EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.6.2024
COM(2024) 263 final
2024/0149(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12524/21 INIT; ST 12524/21 ADD 1) Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
2024/0149 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12524/21 INIT; ST 12524/21 ADD 1) Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artikli 20 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Pärast seda, kui Soome esitas 27. mail 2021 riikliku taaste- ja vastupidavuskava, esitas komisjon nõukogule selle kohta oma positiivse hinnangu. Nõukogu kiitis positiivse hinnangu heaks nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsusega 2 . Seda rakendusotsust muudeti 14. märtsil 2023 3 ja 8. detsembril 2023 4 .
(2)16. mail 2024 esitas Soome komisjonile põhjendatud taotluse, milles ta tegi ettepaneku muuta nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatud osas täita. Eelnevat arvestades on Soome esitanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava.
Taaste- ja vastupidavuskava muutmine vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21
(3)Soome taaste- ja vastupidavuskavas objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 16 meedet.
(4)Soome on selgitanud, et seitse meedet ei ole enam osaliselt rakendatavad, kuna majanduslikku ebakindlust on suurendanud Venemaa agressioonisõda, kõrged intressimäärad, inflatsioon ja mitmesuguste tarneahela kitsaskohtadega seotud kulude kasv ning ebakindlus finantsturgudel. See puudutab komponendi P1C1 (Energiasüsteemi ümberkujundamine) meetme I1 (Energiataristuinvesteeringud) eesmärki 4 ja sihti 5; komponendi P1C1 (Energiasüsteemi ümberkujundamine) meetme I2 (Investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse) sihti 8 ja kirjeldust; komponendi P1C1 (Energiasüsteemi ümberkujundamine) meetme I3 (Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett) eesmärki 10 ja kirjeldust; komponendi P1C2 (Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud) meetme I2 (Tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine) sihti 21; komponendi P1C2 (Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud) meetme I3 (Võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt) sihti 24; komponendi P3C2 (Pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe reform) meetme R1 (pidevõppe reform) sihti 94; komponendi P3C2 (Pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe reform) meetme I3 (Pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal) sihti 99 ja kirjeldust. Eelöeldu põhjal on Soome taotlenud nimetatud meetmete, sh asjaomaste eesmärkide ja sihtide rakendamise ajakava muutmist ja/või pikendamist. Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(5)Soome on selgitanud, et nelja meedet ei ole enam võimalik osaliselt ellu rakendada viivituste tõttu hankemenetlustes, mille põhjuseks on näiteks kaubanduskohtu pikad menetlused või pikem seadmete väljatöötamise aeg. Need on vastavalt komponendi P3C3 (Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine) meetme I2 (Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine) siht 105 ja kirjeldus; komponendi P3C3 (Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine) meetme I5 (Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalikud teadusuuringute taristud) siht 114 ja kirjeldus; komponendi P3C3 (Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine) meetme I6 (Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu) siht 117 ja kirjeldus; komponendi P4C1 (Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ning kulutõhususe suurendamine) meetme I5 (Isikukeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtt Ahvenamaal) siht 140 ja kirjeldus. Eelöeldu põhjal on Soome taotlenud nimetatud sihtide rakendamise ajakava pikendamist ja vastavate meetmete kirjelduste muutmist. Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(6)Soome on selgitanud, et kaht meedet ei ole enam võimalik osaliselt ellu rakendada ettenägematute meetmespetsiifiliste probleemide tõttu, nagu muutused andmekogumises ja aruandluses. See puudutab komponendi P3C1 (Tööhõive ja tööturg) meetme R1 (Põhjamaade tööturuasutuste mudel) sihti 78 ja komponendi P3C1 (Tööhõive ja tööturg) meetme R3 (Töö- ja hariduspõhise sisserändeprotsessi ühtlustamine) sihti 83. Eelöeldu põhjal on Soome taotlenud sihi 78 muutmist ja sihi 83 liigitamist eesmärgiks. Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(7)Soome on selgitanud, et komponendi P3C1 (Tööhõive ja tööturg) meetme I1 (Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine) eesmärki 86 ja sihte 87 ja 89 (alameede „Uue vahepealse tööturukorraldaja loomine“) ei ole enam võimalik saavutada Venemaa agressioonisõja põhjustatud investeerimis- ja ärikeskkonna halvenemise tõttu, mis on mõjutanud ettevõtete valmisolekut ning võimalusi inimesi värvata ja tööle võtta. Eelöeldu põhjal on Soome palunud eespool nimetatud eesmärk ja sihid täielikult välja jätta.
(8)Soome on selgitanud, et üks meede ei ole enam osaliselt rakendatav seetõttu, et haldustingimused on väga suure rahastamistaotluste arvu tõttu muutunud. See puudutab komponendi P5C1 (REPowerEU) meetme I1 (Investeeringud puhtale energiale üleminekusse) eesmärki 147. Selle põhjal on Soome taotlenud nimetatud eesmärgi muutmist. Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(9)Soome on selgitanud, et üht meedet on muudetud, rakendamaks paremaid alternatiive selle algse eesmärgi saavutamiseks. See puudutab komponendi P1C2 (Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetuseks) meedet I1 (Vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine). Seda arvesse võttes on Soome taotlenud asjaomase meetme, sealhulgas asjaomaste eesmärkide ja sihtide muutmist. Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(10)Soome on juhtinud komisjoni tähelepanu sellele, et komponendi P1C4 (Vähese süsinikdioksiidiheitega lahendused kogukondadele ja transpordile) meetme R2 (Säästva transpordi maksureform) eesmärgis 38 kavandatud seadusemuudatused ei ole kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Seepärast teeb komisjon ettepaneku see eesmärk välja jätta. Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(11)Lisaks on Soome esitanud taotluse võtta kasutusele vahendid, mis vabanesid ühe eesmärgi kõrvaldamisega, ja lisada üks uus eesmärk. See puudutab komponendi P1C4 (Vähese süsinikdioksiidiheitega lahendused kogukondadele ja transpordile) meetme R2 (Säästva transpordi maksureform) eesmärki 38. Lisaks on Soome taotlenud võimalust kasutada komponendi P3C1 (Tööhõive ja tööturg) meetme I1 (Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine) eesmärgi 86 ning sihtide 87 ja 89 (alameede „Uue vahepealse tööturukorraldaja loomine“) kaotamisega vabanenud vahendeid, et suurendada sama meetme alameetme „Pakkuda üksikisikutele ja töökohtadele füüsilise ja vaimse tervise meetmete kaudu ennetavat tuge töövõimele“ rahastamist, muuta sihti 90 ja lisada siht 90a. Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(12)Komisjon leiab, et Soome esitatud põhjused õigustavad määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 2 kohast muutmist.
Tehniliste vigade parandus
(13)Nõukogu rakendusotsuse tekstis on kokku 10 komponendi alt leitud 14 tehnilist viga, mis mõjutavad 5 eesmärki ja sihti ning 22 meedet. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta, et parandada need tehnilised vead, mis ei kajasta komisjonile 27. mail 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu nii, nagu komisjon ja Soome selles kokku leppisid. Need tehnilised vead on seotud järgmisega: komponendi P1C1 (Energiasüsteemi ümberkujundamine) meetme R1 (Söe energiakasutuse oluline vähenemine 2026. aastaks) kirjeldus; komponendi P1C3 (Hoonefondi kliima- ja keskkonnamõju vähendamine) meetme R2 (Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava) kirjeldus; komponendi P1C5 (Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused) meetme R1 (Looduskaitsealaste õigusaktide ajakohastamine) ja meetme I1 (Kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt) kirjeldus; komponendi P2C1 (Digitaristu) meetme I1 (Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine) eesmärk 55 ja meetme I2 (Transport ja maakasutus – Digiraili projekt) eesmärk 58 ja kirjeldus; komponendi P2C2 (Andmemajanduse ja digipöörde kiirendamine) meetmete I1 (Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm) ja meetme I2 (Andmemajanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland) kirjeldus; komponendi P3C1 (Tööhõive ja tööturg) meetme R1 (Põhjamaade tööturuasutuste mudel) kirjeldus, meetme R3 (Töö- ja hariduspõhise sisserändeprotsessi ühtlustamine) siht 84 ja kirjeldus, meetme R4 (Noortele suunatud multidistsiplinaarsete teenuste tugevdamine (Ohjaamo teenused)) kirjeldus ja kõnealuse komponendi kirjeldus; komponendi P3C2 (Pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe reform) meetme R1 (Pidevõppe reform) eesmärk 93 ja siht 94, meetme I2 (Haridustaseme parandamine üliõpilaste kohtade suurendamise teel kõrghariduses) kirjeldus; komponendi P3C3 (Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine) meetme I2 (Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted), meetme I3 (Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)) ja meetme I4 (Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde toetamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine) kirjeldus; komponendi P4C1 (Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ning kulutõhususe suurendamine) meetme I1 (Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine), meetme I2 (Tervishoiuprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tõhustamine), meetme I3 (Teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust) ja meetme I4 (Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtt sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste valdkonnas) kirjeldus; komponendi P5C1 (REPowerEU) meetme R1 (Rohepöörde võimaldamine) ja meetme I1 (Investeeringud puhtale energiale üleminekusse) kirjeldus. Paranduste tegemine ei mõjuta nimetatud meetmete rakendamist.
Komisjoni hinnang
(14)Komisjon andis määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumidest lähtudes muudetud taaste- ja vastupidavuskavale oma hinnangu.
Kulud
(15)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
(16)Algse taaste- ja vastupidavuskava hindamisel esitas Soome kõigi meetmete kuluprognoosid, tuginedes mitmele allikale, mis tõendasid investeeringute ja reformidega seotud kulusid. Kuid metoodika kohta esitatud tõendid võiksid teatavatel juhtudel olla üksikasjalikumad ja sisaldada põhjalikumaid kuluandmeid, eelkõige teatavate horisontaalsete investeerimiskavade puhul.
(17)REPowerEU peatüki kuluandmed sisaldasid eraldi kuluprognoose kõigi uute meetmete kohta ning investeeringute ja reformide kulude põhjendamiseks tugineti mitmele allikale. Esitatud dokumentide põhjal peeti enamiku taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete kulude arvutamiseks kasutatud metoodikat usaldusväärseks ning piisavalt põhjendatuks, et hinnata nende mõistlikkust ja vastuvõetavust positiivselt. Esitatud tõenditele lisatud metodoloogilisi selgitusi võinuks siiski veelgi täpsustada, eelkõige seoses investeeringute ulatuse ja kavandatud tegevusega.
(18)Seoses muudetud meetmetega on Soome esitanud tõendid selle kohta, et kulud on mõistlikud, realistlikud, kulutõhusad ja proportsionaalsed. Taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavad riigis eeldatavale majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule.
Muud hindamiskriteeriumid
(19)Komisjon leiab, et Soome esitatud muudatused ei mõjuta nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsuses (Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) antud positiivset hinnangut taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele artikli 19 lõike 3 punktides a, b, c, d, da, db, e, f, g, h, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.
Positiivne hinnang
(20)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga ette näha muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.
Rahaline toetus
(21)Soome muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 1 949 227 000 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on suurem kui Soome jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalse rahalise toetuse kogusumma, peaks Soome muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatud, määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 4, artikli 21a lõike 6 ja artikli 21b lõike 2 kohaselt kindlaks määratud rahaline toetus olema 1 949 059 854 eurot.
(22)Seepärast tuleks nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealuse rakendusotsuse lisa täies ulatuses asendada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, muudetakse järgmiselt.
1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine
Soome muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava alla kuuluvad reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.“
2) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.6.2024
COM(2024) 263 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12524/21 INIT; ST 12524/21 ADD 1) Soome taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD
1.Reformide ja investeeringute kirjeldus
1. SAMMAS. Rohepööre toetab majanduse ümberkorraldamist ja süsinikdioksiidivaba heaoluühiskonda
A. KOMPONENT P1C1. ENERGIASÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE
Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata saavutada CO2-neutraalsuse eesmärki, edendades puhta energia tehnoloogiate kasutamist.
See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid, mis hõlmavad taastuvenergia jaotamiseks vajalikku taristut ja puhta energia tootmist. Nende investeeringutega kaasnevad energiasektori reformid, mis keskenduvad söe kasutamise järkjärgulisele lõpetamisele energia tootmiseks, ning energia maksustamise reform puhta energia kasutamise edendamiseks. Eraldi investeering on ette nähtud taastuvenergia toetamiseks Ahvenamaa autonoomses piirkonnas.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P1C1R1): Söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks
Soome parlament võttis 2019. aastal vastu kivisöe kasutamise keelustamise seaduse (406/2019). Selle seadusega keelatakse söe kasutamine alates 2029. aastast. Soome teeb jõupingutusi, et edendada söe kasutamise lõpetamist lühema aja jooksul, ning seab eesmärgiks vähendada 2026. aastaks söe kasutamist energiatootmises 40–80 % võrreldes 2019. aastaga. Soome võetud meetmed söe kasutamise järkjärgulise lõpetamise toetamiseks energiasektoris hõlmavad uute elektri- ja soojatootmise lahenduste integreerimist energiasüsteemi, energia ülekannet ja söe asendamiseks vajalike tehnoloogiate kättesaadavust.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 2 (P1C1R2): Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut
Reformi eesmärk on muuta eri energiaallikate praegust maksustamist. Energia maksustamist käsitlevate õigusaktide (elektri ja teatavate kütuste aktsiisimaksu seadus) muutmine aitab kaasa fossiilkütuste järkjärgulisele kaotamisele, edendades tööstuse elektrifitseerimist ja soodustades investeerimist vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse. Reformiga vähendatakse ka tööstus-, kaevandus-, põllumajandus- ja andmekeskuste elektrimaksu rohkem kui 5 MW 0,05 sendini/kWh (st ELi miinimum) 0,69 sendilt/kWh kohta. Reformiga kaotatakse järk-järgult energiamahukate tööstusharude energiamaksu tagastamine 2025. aastaks ja suurendatakse alates 1. jaanuarist 2021 fossiilkütuste, sealhulgas turba maksustamist 2,7 euro võrra MWh kohta.
Käimas on uuring põletamata soojuse tootmise energia maksustamise kohta. Uuring peaks olema aluseks otsuste tegemisel energiasektori maksustamise täiendavate meetmete kohta. Soome peaks esitama õigusaktide muudatused, et tagada muudatuste jõustumine 1. jaanuaril 2022.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.
Investeering 1 (P1C1I1): Energiataristuinvesteeringud
Investeeringu eesmärk on parandada puhtasse energiasse investeerimise raamtingimusi, keskendudes energiasüsteemide integreerimisele, energia salvestamisele ja transpordile. Investeeringuga toetatakse projekte, millega edendatakse energiataristu ehitamist, keskendudes järgmisele:
I)elektrivõrgud ja elektrienergia ülekandevõimsus;
II)investeeringud energiasüsteemide integreerimiseks ning ülejääkide ja heitsoojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja kasutamiseks kaugküttevõrkudes;
III)vähese süsinikdioksiidiheitega gaaside, sealhulgas vesiniku, biogaasi ja biometaani transportimine.
Valik tehakse vastavalt mitmesugustele kriteeriumidele, nagu nende panus energiasektori CO2 heite vähendamisse ja nende teostatavus vastavalt kehtestatud ajakavale.
Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ning mis korraldatakse mitmes etapis, eesmärgiga koondada suured investeeringud varasemale ajale.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 2 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 4 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 033, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) 5 VI lisale.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (P1C1I2): Investeeringud uude energiatehnoloogiasse
Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Soome eesmärgile saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus, ergutades uute puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu energia tootmiseks ja kasutamiseks. Toetuse andmisel eelistatakse sektoreid, kus heitkoguste vähendamine on keeruline ja kulukas („keerulise CO2 heitega sektorid“). Investeeringuga toetatakse näidisetapis olevaid suuremahulisi projekte, seades prioriteediks tehnilise teostatavuse, keskendudes eelkõige järgmisele:
I)avamere tuuleenergia tootmine;
II)taastuvkütused transpordisektoris (elektrilised kütused ja biokütused);
III)põletamata soojuse tootmine, näiteks geoenergia söe kasutamise asendamiseks; ning
IV)muud taastuvenergia projektid, näiteks vähese kasutusega biogaasitranspordi projektid, suuremahulised päikeseenergiaprojektid ja energia salvestamist edendavad projektid.
Valik tehakse vastavalt erinevatele kriteeriumidele, sealhulgas nende panus taastuvenergia osakaalu suurendamisse ja nende võimalik panus asjakohaste tehnoloogiate pikaajalisse arendamisse ja turustamisse. Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021. See toimub konkurentsikonkursside vormis, mille eest vastutab majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ning mis korraldatakse mitmes etapis eesmärgiga koondada suurinvesteeringud varasemale ajale. Selle meetme alusel antakse ajutist toetust, et kiirendada keskkonnalubade andmist ja nende menetlemist ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 7 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 9 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkondadega 032, 034bis0, 028 ja 029 ning 030a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) VI lisale.
Pakkumiskutsed kuulutatakse välja pärast seda, kui on kehtestatud õiguslik raamistik toetuse andmiseks. 2021. aastal korraldatakse eeldatavasti esimene kandideerimiskutse.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (P1C1I3): Investeeringute ja reformide pakett Ahvenamaal
Investeeringu eesmärk on edendada taastuvenergia tootmist Ahvenamaa autonoomses piirkonnas. Investeering seisneb avamere tuuleenergia projekti ettevalmistusetapi ja päikeseenergia tootmise toetamises.
Ahvenamaa valitsuse hinnangul kulub kogu avamere tuuleenergia projekti lõpuleviimiseks 10–15 aastat. Eeldatavasti kantakse toodetud energia üle peamiselt Mandri-Soome ja/või Rootsi ning seega riiklikesse jaotusvõrkudesse. Investeeringuga toetatakse kavandamis- ja ettevalmistusetappi, mis peaks kestma 2025. aastani.
Oma energia- ja kliimastrateegias on Ahvenamaa seadnud eesmärgiks suurendada päikeseenergia tootmisvõimsust 2030. aastaks 17 MW-ni. Investeeringuga toetatakse päikeseenergia tootmise projekte, mida edendavad ettevõtted, omavalitsused või kogukonnad. Muudatused rakendatakse aastatel 2021–2025.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 10 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 11 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 13 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 028 ja 029, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1 |
P1C1R1 – Energiasüsteemi muundamine – söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks |
Siht |
Söe energiakasutuse vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga |
|
Protsent |
0 |
40 |
2. kv |
2026 |
2019. aastal kasutati energia tootmiseks 60 petadžauli. Tarbimist vähendatakse 2026. aastaks maksimaalselt 36 petadžaulini. |
|
2 |
P1C1R2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut |
Eesmärk |
Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisi seaduse jõustumine |
Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisimaksu seaduse muudatusega: - alandatakse tööstuslikku elektrimaksu, et edendada tööstuse elektrifitseerimist ja soojuse tootmist; - alandatakse üle 5 MW suurust elektrimaksu kaevandustele, põllumajandusele ja andmekeskustele - järk-järgult kaotatakse energiamaksu tagastamine energiamahukatele tööstuskütustele - tõstetakse fossiilkütusemaksu 2,7 euro võrra MWh kohta. |
|
3 |
P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud |
Eesmärk |
Esimese energiataristuprojektide konkursikutse avaldamine |
Esimese kandideerimiskutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Jõustuvad rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad välja kuulutada esimese konkurentsipõhise energiataristu investeeringute projektikonkursi, mille tingimused sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist põhjustavate asjaolude loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
4 |
P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud |
Eesmärk |
Kõigi toetuste andmine energiataristu investeeringuteks |
Teatis kõigi taristuinvesteeringute toetuste andmise kohta |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Kõik energiataristu projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad 3. eesmärgis märgitud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel; kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on valitud välja projektikonkursi alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada. |
|
5 |
P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
Arv |
0 |
4 |
2. kv |
2026 |
Viiakse lõpule vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad uue taastuvenergia võimsuse ja/või võrguga ühendamise võimsuse suurenemisele vähemalt 137 MW võrra. |
|
|
6 |
P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse |
Eesmärk |
Esimese taotluste esitamise kutse avaldamine uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimiseks |
Esimese kandideerimiskutse avaldamine majandusministeeriumi veebisaidil |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Jõustunud on rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad avaldada esimese uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimise projektikonkursi koos tingimustega, sealhulgas toetuskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist võimaldavat loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
7 |
P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse |
Eesmärk |
Kõik toetused energiatehnoloogia investeeringuteks |
Kõikidest energiatehnoloogia investeeringuteks antud toetustest teatamine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Kõik uute energiatehnoloogiatega seotud projektid valitakse vastavalt vastavates konkursikutsetes sätestatud kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad 6. eesmärgis esitatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused antakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada. |
|
8 |
P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
Arv |
0 |
4 |
2. kv |
2026 |
Viiakse lõpule vähemalt neli projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need vastavad uue taastuvenergia võimsuse ja/või salvestusvõimsuse suurenemisele vähemalt 143 MW võrra. |
|
|
9 |
P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett |
Eesmärk |
Esimese taastuvenergiasse investeerimise konkursikutse avaldamine Ahvenamaal |
Esimese kandideerimiskutse avaldamine Ahvenamaa valitsuse veebisaidil |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Avaldatud on esimene konkurentsipõhine projektikonkurss taastuvenergiasse investeerimiseks Ahvenamaal, mille tingimused sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
10 |
P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett |
Eesmärk |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
Lõpetatud projektide aruanded |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Kõik toetatavad projektid tuleb lõpule viia, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 2 430 000 eurot meetmele eraldatud 2 700 000 eurost. |
B. KOMPONENT P1C2. TÖÖSTUSREFORMID NING INVESTEERINGUD ROHE- JA DIGIPÖÖRDE TOETUSEKS
Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Selle eesmärgi saavutamise peamisteks väljakutseteks on tööstuse heitkoguste vähendamine ja ringlussevõtu määra suurendamine. Uus vähese heitega tehnoloogia ei ole sageli veel konkurentsivõimeline ja selle arendamist tuleb kiirendada. Soome peab edendama ringmajandust, et suurendada ressursside säästvat kasutamist ja vähendada saastet.
Soome taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on aidata saavutada CO2 neutraalsuse eesmärki, toetades investeeringuid tehnoloogiasse, et vähendada tööstuse CO2 heidet, luua keskkonnahoidlikke töökohti, investeerida keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ning edendada ringlussevõttu ja korduskasutamist.
Komponent hõlmab investeeringuid, mis keskenduvad selliste vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate edendamisele nagu vesiniku tootmine, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine, fossiilkütuste asendamine elektrienergiaga tööstuslikes protsessides ning oluliste materjalide ja tööstuslike kõrvalsaaduste korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamine. Nende investeeringutega kaasnevad kliima- ja jäätmealaste õigusaktide reformid, sealhulgas kliimaseaduse ja jäätmeseaduse vajalikud muudatused, et luua õiguslik alus 2035. aasta CO2-neutraalsuse eesmärgi ja ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P1C2R1): Kliimaseaduse reform ja süsinikuvaese industrialiseerimine
Soome on võtnud kohustuse ajakohastada kliimaseadust, et tagada oma 2-neutraalsuse eesmärgi saavutamine 2035. aastaks. Reform hõlmab vastavaid heitkoguste vähendamise eesmärke aastateks 2030, 2040 ja 2050. Reformitud kliimaseadus võimaldab kasutada kliimakavasid, et täita kliimaseaduses sätestatud leevendamis- ja kohanemiskohustusi. Soome valitsus esitab muudetud kliimaseaduse ettepaneku parlamendile 31. jaanuariks 2022, mis peaks jõustuma 30. juuniks 2022. Soome võttis 2020. aasta sügisel vastu kolmteist tööstuspõhist vähese CO2 heitega tegevuskava. Tegevuskavades on kindlaks määratud tööstusprotsesside elektrifitseerimine, fossiilkütustest lahtisidumine ja vähese heitega lahendustel põhinevad heitkoguste vähendamise meetmed. Soome eesmärk on jätkata koostööd tööstusega, et ajakohastada ülejäänud tegevuskavasid, milles sätestatakse sektoripõhised võimalused tööstuse heitkoguste vähendamiseks. See hõlmab vähemalt nelja peamist energiamahukat tööstusharu, nimelt energeetika-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstust.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2 (P1C2R2): Ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform
Meede koosneb kahest reformielemendist. Esiteks rakendab Soome reformitud jäätmeseaduse (646/2011), mis on kesksel kohal ringmajanduse keskkonna reguleerimisel ja riiklikus jäätmekavas. Reform hõlmab kodumajapidamistest ja ettevõtetest pärit pakendite ja biojäätmete liigiti kogumise kohustust, pakenditootjate vastutust pakendijäätmete käitlemise kulude eest, ühekordselt kasutatavate plastmaterjalide direktiivi rakendamist ning kohustust koguda tekstiiljäätmeid liigiti piirkondlikes vastuvõtupunktides. Olmejäätmete ringlussevõtu määra suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal. Plastpakendite ringlussevõtu määra suurendatakse 31 %.
Teiseks edendab Soome ringmajandust 2035. aasta strateegilise programmi abil, milles seatakse konkreetsed eesmärgid taastumatute loodusvarade tarbimise, ressursside tootlikkuse ja ringmaterjali kasutamise määra kohta. See hõlmab riiklikku raamprogrammi, mida täiendab riigi ja kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmade vaheliste vabatahtlike valdkondlike kokkulepete edendamine. Eesmärk on, et lepinguga ühineks vähemalt kaks olulist tööstusliitu ning vähemalt 20 omavalitsust ja linna ning kohustuksid rakendama meetmeid, mis edendavad strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke: Vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada ringlussevõetud materjalide kasutamist ja edendada vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandust. See hõlmab ka selliste „toetusstsenaariumide“ avaldamist, mis aitavad koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega kindlaks teha sidusrühmade kõige asjakohasemad meetmed, mida selliste lepingute alusel võtta.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 1 (P1C2I1): Vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine
Investeeringu eesmärk on edendada puhta vesiniku tootmist ja säilitamist kaubanduslikus mahus. Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Soome eesmärgile saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus. Rahalised vahendid eraldatakse investeeringute toetamiseks vesiniku väärtusahelas ning süsinikdioksiidi kogumisel, säilitamisel ja taaskasutamisel. Soome peaks andma oma panuse, toetades i) vähese CO2 heitega keskkonnahoidliku vesiniku tootmist, asendades fossiilkütuste kasutamise rasketööstuses, ii) CO2 kogumist, säilitamist ja kasutamist ning iii) vesinikuga seotud teadusuuringuid. Lisaks võimalikule üleeuroopalist huvi pakkuvale projektile võib toetada ka Euroopa koostöövõrgustikega (nt Eureka) seotud projekte.
