EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.7.2024
COM(2024) 285 final
2024/0159(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.7.2024
COM(2024) 285 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) liidu nimel sõlmimise kohta
1. LISA
Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise PROTOKOLL (2024–2029)
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu 1 (edaspidi „leping“) sätteid, täpsustades eelkõige Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) laevade Guinea-Bissau Vabariigi püügipiirkonda (edaspidi „Guinea-Bissau“) juurdepääsu tingimused ja säästva kalapüügi partnerluse rakendussätted.
Protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ja sellega kooskõlas.
Artikkel 2
Protokolli ning muude lepingute ja õigusaktide vaheline seos
Protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas
(a)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga;
(b)rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide, näiteks CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalanduskomisjon) soovituste ja resolutsioonidega;
(c)ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppega;
(d)1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhendiga (FAO);
(e)2009. aasta sadamariigi meetmete lepinguga (FAO);
(f)2015. aastal avaldatud vabatahtlike suunistega säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks seoses toiduga kindlustatuse ja vaesuse kaotamisega (FAO)
ning viisil, mis on nendega kooskõlas.
Artikkel 3
Põhimõtted
1.Läbipaistvuse põhimõtteid kohaldades kohustuvad lepinguosalised avaldama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel Guinea-Bissau püügipiirkonda siseneda, sellest tuleneva püügikoormuse kohta, eelkõige välja antud püügilubade arvu ja püütud saagi kohta.
1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest. Guinea-Bissau kohustub mitte andma teistele Guinea-Bissau püügipiirkonnas tegutsevatele välisriikide laevastikele, millel on samad omadused ja mis püüavad samu liike, soodsamaid tehnilisi tingimusi kui need, mis on sätestatud käesolevas protokollis. Kõnealused tingimused hõlmavad kalavarude säilitamist, säästvat kasutamist, arendamist ja majandamist, tasusid ja kalapüügilubade väljaandmisega seotud õigusi ning asjakohaseid tehnilisi meetmeid.
2.Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised juurdepääsetavate varude kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse piirkondliku tasandi teadushinnanguid ning pädevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmeid.
3.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat protokolli kohaldatakse kooskõlas ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (selle viimati muudetud kujul) 2 (edaspidi „Samoa leping“) artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, jätkusuutlikku arengut ning keskkonna jätkusuutlikku ja säästvat haldamist.
4.Kalurite tööle võtmise ja nende töö tingimused liidu laevadel ei tohi olla vastuolus õigusaktidega, mida kalurite suhtes kohaldavad Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ja ILO kalandustöö konventsiooniga nr 188. See hõlmab ühinemisvabaduse austamist ja töötajate kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist, sunniviisilise ja lapstööjõu kaotamist, tööhõive ja elukutsega seotud diskrimineerimise kaotamist, samuti ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning inimväärseid elu- ja töötingimusi liidu kalalaevade pardal.
5.Lepinguosalised kohustuvad edendama kalurite suhtes kohaldatavate ILO ja IMO konventsioonide ratifitseerimist. Samuti kohustuvad nad edendama kalurite erialast väljaõpet, eelkõige IMO kalalaevade töötajate väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga (STCW-F) ette nähtud koolitust.
6.Lepingu artikli 5 kohaselt võivad liidu laevad Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevusega tegeleda üksnes juhul, kui neil on vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisas esitatud tingimustele välja antud püügiluba. Kalapüügilubade väljaandmine liidu laevadele, mis ei kuulu käesoleva protokolli reguleerimisalasse, eelkõige otsepüügiloa kujul, on keelatud.
Artikkel 4
Kalapüügivõimalused
Liidu laevadele lepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused on kehtestatud käesoleva artikli kohaselt.
1.Kalapüügivõimalusi väljendatakse püügikoormuse süsteemis registreeritud brutotonnaaži (brt) või lubatud kogupüügi (TAC) alusel järgmiselt:
(a)põhjalähedased liigid (koorikloomad, peajalgsed ja kalad) ja väikesed pelaagilised liigid:
(1)kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 3 500 brt/aastas;
(2)krevetikülmutustraalerid: 3 700 brt/aastas;
(3)väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid: 0 tonni aastas;
(b)pika rändega liikide puhul (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni I lisas), välja arvatud perekondadesse Alopiidae ja Sphyrnidae kuuluvad kalad ning liigid Cetorhinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus:
(1)tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad: 28 laeva,
(2)ritvõngedega tuunipüügilaevad: 13 laeva.
2.Abilaevadele antakse luba lisas sätestatud tingimustel ning kooskõlas ICCATi asjakohaste resolutsioonide ja soovitustega.
3.Lepinguosalised kinnitavad oma soovi minna püügikoormuse arvestussüsteemilt üle lubatud kogupüügi arvestussüsteemile, mis võib toimuda siis, kui tehnilised ja õiguslikud tingimused on täidetud, mis tähendab eelkõige elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, ERS) tõhusat kasutamist ja selliste andmete töötlemist vastavalt lisa sätetele. Otsuse sellist üleminekut võimaldavate tingimuste ja korra täitmise kohta teeb lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“).
4.Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse artiklites 10 ja 11 osutatud tingimustel.
Artikkel 5
Kehtivus
Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates artiklile 19 vastava ajutise kohaldamise esimesest päevast, juhul kui ei teatata artikli 18 kohasest protokolli lõpetamisest.
Artikkel 6
Rahaline toetus
1.Käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 17 000 000 eurot aastas.
2.Rahaline toetus hõlmab järgmist:
(a)12 500 000 euro suurust iga-aastast summat juurdepääsuks Guinea-Bissau püügipiirkonna kalavarudele ja
(b)4 500 000 euro suurust aastast eritoetust Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetamiseks.
3.Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse vastavalt artiklitele 10, 11, 17 ja 18.
4.Lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus makstakse välja hiljemalt 90 päeva pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva ja järgmistel aastatel hiljemalt 30 päeva pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise aastapäeva.
5.Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Guinea-Bissau ametiasutuste pädevusse.
6.Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab kalandusministeerium igal aastal. Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus valdkondlikuks toetuseks tehakse Guinea-Bissaule kättesaadavaks kalandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi ühisel arveldusarvel. Guinea-Bissau ametiasutused edastavad igal aastal arvelduskontode andmed Euroopa Komisjonile.
7.Rahalise toetuse iga osa kantakse riigieelarvesse ning selle suhtes kohaldatakse Guinea-Bissau riigi rahanduse juhtimise eeskirju ja menetlusi.
Artikkel 7
Valdkondlik toetus
1.Käesoleva protokolli kohane valdkondlik toetus aitab kaasa kalanduse ja sinise majanduse riikliku strateegia rakendamisele. Selle eesmärk on edendada Guinea-Bissaus kalavarude säästlikku majandamist ja sektori arengut, seda eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:
–püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve tõhustamine (sealhulgas ERSi paigaldamine ja käivitamine);
–andmete teaduslikel eesmärkidel kogumise ja töötlemise ning kalavarude ja kalapüügi analüüsimise ja hindamise suutlikkuse tõhustamine;
–kalandustegevuses osalejate suutlikkuse suurendamine;
–väikesemahulise kalapüügi toetamine;
–rahvusvahelise koostöö tugevdamine;
–kalandustoodete eksportimise tingimuste parandamine ja sektorisse investeerimise edendamine;
–kalandusega seotud infrastruktuuri arendamine;
–meremajanduse ja vesiviljeluse arengu toetamine.
2.Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduskorras, eelkõige järgmises:
(a)ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;
(b)nii ühe- kui ka mitmeaastastes eesmärkides, mis tuleb saavutada, et edendada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse Guinea-Bissau riiklikus kalanduspoliitikas või muudes asjakohastes poliitikavaldkondades väljendatud prioriteete, eelkõige seoses väikesemahulise kalapüügi, järelevalve, kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega, samuti Guinea-Bissau teadusliku suutlikkuse suurendamise prioriteete kalandussektoris;
(c)kriteeriumides ja menetlustes, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.
3.Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.
4.Igal aastal esitab Guinea-Bissau ühiskomiteele eduaruande ja põhjendavad dokumendid projektide kohta, mille rakendamist rahastatakse valdkondlikust toetusest. Enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu esitab Guinea-Bissau ka lõpparuande.
5.Liit võib artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisumma maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt või kui ühiskomitee hindamine näitab, et selle tulemused ei vasta kavandatule. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet niipea, kui see on põhjendatud rakendamise tulemustega.
6.Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised järelevalvet valdkondliku toetuse üle ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist kuni artikli 6 lõike 2 punktiga b ettenähtud rahalise toetuse erisumma lõpliku ärakasutamiseni. Siiski ei tohi rahalise toetuse maksmine kesta kauem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.
7.Lepinguosalised tagavad, et partnerluses Guinea-Bissauga on liidu valdkondlik toetus ja abi nähtav. See nähtavus on üks eespool nimetatud eesmärkidest.
8.Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamist võivad kontrollida kummagi lepinguosalise auditeerimis- ja kontrolliasutused, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet. Kontrollimine hõlmab juurdepääsu toetusesaaja teabele, dokumentidele, tegevuskohtadele ja rajatistele.
Artikkel 8
Teaduskoostöö säästva kalapüügi tagamiseks
1.Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau püügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki ning võitlema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, lähtudes kõnealustes vetes püügiga tegelevate eri riikide laevade mittediskrimineerimise ning kalavarude ja mereökosüsteemide säästva majandamise põhimõttest.
