EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.10.2024
COM(2024) 485 final
2024/0268(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu ühises järelevalve- ja läbivaatamiskomitees seoses ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kodukorra ning vahekohtumenetluse töökorralduse kehtestamisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, milles sätestatakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi (edaspidi „Guyana“) vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ELi toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu (edaspidi „leping“) ühises järelevalve- ja läbivaatamiskomitees (edaspidi „ühiskomitee“) võetav seisukoht seoses ühiskomitee kodukorra ja vahekohtumenetluse töökorralduse koostamisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.ELi ja Guyana vaheline metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ELi toodavate puittoodetega kauplemist käsitlev vabatahtlik partnerlusleping
Lepingu eesmärk on tagada, et kõik lepinguga hõlmatud ja Guyanast ELi imporditavad puittooted on seaduslikult toodetud. Selleks on lepingus sätestatud metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (edaspidi „FLEGT“) litsentsimissüsteem, mis hõlmab menetlusi ja nõudeid, mille kohaselt kontrollitakse ja tõendatakse asjaomaste toodete seaduslikkust FLEGT-litsentside abil.
Leping sõlmiti ELi nimel nõukogu otsusega (EL) 2023/904 1 ja see jõustus 1. juunil 2023.
2.2.Ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee
Ühiskomitee moodustatakse lepingu artikli 20 ja X lisa punkti 1 kohaselt mitte ainult selleks, et aidata lepingut hallata, teostada selle üle järelevalvet ja seda läbi vaadata, vaid ka selleks, et juhtida sõltumatut auditit ning lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust. Ühiskomiteed juhatavad ühiselt ELi esindaja ja Guyana esindaja ning ühiskomitee otsused võetakse vastu konsensuse alusel. ELi lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt ning vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2023/904 artiklile 3 esindab ühiskomitees liitu komisjon. Ühiskomitee konkreetsed ülesanded on üksikasjalikult sätestatud lepingu X lisas.
Ühiskomitee tegutseb vastavalt kodukorrale, mille ta peab välja töötama ja vastu võtma, nagu on sätestatud lepingu artikli 20 lõikes 3.
2.3.Vahekohtumenetluse töökorraldus
Lepinguosalised peavad püüdma lahendada kõik lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused konsultatsioonide teel ja vajaduse korral vahendusmenetlust kasutades. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust konsultatsioonide teel ja vahendusmenetlust kasutades lahendada, võivad nad pöörduda vahekohtu poole. Nad peavad moodustama selleks vahekohtu kooskõlas Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo 2012. aasta vahekohtu eeskirjadega. Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv ja nad peavad võtma kõik vajalikud meetmed vahekohtu otsuse heas usus täitmiseks.
Vastavalt lepingu artikli 26 lõikele 5 töötab ühiskomitee välja vahekohtumenetluse töökorralduse ja võtab selle vastu.
2.4.Ühiskomitees vastu võetav otsus
Ühiskomitees vastu võetava otsuse kaks eesmärki on:
1) koostada oma kodukord ka seoses järgmisega: i) ühiskomitee koosseis ja eesistuja; ii) lepinguosaliste esindamine; iii) sekretariaadi toimimine; iv) koosolekute korraldamine; v) sidusrühmade osalemine; vi) otsuste ja soovituste vastuvõtmist käsitlev otsustusprotsess; vii) ühiskomitee tehnilise komitee pädevus ja tegevus, ning viii) korraldaja roll ja ülesanded;
2) töötada välja vahekohtumenetluse töökorraldus, sealhulgas seoses järgmisega: i) vahekohtunike ametisse nimetamine, nende liikmesuse vaidlustamine ja asendamine; ii) vahekohtu asukoht; iii) kuulamiste korraldamine; iv) kohaldatav õigus, ning v) otsustusprotsess vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.
Ühiskomitee kodukorda ja vahekohtu töökorraldust on Guyanaga ühiskomitee raames üksikasjalikult arutatud. Käesoleva ettepaneku lõplik tekst on nende üksikasjalike arutelude tulemus.
3.ELi nimel võetav seisukoht
Ühiskomitee võtab kodukorda ja vahekohtu töökorraldust sätestava otsuse vastu ühiskomitee järgmisel koosolekul pärast käesoleva nõukogu otsuse vastuvõtmist.
Esildatava nõukogu otsusega sätestatakse liidu seisukoht ühiskomitees tehtavate otsuste suhtes, mis käsitlevad ühiskomitee kodukorra ja vahekohtu töökorralduse vastuvõtmist. Liidu nimel võetavad seisukohad põhinevad ühiskomitee otsuste eelnõudel, mis on lisatud käesolevale nõukogu otsusele.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõike 9 kohaselt võetakse vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 2 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Ühiskomitee on lepinguga moodustatud organ ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 tähenduses.
Otsuse eelnõu, mille ühiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt, kuna see reguleerib, kuidas lepinguosalised peavad lepingu rakendamisel koostööd tegema. Samuti reguleeritakse sellega võimalust teha muudatusi lepingu lisadesse ja seda, kuidas vahekohtumenetlust läbi viiakse.
Eelkõige määratakse ühiskomitee kodukorda kehtestava otsusega kindlaks, kuidas ühiskomitee toimib, ja kuidas ta oma otsuseid vastu võtab, sealhulgas seoses lepingu rakendamisega. Lisaks võib vahekohtu töökorraldus mõjutada vahekohtu otsuste koostamist, mis omakorda on lepinguosalistele siduvad vastavalt lepingu artikli 26 lõikele 3.
Otsusega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud nõukogu otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle vastuvõetava akti eesmärgist ja sisust, mida ELi nimel võetav seisukoht puudutab. Kui selle aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Lepingu, mille rakendamisega ühiskomitee kavandatavad otsused on seotud, peamine eesmärk ja sisu käsitleb ühist kaubanduspoliitikat. Seepärast on esildatud nõukogu otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Järeldus
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
5.VASTUVÕETAVA AKTI AVALDAMINE
Kuna ühiskomitee poolt vastu võetava otsusega rakendatakse lepingut, tuleks see pärast vastuvõtmist avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
2024/0268 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu ühises järelevalve- ja läbivaatamiskomitees seoses ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kodukorra ning vahekohtumenetluse töökorralduse kehtestamisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liit (edaspidi „EL“) sõlmis liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi (edaspidi „Guyana“) vahelise vabatahtliku partnerluse lepingu, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „leping“) nõukogu otsusega (EL) 2023/904 3 ja see jõustus 1. juunil 2023.
(2)Lepingu artikli 20 ja X lisa punkti 1 kohaselt moodustatakse ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) mitte ainult selleks, et aidata lepingut hallata, teostada selle üle järelevalvet ja seda läbi vaadata, vaid ka selleks, et juhtida sõltumatut auditit ning lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust.
(3)Lepingu artikli 20 lõike 3 kohaselt peaks ühiskomitee kehtestama oma kodukorra.
(4)Lepingu artikli 26 lõikest 1 tulenevalt, kui lepinguosalised ei suuda vaidlust konsultatsioonide teel ja vahendusmenetlust kasutades lahendada, võivad nad pöörduda vahekohtu poole.
(5)Lepingu artikli 26 lõike 5 kohaselt peaks ühiskomitee kehtestama vahekohtumenetluse töökorralduse.
(6)Ühiskomitee võtab oma järgmisel koosolekul (neljas ühiskomitee) vastu otsuse, milles sätestatakse ühiskomitee kodukord ja vahekohtumenetluse töökorraldus.
