EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 26.11.2024
COM(2024) 730 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Hispaania riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 26.11.2024
COM(2024) 730 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Hispaania riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kiidetakse heaks Hispaania riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 121,
võttes arvesse määrust (EL) 2024/1263, eriti selle artiklit 17,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
ÜLDISED MÄRKUSED
(1)30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta, 1 muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta 2 ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta 3 . Raamistiku eesmärk on tagada reformide ja investeeringute abil valitsemissektori võla jätkusuutlikkus ning kestlik ja kaasav majanduskasv. Sellega edendatakse riikide isevastutust ja keskendutakse keskpikale perspektiivile ning tagatakse nõuete tõhus ja sidus täitmine.
(2)Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kaval peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude 4 kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.
(3)Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.
(4)Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.
MÄRKUSED HISPAANIA KOHTA
(5)15. oktoobril 2024 esitas Hispaania nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis a sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, võttes arvesse Hispaania esitatud põhjendusi.
Kava esitamisele eelnenud protsess
(6)21. juunil 2024 saatis komisjon kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 9 Hispaaniale võrdlustrajektoori 5 . Komisjon avaldas võrdlustrajektoori 15. oktoobril 2024 6 . Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja tagab, et valitsemissektori võlg on eelarve kohandamise perioodi lõpuks ja täiendavate eelarvemeetmete puudumisel pärast kohandamisperioodi usutavalt langustrendis või püsib keskpikal perioodil mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk viiakse kohandamisperioodil alla 3 % SKPst ja see püsib keskpikal perioodil allpool seda kontrollväärtust. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklitele 7 ja 8 on võrdlustrajektoor kooskõlas ka võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetme ja eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.
Hispaania võrdlustrajektooriga nähakse ette, et tuginedes komisjoni eeldustele ja eeldades seitsmeaastast kohandamisperioodi, ei tohiks netokulude kasv ületada tabelis 1 esitatud väärtusi. See vastab netokulude keskmisele kasvule 2,8 % kohandamisperioodil (2025–2031) ja netokulude keskmisele kasvule 2,9 % kavaga hõlmatud perioodil (2025–2028).
Tabel 1. Võrdlustrajektoor, mille komisjon esitas Hispaaniale 21. juunil 2024
|
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2025–2028 keskmine |
2025–2031 keskmine |
|
|
Maksimaalne netokulude kasv (aastane, %) |
3,2 |
2,8 |
2,7 |
2,7 |
2,7 |
2,6 |
2,5 |
2,9 |
2,8 |
Allikas: komisjoni arvutused.
(7)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Hispaania ja komisjon 2024. aasta juulist kuni oktoobrini tehnilist dialoogi. Dialoog keskendus Hispaania kavandatud netokulude kavale ja selle aluseks olevatele eeldustele (eelkõige andmepõhised ajakohastamised), kavandatud reformi- ja investeerimiskohustustele, et toetada kohandamisperioodi pikendamist, sealhulgas reformidele ja investeeringutele, nagu eelarvemeetmed maksustamise ja avaliku sektori kulutuste valdkonnas, samuti reformide ja investeeringute kavandatud elluviimisele, mis vastavad Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamistele probleemidele ning liidu ühistele prioriteetidele õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime suurendamise valdkonnas.
(8)Hispaania esitatud kavas ei ole teavet enne kava esitamist asjaomaste riiklike sidusrühmadega (sealhulgas sotsiaalpartneritega) konsulteerimise kohta.
(9)Hispaania sõltumatu eelarveasutus AIReF esitas arvamuse makromajandusliku prognoosi ja mitmeaastase netokulude kava aluseks olevate makromajanduslike eelduste kohta. AIReF kiitis heaks makromajandusliku stsenaariumi 2024–2026, mis on makromajanduslike prognooside ja võla jätkusuutlikkuse analüüsi lähtepunktiks.
Muud seotud protsessid
(10)21. oktoobril 2024 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Hispaaniale riigipõhised soovitused 7 .
KAVA HINDAMINE KOMISJONIS
(11)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.
Makromajanduslik ja eelarveolukord ning väljavaated
(12)Majandustegevus kasvas Hispaanias 2023. aastal 2,7 %, mis oli tingitud tööturu tugevatest arengutest, mis aitasid säilitada eratarbimist, ning netoekspordi ja avaliku sektori tarbimise panusest. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 3,0 % tänu era- ja avaliku sektori tarbimise positiivsele panusele, mida toetavad dünaamiline töökohtade loomine ja kodumajapidamiste reaaltulu suurenemine ning turismitegevuse panus. 2025. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,3 %, kuna prognooside kohaselt toetavad majandustegevust tarbimise kasv ja eeldatav laiapõhjaline investeerimistegevuse taastumine, eelkõige seadmetesse ja eluasemetesse tehtavate investeeringute puhul. 2026. aastal peaks reaalne SKP praeguses etapis suurenema 2,1 %, kuna sisenõudlus peaks toetama majanduskasvu. Prognoosiperioodil (st 2024–2026) peaks potentsiaalse SKP Hispaanias natuke langema 2,4 %-lt 2023. aastal 2,3 %-le 2026. aastal, mis on tingitud tööjõu panuse võimalikust vähenemisest. Töötuse määr oli 2023. aastal 12,2 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 11,5 %, 2025. aastal 11,0 % ja 2026. aastal 10,7 %. 2024. aastal peaks inflatsioon (SKP deflaator) prognooside kohaselt langema 6,2 %-lt 2023. aastal 3,1 %-le 2024. aastal ning seejärel langema 2,4 %-le 2025. aastal ja 2,0 %-le 2026. aastal.
(13)Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Hispaania valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 3,5 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see jõudma 3,0 %ni SKPst 2024. aastal ja langema 2,6 %ni 2025. aastal, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, stabiliseeruma 2,7 % tasemel 2026. aastal. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosid ei sisalda Hispaania 2025. aasta eelarvekava, mida Hispaania valitsus ei ole sügisprognooside avaldamise kuupäevaks veel vastu võtnud. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 105,1 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpuks langema 102,3 %-le. Prognooside kohaselt langeb see 2025. aasta lõpuks 101,3 %-le SKPst ja 2026. aasta lõpuks 101,1 %-le SKPst. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui neid toetavad usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.
Kavas esitatud netokulude kava ja makromajanduslikud eeldused
(14)Hispaania riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine seitsme aasta jooksul.
(15)Kava sisaldab määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.
(16)Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2028 netokulude keskmisele kasvule 3,4 %. Lisaks võtab Hispaania viia ellu mitmeid reforme ja investeeringuid, et pikendada kohandamisperioodi seitsmele aastale (2025–2031), mille jooksul peaks netokulude keskmine kasv olema 3,0 %.
Kavas esitatud keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil (2025–2031) on suurem kui komisjoni poolt 21. juunil 2024 edastatud võrdlustrajektoor.
