Brüssel,8.7.2024

COM(2024) 296 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määruse (EL) 2023/1525 (mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist) rakendamise kohta


Sisukord

1.    Sissejuhatus    

a.    Dokumendi eesmärk ja ülesehitus    

b.    Metoodika    

2.    Taustteave    

a.    Kontekst    

b.    ASAPi määruse ettevalmistamine    

c.    ASAPi määrusega kehtestatud meetmed    

d.    Ettevalmistav tegevus    

3.    ASAPi määruse üldine rakendamisloogika    

4.    Tööprogrammi ja konkursikutsete ettevalmistamine    

a.    Rakendamine    

b.    Saadud õppetunnid    

5.    Taotlusmenetlus ja taotlejatele ette nähtud tugi    

a.    Rakendamine    

b.    Saadud õppetunnid    

6.    Hindamine ja tulemused    

a.    Rakendamine    

b.    Saadud õppetunnid    

7.    Soovitused    

8.    Kokkuvõte    



1.Sissejuhatus

a. Dokumendi eesmärk ja ülesehitus 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määruse (EL) 2023/1525 1 (mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist (Act in Support of Ammunition Production), edaspidi „ASAPi määrus“) artikli 23 lõike 1 kohaselt koostab komisjon „30. juuniks 2024 aruande, milles hinnatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamist ja nende tulemusi ning võimalust pikendada nende kohaldamisaega ja näha ette nende rahastamine eeskätt seoses julgeolekuolukorra muutumisega. Hindamisaruanne tugineb konsultatsioonidele liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega ning edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“ 

Seega on käesoleva ASAPi määrust käsitleva hindamisaruande eesmärk anda hinnang ASAPi programmile, ennekõike selle suutlikkusele saavutada kõigis oma rakendamise etappides määruses seatud eesmärgid.

Lisaks sellele pakub käesolev aruanne teavet, mida saab kasutada läbirääkimistel komisjoni ettepaneku üle Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) 2 kohta, eriti mis puudutab ASAPi järelmeetmeid: nimelt kui ASAPi määrus ja EDIRPA määrus 3 kehtivad ainult kuni 2025. aastani, siis EDIPi määrus võetakse eelduste kohaselt vastu 2025. aastal, et oleks võimalik jätkata ASAPi ja EDIRPA määruste raames võetud meetmeid ja laiendada nende ulatust.

Dokumendi ülesehitus

Käesolevas aruandes tutvustatakse kõigepealt selle koostamiseks valitud metoodikat (1.b) ja korratakse üle mõningane taustteave (2), misjärel esitatakse ülevaade ASAPi määruse üldisest rakendamisloogikast (3), antakse hinnang ASAPi tööprogrammi ja konkursikutsete ettevalmistamise tagamaadele, korraldusele ja ajakavale (4), taotlusmenetlusele ja taotlejatele ette nähtud toele (5), saadud taotluste hindamisele ja selle tulemustele ning rahastatavate meetmete oodatud tagajärgedele (6). Iga peatüki lõpus käsitletakse peamisi saadud õppetunde. Aruande viimases osas tehakse üldine kokkuvõte saadud õppetundidest ja väljavaadetest pikas perspektiivis (7) ning esitatakse lõppjäreldused (8).

b.Metoodika 

Kasutatud metoodika järgib parema õigusloome suuniseid ja vahendeid viisil, mis on kooskõlas programmi rakendamise seisu ja olemasoleva ettevalmistusajaga. Parema õigusloome vahendite (vahend nr 45, jaotis nr 3) paindlikkus annab võimaluse mitte rakendada tulemuslikkuse hindamisel ilmtingimata suuniseid, kui sekkumise rakendamine on varases faasis ja kui ei ole veel teavet selle kohta, millised on muutused (tulemused ja mõju) pikas perspektiivis.

Sel põhjusel ja võttes arvesse aruande ettevalmistamiseks olnud nappi aega, ei kaasatud hindamisse väliseid teenusepakkujaid, tagasisidekorjet ei korraldatud ja konsulteerimine toimus piiratud arvu sidusrühmadega.

Selles tulenevalt tugineb käesolev hindamisaruanne järgmisele:

-väliste sidusrühmade tagasiside, mis koguti ASAPi programmikomitee liikmetele ja ASAPi konkursikutse taotlejatele jagatud küsimustikega;

-konsulteerimine Euroopa Kaitseagentuuriga;

-tagasiside komisjoni töötajatelt, kes osalesid suurtükimoona tootmisega tegeleva tööstuse ja tarneahelate osalistega peetud eelnevates konsultatsioonides ja tööprogrammi ettevalmistamises ning kasvufondi rakendamisvõimaluste hindamises;

-kvantitatiivsed elemendid (nt ajakava ning saadud taotluste ja rahastamiseks valitud projektide statistika).