(7)Liit peaks kindlaks määrama seisukoha, mis võetakse seoses kõnealuse otsuse vastuvõtmisega, milles sätestatakse ühiskomitee kodukord ja vahekohtumenetluse töökorraldus.
(8)Liidu seisukoht ühiskomitees põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale nõukogu otsusele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Ühiskomitee järgmisel koosolekul liidu nimel võetav seisukoht põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, mis käsitleb ühiskomitee kodukorda ja vahekohtumenetluse töökorraldust ja mis on lisatud käesolevale otsusele.
2. Väiksemaid tehnilisi muudatusi ühiskomitee otsuse eelnõus võivad liidu esindajad ühiskomitees kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.10.2024
COM(2024) 485 final
LISA
järgmise ettepaneku juurde:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu ühises järelevalve- ja läbivaatamiskomitees seoses ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kodukorra ning vahekohtumenetluse töökorralduse kehtestamisega
ÜHISE JÄRELEVALVE- JA LÄBIVAATAMISKOMITEE OTSUS nr ….
ELi ja Guyana vahelise lepingu artiklis 20 osutatud ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kodukorra vastuvõtmise kohta
Ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee,
Võttes arvesse ELi ja Guyana vahelist lepingut, millele kirjutati alla 15. detsembril 2022 Kanadas Montrealis ja mis jõustus 1. juunil 2023, eriti selle artikli 20 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
1.Ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) võtab vastu oma kodukorra ja täidab oma ülesandeid, nagu on kirjeldatud lepingu X lisas.
2.Lepingu artikli 20 lõike 2 kohaselt võetakse kodukord vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.
3.Kodukord on lepinguosalistele siduv.
ÜHISKOMITEE ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
1.Kehtestatakse ühiskomitee kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
2.Käesolev otsus jõustub ….
Koht…
LISA
ÜHISKOMITEE KODUKORD
Artikkel 1
Lepinguosaliste esindamine
1.Ühiskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ministrite ja/või kõrgemate ametnike tasandil.
2.ELi esindust ühiskomitees juhib Guyanas asuva Euroopa Liidu delegatsiooni juht (või Guyana eest vastutav isik) ning esindus koosneb kuni kümnest Euroopa Komisjoni esindajatest.
3.Guyana kuni kümnest liikmest koosnevat esindust ühiskomitees juhib loodusvarade minister ning esindusse kuuluvad metsandusvolinik, loodusvarade ministeeriumi, rahandusministeeriumi, kaubandusministeeriumi, tööministeeriumi, põlisrahvaste asjade ministeeriumi ja vajaduse korral muude ministeeriumide või valitsusasutuste ning metsanduskomisjoni ametnikud.
4.Kumbki lepinguosaline teatab kirjalikult sekretariaadile (mida käsitletakse artiklis 7) ühiskomitees neid esindavate isikute nimed, kontaktandmed ja ülesanded. Esindajatel on volitused esindada lepinguosalist kuni kuupäevani, mil lepinguosaline teavitab sekretariaati uuest esindajast.
Artikkel 2
Eesistuja
Ühiskomiteed juhivad ühiselt Guyana nimel loodusvarade minister ja ELi nimel Guyanas asuva Euroopa Liidu delegatsiooni juht (või Guyana eest vastutav isik). Eesistujad võib volitada ennast esindama asjakohased esindajad. Volitatud esindajal on kõik eesistuja õigused.
Artikkel 3
Sidusrühmade vaatlejad
1.Guyana kodanikuühiskonna riiklikud sidusrühmad, kohalikud ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid, erasektor ja põlisrahvad kutsutakse vaatlejatena (edaspidi „sidusrühmade vaatlejad“) osalema ühiskomitee ning ühiskomitee tehnilise komitee koosolekutel, välja arvatud istungid, mida eesistujad korraldavad üksnes lepinguosaliste esindajatele.
2.Sekretariaat kutsub asjaomaseid kodanikuühiskonna riiklike sidusrühmade organisatsioone, kohalikke ja rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone, erasektorit ja põlisrahvaid üles nimetama/valima nende enda vastavate menetluste kohaselt vaatlejad ja asendusliikmed ühiskomitees ning ühiskomitee tehnilises komitees kaheks aastaks järgmiselt.
-Metsa- või keskkonnaküsimustega tegelevad kodanikuühiskonna ja valitsusvälised organisatsioonid: kaks (2) vaatlejat.
-Põlisrahvaste organisatsioonid: kaks (2) vaatlejat.
-Erasektor: kaks (2) vaatlejat.
3.Sidusrühmade organisatsioonid teatavad sekretariaadile kirjalikult oma nimetatud/valitud vaatlejate ning nende asendusliikmete nimed, organisatsiooni ja kontaktandmed. Sidusrühmad teavitavad sekretariaati ka vaatlejate valikumenetlusest.
4.Sidusrühmade vaatlejad võivad esitada sekretariaadile konkreetsete päevakorrapunktidega seotud dokumente hiljemalt seitse kalendripäeva enne ühiskomitee koosolekut. Kui sekretariaat kinnitab esitatud dokumentide asjakohasust ja lisaväärtust, märgistab ta need märkega „Teadmiseks“ ja edastab need lepinguosaliste esindajatele.
5.Vaatlejatel ei ole ühiskomitee või mõne selle organi vastuvõetavate otsuste ja soovituste suhtes hääleõigust ega otsustusõigust.
Artikkel 4
Ühiskomitee tehniline komitee
1.Ühiskomiteed abistab tema ülesannete täitmisel lepinguosaliste ametlikest esindajatest koosnev komitee (edaspidi „ühiskomitee tehniline komitee“).
2.Ühiskomitee tehniline komitee (edaspidi „tehniline komitee“) valmistab ette ühiskomitee koosolekuid ja arutelusid, rakendab vajaduse korral ühiskomitee otsuseid ning tagab üldiselt ühiskomitee tegevuse järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Tehniline komitee käsitleb kõiki ühiskomitee poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes muid küsimusi, mis tekivad lepingu igapäevase rakendamise käigus.
3.Tehnilist komiteed juhivad ühiselt Guyanas asuva Euroopa Liidu delegatsiooni koostööjuht (või Guyana eest vastutav isik) ja metsandusvolinik või nende määratud isikud.
4.ELi esindajad tehnilises komitees on Euroopa Liidu Guyana delegatsiooni ja Euroopa Komisjoni ametnikud.
5.Guyana esindajad tehnilises komitees on järgmiste asutuste ametnikud:
-loodusvarade ministeerium
-rahandusministeerium
-Guyana metsanduskomisjon
-või mis tahes muu lepingu rakendamise seisukohast oluline ministeerium või amet.
6.Tehniline komitee kohtub korrapäraselt ja vähemalt enne iga ühiskomitee koosolekut.
7.Kui tehniline komitee tuleb kokku ühiskomitee koosolekust sõltumatult, koostab korraldaja arutelude kokkuvõtte ja selle allkirjastavad eesistujad. Sekretariaat edastab need kokkuvõtted ühiskomitee eesistujatele.
8.Ühiskomitee sekretariaat pakub tehnilisele komiteele haldustuge.
9.Tehniline komitee kohaldab käesolevat kodukorda mutatis mutandis.
10.Tehnilisel komiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada oma soovitused ühiskomiteele.
Artikkel 5
Ühiskomitee allkomiteed
1.Lepingu V lisa artikli 3.11 kohaselt võivad lepinguosalised moodustada ühiskomitees vajaduse korral allkomiteesid, kus tegeletakse lepingu rakendamisega seotud konkreetsete valdkondadega. Ühiskomitee määrab kindlaks selliste allkomiteede eesmärgi, koosseisu, kestuse, ülesanded ja töömeetodid. Lepinguosalised nimetavad oma esindajad allkomiteedesse ja teavitavad sellest sekretariaati. Kogu asjakohane kirjavahetus, dokumendid ja teabevahetus allkomiteede kontaktpunktide vahel edastatakse ka sekretariaadile.