Kavas eeldatakse, et potentsiaalne SKP kasv suureneb 1,9 %-lt 2,1 %-le aastatel 2025–2027 ja seejärel väheneb järk-järgult 1,1 %-le 2031. aastaks. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär tõuseb 2025. aastal 2,7 %-le (3,1 %-lt 2024. aastal), enne kui see langeb veelgi 2,4 %-le aastatel 2026–2028 ning 2,3 %-le aastatel 2029–2031.
Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Hispaania kavas
|
Kohandamisperioodi pikendamine |
||||||||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
Kava kehtivusaja (2025–2028) keskmine |
Kohandamisperioodi (2025–2031) keskmine |
|
|
Netokulude kasv
|
5,3 |
3,7 |
3,5 |
3,2 |
3,0 |
3,0 |
2,5 |
2,4 |
3,4 |
3,0 |
|
Netokulude kasv
|
5,3 |
9,2 |
13,0 |
16,6 |
20,1 |
23,7 |
26,8 |
29,9 |
ei ole kohaldatav |
ei ole kohaldatav |
|
Potentsiaalne SKP kasv (%) |
1,9 |
2,0 |
2,1 |
1,8 |
1,6 |
1,6 |
1,2 |
1,1 |
1,9 |
1,6 |
|
Inflatsioon (SKP deflaatori kasv) (%) |
3,1 |
2,7 |
2,4 |
2,4 |
2,4 |
2,3 |
2,3 |
2,3 |
2,5 |
2,4 |
Allikas: Hispaania keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning komisjoni arvutused.
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori võlale
(17)Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, väheneb valitsemissektori võlg kava kohaselt järk-järgult 102,5 %-lt SKPst 2024. aastal 90,6 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2031), nagu on näidatud järgmises tabelis. Kava kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe pärast kohandamisperioodi keskpikas perspektiivis (st kuni 2041. aastani) järk-järgult edasi vähenema, jõudes 2041. aastaks 76,8 %ni SKPst.
Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Hispaania kavas
|
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
2041 |
|
|
Valitsemissektori võlg (% SKPst) |
105,0 |
102,5 |
101,4 |
100,1 |
98,4 |
96,6 |
94,8 |
92,8 |
90,6 |
76,8 |
|
Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst) |
–3,5 |
–3,0 |
–2,5 |
–2,1 |
–1,8 |
–1,6 |
–1,5 |
–1,2 |
–0,8 |
–2,0 |
Allikas: Hispaania keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.
Seega pööraks kava kohaselt valitsemissektori võla ja SKP suhe kohandamisperioodi lõpuks (2031) langusesse. See on usutav, kuna kava eelduste põhjal prognoositakse komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsi kõigi määravate stressitestide alusel võla vähenemist kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi ning stohhastilised prognoosid näitavad, et võlg väheneb piisavalt suure tõenäosusega.
Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud võlanõudega.
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori eelarvepositsioonile
(18)Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal 3 % ja seejärel väheneks see järk-järgult 2031. aastaks 0,8 %ni SKPst.
Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2031) kontrollväärtust 3 % SKPst.
Lisaks ei ületa valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2041. aastani) 3 % SKPst.
Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud puudujääginõudega.
Eelarve kohandamise ajakava
(19)Eelarve kohandamise ajakava, mida mõõdetakse struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutusena, nagu kavas kirjeldatud, on lineaarne, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c. Lisaks on eelarve kohandamine kava esimese nelja aasta jooksul proportsionaalne kogu kohandamisperioodi eelarvekohandusega.
Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c sätestatud nõudega.
Tabel 4. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni areng Hispaania kavas
|
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
2030 |
2031 |
|
|
Struktuurne esmane eelarvepositsioon (% SKPst) |
–0,9 |
–0,6 |
–0,2 |
0,2 |
0,7 |
1,1 |
1,5 |
1,9 |
2,3 |
|
Struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutus (protsendipunktides) |
ei ole kohaldatav |
0,4 |
0,4 |
0,4 |
0,4 |
0,4 |
0,4 |
0,4 |
0,4 |
Allikas: Hispaania keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.
Kava kooskõla eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega
(20)Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 8 ei tohiks struktuurse esmase eelarvepositsiooni iga-aastane kohandamine olla väiksem kui 0,25 % SKPst, kui struktuurne eelarvepuudujääk oli eelneval aastal üle 1,5 % SKPst, et saavutada struktuurne ühine turvavaru 1,5 % SKPst. Kava poliitilistest kohustustest ja makromajanduslikest eeldustest tulenev eelarvekohandus on igal aastal 0,4 % SKPst aastatel 2025–2031. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.
Kava kooskõla võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega
(21)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 7, kuna valitsemissektori võla suhe SKPsse on kava kohaselt kohandamisperioodil suurem kui 90 %, peab võlasuhe vähenema keskmiselt vähemalt 1 protsendipunkt aastas, kuni see langeb alla 90 %, pärast mida peaks see vähenema keskmiselt 0,5 protsendipunkti võrra. See keskmine vähenemine on arvutatud ajavahemiku 2024–2031 kohta ja on 1,7 protsendipunkti (vt tabel 3). Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega.
Kava makromajanduslikud eeldused
(22)Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 21. juunil 2024 Hispaaniale edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas erinevaid eeldusi kuue muutuja puhul, milleks on kava lähtepunkt (st eelarve- ja makromajanduslikud tingimused 2024. aastal), potentsiaalne SKP kasv, SKP deflaatori kasv, reaalse SKP kasv ja SKP lõhe sulgumine, nominaalne kaudne intressimäär ning tuluprognoosid. Neid eelduste erinevusi tuleb hoolikalt hinnata, eriti seetõttu, et kavas esitatud keskmine netokulude kasv on suurem kui võrdlustrajektoor.
Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga erinevust.
·Kava põhineb varasemate suunistega võrreldes erinevatele võimalikele SKP eeldustele. Potentsiaalse SKP varasema taseme korrigeerimine tähendab 2024. aastal väiksemat positiivset SKP lõhet, mis omakorda tähendab kõnealusel aastal kõrgemat struktuurset esmast eelarvepositsiooni. Lisaks on potentsiaalne SKP kasv kohandamisperioodil 2025–2031 keskmiselt 0,2 protsendipunkti suurem kui komisjoni 2024. aasta kevade eeldustes. Selle tulemusena on keskmine netokulude kasv kavas esitatud kohandamisperioodil suurem, kui see oleks võrdlustrajektoori kohaselt. Suurem potentsiaalse SKP kasv kohandamisperioodil tuleneb Hispaania ajakohastatud potentsiaalse SKP aegridadest, mis põhinevad ELi ühiselt kokkulepitud metoodikal. Selle ajakohastuse tulemusena on kavas arvesse võetud Hispaania esitatud lühiajalisi makromajanduslikke prognoose, mis on veidi soodsamad kui varasemates suunistes, kuid on üldjoontes kooskõlas Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosiga. Hispaania lühiajalised prognoosid hõlmavad ka varasemate reaalse SKP kasvu aegridade ülespoole korrigeerimist pärast Eurostati vahearuandes avaldatud statistilist korrigeerimist ning Eurostati rahvastikuprognooside ajakohastamist. Seega leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud.
