KOKKUVÕTE

Euroopa Komisjon esitab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõikes 5 sätestatud kohustusega koostöös ELi liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta (finantshuvide kaitse aruanne). Selle aruande põhjal võtab Euroopa Parlament vastu ELi finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva resolutsiooni ettepaneku.

2023. aasta finantshuvide kaitse aruandes vaadeldakse ELi ja liikmesriigi tasandi meetmeid, mille eesmärk on tugevdada ELi finantshuvide kaitset.

2023. aasta lõpuks jõuti poliitilisele kokkuleppele ettepaneku suhtes sõnastada uuesti finantsmäärus eesmärgiga tugevdada ELi finantshuvide kaitset. Kokkulepitud tekstiga laiendatakse varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kohaldamisala, et see hõlmaks jagatud eelarve täitmist. Samuti kehtestatakse sellega õiguslik alus ajakohastatud andmekaeve- ja riskihindamisvahendile, mis luuakse olemasoleva vahendi ARACHNE põhjal.

Kuna riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisega seotud kulutused kasvavad, suurendab komisjon oma audititegevust kulutuste korrektsuse ja seaduslikkuse ning ELi finantshuvide kaitse valdkonnas. Riiklike kavade läbivaatamine on andnud võimaluse hinnata uuesti liikmesriikide kontrollisüsteemide piisavust ja usaldusväärsust ning vajaduse korral lisada kavadesse täiendavaid nõudeid.

Komisjon võttis vastu korruptsioonivastaste meetmete paketi, sealhulgas ettepaneku võtta vastu direktiiv korruptsioonivastase võitluse kohta. Selle ambitsioonika ettepaneku eesmärk on tõhustada korruptsiooni ennetamist kõigis liikmesriikides, ühtlustada korruptsioonisüütegusid ja karistusi ning tagada, et õiguskaitseasutustel ja prokuratuuridel on korruptsiooni vastu võitlemiseks vajalikud vahendid.

Kuna komisjoni 2019. aasta pettustevastase võitluse strateegia tegevuskava oli täielikult ellu viidud, võttis komisjon 2023. aastal vastu uue tegevuskava, milles keskendutakse seitsmele teemablokile, sealhulgas pettustevastase võitluse digitaliseerimisele.

Lõppes kolmas ELi pettustevastase võitluse programmi rakendamise aasta. Programmi raames rahastati algatusi kõikjal ELis, et tugevdada võitlust pettuste vastu, ning toetati selliste IT-vahendite hooldamist ja arendamist, mis hõlbustavad haldusabi andmist tollile ja rikkumistest teatamist.

2023. aastal teatas 27 liikmesriigist 21, et neil on ELi finantshuvide kaitseks olemas pettustevastase võitluse strateegia. 21 liikmesriigi lähenemisviisid on väga erinevad: kümme riiki on võtnud vastu riikliku pettustevastase võitluse strateegia, teised tuginevad muud liiki strateegiatele (valdkondlikud, piirkondlikud, programmidega seotud).

Liikmesriigid järgivad ka komisjoni soovitusi tugevdada pettustevastase võitluse juhtimist ja hoida oma tegevuskavas tähtsal kohal pettustevastase võitluse digitaliseerimine. Tähelepanu pööramist sellele pettustevastase võitluse kesksele aspektile näitab ka liikmesriigi tasandil võetud meetmete arvu suurenemine.

Põhinäitajad avastatud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste kohta on kooskõlas eelmiste aastate näitajatega ning sarnased on ka peamised probleemid, mis tehti kindlaks näiteks seoses pettusekahtluse juhtumite jälgimisega. Seepärast kordab komisjon 2022. aasta finantshuvide kaitse aruandes esitatud soovitusi. Sellega tagatakse ka pidev järelevalve meetmete üle, mida võetakse selleks, et tugevdada pettustevastase võitluse juhtimist, pettustevastane võitlus digitaliseerida ning parandada pettusekahtluse avastamist, sellest teatamist ja selliste juhtumite jälgimist.

LÜHENDITE LOETELU

AFIS	pettusevastane infosüsteem
TI	tehisintellekt
CAFS	komisjoni pettustevastase võitluse strateegia
ÜPP	ühine põllumajanduspoliitika
DIAI	Ungari siseauditi ja ametialase aususe direktoraat
EDES	varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem
EPPO	Euroopa Prokuratuur
ERF	Euroopa Regionaalarengu Fond
ESF	Euroopa Sotsiaalfond
EL	Euroopa Liit
FEAD	Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks
IMS	rikkumisjuhtumite haldamise süsteem
IPA	ühinemiseelse abi rahastamisvahend
JCO	ühine tollioperatsioon
NAFS	riiklikud pettustevastase võitluse strateegiad
OLAF	Euroopa Pettustevastane Amet
PIF	finantshuvide kaitse
PFIU auditid	liidu finantshuvide kaitse auditid
RRF	taaste- ja vastupidavusrahastu
RRP	riiklik taaste- ja vastupidavuskava
ELTL	Euroopa Liidu toimimise leping
TOR	traditsioonilised omavahendid
UAFP	liidu pettustevastase võitluse programm
VAT	käibemaks

1.Sissejuhatus

1.1.ELi finantshuvid ja nende kaitse

ELi 2023. aasta eelarve oli ligikaudu 186,6 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 168,6 miljardit eurot maksete assigneeringuid. See tähendab, et kulukohustused suurenesid võrreldes 2022. aasta eelarvega 1,1 % ja maksed 1 %. 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik hõlmab 1 074,3 miljardit eurot. Sellele lisanduvad vahendid taasterahastust „NextGenerationEU“, st ELi COVID-19 kriisi järgsest majanduse taastamise paketist, mille raames eraldatakse 2021.–2026. aastal kulutamiseks 750 miljardit eurot.

Nende vahenditega rahastab EL oma poliitikameetmeid ning edendab oma eesmärke ja väärtusi.

Kõige suuremat osa ELi kuludest haldavad ning käibemaksu ja traditsioonilisi omavahendeid (peamiselt tollimakse) koguvad ELi liikmesriigid.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 325 peavad EL ja selle liikmesriigid võitlema pettuste ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu 1 . Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikega 5 esitab komisjon koostöös ELi liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta. 2023. aasta puhul täidetakse seda kohustust käesoleva aruandega, mida nimetatakse ka finantshuvide kaitse aruandeks. Aruandele on lisatud seitse komisjoni talituste töödokumenti 2 .

Aruande punktis 2 on tähelepanu keskmes ELi tasandi meetmed, punkt 3 hõlmab aga liikmesriigi tasandil võetud meetmeid. Punktis 4 esitatakse pettustevastase võitluse, korruptsiooni, huvide konfliktide ja muude ELi eelarvet kahjustavate rikkumistega seotud andmed ja peamised analüütilised järeldused. Punkt 5 sisaldab järeldusi ja soovitusi.

1.2.Andmeallikad

Käesoleva aruande punkt 3 tugineb teabele, mis on saadud liikmesriikidelt spetsiaalsete küsimustike abil. Punkt 4 põhineb teabel pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste kohta, mille on avastanud ja millest on teatanud liikmesriigid 3 (punktid 4.2 ja 4.3) ja ühinemiseelset abi saanud riigid 4 (punkt 4.4), ning komisjoni raamatupidamissüsteemist ABAC pärit teabel sissenõudekorralduste kohta (otsene eelarve täitmine, punkt 4.4).

Traditsioonilisi omavahendeid, jagatud eelarve täitmise alla kuuluvaid vahendeid ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendeid käsitlevates valdkondlikes määrustes on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid ja ühinemiseelset abi saanud riigid peavad teatama neis valdkondades avastatud rikkumistest. Rikkumistest teatamisel esinevad mõningad kitsendused 5 .

Liikmesriikide ja ühinemiseelset abi saanud riikide teatatud juhtumid on jagatud käesolevas aruandes kahte laia kategooriasse: pettusejuhtumid 6 ja muud õigusnormide rikkumised 7 .

Punktis 4.1.1 esitatakse kokkuvõte Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) haldusjuurdluste peamistest tulemustest 2023. aastal, mis on pärit ameti aastaaruandest. OLAFi 2023. aasta aruanne 8 hõlmab eelkõige kõiki aruandeaastal lõpetatud juurdlusi.

Punktis 4.1.2 esitatakse kokkuvõte Euroopa Prokuratuuri uurimiste peamistest tulemustest 2023. aastal, mis on pärit prokuratuuri aastaaruandest. Euroopa Prokuratuuri 2023. aasta aruandes 9 on esitatud muu hulgas statistikat aruandeaastal algatatud uurimiste kohta 10 ja kõigi aruandeaasta lõpus pooleli olnud uurimiste kohta 11 .

Andmeallikate laadis, ulatuses, hõlmatud eelarvevaldkondades ja tähtaegades on mõned olulised erinevused 12 .

Finantshuvide kaitse aruanne hõlmab tavaliselt üht aastat, kajastades aruandeaastal teatatud rikkumisi ning summasid, mille liikmesriigid on arvutanud ja teatanud kui avastatud rikkumiste finantsmõju 13 .

Järgmises tabelis on võetud kokku kolme peamise andmeallika peamised erinevused.