2.Ühiskomitee saab igal korralisel koosolekul igalt allkomiteelt nende tegevuse ja edusammude kohta aruandeid, sealhulgas soovitusi ühiskomiteele läbivaatamiseks ja asjakohaste meetmete võtmiseks.
3.Kui ühiskomitee ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldavad allkomiteed käesolevat kodukorda mutatis mutandis.
4.Allkomiteedel ei ole otsustusõigust, kuid nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.
Artikkel 6
Eksperdid ja rakendusüksused
1.Eesistujad võivad kutsuda tehnilise komitee ja/või ühiskomitee ning allkomiteede koosolekutele vajaduse korral eksperte, et anda teavet konkreetsetel teemadel, ning ainult koosoleku nende osade ajaks, kus selliseid konkreetseid teemasid arutatakse.
2.Eesistujad võivad kutsuda lepingu rakendamises osalevaid üksusi (edaspidi „rakendusüksused“) osalema ühiskomitee tehnilise komitee koosolekutel ja/või ühiskomitee koosolekutel ning vajaduse korral allkomiteede koosolekutel või nende koosolekute teatavatel osadel, et anda teavet ja täpsustusi ning saada suuniseid ja nõuandeid nende tegevuse kohta ning aidata kaasa lepingu rakendamisele ja selles sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 7
Sekretariaat
1.Üks Euroopa Liidu Guyana delegatsiooni ametnik ja üks Guyana metsanduskomisjoni ametnik tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretariaadina (edaspidi „sekretariaat“). Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele sekretariaadi liikmeks oleva ametniku nime, ametikoha ja kontaktandmed. Selle ametniku volitus tegutseda lepinguosalise sekretariaadi liikmena kehtib kuni kuupäevani, mil lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele uuest liikmest.
2.Sekretariaat pakub ühiskomiteele ja tehnilisele komiteele ning ühiskomitee loodud allkomiteedele haldustuge.
3.Sekretariaati abistab tema ülesannete täitmisel artiklis 8 osutatud korraldaja.
Artikkel 8
Korraldamine
1.Ühiskomitee kasutab sõltumatu ja erapooletu isiku teenuseid, et korraldada lepinguosaliste ning lepinguosaliste ja sidusrühmade vahelist suhtlust, dialoogi ja arutelusid seoses lepingu rakendamisega (edaspidi „korraldaja“).
2.Korraldaja ülesanded on järgmised.
-Pakkuda tuge kõigis küsimustes, mis on seotud ühiskomitee, tehnilise komitee ja allkomiteede koosolekute korraldamisega, sealhulgas päevakord, kutsed, logistika ja muud sekretariaadi tõstatatud küsimused.
-Hõlbustada arutelusid ühiskomitee, tehnilise komitee ja allkomitee koosolekutel, teha arutelude kohta märkmeid ning esitada vajaduse korral mitteametlike dokumentide / ühisprotokolli kavand või arutelude kokkuvõte.
-Määrata koostöös lepinguosalistega kindlaks kõik asjaomased sidusrühmad ja toetada vajaduse korral sidusrühmade esindajate vaatlejateks nimetamise/valimise protsesse.
-Abistada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamist käsitleva aastaaruande ettevalmistamisel.
-Teha kindlaks kõik ühise rakendusraamistiku ja/või vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisega seotud küsimused ja teavitada neist sekretariaati.
-Pakkuda taotluse korral tuge rahastamise ja rahastajate koordineerimisega seotud küsimustes.
-Teha kindlaks kõik probleemid, mis on seotud muude asjaomaste algatuste läbi tekkiva koostoimega, sealhulgas, kuid mitte ainult Guyana ja ELi vahelise metsapartnerluse ning REDD+-ga, ja anda neist sekretariaadile aru.
-Vastata kõigile sekretariaadi ja/või ühiskomitee esimeeste, tehnilise komitee ja allkomiteede taotlustele.
3.Korraldaja tegutseb sekretariaadi juhendamise ja järelevalve all ning sekretariaat on pidevalt informeeritud korraldaja tegevusest.
Artikkel 9
Dokumendid
Kui ühiskomitee ja/või tehnilise komitee arutelud põhinevad kirjalikel tõendavatel dokumentidel, nummerdab ja edastab sekretariaat need dokumendid ühiskomitee dokumentidena ning neile osutatakse mitteametlikes dokumentides ja/või ühisprotokollis.
Artikkel 10
Kirjavahetus
1.Lepinguosaliste esindajad, kes vastutavad lepingu rakendamisega seotud ametliku teabevahetuse eest, on Euroopa Liidu delegatsiooni juht Guyanas (või Guyana eest vastutav isik) ja rahandusminister (Guyana puhul), nagu on sätestatud lepingu artikli 22 lõikes 1.
2.Kogu kirjavahetus ühiskomiteega suunatakse sekretariaati. Sekretariaat annab teavet selle kohta, kuidas taotlusi esitada, näiteks kirjaliku kirjavahetuse, e-posti või muude vahendite kaudu.
3.Sekretariaat tagab, et ühiskomiteele adresseeritud kirjad edastatakse eesistujatele ja vajaduse korral saadetakse artiklis 9 osutatud dokumentidena edasi kummagi lepinguosalise esindajatele. Sekretariaat saadab kummagi eesistuja kirjad adressaatidele; vajaduse korral need nummerdatakse ja saadetakse edasi teisele lepinguosalisele.
4.Kumbki lepinguosaline saadab kõik asjaomased dokumendid sekretariaadile hiljemalt 14 kalendripäeva enne järgmist ühiskomitee koosolekut.
Artikkel 11
Koosolekud
1.Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas vastavalt lepingu artikli 20 lõikele 4 või emma-kumma lepinguosalise taotlusel.
2.Erandkorras ja lepinguosaliste kokkuleppel võib ühiskomitee, tehnilise komitee ja allkomiteede koosolekuid pidada virtuaalselt/videokonverentsi teel.
3.Sekretariaat kutsub ühiskomitee iga koosoleku kokku lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti, saadab sekretariaat lepinguosaliste esindajatele koosoleku kutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.
4.Lepinguosalised teavitavad ühiskomitee sekretariaati koosolekul osalevate delegatsioonide kavandatavast koosseisust hiljemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku algust.
Artikkel 12
Koosolekute päevakord
1.Sekretariaat koostab lepinguosaliste ettepanekute põhjal iga koosoleku esialgse päevakorra. See edastatakse koos asjaomaste dokumentidega esimeestele hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku algust.
2.Sekretariaat peab esialgse päevakorra täiendused või muudatused kätte saama hiljemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku algust, tingimusel et sekretariaat saab koos täienduste või muudatuste taotlusega ka kõik asjaomased tõendavad dokumendid.
3.Ühiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste nõusolekul.
4.Sekretariaat võib kokkuleppe korral esimeestega lühendada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
Artikkel 13
Mitteametlik dokument
1.Korraldaja koostab iga koosoleku protokolli kavandi.
2.Protokollis võetakse üldjuhul kokku iga päevakorrapunkt, loetledes vajaduse korral:
(a)ühiskomiteele esitatud dokumendid;
(b)kõik avaldused, mille tegemisega eesistujad on nõustunud;
(c)järeldused konkreetsete päevakorrapunktide kohta. Järeldused kajastavad konkreetset teemat käsitlevate arutelude tulemusi. Need võivad, aga ei pruugi olla seotud soovitustega.
