EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 26.11.2024
COM(2024) 722 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kehtestatakse Madalmaade netokulude kava
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 26.11.2024
COM(2024) 722 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kehtestatakse Madalmaade netokulude kava
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS,
millega kehtestatakse Madalmaade netokulude kava
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 121,
võttes arvesse määrust (EL) 2024/1263, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
ÜLDISED MÄRKUSED
(1)30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta, 1 muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta 2 ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta 3 . Raamistiku eesmärk on tagada reformide ja investeeringute abil valitsemissektori võla jätkusuutlikkus ning kestlik ja kaasav majanduskasv. Sellega edendatakse riikide isevastutust ja keskendutakse keskpikale perspektiivile ning tagatakse nõuete tõhus ja sidus täitmine.
(2)Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kaval peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude 4 kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.
(3)Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.
(4)Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 18, võttes arvesse hinnangut ja tuginedes komisjoni soovitusele, soovitab nõukogu, kui ta leiab, et kava ei vasta kõnealuse määruse artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele, liikmesriigil esitada muudetud riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.
(5)Kui liikmesriik ei esita muudetud kava määruses (EL) 2024/1263 osutatud tähtaja jooksul või kui muudetud kava ei vasta kõnealuse määruse artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele, võtab nõukogu komisjoni soovituse põhjal vastu soovituse kehtestada kooskõlas artikliga 19 asjaomase liikmesriigi netokulude kava ning vajaduse korral kinnitab reformi- ja investeerimiskohustused, mis on aluseks eelarve kohandamisperioodi pikendamisele.
MÄRKUSED MADALMAADE RIIKLIKU KESKPIKA PERIOODI EELARVE- JA STRUKTUURIKAVA KOHTA
(6)15. oktoobril 2024 esitasid Madalmaad nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, võttes arvesse Madalmaade esitatud põhjendusi.
Kava esitamisele eelnenud protsess
(7)Enne kava esitamist palusid Madalmaad tehnilist teavet, 5 mille komisjon esitas 21. juunil 2024 ja mis avaldati 15. oktoobril 2024 6 . Tehniline teave näitab struktuurse esmase eelarvepositsiooni taset 2028. aastal, mis on vajalik tagamaks, et valitsemissektori eelarvepuudujääk püsib keskpikas perspektiivis alla 3 % SKPst, ja et valitsemissektori võlg jääb keskpikas perspektiivis alla 60 % SKPst, kui pärast nelja-aastast kohandamisperioodi ei võeta täiendavaid eelarvemeetmeid. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Tehniline teave koostati ja edastati liikmesriigile kahe stsenaariumi alusel: stsenaarium, mis hõlmab kooskõla eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega 7 vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 9 lõikele 3, ja stsenaarium, mille puhul seda kaitsemeedet ei ole. Madalmaid käsitlevas tehnilises teabes nähakse ette, et kehtivate eelarve-eeskirjade järgimiseks nelja-aastase kohandamisperioodi jooksul, ja komisjoni eelduste põhjal, peaks struktuurne esmane eelarvepositsioon kohandamisperioodi (2028) lõpus olema vähemalt 0,1 % SKPst (stsenaarium ilma eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmeta), nagu on esitatud järgmises tabelis. Teavitamiseks: võttes arvesse ka eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeedet, peaks struktuurne esmane eelarvepositsioon olema kohandamisperioodi (2028) lõpus vähemalt 0,1 % SKPst. Madalmaadelt, kellel on õigus saada tehnilist teavet, eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeedet siiski ei nõuta.
Tabel 1. Komisjoni poolt Madalmaadele esitatud tehniline teave
|
Kohandamisperioodi viimane aasta |
2028 |
|
Struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumväärtus (% SKPst), stsenaarium ilma eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmeta |
0,1 |
|
Üksnes teavitamiseks: Struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumväärtus (% SKPst), stsenaarium koos eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega |
0,1 |
Allikas: komisjoni arvutused.
(8)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Madalmaad ja komisjon 2024. aasta juulis ja augustis tehnilist dialoogi. Dialoogi keskseks teemaks oli Madalmaade kavandatud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused, samuti selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimine, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.
(9)Madalmaade kavast nähtub, et kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis c ette nähtud üleminekusätetega ei ole toimunud määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikes 3 ette nähtud konsultatsiooni asjaomaste riiklike sidusrühmadega (sealhulgas sotsiaalpartneritega).
