SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse seisukohta, mis võetakse liidu nimel liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „Kaplinna konventsioon“) artikli 17 ja 23. veebruaril 2007 Luxembourgis vastu võetud Kaplinna konventsiooni raudteeveeremile eriomaste küsimuste protokolli (edaspidi „Luxembourgi protokoll“) artikli XII kohaselt loodud järelevalveasutuse 1. istungjärgul seoses järgmiste dokumentide kavandatud vastuvõtmisega:

–järelevalveasutuse põhikiri ja kodukord;

–Luxembourgi protokolli järelevalveasutuse ja Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) vaheline sekretariaadi ülesandeid käsitlev leping;

–raudteeveeremi rahvusvahelist registrit puudutavad õigusnormid ja menetlused (Kaplinna konventsiooni artikli 17 lõike 2 punktid d–e);

–ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) siseveetranspordi komitee raames välja töötatud raudteeveeremi alalise identifitseerimise näidiseeskirjad.

Luxembourgi protokolli järelevalveasutuse 1. istungjärk toimub 8. märtsil 2024 Šveitsis Bernis.

Käesolev ettepanek on asjakohane ka seisukoha puhul, mis võetakse liidu nimel raudteeveeremi rahvusvahelise registri (ajutine järelevalveasutus) asutamise ettevalmistuskomisjoni 12. istungjärgul, mis tuleb kokku viimast korda 7. märtsil 2024, paralleelselt järelevalveasutuse 1. istungjärguga.

2.Ettepaneku taust

2.1.Kaplinna konventsiooni Luxembourgi protokoll

Taust

Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni protokoll raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „Luxembourgi protokoll“) võeti vastu diplomaatilisel konverentsil, mis toimus 23. veebruaril 2007 Luxembourgis Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) ja Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) egiidi all.

Luxembourgi protokolliga kehtestatakse ülemaailmne õigusraamistik võlausaldaja ja rendileandja õiguste tunnustamiseks, prioriseerimiseks ja järgimiseks, mis registreeritakse Kaplinna konventsiooni artikli 16 kohaselt rahvusvahelises registris.

Oluline on see, et Luxembourgi protokolli artiklis XIV on sätestatud, et tuleb luua süsteem, mille abil registripidaja annab identifitseerimisnumbreid, mis võimaldavad raudteeveeremi osasid üheselt identifitseerida.

Protokolliga luuakse ka ühine süsteem vara tagasivõtmiseks võlgniku makseviivituse või maksejõuetuse korral, võttes arvesse avaliku huvi kaitsemeetmeid. See on kasulik piiriüleselt kasutatavate liikurseadmete puhul, hoides ära praeguse õiguskindlusetuse, kui seadus, mille alusel vara rahastati, vaidlustatakse selle jurisdiktsiooni kohtus, kus vara asub. Kuna Luxembourgi protokolliga vähendatakse raudteeseadmete rahastajate riske, peaks see meelitama ligi rohkem erasektori laenuandjaid, mille tulemuseks on odavam rahastamine, ning tagama ettevõtjatele kulude ja rahastamisliikidega seotud valikuvõimalused.

Samuti peaks see soodustama kapitaliinvesteeringuid, mis omakorda soodustab veeremi tootmist ja hõlbustab uue, nüüdisaegse veeremi rentimist. Euroopa Liidu Nõukogu tunnistas 3. juuni 2021. aasta järeldustes, 1 „et sektoril tuleb teha suuri investeeringuid rahvusvaheliste pikamaavedude veeremisse“, ja „samuti, et hädasti vajatakse erasektori investeeringuid“, tuletades „liikmesriikidele meelde erainvesteeringuid hõlbustavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja lepinguid, näiteks [liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste] Kaplinna konventsioonile lisatud Luxembourgi raudteeprotokolli“.

Euroopa Liidu ühinemine

Euroopa Liit kiitis oma pädevuse piires heaks Luxembourgi protokolli vastavalt nõukogu 4. detsembri 2014. aasta otsusele 2014/888/EL liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni 23. veebruaril 2007 Luxembourgis vastu võetud protokolli raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta 2 (milles käsitletakse piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni staatust) Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (vastavalt Luxembourgi protokolli artiklile XXII).

Käesoleva nõukogu otsuse lisa sisaldab deklaratsiooni Euroopa Liidu pädevuse kohta Luxembourgi protokolliga reguleeritud küsimustes, mille suhtes liikmesriigid on oma pädevuse liidule üle andnud.