(d)Kooskõlas artikliga 14 vastu võetud soovitused ning
(e)kooskõlas artikliga 14 vastu võetud otsused.
3.Protokollis on esitatud ka koosolekul osalejate nimekiri.
4.Eesistujad kiidavad protokolli heaks ja allkirjastavad selle koosoleku lõpus („mitteametlik dokument“). Sekretariaat saadab lepinguosalistele nende autentsete dokumentide ühe originaaleksemplari.
5.Ühiskomitee tehniline komitee, mis tuleb kokku ühiskomiteest sõltumatult, avaldab oma protokolli, milles võetakse kokku arutelud iga päevakorrapunkti üle. Need arutelud lisatakse asjaomastele ühiskomitee koosolekutele.
Mitteametlik dokument avalikustatakse.
Artikkel 14
Otsused ja soovitused
1.Ühiskomitee võib võtta vastu otsuseid ja/või soovitusi kõikides küsimustes, kui leping seda ette näeb. Lepingu artikli 20 lõike 2 kohaselt võetakse otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel.
2.Otsused ja/või soovitused on lepinguosalistele siduvad ja jõustuvad pärast kummagi lepinguosalise vastavate sisemenetluste lõpuleviimist.
3.Koosolekutevahelisel ajal võib ühiskomitee lepinguosaliste nõusolekul otsuseid ja soovitusi vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus koosneb teadete vahetamisest lepinguosaliste vahel. Eesistujatel on õigus selliseid teateid vahetada ja vajaduse korral kinnitada kokkulepe otsuse kohta. Kirjaliku menetluse tähtaeg on kuni 21 kalendripäeva, mille jooksul peab teine lepinguosaline teatama oma reservatsioonidest või muudatustest.
Lepinguosaline võib 21 päeva jooksul pärast kirjaliku menetluse kättesaamist esitada teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, et ettepanekut arutataks ühiskomitee järgmisel koosolekul. Selline taotlus peatab automaatselt kirjaliku menetluse.
Ettepanek, mille kohta ei ole kirjalikus menetluses ettenähtud tähtaja jooksul reservatsioone esitatud, loetakse ühiskomitee poolt vastu võetuks.
Vastuvõetud ettepanekud kantakse ühiskomitee järgmise koosoleku mitteametlikku dokumenti.
4.Otsuste või soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ või „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas otsuses määratakse kindlaks selle jõustumise kuupäev.
5.Ühiskomitee vastuvõetud otsused ja soovitused kinnitatakse, tehes mõlemale lepinguosalisele kättesaadavaks ühiskomitee eesistujate allkirjastatud autentse koopia.
Artikkel 15
Keeled
1.Ühiskomitee ametlik keel on inglise keel.
2.Kui ei otsustata teisiti, tugineb ühiskomitee aruteludes inglise keeles koostatud dokumentidele ja ettepanekutele.
Artikkel 16
Avaldamine ja konfidentsiaalsus
1.Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei otsustata teisiti.
2.Kui lepinguosaline esitab ühiskomiteele, tehnilisele komiteele ja allkomiteedele tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalseks peetavat teavet, käsitavad lepinguosalised seda teavet konfidentsiaalsena.
3.Kumbki lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.
Artikkel 17
Kulud
1.Lepinguosalised kannavad kõik ühiskomitee, tehnilise komitee ja allkomiteede koosolekutel osalemisega seotud kulud ise, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2.Lepinguosalised püüavad jagada koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud võrdselt. Lepinguosalised peavad sellega seoses ad hoc arutelusid.
Artikkel 18
Välislähetused
Kui üks lepinguosaline soovib läbi viia lepinguga seotud välislähetust, lepivad lepinguosalised kokku lähetuse volitused ja ajakava.
Artikkel 19
Vahendamine
1.Lepinguosaline võib igal ajal kirjalikult taotleda lepinguosalistega seotud vahendusmenetluse algatamist. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, et selgelt kirjeldada kõnealust küsimust ja kaebuse esitanud lepinguosalise nõuet. Kui lepinguosaline taotleb vahendamist lõikel 1 alusel, vaatab teine lepinguosaline taotluse läbi ja vastab sellele kirjalikult seitsme kalendripäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Vastasel juhul loetakse vahendamistaotlus tagasilükatuks.
2.Kui lepinguosalised lepivad kokku vahendusmenetluses vastavalt lepingu artikli 25 lõikele 4, valivad lepinguosalised ühiselt vahendaja vahendusmenetluse alguses ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul pärast vahendamistaotlusele vastuse saamist. Kui lepinguosalised seda ei tee, võivad nad ühiselt taotleda Alalise Vahekohtu peasekretärilt vahendaja määramist 7 päeva jooksul.
3.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei ole vahendaja kummagi lepinguosalise kodanik. Vahendaja abistab lepinguosalisi sõltumatult ja erapooletult nende püüdlustes lahendada vaidlus rahumeelselt. Vahendaja juhindub objektiivsuse, õigluse ja õiguse põhimõtetest, võttes muu hulgas arvesse lepinguosaliste õigusi ja kohustusi ning vaidluse asjaolusid, sealhulgas lepinguosaliste varasemaid tavasid. Vahendaja võib viia vahendusmenetluse läbi endale sobival viisil, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, lepinguosaliste võimalikke soove, sealhulgas lepinguosalise taotlust, et vahendaja kuulaks ära suulised avaldused, ning erivajadust vaidluse kiireks lahendamiseks.
4.Vahendaja võib korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi, kasutada vastava ala ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad.
5.Vahendaja peaks esitama lepinguosalistele oma arvamuse 45 kalendripäeva jooksul alates tema nimetamisest. Lepinguosalised võivad lisaaja taotluse rahuldada, kui see on piisavalt põhjendatud.
6.Vahendaja esitatud arvamust arvesse võttes püüavad lepinguosalised jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni 30 kalendripäeva jooksul alates vahendaja arvamusest teatamisest. Kuni lõplikule kokkuleppele jõudmiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi.
7.Ühiskomitee võib lahenduse heaks kiita. Lepinguosalised võivad ühiskomitee kokkukutsumise asemel kohaldada kirjalikku menetlust vastavalt käesoleva lisa artikli 15 lõikele 3. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Üldsusele edastatud versioon ei või sisaldada teavet, mille üks lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud.
8.Vahendaja esitab lepinguosalistele kirjalikult faktiaruande projekti, andes kokkuvõtliku ülevaate käsitletavast küsimusest ning menetluse lõpptulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavatest lahendustest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruanne ei tohi sisaldada lepingu tõlgendamist.
9.Menetlus lõpeb:
(a) mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse vastuvõtmisega nimetatud lahenduse vastuvõtmise kuupäeval;
(b) vahendaja poolt pärast lepinguosalistega nõu pidamist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval;
(c) lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast vahendusmenetluses vastastikku kaalutavate lahenduste uurimist ja vahendaja arvamuse kaalumist kõnealuse avalduse kuupäeval. Sellist avaldust ei tohi teha enne lõikes 7 sätestatud perioodi lõppemist, või
(d) mistahes menetlusetapis lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel nimetatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeval.
10.Kui on kokku lepitud mõlemat lepinguosalist rahuldavas lahenduses, võtab kumbki lepinguosaline vajalikud meetmed selle rakendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Lepinguosaline, kes lahendust rakendab, teavitab teist lepinguosalist ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetud meetmest.
11.Lepinguosalised püüavad jagada vahendusmenetlusega seotud kulud võrdselt. Lepinguosalised peavad sellega seoses ad hoc arutelusid.
