SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit (edaspidi „EL“) ja Egiptus on kokku leppinud, et süvendavad oma suhteid ja arendavad ühise heaolu, stabiilsuse ja julgeoleku nimel strateegilist ja laiaulatuslikku partnerlust, mis põhineb ühistel huvidel ja vastastikusel usaldusel ning juba olemasoleval ELi ja Egiptuse positiivsel tegevuskaval. Strateegiline ja laiaulatuslik partnerlus hõlmab ühisdeklaratsioonis kirjeldatud konkreetseid koostöövaldkondi, mis on rühmitatud kuude sekkumissambasse, nimelt: poliitilised suhted; majanduslik stabiilsus; investeeringud ja kaubandus; ränne; julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö; demograafia ja inimkapital. Koostöö rakendamine nendes valdkondades aitab ära kasutada ELi-Egiptuse suhete kogu potentsiaali.

Partnerlust toetab finantspakett, mis koosneb lühiajalisest ja pikemaajalisest toetusest vajalikule makro-rahanduslikule ja sotsiaal-majanduslikule reformikavale, samuti suurematest summadest, mis on kättesaadavad Egiptusesse tehtavate investeeringute toetamiseks, ja sihtotstarbelisest toetusest mitmesuguste strateegiliste prioriteetide elluviimiseks.

See finantspakett tehakse kättesaadavaks keerulises majandusolukorras, kus Egiptusel on jätkuvalt suur ja rahuldamata rahastamisvajadus. Sellega seoses taotlesid Egiptuse ametiasutused 12. märtsil 2024 ELilt makromajanduslikku finantsabi pärast seda, kui 6. märtsil 2024 tehti teatavaks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tehnilise tasandi kokkulepe 8 miljardi USA dollari suuruse täiendatud laiendatud rahastamisvahendi kohta.

Olles püsinud pandeemia ajal suhteliselt vastupidavana (osaliselt tänu alates 2016. aastast IMFi järjestikuste programmide raames tehtud reformidele), on Egiptuse makromajanduslik ja eelarveolukord viimastel kuudel märkimisväärselt halvenenud. Viimasel kahel aastal on välissurve tugevnenud ja Egiptuse võlg on veelgi suurenenud, kajastades ka 2022. aasta oktoobris IMFiga sõlmitud tehnilise tasandi kokkuleppega ette nähtud reformide aeglasemat rakendamist. Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärjed ja Hamasi terrorirünnakud Iisraelis 7. oktoobril 2023 on toonud kaasa kapitali pikaajalise väljavoolu ja vähendanud teenuste eksporti, eelkõige turismist ja Suessi kanalist saadavaid tulusid. See on eriti problemaatiline Egiptuse raske eelarveolukorra tõttu, mida iseloomustab suurenev valitsemissektori võlg ja püsiv eelarvepuudujääk, samuti krooniline jooksevkonto puudujääk. Peamised reitinguagentuurid on alates 2023. aasta aprillist alandanud Egiptuse reitinguid ning pärast Gaza konflikti puhkemist langes riigireiting investeerimisjärgust madalamale tasemele. Egiptus seisab jätkuvalt silmitsi väga suurte probleemidega, sealhulgas kiire inflatsioon, riigi liiga suur majanduslik jalajälg, ebatõhus valuutaturg ja Gaza konflikti ülekanduv mõju, mis nõrgendasid veelgi Egiptuse majanduslikku stabiilsust ning seadsid riigi välis- ja eelarvepositsiooni surve alla, suurendades samal ajal riigi üldist haavatavust välisšokkide suhtes.

Võttes arvesse piirkondliku stabiilsuse halvenemist, Egiptuse olulist rolli piirkonnas ja Rahvusvahelise Valuutafondi uut programmi käsitleva tehnilise tasandi kokkuleppe sõlmimist ning olles Egiptuse ja ELi vahelise strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse raames põhjalikult hinnanud Egiptuse majanduslikku olukorda, esitab komisjon nõukogule ettepaneku anda Egiptusele kuni 5 miljardi euro suuruse laenude vormis makromajandusliku finantsabi kogupaketi raames uut lühiajalist makromajanduslikku finantsabi summas kuni 1 miljard eurot.

Kavandatav makromajanduslik finantsabi aitaks Egiptusel osaliselt katta välisrahastamispuudujäägi, mis on IMFi uue programmi kontekstis aastatel 2024–2027 hinnanguliselt 17,7 miljardit USA dollarit. Rahastamisvajadused on eriti suured 2024. aasta teisel poolel, kusjuures IMFi hinnangul on üldine rahastamispuudujääk järgmisel eelarveaastal 2024/25 (eelarveaasta kestab juulist juunini) 9,3 miljardit USA dollarit. Seepärast on hädavajalik tagada, et esimene oluline panus makromajandusliku finantsabi kaudu oleks võimalik anda juba käesoleva aasta lõpuks. See näib olevat võimatu, kui otsus võetakse vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 212 alusel seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelseisvast ametiaja lõpust tulenevaid piiranguid ning aega, mis lisaks kulub makromajandusliku finantsabi täielikuks jõustamiseks, sealhulgas abi aluseks olevate poliitiliste reformide kokkuleppimiseks. Seetõttu on makromajandusliku finantsabi paketi käesoleva esimese osa puhul põhjendatud kasutada erandkorras ELi toimimise lepingu artiklit 213, mille kohaselt võtab otsuse vastu üksnes nõukogu.

Väljamakse tehakse ühes osas ja on rangelt seotud sellega, kui rahuldavalt rakendatakse IMFi programmi ja mitmeid poliitikameetmeid, mis lepitakse kokku komisjoni ja Egiptuse ametiasutuste vahel ning loetletakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Vastastikuse mõistmise memorandum võiks põhimõtteliselt hõlmata reforme, millega edendatakse erasektori rolli majanduses, raha- ja vahetuskursipoliitika reforme, jätkuvaid riigi rahanduse juhtimise reforme ja sotsiaaltoetusmehhanismide edendamist.

Nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis, leiab komisjon (tuginedes ka Euroopa välisteenistuse hinnangule poliitilise olukorra kohta), et kavandatava makromajandusliku finantsabi andmise majanduslikud eeltingimused on täidetud, samal ajal kui poliitilise eeltingimusega seotud edusamme jälgitakse pidevalt, et teha kindlaks, kas kriteeriumide täitmine liigub rahuldavas suunas.

•Üldine taust

Majanduskasv aeglustus nii sise- kui ka välistegurite tõttu. Pärast tugevat pandeemiajärgset taastumist 6,7 % eelarveaastal 2021/22 vähenes SKP reaalkasv eelarveaastal 2022/23 3,8 %ni ja 2023. aasta juulist septembrini kestnud kvartalis 2,6 %ni. Tarbimist ja investeeringuid mõjutasid kiire inflatsioon, vahetuskursiga seotud ebakindlus ja reformide aeglane elluviimine. Varem tugev teenuste eksport on sattunud surve alla, kuna konflikt Gaza sektoris pärsib turismi ja al-Houthi rühmituse rünnakud Punasel merel on vähendanud Suessi kanalist saadavat tulu. Kui naftatööstus välja jätta, aeglustus erasektori tegevus, mõõdetuna ostujuhtide indeksi alusel, 2024. aasta jaanuaris jätkuvalt, kuna tellimused vähenesid ja toodang langes. Ettevõtjate ootused halvenesid klientide nõudluse vähenemise tõttu. 2023. aasta detsembriks vähenes töötus pisut – 6,9 %ni.