See puudutab mõnda valdkonda, mis on seotud kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega tsiviil- ja kaubandusasjades, maksejõuetusmenetlustega ja lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õigusega ning teatavate raudteetranspordi acquis’ valdkondadega, eelkõige raudteesüsteemi koostalitlusvõime, Euroopa Liidu Raudteeameti tegevuse, raudteeveeremi numeratsioonisüsteemi ja ELis registreeritud veeremiüksustega, mis on hõlmatud järgmiste liidu õigusaktidega:

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, 3 mis on kehtetuks tunnistatud ja uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta 4 ;

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus), 5 mis on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrusega (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit 6 ;

–komisjoni 11. augusti 2006. aasta otsus 2006/920/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust, 7 mis on kehtetuks tunnistatud komisjoni 14. novembri 2012. aasta otsusega 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ, 8 mida on muudetud komisjoni 10. augusti 2023. aasta rakendusmäärusega (EL) 2023/1693, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust 9 ;

–komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused, 10 mis on kehtetuks tunnistatud komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsusega (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks 11 .

Ratifitseerimise seis ELis ja jõustumise tingimused

Praegu on lisaks Euroopa Liidule Luksemburg, Rootsi ja Hispaania ainsad ELi liikmesriigid, kes on samuti selle lepingu osalised 12 .

Pärast seda, kui Hispaania oli selle lepingu 2023. aasta jaanuaris ratifitseerinud, oli täidetud Luxembourgi protokolli jõustumise esimene eeltingimus, mis on sätestatud artikli XXIII lõikes 1. Teine eeltingimus on, et järelevalveasutuse sekretariaat esitab hoiulevõtjale tõendi, mis kinnitab, et rahvusvaheline register on täielikult toimiv; see peaks aset leidma ettevalmistuskomisjoni 12. istungjärgul, mis toimub 7. märtsil 2024. Järelevalveasutuse 1. istungjärk on kavas 8. märtsil 2024.

2.2.Järelevalveasutus

Ülesanded ja funktsioonid

Järelevalveasutus luuakse vastavalt Kaplinna konventsiooni artiklile 17 ja Luxembourgi protokolli artiklile XII. Järelevalveasutuse ülesanded ja funktsioonid, mis tulenevad Luxembourgi protokolli sätetest ja Kaplinna konventsiooni artikli 17 lõikest 2, on loetletud põhikirja kavandi artiklis 5 ning need peaksid koosnema peamiselt kahest ülesannete rühmast.

Haldusülesanded: registripidaja ametisse nimetamine, lepingute üle läbirääkimiste pidamine registripidajaga ja aeg-ajalt nende muutmine ning rahvusvahelise registri jätkuva toimimise tagamine registripidaja vahetumise korral; sekretariaadiga kõikide lepingute allkirjastamine, milles sätestatakse sekretariaadi ülesannete täitmise üksikasjalikud tingimused, ning nende lepingute üle läbirääkimiste pidamine ja aeg-ajalt nende muutmine; korrapärane aruandlus osalisriikidele Kaplinna konventsioonist ja Luxembourgi protokollist tulenevate kohustuste täitmise kohta ning korrapärane aruandlus UNIDROITile ja UNIDROITi abistamine aruannete koostamisel selle kohta, kuidas konventsioonis kehtestatud rahvusvaheline kord on praktikas toiminud.

Operatiivülesanded: rahvusvahelist registrit puudutavate õigusaktide vastuvõtmine, läbivaatamine ja aeg-ajalt nende muutmine; järelevalve registripidaja ja rahvusvahelise registri tegevuse üle; registripidaja taotlusel registripidajale suuniste andmine; kõikide vajalike toimingute tegemine, et tagada tõhusa teadetepõhise elektroonilise registreerimissüsteemi toimimine Kaplinna konventsiooni ja Luxembourgi protokolli eesmärkide saavutamiseks.

Sekretariaat

OTIF otsustas oma 7. üldistungjärgul (Bernis 23.–24. novembril 2005) ja 12. üldistungjärgul (Bernis 29.–30. septembril 2015) võtta üle järelevalveasutuse sekretariaadi ülesanded vastavalt Luxembourgi protokolli artikli XII lõikele 6.

Koosseis

Järelevalveasutuse koosseis määratakse kindlaks vastavalt Luxembourgi protokolli artikli XII lõikele 1. Punktis a on sätestatud, et iga osalisriik on järelevalveasutuse liige, kellel on võimalus määrata üks esindaja. Punktides b ja c on sätestatud, et UNIDROIT ja OTIF mõlemad määravad kuni kolm muud riiki, kelle esindajate ametiaeg lõpeb hiljemalt kaks aastat pärast Luxembourgi protokolli jõustumist.

Lisaks neljale ratifitseerivale riigile (Gabon, Luksemburg, Hispaania ja Rootsi) on OTIF praeguseks määranud järelevalveasutuse liikmeteks Alžeeria, Türgi ja Ühendkuningriigi ning UNIDROIT Prantsusmaa ja Lõuna-Aafrika. UNIDROITi poolt määratav kolmas riik ei ole veel kinnitatud.