See meede hõlmab avaliku sektori investeeringut subsiidiumikavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Soomes kogu vesiniku väärtusahela ulatuses ning süsinikdioksiidi kogumisse, säilitamisse ja taaskasutamisse. Kava raames antakse toetusi otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on kava eesmärk anda esialgu vähemalt 127 000 000 eurot toetusi.
Kava haldab rakenduspartnerina Business Finland. Kava sisaldab vähese CO2 heitega vesiniku ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tootevalikut.
Kavasse investeerimise rakendamiseks allkirjastavad Soome ja Business Finland rakenduskokkuleppe, mis sisaldab järgmist:
1. Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Skeemi lõpliku toetuse andmise otsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.
2. Seotud subsiidiumipoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a) Toetuste ja abikõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.
b) Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.
c) Nõue järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse subsiidiumipoliitikast rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgmise etapi kasutamine, 14 ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem asjakohastest võrdlusalustest, 15 iii) prügilate, jäätmepõletusseadmete 16 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise jaamadega 17 seotud tegevused ja varad.
d) Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei tohi saada toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks.
3. Rakenduskokkuleppega hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitilistel eesmärkidel.
4. Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a) Rakenduspartneri poolt kasutusele võetud toetuste kohta aru andmiseks kasutatava järelevalvesüsteemi kirjeldus.
b) Rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c) Kohustus kontrollida iga tegevuse abikõlblikkust vastavalt rakenduslepingus sätestatud nõuetele enne toimingule toetuse andmist.
d) Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid vastavalt Business Finlandi auditikavale. Nende audititega kontrollitakse:
i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist;
ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, riigiabi eeskirju ja kliimaeesmärgi nõudeid; ning
iii) kas järgitakse nõuet, et kava lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduskokkuleppe ja subsiidiumilepingute tingimuste täitmist.
5. Rakenduspartneri tehtud kliimainvesteeringute nõuded: vähemalt 127 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse toetatakse kliimamuutuste eesmärkide saavutamist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga.
Rahalisi vahendeid ei eraldata vesiniku tootmiseks maagaasist. Selle meetme alusel antakse ajutist toetust, et kiirendada keskkonnalubade andmist ja nende menetlemist ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025.
Lisaks antakse toetust teatavatele riigisisestele vähese CO2 heitega keskkonnahoidlikku vesinikku käsitlevatele investeeringutele uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 2021. aastal (energiaabi määrus). Konkurssi korraldavad majandus- ja tööhõiveministeerium ning organisatsioon Business Finland ühes või mitmes etapis.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 18 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 19 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 20 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 21 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Põhikirjas nõutakse lisaks, et valida võib ainult need tegevused, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada sekkumisvaldkonnaga 032 seotud kliimamuutustega seotud eesmärke, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Esimene projektikonkurss avatakse 2021. aastal ja avaldatakse Business Finlandi veebisaidil.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (P1C2I2): Tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine
Meetmega edendatakse otsest elektrifitseerimist ja vähese CO2 heitega tööstusprotsesse, et vähendada CO2 heidet tööstussektoris. Meede:
I)parandada energiatõhusust soojustarbimise ja -protsesside elektrifitseerimise abil; ning
II)võtta kasutusele hübriidlahendused ning kasutada soojuspumba tehnoloogiat ja üleliigset soojust.
Meetme eesmärk on toetada tööstuse ettevalmistamist söe energiatarbimise lõpetamiseks 2029. aastal ja vähemalt pooleks turba energiatarbimisest 2030. aastaks, ergutades fossiilkütuste kasutamist tööstuslikes rakendustes asendama elektriga.
Toetust antakse uue valitsuse määruse alusel, mis võetakse vastu 31. detsembriks 2021.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 22 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 23 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 24 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 25 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valikukriteeriumidega tagatakse ka, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 024ter, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Sel eesmärgil vähendatakse väljavalitud projektidega otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. Esimene projektikonkurss kuulutatakse välja niipea, kui õigusaktid on vastu võetud.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (P1C2I3): Peamiste materjalide ja tööstuslike kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt
Meetme eesmärk on edendada ringmajandust, mis taaskasutab ja ringlusse võtab tööstuslikke ja jäätmevooge ning muid põhimaterjale, nagu patareide materjalid, plast, tekstiilid, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmed, ehitus- ja lammutusmaterjalid.
Toetust antakse:
I)esimesed kommertskäitised, katse- ja näidistehased;
II)uute tehnoloogiate kasutuselevõtt olemasolevates protsessides;
III)digiplatvormid ja teenuste investeeringud, millega edendatakse korduskasutamist ja ringlussevõttu.
Vähemalt 30 000 000 eurot rahastamispaketist suunatakse ringbiomajanduse edendamiseks ja vähemalt 30 000 000 eurot rahastamispaketist suunatakse ringmajanduse lahenduste edendamisele akude väärtusahelas.
Projektikonkursse korraldab organisatsioon Business Finland mitmes etapis 2021. aastal.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 26 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 27 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 29 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valikukriteeriumidega tagatakse ka see, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud järgmise sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Seetõttu on valitud projektide eesmärk on muuta vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist teiseseks toormeks.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
11 |
P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2 heitega industrialiseerimine |
Eesmärk |
Muudetud kliimaseaduse jõustumine |
Õigusakti jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Kliimaseaduse muutmine hõlmab järgmist: - heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks kooskõlas CO2-neutraalsuse kavaga - ajakohastatud 2050. aasta eesmärgid - maakasutuse sektoriga seotud eesmärgid ja süsinikusidujate tugevdamine |
|
12 |
P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2 heitega industrialiseerimine |
Eesmärk |
Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskpika perioodi kliimamuutuste poliitikakava ja sektoripõhiste vähese CO2 heitega majanduse edenemiskavade jõustumine |
Strateegia, kava ja tegevuskava avaldamine tööhõive- ja majandusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi veebisaitidel |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Ajakohastatakse kliimastrateegiaid, -kavasid ja tööstuse vähese CO2 heitega tegevuskavasid, mis on kliimaseaduse rakendamiseks kõige olulisemad (neli peamist energiamahukat tööstusharu on energia-, keemia-, metsa- ja tehnoloogiatööstus). Kliima- ja energiastrateegia hõlmab poliitikameetmeid ja stsenaariume, mille eesmärk on täita ELi 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärgid ning valitsuse programmis sätestatud CO2-neutraalsuse 2035. aasta eesmärk. |
|
13 |
P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform |
Eesmärk |
Muudetud jäätmeseaduse peamiste protsesside jõustumine |
Jäätmeseaduse muudatuse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Muudetud jäätmeseadus (714/2021) sisaldab järgmist: 1) biojäätmete liigiti kogumine riiklikul tasandil täielikult kasutusel 2022. aastal. 2) tootja vastutus pakendijäätmete ning pakendijäätmete ja tekstiiltoodete liigiti kogumise eest oli 2023. aastal täielikult toimiv. 3) biojäätmete liigiti kogumine uutest objektidest riiklikul tasandil toimib täielikult 2024. aastal. Muudetud jäätmeseadusega antakse Soome valitsusele õigus võtta vastu uusi määrusi, sealhulgas: i) olmejäätmete ringlussevõtu üldised eesmärgid, mida suurendatakse praeguselt 41 %-lt 55 %-le 2025. aastal ja 60 %-le 2030. aastal, ning ii) õiguslikult siduvad ringlussevõtu eesmärgid pakendijäätmete tootjatele, mis suurendavad plastpakendite ringlussevõtu määra 31 %. |
|
14 |
P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform |
Eesmärk |
Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise kava rakendamise kohta |
Valitsuse resolutsiooni (YM/2021/17) avaldamine valitsuse veebisaidil |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Võetakse vastu valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise programmi rakendamise kohta, mis sisaldab eesmärki, et taastumatute loodusvarade tarbimine väheneb ja taastuvate loodusvarade säästev kasutamine võib suureneda, nii et esmaste toorainete riigisisene kogutarbimine ei ületaks 2035. aastaks 2015. aasta taset. |
|
15 |
P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform |
Eesmärk |
Vähese CO2 heitega ringmajandust käsitleva riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega |
Vähese CO2 heitega ringmajanduse lepinguraamistiku loomine ning kokkulepe on sõlmitud tööstuse ja sidusrühmade peamiste osalejatega. |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Vähese CO2 heitega ringmajanduse uus riiklik lepinguraamistik, millega toetatakse ringmajanduse strateegilist programmi, sõlmitakse ja avaldatakse Soome Vabariigi valitsuse veebisaidil. Loodusvarade kasutamise tugistsenaariumid koostatakse koostöös asjaomaste uurimisinstituutidega. Eesmärk on, et lepinguga ühineksid vähemalt kaks olulist tööstusliitu ning vähemalt 20 omavalitsust ja linna ning kohustuksid rakendama meetmeid, mis edendavad strateegilise ringmajanduse programmi eesmärke. |
|
16 |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Eesmärk |
Vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise esimese riikliku taotlusvooru avaldamine |
Esimeste kandideerimiskutsete avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Esimese riikliku konkursikutse käivitamine vähese heitega vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja kasutamiseks. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
17 |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Eesmärk |
Rakenduskokkulepe |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Rakenduskokkuleppe jõustumine |
|
18 |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Siht |
Lõplike toetusesaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped |
Osakaal (%) |
0 |
100 % |
2. kv |
2026 |
Business Finland on sõlminud lõplike toetusesaajatega seadusliku toetuse lepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas (võttes arvesse haldustasusid). 100 % sellest rahastamisest toetatakse kliimaeesmärkide saavutamist, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. |
|
|
18bis |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleandmistõend |
2. kv |
2026 |
Soome kannab kava jaoks üle 127 000 000 eurot ettevõtjale Business Finland. |
|||
|
19 |
P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine |
Eesmärk |
Esimese konkursikutse avaldamine tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2 heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2 heidet |
Esimese kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil. |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Jõustunud on muudetud rahastamissuunised (energiaabi määrus), mis võimaldavad käivitada esimese konkurentsipõhise projektikonkursi tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2 heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2 heidet. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
20 |
P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine |
Eesmärk |
Kõik toetused elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektidele |
Teade kõigi toetuste andmise kohta |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Kõik otsese elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 19. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada. |
|
21 |
P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
Arv |
0 |
3 |
2. kv |
2026 |
Viiakse lõpule vähemalt kolm toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama tööstusprotsesside elektrifitseerimise taseme tõusule vähemalt 43 MW ulatuses. |
|
|
22 |
P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt |
Eesmärk |
Esimese osalemiskutse avaldamine investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist. |
Esimese kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland veebisaidil |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Jõustus valitsuse dekreet ettevõtjatele ringmajanduse ja säästva rohelise majanduskasvu edendamiseks abi andmise kohta (1197/2020), mis võimaldas algatada esimese konkurentsipõhise projektikonkursi investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist. Konkursikutse tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
23 |
P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt |
Eesmärk |
Kõik toetused korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele |
Teade kõigi toetuste andmise kohta |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Põhimaterjalide ja tööstuslike kõrvalvoogude mis tahes korduskasutamise ja ringlussevõtu projektide valik tehakse kooskõlas vastavate projektikonkursside kriteeriumidega. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 22. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada. |
|
24 |
P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
Arv |
0 |
10 |
2. kv |
2026 |
Viiakse lõpule vähemalt kümme toetatud projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama vähemalt 45 622 CO2 ekvivalenttonnile vähendamisvõimsusele. |
|
C. KOMPONENT P1C3. HOONEFONDI KLIIMA- JA KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMINE
Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata kaasa CO2-neutraalsuse eesmärgi saavutamisele, vähendades hoonete heitkoguseid nende olelusringi jooksul, keskendudes eelkõige ehitusele ja küttele.
See komponent hõlmab investeeringuid, et edendada ehitussektoris vähese CO2 heitega meetodite kasutamist. Seda investeeringut täiendavad reformid, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid hoonete ehitamisel ning lõpetada järk-järgult fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide kasutamine üldkasutatavates hoonetes 2024. aastaks ja täielikult 2030. aastate alguseks.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P1C3R1): Maakasutus- ja ehitusseaduse reform
Soome võtab vastu õigusakti, et reformida kehtivat maakasutus- ja ehitusseadust (132/1999), mille üks eesmärk on vähendada kogu hoonete eluea jooksul tekkivaid heitkoguseid, sealhulgas ehitust, kasutamist, remonti ja lammutamist. Reform on suunatud ehitusarendajatele, omanikele, projekteerijatele, töövõtjatele, materjalitööstusele ja ametiasutustele.
Reform viiakse ellu järk-järgult alates 2023. aastast ning viimased määrused võetakse vastu 30. juuniks 2026. Pärast reformi jõustumist peavad uued ehitised olema vähese CO2 heitega ning renoveerimine peab toimuma vähese CO2 heitega lahenduste abil.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 2 (P1C3R2): Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava
Soome on võtnud vastu eesmärgi lõpetada 2030. aastaks järk-järgult fossiilkütuste kasutamine. See reformimeede võimaldab Soomel koostada ülevaate fossiilõli küttega hoonetest ja nende omanikest, heitkogustest ja energiatarbimisest. Soome võtab vastu tegevuskava, mille eesmärk on saavutada eesmärk lõpetada järk-järgult naftaküte 2030. aastaks. Tegevuskava hõlmab selle eesmärgi saavutamiseks subsiidiume ja toetusi, makse ja maksutoetusi, teabejuhtimist, regulatiivset juhtimist, energiatõhususe kokkuleppeid, riigihankeid ja rahastamisvahendeid. Soome eesmärk on teha otsuseid uute vahendite kasutamise või olemasolevate parandamise kohta eraldi.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (P1C3I2): Vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna programm
Meede koosneb peamiselt teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammist, mille eesmärk on kiirendada vähese süsinikdioksiidiheitega lahenduste (nt töömudelid, tooted, materjalid) väljatöötamist ja kasutuselevõtmist tehiskeskkonnas. Meede aitab leevendada kliimamuutusi ja edendab vähese CO2 heitega ringmajandust, keskendudes teadusuuringutele ja innovatsioonile, tehnosiirdele ning teadusuuringute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööle. Toetatakse järgmisi meetmeid:
I)teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuskava investeeringute stimuleerimiseks (vähemalt 32 miljonit eurot);
II)teadmusbaasi ja hindamisvahendite hankimine, mis toetavad kliimasõbralikke ja vähese CO2 heitega lahendusi tehiskeskkonnas, sealhulgas võimalus saada programmi raames investeeringutoetust (vähemalt 4 miljonit eurot); ning
III) Selliste ühiste äriprojektide arendamise ja koordineerimise toetamine, mille eesmärk on eksportida vähem süsihappegaasiheiteid tekitavaid lahendusi tehiskeskkonnas (vähemalt 2 miljonit eurot).
Toetust antakse organisatsiooni Business Finland toetusprogrammidest (vt punktid i ja iii) (õigusakt 1146/2017, dekreedid 1147/2017 ja 1444/2014) ning keskkonnaministeeriumi dekreedist 1286/2015 ja 688/2001 (punkt ii). Alates 2021. aastast korraldab organisatsioon Business Finland konkurentsipõhiseid projektikonkursse mitmes etapis. Kava põhineb katseprojektil (KIRA-digi programm, mis viidi ellu aastatel 2016–2019). Konkursikutsed on suunatud peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja uurimisinstituutidele.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 30 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 31 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 32 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 33 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkondadega 022 või 027, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
25 |
P1C3R1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Maa kasutamise ja ehitamise seaduse reform |
Eesmärk |
Muudetud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab maakasutus- ja ehitusseaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Reformitud maakasutus- ja ehitusseadusel põhinevad õigusaktid sisaldavad ehitusprojektide süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid hoone olelusringi jooksul. Samuti reguleeritakse sellega arvutusmeetodite ja koostalitlusvõimeliste andmebaaside väljatöötamist, et võimaldada vähese süsinikdioksiidiheitega ehitust. |
|
26 |
P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks |
Eesmärk |
Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava avaldamine |
Tegevuskava avaldamine Soome valitsuse veebisaidil |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Tegevuskavas sätestatakse kõik vajalikud meetmed, et toetada fossiilkütuste kütte järkjärgulist kaotamist kõigis Soome hoonetes 31. detsembriks 2030. |
|
27 |
P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks |
Siht |
Eraldi kütteõli kasutavate eraldunud majade arvu vähendamine |
Arv |
133 000 |
106 400 |
4. kv |
2025 |
Eraldi kütteõli tarbivate eramute arvu vähendamine 133 000-lt 2019. aastal 106 400-le 2025. aastal, mis tähendab 20 %-list vähenemist. |
|
|
31 |
P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2 heitega hoonestatud keskkonna programm |
Eesmärk |
Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna toetamisega |
Konkursikutse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Esimese konkursi algatamine seoses vähese CO2 heitega hoonestatud keskkonna programmiga, mis käsitleb teadusuuringuid ja innovatsiooni, tehnosiiret ning koostööd teadusuuringute, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
32 |
P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2 heitega hoonestatud keskkonna programm |
Eesmärk |
Kõik toetused ja riigihankelepingud projektide jaoks, millega toetatakse vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonda |
Teade kõigi toetuste andmise ja riigihankelepingute sõlmimise kohta |
2. kv |
2024 |
Kõik vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna projektid valitakse vastavalt vastavate projektikonkursside kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 31. eesmärgis. Kõik rahastamisotsused tehakse projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada. |
|||
|
33 |
P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2 heitega hoonestatud keskkonna programm |
Eesmärk |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
Lõpuleviidud projektide lõpparuande avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Kõik toetatavad projektid tuleb lõpule viia, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 36 000 000 eurot meetmele eraldatud 40 000 000 eurost. Programmi aruandes esitatakse põhiteave kõigi toetatud projektide kohta, sealhulgas neile eraldatud toetuste ning hangete ja programmi rakendamise kulude kohta. Samuti hõlmab see programmi mõju hindamist süsinikdioksiidi heitkogustele ehitus- ja kinnisvarasektoris. |
D. KOMPONENT P1C4. VÄHESE SÜSINIKDIOKSIIDIHEITEGA LAHENDUSED KOGUKONDADELE JA TRANSPORDILE
Soome on seadnud eesmärgiks saada maailma esimeseks fossiilkütustevabaks heaoluühiskonnaks ning saavutada CO2-neutraalsuse aastaks 2035. Osana 2035. aastaks CO2-neutraalsuse saavutamise kavast on Soome seadnud eesmärgiks vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aastaga. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata saavutada transpordisektori heitkoguste vähendamise eesmärki, vähendades heidet transpordisektoris ja edendades süsinikdioksiidivabade transpordiliikide kasutamist. Praegu moodustavad alternatiivsed mootorsõidukid ainult 2,3 % sõiduautodest, samas kui 48 % kõigist avaliku sektori elektrilaadimis- ja gaasitanklatest asuvad peamistes suurlinnapiirkondades (Helsingi, Tampere, Turu).
Komponent hõlmab investeeringuid, millega edendatakse mittefossiilse eratranspordi kasutamist, sealhulgas investeeringuid mittefossiilkütuseid kasutavate sõidukite laadimis- ja tankimistaristusse. Investeeringuga kaasnevad reformid, sealhulgas tegevuskava mittefossiilse transpordi kasutamise stimuleerimiseks ja transpordi maksustamise läbivaatamine.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020), ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekusse tehtavate investeeringute edendamisele (riigipõhine soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P1C4R1): Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava
Soome hinnangul on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada 2030. aastaks CO2 heidet transpordisektoris veel 1,65 megatonni võrra. Soome valitsus võttis 6. mail 2021 vastu resolutsiooni fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava kohta, milles esitatakse meetmed 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks ja 2045. aastaks heitevaba transpordi saavutamiseks.
Esimeses etapis tehakse otsused toetuste ja stiimulite kohta, mis edendavad heitevaba transporti. Ette nähtud meetmete hulgas on biogaasi ja elektrikütuste lisamine jaotuskohustuse alla, elektri ja gaasi transportimise avaliku jaotustaristu toetamine, eluasemeettevõtete ja töökohtade eralaadimistaristu toetamine ning mitmed ostutoetused (kõik elektriautod, elektri- ja gaasimootoriga kaubikud ja veoautod) ning säästvate transpordiliikide (jalgrattasõit, ühistransport) toetamine. Nende meetmetega vähendatakse heitkoguseid vähemalt 0,62 megatonni (Mt). Selle komponendi raames ette nähtud investeeringud peaksid toetama reformi elluviimist. Nende meetmete rahastamist käsitlevaid otsuseid arutatakse 2021. aasta sügisel toimuvatel valitsuse eelarveläbirääkimistel.
Lisaks viiakse 31. detsembriks 2021 lõpule võimalike edasiste meetmete mõjuhinnangud. Hinnatavad meetmed hõlmavad järgmist:
·Biogaasi ja biokütuse jaotamise kohustuse suurendamine praeguselt 30 %-lt
·Kaugtöö suurendamise eeltingimused
·Kombineeritud transpordi heite vähendamise potentsiaal
·Digitaalsed transpordilahendused ja liikuvusteenuste edendamine
·Muud usaldusväärsed ja kontrollitavad heitkoguste vähendamise meetmed.
Kui ELi tasandi meetmete edusammud ja mõjuhinnangute tulemused on teada, hindab Soome võimalikku vajadust lisameetmete järele ja teeb selle kohta otsuse ning võtab 2021. aasta lõpuks vastu poliitikaettepanekud, et saavutada ülejäänud heitkoguste vähendamine (tegevuskava 3. etapp). Selleks valmistatakse ette mitmesuguseid alternatiivseid meetmeid, sealhulgas riiklik fossiilkütuste heitkogustega kauplemine. Riigisisese transpordi heite lähtestsenaariumi ajakohastatakse 2021. aasta sügiseks, et saada uusi hinnanguid 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks vajaliku heite vähendamise ulatuse kohta.
Pärast fossiilvaba transpordi tegevuskava rakendamist vähendab Soome 2025. aastaks sisetranspordi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 29 % võrreldes 2005. aasta tasemega.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 2 (P1C4R2): Säästva transpordi maksureform
Töötajate transporditoetuste maksustamise reform stimuleerib elektrisõidukite, ühistranspordi ja jalgrataste kasutamist. See hõlmab elektrisõidukite madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2021–2025, pendelpiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksusoodustusi.
Soome valmistab ette ka ametiautode maksustamise läbivaatamise, et soodustada vähese heitega sõidukeid, sealhulgas vähese heitega ametiautode madalamaid maksumäärasid.
Lisaks peaks riigiteenistujatest koosnev töörühm võtma 2021. aasta mais vastu aruande, milles antakse Soome valitsusele nõu vajalike maksumeetmete kohta, et parandada transpordi heitekontrolli tõhusust ja tagada pikaajaline eelarvebaas.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Investeering 1 (P1C4I1): Avalik laadimis- ja tankimistaristu elektrienergia ja vesiniku transpordiks
Selle meetmega toetatakse laialdaselt kasutatava avaliku taristu võrgu ehitamist elektrisõidukite laadimiseks ja vesinikkütusega sõidukite, sealhulgas raskeveokite tankimiseks, et vähendada heitkoguseid, soodustades fossiilkütusel töötavate sõidukite asendamist alternatiivkütustel töötavate sõidukitega. Toetust antakse i) suure võimsusega laadijatele ja ii) taastuvallikatest toodetud vesiniku tanklatele.
Toetuse saamiseks peavad laadimis- ja tankimispunktid olema üldsusele kättesaadavad. Toetust antakse konkurentsipõhiste projektikonkursside vormis, mille eest vastutab energiaamet, täiendades olemasolevat abikava, mis põhineb praegu valitsuse dekreedil (498/2018) energia ja biogaasi transpordiks antava taristuabi kohta aastatel 2018–2021. 2022. aastal võetakse vastu uus valitsuse dekreet, mis hõlmab ajavahemikku 2022–2025. Konkursid on avatud nii üksikettevõtjatele kui ka kohalikele omavalitsustele. Investeeringuid tehakse kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
34 |
P1C4R1 - Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava |
Eesmärk |
Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine riigisisesest transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta |
Valitsuse resolutsiooni avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava sisaldab juhiseid ja suuniseid meetmete ettevalmistamiseks, et vähendada 2030. aastaks sisetranspordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 50 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Osa meetmetest rakendatakse õigusaktidega ja osa poliitikameetmetega. |
|
35 |
P1C4R1 - Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava |
Eesmärk |
Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisese transpordi heitkoguste vähendamiseks |
Valitsuse otsus avaldatakse |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Võetavate meetmete puhul järgitakse põhjalikku mõjuhinnangut ja nende eesmärk on vähendada transpordisektori heitkoguseid 2030. aastaks 50 % võrreldes 2005. aastaga. Täiendavate meetmetega vähendatav hinnanguline kogus on 1,03 megatonni (vastavalt 2020. aasta aprilli lähtestsenaariumis esitatud hinnangule). Hinnangut ajakohastatakse 2021. aasta sügisel esitatava ajakohastatud põhistsenaariumi alusel. |
|
36 |
P1C4R1 - Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava |
Siht |
Sisetranspordist tuleneva heite vähendamine 2025. aastaks vähemalt 29 % võrreldes 2005. aastaga |
Protsent |
0 |
29 |
2. kv |
2026 |
Pärast fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava poliitikameetmete rakendamist on riigisisese transpordi kasvuhoonegaaside heide 2025. aastaks võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud vähemalt 29 %, mis võimaldab Soomel saavutada 2030. aastaks heitkoguste 50 % vähendamise eesmärgi. |
|
|
37 |
P1C4R2 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Säästva transpordi maksureform |
Eesmärk |
Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusest tulenevate tööhõivehüvitiste maksustamisega |
Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuste jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Tulumaksuseaduse muudatustega soodustatakse palju väiksema heitega auto valikut ning kerg- ja ühistranspordi ning liikuvusteenuste võrdsemat kasutamist. See hõlmab täistööajaga elektriautode madalamaid maksumäärasid ajavahemikuks 2021–2025, pendelpiletite lihtsustatud maksustamiskavasid ja töötajate jalgrataste maksusoodustusi. |
|
38 |
P1C4R2 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Säästva transpordi maksureform |
Eesmärk |
Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine, mis käsitlevad täielikult elektriauto või hübriidauto laadimise maksust vabastamist |
Seaduse säte, mis viitab seadusemuudatuste jõustumisele |
2. kv |
2021 |
Tulumaksuseaduse ajutine muudatus toetab täielikult elektriautode ja hübriidautode laadimist. Muudatuse tulemusena on täielikult elektriauto või hübriidauto laadimine töökohal või avalikus laadimispunktis aastatel 2021–2025 maksuvaba hüvitis, mida maksab tööandja. Hüvitis on seotud töötaja enda auto või piiratud hüvitisega ametiautoga maksustamisega. |
|||
|
39 |
P1C4I1 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Elektri- ja vesinikutranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu |
Eesmärk |
Elektrisõidukite ja vesinikkütusega sõidukite jaotustaristu parandamise konkursikutsete avaldamine |
Konkursikutsete avaldamine |
2. kv |
2022 |
Elektrisõidukite ja vesinikkütusega sõidukite jaotustaristu kahe esimese projektikonkursi algatamine, mille tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|||
|
40 |
P1C4I1 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Elektri- ja vesinikutranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu |
Siht |
Elektrisõidukite laadijate ja vesinikutanklate jaoks eraldatud eelarve |
eurodes |
0 |
13 600 000 |
2. kv |
2025 |
Soome energiaamet on eraldanud vähemalt 13 600 000 eurot abikõlblike projektide rakendamiseks elektrisõidukite laadijate ja vesinikutanklate paigaldamiseks. |
|
E. KOMPONENT P1C5. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS JA LOODUSPÕHISED LAHENDUSED
Soome valitsus on seadnud eesmärgiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2030. aastaks. Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa üldeesmärk on aidata peatada loodusvarade intensiivsest kasutamisest põhjustatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning võidelda Läänemere reostuse vastu.