·Kava erineb varasematest suunistest SKP deflaatori kasvu eelduse kahe aspekti kohta. Esiteks, tuginedes tööjõu ühikukulu suurenemisele, on kavas 2025. aastaks nähtud ette SKP deflaatori kasv, mis on 0,4 protsendipunkti võrra suurem kui varasemates suunistes. See on 0,3 protsendipunkti suurem nii Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosist kui ka Hispaania sõltumatu eelarvenõukogu (AIReF) prognoosist 8 . Seetõttu leitakse, et see eeldus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Teiseks, läheneb SKP deflaatori kasv alates 2026. aastast kiiremini madalamale tasemele (2,2 %) kui võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühisraamistikuga nõutakse (2,6 % varasemates suunistes ja 2,4 % vastavalt turuootustel põhinevatele ajakohastatud andmetele 2024. aasta septembris). Seega on see eeldus ettevaatlikum ja seda peetakse nõuetekohaselt põhjendatuks. Kokkuvõttes on SKP deflaatori keskmine kasv kogu prognoosiperioodi (2025–2041) jooksul kavas väiksem kui komisjoni eelduste kohaselt, 2,3 % võrreldes 2,4 %ga. SKP deflaatori kasvu eelduste kohaselt on keskmine netokulude kasv kavas väiksem, kui see oleks komisjoni eelduste alusel.
·Kavas esitatud prognoosid elanikkonna vananemisega seotud kulude ja eelkõige pensionikulude kohta on täielikult kooskõlas võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühisraamistikuga, mis tugineb 2024. aasta aruandele rahvastiku vananemise kohta. Kuid kava kaldub kõrvale eeldusest, et eelarvepoliitikat ei muudeta pärast kohandamisperioodi. Võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühisraamistiku kohaselt eeldatakse, et sotsiaalmaksete prognoosid, sealhulgas pensionisüsteemi makstavad sotsiaalmaksed, jäävad muutumatuks (suhtena SKPsse) kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi lõppu, st 2032–2041. Seevastu võetakse kavas arvesse 2023. aastal (koos pensionireformiga) vastu võetud kompenseerivate tulumeetmete mõju, mis avaldub ka pärast 2031. aastat. See toob nende kümne aasta jooksul kaasa sotsiaalmaksete kumulatiivse suurenemise 1,8 protsendipunkti SKPst, mis parandab võladünaamikat. Seetõttu on selliste meetmete tulemusel eelarvekohandus väiksem, et võlg usutavalt väheneks ja et keskmine netokulude kasv oleks kavas esitatud kohandamisperioodil suurem, kui see oleks komisjoni eelduste alusel. See eeldus tugineb seadusega reguleeritud meetmete kirjeldusele Hispaania teabelehel, mis on lisatud 2024. aasta aruandele rahvastiku vananemise kohta 9 . Seepärast leitakse, et see eeldus on nõuetekohaselt põhjendatud.
Ülejäänud erinevused eeldustes ei avalda märkimisväärset mõju keskmisele netokulude kasvule võrreldes komisjoni eeldustega.
Kokkuvõttes kaalub ettevaatlikumate eelduste ja nõuetekohaselt põhjendatud erinevustega eelduste ühine mõju üles erinevused eeldustes, mida ei peeta nõuetekohaselt põhjendatuks. See tähendab, et erinevus kavas esitatud netokulude kava ja võrdlustrajektoori vahel on seletatav erinevustega eeldustes, mida üldiselt võib aktsepteerida kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 13 punktiga b.
Üldiselt toovad kõik eelduste erinevused kokku kavas kaasa netokulude keskmise kasvu, mis on suurem kui võrdlustrajektoor.
Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel.
Kava eelarvestrateegia
(23)Kava ei sisalda soovituslikku eelarvestrateegiat netokulude kava rakendamiseks, kuna viimane on üksnes vormiline ülemmäär, mida Hispaania kohustub mitte ületama. Teave pikendamist õigustavate eelarve kohandamismeetmete kohta näitab, et lisaks kavandatud otsestele eelarvemeetmetele, mis toovad tuludest ja kuludest saadava kokkuhoiu, kaetakse eeldatavasti suur osa eelarve konsolideerimiseks tehtavatest jõupingutustest kavas sisalduvate majanduskasvu soodustavate meetmete kaudse mõjuga eelarvele. Asjaomaste poliitikameetmete üksikasjad koos otsese eelarvelise mõjuga tuleb kinnitada ja kvantifitseerida aastaeelarves, meetmeid vajaduse korral kohandades.
Reformi- ja investeerimiskohustused, mis on eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks
(24)Kavas kohustub Hispaania viima ellu reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on kiirendada potentsiaalset majanduskasvu ja parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust, et toetada eelarve kohandamise perioodi pikendamist neljalt aastalt seitsmele aastale.
Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosnevad mõnest Hispaania taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvast kohustusest; mitmest taaste- ja vastupidavuskavast sisalduvast kohustusest koos täiendavate täpsustustega; ning mõnest uuest reformist ja investeeringust. See hõlmab järgmisi meetmeid (vt ka II lisa).
Reformid digipöörde valdkonnas: meetmed on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva komponendiga 19 (investeeringud hariduse digipöördesse), mille lõplikud eesmärgid ja sihid tuleb esitada 2025. aasta neljandaks kvartaliks. See hõlmab kohustusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva komponendiga 17 (teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduse reform), mille lõplikud eesmärgid ja sihid on esitamise ajaks juba täidetud.
Reformid rohepöörde valdkonnas: meetmed on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva komponendiga 7 (taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistiku reform), mille lõplikud eesmärgid ja sihid on esitamise ajaks juba saavutatud.
Reform maksustamise valdkonnas: meetmed, mille eesmärk on suurendada valitsemissektori tulusid ja ajakohastada maksusüsteemi ning mis sisaldavad täiendavaid täpsustusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskava komponendiga 28 (maksusüsteemi kohandamine 21. sajandi tegelikkusega), tuleb võtta 2025. aasta neljandaks kvartaliks, et saavutada valitsemissektori tulude püsiv kasv 2028. aasta neljandaks kvartaliks, mida hinnatakse seirearuannete alusel. Põhietapid viiakse eeldatavasti lõpule 2025. aasta neljandaks kvartaliks ja 2028. aasta neljandaks kvartaliks.
