja suhtes määruses (EL) 2024/257 sätestatud meetmed. Seda ettepanekut ajakohastatakse pärast seda, kui ICES on avaldanud oma teadusliku nõuande euroopa angerja kohta Atlandi ookeani kirdeosas ja Vahemeres 2025. aastaks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on kooskõlas alusmääruses ning Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja eeskirjadega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas muude ELi poliitikavaldkondadega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/56/EÜ 30 (merestrateegia raamdirektiiv), ning nende eesmärk on aidata kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, eelkõige seoses 3. tunnusega, mille kohaselt peavad kõik kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalade ja karpide populatsioonid olema ohututes bioloogilistes piirides.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused kooskõlas alusmääruses ning Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja eeskirjadega ning võttes arvesse piirkondlike kalandusorganisatsioonide juba toimunud teatavate aastakoosolekute tulemusi. Sellest tulenevalt tuleks kalapüügivõimalused kindlaks määrata parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel, võttes võimaluse korral arvesse bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke kaalutlusi mitme liigiga püügipiirkondades.

Alusmääruse artikli 16 lõigete 6 ja 7 ning artikli 17 kohaselt otsustavad liikmesriigid, kuidas jaotada neile eraldatud püügivõimalusi nende lipu all sõitvatele laevadele kooskõlas nimetatud artiklites sätestatud teatavate kriteeriumidega. Seega on liikmesriikidel vajalik kaalutlusruum, mis võimaldab neile eraldatud kvoote jaotada vastavalt püügivõimaluste kasutamise eelistatud sotsiaalsele/majanduslikule mudelile.

•Vahendi valik

Määrust peetakse kõige sobivamaks vahendiks, kuna see võimaldab kehtestada nõudeid, mida kohaldatakse vahetult liikmesriikide ja asjaomaste ettevõtjate suhtes. See aitab tagada, et kõiki nõudeid täidetakse õigeaegselt ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

a)Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon on konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige nõuandekomisjonide kaudu, oma iga-aastase teatise „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2025. aastaks“ alusel.

b)Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Sidusrühmade vastused komisjoni eespool nimetatud iga-aastasele teatisele kajastavad nende vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning sellele, kuidas varusid asjakohaselt majandada. Komisjon võttis neid vastuseid käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

ICESi eksperdirühmad ja otsuseid tegevad organid on välja töötanud raamistiku oma teaduslike nõuannete jaoks. ICESi teaduslikud nõuanded esitatakse selle raamistiku alusel ning kooskõlas alusmääruse eesmärkide ja eeskirjadega ning Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, nagu komisjon on nõudnud.

Üks ÜKP eesmärkidest on saavutada ja säilitada selline kalavarude tase, mis võimaldab kindlustada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See eesmärk sisaldub sõnaselgelt alusmääruse artikli 2 lõikes 2, milles on sätestatud, et see eesmärk tuleb kõigi varude puhul saavutada 2020. aastaks.

Selliste Põhjamere ja läänepiirkonna vete sihtvarude 31 püügi võimalused, mille kohta on esitatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuanne, määratakse kindlaks asjakohaste mitmeaastaste kavade alusel; kavades määratletakse kalastussuremuse väärtuste vahemikud, millega tagatakse maksimaalne jätkusuutlik saagikus („FMSY-vahemikud“), ja seega võimaldavad need teatavatel tingimustel mõningat paindlikkust. Komisjon on palunud ICESil esitada teaduslikud nõuanded, mida saab kasutada sellise paindlikkuse rakendamiseks, sealhulgas selleks, et hinnata, kas paindlikkuse kasutamise tingimused on täidetud. FMSY väärtuste ülemist vahemikku võib kasutada lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseks tingimusel, et asjaomase kalavaru biomass on suurem kui MSY Btrigger, ning üksnes juhul, kui teaduslike nõuannete või tõendite põhjal on see vajalik selleks, et:

–saavutada segapüügi puhul asjaomases mitmeaastases kavas sätestatud eesmärgid või

–vältida kalavarude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsist kahju teatavale varule või

–piirata aastatevahelisi suuri kõikumisi.

Kui kalavaru biomass on allpool MSY Btrigger taset, tuleb püügivõimalused määrata kindlaks tasemel, mis vastab kalastussuremusele, mida on vähendatud proportsionaalselt biomassi vähenemisega.

Seepärast tuginetakse käesolevas ettepanekus maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuannetele, kui need on esitatud. Kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega ja kui lubatud kogupüük on kavandatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuande põhjal, vastab lubatud kogupüük tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise. See lähenemisviis on kooskõlas põhimõtetega, mis on esitatud komisjoni iga-aastases teatises „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2025. aastaks“.

Põhjamere mitmeaastase kava artikli 4 lõike 6 ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 4 lõike 7 kohaselt tuleks sihtvarude püügi võimaluste kindlaksmääramisel tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb allapoole Blim väärtust, oleks alla 5 %. Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuanne on kättesaadav, võib ICES oma nõuandes viidata sellisele tõenäosusele lühiajalises perspektiivis. Nimetatud tõenäosustaseme saavutamiseks võib olla vaja sihtvaru kalastussuremust vastavalt vähendada või sihtpüük peatada.

Piiratud andmetega sihtvarude puhul on ICESi teaduslikes nõuannetes esitatud kvantitatiivsed suunised püügi kohta ning seda on kasutatud kavandatud lubatud kogupüügi taseme kindlaksmääramiseks.

Põhjamere ja läänepiirkonna vete kaaspüügivarude püügi võimalused tuleks samuti kindlaks määrata vastavate mitmeaastaste kavade alusel. Kaaspüügivarude lubatud kogupüügi ettepanekute esitamisel lähtutakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuandest, kui see on esitatud. Kaaspüügivarude püügi võimaluste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka segapüügiga seotud kaalutlusi vastavalt Põhjamere mitmeaastase kava ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõikele 3 ning alusmääruse artikli 16 lõikele 4 koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõigetega 1 ja 5 ning punktidega c ja f.

Piiratud andmetega kaaspüügivarude puhul lähtutakse lubatud kogupüügi ettepanekute esitamisel ICESi teaduslikes nõuannetes esitatud püügi kvantitatiivsetest suunistest.

•Mõju hindamine

Püügivõimalusi käsitleva määruse kohaldamisala piiritleb ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Ettepanekus on püütud vältida lühiajalisi strateegiaid ja tehtud otsuseid pikaajalise kestlikkuse kasuks. Selles võetakse arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi, kui ICES on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Komisjoni ettepanek ÜKP reformimise kohta põhines mõjuhinnangul (SEC(2011) 891), milles väljendati seisukohta, et kuigi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamine on keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse üks eeltingimusi, ei saa ühtegi neist kolmest eesmärgist saavutada eraldi.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Ettepanek on kooskõlas põhiõigustega, eelkõige nendega, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2024/0285 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „alusmäärus“) 33 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaste ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega. Vastavalt alusmääruse artikli 16 lõikele 1 tuleb püügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(2)Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas alusmääruse artikliga 3 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(3)Vastavalt alusmääruse artiklile 15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, kuid lubatud on teatavad erandid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas alusmääruse artikliga 15, on komisjon võtnud vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teatava püügitegevuse suhtes kohaldatava lossimiskohustuse täitmise üksikasjad.

(4)Selliste kalavarude püügi võimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid need püügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandel põhineval kogupüügi näitajal. Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks maha arvata kõnealusel nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. Veelgi enam, kui ICES annab kalavarude kohta üksnes lossimisalase nõuande, tuleks püügivõimalused kehtestada nimetatud nõuande põhjal.

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 34 on kehtestatud Põhjamere mitmeaastane kava ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 35 on kehtestatud läänepiirkonna vete mitmeaastane kava. Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas on sätestatud eesmärgid ja meetmed neis kavades käsitletavate kalavarude pikaajaliseks majandamiseks. Kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude (sihtvarud) püügi võimalused tuleks kehtestada kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremuse väärtuste vahemikega („FMSY-vahemik“) või sellest madalamal tasemel ning kõnealustes määrustes sätestatud kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud määratakse kindlaks vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks sihtvarude või kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 4 osutatud kaaspüügivarude püügi võimalused kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud kõnealustes määrustes.

(6)Põhjamere mitmeaastase kava artikli 4 lõike 6 ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 4 lõike 7 kohaselt tuleks sihtvarude püügi võimaluste kindlaksmääramisel tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb allapoole biomassi piirangu piirväärtust (Blim) 36 , oleks alla 5 %.

(7)Kooskõlas Põhjamere mitmeaastase kava artikliga 7 ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikliga 8, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes sihtvaru kudekarja biomass on: i) alla MSY Btrigger 37 väärtust, tuleb võtta parandusmeetmeid, eeskätt tuleks püügivõimalused määrata kindlaks tasemel, mis vastab proportsionaalselt vähendatud kalastussuremuse piirväärtusele, et võtta arvesse biomassi vähenemist; ii) ning alla Blim väärtust, tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada kalavaru kiire taastumine tasemele, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavat taset. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul.

(8)On teatavaid kalavarusid, mille puhul ICES soovitab nullpüüki või madalat püügitaset, või mille puhul ICES prognoosib, et biomassi allapoole piirväärtust Blim vähenemise tõenäosust, mis on väiksem kui 5 %, i) saaks saavutada ainult madala püügitaseme korral; ii) saaks saavutada ainult nullpüügi korral; või iii) et seda ei ole võimalk saavutada nullpüügiga. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüügid olid kehtestatud teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas kõnealuste varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Püüki piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel alles teiste liikide kvoot. Vastavalt Põhjamere mitmeaastase kava ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõikele 3 ja alusmääruse artikli 16 lõikele 4 koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1 ja lõike 5 punktidega c ja f ning selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse kaaspüügi lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ja/või tagama, et nende biomass oleks stabiilne, ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja kõnealuste kalavarude kaaspüügi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada püügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset.

(9)Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas alusmääruse artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks.

(10)Nende kalavarude puhul, mis ei ole hõlmatud alusmääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 16 lõike 4 kohaselt Põhjamere mitmeaastase kavaga või läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, kui on olemas piisav teaduslik teave, tuleks püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremusega, ning kui selline teave ei ole kättesaadav, tuleks püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas alusmääruse artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisiga.

