EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.11.2024

COM(2024) 549 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Euratomi 2014.–2020. aasta teadus- ja koolitusprogrammi järelhindamine

{SWD(2024) 271 final} - {SWD(2024) 272 final}

1Sissejuhatus

1.1Hindamise eesmärk

Käesolevas aruandes esitatakse Euratomi 2014.–2018. aasta 1 ja 2019.–2020. aasta 2 teadus- ja koolitusprogrammi (edaspidi „programm“) 3 järelhindamise tulemused. Aruande eesmärk on analüüsida programmi loogikat, rakendamist ja saavutusi ning programmi raames võetud meetmete pikemaajalist mõju ja kestlikkust, et anda teavet tulevaste Euratomi programmide koostamiseks ja kavandamiseks.

Hindamine põhineb õiguslikul nõudel, mis on sätestatud programmid kehtestanud määrustes 4 . Komisjon teeb hindamise läbipaistva menetluse korras valitud sõltumatute ekspertide abiga. Aruanne on üles ehitatud vastavalt peamistele hindamisküsimustele ja lõpeb järeldustega. Aruande lisades esitatakse ekspertide järeldused ja soovitused ning komisjoni tähelepanekud. Hinnangut toetab suur hulk tõendeid, sealhulgas: i) neli ekspertide koostatud temaatilist uuringut programmi raames võetud kaudsete meetmete kohta (need temaatilised aruanded põhinevad projektiaruannetel, tulemustel ja koordinaatoritega tehtud intervjuudel), ii) komisjoni eksperdirühma aruanne otsemeetmete kohta ja iii) konsultatsioonid sidusrühmadega. Aruandele on lisatud kaks komisjoni talituste töödokumenti, millest üks käsitleb otsemeetmeid ja teine kaudseid meetmeid. Neis kahes komisjoni talituste töödokumendis antakse üksikasjalik hinnang programmi tegevusele, kasutatud metoodikale ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemustele. Käesoleva hindamise peamine puudus on see, et praegu saab programmi tulemustest ja mõjust vaid osalise ülevaate. Hindamine toimub kolm aastat pärast programmi lõppu, kuid projektidest peaaegu kolmandik (29) viiakse lõpule 2024. või 2025. aastal. Hindajate jaoks on peamine probleem projekti mõju tõendamiseks vajalik pikk ajavahemik, mis muudab järelevalve- ja hindamisprotsessi keerulisemaks. Kuigi programm aitas saada olulisi uurimistulemusi, on nende uurimistulemuste märkimisväärse mõju (nt uute lahenduste ja meetodite kasutuselevõtt tuumaelektrijaamade käitajate poolt ning uued lahendused või mõju õigusraamistikule) ilmnemiseks vaja rohkem aega. Sellist pikaajalist mõju on ka tavapäraste näitajasüsteemide abil raskem mõõta ja sageli on vaja keerukat uurimistööd, et võrrelda varasemate projektide tulemusi ja võimalikku mõju aastaid hiljem, mõnikord erinevates tehnilistes valdkondades. Andmete kättesaadavuse ja tulemuste mõõdetavusega seotud probleemidest tuleneb andmete piiratus. Selle piiratuse vähendamiseks on komisjoni talituste töödokumentides läbipaistvalt näidatud andmete allikad. 

1.2Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2014–2020)

Programm, mille eelarve on esitatud järgnevas tabelis, oli liidu peamine tuumauuringute rahastamisprogramm kõnealusel perioodil.

	2014.–2018. aasta programm (eurodes)	2019.–2020. aasta programm (eurodes)	Kokku (eurodes)
Otsemeetmed (ainult tuuma lõhustumine)	559 562 000	268 807 000	828 369 000
Kaudsed meetmed (tuuma lõhustumine)	315 535 000	151 579 000	467 114 000
Kaudsed meetmed (tuumasüntees)	728 232 000	349 834 000	1 078 066 000
Kokku	1 603 329 000	770 220 000	2 373 549 000

Programmis keskenduti kõrgeimate tuumaohutusstandardite ja liidu kvalifitseeritud töötajate säilitamisele tuumavaldkonnas. Selle saavutamiseks oli programmi eesmärk i) toetada teadusuuringuid ja koolitust, ii) parandada olemasolevate ja tulevaste tuumaelektrijaamade ohutust ning iii) parandada kaitset ioniseeriva kiirguse eest, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ja dekomisjoneerimise kaudu. Lisaks rahastati programmist tuumasünteesienergeetika arendamist, mis on pikaajaline võimalus suuremahuliseks vähese CO2 heitega elektritootmiseks, mis võib aidata katta tulevast energianõudlust. Tekstikastis nr 1 on üksikasjalikult esitatud programmi erieesmärgid.

Programmi rakendati järgmiselt: i) komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusuuringute vormis otsemeetmed tuuma lõhustumise valdkonnas; ii) kaudsed meetmed tuuma lõhustumise ja tuumasünteesi valdkonnas projektikonkursside kaudu (tuuma lõhustumise ohutus, jäätmekäitlus ja kiirguskaitse) ning iii) komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi hallatav terviklik nimelise toetusesaajaga kaasrahastamismeede tuumasünteesienergeetika valdkonnas. Euratomi tuumalõhustumisalased teadusuuringud kuuluvad nii otsemeetmete kui ka kaudsete meetmete alla, samal ajal kui Euratomi tuumasünteesialased teadusuuringud kuuluvad teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi hallatavate kaudsete meetmete alla.

Komisjon on rakendanud Euratomi teadus- ja koolitusprogramme alates 1959. aastast. Nõukogu määrustes, millega need programmid kehtestati, on sätestatud üldised tegevussuunad ja soovituslik summa nende rahastamiseks. Komisjon võtab vastu Euratomi otsemeetmete ja kaudsete meetmete tööprogrammid, milles on esitatud üksikasjalikud prioriteedid, eelarve ja kasutatavad vahendid, tavaliselt kahe aasta kaupa.

2Peamiste tulemuste kokkuvõte

2.1Programmi asjakohasus

2014.–2020. aasta programmi üldeesmärk oli jätkata tuumaalast teadus- ja koolitustegevust, asetades rõhu tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse pidevale parandamisele. Teiseks oli programmi eesmärk aidata pikemas perspektiivis saavutada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist ohutul, tõhusal ja turvalisel viisil. Programmi eesmärgid ja ulatus põhinesid kompromissil, mille nõukogu saavutas pärast 2011. aasta märtsis toimunud Fukushima tuumaavariid. Kooskõlas selle kompromissiga oli programmi eesmärk tagada tuumatehnoloogia ohutu kasutamine, saavutades õige tasakaalu Euroopa olemasoleva tuumatehnoloogia ohutuse toetamise vajaduse ja tulevase ohutuse tagamise vajaduse vahel.

Hindamistulemused näitavad, et programmiga toetati väga asjakohaseid teadus- ja koolitusmeetmeid tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas, aidates tagada, et Euroopa järgib nendes valdkondades kõrgeimaid standardeid. Samal ajal aitas programm pikemas perspektiivis saavutada ELi energiasüsteemi CO2 heite vähendamist, pakkudes teadmistebaasi ja lahendusi i) olemasolevate tuumaelektrijaamade pikaajaliseks käitamiseks, ii) tuumasünteesienergeetika arendamiseks ja iii) kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide ohutuse tagamiseks. Konsultatsioonid näitasid, et programm on asjakohane ka teadusuuringutes osalevatele sidusrühmadele ja tuumauuringute lõppkasutajatele, st tuumatööstusele, elektrijaamade käitajatele ja ohutusasutustele. Tööprogrammides kavandatud meetmete asjakohasust näitas ka püsiv huvi projektikonkursside vastu. Kooskõlas tööprogrammidega rahastati programmi raames 96 teadus- ja koolitusprojekti, kolme Euroopa ühisprogrammi ja Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmeid, toetades erieesmärkide saavutamiseks vajalikke teadusuuringuid (vt järgmine tabel).

Erieesmärk	Kaudsed meetmed, mille Euratom võttis kasutusele 2014.–2020. aastal
Tuumaohutus	-Olemasolevate tuumaelektrijaamade ja muude tuumarajatiste ohutus, sealhulgas pikaajaline käitamine: 32 projekti -Kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide ohutus: 13 projekti -Dekomisjoneerimine ja demonteerimine: 7 projekti -Muud ohutusprojektid: 6 projekti
Radioaktiivsete jäätmete käitlemine	-Kasutatud tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete geoloogiline lõppladustamine, lõppladustamiseelsed teadusuuringud: ühisprogramm EURAD ja projekt PREDIS -Jäätmete iseloomustamise, töötlemise, kõrvaldamise ja seirega seotud konkreetsed teaduslikud ja tehnoloogilised küsimused: 13 projekti
Tuumaalane pädevus ja asjatundlikkus	Sellise koolitus- ja liikuvustegevuse toetamine, millega säilitatakse eri valdkondi hõlmavad tuumaalased oskused: 15 projekti (lisaks sellele eraldati kõigi Euratomi rahastatavate teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest umbes 4–5 % koolitusele (doktoriõppe tasemel ja sellest madalamal tasemel))
Kiirguskaitse ja radioloogilised meditsiiniseadmed	-Väikese doosiga (tööstuses, meditsiinis või keskkonnas kasutamisega) seotud riskide uurimine: Euratomi ühisprogramm CONCERT, projekt RadoNorm -Kiirguskaitse optimeerimine ioniseeriva kiirguse meditsiinilisel rakendamisel (piltdiagnostika, kiiritusravi): 4 projekti -Teadusuuringud, mis käsitlevad meditsiiniliste radioisotoopide tootmise tagamist ELi uurimisreaktorites: 1 projekt
Tuumasünteesienergeetika (otstarbekus, ettevalmistused tulevaste termotuumaelektrijaamade rajamiseks, innovatsioon)	-Uue tuumasünteesialaste teadusuuringute organisatsiooni (konsortsium EUROfusion) loomine -Sellise tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine, mis käsitleb eeskätt 1) katseid tuumasünteesi seadmetega, et luua alus ekstrapoleerimiseks ITERile ja termotuumaelektrijaamadele, 2) tulevaste termotuumaelektrijaamade projekteerimise ja tehnoloogia (materjalid, ümbrised jne) arendamist -Tuumasünteesi tehnoloogia siire tööstusesse (EUROfusioni meede)
Teadustaristu	Uurimisreaktorite uuendusliku kütuse kvalifitseerimise toetamine (2 projekti), tulevastele uurimisreaktoritele juurdepääsuõiguste tagamine (1 projekt), uurimisreaktorite kooskõlastatud kasutamise toetamine Euroopas (1 projekt), IFMIF-DONESi ettevalmistamine (1 projekt)

Kaudsed meetmed (teadusuuringuteks antavad toetused ja koolitusmeetmed)

a)Tuumasüsteemide ohutus

Programmi raames rahastatud tuumalõhustumisalaste teadusuuringute projektid keskendusid olulistele ohutusega seotud küsimustele (sh sellistele küsimustele nagu tuumaelektrijaamade tööohutus ja uute konstruktsioonide turvaelemendid), mis olid kooskõlas tööprogrammidega ja põhinesid käimasolevatest teadusuuringutest saadud tagasisidel. Euroopa tuumaelektrijaamade kasvav keskmine vanus nõudis – ja nõuab endiselt – erilise tähelepanu pööramist nende vananemisele ja pikaajalise käitamise strateegiatele. On vaja teadusuuringuid, et mõista ohutuse seisukohalt oluliste komponentide lagunemise mehhanisme ja selle lagunemise mõju üldisele ohutusele. Nende teadusuuringute tulemusena saadud teadmised võivad toetada ohutusvahemike teaduspõhist hindamist ja võimaldavad ohutust õigeaegselt parandada. Seda liiki teadusuuringute tulemusena loodud prognoosimisvahendeid ja hindamismeetodeid saab kasutada olemasolevate tuumarajatiste korrapärastes ohutusülevaatustes. Samuti aitavad need reguleerivatel asutustel uusi projekte hinnata. Programmi raames rahastatud teadusuuringud, eelkõige need, mis käsitlevad tuumaelektrijaamade pikaajalise käitamise soodustamist, näitasid ka tuumauuringute olulist valdkondadevahelist kasu energia- ja kliimapoliitikale ning energiavarustuskindlusele.

b)Radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ohutute ja pikemaajaliste lahenduste väljatöötamine

Euratomi järgnevate tööprogrammide raames algatatud teadusuuringute eesmärk oli aidata liikmesriikidel lahendada radioaktiivsete jäätmete ohutu ja tulemusliku käitlemise põhiküsimused ELis, nagu on nõutud direktiivis 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Nendes teadusuuringutes käsitleti järgmisi küsimusi: i) tulevaste geoloogiliste lõppladustamisrajatiste ohutus; ii) radioaktiivsete jäätmete sobivale kujule viimine; iii) kasutatud tuumkütuse pikaajaline käitumine hoidlas ning iv) dekomisjoneeritud objektide puhastamine. Programmi meetmete eesmärk oli ka ühise programmitöö rakendamine selles valdkonnas, et aidata liikmesriikidel arendada ja rakendada oma riiklikke jäätmeprogramme.