2.3.Ettevalmistuskomisjon

Diplomaatilise konverentsi lõppakti resolutsiooniga nr 1, millega võetakse vastu Luxembourgi protokoll (veebruar 2007), mis käsitleb raudteeveeremi järelevalveasutuse ja rahvusvahelise registri loomist, otsustati asutada kuni Luxembourgi protokolli jõustumiseni ettevalmistuskomisjon, kes tegutseb UNIDROITi ja OTIFiga konsulteerides ajutise järelevalveasutusena rahvusvahelise registri loomisel, omades selleks täielikke volitusi. Ettevalmistuskomisjoni peamine eesmärk on valmistada ette rahvusvahelist registrit puudutavad õigusnormid ja menetlused ning järelevalveasutuse loomine. Ettevalmistuskomisjon on tulnud kokku üheteistkümnel korral alates selle loomisest. Ettevalmistuskomisjon peaks oma 7. märtsiks 2024 kavandatud 12. istungjärgul läbi vaatama ja heaks kiitma nende õigusaktide lõplikud eelnõud, mis on kavas vastu võtta 8. märtsiks 2024 kavandatud järelevalveasutuse 1. istungjärgul . Seetõttu on käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk määrata kindlaks ELi nimel mõlemal istungjärgul võetav seisukoht seoses samade otsustega järelevalveasutuse kavandatavate aktide vastuvõtmise kohta.

2.4.Järelevalveasutuse kavandatavad aktid

Järelevalveasutus peab oma 1. istungjärgul 8. märtsil 2024 ja muude päevakorrapunktide hulgas vastu võtma oma põhikirja ja kodukorra ning järelevalveasutuse ja OTIFi vahelise sekretariaadi ülesandeid käsitleva lepingu. Need õigusaktid, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, käsitlevad järelevalveasutuse kogu tegevusulatust, sealhulgas valdkondi, mis kuuluvad Euroopa Liidu ainupädevusse ning mis mõjutavad otseselt liidu osalemist selles organis 13 . Seetõttu võib nende heakskiitmine otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu.

Lisaks peab järelevalveasutus võtma vastu ka muid rahvusvahelise registri loomise ja toimimisega seotud järgmisi õigusakte, mis võivad otsustavalt mõjutada ELi õigusaktide sisu.

Raudteeveeremi rahvusvahelist registrit puudutavad õigusnormid ja menetlused

Kavandatavate aktide eesmärk on korraldada ja reguleerida rahvusvahelise registri toimimist. Nendes on kindlaks määratud, kuidas rahvusvaheline register on loodud konventsiooni ja protokolli alusel raudteeveeremi registreerimiste haldamiseks, ning need sisaldavad asjakohaseid sätteid sellise registri toimimise reguleerimiseks. Need on peamiselt seotud raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi (URVIS) identifikaatori taotlemise ja määramisega, juurdepääsukontrolliga, teabenõuetega, otsingutega ja muude registripidajaga seotud nõuetega, nagu kaebused või vastutus ja kindlustus. Kõnealused õigusnormid ja menetlused töötab välja järelevalveasutus vastavalt Kaplinna konventsiooni artikli 17 lõike 2 punktidele d–e ning Luxembourgi protokolli artiklitele XIV, XV, XVI ja XVII. Seda valdkonda – raudteeveeremi registreerimist ning ELi liikmesriikide ja rahvusvahelise registri vahelist andmevahetust – reguleeritakse liidu tasandil järgmiste õigusaktidega: 1) komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse direktiivi (EL) 2016/797 (raudteesüsteemi koostalitluse kohta) artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, 14 ning 2) komisjoni otsus 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ 15 . Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/1614 on sätestatud liikmesriikide riiklike veeremiregistrite ühised kirjeldused ning Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) kesktasandil hallatava Euroopa raudteeveeremi registri (EVR) tehnilised kirjeldused. Selle otsusega nähakse ette ka Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN) loomine, mis on kohustuslik. Euroopa raudteeveeremi numbri andmist on kirjeldatud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1614 II lisa 6. liites: „Käesolevas liites kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit (EVN) ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästi nähtavalt ja püsivalt veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida.“ Lisaks osutatakse komisjoni otsuses 2012/757/EL ka Euroopa raudteeveeremi numbrile kui ühele Euroopa raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi toimimisnõuetest (selle I lisa punkt 4.2.2.3: „Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu Euroopa raudteeveereminumber, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida.“) Seetõttu on Luxembourgi protokolli alusel loodud rahvusvahelist registrit puudutavate õigusnormide ja menetluste heakskiitmine rahvusvahelise õiguse kohaselt siduv ning võib otsustavalt mõjutada ELi õigusaktide sisu.