(10)Riiginõukogu (Madalmaade sõltumatu eelarveasutus) esitas arvamuse 8 makromajandusliku prognoosi ja mitmeaastase netokulude kava aluseks olevate makromajanduslike eelduste kohta. Riiginõukogu jõudis järeldusele, et keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava netokulude kava ei vasta määruse nõuetele ning et Madalmaad peavad lisaks valitsuse poolt 2025. aasta eelarveprojektis esitatud meetmetele tegema struktuurseid eelarvekohandusi.
(11)Kava esitati riigi parlamendile 17. septembril 2024 koos 2025. aasta eelarveprojektiga. Rahandusministeerium võttis selle vastu 12. oktoobril 2024.
Muud seotud protsessid
(12)16. oktoobril 2024 esitasid Madalmaad 2025. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse [26. novembril 2024] 9 .
(13)19. juunil 2024 jõudis komisjon järeldusele, et Madalmaades esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige on Madalmaad haavatavad erasektori suure võla tõttu ülehinnatud eluasemeturu kontekstis, millel on piiriülene tähtsus ja mis teeb mõningatest edusammudest hoolimata endiselt muret 10 .
(14)21. oktoobril 2024 esitas nõukogu Madalmaadele Euroopa poolaasta raames riigipõhised soovitused 11 .
KAVA KOKKUVÕTE JA KOMISJONI HINNANG KAVALE
(15)Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.
Taust: makromajanduslik ja eelarveolukord ning väljavaated
(16)Madalmaade majandustegevus kasvas 2023. aastal 0,1 %. Seisaku põhjustas kõrge inflatsioon ja nõrk väliskeskkond, mis pärssis eksporti. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus tänu eratarbimist toetavale reaalpalga kasvule kasvama 2024. aastal 0,8 %. Reaalne SKP peaks 2025. aastal kasvama 1,6 % ja 2026. aastal 1,5 %, mida toetavad jätkuv palgakasv, vähenev inflatsioon ja parem väliskeskkond, mis toetab kaubandust. Prognoosiperioodil (st 2024–2026) peaks Madalmaade potentsiaalne SKP kasvama 2024. aastal 1,9 %, 2025. aastal 1,7 % ja 2026. aastal 1,5 %, kuna tööjõu panus potentsiaalsesse majanduskasvu väheneb 0,9 %-lt 2024. aastal 0,5 %-le 2026. aastal. Töötuse määr oli 2023. aastal 3,6 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 3,7 %, 2025. aastal 3,8 % ja 2026. aastal 3,9 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt langema 7,3 %-lt 2023. aastal 5,0 %-le 2024. aastal, 3,0 %-le 2025. aastal ja 2,3 %-le 2026. aastal.
(17)Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Madalmaade valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 0,4 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see jõudma 0,2 %ni SKPst 2024. aastal ja suurenema 1,9 %ni 2025. aastal, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 2,4 %ni 2026. aastal. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosis võetakse arvesse Madalmaade 2025. aasta eelarvekava, mille valitsus esitas riigi parlamendile 2024. aasta septembris. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 45,1 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse langema 2024. aasta lõpuks 43,3 %-le. Prognooside kohaselt tõuseb see 2025. aasta lõpuks 44,3 %-le SKPst ja 2026. aasta lõpuks 46,6 %-le SKPst. Komisjoni eelarveprognoosides ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui neid toetavad usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.
Kavas esitatud netokulude kava ja makromajanduslikud eeldused
(18)Madalmaade riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine nelja aasta jooksul.
(19)Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.
(20)Kavas võetakse kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab netokulude keskmisele kasvule 4,2 % aastatel 2025–2028. Tehniline teave (eeldades lineaarset kohandamiskava) on kooskõlas netokulude keskmise kasvuga 3,2 % kohandamisperioodil (2025–2028). Eelarvekavas ette nähtud netokulude kava kohaselt peaks kohandamisperioodi lõpuks (2028) saavutatama struktuurne esmane eelarvepositsioon –0,8 % SKPst. See on madalam struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumtasemest 0,1 % SKPst 2028. aastal, mille komisjon esitas tehnilises teabes 21. juunil 2024 12 . Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv väheneb järk-järgult 2,1 %-lt 2024. aastal 1,4 %-le 2028. aastal. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär langeb 2024. aasta 5,1 %-lt aastatel 2025 (2,7 %) kuni 2028 (2,4 %) märgatavalt madalamale.
Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Madalmaade kavas
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
Kava kehtivusaja keskmine 2025–2028 |
|
|
Netokulude kasv
|
6,9 |
6,8 |
3,5 |
2,1 |
4,3 |
4,2 |
|
Netokulude kasv
|
6,9 |
14,1 |
18,1 |
20,7 |
25,9 |
ei ole kohaldatav |
|
Potentsiaalse SKP kasv (%) |
2,1 |
1,8 |
1,7 |
1,5 |
1,4 |
1,6 |
|
Inflatsioon (SKP deflaatori kasv) (%) |
5,1 |
2,7 |
2,6 |
2,6 |
2,4 |
2,6 |
Allikas: Madalmaade keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning komisjoni arvutused
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori võlale
(21)Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, suureneb valitsemissektori võlg kava kohaselt järk-järgult 45,0 %-lt SKPst 2024. aastal 51,1 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks, nagu on näidatud järgmises tabelis. Kava kohaselt peaks võla suhe pärast kohandamisperioodi keskpikas perspektiivis (st kuni 2038. aastani) ületama 2033. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst, jõudes 2038. aastaks 70,7 %ni.
Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Madalmaade kavas
|
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2038 |
|
|
Valitsemissektori võlg (% SKPst) |
45,1 |
45,0 |
46,7 |
49,7 |
50,1 |
51,1 |
70,7 |
|
Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst) |
–0,4 |
–1,8 |
–2,5 |
–3,4 |
–2,1 |
–2,5 |
–4,0 |
Allikas: Madalmaade keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava
Seega on valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis tõusuteel ning ei jää allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, ei ole kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud võlanõuetega.
Kava netokulukohustuste mõju valitsemissektori eelarvepositsioonile
(22)Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt suureneks valitsemissektori eelarvepuudujääk 1,8 %-lt SKPst 2024. aastal 2,5 %-le SKPst 2025. aastal ja tõuseks 2026. aastal ajutiselt üle 3 % (3,4 %), enne kui väheneb 2027. aastal 2,1 %-le ja tõuseb seejärel 2028. aastal taas 2,5 %-le. Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2028) kontrollväärtust 3 % SKPst. Kuid kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2038. aastani) ületab valitsemissektori eelarvepuudujääk 3 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab 2029. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst ning kasvab 2038. aastaks 4,0 %ni.Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, ei ole kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud puudujääginõudega.
Kava eelarvestrateegia
(23)Kava ei sisalda soovituslikku eelarvestrateegiat netokulude kava rakendamiseks. Asjaomaste poliitikameetmete täpne kirjeldus tuleb kinnitada või kohandada ning kvantifitseerida aastaeelarvetes. Valitsuse koalitsioonilepinguga aastateks 2024–2028 nähakse ametiaja alguses ette tulumaksukärped, mida kompenseeritakse 2026. aastal teatavate toodete käibemaksu suurendamise ja muu hulgas arenguabi-, avaliku sektori palga- ja varjupaigakulude kärpimisega ametiaja lõpu poole. 2025. aasta eelarvekavas on kindlaks määratud poliitikameetmed, mille abil saavutatakse 2025. aasta netokulude 6,8 % sihtkasvumäär 13 .
Kavas esitatud reformi- ja investeerimiskavatsused, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete
(24)Kavas kirjeldatakse poliitilisi kavatsusi, mis on seotud reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes, sh makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust puudutavates soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kava sisaldab ulatuslikku loetelu rohkem kui 70 reformist ja investeeringust, mis on suunatud ELi ühistele prioriteetidele, millest 14 toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust.
