Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Maltal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut („ELi toimimise leping“), eelkõige selle artikli 126 lõiget 7,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori eelarve puudujäägist.

(2)Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et tugevdada hinnastabiilsuse ja finantsstabiilsusel põhineva tugeva, kestliku ja kaasava majanduskasvu tingimusi ning seeläbi toetada liidu kestliku majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamist.

(3)30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. Sellesse raamistikku kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 1 . Samuti kuulub sellesse nõukogu määrus (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, 2 ning nõukogu 29. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta 3 .

(4)26. juulil 2024 otsustas nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 alusel, et puudujäägikriteeriumi täitmata jätmise tõttu on Maltal ülemäärane eelarvepuudujääk 4 .

(5)ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 kohaselt peab nõukogu võtma vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava tähtaja jooksul. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) 1467/97 artikli 3 lõikega 4 tuleb kõnealuses soovituses kehtestada asjaomasele liikmesriigile ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, mida võib lühendada kolme kuuni, kui olukorra tõsidus seda nõuab. Oma soovituses peab nõukogu ühtlasi soovitama, et liikmesriik rakendaks korrigeerivat netokulude 5 kava, mis tagaks, et soovituses kehtestatud tähtaja jooksul viiakse valitsemissektori eelarvepuudujääk allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse sel tasemel. Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati eelarvepuudujäägi kriteeriumi alusel, peab korrigeeriv netokulude kava võimaldama teha igal aastal minimaalse struktuurse kohanduse vähemalt 0,5 % SKPst – see väärtus on võrdlusalus aastateks, mil valitsemissektori eelarvepuudujääk eeldatavasti ületab kontrollväärtust. Komisjon võib nõukogu määruse (EL) 2024/1264 põhjendust 23 arvestades üleminekuperioodil, s.o aastatel 2025, 2026 ja 2027, seda võrdlusalust kohandada, et võtta kõnealusteks aastateks kavandatud korrigeeriva kava kehtestamisel arvesse intressimaksete suurenemist.

(6)Arvestades määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 ja artikli 36 lõike 1 punkti a kohase riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist, võeti nõukogu 26. juuli 2024. aasta otsuses arvesse, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse järgmine etapp – komisjoni soovitus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist – langeks ajaliselt kokku määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 kohase komisjoni arvamusega euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta. Selline lähenemisviis võimaldab tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaste eelarvenõuete ning keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades kehtestatud kohandamiskavade kooskõla. Selline ajakava on erandlik ja seotud üleminekuga uuele raamistikule, seega ei loo see pretsedenti.

(7)Reaalne SKP kasvas Maltal 2023. aastal 7,5 %. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus tänu tugevale sisenõudlusele ja ekspordile kasvama 2024. aastal 5,0 %. 2025. aastal peaks reaalne SKP kasvama 4,3 %, kuna majanduskasv jätkub. Töötuse määr peaks 2024. aastal jõudma 3,2 %ni ja 2025. aastal 3,1 %ni. Inflatsioon peaks aeglustuma 5,6 %-lt 2023. aastal 2,5 %-le 2024. aastal ja 2,2 %-le 2025. aastal.

(8)Eurostati poolt 22. oktoobril 2024 kinnitatud andmete 6 kohaselt oli valitsemissektori eelarvepuudujääk Maltal 2023. aastal 4,5 % SKPst. Eelarvetulemust mõjutas ka see, et SKPd suurendas märkimisväärselt kontrollväärtuse läbivaatamine võrreldes kevadise näitajaga. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal 4,0 % SKPst ja 2025. aastal 3,5 % SKPst ning ületab seega mõlemal aastal kontrollväärtust. Struktuurne eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal olema 3,8 % SKPst ja vähenema 2025. aastal 0,7 protsendipunkti.

(9)Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 47,4 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see 2024. aasta lõpuks suurenema 49,8 %ni SKPst ja 2025. aasta lõpuks 50,4 %ni SKPst, jäädes seega allapoole kontrollväärtust 60 % SKPst.

(10)20. septembril 2024 esitas Malta määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 ja artikli 36 lõike 1 punkti a kohaselt oma esimese riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega nähakse ette eelarvekohandus, mis jaotub nelja aasta peale. Nõukogu soovituses, millega kiidetakse heaks Malta keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava aastateks 2025–2028, soovitatakse netokulude kava, mis võtab arvesse kõiki korrigeeriva kava vajalikke nõudeid ja mida tuleks soovitada korrigeeriva netokulude kavana ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Korrigeeriv netokulude kava on seega kooskõlas minimaalse aastase struktuurse kohandusega vähemalt 0,5 % SKPst, mis on nõukogu määrusega (EÜ) 1467/97 ette nähtud võrdlusalus aastateks, mil valitsemissektori eelarvepuudujääk eeldatavasti ületab kontrollväärtust.

(11)Lähtudes netokulude kavast, mis on nõuete täitmise järelevalve ainus tegevusnäitaja ja mis on sätestatud käesolevas soovituses ja nõukogu soovituses, millega kiidetakse heaks Malta kava, ning tuginedes Euroopa Komisjoni valitsemissektori võla keskpika perioodi prognoosiraamistikule ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosile, peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenema 4,0 %-lt SKPst 2024. aastal 2,9 %-le SKPst 2027. aastaks. Ka kava eelduste kohaselt jääks eelarvepuudujääk 2027. aastal allapoole eelarvepuudujäägi kontrollväärtust 3 %.

(12)Soovitatava korrigeeriva netokulude kava, Euroopa Komisjoni valitsemissektori võla keskpika perioodi prognoosiraamistiku ja Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt püsiks valitsemissektori võlg 2027. aastani tasemel ligikaudu 50 % SKPst.

(13)Eelarve konsolideerimise meetmed peaksid tagama ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiva korrigeerimise ning olema samal ajal suunatud riigi rahanduse kvaliteedi ja struktuuri parandamisele, investeeringute säilitamisele ja majanduse kasvupotentsiaali tugevdamisele. Liikmesriigi eelarvealased ja laiemat majanduslikku laadi reformid peaksid kestlikul viisil parandama majanduse kasvupotentsiaali ja vastupidavust ning toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.Malta peaks tagama, et netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa I lisas kehtestatud maksimummäära.

2.Seega peaks Malta kõrvaldama ülemäärase eelarvepuudujäägi aastaks 2027.

3.Tähtpäevaks, milleks Malta peab rakendama tulemuslikke abinõusid ja esitama vajalikud meetmed koos oma 2025. aasta eduaruandega, mis tuleb esitada komisjonile määruse (EL) 2024/1263 artikli 21 alusel, kehtestab nõukogu 30. aprilli 2025. Seejärel peaks Malta andma käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammudest aru vähemalt iga kuue kuu järel, kuni ülemäärane eelarvepuudujääk on korrigeeritud.

Käesolev soovitus on adresseeritud Malta Vabariigile.

I LISA

Netokulude maksimaalne kasvumäär
(nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)