c)Tuumaalase pädevuse ja asjatundlikkuse arendamine ja jätkusuutlikkus ELis

Programmist rahastati konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on säilitada tuumasektoris kriitilise tähtsusega oskused ja pädevused. Kooskõlas tööprogrammidega eraldati programmi raames selleks otstarbeks osa kõigi teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest. Tuumatehnoloogia kasutamine kõigis rakendusvaldkondades ning tuumaohutus ja -julgeolek nõuavad väga spetsialiseerunud tööjõudu ja teadmistebaasi säilitamist. Üldine tööjõu olukord ELis oli – ja on jätkuvalt – töötajate pensionile jäämise ja asjakohaseid aineid õppivate üliõpilaste arvu vähenemise tõttu ohus.

d)Kiirguskaitse ja radioloogiliste meditsiiniseadmete arendamine

Programmi raames rahastati projektikonkursside kaudu meetmeid, mis i) võimaldasid paremini mõista looduslikest ja kunstlikest allikatest pärineva kiirguse kahjulikku mõju ning ii) aitasid laiendada kiirgustehnoloogia kasulikke rakendusi, eelkõige meditsiini valdkonnas (piltdiagnostika ja kiiritusravi). Aastatel 2014–2020 rahastamiseks valitud meetmed hõlmasid eelkõige Euroopa ühisprogrammi CONCERT 5 . See Euroopa ühisprogramm järgis uut lähenemisviisi, mida edendavad Euroopa kiirguskaitsealaste teadusuuringute platvormid viies võtmevaldkonnas, milleks on väikese doosiga seotud riskid, dosimeetria, hädaolukorrad ja hädaolukordadeks valmisolek, kiirgusökoloogia ning meditsiinilised rakendused. Et määrata kindlaks nende riskidega seotud mehhanismid ning kvantifitseerida latentsete vähkkasvajate ja veresoonkonnahaiguste riske väikeste dooside korral, on vaja eri valdkondi hõlmavaid täiendavaid teadusuuringuid, mis kaasavad erinevaid teadusringkondi.

e)Tuumasünteesienergeetikat käsitlevad teadusuuringud (otstarbekuse tõendamine, elektrijaamade ettevalmistamine)

Hinnangus rõhutatakse Euratomi rahastatud meetmete asjakohasust programmi järgmise kahe erieesmärgi saavutamisel: tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekuse tõendamine ja valmistumine tulevaste termotuumaelektrijaamade kasutuselevõtuks. Selliste edusammude tegemiseks (97 % vahe-eesmärkide saavutamine 2020. aastaks) oli vaja uut lähenemisviisi Euratomi rahastatud tuumasünteesialaste teadusuuringute korraldamiseks, nagu on ette nähtud nõukogu määrusega. 2014. aastal asutasid Euroopa tuumasünteesilaborid uue teadusorganisatsiooni, konsortsiumi EUROfusion, mis rakendas tuumasünteesi tegevuskavale keskendunud ja kaheksal temaatilisel „missioonil“ põhinevat Euroopa ühisprogrammi. Tuumasünteesi tegevuskava kujutas endast terviklikku, üksikasjalikku ja eesmärgipärast lähenemist magnetsulustatud tuumasünteesi kui energiaallika arendamisele. Tegevuskava rakendamine võimaldas teha märkimisväärseid edusamme rahvusvahelise tuumasünteesi uurimisprojekti ITER 6 rajamise ja kasutamise teadusliku aluse loomisel ning tulevase termotuumaelektrijaama tehnilise aluse loomisel. Uus organisatsioon võimaldas olulise riikliku kaasrahastamisega (45 % konsortsiumi eelarvest) riiklikel laboritel ühendada jõud, et 5 815 teadlast ja inseneri ning tugitöötajat (734 aktiivset doktoranti 2020. aastal) saaksid kasutada ühiseid uurimisrajatisi, mis viiks mitmesuguste avastusteni ja teadmiste loomiseni (5 350 vastastikuse eksperdihinnangu saanud publikatsiooni kaudu). EUROfusioni meetmete asjakohasust kinnitasid ITER ning Euratomi teaduslik ja tehniline komitee.

Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed

Järelhindamine on näidanud otsemeetmete asjakohasust järgmiste programmi erieesmärkide saavutamisel: i) tuumaohutuse ja -julgeoleku parandamine; ii) standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi viimine tipptasemele; iii) teadmushalduse, hariduse ja koolituse edendamine ning iv) tuumaenergiaga seotud poliitika toetamine. Nende eesmärkide saavutamisega on Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumauuringud aidanud käsitleda olemasolevaid vajadusi ja probleeme tuumavaldkonnas, mistõttu on need jätkuvalt asjakohased. Asjakohasus i) tagatakse pidevalt Teadusuuringute Ühiskeskuse poolaasta tööprogrammi vajalike muudatuste kaudu, ii) seda võrreldakse programmi erieesmärkidega ning iii) seda kohandatakse vastavalt tuumavaldkonna muutustele.

Hindamisperioodi jooksul kontrolliti Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse asjakohasust ka tema tuumamaterjale käsitlevate teadusuuringute põhjal. Need teadusuuringud i) tugevdasid ELi praeguste tuumaelektrijaamade võimaliku pikaajalise käitamise ohutusanalüüsi ning ii) panid aluse uute tuumarajatiste, näiteks väikeste moodulreaktorite ohutuse hindamisele. Etalonainete otsene uurimine on aidanud ühtlustada keskkonna radioaktiivsuse mõõtmist ELis ja mujal, mis vastab standardimise parandamise üldisele eesmärgile. Teadusuuringute Ühiskeskuse eriteadmised olid kasuks ka Euratomi tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete süsteemi rakendamisel. Aastatel 2014–2020 aitas Teadusuuringute Ühiskeskuse koolituskeskuse EUSECTRA loomine saavutada eesmärki tugevdada ELi liikmesriikide tuumajulgeolekualast suutlikkust, koolitades enam kui 1 600 esmatasandi ja õiguskaitseametnikku tuumaohu avastamise ja tuumaalase kohtuekspertiisi alal. Teadusuuringute Ühiskeskuse pikaajalised eriteadmised ja läbimurdelised teadusuuringud, mida võimaldasid otsemeetmed tuumateaduse meditsiiniliste rakenduste valdkonnas, avaldasid olulist mõju ka vähiravile.

Oma tegevusega toetas Teadusuuringute Ühiskeskus järgmisi eesmärke: i) põhioskuste arendamine ja säilitamine ning ii) teadmushalduse toetamine tuumaohutuse ja -julgeoleku ning tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas ELis. See sai suuresti võimalikuks ka tänu uurimisrajatistele avatud juurdepääsu programmile, milles sai hindamisperioodi jooksul osaleda 84 asutust 23 liikmesriigist ja assotsieerunud riigist, mille tulemusel valmis 140 teaduspublikatsiooni ja mis võimaldas otsese väljundina saada 64 doktorikraadi.

Teadusuuringute Ühiskeskus toetas programmi raames omandatud sõltumatute tehniliste ja teaduslike eriteadmistega teisi Euroopa Komisjoni peadirektoraate kolmes rakendusvaldkonnas. Nendega toetati tuumaohutust,6 kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist,7 radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedu 7 ning põhilisi ohutusstandardeid8 käsitlevate nõukogu direktiivide rakendamist. Teadusuuringute Ühiskeskus toetas oma tehniliste ja teaduslike eriteadmistega ka tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi 8 rakendamist ning käsitles stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi 9 tuuma- ja kiirgusalaseid aspekte.

Programmis seatud eesmärkide saavutamiseks osaleb Teadusuuringute Ühiskeskus sellistel asjakohastel foorumitel, võrgustikes ja tehnoloogiaplatvormidel nagu i) SNE-TP (säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvorm), ii) IGD-TP (geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvorm), iii) EERA (Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit) tuumamaterjale käsitlev ühisprogramm ja iv) Euroopa Tuumaenergia Õppe Võrgustik. Samuti on Teadusuuringute Ühiskeskus sõlminud koostöölepingud mitmesuguste partneritega, sealhulgas järgmistega: i) peamised sidusrühmad ELi teadusasutustest; ii) rahvusvahelised partnerid (nt Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ja OECD Tuumaenergiaagentuur) ning iii) kolmandate riikide asutused, nagu USA energeetikaministeerium või Jaapani Aatomienergiaagentuur. Nende partneritega sõlmitud koostöölepingute eesmärk on selgitada välja tuumauuringute kõige olulisemad valdkonnad, kus Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus on kõige asjakohasem ja mis pakuvad Euratomile erilist huvi.

2.2Programmi tulemuslikkus

Lõpetatud ja käimasolevad meetmed näitavad, et otsemeetmed ja kaudsed meetmed on andnud käegakatsutava panuse kõigi programmi eesmärkide saavutamisse 10 .

Kaudsed meetmed – tuuma lõhustumine

2020. aasta lõpuks oli komisjon avaldanud viis konkursikutset tuumalõhustumisalaste teadusuuringute valdkonnas. Välja valiti 98 projekti, millesse oli kaasatud hinnanguliselt umbes 8 000 inimest, sealhulgas 200 teadusjuhti (2,5 % kaasatud 8 000 inimesest), 5 000 kogenud teadlast (62,5 %), 500 teadlast (6,25 %), 800 doktoranti, kes osalesid projektis osalise või täistööajaga (10 %), ja 1 500 töötajat muudest sektoritest (insenerid, tehnikud, haldustugi) (18,75 %).

Tuumaohutust käsitlevad projektid andsid palju asjakohaseid tulemusi. Mõnel juhul on tänu nendele tulemustele tehtud märkimisväärseid edusamme võrreldes algse tehnika tasemega peamistes valdkondades, nagu olemasolevate tuumaelektrijaamade ohutus ja pikaajaline käitamine, tulevikukontseptsioonid ja dekomisjoneerimine. Peamised saavutused on järgmised:

·täiustatud arvutimudelite ja -simulatsioonide loomine erinevate reaktorisüsteemide (tuumaelektrijaamade II ja III põlvkond) ohutusanalüüsiks, sealhulgas tõsiste õnnetusjuhtumite korral;

·tõsiste õnnetusjuhtumite ohjamise strateegiate koostamine, et tagada sulanud reaktorisüdamiku hoidmine reaktori mahutis;

·panus IV põlvkonna reaktorite üldise konstruktsiooni ohutuse tõendamisse ja hindamisse ning ohutuse seisukohalt oluliste komponentide katsetamisse ja kvalifitseerimisse;

·Euroopa kõiki olemasolevaid ja uut tüüpi tuumaelektrijaamasid käsitlevate õnnetusjuhtumite stsenaariumide andmebaaside koostamine;

·kiiritatud materjale käsitlevate andmebaaside ja mudelite koostamine primaarsüsteemide ja -komponentide pikaajalise vastupidavuse hindamiseks;

·tuumaelektrijaama komponentide väsimuskatsete protokollide koostamine;

·selliste uuenduslike varujahutussüsteemide projekteerimine ja katsetamine, mida saab paigaldada olemasolevatesse tuumaelektrijaamadesse ja kasutada tulevastes tuumaelektrijaamades;

·kõrgtehnoloogiliste materjalide väljatöötamine tuumasüsteemide jaoks, sealhulgas arvutimudelid kiirguse mõju hindamiseks, ning uute struktuuriliste materjalide väljatöötamine ja nende koormuskatsetused;

·ohutu dekomisjoneerimise ja demonteerimise vahendid ja meetodid, mis peaksid riske vähendama.

Mõnel juhul projekti sidusrühmad (tööstusharud, kommunaalteenuste osutajad, põhivõrguettevõtjad, ohutusasutused jne) ja lõppkasutajad juba kasutavad väljundeid ja tulemusi.

Programm on olnud kiirguskaitse valdkonnas edukas, i) tuues ELis esmakordselt kokku paljud teadusplatvormid, organisatsioonid ja asutused ning ii) töötades välja esimese ühise kiirguskaitse tegevuskava. Selle esimese tegevuskava koostamisel saadud kogemused kajastuvad juba konkreetsema meditsiini valdkonna strateegilise teadusuuringute kava väljatöötamisel EURAMEDi Rocc-N-Roll projekti raames. Lisaks viis platvorm CONCERT läbi esimesed projektikonkursid, kasutades teiste Euroopa ühisprogrammide raames toimunud projektikonkursside käigus saadud kogemusi. Samaaegselt strateegilise teadusuuringute kava koostamisega viidi edukalt ja paljulubavate tulemustega läbi 13 alusuuringute projekti. Programm andis selge panuse riskihindamisse, kiirguskaitse optimeerimisse ning nii radooni kui ka looduslikult esinevate radioaktiivsete ainete käitlemisse.