2.Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul teevad liit ja Guinea-Bissau koostööd, et jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea-Bissau püügipiirkonnas.
3.Lepinguosalised kohustuvad tõhustama Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) soovitustega arvestamist ning edendama kalavarude vastutustundliku majandamise alast koostööd alampiirkonna tasemel ja eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.
4.Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ühiskomitee raames, et võtta asjakohasel juhul ja vastastikusel kokkuleppel uusi meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.
Artikkel 9
Ühine teaduskomitee
1.Lepingu artiklis 4 osutatud ühine teaduskomitee koosneb lepinguosaliste poolt võrdsel arvul nimetatud teadlastest. Lepinguosaliste nõusolekul võib kutsuda ühises teaduskomitees osalema ka vaatlejaid, eelkõige selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonide nagu CECAFi esindajaid.
2.Lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb ühine teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas. Üldjuhul toimuvad kohtumised vaheldumisi Guinea-Bissaus ja liidus. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib kokku kutsuda ka teisi kohtumisi. Kohtumiste eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi.
3.Ühise teaduskomitee ülesanded hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:
(a)koguda andmeid Guinea-Bissau püügipiirkonnas käesoleva protokolliga hõlmatud liike püüdvate riiklike ja välismaiste kalalaevade püügikoormuse ja väljapüügi kohta;
(b)pakkuda välja, jälgida või analüüsida iga-aastasi vaatlusi, mis aitavad kaasa kalavarude hindamisprotsessile ja võimaldavad teha kindlaks kalapüügivõimalused ning kalavarude ja nende ökosüsteemide säilimist tagavad kasutamisvõimalused;
(c)eelnevast lähtudes töötada välja iga-aastane teaduslik aruanne käesoleva protokolliga hõlmatud püügipiirkondade kohta;
(d)koostada omal algatusel või vastuseks ühiskomitee või ühe lepinguosalise taotlusele teaduslik seisukoht nende majandamismeetmete kohta, mis aitavad käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarusid ja püügipiirkondi säästlikult kasutada.
4.Toetudes ICCATi soovitustele ja resolutsioonidele ning võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke arvamusi (näiteks CECAFi arvamused) ja asjakohasel juhul ka ühise teaduskomitee järeldusi, võtab ühiskomitee vastu meetmed käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästvaks majandamiseks ja liidu laevade tegevuse mõjutamiseks.
Artikkel 10
Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine
1.Juhul kui Guinea-Bissau otsustab ühise teaduskomitee seisukohast lähtudes kalavarude kaitsmise eesmärgil sulgeda püügiala või peatada püügiaja, tuleb kokku ühiskomitee, et analüüsida kõnealuse otsuse põhjuseid, hinnata sulgemise või peatamise mõju liidu laevade tegevusele lepingu raames ja võtta vastu otsus võimalike parandusmeetmete kohta.
2.Lõikes 1 sätestatud juhul lepib ühiskomisjon kokku liidu poolt lepingu kohaselt makstava rahalise toetuse proportsionaalses vähendamises ja asjakohasel juhul laevaomanikele makstavas hüvitises.
3.Püügipiirkonna sulgemist Guinea-Bissau poolt teadusliku seisukoha alusel tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt kõikide – nii Guinea-Bissau kui ka kolmanda riigi lipu all sõitvate – laevade puhul, mis kõnealuses püügipiirkonnas püügiga tegelevad.
4.Artiklis 4 sätestatud püügivõimalused võib lähtuvalt ühise teaduskomitee soovitusest ühiskomisjoni ühisel kokkuleppel läbi vaadata. Sellisel juhul kohandatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja ühiskomitee teeb vajalikud muudatused käesolevas protokollis ja selle lisas.
5.Ühiskomitee võib vajaduse korral uurida ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse püügitegevust reguleerivaid sätteid ning käesoleva protokolli ja selle lisa kohaldamise tingimusi, sealhulgas valdkondliku toetuse järelevalve korda.
Artikkel 11
Katsepüük ja uued kalapüügivõimalused
1.Kui liidu laevad on huvitatud artikliga 4 hõlmamata püügitegevusest ja kui nad soovivad katsetada uut liiki püügitegevuse tehnilist teostatavust ja majanduslikku tasuvust, võidakse anda luba sellise tegevuse katseliseks teostamiseks vastavalt Guinea-Bissau kehtivatele õigusaktidele. Võimaluse piires kasutatakse nimetatud katsepüügi korraldamisel kohalike olemasolevate teaduslike ja tehniliste ekspertide abi. Katsepüügi eesmärk on teha kindlaks uute püügipiirkondade kasutamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus.
2.Selleks edastab Euroopa Komisjon Guinea-Bissau ametiasutustele katsepüügilubade taotlused tehnilise toimiku alusel, milles on esitatud:
(a)sihtliigid;
(b)laeva tehnilised omadused;
(c)laeva juhtkonna kogemused seoses asjaomase püügitegevusega;
(d)ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);
(e)sellise teabe liik, mida kogutakse, et teaduslikult uurida kõnealuse püügitegevuse mõju kalavarudele ja ökosüsteemidele.
3.Katsepüügiload antakse kuni kuueks kuuks. Katsepüügi puhul tuleb maksta Guinea-Bissau ametiasutuste poolt püügireisile kehtestatud loatasu.
4.Kogu katsepüügireisi vältel viibivad pardal laeva lipuriigi teaduslik vaatleja ja Guinea-Bissau valitud vaatleja.
5.Katsepüügireisi raames lubatud väljapüügi määravad kindlaks Guinea-Bissau ametiasutused. Katsepüügireisi jooksul püütud saak kuulub laevaomanikule. Pardal ei tohi olla ning turustada ei tohi kalu, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine ei ole Guinea-Bissau õigusaktidega lubatud.
6.Katsepüügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse analüüsimiseks ühiskomiteele ja ühisele teaduskomiteele.
7.Sõltuvalt katsepüügihooaja tulemustest ja ühise teaduskomitee nõuannetest võivad lepinguosalised otsustada kehtestada uued kalapüügivõimalused, mida ei ole käesoleva protokolli artiklis 4 loetletud. Lepinguosalised lepivad kokku nende uute püügivõimaluste suhtes kohaldatavates tingimustes ning teevad käesolevasse protokolli ja selle lisasse muudatusi kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni. Käesoleva protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust suurendatakse sellele vastavalt. Vastavalt sellele kehtestatakse ka laevaomanike suhtes kohaldatavad lisas esitatud loatasud ja tingimused.
Artikkel 12
Liidu ettevõtjate majanduslik integreerimine Guinea-Bissau kalandussektorisse
1.Lepinguosalised kohustuvad edendama liidu ettevõtjate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda, eelkõige ühisettevõtete asutamise ja taristu loomise kaudu.
2.Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada liidu eraettevõtjate teadlikkust kogu Guinea-Bissau kalandussektori pakutavatest kaubanduse ja tööstusega seotud võimalustest eelkõige seoses otseinvesteeringutega.
3.Samal eesmärgil võib Guinea-Bissau pakkuda soodustingimusi selliseid investeeringuid tegevatele liidu ettevõtjatele.
4.Lepinguosalised teevad koostööd, et teha kindlaks investeerimisvõimalused ja rahastamisvahendid tuvastatud meetmete või projektide rakendamiseks, seda eelkõige liidu olemasolevate finantsinstrumentide raames.
5.Kui kõik vajalikud tehnilised tingimused on täidetud, teevad lepinguosalised koostööd, et edendada liidu laevade poolt Guinea-Bissaus püütud saagi turustamist liidu turul.
6.Lepinguosalised toetavad töörühma loomist investeerimisprojektide kindlakstegemiseks ja toetamiseks ning rahastamise otsimise hõlbustamiseks nii kahe- kui ka mitmepoolselt.
7.Ühiskomitee esitab igal aastal aruande käesoleva artikli rakendamise kohta.
Artikkel 13
Teabevahetus
1.Lepinguosalised kohustuvad eelistama käesoleva protokolli rakendamisega seotud teabe ja dokumentide vahetamisel elektroonilisi süsteeme. Nad panevad toimima kas turvalised IT-süsteemid, mis muudavad automaatseks teabevahetuse seoses liidu laevadele püügilubade andmise ja laevade püügitegevusega, või siis elektroonilise teabevahetuse vastavalt käesoleva protokolli sätetele.
2.Käesoleva protokolliga ettenähtud dokumentide elektroonilist versiooni käsitatakse igas etapis paberdokumendiga samaväärsena.
3.Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata süsteemis esinevatest riketest. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul automaatselt käesoleva protokolli lisas kehtestatud nõuetele vastavate paberdokumentidega.
4.Andmete edastamise kord, sealhulgas sätted teabevahetuse järjepidevuse kohta, on esitatud lisas.
Artikkel 14
Andmete konfidentsiaalsus
1.Guinea-Bissau ja liit tagavad, et pädev asutus kasutab lepingu alusel esitatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.
2.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki liidu laevade ja nende püügitegevusega seotud tundlikke ja isikuandmeid, mis on saadud lepingu alusel, ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitletakse konfidentsiaalsetena. Lepinguosalised tagavad, et püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.
3.Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.
4.Lepingu alusel vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt käesoleva protokolli lisa 3. liite sätetele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.
5.Lepingu alusel vahetatavaid andmeid töödeldakse vastavalt käesolevale artiklile ja 3. liitele ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.