Komponent hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on edendada uuenduslikke lahendusi reostuse vastu võitlemiseks, näiteks kasutada tööstuslikku kõrvalsaadust kipsi Läänemere fosforisisalduse vähendamiseks, ning arendada kliimasäästlikku metsamajandamist. Neid investeeringuid täiendab looduskaitseseaduse reform. See õigusakt on riikliku bioloogilise mitmekesisuse strateegia õiguslik alus ja selle eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse tugevdamine.
Komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad investeeringute keskendamist rohepöördele (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P1C5R1): Looduskaitsealaste õigusaktide ajakohastamine
Soomel puudub praegu õiguslik alus riiklikule bioloogilise mitmekesisuse strateegiale ja vabatahtlikele looduskaitsemeetmetele, sealhulgas taastamismeetmetele ja aktiivsetele looduslikele majandamismeetmetele. Soome ajakohastab looduskaitseseadust (1096/1996), et paremini reageerida praegustele vajadustele bioloogilise mitmekesisuse tugevdamiseks. Seadusemuudatustega tagatakse, et otsuste tegemisel võetakse paremini arvesse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist väljaspool looduskaitsealasid ja ökosüsteemi teenuste säilitamist. Lisaks võetakse vastu uued meetmed, et tõhustada elupaikade ja liikide kaitset.
Valitsus esitab uue looduskaitseseaduse parlamendile 31. jaanuariks 2022. Uus seadus jõustub 2022. aastal. Seaduse rakendamise eest vastutavad majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskused, Metsähallitus ja keskkonnaministeerium.
Soome eesmärk on ka võtta vastu määrus taastamis- ja hooldusmeetmete rahalise toetamise süsteemi kohta, millega toetatakse ohustatud elupaikade, liikide ja maastikuväärtuste taastamise ja majandamise meetmeid.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 1 (P1C5I1): Kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt
Meetmega toetatakse kliima- ja keskkonnaeesmärke, töödeldes põllumaad kipsiga. Selle lahenduse eesmärk on vähendada fosforikoormust põllumajandusest Läänemereni. Meetme eesmärk on ka vähendada toitainete sattumist veekogudesse, edendades toitainete ringlussevõttu linnapiirkondadest pärit toitainerikastest jäätmevoogudest, et aidata vältida eutrofeerumist ja seisundi halvenemist.
Investeering koosneb kahest osast:
I)põldude töötlemine kipsiga; ning
II)Toitainete ringlussevõttu käsitlevad teadus- ja arendusprojektid.
Toetust põldude kipsiga töötlemiseks antakse valitsuse dekreediga 510/2020, mis anti välja veeressursside korralduse ja merestrateegia seaduse (1299/2004) alusel. Kipsihangete, transpordi- ja rakendusteenuste hankemenetlused kuulutatakse välja Edela-Soome majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskuse vastutusel 2021. aastal. Meede on suunatud tootjatele ja põllumajandustootjatele. Soomes on leitud, et 540 000 hektarit põldu saab kipsiga töödelda. Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Eelkõige tehakse asjaomaste põllumaade ja veekogude seiret, et vältida kahjulikku mõju maale (sealhulgas mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjulikku mõju süsinikubilansile. Kui tuvastatakse kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastamine, ning tuleks vältida kipsi kasutamist asjaomasel alal. Selle investeeringu kohast rahastamist ei kasutata selleks, et kasutada kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamisel. Toetust teadus- ja arendustegevuse projektidele, mis käsitlevad toitainete ringlussevõttu, antakse valitsuse määruse alusel, milles käsitletakse toitainete ringlussevõttu ja reoveepuhastuse energiatõhususe projekte aastatel 2020–2026 (657/2020). Avatud projektikonkursid kuulutatakse välja keskkonnaministeeriumi vastutusel. Projektidega toetatakse toitainete ringlussevõtu uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõttu, kõrge töötlemistasemega konkurentsivõimeliste lõpptoodete tootmist, investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tööstuse konkurentsivõimet. Valikuprotsessis pööratakse erilist tähelepanu kliimamuutustele, eutrofeerumisele ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvale mõjule.
Valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele, on seotud sekkumisvaldkonnaga 045a, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Sel eesmärgil tagatakse valitud kipsitarneprojektidega, et vähemalt 50 % kuivmassi järgi liigiti kogutud ja asjaomaste kipsi tarnivate tootjate tekitatud tavajäätmetest töödeldakse teiseseks tooraineks. Valitud toitainete ringlussevõtu projektidega tagatakse, et vähemalt 50 % taaskasutatavatest toitainetest või reovee biomassist muundatakse teiseseks tooraineks.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (P1C5I2): Kliimasäästvad meetmed maakasutussektoris
See meede keskendub kliimasäästlike maakasutusmeetodite väljatöötamisele. Soome rahastab algatusi, mis võimaldavad metsandussektoril kasutada sihipärasemaid ja mitmekesisemaid metsaraie- ja põllumajandusmeetodeid, mille puhul võetakse rohkem arvesse mullastikku, loodusväärtusi ja veekaitset kui praegu („täppismets“). Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01). Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe loomist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade eelistamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, suurendades muu hulgas alal surnud puidu kogust. Metsades, kus kasutatakse pidevaid metsamajandamismeetodeid, mis tähendab selgete tükkide puudumist, ei tohi olla uusi ega parandavaid vette hädamaandumisi. Eeldatakse, et uute meetodite väljatöötamine parandab väärtuse loomist ja muudab metsategevuse ahelad tõhusamaks, samal ajal kui võidakse välja töötada uusi uuendusi, mida saab kasutada nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil.
Toetust uute maakasutusmeetmete väljatöötamiseks antakse valitsuse dekreedi 5/2021 alusel, mis käsitleb toetusi kliimameetmeteks maakasutussektoris aastatel 2020–2025. Põllumajandus- ja metsandusministeerium avaldab konkursikutse arendus- ja koolitusprojektidele. Rahastatakse vähemalt seitset projekti. Meede on suunatud metsandussektoris osalejatele (metsaomanikud, planeerimine, tehnoloogia, lepingute sõlmimine ning muud selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ja kogukonnad).
Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkonnaga 050, mille kliimakoefitsient on 40 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale. Selle meetme alusel on abikõlblikud ainult sellised projektid, millega toetatakse kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist ning mis on kooskõlas DNSH suuniste nõuetega.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorra-number |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
47 |
P1C5R1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine |
Eesmärk |
Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab looduskaitseseaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
1. kv |
2023 |
Looduskaitseseaduse muudatus (1096/1996) hõlmab järgmist: - bioloogilise mitmekesisuse säilitamine väljaspool looduskaitsealasid - ökosüsteemi teenuste säilitamine - meetmed elupaikade ja liikide kaitse tõhususe tagamiseks |
|
48 |
P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Eesmärk |
Kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte toetatakse |
Kipsi tarnimist, transporti ja jaotamist käsitlevate projektide sõlmimine vastavalt pakkumiskutsele |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kipsi tarnimist, transporti ja jaotamist käsitleva projektikonkursi algatamine koos tingimustega, sealhulgas kõlblikkuskriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud töövõtjad täidavad nõuet, et vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist peab olema töödeldud teisesesse toormesse, ning kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Selle investeeringu kohast rahastamist ei kasutata selleks, et kasutada kipsi toidupõhiste biokütuse-/bioenergiakultuuride kasvatamisel. |
|
49 |
P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Siht |
Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine |
Hektarid |
0 |
50 000 |
4. kv |
2025 |
Põllumajandustootjad taotlevad kipsiga töötlemist selleks sobivatel põldudel. Valitud töövõtja, kes osutab kipsi tarne-, transpordi- ja turustamisteenuseid, kohaldab kipsi põllumajandustootja põllu suhtes. Vähemalt 50 000 hektarit põldu töödeldakse kipsiga. Kliimamõju suurendab konkursikutse dokumentides esitatud nõue võtta väetamiskavades proportsionaalselt arvesse kipsi fosforisisaldust. Järgnevat fosforisisaldusega väetiste kasutamise vähenemist kontrollitakse uuringu abil. Asjaomaste põllumaade ja veekogude seire peab tagama, et puudub kahjulik mõju maale (sh mullale) ja veeökosüsteemidele ning kahjulik mõju süsinikubilansile. Kui tuvastatakse kahjulik mõju, võetakse asjakohased meetmed, et tagada ökosüsteemi ja/või süsinikubilansi taastamine, ning tuleks vältida kipsi kasutamist asjaomasel alal. |
|
|
50 |
P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Eesmärk |
Toetatakse toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte |
Teade kõigi toetuste väljaandmise kohta |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Teade kõigi toetuste andmise kohta toitainete ringlussevõttu ja taaskasutamist käsitlevate avatud taotlusvoorude raames kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01), kasutades väljajätmiste loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
51 |
P1C5I1 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Siht |
Kohad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on paranenud |
Arv |
0 |
7 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt seitsmel käitisel või tegevuskohal on parem toitainete ringlussevõtt ja taaskasutamine reovees vähemalt 50 % taaskasutatavatest toitainetest või biomassist. Lisaks on eesmärgiks seatud vähemalt 6-punktine tehnilise valmisoleku tase. |
|
|
52 |
P1C5I2 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris |
Eesmärk |
Esimese täppismetsandusprojektide projektikonkursi avaldamine |
Avaldamine |
4. kv |
2021 |
Jõustunud on rahastamissuunised (valitsuse dekreet 5/2021 kliimameetmete toetuste kohta maakasutussektoris aastatel 2020–2025), mis võimaldavad käivitada esimese konkurentsipõhise pakkumiskutse täppismetsandusprojektide jaoks. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Esimene projektikonkurss avatakse 31. detsembriks 2021. Meede hõlmab täiendavaid meetodeid, tehnoloogiaid ja teabe loomist metsade kestlikkuse edendamiseks, sealhulgas segametsade eelistamise ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu, suurendades muu hulgas alal surnud puidu kogust. Metsades, kus kasutatakse pidevaid metsamajandamismeetodeid, mis tähendab selgete tükkide puudumist, ei tohi olla uusi ega parandavaid vette hädamaandumisi. Selle meetme raames on abikõlblikud ainult need projektid, millega toetatakse kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist. |
|||
|
53 |
P1C5I2 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris |
Eesmärk |
Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsandusprojektidele |
Teade kõigi toetuste andmise kohta |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Teade kõigi toetuste andmise kohta täppismetsandusprojektidele, mis on välja valitud vastavate projektikonkursside raames. Kõik projektikonkursid põhinevad 52. eesmärgis kajastatud toetuskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. Kõik rahastamisotsused on tehtud projekti toetusesaajatele/taotlejatele, kes on välja valitud konkursikutsete alusel, mis võimaldab väljavalitud projektide rakendamist alustada. |
|
54 |
P1C5I2 - Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris |
Siht |
Lõpetatud täppismetsandusprojektid |
Arv |
0 |
7 |
4. kv |
2025 |
Lõpule viiakse vähemalt seitse täppismetsandusprojekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded. |
|
2. SAMMAS. Digiteerimine ja andmemajandus suurendavad tootlikkust ja teevad teenused kõigile kättesaadavaks
F. KOMPONENT P2C1. DIGITARISTU
See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid side- ja transporditaristusse, et vastata üha digitaalsema ühiskonna vajadustele.
Esiteks on Soome eesmärk investeerida raudteetranspordi digiteerimisse, mis aitab Soomel täita oma heitkoguste vähendamise eesmärke, suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja parandada teenuste kvaliteeti. Eelkõige on projekti „Digirail“ eesmärk võtta kogu Soome võrgus kasutusele uus automaatblokeerimissüsteem, kuna praegune süsteem jõuab käesoleva kümnendi lõpuks oma kasutusaja lõpuni. Projekti rakendamine aitab tagada tulevikuks sobivad raudteeteenused.
Teiseks kavatseb Soome kasutada tagastamatut toetust erasektori investeeringute rahastamiseks kiiretesse lairibavõrkudesse piirkondades, kus juurdepääsu ei pakuta ärilistel alustel. Komponendi eesmärk on kõrvaldada allesjäänud puudujäägid kiire lairibaühenduse taristus kogu Soomes, eelkõige maapiirkondades, kus juurdepääsumäär on madalam. Soomes on vaja terviklikke, kvaliteetseid ja kiireid sidevõrke, kuna töö ja tööstusliku tootmise digiteerimine suureneb ja teenused on suunatud digitaalsetele kanalitele. Uute digilahenduste kasutuselevõtt kõigis sektorites nõuab kiireid ja usaldusväärseid sidevõrke, eriti elutähtsate rakenduste puhul.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et keskenduda investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige kestlikule ja tõhusale taristule (riigipõhine soovitus 3/2020), ning investeeringutega seotud majanduspoliitikale, säästvale transpordile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1 (P2C1I1): Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine
Investeering on investeeringute toetuskava, mille eesmärk on parandada sideühenduste kvaliteeti ja kättesaadavust piirkondades, kus selliseid ühendusi ei pakuta üksnes turumehhanismide alusel. Meede hõlmab toetusprogrammi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist ning rahalise toetuse väljamaksmist lairibaühenduse pakkujatele. Kava raames toetatavate lairibaühenduste maht peab olema vähemalt 100 Mbit/s. Rahastu tagastamatu toetus täiendab riiklikku lairibaühenduse toetusprogrammi, mis põhineb lairibaühenduse toetamise seadusel, mis sisaldab sätteid vahendite eraldamise ja väljamaksmise tingimuste kohta, samuti pädeva tugiasutuse ja selle ülesannete kohta. Toetav asutus teeb analüüsi tagamaks, et projektid valitakse välja üksnes valdkondades, kus turupõhised lahendused ei ole kooskõlas üldise grupierandi määrusega kättesaadavad. Soome loob riiklikus lairibaühenduse büroos koordinaatori ametikoha, et edendada lairibaühendust ning kavandada riiklike ja ELi lairibaühenduse rahastamise koordineerimist, et vältida kattuvusi ja tagada vastastikune täiendavus.
Meetme rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (P2C1I2): Transport ja maakasutus – Digiraili projekt
Soome eesmärk on võtta 2040. aastaks kogu riiklikus raudteevõrgus kasutusele Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) ning 4G ja 5G-põhine tulevane raudtee mobiilsidesüsteem (FRMCS). ERMTSi ja FRMCSi kasutuselevõtu eesmärk on tagada, et raudteeteenused on tulevikukindlad. Selleks rahastatakse investeeringuga digivaldkonna arendus- ja kontrollietappi, mis hõlmab katsetamis- ja katsetamistegevuste ettevalmistamist ja läbiviimist aastatel 2021–2026. Pärast laborikeskkonnas tehtud edukat katsetamist tuleb uut raadiopõhist süsteemi katsetada realistlikes tingimustes katserajal, enne kui see võetakse kasutusele kommertsrongiliikluse katserajal, kus uut väljaarendatud süsteemi kasutatakse ühtse rongijuhtimissüsteemina.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorra-number |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
55 |
P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine |
Eesmärk |
Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine |
Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist |
4. kv |
2022 |
Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide vajalikud muudatused on jõustunud. Lairibaühenduse toetamise seadusega kehtestatakse sätted rahaliste vahendite eraldamise ja väljamaksmise tingimuste kohta, sealhulgas sihtvaldkondade kriteeriumid, samuti pädeva tugiasutuse ja selle ülesannete kohta. Komisjon võtab arvesse kõiki vajalikke muudatusi, mis tulenevad üldise grupierandi määruse muutmisest, sealhulgas valitsuse määruse ajakohastamist, milles sätestatakse abikõlblike ühenduste miinimumkiirused. |
|||
|
56 |
P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine |
Siht |
Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) |
Arv |
0 |
6 400 |
2. kv |
2024 |
Vähemalt 6 400 uut eluruumi on saanud juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) võrreldes lähteolukorraga enne programmi algust, kui toetusprogrammi alguses oli ühendus kas aeglasem või puudus see üldse (edaspidi „eluruumid läbitud“). See hõlmab eramuid, ettevõtteid ja puhkemaju. |
|
|
57 |
P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine |
Siht |
Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) |
Arv |
6 400 |
16 000 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 16 000 uut eluruumi on saanud juurdepääsu kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) võrreldes lähteolukorraga enne programmi algust, kui toetusprogrammi alguses oli ühendus kas aeglasem või puudus see üldse (edaspidi „eluruumid läbitud“). See hõlmab eramuid, ettevõtteid ja puhkemaju. |
|
|
58 |
P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt |
Eesmärk |
Euroopa ühise automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor töötab |
Katselabor on loodud Kouvola raudtee koolituskeskusesse ja on valmis tegema virtuaalseid simulatsiooniteste. |
|
|
4. kv |
2022 |
Arendustöid alustatakse katselabori tehtud mõjuhinnangute abil, enne kui arendusetapi saab tegelikes tingimustes katsetele üle minna. |
|
|
59 |
P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt |
Siht |
Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katserada (mitte äriotstarbelises kasutuses) |
Kilomeetrid |
0 |
50 |
4. kv |
2024 |
Katserada peab asuma Kouvola-Kotka/Hamina vahel. Vähemalt 50 km rööbasteest (mitte äriotstarbelises raudteeliikluses) peab olema varustatud raadiopõhise ERMTSiga. Tehniline kirjeldus esitatakse pärast lõpetamist kinnitamiseks riiklikule raudteeohutusasutusele (Traficom). Kehtestatud katserada peab võimaldama katsetada uut üleeuroopalist raadiopõhist automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) realistlikes tingimustes õigete seadmetega. |
|
|
60 |
P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt |
Siht |
ERMTSiga varustatud äriline katserada |
Kilomeetrid |
0 |
30 |
2. kv |
2026 |
Euroopa Raudteeameti (ERA) menetluste kohaselt on hangitud katseraudteesüsteem ERTMS (ühtne kontaktpunkt). Vähemalt 30 km pikkune rööbastee on varustatud raadiopõhise ERTMSiga. |
|
G. KOMPONENT P2C2. ANDMEMAJANDUSE JA DIGIPÖÖRDE KIIRENDAMINE
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab reforme ja investeeringuid, millega toetatakse Soomes digiteerimist, hõlbustades andmepõhist innovatsiooni, digitaalse teabe vahetamist ja avaliku sektori andmete kasutamist ning edendades teadusuuringuid põhitehnoloogiate valdkonnas, et suurendada Soome konkurentsivõimet. Suurendades andmete koostalitlusvõimet mitme sidusrühma jaoks, püüab Soome kasutada täielikult ära digipöörde potentsiaali. See nõuab standardimist digitaalse teabe vahetamiseks, mis hõlmab nii ettevõtjaid kui ka avalikku sektorit. Komponent hõlmab ka taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalveks vajaliku andmekogusüsteemi väljatöötamist.
Laiendades elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi hõlmatust teabega eluasemeettevõtete laenude kohta, aitab see komponent kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et tugevdada kodumajapidamiste võlaseiret ja luua krediidiregistri süsteem (riigipõhine soovitus 4/2019) ning keskenduda investeeringutele teadusuuringutesse ja innovatsiooni (riigipõhise soovitused 3/2020 ja 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
Investeering 1 (P2C2I1): Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm
Investeeringu eesmärk on aidata luua ühiseid lahendusi ja struktuure, et hõlbustada organisatsioonide vahel digitaalsete finantsandmete vahetamist masinloetaval struktureeritud kujul (näiteks e-arved, e-vastuvõtjad, hankedokumendid ja finantsaruanded), kooskõlas reaalajalise majanduse visiooniga. Struktureeritud finantsandmete vahetamine toetab tootlikkusele positiivset mõju avaldavate protsesside automatiseerimist nii avalikus kui ka erasektoris, edendades samal ajal ka valitsuse ja ühiskonna kui terviku digiteerimist. Tööhõive- ja majandusministeeriumi juhtimisel vastutab projekti rakendamise eest riiklik patendi- ja registreerimisamet koostöös maksuameti ja riigikassaga.
Investeering peab võimaldama teabe jagamist ettevõtjate vahel, ettevõtjate ja ametiasutuste vahel ning avaliku sektori siseselt, tuginedes põhimõttele „ainult üks kord“. Investeeringute eesmärgid on järgmised:
I)reaalajalise majanduse ökosüsteemi loomine, mis töötatakse välja avaliku ja erasektori koostöös. Rahalist toetust kasutatakse selleks, et luua 2022. aasta lõpuks minimaalne elujõuline ökosüsteem, st digitaalse põhiplatvormi ja sellega seotud taristu/tarkvaralahenduste kasutatav versioon, mis suudab edastada vähemalt e-arveid;
II)2024. aasta lõpus toimiva digitaristu loomine, mis võimaldab jagada, vastu võtta ja kasutada äriühingu finantsandmeid vähemalt e-vastuvõtu, e-arvete ja hankesõnumite jaoks kooskõlas andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud asjakohaste õiguslike nõuetega. Digitaalne taristu peab sisaldama vähemalt järgmisi omadusi:
oÜhised liideselahendused finantsandmete struktureeritud kujul jagamiseks
oElektrooniliste äridokumentide standarditud masinloetav vorming.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 2 (P2C2I2): Andmemajanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland
Soome virtuaalne teenusplatvorm parandab Soome konkurentsivõimet, võimaldades osutada sujuvaid digiteenuseid avalikust ja erasektorist Soome saabuvatele eri sihtrühmadele, alustades Soome sisserändavatest töötajatest. Investeeringuga uuendatakse teenusekontseptsiooni ja integreeritakse esimene teenus platvormi ning antakse võimalus integreerida muud teenused, mida praegu käsitletakse eri ministeeriumides ja ametites eraldi, kasutajasõbralikuks üksuseks.
Investeeringu eesmärk on pakkuda ühtset teenindusliidest erinevatele sihtrühmadele, kes sooviksid elada Soomes, alustades töötajatest. Investeering hõlmab teenuste digiteerimist, mis praegu nõuab ettevõttesisest kohalolekut Soomes. Teenuseplatvormi eesmärk on hõlmata avalikke teenuseid (nt digitaalne identiteet, e-residentsus või patendi registreerimine) ja pakkuda võimalust toetada erateenuseid (sealhulgas ärikindlustus, pangandus, raamatupidamine, finants-, õigus- ja muud teenused).
Esimeses etapis (2021–2022) koordineerib arendustegevust Soome välisministeerium. Esimeses etapis kavandatakse ja määratletakse alalisem juhtimismudel järgmiste arendus- ja tootmisetappide jaoks. Rakendamine hõlmab makromajanduslikku finantsabi, rahandusministeeriumi, majandusministeeriumi, muid ministeeriume, Soome maksuametit, digitaal- ja rahvastikuandmete ametit, Soome innovatsioonifondi, patendi- ja registreerimisametit, Soome sisserändeametit ja võimalik, et ka muid asutusi.
Meede hõlmab järgmisi elemente:
-31. detsembriks 2022 peab olema kättesaadav platvormi „Virtual Finland“ esimene kasutatav versioon, mis toetab vähemalt järgmisi funktsioone: isiku tuvastamine ja digitaalne identiteet, usaldusväärne andmete jagamine platvormiga seotud eri osapoolte vahel.
-Soome virtuaalne platvorm peab 31. detsembriks 2025 täielikult toetama vähemalt ühte teenuse osutamise protsessi, eelkõige mitteSoome eraisiku riiki sisenemise protsessi.
-Soome virtuaalse platvormi eesmärk on järk-järgult integreerida teenuseid täiendavatele sihtrühmadele (kõrgkooliõpilased, börsil noteerimata äriühingud, hooajatöötajad, turistid, eksportivad ettevõtted).
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (P2C2I3): Võtmetehnoloogiate (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) kiirendamine
Meetme eesmärk on rahastada rakendusuuringuid ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et kaitsta Euroopa konkurentsivõimet, infoturvet ja suveräänsust. Rahastatakse riiklikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendustegevusi ja neid toetavat taristut, st katse- ja eksperimenteerimiskeskkondi, mis on seotud mikroelektroonika, 5G/6G tehnoloogia, tehisintellekti või kvanttehnoloogiaga. Rahastamine toimub organisatsiooni Business Finland konkurentsipõhiste rahastamisvahendite kaudu. Projektid valitakse avatud projektikonkursside alusel ning valikukriteeriumidega tagatakse projektide digitaalne panus ja nende vastavus olulise kahju puudumise põhimõttele. Eelkõige toetatakse meetmega järgmisi tehnoloogiaid:
-Mikroelektroonika valdkonnas hõlmavad Investeeringu eesmärk on kindlustada pooljuhtide tootmise väärtusahel, et suurendada selle olulise tehnoloogia autonoomsust. Rahalist toetust antakse eesmärgiga kiirendada ja suurendada Soome äriühingute investeeringuid mikroelektroonika tootmise väärtusahela arendamisse, suurendada suutlikkust projekteerida ja toota pooljuhikomponente Soomes ja ELis, võimaldades Soome äriühingutel osaleda võimalikus üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis mikroelektroonika valdkonnas.