Joonis 1. Aruandes kasutatud andmeallikate sarnasused ja erinevused

Kohaldamisala	Finantshuvide kaitse aruanne	OLAFi aruanne	Euroopa Prokuratuuri aruanne
Hõlmab ühe asutuse tegevust	Ei	Jah	Jah
Pettusejuhtumid	Jah	Jah(a)	Jah
Muud õigusnormide rikkumised	Jah	Jah	Ei
Territoriaalne kohaldamisala
Euroopa Prokuratuuris osalevad liikmesriigid	Jah	Jah	Jah
Euroopa Prokuratuuris mitteosalevad liikmesriigid	Jah	Jah	Jah(a)
Kolmandad riigid	Jah(b)	Jah	Jah(a)
Eelarvevaldkond
Jagatud eelarve täitmine	Jah	Jah	Jah
Tollipettus (muu kui käibemaksupettus)	Jah	Jah	Jah
Kaudne eelarve täitmine (ühinemiseelne abi)	Jah	Jah	Jah(a)
Otsene eelarve täitmine (v.a taaste- ja vastupidavusrahastu)	Jah	Jah	Jah
Otsene eelarve täitmine (taaste- ja vastupidavusrahastu)	Ei	Jah	Jah
Käibemaksupettus	Ei	Jah	Jah
Andmeallikad
Otsesed(c)	Osaliselt	Jah	Jah
Kaudsed(d)	Jah	Ei	Ei
Ajakava
Aastate kaupa(e)	Jah	Jah	Osaliselt
Koondatult(f)	Osaliselt	Osaliselt	Jah
(a) Oma volituste piires.
(b) Vaid ühinemiseelset abi saanud riigid.
(c) Otsene andmeallikas tähendab, et aruanne hõlmab vaid neid juhtumeid, mida teavitav asutus on ise uurinud. Andmed komisjoni avastatud juhtumite kohta moodustavad vaid piiratud osa finantshuvide kaitse aruandes kasutatavast andmekogumist.
(d) Kaudne andmeallikas tähendab, et esitatud andmed on pärit mõnest muust andmeallikast. Komisjon kasutab finantshuvide kaitse aruandes andmeid pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste kohta, mille on esitanud liikmesriikide ja kandidaatriikide ametiasutused.
(e) Euroopa Prokuratuuri aruanne sisaldab teavet aruandeaastal esitatud andmete kohta (algatatud uurimised, tehtud arestimisotsused) ning koondandmeid (aktiivsed uurimised).
(f) Finantshuvide kaitse aruande koostamisel kasutatud koondandmed (mis tavaliselt hõlmavad viimast viit aastat) on kättesaadavad komisjoni talituste töödokumendis „Statistical evaluation of reported irregularities“ (Teatatud rikkumiste statistiline hindamine), kuid mitte aruandes endas. – OLAFi aruandes esitatakse koondandmed teatavat liiki teabe puhul, peamiselt viimase viie aasta kohta. – Euroopa Prokuratuuri aruandes esitatakse koondandmed, kui viidatakse käimasolevatele uurimistele.

2.Peamised ELi tasandi meetmed

Selles punktis vaadeldakse peamisi ELi tasandi poliitilisi ja seadusandlikke algatusi ELi finantshuvide kaitsmiseks. Loetelu ei ole ammendav.

2.1.Finantsmääruse uuesti sõnastamine

ELi finantshuvide kaitset on tugevdatud 7. detsembril 2023 saavutatud poliitilise kokkuleppega finantsmääruse uuesti sõnastamise kohta. Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi tehtavate muudatuste, riskihindamis- ja andmekaevevahendi õigusliku aluse kehtestamise ning läbipaistvussüsteemi muudatuste eesmärk on parandada pettuste avastamist ja ärahoidmist ning nende vastu võitlemist.

Kaasseadusandjad leppisid kokku varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kohaldamisala laiendamises kõige raskemate kuritegude (nt pettus, korruptsioon ja rahapesu) puhul, et hõlmata jagatud eelarve täitmise alla kuuluvad vahendid ja koostöös liikmesriikidega toimuva otsese eelarve täitmise raames välja makstud vahendid. Muudatus jõustub programmide jaoks, mis võetakse vastu või mida rahastatakse alates 1. jaanuarist 2028. Uue finantsmäärusega tehakse süsteemi teisigi täiustusi, mille hulka kuuluvad i) võimalus jätta kõrvale kõrvalejäetud üksuse tegelikult kasusaavad omanikud ja nendega seotud üksused; ii) uued kõrvalejätmise alused (nt koostööst keeldumine ELi uurimisasutuse tehtavas uurimises, kontrollis või auditis) ning iii) kiirendatud menetlus varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi toimkonnas.

Finantsmääruse uuesti sõnastamisega kehtestatakse ka õiguslik alus ajakohastatud andmekaeve- ja riskihindamisvahendile, mis luuakse olemasoleva vahendi ARACHNE põhjal. Praegust vahendit kasutavad komisjoni talitused ja mitu liikmesriiki vabatahtlikkuse alusel jagatud eelarve täitmise raames ning taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks. Ajakohastatud andmekaeve- ja riskihindamisvahendit hakatakse kasutama kõigi eelarve täitmise viiside puhul. Alates järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust peavad kõik liikmesriigid esitama sellesse vahendisse andmeid. Komisjon peab 2027. aastaks hindama ajakohastatud vahendi valmidust, pidades silmas koostalitlusvõimet muude IT-süsteemide ja andmebaasidega (topeltaruandluse vältimine), kasutajate vajadustele suunatud riskinäitajaid tehisintellekti andmete analüüsimiseks ja tõlgendamiseks ning andmekaitset. Selle põhjal võivad kaasseadusandjad arutada uuesti vahendi kohustuslikku kasutamist.

Liikmesriikide ja kõigi ELi eelarvet täitvate üksuste halduskoormuse vähendamiseks lisati finantsmääruse uuesti sõnastamisel ka koostalitlusvõime element ja ühtlustati andmekategooriad, mille andmed võetakse andmekaeve- ja riskihindamisvahendist komisjoni finantsläbipaistvuse süsteemi.

2.2.Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine

2023. aastal oli taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kõrval komisjoni prioriteet 27 riikliku taaste- ja vastupidavuskava läbivaatamine, et võtta arvesse muutunud asjaolusid, mis tulenesid Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud energiaturu häiretest. REPowerEU peatüki lisamisega taaste- ja vastupidavuskavadesse soovib EL kiiresti vähendada oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, kiirendades üleminekut puhtale energiale.

2023. aastal tegi komisjon liikmesriikidele 22 makset kogusummas 74,4 miljardit eurot (28,7 miljardit eurot laenudena). See tähendab, et 2023. aasta lõpuks oli väljamaksete kogusumma 220,5 miljardit eurot, millest 141,6 miljardit eurot olid toetused (40 % taaste- ja vastupidavusrahastu kogu rahastamispaketist (357 miljardit eurot)) ja 78,9 miljardit eurot laenud (27 % taaste- ja vastupidavusrahastu kogu rahastamispaketist (291 miljardit eurot)).

Alates taaste- ja vastupidavusrahastu käivitamisest on komisjon rakendanud tugevat auditi- ja kontrolliraamistikku, mis põhineb kahel sambal. Esimene sammas tagab kulutuste korrektsuse ja seaduslikkuse. Teises sambas keskendutakse ELi finantshuvide kaitsele (liidu finantshuvide kaitse auditid). Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 1 kohaselt on eelkõige liikmesriikide ülesanne kaitsta ELi finantshuve ja tagada, et taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate meetmetega seotud vahendeid kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt sellega seoses piisava kindluse.

Tuginedes komisjoni audiitorite (sh siseauditi talituse), Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi tähelepanekutele ja soovitustele, tugevdas komisjon oma auditi- ja kontrolliraamistikku, kontrollides, kuidas liikmesriikide kontrollisüsteemid tagavad vastavuse ELi ja siseriiklikele õigusnormidele. Taaste- ja vastupidavuskavade läbivaatamine on andnud ka võimaluse hinnata uuesti liikmesriikide kontrollisüsteemide piisavust ja töökindlust ning vajaduse korral lisada kavadesse uute auditi- ja kontrollieesmärkidena nõudeid. ELi vahendite väljamaksmist saab lubada üksnes juhul, kui need eesmärgid on rahuldavalt täidetud.

2023. aastal tegi komisjon 13 liidu finantshuvide kaitse süsteemiauditit 14 . Need hõlmasid 12 koordineerivat asutust ja 58 rakendusasutust, nagu ministeeriumid ja ametid. 2023. aasta lõpuks oli auditeeritud vähemalt üks kord kõiki liikmesriike.

2023. aastal tehtud süsteemiaudititest on näha, et liikmesriigid on hakanud tegema auditeeritud rakendusasutuste, aga ka muude asjaomaste asutustega seotud auditileidude põhjal vajalikke täiustusi.

2023. aastal teavitas komisjon OLAFit 15st võimalikust pettusejuhtumist.

2.3.Rikkumisest teavitajate kaitse direktiiv 15 – ülevõtmise seis

2023. aasta lõpuks oli 24 liikmesriiki 16 võtnud vastu siseriiklikud õigusaktid selle direktiivi ülevõtmiseks ja teatanud ülevõtmise lõpuleviimisest.

Komisjon avaldab 2024. aasta juulis aruande, mis käsitleb liikmesriikide meetmete vastavust direktiivile, et hinnata, kas direktiivi sätted on üle võetud täielikult ja õigesti, ning tuua esile peamised kindlaks tehtud puudused.

Olukorra ülevaade nr 1. Riiklikud meetmed direktiivi ülevõtmiseks 17

Käesolevale aruandele lisatud dokumendis, mis kajastab liikmesriikide ELi finantshuvide kaitsmiseks võetud meetmeid, kirjeldatakse viie liikmesriigi 18 meetmeid rikkumisest teatajate paremaks kaitsmiseks. Rikkumisest teatajate olulist rolli pettuste avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise edendamisel on rõhutatud juba varasemates finantshuvide kaitse aruannetes 19 . Neil võib olla positiivne mõju ka muudes pettustevastase võitluse etappides (ärahoidmine, sissenõudmine jne).

2.4.Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia tegevuskava läbivaatamine

2019. aastal vastu võetud kehtiva pettustevastase võitluse strateegiaga püütakse veelgi parandada pettuste ärahoidmist ja avastamist ning nende eest karistamist. Sellega on loodud raamistik komisjoni pidevatele jõupingutustele vähendada ELi eelarvet kahjustavat pettust. Kuna strateegia tegevuskava oli 2022. aastaks ellu viidud, võttis komisjon 2023. aasta juulis vastu uue tegevuskava 20 .

Uus tegevuskava sisaldab 44 meedet rühmitatuna seitsme teemabloki alla, mis hõlmavad komisjoni prioriteete pettustevastases võitluses. Kuna kava esimeses teemablokis keskendutakse digitaliseerimisele, püütakse veerandi meetmetega parandada seda, kuidas komisjon ja liikmesriigid kasutavad pettuste vastu võitlemiseks IT-vahendeid, nagu ARACHNE, varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem ning rikkumisjuhtumite haldamise süsteem. Kavas on ette nähtud ka suurem koostöö komisjoni sees ning peamiste välispartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et kaitsta ELi rahastamist. Teised teemablokid hõlmavad taaste- ja vastupidavusrahastut, tollipettusi ning eetilise vilumuse ja pettustevastase teadlikkuse tugevdamist komisjonis.