Artikkel 20
Lisade muutmine
1.Kui üks lepinguosalistest soovib muuta lepingu lisade sätteid, teatab ta sellest ühiskomiteele ja esitab sellekohase ettepaneku.
2.Ühiskomitee võib paluda ühiskomitee tehnilisel komiteel ettepanekut kaaluda ning esitada oma seisukohad ja ettepanekud. Ühiskomitee võib moodustada allkomitee, et ühiskomitee tehnilist komiteed selles töös toetada.
3.Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ning ühiskomitee tehnilise komitee seisukohti ja ettepanekuid arvesse võttes võtta vastu otsuse lisade muutmise kohta kooskõlas lepingu artikli 27 lõikega 3 ja käesoleva kodukorra artikliga 14.
Artikkel 21
Kodukorra muutmine
Ühiskomitee võib võtta vastu otsuseid, millega muudetakse käesolevat kodukorda vastavalt käesoleva kodukorra artiklile 14.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.10.2024
COM(2024) 485 final
LISA
järgmise ettepaneku juurde:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu ühises järelevalve- ja läbivaatamiskomitees seoses ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kodukorra ning vahekohtumenetluse töökorralduse kehtestamisega
ÜHISKOMITEE OTSUS NR ….
ELi ja Guyana vahelise lepingu artiklis 26 osutatud vahekohtumenetluse töökorralduse vastuvõtmise kohta
Ühiskomitee,
Võttes arvesse ELi ja Guyana vahelist lepingut, millele kirjutati alla 15. detsembril 2022 Kanadas Montrealis ja mis jõustus 1. juunil 2023, eriti selle artiklit 26,
ning arvestades järgmist:
Lepingus on sätestatud, et ühiskomitee võtab vastu vahekohtumenetluse töökorralduse,
ON ÜHISKOMITEE TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
1.Lepingu alusel vaidluste lahendamiseks võetakse vastu vahekohtumenetluse töökorraldus, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
2.Käesolev otsus jõustub ….
Koht…
LISA
VAHEKOHTUMENETLUSE TÖÖKORRALDUS
I jagu. Sissejuhatavad sätted
Artikkel 1
Kohaldamisala
1.Käesolev vahekohtumenetluse töökorraldus täiendab ja selgitab Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Guyana Kooperatiivvabariigi (edaspidi „Guyana“) vahelist vabatahtlikku partnerluslepingut (edaspidi „leping“), eelkõige selle artiklit 26 vahekohtumenetluse kohta.
2.Käesoleva vahekohtumenetluse töökorralduse eesmärk on võimaldada lepinguosalistel lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida nende vahel seoses kõnealuse lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega vahekohtumehhanismi kaudu.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas vahekohtumenetluse töökorralduses kasutatakse järgmisi mõisteid:
-„vahekohus“ – lepingu artikli 26.1 kohaselt moodustatud kohus;
-„vahekohtunik“ – vahekohtu liige;
-„kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 26.1 alusel;
-„vastustaja“ – teine lepinguosaline;
-„lepinguosalise esindaja“ – lepinguosalise nimetatud töötaja või isik, kes esindab lepinguosalist lepinguga seotud vaidlustes;
-„päev“ – kalendripäev, kui ei ole sätestatud teisiti;
-„kolmas isik“ – pool, kes ei ole vaidluses osalev pool, kuid kes osaleb vahekohtumenetluses;
-„rahvusvaheline büroo“ – Alalise Vahekohtu rahvusvaheline büroo;
-„Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo eeskirjad“ – 17. detsembril 2012 jõustunud Alalise Vahekohtu 2012. aasta vahekohtueeskirjad, sealhulgas nende hilisemad muudatused;
-„Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus“ – Alalise Vahekohtu asutus, mis on Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo eeskirjade kohaselt vastutav vahekohtunike määramise eest vastavalt Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo eeskirjadele.
Artikkel 3
Kohaldatav õigus
1.Vahekohus kohaldab lepingut nii, nagu seda on tõlgendatud vastavalt rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile ning muudele vaidlustega seotud ja lepinguosaliste vahel kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse lepingutele, eeskirjadele ja põhimõtetele.
2.Olenemata lõikest 1 võib vahekohus juhul, kui talle lahendamiseks esitatud vaidlus tõstatab küsimuse lepingu teatava sätte tõlgendamise ja kohaldamise kohta seoses viitega lepinguosalise riikliku õiguse sättele, võib vahekohus vajaduse korral võtta lepinguosalise riiklikku õigust arvesse faktilise asjaoluna. Seda tehes lähtub vahekohus sellest, kuidas on asjaomase lepinguosalise kohtud või ametiasutused riiklikku õigust valdavalt tõlgendanud. Vahekohtu tõlgendus riiklikust õigusest ei ole selle lepinguosalise kohtutele ega ametiasutustele siduv.
Artikkel 4
Teated
1.Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille on koostanud vahekohus, saadetakse samal ajal mõlemale lepinguosalisele ning kui see on asjakohane ja vajalik, rahvusvahelisele büroole.
Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille on koostanud lepinguosaline ja mis on adresseeritud vahekohtule, edastatakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele ning kui see on asjakohane ja vajalik, rahvusvahelisele büroole.
Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille on koostanud lepinguosaline ja mis on adresseeritud teisele lepinguosalisele, edastatakse samal ajal koopiana vahekohtule ning kui see on asjakohane ja vajalik, rahvusvahelisele büroole.
2.Lõikes 1 osutatud teated edastatakse e-posti või asjakohasel juhul mõne muu sidevahendi abil, mis tagab edastamise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.
3.Lepingu artikli 22 kohaselt adresseeritakse kõik teated Guyana rahandusministrile ja Guyanas asuva liidu delegatsiooni juhile.
4.Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.
5.Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Guyana või liidu ametlikule pühale, loetakse dokument kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval.
Artikkel 5
Esindajad
Lepinguosalisi võivad esindada või abistada nende valitud isikud vastavalt nende sise-eeskirjadele ja -menetlustele. Selliste isikute nimed ja aadressid tuleb teisele lepinguosalisele kirjalikult edastada, sealhulgas teave selle kohta, kas nimetamine toimub abistamise või esindamise eesmärgil.
II jagu. Vahekohtu moodustamine
Artikkel 6
Vahekohtunike nimetamine
1.Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, nimetavad lepinguosalised kumbki ühe vahekohtuniku. Kaks sel viisil nimetatud vahekohtunikku valivad kolmanda vahekohtuniku, kes tegutseb vahekohtu eesistujana.
2.Kui teine lepinguosaline ei ole 30 päeva jooksul pärast vahekohtuniku nimetamist käsitleva teate saamist teavitanud esimest lepinguosalist tema nimetatud vahekohtunikust, võib esimene lepinguosaline taotleda rahvusvaheliselt büroolt teise vahekohtuniku nimetamist. Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus nimetab teise vahekohtuniku võimalikult kiiresti.
