EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.5.2024
COM(2024) 217 final
2024/0119(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni osaliste komisjoni 16. koosolekul seoses viiele osalisriigile adresseeritud, konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse ja järelduste vastuvõtmisega küsimustes, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „Istanbuli konventsioon“ või „konventsioon“) osaliste komisjoni 16. koosolekul 31. mail 2024 seoses konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse eelnõu ja nelja järelduste eelnõu vastuvõtmisega viie osalisriigi jaoks.
2.Ettepaneku taust
2.1.Istanbuli konventsioon
Istanbuli konventsiooni eesmärk on kehtestada terviklik ja ühtlustatud normistik naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks Euroopas ja mujal. Konventsioon jõustus 1. augustil 2014.
EL kirjutas konventsioonile alla juunis 2017 ja viis ühinemismenetluse lõpule kahe heakskiitmiskirja hoiuleandmisega 28. juunil 2023. Konventsioon jõustus ELi suhtes 1. oktoobril 2023. EL on konventsiooniga ühinenud küsimustes, mis kuuluvad tema ainupädevusse, nimelt neis, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega, ning neis, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega. Konventsioonile on alla kirjutanud kõik ELi liikmesriigid, kuid ainult 22 riiki on selle ratifitseerinud.
2.2.Konventsiooniosaliste komisjon
Konventsiooniosaliste komisjon koosneb konventsiooniosaliste esindajatest. Konventsiooniosalised peavad püüdma nimetada oma esindajateks võimalikult kõrge tasandi eksperdid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise valdkonnas. Konventsiooniosaliste komisjonile usaldatud ülesanded on loetletud selle kodukorra artiklis 1. 1. oktoobril 2023 sai EList Istanbuli konventsiooni osaline ja seega konventsiooniosaliste komisjoni liige (konventsiooni artikli 67 lõige 1).
2.3.Istanbuli konventsiooni järelevalvemehhanism
Istanbuli konventsiooniga on seatud sisse järelevalvemehhanism, mille eesmärk on tagada, et konventsiooniosalised viivad selle sätted tõhusalt ellu. Eesmärk on hinnata, kuidas konventsiooni sätteid rakendatakse, ja anda konventsiooniosalistele suuniseid. See järelevalvemehhanism koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel seotud organist: sõltumatu ekspertorgan ehk naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühm (edaspidi „GREVIO“) ja konventsiooniosaliste komisjon.
GREVIO on sõltumatu ja erapooletu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühm, kelle ülesanne kooskõlas konventsiooni artikli 66 lõikega 1 on jälgida Istanbuli konventsiooni rakendamist riikide kaupa. GREVIO koosneb 15 liikmest, kelle valib konventsiooniosaliste komisjon lepinguosaliste kodanike hulgast nelja-aastaseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada.
Järelevalvemenetlust on kirjeldatud konventsiooni artiklis 68. Lühidalt öeldes peab iga konventsiooniosaline esitama aruande, mis põhineb GREVIO koostatud küsimustikul ning käsitleb seadusandlikke ja muid konventsiooni sätete rakendamiseks võetavaid meetmeid. Selle teabe ning kodanikuühiskonnalt, teiste rahvusvaheliste õigusaktide alusel loodud asutustelt, teistelt Euroopa Nõukogu organitelt ja riikidesse tehtud külastustest saadud teabe põhjal koostab GREVIO esialgse aruande meetmete kohta, mida asjaomane konventsiooniosaline on konventsiooni sätete rakendamiseks võtnud, ning esitab soovitusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas konventsiooniosaline võiks tuvastatud probleeme lahendada. Pärast seda, kui konventsiooniosalisele on antud võimalus esitada aruande kohta märkusi, võtab GREVIO vastu lõpparuande. Aruanne sisaldab järeldusi, milles tuuakse välja meetmed, mida konventsiooniosaline peab konventsiooni rakendamiseks võtma.