Tegevuskava rakendamine on käimas 21 .

2.5.ELi korruptsioonivastane pakett

2.5.1.Direktiiv, mis käsitleb võitlust korruptsiooni vastu kriminaalõiguse abil

Oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas komisjoni president, et komisjon uuendab oma korruptsioonivastase võitluse raamistikku, nähes ette „karmimad karistused nii tavapäraste rikkumiste, nagu altkäemaksu andmise eest, kui ka ebaseadusliku rikastumise, mõjuvõimuga kauplemise, võimu kuritarvitamise ja muu sellise eest“. Selle lubaduse täitmiseks võttis komisjon 2023. aasta mais vastu korruptsioonivastaste meetmete paketi, sealhulgas ettepaneku võtta vastu direktiiv korruptsioonivastase võitluse kohta 22 . Selle ambitsioonika ettepaneku eesmärk on tõhustada korruptsiooni ennetamist kõigis liikmesriikides, ühtlustada korruptsioonisüütegusid ja karistusi ning tagada, et õiguskaitseasutustel ja prokuratuuridel on korruptsiooni vastu võitlemiseks vajalikud vahendid.

2.5.2.Teatis korruptsioonivastase võitluse kohta

Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtsid ühisteatises 23 kokku käimasoleva töö ning osutasid vajadusele töötada nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil välja uued töösuunad ja vahendid korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, väljendades selget tahet võidelda korruptsiooniga ülemaailmsel tasandil. Teatisega loodi ELi korruptsioonivastane võrgustik, mis koondab õiguskaitseasutused, avaliku sektori asutused, praktikud, kodanikuühiskonna ja muud sidusrühmad, et anda korruptsiooni tõkestamisele kogu ELis uut hoogu, luua koostoime koostööks ning töötada välja parimad tavad ja praktilised juhised ühist huvi pakkuvates valdkondades. Võrgustiku esimene kohtumine toimus 2023. aasta septembris 24 . OLAF, Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur on kõik võrgustiku liikmed. Võrgustiku üks põhiülesandeid on aidata komisjonil kindlaks teha valdkonnad, kus korruptsioonirisk on kõikjal ELis suur. Saadud tulemust kasutatakse ELi tulevase korruptsioonivastase võitluse strateegia väljatöötamisel.

ELi institutsioonides valitseb korruptsiooni suhtes nulltolerants. Teatises on kirjeldatud üksikasjalikult eetika-, ausus- ja läbipaistvusnorme, mis on kehtestatud korruptsiooni tõkestamiseks institutsioonides.

2.5.3.Ühise välis- ja julgeolekupoliitika sanktsioonide paketi laiendamine, et hõlmata tõsised korruptsioonijuhtumid

ELi sanktsioonid aitavad saavutada ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamisi eesmärke, nagu säilitada rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ning tugevdada ja toetada demokraatiat, rahvusvahelist õigust ja inimõigusi. Ettepanekuga võimaldatakse ELil võidelda tõsiste korruptsioonijuhtumite vastu kogu maailmas, olenemata nende esinemise kohast. Ettepanekuga täiendatakse ja tugevdatakse ELi sise- ja välispoliitilisi korruptsioonivastase võitluse vahendeid ning näidatakse ELi otsustavust kasutada selles võitluses mis tahes abinõusid, sealhulgas sanktsioone.

2.6.ELi pettustevastase võitluse programm

ELi pettustevastase võitluse programmist, mille eelarve aastateks 2021–2027 on 181 miljonit eurot, antakse rahalist toetust i) ELi finantshuvide kaitsmiseks liikmesriikides, ii) vastastikuse haldusabi ja koostöö korraldamiseks tolli ja põllumajandusega seotud küsimustes (pettusevastane infosüsteem) ning iii) liikmesriikidel rikkumistest teatamist võimaldava rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi arendamiseks ja hooldamiseks.

2023. aasta rahastamisotsusega eraldati programmi „Herakles“ jaoks 16,1 miljonit eurot, pettusevastase infosüsteemi jaoks 8,4 miljonit eurot ja rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi jaoks ligikaudu 1 miljon eurot. Kättesaadavaid vahendeid rakendati 2023. aastal edukalt, kasutades mitmesuguseid rahastamisvahendeid.

OLAF sai 2023. aastal esimese ELi pettustevastase võitluse programmiga liitumise taotluse kolmandalt riigilt, Ukrainalt. Komisjon (keda esindas OLAF) ja Ukraina asjaomased ametiasutused pidasid läbirääkimisi Ukraina programmis osalemist käsitleva assotsieerimislepingu üle (mis võeti vastu 2024. aasta märtsis).

OLAF algatas 2023. aastal programmi vahehindamise, mis viiakse lõpule 2024. aasta lõpuks. Hindamist toetab väline töövõtja, kes teeb sõltumatu hindamisuuringu. Tulemused peaksid andma väärtuslikku teavet programmi tõhususe, tulemuslikkuse ja asjakohasuse kohta ning osutama valdkondadele, mida ülejäänud programmitöö perioodil täiustada.

2.7.Euroopa Parlamendi resolutsioon 2022. aasta finantshuvide kaitse aruande kohta

Euroopa Parlament võttis 18. jaanuaril 2024 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise kohta 2022. aastal 25 .

Parlament väljendas heameelt meetmete üle, mille komisjon oli võtnud 2022. aastal ELi finantshuvide kaitse taseme tõstmiseks, kuid nõudis selles valdkonnas täiendavat valvsust ja täiendavaid meetmeid. Resolutsioonis väljendatakse seisukohta, et digitaliseerimine on hoogustanud pettuste ennetamist ja avastamist ja lihtsustanud haldusmenetlusi ning et see peab olema iga pettustevastase võitluse strateegia, sealhulgas riiklike pettustevastase võitluse strateegiate keskmes.

Selles rõhutatakse, et varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemil on märkimisväärne potentsiaal hoiatada inimeste ja ettevõtjate eest, kes kuritarvitavad ELi rahalisi vahendeid, ning nõutakse, et seda süsteemi laiendataks kõikidele eelarve täitmise viisidele, eelkõige jagatud eelarve täitmisele.

Parlament nõuab tungivalt, et komisjon parandaks põhjendamatult kulutatud vahendite sissenõudmise määra ja tugevdaks kontrolli taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite kasutamise üle. Lisaks väljendab parlament veendumust, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahendeid, mis on ette nähtud abi andmiseks ELi mittekuuluvatele riikidele, ja ressursse, mis on eraldatud Euroopa reageerimiseks Ukraina sõjale, ei jälgita ega kontrollita piisavalt.

Peale selle soovitab parlament peatada eelarvetoetuse andmise ELi mittekuuluvatele riikidele, sealhulgas kandidaatriikidele, kus ametiasutused silmnähtavalt ei rakenda tegelikke meetmeid laialdaselt levinud korruptsiooni vastu võitlemiseks, samal ajal tagades, et abi jõuab alternatiivsete kanalite kaudu tsiviilelanikkonnani.

Olukorra ülevaade nr 2. Komisjoni reageerimine Euroopa Parlamendi resolutsioonile

Komisjon on endiselt täielikult pühendunud väärkasutatud vahendite kiirele sissenõudmisele.

ELi finantshuvide kaitse ning taaste- ja vastupidavusrahastu nõuetekohane rakendamine on jätkuvalt komisjoni prioriteedid. Komisjon suurendas 2023. aastal auditite arvu ja suurendab nende arvu 2024. aastal veelgi 26 . Määruse (EL) 2023/435 kohaselt peavad liikmesriigid avaldama kaks korda aastas teabe saja vahendite lõpliku saaja kohta, kes saavad taaste- ja vastupidavusrahastust kõige rohkem rahalisi vahendeid, ning vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele on liikmesriigid kohustatud koguma andmeid töövõtjate ja alltöövõtjate kohta. Andmeid tegelikult kasusaavate omanike kohta kogutakse auditi ja kontrolli eesmärgil.

Finantsmääruse sihipärase läbivaatamisega, mille suhtes saavutati 2024. aasta jaanuaris poliitiline kokkulepe, püütakse suurendada digitaliseerimise ja kujunemisjärgus tehnoloogia abil kontrollide ja auditite tõhusust ja kvaliteeti.

Võitlus korruptsiooni vastu koos tingimuslikkuse raamistiku ja suutlikkuse suurendamisega on väga oluline teema ühinemiseelsetel läbirääkimistel. Programmi rakendamine võidakse peatada ja vahendid vabastada, kui seda peetakse vajalikuks.

2.8.Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

ELi eelarvet kahjustav pettus võib olla rahapesu, terrorismi rahastamise ja muude kuritegude eelkuriteoks. Seega, kuigi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastane ELi õigusraamistik 27 ei ole otseselt seotud ELi eelarve kaitsmisega, on see selles kontekstis asjakohane. Komisjon jätkab hiljuti vastu võetud ambitsioonika seadusandliku paketiga 28 rahapesuvastase võitluse poliitikaraamistiku rakendamise tugevdamist ning püüab sisse seada hea koostöö ja teabevahetuse loodava Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametiga (AMLA) 29 . Amet peaks tööle hakkama 2025. aasta keskel.

3.Liikmesriikide meetmed ELi finantshuvide kaitsmiseks

3.1.Riiklikud pettustevastase võitluse strateegiad

2023. aastal teatas 27 liikmesriigist 21, et neil on ELi finantshuvide kaitseks olemas pettustevastase võitluse strateegia 30 . 21 liikmesriigis rakendatakse väga erinevaid lähenemisviise.

Kümme liikmesriiki märkisid, et neil on riiklik pettustevastase võitluse strateegia, mis hõlmab kõiki kulusektoreid 31 . Neil riikidel ei palutud kirjeldada muid pettustevastaseid strateegiaid, mille ulatus on piiratum.