Aastatel 2014–2020 saavutati radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustamise valdkonnas märkimisväärseid tulemusi, näiteks: i) Soomes ja Rootsis anti tegevusluba kristallilistes kivimites asuvatele hoidlatele; ii) Prantsusmaal esitati savis asuva hoidla ehitus- ja kasutusloa taotlus ning iii) tehti edusamme asukoha planeerimisel (nt Šveitsis). See näitab, et eri kivimites paiknevate geoloogiliste hoidlate erinevad kontseptsioonid on saavutanud vajaliku teadusliku ja tehnoloogilise küpsuse, et toetada ohutuse hindamist ja tööstuslikku kasutuselevõttu. Nendes edumeelsetes liikmesriikides oli kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete jäätmete lõppladustamise praeguse seisu saavutamisel esmatähtis roll aastakümnete jooksul kaasrahastatud tugevatel riiklikel teadus- ja arendusprogrammidel ja Euratomi projektidel, sealhulgas käesoleva läbivaatamisega hõlmatud projektidel. Järjestikuste programmide raames tuvastati vähehaaval ebakindlad asjaolud (nt seoses lõppladustamise tulemuslikkuse ja ohutusmarginaalidega) ja neid käsitleti õigel tasemel. Sellest tulenevalt võimaldas teadmusbaas luua ohutuse puhul kindla aluse. Nüüd on tehtud esimesed sammud optimeerimist vajavate valdkondade ja võimalike tehnoloogiliste uuenduste väljaselgitamiseks.

Kaudsed meetmed – tuumasüntees

Kuigi tuumasünteesienergeetika on endiselt pikaajaline ettevõtmine, näitab hindamine, et aastatel 2014–2020 tegi konsortsium EUROfusion tegevuskava järgimisel vähehaaval edusamme, saavutades 97 % aastateks 2014–2020 seatud vahe-eesmärkidest.

Konsortsium EUROfusion on ka oluliselt vähendanud riske ja parandanud ITERi prognoositud tulemusi, mis suurendab kindlustunnet, et ITER saavutab pärast valmimist oma põhieesmärgid. Euroopa Ühistoroidkambris (Joint European Torus – JET) 21. detsembril 2021 saadud rekordilised 59 megadžauli tuumasünteesienergiat on selge edusamm, mis on programmi peamine saavutus. Kuigi ITERi peamised eesmärgid ja integreeritud stsenaariumid määratakse kindlaks JETi tulemuse põhjal, toetavad seda olulised edusammud magnetsulustuse plasmafüüsika mõistmisel. Prognoosivaid simulatsioonivahendeid on võrreldud Euroopa eri laborite katsetulemustega.

Edusamme on tehtud ka tulevaste termotuumaelektrijaamade spetsiifilise tehnoloogia (materjalid, ümbrised jne) vallas ja seoses näidiselektrijaama DEMO 11 projekteerimise püüdlustega. Tulevaste tuumasünteesireaktorite kõikide komponentide jaoks on valitud kandidaatmaterjalid ning vaja on tuumasünteesimaterjalide katsetamise rajatist. Näidiselektrijaama DEMO eelkontseptsiooniga seotud inseneritöö on toonud palju suuremat selgust nii mitmesse kriitilise tähtsusega projekteerimisküsimusse kui ka üldisesse integreerimisprobleemi.

Sellegipoolest ei ole DEMO uuringud veel viinud eeskätt plasma ja võimsuse puhul piisavalt väikese riskiga kontseptsioonini, et jätkata tehnilise projekteerimisega.

Hariduse ja koolituse valdkonnas näitavad EUROfusioni andmed positiivset suundumust asjaomaste teemadega tegelevate doktorantide (kasv 9 % aastas, st 734 doktorandini 2020. aastal) ja järeldoktorite (kasv 100 % aastas, st 34 järeldoktorini 2020. aastal) arvus. See peaks hoidma tuumasünteesiga tegelevate teadlaste arvu tegevuskava rakendamiseks vajalikul tasemel.

Programmist toetatavad tuumasünteesialased teadusuuringud on tervikuna samm selle suunas, et ELil oleks ITERi valmimise järel olemas oskusteave ja oskused ITERi käitamiseks, edendades samal ajal tuleviku termotuumaelektrijaama teaduslikke ja tehnilisi aluseid. Need kaks eesmärki olid – ja on jätkuvalt – tuumasünteesi kui energiaallika arendamise aluseks. Nende meetmete asjakohasus saab veelgi ilmsemaks, kui neid vaadelda uuemas kontekstis, mida iseloomustab i) teravnev rahvusvaheline konkurents tuumasünteesialaste teadusuuringute valdkonnas, sealhulgas talentide pärast, ii) valdkonnas tegutseva erasektori, sealhulgas idufirmade tekkimine ning iii) investorite suur huvi.

Otsemeetmed – tuuma lõhustumine

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse tulemuslikkuse hindamine kinnitas Teadusuuringute Ühiskeskuse mõju teadusele ja poliitikakujundamisele programmi erieesmärkides nimetatud valdkondades. Tegelikult oli Teadusuuringute Ühiskeskuse panus nendes valdkondades ELi poliitika kujundamisel ja selle rakendamise toetamisel äärmiselt oluline, nagu näitavad järgmised konkreetsed juhtumiuuringud, mille valisid välja ja mida hindasid sõltumatud eksperdid. See tegevus aitab tulemuslikult saavutada kõiki otsemeetmete jaoks seatud erieesmärke, nagu näitavad järgmised juhtumiuuringud:

·ELi tuumaelektrijaamade käitamise kogemuste vahetamise teabevõrgustik;

·Teadusuuringute Ühiskeskuse osalemine Euroopa kaitsemeetmete uurimis- ja arendustööga tegelevas ühingus ESARDA;

·avatud juurdepääs Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumauuringute rajatistele;

·suunatud alfakiirgusravi uuringud;

·CBRN-ohtude (keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude) kompetentsikeskused;

·kasutatud tuumkütuse iseloomustamisega seotud teadusuuringud, mis aitavad parandada pikendatud vaheladustamise ohutuse hindamist;

·tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi (INSC) rakendamise toetamine;

·stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi rakendamine.

Hinnatud tegevuste puhul leiti, et enam kui 90 %-l juhtudest saavutati pikaajaline ühiskondlik mõju, mis on suunatud keskkonna-, sotsiaal- või tervishoiuküsimustele. Hindamisel täheldati ka, et Teadusuuringute Ühiskeskuse suhtlemine sidusrühmadega ja tema poliitiline asjakohasus on paranenud. Teadusuuringute Ühiskeskus andis märgatava panuse teaduslikesse teadmistesse, koostades hästi osundatud ja vastastikuse eksperdihinnangu saanud töid, mis on avaldatud peamistes teadusajakirjades. Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusuuringute hindamise põhjal võib järeldada, et Teadusuuringute Ühiskeskus on pädev ja tulemuslik teadus- ja teadmusteenistus.

Eesmärk nr 1: tuumaohutuse (sh tuumareaktorite ja tuumkütuse ohutus, jäätmekäitlus ja hädaolukorraks valmisolek) parandamine 

Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusuuringud aitasid suurendada tuumareaktorite ja tuumkütuse ohutust ning toetasid vananevate tuumaelektrijaamade pikaajalist käitamist silmas pidades nende ohutuse hindamist, arendades õnnetusjuhtumite modelleerimiseks vajalikku tarkvara, vahendeid ja võrdlusandmeid ning koode. Need teadusuuringud toetasid ka tavapäraste tuumkütuste ohutuse ja toimivuse analüüsi. Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatava ELi tuumaelektrijaamade käitamise kogemuste vahetamise teabevõrgustiku kaudu on tuumaohutust parandatud i) parimate tavade vahetamisega, ii) temaatiliste uuringute koostamisega ning iii) tuumarajatistes toimunud vahejuhtumeid käsitlevate andmete säilitamise ja analüüsimisega. Teadusuuringute Ühiskeskus pakkus ka tehnilisi eriteadmisi, mis aitavad hooldada ja käitada EURDEP-süsteemi, mille eesmärk on vahetada radioloogilisi andmeid, ja ECURIE-süsteemi, mille eesmärk on varakult teatada kiirgusõnnetusest või kiirguslikust avariiolukorrast, toetades seega nõukogu otsuse 87/600 (ECURIE kord) ja soovituse 2000/473/Euratom täitmist.

Uuendusliku tehnoloogia ja IV põlvkonna süsteemide vallas viis Teadusuuringute Ühiskeskus läbi alus- ja rakendusuuringuid, keskendudes radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, tuumaohutusele ja kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide leviku tõkestamisele. Need uuringud aitavad hinnata uuendusliku tuumatehnoloogia ohutust. Kõnealuse tehnoloogia areng ja selle võimalik tulevane panus kestlikku energiasüsteemi (nendes liikmesriikides, kes otsustavad seda kasutada) mõjutab ELi poliitikat. Sellega seoses on Teadusuuringute Ühiskeskus ka Euratomi rakendusasutus IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil.

Otsemeetmed radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas hõlmasid teaduslikke ja tehnilisi aspekte, mis on asjakohased seoses radioaktiivsete jäätmete käitlemise usaldusväärse strateegiaga. Otsemeetmetega toetati ka kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete geoloogiliseks lõppladustamiseks regulatiivsete ja tegevusloa menetluste väljatöötamist. Teadustulemused tulenesid kasutatud tuumkütuse omaduste ning kasutatud tuumkütusevarraste omaduste ja käitumise uurimisest ladustamise ajal.

Eesmärk nr 2: tuumajulgeoleku suurendamine (sh kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, tuumaalane kohtuekspertiis ja ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega võitlemine)

Teadusuuringute Ühiskeskus aitas tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas arendada ja toetada kaitsemeetmete tehnoloogiat teadus- ja arendustegevuse, seadmete arendamise ja Euratomi inspektorite koolitamisega, et tagada Euratomi kaitsemeetmete korra tulemuslik rakendamine. Rahvusvahelise kaitsemeetmete süsteemi tugevdamiseks anti sellist tehnilist abi ka nii Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile (IAEA) Euroopa Komisjoni toetusprogrammi kaudu kui ka teistele sidusrühmadele. Muu teadustegevus (nt teabe kogumine, analüüs ja uuringud kahesuguse kasutusega kaupade kohta) oli suunatud ELi tuumarelva leviku tõkestamise korra tugevdamisele. Tuumajulgeolek on ELi liikmesriikide seas väga nõutud valdkond ning Teadusuuringute Ühiskeskuse eriteadmised selles valdkonnas on keskendunud järgmistele teemadele: i) tuumamaterjali ja muu radioaktiivse materjali salakaubaveo avastamine ja sellele reageerimine ning ii) suutlikkuse suurendamine.

Eesmärk nr 3: standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi viimine tipptasemele

Keskkonnaseire ja kiirguskaitse valdkonnas on teadusuuringute eesmärk olnud ühtlustada riiklike laborite radioaktiivsusmõõtmisi erinevate tegevustega, sealhulgas laborite võrdlemisega, et koolitada töötajaid kõigis ELi liikmesriikides. Teadusuuringute Ühiskeskuse tipptasemel tuumakatserajatised võimaldasid i) koguda tuumaandmeid, ii) mõõta etalonaineid ning iii) luua vastavuse tagamise vahendeid. Need aitasid hoida tuumaandmeid ajakohasena ja kättesaadavana, millega anti otseselt panus rahvusvaheliste võrdlusandmete teekide loomisse.

Eesmärk nr 4: teadmushalduse, hariduse ja koolituse edendamine

Teadustaristu tehti avatud juurdepääsu programmi kaudu kättesaadavaks ELi liikmesriikide väliskasutajatele, et täiendada riiklikke teadusuuringuid ja optimeerida Euratomi väga spetsialiseeritud taristu kasutamist. See võimaldas Teadusuuringute Ühiskeskusel täita teadmushalduses, hariduses ja koolituses jätkuvalt olulist rolli. Teadusuuringute Ühiskeskus edendas teadmisi ja koolitust ka mitmesuguste kursuste ja koolitusürituste kaudu.

Eesmärk nr 5: ELi tuumaohutust ja -julgeolekut käsitleva poliitika toetamine

Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilised eriteadmised aitasid toetada mitmesugust tuumaohutuse ja -julgeoleku alast tegevust. Teadusuuringute Ühiskeskus toetas näiteks radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu käitlemise direktiivi rakendamist, vaadates läbi riiklikud programmid ja perioodilised riiklikud aruanded. Samuti toetas Teadusuuringute Ühiskeskus Euratomi asutamislepingu 7. peatükist tuleneva õigusliku kohustuse raames kaitsemeetmete rakendamist ELis. Teadusuuringute Ühiskeskus viis läbi spetsiaalseid tegevusi, et töötada välja ELi selle valdkonna poliitikat otseselt toetavad kontseptsioonid, vahendid ja meetodid. Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi kaudu, mille tõhusat rakendamist toetab Teadusuuringute Ühiskeskus, on saavutatud ka tuumaohutuse parandamine väljaspool ELi.