-6G, tehisintellekt ja kvantarvutus: Rahalist toetust antakse investeeringutele 6G, tehisintellekti ja kvantarvutuse arendamisse, mida peetakse tulevikus tehnoloogilise konkurentsivõime seisukohast oluliseks. Eesmärk on luua Soomes tehisintellekti, tulevase telekommunikatsioonitehnoloogia ja kvantarvutuse rakenduste jaoks konkurentsivõimeline arengukeskkond, osaleda näiteks tehisintellekti Euroopa katse- ja eksperimenteerimisvahendite (AI TEF) loomises, uuendada riiklikku 5G katsevõrgustikku ja selle toimimismudelit ning luua kvantarvutuses vajaliku tarkvara arenduskeskkond.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 1 (P2C2R1): Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine
Meetme eesmärk on parandada tarbijakaitset eluasemeturul ja konkurentsi eluasemesektoris ning teha kättesaadavaks teave elamu- ja ärikinnisvara finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta. Praegu puudub eluasemeettevõtete laenude keskregister; Selle asemel kantakse andmed ainult elamuettevõtete raamatupidamisarvestusse. Sellise elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi väljatöötamine, mis võimaldab krediidi andmise olukorras tarbijaid õiglasemalt kohelda, on positiivse krediidiregistri loomise põhitingimus.
Investeeringuga toetatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamist, et koguda teavet finants- ja tehniliste tingimuste ning remondivajaduste kohta täielikus kooskõlas asjakohaste isikuandmete kaitse sätetega. Teave eluasemeettevõtete laenude kohta edastatakse positiivse krediidiandmete registrisse, mis aitab vähendada erasektori ülemäärast võlgnevust.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 2 (P2C2R2): Maaelu arengu programmi reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu
Et vastata Soome taaste- ja vastupidavuskava erivajadustele koordineerimise, juhtimise, kontrolli, aruandluse ja auditi osas, sätestatakse Soome asjaomaste ametiasutuste ülesanded ja kohustused uues õigusaktis. Nende ülesannete edukas täitmine nõuab ka täiendavaid sihtotstarbelisi ajutisi investeeringuid, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine vastavalt regulatiivsetele vajadustele. See hõlmab muu hulgas vajaliku haldussuutlikkuse loomist ja IT-hoidla süsteemi loomist.
Meetme eesmärk on ka tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ning kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusnormide järgimine Soomes. Selleks jõustub kõigile rakendusasutustele siduv dekreet, millega kehtestatakse nende poolt taaste- ja vastupidavusrahastu raames teostatavate riskijuhtimis- ja kontrollitoimingute miinimumstandard. Lisaks annab koordineeriv asutus välja suunised taaste- ja vastupidavusrahastut toetavate piisavate riskijuhtimismenetluste kohta, mis hõlmavad muu hulgas menetlusi kontrollide ja auditite tegemiseks kooskõlas kohaldatavate riiklike ja ELi eeskirjadega, asjakohase riskijuhtimise menetlusi, huvide konfliktide kontrollimise menetlusi ning rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamise kontrollimise menetlusi. Riskisuunistes sätestatakse selged ja terviklikud meetmed, mis vastavad suunistes sätestatud eesmärkidele. Käesoleva meetme kohane eesmärk 72a tuleb täita järgmise maksetaotluse esitamise ajaks komisjonile pärast käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmist ja see on tulevaste maksete eeltingimus.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
61 |
P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm |
Eesmärk |
Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib |
Loodud on minimaalne elujõuline ökosüsteem, mida tõendab ühiste dokumenteeritud eeskirjade ja standardite avaldamine programmi veebisaidil. |
4. kv |
2022 |
Minimaalne elujõuline ökosüsteem on tootmiskeskkonnas ühiste dokumenteeritud eeskirjade alusel edukalt loodud. See võimaldab levitada e-arveid masinloetaval struktureeritud kujul, et suurendada protsessi automatiseeritust. |
|||
|
62 |
P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm |
Eesmärk |
Struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv |
Avaldatakse projekti lõpparuanne, milles märgitakse, et struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv |
4. kv |
2024 |
Elektroonilise äriteabe vahetamise standardid ja menetlused on kindlaks määratud ja neid on kirjeldatud projekti lõpparuandes. Põhitaristu võimaldab lõppkasutajate nõusolekul levitada digitaalset äriteavet struktureeritud kujul, mis hõlmab järgmisi elemente: -e-arved -e-vastuvõtjad -Hanketeade Digitaalse äriteabe jagamise katse on edukalt lõpetatud vähemalt kahe eraettevõtjaga (raamatupidamistarkvara müüjad ja/või teenuseosutajad) ja kahe avaliku sektori asutusega. |
|||
|
63 |
P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland |
Eesmärk |
Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused toimivad |
Projekti lõpparuandes kontrollitakse, kas ühisplatvormi tootmisversioon on valmis, pakub vajalikku suutlikkust ja toetab vähemalt ühte teenuseprotsessi, mis on platvormi täielikult integreeritud. |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Ühisplatvormi kasutatav versioon on valmis ning see on kättesaadav kõigile klientidele Soomes ja rahvusvahelisel tasandil. Projektil on üldine kontseptsioon, laiendatav arhitektuur ja praktiline valideerimine (kontseptsiooni tõestamine). Soome vajab seda, et luua platvorm, mis pakub asjakohaseid digiteenuseid rahvusvahelisele turule ning kohtub Soome ja välismaiste ettevõtjate, kasvavate ettevõtete, sisserändavate ekspertide ja investorite jaoks ning nende jaoks vajalikud digiteenused integreeritakse sellesse. See peab toetama vähemalt järgmisi funktsioone: Isiku ja ärikasutaja tuvastamine (digitaalne identiteet) ning usaldusväärne andmete jagamine platvormiga seotud eri osapoolte vahel. Platvorm pakub avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele suutlikkust kasutada funktsioone oma protsessides. Integreeritud on vähemalt üks teenistus, mis on seotud välismaalaste riiki sisenemise protsessiga. Iga integreeritud teenuse osutamise protsessi kaasatud üksus on liideste kaudu ühendanud oma olemasolevad teenused või andmed platvormil „Virtual Finland“ ühtse kliendi digiteenuse protsessi osana. |
|
64 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Siht |
Mikroelektroonika projekte toetatakse |
Arv |
0 |
2 |
4. kv |
2022 |
Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 2 rahastamisotsuse tegemise kohta. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju ettevõtlusele, projekti sobivust üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti põhiidee ning riiklike ja ELi strateegiate jaoks ning projektikonsortsiumi kvaliteeti. |
|
|
65 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Eesmärk |
Kõigi valitud projektide lõpuleviimine |
Lõpetatud projektide lõpparuanne |
4. kv |
2025 |
Kõigi toetatavate projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, vastavalt taotlusdokumentides sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. Kogueelarve on vähemalt 13 500 000 eurot. |
|||
|
66 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Eesmärk |
6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavaid projekte toetatakse |
Teatis 6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavate projektide kõigi toetuste andmise kohta |
4. kv |
2022 |
Avatud projektikonkursi raames, mille raames ettevõtted ja uurimisinstituudid arendavad ja kasutavad katsetamis- ja katsetamiskeskkondi, valib organisatsioon Business Finland rahastatavad projektid välja vastavalt konkursikutse kriteeriumidele. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumid hõlmavad projekti kvaliteeti ja sobivust, projekti tulevast otsest ja kaudset mõju ettevõtlusele, projektide sobivust riiklike ja ELi strateegiate jaoks ning projektikonsortsiumi kvaliteeti. Projektide valimisel hinnatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seda, kuidas need edendavad digiteerimist. |
|||
|
67 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Eesmärk |
Kõigi valitud projektide lõpuleviimine |
Lõpetatud projektide lõpparuanne |
4. kv |
2025 |
Kõigi toetatud projektide lõpuleviimine, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded, vastavalt konkursikutses sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. Eraldatud kogueelarve peab olema vähemalt 9 000 000 eurot. |
|||
|
68 |
P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine |
Eesmärk |
Õigusaktide vastuvõtmine elamu- ja kaubandusomandi teabesüsteemi kohaldamisala laiendamise kohta |
Parlament võtab vastu elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega elamuühingute seaduse muudatused |
2. kv |
2023 |
Elamuid käsitleva teabesüsteemi ulatuse laiendamiseks elamuettevõtteid käsitlevale teabele muudetakse elamuid ja ärivara käsitleva teabesüsteemi seadust ning piiratud vastutusega elamuühinguid käsitlevat seadust. Muudatused hõlmavad eelkõige järgmist: - elamuettevõtete kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks masinloetaval struktureeritud kujul; - õigus pääseda juurde masinloetaval struktureeritud kujul kättesaadavaks tehtud andmetele; |
|||
|
69 |
P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine |
Eesmärk |
Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatust |
Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi seaduse ning piiratud vastutusega elamuühingute seaduse muudetud sätted, milles on märgitud nende jõustumine |
2. kv |
2025 |
Elamuid käsitleva teabesüsteemi ulatuse laiendamiseks elamuettevõtteid käsitlevale teabele muudetakse elamuid ja ärivara käsitleva teabesüsteemi seadust ning piiratud vastutusega elamuühinguid käsitlevat seadust. Muudatused hõlmavad eelkõige järgmist: - elamuettevõtjate kohustus teha põhiandmed kättesaadavaks masinloetaval struktureeritud kujul; - õigus tutvuda masinloetaval struktureeritud kujul kättesaadavaks tehtud andmetega. Sätete kohaldamise alustamiseks vajalikud põhifunktsioonid on andmespetsifikatsioonid ja liidesed. |
|||
|
70 |
P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine |
Eesmärk |
Tehniliselt on laiendatud elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi katvust. |
Lõpparuanne projekti lõpuleviimise kohta |
2. kv |
2026 |
Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi teostatud projekti ja riikliku maa-uuringu raames koostatakse andmespetsifikatsioonid elamuettevõtte andmete kohta, võimaluse kohta säilitada põhiandmeid (sealhulgas elamuettevõtete laenud, parandused ja ümberehitused) elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemis ning sideliideste kohta. Tarbijatel peab olema võimalus saada seadusega nõutud teavet majutusettevõtete kohta masinloetaval kujul. Määratletakse eluasemeettevõtteid käsitlevale haldusteabele juurdepääsu ühised menetlused ning elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteem võimaldab juurdepääsu eluasemeettevõtte haldusteabele struktureeritud masinloetaval kujul. |
|||
|
71 |
P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu |
Eesmärk |
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine |
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse säte, mis viitab selle jõustumisele |
4. kv |
2021 |
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine. Seadusega kehtestatakse õiguslikud volitused asutustele, kes on seotud Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimise, järelevalve, kontrolli ja auditeerimisega. Seaduses sätestatakse vähemalt nende organite ülesanded ja kohustused, tagades: a) eesmärkide ja sihtidega seotud andmete kogumine ja usaldusväärsus ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) kehtestatud on menetlused juhtkonna kinnitavate avalduste, auditikokkuvõtete ja maksetaotluste koostamiseks; c) on kehtestatud vajalikud põhimõtted, mille alusel kogutakse ja säilitatakse andmeid toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) artikliga 22. Seadus jõustub enne taaste- ja vastupidavuskava alusel esimese maksetaotluse esitamist. |
|||
|
72 |
P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu |
Eesmärk |
Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave |
Auditiaruanne, mille koostab auditifunktsioon, mis kinnitab andmekogu süsteemi funktsioone |
4. kv |
2021 |
Enne esimese maksetaotluse esitamist luuakse ja võetakse kasutusele taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks mõeldud andmekogusüsteem. Süsteem põhineb olemasolevatel süsteemidel ja sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimine; b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i–iii nõutud andmetele. |
|||
|
72bis |
P2C2R2: Maaelu arengu programmi reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu |
Eesmärk |
Rahandusministeeriumi riskijuhtimist ja kontrolli käsitleva dekreedi jõustumine, et tagada liidu finantshuvide kaitse ning kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktide järgimine, ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusasutuste koordineerimisasutuse suuniste avaldamine. |
Riskijuhtimist ja kontrolli käsitleva dekreedi sätted, mis näitavad selle jõustumist ja koordineeriva asutuse suuniste avaldamist |
1. kv |
2024 |
Jõustub rahandusministeeriumi dekreet riskijuhtimise ja kontrolli kohta, et tagada liidu finantshuvide kaitse ning vastavus taaste- ja vastupidavusrahastu suhtes kohaldatavatele liidu ja riiklikele eeskirjadele. Dekreet on siduv kõigile rakendusasutustele ning selles sätestatakse miinimumstandardid vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu raames rakendusasutuste teostatavate riskijuhtimis- ja kontrollitoimingute jaoks. Lisaks annab koordineeriv asutus välja suunised piisavate riskijuhtimismenetluste kohta taaste- ja vastupidavusrahastu toetamiseks, mis hõlmavad i) pettuste, huvide konflikti ja korruptsiooni peamiste riskide, tegurite ja tavade hindamist ning pettuste ja korruptsiooni tõhusa ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tagamist; ii) pettuseriski hindamise raamistik, mis on oma vastavate taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete puhul kooskõlas vahendiga, mis on lisatud juhistele pettuseriski hindamise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta tõhusate ja proportsionaalsete pettusevastaste meetmete kohta. Lisaks sisaldavad suunised asjakohast korda a) huvide konflikti kontrollimiseks; b) topeltrahastamise kontrollimine; c) ELi ja riiklikele eeskirjadele vastavuse kontrollimine; ning d) andmete kasutamine pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise avastamiseks. |
|||
H. KOMPONENT P2C3. DIGITAALNE TURVALISUS
Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on aidata luua terviklik raamistik küber- ja infoturbe küsimuste käsitlemiseks, mis on eduka digipöörde eeltingimus. Soome investeerib küberjulgeoleku arendamise programmi kaudu tsiviilvaldkonna küberjulgeolekualastesse oskustesse. Soome eesmärk on ka tugevdada rahapesuvastaseid meetmeid, luues digitaalse süsteemi, mis tagab parema teabevahetuse erinevate rahapesuvastases tegevuses osalejate vahel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil koos vajalike seadusandlike muudatustega.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 4/2020 rahapesuvastase raamistiku tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise kohta ning riigipõhist soovitust 3/2020 investeeringute suunamise kohta rohe- ja digipöördele, eelkõige teadusuuringutele ja innovatsioonile.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P2C3R1): Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine
Reformiga hõlbustatakse rahapesu tõkestamise ja avastamisega seotud teabe kogumist ja vahetamist pädevate asutuste vahel, sealhulgas andmetöötluse ja -analüüsi automatiseerimise kaudu. Ta pakub tuge, et parandada andmete töötlemist järelevalveasutuses ja teabevahetust eri asutuste vahel ning rakendada tõhusamat riskipõhist järelevalvet rahapesuvastaste meetmete üle. Muudetakse panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise tõhusust. Parandatakse tegelike tulusaajate registri õigeaegsust, katvust ja täpsust.
Seadusandlikud muudatused jõustuvad 31. detsembriks 2025 ning rahapesu vastu võitlevate ametiasutuste ja erasektori osalejate digitaalsed vahendid võetakse kasutusele 30. juuniks 2026.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 1 (P2C3I1): Tsiviilvaldkonna küberturvalisuse oskused
Investeeringu eesmärk on suurendada elanikkonna küberturvalisuse alaseid põhioskusi, et kodanikud saaksid digiteenuseid turvaliselt kasutada ning teha kindlaks riskid, mis on seotud eri seadmete, toodete ja teenuste kasutamisega.
Esiteks rahastatakse investeeringuga teadusprojekti, et koguda ja koondada kõigilt ELi liikmesriikidelt teavet selle kohta, kuidas iga riik koolitab kodanikke põhilise küberturvalisuse valdkonnas. Teiseks kasutatakse seda teavet selleks, et luua ühine digiplatvorm küberturvalisuse alaste oskuste õpetamiseks ja arendamiseks, mida toetatakse kõnealuse investeeringuga. Kolmandas etapis tehakse platvorm kättesaadavaks kõigile eurooplastele eri keeltes.
Projekti viib ellu teaduskonsortsium, mis koondab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse uurimisülikoolid.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 2 (P2C3I2): Küberõppused
Selle investeeringu eesmärk on pakkuda küberturvalisuse õppusi, et arendada ühiskonna vastupidavust ja valmisolekut küberturvalisuse intsidentideks. Õppustel on oluline roll küberrünnakute ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel. Õppused võimaldavad küberrünnakute käsitlemist ja arendamist turvalises keskkonnas. Kõrgharidusasutused pakuvad õppusi asjaomase avaliku halduse töötajatele. 19 harjutuse jooksul koolitatakse vähemalt 2 000 ametiisikut.
Koolitust viib läbi rakenduskõrgkool, mis koondab transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvad Soome peamised küberturvalisuse valdkonna ametnikud.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
73 |
P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine |
Eesmärk |
Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine |
Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist |
4. kv |
2025 |
Selleks et võimaldada investeeringuid tõhusa rahapesuvastase kontrolli ja jõustamise tagamiseks, muudetakse äriregistri seadust ja pangamaksekontode kontrollisüsteemi seadust. Eelkõige hõlmavad muudatused järgmist: Äriregistri seadus (129/1979): -Võimalus jõustada sanktsioone, et tagada tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe saamine, täpsus ja õigeaegsus -Kohustus teatada igal aastal patendi- ja registreerimisametile, et tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevas teabes ei ole muutusi. Panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seadus (571/2019) -Rakenduse loomine: Õiguskaitseasutused võiksid oma pädevuse piires esitada taotlusi, kasutades tolli rakendatavat terviklikku rakendust ja kasutades ära tolli rakendatavaid integreerimisi. -Tehinguandmed: Juurdepääs kontotehinguid käsitlevale teabele oleks asutustel, kes on pädevad hankima sellist teavet vastavalt kohaldatavale õigusele, s.t teabe avalikustamise muutmine oleks üksnes selle tehnoloogia küsimus, mille abil teave avalikustatakse, mitte olemasolevate jurisdiktsioonivolituste täiendus. |
|||
|
74 |
P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine |
Siht |
Suurendada andmetöötluse ja asutustevahelise andmevahetuse automatiseerituse taset |
% (protsent) |
0 |
25 |
2. kv |
2026 |
Investeeringuid tehakse eesmärgiga suurendada andmete automatiseeritud töötlemist. Investeeringud digitaaltaristusse toovad kaasa: i) rakenduse koondamine ja kontotehinguid käsitleva teabe lisamine panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi, ii) tegelike tulusaajate registri ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse parandamine, iii) digitaalsed vahendid riikliku rahapesu/terrorismi rahastamise riski hindamiseks, iv) finantsjärelevalveasutuse kontrolliüksus, v) rahapesu kontrollimise ja heakskiitmise protsessi digiteerimine rahapesu andmebüroo poolt. Pädevate asutuste poolt andmete automaatse edastamise, vastuvõtmise ja töötlemise määr jõuab 30. juuniks 2026 25 %ni, võrreldes automatiseerimata jätmisega projekti alguses. Töödeldud andmed hõlmavad järgmist: - teave pangakontode kohta - teave tegelikult kasusaava omaniku kohta - teabevoog ja riikliku riskihindamise ajakohastamisega seotud teabe töötlemine. Tööprotsessid hõlmavad vähemalt järgmist: - andmete parem kättesaadavus, töötlemine ja analüüs - parem teabevahetus, teabe kasutamine ja koostöö pädevate asutuste vahel, kasutades meetodeid, mis võimaldavad töödelda üha rohkem andmeid. |
|
|
75 |
P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused |
Eesmärk |
Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine |
Koolitusplatvorm on välja töötatud ja üldsusele kättesaadav |
4. kv |
2024 |
See hõlmab 1) vajalike küberturvalisuse põhiteadmiste ja -oskuste ning nende õpetamise nõuete kindlaksmääramist ning 2) digitaalse koolitusplatvormi loomist, mis on kindlaksmääratud nõuete alusel avalikult kättesaadav kõigis ELi keeltes. |
|||
|
76 |
P2C3I2 – Küberturvalisuse alased õppused |
Siht |
Küberturvalisuse koolituse läbinud ametnike arv |
Arv |
0 |
2 000 |
4. kv |
2025 |
2021. aastal korraldatakse kolm küberturvalisuse koolituse tehnilist õppust. Samal ajal töötatakse juhtrühma abiga välja tehniline koolituskeskkond, et vastata tulevastele vajadustele. Ajavahemikul 2022–2025 viiakse aastas läbi vähemalt neli harjutust. Kokku koolitatakse vähemalt 2 000 ametnikku. |
|
3. SAMMAS. Tööhõive määra ja oskuste taseme tõstmine, et edendada kestlikku majanduskasvu
I. KOMPONENT P3C1. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTURG
Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse tööhõive ja tööturuga seotud probleeme. Soome tööjõud väheneb, mõjutades riigi kasvupotentsiaali, samal ajal kui võrreldes teiste Põhjamaadega püsib suur struktuurne tööpuudus, mida süvendab veelgi COVID-19 kriis.
Komponendi eesmärk on tõsta tööhõive määra ja tugevdada tööturu toimimist. Seda tehakse riiklike tööturuasutuste struktuurireformi ja digiteerimise kaudu („Põhjamaade tööhõivemudel“). Tööhõivet soodustatakse ka vanemaealiste inimeste laiendatud töötushüvitise järkjärgulise kaotamisega enne seadusjärgset pensioniiga ehk nn töötustunnelit. Kolmas element tööhõive suurendamiseks on töö- ja hariduspõhise sisserände hõlbustamine. Samuti tehakse ettepanekuid noorte ja osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimise edendamiseks.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad töö vastuvõtmise, oskuste edendamise ja aktiivse kaasamise stiimulite parandamist, eelkõige töötutele ja tööturult eemalejäänutele suunatud hästi integreeritud teenuste kaudu (riigipõhine soovitus 2/2019), ning tööhõive toetamise ja aktiivse tööturupoliitika toetamise meetmete tugevdamist (riigipõhine soovitus 2/2020). Komponendi eesmärk on ka aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba asjakohaste põhimõtete elluviimisele.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P3C1R1): Põhjamaade tööturuasutuste mudel
Meetme eesmärk on reformida riiklike tööturuasutuste protsessi.
Reform seisneb uue Põhjamaade tööturuteenuste mudeli kasutuselevõtus, mis tõhustab aktiivset tööturupoliitikat, parandades tööotsijatele suunatud individuaalseid ja integreeritud teenuseid. Mudel sisaldab ka tööotsijate aktiivse otsimise kohustust. Uue mudeli kohaldamise eesmärk on aidata kaasa ligikaudu 10 000 inimese tööhõivele.
Mudelit täiendab riiklike tööturuasutuste jaoks digitaalse infosüsteemi väljatöötamine, mis koosneb järgmistest funktsioonidest:
I)kliendisuhete haldamise tootmissüsteem;
II)kohtumiste broneerimise süsteem;
III)enesearuandlusvahend („Message Service“);
IV)veebipõhine nõustamisteenus.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 2 (P3C1R2): Töötushüvitise lisapäevade kaotamine
Reformi eesmärk on edendada tööhõivet, kõrvaldades eakamate inimeste töötamist takistavad tegurid ja vähendades eakamate töötajate koondamist. Vajadus sellise reformi järele tuleneb asjaolust, et õigus saada töötasust sõltuvaid töötushüvitisi lisapäevi toob kaasa töötuse perioodide pikenemise eakate inimeste hulgas, kes lähenevad seadusjärgsele pensionieale.
Meede seisneb töötuskindlustuse seaduse muutmises, et kaotada järk-järgult töötasust sõltuvate töötushüvitiste lisapäevade vanusepiirang. Eeldatav mõju on umbes 7 900 töötaja tööhõive kasv 2029. aasta lõpuks, st pärast taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Reform 3 (P3C1R3): Töö- ja hariduspõhise sisserändeprotsessi ühtlustamine
Reformi eesmärk on lihtsustada tööl ja haridusel põhinevate elamislubade taotluste väljastamise haldusmenetlusi. Selle eesmärk on suurendada oskustööliste sisserännet ja parandada rahvusvahelise kraadiõppe üliõpilaste võimalusi Soomes tööd leida. Sellest tulenevalt on reformi eesmärk aidata kaasa tööjõupuuduse probleemi lahendamisele.
Meede hõlmab ulatuslikku haldusülest projekti sisserändealaste õigusaktide parandamiseks (nimelt välismaalaste seaduse 301/2004 5. peatüki ning üliõpilasi, teadlasi ja praktikante käsitleva seaduse 719/2018 muudatused) ning töö- ja hariduspõhiste elamislubade menetluste lühendamist. Koos elamislubade andmiseks nõutavate päevade keskmise arvu vähendamisega luuakse nn kiirmenetlus kasvavatele ettevõtjatele, spetsialistidele ja neid saatvatele pereliikmetele.
Õigusreformi toetavad investeeringud digitaristusse, et toetada töö- ja hariduspõhise sisserände vajadusi. Digitaalne taristu hõlmab järgmisi arenguvaldkondi:
I) Uued digitaalsed struktuurid ja funktsioonid;
II) Süsteemi integreerimise ja andmeedastuse liidesed;
III) Taotluste registreerimise ja menetlemisega seotud süsteemi arendamine;
IV) Kiirmenetluse rakendamine;
V) Sektoritevaheline teadmuspõhine juhtimissuutlikkus;
VI) Klientide juhendamine ja juhised, teated ja turundus, mis toetavad reformitud protsessi;
VII)Reformiga nõutava kasutatavuse ja tulemuslikkuse parandamine, kasutuselevõttu toetavad meetmed ja automatiseerimiseeskirjade suurendamine.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform 4 (P3C1R4): Noortele suunatud multidistsiplinaarsete teenuste tugevdamine (Ohjaamo teenused)
Reformi eesmärk on tugevdada ühtse kontaktpunkti noortekeskuste (Ohjaamo) multidistsiplinaarset iseloomu ning eelkõige tegeleda mittetöötavate ja mitteõppivate noorte vajadustega, et parandada nende tööväljavaateid. See saavutatakse kohalike omavalitsuste ajutise stiimuliga meelitada ligi või kohandada ressursse Ohjaamo teenustele, parandades seeläbi noorte vajaduste rahuldamist, pakkudes haridus-, tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuseid, mis on integreeritud olemasolevatesse teenusteportfellidesse. Ohjaamo teenused moodustavad organisatsioonide ühenduse ja enamik seal töötavatest ekspertidest on endiselt oma organisatsioonide töötajad. Kui omavalitsus annab Ohjaamo teenistusse tööle töötaja, võib omavalitsus taotleda personalikulude rahastamist täiendavalt eksperdilt, kes on ajutine ja tagab eelkõige koolituste kaudu töökultuuri ja talituste töömeetodite reformi. Selle stimuleerimismudeli eesmärk on tõhusamalt integreerida Ohjaamo teeninduspunktidesse tervishoiualased, sotsiaalsed liiva- ja/või haridusalased eksperditeadmised. Reformi rahastamine toimub tööhõive ja majandusarengu arengu- ja halduskeskuse (KEHA keskus) kaudu.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 1 (P3C1I1): Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine
Investeeringu eesmärk on tõsta tööhõive määra, suurendades osalise töövõimega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste osalemist tööturul, ning suurendada tööhõive määra vaimse tervise ja töövõime parandamise kaudu, pidades silmas töökarjääri laiendamist.