GREVIO aruannete ja järelduste põhjal võib konventsiooniosaliste komisjon kooskõlas konventsiooni artikli 68 lõikega 12 võtta vastu asjaomasele konventsiooniosalisele mõeldud soovitused konventsiooni rakendamise kohta ja määrata kuupäeva nende rakendamise kohta teabe esitamiseks. Kokkulepitud korra kohaselt võtab konventsiooniosaliste komisjon vastu soovitused, milles eristatakse meetmeid, mida asjaomane konventsiooniosaline peaks komisjoni arvates võtma niipea kui võimalik, koos nõudega selles valdkonnas võetud meetmetest kolme aasta jooksul aru anda, ja meetmeid, mis on küll olulised, kuid ei ole konventsiooniosaliste komisjoni hinnangul esmatähtsad. Kolmeaastase perioodi lõpus peab konventsiooniosaline andma konventsiooniosaliste komisjonile aru nende meetmete rakendamisel tehtud edusammudest. Selle teabe ning valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt ja riiklikelt inimõiguste asutustelt saadud lisateabe põhjal võtab konventsiooniosaliste komisjon iga uurimisaluse konventsiooniosalise kohta vastu järeldused soovituste rakendamise kohta. Järeldused vormistab konventsiooniosaliste komisjoni sekretariaat. Seni on konventsiooniosaliste komisjonil olnud tavaks võtta soovitusi ja järeldusi konsensuse alusel vastu koosolekutel, mis toimuvad nõudmise korral, tavaliselt kaks korda aastas.
2.4.Konventsiooniosaliste komisjoni kavandatavad aktid
31. mail 2024 toimuval 16. koosolekul on ette nähtud, et konventsiooniosaliste komisjon võtab vastu järgmised eelnõud (edaspidi „kavandatavad aktid“ või „soovituse ja järelduste eelnõud“):
–soovitus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamise kohta Liechtensteinis [IC-CP(2024)1-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Andorrat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)2-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Belgiat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)3-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Maltat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)4-prov] ja
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Hispaaniat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)5-prov].
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Kavandatavad aktid on suunatud viiele osalisriigile ja sisaldavad soovitusi meetmete kohta, mida tuleb Istanbuli konventsiooni rakendamiseks võtta, ning järeldusi selle kohta, kuidas osalisriigid on varasemaid soovitusi rakendanud. Need käsitlevad konventsiooni selliste sätete rakendamist, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades, näiteks ohvrite kaitse ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite toetamise küsimustes, ning konventsiooni selliste sätete rakendamist, mis käsitlevad varjupaika ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatust. Kõnealused küsimused on hõlmatud liidu õigustikuga, eelkõige naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist käsitleva direktiivi, kuriteoohvrite õiguste direktiivi, varjupaigamenetluse määruse ja vastuvõtutingimuste direktiiviga. Need kuuluvad liidu ainupädevusse, kuivõrd konventsiooni asjakohased sätted võivad mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 3 lõike 2 tähenduses. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel konventsiooniosaliste komisjonis võetav seisukoht küsimustes, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega, sest kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, kuna võivad mõjutada konventsiooni asjakohaste sätete tõlgendamist tulevikus.
Soovituse ja järelduste eelnõud liidu pädevusse kuuluvates küsimustes on kooskõlas liidu eesmärkide ja poliitikaga kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise valdkonnas ega riku liidu õigust. Seetõttu tehakse ettepanek, et liit ei esita konventsiooniosaliste komisjoni 16. koosolekul soovituse ja järelduste eelnõu vastuvõtmise suhtes vastuväiteid.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Konventsiooniosaliste komisjon on Istanbuli konventsiooniga loodud organ. Kavandatavad aktid, mille konventsiooniosaliste komisjon peab vastu võtma, on õigusliku toimega aktid. Kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, kuna võivad mõjutada Istanbuli konventsiooni asjakohaste sätete tõlgendamist tulevikus. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Mis puudutab materiaalõiguslikku alust, siis on EL ühinenud Istanbuli konventsiooniga küsimustes, mis kuuluvad tema ainupädevusse, nimelt küsimustes, mis on seotud liidu institutsioonide ja avaliku haldusega, ning küsimustes, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega. ELi ühinemist Istanbuli konventsiooniga kajastatakse kahes eraldi nõukogu otsuses, et võtta arvesse Taani ja Iirimaa eriseisukohta seoses ELi toimimise lepingu V jaotisega. Sellest tulenevalt tuleb ka otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel konventsiooniosaliste komisjonis võetav seisukoht, esitada kahe otsusena, kui asjaomased soovitused või järeldused puudutavad mõlemat küsimust.