Raudteeveeremi alalise identifitseerimise näidiseeskirjad

Kõnealustes eeskirjades sätestatakse meetodid ja kohustused, mis on seotud raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi (URVIS) identifikaatori kinnitamisega raudteeveeremile, nagu on ette nähtud Luxembourgi protokollis. Need eeskirjad on vabatahtlikud, välja arvatud juhul, kui see on nõutav eriseadustega. Pool peab igal juhul kinnitama nende eeskirjade järgimist, kui ta soovib registreerida Luxembourgi protokolli kohasesse rahvusvahelisse registrisse kantava mis tahes registreeritud huvi või olla selle kasusaaja. Pool, kes soovib käesolevaid eeskirju järgida, on kohustatud esitama avalduse 16 ja teatama sellest registripidajale. Näidiseeskirjade tähenduses hõlmab mõiste „pool“ mis tahes üksikisikut, ettevõtjat, ettevõtet, korporatsiooni, valitsust, riiki, riigiasutust või mitmete riikide asutust või mis tahes ühendust, usaldusühingut, ühisettevõtet, konsortsiumi või partnerlust või omandivormi või muud üksust (olenemata sellest, kas sel on eraldiseisev juriidilise isiku staatus või mitte). Seda valdkonda – raudteeveeremite märgistamist – reguleeritakse liidu tasandil eespool nimetatud komisjoni otsusega 2012/757/EL, eelkõige selle I lisa liitega P (Euroopa raudteeveereminumber ja seonduv tähtmärgistus veeremi kerel, punkt 2 „Välismärgistuse üldine kord“). Seetõttu on asjaomaste näidiseeskirjade heakskiitmine rahvusvahelise õiguse kohaselt siduv ning võib otsustavalt mõjutada ELi õigusaktide sisu.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

3.1.Järelevalveasutuse põhikirja vastuvõtmine

Järelevalveasutuse põhikirja kavandis määratakse kindlaks sellised aspektid nagu tema juriidilise isiku staatus, ülesanded ja haldusraamistik, nagu on nõutud Kaplinna konventsioonis ja Luxembourgi protokollis. Põhikirja vastuvõtmine on järelevalveasutuse asutamise ja toimimise eeltingimus. Seetõttu tehakse ettepanek toetada selle vastuvõtmist, tingimusel et artiklis 2 (Koosseis) tehakse väike muudatus, et täpsustada ristviidet Luxembourgi protokolli asjaomastele sätetele (artikli XII lõike 1 punktid a, b ja c).

3.2.Järelevalveasutuse kodukorra vastuvõtmine

Järelevalveasutuse kodukorra kavandis määratakse kindlaks sellised aspektid nagu koosolekute pidamise eeskirjad, esindatuse eeskirjad, ettepanekud ja otsused ning hääletamise kord. Kodukorra vastuvõtmine on nõutav Luxembourgi protokolli artikli XII lõike 4 kohaselt.

Luxembourgi protokolli artikli XXII lõikes 1 on sätestatud, et „Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võib samuti käesolevale protokollile alla kirjutada, selle vastu võtta, kinnitada või sellega ühineda. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on sel juhul osalisriigi õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd selle organisatsiooni pädevusse kuuluvad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad. […]“ Sama artikli lõikes 3 on sätestatud, et „Käesolevas konventsioonis esitatud viited osalisriigile või osalisriikidele kehtivad vastavalt kontekstile võrdväärselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kohta.“

EL on ühinenud Luxembourgi protokolliga. Luxembourgi protokolli artikli XXII lõike 3 kohaselt tuleb ELi kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käsitada osalisriigina Luxembourgi protokolli artikli XII lõike 1 tähenduses ning seetõttu tuleb ELi käsitada järelevalveasutuse täieõigusliku liikmena, kellel on sama staatus ning samad õigused ja kohustused nagu mis tahes teisel Luxembourgi protokolli osalisriigil.

Seda silmas pidades ei tundu kodukorra kavandi praegused sätted olevat täielikult kooskõlas Luxembourgi protokolli eespool nimetatud sätetega.

Artiklis 1 (Mõisted) on kodukorra kavandis sätestatud, et mõiste „liikmed“ hõlmab „osalisriikide ja määratud riikide esindajaid, kes moodustavad ühiselt järelevalveasutuse koosseisu“. Selles on sätestatud ka eraldi mõiste „piirkondlik organisatsioon“, mis tähendab „protokolli artiklis XXII määratletud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kes on nii konventsiooni kui ka protokolli oma pädevuse ulatuses ratifitseerinud või sellega ühinenud“. Võttes arvesse artiklite 4 ja 16 praegust sõnastust, võib sellest erisusest välja lugeda seda, et EL (kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon) nagu ei olekski järelevalveasutuse täieõiguslik liige, mis on vastuolus Luxembourgi protokolli sätetega (artiklid XII ja XXII).