Investeering koosneb järgmistest sekkumistest:
I)Osalise töövõimega ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste teenuste puuduste kõrvaldamine: Seda tehakse koolituste kaudu ja laiendades olemasolevat töövõime programmi veel viiele omavalitsusele või ühisomavalitsusele ning laiendades olemasolevat individuaalse suunamise ja toetamise mudelit veel kuuele heaoluvaldkonnale.
II)Pakkuda üksikisikutele ja töökohtadele füüsilise ja vaimse tervise meetmete kaudu ennetavat tuge töövõimele. Luuakse virtuaalne töövõime maja, et hõlbustada teabe otsimist ja levitamist ning praktilisi meetmeid töövõime toetamiseks.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
77 |
P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel |
Eesmärk |
Jõustub seadus riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste kohta, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis |
Riikliku tööhõive ja ettevõtlusteenuste seaduse säte, milles on märgitud seaduse jõustumine |
2. kv |
2022 |
Jõustub riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste seadus, millega reguleeritakse Põhjamaade tööhõiveteenuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis.
|
|||
|
78 |
P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel |
Siht |
Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt korraldatud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas |
Arv |
783 070 |
2 000 000 |
2. kv |
2024 |
Tööotsinguvestluste arv ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2024 on vähemalt 2 000 000 (võrreldes 783 070 intervjuuga, mis viidi läbi ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. märtsini 2020). Põhjamaade tööhõiveameti mudel hõlmab kolme liiki vestlusi: Tööotsija esmased vestlused, arutelud töö otsimiseks ja täiendavad arutelud tööotsingute kohta. Eri liiki isiklike vestluste korraldamist jälgitakse riiklike tööturuasutuste kliendiinfosüsteemide abil. |
|
|
79 |
P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel |
Eesmärk |
Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudeli jaoks vajalikku digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) teabesüsteemi ja toimivad. |
Digitaalsed funktsioonid, mis on integreeritud riiklike tööturuasutuste infosüsteemi (TE-PES) ja toimivad |
4. kv |
2023 |
Digitaalse taristu kõik viis funktsiooni töötatakse välja ja integreeritakse riiklike tööturuasutuste (TE-PES) infosüsteemi ning need peavad olema täielikult toimivad, et võimaldada Põhjamaade tööturuasutuste mudeli rakendamist. Viis asjaomast funktsiooni on järgmised: -klienditeenindusvajaduste hindamise vahendite laiendamine; -automaatse tööotsimisprofiili täiendamine; -tööotsijatele mõeldud tööotsimise enesearuandlussüsteem; -tööintervjuude elektrooniline vastuvõtusüsteem; -veebipõhine kliendinõustamine. |
|||
|
80 |
P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – täiendavate töötuskindlustuspäevade kaotamine |
Eesmärk |
Töötuskindlustuse seaduse seadusandlike muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega |
Töötuskindlustuse seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine. Õigusaktide muudatused hõlmavad töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulist kaotamist, nii et lisapäevade miinimumvanus tõuseb ühe aasta võrra/vanuserühma võrra alates 1963. aasta sünnist ning lisapäeva võimalus kaotatakse täielikult 1965. aastal ja pärast seda sündinud isikute puhul. |
|
81 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Eesmärk |
Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine (719/2018) |
Seaduse 719/2018 muudatuste sätted, mis käsitlevad üliõpilasi, teadlasi ja praktikante, märkides ära nende jõustumise |
2. kv |
2022 |
Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitleva seadusandliku muudatusettepaneku jõustumine (719/2018). Muudatus sisaldab vähemalt järgmist: -kraadiõppe jaoks antava elamisloa liigi muutmine – alaline (A) elamisluba tähtajalise (B) asemel. See toob kaasa võimaluse, et alalist elamisluba antakse kiiremini; -õpingute tõttu antava elamisloa kehtivusaja pikendamine ühe aasta võrra, et see hõlmaks õpingute kogukestust, kui õpingud annavad kraadi; -tööõigust käsitleva määruse koondamine ja täpsustamine. |
|||
|
82 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Eesmärk |
Välismaalaste seaduse (301/2004) seadusandlike muudatuste jõustumine |
Välismaalaste seaduse muudatuste sätted, mis näitavad nende jõustumist |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Välismaalaste seadust (301/2004) muudetakse eesmärgiga ühtlustada töö- ja hariduspõhise sisserände loamenetlusi. Õigusaktide muudatused hõlmavad järgmist: -tööandja ja taotleja kohustuste täpsustamine taotlemisprotsessis -spetsialisti elamisloa liigitamine oma kategooriasse ja loa andmise tingimuste muutmine -muudatused Soome välismaal asuvate diplomaatiliste esinduste tegevust reguleerivates eeskirjades ja -läbivaadatud tingimused elamislubade väljastamiseks. |
|
83 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Eesmärk |
Kiirmenetluse kehtestamine spetsialistidele, kasvavatele ettevõtjatele ja neid saatvatele pereliikmetele |
Kiirmenetluse rakendamine spetsialistidele, kasvavatele ettevõtjatele ja neid saatvatele pereliikmetele. |
4. kv |
2022 |
Luuakse ja rakendatakse elamislubade menetlemise kiirmenetlus spetsialistidele (kes töötavad ettevõtte kesk- või tippjuhtkonnas või eriteadmisi nõudvatel töökohtadel, ning ELi sinise kaardi spetsialistid), kasvavatele ettevõtjatele ja neid saatvatele pereliikmetele, kusjuures kiirmenetluse valinud sihtrühmale antakse teeninduslubadus, mis hõlmab 14-päevast menetlusaega. Kiirteenus on lubatud elektrooniliste rakenduste puhul, mis täidavad kiirmenetluse nõuded. Kasvava ettevõtja ja spetsialisti määratlus ning elamisloa andmise kriteeriumid on sätestatud välismaalaste seaduses (301/2004). |
|||
|
84 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Siht |
Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks keskmiselt kulunud päevade arvu vähenemine |
Arv |
52,6 |
30 |
4. kv |
2024 |
Töö- ja hariduspõhiste elamislubade menetlemise aega lühendatakse keskmiselt 30 päevani. Eesmärk kehtib väljastatud elektrooniliste elamisloataotluste suhtes. Lähtetase kajastab elektrooniliselt kohaldatud ning antud töö- ja õppelubade kaalutud keskmist kestust aastatel 2018–2020. |
|
|
85 |
P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – Distsiplinaarteenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused) |
Siht |
Ohjaamo keskustes integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja/või haridusteenuste osutamiseks rahastatud eksperdiressursside arv |
Täistööajale taandatud töötajate arv |
0 |
100 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 100 eksperdiressurssi (täistööaja ekvivalendina), mida rahastatakse rahastust integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja/või haridusteenuste osutamiseks Ohjaamo keskustes. Eesmärgi saavutamist jälgib ja mõõdab hankija (majandus- ja tööhõiveministeerium) rahastamisotsuste kaudu. |
|
|
89 |
P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine |
Siht |
Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale |
Arv |
0 |
11 |
4. kv |
2024 |
Töövõimeprogrammi laiendatakse viiele uuele omavalitsusele või ühisele omavalitsusele ning individuaalse paigutamise ja toetamise mudelit laiendatakse kuuele uuele heaolupiirkonnale. |
|
|
90 |
P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine |
Siht |
Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv |
Arv |
0 |
1 000 |
4. kv |
2024 |
Olemasoleva vaimse tervise tööprogrammi laiendusena osalevad vähemalt 1 000 töökohta ja töötervishoiu üksust vaimse tervise ja töövõime edendamise meetmetes, nagu koolitus, juhendamine või muud arengumeetmed. Pädevuse suurendamist hinnatakse, jälgides meetodite kasutuselevõtmist ja osalemist koolituses, juhendamises või muudes arengumeetmetes. |
|
|
90bis |
P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine |
Siht |
Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv |
Arv |
1000 |
2000 |
4. kv |
2025 |
Olemasoleva vaimse tervise programmi laiendamisena osaleb vähemalt 2 000 töökohta ja töötervishoiu üksust vaimse tervise ja töövõime edendamise meetmetes, näiteks koolituses, juhendamises või muudes arengumeetmetes. Pädevuse suurendamist hinnatakse, jälgides meetodite kasutuselevõtmist ja osalemist koolituses, juhendamises või muudes arengumeetmetes. |
|
J. KOMPONENT P3C2. PÄDEVUSE TASEME TÕSTMINE JA PIDEVÕPPE REFORM
See Soome taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb üleilmastumisest, tehnoloogilistest ja demograafilistest muutustest tulenevaid väljakutseid, mis mõjutavad Soome majandust ja ohustavad tööhõive taset. Tööealiste inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste arendamine (ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu) tööturu jaoks olulistes valdkondades on väga oluline, et suurendada tööjõu tööalast konkurentsivõimet üha digitaalsemas ja keskkonnahoidlikumas majanduses.
Selle komponendi üldeesmärk on tõsta Soome pädevuste taset ja suurendada kõrgharidussüsteemi tõhusust. Selle eesmärgi saavutamiseks hõlmab komponent järgmisi tegevusi: i) pidevõppe reform, et vastata tulevastele pädevusvajadustele; ii) investeerimine pidevõppe digitaliseerimisse; iii) kõrghariduses üliõpilaste kohtade arvu suurendamine, ning iv) investeerimine Ahvenamaa kõrghariduse digitaliseerimisse ja ajakohastamisse.
Komponent toetab sujuvamat üleminekut tööelult haridusele. Samuti aitab see kaasa tööhõivetingimuste parandamisele, eelkõige alaesindatud rühmades, ning võimaldab peamiste majandussektorite inimestel võtta uusi ülesandeid.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad töö vastuvõtmise stiimulite parandamist ning oskuste ja aktiivse kaasamise parandamist, eelkõige töötutele ja tööturult eemalejäänutele suunatud hästi integreeritud teenuste kaudu (riigipõhine soovitus 2/2019), samuti tööhõive toetamise ja aktiivse tööturupoliitika toetamise meetmete tugevdamist (riigipõhine soovitus 2/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P3C2R1): Pidevõppe reform
Reformi eesmärk on parandada tööealiste inimeste (sealhulgas alaesindatud rühmadesse kuuluvate inimeste) tööhõivevõimalusi, arendades nende oskusi ja pädevusi, ning toetada ettevõtete pikaajalist kasvupotentsiaali ja piirkondade elujõulisust. Reformi eesmärk on suurendada vastavust õppekursuste pakkumise ja tööturu vajaduste vahel.
Meede koosneb järgmistest sekkumistest: i) pideva õppimise ja tööhõive teeninduskeskuse loomine, et edendada reformi rakendamist; ii) töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteemi loomine; iii) selliste koolitusprogrammide läbiviimine, mis toetavad digipööret, uute töömeetodite mõistmist ja kodanike suutlikkust hallata uusi digivahendeid ning õiglast üleminekut CO2-neutraalsele ühiskonnale, ning iv) vajaduspõhine koolitus, et parandada nõustamisteenuste, -tavade ja -vahendite kvaliteeti.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 1 (P3C2I1): Digiteerimise programm pidevaks õppeks
Selle investeeringu eesmärk on võimaldada ja kiirendada haridus-, koolitus- ja oskuste arendamise süsteemi ümberkujundamist üle halduspiiride, viies ellu ulatusliku digiteerimisprogrammi, et arendada digiteenuseid ja teaberessursse, mis toetavad pidevat õppimist. Olemasolevate ja uute digitaalteenuste arendamine suurendab ka kõrghariduse innovatsioonisuutlikkust ja hõlbustab juurdepääsu digitaalsetele haridusteenustele.
Meede koosneb kahest põhielemendist: i) luua pidevõppe digiteenuste pakett, mis hõlmab kogu haridussüsteemi (v.a alusharidus ja lapsehoid) ja mis ületab halduspiire; Ning ii) suurendada digiteerimist ja paindlikku õppimist kõrgharidusasutustes. Selle tulemusena pakuvad uued digitaalsed lahendused teenuseid, teenusahelaid ja teenusepakette, mis vastavad klientide vajadustele märkimisväärselt paremini kui praegu, vähendavad eri osalejate töö kattumist ning parandavad kasutatavate ressursside ja halduspiire ületavate töömeetodite tõhusust.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (P3C2I2): Parandada haridustaset üliõpilaste kohtade suurendamise kaudu kõrghariduses
Investeeringu eesmärk on tõsta haridustaset, suurendades kõrgharidusega inimeste arvu. Selle eesmärk on aidata kaasa majanduse taastumisele ja leevendada COVID-19 pandeemia negatiivset mõju, kiirendades noorte juurdepääsu kõrgharidusele.
Meetme eesmärk on suurendada vähemalt 600 koha võrra kraadiõpet pakkuvatele kõrgharidusasutustele eraldatud kohtade arvu, mis on suunatud kutsesektoritele, kus valitseb tööjõupuudus. Sellised sektorid hõlmavad sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, tehnoloogia- ja IKT-sektorit. Kõik valitud kutsealad aitavad kaasa taaste- ja vastupidavuskava edukale rakendamisele. Investeeringuga kaetakse üliõpilaste kõrgharidusasutuses õppimise kulud kogu õpingute vältel.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering 3 (P3C2I3): Pädevuse suurendamine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal
Selle investeeringu eesmärk on parandada haridussüsteemi pakutavate oskuste kvaliteeti, tugevdada elukestva õppe võimalusi, toetada töökohtade loomist ja ettevõtlust Ahvenamaal.
Meede hõlmab järgmist: i) võtta kõigis kõrgharidusõpingutes alates bakalaureuseõppest kuni kraadiõppeni kasutusele üliõpilaskeskne digiharidus (selle eesmärk on võimaldada üha suuremal arvul üliõpilastel osaleda kõrghariduses, olenemata nende füüsilisest kaugusest või erinevatest eluoludest, sealhulgas kombineerides tööd ja õpinguid); ii) ajakohastada ja arendada kõrgharidusasutuste digitaalse juhendamise ja juhtimise süsteemi, et seda saaks integreerida ka riiklike andmebaaside ja riiklike digitaalsete pidevõppe ökosüsteemidega (selle eesmärk on tagada Ahvenamaal õppimiseks võrdsed tingimused võrreldes teiste Soome kõrgkoolidega); iii) luua kaks uut bakalaureuse- ja magistriprogrammi digiteerimise, automatiseerimise ja taastuvenergia valdkonnas (selle eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni uuringute teemavaldkondades).
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
91 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Eesmärk |
Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine |
Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2021 |
Soome pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine. Seadus sisaldab vähemalt järgmist teavet: i) teeninduskeskuse korraldus ja struktuur; ii) missioon ja eesmärgid; iii) hariduse ja oskustega seotud teenuste rahastamine. Teeninduskeskuse loomise eesmärk on reformida teenindussüsteemi nii, et tööealise elanikkonna oskuste arendamine oleks tihedamalt seotud tööelu vajadustega ning piirkondlike tööstusharude arendamise ja uuendamisega. Pidevõppe ja tööhõive teeninduskeskus luuakse selleks, et edendada tööealise elanikkonna oskuste arendamist ja oskustööjõu kättesaadavust. |
|||
|
92 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Eesmärk |
Keskpika perspektiivi tööjõu- ja pädevusvajaduste prognoosimise mudeli lõpuleviimine |
Keskpika perioodi prognoosimudel toimib |
4. kv |
2023 |
Töö- ja pädevusvajaduste prognoosimise süsteem peab olema valmis ja toimiv. Mudel tugevdab tööealise elanikkonna jaoks vajalike oskuste prognoosimise suutlikkust. Mudel hõlmab keskpika perioodi tööjõu-, haridus- ja oskustevajaduse prognoosimist ning erinevate tööjõu pakkumise voogude arengu hindamist (eeldades erinevatel haridustasemetel omandatud kvalifikatsioonide arvu, hinnates kutsealase ülemineku arengut ning hinnates töötute ja tööturult väljajäänute tööjõupotentsiaali). |
|||
|
93 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Eesmärk |
Esimese osalemiskutse avaldamine, et pakkuda koolitust digitaal- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks |
Esimese kandideerimiskutse avaldamine |
2. kv |
2022 |
Esimese kandideerimiskutse väljakuulutamine koolituse pakkumiseks, et reageerida tööelus toimuvatele muutustele, sealhulgas digiüleminekule ja rohepöördele. Vähemalt 20 % koolitusest suunatakse eelkõige digipöörde (15 %) ja õiglase ülemineku toetamiseks CO2-neutraalsele ühiskonnale (5 %). Selleks peavad kandideerimiskutsete või võistupakkumise tingimused sisaldama valiku-/kõlblikkuskriteeriume, mis vastavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisas sätestatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele, nimelt „keskkonnasäästlike oskuste ja töökohtade ning keskkonnahoidliku majanduse toetamine“ (01) ja „Digioskuste arendamise toetus (108)“. |
|||
|
94 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Siht |
Nende isikute arv, kes on osalenud koolitusel, et reageerida tööelus toimuvatele muutustele, sealhulgas digiüleminekule ja rohepöördele |
Arv |
0 |
7 800 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 7 800 inimest, kellest 1 500 kuuluvad alaesindatud rühmadesse, peavad olema osalenud 93. eesmärgis osutatud projektikonkursside kaudu käivitatud koolitusprogrammides. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 93. eesmärgis. Töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse haridustasemest sõltumatu täiendava hariduse mudel. Alaesindatud rühmade (sealhulgas eakate) osalemist suurendatakse teavitustegevuse, juhendamise, toetusmeetmete ja sihipärase koolituse kaudu. Sihipärane koolitus on koolitus, mille eesmärk on soodustada alaesindatud rühmade juurdepääsu kontekstipõhisele õppele ja kohandatud teenustele. |
|
|
95 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Siht |
Kutsenõustamisspetsialistide arv, kes osalesid koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust |
Arv |
0 |
300 |
4. kv |
2024 |
Kutsenõustamisspetsialistide oskusteabe arendamiseks saavad vähemalt 300 kutsenõustamisspetsialisti täiendavat erikoolitust, mis on seotud instruktorite digioskuste, keele- ja kultuuriteadlikkuse, rohepöörde ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega. Erinevate organisatsioonide (sh kohalikud omavalitsused, tööhõiveamet, haridusasutused) kutsenõustamisspetsialistid peavad olema suunatud teadmiste laialdase levitamise tagamisele. |
|
|
96 |
P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks |
Eesmärk |
Pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine |
IT-arhitektuur on valmis ja toimiv |
4. kv |
2021 |
Digitaalse pideva õppe teenuste jaoks töötatakse välja IT-arhitektuur ja see toimib täielikult. Sellega kehtestatakse raamistik ressursside eraldamise kavandamiseks ja teenuste osutamise praeguste tavade ühtlustamiseks, et luua kliendikesksed digiteenused pidevaks õppeks. Selleks võtab ta arvesse kõiki IT arendamise vajalikke aspekte, sealhulgas ärisuutlikkust, komponente, rakendusi, kasutajarühmi ja andmeobjekte. IT-arhitektuur on aluseks olemasolevate digitaalteenuste ajakohastamisele ja uute digitaalteenuste arendamisele ning sisaldab väljatöötatavate teenuste loetelu. |
|||
|
97 |
P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks |
Siht |
Uute toimivate digiteenuste osakaal pidevõppes |
% (protsent) |
0 |
70 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 70 % 96. eesmärgis osutatud IT-arhitektuuris määratletud ja loetletud uutest digitaalteenustest peavad olema toimivad ja kättesaadavad eri kliendirühmadele. Võetakse kasutusele teenused, mis toetavad sujuvat üleminekut hariduses ja tööelus. Kavandatud teenused täidavad vähemalt järgmisi ülesandeid: a) pädevuste ja huvipakkuvate valdkondade kaardistamine; b) teave pädevusvajaduste, tööturu, hüvitiste ning hariduse ja koolituse pakkumise kohta; c) juhendamise ning pädevuste arendamise ja karjääri kavandamise toetamine. |
|
|
98 |
P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaste kohtade suurendamise teel kõrghariduses |
Siht |
Üliõpilaste vastuvõtu suurendamine kõrgharidusasutustes |
Arv |
0 |
600 |
4. kv |
2022 |
Kõrgharidusasutused laiendavad 2022. aastal oma tegevust vähemalt 600 õppekohaga esimese tsükli kraadiõppeprogrammides, mille eesmärk on toetada Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist ja tegeleda tööjõupuudusega. See peaks täiendama riiklikke vahendeid, mis on juba eraldatud kõrgharidusasutuste vastuvõtu suurendamiseks alates 2020. aastast. 2021. aasta lõpuks peaksid haridus- ja kultuuriministeerium ning kõrgharidusasutused kokku leppima, millistele õppevaldkondadele ja millistele kõrgharidusasutustele keskenduda. Õppekohtade arvu suurendamine on suunatud valdkondadele, kus on suurim nõudlus hariduse järele ja oskuste nappus. Valikukriteeriumid hõlmavad piirkondlikku ja riiklikku tööjõunõudlust, nõudlust hariduse järele ja seda, kui tõhusalt toetavad programmid uute oskuste nõudlust tulevikuks, keskendudes muu hulgas tervishoiusektorile, kõrgtehnoloogiale ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoritele. Uutelt üliõpilastelt oodatakse kraadiõppeprogrammides osalemist hiljemalt 2022. aasta sügisel (akadeemiline aasta 2022/2023). Haridus- ja kultuuriministeerium jälgib, et üliõpilaste vastuvõtmise kasv oleks toimunud, võrreldes üliõpilaste vastuvõtmist 2022. aastal võrdlusalusega, mis on määratletud maksimaalse aastase vastuvõtmisena aastatel 2017–2019. |
|
|
99 |
P3C2I3 – pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal |
Siht |
Ahvenamaa kolmanda taseme hariduses olulisi digitaalseid elemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal |
% (protsent) |
10 |
70 |
4. kv |
2025 |
Ulatuslike digielementidega ajakohastatud kursuste (st vähemalt 25 % üksikust kursusest antakse vahemaa tagant või vähemalt 30 % kursuse materjalist toimub ühel kursusel digitaalsel mitmel kujul) osakaalu suurendatakse 10 %-lt (2020. aastal olemasolevad kursused, mis vastavad sihtnõuetele, st ajakohastatud kursused, mis sisaldavad piisaval hulgal digielemente) 70 %-le kõigist Ahvenamaa Ülikooli avatud ülikoolis programmihariduses ja akadeemilistes kursustes pakutavatest ülikoolikursustest. See vastab teoreetilist õpet hõlmavatele kursustele (kursused, mis hõlmavad üksnes praktiliste oskuste õpetamist, ei kuulu eesmärgi alla). Tugisüsteemid digiteeritakse ja viiakse vastavusse riiklike registrite ja andmebaasidega. Õpetajatele ja asjaomastele tugitöötajatele õpetatakse digitaalset mitmekülgset pedagoogikat ja uute digitaalsete haldussüsteemide kasutamist. Ahvenamaa Ülikooli digitaalseadmeid ja -tarkvara ajakohastatakse ja laiendatakse. |
|
K. KOMPONENT P3C3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON, TEADUSUURINGUTE TARISTU JA KATSETAMINE
Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna probleeme. Kuigi Soome kuulub Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt juba aastaid innovatsiooniliidrite hulka, on ta 2010. aastatel kogenud tagasilööke seoses investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige seoses erasektori investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Veel üks probleem, millega Soome silmitsi seisab, on vajadus tugevdada koostööd avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üksustes ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku ja erasektori üksuste vahel, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil.
Komponendi eesmärk on aidata kaasa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni intensiivsuse suurendamisele, suurendades Soomes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulutuste osakaalu 2,9 %-lt (2019) 4 %-le SKPst 2030. aastaks ning suurendades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevuse ambitsioonikust kooskõlas 2020. aasta kevadel vastu võetud riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskavaga. Selleks tehakse komponendi raames ettepanek kahe investeerimispaketi kohta, mille eesmärk on edendada rohepööret ning investeerida kestlikku majanduskasvu ja digiteerimist toetavasse teadus- ja innovatsioonitaristusse.
Rohepöörde edendamise pakett hõlmab investeeringuid juhtivate ettevõtete projektide toetamiseks, võtmesektorite kiirendamiseks ja pädevuse suurendamiseks võtmesektorites ning innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamiseks (investeeringud 1–4 allpool).
Tagamaks, et käesolevast komponendist rahastatavad investeeringud vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), ei hõlma tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid järgmist tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 34 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 35 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 36 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 37 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Järgmised T &D&I meetmed loetakse vastavaks olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01): i) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, mis annavad tehnoloogiliselt neutraalseid tulemusi nende kohaldamise tasandil; ii) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, millega toetatakse väikese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas, ning iii) need teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimeetmed, mis on peamiselt suunatud kõige väiksema võimaliku keskkonnamõjuga alternatiivide väljatöötamisele sektoris selliste tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese keskkonnamõjuga alternatiivi.
Innovatsiooni ja teadustaristute edendamise pakett hõlmab investeeringuid kohalike teadustaristute, riiklike teadustaristute ja innovatsioonitaristute arendamisse.
Komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile, vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule ning säästvale transpordile (riigipõhine soovitus 3/2019), samuti investeeringute suunamisele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhine soovitus 3/2020).