Inflatsioon on püsinud kiire volatiilse paralleelse vahetuskursi tõttu, mis erines oluliselt ametlikust vahetuskursist, mis püsis kogu 2023. aastal ja 2024. aasta alguses peaaegu stabiilsena. Tarbijahindade inflatsioon oli 2024. aasta jaanuaris aastapõhises arvestuses 29,8 %; 2023. aastal oli see keskmiselt 33,8 %. Oluline on see, et toiduainete hinnatõus aeglustus jaanuaris mõnevõrra, kuid oli siiski järsk (47,9 %), kusjuures kulutused toidule moodustavad tarbija ostukorvist ligikaudu kolmandiku. Juba enne praegust kriisi elas ligikaudu 30 % elanikkonnast vaesuses ja neid mõjutas toiduainete hinna inflatsioon eriti palju. Kuigi ametlikud reservid kasvasid jaanuaris veidi ja jõudsid 35,3 miljardi USA dollarini, mis võrdub ligikaudu 7½ kuu impordi väärtusega, ja finantssüsteemi välisvarade netopositsioon oli 2023. aasta detsembris 27,2 miljardi USA dollari ulatuses negatiivne, peaksid mõlemad paranema tänu 23. veebruaril 2024 teatavaks tehtud 35 miljardi USA dollari suurusele investeeringute sissevoolule Araabia Ühendemiraatidest ja uuele paindliku vahetuskursi süsteemile. Kuna alates viimasest devalveerimisest 2023. aasta veebruaris kuni 2024. aasta märtsini oli ametlikuks vahetuskursiks fikseeritud ligikaudu 31 Egiptuse naela USA dollari kohta, tõi valuutapuudus kaasa kasvava paralleelse turu, kus vahetuskurss kõikus vahemikus 50–70 Egiptuse naela USA dollari kohta. Kui 6. märtsil 2024 allkirjastati tehnilise taseme kokkulepe IMFiga, kehtestasid ametiasutused paindliku vahetuskursi režiimi ja Egiptuse naela vahetuskursiks kujunes ligikaudu 50 Egiptuse naela USA dollari kohta. Koos üleminekuga paindlikule vahetuskursile tõstis Egiptuse keskpank intressimäärasid märkimisväärselt 600 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooni.

Riigi rahanduse olukord on endiselt väga keeruline. Eelarvepuudujääk on suurenenud intressimaksete kasvu tõttu ning valitsemissektori võlg on endiselt suur. Üldine eelarvepuudujääk püsis eelarveaastal 2022/23 üldjoontes stabiilsena, olles ligikaudu 6 % SKPst. Eelarveaasta 2023/24 esimesel poolel (juuli–detsember 2023) suurenes nominaalne eelarvepuudujääk siiski eelmise aastaga võrreldes 75,3 %, kuna kulude kasv ületas tulude kasvu, mis tulenes eelkõige intressimaksete kahekordistumisest, mille katmiseks läheb nüüd kuni 97,8 % eelarve kogutuludest samal perioodil. IMF prognoosib, et eelarveaastal 2023/24 tervikuna jõuavad intressimakseid 87,2 %ni eelarve kogutulust. Prognooside kohaselt on üldine eelarvepuudujääk eelarveaastal 2023/24 6,3 % SKPst. Valitsemissektori võlg oli eelarveaasta 2022/23 lõpus 95,9 % SKPst (eelneval eelarveaastal 88,5 %), mis on kõrgeim tase alates 2017. aastast, ja peaks prognooside kohaselt käesoleval eelarveaastal suurenema 96,4 %ni.

Jooksevkonto paranes, kuid piirkondlikud kriisid kujutavad endast märkimisväärset ohtu. Samal ajal suurendab investeerimistehing Araabia Ühendemiraatidega tõenäoliselt importi. Pärast puudujääki 3,5 % eelarveaastal 2021/22 vähenes jooksevkonto puudujääk viimasel eelarveaastal 1,2 %ni ja paranes 2023. aasta juulist septembrini aastapõhises arvestuses nominaalselt veel 12 %. Kuigi turismist ja Suessi kanalist saadavad tulud andsid olulist tuge, vähenes kaupade eksport. Rahaülekanded vähenesid märkimisväärselt, sest välismaal töötavad egiptlased ei soovinud teha ülekandeid ülehinnatud ametliku vahetuskursiga. Impordi järsk kahanemine aitas üldist puudujääki ohjeldada. Välksagedusandmed osutavad sellele, et Gaza konflikt ja rünnakud Punasel merel on eriti rängalt kahandanud turismist ja Suessi kanalist tavapäraselt saadavat suurt tulu ning vastavad langusriskid on endiselt märkimisväärsed. Varem killustatud vahetuskursisüsteemi ühtlustamine aitab tõenäoliselt rahaülekanded ametlikesse kanalitesse tagasi suunata. Samal ajal suurendab Araabia Ühendemiraatidega sõlmitud investeerimistehingu rakendamine 2025. aasta alguses tõenäoliselt importi.

Eelarveaastal 2022/23 suutis Egiptus saavutada välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu eesmärgi 10 miljardit USA dollarit, mis on 12,3 % rohkem kui eelarveaastal 2021/22. See hõlmas avaliku sektori vara müüki uue riigi omandipoliitika raames. Investeerimistehing Araabia Ühendemiraatidega hoogustab välismaiseid otseinvesteeringuid veelgi, kuigi ei ole selge, kas emiraatide riikliku fondi riiklikult suunatud investeeringud soodustavad ka turupõhiseid investeeringuid mujalt. Portfelliinvesteeringute vood, mis olid varem märkimisväärsed, kuigi volatiilsed kõva valuuta allikad, ei ole pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja algust alanud massilist väljavoolu veel taastunud, kajastades Egiptuse puhul olulist haavatavust. Mahajäämus siseriiklike reformide elluviimisel, sealhulgas vahetuskursi pikaleveninud ühtlustamine, ja Gaza sõjast tulenev ebakindlus on tõenäoliselt pärssinud kapitali sissevoolu veelgi. Moody’s langetas Egiptuse riigi krediidiväljavaadet 2024. aasta jaanuari keskel stabiilselt negatiivsele, osutades suurenevatest laenuteeninduskuludest, vahetuskursi tasakaalustamisest ja kasvavast välissurvest tulenevatele riskidele. 2023. aasta oktoobri alguses olid nii Moody’s, S&P kui ka Fitch juba langetanud Egiptuse riigivõla reitingut investeerimisjärgust madalamale rekordilise inflatsiooni, püsiva välisvaluutapuuduse ja valitsemissektori kasvava võla tõttu.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Puudub

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

EL ja Egiptus on aastate jooksul arendanud välja tihedad poliitilised ja majanduslikud suhted, mis muudeti ametlikuks assotsieerimislepingu sõlmimisega, mis jõustus täielikult 2004. aastal. See suhe sai hiljuti uue hoo, kuna 2021. aasta veebruaris võeti vastu uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega „Vahemere piirkonna uus tegevuskava“ ja seejärel 2022. aasta juunis 9. assotsiatsiooninõukogu istungil ELi-Egiptuse partnerluse prioriteedid aastateks 2021–2027. Partnerluse prioriteetidega kehtestati poliitiline raamistik kuni 2027. aastani ja need hõlmavad kolme laia valdkonda: i) Egiptuse majanduse kestlik moderniseerimine, ii) koostöö tugevdamine välispoliitika küsimustes, iii) stabiilsuse tagamine koostöö kaudu julgeoleku ja terrorismivastase võitluse, rände ja inimõiguste edendamise valdkonnas. ELi-Egiptuse mitmeaastane sihtprogramm (2021–2027), mis on ELi programmdokument Egiptuse jaoks, põhineb samuti partnerluse prioriteetidel.

Egiptusel on ELiga hästi arenenud majandussidemed. EL on jätkuvalt Egiptuse esimene kaubanduspartner nii impordi kui ka ekspordi osas ning üks suurimaid investoreid Egiptuses. 2022. aastal vähendas Egiptus oma kaubanduspuudujääki ELiga, eelkõige tänu suuremale nafta, gaasi ja väetiste ekspordile. Kooskõlas 2021. aasta veebruari ELi kaubanduspoliitika läbivaatamist käsitleva teatisega on EL valmis tegema Egiptusega koostööd kahepoolsete kaubandus- ja investeerimissuhete ajakohastamiseks, sealhulgas tagades ELi-Egiptuse assotsieerimislepingu kaubandust ja konkurentsi käsitlevate sätete täieliku rakendamise viisil, mis võimaldab lepingu potentsiaali täielikult ära kasutada.