3.Kui 30 päeva jooksul pärast teise vahekohtuniku nimetamist ei ole kaks vahekohtunikku kolmanda vahekohtuniku valikus kokku leppinud, võivad lepinguosalised taotleda rahvusvaheliselt büroolt kolmanda vahekohtuniku nimetamist kooskõlas Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo kohaldatavate eeskirjadega, kui lõikest 5 ei tulene teisiti. Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus nimetab kolmanda vahekohtuniku võimalikult kiiresti. Nimetamisel kasutab Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus järgmist nimekirja koostamise menetlust:
(a) Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus edastab kummalegi lepinguosalisele identse nimekirja, mis sisaldab vähemalt kolme nime;
(b) kumbki lepinguosaline võib 15 päeva jooksul pärast nimekirja kättesaamist tagastada nimekirja rahvusvahelisele büroole ilma teisele lepinguosalisele koopiat saatmata, olles kustutanud nime või nimed, keda ta ei toeta, ning nummerdanud nimekirja ülejäänud nimed oma eelistuse järjekorras;
(c) pärast eespool nimetatud ajavahemiku möödumist nimetab Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus talle tagastatud nimekirjades heakskiidetud nimede hulgast kolmanda vahekohtuniku vastavalt lepinguosaliste märgitud eelistusjärjekorrale;
(d) kui nimetamist ei saa mingil põhjusel selle menetluse kohaselt teostada, võib Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus kasutada kolmanda vahekohtuniku nimetamisel oma kaalutlusõigust.
4.Vahekohtunike nimetamisel võivad lepinguosalised ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus valida isikuid, kes on Alalise Vahekohtu liikmed.
5.Vahekohtunike nimetamisel ei või lepinguosalised ega Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus valida isikuid, kes on liidu institutsioonide, liidu liikmesriigi valitsuse või Guyana valitsuse liikmed, ametnikud või muud teenistujad.
Artikkel 7
Vahekohtu moodustamata jätmine
Kui vahekohut ei ole õnnestunud artikli 6 kohaselt moodustada, moodustatakse vahekohus Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetava asutuse poolt emma-kumma lepinguosalise taotlusel ning võib seda tehes tühistada kõik juba tehtud ametissenimetamised ning nimetada kõik vahekohtunikud ja määrata ühe neist eesistujaks. Kui Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus peab seda asjakohaseks, võib ta varasemad ametisse nimetatud isikud uuesti ametisse nimetada.
Artikkel 8
Vahekohtunike sõltumatus ja puutumatus
1.Vahekohtunikud on sõltumatud ja erapooletud, täidavad oma ülesandeid üksikisikuna ega võta vastu juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt.
2.Kui isiku poole pöördutakse seoses tema võimaliku vahekohtunikuks nimetamisega, teeb ta lepinguosalistele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele teatavaks kõik asjaolud, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi tema erapooletuse või sõltumatuse kohta. Vahekohtunik teeb alates tema nimetamisest ja kogu vahekohtumenetluse vältel lepinguosalistele, rahvusvahelisele büroole ja teistele vahekohtunikele viivitamata teatavaks kõik asjaolud, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi tema erapooletuse või sõltumatuse kohta.
3.Vahekohtunikel on liidus ja Guyanas vahekohtumenetlusega seotud tegevuse või tegevusetuse suhtes kohtulik puutumatus.
Artikkel 9
Ühepoolsed kontaktid
1.Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.
2.Ükski vahekohtunik ei tohi arutada menetluse sisu ühe või mõlema lepinguosalisega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.
Artikkel 10
Vahekohtuniku asendamine
1.Vahekohtuniku surma või tagasiastumise korral vahekohtumenetluse ajal nimetatakse või valitakse asendusvahekohtunik artiklis 6 sätestatud korras, mida kohaldatakse asendatava vahekohtuniku nimetamise või valiku suhtes.
2.Kui vahekohtunik ei tegutse või ei suuda de jure või de facto oma ülesandeid täita, kohaldatakse vahekohtuniku vaidlustamise ja asendamise menetlust, mis on sätestatud artiklis 11.
3.Vahekohtuniku asendamise korral jätkatakse menetlust etapist, kus asendatud vahekohtunik lõpetas oma ülesannete täitmise, kui vahekohus ei otsusta teisiti.
Artikkel 11
Vahekohtunike liikmesuse vaidlustamine
1.Iga lepinguosaline võib vahekohtuniku liikmesuse vaidlustada, kui esinevad asjaolud, mis annavad põhjust kahelda vahekohtuniku erapooletuses või sõltumatuses.
2.Lepinguosaline võib enda nimetatud vahekohtuniku liikmesuse vaidlustada üksnes põhjustel, millest ta on teada saanud pärast ametisse nimetamist.
3.Lepinguosaline, kes kavatseb vahekohtuniku liikmesuse vaidlustada, saadab selle vaidlustamise kohta teate 30 päeva jooksul pärast vahekohtuniku nimetamisest teatamist vaidlustavale lepinguosalisele või 30 päeva jooksul pärast seda, kui kõnealusele lepinguosalisele on teatavaks saanud asjaolud, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi vahekohtuniku erapooletuse või sõltumatuse suhtes.
4.Vaidlustamisteade edastatakse teisele lepinguosalisele, vahekohtunikule, kelle liikmesus vaidlustatakse, teistele vahekohtu liikmetele ja rahvusvahelisele büroole. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused.
5.Kui lepinguosaline on vahekohtuniku liikmesuse vaidlustanud, võivad kõik lepinguosalised selle vaidlustamisega nõustuda. Vahekohtunik võib pärast vaidlustamist ka oma ametist taganeda. Kummalgi juhul tähendab see vaide aluseks olevate põhjenduste õigeks tunnistamist.
6.Kui teine lepinguosaline ei ole 15 päeva jooksul alates vaidlustamisteate kuupäevast vaidlustamisega nõus või kui vaidlustatava liikmesusega vahekohtunik tagasi ei astu, võib vaide esitanud lepinguosaline otsustada vaidlustamist jätkata. Sellisel juhul taotleb ta 30 päeva jooksul alates vaidlustamisteate kuupäevast, et Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus teeks vaidlustamise kohta otsuse.
7.Vaidlustamise kohta otsuse tegemisel võib Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus esitada otsuse põhjendused, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku, et põhjendusi ei esitata. Kui Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetav asutus rahuldab vaide, nimetatakse või valitakse asendusvahekohtunik artiklis 6 sätestatud korras, mida kohaldatakse asendatava vahekohtuniku nimetamise või valiku suhtes.
III jagu. Vahekohtumenetlus
Artikkel 12
Üldsätted
1.Vahekohus viib vahekohtumenetluse läbi viisil, mida ta peab asjakohaseks, tingimusel et lepinguosalisi koheldakse võrdselt ja et menetluse asjakohases etapis antakse kummalegi lepinguosalisele mõistlik võimalus esitada oma seisukohad. Vahekohus viib oma kaalutlusõigust kasutades menetluse läbi viisil, millega välditakse tarbetuid viivitusi ja kulusid ning nähakse ette õiglane ja tõhus menetlus vaidluse lahendamiseks.
2.Vahekohtu otsus on lõplik ning on liidule ja Guyanale siduv.
3.Liit ja Guyana teevad vahekohtu otsuse tervikuna üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud.
Artikkel 13
Vahekohtumenetluse toimumise koht
4.Vahekohtumenetlus viiakse läbi Haagis, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
5.Vahekohus võib kokku tulla mis tahes asukohas, mida ta peab kaupade, muu vara või dokumentide kontrollimiseks sobivaks. Lepinguosalistele teatatakse sellest piisavalt aegsasti, et nad saaksid sellise kontrolli juures viibida.
Artikkel 14
Konfidentsiaalsus
1.Mõlemad lepinguosalised ja vahekohus käsitavad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule kirjaliku esildise, mis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul ka konfidentsiaalse teabeta esildise, mille saab avalikustada.
2.Käesolev töökorraldus ei takista lepinguosalisel esitada üldsusele oma seisukohti väljendavaid avaldusi. Kuni menetlust ei ole lõpule viidud, ei avalda lepinguosaline teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.
3.Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.
Artikkel 15
Vahekohtu töö
1.Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki vahekohtu istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.