K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1 (P3C3I1): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad ettevõtted
Investeeringu eesmärk on organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu toetada ettevõtete ja muude teadusasutuste vahelisi partnerlusi ja ökosüsteeme, mis tugevdavad ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendavad teadus- ja arendustegevuse tõhusust. Rahastatavad partnerlused keskenduvad tegevusvaldkondadele, mis toetavad rohepööret.
Investeering seisneb uute sektorite, toodete, ettevõtete ja tegevusmudelite loomise toetamises ning ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja uurimisinstituutide uurimistulemuste kasutamises ettevõtete vajadusteks. Partnerlused võimendavad märkimisväärselt muid riiklikke teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisvahendeid, ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning ELi ja muude rahvusvaheliste rahastamisvahendite kasutamist. Ettevõtete, teadusasutuste ja muude teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate vaheliste paindlike partnerluste ja ökosüsteemide eesmärk on tugevdada ettevõtete ja tööstuse konkurentsivõimet ning suurendada tootlikkust.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (P3C3I2): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia)
Investeeringu eesmärk on Soome Akadeemia hallatava kava kaudu edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetab rohepööret, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumide kohaselt peavad teadusuuringud olema suunatud vähese CO2 heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi.
Meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid teadusklastreid, suurendada eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetada äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tõhustavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse teadusasutusi, näiteks kõrgkoole või uurimisinstituute.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (P3C3I3): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – peamiste sektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland)
Selle investeeringu eesmärk on edendada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetab rohepööret, keskendudes rohelisele majandusele ülemineku peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning kliimamuutustele vastupidavus ja nendega kohanemisega seotud andmeanalüüsi- ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi.
Meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid teadusklastreid, suurendada eksperditeadmiste taset, sealhulgas väljaspool olemasolevaid teadusklastreid, ning toetada äritegevuse uuendamist. Investeeringud peamiste sektorite ja tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tõhustavad ka teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis osalejate partnerlusi ja ökosüsteeme. Meetmega toetatakse era- ja avaliku sektori teadusasutusi ning ettevõtteid ja omavalitsusi. Eelkõige toetab see eespool 1. investeeringu raames välja valitud juhtivate ettevõtete projekte.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4 (P3C3I4): Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde toetamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine
Investeeringu eesmärk on suurendada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning parandada nende valmisolekut rohe- ja digipöördeks. Investeeringu eesmärk on tugevdada teaduspõhist ettevõtlust, arendades kõrgharidusasutuste ja uurimisinstituutide järeldusi uute ettevõtete kohta, mis toetavad rohepööret.
Meede seisneb sihtotstarbelise toetuse pakkumises suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetele, kes töötavad välja rohepöörde lahendusi, et hoogustada juba ekspordiga tegelevate ettevõtete kasvu ja suurendada ekspordiettevõtete arvu. Valitud ettevõtete toetamine hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist, nõustamist ja teavitamist ning kontakte sihtturgudel.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 5 (P3C3I5): Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalikud teadusuuringute taristud
Selle investeeringu eesmärk on rahastada Soome Akadeemia hallatava kava kaudu kohalike teadustaristute uuendamist ja arendamist. See hõlmab kõiki teadus- ja uurimisvaldkondi. Rõhku pannakse rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Valikukriteeriumides võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud riiklike teadustaristute projektide valimisel (investeering 6 allpool).
Meede seisneb rahalise toetuse andmises kohaliku teadustaristu ehitamiseks, sealhulgas näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Meetmega toetatakse ka riikliku teadusuuringute taristu strateegia eesmärke, hõlmates kõiki teadusharusid, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöördele. Erilist tähelepanu pööratakse teadustöö infrastruktuuride tugevdamisele kooskõlas vastuvõtvate instituutide, sealhulgas näiteks ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, uurimisinstituutide ja muude teadusasutuste strateegiate ja profiilidega. Lõpuks aitab investeering tugevdada erinevate osalejate (ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ning muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osalised) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 6 (P3C3I6): Innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu
Selle investeeringu eesmärk on rahastada – Soome Akadeemia hallatava kava kaudu – riiklike teadustaristute uuendamist ja arendamist, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöörde eesmärkidele.
Meede seisneb rahalise toetuse andmises riikliku teadusuuringute taristu ehitamiseks, näiteks seadmete ja süsteemide soetamiseks, teenuste loomiseks või ajakohastamiseks. Vähemalt 40 % investeeringu väärtusest eraldatakse digiteerimisega seotud teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Meetmega toetatakse ka Soome Akadeemia teadustaristu toetuse kriteeriumide läbivaatamist kooskõlas riikliku teadustaristu strateegia eesmärkidega, pannes rõhku rohe- ja digipöördele. Lõpuks aitab investeering tugevdada erinevate osalejate (ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted ning muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osalised) teadustaristute avatust ja koostalitlusvõimet.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 7 (P3C3I7): Innovatsiooni- ja teadustaristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine
Investeeringu eesmärk on toetada organisatsiooni Business Finland hallatava kava kaudu katsekeskkondade (innovatsioonitaristute) arendamist, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöörde eesmärkidele. Eesmärk on ka suurendada teadus- ja innovatsioonitaristute avatust ja koostalitlusvõimet.
Meede seisneb selliste keskkondade arendamise toetamises, mis on vajalikud selliste lahenduste väljatöötamiseks ja katsetamiseks, mis edendavad süsinikdioksiidi neutraalsust ja digiteerimist tegelikes kasutajatingimustes. Sellised keskkonnad võivad hõlmata linnade, omavalitsuste ja muude avaliku sektori osalejate erinevaid teadustaristuid või ettevõtete ja muude osalejate ühiselt loodud innovatsioonikeskkondi.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
100 |
P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud |
Eesmärk |
Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine |
Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Organisatsioon Business Finland kuulutab välja konkursi juhtivate ettevõtete projektide jaoks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2 heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. |
|
101 |
P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud |
Siht |
Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele |
|
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2023 |
Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt viie toetuse andmise kohta juhtivate ettevõtete projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 100 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele. |
|
102 |
P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud |
Siht |
Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal |
% (protsent) |
0 |
90 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 100 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele, mis on meetmele eraldatud 90 000 000 eurost vähemalt 100 000 000 eurot. |
|
|
103 |
P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia) |
Eesmärk |
Soome Akadeemia avaldab esimese osalemiskutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites |
Soome Akadeemia esimese kandideerimiskutse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Soome Akadeemia käivitab esimese projektikonkursi teadusuuringute rahastamiseks, keskendudes rohepöörde peamistele sektoritele ja tehnoloogiatele, et edendada oskusteabe kasutamist ja jagamist ning parandada partnerluste ja ökosüsteemide kvaliteeti ja tõhusust. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2 heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Kava hõlmab kõiki teadusharusid ja sektoreid, sealhulgas vesinikumajandust, väärtuslikke biotooteid ja heitevabasid energiasüsteeme ning andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste alaseid pädevusi. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
104 |
P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia) |
Siht |
Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites |
|
Arv |
0 |
25 |
2. kv |
2023 |
Soome Akadeemia on teatanud vähemalt 25 toetuse andmisest teadusprojektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 103 täpsustatud kriteeriumidele. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 103. eesmärgis. |
|
105 |
P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia) |
Siht |
Soome Akadeemia poolt läbi viidud peamiste sektoripõhiste teadusprojektide osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
90 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 103 osutatud taotlusvoorude alusel toetatavatest projektidest viiakse lõpule, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõplikud või esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 40 500 000 eurot meetmele eraldatud 45 000 000 eurost. |
|
106 |
P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland) |
Eesmärk |
Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites |
Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt |
2. kv |
2022 |
Organisatsioon Business Finland käivitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide taotluste esitamise kutse, mille eesmärk on suurendada pädevusi sellistes rohepöörde võtmesektorites nagu vesinikumajandus, väärtuslikud biotooted ja heitevabad energiasüsteemid ning pädevus nt andmeanalüüsi ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis on seotud vastupidavuse ja kliimamuutustega kohanemisega. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2 heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. |
|||
|
107 |
P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland) |
Siht |
Organisatsiooni Business Finland antud toetused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites |
|
Arv |
0 |
10 |
4. kv |
2023 |
Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 10 toetuse andmise kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 106 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele. |
|
108 |
P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland) |
Siht |
Organisatsiooni Business Finland poolt peamistes sektorites läbi viidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
90 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 106 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 22 500 000 eurot meetmele eraldatud 25 000 000 eurost. |
|
109 |
P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine |
Eesmärk |
Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, millega toetatakse uuenduslikke kasvufirmasid |
Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt |
2. kv |
2022 |
Organisatsioon Business Finland käivitab projektikonkursi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mis on ette nähtud innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamiseks. Rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidega nähakse ette, et teadusuuringud on suunatud vähese CO2 heitega majandusele ning kliimamuutustega kohanemisele ja vastupidavusele vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisa sekkumisvaldkonnale 022. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. |
|||
|
110 |
P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine |
Siht |
Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele |
|
Arv |
0 |
22 |
4. kv |
2023 |
Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt 22 toetuse andmise kohta innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele vastavalt eesmärgis 109 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele. |
|
111 |
P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine |
Siht |
Innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
90 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 109 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 16 200 000 eurot meetmele eraldatud 18 000 000 eurost. |
|
112 |
P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu |
Eesmärk |
Kohaliku teadustaristu uuendamise ja arendamise taotlusvooru avaldamine |
Soome Akadeemia kandideerimiskutse avaldamine |
2. kv |
2022 |
Soome Akadeemia kuulutab välja projektikonkursi kohaliku teadustaristu arendamiseks. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule ning rohe- ja digipöördele. |
|||
|
113 |
P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu |
Siht |
Toetuste andmine kohaliku teadustaristu uuendamiseks ja arendamiseks |
|
Arv |
0 |
10 |
4. kv |
2022 |
Soome Akadeemia teade vähemalt 10 toetuse andmise kohta projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 112 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele. |
|
114 |
P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu |
Siht |
Lõpuleviidud kohalike teadustaristuprojektide osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
90 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 112 osutatud taotlusvoorude alusel toetatavatest projektidest viiakse lõpule, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõplikud või esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 22 725 000 eurot meetmele eraldatud 25 250 000 eurost. |
|
115 |
P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu |
Eesmärk |
Konkursikutse avaldamine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks |
Soome Akadeemia kandideerimiskutse avaldamine |
2. kv |
2021 |
Soome Akadeemia kuulutab välja projektikonkursi riiklike teadustaristute jaoks. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Valikukriteeriumid hõlmavad projektide mõju kestlikule arengule ning rohe- ja digipöördele. Projektide valimisel tuleb samuti tagada, et vähemalt 8 000 000 eurot eraldatakse vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud sekkumisvaldkonnale 009a „Investeeringud digitaalvaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni“. |
|||
|
116 |
P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu |
Siht |
Toetuste andmine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks |
|
Arv |
0 |
6 |
2. kv |
2022 |
Soome Akadeemia teade vähemalt 6 toetuse andmise kohta projektidele, mis on valitud vastavalt eesmärgis 115 täpsustatud abikõlblikkuse/valikukriteeriumidele. |
|
117 |
P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu |
Siht |
Lõpuleviidud riiklike teadustaristuprojektide osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
90 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 115 osutatud taotlusvoorude alusel toetatavatest projektidest viiakse lõpule, nagu tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõplikud või esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 18 000 000 eurot meetmele eraldatud 20 000 000 eurost. |
|
118 |
P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine |
Eesmärk |
Innovatsiooni taristu arendamise konkursikutse avaldamine |
Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt |
2. kv |
2022 |
Organisatsioon Business Finland kuulutab välja konkursikutse innovatsioonitaristute arendamiseks. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumisel keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisväljale 019). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Fossiilkütuste kasutamist edendavaid projekte ei rahastata. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmatud ettevõtja esitatud projekti võib rahastada üksnes juhul, kui see vähendab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. |
|||
|
119 |
P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine |
Siht |
Toetuste andmine innovatsioonitaristu arendamiseks |
|
Arv |
0 |
3 |
4. kv |
2023 |
Organisatsiooni Business Finland teade vähemalt kolme toetuse andmise kohta projektidele, mis on välja valitud vastavalt eesmärgis 118 täpsustatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. |
|
120 |
P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud innovatsioonitaristu projektide osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
90 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 118 osutatud toetustaotluste esitamise kutse raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. Need peavad vastama eelarvelisele kulukohustusele summas vähemalt 18 675 000 eurot meetmele eraldatud 20 750 000 eurost. |
L. KOMPONENT P3C4. KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE JA MAJANDUSKASVU EDENDAMINE KRIISIST MÕJUTATUD SEKTORITES
Soome taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on suurendada ekspordivõimet, tehes sektoripõhiseid investeeringuid, mis põhinevad Soome tugevatel külgedel ja rahvusvahelise turu potentsiaalil. Teine eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduse taastumist ja kestlikku uuendamist. Kultuuri- ja loomesektoritel on loomingulised eksperditeadmised ning nad mõlemad loovad ja turustavad intellektuaalomandit. See edendab innovatsiooni ja loob lisaväärtust ka teistes sektorites. Lisaks toetatakse selle komponendi meetmetega Soome turismitööstuse uuendamist, et suurendada teenuste eksporti. Soome VKEd annavad vaid 16 % ekspordist, mis on vähem kui teised riigid. VKEde rahvusvaheline äriareng ja innovatsiooni turustamine nõuab sageli raha, mida paljudel VKEdel pole. Kultuuri- ja loomemajandusel ning turismil on täiendav potentsiaal toetada ekspordi kasvu, eelkõige teenuste valdkonnas.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 3/2020 meetmete võtmise kohta likviidsuse pakkumiseks reaalmajandusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide kiireks kasutuselevõtuks ning erainvesteeringute edendamiseks, et edendada majanduse elavdamist ja pöörata peatähelepanu investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, säästvale ja tõhusale taristule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1 (P3C4I1): Majanduskasvu kiirendamise programm väikeettevõtjatele
Selle investeeringu eesmärk on kiirendada Soome mikro- ja väikeettevõtete kasvu ning suurendada nende rahvusvahelistumise suutlikkust.
Investeering seisneb mikro- ja väikeettevõtetele ettevõtluse arendamise toetuste andmises. Projektide peamised rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumid hõlmavad uute digilahenduste edendamist ja rohepööret ning nendega seotud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (P3C4I2): Rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid
Selle investeeringu eesmärk on toetada konkreetsete arengutoetuste abil ettevõtete rahvusvahelist kasvu.
Investeering koosneb järgmistest sekkumistest:
I.programm, mille eesmärk on edendada tööstuses vähese CO2 heitega ringmajandust ja digitaalset uuendust ning suurendada tööstusteenuste eksporti;
II.elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem;
III.tervise ja heaoluga seotud oskusteave ja tehnoloogia; Selle eesmärk on toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskavas sisalduvaid algatusi, mille eesmärk on arendada tervishoiusektori ökosüsteeme ning eksporditurgude jaoks uusi lahendusi ja uuendusi;
IV.veealase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm; Selle eesmärk on edendada veemajandussektori tehnoloogiate, meetodite, teenusekontseptsioonide ja lahenduste loomist, katsetamist ja rahvusvahelistumist.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (P3C4I3): Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine
Selle investeeringu eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori kui tulevase majanduskasvu tugevate võimalike edasiviijate kasvu.
Investeering seisneb toetuse andmises kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele üksustele. Suurem osa rahalisest toetusest (75 % eraldatud vahenditest) on suunatud kultuuri- ja loomesektori ettevõtetele ja organisatsioonidele uuenduslike teenuste, tootmise ja tegevusmudelite väljatöötamiseks ning asjaomaste sektorite ja üksuste rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks. Ülejäänud (25 %) eraldatud vahenditest kasutatakse arengu- ja katserahastamisena, et toetada innovatsiooni ja uut koostööd loomemajanduse ettevõtetes.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4 (P3C4I4): Kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris
Investeeringu eesmärk on edendada kestlikku majanduskasvu ja innovatsiooni turismisektoris.
Investeering hõlmab teenuste ostmist, et kavandada, arendada ja avaldada turismiteenuste digitaalse CO2-jalajälje kalkulaatorit (koos kasutajatele kättesaadavaks tehtud koolitusmaterjalidega), kavandada ja arendada säästva turismi teenuste pakette ning rakendada turismiettevõtete ja -piirkondade teadmuspõhise juhtimise ja juhendamise programmide riiklikku tegevusmudelit, et toetada kestlikku ja digipööret. Lisaks hõlmab investeering Soome külastuse andmekeskuse ja muude digiteenuste (Säästva Reisi-Soome platvorm ja visitfinland.com) arendamise teenuste ostmist integratsiooni ja avatud liideste kaudu terviklikusse ja nõuetele vastavasse reisi- ja turismiandmete ökosüsteemi. Investeeringud hõlmavad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, mis toetavad turismiettevõtluse ja innovatsiooni kommertsialiseerimist.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
121 |
P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm |
Eesmärk |
Taotluste esitamise kutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumisvõime toetamiseks |
Esimese kandideerimiskutse avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Kuulutati välja esimene kandideerimiskutse, et toetada ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et valitud projektidel on märkimisväärne digiteerimismõju, sealhulgas eelkõige digitehnoloogia ja töömeetodite kasutamine väikeettevõtete äritegevuses ja rahvusvahelistumisega seotud tegevuses. |
|
122 |
P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm |
Eesmärk |
Toetuste andmine kõigile projektidele, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega |
Teade kõigi toetuste andmise kohta |
4. kv |
2024 |
Teade kõigi toetustaotluste esitamise kutsete alusel välja valitud projektidele antud toetuste kohta. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 121. eesmärgis. |
|||
|
123 |
P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm |
Siht |
Ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet toetavate projektide lõpuleviimine |
|
Arv |
0 |
110 |
2. kv |
2026 |
Eesmärgis 122 osutatud projektikonkursside raames toetatakse vähemalt 110 projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded. |
|
124 |
P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid |
Eesmärk |
Kolme esimese osalemiskutse avaldamine rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames |
Esimese kolme kandideerimiskutse avaldamine |
|
2. kv |
2022 |
Rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide jaoks kuulutatakse välja vähemalt kolm konkursikutset, sealhulgas: ·Vähese CO2 heitega ringmajanduse ja digitaalse uuenduse edendamine tööstuses ning tööstusteenuste ekspordi suurendamine; ·Elektriliste raskeveokite transpordi ökosüsteem; ·Tervise ja heaolu valdkonna eksperditeadmised ja tehnoloogia, et toetada tervishoiusektori kasvustrateegia tegevuskava; ·Veemajanduse alase oskusteabe kasvu ja ekspordi programm. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
||
|
125 |
P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid |
Eesmärk |
Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames |
Teade kõigi toetuste andmise kohta |
4. kv |
2023 |
Teade kõigi toetustaotluste esitamise kutsete alusel välja valitud projektidele antud toetuste kohta. Kõik projektikonkursid põhinevad abikõlblikkus-/valikukriteeriumidel, mis on esitatud 124. eesmärgis. |
|||
|
126 |
P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
Arv |
0 |
40 |
4. kv |
2025 |
Eesmärgis 125 osutatud projektikonkursside raames toetatakse vähemalt 40 projekti, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed või lõpparuanded. |
|
127 |
P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine |
Eesmärk |
Kahe konkursikutse avaldamine projektide jaoks, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi jaoks |
Esimese toetustaotluste esitamise kutse ja esimese toetustaotluste esitamise kutse avaldamine |
4. kv |
2021 |
Esimesed kaks konkursikutset (üks organisatsiooni Business Finland ja teine haridus- ja kultuuriministeeriumi poolt) algatatakse eesmärgiga taaselustada, kasvatada ja rahvusvahelistada loomemajandust, pannes rõhku digipöördele ja innovatsioonile. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumisel keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisväljale 015). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
128 |
P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine |
Siht |
Toetuste andmine kultuuri- ja loomesektorite uuendamist toetavatele projektidele |
|
Arv |
0 |
145 |
4. kv |
2024 |
Toetuse määramisest teatamine vähemalt 145 projekti puhul, mis on välja valitud kõigi konkursikutsete alusel. Kõik projektikonkursid põhinevad eesmärgis 127 osutatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidel. |
|
129 |
P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine |
Siht |
Kultuuri- ja loomesektori uuendamiseks lõpuleviidud projektide osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
90 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 90 % eesmärgis 128 osutatud projektikonkursside raames toetatavatest projektidest viiakse lõpule, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud esialgsed projektiaruanded. |
|
130 |
P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris |
Eesmärk |
Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide konkursikutse avaldamine |
Kandideerimiskutse avaldamine organisatsiooni Business Finland poolt |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Organisatsioon Business Finland käivitab projektikonkursi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks turismisektoris. Valikukriteeriumid keskenduvad kestliku majanduskasvu ja innovatsiooni edendamisele turismisektoris. Rahastamine on suunatud teadus-, eksperimenteerimis- ja arendusprojektidele, millega toetatakse turismiäri ja innovatsiooni kommertsialiseerimist, näiteks sellistes valdkondades nagu digi- ja rohepööre, prognoosimine, kestlik turism, virtuaalturism ja tarbijate mõistmine. Kõlblikkus- ja valikukriteeriumidega tagatakse, et sekkumisel keskendutakse selliste elementide edendamisele, mis on otseselt seotud ettevõtluse digiteerimisega (vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa sekkumisväljale 015). Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et projektid vastavad tehnilisele suunisele „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
131 |
P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris |
Siht |
Turismi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele toetust saanud üksuste arv |
|
Arv |
0 |
14 |
2. kv |
2025 |
Vähemalt 14 üksust (äriühingut) saavad toetust 130. eesmärgis osutatud taotluste esitamise kutse alusel valitud projektide raames, mida tõendavad projekti toetusesaajate esitatud lõpparuanded. |
|
132 |
P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris |
Eesmärk |
Turismiteenuste jaoks välja töötatud CO2 jalajälje digitaalse kalkulaatori kasutuselevõtmine |
Turismisektori jaoks välja töötatud digitaalse CO2-jalajälje kalkulaatori kasutuselevõtmine |
4. kv |
2024 |
Hiljuti välja töötatud digitaalse CO2 jalajälje kalkulaatori kasutuselevõtt turismiteenuste jaoks. Jalajälje digikalkulaator on programmi „Säästev reisimine Soomes“ lahutamatu osa. See vahend võimaldab kasutajatel mõõta turismiteenuste mõju kliimale kooskõlas lähenemisviisiga, mis on sätestatud riiklikus turismistrateegias ja Soome digitaalses turismi tegevuskavas Visit Finland. Lisaks avaldatakse veebisaidil Business Finland/Visit Finland kasutajatele mõeldud koolitusmaterjalid digitaalse jalajälje kalkulaatori kasutamise kohta. |
|||
4. SAMMAS. Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ning kulutõhususe suurendamine
M. KOMPONENT P4C1. SOTSIAALHOOLEKANDE- JA TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE NING KULUTÕHUSUSE SUURENDAMINE
Soome taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse mitmeid probleeme, mis on seotud sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kulutõhususega. Juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele on Soomes killustatud. Teenusesüsteemi ja selle digitaalsete lahenduste killustatus raskendab vajalike lahenduste väljatöötamist elanikkonna tervise ja sotsiaalsete vajadustega tegelemiseks. Seetõttu on selle komponendi eesmärk parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust kogu riigis ning kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud teenuste osutamise mahajäämus. See komponent aitab rakendada seitsmepäevast hooldusgarantii reformi, mis seisneb esmatasandi tervishoius mittekiireloomulise ravi tähtaegade lühendamises seitsme päevani alates praegusest kolmekuulisest tähtajast. Samuti aitab see parandada põhihoolduse tagatist, vähendades ebavõrdsust, keskendudes varasemale tuvastamisele ja tõhusale ennetamisele ning parandades tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kulutõhusust. Veel üks eesmärk on parandada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töötingimusi ja heaolu. Komponent hõlmab reformi ja investeeringuid, mis üksteist vastastikku tugevdavad. Reform aitab kaasa sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamisele. Investeeringud aitavad: i) rakendada hoolduse (sealhulgas vaimse tervise) garantiid ja vähendada COVID-19 pandeemiast tulenevat teenuste osutamise mahajäämust; ii) tugevdada ennetamist ning sotsiaalsete ja tervishoiuvajaduste varajast kindlakstegemist hooldusgarantii rakendamisel; iii) tugevdada teadmusbaasi ja parandada juhendamist, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust; iv) juurutada digitaalsed uuendused hooldusgarantii teenuse kujul, ning v) võtta Ahvenamaal kasutusele isikukeskne digitaalne infosüsteem.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele, mis käsitlevad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulutõhususe ja võrdse juurdepääsu parandamist (riigipõhine soovitus 1/2019) ning tervishoiutöötajate nappusega tegelemist, et tugevdada tervishoiusüsteemi vastupidavust ning parandada juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele (riigipõhine soovitus 1/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilise suunisega (2021/C58/01).
M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P4C1R1): Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu reformi ettevalmistamine, et toetada hooldusgarantii rakendamist
Sotsiaal- ja tervishoiureformi ettevalmistamise osana on selle meetme eesmärk parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust, edendades hooldusgarantii rakendamist. Reformiga toetatakse järgmisi tegevusi: i) rakendada hooldusgarantiid ja tugevdada teenuste osutamist; ii) tugevdada ennetustegevust ja sotsiaal- ja tervishoiuvajaduste varajast väljaselgitamist ning iii) tugevdada teadmusbaasi ja parandada suuniseid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna digilahenduste kulutõhusust.
Tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenuste reformi rakendamise ning sellega seotud õigusaktide jõustumise seadus jõustub eeldatavasti 1. juulil 2021. Reformi käigus võetakse vastu mitu õigusakti Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi reformimiseks, ning luuakse 22 hoolekandepiirkonda. Hoolekandeasutused vastutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste osutamise eest. Need võetakse kasutusele 1. jaanuariks 2023.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering 1 (P4C1I1): Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine
Investeeringu eesmärk on vähendada mahajäämust tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste osutamisel.