Joonis 2. Ülevaade kõiki kulusektoreid hõlmavatest riiklikest pettustevastase võitluse strateegiatest

Mis puudutab riikliku pettustevastase võitluse strateegia võimalikku väljatöötamist, siis neist 17 liikmesriigist, kellel ei ole kõiki kulusektoreid hõlmavat strateegiat, kolm 32 on riikliku strateegia vastuvõtmise algetapis, st käsil on õigusraamistiku loomine, üks 33 on ettevalmistusetapis, st tegeleb hetkeseisu ja pettuseriski hindamisega, ning neljal 34 ei ole enda sõnul riiklikku pettustevastase võitluse strateegiat ega pooleliolevat menetlust selle vastuvõtmiseks. Ülejäänud üheksal 35 on olemas muu pettustevastane strateegia.

Joonis 3. Ülevaade muudest pettustevastastest strateegiatest, millest on teatanud liikmesriigid, kellel puudub kõiki kulusektoreid hõlmav riiklik pettustevastase võitluse strateegia

3.2.Liikmesriigi tasandil võetud pettustevastased meetmed

Liikmesriigid teatasid kokku 69 meetmest. Võetud meetmetest 49 olid üksikmeetmed, ülejäänud 20 olid üksikmeetmete paketid. Need paketid hõlmasid 39 meedet. See tähendab, et liikmesriigid teatasid kokku 88 üksikmeetmest, millest 41 olid uued meetmed ja 44 ajakohastatud/muudetud meetmed. Lisaks hõlmasid kolm meetmepaketi meedet nii uusi kui ka ajakohastatud meetmeid.

Joonis 4. Kokkuvõte meetmetest, millest liikmesriigid teatasid 2023. aastal

Liikmesriik	Võetud meetmed
Austria	Kaks ühtekuuluvuspoliitikaga seotud meedet. Esimese eesmärk on hõlbustada teabevahetust rahapesust teatava üksuse ning asjaomaste riiklike ja välisriikide ametiasutuste vahel, aga ka Europoliga. Teine tugevdab toetusesaajate esitatud kulude kontrollimist.
Belgia	Kolm meedet, millest kaks on valdkonnaülesed (rikkumisest teatajate kaitset käsitlev õigusakt ja Valloonia poliitika võitlemiseks valdkonnaüleste pettuste vastu) ja üks on seotud ARACHNE kasutamisega Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ning taaste- ja vastupidavusrahastu programmide raames.
Bulgaaria	Kolm seadusandlikku meedet, mis käsitlevad rikkumiste haldamist, rikkumisest teatajate kaitset ja uue korruptsioonivastase komisjoni loomist.
Horvaatia	Kolm meedet, millest kaks on seotud jagatud eelarve täitmisega (uue IT-vahendi kasutuselevõtt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) järelevalveks ning OLAFi pettustevastase võitluse teemaline koolitus) ning üks taaste- ja vastupidavusrahastuga.
Küpros	Kaks seadusandlikku meedet ja üks haldusmeede, mis hõlmavad riikliku koordineeriva asutuse loomist võitlemiseks ELi finantshuve kahjustavate pettuste vastu, taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalvet ning lobitöö seaduse rakendamist.
Tšehhi	Kolm meedet, mis käsitlevad rikkumisest teatajate kaitset, võitlust käibemaksupettuse vastu ning võitlust ELi rahaliste vahenditega seotud korruptsiooni ja pettuste vastu.
Taani	Kaks meedet on seotud pettustevastaste strateegiatega: üks hõlmab riiklikku taaste- ja vastupidavuskava ning teine kalanduspoliitikat. Kolmas meede on uue IT-vahendi kasutuselevõtt maksete haldamiseks ühtekuuluvuspoliitikas.
Eesti	Kolm meedet, mis hõlmavad Eesti Politsei- ja Piirivalveameti korruptsiooni ja majanduskuritegude uurimise suutlikkuse suurendamist, uue infosüsteemi käivitamist tolli valdkonnas ja mõningaid riikliku e-riigihangete platvormi täiustusi.
Soome	Kaks meedet: toidupettusele keskenduv tolliprojekt ja koolitus, mis käsitleb pettustevastast võitlust ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.
Prantsusmaa	Kolm meedet: esiteks ministeeriumidevahelise järelevalveüksuse loomine võitluseks riigiabiga seotud pettuste vastu, teiseks töörühma loomine taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud pettusejuhtumite analüüsimiseks ning kolmandaks avaliku sektori juhtide rahalise vastutuse süsteemi loomine ning kohtuasutuste ja finantskohtute vaheliste suhete arendamine.
Saksamaa	Kuna Saksamaa on föderaalriik, võetakse pettustevastaseid meetmeid sageli piirkonna tasandil. Teatati kolmest meetmest, mis hõlmavad pettuseriski hindamise vahendite kasutuselevõttu Berliinis, Saksimaal ja Schleswig-Holsteinis.
Kreeka	Esimese meetmega lõimitakse pettuste ennetamise ja nende vastu võitlemise menetlused ühtekuuluvuspoliitika juhtimis- ja kontrollisüsteemi, teine meede hõlmab IT-vahendi ARACHNE kasutuselevõttu ühise põllumajanduspoliitika puhul ning kolmas puudutab IT-platvormi käivitamist, et koguda kodanikelt kaebusi tolli- ja maksupettuste valdkonnas.
Ungari	Kolm meedet: esimene meede hõlmab siseauditi ja ametialase aususe direktoraadi ülesannete määratlemist seoses huvide konfliktide ennetamisega, teise meetmena arendatakse riikliku maksu- ja tolliameti ning siseauditi ja ametialase aususe direktoraadi koostööd ning kolmas meede on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi järelkontrollide kava ja auditikava.
Iirimaa	Kaks meedet, mis on seotud ESF+ programmiga ja võitlusega e-kaubanduses esinevate käibemaksupettuste vastu.
Itaalia	Kolm taaste- ja vastupidavuskavaga seotud meedet: pettustevastase võitluse strateegia, millega parandatakse IT-vahendit kava järelevalve ja rakendamise jaoks, ning majandus- ja finantspolitsei uurimisvolituste suurendamine taaste- ja vastupidavusrahastu puhul.
Läti	Kolm meedet, millest esimene, valdkonnaülene, puudutab korruptsioonivastast võitlust, teine keskendub käibemaksupettusele kauplemisel sõidukitega ning kolmas käsitleb riigihankeid.
Leedu	Kolm meedet, millest kaks keskenduvad riigihangetele ning käsitlevad seonduvaid huvide konflikte ja korruptsiooni, ning ühega kiidetakse heaks põllumajandus- ja kalanduspoliitika valdkonnas sanktsioonide kohaldamise metoodika.
Luksemburg	Korralduslik meede, mis on seotud ettevalmistustega riikliku pettustevastase võitluse strateegia vastuvõtmiseks.
Malta	Korruptsioonivastase võitluse alane koolitus riigiametnikele.
Madalmaad	Kaks meedet, mis käsitlevad Euroopa Prokuratuuri teavitamist pettusekahtlusest ja tegeliku maakasutuse kontrollimist.
Poola	Kaks meedet on seotud taaste- ja vastupidavuskavaga: kontrollisuuniste ja rikkumisest teatajate suhtes kohaldatava poliitika vastuvõtmine. Kolmas meede on ühise põllumajanduspoliitika raames rahalise abi andmise ja väljamaksmise korda käsitlevate suuniste vastuvõtmine.
Portugal	Kolm meedet: riikliku pettustevastase võitluse strateegia ajakohastamine, pettuseriski hindamise alane koolitus korraldusasutustele ning süstemaatilise riskianalüüsi tõhustamine tollis.
Rumeenia	Kolm meedet, mis käsitlevad käibemaksupettust, Euroopa Prokuratuuri teavitamist pettusekahtlusest ja riikliku pettustevastase võitluse strateegia vastuvõtmist aastateks 2023–2027.
Slovakkia	Kolm meedet, millest esimene hõlmab viitedokumenti meetmete kohta, millega kaitstakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid raskete rikkumiste eest, teine puudutab korruptsioonivastase nõukogu loomist ja selle poliitikat ning kolmas on seotud suunistega, mis käsitlevad võitlust huvide konfliktide vastu ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas.
Sloveenia	Kaks meetmepaketti, millest esimese eesmärk on tugevdada kontrolli ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas ja teise eesmärk on võtta tollis kasutusele IT-platvorm. Kolmas meede puudutab finantshuvide kaitse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise parandamist.
Hispaania	Kolm meedet keskenduvad rikkumisest teatajate kaitsmisele ning Hispaaniale taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud vahendite kaitsmisele.
Rootsi	Kaks meedet, mille mõlema eesmärk on uurida viise, kuidas parandada teabevahetust ja koostööd riiklike haldusasutuste vahel.

3.3.Liikmesriikidele esitatud komisjoni 2022. aasta soovituste rakendamine

Komisjon esitas oma 2022. aasta finantshuvide kaitse aruandes liikmesriikidele kolm soovitust, mis käsitlesid a) pettusekahtluse avastamise, pettusekahtlusest teatamise ja pettusekahtluse juhtumite jälgimise parandamist; b) vajadust pettustevastane võitlus digitaliseerida ning c) pettustevastase võitluse juhtimise tugevdamist liikmesriikides 36 .

3.3.1.Pettusekahtluse avastamise, pettusekahtlusest teatamise ja pettusekahtluse juhtumite jälgimise parandamine

Enamik liikmesriike 37 leiab, et nende riigis esineb vähe pettusi. Kuna endiselt on raske kindlaks teha, kas teatatud pettusejuhtumite väike arv kajastab teatavate pettustevastaste meetmete edukust, on äärmiselt oluline, et liikmesriigid jätkaksid pettuste avastamist ja neist teatamist, töötades samal ajal välja meetmeid ja vahendeid pettuste ärahoidmiseks. Mitu liikmesriiki 38 märkis, et nad on teinud pettuseriski analüüsi, et hinnata pettusekahtluse vähese avastamise põhjuseid.

Kuigi pooled liikmesriikidest, kes analüüsisid oma väikest pettuste arvu, tegid kindlaks puudused pettuste avastamisel, märkis enamik neist, et edukas sekkumine pettuste ärahoidmiseks on tagatud, kui on kehtestatud mitut sidusrühma hõlmav ja mitmetasandiline lähenemisviis. See hõlbustab koostööd kõigi asjaomaste kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste osalejate vahel.