Artiklis 4 (Liikmete esindamine) on kodukorra kavandi lõikes 1 märgitud, et iga osalisriik ja määratud riik on esindatud ja hääletab järelevalveasutuse koosolekutel. Lõikes 2 on sätestatud, et „Liige võib otsustada, et teda esindab järelevalveasutuse koosolekul teine liige. Ükski liige ei tohi järelevalveasutuse koosolekul siiski esindada rohkem kui ühte liiget.“ Lõikes 3 on sätestatud, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on (üksnes) õigus olla esindatud; see võib jällegi osutada sellele, et ELi nagu ei käsitatagi iseenesest liikmena, sest tema hääleõigust ei ole sõnaselgelt ette nähtud nagu teiste osalisriikide puhul.

Artiklis 16 (Hääletamise kord) viidatakse kodukorra kavandis üksnes liikmetele, kelle hulka artikli 1 kohaselt ei kuulu sõnaselgelt EL kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon. Samuti ei sisalda see eeskirju piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hääleõiguse kasutamise kohta.

Lisaks täpsustustele, mis tuleb lisada kodukorra kavandisse, et tagada ELi esindatus järelevalveasutuse täieõigusliku liikmena, tuleks ELi hääleõiguse kasutamise küsimust kaaluda, võttes arvesse OTIFi – kes on Luxembourgi protokolli alusel UNDROITi kaastoetaja ja kes täidab järelevalveasutuse sekretariaadi ülesandeid – eeskirju.

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) artiklis 38 on sätestatud järgmine:

„§2 Piirkondlik organisatsioon võib teostada õigusi, mis on käesoleva konventsiooni liikmetel, kuivõrd need puudutavad küsimusi, mis on piirkondlike organisatsioonide pädevuses. Sama kehtib ka kohustuste suhtes, milleks liikmesriigid konventsiooni põhjal on kohustatud […].“ ning

„§3 Hääleõiguse kasutamisel […] on piirkondlikul organisatsioonil sama palju hääli, kui palju on tal liikmeid, kes on ühtlasi organisatsiooni liikmesriigid. Viimati nimetatud võivad oma õigusi, eriti hääleõigust, kasutada ainult sellises ulatuses, nagu seda lubab § 2.“

Seoses eespool nimetatud COTIFi sätete kohaldamisega on Euroopa Liidu ja OTIFi vahelise lepingu Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF) 17 artiklis 6 sätestatud järgmine:

„1. Liidu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel kasutab liit konventsiooni raames oma liikmesriikide hääleõigust.

2. Otsuste tegemisel küsimustes, kus liidul on oma liikmesriikidega jagatud pädevus, kasutab hääleõigust kas liit või tema liikmesriigid.

3. Konventsiooni artikli 26 lõike 7 kohaselt on liidul sama palju hääli, kui palju on tal liikmeid, kes on ühtlasi konventsiooni liikmesriigid. Kui liit hääletab, siis tema liikmesriigid ei hääleta.“

Nõukogu 4. detsembri 2014. aasta otsuse 2014/888/EL (Luxembourgi protokolli ELi nimel heakskiitmise kohta) lisas on esitatud deklaratsioon ELi pädevuse kohta Luxembourgi protokolliga reguleeritud küsimustes, mille puhul liikmesriigid on delegeerinud oma pädevuse liidule. Nimetatud nõukogu otsuse põhjendustes 2, 3 ja 7 on selgitatud, et liidul on nendes valdkondades ainupädevus.

Seepärast on asjakohane, et järelevalveasutuse otsuste puhul, mis kuuluvad liidu ainupädevusse, järgitakse hääleõiguse kasutamisel sama menetlust, mida rakendatakse COTIFis piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, st et EL kasutab oma liikmesriikide õigust hääletada liidu pädevusse kuuluvates küsimustes (asendamine), omades hääletamisel nii palju hääli, kui on vastavatele liikmesriikidele ette nähtud, vajaduse korral kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud liidu seisukohaga.

Veel üks sellise lähenemisviisi näide on Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi põhikirja 18 artikli 3 lõige 8.

Seepärast tehakse ettepanek kiita heaks järelevalveasutuse kodukorra kavand, tingimusel et tehakse muudatused, mis kajastavad Euroopa Liidu staatust järelevalveasutuse täieõigusliku liikmena kooskõlas Luxembourgi protokolli asjakohaste sätetega, tagamaks, et tema esindatus ja hääleõigus on tõhusalt tagatud.