(25)Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega sisaldab kava üle 20 reformi ja investeeringu, nagu muu hulgas mitmeaastane energia- ja kliimataristu programm, avaliku ja erasektori teadusprogrammid digitaalmajanduse strateegia ning Madalmaade kliimafondi raames. Kavas kirjeldatakse ka taaste- ja vastupidavuskava meetmeid võrgu ülekoormuse vähendamiseks, energiataristu ehitamiseks ja kvantarvutuse alasteks teadusuuringuteks. Kavas sisalduvate reformide ja investeeringute eesmärk on järgida 2022., 2023. ja 2024. aastal antud riigipõhiseid soovitusi teha täiendavaid jõupingutusi kestliku põllumajanduse edendamiseks, 2019., 2022., 2023. ja 2024. aastal antud soovitusi edendada üleminekut taastuvenergiale, sealhulgas investeeringuid elektrivõrku, 2019., 2020. ja 2022. aastal antud soovitusi edendada investeeringuid, teadusuuringuid ja innovatsiooni, et toetada rohe- ja digipööret, ning 2019. aastal antud soovitust kõrvaldada transpordi kitsaskohad. Kava sisaldab reforme ja investeeringuid, et järgida 2022. ja 2023. aastal antud riigipõhiseid soovitusi seoses makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja suurendada investeeringuid võrgutaristusse, 2023. aastal antud soovitust suurendada rohepöördeks vajalikke oskusi ja pädevusi ning 2022. ja 2023. aastal antud soovitusi parandada hoonete energiatõhusust ning kiirendada investeeringuid kestlikku transporti ja kestlikku põllumajandusse.
(26)Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, sisaldab kava ulatuslikku loetelu rohkem kui 40 reformist ja investeeringust, mis on rühmitatud poliitikavaldkondade järgi, nagu eluasemeturg, haridus, tervishoid, pensionid, tööturg ja maksustamine. Mõned neist investeeringutest ja reformidest on lisatud taaste- ja vastupidavuskavasse, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetuskindlustus, pensioniseaduse läbivaatamine või intensiivravi pikendamine. Kavas sisalduvate reformide ja investeeringute eesmärk on järgida 2022., 2023. ja 2024. aastal antud riigipõhiseid soovitusi, et vähendada stiimuleid kasutada paindlikke või ajutisi lepinguid ning 2019., 2020. ja 2022. aastal antud soovitusi edendada füüsilisest isikust ettevõtjate piisavat sotsiaalkaitset ja vähendada fiktiivselt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist. Kavas sisalduvate reformide ja investeeringute eesmärk on ka vähendada tööjõu ja oskuste nappust, sealhulgas järgida alates 2019. aastast järjestikku välja antud soovitusi luua täiendus- ja ümberõppe võimalusi põhioskuste parandamiseks, ning järgida 2020. aastal antud soovitust tugevdada tervishoiusüsteemi. Kava ei sisalda siiski reforme, mille eesmärk on tegeleda vananemisega seotud kulutuste eeldatava suurenemisega, muutes pikaajalise hoolduse süsteemi kulutõhusamaks, ning soodustada liikuvust suure tootlikkusega sektoritesse ja ühiskondlike väljakutsetega seotud sektoritesse. Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime prioriteediga sisaldab kava eluasemeturu reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on järgida makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud riigipõhiseid soovitusi, vähendades kodumajapidamiste laenuvahendite kasutamise soodustamist ja tagades eluaseme taskukohasuse ja kättesaadavuse erasektori üüriturul, ning kahte soovitust, mis anti Madalmaadele järjestikustel aastatel alates 2019. aastast, ning 2023. ja 2024. aastal antud soovitusi kõrvaldada elamuehituse takistused.
(27)Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga sisaldab kava reforme, mis aitavad energiajulgeolekule kaasa õigusaktide kaudu, mille eesmärk on struktuurselt parandada gaasivarustuskindlust ning ettevõtete ja institutsioonide energiasäästukohustusi. Kavas kirjeldatakse ka poliitilist kavatsust rakendada meetmeid vastupidavuse tugevdamiseks, vähendades sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest ja suurendades nullnetotehnoloogiate tootmist. Mõned reformid ja investeeringud on lisatud taaste- ja vastupidavuskavasse, et vähendada sidevõrgu ülekoormust, ajakohastada gaasi- ja elektrienergiasüsteemide õigusraamistikku ning edendada rohelise vesinikutehnoloogia kasutamist. Kavas sisalduvate reformide ja investeeringute eesmärk on järgida 2019., 2022., 2023. ja 2024. aastal antud riigipõhiseid soovitusi edendada üleminekut taastuvenergiale, sealhulgas investeeringuid elektrivõrku, ning 2019. aastal antud soovitust kõrvaldada transpordi kitsaskohad. Kava sisaldab reforme ja investeeringuid, et järgida 2022. ja 2023. aastal antud riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega, kuivõrd neis soovitatakse suurendada investeeringuid taastuvenergia ja võrgutaristu kasutuselevõttu, 2022. aastal antud soovitusi hoonete energiatõhususe ja säästva transpordi kohta ning 2022. ja 2023. aastal antud soovitusi vähendada sõltuvust fossiilkütustest.