Tuumajulgeoleku ja CBRN-riskide valdkonnas on Teadusuuringute Ühiskeskus toetanud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu komisjoni programme kolmandates riikides.

2.3Programmi tõhusus

Kaudsed meetmed

Üldiselt näitab järelhindamine, et nii komisjonipoolne juhtimine (nt toetuste haldamine ja ettepanekute hindamine kaudsete meetmete puhul) kui ka teaduskonsortsiumide poolne rakendamine on väga tõhus. Komisjon hoidis oma kaudsete meetmete halduskulud tunduvalt allapoole keskmist, mis on 2014.–2020. aasta tegevuseelarvest 6,5 %. Programmi „Horisont 2020“ ja programmi algusest alates võetud lihtsustamismeetmed on tõhusust oluliselt suurendanud, eelkõige toetuse saamiseks kuluva aja osas.

2020. aastaks oli programmi raames avaldatud viis konkursikutset ja nende sulgemise ajaks oli esitatud 254 rahastamiskõlblikku pakkumist, mille alusel taotleti kokku 726 miljonit eurot rahalist toetust. Rahastamiskõlblikest pakkumistest valiti rahastamiseks välja 98 pakkumist, millele Euratom eraldas 415 miljonit eurot.

Programmi puhul oli toetuse saamiseks kuluv aeg keskmiselt 238 päeva (Euratomi 2007.–2013. aasta programmi puhul oli see 313 päeva).

Eriti oluline on analüüsida Euroopa ühisprogrammide tõhusust tuumasünteesialaste teadusuuringute, kiirguskaitse ja radioaktiivsete jäätmete valdkonnas, eelkõige seoses juhtimise ja haldamisega, kuna need vahendid moodustavad 75 % kaudsete meetmete eelarvest.

Programmi käivitamisega korraldati tuumasünteesialaste teadusuuringute korralduslik ülesehitus põhjalikult ümber. Tuumasünteesialased teadusuuringud olid pikka aega olnud eraldi valdkond – see tulenes i) ülesande olemusest ja ulatusest, ii) kasutatavate rahastamisvahendite ainulaadsest kombinatsioonist ning iii) komisjoni ainulaadsest koordineerivast rollist, mis hoolimata järkjärgulisest vähenemisest alates 1990ndatest aastatest erines ikka veel teistes valdkondades toimuvast. Selleks et 2012. aasta tuumasünteesi tegevuskava tulemuslikult rakendada, oli programmi kaudu toetatavate tuumasünteesialaste teadusuuringute korraldamiseks vaja uut lähenemisviisi 12 .

Pärast sõltumatut hindamist andis komisjon 2014. aastal riiklikest tuumasünteesilaboritest ja -asutustest koosnevale EUROfusioni konsortsiumile tuumasünteesi tegevuskaval põhineva Euroopa ühisprogrammi rakendamiseks viieaastase toetuse. Pärast Euratomi 2019.–2020. aasta programmi loomist käsitleva määruse 13 vastuvõtmist pikendati 2019. aastal EUROfusionile antud toetust kuni 2022. aasta lõpuni. Euratomi eelarveline toetus Euroopa ühisprogrammile oli kokku 679 miljonit eurot, mis moodustab 51 % konsortsiumi kogueelarvest. Pikendamine 2020. aastast edasi võimaldas sujuvalt üle minna kaasrahastatavale tuumasünteesialaste teadusuuringute valdkonna Euroopa partnerlusele EUROfusion, mis tegutseb ka praegu.

Kõigi riiklike jõupingutuste tõhus integreerimine kogu Euroopas on ELi toetatud teadusuuringute puhul esmakordne ja hõlmab ulatuslikku teadustegevust umbes 33s eraldi tööpaketis (projektid ja töörühmad). Need eraldiseisvad tööpaketid hõlmavad haridus- ja koolitusmeetmeid, rahvusvahelise koostöö aspekte, tööstusharu kaasamist, programmi tsentraliseeritud juhtimist ja põhiressursside tõhusat kasutamist, kasutades tõeliselt riikidevahelist juurdepääsu põhirajatistele. Programmide ja projektide juhtimine (ja sellega seotud juhtimisstruktuurid) on muutunud läbipaistvamaks, kusjuures teave on nüüd kergesti kättesaadav komisjonile, kellele jääb üldise järelevalve ja hindamise kohustus. Hindamine näitas ka, et EUROfusioni 2014.–2020. aasta korralduslik ülesehitus on sobilik, et jätkata tuumasünteesi tegevuskava rakendamist 2021.–2025. aasta programmitöö perioodil, eeldusel et tegevuskava rakendusala ja ulatus jäävad sarnaseks 2014.–2020. aasta omadega.

Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed

Hindamiseksperdid tunnustasid i) jõupingutusi ühise projektijuhtimismetoodika juurutamiseks kogu Teadusuuringute Ühiskeskuses ning ii) tõhususe suurenemist, mis tuleneb kõigi tuumaenergiaalaste tegevuste koondamisest ühe direktoraadi alla. Hindamisperioodil 2014–2020 oli otsemeetmete jaoks eraldatud eelarve kokku 828 369 000 eurot.

Samal perioodil sai Teadusuuringute Ühiskeskus täiendavalt erilaenuna 30 miljonit eurot aastas, et rahastada mõne oma vananenud tuumauuringute rajatise dekomisjoneerimise programmi. Kuigi seda rahalist toetust anti väljaspool otsemeetmete eelarvet, kaeti dekomisjoneerimisega seotud Teadusuuringute Ühiskeskuse töötajate kulud teadusuuringute eelarvest.

Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete eelarve täitmisel moodustasid üldised personalikulud 55 % eelarvest ja aruandeperioodi alguses 2014. aastal oli otsemeetmetega hõivatud 710 inimest, kuid 2020. aastaks vähenes see arv järk-järgult 660 inimeseni. See hõlmas töötajaid, kes teostavad otsemeetmete raames tegevusi (umbes 47 %) ning tegelevad taristu, hoolduse, kiirguskaitse (umbes 12 %) ja dekomisjoneerimisega (11 %) ning täidavad muid tugifunktsioone (29 %).

Selleks et tagada teadusprogrammide raames toimuva Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse tulemuslikkuse tõhus järelevalve, viiakse igal aastal läbi kogu organisatsiooni hõlmav hindamine. Selle eesmärk on mõõta nii tootlikkust kui ka mõju, hinnates ühelt poolt poliitikat toetavate väljundite ja teaduslike publikatsioonide avaldamist vastastikuste eksperdihinnangutega ajakirjades ning teiselt poolt väljundite poliitikat toetavat mõju.

Ajavahemikul 2014–2020 pakuti konkreetsetele kasutajatele ja ELi poliitika toetuseks mitmesuguseid poliitikat toetavaid väljundeid (1 114 teaduslikku ja tehnilist aruannet, 147 tehnilist süsteemi, 154 koolituskursust). Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete abil loodi ka suur hulk teaduslikke väljundeid: vastastikuste eksperdihinnangutega ajakirjades avaldati 1 076 artiklit ja konverentsiettekannet, monograafiates või muudes perioodikaväljaannetes avaldati 444 artiklit ning avaldati 51 raamatut või raamatupeatükki. Teadusuuringute Ühiskeskuse rajatisi kasutanud doktorandid kaitsesid edukalt 28 doktoritööd. Bibliomeetriliste näitajate ja mõjunäitajate põhjal on Teadusuuringute Ühiskeskuse tulemused teadustööde avaldamise osas tublisti üle keskmise, tootlikkus on märkimisväärne ja tema teaduslikud publikatsioonid kuuluvad enim tsiteeritute hulka või on avaldatud enim tsiteeritud ajakirjades.

Kõik need väljundid on teaduslikult toetanud ELi poliitikat, kusjuures hindamisperioodi jooksul tehti kindlaks 373 käegakatsutavat mõju. COVID-19 pandeemia avaldas märkimisväärset negatiivset mõju 2020. aasta teadustegevusele ja põhjustas mõningaid viivitusi väljundite esitamisel. Hoolimata sellest kehtestati mitu leevendavat meedet, mis tagasid kõige prioriteetsemate tööde jätkumise sellistes valdkondades nagu tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete laborid. Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatistele avatud juurdepääsu (mis oli liikumispiirangute tõttu raskendatud) probleem lahendati osaliselt ka katsete kaugjälgimise abil ning paljud koolitused tehti virtuaalselt kättesaadavaks.

Euratomi 2014.–2018. aasta programmi vahehindamise aruandes soovitati Teadusuuringute Ühiskeskusel tõendada oma kulutasuvust. Selle soovituse järgimiseks tehti võrdlusuuring, mis käsitles kaudsete meetmete raames rakendatud kolme projekti, mille puhul Teadusuuringute Ühiskeskuse roll oli eriti oluline. See uuring näitas, et Teadusuuringute Ühiskeskuse osaluse kulutasuvus oli kooskõlas teiste partnerite omaga. Kuigi eksperdid soovitasid oma hinnangus Teadusuuringute Ühiskeskusel välja töötada peamised tulemusnäitajad, et mõõta oma teadustegevuse tõhusust poliitika toetamisel, tasub mainida, et Euratomi 2021.–2025. aasta programmi jaoks on nüüd kavandatud täielik näitajate kogum. See täielik näitajate kogum aitab mõõta lühiajalist, keskpikka ja pikaajalist mõju.

2.4Programmi sidusus ja ELi lisaväärtus

Programm oli sidus nii sisemiselt kui ka teiste ELi programmide ja poliitikavaldkondadega. Programmi enda raames tagas komisjon seosed tuumalõhustumis- ja tuumasünteesialaste teadusuuringute vahel, toetades projekte, mis tegelevad mõlema valdkonna jaoks oluliste teemadega, nagu materjaliuuringud ja triitiumi kasutamine. Otsemeetmete ja kaudsete meetmete vaheline sünergia ja vastastikune täiendavus tagati ka sellega, et Teadusuuringute Ühiskeskus osales kaudsete meetmete raames toetust saanud 86 projektist 38s (teaduskonsortsiumide liikmena) ja andis erinevatele teadlastele juurdepääsu oma teadustaristutele.

Sellega tagati eriteadmiste ja oskusteabe üldine jagamine. Teadusuuringute Ühiskeskus tagas programmis kirjeldatud otsemeetmete viie erieesmärgi sidususe erinevate uurimisvaldkondadega (ohutus ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine, julgeolek ja kaitsemeetmed, haridus ja koolitus ning teadmushaldus). Lisaks sellele võeti 2016. aastal Teadusuuringute Ühiskeskuses kasutusele uus struktuur, et edendada head koostööd eri tegevusvaldkondade vahel ning koondada kogu vastutus Euratomi otsemeetmete rakendamise eest ühe direktoraadi alla. See parandas teabevahetust ja läbipaistvust ning avaldas läbiviidud tegevuste tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele positiivset mõju.

Sidusus teiste ELi programmide ja poliitikavaldkondadega tagati Teadusuuringute Ühiskeskuse teenuste ja kaudsete meetmetega seotud toetuse andmise tingimuste kaudu, et toetada Euratomi direktiivide ja rahastamisvahendite rakendamist 14 . Üks võimalik parandamist vajav valdkond on vajadus kasutada ära sünergiat teiste raamprogrammi „Euroopa Horisont“ teemavaldkondadega, et käsitleda valdkondadevahelisi aspekte, nagu tervishoid, kosmoseenergiasüsteemid ja tsiviiljulgeolekualased teadusuuringud.

Programmi väline sidusus nii ELi liikmesriikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide teadusprogrammidega tagati Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevusulatuse hoolika kooskõlastamisega. See tagati ka Teadusuuringute Ühiskeskuse osalemisega järgmistel platvormidel või võrgustikes ja nendega teabevahetuse pidamisega: i) tehnoloogiaplatvormid või võrgustikud (nagu SNE-TP (säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvorm), IGD-TP (geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvorm) või EERA tuumamaterjalide ühisprogramm) ning ii) sellised ühendused nagu Euroopa Tuumaenergia Õppe Võrgustik. Programmi raames toimuva Teadusuuringute Ühiskeskuse töö sidususe toetamiseks ELi ja ülemaailmsel tasandil sõlmiti ka kahepoolsed koostöölepingud väliste sidusrühmadega. Nende väliste sidusrühmade hulka kuulusid ka IAEA, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Tuumaenergiaagentuur (OECD-NEA) ja kolmandad riigid.

Programmi ELi lisaväärtus tulenes võimest kaasata tuumalõhustumis- ja tuumasünteesialaste teadusuuringute valdkonnas rohkem tipptaset, eriteadmisi ja multidistsiplinaarsust, kui see oleks üksikute liikmesriikide iseseisva tegutsemise korral võimalik olnud.