Selles koostöös on olulised teatavad aluspõhimõtted:

·ülesannete selge jaotus liikmesriigi auditeerimis- ja kontrolliasutuste vahel;

·korrapärased haldus- ja kohapealsed kontrollid, et hoida pettuste esinemissagedus väike;

·pidev teatamine komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu, Euroopa Prokuratuurile ning riiklikele auditeerimis- ja kontrolliasutustele; neid võrreldavaid andmeid saab kasutada pettuste esinemissageduse hindamiseks;

·algatused, mis hõlbustavad teadmiste ja parimate tavade jagamist ning liikmesriikide tulemuste võrdlemist, arvestades samas riikide erinevat suurust, konkreetset olukorda jms (millele on osutanud mõni liikmesriik 39 );

·koolituskursused, suunised ja õpikojad, et hoida tulemuslikkus ja tulemuste kvaliteet kõrgel tasemel;

·asutusesisesed mehhanismid pettuste ärahoidmiseks, näiteks nelja silma põhimõtte rakendamine kõigis institutsioonides.

3.3.2.Pettustevastase võitluse digitaliseerimine liikmesriigi tasandil

Hiljutistes finantshuvide kaitse aruannetes on rõhutatud vajadust pettustevastane võitlus digitaliseerida. Liikmesriikide tasandil on tehtud selles vallas edusamme.

Liikmesriigid on nimetanud rakendatavate meetmetena olemasolevate vahendite ülevaatamist, nende vahendite koostalitlusvõime säilitamist ja IT-struktuuri jaoks uute vahendite väljatöötamist. Paljud liikmesriigid jätkavad investeerimist olemasolevate IT-vahendite, eelkõige andmekaeve- ja riskihindamisvahendi ARACHNE läbivaatamisse ja arendamisse. Kuna mitu liikmesriiki on äsja hakanud rakendama oma riiklikku pettustevastase võitluse strateegiat, on soovitatav integreerida IT-vahendid juba varases etapis.

Enam kui pool liikmesriikidest 40 on teadaolevalt astunud samme, et teha kindlaks ja kaotada oskuste nappus digiüleminekul, osutades peamiselt digitaliseerimist käsitleva teabe ja/või sellele teabele juurdepääsu puudumisele. Oskuste nappuse probleemi lahendamiseks võetavad meetmed hõlmavad sageli teadmiste jagamist, koolitamist ning oskusteabe ja oskuste laiendamist digitaliseerimise valdkonnas ning olemasolevate süsteemide jätkuvat arendamist.

Paraku võib uue tehnoloogia areng põhjustada pettustevastase võitluse valdkonnas ka ohte. Ehkki üle poole liikmesriikidest 41 on seda probleemi tunnistanud, ei ole mitu liikmesriiki 42 seda oma pettustevastase võitluse strateegias veel arvesse võtnud. Mõni liikmesriik 43 on juba täielikult kasutusele võtnud meetmed uuest tehnoloogiast tulenevate ohtude kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks, kuid enamik liikmesriike 44 rakendab vaid mõnda meedet.

3.3.3.Pettustevastase võitluse juhtimise tugevdamine liikmesriikides

Enamikus liikmesriikides 45 on loodud või väljatöötamisel pettustevastase võitluse alase koostöö võrgustik. Sellesse võrgustikku kuulub palju erinevaid asutusi. Uuringu kohaselt on neis riiklikes võrgustikes kõige sagedamini esindatud ELi fondide korraldusasutused, maksuhaldurid, tolliasutused, riiklikud auditeerimisasutused ja õiguskaitseasutused. Joonisel 5 on näidatud riiklikes pettustevastase võitluse võrgustikes esindatud asutused (ja kui sageli neid kaasatakse). Peale selle teevad peaaegu kõik liikmesriigid aktiivselt koostööd ELi tasandi uurimisasutuste, prokuratuuride ja kohtuorganite, eelkõige OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga.

Joonis 5. Pettustevastase võitluse võrgustike liikmed

Enamikus liikmesriikides 46 on riiklikus pettustevastase võitluse koordineerimise struktuuris piisavalt töötajaid. Samas juhib enamik liikmesriike tähelepanu vajadusele parandada töötajate asjatundlikkust.

4.Võitlus ELi eelarvet kahjustavate rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide vastu

4.1.Üldine ülevaade

Kui rääkida töökorraldusest, siis ülesanne kaitsta ELi finantshuve pettuste, õigusnormide rikkumiste ja muu ebaseadusliku tegevuse eest on antud liikmesriikide ametiasutustele, OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile.

2023. aastal teatati kokku 13 563 pettusejuhtumist ja muust õigusnormide rikkumisest, mis hõlmasid 1,9 miljardit eurot 47 . Võrreldes 2022. aastaga suurenesid teatatud juhtumite arv ja seotud summad veidi (vastavalt 2,3 % ja 4,6 %).

Nende pettusejuhtumite arv, millest liikmesriikide ametiasutused on teatanud komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu, on püsinud viimase viie aasta jooksul suhteliselt stabiilne ja oli 2023. aastal 1 030 (–9,5 % võrreldes 2022. aastaga). Pettusejuhtumitega seotud summad on erinenud rohkem, kuna mõnel juhtumil on olnud suur finantsmõju. 2023. aastal kasvas see summa 585,8 miljoni euroni (+103 % võrreldes 2022. aastaga) .

Muude teatatud õigusnormide rikkumiste arv ja finantsmõju jõudsid pärast viit aastat pidevat kasvamist 2023. aastal haripunkti, ulatudes 12 533 rikkumiseni (+3,5 % võrreldes 2022. aastaga) ja 1,31 miljardi euroni (–14 %).

Joonis 6. Teatatud pettusejuhtumid ja muud õigusnormide rikkumised ning seotud summad aastatel 2019–2023; pettusejuhtumid ja muud õigusnormide rikkumised ning seotud summad 2023. aastal eelarvevaldkondade kaupa

4.1.1.OLAFi juurdlused

2023. aastal viis OLAF lõpule 265 juurdlust ja esitas 309 soovitust, millest 185 olid finantssoovitused, milles soovitati sisse nõuda kokku 1 043,8 miljonit eurot ja millega hoiti ära 209,4 miljoni euro põhjendamatu kulutamine 48 . Samal ajavahemikul algatati 190 uut juurdlust, millest 26 (14 %) olid seotud omavahenditega, kaks (1 %) ebaseadusliku kaubandusega, 85 (45 %) jagatud eelarve täitmise ning taaste- ja vastupidavusrahastuga, 23 (12 %) kaudse eelarve täitmisega ja 39 (21 %) otsese eelarve täitmisega. 18 juurdlust (9 %) algatati seoses siseküsimustega 49 .

OLAF uuris väiteid ja juhtumeid, mis olid seotud kokkumängu, hankemenetlustega manipuleerimise, huvide konfliktide, ülepaisutatud arvete, tollimaksudest kõrvalehoidmise, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja võltsimisega. Üks uus suundumus, mis oli 2023. aastal väga nähtav, oli haldusrikkumised, eelkõige kunstlikult loodud piiriülestes olukordades, mis pandi toime eesmärgiga petta välja ELi eelarvevahendeid, ilma et seda avastataks. Suundumus, mis jätkas 2023. aastal kasvamist, oli keerukad pettused internetis ja mitmes jurisdiktsioonis.

4.1.2.Euroopa Prokuratuuri korraldatud uurimised

2023. aastal algatas Euroopa Prokuratuur 1 371 uurimist kahju kohta, mille kogusumma oli hinnanguliselt 12,28 miljardit eurot 50 . 2023. aasta lõpus oli Euroopa Prokuratuuril pooleli 1 927 uurimist, millega hõlmatud kahju suuruseks hinnati 19,27 miljardit eurot, millest peaaegu 60 % (11,5 miljardit eurot) oli seotud 339 käibemaksu käsitleva uurimisega. Mis puudutab ELi finantshuve, siis vaid väike osa (0,3 %) asjaomastest summadest oli pärit ELi eelarvest 51 . 1 349 uurimist hõlmasid kuludega seotud pettusi, millega kaasnenud rahaline kahju oli hinnanguliselt 7,24 miljardit eurot. Neist uurimistest 233, millega seotud rahaline kahju oli hinnanguliselt 1,86 miljardit eurot, olid seotud taaste- ja vastupidavusrahastu programmidega.

Neist pooleli olnud uurimistest 1 486 (33,9 %) käsitlesid hangetesse mittepuutuvate kuludega seotud pettust, 379 (8,6 %) hangetesse puutuvate kuludega seotud pettust, 131 (3 %) korruptsiooni, 72 (1,6 %) omastamist, 226 (5,2 %) rahapesu, 405 (9,2 %) muu kui käibemaksust tuleneva tuluga seotud pettust ja 873 (19,9 %) käibemaksutuluga seotud pettust.

4.2.Tulu – traditsioonilised omavahendid 52

2023. aastal oli traditsiooniliste omavahenditega seotud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste arv (5 118) 10 % suurem kui viimasel viiel aastal teatatu keskmine. Seonduv hinnanguline ja kindlakstehtud kogusumma samas vähenes 12 %, kahanedes 478 miljonile eurole. Viie aasta (2019–2023) keskmisega võrreldes kahanes pettusejuhtumite arv 27 %, samas kui muude õigusnormide rikkumiste arv kasvas 15 %. Seonduv hinnanguline ja kindlakstehtud summa vähenes pettusejuhtumite puhul 54 % ja muude õigusnormide rikkumiste puhul vähem kui 1 % võrreldes viieaastase perioodiga.

Üks peamisi pettuse toimepaneku viise oli endiselt ebaseaduslik üle piiri toimetamine, samal ajal kui kõige levinum muu õigusnormide rikkumine oli kauba ebaõige klassifitseerimine / eksitav kirjeldus. Rahalises mõttes oli enamik 2023. aastal teatatud juhtumeid seotud kauba ebaõige väärtusega (1 157 juhtumit kogusummas 165 miljonit eurot). Enim mõjutatud kaubad olid nii juhtumite arvu kui ka väärtuse poolest endiselt tekstiilitooted ja jalatsid. Pettustest või muudest õigusnormide rikkumistest mõjutatud kauba peamised päritoluriigid olid jätkuvalt Hiina, Ameerika Ühendriigid ja Vietnam.