(28)Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga sisaldab kava aastatel 2024–2028 rakendatavaid investeeringuid, mis hõlmavad varustuse soetamist, kinnisvarataristu uuendamist, sealhulgas selle kestlikkuse tagamiseks, ning taktikalise IT-taristu ajakohastamist ja asendamist.
(29)Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta Madalmaade taaste- ja vastupidavuskavaga. Kavas kirjeldatud reformid ja investeeringud täiendavad mitut taaste- ja vastupidavuskava raames võetud meedet, mis aitavad samuti kaasa ELi ühiste prioriteetide saavutamisele. Kavas sisalduvad uued reformid ja investeeringud on kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava meetmetega. Näiteks aitab REPowerEU peatükis sisalduv energiaturu reformi pakett kaasa õiglasele rohe- ja digipöördele ning energiajulgeolekule, samuti taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad tsentraliseeritud planeerimise meetmed eluasemete pakkumise suurendamiseks ja tervishoiusüsteemi tugevdamiseks aitavad suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.
(30)Kavaga püütakse aidata rahuldada Madalmaade avaliku sektori investeerimisvajadused seoses ELi ühiste prioriteetidega. Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga on kavas ette nähtud ligikaudu 43 miljardit euro ulatuses investeeringuid. Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga nähakse kavas ette 10 miljardi euro suurune investeerimisvajadus eluaseme, tööturu ja hooldusega seotud investeeringuteks. Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga kirjeldatakse kavas peamiselt reforme, kuid selles nähakse ette 300 miljoni euro suurune investeerimisvajadus rohelise vesinikutehnoloogia kasutuselevõtuks, mis on osaliselt hõlmatud taaste- ja vastupidavuskavaga. Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga on kavas esitatud 55 miljardi euro ulatuses investeerimisvajadusi.
Komisjoni hinnangu kokkuvõte
(31)Üldiselt on komisjon seisukohal, et Madalmaade kava ei vasta määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõike 2 nõuetele, kuna selle netokulude kava ei ole kooskõlas kõnealuse määruse võla- ja eelarvepuudujäägi nõuetega. Kavas on märgitud järgmist: „Kui komisjon ja nõukogu leiavad, et Madalmaade esitatud netokulude kava ei ole määrusega kooskõlas, loobuvad Madalmaad oma õigusest esitada muudetud kava, nagu on sätestatud määruse artiklis 18, ning saavad aru, et nõukogu võib komisjoni soovituse alusel komisjoni esitatud tehnilise teabe põhjal soovitada netokulude kava vastavalt määruse artiklile 19. Valitsus käsitleb tehnilisel teabel põhinevat netokulude kava soovitust Euroopa eelarvereeglite nõuetekohase rakendamisena.“ Võttes arvesse, et Madalmaad ei kavatse esitada muudetud kava vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 18, tuleb kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 19 soovitada netokulude kava, mis põhineb komisjoni 21. juunil 2024 esitatud tehnilisel teabel.
ÜLDINE JÄRELDUS
(32)Tuginedes komisjoni hinnangule ja sellele, et Madalmaad loobuvad õigusest esitada muudetud kava vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 18 ja kooskõlas sama määruse artikliga 19, peaks nõukogu soovitama Madalmaadele netokulude kava, mis põhineb tehnilisel teabel, mille komisjon esitas 21. juunil 2024.
SOOVITAB Madalmaadel teha järgmist.
1.Tagada, et netokulude kasv ei ületa käesoleva soovituse I lisas kehtestatud maksimummäära.
Lisaks kutsub nõukogu Madalmaid üles tagama, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete.
I LISA
Netokulude maksimaalne kasvumäär
(nominaalsed aastased ja kumulatiivsed kasvumäärad)
Madalmaad
|
Aasta |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
|
|
Kasvumäär (%) |
Aastane |
3,5 |
3,3 |
3,0 |
3,0 |
|
Kumulatiivne (*) |
10,4 |
14,0 |
17,5 |
21,0 |
|
(*) Kumulatiivsed kasvumäärad arvutatakse võrdluses baasaastaga 2023.
Strasbourg,
Nõukogu nimel
eesistuja