Koostöö peaks veelgi süvenema ühise heaolu, stabiilsuse ja julgeoleku nimel tehtava strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse raames, mis kinnitati assotsiatsiooninõukogu kümnendal istungil 23. jaanuaril 2024. See hõlmab konkreetseid koostöövaldkondi, sealhulgas poliitilisi suhteid, head valitsemistava, inimõigusi ja põhivabadusi, makromajanduslikku stabiilsust, kestlikke investeeringuid ja kaubandust, energiat, vett, toiduga kindlustatust, kliimamuutusi, rännet, julgeolekut ja inimkapitali arendamist.

Euroopa naabruspoliitika riikidel on õigus saada makromajanduslikku finantsabi (kui nad täidavad teatavaid tingimusi). ELi makromajanduslik finantsabi täiendaks naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja muude ELi programmide raames antavaid toetusi. ELi makromajanduslik finantsabi, sealhulgas muude rahastamisvahendite kaudu antav makromajanduslik finantsabi, mis toetab asjakohase makromajanduspoliitika raamistiku ja struktuurireformide vastuvõtmist Egiptuse ametiasutuste poolt, suurendab kogu ELi finantseerimistegevuse lisaväärtust ja tulemuslikkust.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 213. Egiptuse rahastamisvajadused on eriti suured 2024. aasta teisel poolel, pidades silmas märkimisväärset üldist rahastamispuudujääki, mis on järgmisel eelarveaastal 2024/25 hinnanguliselt 9,3 miljardit USA dollarit, mistõttu on hädavajalik, et makromajandusliku finantsabi saaks välja maksta aasta lõpuks. Selle tagamine on võimatu, kui otsuse peab vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võttes arvesse parlamendi eelseisvast ametiaja lõpust tulenevaid piiranguid ning aega, mis lisaks kulub makromajandusliku finantsabi täielikuks jõustamiseks, sealhulgas abi aluseks olevate poliitiliste reformide kokkuleppimiseks. Seetõttu ja ilma, et see mõjutaks tulevasi makromajandusliku finantsabi programme, on põhjendatud kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 213, mille kohaselt võtab otsuse vastu nõukogu.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele, sest liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt tagada Egiptuse lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse taastamise eesmärgi täitmist ja see eesmärk on paremini saavutatav Euroopa Liidu tasandil. Selle peamine põhjus on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi rahastajate vahel korralikult koordineerida, et saavutada maksimaalne mastaabiefekt ja tulemuslikkus.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega: see piirdub lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ega lähe selleks vajalikust kaugemale.

Nagu eespool märgitud, oleks käesolevas otsuses kavandatud makromajanduslik finantsabi esimene osa makromajandusliku finantsabi paketist, mille kogumaht on kuni 5 miljardit eurot ja mis jaguneb käesoleva otsuse kohaseks kuni 1 miljardi euro suuruseks makromajandusliku finantsabiks ja tavapäraseks kuni 4 miljardi euro suuruseks makromajandusliku finantsabiks 1 . Komisjoni hinnangul, mis põhineb IMFi tulevase laiendatud rahastamisvahendi kokkuleppe raames tehtud prognoosidel, katavad kaks uut makromajandusliku finantsabi tehingut eelarveaastatel 2024/25–2026/27 hinnanguliselt 56,7 % puuduvatest vahenditest. See on kooskõlas makromajandusliku finantsabi raames rakendatava koormuse jagamise tavaga (vastavalt nõukogu 8. oktoobri 2002. aasta järeldustele oleks ülemmäär assotsieerimislepinguga riigi puhul 60 % ), võttes arvesse, et Egiptusele on lubanud abi anda ka teised kahe- ja mitmepoolsed rahastajad.

•Vahendi valik

Projektide rahastamine või tehniline abi ei oleks makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil on võimalik leevendada vajadust välisrahastuse järele ning aidata luua stabiilne makromajanduslik raamistik – muu hulgas edendades tasakaalustatud maksebilanssi ja eelarve jätkusuutlikkust – ja sobiv raamistik laiaulatuslike struktuurireformide edendamiseks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab ehitada üles asjakohast üldist poliitikaraamistikku, võib see suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga vahenditest Egiptuses rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Makromajanduslik finantsabi on Egiptuse majanduse stabiliseerimiseks antava rahvusvahelise toetuse lahutamatu osa. Käesoleva makromajanduslikku finantsabi käsitleva ettepaneku koostamisel konsulteerisid komisjoni talitused IMFi ja Maailmapangaga, kes on juba teinud algust mahukate rahastamisprogrammidega ja kavandavad ka uusi programme. Komisjon konsulteeris 12. märtsil 2024 majandus- ja rahanduskomitee asendusliikmetega, kes kiitsid ettepaneku eelnõu heaks. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Egiptuse ametiasutustega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 2 (edaspidi „finantsmäärus“) nõuetega teevad komisjoni talitused abi rakendamise ajaks Egiptuse raharingluse ja haldusmenetluste toimimise analüüsi, et teha kindlaks, kas kehtestatud programmi raames antava abi, sealhulgas makromajandusliku finantsabi haldamise kord pakub piisavaid tagatisi.

•Mõjuhinnang

ELi makromajanduslik finantsabi on erandlik erakorraline meede, mille eesmärk on aidata kolmandatel riikidel ületada suuri maksebilansiraskusi. Seega on käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek vabastatud komisjoni parema õigusloome suuniste (SWD(2015) 111 final) kohase mõjuhindamise nõudest, sest poliitiliselt on hädavajalik kõnealuses kiiret reageerimist nõudvas olukorras kiirelt tegutseda.

Üldisemalt tuginevad komisjoni ettepanekud makromajandusliku finantsabi kohta kogemustele, mis on saadud ELi naaberriikides varem võetud meetmete järelhindamisel. Asjaomane makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamis- ja reformiprogramm aitab Egiptusel katta lühiajalist rahastamispuudujääki, toetades samal ajal poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada keskpikas perspektiivis maksebilanssi ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning edendada kestlikku majanduskasvu, täiendades seeläbi IMFi direktorite nõukogu vastuvõetavat täiendatud programmi. Need poliitilised tingimused peaksid aitama kõrvaldada mõned aastaid Egiptuse majandust ja majanduse juhtimise süsteemi vaevanud olulised puudused. Poliitiliste reformimeetmete võimalike valdkondade hulka võiksid põhimõtteliselt kuuluda erasektori rolli suurendamise reformid, raha- ja vahetuskursipoliitika reformid, jätkuvad riigi rahanduse juhtimise reformid ja sotsiaaltoetusmehhanismide edendamine, mis loob aluse makromajandusliku finantsabi paketi teisele osale ja täiendab muid laiaulatusliku ja strateegilise partnerluse kaudu toetatavaid jõupingutusi.

•Põhiõigused

Euroopa naabruspoliitika riikidel on õigus saada makromajanduslikku finantsabi. Makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on seotud tõhusate demokraatlike mehhanismidega, sealhulgas parlamentaarse mitmeparteisüsteemi ja õigusriigi põhimõtte järgimisega ning inimõiguste austamisega, mille puhul Egiptus peaks antud juhul jätkama konkreetsete ja usaldusväärsete sammude astumist nende kriteeriumide täitmiseks.

Inimõigustega seotud probleemid Egiptuses on endiselt märkimisväärsed, eelkõige seoses põhivabaduste kaitse, valitsemistava ja õigusriigi põhimõttega. Viimastel aastatel on Egiptuse poliitiline juhtkond siiski astunud mitmeid samme ja pööranud suuremat tähelepanu inimõiguste austamisele. Kaotati erakorraline seisukord (välja arvatud Siinai piirkondades), käivitati esimene riiklik inimõiguste strateegia, taaskäivitati presidendi amnestiakomitee, vabastati üle 1000 poliitvangi ja algatati üleriigiline dialoog. Lisaks on Egiptus hoogustanud inimõiguste vallas koostööd ELiga, võimaldades esimest korda ELi inimõiguste eriesindaja visiiti Kairosse 2022. aastal. Egiptus hakkas hiljuti ka osalema rahvusvahelistel foorumitel ning teeb koostööd ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga ELi rahastatud projekti raames, mille eesmärk on luua ELi ja ÜRO partnerlus, ühendades sünergia, et tugevdada inimõiguste kultuuri Egiptuses. Lisaks on Egiptus oma riiklikus inimõiguste strateegias teatanud kavatsusest reformida eelvangistust käsitlevat seadust, parandada kinnipidamistingimusi, piirata surmanuhtlusega karistatavate kuritegude arvu ja edendada inimõiguste kultuuri kõigis valitsusasutustes. Seda on vaja tulemuslikult rakendada, kusjuures institutsioonilises plaanis on seni tehtud edusamme.