Kavandatavate aktidega taotletakse eesmärke kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö (ELi toimimise lepingu artikli 82 lõige 2 ja artikkel 84) ning varjupaiga ja mittetagasisaatmise (ELi toimimise lepingu artikli 78 lõige 2) valdkonnas ja reguleeritakse neid valdkondi. Need elemendid on omavahel lahutamatult seotud ja kumbki neist ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega. Seetõttu moodustavad esildatud otsuse materiaalõigusliku aluse järgmised sätted: artikli 78 lõige 2, artikli 82 lõige 2 ja artikkel 84.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 78 lõige 2, artikli 82 lõige 2 ja artikkel 84 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
Ettepanek:
2024/0119 (NLE)
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni osaliste komisjoni 16. koosolekul seoses viiele osalisriigile adresseeritud, konventsiooni rakendamist käsitleva soovituse ja järelduste vastuvõtmisega küsimustes, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2, artikli 82 lõiget 2 ja artiklit 84 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) liidu institutsioonide ja avaliku halduse küsimustes nõukogu otsusega (EL) 2023/1075 ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, varjupaika ja mittetagasisaatmist käsitlevates küsimustes nõukogu otsusega (EL)
2023/1076
ning konventsioon jõustus liidu suhtes 1. oktoobril 2023.
(2)Konventsiooni artikli 66 lõike 1 kohaselt on tehtud naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühmale (edaspidi „GREVIO“) ülesandeks jälgida, kuidas konventsiooniosalised seda rakendavad. Konventsiooni artikli 68 lõike 11 kohaselt võtab GREVIO vastu aruanded ja järeldused meetmete kohta, mida konkreetne osaline on võtnud konventsiooni sätete rakendamiseks.
(3)Konventsiooniosaliste komisjon võib kooskõlas konventsiooni artikli 68 lõikega 12 võtta vastu asjaomasele konventsiooniosalisele suunatud soovitusi. Soovitused põhinevad GREVIO aruannetel ja neis eristatakse meetmeid, mida konventsiooniosaline peaks konventsiooniosaliste komisjoni arvates võtma niipea kui võimalik, koos nõudega talle selles valdkonnas võetud meetmetest kolme aasta jooksul aru anda, ja meetmeid, mis on küll olulised, kuid ei ole konventsiooniosaliste komisjoni hinnangul esmatähtsad. Kolmeaastase perioodi lõpus peab konventsiooniosaline andma konventsiooniosaliste komisjonile aru konventsiooni kümnes konkreetses valdkonnas võetud meetmetest. Selle teabe ning valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt ja riiklikelt inimõiguste asutustelt saadud lisateabe põhjal peab konventsiooniosaliste komisjon võtma vastu oma sekretariaadi vormistatud järeldused soovituste rakendamise kohta.
(4)Konventsiooniosaliste komisjon võtab oma 16. koosolekul 31. mail 2024 eeldatavasti vastu järgmise soovituse eelnõu ja neli järelduste eelnõud, mis käsitlevad konventsiooni rakendamist viies osalisriigis (edaspidi „soovituse ja järelduste eelnõud“):
–soovitus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamise kohta Liechtensteinis [IC-CP(2024)1-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Andorrat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)2-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Belgiat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)3-prov];
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Maltat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)4-prov] ja
–konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Hispaaniat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)5-prov].
(5)Soovituse ja järelduste eelnõud käsitlevad konventsiooni selliste sätete rakendamist, mis on seotud õigusalase koostööga kriminaalasjades, näiteks naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite kaitse ja toetamise küsimustes, ning konventsiooni selliste sätete rakendamist, mis käsitlevad varjupaika ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatust. Need küsimused on hõlmatud liidu õigustikuga, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga.../... [direktiiv, milles käsitletakse naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/29/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega.../... [määrus, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/33/EL. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel konventsiooniosaliste komisjonis võetav seisukoht küsimustes, mis on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise põhimõttega, sest kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, kuna võivad mõjutada konventsiooni asjakohaste sätete tõlgendamist tulevikus.
(6)Liechtensteini puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev soovituse eelnõu ettepanekut võtta vastu asjakohased määratlused ja ühtlustada need konventsiooniga (konventsiooni artikkel 3), püüelda soolise võrdõiguslikkuse poole, sealhulgas võtta sellega seoses meetmeid, ning käsitleda intersektsionaalse diskrimineerimisega kokku puutuvate või selle ohus olevate rühmade õigusi ja vajadusi (konventsiooni artikkel 4), töötada välja terviklik strateegia või tegevuskava kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide ennetamiseks ja tõkestamiseks (konventsiooni artikkel 7), tagada asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamine (konventsiooni artikkel 8), eraldada koordineerivatele organitele inim- ja finantsressursse (konventsiooni artikkel 10), ühtlustada andmekogumissüsteeme ja korraldada korrapäraselt elanikkonna küsitlusi kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide kohta (konventsiooni artikkel 11), tagada spetsiaalne tasuta üleriigiline abitelefoniliin (konventsiooni artikkel 24) ning kasutada ohvrite kaitse tagamiseks politsei tõkendeid (konventsiooni artikkel 52). Kuna soovitused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Liechtensteinile mõeldud soovituse vastuvõtmisele.