(11)Teatavate kalavarude kohta annab ICES nõuande mitmeks aastaks, seega kehtib kõnealune nõuanne parima kättesaadava teadusliku nõuandena kogu nõuandeperioodi jooksul. Sellistel juhtudel tuleks kehtestada kogu nõuandeperioodi hõlmav aastane lubatud kogupüük (edaspidi „mitmeaastane lubatud kogupüük“). Ent kui sel ajavahemikul annab ICES uusi nõuandeid, tuleks tagada, et mitmeaastane lubatud kogupüük oleks kooskõlas uue nõuandega. Lisaks tuleks tagada, et iga-aastased mahaarvamised kogupüügi kohta antud nõuandest võtta arvesse lossimiskohustusest tehtavaid erandeid oleksid kooskõlas olemasolevate andmetega.

(12)Vastavalt ICESi nõuandele 2025. aasta kohta peaks hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) biomass ICESi 8.a ja 8.b rajoonis 2024. aastal jätkuvalt vähenema ja jääma allapoole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikku taset Btrigger, kuid ülespoole piirväärtust Blim. Seepärast peavad Prantsusmaa ja Hispaania läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 8 lõike 1 kohaselt ühiselt tagama, et nende poolt kõnealuse kalavaru töönduspüügi kvootide kindlaksmääramisel on töönduspüügi lossimised ja tagasiheide ning harrastuskalapüügi lossimised ja tagasiheide kokku alla FMSY väärtuse, 38 mida vähendatakse proportsionaalselt, et võtta arvesse biomassi vähenemist. Selleks et komisjon saaks jälgida alusmääruses ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja eeskirjade nõuetekohast kohaldamist, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile teabe nende kvootide kohta.

(13)Võttes arvesse harrastuskalapüügi märkimisväärset mõju hariliku huntahvena varu biomassile ja vähenenud biomassi, tuleks ICESi 8.a ja 8.b rajoonis jätkata harrastuskalapüügi suhtes täiendavate meetmete kohaldamist.

(14)On teatavaid kalavarusid, mille puhul ICES soovitab madalat püügitaset ületavat püüki. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüügid olid kehtestatud teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas kõnealuste varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi ja teatavate püügipiirkondade enneaegset sulgemist Vastavalt Põhjamere mitmeaastase kava ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõikele 3 ja alusmääruse artikli 16 lõikele 4 koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1 ja lõike 5 punktidega c ja f ning selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse kaaspüügi lubatud kogupüükide kindlaksmääramisel tuleks lähtuda tõenditest, mis näitavad, et lubatud kogupüügi kehtestamine ICESi soovitatud tasemel tooks kaasa ühe või mitme püügipiirkonna enneaegse sulgemise ja sellel võib olla ränk sotsiaal-majanduslik mõju. Lisaks tuleks kõnealune kaaspüügi lubatud kogupüük kehtestada tasemel, mis: i) vähendaks püüki piiravate liikide nähtust ja teatavate püügipiirkondade enneaegset sulgemist; ii) vähendaks kaaspüügiga seotud sotsiaal-majanduslikku mõju; ja iii) vähendaks kõnealuste kalavarude kalastussuremust ja/või tagaks, et nende biomass püsib stabiilsena; ning iv) pakuks stiimuleid selektiivsuse parandamiseks ja kõnealuste kalavarude kaaspüügi vältimiseks.

(15)[Teaduslike nõuannete kohaselt on pollaki harrastuspüük ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes märkimisväärne. Seepärast on asjakohane säilitada kõnealustel aladel piirangud harrastuskalapüügi suhtes. Selleks et kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki, ei tohi 1. jaanuarist kuni 30. aprillini harrastuskalapüügi käigus püüda ega pardal hoida mitte ühtegi pollaki isendit, samas kui ülejäänud ajal aastast on lubatud püüda või pardal hoida maksimaalselt kahte isendit.]

(16)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast seda, kui ICESi 2025. aastaks koostatud teaduslik nõuanne euroopa angerja kohta on avaldatud.] [2022. aasta mais märkis ICES, et hoolimata liikmesriikide jõupingutustest euroopa angerja (Anguilla anguilla) varusid taastada, ei ole liidus tervikuna saavutatud üldist edu nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 39 artikli 2 lõikes 4 nõutud eesmärgi saavutamisel, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma 40 % täiskasvanud angerja biomassist, ja et suremuse osas ei täheldatud konkreetseid suundumusi. 2023. aasta novembris soovitas ICES uuesti, et kui kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, peaks euroopa angerja püük olema null kõigis elupaikades ja eluetappides kogu looduslikus levilas, mis hõlmab Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemerd. See kehtib nii harrastus- kui ka tööndusliku püügi kohta ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki.]

(17)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast seda, kui ICESi 2025. aastaks koostatud teaduslik nõuanne euroopa angerja kohta on avaldatud.] [Nõukogu määrusega (EL) 2023/194 40 pikendati Atlandi ookeani kirdeosa ELi merealadel ja riimvetes toimuva tööndusliku angerjapüügi keeluaega kuuele kuule. Samuti keelati sellega angerja harrastuspüük nendes vetes. Leiti, et kuuekuuline keeluaeg kaitseks kalavarusid paremini kui 2022. aastani rakendatud liidu ja riiklikud meetmed. Lisaks leiti, et pikem keeluaeg aitaks saavutada nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikli 2 lõikes 4 kehtestatud eesmärgi, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma vähemalt 40 % hõbeangerja biomassist. Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 41 jäeti need meetmed kehtima, selgitades samas keeluaja kehtestamise kriteeriume ja võimalikku erandit angerjate piiratud püügi jätkamiseks angerja rändeperioodil. Võttes arvesse euroopa angerja jätkuvat kriitilist olukorda, on asjakohane need meetmed 2024. aastal säilitada.]

(18)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast seda, kui ICESi 2025. aastaks koostatud teaduslik nõuanne euroopa angerja kohta on avaldatud.] [Määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt on klaasangerja taasasustamine kaitsemeede, mille teatavad liikmesriigid on oma angerjavarude majandamise kavades valinud. Selleks et võimaldada kõnealustel liikmesriikidel jätkata kõnealuse meetme rakendamist, võib lubada klaasangerja püüki Kirde-Atlandi liidu merealadel ja riimvetes asjakohasel ajal aastas ning võimalik, et ka nende peamise rändeperioodi või peamiste rändeperioodide jooksul. Seepärast võivad liikmesriigid lubada jätkata klaasangerja püüki veel 50 päeva jooksul klaasangerja peamisel rändeperioodil või peamistel rändeperioodidel üksnes taasasustamise eesmärgil.] 

(19)Oma nõuandes soovitab ICES varilõpuseste (haid ja railased) teatavate varude puhul nullpüüki, sest nende kaitsestaatus on halb, või kus isegi piiratud püük võiks kaitsmist tõsiselt ohustada. Lisaks on sellistel varilõpusestel kõrge ellujäämismäär vette tagasi laskmisel. Sellest tulenevalt tuleks nende varude saak vette tagasi lasta, mitte lossida, kuna ollakse seisukohal, et tagasiheide ei suurenda oluliselt varu kalastussuremust ja pigem toetab nende varude kaitset. Seepärast peaks selliste liikide püük olema keelatud, kuna alusmääruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt ei kohaldata lossimiskohustust liikide suhtes, mille püük on keelatud. Juhupüügi korral ei tohiks neid liike kahjustada ja nad tuleks viivitamata vette tagasi lasta.

(20)Püügivõimaluste maksimeerimiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(21)Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 42 artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud paindlikkus kvootide ühest aastast teise ülekandmiseks kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse nii ennetuslikku kui ka analüütilist lubatud kogupüüki. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige nende bioloogilise seisundi. Lisaks on alusmääruse artikli 15 lõikega 9 nähtud ette paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning alusmääruse artikli 15 lõike 9 kohast kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Lisaks tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmise paindlikkust varude bioloogilise seisundi põhjal vajaduse korral mitte kasutada.

(22)Kui lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 2 lõikega 1 õigus kõnealune lubatud kogupüük kindlaks määrata. See on asjakohane tingimusel, et lubatud kogupüügi taseme kindlaksmääramisel järgib liikmesriik alusmääruses ning Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärke ja eeskirju. Selleks et komisjon saaks jälgida alusmääruses ning Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja eeskirjade nõuetekohast kohaldamist, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile teabe kõnealuste lubatud kogupüükide kohta. Lisaks võib komisjon paluda kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) neid lubatud kogupüüke hinnata ning juhul, kui STECF leiab, et lubatud kogupüük ei vasta algmääruses ning Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkidele ja eeskirjadele, peaksid liikmesriigid lubatud kogupüügi vastavalt STECFi nõuandele läbi vaatama.

(23)Tuleb kehtestada merikeele püügikoormuse piirangud La Manche’i lääneosas (ICESi 7.e rajoon) kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastast kava käsitleva määruse artikliga 12.

(24)On vaja kehtestada 2025. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 43 artiklitega 6, 11, 13 ja 16.

(25)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 44 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist püügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(26)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast NEAFC aastakoosolekut.] [Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) kinnitas oma 2023. aasta koosolekul Irmingeri mere ja sellega piirnevate vete kahe meriahvenavaru (Sebastes mentella – madalvee pelaagiline liik ja süvamere pelaagiline liik) 2024. aasta kaitsemeetmed, millega keelatakse nende varude sihtpüük, samuti tankimine ja mis tahes abitegevus. Lisaks keelas NEAFC kaaspüügi minimeerimiseks püügitegevuse piirkonnas, kuhu meriahvenad kogunevad. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.]

(27)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast NEAFC aastakoosolekut.] [Rannikuriikidega peetakse konsultatsioone hariliku makrelli (Scomber scombrus), põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) ja Atlandi‑Skandinaavia heeringa (Clupea harengus) varude majandamise üle Atlandi ookeani kirdeosas ning need on ka varud, mida majandab NEAFC. Liit väljendas nendel konsultatsioonidel oma seisukohti, mille nõukogu kiitis heaks 5. oktoobril 2023. Nende konsultatsioonide tulemused on dokumenteeritud kokkulepitud protokollides Atlandi-Skandinaavia heeringa püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2024. aastal, mis allkirjastati 13. oktoobril 2023, põhjaputassuu püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2024. aastal, mis allkirjastati 18. oktoobril 2023, ning hariliku makrelli püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2024. aastal, mis allkirjastati samuti 18. oktoobril 2023. NEAFC võttis 2023. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovitused Atlandi‑Skandinaavia heeringa ja hariliku makrelli kaitse- ja majandamismeetmete kohta 2024. aastaks. NEAFC ei võtnud vastu soovitust põhjaputassuu kaitse- ja majandamismeetmete kohta 2024. aastaks. Seepärast on asjakohane kehtestada Atlandi-Skandinaavia heeringa ja hariliku makrelli lubatud kogupüük Atlandi ookeani kirdeosas vastavalt rannikuäärsete riikide kokkulepitud protokollides ja NEAFC soovitustes kokku lepitud püügivõimalustele. Samuti on asjakohane kehtestada põhjaputassuu lubatud kogupüük Atlandi ookeani kirdeosas sellisel tasemel, mis on sätestatud rannikuriikide kokkulepitud protokollis põhjaputassuu püügivõimaluste kohta, ning kooskõlas NEAFCs väljendatud liidu seisukohaga.]