Eespool märgitut silmas pidades võib hinnata, et Egiptus on astunud kriteeriumide täitmiseks mõningaid asjakohaseid samme. Samal ajal tuleb jätkata tulemuslikke edusamme meetmete rakendamisel, eelkõige Egiptuse enda riikliku inimõiguste strateegia raames. Edusamme jälgitakse pidevalt kogu makromajandusliku finantsabi rakendamise jooksul, et teha kindlaks, kas kriteeriumide täitmine liigub rahuldavas suunas.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud makromajanduslik finantsabi Egiptusele summas kuni 1 miljardit eurot on kuni 5 miljardi euro suuruse laenudena antava makromajandusliku finantsabi paketti esimene osa ja see kavatsetakse välja maksta ühes osas 2024. aasta teisel poolel. Välistegevuse tagatise raames tehakse määraga 9 % eraldised, mis kavandatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames kogusummas 90 miljonit eurot (eelarverida 14 02 01 70 „Globaalne Euroopa – ühise eraldisfondi eraldised“).

Laene antakse amortiseeritavate ajapikendusega laenude vormis, mille puhul tagasimaksed tehakse võrdsetes osades pikema aja jooksul. Selline laenustruktuur on kasulik nii abisaajale, kuna see hõlbustab tagasimaksete tegemist, kui ka eelarvele, kuna tingimuslikud kohustused jaotuvad pikale ajavahemikule.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Euroopa Liit annab Egiptusele keskmise kuni pika tähtajaga laenudena makromajanduslikku finantsabi kokku kuni 1 miljardit eurot; abi aitab katta Egiptuse täiendava välisrahastamisvajaduse 2024. aastal. Abi kavatsetakse välja maksta ühes osas, tingimusel et poliitikameetmed on rakendatud õigel ajal ja muud asjakohased eeltingimused on jätkuvalt täidetud.

Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja õigusnormide muude rikkumiste ärahoidmiseks.

Komisjon ja Egiptuse ametiasutused lepivad kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, milles sätestatakse kavandatava makromajandusliku finantsabi andmisega seotud struktuurireformimeetmed, kaasa arvatud aega ja järjekorda puudutavad aspektid. Nagu makromajandusliku finantsabi puhul tavaliselt, oleneb väljamaksete tegemine muu hulgas sellest, kas IMFi programmi raames tehtud läbivaatamiste tulemused on rahuldavad. Komisjon teeb tihedat koostööd Egiptuse ametiasutustega, et jälgida eespool nimetatud poliitikameetmete ja eeltingimuste täitmist.

2024/0072 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Egiptuse Araabia Vabariigile lühiajalise makromajandusliku finantsabi andmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Suurenenud piirkondlike pingete tõttu seisab Egiptus silmitsi suurenenud välisrahastamissurvega. Sellega seoses on äärmiselt oluline tagada kiire ja õigeaegne finantsabi, pidades silmas Egiptuse eriti kriitilist rahastamisvajadust 2024. aasta teisel poolel. Selleks et finantsabi jõuaks Egiptuseni veel 2024. aastal, on asjakohane kasutada erandkorras ELi toimimise lepingu artikli 213 kohast kiirmenetlust, et anda Egiptuse ametiasutustele piisavalt aega kaasnevate reformimeetmete rakendamiseks, mida Euroopa Komisjon peab enne väljamakse tegemist hindama.

(2)Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi (edaspidi „Egiptus“) vahelisi suhteid arendatakse alates 2004. aastast kehtiva ELi-Egiptuse assotsieerimislepingu raames. EL ja Egiptus võtsid 19. juunil 2022 toimunud üheksandal ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu istungil vastu kõige hiljutisemad ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid (2021–2027). Partnerluse prioriteetidega kinnitatakse taas ühist eesmärki tegeleda ELi ja Egiptuse ees seisvate ühiste probleemidega, edendada ühiseid huve ning tagada pikaajaline stabiilsus ja kestlik areng Vahemere mõlemal kaldal. Partnerluse prioriteete toetab jätkuvalt ühine pühendumine demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise universaalsetele väärtustele, nagu on kajastatud ka ELi-Egiptuse mitmeaastases sihtprogrammis aastateks 2021–2027.

(3)Partnerluse prioriteedid kajastavad ELi ja Egiptuse ühist kohustust tugevdada koostööd, et toetada Egiptuse kestliku arengu strateegiat aastani 2030, ning ELi otsustavust tegutseda uue hooga, et tugevdada partnerlust oma lõunanaabrusega. Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta järeldustes 3 nimetas EL strateegilise prioriteedina demokraatlikku, stabiilsemat, keskkonnahoidlikumat ja jõukamat lõunanaabrust. ELi Vahemere piirkonna tegevuskavas ja selle lõunanaabrite majandus- ja investeerimiskavas, mis on esitatud ELi 9. veebruari 2021. aasta ühisteatises lõunanaabruse kohta, on esitatud ELi eesmärgid saavutada piirkonnas pikaajaline ja kestlik sotsiaal-majanduslik taastumine ja vastupanuvõime ning edendada rohe- ja digipööret.

(4)Kooskõlas partnerluse prioriteetidega on EL ja Egiptus võtnud kohustuse tagada vastutus ning õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine ning edendada demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi kui kõigi oma kodanike põhiseaduslikke õigusi. Need kohustused aitavad kaasa partnerluse edendamisele ning Egiptuse kestlikule arengule ja stabiilsusele. ELi ja Egiptuse tihedam ja konstruktiivne koostöö viimasel ajal on avanud tee sisukamale dialoogile inimõigustega seotud küsimustes. 2022. aasta detsembri poliitiliste küsimuste, inimõiguste ja demokraatia, rahvusvaheliste ja piirkondlike küsimuste allkomitee ning 2023. aasta mai assotsieerimiskomitee andsid institutsioonilise platvormi mitmesuguste inimõigustealaste küsimuste arutamiseks, mida EL soovib jätkata ja millele tugineda. Ka inimõiguste olukorra paranemine Egiptuses avaldab positiivset mõju ELi ja Egiptuse suhetele.

(5)Egiptusele antavat abi rahastatakse peamiselt uue naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu. Liidu soovituslik eraldis Egiptusele selle instrumendi kaudu mitmeaastase sihtprogrammi esimesel perioodil (2021–2024) on 240 miljonit eurot. See lisandub olemasolevale 1,3 miljardi euro suurusele koostööportfellile ning muule 307 miljoni euro suurusele eelarvetoetusele ja erakorralistele meetmetele, mida on võetud reageerimiseks pandeemiale ja Venemaa Ukraina-vastasele sõjale. Partnerluse prioriteedid aastateks 2021–2027 on sätestatud ELi-Egiptuse mitmeaastases sihtprogrammis, mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, ja hõlmavad kolme laiemat valdkonda: i) kestlik tänapäevane majandus ja sotsiaalne areng; ii) partnerlus välispoliitikas ja iii) stabiilsuse tugevdamine. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ asendatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, mille raames andis ELi Egiptusele ajavahemikul 2014–2020 kahepoolset abi 756 miljonit eurot.

(6)EL tunnistab Egiptuse keskset rolli piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Terrorism, organiseeritud kuritegevus ja konfliktid kujutavad endast ühist ohtu meie julgeolekule ja riikide sotsiaalsele struktuurile mõlemal pool Vahemerd. Seepärast on ELil ja Egiptusel ühine huvi tugevdada koostööd, nagu on rõhutatud partnerluse prioriteetides, järgides täielikult rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust.

(7)Tuletades meelde geopoliitilisi probleeme, nagu 7. oktoobril 2023 Iisraelis toimunud Hamasi terrorirünnakute tagajärjed ja konflikt Sudaanis, ning Egiptuse kui piirkonna suurima riigi ja kogu Lähis-Ida stabiilsuse samba strateegilist tähtsust, alustab liit Egiptusega strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse sõlmimist, nagu on märgitud ühisdeklaratsioonis.