Joonis 7. Traditsiooniliste omavahenditega seotud avastatud ja teatatud pettusejuhtumid ja muud õigusnormide rikkumised kontrolli liikide kaupa

Olukorra ülevaade nr 3. Traditsiooniliste omavahenditega seotud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste avastamine

Pettustest ja muudest õigusnormide rikkumistest enim mõjutatud tolliprotseduur oli endiselt vabasse ringlusse lubamine (4 236 juhtumit hinnangulises ja kindlakstehtud kogusummas 397 miljonit eurot ehk 83 % kõigist 2023. aastal teatatud juhtumitest ja summadest).

Pettusejuhtumite avastamisel olid 2023. aastal väga tähtsad liikmesriikide pettustevastase võitluse talituste kontrollid (41 % juhtumitest ja 61 % summadest) koos tolliasutuste kontrollidega kauba vabastamisel ja pärast kauba vabastamist. Muud õigusnormide rikkumised avastati eeskätt vabastusjärgsete kontrollide käigus (44 % juhtumitest ja 34 % summadest), ehkki edukalt ka muude avastamismeetodide abil, nagu kontrollid kauba vabastamisel ja maksuauditid.

13 liikmesriiki teatasid 87st sigarettide ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtumist, millest mõjutatud traditsiooniliste omavahendite kogusumma oli hinnangute kohaselt peaaegu 13 miljonit eurot. 2023. aastal teatas kõige suuremast arvust juhtumitest Leedu (23) ja suurimast mõjutatud traditsiooniliste omavahendite summast Belgia (kokku 3,8 miljonit eurot). Võrreldes 2022. aastaga esines ebaseadusliku üle piiri toimetamise juhtumeid jätkuvalt 11 liikmesriigis, 53 kaks liikmesriiki 54 aga naasid sellesse statistikasse. See võib tähendada pettuste või sigarettide salakaubaveoteede kandumist teistesse liikmesriikidesse.

Olukorra ülevaade nr 4. Ühised tollioperatsioonid

Ühised tollioperatsioonid on piiratud kestusega sihipärased meetmed, mille eesmärk on võidelda pettuste ja riskikaupade ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu konkreetsetes riskipiirkondades ja/või kindlakstehtud kaubateedel. 2023. aastal kaaskorraldas või toetas OLAF 13 ühisoperatsiooni, mis hõlmasid mitmesuguseid valdkondi alates võitlusest tubakatoodete ebaseadusliku üle piiri toimetamise, ebaseaduslike jäätmesaadetiste, võltsitud ja nõuetele mittevastavate vähiravimite ja hormoonpreparaatide, võltsitud toidu ja joogi ning võltsitud ja/või ohtlike mänguasjade vastu kuni kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamise ning kaitsealuste looduslike looma- ja taimeliikide 55 salakaubaveo avastamiseni 56 .

4.3.Kulud

Selles punktis vaadeldakse jagatud, kaudse ja otsese eelarve täitmise alla kuuluvaid valdkondi. Kahe esimese puhul on aluseks rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu teatatud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste analüüs ning viimase puhul komisjoni raamatupidamissüsteemist ABAC saadud andmed.

4.3.1.Põllumajandus 57

Aastatel 2019–2023 kasvas liikmesriikide teatatud maaelu arenguga seotud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste arv, peamiselt tänu avastamise suurenemisele programmitöö perioodil 2014–2020. Põllumajandustoetustega seotud pettusejuhtumite arv oli suurim 2022. aastal, mil üks liikmesriik teatas paljudest väikestest omavahel seotud juhtumitest. Muude õigusnormide rikkumistega seotud summad kõikusid tublisti, peamiselt turumeetmetega seotud juhtumite tõttu, mis hõlmasid suuri summasid.

Avastamise määr oli märksa kõrgem maaelu arengu valdkonnas kui põllumajandustoetuste puhul. Samas põllumajandustoetuste ühe osa – turumeetmete – puhul oli avastamise määr kõige kõrgem. Lõviosa rikkumistest, eeskätt pettusejuhtumitest, avastas käputäis liikmesriike.

Ajavahemikul 2019–2023 olid pettusejuhtumid sageli seotud abitaotluse või dokumentaalsete tõendite võltsimisega. Turumeetmete ja maaelu arengu valdkonnas olid märkimisväärsed ka meetmete rakendamisega seotud rikkumised, kinnitades juba varasemates aruannetes välja toodud mustreid ja riske 58 .

Joonis 8. Teatatud pettusejuhtumid ja muud õigusnormide rikkumised ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas kulu liikide kaupa 59 ning pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste kestus (alates rikkumise algusest kuni juhtumi lõpetamiseni)

Olukorra ülevaade nr 5. Pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste avastamine ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas

Aastatel 2019–2023 aitas riskianalüüs endiselt vaid vähesel määral kaasa pettuste avastamisele maaelu arengu ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste valdkonnas, samal ajal kui tundub, et turumeetmete valdkonnas oli riskianalüüsil olulisem roll (ent üksnes juhul, kui kontrollitegevus põhines riskianalüüsil). Samuti oli väike informaatoritelt ja rikkumisest teatajatelt saadud vihjete põhjal avastatud pettuste osakaal, välja arvatud turumeetmete valdkonnas, kus see ulatus 11 %ni. Paraku võib see näitaja olla kõikuv, kuna see põhineb väga vähestel juhtumitel. Pettust ei avastatud kordagi pärast teabe avaldamist meedias.

Aastatel 2014–2023 teatatud õigusnormide rikkumistest 10 % puhul esines pettusekahtlus. Neist rikkumistest vaid 16 % puhul leidis pettusekahtlus kinnitust, 11 % puhul pettusekahtlusest loobuti. Liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi, mille uurimine jätkub.

4.3.2.Ühtekuuluvuspoliitika 60

Seoses programmitöö perioodiga 2014–2020 teatatud muude õigusnormide rikkumiste arv ja seotud summad on palju väiksemad rikkumiste arvust ja summadest, millest teatati programmitöö perioodi 2007–2013 esimesel kümnel aastal. See on nii kõigi fondide ja enamiku liikmesriikide puhul 61 . Ehkki märksa väiksem, on viimasel ajal ilmnenud erinevus ka pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arvus.

Joonis 9. Programmitöö perioodil 2014–2020 teatatud pettusejuhtumid ja muud õigusnormide rikkumised fondide ja liikide kaupa

Kui rääkida pettustest, siis kõige sagedamini oli rikkumine seotud tõendavate dokumentidega. Suured summad olid mängus lepingutingimuste/-normide rikkumisega seotud pettuste puhul, mis sageli seisnesid rahastatud meetme puudulikus rakendamises või rakendamata jätmises. Kõige sagedamini teatatud muu õigusnormide rikkumine oli riigihanke-eeskirjade rikkumine. Riigihangete puhul avastatud rikkumiste seas oli pettusejuhtumite osakaal väike (4 %).

Enamik eetika ja ausameelsusega seotud pettusejuhtumitest oli seotud huvide konfliktidega (ligikaudu 70 %), umbes 23 % hõlmas korruptsiooni/altkäemaksu 62 .

Olukorra ülevaade nr 6. Pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste avastamine ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas

Aastatel 2019–2023 aitas riskianalüüs endiselt vaid vähesel määral kaasa pettuste avastamisele, samal ajal kui kodanikuühiskonnal (sh informaatorite ja rikkumisest teatajate vihjetel ning meedias avaldatud teabel) oli eelmise viie aastaga võrreldes kokkuvõttes suurem roll. Muude õigusnormide rikkumiste avastamisel ei mänginud märkimisväärset rolli ei riskianalüüs ega kodanikuühiskonnalt saadud teave.

Programmitöö perioodil 2014–2020 oli pettuste avastamise määr 63 0,53 %, mis on sarnane selle määraga programmitöö perioodil 2007–2013. Muude õigusnormide rikkumiste avastamise määr 64 oli 0,67 %, mis on palju madalam kui programmitöö perioodi 2007–2013 puhul registreeritud määr (2,5 %). Liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi, mille uurimine jätkub.

4.3.3.Muud eelarvevaldkonnad 65

Mitu jagatud eelarve täitmise raames rakendatavat fondi, nagu noorte tööhõive algatus, 66 Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Sisejulgeolekufond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, toetavad muid sisepoliitika valdkondi. Mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020 seoses on teatatud 289 rikkumisest (sh 33 pettusejuhtumist), mis hõlmasid 52 miljonit eurot (millest 8,2 miljonit eurot oli seotud pettusejuhtumitega, mis puudutasid peamiselt Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks). Neist rikkumistest 44st, mis hõlmasid kokku 19,71 miljonit eurot, teatati 2023. aastal.

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend on vahend, mille raames EL on alates 2007. aastast toetanud rahalise ja tehnilise abiga kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide reforme. Pettusejuhtumid ja muud õigusnormide rikkumised, millest teatasid ajavahemikul 2019–2023 ühinemiseelset abi saanud riigid, olid seotud peamiselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga aastateks 2007–2013 (IPA I) ja aastateks 2014–2020 (IPA II). Pettustega seotud summad jõudsid 2023. aastal haripunkti, ulatudes ligikaudu 19 miljoni euroni, peamiselt ühe regionaalarengu rahastamisvahendiga seotud pettusejuhtumi tõttu, millest oli teatanud Türgi. Teatatud muude õigusnormide rikkumiste arv kasvas 2022. aastal märkimisväärselt ja jäi suureks ka 2023. aastal 67 . Kokkuvõttes jäi poolte ajavahemikul 2019–2023 teatatud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste puhul summa alla 10 000 euro 68 .

Olukorra ülevaade nr 7. Ühinemiseelse abiga seotud ohus olevad valdkonnad

Lõviosa IPA IIga seotud pettusi ja muid õigusnormide rikkumisi (üle 70 %) puudutas maaelu arengu rahastamisvahendit. Pettusejuhtumid seisnesid peamiselt tõendavate dokumentide või raamatupidamisandmete võltsimises. Selle rahastamisvahendi puhul olid need peamiselt seotud mee ja põllukultuuride tootmise projektidega. Muud õigusnormide rikkumised olid sageli seotud seadmete (nt traktorite) soetamise projektidega.

Muude rahastamisvahendite puhul oli pettus seotud peamiselt projektidega, millega toetatakse kodanikuühiskonda või transporti.