(28)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast ICCATi aastakoosolekut.] [Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) 2023. aasta koosolekul lepiti kokku, et 2024. aastal säilitatakse 2023. aastaks kehtestatud hariliku tuuni (Thunnus thynnus), Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), Vahemere ning Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala (Xiphias gladius), sinise marliini (Makaira nigricans), valge piikkoonu (Tetrapturus albidus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja suursilm-tuuni (Thunnus obesus) lubatud kogupüük ning Lõuna-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) pardal hoidmise kvoot. Samuti kehtestas ICCAT 2024. aastaks Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügiks 47 251 tonni ning Põhja-Atlandi ja Lõuna-Atlandi sinihai (Prionace glauca) lubatud kogupüügiks vastavalt 30 000 tonni ja 27 711 tonni. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.]

(29)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast CCAMLRi aastakoosolekut.] [Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) võttis 2023. aasta koosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.]

(30)India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) säilitas oma 2024. aasta koosolekul 2025. aastaks IOTC pädevusalasse kuuluval alal kulduim-tuuni ja suursilm-tuuni suhtes vastu võetud meetmed: i) püügi piirnorm; ii) püügivõimsuse piiramine; ning iii) piirangud peibutuspüügivahendite ja varustuslaevade suhtes. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(31)Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 17.–21. veebruaril 2025. Seega peaksid SPRFMO konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügiga, jääma ajutiselt kehtima kuni aastakoosoleku toimumiseni ja 2025. aasta lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseni.

(32)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast IATTCi aastakoosolekut.] [Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) otsustas oma 2023. aasta koosolekul säilitada praegu IATTC konventsiooni alal kehtivad meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.]

(33)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast CCSBT aastakoosolekut.] [Ringhoovuse tuuni kaitse komisjon (CCSBT) võttis oma 2023. aasta koosolekul vastu ringhoovuse tuuni (Thunnus maccoyii) lubatud kogupüügi kolmeks aastaks ajavahemikus 2024–2026. Kõnealust meedet tuleks rakendada liidu õiguses.]

(34)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast SEAFO aastakoosolekut.] [Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) otsustas oma 2023. aasta koosolekul säilitada 2024. aastaks SEAFO konventsiooni alal 2023. aastaks kehtestatud lubatud kogupüügid.]

(35)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast WCPFC aastakoosolekut.] [Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) 2023. aasta koosolek toimus 4.–8. detsembril 2023. Selle koosoleku tulemuste selgumiseni tuleks WCPFC konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügi ja kalalaevade maksimaalse arvuga, ajutiselt säilitada, kuni 2024. aasta meetmed saavad teatavaks.]

(36)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast NAFO aastakoosolekut.] [Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2023. aastal peetud 45. aastakoosolekul vastu teatavate kalavarude 2024. aasta püügivõimalused NAFO konventsiooni alal. Samuti võttis ta 2024. aastaks vastu teatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) püügivõimalustega NAFO 3. ja 4. alapiirkonnas ning ruske soomuslesta (Limanda ferruginea) püügivõimalustega NAFO rajoonis 3LNO, et minimeerida mittesihtliikide kaaspüüki ja vältida vajadust vähendada nende varude püügivõimalusi mittesihtliikide kaitsmise eesmärgil. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.]

(37)India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (SIOFA) osalised vaatasid oma 2024. aasta koosolekul läbi kihvkalade (Dissostichus spp.) püügivõimalused Del Cano piirkonnas. Kuigi SIOFA ei võtnud vastu teaduskomitee soovitust kehtestada uus kihvkalade majandamispiirkond India lõunakalda piirkonnas ja püügi piirnorm, peaks liit kohaldama neid meetmeid kooskõlas kõnealuse soovitusega ja SIOFAs väljendatud seisukohaga. SIOFA ajakohastas ka nende süvamerehaide loetelu, mille sihtpüük SIOFA lepinguga hõlmatud piirkonnas on keelatud. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada ka liidu õiguses.

(38)Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 45 (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõike 2 kohaselt peavad liit ja Ühendkuningriik iga-aastaseid konsultatsioone, et leppida iga aasta 10. detsembriks kokku kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude järgmise aasta lubatud kogupüük. Kui sellist lubatud kogupüüki ei lepita kokku 10. detsembriks, peavad pooled viivitamata jätkama konsultatsioone eesmärgiga leppida kokku lubatud kogupüük, nagu on nõutud kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõikes 1.

(39)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi konsultatsioone.] [2023. aastal pidasid liit ja Ühendkuningriik kahepoolseid konsultatsioone kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügi kehtestamise üle 2024. aastaks. Kõnealused konsultatsioonid toimusid vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6. Liit osales nendes konsultatsioonides oma seisukoha täpsustuste alusel, mille nõukogu kiitis heaks 12. oktoobril 2023, ning järgnevate täiendavate mitteametlike dokumentide alusel vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/1875 46 artiklile 2. Kõnealuste konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 6. detsembril 2023 allkirjastatud kirjalikus protokollis, mida täiendati 8. detsembril 2023 addendumiga. Asjaomased püügivõimalused tuleks seetõttu kindlaks määrata kõnealuses kirjalikus protokollis kokkulepitud tasemel. Püügivõimalustega funktsionaalselt seotud muid meetmeid, mis on samuti kokku lepitud kõnealuses kirjalikus protokollis, tuleks rakendada liidu õiguses.]

(40)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast liidu, Ühendkuningriigi ja Norra vahelisi konsultatsioone.] [2023. aastal pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra kolmepoolseid konsultatsioone kuue ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle, mida leidub kõigi kolme osapoole jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel, et leppida kokku nende majandamises, sealhulgas 2024. aasta püügivõimalustes. Kõnealused konsultatsioonid toimusid nõukogu poolt 12. oktoobril 2023 heaks kiidetud liidu seisukoha ja hilisemate täiendavate mitteametlike dokumentide alusel 3. novembrist kuni 8. detsembrini 2023. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollis, millele delegatsioonide juhid kirjutasid alla 8. detsembril 2023. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kõnealuse kokkulepitud protokolli sätetele.]

(41)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast liidu ja Norra vahelisi konsultatsioone.] [Liit pidas Norraga kahepoolseid konsultatsioone ühe ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Skagerraki piirkonnas (merlang), et leppida kokku selle kalavaru majandamises ja 2024. aasta püügivõimalustes ning kvootide vahetamises ja juurdepääsu korras. Kõnealused konsultatsioonid toimusid nõukogu poolt 12. oktoobril 2023 heaks kiidetud liidu seisukoha alusel 30. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2023. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollides. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kõnealuste kokkulepitud protokollide sätetele.]

(42)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast liidu ning Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vaheliste konsultatsioonide lõppu.] [Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingus ja selle rakendusprotokollis 47 sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2024. aastaks püügivõimaluste taseme Gröönimaa vetes. Liidu püügivõimaluste tase Gröönimaa vetes 2024. aastal dokumenteeriti ühiskomitee 21.–23. novembril 2023 Brüsselis toimunud koosoleku protokollis. Seepärast tuleks asjaomased püügivõimalused kindlaks määrata nimetatud protokollis esitatud tasemel, võttes arvesse ülekandeid Norrale iga-aastase püügivõimaluste vahetamise raames. Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügivõimaluste tase ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes ei hõlma 150-tonnist reservi, mida tuleb arvesse võtta, nagu on sätestatud liidu ja Norra vahel 2024. aasta kalandusalaste konsultatsioonide käigus kokkulepitud protokollis.]

(43)9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) kokkulepe (edaspidi „1920. aasta Pariisi leping“) tagab kõigile selle kokkuleppe osalistele Svalbardi ümbruses võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta on esitatud mitmes verbaalnoodis Norrale, viimati 26. veebruaril 2021, 28. juunil 2021 ja 1. augustil 2022. Seoses lumekrabide (Chionoecetes spp.) püügi võimalustega Svalbardi ümbruses on asjakohane määrata kindlaks sellise püügiga tegelevate kalalaevade arv, millega tagatakse lumekrabide varude kasutamine kooskõlas Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega; Norral on selles piirkonnas suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja 1920. aasta Pariisi lepingu asjaomaste sätetega Nimetatud püügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2025. aastaga. Liidus lasub esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lipuliikmesriikidel.

(44)[Põhjendust ja asjakohaseid sätteid Arktika kirdeosa kalavarude kohta ajakohastatakse, kui asjakohane teave on kättesaadav] Seoses arktilise Norra tursa püügivõimalustega on asjakohane kehtestada liidu tursakvoot Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes, võttes aluseks kõnealuse kalavaru lubatud kogupüügi ja liidu varasemad püügiõigused. Kõnealune liidu kvoot tuleks eraldada liikmesriikidele kooskõlas nõukogu otsusega 87/277/EMÜ, 48 võttes arvesse vajalikke kohandusi, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust, nagu on sätestatud kaubandus- ja koostöölepingu 36. lisa tabelis E.]

(45)[Põhjendust ja asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade kalapüügivõimalusi liidu vetes, tuleb ajakohastada, kui asjakohane teave on kättesaadav.] [Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes püügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis ja mis kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2015/1565, 49 on vaja määrata kindlaks Venezuela kalalaevadele liidu vetes riffahvena püügiks antavate lubade maksimaalne arv.]

(46)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et lubada konkreetsel liikmesriigil hallata talle eraldatud püügikoormust kilovatt-päevade süsteemi alusel, anda täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise eest ja teadusliku vaatlemise tõhustamiseks ning kehtestada tabelivormid, mida kasutatakse liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahelise merepäevade ülekandmise kohta teabe kogumiseks ja edastamiseks. Komisjon peaks kõnealuseid volitusi teostama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 50 .

(47)Selleks et tagada eeskirjade järjepidev kohaldamine ja vältida õiguskindlusetust ajavahemikul aasta lõpust kuni kuupäevani, mil jõustub järgmiseks aastaks püügivõimaluste kindlaksmääramist käsitlev määrus, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2026. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks püügivõimalused 2026. aastaks. Samadel põhjustel tuleks selliseid sätteid, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2026, jätkuvalt kohaldada 2027. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks 2027. aasta püügivõimalused.