(8)Egiptusega sõlmitava strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse eesmärk on muuta ELi-Egiptuse poliitilised suhted strateegiliseks partnerluseks ja võimaldada Egiptusel täita oma keskset rolli piirkonnas stabiilsuse tagamisel. Partnerluse eesmärk on toetada Egiptuse makromajanduslikku vastupanuvõimet ja võimaldada ambitsioonikate sotsiaal-majanduslike reformide rakendamist viisil, mis täiendab ja tugevdab IMFi Egiptuse programmis ette nähtud reformiprotsessi. Nagu on märgitud ühisdeklaratsioonis, käsitletakse partnerluses suurt hulka poliitikameetmeid, mis on rühmitatud kuude sekkumissambasse: poliitilised suhted; majanduslik stabiilsus; investeeringud ja kaubandus; ränne; julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö; demograafia ja inimkapital.

(9)Partnerlust toetab 7,4 miljardi euro suurune finantspakett, mis koosneb lühiajalisest ja pikemaajalisest toetusest vajalikule makro-rahanduslikule ja sotsiaal-majanduslikule reformikavale, samuti suurematest summadest, mis on kättesaadavad Egiptusesse tehtavate investeeringute toetamiseks, ja sihtotstarbelisest toetusest mitmesuguste strateegiliste prioriteetide elluviimiseks. Toetuspaketi osa on kuni 5 miljardi euro suurune laenude vormis ELi makromajandusliku finantsabi pakett, mis koosneb kahest makromajandusliku finantsabi programmist, millest üks on lühiajaline summas kuni 1 miljard eurot ja teine keskpika tähtajaga summas kuni 4 miljardit eurot, rahastamisvahenditest (nt tagatised) ja segarahastamisvahenditest, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et teha märkimisväärseid uusi investeeringuid. Seda täiendavad programmid, millega toetatakse strateegilise ja laiaulatusliku partnerluse konkreetseid prioriteete üksikute projektide ja tehnilise abi kaudu, mida rakendatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames 4 .

(10)Egiptuse makromajanduslik ja eelarveolukord on viimastel kuudel seisnud silmitsi märkimisväärsete probleemidega ja on oluliselt halvenenud, kuna välissurve on võimendunud ja valitsemissektori võlg on veelgi suurenenud, kusjuures püsivad majandusväljavaateid ohustavad märkimisväärsed langusriskid. Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärjed ja Hamasi terrorirünnakud Iisraelis on toonud kaasa kapitali pikaajalise väljavoolu ja vähendanud välisvaluutatulusid, eelkõige turismist ja Suessi kanalist saadavate tulude järsu vähenemise tõttu. See on eriti problemaatiline Egiptuse raske eelarveolukorra tõttu, mida iseloomustab pidev eelarvepuudujääk ning kõrge ja kasvav võla suhe SKPsse.

(11)Aastatel 2016–2021 tegi Egiptus koostöös IMFiga märkimisväärseid reforme. Need hõlmasid märkimisväärset vääringu devalveerimist, millega kaasnesid rahapoliitika reformid, mis keskendusid inflatsiooni hoidmisele sihtkoridoris. Kütusetoetuse reformiga kaasnes sihtotstarbelise sotsiaalsiirdesüsteemi märkimisväärne tugevdamine. Riigi rahanduse juhtimist tugevdati keskpika perioodi tulu- ja võlahaldusstrateegiate väljatöötamisega. Ametiasutused hakkasid parandama ka riigile kuuluvate ettevõtete juhtimist.

(12)Pärast IMFi jätkuprogrammi vastuvõtmist 2022. aasta detsembris oli reformide edenemine vähem märgatav, kuigi Egiptus on astunud samme, et tagada avaliku ja erasektori ettevõtetele võrdsed tingimused seaduse kaudu, millega kaotatakse riigile kuuluvate ettevõtete maksusoodustused (v.a riikliku julgeoleku eesmärgil tehtavad erandid), ning riigi omandipoliitika vastuvõtmise kaudu, mille eesmärk on vähendada majanduses riigi rolli, mis on vaatamata hiljutistele piiratud edusammudele endiselt suur ja moonutav, ja selgitada riigi jätkuva osalemise põhjendatust teatavates strateegilistes sektorites. Egiptus ei täitnud siiski oma kohustust muuta vääring 2023. aastal püsivalt paindlikuks, mis tõi kaasa üldiselt stabiilse ametliku vahetuskursi ja olulise paralleelse valuutaturu, kus vahetuskurss on märkimisväärselt nõrgem ja väga volatiilne. Selline killustatus pärssis tugevalt välisinvesteeringuid ja riigisisest äritegevust.

(13)Egiptus alustas IMFiga uuesti koostööd 2024. aasta alguses ja jõudis 6. märtsil 2024 tehnilise tasandi kokkuleppele täiendatud laiendatud rahastamisvahendi programmi kohta, mida suurendati 8 miljardi USA dollarini. Uus programm võetakse eeldatavasti vastu IMFi juhatuse otsusega 2024. aasta märtsis ning selle eesmärk on käsitleda järgmisi valdkondi: 1) usaldusväärne vahetuskursi paindlikkus, 2) rahapoliitika kestlik karmistamine, 3) eelarve konsolideerimine võla jätkusuutlikkuse säilitamiseks, 4) uus raamistik taristukulutuste piiramiseks, 5) sotsiaalkulutuste piisava taseme tagamine haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmiseks ning 6) riigi omandipoliitika rakendamine ja reformid võrdsete võimaluste tagamiseks. Koos tehnilise tasandi kokkuleppe allkirjastamisega kehtestas Egiptus ka vahetuskursi paindlikkuse ja tõstis keskpanga baasintressimäära märkimisväärselt – 600 baaspunkti – kooskõlas IMFi programmi prioriteetidega.

(14)Pidades silmas halvenevat majandusolukorda ja väljavaateid, mida varjutavad märkimisväärsed langusriskid seoses jätkuvate välisšokkidega, taotles Egiptus 12. märtsil 2024 liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(15)Praegune kriis Egiptuses ja piirkonnas on suurendanud riigi rahastamisvajadust, kusjuures üldine rahastamispuudujääk on järgmisel eelarveaastal 2024/25 (eelarveaasta kestab juulist juunini), eelkõige 2024. aasta teisel poolel märkimisväärne. Seepärast on hädavajalik tagada, et esimene oluline panus makromajandusliku finantsabi kaudu oleks võimalik anda juba 2024. aasta lõpuks. See näib olevat võimatu, kui otsus võetakse vastu ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelseisvast ametiaja lõpust tulenevaid piiranguid ning aega, mis lisaks kulub makromajandusliku finantsabi täielikuks jõustamiseks, sealhulgas abi aluseks olevate poliitiliste reformide kokkuleppimiseks. Seetõttu on makromajandusliku finantsabi paketi käesoleva esimese osa puhul põhjendatud kasutada erandkorras ELi toimimise lepingu artiklit 213, mille kohaselt võtab otsuse vastu üksnes nõukogu. ELi toimimise lepingu artikli 213 kasutamine jääb erandlikuks ega loo pretsedenti ühegi tulevase makromajandusliku finantsabi ettepaneku jaoks, mis peab põhimõtteliselt põhinema jätkuvalt ELi toimimise lepingu artiklil 212.

(16)Arvestades, et Egiptust on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(17)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik vahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on rahuldada abisaaja pakilist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(18)Arvestades et Egiptuse maksebilansis on jätkuvalt märkimisväärne välisrahastamise puudujääk ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, on Egiptusele antav liidu makromajanduslik finantsabi koostoimes IMFi programmiga praeguses erandlikus olukorras asjakohane vastus Egiptuse taotlusele toetada sealse majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajandusliku finantsabi pakett, sealhulgas käesoleva ettepaneku kohane makromajanduslik finantsabi summas kuni 1 miljard eurot, toetaks Egiptuse majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(19)Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada kestliku välisrahastamise taastamist Egiptuses, toetades seeläbi Egiptuse majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(20)Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielik hinnang Egiptuse täiendava välisrahastamisvajaduse kohta ning arvestatakse riigi suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi on rahvusvaheliste ühiste jõupingutuste osa ja täiendab IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Egiptuses juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(21)Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muude asjaomaste poliitikameetmetega.