Reformid avaliku sektori kulude valdkonnas: meetmed on täiendavad täpsustused taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvale komponendile 29 (avaliku sektori kulude alalise läbivaatamise ja hindamisprotsessi reform). Kavas sisalduvad meetmed tugevdavad soovituste järelmeetmeid koos täiendava kohustusega võtta vastu reformid, mis tulenevad lõpuleviidud ja käimasolevatest kulude läbivaatamisest, ning vähendada iga-aastaseid kulusid 2028. aastaks, mida hinnatakse seirearuannete kaudu. Põhietapid viiakse eeldatavasti lõpule 2026. aasta neljandaks kvartaliks, 2027. aasta teiseks kvartaliks ja 2028. aasta esimeseks kvartaliks.
Reformid inimkapitali valdkonnas: täiendavad kohustused, mille eesmärk on edendada duaalõpet ning hõlbustada välismaal sündinud elanikkonna kutsekvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamist (pöörates erilist tähelepanu ülikooliharidusele), et suurendada nende tootlikkust ja panust majanduskasvu. Asjaomased põhietapid viiakse eeldatavasti lõpule vastavalt 2025. aasta neljandaks kvartaliks, 2027. aasta neljandaks kvartaliks ja 2028. aasta neljandaks kvartaliks.
Reformid füüsilise kapitali ja tootlikkuse valdkonnas: meetmed on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva komponendiga 13 (ettevõtluse reguleerimise ja ärikliima parandamise reform), mille lõplikud eesmärgid ja sihid on esitamise ajaks juba täidetud. Kava sisaldab täiendavaid kohustusi, millega soovitakse suurendada taskukohaste üüripindade pakkumist, ning ühise raamistiku loomist, mis kõrvaldab haldusnõuete erinevused autonoomsete piirkondade ja kohalike üksuste vahel. Asjaomased põhietapid viiakse eeldatavasti lõpule vastavalt 2026. aasta teiseks kvartaliks ja 2027. aasta neljandaks kvartaliks.
Reformid maksupettusevastase võitluse valdkonnas: meetmed on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva komponendiga 27 (pettusevastase seaduse vastuvõtmise reform), mille lõplikud eesmärgid on esitamise ajaks juba täidetud.
Reformid avaliku sektori kulude valdkonnas seoses tervishoiuteenustega: täiendavad kohustused, millega soovitakse parandada ajutise invaliidsushüvitise haldamist, et suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust. Vastav põhietapp viiakse eeldatavasti lõpule 2025. aasta neljandaks kvartaliks.
(25)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikega 3 on iga kohandamisperioodi pikendamise aluseks olev reformi- ja investeerimiskohustus on piisavalt üksikasjalik, võimalikult kiiresti täidetud, ajaliselt piiritletud ja kontrollitav. Maksustamise ja kulude läbivaatamisega seotud eelarvemeetmeid ei ole kavas täpsustatud.
(26)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad taaste- ja vastupidavuskava kohased kohustused sisaldavad märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja suurendada majanduse kasvupotentsiaali. Lisaks kohustub Hispaania jätkama reformipingutusi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusaja jooksul ning säilitama riiklikult rahastatavate investeeringute taseme, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute tasemele (vt tabel 5). Kohustuste täitmist jälgitakse kava kogu rakendusetapi jooksul. Seega võib taaste- ja vastupidavuskava kohaseid kohustusi arvesse võtta kohandamisperioodi pikendamisel, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d.
(27)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid parandama Hispaania majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaali jätkusuutlikul viisil, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis a.
Eri reformid ja investeeringud on kavas rühmitatud neljaks põhiteljeks, millest igaüks mõjutab potentsiaalset SKP taset eri kanalite kaudu.
1.Rohepööre: reformid ja investeeringud, mille eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütuste kasutamisest, parandades seeläbi Hispaania majanduse konkurentsivõimet ja atraktiivsust.
2.Digipööre: meetmed, mille eesmärk on edendada Hispaania majanduse digitaliseerimist ja suurendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurendada tootlikkust ja hoogustada üleminekut suurema lisandväärtusega majandusele.
3.Inimkapital: poliitikameetmed, mille eesmärk on suurendada nii tööjõu pakkumist kui ka selle kvaliteeti Hispaanias, sealhulgas seoses kutseõppemeetmetega, ning lihtsustada diplomite vastastikuse tunnustamise süsteemi.
4.Füüsiline kapital ja tootlikkus: selle telje eesmärk on suurendada aktsiakapitali Hispaanias ja kogutootlikkust. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on vähendada ettevõtete bürokraatlikke tõkkeid ja laiendada elamufondi.
Pikendamise aluseks olevad keskpika perioodi kava reformid ja investeeringud suurendavad Hispaania hinnangul potentsiaalset majanduskasvu 3,3 protsendipunkti võrreldes makromajandusliku lähtestsenaariumiga; sellest 1,7 protsendipunkti on tingitud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvatest reformidest ja investeeringutest ning 1,6 protsendipunkti lisameetmetest, kusjuures üldine mõju on koondunud aastatele pärast taastekava lõppu (2,1 protsendipunkti aastatel 2026–2031). Mitmed neist reformidest ja investeeringutest on loetletud II lisas.
Hispaania prognoosib mõju majanduskasvule ja vastupanuvõimele kalibreeritud stohhalistilis-dünaamiliste tasakaalumudelite abil. Nendes mudelites kasutatakse poliitikameetmete mõju kalibreerimiseks mitmeid eeldusi. Need hõlmavad muu hulgas järgmist: lepingute kestuse muutmine, värbamis- ja koondamiskulude vähendamine, tööjõu oskuste muutmine, ettevõtlustõkete vähendamine ning taastuvate energiaallikate ja fossiilkütuste nõudluse ja pakkumise parandamine. On mõistlik ja usutav eeldada, et nende reformide ja investeeringute üldine mõju majanduskasvule ja vastupanuvõimele on märkimisväärne. Tuleb siiski märkida, et aluseks olev kalibreerimine võib tekitada riske ja ebakindlust. Need on eelkõige seotud meetmete mõju eeldatava ulatuse ja ajastusega.
(28)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis b.
Kavas kirjeldatakse valitsemissektori võla suhte arengut SKPsse mitmes stsenaariumis, mis põhinevad võla jätkusuutlikkuse analüüsil (2025–2041): kava aluseks olevast poliitikastsenaariumist nähtub, et võlg väheneb 2041. aastaks 76,8 %ni SKPst, samas kui kasvu-/intressimäärade vahe kahjuliku muutuse (adverse r-g) stsenaariumi korral oleks langus mõnevõrra aeglasem, ulatudes 2041. aastaks 85,1 %ni SKPst. Seevastu püsiva maksutulu stsenaariumi kohaselt suureneks võlg 2041. aastaks 119,2 %ni SKPst, mis rõhutab ambitsioonika struktuurse eelarvekohanduse tähtsust. Üldiselt peetakse kavas esitatud hinnanguid usutavateks.
Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide mõju kohta võib esitada täiendavaid kaalutlusi. Sellega seoses on kavas märgitud, et üldiselt parandavad need meetmed 2031. aastaks struktuurset esmast eelarvepositsiooni 2,4 protsendipunkti võrra SKPst, kajastades koosmõju, mis tuleneb teatavate eelarvemeetmete otsesest mõjust ning mitme ulatuslikumat majandustegevust soodustava reformi ja investeeringu kaudsest eelarvemõjust. Pikendamise aluseks olevate eelarvemeetmete panus peaks üldjoontes olema 0,6 protsendipunkti SKPst. Maksumeetmed peaksid suurendama tulusid 0,5 protsendipunkti võrra SKPst. Lisaks peaksid tulevased kulude läbivaatamised parandama läbivaatamisprotsesse ja sellega kaasneksid meetmed avaliku sektori kulutuste taseme alandamiseks ja nende tõhususe parandamiseks, millel on positiivne mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, vähendades kohandamisperioodil kulusid 0,1 protsendipunkti SKPst. Kavas mainitakse ka muid eelarvemeetmeid, sealhulgas seoses maksupettusevastase võitlusega ja ajutist töövõimetust käsitlevad meetmed. Mitme nimetatud meetme eelarvemõju ei ole määratletud. Peale selle on kavas näha kõigi muude meetmete kaudset, teisest mõju eelarvele, mis õigustab laiendamist ülejäänud poliitikasammastele, moodustades 2031. aastaks 1,4 protsendipunkti SKPst järgmiselt: i) inimkapital (0,4 protsendipunkti SKPst), ii) füüsiline kapital ja tootlikkus (0,3 protsendipunkti SKPst), iii) rohepööre (0,4 protsendipunkti SKPst) ja iv) digipööre 0,3 protsendipunkti SKPst. Mitmed neist reformidest ja investeeringutest on loetletud II lisas.
(29)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad kaasa ELi ühiste prioriteetide saavutamisele, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis c. Eelkõige sisaldab kava reforme ja investeeringuid, millega soovitakse vähendada sõltuvust fossiilkütuste kasutamisest ning aidata kaasa õiglasele rohepöördele ja tagada energiajulgeolek taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistiku kaudu. Investeeringud, mille eesmärk on hariduse digipööre, peaksid aitama kaasa õiglasele digipöördele, edendades Hispaania majanduse digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Lisaks aitavad investeeringud, mille eesmärk on parandada tööjõu pakkumise kvaliteeti Hispaanias ja suurendada sotsiaaleluruumide pakkumist, suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, sealhulgas tugevdada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, tagades õiglasema ja kaasavama taastumise. Majanduslikku vastupanuvõimet tugevdavad veelgi otsesed eelarvemeetmed.
(30)Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevates reformides ja investeeringutes käsitletakse asjakohaseid 10 riigipõhiseid soovitusi, mis esitati Euroopa poolaasta raames, ja nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis d ning nendega soovitakse parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti, tõhusust ja võrdsust, mis tähendab eelkõige avaliku sektori kulude läbivaatamist ja kulude ratsionaliseerimist ning maksumeetmeid, mille eesmärk on parandada tõhusust ja piisavust ning muuta maksusüsteem õiglasemaks (vt ka eespool). Selliste reformide vastuvõtmisel, mille eesmärk on tugevdada ja parandada Hispaanias reguleerimist ja ettevõtluskliimat, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, võetakse arvesse 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni ja majandustegevuse reguleerimise parandamise kohta. Need reformid aitavad ka kaasa 2020. aasta riigipõhistele soovitustele, et parandada halduskoostööd, mida täiendavalt toetatakse diplomite tunnustamise süsteemi lihtsustamise meetmetega. 2019., 2020., 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi, milles keskenduti energiatõhususele, taastuvenergia kasutuselevõtule ja fossiilkütustest üldise sõltuvuse vähendamisele, käsitletakse taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistiku loomise kaudu. Ajutise töövõimetuse hüvitiste haldamise parandamisele suunatud meetmetega täidetakse 2020. ja 2021. aasta riigipõhiseid soovitusi parandada tervishoiusüsteemi säilenõtkust ja kestlikkust. 2019., 2020. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi oskuste arendamise kohta toetatakse reformide ja investeeringutega, mille eesmärk on parandada tööjõu pakkumise kvaliteeti Hispaanias, sealhulgas seoses kutseõppemeetmetega, ning lihtsustada diplomite vastastikuse tunnustamise süsteemi. Meetmed, mille eesmärk on edendada taskukohaseid eluasemeid, andes maa investoritele, aitavad kaasa 2019., 2022. ja 2023. aasta riigipõhistele soovitustele pakkuda perekondadele toetust ning suurendada energiatõhusate sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete kättesaadavust.
(31)Kavaga tagatakse, et kavandatavate riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute üldine tase, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute keskmisele tasemele, säilitatakse, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4.
Tabel 5. Riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud kavas (% SKPst)
|
Keskmine tase taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil (2021–2026) |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
Kava kehtivusaja keskmine |
|
2,4 |
2,5 |
2,6 |
2,6 |
2,7 |
2,6 |
Allikas: Hispaania keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning komisjoni arvutused.
(32)Lisaks võib pikendamise aluseks olevaid reformi- ja investeerimiskohustusi pidada kooskõlas olevaks mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitud taaste- ja vastupidavuskavas ning partnerluslepingus sätestatud kohustustega, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikega 4. Maksureformi ja kulude läbivaatamise täiendavad täpsustused tulenevad otseselt taaste- ja vastupidavuskava raames võetud kohustustest; mitme ülejäänud meetme puhul on tegemist taaste- ja vastupidavuskava muutmata kohustustega.
(33)Kokkuvõttes leitakse, et kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosvõetuna vastavad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele. Selle tulemusena võib kohandamisperioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale, nagu on kavas ette nähtud.
Kavas esitatud muud reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete
(34)Lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevatele reformidele ja investeeringutele kirjeldatakse kavas poliitilisi kavatsusi, mis on seotud muude reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud teatavaid probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kava sisaldab 44 reformi ja investeeringut.
(35)Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, sisaldab kava reformi (lisatud sisaldub taaste- ja vastupidavuskavale), et võtta kasutusele riiklik digipädevuste kava, ning investeeringuid, mille eesmärk on parandada elanikkonna digioskuste taset. Kava sisaldab reforme ja investeeringuid, millega soovitakse vähendada sõltuvust fossiilkütuste kasutamisest ning aidata kaasa õiglasele rohepöördele ja tagada energiajulgeolek ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava kaudu, mis sisaldab meetmeid, mis on seotud energia salvestamise, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu, omatarbimise edendamise ja energiatõhususega. Meetmed peaksid aitama täita 2019., 2020. ja 2021. aasta riigipõhiseid soovitusi seoses rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu ning järgmise põlvkonna poliitikaga. Kava ei sisalda muid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on täita 2022. ja 2024. aasta riigipõhiseid soovitusi veemajanduse ja kliimamuutustega kohanemise ning jäätmekäitluse ja ringmajanduse kohta.