Artikkel 15
Kohaldatavad õigusaktid
1.Liidu laevad tegelevad Guinea-Bissau vetes püügiga kooskõlas Guinea-Bissau asjaomaste õigusaktidega, kui lepingus või käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega ei ole sätestatud teisiti.
2.Lepinguosalised peavad teavitama teineteist kirjalikult nende kalanduspoliitika või kalandusalaste õigusaktide kõikidest muudatustest. Nimetatud õiguslikke või regulatiivseid muudatusi, mis mõjutavad püügitegevuse tehnilist laadi, hakatakse liidu laevade suhtes kohaldama kolm kuud pärast seda, kui neist on ametlikult teatatud.
Artikkel 16
Ühiskomitee õigused
1.Lepingu artikli 10 alusel loodud ühiskomitee võib arutada või teha otsuse kirjavahetuse või kaugkoosoleku teel.
2.Ühiskomisjon võtab vastu käesoleva protokolli muudatused, mis käsitlevad
(a)artiklite 4 ja 10 kohaseid kalapüügivõimalusi ning vajaduse korral artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust;
(b)artiklis 7 nimetatud valdkondliku toetuse elluviimise korda;
(c)liidu laevade püügitegevuse tingimusi ja tehnilisi üksikasju;
(d)artikli 14 lõikega 4 kehtestatud täiendavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks.
Käesoleva protokolli muudatused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla lepinguosalised, kes täpsustavad kuupäeva, mil neid muudatusi hakatakse kohaldama.
Artikkel 17
Käesoleva protokolli rakendamise peatamine
1.Käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud artikli 6 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmise võib peatada pärast konsulteerimist ühiskomiteega, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:
(a)Guinea-Bissau püügipiirkonnas takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;
(b)lepinguosaliste kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises tehakse märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;
(c)Cotonou lepingu artikliga 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumise tõttu avatakse Samoa lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismid;
(d)käesoleva lõike punktis c nimetamata põhjustel tekib liidul tõrge artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;
(e)lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi lepingu või käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes.
2.Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet, niipea kui lõikes 1 osutatud sündmustele eelnev olukord on taastatud.
3.Samaks ajavahemikuks, kui peatati artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine, võib peatada ka liidu laevadele antud püügiload. Kui toetuse maksmist otsustatakse jätkata, pikendatakse püügilitsentsi sama ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud. Peatamise ajal katkestatakse liidu laevade igasugune tegevus Guinea-Bissau püügipiirkonnas.
4.Käesoleva protokolli rakendamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne taotletava peatamise kuupäeva, välja arvatud lõike 1 punktis c sätestatud erand, millega kaasneb kohene peatamine. Vahepeal alustavad lepinguosalised konsultatsioone ühiskomitees.
5.Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse käesoleva protokolli rakendamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal käesoleva protokolli rakendamine oli peatatud.
Artikkel 18
Lõpetamine
1.Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesolev protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne lõpetamise kavandatavat jõustumist.
2.Lõikes 1 osutatud teatise saatmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.
Artikkel 19
Ajutine kohaldamine
Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Artikkel 21
Autentsed tekstid
Käesolev protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
LISA
LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI GUINEA-BISSAU PÜÜGIPIIRKONNAS REGULEERIVAD TINGIMUSED
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
1.Pädeva asutuse määramine
Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu ja Guinea-Bissau pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:
(a)liidu puhul: Euroopa Komisjon, asjakohastel juhtudel liidu delegatsiooni vahendusel Guinea-Bissaus;
(b)Guinea-Bissau: kalanduse eest vastutav valitsusasutus.
2.Lubatud püügipiirkond
Püügipiirkond, kus liidu laevadel on lubatud püügiga tegeleda, vastab Guinea-Bissau püügipiirkonnale, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, kooskõlas Guinea-Bissau õiguse ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline Guinea-Bissau on.
Lähtekohad määratakse kindlaks siseriikliku õigusega.
3.Kohaliku agendi määramine
Iga käesoleva protokolli raames püügiluba taotlevat liidu laeva, välja arvatud tuunipüügilaev, peab esindama Guinea-Bissaus resideeruv agent.
4.Pangakonto
Enne käesoleva protokolli jõustumist teatab Guinea-Bissau liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le tuleb kanda lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.
5.Kontaktpunktid
Lepinguosalised teavitavad teineteist oma kontaktpunktidest, mis võimaldavad vahetada teavet käesoleva protokolli rakendamise kohta, eelkõige küsimustes, mis on seotud koondandmete ja püügikoormuse andmete vahetamisega, püügilubade ja väljapüügiga seotud menetlustega ning valdkondliku toetuse rakendamisega.
II PEATÜKK
PÜÜGILUBA
1. jaotis
Kohaldatavad menetlused
1.Püügiloa saamise tingimus – nõuetele vastavad laevad
Lepingu artiklis 6 osutatud püügiluba antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse ning vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403 3 sätetele. Kõik laevaomaniku, kapteni või laevaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames Guinea-Bissaus toimuvast püügitegevusest, peavad olema täidetud.
2.Püügiloa taotlemine
Liit esitab Guinea-Bissaule elektrooniliselt taotluse iga laeva kohta, millele luba taotletakse, vähemalt 40 tööpäeva enne püügi alustamise kuupäeva, kasutades käesoleva protokolli lisa liites esitatud vormi.
Püügilubade taotlused ja teated nende heakskiitmise kohta edastatakse elektrooniliselt Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud elektroonilise püügilubade haldamise süsteemis LICENCE.
Kuni süsteemi LICENCE täieliku toimimiseni esitab liit Guinea-Bissaule ametlikul teel taotluse iga laeva kohta, millele luba antakse. Otsuse süsteemi LICENCE kasutamisele ülemineku kohta teeb ühiskomitee.
Käesoleva protokolli raames esitatud esmase püügiloa taotluse puhul või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, lisatakse taotlusele:
(a)maksekinnitus taotletud püügilitsentsi kehtivusaja eest makstud litsentsitasu kohta;
(b)laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent;
(c)traallaevade puhul ettemakse kinnitus vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta;
(d)traalerite puhul brutoregistertonnaaži tõendav dokument, mille väljastab laeva lipuriik.
Kui käesoleva protokolli raames pikendatakse sellise laeva püügiloa kehtivust, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos pikendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu ja asjakohastel juhtudel vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta.
3.Püügiloa väljastamine
Guinea-Bissau annab püügiloa originaali välja hiljemalt 25 päeva pärast täieliku taotluse kättesaamist ja vähemalt 15 päeva enne püügiperioodi algust. Kõnealune luba saadetakse laevaomanikele:
(a)traalerite puhul agentide kaudu, kusjuures nummerdatud koopia saadetakse liidule, ning
(b)tuunipüügilaevade puhul liidu Guinea-Bissau delegatsiooni vahendusel. Juhul kui delegatsioon on suletud, võib Guinea-Bissau anda püügiloa otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada koopia liidule.
Tuunipüügilaevade puhul saadab pädev asutus püügiloa koopia viivitamata elektrooniliselt laevaomanikule ja asjakohasel juhul tema kohalikule agendile. Selle koopia kehtivus lõpeb püügiloa originaali saamisel. Kõnealune tuunipüügilaevade pardal hoitav koopia kehtib 40 päeva ja seda käsitatakse sel ajal originaaliga samaväärsena.
Kui süsteem LICENCE hakkab toimima, teatab Guinea-Bissau, et taotlus on vastu võetud, ja laadib allkirjastatud originaallitsentsi elektroonilise koopia üles süsteemi LICENCE. Seni saadab Guinea-Bissau välja antud lubade skannitud koopia liidule e-posti teel.
4.Süsteemi LICENCE tõrked
Kui teabe edastamisel Euroopa Komisjoni ja Guinea-Bissau vahelisse süsteemi LICENCE tekivad raskused, vahetatakse kalapüügilubasid ametlikul teel, kuni süsteem on jälle töökorras.
Kui süsteem on taastatud, ajakohastab kumbki lepinguosaline teabe süsteemis LICENCE.
5.Püügiloaga laevade nimekiri
Pärast püügiloa välja andmist koostab Guinea-Bissau viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja elektrooniliselt liidule.
6.Püügiloa kehtivusaeg
Püügiload väljastatakse kolmeks kuuks, kuueks kuuks või aastaks. Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:
(a)käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;
(b)seejärel iga täielikku kalendriaastat;
(c)käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni.
Kolme- või kuuekuulist kehtivusaega arvestatakse algusega iga kuu esimesest kuupäevast. Püügiloa kehtivus ei tohi siiski ületada loa väljaandmisaasta 31. detsembrit.
7.Püügiloa hoidmine laeva pardal
Püügiluba peab olema alati laeva pardal.
Tuunipüügilaevadel on siiski lubatud püügiga tegeleda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja. Kuni püügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutine nimekiri.
8.Püügiloa edasiandmine
Püügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.
Vääramatu jõu korral võib liidu taotlusel laeva püügiloa asendada mõnele muule samade omadustega laevale antud uue püügiloaga.
Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaus asendamist vajava püügiloa ja Guinea-Bissau annab viivitamata välja asenduspüügiloa. Asendusluba antakse laevaomanikule või tema agendile viivitamata välja, kui asendatav luba on antud tagasi pärast seda, kui käesoleva peatüki punkti 9 kohaselt on tehtud tehniline kontroll. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava püügiloa tagastamise päeval.
Traalerite puhul, kui asendava laeva kogumahtuvus on asendatava laeva omast suurem, arvestatakse täiendav loatasu pro rata temporis lähtuvalt kogumahtuvuse erinevusest ja järelejäänud kehtivusajast. Täiendava loatasu maksab laevaomanik püügiloa edasiandmise hetkel.