Meetme eesmärk on toetada: i) võtta kasutusele uued ja tõhusamad kliendikesksed lähenemisviisid; ning ii) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine ning nende kättesaadavamaks ja haavatavamate inimeste vajadustele paremini vastavaks muutmine. Projektidega edendatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, kasutades uuenduslikke tegevusmudeleid, näiteks kliendi- ja teenusenõustamist, kohapealseid arstlikke vastuvõtuaegu ja kaugtervishoiuteenuseid.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2 (P4C1I2): Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tõhustamine
Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele uued valdkonnaülesed lähenemisviisid, et edendada kaasatust, edendada tervist ja heaolu ning tugevdada ennetamist ja varajast tuvastamist kui viisi, kuidas edendada hooldusgarantii rakendamist.
Meede hõlmab toetust piirkondlikul tasandil integreeritud mitut sektorit hõlmavale teenuste haldamisele, sealhulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenustele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3 (P4C1I3): Teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust
Selle investeeringu eesmärk on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kulutasuvust, edendades heade tavade uurimist ning töötades välja tõhusa järelevalve ja analüüsimeetodid.
Meetmega toetatakse järgmist: i) hooldusgarantii järelevalve riikliku süsteemi parandamine ja COVID-19 kriisi ajal tuvastatud teabelünkade kõrvaldamine; ii) kulusid ja kulutasuvust käsitleva teabe kasutamise tõhustamine sotsiaal- ja tervishoiualaste otsuste tegemisel, planeerimisel, suunamisel ja teenuste tootmisel; ning iii) teadusuuringute arendamine sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tõhususe parandamiseks ning iv) sotsiaalhoolekande-majandusliku mõju hindamise mehhanismi ja töömeetodite väljatöötamine, et toetada sotsiaalsete otsuste tegemist COVID-19 kriisi järelmeetmetes. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4 (P4C1I4): Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtt sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste valdkonnas
Investeeringu eesmärk on pakkuda digilahendusi, et toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arengut ning edendada hooldusgarantii rakendamist.
Meede seisneb digilahenduste pakkumises kodanike teenuste, kutsesüsteemide ja juhtimislahenduste jaoks, mille eesmärk on toetada järgmisi valdkondi: i) ressursitõhususe suurendamine ja teenustele juurdepääsu hõlbustamine, sealhulgas hooldusvajaduste hindamise ja suunamise kiirendamine ning haiguste kaugdiagnoosimise, seire ja ravi võimaldamine; ii) probleemide varajase tuvastamise toetamine ja ennetusteenuste kasutamise suurendamine; iii) eri piirkondade ja teenuseosutajate vahel suuremat hulka multidistsiplinaarsete teenuste ja eksperditeadmiste vahetamise võimaldamine ning iv) klientide rolli tugevdamine ja seeläbi teenuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine. Riiklikud ja piirkondlikud osalejad töötavad välja kodanikele suunatud digiteenuseid, kutsealaseid süsteeme ja juhtimislahendusi.
Kodanike teenused võivad hõlmata i) eelteenuseid ja juurdepääsu digilahendusi (nt teenuste kataloogid, sümptomite hindamine, enesehooldusteenused, hüvitiste kalkulaatorid), ii) enesehooldust, käitlemist (nt digitaalsed vaimse tervise teenused, järelhooldus- ja järelhooldusteenused) ning iii) digilahendusi ennetavate ja künniseta teenuste jaoks.
Professionaalsed süsteemid võivad hõlmata i) kliendiandmete analüüsil põhinevaid kliendisegmente ja segmendispetsiifilisi digiteenuste mudeleid; ii) uued ärijuhtimise lahendused (nt paigutamine pikaajalise hoolduse teenustesse, töö kavandamine ja koduhoolduse optimeerimine) ja iii) digitaalsed lahendused kutsealaseks tööks (nt telekonsultatsioonid, meeskonnavastuvõtt).
Juhtimislahendused võivad hõlmata kõrgetasemeliste teadmushalduse ja analüüsilahenduste väljatöötamist ja rakendamist, et võimaldada teenusepakettide paremat kontrolli ja riiklikku järelevalvet ning parandada teenusesüsteemi kulutõhusust.
Digitaalteenuste arendamisel võetakse arvesse haavatavate inimeste vajadust tagada ligipääsetavus. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 5 (P4C1I5): Isikukeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtt Ahvenamaal
Investeeringu eesmärk on luua Ahvenamaal tervishoiu ja arstiabi tänapäevane infosüsteem, mis peaks olema kooskõlas nii kohalike sotsiaalteenistuste kui ka eraettevõtjate vajadustega.
Meede seisneb tervishoiu infosüsteemi väljatöötamises, mis hõlmab raviprotsesside dokumenteerimist, arstiretsepte, abi meditsiiniliste otsuste tegemiseks, kliinilisi andmeid, suunamist eriteenistustesse, ajaressursside eraldamist ning põhikvaliteedi ja tootmise jälgimist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
133 |
P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks |
Eesmärk |
Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega luuakse hoolekandepiirkonnad ning reformitakse sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenuseid |
Õigusaktide sätted, mis osutavad nende jõustumisele |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Esimesed õigusaktid, millega nähakse ette hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform, jõustuvad järgmiselt: -22 hoolekandeala loomine, millele on usaldatud tervishoiu-, sotsiaal- ja päästeteenused, mille eest vastutasid enne omavalitsusüksused ja ühised omavalitsusüksused; -Õigusliku vastutuse üleandmine tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja päästeteenuste ning muude hoolekandepiirkonna teenuste ja kohustuste korraldamise eest; -Päästeteenuste korraldamine hoolekande valdkonnas eraldi sektorina, mis tegutseb paralleelselt tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoriga. |
|
134 |
P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks |
Eesmärk |
Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform |
Täiendavate õigusaktide sätted, mis osutavad nende jõustumisele |
1. kv |
2023 |
Teine õigusaktide pakett, millega viiakse lõpule hoolekandepiirkondade loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform, jõustub järgmiselt: -Heaoluvaldkondade juhtimiseeskirjade, haldusmenetluste ja organisatsiooniliste struktuuride loomine; -Haiglapiirkondade, eriravipiirkondade, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide teenuste üleviimine õppurite heaolu valdkondadesse (nii hoolekandepiirkonnad kui ka omavalitsused vastutavad tervise ja heaolu edendamise eest); -Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate ning nende ülesannete üleminek kohalikelt omavalitsustelt ja ühistelt munitsipaalasutustelt hoolekandepiirkondade tööhõivele; -Rahastamismehhanismi loomine hoolekandepiirkondade tegevuse rahastamiseks keskvalitsuse poolt ja teenuste kasutajatelt kogutud tasudest. -Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi juurde tervishoiu ja sotsiaalhoolekande nõuandekomitee loomine, et jälgida ja hinnata tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud kohustuste täitmist ning toetada riiklikke suuniseid ja suuniseid tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. |
|||
|
135 |
P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks |
Eesmärk |
Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavate piirkondlike heaolupiirkondade loomine |
Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse, et piirkondlikud hoolekandepiirkonnad on toimivad ja valmis rakendama sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavad piirkondlikud hoolekandepiirkonnad luuakse ja toimivad kooskõlas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste reformi rakendamise kavandamise ja ettevalmistamise tegevuskavaga. Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium uurib ja kinnitab aruandes heaolualade loomiseks vajalike meetmete rakendamist. See hõlmab järgmisi valdkondi: 1) juhtimine, 2) haldus, 3) rahandus ja 4) teenused. |
|
136 |
P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine |
Siht |
Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hooldusvisiitide osakaal, mis jõuavad 7-päevase ravi saamise tähtajani |
% (protsent) |
67 |
80 |
4. kv |
2025 |
Selliste lõpetatud mittekiireloomuliste hoolduskülastuste osakaal, mis jõuavad ravile juurdepääsu seitsmepäevase tähtajani, suureneb 67 %-lt (2020. aasta jaanuaris) 80 %-le. Selle saavutamiseks võetakse kasutusele uued ja uuenduslikud rakenduslikud lähenemisviisid, mille eesmärk on kiiremad, tõhusamad ja kliendikesksemad hooldus- ja teenused piirkondades. Teenuseid ja toetust arendatakse nii, et need oleksid kergemini kättesaadavad ja vastaksid paremini haavatavate inimeste vajadustele. |
|
|
137 |
P4C1I2 – Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine |
Eesmärk |
Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 hoolekandepiirkonnas |
Rakendamisaruande avaldamine, milles kinnitatakse piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõttu 22 heaoluvaldkonnas |
4. kv |
2024 |
Piirkondlikud integreeritud mitut sektorit hõlmavad teenuste haldamise mudelid (sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused ning kultuuri-, spordi- ja loodusega seotud teenused) töötatakse välja ja rakendatakse 22 hoolekandepiirkonnas, mis on loodud osana sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformist. Rakendamisaruandes kinnitatakse piirkondlike integreeritud mudelite kasutuselevõttu 22 heaoluvaldkonnas. |
|||
|
138 |
P4C1I3 – teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust |
Eesmärk |
Kõikides tervisekeskustes kasutatava ravitagatise riiklik reaalajas jälgimise süsteem |
Kõikides tervisekeskustes on kasutusele võetud täiustatud süsteem hooldustagatise jälgimiseks. |
4. kv |
2025 |
Kõigis tervisekeskustes rakendatakse ajakohastatud reaalajas toimivat riiklikku süsteemi hooldustagatise jälgimiseks esmatasandi arstiabi registri kaudu (võrreldes 90 %-ga keskustest 2020. aastal). |
|||
|
139 |
P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtmine sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste jaoks |
Siht |
Sotsiaalhoolekannet ja tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine |
% (protsent) |
26 |
35 |
4. kv |
2025 |
Tervishoiuteenuseid ja sotsiaalhoolekande e-teenuseid kasutavate 20aastaste ja vanemate elanike osakaal suureneb 26 %-lt (2020. aasta lähtetase) 35 %-le. Koostöös hoolekandeasutuste ja riiklike osalejatega (sotsiaal- ja tervishoiuministeerium, riiklik tervise- ja heaoluinstituut, DigiFinland Oy, KELA) töötatakse välja uued digitaalsed meetodid, et toetada hooldusgarantii andmist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. See hõlmab tegelikke e-tervise ja e-sotsiaalteenuseid, näiteks telefoni-, vestlus- ja videoajamisi, patsientidevahelisi vastastikuseid tugiteenuseid, kliendinõustamisteenuseid ja muid elektroonilisi teenuseid. Lisaks võetakse meetmeid, et toetada sotsiaal- ja tervishoiutöötajate oskusi ning tagada digitaalsete lahenduste laialdasem kasutamine. |
|
|
140 |
P4C1I5 – Ahvenamaal inimesekeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine |
Siht |
Tervishoiu infosüsteemi kasutusele võtnud munitsipaalsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal |
|
% (protsent) |
0 |
80 |
2. kv |
2026 |
Ahvenamaa tervishoiu ja arstiabi abil töötatakse välja tervishoiu, sotsiaalteenuste ja erasektori osalejate tervishoiualane infosüsteem. Süsteem hakkab toimima ja seda kasutavad kogu riiklik tervishoiusüsteem ning 80 % Ahvenamaa omavalitsusüksuste sotsiaalteenustest ja erasektori osalejatest. Süsteem hõlmab hooldusprotsesside dokumenteerimist, arstiretsepte, abi meditsiiniliste otsuste tegemisel, kliinilisi andmeid, suunamist eriarstide juurde, ajaressursside eraldamist ning põhilisi kvaliteedi- ja tootmisalaseid järelmeetmeid. Hankemenetluse käigus võib süsteemile lisada ka muid spetsialiseeritud hooldussüsteeme, näiteks logistika- ja operatsioonisüsteeme. |
5. SAMMAS. REPowerEU
N. KOMPONENT P5C1. REPowerEU
REPowerEU peatükis aitab käsitleda sõltuvuse vähendamist fossiilkütustest. Komponendi eesmärk on edendada taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendada rohepööret toetavat teadus- ja arendustegevust. Kõik need eesmärgid peaksid aitama saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärke, Soome eesmärki saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus ning suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu Soome energiaallikate jaotuses. Kõigil kolmel REPowerEU peatükis sisalduval investeeringul on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju. Eelkõige aitavad puhtale majandusele üleminekusse investeerimise meede ja meede „Ahvenamaa tuuleenergia“ tagada energiavarustus kogu liidus, samal ajal kui rohepööret toetava teadus- ja arendustegevuse meede aitab kaasa liidu tööjõu keskkonnahoidlike oskuste arendamisele.
REPowerEU peatükk aitab täita riigipõhiseid soovitusi keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile, vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele (2019. aastal riigipõhine soovitus nr 3), suunata investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, muu hulgas kiirendades loamenetlusi, et suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid tööstuse CO2 heite vähendamisse (riigipõhine soovitus nr 3 2022. aastal ja riigipõhine soovitus nr 4 2023. aastal) ning suurendada poliitikameetmeid, mille eesmärk on pakkuda ja omandada rohepöördeks vajalikke oskusi (2023. aasta neljas riigipõhine soovitus).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1 (P5C1R1): Rohepöörde võimaldamine
Reformi eesmärk on lühendada taastuvenergiasse tehtavate investeeringute keskkonnalubade menetlemise aega Soomes.
Soome võtab vastu keskkonnalubade andmise menetlusi käsitleva(d) õigusakti(d), mis hõlmab kõiki taastuvenergiaga seotud menetlusi, et saavutada kombineeritud loamenetlus, mille tulemuseks on ühtne ametlik otsus ja läbivaatamismenetlus. Õigusakti(de)ga edendatakse ühtse kontaktpunkti mudelit ning kehtestatakse keskkonnalubade asjakohased ja tõhusad menetluseeskirjad. Soome võtab vastu ka seadusandliku(d) õigusakti(d), et koondada uued ühtlustatud menetlused keskkonnaloa taotluste menetlemiseks uude ühtsesse riiklikku asutusse.
Selle meetme alusel antakse toetust digitaalsete protsesside arendamiseks ja kasutuselevõtuks ning ajutiste vahendite kasutuselevõtuks, et valmistada ette vajalikud õigusaktid ja menetleda kuhjunud keskkonnamõju hindamise taotlusi. Selle eesmärk on kiirendada lubade andmise ja litsentsimise protsesse ning toetada õigusaktide rakendamist.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 1 (P5C1I1): Investeeringud puhtale majandusele üleminekusse
Investeeringu eesmärk on aidata kaasa Soome eesmärgile saavutada 2035. aastaks CO2-neutraalsus, stimuleerides energia tootmiseks ja kasutamiseks uute puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ja/või edendades taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja säilitamise arendamist kaubanduslikul tasandil.
Investeeringuga toetatakse suuremahulisi taastuvenergiaprojekte tutvustamisetapis, seades esikohale tehnilise teostatavuse, ja/või projekte vesiniku väärtusahelas taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks. See võib hõlmata:
-taastuvkütused transpordisektoris (elektrilised kütused ja biokütused);
-soojuse tootmine, mis ei ole põlev,
-muud taastuvenergiaprojektid, sealhulgas suured säästva biogaasi 38 tootmise projektid, milles kasutatakse vähekasutatavaid sisendeid (v.a biogaasi ülekanne ja jaotamine), suuremahulised päikeseenergia projektid ja projektid, millega edendatakse energia salvestamist;
-Üleeuroopalist huvi pakkuvad olulised projektid vesinikusektoris;
-muud riigisisesed investeeringud taastuvallikatest toodetud vesinikusse.
Projektide valikukriteeriumid hõlmavad panust taastuvenergia ja vesiniku osakaalu suurendamisse ning võimalikku panust asjaomaste tehnoloogiate pikaajalisse arengusse ja turustamisse.
Toetust antakse ühe või mitme kutse vormis, mille eest vastutab majandus- ja tööhõiveministeerium ja/või Business Finland.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 39 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 40 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 41 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 42 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, mis on seotud vähemalt ühe sekkumisvaldkonnaga 028, 029, 030bis, 43 032 ja 034bis0 44 , mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale 45 .
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2 (P5C1I2): Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks
Investeeringu eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevust, mis keskendub taastuvenergia lahenduste edendamisele Soomes. Selleks toetatakse kolme strateegilist teadus- ja arendusprojekti.
Esimeses projektis keskendutakse kolmele teadusvaldkonnale, millel on märkimisväärne potentsiaal vähendada CO2 heidet: 1) elektri salvestamine ja puhta energia kiirendamine, 2) tööstuse energiatõhusus ja CO2 heite vähendamine ning 3) taastuvallikatest toodetud vesinikumajandus. Projekt hõlmab teadlaste toetamist, et suurendada eksperditeadmisi nendes valdkondades.
Teise projekti eesmärk on toetada üleminekut puhtale energiale ja loodusvarade tõhusat kasutamist, et vähendada Soome energiasõltuvust Venemaast, luua uut ärialast oskusteavet ning aidata saavutada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke. Projekti raames koostatakse 2035. aasta tegevuskava koos poliitiliste soovitustega puhta energia süsteemi kohta.
Kolmandas projektis keskendutakse taastuvenergiasse, eelkõige päikese- ja tuuleenergiasse tehtavate täiendavate investeeringute ulatusele ja mõjule, et uurida kulusid ja tulusid, hinnata maaomanike ja üldsuse toetust ning hinnata leevendamishierarhiat, et tasakaalustada energiatootmine keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega. Projektiga integreeritakse kava „REPowerEU“ eesmärgid, sealhulgas i) tuule- ja päikeseenergia, ii) energiaallikate kasutamise andmepõhine optimeerimine ja iii) ressursitõhusus LUKE doktoriõppekavasse, et edendada pädevuse suurendamist, ning koostatakse Soome energiasüsteemi osana uute taastuvenergiasüsteemide tegevuskava, sealhulgas hinnang päikese- ja tuuleenergia kasvu mõju kohta maale, ranniku- ja avamerepiirkondadele.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3 (P5C1I3): Avamere tuuleenergia Ahvenamaal
Investeeringu eesmärk on edendada tuuleenergia tootmist Ahvenamaa autonoomses piirkonnas. Investeeringuga toetatakse avamere tuuleenergia projekti ettevalmistavat etappi.
Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), jäetakse võimalike tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 46 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 47 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 48 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 49 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et kõik projektid aitavad saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke, mis on seotud sekkumisvaldkondadega 028, mille kliimakoefitsient on 100 % vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) nr 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Meede |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
141 |
P5C1R1: Rohepöörde võimaldamine |
Siht |
Keskkonnamõju hindamiste kuhjumise vähendamine |
Arv |
0 |
228 |
4. kv |
2025 |
Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 lõpetatakse vähemalt 228 keskkonnamõju hindamist. |
|
|
142 |
P5C1R1: Rohepöörde võimaldamine |
Eesmärk |
Digitaalteenused keskkonnalubade väljatöötamiseks |
Keskkonnalubade ning digitaalse litsentsimise ja järelevalve arendamiseks vajalike teenuste ostmine |
2. kv |
2025 |
Digiteerimisteenuste ostmine viiakse lõpule seoses järgmisega: I)keskkonnalubade ja -järelevalve teabestruktuur puhta energia tootmisega seotud ametlikes tehingutes ning II)digitaalne litsentseerimine ja järelevalve, sealhulgas seiresüsteemi funktsionaalsuse muutmine ja digiteenuste arendamine. |
|||
|
143 |
P5C1R1: Rohepöörde võimaldamine |
Eesmärk |
Uue keskkonnaloa andmise menetlust kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine |
Õigusakti(de) säte, mis näitab õigusakti(de) jõustumist |
4. kv |
2025 |
Jõustub õigusakt (õigusaktid), mis on vajalikud uue keskkonnaloa andmise menetluse kehtestamiseks ja keskkonnalubade andmise vastutuse üleandmiseks piirkondlikelt ametiasutustelt üheleainsale riiklikule ametiasutusele. |
|||
|
144 |
P5C1R1: Rohepöörde võimaldamine |
Eesmärk |
Keskkonnalubade andmise ja sellega seotud digiteenuste ühtse riikliku asutuse töölerakendamine |
Ühtne riiklik asutus on toimiv ja asjaomased digiteenused toimivad |
2. kv |
2026 |
Ühtne riiklik asutus tegutseb. Eesmärgis 142 osutatud digiteenused peavad olema töökorras. |
|||
|
145 |
P5C1I1: Investeeringud puhtale majandusele üleminekusse |
Eesmärk |
Projektikonkursi algatamine puhtale majandusele ülemineku projektide jaoks |
Konkursikutse avaldamine |
2. kv |
2024 |
Projektikonkursi algatamine projektide jaoks, mis on seotud energia tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud uute puhaste tehnoloogiatega ja/või taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja säilitamise arendamise edendamisega kaubanduslikul tasandil. Pädevus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise tehnilisele suunisele (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
146 |
P5C1I1: Investeeringud puhtale majandusele üleminekusse |
Eesmärk |
Kõigi toetuste andmine puhtale majandusele ülemineku projektidele |
Teade kõigi toetuste andmise kohta |
2. kv |
2025 |
Kõik projektid, mis on seotud energia tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud uute puhaste tehnoloogiatega ja/või taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja säilitamise arendamise edendamisega kaubanduslikul tasandil, valitakse välja kooskõlas eesmärgi 145 raames algatatud konkursikutse kriteeriumidega. Kõik rahastamisotsused tehakse konkursikutse alusel välja valitud projektitaotlejatele. |
|||
|
147 |
P5C1I1: Investeeringud puhtale majandusele üleminekusse |
Eesmärk |
Toetatud puhtale majandusele ülemineku projekti(de) lõpuleviimine |
Toetatava(te) projekti(de) lõpuleviimine |
2. kv |
2026 |
Selliste projektide lõpuleviimine, mis vastavad uue taastuvenergia võimsuse ja/või salvestusvõimsuse suurenemisele vähemalt 54 MW võrra. |
|||
|
148 |
P5C1I2: Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Eesmärk |
Puhta energia teadusuuringute taristu lõpuleviimine |
Puhta energia teadusuuringute taristu rajatis on lõpule viidud |
2. kv |
2026 |
Uus katseuuringute rajatis taastuvallikatest toodetud vesiniku ja heitevaba transpordi valdkonnas on lõpule viidud ja kasutusvalmis. |
|||
|
149 |
P5C1I2: Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Siht |
Teadlaste määramine REPowerEUga seotud teadus- ja arendustegevusele |
Määratud teadlaste arv |
0 |
35 |
2. kv |
2025 |
Teadusuuringute avamine luuakse kolmes teemavaldkonnas, sealhulgas i) elektri salvestamine ja puhta energia kiirendamine, ii) tööstuse energiatõhusus ja CO2 heite vähendamine ning iii) taastuvallikatest toodetud vesinikumajandus. Viiakse lõpule vähemalt 35 teadlase määramine VTT poolt kolme teemavaldkonda. |
|
|
150 |
P5C1I2: Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Siht |
Doktorantide valimine LUKE doktoriõppekavas |
Arv |
0 |
4 |
3. kv |
2024 |
Vähemalt neli doktorantide ametikohta Soome loodusvarade instituudi (LUKE) doktoriõppekavas eraldatakse REPowerEUga seotud teemadele, sealhulgas i) tuule- ja päikeseenergiale, ii) energiaallikate kasutamise andmepõhisele optimeerimisele ja iii) ressursitõhususele, et edendada „REPowerEU“ pädevuste suurendamist. |
|
|
151 |
P5C1I2: Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Eesmärk |
Puhta energia tegevuskavade avaldamine |
Puhta energia süsteemide arendamise tegevuskava avaldamine SYKE veebisaidil ja taastuvenergiasüsteemide tegevuskava avaldamine LUKE veebisaidil |
2. kv |
2026 |
Soome Keskkonnainstituudi (SYKE), Soome Geoloogiauuringute (GTK) ja VTT konsortsium avaldab puhta energia süsteemide arendamise tegevuskava 2035. aastaks. LUKE avaldab Soome energiasüsteemi osana tekkivate taastuvenergiasüsteemide tegevuskava, sealhulgas hinnangu päikese- ja tuuleenergia kasvu mõju kohta maismaale, ranniku- ja avamerepiirkondadele. |
|||
|
152 |
P5C1I3: Avamere tuuleenergia Ahvenamaal |
Eesmärk |
Aruannete esitamine |
Aruannete esitamine |
2. kv |
2026 |
Ahvenamaa avamere tuuleenergia aruanded täidetakse. Aruanded hõlmavad vähemalt järgmisi valdkondi: i) arenev vesinikuturg ja tulevane integreerimine tuuleenergia potentsiaaliga ning ii) lahendused tuuleenergia potentsiaali integreerimiseks ning elektri ja võimaliku tulevase vesiniku piiriülene ülekandmine Ahvenamaalt. |
|||
2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Soome taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 1 949 227 000 eurot.
REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 127 090 000 eurot. Eelkõige on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktides b-e osutatud meetmete hinnanguline kogukulu 127 090 000 eurot. Ükski Soome muudetud taaste- ja vastupidavuskavaga ettenähtud meede, sealhulgas REPowerEU peatükk, ei kuulu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõike 3 punkti a kohaldamisalasse.