Tuuma lõhustumise valdkonnas näitavad seda programmi raames käivitatud mitmesugused projektid. Veel üheks näiteks on tuumasünteesialaste teadusuuringute taristu ühine kasutamine, mis tugineb Euratomi vahenditest toetatud teadlaste ja inseneride ühistele jõupingutustele kogu Euroopas (umbes 8 300 isikut programmiga hõlmatud ajavahemikul). Selline laiapõhjaline kooskõlastamine on eriti kasulik väiksematele liikmesriikidele, kes saavad kasutada ära vahendite koondamisest tulenevat mastaabisäästu. Tuumasünteesialaste teadusuuringute puhul on selle näiteks väiksemad laborid, mis saavad spetsialiseeruda teaduslikele teemadele või alamsüsteemidele, et Euroopa tuumasünteesialaste teadusuuringute rajatised saaksid anda märkimisväärse panuse, säilitades samas nähtavuse Euroopa konsortsiumis.

Otsemeetmete ELi lisaväärtus põhines Teadusuuringute Ühiskeskuse kui sõltumatu ja pikaajalise tehnilise ja teadusliku teenistuse ainulaadsel seisundil, mis toetab ELi poliitika, eelkõige tuumadirektiivide 15 (st tuumaohutuse, põhiliste ohutusnormide, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutuse ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse veo direktiivid) väljatöötamist, rakendamist ja järelevalvet. Veel üheks näiteks on kaitsemeetmete valdkond, kus Teadusuuringute Ühiskeskuse eriteadmised olid olulised, et pakkuda Euratomi kaitsemeetmete süsteemile vajalikku tuge.

Üldiselt suutis Teadusuuringute Ühiskeskus programmi kaudu täiendada teadmisi ning säilitada oskusi ja eriteadmisi, andes seega Euratomile lisaväärtust. Selle näiteks on

·töökogemuste koondamine ELis teabevõrgustiku kaudu, mis aitab parandada tuumaohutust;

·juurdepääs Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumataristutele ELi projektide raames, mis võimaldab väliskasutajatel teha katseid, mis ei ole nende enda organisatsioonis võimalikud;

·ELi julgeolekukoolituskeskuse mehitamine, mis pakub tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid ja julgeolekut käsitlevat koolitust esmatasandi ametnikele, või Euratomi teadusuuringute koordineerimine IV põlvkonna süsteemide valdkonnas Euratomi rakendusasutusena IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil.

3Järeldused ja saadud kogemused otsustusprotsessis kasutamiseks

3.1Järeldused

Hindamise tulemusena järeldatakse, et programm toetas märkimisväärselt tuumaohutust ja -julgeolekut ning kiirguskaitset ELis, aidates tagada, et Euroopa vastab nendes valdkondades kõrgeimatele standarditele. Samal ajal aitas programm pikemas perspektiivis vähendada ELi energiasüsteemi CO2 heidet, pakkudes teadmusbaasi ja lahendusi olemasolevate tuumaelektrijaamade pikaajaliseks käitamiseks. Samuti aitas programm i) edendada tuumasünteesienergeetika arendamiseks vajalikke teadmisi ja tehnoloogialahendusi ning ii) parandada kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide ohutust.

Hinnangus esitatakse mitu olulist järeldust, millest kuus on esitatud allpool.

1.Programm võimaldas koostööpõhiste teadusuuringute kaudu rakendada kogu Euroopat hõlmavat lähenemisviisi nii i) tuumaohutuse ja kiirguskaitse parandamisel kõigis kasutusvaldkondades kui ka ii) tuumasünteesi kui energiaallika arendamisel. Programm suurendas märkimisväärselt ELi võimet koondada tuumauuringute valdkonnas rohkem tipptaset, eriteadmisi ja multidistsiplinaarsust, saavutades mõju, mis ulatub kaugemale sellest, mida oleks saavutatud riiklikul või piirkondlikul tasandil. See on eriti kasulik väiksematele liikmesriikidele, kes said kasutada ära mastaabisäästu, mis tulenes üleeuroopalise koondamise mõjust ja avatud juurdepääsust Teadusuuringute Ühiskeskuse rajatistele.

Hindamine näitas, et pärast 2004. aastat ELiga ühinenud liikmesriigid olid olulisel määral kaasatud, sest 89 %s projektidest osales vähemalt üks üksus nendest liikmesriikidest. Liikmesriigid, kes ei kasuta tuumaenergiat, osalesid peamiselt kiirguskaitse, meditsiiniliste rakenduste ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektides. Mõned liikmesriigid, nagu Austria, Iirimaa, Kreeka, Portugal ja Taani, osalesid ka tuumaohutust ja tuumaandmeid käsitlevates teadusuuringutes, et säilitada oskused nendes valdkondades.

2.Programmil oli oluline roll kriitilise tähtsusega oskuste ja suutlikkuse säilitamisel tuumaenergiasektoris. Euratomi projektidesse, mis pakkusid toetavat keskkonda ideede vahetamiseks ja uue põlvkonna teadlaste koolitamiseks, oli kaasatud umbes 13 815 teadlast, inseneri ja tugitöötajat (8 000 tuuma lõhustumise ja 5 815 tuumasünteesi valdkonnas).

Programmi tulemusi hinnatakse tänast põhjalikult muutunud poliitilist keskkonda silmas pidades. Seda muutunud poliitilist keskkonda iseloomustavad i) uus geopoliitiline ja majanduslik reaalsus (ELi CO2 heite vähendamise eesmärgid, püüdlused energiajulgeoleku tagamiseks ning keskendumine olemasolevate rajatiste ohutusele ja turvalisusele) ning ii) suurenenud huvi tuumaenergia ja uurimisvajaduste vastu (kujunemisjärgus tehnoloogia, nagu väikesed moodulreaktorid). See muutunud poliitiline keskkond on suurendanud huvi tuumavaldkonna vastu ja toonud esile palju uusi uurimisvajadusi.

3.Euratomi projektikonkurssidel toimus teadusuuringuteks antavate toetuste puhul märkimisväärne ülepakkumine (iga valitud projekti kohta esitati 2,6 taotlust). See näitab i) nii teadusringkondade kui ka tööstusharu suurt huvi ning ii) nii teadusringkondade kui ka tööstusharu suurt võimekust viia läbi tipptasemel teadusprojekte. Euratomi rahastamisprotsessi konkurentsipõhisus tõstis veelgi taotluste kvaliteeti, tagades, et teadusuuringud viiakse läbi tuumaohutuse ja kiirguskaitse seisukohalt olulistes valdkondades. Andmed näitavad ka seda, et Euratomi uurimisprojektides ja Euroopa ühisprogrammis osalevatelt sidusrühmadelt kaasati märkimisväärselt avaliku ja erasektori vahendeid.

 

See näitab, et kuigi on selge nõudlus suurema avaliku sektori poolse rahastamise järele, on era- ja avaliku sektori sidusrühmade vahendite kaasamine Euratomi eesmärkide edendamiseks endiselt võimalik ja tulevikus veelgi vajalikum. Avaliku ja erasektori vahendite kaasamine on eriti vajalik selleks, et i) säilitada ja edendada tööstuse väärtusahelaid ja üldist konkurentsivõimet ELi tuumasektoris ning ii) kasutada ELi erasektori innovatsioonipotentsiaali tuumasünteesi tehnoloogia kiiremaks arendamiseks.

4.Programmi raames rahastatud teadusuuringud näitasid, et tuumauuringud toovad märkimisväärset valdkondadevahelist kasu järgmistes valdkondades: i) energia- ja kliimapoliitika, ii) energiavarustuskindlus ja iii) muud kui energiatootmiseks mõeldud rakendused, eelkõige tervishoiu valdkonnas.

5.Programmi tulemustest ilmneb, et sooline tasakaal on mõnevõrra paranenud. Kuigi paljudes teistes insenertehnilistes ja teadussektorites on sarnaseid näitajaid, on selge, et praeguste ja tulevaste Euratomi programmide raames tuleb palju jõulisemalt tegeleda soolise ebavõrdsusega tuumauuringutes.

6.Programmi hindamisel toodi esile, et tuumauuringutest tuleb paremini teavitada ja need tuleb nähtavamaks teha, mis aitab parandada nii teadusliku hindamise kvaliteeti kui ka uurimistulemuste kasutuselevõttu. Komisjon toetab edasist teavitustööd poliitikakujundajate ja teiste peamiste sidusrühmade seas. Teadusuuringute Ühiskeskus on oma uues tuumastrateegias aastateks 2021–2025 juba koostanud tuumaenergiaalasest tegevusest süstemaatilise ja sihipärase teavitamise kava.

3.2Saadud kogemused

Järelhindamine on andnud olulisi tõenduspõhiseid tulemusi, tuues esile peamised parandamist vajavad valdkonnad.

Tuumalõhustumisalaste teadusuuringute valdkonna kaudsete meetmete (tuumaohutus) puhul näitab hindamine, et tõhusust saaks parandada, toetades suuremaid integreeritumaid projekte, mis hõlmavad kõiki konkreetse teema erinevaid küsimusi ja aspekte, näiteks reaktorite surveanumate vananemise mõju. Hinnangus märgiti, et asjakohase insenertehnilise lähenemisviisi ja süsteemi integreerimise tagamiseks peaks Euroopa tööstusharu uute energiareaktorite arendamisega seotud ohutusprojektid kooskõlastama. Samuti tuleks jätkata tööd Euratomi toetuste (kaudsed meetmed) abil tehtavate teadusuuringute integreerimiseks nii i) riigi tasandil tehtava asjakohase tööga kui ka ii) Euratomi otsemeetmete kaudu tehtava asjakohase tööga (mida teeb Teadusuuringute Ühiskeskus). Lõpuks soovitati hinnangus laiendada rahvusvahelist koostööd, et kaasata IAEA ja OECD-NEA egiidi all tehtavad asjakohased teadusuuringud.

Hindamise käigus tuvastati vajadus parandada Euratomi rahastatud tuumalõhustumisprojekte rakendavate konsortsiumide aruandlust. Selge, lühike ja faktipõhine aruandlus on väga oluline, et anda terviklik ülevaade projektide edenemisest, saavutustest ja eeldatavatest tulemustest.

Hindamine näitab, et edasiste edusammude tegemiseks kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide uurimisel on vaja jõupingutused ja vahendid koondada neile vähestele kõrgtehnoloogilistele tuumasüsteemidele ja rakendustele, mis pakuvad Euroopa tööstusharule tõelist huvi.

Eksperdid soovitasid kaasata tuumauuringute edendamisse asjaomaseid partnereid, kes ei tegele tuumaenergiaga ega ole traditsioonilised partnerid. Tuumauuringuid võiks arendada näiteks järgmistes valdkondades: tehisintellekt, kõrgtehnoloogiline tootmine, tuumatehnoloogiaga seotud 3D-printimine, integreeritud ja hübriidenergiasüsteemid ning muud tuumaenergia rakendusalad peale elektritootmise (nt tuumaenergia abil soojuse tootmine, vesiniku tootmine, energiamahukate tööstusharude CO2 heite vähendamine ja tuumaenergiapõhine magestamine). Arendada tuleks tuumasünteesi ja tuuma lõhustumise sünergiat, kuid mitte ainult traditsioonilises kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonnas, vaid ka järgmistes valdkondades: tehisintellekt, muud kui energiatootmiseks mõeldud rakendused, kõrgtehnoloogiline modelleerimine ja simulatsioon ning eksperimentaalsed katsed.

Hindamine näitab, et kiirguskaitset käsitlevates teadusuuringutes võiks veelgi enam soodustada eri valdkondi hõlmavat lähenemisviisi, et käsitleda rohkem teaduslikke küsimusi, sealhulgas madala doosiga seotud riske ja mitut muud küsimust, mis on seotud kavandatavate ja olemasolevate kiiritusolukordadega ning samuti avariikiirituse olukordadega. Euroopa ühisprogrammi CONCERT koostatud kiirguskaitse tegevuskava ja strateegiline teadusuuringute kava, mis käsitleb ioniseeriva kiirguse meditsiinilisi rakendusi, loovad tulevastele ajakohastele projektikonkurssidele kindla aluse ja neid tuleks süstemaatiliselt arendada.

Hindamine näitab, et radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas tehtud edusamme arvesse võttes tuleks teadusuuringutes vähehaaval loobuda puhtteaduslike teadmiste omandamisest ning käsitleda selle asemel eeskätt sügaval asuvate geoloogiliste rajatiste käitamist, sulgemist ja järelevalvet. See areng tuleks integreerida ühisprogrammi juhtimisse, tugevdades jäätmekäitlusorganisatsioonide ja tehnilise ohutuse organisatsioonide rolli. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ja lõppladustamisel tehtavate strateegiliste valikute eetilisele alusele.