Guinea-Bissau ajakohastab püügilitsentsiga laevade nimekirja viivitamata. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.
Lepinguosalised ajakohastavad teabe süsteemi LICENCE.
9.Abilaevad
Liidu taotluse korral lubab Guinea-Bissau abilaevadel abistada püügiluba omavaid liidu laevu. Abilaevad sõidavad liidu liikmesriigi lipu all või kuuluvad liidu ettevõtjale ning ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega.
Guinea-Bissau koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.
Lepinguosalised ajakohastavad teabe süsteemi LICENCE.
Abilaevadel peab olema Guinea-Bissau õigusaktide alusel välja antud luba, mille eest tuleb maksta iga-aastast loatasu.
10.Traaleritele tehtav tehniline kontroll
Kõik liidu traalerid peavad kord aastas või iga kord pärast tonnaaži muutmist või püügikategooriaga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate Guinea-Bissau õigusaktidega ettenähtud tehniliseks kontrolliks Bissau sadamasse.
Tehnilise kontrolli eesmärk on kontrollida laeva tehniliste omaduste ja pardal oleva püügivahendi nõuetelevastavust, samuti tervishoiueeskirjade ja meremeeste pardalevõtmise eeskirjade täitmist.
Guinea-Bissau teeb hiljemalt 48 tunni jooksul pärast laeva sadamasse saabumist tehnilise kontrolli, tingimusel et laeva saabumisest on eelnevalt teatatud.
Pärast tehnilist kontrolli väljastab Guinea-Bissau viivitamata kaptenile laeva nõuetele vastavuse deklaratsiooni.
Kalapüügiliigi muutmise puhul krevetipüügiliigiks või vastupidi on vaja uut nõuetele vastavuse deklaratsiooni. Uut nõuetele vastavuse deklaratsiooni on vaja ka juhul, kui laev lahkub Guinea-Bissau püügipiirkonnast pikemaks ajavahemikuks kui 45 päeva.
Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab olema igal ajal laeva pardal.
Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad tehnilise kontrolliga seotud kulud kannab laevaomanik. Kõnealused kulud ei või ületada summasid, mida maksavad samade teenuste eest Guinea-Bissau laevad või kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad.
2. jaotis
Loatasud ja ettemaksed
Kindlasummalise loatasu summa määratakse iga laevakategooria puhul kindlaks käesoleva lisa liitena esitatud teabelehtedes. See hõlmab kõiki loatasude suhtes kohaldatavaid riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, teenustasud ja tempelmaksud.
Kogu protokolli kehtivuse ajal lubadele kohaldatav kindel määr kehtestatakse protokolli allkirjastamise ajal kehtivates tempelmaksu eeskirjades.
Kui püügiloa kehtivusaeg on väiksem kui üks aasta, kohandatakse kindlaksmääratud loatasu summat pro rata temporis vastavalt taotletud kehtivusajale. Selliselt kohandatud summat suurendatakse asjakohasel juhul kolme- või kuuekuuliste ajavahemike kaupa vastavalt sellekohastes teabelehtedes kehtestatud määradele.
III PEATÜKK
TEHNILISED KAITSEMEETMED
Püügiluba omavate liidu laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügi mahuga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa käesoleva lisa liites esitatud teabelehtedes.
Tuunipüügilaevad järgivad kõiki ICCATi soovitusi.
IV PEATÜKK
PÜÜGIARUANDED
1.Püügipäevik
Lepingu raames püügiga tegeleva liidu laeva kapten peab püügipäevikut. Tuunipüügilaevade puhul on püügipäevik kooskõlas asjaomaste ICCATi resolutsioonidega, mis käsitlevad püügitegevuse andmete kogumist ja edastamist.
Kõik liidu laevad peavad olema varustatud elektroonilise laevaettekannete süsteemiga (Electronic Reporting System, ERS), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“).
Kui liidu laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigust püügitegevuseks Guinea-Bissau püügipiirkonda siseneda.
Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Guinea-Bissau püügipiirkonnas. Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need automaatselt kättesaadavaks Guinea-Bissau kalapüügi seirekeskusele (edaspidi „püügiseirekeskus“), kui selle ERSi süsteem muutub toimivaks.
ERSi andmete edastamiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. ERSi teabevahetuse tehnilised nõuded kinnitab ühiskomitee.
Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.
Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi heidetud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.
Guinea-Bissau ametiasutustele edastamisel peab püügipäevik olema täidetud loetavalt, trükitähtedega ja kapten allkirjaga.
Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.
2.Püügiaruanne
Saagist teatamise eeskiri kuni ERSi tegeliku kasutamiseni
Kapten annab laeva püügist aru, esitades Guinea-Bissaule püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Guinea-Bissau püügipiirkonnas.
Kapten saadab püügipäevikud Guinea-Bissaule selleks ettenähtud e-posti aadressil. Guinea-Bissau saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate.
Teise võimalusena võib püügipäevikud edastada ka järgmiselt:
(a)Guinea-Bissau sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Guinea-Bissau kalandusministeeriumi tööstusliku püügi peadirektoraadi („tööstusliku püügi peadirektoraat“) esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;
(b)kui Guinea-Bissau püügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Guinea-Bissau sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul postiga pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Guinea-Bissau püügipiirkonnast lahkumist.
Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia liidule. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:
(a)Institut de recherche pour le développement (IRD),
(a)IEO (Instituto Español de Oceanografia) või
(b)Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).
Kui laev pöördub oma püügiloa kehtivusajal Guinea-Bissau püügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus tegevus- ja püügiaruanne.
Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügiloa uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata liitu kõikidest kõnealuses kontekstis määratud karistustest.
Saagist teatamise eeskiri kuni ERSi tegeliku kasutamiseni
Väljapüügist teatamise kord on järgmine:
(a)Käesoleva protokolli kohaselt Guinea-Bissau vetes kala püüdvate laevade kaptenid täidavad iga päev elektroonilist püügipäevikut ning saadavad selle ERSi kaudu või kõnealuse püügipäeviku rikke korral e-posti teel lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Guinea-Bissau kalapüügi seirekeskusele seitsme päeva jooksul pärast püügipiirkonnast lahkumist.
(b)Elektroonilises püügipäevikus peab olema täpselt esitatud iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Kapten paneb kirja ka iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.
Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need Guinea-Bissau jaoks automaatselt kättesaadavaks. Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuste andmete turvalise säilitamise vähemalt 36 kuu jooksul.
Lipuriik ja Guinea-Bissau tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on ERSi andmete automaatseks edastamiseks vajalik.
ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks.
Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei ole täidetud, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügiloa uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata liitu kõikidest kõnealuses kontekstis määratud karistustest.
Lipuriik ja Guinea-Bissau määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna käesoleva lisa rakendamisega seotud küsimustes. Lipuriik ja Guinea-Bissau edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.
3.Tuunipüügilaevade loatasude arvestus
Püügiaruannete alusel koostab liit iga tuunipüügilaeva jaoks eelneva kalendriaasta püügihooaja eest maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.
Liit edastab lõpliku arvestuse Guinea-Bissaule hiljemalt püügiaastale järgneva aasta 30. aprillil. Guinea-Bissaul on nimetatud arvestuse kinnitamiseks või selgituste nõudmiseks aega üks kuu.
Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud loatasu, mis maksti ettemaksuna püügiloa saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa viivitamata Guinea-Bissaule üle. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.
V PEATÜKK
LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE
1.Püügi lossimine või ümberlaadimine
Liidu laeva kapten, kes soovib Bissau sadamas lossida või ümber laadida Guinea-Bissau püügipiirkonnas püütud saaki, peab esitama tööstusliku püügi peadirektoraadi esindajale vähemalt 24 tundi enne laeva lossimist või ümberlaadimist järgmise teabe:
(a)lossida või ümberlaadida sooviva liidu laeva nimi;
(b)lossimis- või ümberlaadimissadam;
(c)lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;
(d)iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);
(e)ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi.
Ümberlaadimise puhul peab kapten tagama, et vastuvõtval laeval on selleks tegevuseks pädevate ametiasutuste poolt väljastatud luba.
Ümberlaadimine peab toimuma kooskõlas Guinea-Bissau õigusaktidega Bissau sadamas, mille geograafilised koordinaadid edastab pädev asutus laeva kaptenile ja agendile. Ümberlaadimine merel on keelatud.
Kui kõnealuseid sätteid ei täideta, rakendatakse Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.
2.Mitterahaline panus toiduga kindlustatusesse
Guinea-Bissaus kala püüdvatel traaleritel on riigi toiduga kindlustatuse raames kohustus lossida osa oma püügist Guinea-Bissaus. Lossimine peab toimuma järgmiselt:
(a)2,5 tonni kvartalis kalade/peajalgsete püügi kohta;
(a)1,25 tonni kvartalis krevetipüügi kohta.
Et hõlbustada kõnealuse meetme rakendamist, võib laeva kohta esitatavad andmed koondada mitut laeva hõlmavasse rühma ja teha andmed mitme kvartali kaupa kumulatiivselt kättesaadavaks. Lossimine toimub Bissau sadamapiirkonnas ja selle juures peab viibima tööstusliku kalapüügi peadirektoraadi esindaja.