(48)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2025. Püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid tuleks siiski kohaldada alates 1. veebruarist 2025. Kiireloomulisuse tõttu ja õiguskindluse tagamiseks võimalikult kiiresti peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(49)Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu püügivõimalused või piiratakse neid, võeti asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu 2024. aasta lõpus ja neid hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldada tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad püügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2024, tuleks käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldada alates nimetatud kuupäevast. Lisaks kestab kihvkalade püügi hooaeg SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning kuna selle liigirühma lubatud kogupüük kehtestatakse 1. detsembril 2024 algavaks ajavahemikuks, tuleks lubatud kogupüüki kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna osalisriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel on keelatud püüda CCAMLRi konventsiooni alal ja SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kala ilma loata.

(50)Liikmesriigid peaksid kooskõlas ICCATi eeskirjadega tagama, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne püügikeeluaja algust, st alates 17. detsembrist 2024. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, millega kõnealust meedet rakendatakse liidu õiguses, kohaldada tagasiulatuvalt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

2.Lõikes 1 osutatud püügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)2025. aasta püügi piirnormid, ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2026. aasta püügi piirnormid;

b)2025. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2025 kuni 31. jaanuarini 2026;

c)teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ja teatavate kalavarude püügi võimalused SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas ajavahemikul alates 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025;

d)kalapüügivõimalused Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni (NPFC) konventsiooni alal ajavahemikus 1. juunist 2025 kuni 31. maini 2026.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kalalaevade suhtes:

a)liidu kalalaevad ja

b)liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi kalalaevad.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on käesoleva määruse asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud, ja

b)kaldalt toimuva tööndusliku püügi suhtes.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„kolmanda riigi kalalaev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)„analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas analüütiline hinnang;

h)„ennetuslik lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta analüütiline hinnang puudub, kuid mille kohta on olemas ettevaatusprintsiibil põhinev hinnang või hinnang puudub;

i)„võrgusilma suurus“ – määruse (EL) 2019/1241 51 artikli 6 punktis 34 määratletud võrgusilma suurus;

j)„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

k)„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik;

l)„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku, ja mis on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

m)„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisse lülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.

Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 52 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–53°30' N 15°00' W,

–53°30' N 11°00' W,

–51°30' N 11°00' W,

–51°30' N 13°00' W,

–51°00' N 13°00' W,

–51°00' N 15°00' W;

e)„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°00' N 9°00' W,

–43°00' N 10°00' W,

–43°30' N 10°00' W,

–43°30' N 9°00' W,

–44°00' N 9°00' W,

–44°00' N 8°00' W,

–43°30' N 8°00' W;

f)„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°00' N 8°00' W,

–43°00' N 10°00' W,

–42°00' N 10°00' W,

–42 00' N 8°00' W;

g)„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–42°00' N 8°00' W,

–42°00' N 10°00' W,

–38°30' N 10°00' W,

–38°30' N 9°00' W,

–40°00' N 9°00' W,

–40°00' N 8°00' W;

h)„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

i)„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°30' N 6°00' W,

–44°00' N 6°00' W,

–44°00' N 2°00' W,

–43°30' N 2°00' W;

j)„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7º23'48″ W ida poole;

k)„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioonis (CAMLRi konventsioon) 53 määratletud geograafiline ala;

l)„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 54 II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

m)„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (Antigua konventsioon) 55 kindlaks määratud geograafiline ala;

n)„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis 56 kindlaks määratud geograafiline ala;

o)„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus 57 kindlaks määratud geograafiline ala;

p)„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 58 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

q)„NAFO konventsiooni ala“ – Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonis 59 määratletud geograafiline ala.

r)„NAFO reguleerimispiirkond“ – NAFO konventsiooni ala see osa, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni;

s)„NPFC konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 60 kindlaks määratud geograafiline ala;

t)„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 61 kindlaks määratud geograafiline ala;

u)„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes 62 kindlaks määratud geograafiline ala;

v)„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 63 kindlaks määratud geograafiline ala;

w)„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 64 kindlaks määratud geograafiline ala;

x)„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

y)„IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratud geograafiline ala:

–150º läänepikkust,

–130º läänepikkust,

–4º lõunalaiust,

–50º lõunalaiust.

II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE
PÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.Asjaomane rannikuriik võib anda liidu kalalaevadele loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 65 ja komisjoni poolt kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

3.Ühendkuningriik võib anda liidu kalalaevadele loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ning määruses (EL) 2017/2403 ja komisjoni poolt kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 6
Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.Käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügid määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, juhul kui see on sätestatud kõnealuses lisas.

2.Liikmesriik määrab lõikes 1 osutatud lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)see on kooskõlas määruses (EL) nr 1380/2013 ning määrustes (EL) 2018/973 ja 2019/472 sätestatud põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega ning

b)selle tulemusena kasutatakse varusid

i)võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, kui analüütiline hinnang on olemas, või

ii)vastavalt kalavarude majandamise suhtes võetavale ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik.

3.Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 1. veebruariks 2025 järgmise teabe:

a)liikmesriigi poolt kindlaks määratud lubatud kogupüügid;

b)liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel lubatud kogupüügi kindlaksmääramine põhineb;

c)üksikasjalik teave selle kohta, kuidas kindlaksmääratud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

4.Musta süsisaba (Aphanopus carbo) lubatud kogupüügi puhul CECAFi piirkonnas 34.1.2 esitab Portugal lõikes 3 osutatud teabe 2025. aasta lubatud kogupüügi kohta 1. veebruariks 2025 ja 2026. aasta lubatud kogupüügi kohta 1. veebruariks 2026.

5.Vajaduse korral võib komisjon paluda STECFil:

a) hinnata lõike 3 punktides b ja c osutatud teavet ning

b) hinnata, kas liikmesriikide määratud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

6. Kui STECFi nõuande kohaselt peetakse seda teavet ebapiisavaks, esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile hiljemalt üks kuu pärast STECFi nõuande avaldamist kooskõlas STECFi nõuandega uue teabe koos täiendava teabega, mis põhjendab seda uut teavet seoses STECFi nõuandega.

7. Kui STECFi nõuande kohaselt ei vasta liikmesriikide määratud lubatud kogupüügid lõikes 2 sätestatud tingimustele, vaatavad asjaomased liikmesriigid oma kindlaksmääratud lubatud kogupüügid kooskõlas STECFi nõuandega läbi ja esitavad need muudetud lubatud kogupüügid komisjonile koos täiendava teabega, millega põhjendatakse muudetud lubatud kogupüüke seoses STECFi nõuandega; need esitatakse hiljemalt üks kuu pärast kõnealuse nõuande avaldamist ning, kui see on asjakohane, koos lõikes 6 osutatud uute andmetega.

Artikkel 7
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta saaki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, kellel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.Mittesihtliikide varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 8 kehtestatud erandit kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 8
Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüügi puhul vältimatu kaaspüügi korral

1.Selleks et võtta arvesse lossimiskohustust ja teha teatava kaaspüügi kvoodid kättesaadavaks liikmesriikidele, kellel neid kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2.Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa (Gadus morhua) lubatud kogupüügist Keldi meres (COD/7XAD34) ja Šotimaast läände jäävates vetes (COD/5BE6A), merlangi lubatud kogupüügist Iiri meres (WHG/07A.) ning atlandi merilesta lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis (PLE/7HJK.) ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes (WHG/56-14) kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi (edaspidi „reserv“) jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2025. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2025.

3.Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Pärast 31. märtsi 2025 antakse kõik kasutamata kogused tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.

4.Ilma kvoodita liikmesriik valib vastu antavad kvoodid IA lisa C osas loetletud kalavarudele sätestatud kvootidest, kui ta ei ole reservi panustanud liikmesriigiga kokku leppinud teisiti.

5.Lõikes 4 osutatud kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus, mis on kindlaks määratud turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral määratakse samaväärne kaubanduslik väärtus kindlaks eelmise aasta keskmiste liidu hindade alusel, lähtudes Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetest.

6.Kui lõigetes 2–5 sätestatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

Artikkel 9
Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis

1.Käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikuks on hariliku merikeele püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis sätestatud II lisas.

2.Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab II lisa punkti 7.4 kohase taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib liikmesriik lubada tema lipu all sõitval kalalaeval viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend. Komisjon võtab sellise rakendusakti vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2025 kuni 31. jaanuarini 2026 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib kalalaev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud II lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

[Käesoleva määruse artikleid 10 ning 15–18 ajakohastatakse pärast liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi konsultatsioone.]

[Artikkel 10
Hariliku huntahvena püüki
ICESi 4.b, 4.c ja 6.a rajoonis ning ICESi 7. alapiirkonnas käsitlevad meetmed

1.Keelatud on liidu kalalaevade ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas ning kõnealuses piirkonnas püütud hariliku huntahvena pardal hoidmine, ümber laadimine, ümber paigutamine ja lossimine.

2.Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kaldalt, ilma laevata toimuval töönduslikul püügil kaaspüügina võrku sattunud huntahvena suhtes. Seda erandit kohaldatakse enne 2017. aastat välja antud rannapüügi võrgulubade suhtes. Huntahven ei tohi olla tööndusliku rannapüügi sihtliik ja lossida võib üksnes vältimatu kaaspüügina võrku sattunud huntahvenat.

3.Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2025. aasta jaanuaris ja alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2025 ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a)põhjatraaliga 66 püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 3,8 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 5 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b)noodaga 67 püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 3,8 tonni kalalaeva ja aasta kohta ning 5 % asjaomase kalalaeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c)õngekonksude ja -nööridega 68 püügi korral mitte rohkem kui 6,2 tonni laeva kohta;

d)vainakkevõrkudega 69 püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 1,6 tonni kalalaeva kohta.

Esimese lõigu punktis c sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega.

Esimese lõigu punktis d sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük vainakkevõrkudega.

Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandite kohaldamist teise liidu kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes asjaomast erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

4.Lõikes 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt kalalaevalt teisele.

5.Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a ja 7.a–7.k rajoonis:

a)1. veebruarist kuni 31. märtsini 2025:

i)hariliku huntahvena puhul on lubatud kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ritvõnge või ridvata õngega;

ii)nimetatud piirkonnas püütud harilikku huntahvenat on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida;

b)jaanuaris ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2025:

i)on lubatud püüda ja endale jätta mitte üle kahe hariliku huntahvena kaluri kohta päevas;

ii)pardal hoitava hariliku huntahvena alammõõt on 42 cm;

iii)on keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

6.Lõige 5 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.]