(36)Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, sisaldab kava selliseid reforme nagu aktiivse tööturupoliitika ajakohastamine, et tugevdada Hispaania tööturgu, lahendada märkimisväärseid struktuurseid probleeme, sealhulgas kõrge struktuurse ja noorte töötuse määr, liigsed ajutised lepingud, madal tööhõivemäär ning majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus. Meetmed on kooskõlas 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovitustega, mis on seotud tööturu toimimisega, sealhulgas töölepingute raamistiku, deklareerimata töö, aktiivse tööturupoliitika, tööstiimulite ja tööturul osalemisega. Kava ei sisalda muid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on järgida 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi riigihankeraamistike tugevdamise kohta.
(37)Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga sisaldab kava reformi energiasalvestuslahenduste väljatöötamise edendamiseks. Lisaks sisaldab kava meetmeid energia salvestamise kasutuselevõtuks toetus- ja investeerimisalgatuste käivitamise kaudu, et arendada välja suuremahulised salvestusvõimalused ja edendada arvestist tarbija pool energia salvestamist ning integreerida see sektori tasandile. Meetmete eesmärk on täita 2019., 2020., 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisega, kiirendades taastuvenergia kasutuselevõttu ning keskendudes investeeringutele rohe- ja digipöördesse. Kava ei sisalda muid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on järgida 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi laiendada piiriüleseid elektriühendusi.
(38)Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga ei ole kavas ette nähtud muid reforme ja investeeringuid.
(39)Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta Hispaania taaste- ja vastupidavuskavaga. Kavas on lühidalt märgitud, et selles sisalduvad reformid ja investeeringud, mis vastavad Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamistele probleemidele ja käsitlevad liidu ühiseid prioriteete, on kooskõlas taaste- ja vastupidavuskavas vastu võetud meetmetega.
(40)Kavas on antud ülevaade Hispaania avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses ELi ühiste prioriteetidega. Seoses õiglase rohe- ja digipöördega rõhutatakse kavas vajadust investeerida energiatõhususse, taastuvenergia kasutuselevõttu, elektrifitseerimisse, energia salvestamisse, ringmajandusse ja vastupanuvõimesse kõigis majandussektorites, samuti kõrgtehnoloogiatesse, nagu tehisintellekt ja andmeanalüüs, ning parandada digitaalset ühenduvust kogu riigis. Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõimega rõhutatakse kavas vajadust investeerida kaasavasse ja kestlikku majanduskasvu, ajakohastades haridust, suurendades tööalast konkurentsivõimet, tugevdades sotsiaalkaitsesüsteeme, toetades VKEsid ressursside ja rahaliste vahenditega ning suurendades konkurentsivõimet nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Seoses energiajulgeolekuga rõhutatakse kavas vajadust vähendada sõltuvust fossiilkütustest, tehes investeeringuid energiataristu arendamiseks ja tõhususe parandamiseks kõigis sektorites. Seoses kaitsevõime suurendamisega rõhutatakse kavas Hispaania kohustuste täitmist NATO ees.
Komisjoni hinnangu kokkuvõte
(41)Üldiselt on komisjon seisukohal, et Hispaania kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.
ÜLDINE JÄRELDUS
(42)Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Hispaaniale soovitama kavas esitatud netokulude kava ning kohandamisperioodi seitsmele aastale pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud tuleks heaks kiita.
SOOVITAB Hispaanial teha järgmist:
1.Tagada, et netokulude kasv ei ületa käesoleva soovituse I lisas kehtestatud maksimummäära.
2.Rakendada ettenähtud tähtaegadeks reformid ja investeeringud, mis toetavad eelarve kohandamise perioodi pikendamist seitsmele aastale, nagu on sätestatud käesoleva soovituse II lisas.
Lisaks kutsub nõukogu Hispaaniat üles tagama, et viiakse ellu muud reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete.
I LISA
Netokulude maksimaalne kasvumäär
(nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)
Hispaania
|
Aasta |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
|
|
Kasvumäär (%) |
Aastane |
3,7 |
3,5 |
3,2 |
3,0 |
|
Kumulatiivne (*) |
9,2 |
13,0 |
16,6 |
20,1 |
|
(*) Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse võrdluses baasaastaga 2023.
II LISA
Reformid ja investeeringud, mille alusel pikendatakse kohandamisperioodi seitsmele aastale
Hispaania
|
Peamine eesmärk |
Põhietappide kirjeldus ja ajakava |
Seirenäitaja(d) |
|
|
Maksureform
|
Selliste maksureformide jõustumine, mille eesmärk on suurendada valitsemissektori tulusid ja ajakohastada maksusüsteemi. |
1. etapp. 2023. aasta kolmandaks kvartaliks on täidetud Hispaania taaste- ja vastupidavuskava eesmärk 388, suurendades valitsemissektori tulusid püsivalt 0,3 % võrra SKPst. 2. etapp. 2025. aasta neljandaks kvartaliks tulude täiendav püsiv kasv 0,1 % SKPst kuni 2028. aasta neljanda kvartalini, mis moodustab 2028. aasta neljandaks kvartaliks kokku 0,4 % SKPst. 3. etapp. 2028. aasta neljandaks kvartaliks esitakse aruanne, mis näitab tulude püsivat kasvu aastatel 2024–2028. |
1. etapp. Hispaania taaste- ja vastupidavuskava eesmärgi C28.R3.M388 rahuldav täitmine. Tulusid, mis tulenevad üksikisiku tulumaksu muutumatust struktuurist aastatel 2020–2028, ei võeta nõuete täitmise hindamisel arvesse. 2. etapp. Rahandusministeeriumi koostatud iga-aastane seirearuanne tulumeetmete mõju kohta eelarvele. Hinnates eesmärgi 0,4 % SKPst täitmist, võib tulude suurenemine, mis tuleneb üksikisiku tulumaksu muutumatust struktuurist aastatel 2025–2028, olla kuni 0,1 % SKPst. Tulusid, mis tulenevad üksikisiku tulumaksu muutumatust struktuurist aastatel 2020–2024, ei võeta nõuete täitmise hindamisel arvesse. 3. etapp. Esitatakse aruanne, mis näitab tulude püsivat kasvu 0,4 % SKPst kooskõlas 2. etapiga. |
|
Maksusoodustuste reform (Taaste- ja vastupidavuskavasse meetme C28.R2.M386 lisamine) |
Selliste maksureformide jõustumine, mille eesmärk on suurendada valitsemissektori tulusid ja ajakohastada maksusüsteemi. |
2025. aasta neljandaks kvartaliks täidetakse eesmärk 386, suurendades püsivalt valitsemissektori tulusid vähemalt 0,1 % SKPst. |
Hispaania taaste- ja vastupidavuskava eesmärgi C28.R2.M386 rahuldav täitmine. |
|
Kulude läbivaatamine (Taaste- ja vastupidavuskavasse meetme C29.R1 lisamine) |
Tugevdada avaliku sektori kulutuste hindamist |