(22)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Egiptuse suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(23)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Egiptuse pühendumist liiduga ühiste väärtuste edendamisele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tema pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(24)Egiptusele liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et riik jätkab konkreetsete ja usaldusväärsete sammude astumist tulemuslike demokraatlike mehhanismide (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtete järgimise suunas ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks sellele peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Egiptuse riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, edendama Egiptuse finantssektori valitsemistava ja järelevalvet ning soodustama struktuurireforme, mis on suunatud kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, inimväärsete töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima eeltingimuse täitmist ja konkreetsete eesmärkide saavutamist.

(25)Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Egiptus võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude õigusnormide rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks peaks komisjoni ja Egiptuse ametiasutuste vahel sõlmitav laenuleping sisaldama sätteid, millega lubatakse Euroopa Pettustevastasel Ametil korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 5 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 6 sätetele ja vastavatele menetlustele, komisjonil ja kontrollikojal teha auditeid ning Euroopa Prokuratuuril kasutada oma pädevust seoses liidu makromajandusliku finantsabi andmisega selle kättesaadavuse ajal ja pärast seda.

(26)Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(27)Laenudena antava makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(28)Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(29)Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 7 .

(30)Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Egiptuse ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Selle määruse kohaselt tuleks reeglina kohaldada nõuandemenetlust, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on seda künnisväärtust ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada kontrollimenetlust. Võttes arvesse Egiptusele antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või lõpetamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Liit teeb Egiptusele kättesaadavaks maksimaalselt 1 miljard eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Egiptuse majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi aitab katta Egiptuse maksebilansivajadusi, mis on kindlaks määratud IMFi programmis.

2.Liidu makromajandusliku finantsabi rahastamiseks volitatakse komisjoni laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Egiptusele.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Egiptuse vahel sõlmitud kokkulepete ja ühiste arusaamadega ning ELi-Egiptuse assotsieerimislepingus sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu makromajandusliku finantsabiga – sealhulgas abi väljamaksetega – seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.

4. Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada üheksa kuu jooksul alates artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisele järgnevast päevast.

5.Kui Egiptuse rahastamisvajadus liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes olulisel määral väheneb, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või lõpetab abi andmise, toimides artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 2

1. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Egiptus jätkab konkreetsete ja usaldusväärsete sammude astumist tulemuslike demokraatlike mehhanismide (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtete järgimise suunas ning tagab inimõiguste austamise.

2.Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus jälgivad kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL 8 .

Artikkel 3

1.Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Egiptuse ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad selgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles on olulisel kohal struktuurireformid ja riigi rahanduse usaldusväärsus ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“), mis sisaldab kõnealuste reformide elluviimise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingute või kokkulepetega, sealhulgas Egiptuses IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

2.Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Egiptuses riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise puhul. Poliitikameetmete kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, õigusnorme järgiva ja õiglase kaubanduse arengut ning muid liidu välispoliitika prioriteete. Komisjon jälgib korrapäraselt kõnealuste eesmärkide saavutamise edenemist.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Egiptuse ametiasutused (edaspidi „laenuleping“).

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid kogu aeg täidetud, sealhulgas seda, kas Egiptuse majanduspoliitika vastab liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Selle kontrolli eesmärgil koordineerib komisjon oma tegevust põhjalikult IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.Kui lõikes 3 osutatud nõuded on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks laenu vormis ühes osas. Osamakse tegemise ajakava määrab kindlaks komisjon. Osamakse võidakse välja maksta ühes või mitmes osas.

2.Seoses liidu makromajandusliku finantsabiga, mida antakse laenu vormis, tehakse vajaduse korral eraldisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/947.

3.Komisjon teeb osamakse väljamaksmise otsuse, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)artikli 2 lõikes 1 sätestatud eeltingimus;

b)sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav rakendamine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe;

c)vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.

4.Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab komisjon liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmise ajutiselt või lõpetab selle. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või lõpetamise põhjustest.

5.Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Egiptuse keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib Egiptuse keskpank kanda liidu rahalised vahendid üle Egiptuse rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1.Selleks et rahastada laenudena antavat makromajanduslik finantsabi, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 220a.

2.Komisjon sõlmib Egiptusega laenulepingu artiklis 1 osutatud summa ulatuses. Laenudena antava makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud tingimused sätestatakse komisjoni ja Egiptuse ametiasutuste vahel sõlmitavas laenulepingus kooskõlas finantsmääruse artikliga 220. Laenulepingus sätestatakse laenudena antava makromajandusliku finantsabi kättesaadavuse periood ja üksikasjalikud tingimused, sealhulgas seoses sisekontrollisüsteemidega. Laenu antakse tingimustel, mis võimaldavad Egiptusel laenu tagasi maksta pika aja jooksul. Laenude maksimaalne tagasimakseperiood on 35 aastat.

3.Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõikes 2 osutatud tehingute käiguga kursis.

Artikkel 6

1.Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 2018/1046 9 .

2.Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest eelarve täitmist.

3.Komisjon korraldab enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist tegevusanalüüsi, et kontrollida Egiptuse finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui need on abi andmise seisukohast olulised.

Artikkel 7

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal, sealhulgas hinnangu otsuse rakendamise kohta. Aruandes:

a)analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise edenemist;

b)hinnatakse Egiptuse majanduse olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusamme;

c)näidatakse ära seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste reformimeetmete, Egiptuse jooksvate majandus- ja eelarvetulemuste ning liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

–1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Egiptuse Araabia Vabariigile lühiajalise makromajandusliku finantsabi andmise kohta

–1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: majandus- ja rahandusküsimused

Meede: rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

–1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

X uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 10

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

–1.4. Eesmärgid

–1.4.1. Üldeesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

„Inimeste hüvanguks toimiv majandus“

„Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine“

–1.4.2. Erieesmärgid

(a) Makromajandusliku finantsstabiilsuse toetamine ja majanduskasvu edendavate reformide soodustamine väljaspool ELi, sh põhipartneritega korrapäraselt peetavate majandusdialoogide ja makromajandusliku finantsabi kaudu.

–1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

(1) Aitab katta Egiptuse välisrahastamisvajadust seoses maksebilansi märkimisväärse halvenemisega, mis on tingitud hiljutistest geopoliitilistest arengutest.

(2) Leevendab partneri eelarvelisi rahastamisvajadusi.

(3) Toetab eelarve konsolideerimist ja välist stabiliseerimist IMFi programmi raames.

(4) Toetab struktuurireforme, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist, tugevdada majanduse juhtimist ja läbipaistvust ning parandada kestliku majanduskasvu tingimusi.

–1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Egiptuse ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru mitme majandusnäitaja kohta ning esitama enne abi osamaksete tegemist põhjaliku aruande selle kohta, kas nende tegevus vastab kokku lepitud poliitikareformidele.

Komisjoni talitused jätkavad Egiptuse rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast raharingluse ja haldusmenetluste tegevusanalüüsi. Ka ELi delegatsioonid partnerriikides esitavad abi jälgimise seisukohast olulistel teemadel korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt IMFi ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest seoses vastavas partnerriigis käimasoleva tegevusega.

Kavandatud seadusandliku otsusega on ette nähtud nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatav iga-aastane aruanne, mis sisaldab hinnangut käesoleva meetme rakendamise kohta. Kahe aasta jooksul pärast rakendusaja lõppu teostatakse abi sõltumatu järelhindamine.

(a) Effectiveness and timeliness: indicators should allow to monitor performance by providing information on progress on a regular basis and on achievements along the programming period.

(b) Efficiency: processes should be optimized for collection and processing of data, avoiding unnecessary or duplicative requests for information

(d) Clarity: indicators should be delivered in a clear and understandable form, with supporting metadata and in a form that facilitates proper interpretation and meaningful communication.