Artikkel 11
Hariliku huntahvena püüki ICESi 8.a ja 8.b rajoonis käsitlevad meetmed

1.Oma töönduspüügi kvootide kindlaksmääramisel tagavad Prantsusmaa ja Hispaania ühiselt, et hariliku huntahvena töönduspüügi lossimised ja tagasiheide ning harrastuskalapüügi lossimised ja tagasiheide kokku ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa 2 631 tonni. Neid kvoote käsitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaste kvootidena.

2.Hispaania ja Prantsusmaa esitavad komisjonile 1. veebruariks 2025 järgmise teabe:

a)kindlaksmääratud kvoodid;

b)kogutud ja hinnatud andmed, millel kvootide kindlaksmääramine põhineb ning

c)üksikasjalik teave selle kohta, kuidas kõnealused kvoodid vastavad lõikele 1.

3.Hispaania (BSS/8ABSPA) ja Prantsusmaa (BSS/8ABFRA) esitavad aruande nende kvootide alusel töönduspüügi käigus püütud saagi kohta.

4.Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8.a ja 8.b rajoonis:

a)lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem üks harilik huntahven kaluri kohta päevas;

b)keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

5.Lõige 4 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

[Artikkel 12
Meetmed, mis käsitlevad pollaki püüki
ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes

1.ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes kohaldatakse pollaki püügi suhtes kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 42 cm.

2.Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes:

a)lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks pollaki (Pollachius pollachius) isendit kaluri kohta päevas. Kui see ülemmäär on saavutatud, võib harrastada „püüa ja vabasta“ kalastamisviisi;

b)1. jaanuarist kuni 30. aprillini ei tohi püüda ega endale jätta mitte ühtegi pollaki isendit. Nimetatud perioodil võib siiski harrastada „püüa ja vabasta“ kalastamisviisi.

2.Lõige 1 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

[Artiklit 13 ajakohastatakse pärast seda, kui ICESi 2025. aastaks koostatud teaduslik nõuanne euroopa angerja kohta on avaldatud.]

[Artikkel 13
Meetmed seoses euroopa angerja püügiga ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu vetes

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse ICESi 3., 4., 6., 7., 8. ja 9. alapiirkonna liidu merealade ja riimvete suhtes ning sellega piirnevate liidu riimvete suhtes. Riimvete hulka kuuluvad estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

2.Käesolevat artiklit ei kohaldata tööndusliku kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega ning et STECF on komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kinnitanud, et sellised teadusuuringud on teaduslikel põhjustel õigustatud. Samu tingimusi kohaldatakse analoogia alusel ka tööndusliku kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute eesmärgil ja ilma kalalaevata.

3.Euroopa angerja (Anguilla anguilla) töönduslik püük on keelatud selle liigi kõigis eluetappides vähemalt kuue kuu jooksul ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026. Lisaks teevad liikmesriigid ja kalurid kõik mõistlikud jõupingutused, et minimeerida euroopa angerja juhuslikku kaaspüüki ja võimaluse korral see lõpetada. Juhupüügi korral ei tohi püütud isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Selleks määravad asjaomased liikmesriigid järgmistel tingimustel kas üksi või ühiselt ühe või mitu keeluaega:

a)vajaduse korral võivad keeluaeg või -ajad liikmesriikide vahel või liikmesriigi erinevates püügipiirkondades erineda, et võtta arvesse angerja geograafilist ja hooajalist rännet selle erinevates eluetappides;

b)keeluaeg või -ajad kestavad järjestikuse või mittejärjestikuse ajavahemikuna vähemalt kuus kuud ja neid kohaldatakse kõikide asjaomaste kalurite suhtes vastavas püügipiirkonnas;

c)keeluaeg või -ajad peavad olema kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega ja kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt kehtestatud riiklike majandamiskavadega ning

d)keeluaeg või -ajad hõlmavad euroopa angerja peamist rändeperioodi või rändeperioode, sealhulgas rände tipp-perioodi nende vastavas eluetapis asjaomases liikmesriigis.

4.Erandina lõike 3 punktist d võivad asjaomased liikmesriigid euroopa angerja isendite puhul, mille kogupikkus on 12 cm või rohkem, lubada peamisel rändeperioodil püügitegevust kokku kuni 30 järjestikusel või mittejärjestikusel päeval, mida kohaldatakse kõikide asjaomase püügipiirkonna kalurite suhtes. Sellisel juhul määrab asjaomane liikmesriik kindlaks samaväärse ajavahemikuga täiendava keeluaja peamise rändeperioodi jooksul või teise võimalusena vahetult enne või pärast seda. Kui liikmesriik lubab püügitegevust mittejärjestikustel päevadel, tuleb püügivahendid mittejärjestikuste päevade vahelisel perioodil veest eemaldada.

5.ICESi 3. alapiirkonnas püütud kogupikkusega 12 cm või suuremate euroopa angerja isendite puhul lepivad kõik asjaomased liikmesriigid kokku lõikes 3 osutatud keeluaja või keeluaegade ning lõikes 4 osutatud erandi suhtes, et tagada angerja tõhus kaitse tema rände jooksul Läänemerest Põhjamerre. Kui sellist kokkulepet 1. märtsiks 2025 ei saavutata, kehtib Taanis, Saksamaal, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis 15. septembrist 2025 kuni 15. märtsini 2026 püügikeeld, võimaluseta kasutada lõikes 4 osutatud erandit.

6.Täiendava erandina lõike 3 punktist d võivad asjaomased liikmesriigid euroopa angerja isendite puhul, mille kogupikkus on vähem kui 12 cm, lubada peamisel rändeperioodil püügitegevust kokku kuni 30 järjestikusel või mittejärjestikusel päeval, mida kohaldatakse kõikide asjaomase püügipiirkonna kalurite suhtes. Lisaks võivad asjaomased liikmesriigid lubada peamisel rändeperioodil üksnes taasasustamise eesmärgil toimuvat püüki veel 50 päeva jooksul. Mõlemal juhul määrab asjaomane liikmesriik kindlaks samaväärse ajavahemikuga täiendava keeluaja peamise rändeperioodi jooksul või teise võimalusena vahetult enne või pärast seda. Kui liikmesriik lubab püügitegevust mittejärjestikustel päevadel, tuleb püügivahendid mittejärjestikuste päevade vahelisel perioodil veest eemaldada.

7.Euroopa angerja harrastuspüük on keelatud kõigis eluetappides.

8.Asjaomane liikmesriik teatab eraldi või koos teiste liikmesriikidega komisjonile:

a)hiljemalt 1. märtsiks 2025 keeluaja või -ajad, mille ta on lõigete 3–6 kohaselt kindlaks määranud, koos lisateabega, millega põhjendatakse valitud keeluaega või -aegu;

b)riigisisesed meetmed, mis on seotud lõigete 3–6 kohaselt kindlaks määratud keeluaja või -aegadega, kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist.]

Artikkel 14
Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.Käesolevas määruses sätestatud püügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist;

d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste peatamist;

f)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)käesoleva määruse artiklite 23 ja 53 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

[Artikkel 15
Tobiapüügi keeluajad

ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on tobiate (Ammodytes spp.) töönduslik püük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2025 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2025.]

[Artikkel 16
Põhjamere tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1.Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on esitatud IV lisas.

2.Kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, 70 on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58°30′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61°30′00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3.a.20 alarajooni (Skagerrak) ja 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes 57°00′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5°00′00′′ idapikkusest ida pool.

3.Erandina lõikest 2 võivad kõnealuses lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades tingimusel, et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)nende tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta; kalalaevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017–2019 ei ületanud 5 % kogupüügist, loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit. Selle eelduse võib ümber lükata;

b)kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes laevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega. STECF võib selliseid uuringuid hinnata ja negatiivse hinnangu korral ei peeta neid püügivahendeid enam kasutuskõlblikeks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirkondades;

c)kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm (TR1), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)traali paun, mille väikseim võrgusilma suurus on 600 mm;

ii)traali tõstetud põhjatross (0,6 m);

iii)horisontaalne eralduspaneel suure võrgusilmaga selektiivsusaknaga;

d)kalalaevade puhul, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille võrgusilma suurus on ICESi 4.a rajoonis vähemalt 70 mm ja ICESi 3.a rajoonis vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm (TR2), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)lapikkalu ja ümarkalu eraldav horisontaalne sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkala jaoks;

ii)selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

iii)sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

e)kalalaevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel. Neid kavasid hindab hiljemalt kaks kuud pärast nende rakendamist liikmesriikide puhul STEFC ja kolmandate riikide puhul asjaomane riiklik asutus ning vajaduse korral vaadatakse need uuesti läbi, kui hindamiste käigus leitakse, et tursapüügi vältimise riikliku kava eesmärki ei saavutata.

4.Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud kalalaevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmine.

5.Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.]

[Artikkel 17
Tehnilised meetmed Keldi mere, Iiri mere ja Šotimaa lääneranniku vete jaoks

1.Kalalaevade suhtes, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, 7.h rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning 7.j rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad kasutavad järgmise suurusega võrgusilmadega püügivahendeid:

i)110 mm noodapära, mille ruudukujuliste silmadega selektiivsusakna suurus on 120 mm;

ii)100 mm T90-tüüpi noodapära;

iii)120 mm noodapära;

iv)100 mm noodapära, mille ruudukujuliste silmadega selektiivsusakna suurus on 160 mm;

b)lisaks kasutavad sellised põhjatraalidega püüdvad kalalaevad, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähemalt 20 % ulatuses kilttursast, püügivahendit, mille õngeliini ja selisekaitse vahe on vähemalt üks meeter.

Liikmesriigid võivad teha erandi käesoleva punkti kohaldamisest sellistele põhjatraalidega püüdvatele kalalaevadele, mille saak mõõdetuna enne tagasiheidet koosneb vähem kui 1,5 % ulatuses tursast, tingimusel et nende laevade puhul suurendatakse järk-järgult vaatlemist merel vähemalt 20 %-ni kõigist nende püügireisidest;

c)põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille puhul üle 30 % püügist moodustab norra salehomaari püük, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaknaga püügivahend; alla 12 meetri pikkustel laevadel võib kasutada 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent;

ii)selektiivtraali paneel;

iii)35 mm võresammuga sortimisvõre või sarnane sortimisresti selektiivne seadeldis;

iv)100 mm noodapära, millel on 100 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaken;

v)kahekordne noodapära, mille kõige ülemise noodapära T90 võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm ning mis on varustatud eralduspaneeliga, mille võrgusilma suurus on kuni 300 mm;

d)põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille puhul üle 55 % püügist moodustab merlangi püük või euroopa merikuradi, euroopa merluusi ja megrimi püük kokku, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)100 mm noodapära, millel on 100 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaken;

ii)100 mm T90-tüüpi noodapära ja pikendus.