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
2 |
P1C1R2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energia maksustamise reform, et võtta arvesse tehnoloogia arengut |
Eesmärk |
Elektriaktsiisi ja teatavate kütuste aktsiisi seaduse jõustumine |
|
3 |
P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud |
Eesmärk |
Esimese energiataristuprojektide konkursikutse avaldamine |
|
6 |
P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse |
Eesmärk |
Esimese taotluste esitamise kutse avaldamine uutesse energiatehnoloogiatesse investeerimiseks |
|
14 |
P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform |
Eesmärk |
Vastuvõtmine: valitsuse resolutsioon ringmajanduse strateegilise kava rakendamise kohta |
|
16 |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Eesmärk |
Vähese heitega vesiniku tootmise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise esimese riikliku taotlusvooru avaldamine |
|
19 |
P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine |
Eesmärk |
Esimese konkursikutse avaldamine tööstusprotsesside otsese elektrifitseerimise ja vähese CO2 heitega tootmise kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse CO2 heidet |
|
22 |
P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt |
Eesmärk |
Esimese osalemiskutse avaldamine investeerimisprojektidele, millega edendatakse jäätmematerjalide ja kõrvalvoogude korduskasutamist. |
|
31 |
P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2 heitega hoonestatud keskkonna programm |
Eesmärk |
Esimese konkursikutse avaldamine seoses vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonna toetamisega |
|
34 |
P1C4R1 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava |
Eesmärk |
Valitsuse resolutsiooni LVM/2021/62 vastuvõtmine riigisisesest transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta |
|
35 |
P1C4R1 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava |
Eesmärk |
Valitsuse otsuse avaldamine täiendavate riiklike meetmete kohta riigisisese transpordi heitkoguste vähendamiseks |
|
37 |
P1C4R2 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Säästva transpordi maksureform |
Eesmärk |
Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine seoses liikuvusest tulenevate tööhõivehüvitiste maksustamisega |
|
52 |
P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris |
Eesmärk |
Esimese täppismetsandusprojektide projektikonkursi avaldamine |
|
71 |
P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu |
Eesmärk |
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise seaduse jõustumine |
|
72 |
P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu |
Eesmärk |
Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave |
|
91 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Eesmärk |
Pideva õppe ja tööhõive teeninduskeskust käsitleva seaduse jõustumine |
|
96 |
P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks |
Eesmärk |
Pidevõppeteenuste IT-arhitektuuri lõpuleviimine |
|
103 |
P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia) |
Eesmärk |
Soome Akadeemia avaldab esimese osalemiskutse teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites |
|
115 |
P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu |
Eesmärk |
Konkursikutse avaldamine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks |
|
127 |
P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine |
Eesmärk |
Kahe konkursikutse avaldamine projektide jaoks, millega toetatakse kultuuri- ja loomesektori uuendamist, vastavalt arenguabi ja katseabi jaoks |
|
133 |
P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks |
Eesmärk |
Esialgse õigusraamistiku jõustumine, millega luuakse hoolekandepiirkonnad ning reformitakse sotsiaal- ja tervishoiu- ning päästeteenuseid |
|
Osamakse summa |
273 307 672 EUROT |
||
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
|
9 |
P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett |
Eesmärk |
Esimese taastuvenergiasse investeerimise konkursikutse avaldamine Ahvenamaal |
|
|
11 |
P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2 heitega industrialiseerimine |
Eesmärk |
Muudetud kliimaseaduse jõustumine |
|
|
26 |
P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks |
Eesmärk |
Fossiilkütuste küttesüsteemi järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava avaldamine |
|
|
38 |
P1C4R2 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Säästva transpordi maksureform |
Eesmärk |
Tulumaksuseaduse (1205/2020) seadusandlike muudatuste jõustumine, mis käsitlevad täielikult elektriauto või hübriidauto laadimise maksust vabastamist |
|
|
39 |
P1C4I1 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Elektri- ja vesinikutranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu |
Eesmärk |
Konkursikutsed elektri- ja vesinikusõidukite jaotustaristu parandamiseks |
|
|
48 |
P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Eesmärk |
Kipsi tarnimise, transpordi ja jaotamise projekte toetatakse |
|
|
55 |
P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine |
Eesmärk |
Lairibaühendust käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine |
|
|
58 |
P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt |
Eesmärk |
Euroopa ühise automaatblokeerimissüsteemi (ERTMS) modelleerimisseadmete katselabor töötab |
|
|
61 |
P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm |
Eesmärk |
Luuakse minimaalne elujõuline ökosüsteem ja see toimib |
|
|
64 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Siht |
Mikroelektroonika projekte toetatakse |
|
|
66 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Eesmärk |
6G, tehisintellekti ja kvantarvutust arendavaid projekte toetatakse |
|
|
72bis |
P2C2R2 – Taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeeringute tõhususe ja läbipaistvuse suurendamine infosüsteemide, halduse ja auditi arendamise kaudu |
Eesmärk |
Rahandusministeeriumi riskijuhtimist ja kontrolli käsitleva dekreedi jõustumine, et tagada liidu finantshuvide kaitse ning kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktide järgimine, ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusasutuste koordineerimisasutuse suuniste avaldamine. |
|
|
77 |
P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel |
Eesmärk |
Jõustub seadus riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste kohta, millega reguleeritakse Põhjamaade tööturuasutuste mudelit tööotsijate teenindusprotsessis |
|
|
81 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Eesmärk |
Tudengeid, teadlasi ja praktikante käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine (719/2018) |
|
|
83 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Eesmärk |
Kiirmenetluse kehtestamine spetsialistidele, kasvavatele ettevõtjatele ja neid saatvatele pereliikmetele |
|
|
93 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Eesmärk |
Esimese osalemiskutse avaldamine, et pakkuda koolitust digitaal- ja keskkonnasäästlike oskuste tugevdamiseks |
|
|
98 |
P3C2I2 – Haridustaseme parandamine üliõpilaste kohtade suurendamise teel kõrghariduses |
Siht |
Üliõpilaste vastuvõtu suurendamine kõrgharidusasutustes |
|
|
100 |
P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud |
Eesmärk |
Juhtivate ettevõtete projektide konkursikutse avaldamine |
|
|
106 |
P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland) |
Eesmärk |
Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites |
|
|
109 |
P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine |
Eesmärk |
Organisatsiooni Business Finland avaldatud konkursikutse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide jaoks, millega toetatakse uuenduslikke kasvufirmasid |
|
|
112 |
P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu |
Eesmärk |
Kohaliku teadustaristu uuendamise ja arendamise taotlusvooru avaldamine |
|
|
113 |
P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu |
Siht |
Toetuste andmine kohaliku teadustaristu uuendamiseks ja arendamiseks |
|
|
116 |
P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu |
Siht |
Toetuste andmine riiklike teadustaristute uuendamiseks ja arendamiseks |
|
|
118 |
P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine |
Eesmärk |
Innovatsiooni taristu arendamise konkursikutse avaldamine |
|
|
121 |
P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm |
Eesmärk |
Taotluste esitamise kutse avaldamine ettevõtete rahvusvahelistumisvõime toetamiseks |
|
|
124 |
P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid |
Eesmärk |
Kolme esimese osalemiskutse avaldamine rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames |
|
|
130 |
P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris |
Eesmärk |
Turismisektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide konkursikutse avaldamine |
|
|
Osamakse summa |
436 940 643 eurot |
|||
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
|
4 |
P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud |
Eesmärk |
Kõigi toetuste andmine energiataristu investeeringuteks |
|
|
7 |
P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse |
Eesmärk |
Kõik toetused energiatehnoloogia investeeringuteks |
|
|
15 |
P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform |
Eesmärk |
Vähese CO2 heitega ringmajandust käsitleva riikliku kokkuleppe sõlmimine peamiste osalejatega |
|
|
20 |
P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine |
Eesmärk |
Kõik toetused elektrifitseerimise ja vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprotsesside projektidele |
|
|
23 |
P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt |
Eesmärk |
Kõik toetused korduskasutamise ja ringlussevõtu projektidele |
|
|
47 |
P1C5R1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – loodust käsitlevate õigusaktide ajakohastamine |
Eesmärk |
Muudetud looduskaitseseaduse jõustumine |
|
|
50 |
P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Eesmärk |
Toetatakse toitainete ringlussevõtu ja taaskasutamise projekte |
|
|
53 |
P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris |
Eesmärk |
Kõigi toetuste andmine rahastamiseks valitud täppismetsandusprojektidele |
|
|
68 |
P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine |
Eesmärk |
Õigusaktide vastuvõtmine elamu- ja kaubandusomandi teabesüsteemi kohaldamisala laiendamise kohta |
|
|
78 |
P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel |
Siht |
Põhjamaade tööturuasutuste mudeli kohaselt korraldatud tööotsimisvestluste arvu suurenemine aastas |
|
|
79 |
P3C1R1 – Tööhõive ja tööturg – Põhjamaade tööturuasutuste mudel |
Eesmärk |
Kõik viis Põhjamaade tööturuasutuste mudeli jaoks vajalikku digitaalset funktsiooni on integreeritud riiklike tööturuasutuste (TE-PES) teabesüsteemi ja toimivad. |
|
|
80 |
P3C1R2 – Tööhõive ja tööturg – täiendavate töötuskindlustuspäevade kaotamine |
Eesmärk |
Töötuskindlustuse seaduse seadusandlike muudatuste jõustumine seoses töötuskindlustuse lisapäevade järkjärgulise kaotamisega |
|
|
82 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Eesmärk |
Välismaalaste seaduse (301/2004) seadusandlike muudatuste jõustumine |
|
|
92 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Eesmärk |
Keskpika perspektiivi tööjõu- ja pädevusvajaduste prognoosimise mudeli lõpuleviimine |
|
|
101 |
P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud |
Siht |
Toetuste andmine juhtivate ettevõtete projektidele |
|
|
104 |
P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia) |
Siht |
Soome Akadeemia poolt toetuste andmine teadusprojektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust olulistes sektorites |
|
|
107 |
P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (organisatsioon Business Finland) |
Siht |
Organisatsiooni Business Finland antud toetused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele, mille eesmärk on suurendada pädevust võtmesektorites |
|
|
110 |
P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine |
Siht |
Toetuste andmine innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele |
|
|
119 |
P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine |
Siht |
Toetuste andmine innovatsioonitaristu arendamiseks |
|
|
125 |
P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid |
Eesmärk |
Toetuste andmine kõigile projektidele rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammide raames |
|
|
134 |
P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks |
Eesmärk |
Täiendava õigusraamistiku jõustumine, millega viiakse lõpule hoolekandeasutuste loomine ning sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste reform |
|
|
135 |
P4C1R1 – Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiureformi ettevalmistamine hooldusgarantii rakendamise toetuseks |
Eesmärk |
Sotsiaal-, tervishoiu- ja päästeteenuste korraldamise eest vastutavate piirkondlike heaolupiirkondade loomine |
|
|
145 |
P5C1I1 – REPowerEU – Investeeringud puhtale majandusele üleminekusse |
Eesmärk |
Projektikonkursi algatamine puhtale majandusele ülemineku projektide jaoks |
|
|
150 |
P5C1I2 – REPowerEU – Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Siht |
Doktorantide valimine LUKE doktoriõppekavas |
|
|
Osamakse summa |
279 546 976 eurot |
|||
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
13 |
P1C2R2 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – ringmajanduse strateegiline edendamine ja jäätmeseaduse reform |
Eesmärk |
Muudetud jäätmeseaduse peamiste protsesside jõustumine |
|
32 |
P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2 heitega hoonestatud keskkonna programm |
Eesmärk |
Kõik toetused ja riigihankelepingud projektide jaoks, millega toetatakse vähese süsinikdioksiidiheitega hoonestatud keskkonda |
|
56 |
P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine |
Siht |
Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) |
|
59 |
P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt |
Siht |
Raadiopõhise ERTMSiga varustatud katserada (mitte äriotstarbelises raudteeliikluses) |
|
62 |
P2C2I1 – Digitaalmajandus – reaalajamajanduse programm |
Eesmärk |
Struktureeritud digitaalse äriteabe vahetamine on täielikult toimiv |
|
75 |
P2C3I1 – Tsiviilküberturvalisuse oskused |
Eesmärk |
Tsiviilelanikkonna küberturvalisuse koolituse digitaalse platvormi väljatöötamine |
|
84 |
P3C1R3 – Tööhõive ja tööturg – Töö- ja hariduspõhise sisserände protsessi lihtsustamine |
Siht |
Tööl ja haridusel põhinevate elamisloataotluste menetlemiseks keskmiselt kulunud päevade arvu vähenemine |
|
89 |
P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine |
Siht |
Töövõimeprogrammi ning individuaalse suunamis- ja toetusmudeli laiendamine 11 uuele valdkonnale |
|
90 |
P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine |
Siht |
Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv |
|
95 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Siht |
Kutsenõustamisspetsialistide arv, kes osalesid koolitusel, et suurendada oma asjatundlikkust |
|
99 |
P3C2I3 – pädevuse taseme tõstmine ja pidevõppe uuendamine, digipööre ja hariduse ajakohastamine Ahvenamaal |
Siht |
Ahvenamaa kolmanda taseme hariduses olulisi digitaalseid elemente sisaldavate ajakohastatud kursuste osakaal |
|
122 |
P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm |
Eesmärk |
Toetuste andmine kõigile projektidele, mis on seotud ettevõtete rahvusvahelistumise suutlikkusega |
|
128 |
P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine |
Siht |
Toetuste andmine kultuuri- ja loomesektorite uuendamist toetavatele projektidele |
|
132 |
P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris |
Eesmärk |
Turismiteenuste jaoks välja töötatud CO2 jalajälje digitaalse kalkulaatori kasutuselevõtt |
|
137 |
P4C1I2 – Terviseprobleemide ennetamise ja varajase tuvastamise tugevdamine |
Eesmärk |
Piirkondlike integreeritud mitut sektorit hõlmavate teenuste haldamise mudelite väljatöötamine ja rakendamine 22 hoolekandepiirkonnas |
|
Osamakse summa |
250 242 930 eurot |
||
1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
|
12 |
P1C2R1 – Rohe- ja digipööret toetavad tööstusreformid ja investeeringud – kliimaseaduse reform ja vähese CO2 heitega industrialiseerimine |
Eesmärk |
Ajakohastatud kliima- ja energiastrateegia, keskpika perioodi kliimamuutuste poliitikakava ja sektoripõhiste vähese CO2 heitega majanduse edenemiskavade jõustumine |
|
|
17 |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Eesmärk |
Rakenduskokkulepe |
|
|
27 |
P1C3R2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – tegevuskava fossiilkütuste kütte järkjärguliseks kaotamiseks |
Siht |
Eraldi kütteõli kasutavate eraldunud majade arvu vähendamine |
|
|
40 |
P1C4I1 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Elektri- ja vesinikutranspordi ühislaadimis- ja tankimistaristu |
Siht |
Elektrisõidukite laadijate ja vesinikutanklate jaoks eraldatud eelarve |
|
|
49 |
P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Siht |
Kipsiga töödeldud põllud ja tavapärase väetisekasutuse kombineeritud vähenemine |
|
|
51 |
P1C5I1 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kipsiga töötlemine ja toitainete ringlussevõtt |
Siht |
Kohad, kus toitainete ringlussevõtt või taaskasutamine on paranenud |
|
|
54 |
P1C5I2 – Keskkonnasäästlikkus ja looduspõhised lahendused – kliimamuutustele vastupidavad meetmed maakasutussektoris |
Siht |
Lõpetatud täppismetsandusprojektid |
|
|
63 |
P2C2I2 – Andmepõhise majanduse ja digipöörde kiirendamine – Virtual Finland |
Eesmärk |
Soome virtuaalne ühisplatvorm ja integreeritud teenused toimivad |
|
|
65 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Eesmärk |
Kõigi valitud projektide lõpuleviimine |
|
|
67 |
P2C2I3 – Põhitehnoloogiate kiirendamine (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) |
Eesmärk |
Kõigi valitud projektide lõpuleviimine |
|
|
69 |
P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine |
Eesmärk |
Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi ulatust |
|
|
73 |
P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine |
Eesmärk |
Äriregistriseaduse ning panga- ja maksekontode kontrollisüsteemi seaduse muudatuste jõustumine |
|
|
76 |
P2C3I2 – Küberturvalisuse alased õppused |
Siht |
Nende ametnike arv, kellel on lõpetatud küberturvalisuse koolitus |
|
|
85 |
P3C1R4 – Tööhõive ja tööturg – Distsiplinaarteenuste tugevdamine noortele (Ohjaamo teenused) |
Siht |
Ohjaamo keskustes integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja/või haridusteenuste osutamiseks rahastatud eksperdiressursside arv |
|
|
94 |
P3C2R1 pidevõppe reform |
Siht |
Nende isikute arv, kes on osalenud koolitusel, et reageerida tööelus toimuvatele muutustele, sealhulgas digiüleminekule ja rohepöördele |
|
|
97 |
P3C2I1 – Digiteerimisprogramm pidevõppeks |
Siht |
Uute toimivate digiteenuste osakaal pidevõppes |
|
|
102 |
P3C3I1 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – juhtivad äriühingud |
Siht |
Juhtivate ettevõtete lõpetatud projektide osakaal |
|
|
105 |
P3C3I2 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Soome Akadeemia) |
Siht |
Soome Akadeemia poolt läbi viidud peamiste sektoripõhiste teadusprojektide osakaal |
|
|
108 |
P3C3I3 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – võtmesektorite kiirendamine ja pädevuse suurendamine (Organisatsioon Business Finland) |
Siht |
Organisatsiooni Business Finland poolt peamistes sektorites läbi viidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide osakaal |
|
|
111 |
P3C3I4 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispakett rohepöörde edendamiseks – innovaatiliste kasvavate ettevõtete toetamine |
Siht |
Innovaatilistele kasvavatele ettevõtetele suunatud lõpetatud projektide osakaal |
|
|
114 |
P3C3I5 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – kohalik teadusuuringute taristu |
Siht |
Lõpuleviidud kohalike teadustaristuprojektide osakaal |
|
|
117 |
P3C3I6 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadusuuringute taristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – riiklik teadusuuringute taristu |
Siht |
Lõpuleviidud riiklike teadustaristuprojektide osakaal |
|
|
120 |
P3C3I7 – Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadustaristu ja katsetamine – innovatsiooni ja teadusuuringute taristu edendamine – innovatsioonitaristute konkurentsivõimeline rahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud innovatsioonitaristu projektide osakaal |
|
|
126 |
P3C4I2 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – rahvusvahelise majanduskasvu põhiprogrammid |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
|
129 |
P3C4I3 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kultuuri- ja loomesektorite uuendamise toetamine |
Siht |
Kultuuri- ja loomesektori uuendamiseks lõpuleviidud projektide osakaal |
|
|
131 |
P3C4I4 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – kestliku ja digitaalse majanduskasvu toetamine turismisektoris |
Siht |
Turismi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidele toetust saanud üksuste arv |
|
|
136 |
P4C1I1 – Hooldusgarantii rakendamise edendamine ja COVID-19 pandeemiast tingitud teenuste kuhjumise vähendamine |
Siht |
Selliste lõpuleviidud mittekiireloomuliste hooldusvisiitide osakaal, mis jõuavad 7-päevase ravi saamise tähtajani |
|
|
138 |
P4C1I3 – teadmusbaasi ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi tugevdamine, et suurendada sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste kulutõhusust |
Eesmärk |
Kõikides tervisekeskustes kasutatava ravitagatise riiklik reaalajas jälgimise süsteem |
|
|
139 |
P4C1I4 – Digitaalsete uuenduste kasutuselevõtmine sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste jaoks |
Siht |
Sotsiaalhoolekannet ja tervishoiu e-teenuseid kasutava elanikkonna osakaalu suurenemine |
|
|
140 |
P4C1I5 – Ahvenamaal inimesekeskse digitaalse tervishoiu infosüsteemi kasutuselevõtmine |
Siht |
Tervishoiu infosüsteemi kasutusele võtnud kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja/või erahooldusettevõtete osakaal |
|
|
141 |
P5C1R1 – REPowerEU – Rohepööre lubamine |
Siht |
Keskkonnamõju hindamiste kuhjumise vähendamine |
|
|
142 |
P5C1R1 – REPowerEU – Rohepööre lubamine |
Eesmärk |
Digitaalteenused keskkonnalubade väljatöötamiseks |
|
|
143 |
P5C1R1 – REPowerEU – Rohepööre lubamine |
Eesmärk |
Uue keskkonnaloa andmise menetlust kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine |
|
|
146 |
P5C1I1 – Investeeringud puhtale majandusele üleminekusse |
Eesmärk |
Kõigi toetuste andmine puhtale majandusele ülemineku projektidele |
|
|
149 |
P5C1I2 – REPowerEU – Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Siht |
Teadlaste määramine REPowerEUga seotud teadus- ja arendustegevusele |
|
|
Osamakse summa |
395 263 886 eurot |
|||
1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1 |
P1C1R1 – Energiasüsteemi muundamine – söe energiakasutuse oluline vähendamine 2026. aastaks |
Siht |
Söe energiakasutuse vähendamine 40 % võrra 2026. aastaks võrreldes 2019. aastaga |
|
5 |
P1C1I1 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Energiataristuinvesteeringud |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
8 |
P1C1I2 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
10 |
P1C1I3 – Energiasüsteemi ümberkujundamine – Ahvenamaa investeeringute ja reformide pakett |
Eesmärk |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
18 |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Siht |
Lõplike toetusesaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped |
|
18bis |
P1C2I1 – Tööstusreformid ning investeeringud rohe- ja digipöörde toetamiseks – vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
21 |
P1C2I2 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – tööstusprotsesside otsene elektrifitseerimine ja dekarboniseerimine |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
24 |
P1C2I3 – Tööstusreformid ja investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret – võtmetähtsusega materjalide ja tööstuse kõrvalvoogude korduskasutamine ja ringlussevõtt |
Siht |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
25 |
P1C3R1 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – Maa kasutamise ja ehitamise seaduse reform |
Eesmärk |
Muudetud maakasutus- ja ehitusseaduse jõustumine |
|
33 |
P1C3I2 – Hoonete kliima- ja keskkonnamõju vähendamine – vähese CO2 heitega hoonestatud keskkonna programm |
Eesmärk |
Toetatud projektide lõpuleviimine |
|
36 |
P1C4R1 – Vähese CO2 heitega lahendused linnadele ja transpordile – Fossiilkütustevaba transpordi tegevuskava |
Siht |
Sisetranspordist tuleneva heite vähendamine 2025. aastaks vähemalt 29 % võrreldes 2005. aastaga |
|
57 |
P2C1I1 – Digitaalne ühenduvus – sidevõrkude kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamine |
Siht |
Lisaeluruumid, millel on juurdepääs kiirele lairibaühendusele (100/100 Mbit/s) |
|
60 |
P2C1I2 – Transport ja maakasutus – Digirail projekt |
Siht |
ERMTSiga varustatud äriline katserada |
|
70 |
P2C2R1 – Elamu- ja ärikinnisvara teabesüsteemi arendamine |
Eesmärk |
Tehniliselt on laiendatud elamu- ja ärikinnisvara infosüsteemi katvust. |
|
74 |
P2C3R1 – Rahapesu tõkestamise tõhusa järelevalve ja jõustamise tagamine |
Siht |
Suurendada andmetöötluse ja asutustevahelise andmevahetuse automatiseerituse taset |
|
90bis |
P3C1I1 – Tööhõive ja tööturg – Töövõime, tööviljakuse ja -heaolu arendamine |
Siht |
Vaimset tervist ja töövõimet toetavates meetmetes osalenud töökohtade ja töötervishoiu üksuste arv |
|
123 |
P3C4I1 – Konkurentsivõime tugevdamine ja majanduskasvu edendamine kriisist mõjutatud sektorites – Kasvu kiirendamise programm |
Siht |
Ettevõtete rahvusvahelistumisvõimet toetavate projektide lõpuleviimine |
|
144 |
P5C1R1 – REPowerEU – Rohepööre lubamine |
Eesmärk |
Keskkonnalubade andmise ja sellega seotud digiteenuste ühtse riikliku asutuse töölerakendamine |
|
147 |
P5C1I1 – REPowerEU – investeeringud puhtale majandusele üleminekusse |
Eesmärk |
Toetatud puhtale majandusele ülemineku projekti(de) lõpuleviimine |
|
148 |
P5C1I2 – REPowerEU – Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Eesmärk |
Puhta energia teadusuuringute taristu lõpuleviimine |
|
151 |
P5C1I2 – REPowerEU – Teadus- ja arendustegevus rohepöördeks |
Eesmärk |
Puhta energia tegevuskavade avaldamine |
|
152 |
P5C1I3 – REPowerEU – Ahvenamaa tuuleenergia |
Eesmärk |
Aruannete esitamine |
|
Osamakse summa |
313 757 747 eurot |
||
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Soome taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja rakendamine toimub järgmise korra kohaselt:
·Soome taaste- ja vastupidavuskava rakendamise, järelevalve ja aruandluse tagab Soome valitsuse kõrgeimal tasandil ministritest koosnev ja rahandusministri juhitav töörühm. Selle ülesanne on suunata ja jälgida Soome taaste- ja vastupidavuskavast rahastatava Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist. Ministrite töörühm jälgib poliitilisel tasandil ka programmiga seotud reformide ja investeeringute rakendamist ning käsitleb sellega seotud äri- ja ettevõtluspoliitika küsimusi.
·Lisaks koordineerib Soome kestliku majanduskasvu programmi rakendamist halduslikult ministeeriumidevaheline koordineerimisrühm, mis koosneb kõigi ministeeriumide alalistest sekretäridest ja mida juhib rahandusministeerium. Soome taaste- ja vastupidavusprogrammi koordineerimise, juhtimise, kontrolli ja auditeerimisega seotud kesktasandi ülesanded konsolideeritakse rahandusministeeriumiga.
·Rahandusministeeriumi toetab plaani rakendamise ja järelevalve protsessis tehniline sekretariaat, mis tegutseb koos rahandusministeeriumi hallatava riigikassaga. Sekretariaat tegutseb riikliku tasandi kontaktasutusena ministeeriumide ja asutuste vahel, kes vastutavad kava rakendamise ja järelevalve eest.
·Rahandusministeerium jälgib korrapäraselt reformide ja investeeringutega seotud sihtide ja eesmärkide saavutamist asjaomaste ametiasutuste (majandus- ja tööhõiveministeerium, keskkonnaministeerium, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, organisatsioon Business Finland, Energiaamet, Soome elamumajanduse rahastamise ja arengu keskus (ARA), piirkondlikud majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskused jne) kogutud ja esitatud teabe alusel.
·Finantskontrolörina vastutab rahandusministeerium kontrollide ja auditite läbiviimise ning auditite kokkuvõtte koostamise eest. Ta määrab kindlaks auditeerimisstrateegia ja auditeerib nii kontrollisüsteeme kui ka projekte ja meetmeid. Erinevad ministeeriumid ja asutused, kes vastutavad reformide ja investeeringute eest, vastutavad oma pädevuse piires kontrollide, auditite, korrektsioonide ja sissenõudmiste eest.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Soome järgmise korra:
·Rahandusministeerium kui Soome taaste- ja vastupidavuskava keskne koordineeriv asutus kogub teavet kava alusel rahastatavate reformide ja investeeringute eesmärkide ja sihtidena valitud näitajate edenemise kohta. Asjakohased andmed esitatakse kohalikul tasandil ja koondatakse riiklikul tasandil spetsiaalsesse IT-vahendisse ning neid kasutatakse eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. IT-vahendit kasutatakse ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude kohustuslike andmete, näiteks lõppsaajate kohta, hoidlana. Tehniline sekretariaat kogub infotehnoloogilisest vahendist andmeid ja esitab need rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ELi sekretariaat koostab maksetaotlused, mis esitatakse Euroopa Komisjonile.
·Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Soome pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Soome tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.