Lepingu artikli 5 kohaselt peab käesoleva peatükiga hõlmatud lossimine vastama Guinea-Bissaus kehtivatele eeskirjadele, eelkõige neile, mis käsitlevad lossimiskohustusega hõlmatud liikide alammõõtu. Selle kohustuse kohaselt lossivad liidu laevad ainult selliseid liike, mida on lubatud püüda käesoleva protokolli alusel, sealhulgas lubatud kaaspüük.
Selliste mitterahaliste sissemaksete vastuvõtmise vormi koostab ja allkirjastab tööstusliku kalapüügi peadirektoraat ja seejärel antakse see kaptenile.
VI PEATÜKK
KONTROLL JA INSPEKTSIOON
1.Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine
Igast püügiluba omava liidu laeva Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Guinea-Bissaud teavitada 24 tundi enne sisenemist või lahkumist. Tuunipüügilaevade puhul on seda aega vähendatud neljale (4) tunnile.
Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:
(a)kuupäev, kellaaeg ja kavandatud piiriületuspunkt;
(b)iga pardal hoitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;
(c)toodete esitusviisi.
Teatatakse elektroonilisel teel või selle puudumisel faksi või raadio teel Guinea-Bissau edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.
Iga Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse püügiloata laevana.
2.Laevade asukohateated – VMS-süsteem
Guinea-Bissau püügipiirkonnas viibivad liidu laevad peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System, VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi püügiseirekeskusele.
Pardal olevate andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat laevaseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.
Asukoha- ja püügiteated esitatakse esmajärjekorras laevaseiresüsteemi/ERSi või nende rikke korral e-posti, faksi või raadio teel. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.
Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:
(a)laeva tunnusandmeid;
(b)laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;
(c)asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;
(d)laeva kiirust ja kurssi ja
Iga Guinea-Bissau püügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse rikkumiselt tabatud laevana.
3.Inspekteerimine merel või sadamas
Püügiluba omavaid liidu laevu inspekteerivad merel Guinea-Bissau püügipiirkonnas Guinea-Bissau laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli ülesanne on selgelt kindlaks tehtav.
Enne pardaleminekut teavitavad Guinea-Bissau inspektorid eelnevalt liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspektsiooni viivad läbi kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspektsiooni alustamist oma isikut ja ametikohta tõendama. Kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega võivad vajaduse korral neid saata Guinea-Bissau riiklike julgeolekujõudude esindajad.
Guinea-Bissau inspektorid jäävad liidu laeva pardale üksnes inspektsiooniga seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.
Guinea-Bissau võib anda liidu akrediteeritud inspektoritele loa osaleda inspekteerimisel vaatlejatena.
Liidu laeva kapten osutab Guinea-Bissau inspektoritele abi pardale tulekul ja inspektsiooni läbiviimisel.
Iga inspektsiooni lõpus koostavad Guinea-Bissau inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.
Guinea-Bissau inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Guinea-Bissau edastab inspekteerimisaruande koopia liidule kaheksa päeva jooksul pärast inspektsiooni.
4.Püügi kontroll
Kuni süsteemi ERS tegeliku kasutamiseni, kontrollitakse saagi vastavust püügipäevikutes esitatud teabele nii, et igas kvartalis kuulub valimisse rotatsiooni korras üks kolmandik Euroopa traaleritest, kellel on luba kala püüda. Seejärel vaadatakse püügi kontrollimise sagedus läbi, et võtta arvesse püügiandmete kontrollimise alustamist ERSi abil.
Iga kontrollitoiming tehakse ühe reisi lõpus pärast 24-tunnist etteteatamisaega ning see ei kesta kauem kui neli tundi.
Kõnealused kontrollitoimingud tehakse kohas, mille geograafilised koordinaadid edastab pädev asutus kooskõlas Guinea-Bissau õigusaktidega laeva kaptenile ja agendile.
VII PEATÜKK
RIKKUMISED
1.Üldsätted
Lepingu artikli 5 kohaselt kohaldatakse Guinea-Bissau kalapüügi kontrolli eeskirju liidu laevade suhtes, mis tegutsevad püügipiirkonnas käesoleva protokolli alusel.
Liit võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et mõne tema liikmesriigi lipu all sõitvad laevad järgivad käesoleva protokolli sätteid ja Guinea-Bissau vetes kalapüüki reguleerivaid õigusakte kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga.
2.Rikkumiste menetlemine
Püügiluba omava liidu laeva poolt seoses protokolli sätetega toime pandud rikkumistest tuleb teatada liidule 48 tunni jooksul, näidates ära rikkumise laadi. Rikkumise kohta tehtud otsus edastatakse seitsme tööpäeva jooksul liidule ja lipuriigile.
Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.
3.Laeva peatamine – teavitamiskoosolek
Kui siseriikliku õigusega on rikkumise puhul nii ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida liidu laeva püügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Guinea-Bissau sadamasse.
Guinea-Bissau teatab 48 tunni jooksul liidule püügiluba omava liidu laeva kinnipidamisest. Teatele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.
Laeva, kapteni või laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud teavitamiskoosolek, mille Guinea-Bissau korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise kohta teatise saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.
4.Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus
Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Guinea-Bissau kehtivate riiklike õigusaktide sätete kohaselt.
Kui rikkumise menetlemine hõlmab kohtumenetlust, tuleb enne selle alustamist algatada Guinea-Bissau ja liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt neli päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.
5.Kohtumenetlus – pangatagatis
Kui kokkuleppemenetlus ebaõnnestub ja rikkumise kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, deponeerib rikkumisega seotud laeva omanik Guinea-Bissau osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Guinea-Bissau, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.
Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:
(a)täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;
(a)summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.
Guinea-Bissau teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemist.
6.Laeva vabastamine
Laeval ja selle kaptenil lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tuleneva trahvi maksmist või pärast pangatagatise deponeerimist.
VIII PEATÜKK
MEREMEESTE/KALURITE TÖÖTAMINE LIIDU LAEVADE PARDAL
1.Töölevõetavate meremeeste/kalurite arv
Käesoleva protokolli mõistes heakskiidetud liidu laeva käitaja võtab pardale Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmesriikide meremehi/kalureid, et nad töötaksid laeva pardal laeva meeskonnaliikmetena kogu protokolli kohase püügitegevuse ajal.
Püügiloa kehtivuse ajal võtab iga liidu põhjalähedaste liikide püügi traaler pardale Guinea-Bissau meremehi/kalureid vastavalt järgmistele normidele:
(a)laev võimsusega alla 250 brt – kuus meremeest/kalurit;
(b)laev võimsusega vahemikus 250 kuni 400 brt – seitse meremeest/kalurit;
(c)laev võimsusega üle 400 brt – kaheksa meremeest/kalurit.
Punkti 1.1 kohaselt pardale võetavad meremehed/kalurid peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, sealhulgas passi, meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja põhikoolituse tunnistuse osas. Lipuriik edastab Guinea-Bissau ametiasutustele kõnealustest õigusaktidest tulenevate nõuete loetelu piisavalt varakult. Punkti 1.1 kohaselt pardale võetavad AKVRO riikide meremehed/kalurid peavad saama aru kalalaeva pardal kehtestatud töökeelest.
Guinea-Bissau ametiasutused koostavad, ajakohastavad korrapäraselt ja edastavad laevaomanikele pädevate meremeeste/kalurite nimekirja.
Kapten koostab, ajakohastab ja allkirjastab meeskonna nimekirja vastavalt IMO rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni vormile 5 ning edastab nimekirja koopia Guinea Bissau määratud ametiasutustele enne laeva lahkumist sadamapiirkonnast.
Juhul kui meremees/kalur ei vasta punktis 1.3 osutatud nõuetele, ei võta laevaomanik või tema nimel kapten meremeest/kalurit pardale.
Liidu laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Guinea-Bissau meremeeste/kalurite töölevõtmiseks.
2.Töötingimused
AKVRO meremeeste/kalurite pardalevõtmise tingimused peavad olema kooskõlas lipuriigi õigusaktidega, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, sealhulgas töö- või puhkeaeg, repatrieerimisõigus ning tööohutus ja -tervishoid.
3.Meremehe/kaluri tööleping
Iga punkti 1 kohaselt liidu laeva pardale võetava meremehe/kaluri puhul peavad nii kalur kui ka tööandja rääkima läbi ja allkirjastama kirjaliku töölepingu ning Guinea-Bissau pädev ametiasutus peab selle heaks kiitma.
Tööleping on kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159 (direktiivi I lisa).
4.Meremeeste/kalurite töötasu
Töötasu ja täiendavad tööjõukulud kannab otseselt või kaudselt, juhul kui meremehe/kaluri tööandja on eraõiguslik tööturuteenus, laevaomanik.
AKVRO riikide meremeestele/kaluritele tuleb maksta tagatud kuu- või regulaarset palka, eelistatavalt pangaülekandega. Töötasud määratakse laevaomanike või nende agentide ning meremeeste/kalurite ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel lepinguga kindlaks. Kui kollektiivlepinguid ei ole sõlmitud ja lipuriikide miinimumpalka ei kohaldata, ei tohi AKVRO riikide meremeestele/kaluritele tagatud põhipalga tingimused olla ILO standarditest madalamad.
Meremehed/kalurid ei pea kandma saadud töötasuga seotud võimalikke kulusid. Meremeestel/kaluritel peab olema võimalus teha kõik töötasud, sealhulgas ettemaksed, oma perekonnale tasuta kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.
Meremees/kalur peab saama iga töötasumakse kohta palgatõendi ja taotluse korral tõendi palga maksmise kohta.