3.3.Luxembourgi protokolli järelevalveasutuse ja Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) vaheline sekretariaadi ülesandeid käsitlev leping

Vastavalt Luxembourgi protokolli artikli XII lõikele 6 peab OTIF pärast protokolli jõustumist täitma järelevalveasutuse sekretariaadi ülesandeid ning tegelema järelevalveasutuse koosolekute korraldamisega Šveitsis Bernis.

Kavandatavas järelevalveasutuse ja OTIFi vahelises lepingus on sätestatud järelevalveasutuse sekretariaadi ülesannete täitmise üksikasjalikud tingimused. See hõlmab muu hulgas selliste koosolekutega seotud tavapärase töö tegemist, sealhulgas koosolekuteadete ja päevakordade edastamist, dokumentide koostamist ja levitamist enne ja pärast koosolekuid ning järelevalveasutuse kontaktpunktina toimimist kolmandate isikute jaoks. Lepingu kohaselt peaks OTIFil olema ilma hääleõigust omamata õigus olla esindatud järelevalveasutuse koosolekutel ning saada rahalist hüvitist järelevalveasutuse sekretariaadi ülesannete täitmise eest.

Lepingu vastuvõtmine on vajalik järelevalveasutuse tõhusa töökorralduse ja asjaajamise tagamiseks. Seepärast tehakse ettepanek toetada selle lepingu vastuvõtmist järelevalveasutuse poolt.

3.4.Raudteeveeremi rahvusvahelist registrit puudutavate õigusnormide ja menetluste vastuvõtmine

Raudteeveeremi rahvusvahelist registrit puudutavad õigusnormid ja menetlused koostab järelevalveasutus vastavalt Kaplinna konventsiooni artikli 17 lõike 2 punktidele d–e ning Luxembourgi protokolli artiklitele XIV, XV, XVI ja XVII. Need moodustavad rahvusvahelise registri haldamise õigusraamistiku.

Seoses raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi identifikaatori ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1614 ELi tasandil reguleeritud Euroopa raudteeveeremi numbri vahelise suhtega on kõnealuste õigusnormide punktis 5.3.1 ette nähtud võimalus kasutada riiklikku või piirkondlikku identifitseerimisnumbrit, millel on sarnased omadused kui raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi identifikaatoril, ja märgistuseeskirju, mis vastavad vähemalt näidiseeskirjades sätestatud miinimumnõuetele. Kuigi ELi õiguse ja Luxembourgi protokolli kohased registreerimissüsteemid käsitlevad sama asjassepuutuvat raudteeveeremi identifitseerimise ja registreerimise küsimust, on neil erinevad eesmärgid ja otstarve, nimelt esimese puhul käitamist puudutav (tehniline) ja teise puhul rahaline. Seetõttu saavad need kaks süsteemi paralleelselt eksisteerida ning sõltuvalt rahvusvahelise registri edenemisest ja kasutamisest ning praegu komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1614 reguleeritava Euroopa raudteeveeremi registri edenemisest peaks Euroopa Liidul olema võimalik saavutada tasakaal nii registrite kui ka identifitseerimissüsteemide tasandil.

Kuna raudteeveeremi rahvusvahelist registrit puudutavate õigusnormide ja menetluste vastuvõtmine on vajalik rahvusvahelise registri toimimise tagamiseks ning kuna asjaomased sätted on kooskõlas asjakohase ELi õigusraamistikuga, tehakse ettepanek toetada nende vastuvõtmist järelevalveasutuse poolt.

3.5.Raudteeveeremi alalise identifitseerimise näidiseeskirjade vastuvõtmine

Nagu on sätestatud näidiseeskirjade punktis 4.5, kasutatakse raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi identifikaatorit ja selle märgistust raudteeveeremil lisaks olemasolevatele numeratsioonisüsteemidele, mida kohaldatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mis käsitlevad raudteeveeremile lubade andmist või selle käitamist, ja ei mõjuta neid ning ei asenda olemasolevaid registri- või teabesüsteeme, mida kasutatakse riikides või riikide rühmades raudteeveeremi käitamiseks, näiteks Euroopa Liidu puhul Euroopa raudteeveeremi register ja Euroopa raudteeveeremi number, mida reguleeritakse komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1614.

ELi puhul kaasneb näidiseeskirjade rakendamisega, et veeremile on üheaegselt kinnitatud nii identifikaator kui ka märgistus. Tuleb märkida, et need ei ole ainsad veeremiüksusel kasutatavad märgistused ning hõlmavad ka näiteks tootjalt saadud muid käitusalaseid märgistusi.