2.Vahekohus võib oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, e-posti, faksi või arvutisidet.
3.Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nõupidamise juures viibida oma assistentidel.
4.Mis tahes otsuse või aruande koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.
5.Juhul kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega, et teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teatab ta lepinguosalistele kirjalikult ja pärast nendega konsulteerimist muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku uue tähtaja või muudatuse.
Artikkel 16
Vahekohtumenetluse tähtajad
1.Vahekohus koostab vahekohtu esialgse ajakava võimalikult kiiresti pärast vahekohtu moodustamist ja pärast seda, kui lepinguosalisi on kutsutud oma seisukohti väljendama. Vahekohus võib seda ajavahemikku igal ajal pikendada või lühendada pärast seda, kui lepinguosalisi on kutsutud oma seisukohti väljendama.
2.Kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist võib kumbki lepinguosaline esitada põhjendatud taotluse selle kohta, et juhtum on kiireloomuline. Sellisel juhul teeb vahekohus taotluse kohta otsuse15 päeva jooksul sellise taotluse saamisest arvates.
Artikkel 17
Korralduslik nõupidamine
1.Lepinguosalised kohtuvad vahekohtuga 30 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas: a) vahekohtunikele makstav tasu ja nende kulude hüvitamine; b) vahekohtu pädevus, ning c) menetluse ajakava.
2.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on vahekohtu pädevuses: a) vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas lepingu asjaomaseid sätteid, millele lepinguosalised viitavad; b) teha järeldusi selle kohta, kas asjaomane meede vastab lepingu sätetele, ning c) teha otsus.
Artikkel 18
Kirjalikud esildised
Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Vastustaja esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud poole kirjaliku esildise kättetoimetamist.
Artikkel 19
Kuulamised
1.Vastavalt korralduslikul nõupidamisel kindlaks määratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja lepinguosalistele kuulamise kuupäeva, kellaaja ja toimumise koha. Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, teeb lepinguosaline, kelle territooriumil kuulamine toimub, selle teabe avalikult kättesaadavaks.
2.Vahekohus võib kokku kutsuda täiendava kuulamise, kui pooled selles kokku lepivad.
3.Kõik vahekohtunikud peavad kogu kuulamise ajal kohal viibima.
4.Järgmised isikud võivad kuulamisel osaleda olenemata sellest, kas menetlus on üldsusele avatud või mitte. Osalemine sõltub lepinguosaliste eelnevast nõusolekust:
(a)lepinguosalise esindajad;
(b)vahekohtunike nõustajad, assistendid ja haldustöötajad;
(c)eksperdid, kui vahekohus nii otsustab;
(d)tunnistajad;
(e)kolmandad isikud.
5.Iga lepinguosaline esitab hiljemalt 7 päeva enne kuulamise toimumise kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate kohta, kes osalevad kuulamisel, ning tunnistajate kohta, kes annavad kuulamisel tunnistusi.
6.Vahekohtu kuulamised on avalikud, välja arvatud juhul, kui vahekohus otsustab omal algatusel või lepinguosaliste taotluse korral teisiti.
7.Vahekohus otsustab lepinguosalistega konsulteerides, millist logistilist korraldust ja menetlust tuleks kasutada, et üldsusele avalikud kuulamised oleksid korraldatud tulemuslikult. See korraldus võib hõlmata reaalajas veebiedastuse või sisetelevisioonisüsteemi kasutamist.
8.Vahekohus korraldab kuulamise järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud poolele ja vastustajale antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks:
Väited
(a) kaebuse esitanud lepinguosalise väide;
(b) vastustaja väide.
Vastuväited
(a) kaebuse esitanud lepinguosalise vastus;
(b) vastustaja vasturepliik.
9.Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele või tunnistajale küsimusi mis tahes ajal kuulamise jooksul.
10.Vahekohus peab tagama, et iga kuulamise kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele 7 päeva jooksul pärast kuulamist Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.
11.Iga lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast kuulamise kuupäeva esitada kuulamisel tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.
Artikkel 20
Mitteilmumine
1.Kui üks lepinguosalistest, keda on käesoleva korra kohaselt nõuetekohaselt teavitatud, ei ilmu istungile, ilma et ta seda piisavalt põhjendaks, võib vahekohus vahekohtumenetlust jätkata.
2.Kui üks lepinguosalistest, kes on nõuetekohaselt kohustatud esitama dokumentaalsed tõendid, ei tee seda ettenähtud tähtaja jooksul, ilma et ta oleks seda piisavalt põhjendanud, võib vahekohus teha otsuse kasutada olevate tõendite alusel.
Artikkel 21
Kirjalikud küsimused
1. Vahekohus võib menetluse käigus igal ajal esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana ka teisele lepinguosalisele.
2.Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastusest vahekohtu küsimustele. Teisel lepinguosalisel on võimalus esitada asjaomase lepinguosalise vastuste kohta kirjalikke märkusi seitsme päeva jooksul pärast sellise koopia kättesaamist.
Artikkel 22
Kolmandad isikud
1.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepinguosalise territooriumil asuvad füüsilised või juriidilised isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud omal algatusel, tingimusel et:
(a) vahekohus saab need kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva;
(b) need puudutavad otseselt vahekohtu käsitletavat faktilist või õiguslikku küsimust;
(c)need sisaldavad esildise teinud isiku kirjeldust, sealhulgas füüsilise isiku puhul tema kodakondsust ja juriidilise isiku puhul tema asukohta, tegevuse laadi, õiguslikku seisundit, üldeesmärke ja rahastamisallikaid, ning
(d)nendes on märgitud, mis laadi huvi on asjaomasel isikul vahekohtumenetluse suhtes.
2.Esildised edastatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad vahekohtule märkusi esitada 15 päeva jooksul alates esildise edastamisest.
3.Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Vahekohus ei ole kohustatud oma aruandes käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid.
4.Kui vahekohus otsustab oma aruandes käsitleda esildistes esitatud väiteid, siis võtab ta arvesse ka kõiki märkusi, mis lepinguosalised on teinud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.
Artikkel 23
Eksperdid
1.Vahekohus võib nimetada ühe või mitu eksperti, kes annavad talle kirjalikult aru vahekohtu poolt kindlaksmääratavatest konkreetsetest küsimustest. Koopia vahekohtu nimetatud eksperdi pädevuste kohta edastatakse lepinguosalistele.
2.Eksperdiaruande kättesaamisel saadab vahekohus selle koopia lepinguosalistele, kellele antakse võimalus esitada aruande kohta kirjalik arvamus. Lepinguosalisel on õigus vaadata läbi kõik dokumendid, millele eksperdiaruanne tugineb.
3.Emma-kumma lepinguosalise taotlusel võib eksperdi pärast aruande esitamist ära kuulata istungil, kus lepinguosalistel on võimalus eksperti küsitleda. Sellele istungile võib kumbki lepinguosaline kutsuda eksperttunnistajaid, et anda ütlusi vaidlusalustes küsimustes.
IV jagu. Vahekohtu otsused
Artikkel 24
Otsused
Vahekohus püüab teha otsused konsensuse alusel. Kui konsensuslikku otsust ei suudeta teha, otsustatakse küsimus häälteenamusega.
Artikkel 25
Otsuse vorm
1.Otsus tehakse kirjalikult ja selles tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas kohaldatakse lepingu asjaomaseid sätteid ning millised on tehtud järelduste ja otsuste põhjendused.
2.Vahekohtunikud allkirjastavad otsuse ning selles märgitakse selle tegemise kuupäev ja otsuse tegemise koht. Kui mõni vahekohtunik otsust ei allkirjasta, märgitakse otsuses allkirja(de) puudumise põhjus.