5.Sotsiaalkindlustus
Guinea-Bissau tagab, et meremeestel/kaluritel, kelle alaline elukoht on tema territooriumil ja kellel on ülalpeetavaid isikuid, on siseriiklikus õiguses sätestatud ulatuses õigus sotsiaalkaitsele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse teiste töötajate, eelkõige töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.
6.Erasektori pakutav meremeeste värbamis- ja vahendustegevus
Erasektori tööturuteenused on järgmised:
erasektori pakutav meremeeste värbamis- ja vahendustegevus, isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, sealhulgas laevaomaniku valitud vahendajad, kes tegelevad laevaomaniku nimel meremeeste/kalurite värbamise või meremeeste/kalurite töölerakendamisega laevaomaniku juures;
Guinea-Bissau pädevad ametiasutused tagavad, et Guinea-Bissau agendid, kes osutavad värbamis- ja töölerakendamisteenuseid nii meremeestele/kaluritele kui ka kalalaevade omanikele:
(a)ei kasuta vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mille eesmärk on takistada või heidutada meremehi/kalureid kohustuse võtmisel;
(b)ei nõua meremeestelt/kaluritelt otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt tasu ega muid lõive nende osutatavate tööturuteenuste eest;
(c)ei anna meremeestele/kaluritele laenu ega tarni kaupu või teenuseid summas, mille meremehed/kalurid peavad tagasi maksma või hüvitama;
(d)ei arva kaluri töötasust maha enne meremehe/kaluri tööle asumist talle antud laenude tagasimakseid, saadud kaupade või osutatud teenuste hüvitamist ja
(e)tagavad, et:
(1)meremehe/kaluri tööleping vastab käesolevale peatükile, meremehe/kaluri töölepingut reguleerivatele õigus- ja haldusnormidele ning kollektiivlepingutele;
(2)meremehe/kaluri tööleping on koostatud meremehe/kaluri arusaadavas keeles ning asjaomase liidu kalalaeva ametlikus või töökeeles;
(3)tööle võetud meremehi/kalureid teavitatakse enne töölepingu allkirjastamist nende õigustest ja kohustustest;
(4)võetakse vajalikud meetmed, et võimaldada tööle võetud meremeestel/kaluritel tutvuda oma töölepingu üksikasjadega ja küsida nende kohta nõu enne töölepingu allkirjastamist;
(5)tööle võetud meremehed/kalurid saavad oma töölepingu allkirjastatud koopia;
(6)meremehed/kalurid täidavad käesolevast peatükist tulenevaid kohustusi ja
(7)laevaomanik saab õigeaegselt koopia igast palgatõendist ja tõendi igast töötasu maksmisest, kui töötasu maksab agent.
Guinea-Bissau ametiasutused tagavad, et liidu kalalaevadele lähetatud meremehi/kalureid tööle võtvad riigiametnikud tagavad, et nende meremeeste/kaluritega sõlmitud meremeeste/kalurite töölepingutes on märgitud, et nad on agendi poolt tööle võetud, et teha need laevaomanikele kättesaadavaks, anda neile ülesanded ja teostada järelevalvet nende tegevuse üle.
Erandina punkti 6.2 alapunktist b kannab meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja passi saamise kulud meremees/kalur. Vajaduse korral kannab viisa ja tööloa saamise kulud tööandja.
7.Vastavus käesolevale peatükile
Mõlema lepinguosalise pädevad ametiasutused tagavad, et meremeeste/kalurite suhtes kohaldatavad õigusaktid on terviklikul ja läbipaistval kujul kergesti ja tasuta kättesaadavad.
Guinea-Bissau ametiasutused tagavad käesoleva peatüki nõuetekohase rakendamise kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega ja käesolevas peatükis sätestatud kohustustega.
Lipuriigi ametiasutused tagavad 1., 2. ja 3. jao nõuetekohase kohaldamise nende lipu all sõitvatel laevadel. Need ametiasutused täidavad oma kohustusi kooskõlas ILO suunistega, milles käsitletakse elu- ja töötingimuste inspekteerimist kalalaevade pardal lipuriigi poolt.
Käesolevas peatükis kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib ühiskomitee.
IX PEATÜKK
VAATLEJAD
1.Püügitegevuse vaatlemine
Püügiluba omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.
Vaatleja on isik, keda riiklik ametiasutus on volitanud jälgima püügitoimingute suhtes kohaldatavate eeskirjade täitmist või jälgima selliseid toiminguid teaduslikel eesmärkidel.
Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul peavad lepinguosalised võimalikult varakult nõu teineteise ja muude huvitatud riikidega, et määrata kindlaks piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida pädev kalandusorganisatsioon.
Teised laevad võtavad pardale Guinea-Bissau määratud vaatleja. Kui vaatleja ei saabu kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta, tuleb ta asendada, et laev saaks viivitamata oma tegevust alustada.
2.Määratud laevad ja vaatlejad
Püügiloa väljaandmisel teatab Guinea-Bissau liidule ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevadest ja vaatlejatest, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Guinea-Bissau teatab liidule ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata igast muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.
Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.
3.Kindlasummaline rahaline toetus
Loatasu maksmisel kannab laevaomanik Guinea-Bissaule üle iga laeva eest aastas 10 000 euro suuruse summa, mida kohandatakse pro rata temporis vastavalt asjaomaste laevade püügiloa kestusele.
4.Vaatleja töötasu
Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Guinea-Bissau.
5.Pardalevõtmise tingimused
Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.
Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.
Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja üldine heaolu.
Vaatleja käsutuses on kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.
6.Vaatleja kohustused
Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja:
(a)käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;
(b)suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;
(c)arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.
7.Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine
10 päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaule vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.
Kui vaatleja ei ole Guinea-Bissau sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Guinea-Bissausse tagasijõudmiseks.
8.Vaatleja ülesanded
Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:
(a)jälgib laeva püügitegevust;
(b)kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;
(c)tegeleb teadusprogrammide alla kuuluvate ülesannetega ja võtab bioloogilisi proove;
(d)märgib üles kasutatavad püügivahendid;
(e)kontrollib pardapäevikusse kantud Guinea-Bissau püügipiirkonna püügiandmeid;
(f)kontrollib iga püügikategooria puhul teabelehtedes kindlaks määratud kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi heidetud saaki;
(g)esitab üks kord päevas oma ülesannete täitmisel tehtud tähelepanekud, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.
9.Vaatleja aruanne
Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus esitada oma märkused. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Vaatleja esitab kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele Guinea-Bissau ametiasutustele kohe pärast laevalt lahkumist aruande originaali ja lähetuse lõpparuande, mille on nõuetekohaselt allkirjastanud ja templiga kinnitanud laeva kapten, kes saab nende koopia vaatlejalt. Guinea-Bissau ametiasutused saadavad liidule kõikide dokumentide koopiad.
LIITED
1. liide – Püügiloa taotluse vorm
2. liide – Teabelehed kategooriate kaupa
3. liide – Isikuandmete töötlemine
1. liide
Püügiloa taotluse vorm
KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING: GUINEA-BISSAU – EUROOPA LIIT
I TAOTLEJA
1. Taotleja nimi:
2. Tootjaorganisatsiooni või reederi nimi:
3. Tootjaorganisatsiooni või reederi aadress:
4. Tel: Faks: E-posti aadress:
5. Kapteni nimi: Kodakondsus: E-posti aadress:
6. Kohaliku agendi nimi ja aadress:
II. LAEVA ANDMED
7. Laeva nimi:
8. Lipuriik: Registreerimissadam:
9. Pardatähis: MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: IMO number:
10. Mis ajast sõidab praeguse lipu all (PP/KK/AAAA): ……I…...I
11. Varasem lipuriik (vajaduse korral):
12. Ehitamiskoht: Kuupäev (PP/KK/AAAA): ……I…..I…..
13. Raadiokutsungi sagedus: HF: VHF:
14. Satelliittelefoni number Raadiokutsung (IRCS):
III. LAEVA TEHNILISED ANDMED
15. Laeva üldpikkus (meetrites): Laeva üldlaius (meetrites):
16. Brutotonnaaž (väljendatuna brutoregistertonnides):
17. Tonnaaž (GT London):
18. Mootoritüüp: Mootori võimsus (KW):
19. Meeskonnaliikmete arv:
20. Saagi säilitusviis laeva pardal: [ ] Jää [ ] Jahutatud [ ] Sega [ ] Külmutatud
21. Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides:
Kalatrümmide arv: Kalatrümmide mahutavus (m3);
22. VMS. Automaatse asukohamääramisseadme andmed:
Tootja: Mudel: Seerianumber:
Tarkvara versioon: …................................ Satelliidioperaator (MCSP): …..................................
IV. PÜÜGITEGEVUS
1. Kala-, peajalgsete ja krevetipüügi külmutustraalerid
Traali tüüp: kalatraal: ◻ peajalgsete traal: ◻ krevetitraal: ◻
Traali pikkus: Ülemise selise pikkus:
Koti võrgusilma suurus:
Tiibade võrgusilma suurus:
Traalimiskiirus:
2. Suurte pelaagiliste liikide püük (tuunikala)
Ritvõngega: ◻ Ritvõngede arv: ………
Noodaga: ◻ Nooda pikkus: Nooda sügavus:
Õngejadaga: ◻
Mahutite arv: Mahutavus tonnides:
3. Väikeste pelaagiliste liikide püük
Pelaagilise traalnoodaga: ◻
Traali pikkus: Ülemise selise pikkus:
Koti võrgusilma suurus: Tiibade võrgusilma suurus:
Traalimiskiirus:
Seinnoodaga: ◻
Nooda pikkus: Nooda sügavus:
4. Püügi lossimiskoht:
5. Püügiloa taotlemine ajavahemikuks
alates (PP.KK.AAAA) kuni (PP.KK.AAAA)
Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas taotluses esitatud andmed on tõesed ja korrektsed ning antud heauskselt.