Oma eesmärgi saavutamiseks peab Luxembourgi protokoll tuginema selgele identifitseerimis- ja märgistussüsteemile, mis põhineb rahvusvahelistel nõuetel. Kõnealuste näidiseeskirjadega nähakse ette mõistlik lähenemisviis, mis ei ole vastuolus Euroopa Liidu asjaomase õigusraamistikuga. Seepärast tehakse ettepanek toetada näidiseeskirjade vastuvõtmist järelevalveasutuse poolt.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 nähakse ette otsused, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 19 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Järelevalveasutus on lepingu, st liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni protokolli raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta (Luxembourgi protokoll) artikli XII alusel loodud organ.

Aktid, mille järelevalveasutus peab vastu võtma, on õigusliku toimega aktid. Nagu on selgitatud eelmises jaos, on kavandatavad aktid asjaomast organit reguleerivate rahvusvahelise õiguse normide kohaselt siduvad ja võivad mõjutada järgmiste ELi õigusaktide sisu: direktiiv (EL) 2016/797, komisjoni otsus 2012/757/EL ja komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1614. Need võivad mõjutada ka liidu osalemist Luxembourgi protokolli toimimises, mis on lubatud nõukogu otsusega 2014/888/EL.

Kavandatavad aktid ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud raudteetranspordiga. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 91.

4.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 91 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

2024/0033 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel raudteeveeremi rahvusvahelise registri asutamise ettevalmistuskomisjoni 12. istungjärgul ja liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni Luxembourgi protokolli (raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta) artikli XII alusel loodud järelevalveasutuse 1. istungjärgul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit kiitis oma pädevuse piires heaks liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „Kaplinna konventsioon“) protokolli raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta, mis võeti vastu 23. veebruaril 2007 Luxembourgis (edaspidi „Luxembourgi protokoll“) vastavalt nõukogu 4. detsembri 2014. aasta otsusele 2014/888/EL, 20 ning sai kõnealuse protokolli alusel piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni staatuse.

(2)Luxembourgi protokolli järelevalveasutus peab oma 1. istungjärgul 8. märtsil 2024 ja muude päevakorrapunktide hulgas vastu võtma oma põhikirja ja kodukorra, järelevalveasutuse ja Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) vahelise järelevalveasutuse sekretariaadi ülesandeid käsitleva lepingu ning muud aktid, milles käsitletakse raudteeveeremi rahvusvahelise registri loomist ja toimimist (Kaplinna konventsiooni artikli 17 lõike 2 punkt d), eelkõige raudteeveeremi rahvusvahelist registrit puudutavad õigusaktid ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni siseveetranspordi komitee raames välja töötatud raudteeveeremi alalise identifitseerimise näidiseeskirjad.

(3)On asjakohane määrata kindlaks Euroopa Liidu nimel järelevalveasutuse 1. istungjärgul võetav seisukoht, kuna liit on Luxembourgi protokolli osaline ning järelevalveasutuse tehtavad otsused võivad kaasa tuua selliste õigusaktide vastuvõtmise, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu osalemist kõnealuses organis ja järgmiste liidu õigusaktide sisu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud), 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit, 22 komisjoni 14. novembri 2012. aasta otsus 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ, 23 ning komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks 24 .

(4)Järelevalveasutus võtab eeldatavasti vastu oma põhikirja kavandi, milles määratakse kindlaks sellised aspektid nagu tema juriidilise isiku staatus, ülesanded ja haldusraamistik, nagu on nõutud Kaplinna konventsioonis ja Luxembourgi protokollis. Põhikirja vastuvõtmine on järelevalveasutuse asutamise ja toimimise eeltingimus ning seetõttu tuleks seda toetada. Järelevalveasutuse koosseisu määratlevas sättes tuleks teha väike muudatus, et täpsustada ristviidet Luxembourgi protokolli asjaomastele sätetele (artikli XII lõige 1).

(5)Samuti eeldatakse, et järelevalveasutus võtab vastu oma kodukorra kavandi, milles määratakse kindlaks sellised aspektid nagu koosolekute pidamise eeskirjad, esindatuse eeskirjad, ettepanekud ja otsused ning hääletamise kord. Praegune kodukorra kavand ei ole siiski kooskõlas Luxembourgi protokolli sätetega, milles tunnustatakse piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide staatust osalisriigi omaga samaväärsena, kuna kavandis tehakse põhjendamatult vahet ühelt poolt osalisriikide kui selliste vahel, kellel on õigus olla järelevalveasutuses esindatud ja hääletada järelevalveasutuse otsuste üle, ning teiselt poolt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide vahel, keda ei loeta sõnaselgelt järelevalveasutuse liikmeteks. Seetõttu on vaja teha ettepanek kodukorra muutmiseks, et tagada Euroopa Liidu järelevalveasutuse liikmesuse ja hääleõiguse tõhus sätestamine kooskõlas Luxembourgi protokolli sätetega, sealhulgas hääletamise kord, kui see puudutab liidu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi. Kodukorra kavandi ülejäänud sätteid tuleks siiski toetada.