Otsese eelarve täitmise raames rahastatud kuludega seotud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste arv oli ajavahemikul 2019–2023 võrdlemisi stabiilne. Üle 88 % rikkumistest, mille puhul tekkis pettusekahtlus, avastati pärast OLAFi juurdlust.

4.4.Organiseeritud kuritegevus, korruptsioon ja huvide konfliktid

Teavet ELi finantshuve kahjustava organiseeritud kuritegevuse kohta leiab Euroopa Prokuratuuri aastaaruandest. Selle aruande kohaselt oli prokuratuur 2023. aasta lõpuks uurinud 209 finantshuve kahjustavat õigusrikkumist, mille olid toime pannud kuritegelikud organisatsioonid.

Korruptsioonijuhtumitega seoses oli Euroopa Prokuratuur teatanud 2023. aasta lõpuks 131 uuritud süüteost 69 . Aastatel 2019–2023 teatasid 11 riiki rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu komisjonile 65 juhtumist, millest kuus olid seotud põllumajandusega, 56 ühtekuuluvuspoliitikaga ja kolm ühinemiseelse abiga. Nende juhtumitega seoses teatatud summad ulatusid ligikaudu 50,5 miljoni euroni.

Samal ajavahemikul teatati rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu 419 huvide konflikti juhtumist (neist 85 % oli seotud ühtekuuluvuspoliitikaga, 7 % põllumajandusega ja 8 % ühinemiseelse abiga), mis hõlmasid ligikaudu 112 miljonit eurot. Nende rikkumiste analüüsist on näha, et teatatud huvide konflikti juhtumid on peamiselt seotud rahaliste vahendite saajate ning nende töövõtjate ja alltöövõtjate vaheliste suhetega, millega rikutakse siseriiklikke õigusnorme.

5.Järeldused ja soovitused

ELi eelarvet kasutatakse ELi poliitiliste prioriteetide rahastamiseks ja elluviimiseks. Koondades ressursse ja võimaldades astuda üheskoos vastu ELi ees seisvatele ühistele katsumustele, loob ELi eelarve lisaväärtust ning tugevdab Euroopa majandust ja geopoliitilist positsiooni.

Viimastel aastatel on ELi eelarvest kui ELi peamisest kriisidele reageerimise vahendist saanud veelgi tugevam solidaarsuse väljendus. See aitab toime tulla suurimate ELi ees seisvatele väljakutsetega, sealhulgas koroonaviiruse pandeemia, sõda Ukrainas, kliimamuutused, Euroopa strateegilise autonoomia suurendamine ja energiasõltumatuse tagamine.

ELi eelarvevahendite kaitsmisega pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste eest tagatakse nende vahendite täieliku potentsiaali ja kavandatud eesmärkide saavutamine.

Selleks on EL aja jooksul välja töötanud keeruka pettustevastase võitluse struktuuri, mis hõlmab mitut kaitsetasandit nii liikmesriigi kui ka ELi tasandil. Tänu kontrolli- ja uurimisasutuste pidevale tegutsemisele nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil on avastatud suur arv juhtumeid, kus on püütud välja petta ELi eelarvevahendeid, ning esitatud selle eest süüdistus. Samas on karistamine vaid üks pettustevastase võitluse külg – komisjon on pidevalt rõhutanud pettuste ärahoidmise tähtsust.

Kuna pettustevastase võitluse maastik alatasa muutub ja tekivad uued probleemid, tuleb reageerimist pidevalt kohandada. Sellel kohandamisel on keskse tähtsusega kolm elementi: pettustevastase võitlusega seotud teadmised, vahendid ja juhtimisstruktuurid.

5.1.Pettustevastase võitlusega seotud teadmiste suurendamine, tuginedes täielikele, usaldusväärsetele ja ajakohastele andmetele

Komisjon on varasemates aruannetes korduvalt rõhutanud, et pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste kohta on vaja täielikke, usaldusväärseid ja õigeaegseid andmeid. See teave on aluseks teadmistele, mida on vaja, et võidelda tõhusamalt pettuste vastu ning lõppkokkuvõttes parandada pettuste ärahoidmist, avastamist, uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist. Kuigi andmete kvaliteet pidevalt paraneb, näitab sel aastal tehtud analüüs taas, et vaja on täiendavaid jõupingutusi. Nagu on rõhutatud punktis 1.2, saab ELi asutuste toime pandud pettusi käsitlevatest uurimistest teatada vaid siis, kui asjaomase liikmesriigi ametiasutustele jagatakse vajalikku teavet. Käesolevas aruandes esitatud näitajad juba hõlmavad mõnda Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juhtumit. Komisjon teeb tööd selle nimel, et aruandlussüsteemid sisaldaksid kogu teavet, mis on vajalik Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi uuritavate juhtumite kindlakstegemiseks. Kui see teave muutub täielikult kättesaadavaks, on võimalik hinnata, kas pettuste avastamisega seotud suundumused on muutunud ning kas need on järjepidevad ja kooskõlas pettustevastase võitluse tulemustega, millest on teatanud aastate jooksul liikmesriikide uurimisasutused.

Soovitus 1. Parandada pettusekahtlusest teatamist ja pettusekahtluse juhtumite jälgimist

Pettusekahtlusest teatamist ja pettusekahtluse juhtumite jälgimist saab endiselt märkimisväärselt parandada. Liikmesriigid peaksid tagama, et teatatud pettusekahtluse juhtumeid ajakohastatakse õigeaegselt teabe ja andmetega, mis on usaldusväärsed ja täielikud. Selliste juhtumite tõhusa jälgimise eeltingimused on asjakohaste sidekanalite loomine õiguskaitseasutuste ja prokuratuuridega, teabe vahetamine uurimisasutustega ja õigeaegne aruandlus.

Täielik aruandlus tähendab ka seda, et liikmesriikide ametiasutused teatavad komisjonile audititalituste, Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri avastatud pettustest ja muudest õigusnormide rikkumistest niipea, kui vajalik teave on kättesaadav.

5.2.Paremad vahendid: pettustevastase võitluse digitaliseerimise kiirendamine

Pettustevastase võitluse digitaliseerimine on pettustevastase võitluse strateegia läbivaadatud tegevuskava üks põhiteemasid. Komisjon on esitanud käesoleva ja varasemate finantshuvide kaitse aruannete kaudu teavet ELi ja liikmesriikide meetmete kohta pettustevastase võitluse digitaliseerimiseks, millest on näha otsustavad sammud selle tagamiseks, et pettustevastane võitlus käib kaasas tehnoloogia arenguga.

Sellest hoolimata tuleb seda protsessi nüüd kiirendada ning uute või olemasolevate IT-vahendite arendamisega peaks kaasnema nende ulatuslikum kasutamine, et tõhusamalt võidelda pettuste vastu kõigis liikmesriikide rakendatavates eelarvevaldkondades. Samal ajal jätkab komisjon oma pettustevastase võitluse strateegia tegevuskavas sätestatud konkreetsete meetmete rakendamist.

Soovitus 2. Kiirendada pettustevastase võitluse digitaliseerimist

Pettustevastaste strateegiate keskmes peab olema pettustevastase võitluse digitaliseerimine. Kuna petturid kasutavad kuritegude toimepanemiseks üha enam uut tehnoloogiat, peab ELi pettustevastase võitluse struktuur olema pettuste ärahoidmise, avastamise ja uurimise ülesande kõrgusel.

Liikmesriigid peaksid tagama, et pettustevastase võitluse digitaliseerimine on osa nende pettustevastase võitluse strateegiast.

Liikmesriigid peaksid alustama ettevalmistusi järgmiseks komisjoni riskihindamis- ja andmekaevevahendi arendamise etapiks. Alates järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust peavad kõik liikmesriigid esitama sellesse vahendisse andmeid. Ettevalmistuste raames saaks katsetada nõutavate andmete automaatset sisestamist ja koostalitlusvõimet riiklike süsteemidega.

5.3.Pettustevastase võitluse juhtimise struktuuri arendamine

Komisjon tunneb heameelt edusammude üle, mida kõik liikmesriigid on teinud tõhusa pettustevastase võitluse juhtimise sisseseadmisel ja strateegiliste lähenemisviiside väljatöötamisel võitluseks pettuste vastu riigi, piirkonna või valdkonna tasandil. Spetsiaalsete võrgustikega, mis koondavad riiklikke pettustevastases võitluses osalejaid, luuaks alus heade tavade, teadmiste, kogemuste ja eksperditeadmiste vahetamiseks kõige tõhusamal viisil.

Need võrgustikud tagavad ideaalsed tingimused põhjalikul pettuseriski hindamisel põhinevate tugevate pettustevastase võitlust strateegiate väljatöötamiseks. Võrgustikke saab kasutada selleks, et aidata õigesti kindlaks teha nõrgad kohad ja ohud, kavandada tõhusaid leevendusmeetmeid, määrata kindlaks konkreetsed eesmärgid ja võtta õigeaegseid parandusmeetmeid, kui pettustevastase võitluse maastikul toimuvad ootamatud muutused.

Soovitus 3. Tugevdada pettustevastase võitluse juhtimist liikmesriikides

Liikmesriikidel soovitatakse jätkata oma pettustevastase võitluse juhtimise struktuuri tugevdamist, tagades et see hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid.

Liikmesriigi tasandil on selle struktuuri tugevdamisel keskse tähtsusega kõigi pettuse vastu võitlemiseks vajalike strateegiate vastuvõtmine, ideaalis riigi tasandil (võttes vastu riikliku pettustevastase võitluse strateegia).

(1) ELi toimimise lepingu artikli 310 lõige 6.

(2) Finantshuvide kaitse aruande juurde kuuluvad seitse komisjoni talituste töödokumenti, mis hõlmavad järgmist:

(3) Vt eelkõige tekstikast 2 2021. aasta finantshuvide kaitse aruande punktis 6.1 (lk 31).

(4) Teave on esitatud komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kaudu.

(5) Neid kitsendusi on kirjeldatud 2021. aasta finantshuvide kaitse aruande punktis 6.1 tekstikastis 3 (lk 32).

(6) Pettusejuhtumid on juhtumid, mille juhtumist teatanud riik on liigitanud omavahendite puhul pettuseks või jagatud eelarve täitmise või ühinemiseelse abi puhul pettusekahtluseks või kinnitust leidnud pettuseks.