Kuigi programm tegi märkimisväärseid edusamme tuumasünteesienergeetika vallas, on see uurimisvaldkond viimastel aastatel kiiresti muutunud, sest rahvusvaheline konkurents tugevneb ja kogu maailmas kerib esile jõuline tuumasünteesiga tegelev erasektor. Hindamine näitab, et tulevase termotuumaelektrijaama tehniliseks projekteerimiseks peaks Euratomi programm praegu ja lähiaastatel keskenduma kriitilise tähtsusega probleemide ja riskide väljaselgitamisele ning selle kindlaksmääramisele, kui suur risk on vastuvõetav. Seejärel on vaja innovatsiooni, et töötada välja tuumasünteesienergeetika jaoks oluline progressi võimaldav tehnoloogia ja maandada sellega seotud riske. Kuigi programm aitas oluliselt edendada meie arusaama plasmafüüsikast ITERi puhul ja mujalgi, on vaja arendada ka arvutipõhiseid töövahendeid, et prognoosida, analüüsida ja tõlgendada katsetulemusi. Tulevane termotuumaelektrijaam nõuab ka tõhusat projektiplaneerimist. Kuigi eeldatakse, et tõhusa projektiplaneerimisega tegeleb tööstusharu, võiksid Euratomi rahastatavad meetmed hõlmata projektiplaneerimise ja juhtimise koolituskava, mida kombineeritakse tuumasünteesialaste eriteadmistega.

Edasised sammud: Programmi lõpphindamisest saadud teadmistel ja peamistel järeldustel peaks olema oluline roll mitte üksnes 2021.–2025. aasta programmi käimasoleva rakendamise kujundamisel, vaid ka tulevaste tuumauuringualaste algatuste jaoks poliitika arengu mõjutamisel. Enamikku sõltumatute ekspertide tähelepanekuid on käimasolevas Euratomi 2021.–2025. aasta programmis juba käsitletud (vt täpsemalt lisa). Hindamise käigus tehti kindlaks ka mitu Euratomi rahastatavate teadusuuringutega seotud probleemi, nagu i) aruandluse kvaliteet ja andmete kättesaadavus, ii) tuumasünteesi arendamise vajadus ja iii) tuuma lõhustumise partnerlused, võttes arvesse muutuvat teaduskeskkonda. Neid küsimusi võetakse koos praeguse, 2021.–2025. aasta programmi eelseisva vahehindamisega arvesse siis, kui komisjon esitab ettepaneku Euratomi programmi pikendamise kohta aastateks 2026–2027 ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

1. lisa. Ekspertide soovitused kaudsete meetmete kohta ja komisjoni vastus

Tuumasünteesi käsitlevad soovitused

1.Tulevase termotuumaelektrijaama tehniliseks projekteerimiseks peaks Euratomi programm praegu ja lähiaastatel keskenduma i) kriitilise tähtsusega probleemide ja riskide väljaselgitamisele ning ii) selle kindlaksmääramisele, kui suur risk on vastuvõetav. Seega on vaja innovatsiooni, et neid riske maandada. Tõeliselt raske ülesanne on luua protsess nende uuenduste kindlakstegemiseks ja prioriseerimiseks ning nende kaasamiseks Euratomi programmi.

2.Kuigi programm aitas oluliselt edendada arusaama plasmafüüsikast ITERi puhul ja mujalgi, on Euratomi 2021.–2025. aasta programmi raames vaja arendada arvutipõhiseid töövahendeid, et prognoosida, analüüsida ja tõlgendada katsetulemusi. Neid töövahendeid saab seejärel kasutada ITERi jaoks tervikliku vaheanalüüsi koostamiseks.

3.Tuleviku termotuumaelektrijaam nõuab tõhusat projektiplaneerimist. Kuigi seda peaks tegema tööstusharu, peaks EUROfusion kaaluma projektiplaneerimise ja juhtimise koolituskava väljatöötamist, mida kohandatakse vastavalt tuumasünteesialastele eriteadmistele.

Komisjoni vastus

Komisjon on ekspertidega samal arvamusel ja püüab Euratomi programmi raames rahastatavaid tuumasünteesialaseid teadusuuringuid parandada. Tuumasünteesialaste teadusuuringute keskkond on kiiresti muutumas, kuna rahvusvaheline konkurents tugevneb ja kogu maailmas kerkib tuumasünteesi valdkonnas esile jõuline erasektor. Kui teadusuuringute korraldust ei kohandata ja kui ELi erasektori innovatsioonipotentsiaali ei kasutata tehnoloogiaarenduse kiirendamiseks, võivad Euroopa tuumasünteesialane oskusteave ja tööstusharu suutlikkus kaduda. Oluline samm oleks toetada ELis innovatsiooni tuumasünteesienergeetika jaoks olulise progressi võimaldava tehnoloogia vallas.

Käimasoleva Euratomi 2021.–2025. aasta programmi vahehindamisel käsitletakse mitmesuguseid küsimusi, mis on olulised tuumasünteesienergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Pärast vahehindamise lõpuleviimist kavatseb komisjon esitada ettepaneku Euratomi programmi pikendamiseks aastateks 2026–2027, mille raames käsitletakse kõige pakilisemaid küsimusi.

Soovitused tuumalõhustumisalaste teadusuuringute kohta ja komisjoni vastus

1.Tuumaohutusalaste kaudsete meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks peaks komisjon eelistama suuremate integreeritumate projektide esitamist, mis hõlmavad kõiki konkreetse teema erinevaid küsimusi ja aspekte, näiteks reaktorite surveanumate vananemise mõju. Rahastamist tuleks suurendada, et toetada haridust ja koolitust, teadmushaldust, oskuste arendamist ja töötajate suutlikkust. On ülimalt oluline integreerida Euratomi toetuste (kaudsed meetmed) ja Euratomi otsemeetmete (mida rakendab Teadusuuringute Ühiskeskus) abil tehtav töö riigi tasandil tehtava asjakohase tööga. Asjakohase insenertehnilise lähenemisviisi ja süsteemi integreerimise tagamiseks peaks Euroopa tööstusharu kõik uute energiareaktorite arendamisega seotud ohutusprojektid kooskõlastama. Samuti tuleks laiendada rahvusvahelist koostööd, et kaasata IAEA ja OECD-NEA.

Komisjoni vastus: komisjon on 2021.–2025. aasta programmi lisanud sätted, mis juba käsitlevad mõnda neist soovitustest. Eelmise programmiga võrreldes vähem ettekirjutavad konkursiteemad annavad konsortsiumidele suurema vabaduse oma töö korraldamisel, suurendades seega tõhusust. Pikemas perspektiivis peaks olukorda parandama komisjoni kava edendada suuremaid projekte, mis toetavad süstemaatiliselt juurdepääsu haridusele, koolitusele ja taristule. Programmi otsemeetmete ja kaudsete meetmete integreerimist tuleks veelgi tugevdada, võimaldades Euratomi projektikonkurssides osalevatele konsortsiumidele juurdepääsu Teadusuuringute Ühiskeskuse rajatistele ja oskusteabele. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse neid meetmeid ja esitatakse täiendavad suunised tulevase Euratomi toetuse kohta.

2.Euratomil on aeg ühtlustada teadusuuringute toetamist ning koondada oma jõupingutused ja vahendid nendele vähestele kõrgetehnoloogilistele tuumasüsteemidele ja -rakendustele, mis pakuvad Euroopa tööstusele tõelist huvi. Muid süsteeme, mis ELi tööstusharule huvi ei paku, ei tuleks rahastada, või kui neid rahastatakse, siis ainult üldiste oskuste säilitamiseks.

Komisjoni vastus: 2021.–2025. aasta programm keskendub kõrgtehnoloogilistele tuumasüsteemidele, mille puhul võivad uurimisprojektid anda reguleerivatele asutustele teadusliku aluse ohutuse hindamiseks ja tuumaohutuse direktiivide järgimise tõendamiseks. Pärast projektikonkursil toimunud hindamist käivitati programmi raames projektid, mis põhinesid kõige kvaliteetsematel taotlustel ja mida toetasid usaldusväärsed konsortsiumid, sealhulgas teadusringkondade ja tööstusharu esindajate konsortsiumid. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse neid meetmeid ja antakse täiendavaid suuniseid kõrgtehnoloogilistele süsteemidele antava tulevase Euratomi toetuse kohta. Komisjon võtab ka arvesse arenevat tööstus- ja teaduskeskkonda, sealhulgas väikeste moodulreaktorite tööstusliidu ja nullnetotööstuse määruse raames tehtava töö tulemusi.

3.Euratomi rahastatud tuumalõhustumisprojekte rakendavate konsortsiumide aruandluse kvaliteeti võiks parandada. Aruanded peaksid selgelt, lühidalt ja faktidele tuginedes kirjeldama järgmist: i) algse tehnika tasemega võrreldes tehtud edusammud; ii) kõrvaldatud lüngad; iii) peamised saavutused ja iv) oodatavad tulemused. Aruanded peaksid sisaldama ka viiteid suhtlusele uurimistulemuste olemasolevate ja võimalike lõppkasutajatega.

Komisjoni vastus: komisjon teeb konsortsiumidega koostööd, et tagada aruandluse kvaliteedi parandamine ja keskendumine hindamisel esile toodud elementidele, eesmärgiga hõlbustada projektide järelevalvet ja programmi tulevast hindamist. Selleks kasutab komisjon enda kui toetusi andva asutuse volitusi nõuda perioodiliselt muudatuste tegemist aruannetes enne järgnevate toetuste maksmist.

4.Kõige uuenduslikumate teemade ja tehnoloogialahenduste puhul, mida väljaspool tuumavaldkonda juba laialdaselt rakendatakse, on väga soovitatav kaasata asjaomaseid partnereid, kes ei tegutse tuumavaldkonnas ega ole traditsioonilised partnerid. Tuumauuringuid võiks arendada näiteks järgmistes valdkondades: tehisintellekt; kõrgtehnoloogiline tootmine, tuumatehnoloogiaga seotud 3D-printimine, integreeritud ja hübriidenergiasüsteemid ning muud tuumaenergia rakendusalad peale elektritootmise (nt tuumaenergia abil soojuse tootmine, vesiniku tootmine, energiamahukate tööstusharude CO2 heite vähendamine ja tuumaenergiapõhine magestamine).

Komisjoni vastus: komisjoni jaoks on oluline toetada praeguse Euratomi 2021.–2025. aasta programmi raames sektoritevahelist sünergiat, mis võimendab eri sektorites tehtavaid edusamme tuumaohutuse suurendamiseks. Komisjon pöörab suurt rõhku ka tuumaenergia alternatiivsete kasutusviiside ohutusaspektide käsitlemisele. Lisaks sellele rahastatakse programmi raames ioniseeriva kiirguse muude kui energiatootmiseks mõeldud kasutusviiside arendamist meditsiini valdkonnas ja muudes uuenduslikes valdkondades, nagu i) tuumatehnoloogia ELi strateegilise autonoomia saavutamiseks (tooraine tootmine ja taaskasutamine), ii) ringmajandus (mitteradioaktiivsete jäätmete vähendamine) ning iii) kliimamuutuste ja saaste jälgimine. Komisjon käsitles neid teemasid Euratomi 2021.–2025. aasta projektikonkurssides, mida arutatakse üksikasjalikult vahehindamise käigus.

5.Arendada tuleks tuumasünteesi- ja tuumalõhustumisalaste teadusuuringute vahelist sünergiat, kuid mitte ainult traditsioonilises kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonnas, vaid ka tehisintellekti kasutamisel, muudes kui energiatootmiseks mõeldud rakendustes, täiustatud modelleerimisel ja simulatsioonis ning eksperimentaalsetes katsetes.

Komisjoni vastus: komisjon jätkab käimasoleva 2021.–2025. aasta programmi raames tuumalõhustumise ja tuumasünteesi sünergia arendamist sellistes valdkondades nagu ohutushindamise ühtlustamine, triitiumi haldamine ja tuumaandmed. Komisjon rõhutab ka tuumasünteesitehnoloogia edasist kasutamist muudes kui energiatootmiseks mõeldud rakendustes EUROfusioni tehnoloogiasiirde programmi kaudu. Komisjon käsitles neid teemasid nii Euratomi projektikonkurssides kui ka EUROfusioni partnerluse kaudu, mida käsitletakse üksikasjalikult vahehindamise käigus.

6.Kiirguskaitses tuleks veelgi rohkem soodustada eri valdkondi hõlmavat lähenemisviisi. Euratom peaks käsitlema rohkem teaduslikke küsimusi, mitte ainult madala doosiga seotud riske, vaid ka mitut muud küsimust, mis on seotud kavandatavate ja olemasolevate kiiritusolukordadega ning samuti avariikiirituse olukordadega.