(6)Vastavalt Luxembourgi protokolli artikli XII lõikele 6 täidab OTIF pärast protokolli jõustumist järelevalveasutuse sekretariaadi ülesandeid. Kavandatavas järelevalveasutuse ja OTIFi vahelises lepingus on sätestatud järelevalveasutuse sekretariaadi ülesannete täitmise üksikasjalikud tingimused. Käesoleva lepingu vastuvõtmine on vajalik järelevalveasutuse tõhusa töökorralduse tagamiseks ning seetõttu tuleks seda toetada.

(7)Vastavalt Kaplinna konventsiooni artiklile 17 ja Luxembourgi protokolli artiklile XII tagab järelevalveasutus raudteeveeremi rahvusvahelise registri loomise. Samuti tagab järelevalveasutus, et Luxembourgi protokolli eesmärkide täitmiseks on olemas tõhus teadetepõhine elektrooniline süsteem, ning seepärast peab ta võtma vastu, vaatama läbi ja vajaduse korral muutma rahvusvahelist registrit puudutavaid õigusnorme ja menetlusi. Kõnealused õigusnormid ja menetlused töötab välja järelevalveasutus vastavalt Kaplinna konventsiooni artikli 17 lõike 2 punktidele d–e ning Luxembourgi protokolli artiklitele XIV, XV, XVI ja XVII. Neid on vaja selleks, et tagada rahvusvahelise registri toimimiseks vajalik õigusraamistik, eelkõige seoses raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi (URVIS) identifikaatori taotlemise ja määramisega. ELis reguleeritakse raudteeveeremi registreerimist ja identifitseerimist ka direktiiviga (EL) 2016/797 ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1614, milles on muu hulgas sätestatud Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN) ja Euroopa raudteeveeremi registri (EVR) kirjeldused. Kuigi ELi õiguse ja Luxembourgi protokolli kohased süsteemid käsitlevad sama asjassepuutuvat raudteeveeremi identifitseerimise ja registreerimise küsimust, on neil erinevad eesmärgid ja otstarve, nimelt esimese puhul käitamist puudutav (tehniline) ja teise puhul rahaline. Seetõttu ei ole praegu õigusnormid omavahel vastuolus ning need kaks süsteemi võivad eksisteerida paralleelselt. Seetõttu peaks liidul olema võimalik tagada asjaomaste registrite ja identifitseerimissüsteemide vastastikune täiendavus. Kuna kõnealuste eeskirjade vastuvõtmine on vajalik rahvusvahelise registri toimimise tagamiseks ning kuna need on nõuetele vastavad ja kooskõlas ELi õigusraamistikuga, tuleks toetada nende vastuvõtmist järelevalveasutuse poolt.

(8)Oma eesmärgi saavutamiseks peab Luxembourgi protokoll tuginema raudteeveeremi selgele identifitseerimis- ja märgistussüsteemile, mis põhineb rahvusvahelistel nõuetel. Raudteeveeremi alalise identifitseerimise kavandatud näidiseeskirjadega luuakse raamistik raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi identifikaatori määramiseks ja asjakohase märgistuse kasutamiseks raudteeveeremil. Kõnealuste näidiseeskirjade kohaselt täiendab raudteeveeremi kordumatu identifitseerimissüsteemi identifikaatori märgistus mis tahes muud olemasolevat märgistussüsteemi, näiteks komisjoni otsuses 2012/757/EL sätestatud ELi süsteemi. Asjaomased näidiseeskirjad ei ole vastuolus Euroopa Liidu kehtiva asjakohase õigusraamistikuga. Seepärast tehakse ettepanek toetada näidiseeskirjade vastuvõtmist järelevalveasutuse poolt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel ettevalmistuskomisjoni 12. istungjärgul ja liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni 23. veebruaril 2007 Luxembourgis vastu võetud protokolli (raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta) järelevalveasutuse 1. istungjärgul võetav seisukoht on esitatud lisas.

Käesoleva otsuse lisas esitatud seisukohtade väiksemates muudatustes võivad liidu esindajad kõnealuses komisjonis kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Dokumendid
Hääleõiguse kasutamine	Euroopa Liit
Seisukoht	Toetada lepingu heakskiitmist

Dokumendid
Hääleõiguse kasutamine	Euroopa Liit
Seisukoht	Toetada õigusnormide ja menetluste heakskiitmist ning avaldamist

Dokumendid
Hääleõiguse kasutamine	Euroopa Liit
Seisukoht	Toetada raudteeveeremi alalise identifitseerimise näidiseeskirjade vastuvõtmist