2.ICESi 6.a ja 5.b rajoonis liidu vetes ida pool 12° läänepikkust (Šotimaa lääneranniku veed) põhjatraalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes kohaldatakse norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügil järgnevaid meetmeid:

a)kalalaevade puhul, mille noodapära võrgusilma suurus on alla 100 mm, kasutatakse vähemalt 300 mm suurust ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent (fikseeritud paigutusega); laevadel, mille kogupikkus on alla 12 m ja/või mille mootori võimsus on kuni 200 kW, võib selektiivsusakna kogupikkus olla 2 m ja selle võrgusilma suurus 200 mm;

b)kalalaevad, mis kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on 100–119 mm, ja mille püügist moodustab üle 30 % norra salehomaar, kasutavad vähemalt 160 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent (fikseeritud paigutusega).

3.ICESi 7.a rajoonis (Iiri merel) põhjatraalide või nootadega püüdvate kalalaevade suhtes kohaldatakse järgnevaid meetmeid.

a)kalalaevad, mis püüavad põhjatraalide või nootadega, mille noodapära võrgusilm on 70 mm või suurem, kuid väiksem kui 100 mm ja mille püügist üle 30 % moodustab norra salehomaari püük, kasutavad üht järgmistest püügivahenditest:

i)300 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusaknaga püügivahend; alla 12 meetri pikkustel kalalaevadel võib kasutada 200 mm ruudukujuliste silmadega selektiivsusakent;

ii)selektiivtraali paneel;

iii)35 mm võresammuga sortimisvõre;

iv)CEFAse sortimisrest;

v)üles-alla veetavate võrgutrossidega traal;

b)põhjatraalide või nootadega püüdvad kalalaevad, mille kogupikkus on 12 meetrit või üle selle ja mille kogupüügist üle 10 % moodustab kilttursa, tursa ja railaste püük kokku, kasutavad 120 mm noodapära.

4.Lõigetes 1 ja 2 sätestatud püügiprotsendid arvutatakse välja pärast iga püügireisi kõigi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalu määrana kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 27 lõikega 2.

5.Püük põhjatraalide ja nootade abil keelatakse kalalaevadele järgmistes püügipiirkondades:

a)ICESi rajoonides 7.f–7.k;

b)ICESi rajooni 7.e piirkonnas, mis jääb läände läänepikkusest 5°, ja

c)ICESi rajoonides 7.b ja 7.c.

Käesolevat keeldu ei kohaldata selliste kalalaevade suhtes, mis:

i)kasutavad noodapära, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, või

ii)mille tursa kaaspüük (kui püük toimub väljaspool lõikes 1 märgitud piirkondi) ei ületa STECF hinnangul 1,5 %.]

[Artikkel 18
Tehnilised meetmed seoses mustlaik-besuugo püügiga ICESi 6.–8. alapiirkonnas

1.ICESi 6.–8. alapiirkonnas kohaldatakse mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) püügil kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 36 cm.

2.ICESi 6.–7. alapiirkonnas kohaldatakse harrastuskalapüügil püütud mustlaik-besuugo suhtes kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 40 cm.

3.ICESi 6., 7. ja 8. alapiirkonnas on Prantsusmaa lipu all sõitvatel kalalaevadel 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2025 mustlaik-besuugo püük keelatud.

4.Astuuria ja Galicia vastas asuvas Kantaabria mere lääneosas on 1. veebruarist kuni 30. septembrini 2025 keelatud kalapüük põhjaõngejadadega (LLS) ja põhjatraalidega (OTB).

5.Mustlaik-besuugo harrastuspüük on keelatud järgmistel geograafilistel aladel: piirkond RF 1 (Cariño/Celeiro), piirkond RF 2 (Ribadeo), piirkond RF 3 (Navia), piirkond RF 4 (Ensenada Canero), piirkond RF 5 (Ensenada de Cabrera / Ría San Martín de la Arena), piirkond RF 6 (Ría de Treto), piirkond RF 7 (Bilbao/Plentzia), piirkond RF 8 (Bermeo/Mundaka).]

[Artikkel 19
Kattegatis tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1.Liidu kalalaevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega, 71  mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

b)lapikkalu ja ümarkalu eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkalade jaoks;

c)selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

d)reguleeritud ja väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend kalalaeva pardal.

2.Need liikmesriigi projektis osalevad liidu kalalaevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile 31. märtsiks 2025 kõnealuste laevade loetelu.

3.Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate püügitoimingute suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.]

Artikkel 20
Keelatud liigid

1.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 4. alapiirkonna ja 7.d rajooni Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; 3.a rajooni liidu vetes;

b)harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas;

c)liivhai (Carcharias taurus) kõikides vetes, välja arvatud Vahemeri;

d)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 4. ja 6.–8. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni ja 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi vetes; 3., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

e)suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; ICESi 1. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

f)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes; 5. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 6.–8. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes;

g)harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

h)ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

i)laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; ICESi 10. alapiirkonna liidu vetes;

j)vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

k)harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres. ning

l)IA lisa D osas loetletud süvamereliigid järgmistes liidu, Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes: ICESi püügipiirkonnad 1; 2, välja arvatud 2.a rajooni Ühendkuningriigi veed; 5–10; 12 ja 14 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2. Lisaks ICESi 2.a rajooni liidu ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes, kui see on sätestatud kõnealuses lisas.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 21
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II peatükk
Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 22
Kalapüügiload

1.Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele vajaduse korral antavate kalapüügilubade maksimaalne arv maksimaalne arv on esitatud V lisa A osas.

2.Kui liikmesriik kannab pärast komisjoni teavitamist kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas sätestatud püügipiirkondades, lisatakse ülekandmisele vajaduse korral asjakohane kalapüügilubade üleandmine. Käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi ületada. Kvooti üle kandev liikmesriik teatab kalapüügilubade üleandmisest komisjonile samal ajal, kui komisjonile teatatakse kvootide ülekandmisest.

III peatükk
Piirkondlike kalandusorganisatsioonide hallatavad püügivõimalused

1. jagu
Üldsätted

Artikkel 23
Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglite kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

2.Komisjon võib lõike 1 kohase teate alusel sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid kinnitada. Kui komisjon need piirid kinnitab, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni reeglitele.

3.Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.Püügivõimalusi, mida asjaomane liikmesriik on kvootide ülekandmise või vahetamise alusel saanud või mis on talle üle kantud, käsitatakse tema püügivõimalustele lisatud või neist maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub vastavalt piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega kokku lepitud tingimustele või asjakohasel juhul piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitele. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine püügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

[Käesoleva määruse 2.–4. jagu ning 8. ja 9. jagu ajakohastatakse pärast vastavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekuid.]

[2. jagu
NEAFC konventsiooni ala

Artikkel 24
Meriahven Irmingeri meres

1.Kogu püügitegevus on keelatud järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega piiratud alal:

2.Kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, liidu sadamates ja liidu kalalaevade puhul ka kolmandate riikide sadamates ümber laadida või lossida Irmingeri mere ja sellega külgnevate vete (ICESi 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. ja 2. alapiirkond) madalvee pelaagilist ja süvamere pelaagilist nokk-meriahvenat (Sebastes mentella).

3.Liidu kalalaevadel on keelatud osaleda lõikes 2 osutatud kalavarude ümberlaadimises.

4.Liidu laevadel on keelatud tankida või osutada tugiteenuseid kalalaevadele, millel on lõikes 2 osutatud kalavarude saak.]

[3. jagu
ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 25
Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2.Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3.Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal on 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4.Selliste liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6.Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas määruse (EL) 2017/2107 72 artikliga 17 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

7.ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 26
Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid neile eraldatud kvootidest kindla osa harrastuskalapüügiks, nagu on esitatud ID lisas.

Artikkel 27
Haid

Lisaks määruse (EL) 2017/2107 artiklites 32–36 kehtestatud keeldudele on keelatud ka perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

Artikkel 28
Peibutuspüügivahendid troopikatuunide jaoks

1.Peibutuspüügivahendite kasutamine on ICCATi konventsiooni alal keelatud 1. jaanuarist kuni 12. märtsini 2025.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid alates 17. detsembrist 2024 kuni 31. detsembrini 2024.

[4. jagu
CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 29
Teavitamine kihvkalade uurimuslikust püügist 2025.–2026. aasta püügihooajal

1.Liikmesriigid võivad osaleda või lubada oma kalalaevadel osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026 FAO alapiirkondades 48.6, 88.1 ja 88.2 ning FAO rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 73 artikli 7 lõigetele 2–7.

2.Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaegadest teavitavad sellises püügis osaleda kavatsevad liikmesriigid sellest CCAMLRi sekretariaati hiljemalt 1. juunil 2025.

Artikkel 30
Kihvkalade püük 2024.–2025. aasta püügihooajal

1.Lisaks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7a kohastele uurimusliku kalapüügi erinõuetele võivad kihvkala 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 püüda ainult need liikmesriigid, kes on märgitud VII lisa tabelis A, ning üksnes samas märgitud alapiirkondades ning mitte suuremal arvul kalalaevadega, kui on nimetatud tabelis märgitud, ning kohaldatakse nimetatud lisa tabelis B sätestatud lubatud kogupüüki ja kaaspüügi piirnorme.

2.Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3.Kui see on kohaldatav, siis kihvkalade püük mis tahes väikeses uurimisjaotises (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisjaotises keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4.Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid FAO alapiirkondades 48.6, 88.1 ja 88.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 31
Tavalise hiilgevähi püük 2025.–2026. aasta püügihooajal

1.Määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 5a kohaldamisel teavitavad liikmesriigid, kes kavatsevad CCAMLRi konventsiooni alal püüda 1. detsembrist 2025 kuni 30. novembrini 2026 tavalist hiilgevähki (Euphausia superba), sellest komisjoni hiljemalt 1. mail 2025, kasutades VII lisa liite B osas esitatud vormi.

2.Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaegadest ning liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2025.

3.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt esitada iga sellise kalalaeva kohta, millele antakse tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks luba.

4.CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende kalalaevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal

a)sõidavad tema lipu all või

b)sõidavad mõne teise CCAMLRi liikme lipu all, kuid püügi ajal sõidavad eeldatavalt kõnealuse liikmesriigi lipu all.