Komisjoni vastus: komisjon on teinud uuele kaasrahastatavale Euroopa kiirguskaitsealasele partnerlusele PIANOFORTE ülesandeks võtta 2021.–2025. aasta programmi raames vastu terviklik eri valdkondi hõlmav lähenemisviis selles vallas tehtavatele teadusuuringutele ja innovatsioonile. PIANOFORTE projektikonkursid kinnitavad seda lähenemisviisi, hõlmates projektikonkursse sellistes küsimustes nagu sõda, relvakonfliktid, looduskatastroofid ja valmisolek hädaolukorraks ning reageerimine uuele tuumatehnoloogiale. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse neid meetmeid ja esitatakse täiendavad suunised partnerlusele antava tulevase Euratomi toetuse kohta.

7.Strateegiline teadusuuringute kava ioniseeriva kiirguse meditsiiniliste kasutusviiside ja sellega seotud kiirguskaitse valdkonnas, mis on koostatud koos vastava tegevuskavaga EURAMEDi Rocc-N-Roll projekti raames, on suurepärane alus tulevaste ajakohaste projektikonkursside jaoks. Strateegilised teadusuuringute kavad tuleks süstemaatiliselt välja töötada kõigi kavandatavate ja olemasolevate kiiritusolukordade ning samuti avariikiirituse olukordade valdkondades. Heaks lähtepunktiks võib olla Euroopa ühisprogrammi CONCERT koostatud ühine kiirguskaitse tegevuskava.

Komisjoni vastus: Euratomi toetuse andmisega ja PIANOFORTE partnerluse loomisega 2022. aastal on nüüd olemas spetsiaalne sidusrühmade foorum, et arutada ja arendada kiirguskaitse ja sellega seotud valdkondade strateegilisi teadusuuringute kavasid ja teadusuuringute tegevuskavasid. Need dokumendid kujundavad PIANOFORTE meetmeid ning annavad teavet Euratomi programmi muude meetmete rakendamiseks. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse neid meetmeid ja esitatakse täiendavad suunised kiirguskaitsele antava tulevase Euratomi toetuse kohta.

8.EURADi teadusuuringud radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas on jäätmekäitlusorganisatsioonide, tehnilise ohutuse organisatsioonide ja teadusasutuste ühise otsustusprotsessi tulemus, mis võimaldab tasakaalustatud lähenemist uurimisvajadustele. Valitud uurimissuunad on aga endiselt tugevas kooskõlas Euratomi varasemate meetmetega. Võttes arvesse, et lõppladustamisrajatised on praegu juba tegevusloa saanud (Soome, Rootsi) või nendele tegevusloa andmine on läbivaatamisel (Prantsusmaa), peaksid teadusuuringud vähehaaval eemalduma puhtteaduslike teadmiste omandamisest ja käsitlema selle asemel eeskätt käitamist, sulgemist ja järelevalvet. EURADi juhtimises peaks seda arengut arvesse võtma, tugevdades jäätmekäitlusorganisatsioonide ja tehnilise ohutuse organisatsioonide rolli ning andes välisnõustamise komiteele varasema ja tulemuslikuma rolli teadusuuringute üle otsustamisel. Teadusuuringud peavad jõudma strateegilisele tasandile, et lahendada uusi ühist huvi pakkuvaid küsimusi. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ja lõppladustamisel tehtavate peamiste strateegiliste valikute eetilisele alusele.

Komisjoni vastus: komisjon kavatseb 2024. aastal käivitada kaasrahastatud Euroopa partnerluse radioaktiivsete jäätmete käitlemise vallas (EURAD-2). Komisjon on juba kehtestanud mitu nõuet, et parandada teadusuuringute korraldust selles valdkonnas, eelkõige selleks, et i) konsolideerida teadmisi geoloogiliste lõppladustamisrajatiste ohutust käivitamisest ja käitamisest ning ii) toetada liikmesriike, kellel on vähem kõrgtehnoloogilised riiklikud programmid. Selleks et muuta tulevane partnerlus kõikehõlmavaks, peab EURAD-2 ka korrapäraselt suhtlema reguleerivate asutuste ja tööstusharu sidusrühmadega. Lisaks peab EURAD-2 olema kaasavam ja laiendama oma tegevust liikmesriikidesse, kes ei osalenud EURADis, sest partnerlus hõlmab kõiki liikmesriike, kus on radioaktiivsete jäätmete varud, mitte üksnes tuumaenergiat kasutavaid riike. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse tehtud edusamme ja suunatakse Euratomi tulevast toetust.

2. lisa. Komisjoni eksperdirühma soovitused otsemeetmete kohta ja komisjoni vastus

Töö prioriteetide seadmist käsitlevad soovitused 

1.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks varakult osalema poliitikavaldkondade peadirektoraatide prioriteetide seadmisel ning looma tsentraliseeritud protsessi, millega tagatakse, et tööprogramm kajastab nii neid prioriteete kui ka prioriteetide toetamiseks vajalikke laiaulatuslikke teadmisi. See protsess peaks motiveerima ka poliitikavaldkondade peadirektoraate ja Teadusuuringute Ühiskeskust tugevdama koostööd ja integreerima sobivaid töösuundi.

2.Eksperdirühm soovitab Teadusuuringute Ühiskeskusel süstemaatiliselt välja töötada ja kohaldada kriteeriume, mis on seotud tema ainulaadsete tugevate külgede ja poliitilise asjakohasusega, et otsustada, kas konkreetses tegevuses osaleda või sellest loobuda.

Komisjoni vastus

Eksperdirühm toonitas, et võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmetega hõlmatud tegevuse ulatust, i) on Teadusuuringute Ühiskeskusel võimalik paremini suunata vahendeid kõige suurema mõjuga tegevusele ja ii) mõnes valdkonnas on Teadusuuringute Ühiskeskusel ainulaadsed võimalused vajalike teaduslike tõendite esitamiseks. Teadusuuringute Ühiskeskuse uus tuumastrateegia hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tööd prioriseerida ning määrata selgelt kindlaks praeguse ja tulevase tegevuse prioriteedid.

Eksperdirühm märkis, et Teadusuuringute Ühiskeskuse eri tegevused ei ole piisavalt integreeritud ja see toob mõnikord kaasa killustatud lähenemisviisi. Vastukaaluks sellele suundumusele on Teadusuuringute Ühiskeskus oma tööprogrammi ümber korraldanud, võttes kasutusele portfellid. Nende portfellide eesmärk on anda terviklik ülevaade ja paremini kooskõlastada asjaomaseid tegevusi selgelt sõnastatud prioriteetide alusel.

Euroopa Komisjoni teiste peadirektoraatide uuringu- ja poliitikavajaduste prognoosimine tagatakse mitme peadirektoraadiga kavandatud klastrikohtumiste kaudu, et seada kooskõlastatud hinnangul põhinevad prioriteedid. Nendel kohtumistel on mitut Euroopa Komisjoni peadirektoraati kutsutud üles sõnastama oma prioriteete ja arutama neid Teadusuuringute Ühiskeskusega. Tuumavaldkonnas korraldab Teadusuuringute Ühiskeskus täiendavaid kooskõlastuskohtumisi partnerpeadirektoraatidega, kes vastutavad teadusuuringute ja innovatsiooni, energeetika, rahvusvaheliste partnerluste, siseküsimuste ja muude valdkondade eest, et vahetada teavet tulevaste vajaduste kohta.

Üldiselt leidsid eksperdid, et Teadusuuringute Ühiskeskuses ollakse teadlikud oma ainulaadsetest tugevatest külgedest, milleks on sõltumatus, kindel teaduslik alus, pikaajalised eriteadmised, uurimisrajatiste jagamine teiste teadlastega ja võime tagada teadusuuringute järjepidevus, kui teised osalejad on seotud erinevate kohustustega. Need Teadusuuringute Ühiskeskuse tugevad küljed täiendavad tema uut tuumastrateegiat ning nende tugevate külgede toetamine on suures osas kooskõlas Teadusuuringute Ühiskeskuse strateegiakava rakendamisega, sealhulgas teadustaristu ja avatud juurdepääsu programmide prioriseerimise ja optimeerimisega.

Soovitused tervikliku lähenemisviisi kohta tuumaenergiaalasele ja muule tegevusele

1.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks kasutama terviklikumat lähenemisviisi nii oma tööprogrammi kavandamisel kui ka poliitiliste vajaduste rahuldamisel. Ta peaks oma tegevusmudeli osana välja töötama strateegilise plaani sotsiaalteaduste integreerimiseks teadusuuringutesse.

2.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks integreerima sotsiaalteaduslikud teadusuuringud Euratomi tegevusse, eelkõige riskihindamise, kriisiks valmisoleku ja kriisidele reageerimise valdkonnas, ning kasutama lähenemisviise, mis on välja töötatud kogu Teadusuuringute Ühiskeskuse jaoks.

3.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks suurendama vastupanuvõime ning rohe- ja digipöörde kontseptsiooni integreerimist oma tööprogrammi Euratomi osasse.

Komisjoni vastus

Eksperdid rõhutasid vajadust poliitiliste prioriteetide terviklikuma eri valdkondi hõlmava integreerimise järele ning tõid esile, et sotsiaalteaduslike aspektide käsitlemine tuumauuringutes annab lisaväärtust. Tööprogrammi ümberkorraldamise käigus loodi portfellid, mille eesmärk on parandada koostööd ning koostoimet tuumavaldkonna ja muude valdkondade vahel. Eri valdkondade integratsioon areneb seega aja jooksul kavandatud viisil. Näiteks on tehtud jõupingutusi sotsiaalteaduslike teadusuuringute integreerimiseks riskijuhtimise ja kriisiohjamise portfelli raames, kus tuumariski hinnatakse nüüd terviklikku lähenemisviisi kasutades koos teiste CBRN-riskidega, mis on välja töötatud Teadusuuringute Ühiskeskuse teise direktoraadi poolt, mis ei ole tuumavaldkonnaga seotud. Sarnane koostöö sotsiaalteadlastega toimub ka väikeste moodulreaktorite teemal, mis on osa tuumatehnoloogia muude kui elektritootmiseks mõeldud rakenduste, näiteks vesiniku tootmise, kaugkütte ja tuumateaduse meditsiiniliste rakenduste uurimisest. Selle lähenemisviisi eesmärk on suurendada Teadusuuringute Ühiskeskuse mõju poliitikale ja jagada eriteadmisi/vahendeid, käsitledes samal ajal ühe ja sama probleemi erinevaid aspekte.

Selline integreeritud lähenemisviis tuumaenergiaalase ja muu tegevuse vahel on seatud sihiks ka Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumastrateegia rakendamisel. Eksperdid märkisid ka, et tuumaohutuse, kaitsemeetmete ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas tuleks hinnata võimalusi selliste valdkondadeüleste küsimuste nagu digiteerimine, tehisintellekt või masinõpe integreerimiseks. Püüdlused integreerida need valdkondadeülesed küsimused Teadusuuringute Ühiskeskuse töösse kajastuvad ümberkujundatud juhtimises ja uues portfellipõhises struktuuris. Praegu on Teadusuuringute Ühiskeskuse uue direktoraadi ja täpsemalt tuumadirektoraadi ühe üksuse erilise tähelepanu all digitehnoloogia tipptasemel kasutamine, mis on suunatud tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevatele teadusuuringutele, kuid mida on võimalik laiendada ka muudele valdkondadele.

Soovitus teabevahetuse kohta

1.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks välja töötama kommunikatsioonistrateegia, et parandada oma teabevahetust eri tasanditel, kohandades seda teabevahetust eri sihtrühmadele ja kasutades nende rühmadeni jõudmiseks kõige sobivamaid kanaleid (digitaalsed või traditsioonilised).

Komisjoni vastus

Eksperdid rõhutasid võimalust parandada teabevahetust eri tasanditel: i) Teadusuuringute Ühiskeskuses; ii) Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Komisjoni vahel ning iii) Teadusuuringute Ühiskeskuse ja tema väliste sidusrühmade vahel. See tooks rohkem selgust Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusuuringutesse ja tema saavutatud käegakatsutavasse mõjusse. Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumastrateegia ühe tegevussuuna eesmärk on panna selle küsimuse lahendamisel rõhku strateegilisemale teabevahetusele ja sihtrühmade kindlaksmääramisele ning asjaomaste sidusrühmadega tehtava koostöö parandamisele.

Soovitus vahendite kohta

1.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks rakendama kõigil juhtivatel tasanditel ennetavat lähenemisviisi talentide leidmiseks, eesmärgiga mitmekesistada tööjõudu, pidades eelkõige silmas soolist tasakaalu. See kehtib nii välise värbamise kui ka sobivate sisemiste arenguprogrammide kohta, et stimuleerida ja motiveerida potentsiaalseid kandidaate.