(7) Kõiki rikkumisjuhtumeid, mida ei ole liigitatud pettuseks, käsitatakse muude õigusnormide rikkumisena.

(8) https://ec.europa.eu/olaf-report/2023/index_en.html

(9) https://www.eppo.europa.eu/sites/default/files/2024-03/EPPO_Annual_Report_2023.pdf

(10) Uurimiste koguarv ja hinnanguline rahaline kahju, käibemaksupettuse uurimiste arv ja seonduv hinnanguline rahaline kahju.

(11) See statistika esitatakse koondandmetena kõigi käimasolevate uurimiste, sealhulgas varasematel aastatel algatatud ja veel lõpetamata uurimiste kohta. Statistika hõlmab muu hulgas uuritud rikkumiste arvu rikkumise liikide kaupa ja uurimiste arvu kuluprogrammide kaupa. Muu koondstatistika Euroopa Prokuratuuri tegevuse kohta kajastab kohtutegevust ja liikmesriikide ametiasutustelt saadud kaebuste või aruannete arvu.

(12) Liikmesriikide aruandlusvoog ja täielike andmete kättesaadavus käesoleva aruande koostamiseks sõltus suuresti pettusejuhtumite või muude õigusnormide rikkumiste avastamise ja uurimisega tegelevatelt asutustelt saadud teabest. Liikmesriikide aruandvad asutused (jagatud eelarve täitmise puhul peamiselt korraldusasutused või makseasutused ja traditsiooniliste omavahendite puhul peamiselt tolliasutused) võivad kriminaaluurimistest aru anda üksnes siis, kui asjaomane kohtu- või õiguskaitseasutus annab selleks loa ja vajaliku teabe. See tähendab, et isegi kui Euroopa Prokuratuur, OLAF või liikmesriigi õiguskaitseasutus tegeleb aktiivselt juhtumi uurimisega, ei pruugi asutusel, kelle ülesanne on teatada komisjonile pettustest ja muudest õigusnormide rikkumistest, olla teatavatel juhtudel uurimise võimaliku konfidentsiaalsuse tõttu võimalik komisjoni teavitada. Sellistel juhtudel muutub asjaomane teave kättesaadavaks alles siis, kui uurimine on lõpetatud, mistõttu enne seda finantshuvide kaitse aruanne seda teavet ei sisalda.

(13) Need summad on enamasti summad, mida nõutakse tagasi.

(14) Austria, Belgia, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari.

(15) Direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(16) Kõik liikmesriigid peale Belgia, Eesti ja Poola.

(17) Teisi ülevõtmismeetmeid, millest teatasid viis liikmesriiki – Belgia, Kreeka, Küpros, Prantsusmaa ja Rumeenia – on kirjeldatud 2022. aasta finantshuvide kaitse aruandele lisatud dokumendis „Measures adopted by the Member States to protect the EU’s financial interests“ (Liikmesriikide ELi finantshuvide kaitsmiseks võetud meetmed).

(18) Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Poola ja Tšehhi.

(19) Vt 2022. aasta finantshuvide kaitse aruande punkt 4.4 ja 2017. aasta finantshuvide kaitse aruande 2. soovitus (lk 28).

(20) COM(2023) 405 final ja SWD(2023) 245 final.

(21) Täielik ülevaade meetmete rakendamise seisust on esitatud käesolevale aruandele lisatud dokumendis „Commission Anti-Fraud Strategy (CAFS) action plan state-of-play May 2024“ (Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia tegevuskava rakendamine 2024. aasta mai seisuga).

(22) COM(2023) 234 final.

(23) JOIN(2023) 12 final , 3. mai 2023.

(24) ELi korruptsioonivastane võrgustik – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(25) Menetlusdokument 2023/2045(INI) .

(26) Vt punkt 2.2 .

(27) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ELi tasandil – Euroopa Komisjon (europa.eu). Käesoleva aruande koostamise ajaks olid kõik liikmesriigid teatanud, et nad on täielikult üle võtnud viienda rahapesuvastase direktiivi (direktiiv (EL) 2018/843), mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.

(28) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide pakett – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(29) AMLA – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(30) Teavet koguti spetsiaalse küsimustiku abil. Vt käesolevale aruandele lisatud dokument „Measures adopted by the Member States to implement Article 325 TFEU“ (Liikmesriikide ELi toimimise lepingu artikli 325 rakendamiseks võetud meetmed).

(31) Pettustevastase võitluse strateegiate üksikasjalik analüüs on esitatud käesolevale aruandele lisatud dokumendis „National Anti-Fraud strategies (NAFS): state of play and assessment“ (Riiklikud pettustevastase võitluse strateegiad: hetkeseis ja hindamine).

(32) Leedu, Madalmaad ja Taani.

(33) Luksemburg.

(34) Horvaatia, Iirimaa, Rootsi ja Sloveenia.

(35) Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Poola, Saksamaa ja Soome.

(36) Täieliku ülevaate selles punktis kokku võetud järelmeetmetest ja nende üksikasjaliku kirjelduse leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendist „Implementation of the 2022 recommendations by the Member States“ (2022. aasta soovituste rakendamine liikmesriikides).

(37) Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.

(38) Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari.

(39) Eesti, Itaalia ja Kreeka.

(40) Austria, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.

(41) Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Slovakkia, Sloveenia, Taani ja Ungari.

(42) Horvaatia, Küpros, Madalmaad, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome ja Tšehhi.

(43) Itaalia, Poola, Rumeenia ja Saksamaa.

(44) Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.

(45) Austria, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari. Väljatöötamisel: Belgia, Iirimaa, Leedu ja Madalmaad.

(46) Piisavalt töötajaid, kellel on vajalikud eksperditeadmised: Austria, Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Saksamaa, Sloveenia, Taani, Tšehhi ja Ungari. Töötajaid napib: Eesti, Hispaania, Küpros, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia ja Soome.

(47) Liikmesriigid ja kolmandad riigid kasutasid pettustest ja muudest õigusnormide rikkumistest teatamiseks kulude puhul rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi ja traditsiooniliste omavahendite puhul rakendust OWNRES. Teave otsese eelarve täitmisega seotud juhtumite kohta saadakse komisjoni raamatupidamissüsteemist ABAC.

(48) Selles punktis esitatud andmed leiab OLAFi 2023. aasta aruandest .

(49) Kui liita kokku algatatud juurdlused eelarvevaldkondade kaupa, saab suurema summa kui 2023. aastal algatatud juurdluste koguarv (190), kuna juurdlus võib hõlmata rohkem kui üht valdkonda.

(50) Selles punktis esitatud andmed leiab Euroopa Prokuratuuri 2023. aasta aruandest .

(51) Ajavahemikul 2021–2027 kohaldatakse iga liikmesriigi käibemaksubaasi suhtes ühtset sissenõudmismäära 0,3 %.

(52) Rikkumisi, millest liikmesriigid teatasid seoses traditsiooniliste omavahenditega, on analüüsitud üksikasjalikult käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for own resources, natural resources, cohesion policy, pre-accession assistance and direct expenditure in 2023“ (Omavahendite, loodusvarade, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelse abi ja otsekulude valdkonnas 2023. aastal teatatud rikkumiste statistiline hindamine) punktis 2.

(53) Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa ja Rumeenia.

(54) Slovakkia ja Soome.

(55) Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni alusel kaitstud liigid.

(56) Vt OLAFi 2023. aasta aruanne.

(57) Rikkumisi, millest liikmesriigid teatasid seoses põllumajandusega, on analüüsitud üksikasjalikult käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for own resources, natural resources, cohesion policy, pre-accession assistance and direct expenditure in 2023“ (Omavahendite, loodusvarade, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelse abi ja otsekulude valdkonnas 2023. aastal teatatud rikkumiste statistiline hindamine) punktis 3.

(58) Vt 2022. aasta finantshuvide kaitse aruande punktis 4.3.1 esitatud olukorra ülevaade nr 3.

(59) Pettuste avastamise määr arvutatakse kui pettusejuhtumitega seotud summade protsent tehtud maksete kogusummast. Muude õigusnormide rikkumiste avastamise määr arvutatakse kui muude õigusnormide rikkumistega seotud summade protsent tehtud maksete kogusummast.

(60) Rikkumisi, millest liikmesriigid teatasid seoses ühtekuuluvuspoliitikaga, on analüüsitud üksikasjalikult käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for own resources, natural resources, cohesion policy, pre-accession assistance and direct expenditure in 2023“ (Omavahendite, loodusvarade, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelse abi ja otsekulude valdkonnas 2023. aastal teatatud rikkumiste statistiline hindamine) punktis 4.

(61) Selle suundumuse põhjalik analüüs on avaldatud 2021. aasta finantshuvide kaitse aruandes olukorra ülevaates nr 17 (lk 38).

(62) Vt ka punkt 4.4 .

(63) Vt joonealune märkus nr 48.

(64) Vt joonealune märkus nr 48.

(65) Rikkumisi, millest liikmesriigid teatasid seoses ühinemiseelse abi ja otsese eelarve täitmisega, on analüüsitud üksikasjalikult käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for own resources, natural resources, cohesion policy, pre-accession assistance and direct expenditure in 2023“ (Omavahendite, loodusvarade, ühtekuuluvuspoliitika, ühinemiseelse abi ja otsekulude valdkonnas 2023. aastal teatatud rikkumiste statistiline hindamine) punktides 5 ja 6.

(66) Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on see algatus osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.

(67) 2022. aasta finantshuvide kaitse aruande kohaselt oli pettustest ja muudest õigusnormide rikkumisest mõjutatud summa kokku 79,7 miljonit eurot. See summa tulenes peamiselt Albaania teatatud pettusejuhtumitest ja muudest õigusnormide rikkumistest, mis hõlmasid kokku 33,53 miljonit eurot. Sellise summa põhjuseks olid aga Albaania ametiasutuste mõned aruandlusvead, mis olid tingitud sellest, et euro asemel oli kasutatud ebaõigelt omavääringut. Albaania teatatud läbivaadatud summa 2022. aasta puhul on 2,89 miljonit eurot.

(68) Kui jagatud eelarve täitmise korral on teatamiskünnis 10 000 eurot, siis ühinemiseelse abi rahastamisvahendi puhul künnist ei ole.

(69) 3 % Euroopa Prokuratuuri uuritud süütegudest. Vt punkt 4.1.2 .