Artikkel 26
Otsuse tõlgendamine
1.Kumbki lepinguosaline võib 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist taotleda vahekohtult otsuse tõlgendamist, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele.
2.Kirjalik tõlgendus tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Tõlgendus moodustab osa otsusest ning vajaduse korral kohaldatakse artiklite 15 ja 25 sätteid.
Artikkel 27
Otsuse parandamine
1.Kumbki lepinguosaline võib 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist taotleda vahekohtult arvutusvigade, tehniliste või trükivigade või sarnaste vigade parandamist, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele. Vahekohus võib teha selliseid parandusi ka omal algatusel 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist.
2.Kõik parandused tehakse kirjalikult ja need moodustavad osa otsusest ning vajaduse korral kohaldatakse artiklite 15 ja 25 sätteid.
Artikkel 28
Täiendav otsus
1.Kumbki lepinguosaline võib 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist taotleda vahekohtult täiendava otsuse tegemist vahekohtumenetluses esitatud, kuid otsusest välja jäetud väidete kohta, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo ametisse nimetavale asutusele.
2.Kui vahekohus leiab, et täiendava otsuse taotlus on põhjendatud ja peab väljajätmist ilma täiendavate istungite või tõenditeta parandatavaks, teeb ta täiendava otsuse 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.
3.Täiendava otsuse tegemisel kohaldatakse vajaduse korral artikleid 15 ja 25.
Artikkel 29
Vahekohtu otsuse täitmine
1.Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita vahekohtu otsust heas usus. Lepinguosalised lepivad kümne päeva jooksul pärast vahekohtu otsuse teatavakstegemist kokku mõistliku tähtaja vahekohtu otsuse täitmiseks. Kui lepinguosalised ei jõua omavahel kokkuleppele vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas, esitab kumbki lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks ja teavitab sellest samaaegselt teist lepinguosalist vastavalt lõikele 7. Mõistlikku tähtaega võib ELi ja Guyana vastastikusel kokkuleppel pikendada.
2.Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele, kas meede on vahekohtu otsusega kooskõlas, võib lepinguosaline kirjalikult taotleda vahekohtult selles küsimuses otsuse tegemist. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 90 päeva jooksul või kiireloomulistel juhtudel 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
Kui algsel vahekohtul või mõnel selle vahekohtunikul ei ole võimalik taotluse kaalumiseks uuesti kokku tulla, siis moodustatakse uus vahekohus, nagu on sätestatud artiklis 6. Otsuse teatavakstegemise tähtaeg on 60 päeva uue vahekohtu moodustamisest arvates.
3.Kui vahekohus teeb otsuse, et lepinguosaline ei ole vahekohtu otsust täitnud, määrab ta otsuse täitmiseks uue tähtaja.
Kui lepinguosaline ei täida jätkuvalt vahekohtu otsust, on teisel lepinguosalisel õigus peatada lepingu kohaldamine vastavalt lepingu artiklile 28, teatades sellest vastustajat. Peatamine peab olema proportsionaalne asjaomase kohustuse rikkumisega, võtma arvesse rikkumise raskusastet ja kõnealuseid õigusi, kui peatamine põhineb asjaolul, et vastustaja ei täida jätkuvalt vahekohtu otsust.
Peatamine on ajutine ja seda kohaldatakse üksnes seni, kuni lepinguosaline on täitnud vahekohtu otsuse, või kuni lepinguosalised on kokku leppinud vaidluse muul viisil lahendamises.
4.Lepinguosaline teavitab ühiskomiteed ja teist lepinguosalist kõikidest meetmetest, mida ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks, ja oma taotlusest lõpetada teise lepinguosalise kohaldatud peatamine.
5.Kui lepinguosalised ei jõua 45 päeva jooksul teate esitamise kuupäevast arvates kokkuleppele selles, kas lepinguosaline on teatatud meetmega vahekohtu otsuse täitnud, võib emb-kumb lepinguosaline esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Sellisest taotlusest teatatakse samal ajal ka teisele lepinguosalisele.
Kui algsel vahekohtul või mõnel selle vahekohtunikul ei ole võimalik taotluse kaalumiseks uuesti kokku tulla, siis moodustatakse uus vahekohus, nagu on sätestatud artiklis 6. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja ühiskomiteele teatavaks 75 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.
6.Kui algsel vahekohtul või mõnel selle liikmel ei ole võimalik lõike 2 alusel esitatud taotluse kaalumiseks uuesti kokku tulla, siis moodustatakse uus vahekohus, nagu on sätestatud artiklis 6. Sellisel juhul on uue vahekohtu otsuse teatavakstegemise tähtaeg 90 päeva uue vahekohtu moodustamisest arvates.
Artikkel 30
Vaidluse lahendamine või muud lõpetamise põhjused
1.Kui lepinguosalised lepivad enne otsuse tegemist kokku vaidluse lahendamises, annab vahekohus korralduse vahekohtumenetlus lõpetada, või kui mõlemad lepinguosalised seda taotlevad ja vahekohus sellega nõustub, registreerib vaidluse lahendamise kokkulepitud tingimustel tehtava vahekohtu otsuse vormis. Vahekohus ei ole kohustatud kokkulepitud tingimustel tehtud otsust põhjendama.
2.Kui enne otsuse tegemist muutub vahekohtumenetluse jätkamine võimatuks või tähtsusetuks mõnel lõikes 1 nimetamata põhjusel, teatab vahekohus lepinguosalistele oma kavatsusest teha otsus, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline esitab põhjendatud aluse vastuväite esitamiseks. Seejärel alustavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.
V jagu. Kulud
Artikkel 31
Kulud
1.Vahekohus määrab oma otsuses kindlaks vahekohtu kulud. Mõiste „kulud“ sisaldab üksnes järgmist:
(a)vahekohtu tasud, mis esitatakse iga vahekohtuniku kohta eraldi ja mille määrab kindlaks vahekohus vastavalt päevatasudele, milles lepinguosalised on vahekohtunike nimetamise ajal kokku leppinud;
(b) vahekohtunike reisi- ja muud kulud;
(c)eksperdiarvamuste ja muu vahekohtu jaoks vajaliku abiga kaasnevad kulud;
(d)tunnistajate reisi- ja muud kulud, kui vahekohus on sellised kulud heaks kiitnud.
2.Vahekohtumenetluse kulud kannab põhimõtteliselt kaotanud lepinguosaline. Vahekohus võib siiski kõik sellised kulud lepinguosaliste vahel jagada, kui ta otsustab, et selline jagamine on juhtumi asjaolusid arvesse võttes mõistlik.
3.Vahekohus ei tohi nõuda lisatasu oma otsuse tõlgendamise, parandamise või täiendamise eest.
Artikkel 32
Kulude ettemaksed
1.Vahekohus võib moodustamise ajal nõuda, et kumbki lepinguosaline maksaks artiklis 31 osutatud kulude katteks ettemaksena võrdse summa.
2.Vahekohtumenetluse käigus võib vahekohus nõuda lepinguosalistelt täiendavaid ettemakseid.
3.Kui nõutavad ettemaksed ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist, teavitab vahekohus sellest lepinguosalisi, et üks või teine neist saaks nõutud ettemakse teha. Kui sellist makset ei tehta, võib vahekohus anda korralduse vahekohtumenetlus peatada või lõpetada.
4.Pärast otsuse tegemist arvestab vahekohus lepinguosalistelt saadud ettemaksed kokku ja tagastab kogu kasutamata jäägi lepinguosalistele.