1. etapp. 2021. aasta neljandaks kvartaliks kiitis ministrite nõukogu heaks uue tsükli (2022–2026) kulude läbivaatamiseks, mis tellitakse AIReFilt. 2. etapp. 2026. aasta neljandaks kvartaliks võtab rahandusministeerium vastu uue tsükli, millega nähakse ette sekkumine, mis hõlmab kava kestuse jooksul iga kuluvaldkonda. 3. etapp. 2027. aasta teiseks kvartaliks võetakse vastu reformid, mis tulenevad lõpuleviidud ja käimasolevatest kulude läbivaatamisest, ning reformid iga-aastaste kulude püsivaks vähendamiseks 2028. aastaks vähemalt 0,1 % SKPst, mis aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. 4. etapp. 2028. aasta esimeseks kvartaliks avaldatakse rahandusministeeriumi iga-aastane seirearuanne avaliku sektori kulude läbivaatamise rakendamise kohta; see sisaldab hinnangut kulude tegelikule iga-aastasele kokkuhoiule alates 2025. aastast tänu kulude läbivaatamisest tulenevate meetmete rakendamisele. See näitab, et 2028. aastaks saavutatakse püsiv aastane kokkuhoid vähemalt 0,1 % SKPst, kui poliitikat ei muudeta. |
1. etapp. Ministrite nõukogu lepingu säte, mis näitab selle jõustumist. 2. etapp. Rahandusministeeriumi koostatud hindamiskava. Praegused (2022–2026) ja uued kulude läbivaatamise tsüklid hõlmaksid kuluvaldkonda, mis moodustab kokku 10 % keskvalitsuse otsese vastutuse alla kuuluvatele poliitikavaldkondadele eraldatud vahenditest. 3. etapp. Asjaomaste meetmete jõustumine; ning nende mõjuhinnang, milles põhjendatakse eeldatavat iga-aastast ja kumulatiivset kokkuhoidu asjaomastel eelarveridadel kuni 2031. aastani, võrreldes kulude prognoosidega samadel eelarveridadel, kui poliitikat ei muudeta.
4. etapp. Rahandusministeeriumi koostatud iga-aastase seirearuande avaldamine. Aruandes kirjeldatakse ka iga kuluvaldkonna kohta vähemalt ühe meetme vastuvõtmist, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. |
|
Maksudest kõrvalehoidumise ja pettuste vastase seaduse jõustumine (olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava meede – C27.R1.M376) |
Reformi eesmärk on ajakohastada Hispaania maksusüsteemi, et tagada õiglane maksustamine ja suurendada maksukogumise süsteemi tõhusust. |
2022. aasta teiseks kvartaliks on jõustunud maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastane seadus (Ley de medidas de prevención y lucha contra el fraude fiscal), millega:
– kehtestatakse kinnisvara maksubaasi kontrollväärtus. |
Taaste- ja vastupidavuskava asjaomase eesmärgi 376 (C27.R1) rahuldav täitmine. |
|
Parem õigusloome ja ettevõtluskliima (olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava meede – C13.R1.M190, M191) |
Reformi eesmärk on parandada majandustegevuse raamistikku, tagades parema õigusliku reguleerimise ja ettevõtluskliima, mis hõlbustab ettevõtete loomist ja kasvu ning vajaduse korral nende restruktureerimist. |
1. etapp. 2022. aasta teiseks kvartaliks on jõustunud maksejõuetusõiguse reform. 2. etapp. 2022. aasta neljandaks kvartaliks on jõustunud uus ettevõtete asutamise ja kasvu seadus, et lihtsustada ettevõtte asutamise menetlusi ja edendada mitmekesiseid rahastamisallikaid ettevõtluse kasvuks. |
Taaste- ja vastupidavuskava asjaomaste eesmärkide 190 ja 191 (C13.R1) rahuldav täitmine. |
|
Taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistik (olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava meede – C7.R1.M102, M103, M104, M105, T106, T107) |
Meetme eesmärk on tugevdada taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistikku, et suurendada kindlust ja soodustada erainvesteeringuid taastuvenergiasse, kõrvaldada taastuvenergia kasutuselevõttu takistavad tõkked ning parandada selle lõimimist keskkonda, elektrisüsteemi ja eri sektoritesse. |
1. etapp. 2020. aasta neljandaks kvartaliks ·on jõustunud kuninglik dekreetseaduse nr 23/2020 (energiameetmed); ·kuninglik dekreetseadus nr 960/2020 (taastuvenergia majandusrežiim); ·kuninglik dekreetseadus nr 1183/2020 (taastuvate energiaallikate ühendamine elektrivõrku). 2. etapp. 2021. aasta teiseks kvartaliks on jõustunud kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seadus. 3. etapp. 2023. aasta neljandaks kvartaliks ·täiendav võimsus taastuvenergia tootmiseks (vähemalt 6 000 MW) Hispaanias ülesseatud kumulatiivne täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus (vähemalt 6 000 MW). |
Taaste- ja vastupidavuskava asjaomaste eesmärkide 102, 103, 104, 105 ning sihtide 106 ja 107 (C7.R1) rahuldav täitmine. |
|
Hariduse digipööre (olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava meede – C19.I2.M289, M290, T291) |
Parandada juurdepääsu digiõppele, pakkudes haavatavatest rühmadest pärit kooliõpilastele kaasaskantavaid seadmeid. Paigaldada klassiruumidesse interaktiivsed digisüsteemid (IDS), et võimaldada kaug- ja põimõpet, toetada digistrateegia ettevalmistamist või läbivaatamist ja õpetajate digikoolitust. |
1. etapp. 2021. aasta neljandaks kvartaliks on kiidetud heaks programm, mille eesmärk on varustada riiklikud või riiklikult toetatavad koolid digivahenditega. 2. etapp. 2025. aasta neljandaks kvartaliks ·viiakse lõpule hariduse digipöörde meetmed, sealhulgas valmistatakse ette digistrateegiad või vaadatakse need läbi vähemalt 22 000 koolis ja 70 000 õpetaja digikoolitus. Ühendatud digiseadmete jagamine riiklikele või riiklikult toetatavatele koolidele, et ületada digilõhe ja varustada vähemalt 240 000 klassiruumi. |
Taaste- ja vastupidavuskava asjaomaste eesmärkide 289 ja 290 ning sihi 291 (C19.I2) rahuldav täitmine. |
|
Duaalõpe
|
Edendada kutseõppes osalevate üliõpilaste töökohapõhist õpet |
1. etapp. 2027. aasta neljandaks kvartaliks viiakse lõpule teadlikkuse suurendamise kampaania, mis hõlmab vähemalt 60 % kõigist õpilastest, kes kavatsevad alustada kutseõpet või on viimase kuue kuu jooksul alustanud duaalõpet; ning suutlikkuse suurendamine kutseõppe pakkumisel kõigi ettevõttete puhul, kes on huvitatud duaalõppe pakkumisest. 2. etapp. 2028. aasta neljandaks kvartaliks esitatakse seirearuanne, mis näitab, et vähemalt 80 % kõigist 2028. aasta esimese poolaasta kutseõppe üliõpilastest on registreeritud duaalses kutseõppes. |
1. etapp. Koostatakse aruanne teadlikkuse suurendamise kampaania ja suutlikkuse suurendamise alase tegevuse ulatuse kohta. 2. etapp. Seirearuande koopia. |
|
Kava 20 kasutuselevõtt
|
Luua uus ühine raamistik, millega kõrvaldatakse haldusnõuete erinevused autonoomsete piirkondade ja kohalike üksuste vahel ning samas vähendatakse menetlusi seoses äritegevuse toetamisega. |
1. etapp. 2025. aasta neljandaks kvartaliks kiidetakse (mitut) valdkonda hõlmava(te)l konverentsi(de)l heaks valdkondlik mõjuhinnang (koostöös autonoomsete piirkondade ja linnavolikogudega), milles määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad, mis vajavad standardimist ja menetluste lihtsustamist kõigis piirkondades ja kohalikes omavalitsustes.