[Koht] ............/..................
Taotleja allkiri:
2. liide
Teabelehed kategooriate kaupa
TEABELEHT 1
PÜÜGIKATEGOORIA 1 – KALA JA PEAJALGSETE PÜÜGI JA KÜLMUTUSE TRAALERID
|
1.Püügipiirkond: |
|
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268°. |
|
|
2.Lubatud püügivahendid |
|
|
Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. Ulgseadmega kalapüük on lubatud. Keelatud on kasutada püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või nende valikulist läbilaskvust vähendada. Et vältida võrkude kulumist ja rebenemist, on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid, mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud. |
|
|
3.Lubatud väikseim võrgusilma suurus: |
|
|
70 mm |
|
|
4.Kaaspüük: |
|
|
püügikoormuse arvestussüsteemis (brt) ei tohi püügireisi lõpul laeva pardal olevas Guinea-Bissau püügipiirkonnast püütud saagis olla üle 5 % koorikloomi. Kalmaari (Todarodes sagittatus ja Todaropsis eblanae) püük on lubatud ja see on kuulub tunnustatud sihtliigi alla. Alates üleminekust lubatud kogupüügi arvestussüsteemile peavad lepinguosalised lubatud kogupüügi üle ühiskomitees konsultatsioone, et määrata ühise teaduskomitee soovituse alusel kindlaks kaaspüügi lubatud määrad. Kaaspüügi lubatud määra ületamisel kohaldatakse karistusi vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. |
|
|
5.Lubatud kogumahutavus / loatasud |
|
|
5.1 Püügikoormuse arvestussüsteemis lubatud tonnaaž (brt alusel) |
3 500 brt aastas. |
|
5.2 Tasud eurodes brutoregistertonni kohta püügikoormuse arvestussüsteemis |
310 eurot/brt/aastas. Kolme- ja kuuekuuliste lubade puhul arvutatakse loatasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 4 % ja 2,5 %. |
TEABELEHT 2
PÜÜGIKATEGOORIA 2 – KREVETIPÜÜGITRAALERID
|
1.Püügipiirkond: |
|
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268°. |
|
|
2.Lubatud püügivahendid |
|
|
Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. Ulgseadmega kalapüük on lubatud. Keelatud on kasutada püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või nende valikulist läbilaskvust vähendada. Et vältida võrkude kulumist ja rebenemist, on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid, mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud. |
|
|
3.Lubatud väikseim võrgusilma suurus: |
|
|
50 mm |
|
|
4.Kaaspüük: |
|
|
Krevette püüdvatel traaleritel ei tohi püügireisi lõpul laeva pardal olevas Guinea-Bissau püügipiirkonnast püütud saagis olla üle 15 % peajalgseid ja üle 70 % kalu. Kaaspüügi lubatud määra ületamisel kohaldatakse karistusi vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega ühiskomitees, et kohandada kaaspüügi lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel. |
|
|
5.Lubatud kogumahutavus / loatasud |
|
|
5.1 Püügikoormuse arvestussüsteemis lubatud tonnaaž (brt alusel) |
3 700 brt aastas. |
|
5.2 Tasud eurodes brutoregistertonni kohta püügikoormuse arvestussüsteemis |
434 eurot/brt/aastas. Kolme- ja kuuekuuliste lubade puhul arvutatakse loatasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 4 % ja 2,5 %. |
TEABELEHT 3
PÜÜGIKATEGOORIA 3 – RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD
|
1.Püügipiirkond: |
|
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268°. Tuunipüügi ritvõngelaevadel on Guinea-Bissau kalastusvööndis kalapüügiga tegelemiseks lubatud püüda elussööta. |
|
|
2.Lubatud püügivahendid |
|
|
2.1.Ritvõnged 2.2.Elussöödaga seinnoot: 16 mm. |
|
|
3.Kaaspüük: |
|
|
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) asjakohaste resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada. |
|
|
4.Lubatud kogumahutavus / loatasud |
|
|
4.1.Iga-aastane kindlasummaline ettemaks |
3 600 eurot 51,43 tonni eest laeva kohta |
|
4.2.Täiendav loatasu väljapüütud tonni kohta |
70 eurot/t. |
|
4.3.Püügiloaga laevade arv |
13 laeva |
TEABELEHT 4
PÜÜGIKATEGOORIA 3 – TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA TRIIVÕNGELAEVAD
|
1.Püügipiirkond: |
|
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268. |
|
|
2.Lubatud püügivahendid |
|
|
Noot ja triivõngejadad |
|
|
3.Kaaspüük: |
|
|
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) asjakohaste resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud. Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada. |
|
|
4.Lubatud kogumahutavus / loatasud |
|
|
4.1.Iga-aastane kindlasummaline ettemaks |
5 500 eurot, mis vastab 68,75 tonnile ühe seineri kohta protokolli kahel esimesel kohaldamisperioodil ja 64,71 tonnile seineri kohta järgmistel kohaldamisperioodidel 3 600 eurot 51,43 tonni eest triivõngejadaga laeva kohta |
|
4.2.Täiendav loatasu väljapüütud tonni kohta |
80 eurot/tonn seineri puhul kahel esimesel kohaldamisperioodil ja 85 eurot/tonn seineri puhul järgmistel kohaldamisperioodidel 70 eurot/tonn triivõngejadaga laevade puhul |
|
4.3.Abilaevade suhtes kohaldatav loatasu |
5 000 eurot aastas laeva kohta. |
|
4.4.Püügiloaga laevade arv |
28 laeva |
TEABELEHT 5
PÜÜGIKATEGOORIA 5 — VÄIKESTE PELAAGILISTE LIIKIDE PÜÜGI LAEVAD
|
1.Püügipiirkond: |
|
|
Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, sealt põhjasuunas kuni asimuudini 268°. |
|
|
2.Lubatud laevad ja püügivahendid |
|
|
2.1.Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt antakse luba üksnes laevadele, mille mahutavus on väiksem kui 5 000 GT. 2.2.Lubatud püügivahendid on pelaagiline traalnoot ja tööstuslik seinnoot. |
|
|
3.Lubatud väikseim võrgusilma suurus: |
|
|
70 mm traalide puhul |
|
|
4.Kaaspüük: |
|
|
Traaleritel ei tohi püügireisi lõpul laeva pardal olevas Guinea-Bissau püügipiirkonnast püütud saagis olla üle 10 % muid liike kui pelaagilised liigid, üle 10 % peajalgseid ja üle 5 % koorikloomi. Kaaspüügi lubatud määra ületamisel kohaldatakse karistusi vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega ühiskomitees, et kohandada kaaspüügi lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel. |
|
|
5.Lubatud kogumahutavus / loatasud |
|
|
5.1 Lubatud kogupüügi arvestussüsteemis lubatud tonnaaž (TAC alusel) |
0 tonni aastas |
|
5.2 tasu eurodes tonni kohta lubatud kogupüügi arvestussüsteemis (TAC alusel) |
Kindlaks määramata |
Püügireisi määratlus:
Käesoleva liite tähenduses käsitatakse liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:
–ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise vahel;
–ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja ümberlaadimise vahel või
–ajavahemikku Guinea-Bissau püügipiirkonda sisenemise ja Guinea-Bissaus lossimise vahel.
3. liide
Isikuandmete töötlemine
1.Mõisted ja kohaldamisala
1.1. Mõisted
Käesolevas liites kasutatakse kalanduslepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid ja järgmisi mõisteid:
–„isikuandmed“ – kogu teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;
–„töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
–„edastav asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid edastab;
–„vastuvõttev asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid vastu võtab;
–„andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;
–„andmete edasisaatmine“ – isikuandmete edastamine vastuvõtva lepinguosalise poolt üksusele, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud („kolmas isik“);
–„järelevalveasutus“ – sõltumatu ametiasutus, kes vastutab käesoleva artikli kohaldamise järelevalve eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.
1.2. Kohaldamisala
Käesoleva protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on liidu laeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad käesoleva protokolli alusel tegutsevate liidu laevade pardal.
Seoses käesoleva protokolli rakendamisega, eelkõige seoses toetusetaotluste, püügitegevuse järelevalve ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:
–laeva registrinumber ja asukoha koordinaadid;
–andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuste kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena;
–laevaomaniku või tema esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number);
–kohaliku töötaja andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed);
–kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed);
–pardale võetud meremeeste/kaluritega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus, tervisetõend.
1.3. Vastutavad ametiasutused
Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon ja lipuliikmesriigi ametiasutus ning Guinea-Bissau puhul viimase määratud pädev ametiasutus.
2.Isikuandmete kaitse meetmed
2.1. Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine
Käesoleva protokolli alusel taotletud ja edastatud isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik protokolli rakendamiseks, st püügilubade töötlemiseks ning liidu laevade tegevuse kontrollimiseks ja järelevalveks. Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli alusel isikuandmeid üksnes protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.
Saadud andmeid ei töödelda muul kui eespool nimetatud eesmärgil või need anonüümitakse.
Vastuvõttev asutus teavitab taotluse korral ja viivitamata edastavat asutust esitatud andmete kasutamisest.