5.Kui põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu ei ole lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud püügiloaga kalalaeval võimalik tavalise hiilgevähi püügis osaleda, võib asjaomane liikmesriik anda loa seda asendavale kalalaevale. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja saadab komisjonile koopia, esitades järgmise teabe:

a)täielikud andmed asenduskalalaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud teave, ning

b)põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.]

5. jagu
IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 32
IOTC pädevusalasse kuuluval alal
kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus peab vastama VIII lisa punktile 1.

2.IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus peab vastama VIII lisa punktile 2.

3.Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes püügipiirkonnas tegutsevad kalalaevad ümber jaotada teise püügipiirkonda, kui nad saavad komisjonile tõendada, et sellise muutuse tulemusel ei suurene asjaomase kalavaru püügi koormus.

4.Kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist liikmesriigi laevastikule, tagab asjaomane liikmesriik, et ülekantavad kalalaevad on IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid kalalaevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavades kehtestatud piirides.

Artikkel 33
Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2.Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.

3.Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimaalne arv on 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (nii varus olev poi kui ka toimiv poi).

4.Varustuslaevade maksimaalne arv on kolm varustuslaeva vähemalt kümne seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat lõiku ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5.Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6.Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.

6. jagu
SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 34
Pelaagiline kalapüük

1.Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise püügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võivad IH lisas kindlaks määratud püügivõimalusi kasutada üksnes tingimusel, et nad saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viieteistkümnendaks päevaks järgmise teabe, mille komisjon edastab SPRFMO sekretariaadile:

a)SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekiri;

b)igakuised püügiaruanded.

[7. jagu
IATTC konventsiooni ala

Artikkel 35
Seinnoodapüük

1.Seinnoodalaevad ei tohi püüda kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ega triiptuuni (Katsuwonus pelamis):

a)29. juulist 2025 (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2025 (kell 24.00) või 9. novembrist 2025 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2026 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

–Vaikse ookeani Ameerika rannik,

–150º läänepikkust,

–40º põhjalaiust,

–40º lõunalaiust;

b)9. oktoobrist 2025 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2025 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

–96º läänepikkust,

–110º läänepikkust,

–4º põhjalaiust,

–3º lõunalaiust.

2.Lipuliikmesriik teatab komisjonile iga lõikes 1 osutatud ja kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kohta enne 1. aprilli 2025, millise lõike 1 punktis a osutatud keeluaja on kalalaev valinud.

3.IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel laadivad ümber või lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.

4.Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu;

b)reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 36
Triivivad peibutuspüügivahendid

1.Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 400 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2.15 päeva jooksul enne käesoleva määruse artikli 35 lõike 1 punkti a kohaselt valitud keeluaja algust peab seinnoodalaev IATTC konventsiooni alal:

a)hoiduma peibutuspüügivahendite kasutamisest;

b)korjama merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt kasutas.

Artikkel 37
Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on esitatud IL lisas.

Artikkel 38
Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.

2.Pikkuim-hallhaide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja kalalaeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.Kalalaeva käitajad peavad registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus) ning edastama kõnealuse teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad 2023. aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks 2024.]

[8. jagu
SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 39
Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)tont-musthai (Apristurus manis),

b)sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

c)lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

d)suur tumehai (Etmopterus princeps),

e)ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

f)railased (Rajidae),

g)harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

h)Selachimorpha seltsi kuuluvad haid,

i)harilik ogahai (Squalus acanthias).]

[9. jagu
WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 40
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, triiptuuni ja
Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahelisel alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv ei ületaks 403 päeva.

2.Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.Avamerel WCPFC konventsiooni 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahelisel alal troopikatuuni püügi luba omavate liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv ei või ületada IX lisa tabelis 2 esitatud piirnorme.

Artikkel 41
Peibutuspüügivahenditega püügi korraldamine

1.WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel, saatelaevadel ning muudel seinnoodalaevade tegevust toetavatel laevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid või panna nende lähedusse võrke vahemikus 1. juulist 2025 (kell 00.00) kuni 15. augustini 2025 (kell 24.00).

2.Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud peibutuspüügivahendite lähedusse üles panna võrke veel ühe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2025 (kell 00.00) kuni 30. aprillini 2025 (kell 24.00) või 1. maist 2025 (kell 00.00) kuni 31. maini 2025 (kell 24.00) või 1. novembrist 2025 (kell 00.00) kuni 30. novembrini 2025 (kell 24.00) või 1. detsembrist 2025 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2025 (kell 24.00).

3.Liikmesriigid määravad ühiselt kindlaks, millist lõikes 2 osutatud keeluaega kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvate seinnoodalaevade suhtes. Liikmesriigid teatavad ühiselt komisjonile valitud keeluaja hiljemalt 15. veebruariks 2025. Komisjon teatab WCPFC sekretariaadile liikmesriikide ühiselt valitud keeluajad enne 1. märtsi 2025.

4.Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult seinnoodalaeva pardal.

Artikkel 42
Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügi luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud IX lisas.

Artikkel 43
Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületa 2025. aastal IG lisa 2. tabelis sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle tulemusel ei kandu mõõkkala püügi koormus 20° lõunalaiusest põhja poole.]

10. jagu
Beringi meri

Artikkel 44
Vaikse ookeani mintai püügi keeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).

11. jagu
SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

Artikkel 45
Põhjapüügi piirangud

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)piiravad oma põhjapüügi koormuse aastase taseme X lisas sätestatud tasemeni;

b)ei kasuta põhjapüüki, välja arvatud põhjaõngejadasid, ja

c)ei püüa kala IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flati, Middle of Whati ja Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud õngejadadega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes peab alati pardal olema teadusvaatleja.

Artikkel 46
Kihvkalade püügi meetmed

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad, mis püüavad kihvkalasid (Dissostichus spp.) SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)ei tohi püüda madalamas vees kui 500 meetrit;

b)nende pardal on igal ajal vähemalt üks teadusvaatleja, kes peab püügivahendite kasutamise ajal iga hiivatud õngejada puhul jälgima 25 % õngekonksudest, ning

c)märgistavad ja vabastavad vähemalt viis kihvkala isendit püütud eluskaalu tonni kohta. Kui on püütud 30 või enam kihvkala, kohaldatakse märgistamise ja vabastamise suhtes vähemalt 60 % ulatuses minimaalse kattuvuse statistikat.

Artikkel 47
Süvamerehaide sihtpüügi keeld

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis), välja arvatud IK lisas sätestatud kaaspüügikvoodi raames,

b)luits-nokkhai (Deania calceus),

c)kare astelhai (Centrophorus granulosus),

d)šokolaadhai (Dalatias licha),

e)Bachi nõlvahai (Bythaelurus bachi),

f)tumesuu-meritont (Chimaera buccanigella),

g)falkor-meritont (Chimaera didierae),

h)jantpea-meritont (Chimaera willwatchi),

i)pikknina-süvahai (Centroselachus crepidater),

j)suuroga-süvahai (Scymnodon macracanthus);

k)harilik samethai (Zameus squamulosus),

l)valgejoon-tumehai (Etmopterus alphus),

m)pisikõht-musthai (Apristurus indicus),

n)ahaskoon-harriott (Harriotta raleighana),

o)kitsaspea-nõlvahai (Bythaelurus tenuicephalus),

p)harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus),

q)suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai),

r)ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

s)lõuna-polaarhai (Somniosus antarcticus),

t)tonthai (Mitsukurina owstoni),

u)rändur-tumehai (Etmopterus viator),

v)sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

w)soomus-astelhai (Centrophorus squamosus),

x)väike astelhai (Centrophorus uyato),

y)Mitsukuri ogahai (Squalus mitsukurii),

z)koonuk-nokkhai (Deania quadrispinosa),

za)noolpea-nokkhai (Deania profundorum),

zb)Mosambiigi süvarai (Bathyraja tunae),

zc)luits-nokistont (Rhinochimaera africana).

12. jagu
NPFC konventsiooni ala

Artikkel 48
Jaapani makrelli püük

1.NPFC konventsiooni alal kala püüdvate liidu kalalaevade puhul edastavad lipuliikmesriigid komisjonile järgmised koondandmed järgmisteks kuupäevadeks:

a)järgmise kuu seitsmendaks päevaks: jaapani makrelli (Scomber japonicus) igakuine saak püügi piirnormide alusel kõikide NPFC konventsiooniosaliste traalerite ja seinnoodalaevade puhul vastavalt IM lisale, kui kõnealuseid piirnorme kasutatakse alla 60 % ning

b)jaapani makrelli iganädalane püük kõnealuste piirnormide alusel, kui neid püügi piirnorme kasutatakse järgmise nädala teisipäevaks üle 60 % ja alla 95 %.

Komisjon kogub selle teabe kokku ja edastab selle viivitamata NPFC täitevsekretärile.

2.Kahe päeva jooksul alates kuupäevast, mil NPFC täitevsekretär teatas, et kõnealuste püügi piirnormide kasutamine on jõudnud 95 %ni, lõpetab komisjon nende püügi piirnormide alla kuuluva püügi.

3.Komisjon kogub kokku teabe NPFC konventsiooni alal püütud jaapani makrelli aastase saagi kohta ja edastab selle NPFC täitevsekretärile järgmise aasta veebruari lõpuks.

4.Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 33 sätestatud kalapüügivõimalusi käsitlevatele aruandekohustustele.

Artikkel 49
Haide kaitse NPFC konventsiooni alal

1.NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal haisid püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 50
Anadroomsete kalade kaitse NPFC konventsiooni alal

1.NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ketat (Oncorhynchus keta), kisutši (Oncorhynchus kisutch), gorbuušat (Oncorhynchus gorbuscha), nerkat (Oncorhynchus nerka), tšavõõtšat (Oncorhynchus tshawytscha), masu (Oncorhynchus masou) ega teraspea-lõhet (Oncorhynchus mykiss).

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 51
Norra või Fääri saarte lipu all
sõitvad kalalaevad

Norra või Fääri saarte lipu all sõitvatele kalalaevadele võib komisjon anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning vastavalt käesolevas määruses, määruse (EL) 2017/2403 III jaotises ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 52
Ühendkuningriigi lipu all sõitev kalalaev,
mis on registreeritud Ühendkuningriigis, Guernsey sõltkonnas,
Jersey sõltkonnas või Mani saarel
ja millel on Ühendkuningriigi kalandussektori haldusasutuse antud kalalaevatunnistus

Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele, mis on registreeritud Ühendkuningriigis, Guernsey sõltkonnas, Jersey sõltkonnas või Mani saarel ja millel on Ühendkuningriigi kalandussektori haldusasutuse antud kalalaevatunnistus, võib komisjon anda loa püüda liidu vetes kala I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning vastavalt käesolevas määruses, määruses (EL) 2017/2403 ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele.