–1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

–1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Abi väljamaksed sõltuvad poliitiliste eeltingimuste täitmisest ning sellest, kas rakendatakse rahuldavalt Egiptuse ja IMFi vahel kokku lepitud majandusprogrammi, mille kohta jõuti tehnilise tasandi kokkuleppele 6. märtsil 2024 pärast seda, kui Egiptuse ametiasutused rakendasid mitmeid eelnevaid meetmeid. Peale selle lepib komisjon Egiptuse ametiasutustega kokku konkreetsetes poliitikareformides, mis loetletakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

Kavakohaselt makstakse abi välja ühe osamaksena, mis tehakse eeldatavasti 2024. aasta lõpus.

Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja õigusnormide muude rikkumiste ärahoidmiseks.

–1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Makromajanduslik finantsabi on poliitikal põhinev vahend, mille eesmärk on leevendada lühikese ja keskpika perioodi välisrahastuse vajadusi. Praeguse piirkondliku kriisi kontekstis aitab makromajanduslik finantsabi anda ametiasutustele majandus- ja eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et reageerida kriisile tulemuslikult. Kavandatud makromajanduslik finantsabi aitab partneril saada üle majandusraskustest, mida võimendavad hiljutised geopoliitilised arengud, eelkõige sõda Lähis-Idas ja sellele järgnenud Punase mere kriis, samuti aitab see edendada partnerite makromajanduslikku ja poliitilist stabiilsust. Makromajanduslik finantsabi täiendab vahendeid, mille on kättesaadavaks teinud rahvusvahelised finantseerimisasutused, kahepoolsed rahastajad ja muud ELi finantseerimisasutused. Seeläbi aitab makromajanduslik finantsabi suurendada rahvusvahelise üldsuse antud rahalise toetuse ja muu ELi rahalise abi, sealhulgas eelarvetoetuse üldist tulemuslikkust.

Lisaks sellele pakub makromajandusliku finantsabi programm pikaajalist rahastamist väga soodsatel tingimustel, mis on tavaliselt paremad kui ülejäänud rahvusvahelistel või kahepoolsetel rahastajatel, ning peaks seega aitama valitsusel täita oma eelarvet ilma eelarveerinevusteta ja aitama kaasa võla jätkusuutlikkusele.

Lisaks makromajandusliku finantsabi finantsmõjule suurendab kavandatud programm valitsuse tahet reformilubadusi täita. Seda aitavad muu hulgas saavutada abi väljamaksmisega kaasnevad asjakohased reformimeetmed.

–1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Partneritele antud makromajandusliku finantsabi kohta tehakse järelhindamist. Seni (lõpule viidud makromajandusliku finantsabi programmide kohta) tehtud hindamiste järelduste kohaselt aitab makromajandusliku finantsabi andmine parandada partneri välispositsiooni jätkusuutlikkust, makromajanduslikku stabiilsust ja struktuurireformide elluviimist, kuigi mõnikord on selle mõju tagasihoidlik ja kaudne. Enamikul juhtudel oli makromajanduslikul finantsabil partnerite maksebilansile positiivne mõju ning see aitas leevendada survet nende eelarvele. Ühtlasi kiirendas see mõnevõrra majanduskasvu.

–1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga

2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus kaetakse makromajandusliku finantsabi laenude andmine välistegevuse tagatisest programmi „Globaalne Euroopa“ (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument) raames. Võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

–1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Laenude abil suurendab kõnealune makromajandusliku finantsabi meede ELi eelarve tulemuslikkust finantsvõimenduse kaudu ja pakub parimat kulutõhusat lahendust.

Komisjon on volitatud laenama kapitaliturgudelt nii Euroopa Liidu kui ka Euratomi nimel rahalisi vahendeid, kasutades selleks ELi eelarvetagatist. Eesmärk on saada turult rahalisi vahendeid parima võimaliku intressimääraga tänu ELi/Euratomi kõrgeimale krediidivõimele (reitinguagentuuride Fitch, Moody’s ja DBRS hinnangul reiting AAA ning reitinguagentuuri S&P hinnangul reiting AA, kõik stabiilse väljavaatega) ning laenates need seejärel edasi rahastamiskõlblikele laenuvõtjatele seoses laenude andmisega Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi, maksebilansi rahastamisvahendi, makromajandusliku finantsabi ja Euratomi projektide raames. Laenu võtmine ja andmine toimub kompensatsioonitehingu vormis, nii et puudub intressimäära- või valuutarisk ELi eelarvele. Eesmärk saada laenuvõtmis- ja laenuandmistehinguteks rahalisi vahendeid parima võimaliku intressimääraga on saavutatud, sest need intressimäärad on kooskõlas sarnaste asutustega (Euroopa Investeerimispank, Euroopa finantsstabiilsusmehhanism ja Euroopa stabiilsusmehhanism).

–1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

·X hõlmab ajavahemikku 2024–2025

· finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

–1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

·X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

· rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

· kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

· rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

· Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

· finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

· avalik-õiguslikele asutustele;

· avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

· liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

· asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–2. HALDUSMEETMED

–2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Käesoleva otsuse alusel rahastatavaid meetmeid rakendatakse eelarve otsese täitmise korras komisjoni poolt peakorterist ja liidu delegatsioonide toetusel.

Kõnealune abi on laadilt makromajanduslik ja kooskõlas IMFi toetatava programmiga. Komisjoni talitused lähtuvad meetmete jälgimisel IMFi rahastamiskokkuleppe rakendamisel tehtud edusammudest ja partnerite ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate konkreetsete reformimeetmete rakendamisest, kusjuures jälgimistoimingute sagedus vastab osamaksete arvule (vt ka punkt 1.4.4).

–2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

–2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Käesoleva otsuse alusel rahastatavaid meetmeid rakendatakse eelarve otsese täitmise korras komisjoni poolt peakorterist ja liidu delegatsioonide toetusel.

Makromajandusliku finantsabi väljamaksed sõltuvad läbivaatamiste tulemustest ning on seotud iga meetme juurde kuuluvate reformimeetmete täitmisega. Reformide täitmist jälgib tähelepanelikult komisjon tihedas koostöös liidu delegatsioonidega.

–2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

–2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Olemasolevad kontrollisüsteemid, nagu eelnevad tegevusanalüüsid või järelhindamised, tagasid makromajandusliku finantsabi maksete puhul tegeliku veamäära 0 %. Teadaolevad pettuse, korruptsiooni või ebaseadusliku tegevuse juhtumid puuduvad. Makromajandusliku finantsabi meetmete puhul kasutatakse selget sekkumisloogikat, mis võimaldab komisjonil hinnata nende meetmete mõju. Kontrollid võimaldavad tagatise kinnitamist ning poliitikaeesmärkide ja prioriteetide saavutamist.

–2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Abi omastamise riskide maandamiseks on võetud ja võetakse veel mitu meedet.

Esiteks sisaldab laenuleping mitut sätet, mis käsitlevad kontrollimist, pettuse tõkestamist, auditeid ja rahaliste vahendite tagasinõudmist pettuse või korruptsiooni korral. Peale selle nähakse ette, et abiga seotakse mitu konkreetset poliitikareformi meedet, sealhulgas riigi rahanduse juhtimise valdkonnas, et tugevdada tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustust. Lisaks makstakse abi spetsiaalsele kontole partneri keskpangas.

Peale selle kohaldatakse abi suhtes kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda, nagu on ette nähtud finantsmääruse artiklis 129.