(7)Andorra puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut tagada asjaomastele sidusrühmadele piisavad inim- ja rahalised ressursid (konventsiooni artiklid 8 ja 25), tagada kooskõlastatud ja valdkondadevaheline lähenemisviis naistevastase vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele (konventsiooni artikkel 7), tagada naistevastase vägivalla kohta andmete kogumine (konventsiooni artikkel 11), tagada, et ohvritel oleks kooskõlas konventsiooniga võimalik taotleda hädaolukorras rakendatavaid tõkendeid (konventsiooni artikkel 52) ning täita konventsiooni nõudeid, mis on seotud naistevastase vägivalla ohvrite elanikustaatusega (konventsiooni artikkel 59). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise valdkonnas ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Andorrale suunatud järelduste vastuvõtmisele.
(8)Belgia puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut tagada andmete kogumine naistevastase vägivalla kohta (konventsiooni artikkel 11), tagada spetsialiseeritud tugiteenistuste rahastamine viisil, mis tagab nende teenuste jätkumise (konventsiooni artiklid 8 ja 25), ning tagada, et hooldus- ja külastusõiguste üle otsustavad asjaomased pädevad asutused võtaksid arvesse naistevastase vägivallaga seotud aspekte (konventsiooni artikkel 31). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Belgiale suunatud järelduste vastuvõtmisele.
(9)Malta puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut tugevdada koostööd valitsusväliste osalejatega, sealhulgas nendega, kes osutavad spetsialiseeritud tugiteenuseid, ning tagada nende tulemuslik osalus asjakohase poliitika kujundamises (konventsiooni artikkel 7), tagada igakülgne andmekogumine kõigi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallavormide kohta (konventsiooni artikkel 11), võtta mitmesuguseid meetmeid hooldus- ja külastusõiguste valdkonnas, et tagada ohvrite ja nende laste turvalisus (konventsiooni artikkel 31), ning tagada, et Malta õigusaktid oleksid hädaolukorras rakendatavate tõkendite ja lähenemiskeeldude osas konventsiooniga kooskõlas (konventsiooni artiklid 52 ja 53). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Maltale suunatud järelduste vastuvõtmisele.
(10)Hispaania puhul sisaldab konventsiooni rakendamist käsitlev järelduste eelnõu ettepanekut ühtlustada naisohvrite toetuse ja kaitse taset kogu riigis (konventsiooni artiklid 7, 10 ja 25), tegeleda intersektsionaalsete diskrimineerimise vormidega kokku puutuvate naiste kaitsevajadustega (konventsiooni artikkel 4), toetada naiste õigustega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, ka rahaliselt (konventsiooni artikkel 9), tagada varjupaika taotlevatele naistele kiire juurdepääs varjupaigamenetlusele ja turvalisele majutusele ning kaitset vajavate naistaotlejate tuvastamine (konventsiooni artiklid 60 ja 61). Kuna järeldused nendes küsimustes on kooskõlas liidu poliitika ja eesmärkidega kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise valdkonnas ega tekita probleeme seoses liidu õigusega, peaks ELi seisukoht olema mitte esitada vastuväiteid Hispaaniale suunatud järelduste vastuvõtmisele.
(11)Nõukogu otsus (EL) 2023/1076 ei ole Iirimaale siduv ja seepärast ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel.
(12)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel konventsiooni artikli 67 alusel loodud konventsiooniosaliste komitee 16. koosolekul võetav seisukoht on mitte esitada vastuväiteid järgmiste õigusaktide vastuvõtmisele:
(1)soovitus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni rakendamise kohta Liechtensteinis [IC-CP(2024)1-prov];
(2)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Andorrat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)2-prov];
(3)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Belgiat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)3-prov];
(4)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Maltat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)4-prov] ja
(5)konventsiooniosaliste komisjoni järeldused Hispaaniat käsitlevate soovituste rakendamise kohta [IC-CP(2024)5-prov].
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,