Artikkel 53
Kvootide ülekandmine ja vahetamine Ühendkuningriigiga

1.Kvootide ülekandmine või vahetamine liidu ja Ühendkuningriigi vahel toimub kooskõlas käesoleva artikliga.

2.Liikmesriik, kellel on kavas kvoote Ühendkuningriigile üle kanda või Ühendkuningriigiga vahetada, võib Ühendkuningriigiga kokku leppida kvootide ülekandmise või vahetamise piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teate selliste piiride kohta.

3.Kui komisjon kinnitab asjaomase liikmesriigi teate alusel lõikes 2 osutatud kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab liikmesriike ja Ühendkuningriiki kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud püügivõimalused, mille suhtes on kokku lepitud kvootide ülekandmine või vahetamine, käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud kogusele juurde või eraldatud kogusest maha arvatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmisest või vahetamisest on lõike 3 kohaselt teavitatud. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine püügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

Artikkel 54
Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses, määruse (EL) 2017/2403 III jaotises ja komisjoni poolt nimetatud määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimusi.

Artikkel 55
Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on esitatud V lisa B osas.

Artikkel 56
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste kalalaevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala käesoleva määruse artiklis 55 osutatud kalapüügilubade alusel.

[Käesoleva määruse artiklit 57 ajakohastatakse pärast liidu ja kolmandate riikide vahelisi konsultatsioone.]

Artikkel 57
Keelatud liigid

1.Kolmandate riikide kalalaevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)harilik liivhai (Carcharias taurus) kõikides liidu vetes;

b)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 3.a ja 7.d rajooni liidu vetes; ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

c)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 3., 4. ja 6.–10. alapiirkonna liidu vetes;

d)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 4. ja 6.–8. alapiirkonna liidu vetes;

f)harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis liidu vetes;

g)ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

h)laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

i)harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemere liidu vetes;

j)vaalhai (Rhincodon typus) kõigis liidu vetes. ning

k)IA lisa D osas loetletud süvamereliigid järgmistes liidu vetes: ICESi alapiirkonnad 6–10 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2. Lisaks ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, kui see on kõnealuses lisas ette nähtud.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 58
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 59
Üleminekusätted

Käesoleva määruse artikleid 9–13, 15–20, 24, 27, 38, 39, 44, 47, 48 ja 57 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2026. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks püügivõimalused 2026. aastaks.

Artikkel 60
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025.

Kuid:

a)artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 ja millega muudetakse kõnealuse määruse VII lisa A osa seoses pollaki kaitseks kehtestatud alammõõduga ICESi 8., 9. ja 10. allpiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)artikli 13 lõikeid 1 kuni 7 kohaldatakse 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026;

c)artikleid 17 ja 18 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakte, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 ning millega muudetakse kõnealuse määruse VI ja VII lisa seoses tehniliste meetmetega Keldi meres, Iiri meres ja Šotimaa lääneranniku vetes ning besuugo suhtes kohaldatavate tehniliste meetmetega ICESi 6.–8. alapiirkonnas, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

d)artiklit 23 kohaldatakse 1. jaanuarist 2025 kuni 31. jaanuarini 2026;

e)artikli 28 lõiget 2 kohaldatakse 17. detsembrist 2024 kuni 31. detsembrini 2024;

f)artiklit 30 ning VII lisa kohaldatakse alates 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025;

g)artikli 35 lõike 1 punkti a kohaldatakse 1. jaanuarist 2025 kuni 19. jaanuarini 2026;

h)12. jao kohaldamine lõpetatakse kuupäeval, mil hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega kehtestatakse vastavad meetmed;

i)IA kuni IJ lisa ja IL lisa kohaldatakse ka 2026. aastal, kui see on kõnealustes lisades ette nähtud;

j) IA lisa B osa tabeleid 116–118, joonealuseid märkusi 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 2 seoses hariliku ogahai lossimiskohustusest tehtava erandiga, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

l)IK lisa kohaldatakse 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025, kui see on kõnealuses lisas ette nähtud;

m)IM ja XI lisa kohaldatakse 1. juunist 2025 kuni 31. maini 2026;

n)II lisa kohaldatakse 1. veebruarist 2025 kuni 31. jaanuarini 2026;

o)käesoleva määrusega 2025. aastaks, ning kui see on käesolevas määruses sätestatud, ka 2026. aastaks kehtestatud püügi piirnorme ja püügikoormuse piiranguid kohaldatakse jätkuvalt 2026. aastal ning asjakohasel juhul 2027. aastal üksnes järgmistel eesmärkidel:

i)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine;

ii)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

iii)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane koguste peatamine ning

iv)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohane mahaarvamine.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj ).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/973/oj ).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/472/oj ).

(4)     https://www.ices.dk/advice/Pages/Latest-Advice.aspx

(5)    Vt eelkõige dokument „ICES approach to advice on fishing opportunities“,    
https://doi.org/10.17895/ices.advice.22240624.v2  

(6)    Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük (ELT L 378, 26.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1875/oj ).    Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2900, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/865 (ELT L, 2023/2900, 29.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2900/oj ).    Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2807, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/868 (ELT L, 2023/2807, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2807/oj ). Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2812, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonis võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/867 (ELT L, 2023/2812, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2812/oj ).Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2901, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel India Ookeani Tuunikomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/860 (ELT L, 2023/2901, 29.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2901/oj ).Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2826, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/859 (ELT L, 2023/2826, 29.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2826/oj ).    Nõukogu 16. jaanuari 2024. aasta otsus (EL) 2024/366 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Ameerika Troopikatuunide Komisjonis ja rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu osaliste koosolekul ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/812 (ELT L, 2024/366, 19.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/366/oj ).Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2823, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioonis võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/861 (ELT L, 2023/2823, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2823/oj ).Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2810, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/862 (ELT L, 2023/2810, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2810/oj ). Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2828, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/866 (ELT L, 2023/2828, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2828/oj ).Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2888, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/858 (ELT L, 2023/2888, 21.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2888/oj ).Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2801, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/863 (ELT L, 2023/2801, 19.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2801/oj ). Nõukogu 16. jaanuari 2024. aasta otsus (EL) 2024/395 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ringhoovuse tuuni kaitse konventsiooni laiendatud komisjonis ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/824 (ELT L, 2024/395, 24.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2024/395/oj ).Nõukogu 11. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2826, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/859 (ELT L, 2023/2826, 29.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2826/oj ). Nõukogu 3. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/392 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjonis (ELT L 79, 9.3.2022, lk 31, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/392/oj ).

(7)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(8)    Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj ).

(9)    „Blim“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest väiksemate kalavarude korral võib varude paljunemisvõime väheneda.

(10)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019351.v1     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019162.v1  

(11)    „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

(12)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019306.v1  

(13)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.24212058.v1  

(14)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019345.v1     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019318.v1

(15)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019396.v1  

(16)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019435.v1  

(17)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019684.v1  

(18)    MSY Btrigger on biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta majandamismeetmeid, et kalavaru saavutaks taas pikas perspektiivis maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgema taseme.

(19)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019666.v1  

(20)    Püüki piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel teiste liikide kvoot.

(21)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019312.v1  

(22)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019186.v1  

(23)    Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj ).

(24)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21828435.v1

(25)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21907860.v1

(26)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.19902958  

(27)    Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2007/1100/oj ).

(28)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/194/oj ).

(29)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/56/oj ).

(31)     Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarud.

(32)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj ).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj ).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/973/oj ).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/472/oj ).

(36)    Blim on biomassi piirangu piirväärtus, millest allpool võib kalavaru paljunemisvõime väheneda.

(37)    MSY Btrigger on biomassi piirväärtus, millest madalama väärtuse korral tuleb võtta majandamismeetmeid, et kalavaru saavutaks taas pikas perspektiivis maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgema taseme.

(38)    „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

(39)    Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1100/oj ).

(40)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/194/oj ).

(41)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(42)    Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj ).

(43)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj ).

(44)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj ).

(45)    EÜT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj .

(46)    Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük (ELT L 378, 26.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1875/oj ).

(47)    EÜT L 175, 18.5.2021, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/793/oj .

(48)    Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (ELT L 135, 23.5.1987, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1987/277/oj ).

(49)     Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1565/oj ).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj ).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj ).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj ).

(53)    EÜT L 252, 5.9.1981, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1981/691/oj . Liit kiitis CCAMLRi konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 4. septembri 1981. aasta otsusega 81/691/EMÜ Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1981/691/oj ).

(54)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/216/oj ).

(55)    EÜT L 224, 16.8.2006, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2005/26/oj. Liit kiitis konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/539/oj ).

(56)    EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1986/238(1)/oj. Liit ühines ICCATiga nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1986/238/oj ).

(57)    EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1995/399/oj. Liit ühines IOTC-ga nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1995/399/oj ).

(58)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/217/oj ).

(59)    EÜT L 378, 30.12.1978, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1978/3179/oj. Liit ühines NAFO konventsiooniga nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määrusega (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1978/3179/oj ).

(60)    EÜT L 55, 28.2.2022, lk 14. Liit ühines Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga nõukogu 15. veebruari 2022. aasta otsusega (EL) 2022/314 Euroopa Liidu ühinemise kohta Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 55, 28.2.2022, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/314/oj ).

(61)    EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2001/319/oj. Liit kiitis SEAFO konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/738/oj ).

(62)    EÜT L 196, 18.7.2006, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2006/496/oj. . Liit kiitis kokkuleppe sõlmimise heaks nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/780/oj ).

(63)    EÜT L 67, 6.3.2012, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2012/130/oj. Liit kiitis SPRFMO konventsiooni heaks nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/130(1)/oj ).

(64)    EÜT L 32, 4.2.2005, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/2005/75/oj. Liit ühines WCPFC-ga nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/75(1)/oj ).

(65)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2403/oj ).

(66)    Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(67)    Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(68)    Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).

(69)    Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).

(70)    Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.

(71)    Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB.

(72)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(73)    Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.10.2024

COM(2024) 506 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

LISADE NIMEKIRI

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Lisade tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud tingimused.

Kõigi lisades esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud norme, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Lisades toodud viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi teadusliku nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult teaduslike nimetuste alusel.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse selguse huvides käesoleva määruse lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit. IA–IL lisa kuuluvad I lisa alla.

Käesoleva määruse lisades loetletud liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabel

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1.–10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED,
PRANTSUSE GUAJAANA VEED

A osa

Liidu autonoomsed kalavarud