Komisjoni vastus

Kuna Euratomi eelarvet mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames vähendati, on Teadusuuringute Ühiskeskusel vajamineva kvalifitseeritud tööjõu arendamine ja säilitamine keeruline. Et püüda aja jooksul selle vähendamise mõju leevendada, on Teadusuuringute Ühiskeskus siiski lisanud oma tuumastrateegiasse rea meetmeid, mis on suunatud oskustele ja personaliga seotud aspektidele. Selle tegevuse eesmärk on tagada tõhus teadmushaldus, pidades silmas vajalikke kriitilise tähtsusega oskusi, mis tuleb säilitada või asendada. Samuti püütakse värvata erinevaid uusi talente (praeguste rangete piirangute raames), et kaasata kõrge kvalifikatsiooniga tulevasi töötajaid, kes tõenäoliselt soodustavad innovatsiooni kooskõlas Teadusuuringute Ühiskeskuse muutuvate prioriteetidega.

Selleks et tulemuslikumalt koondada tuumaalaseid eriteadmisi ja kogemusi nii Teadusuuringute Ühiskeskuses kui ka väljaspool seda, on strateegia eesmärk optimeerida personalihaldust ja vähendada killustatust, integreerides sarnased teadusuuringud üksikutesse asukohtadesse Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades. Tuuma- ja radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud eksperimentaalseid tegevusi viiakse läbi ainult kahes Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohas: Geelis (Belgia) ja Karlsruhes (Saksamaa).

Soovitused mõju ja tõhususe jälgimise kohta

1.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks mõju mõõtmise näitajad läbi vaatama, võttes arvesse komisjoni käimasolevaid algatusi teadusuuringute hindamise metoodika reformimiseks.

2.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks välja töötama peamised tulemusnäitajad, et mõõta oma teadustegevuse tõhusust poliitika toetamisel.

Komisjoni vastus

Eksperdirühm tunnistas nii i) teadusuuringute tõhususe mõõtmise keerukust kui ka ii) Teadusuuringute Ühiskeskuse jõupingutusi, mis on tehtud vastuseks vahehindamise soovitusele, et esitada tõendeid oma kulutõhususe kohta. Teadusuuringute Ühiskeskus hindas mitmes projektis osalemisest saadud ressursside ja väljundite kasutamist võrreldes teiste konsortsiumipartneritega. Kuigi nende võrdluste tõlgendamine ei ole alati selge, leidis Teadusuuringute Ühiskeskus, et tema kulutõhusus on sarnane teiste partnerite omaga. Eksperdid märkisid ka, et hiljuti võeti Teadusuuringute Ühiskeskuses kasutusele ühine projektijuhtimise metoodika ja tuumauuringud koondati ühe direktoraadi alla, et suurendada tõhusust.

Lisaks vaadati Euratomi 2021.–2025. aasta programmi koostamise käigus terviklik mõjunäitajate kogum läbi ja lisati nõukogu otsuse osana programmi. See hõlmab lühiajalise, keskpika ja pikaajalise mõju näitajaid, võttes arvesse teaduslikku, ühiskondlikku, innovatsiooni ja poliitilist mõõdet.

Soovitused tuumaohutuse, julgeoleku ja oskuste kohta

1.Väikeste moodulreaktorite puhul peaks Teadusuuringute Ühiskeskus lisaks regulatiivsete aspektide uurimisele keskenduma ka kõnealuse uue tehnoloogia ohutusele, turvalisusele ja kaitsemeetmetele.

2.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks suurendama oma oskusi, et toetada kasutatud tuumkütuse lõppladustamisega seotud tegevust, ning töötama välja strateegiad ELi ja riiklike projektide parimate tavade kogumiseks ja jagamiseks kõigi ELi liikmesriikidega.

Komisjoni vastus

Eksperdirühm tunnistas, et tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kaitsemeetmete alaste oskuste arendamise ja säilitamisega on Teadusuuringute Ühiskeskus toetanud nii ELi kui ka liikmesriikide poliitikakujundamist. Samuti julgustas eksperdirühm Teadusuuringute Ühiskeskust jätkama reageerimist ja keskendumist mitmele väljakutsele ja tegurile, pidades eelkõige silmas sellist uut tehnoloogiat nagu väikesed moodulreaktorid, kuid ka i) tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimist, ii) pikaajalise käitamise küsimusi, iii) küberturvalisust, iv) kaitsemeetmeid ja v) avatud juurdepääsu tuumataristutele.

Tunnistades, et tuumaohutuse reguleerimine on riigi ülesanne, on Teadusuuringute Ühiskeskus oma tööprogrammi ümberkorraldamise raames koondanud tegevused väikesi moodulreaktoreid käsitleva eriportfelli alla. Selle portfelli eesmärk on keskenduda teoreetilisele, simulatsioonidel põhinevale ning eksperimentaalsele teadus- ja arendustegevusele, et osaliselt toetada tegevuslubade andmise protsessi, aidates ühtlustada tavasid ja suuniseid ELi tasandil. Teised portfellid, näiteks NUCTEC, tegelevad muude mainitud asjakohaste teemadega, nagu tuumaelektrijaamade pikaajaline käitamine ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Tuumataristutele avatud juurdepääsu teema lisatakse võimalikult suures ulatuses asjaomastesse uurimisprojektidesse. Üldiselt kuuluvad eespool nimetatud uusi teadusuuringuid ajendavad tegurid Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiastrateegias sõnastatud prioriteetide hulka, välja arvatud dekomisjoneerimine, mida rahastatakse nüüd eraldi vahendist, 16 mis tegeleb i) Teadusuuringute Ühiskeskuse operatiivse dekomisjoneerimistegevusega ning ii) dekomisjoneerimisega seotud teadmiste haldamise ja levitamisega.

Eelkõige rõhutasid eksperdid võimalust suurendada tuumaohutuspoliitikat toetavate eesmärkide ja tegevuste valikut, et järgida energiasüsteemidele esitatavate nõuete muutusi. Samuti rõhutasid eksperdid, et Euroopa vahendite järjepidevuse tagamine tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas on ülioluline, et olla võimeline reageerima ootamatutele sündmustele ja kriisidele. Teadusuuringute Ühiskeskuse tähelepanu ja reageerimine muutuvatele prioriteetidele/vajadustele, mis on seotud nii tuumaohutusstandardite kui ka tuumajulgeolekuga, kajastub tema tööprogrammi arengus. See on eriti ilmne konkreetsetele sündmustele reageerimisel, nagu tuumaohutuse hinnang olukorrale pärast Venemaa agressiooni ja sissetungi Ukrainasse. Teadusuuringute Ühiskeskus aitas ka koostada Venemaale kehtestatud sanktsioone, tuginedes strateegilisele kaubandusanalüüsile ja ekspordikontrolli alastele eriteadmistele, mis on välja töötatud tuumarelva leviku tõkestamise eesmärgil.

Prognoosimist käsitlevad soovitused

1.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks arendama tuumaenergiaalast prognoosimistegevust, et toetada rohepööret ja edendada energiasüsteemi vastupidavust.

2.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks i) seadma prognoosimissuutlikkuse esikohale, nagu on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse strateegias 2030, ii) eraldama piisavalt vahendeid ja iii) looma juhtimisstruktuuri jõupingutuste optimeerimiseks.

3.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks arendama suutlikkust ja töövahendeid, et valmistuda tulevasteks vapustusteks ja neile reageerida. Selleks peaks ta investeerima varasemaid ja tulevasi vapustusi käsitlevate andmete kogumisse ja säilitamisse.

Komisjoni vastus

Teadusuuringute Ühiskeskus rakendab oma tuumaenergiaalases tegevuses esmatähtsana prognoosimist, i) säilitades pideva kontakti oma peamiste partnerite ja sidusrühmadega ning ii) uurides nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil tuumavaldkonnas tekkivaid vajadusi ja suundumusi. Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb ka Euroopa tehnoloogiaplatvormides ja -ühendustes, mis koondavad peamisi sidusrühmi ja annavad suuniseid teadusuuringute prioriteetide kohta seotud tuumavaldkondades.

Prognoosimine on integreeritud portfellimudelisse ja hõlmab kriiside ennetamisega seotud aspekte. See kehtib kriisiohjamisega seotud olukorrateadlikkust käsitleva portfelli puhul, millesse on integreeritud kõik Teadusuuringute Ühiskeskuse riskianalüüsi, riskihindamise ja varajase hoiatamise valdkonna pädevused. See hõlmab konkreetseid tuumaenergiaalaseid tegevusi, nagu kahe hoiatussüsteemi – EURDEP ja ECURIE – haldamine.

Prognoosimise tähtsustamine on üks Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumastrateegias kindlaksmääratud prioriteete. Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaohutuse ja -julgeoleku direktoraat rakendab ka oma sisemist prognoosivõrgustikku ja -tegevust korrapärase tulevikuseire raames, mis hõlmab ka teisi direktoraate, mis ei tegele tuumavaldkonnaga. Samuti on kavas koostada „tulevikustsenaarium“, mis on kooskõlas IAEA poolt 2022. aastal kaitsemeetmetega seoses tehtud samalaadse ettevõtmisega. Enne 2023. aasta lõppu korraldati koos väliste sidusrühmadega prognoosimist käsitlev seminar.

Teadusuuringute Ühiskeskuse juhtkond on kehtestanud paindlikud töömehhanismid, mis võimaldavad tavaliselt teadusuuringuteks, koordineerimis- või tugitegevuseks eraldatavaid vahendeid koondada, et reageerida ootamatutele vapustustele.

Soovitus kaitsemeetmete kohta

1.Teadusuuringute Ühiskeskus peaks säilitama tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas tugeva teadusprogrammi.

Komisjoni vastus

Eksperdid tunnistasid Teadusuuringute Ühiskeskuse olulist rolli tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise toetamisel ja arendamisel ELis ja kogu maailmas. Seetõttu tuleks tagada eksperimentaalseks tööks ja modelleerimiseks piisav personal ja taristu. Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumastrateegias käsitletakse kaitsemeetmete valdkonnas tugeva teadusprogrammi säilitamise olulisust. Selle oluline osa on Teadusuuringute Ühiskeskuse otsene panus Euratomi kaitsemeetmetesse, mis eeldab piisavat arvu kvalifitseeritud töötajaid ja eksperimentaaltaristu kättesaadavust. Eelarve vähendamise ja personali kättesaadavusele avaldatava surve tõttu on tuumastrateegia kohaselt kavas koondada kogu eksperimentaalne tegevus ning tuuma- ja radioaktiivsete materjalidega seotud laborid kahte uurimiskeskusesse (Karlsruhe ja Geel) ning hinnata võimalusi Euratomi kaitsemeetmetega seotud tegevuste ühiseks rakendamiseks.

Teadusuuringute Ühiskeskus säilitab kaitsemeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas tugeva teadusprogrammi, suheldes asjaomaste ELi võtmeisikutega võrgustike loomise ja koostöö kaudu Euroopa kaitsemeetmete uurimis- ja arendustööga tegeleva ühingu raames. Samuti pakub Teadusuuringute Ühiskeskus IAEA-le olulist teaduslikku ja tehnilist tuge Euroopa Komisjoni spetsiaalse kaitsemeetmete toetusprogrammi kaudu. Tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas pakub Teadusuuringute Ühiskeskus eriteadmisi strateegilistes kaubanduskontrolli küsimustes ning integreerib veelgi enam oma tööprogrammi tuumaküsimusi käsitlevates osades ja muudes osades ettenähtud tööd.

(1)      Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 1314/2013 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 948).

(2)      Nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta määrus (Euratom) 2018/1563 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2019–2020) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 1314/2013 (ELT L 262, 19.10.2018, lk 1).

(3)      Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 7, mis on teadus- ja koolitusprogrammide õiguslik alus, kehtestatakse nende programmide kestuseks viis aastat. ELi mitmeaastase finantsraamistiku seitsmeaastase tsükli järgimiseks kavandatakse Euratomi programmid esmalt viieaastase programmina, millele järgneb kaheaastane programm.

(4)      Nõukogu määruse (Euratom) nr 1314/2013 artikli 22 lõige 1 ja nõukogu määruse (Euratom) 2018/1563 artikli 22 lõige 1.

(5)      Alates programmist „Euroopa horisont“ ja Euratomi 2021.–2025. aasta programmist on Euroopa ühisprogrammid ümber nimetatud Euroopa partnerlusteks. Käesolevas dokumendis kasutatakse Euratomi 2014.–2020. aasta programmides kasutatud terminoloogiat.

(6)      Vt https://www.iter.org/

(7)      Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta.

(8)      Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend.

(9)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend.

(10)      Üksikasjadega tutvumiseks vt lisatud komisjoni talituste töödokumendid.

(11) Näidiselektrijaam (DEMOnstration power plant), lisateabe saamiseks vt https://euro-fusion.org/programme/demo/

(12)      Seda uut lähenemisviisi tutvustati esmakordselt komisjoni talituste töödokumendis „Towards a Modern Euratom Fusion Research Programme“ (SWD(2013) 213).

(13)      Nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta määrus (Euratom) 2018/1563 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2019–2020) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 1314/2013 (ELT L 262, 19.10.2018, lk 1).

(14)        Vt punkt 1.3.

(15)        Vt punkt 1.3.