–3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

–3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 12	EFTA riigid 13	kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 14	muud kolmandad riigid	muu sihtotstarbeline tulu
	14.02.01.70 (naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – ühise eraldisfondi eraldised [makromajandusliku finantsabi laenud – EAG])	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – ei kohaldata

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid

muud kolmandad riigid

muu sihtotstarbeline tulu

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

–3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

–3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Rubriik 6 – Naabrus ja maailm

DG: ECFIN			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
□Tegevusassigneeringud
Eelarverida 15 14 02 01 70 (naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – ühise eraldisfondi eraldised [makromajandusliku finantsabi laenud – EAG]) 16	Kulukohustused	(1a)	90					90
	Maksed	(2a)	90					90
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 17
Eelarverida
DG ECFIN assigneeringud KOKKU:	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	90					90
	Maksed	= 2a + 2b +3	90					90

□Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	90	90
	Maksed	(5)	90	90
□Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 6 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	90	90
	Maksed	= 5 + 6	90	90

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata

□Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)	Kulukohustused	= 4 + 6
	Maksed	= 5 + 6

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
DG: ECFIN
□ Personalikulud		1,424	1,424	1,424	1,424	5,696
□ Muud halduskulud		0,005	0,005	0,005	0,005	0,020
DG ECFIN KOKKU	Assigneeringud	1,429	1,429	1,429	1,429	5,716

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

1,429

5,716

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	91,429	1,429	1,429	1,429	95,716
	Maksed	91,429	1,429	1,429	1,429	95,716

–3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 		Aasta 2024		Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027		KOKKU

	Väljundi liik 18	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
- Väljund 1	Välistegevuse tagatise eraldised	1	90							1	90
- Väljund 2	Järelhindamine
Erieesmärk nr 1 kokku		1	90	–	–	–	–			1	90
KULUD KOKKU		1	90	–	–	–	–			1	90

–3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

X Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	1,424	1,424	1,424	1,424	5,696
Muud halduskulud	0,005	0,005	0,005	0,005	0,020
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	1,429	1,429	1,429	1,429	5,716

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 19 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

1,429

5,716

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

–3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		8	8	8	8
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz 20	- peakorteris
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		8	8	8	8

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Direktoraadi D direktor: tegevuse järelevalve ja juhtimine, suhtlus nõukogu ja parlamendiga otsuse vastuvõtmiseks ja vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmiseks, läbirääkimiste pidamine Egiptuse ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, aruannete läbivaatamine, lähetuste juhtimine ning reformimeetmete rakendamisel tehtavate edusammude hindamine.

Direktoraadi D üksuse juhataja / üksuse juhataja asetäitja: direktori abistamine tegevuse juhtimisel, suhtlus nõukogu ja parlamendiga otsuse vastuvõtmiseks ja vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmiseks, läbirääkimiste pidamine Egiptuse ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi ja (koos eelarve peadirektoraadiga) laenulepingu sõlmimiseks, aruannete läbivaatamine ja reformimeetmete rakendamisel tehtavate edusammude hindamine.

Osakondade ökonomistid, makromajandusliku abiprogrammi sektor (direktoraat D): otsuse ja vastastikuse mõistmise memorandumi ettevalmistamine, suhtlus ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantsasutustega, kontrollkäikude tegemine, komisjoni talituste aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega, suhtlus välisekspertidega seoses tegevushinnangute ja järelhindamisega.

5 AD ja 1 AST ametikohta täidetakse praegu makromajandusliku finantsabiga tegelevate töötajatega ja praegu Egiptusega tegelevate ökonomistidega. Makromajandusliku finantsabi tegevuste üldine töökoormus suureneb siiski eelkõige selleks, et toetada struktureeritud koostöö mehhanismi loomist ja haldamist ning töötada välja meetodid ja vahendid makromajandusliku finantsabiga seotud reformide rakendamise jälgimiseks. Seetõttu on vaja 1 täiendavat AD ja 1 täiendavat AST ametikohta.

Eelarve peadirektoraat: laenulepingu ettevalmistamine, selle üle läbirääkimiste pidamine Egiptuse ametiasutustega ja vastutavatelt komisjoni talitustelt sellele heakskiidu saamine ning mõlemalt poolelt allkirjade saamine. Laenulepingu jõustumisejärgne kontroll. Laenuvõtmistehinguid käsitleva(te) komisjoni otsus(t)e ettevalmistamine, rahastamistaotlus(t)e esitamise järelevalve, pankade valimine, rahastamistehingute ettevalmistamine ja teostamine ning riigile väljamaksete tegemine. Järelevalve tegemine laenu(de) tagastamise üle. Loetletud tegevusi käsitlevate aruannete koostamine.

Koosseisuvälised töötajad

–3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

 tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

 nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.

–3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

X ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

 näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N 21	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

–3.3. Hinnanguline mõju tuludele

X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

· omavahenditele

· muudele tuludele

·palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 22
		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

FINANTSSELGITUSE
LISA

Ettepanek: Nõukogu otsus Egiptuse Araabia Vabariigile lühiajalise makromajandusliku finantsabi andmise kohta

1. VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

2. MUUD HALDUSKULUD

3. HALDUSKULUD KOKKU

4. KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

4.1. Personalikulud

4.2. Muud halduskulud

Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitustevahelise konsulteerimise algatamist.

Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks kasutamiseks.

1. Vajalikuks peetavad personalikulud

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

X Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7		Aasta 2024		Aasta 2025			Aasta 2026			Aasta 2027			–		–		–		KOKKU
		TTE	Assigneeringud	TTE	Assigneeringud		TTE	Assigneeringud		TTE	Assigneeringud		TTE	Assigneeringud	TTE	Assigneeringud	TTE	Assigneeringud	TTE	Assigneeringud
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 – Peakorterid ja esindused	AD	6	1,068	6	1,068		6	1,068		6	1,068									24	4,272
	AST	2	0,356	2	0,356		2	0,356		2	0,356									8	1,424
20 01 02 03 – ELi delegatsioonid	AD
	AST
• Koosseisuvälised töötajad 23
20 02 01 ja 20 02 02 – (koosseisuvälised töötajad – peakorterid ja esindused)	AC
	END
	INT
20 02 03 (koosseisuvälised töötajad – ELi delegatsioonid)	AC
	AL
	END
	INT
	JPD
Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage)
Personalikulud kokku – RUBRIIK 7		8	1,424		8	1,424		8	1,424		8	1,424							24	5,696

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Aasta N 24

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Aasta N+4

Aasta N+5

Aasta N+7

KOKKU

TTE

Assig-neeringud

TTE

Assig-neeringud

TTE

Assig-neeringud

TTE

Assig-neeringud

TTE

Assig-neeringud

TTE

Assig-neeringud

TTE

Assig-neeringud

TTE

Assig-neeringud

•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus 25 )

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (täpsustage)

AST

• Koosseisuvälised töötajad 26

Tegevusassigneeringutest rahastatavad koosseisuvälised töötajad (endised BA read)

- peakorteris

END

INT

- Liidu delegatsioonides:

END

INT

JPD

01 01 01 02 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 12 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (täpsustage) 27

END

INT

Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage)

RUBRIIGIST 7 välja jäävad personalikulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)

2. Muud halduskulud

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

RUBRIIK 7 assigneeringud KOKKU	2024	2025	2026	2027	–	–	–	Kokku
Peakorteris või ELi territooriumil:
20 02 06 01 – (lähetus- ja esinduskulud)	0,005	0,005	0,005	0,005				0,020
20 02 06 02 – (konverentside ja koosolekutega seotud kulud)
20 02 06 03 – (komiteed 28 )
20 02 06 04 – (uuringud ja konsultatsioonid)
20 04 – IT-kulud (ettevõtjad) 29
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)
Liidu delegatsioonides:
20 02 07 01 – (lähetused, konverentsid ja esinduskulud)
20 02 07 02 – (töötajate täienduskoolitus)
20 03 05 – (taristu ja logistika)
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	0,005	0,005	0,005	0,005				0,020

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud	2024	2025	2026	2027	–	–	–	Kokku
Tegevusassigneeringutest (endised BA read) kaetavad tehnilise ja haldusabi kulud (välja arvatud koosseisuvälised töötajad):
- peakorteris
- Liidu delegatsioonides:
Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele 30
Ettevõtjatega seotud IT-kulud rakenduskavadele 31
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)
Muud mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku
Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)	0,005	0,005	0,005	0,005				0,020

3. Halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kokkuvõte	2024	2025	2026		2027		–	–	–	Kokku
Rubriik 7 – personalikulud	1,424	1,424	1,424		1,424					5,696
Rubriik 7 – muud halduskulud	0,005	0,005	0,005		0,005					0,020
Rubriik 7 kokku	1,429	1,429	1,424		1,424					5,716
Rubriigist 7 välja jäävad kulud – personalikulud
Rubriigist 7 välja jäävad kulud – muud halduskulud
Muud rubriigid kokku
KOKKU RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud	1,429	1,429		1,424		1,424				5,706