2. etapp. 2026. aasta teiseks kvartaliks avaldatakse (mitut) valdkonda hõlmava(te)l konverentsi(de)l heaks kiidetud strateegiakava, milles täpsustatakse iga-aastased meetmed, vastutavad osalejad ja seirenäitajad, ning mis tuleb täielikult rakendada 2027. aastaks. 3. etapp. 2027. aasta neljandaks kvartaliks avaldatakse aruanne, milles jälgitakse strateegilise kava rakendamist ja pakutakse välja parandusmeetmed kõrvalekallete korral. Aruandes tuleks hinnata ka juba varasematel aastatel rakendatud meetmete mõju. |
1. etapp. Link (mitut) valdkonda hõlmava(te)l konverentsi(de)l heaks kiidetud valdkondlikule mõjuhinnangule. 2. etapp. Link (mitut) valdkonda hõlmava(te)l konverentsi(de)l heaks kiidetud strateegiakavale. 3. etapp. Link avaldatud aruandele. |
|
E-arve
|
Töötada välja kohustuslik ettevõtjatevaheline e-arveldamise süsteem. Kehtestada turvalisem ja tõhusam ettevõtjatevaheline e-arveldamise süsteem, et lühendada keskmist maksetähtaega ja vähendada maksupettusi. |
1. etapp. 2026. aasta neljandaks kvartaliks jõustub kuninglik dekreet, millega kehtestatakse süsteemi tehnilised ja teabenõuded. 2. etapp. 2027. aasta esimeseks kvartaliks luuakse e-arve platvorm, mida haldab maksuamet ja mis pakub kõigile seda kasutada soovivatele ettevõtjatele ja spetsialistidele tasuta põhiteenust. |
1. etapp. Kuningliku dekreetseaduse jõustumine. 2. etapp. E-arve platvormi jaoks vajaliku „acta de recepción“ koopia. |
|
Meetmed ajutise töövõimetusega seotud haldamise parandamiseks
|
Parandada ajutiste töövõimetushüvitiste haldamist erandolukordade puhul, et vähendada kõigi haldusasutuste kulusid. |
1. etapp. 2025. aasta neljandaks kvartaliks allkirjastatakse ja jõustatakse partnerluslepingud autonoomsete piirkondade tervishoiuministeeriumide, vastastikuste kindlustusandjate ja sotsiaalkindlustuse vahel. |
1. etapp. Partnerluslepingute allkirjastamine ja jõustumine. |
|
Diplomite vastastikuse tunnustamise süsteemi lihtsustamine (uus meede) |
Hõlbustada välismaal sündinud elanikkonna kutsekvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamist (pöörates erilist tähelepanu ülikooliharidusele), et suurendada nende tootlikkust ja panust majanduskasvu. |
1. etapp. 2025. aasta neljandaks kvartaliks jõustuvad õigusaktid, milles on üksikasjalikult kirjeldatud välismaal sündinud elanikkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ühtlustatud protsesse. 2. etapp (2028. aasta neljandaks kvartaliks). Reformi rakendamise järelevalve hindamine. Aruanne peaks sisaldama põhinäitajaid lihtsustatud süsteemi alusel menetletud tunnustamistaotluste koguarvu ja selliste taotluste menetlemise keskmise aja kohta. |
1. etapp. Välismaal sündinud elanikkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamist hõlbustavate õigusaktide jõustumine. 2. etapp. Hindamisaruande avaldamine |
|
Töö- ja tööotsimisviisa süsteemi reform
|
Hõlbustada töötavate ja tööd otsivate rändajate seaduslikku riiki sisenemist, et suurendada rändajate tööjõu tootlikkust. |
1. etapp. 2024. aasta neljandaks kvartaliks jõustub kuninglik dekreet, millega reguleeritakse rändajate töö- ja tööotsimisviisat. |
1. etapp. Jõustub kuninglik dekreet, millega reguleeritakse rändajate töö- ja tööotsimisviisat. |
|
Viini projekt (uus meede) |
Suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist |
1. etapp. 2025. aasta neljandaks kvartaliks korraldatakse hanked, et anda riigimaa erasektori arendajatele taskukohaste eluasemete ehitamiseks. 2. etapp. Reformi rakendamise järelevalve hindamine 2026. aasta teiseks kvartaliks. Aruandes tuleks kirjeldada projekti arengut ja mõju ning see peaks sisaldama põhinäitajaid ehitatavate elamute kohta ning erasektori arendajatele üleantava riigimaa kogupindala. |
1. etapp. Link avaldatud pakkumiskutsele. 2. etapp. Hindamisaruande avaldamine |
|
Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduse nr 14/2011 muudatuse jõustumine (olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava meede – C17.R1.254) |
Tugevdada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisektori õigusraamistikku, et tõhustada sektori juhtimist ja koordineerimist, luua atraktiivne teadlaskarjäär ning parandada teadmussiiret teadusuuringutelt ühiskonna jaoks vajalikele toodetele ja teenustele. |
1. etapp. 2022. aasta teiseks kvartaliks jõustus teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniseaduse muudatus, millega parandatakse teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika koordineerimist eri valitsustasandite vahel, tõhustatakse Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi juhtimist ja koordineerimist, võetakse kasutusele uus teadlaskarjääri mudel ja parandatakse teadmussiiret. |
1. etapp. Taaste- ja vastupidavuskava asjaomase eesmärgi 254 (C17.R1) rahuldav täitmine. |
Strasbourg,
Nõukogu nimel
eesistuja