2.2. Täpsus
Lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning vajaduse korral on edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastatud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ning teeb vajalikud parandused ja ajakohastab andmed.
2.3. Andmete säilitamise piirang
Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib andmeid säilitada nii kaua, kui on vaja rikkumise või kontrolli järelmeetmete võtmiseks või kuni kohtu- või haldusmenetluse lõpliku lõpetamiseni.
Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.
2.4. Turvalisus ja konfidentsiaalsus
Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Vastuvõttev asutus teatab sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele andmeid esitavale ametiasutusele ning teevad õigeaegselt vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma siseriiklikule õigusraamistikule.
Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemine vastavalt käesoleva protokolli sätetele.
2.5. Parandamine või kustutamine
Lepinguosalised tagavad, et edastav asutus ja vastuvõttev asutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta käesoleva protokolli sätetele, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased.
Lepinguosalised teatavad teineteisele mis tahes parandamisest või kustutamisest.
2.6. Läbipaistvus
Lepinguosalised tagavad, et andmesubjekte teavitatakse neile individuaalse teate saatmise teel käesoleva lepingu avaldamisest nende veebisaitidel, edastatud ja hiljem töödeldud andmete kategooriatest, isikuandmete töötlemise viisist, edastamiseks kasutatud asjakohasest vahendist, töötlemise eesmärgist, kolmandatest isikutest või kolmandate isikute kategooriatest, kellele võib teavet hiljem edastada, üksikisikute õigustest ja mehhanismidest, mis on kättesaadavad nende õiguste kasutamiseks ja õiguskaitse saamiseks, ning kontaktandmed vaidluse või kaebuse esitamiseks.
2.7. Andmete edasisaatmine
Vastuvõttev asutus edastab käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmeid kolmandale isikule, kes asub muus riigis kui lipuliikmesriik, vaid siis, kui see on põhjendatud olulise avaliku huvi eesmärgiga, mida tunnustatakse ka edastava asutuse suhtes kohaldatavas õigusraamistikus, ning kui muud liite nõuded (eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumisega) on täidetud ja
–kui riigis, milles kolmas isik asub, või milles kohaldatakse rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Komisjoni poolt määruse (EL) 2016/679 artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsusest (piisava kaitse otsus), mis hõlmab andmete edasisaatmist; või
–erijuhul, kui edasisaatmine on vajalik selleks, et edastav asutus saaks täita oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees; või
–erandina ja kui seda peetakse vajalikuks, kohustub kolmas isik töötlema andmeid üksnes konkreetsel eesmärgil, milleks neid edasi saadetakse, ja kustutama need kohe, kui töötlemine ei ole enam selleks vajalik.
3.Andmesubjekti õigused
3.1. Juurdepääs isikuandmetele
Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:
–andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte;
–andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist/kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne;
–esitama koopia isikuandmetest;
–esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta.
3.2. Isikuandmete muutmine
Andmesubjekti taotlusel parandab vastuvõttev asutus tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebatäpsed või aegunud.
3.3. Isikuandmete kustutamine
Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:
–kustutama temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevas protokollis sätestatud kaitsemeetmetega;
–kustutama temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi.
–lõpetama isikuandmete töötlemise, kui andmesubjekt esitab vastuväite oma konkreetse olukorraga seotud põhjustel, välja arvatud juhul, kui töötlemiseks on mõjuvad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.
3.4. Tingimused
Andmesubjekti taotlusele, mis käsitleb juurdepääsu tema isikuandmetele, nende parandamist ja kustutamist, vastab vastuvõttev asutus mõistliku aja jooksul ja õigeaegselt ning igal juhul ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Vastuvõttev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.
Kui andmesubjekti taotlusele vastatakse eitavalt, peab vastuvõttev asutus teavitama andmesubjekti keeldumise põhjustest.
3.5. Piiramine
Eespool nimetatud õigusi võib piirata, kui selline piirang on seadusega ette nähtud ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Neid õigusi võib piirata ka selleks, et tagada järelevalve, kontroll või regulatiivne funktsioon, mis on kas või aeg-ajalt seotud avaliku võimu teostamisega.
Samadel tingimustel võib neid õigusi piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
4.Edasikaebamine ja sõltumatu järelevalve
4.1. Sõltumatu järelevalve
Isikuandmete töötlemise vastavust käesolevale protokollile kontrollib sõltumatult väline või sisemine organ, mis teostab sõltumatut järelevalvet ning kellel on uurimis- ja õiguskaitsevolitused.
4.2. Järelevalveasutused
Liidu puhul teostab sellist järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor, kui töötlemine kuulub komisjoni pädevusse, või ELi riiklikud andmekaitse järelevalveasutused, kui töötlemine kuulub lipuliikmesriigi pädevusse, ning Guinea-Bissau puhul viimase määratud pädev ametiasutus.
Eespool nimetatud asutused tegelevad tõhusalt ja õigeaegselt andmesubjektide kaebustega, milles käsitletakse nende isikuandmete töötlemist käesoleva protokolli alusel.
4.3. Kaebuse esitamise õigus
Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekt, kes leiab, et asutus ei ole järginud artiklis 14 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid, või kes leiab, et tema isikuandmeid on rikutud, võib taotleda kohtus või samaväärses organis selle asutuse vastu õiguskaitset õiguskorras kohaldatavate õigusnormidega lubatud ulatuses.
Eelkõige võib ükskõik kumma asutuse vastu esitatud kaebuse esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile (Euroopa Komisjoni puhul) ning Guinea-Bissau puhul viimase määratud pädevale ametiasutusele. Lisaks võib ühe või teise asutuse vastu esitada teatavad kaebused, pöördudes Euroopa Komisjoni puhul Euroopa Liidu Kohtusse ning Guinea-Bissau puhul viimase kohtusse.
Kui andmesubjekt esitab isikuandmete töötlemise käigus vaidluse või kaebuse edastava asutuse, vastuvõtva asutuse või mõlema vastu, teavitavad asutused üksteist sellistest vaidlustest või kaebustest ning teevad kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus või kaebus põhjendamatu viivituseta vastastikusel kokkuleppel.
4.4. Avalikustamine
Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist kaebustest, mis nad on saanud seoses käesoleva protokolli kohase isikuandmete töötlemisega, ja kaebuste lahendamisest.
5.Läbivaatamine
Lepinguosalised teavitavad teineteist oma õigusaktides tehtud muudatustest, mis mõjutavad isikuandmete töötlemist. Kumbki lepinguosaline vaatab korrapäraselt läbi oma põhimõtted ja menetlused, millega rakendatakse artiklit 14 ja käesolevat liidet, ning poole põhjendatud taotluse korral vaatab teine lepinguosaline läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et kontrollida ja kinnitada, et artiklis 14 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid rakendatakse tõhusalt. Läbivaatamise tulemused edastatakse taotluse esitanud lepinguosalisele.
Vajaduse korral lepivad nad ühiskomitees kokku käesoleva lisa vajalikes muudatustes.
6.Edastamise peatamine
Edastav lepinguosaline võib isikuandmete edastamise peatada või lõpetada, kui lepinguosalised ei suuda lahendada käesoleva liite kohaselt isikuandmete töötlemisega seotud vaidlusi vastastikusel kokkuleppel, kuni vastuvõttev lepinguosaline on küsimuse rahuldavalt lahendanud. Juba edastatud andmete töötlemist jätkatakse kooskõlas käesoleva liitega.
2. LISA
LEPINGU SELLISTE MUUDATUSTE HEAKSKIITMISE MENETLUS, MILLE VÕTAB VASTU ÜHISKOMITEE
Kui ühiskomiteel palutakse võtta vastu protokolli muudatused vastavalt Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu artiklile 10 ning protokolli artiklile 16, on komisjonil õigus kiita kavandatud muudatused liidu nimel heaks vastavalt järgmistele tingimustele.
1.Komisjon tagab, et liidu nimel heakskiitmine:
(a)on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega;
(a)on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste reeglitega ning võtab arvesse rannikuriikide ühist haldamist;
(b)võtab arvesse komisjonile saadetud uusimat statistilist, bioloogilist ja muud asjaomast teavet.
2.Enne kui komisjon kavandatud muudatused liidu nimel heaks kiidab, esitab komisjon need nõukogule piisavalt vara enne asjaomase ühiskomitee koosolekut.
3.Kavandatud muudatuste vastavust käesoleva lisa punktis 1 sätestatud kriteeriumidele hindab nõukogu.
4.Kui Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 4 kohasele blokeerivale vähemusele vastav arv liikmesriike ei väljenda nõukogus vastuseisu kavandatavatele muudatustele, kiidab komisjon need liidu nimel heaks. Kui blokeeriv vähemus on koos, lükkab komisjon kavandatud muudatused liidu nimel tagasi.
5.Kui ühiskomitee järgmistel koosolekutel, sealhulgas kohapeal, on võimatu kokkuleppele jõuda, suunatakse küsimus punktides 2–4 sätestatud korras uuesti nõukogule, et liidu seisukohas võetaks arvesse uusi asjaolusid.
6.Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes kõik vajalikud järelmeetmed, sealhulgas vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja selle otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.
Muudes küsimustes, mis ei ole seotud protokolli muutmisega vastavalt Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu artiklile 10 ning protokolli artiklile 16, määratakse liidu seisukoht ühiskomitees kindlaks vastavalt aluslepingutele ja väljakujunenud töötavadele.
- (1) ELT L 342, 27.12.2007, lk 5.
- (2) ELT L 2862, 28.12.2023, lk 10–11.
- (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).