Joonis 1: ASAPi programmikomitee esindajate tagasiside

Joonis 2: ASAPi rahastuse taotlejate tagasiside

2.Taustteave 

a.Kontekst 

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja üldine geopoliitiline ebastabiilsus kujutavad endast nihet paradigmas ning panevad Euroopa Liidu ette ühe kõigi aegade suurima väljakutsete julgeoleku ja kaitse vallas. Tõenäoliselt jääb see olukord püsima ning näitab ilmselgelt, et Euroopa peab kulutama rohkem, paremini ja ühiselt, et lahendada need probleemid solidaarselt.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on Euroopa kaitsetööstuse ja kaitsevarustuse turu proovile pannud ning toonud esile liikmesriikide pakilise vajaduse tagada piisavas koguses kaitseotstarbeliste toodete ja süsteemide – näiteks laskemoona ja rakettide – kiire tarnimine, võttes arvesse nende suurt tarbimist väga intensiivse konflikti ajal. Alates 24. veebruarist 2022 on liit ja tema liikmesriigid pidevalt suurendanud oma jõupingutusi, et aidata katta Ukraina pakilisi kaitsevajadusi, ning nad on kindlalt nõuks võtnud suurendada Euroopa kaitsevõimet ja hankida riikidele oma tagavarad.

b.ASAPi määruse ettevalmistamine 

Euroopa Ülemkogu 9. ja 10 veebruari 2023. aasta erakorralisel kohtumisel rõhutas president Zelenskõi pakilist vajadust täiendava sõjalise toetuse järele laskemoona tarnete näol.

6. märtsil 2023 esitas Euroopa Komisjonist, Euroopa välisteenistusest ja Euroopa Kaitseagentuurist koosnev kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühm kooskõlas ühisteatisega „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ 4 ELi liikmesriikidele oma järeldused 155 mm laskemoona tootmisvõimsuse kohta ELis. Nõukogu leppis 20. märtsil 2023 kokku rakendada suurtükimoona nõudlusele reageerimisel kolmetasandilist lähenemisviisi 5 . Täpsemalt andis nõukogu nõusoleku järgmiseks.

1.Tarnida Ukrainale kiiresti pind-pind-tüüpi ja suurtükimoona ning taotluse korral rakette.

2.Kutsuda liikmesriike üles hankima ühiselt 155 mm laskemoona ja taotluse korral rakette, et taastada oma varud ja võimaldada Ukraina toetamise jätkamist.

3.Toetada ELi tootmisvõimsuse olulist suurendamist.

Nõukogu tegi komisjonile ülesandeks esitada konkreetsed ettepanekud, et kiiresti toetada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, kindlustada tarneahelaid, hõlbustada tõhusaid hankemenetlusi, tegeleda vajakajäämistega tootmisvõimsuses ja edendada investeeringuid, võttes muu hulgas asjakohasel juhul kasutusele liidu eelarve.

Vastusena nõukogu antud ülesandele esitas komisjon 3. mail 2023 kaasseadusandjatele laskemoona tootmise toetamist käsitleva määruse ettepaneku konkreetsete ja sihtotstarbeliste meetmetega, mille eesmärk on toetada tootmisvõimsuse suurendamist, leida ja kõrvaldada kitsaskohad ning tagada laskemoona varustuskindlus.

Kaasseadusandjad võtsid määruse rekordiliselt kiiresti vastu (20. juulil 2023), see avaldati Euroopa Liidu Teatajas 24. juulil 2023 ja jõustus kohe.

c.ASAPi määrusega kehtestatud meetmed 

ASAPi määrusega kehtestatakse meetmed ja nähakse ette eelarve, mille eesmärk on kiiresti tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi reageerimisvõimet ja suutlikkust, et tagada maa-maa-relvade moona ja suurtükimoona ning rakettide (edaspidi „asjaomased kaitseotstarbelised tooted“) õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine, eelkõige järgmise abil:

a) tööstuse tugevdamise rahastu asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks liidus, sealhulgas nende komponentide tarnimise kaudu (edaspidi „rahastu“);

b) mehhanismide, põhimõtete ja ajutiste normide kehtestamine, et asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete omandajatele oleks tagatud nende toodete õigeaegne ja püsiv kättesaadavus liidus.

Rahastu on kooskõlas olemasolevate liidu kaitsealaste algatustega, nagu Euroopa Kaitsefond, EDIRPA määrus (millega toetatakse ühishankeid) ja Euroopa rahutagamisrahastu.

Finantsmääruse artikli 110 kohaselt rakendatakse ASAPi rahastut ühtse tööprogrammi kaudu. Tööprogrammis 6 on ette nähtud rahastamisprioriteedid, võttes arvesse kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööd.

ASAPi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul alates 25. juulist 2023 kuni 30. juunini 2025 on 500 miljonit eurot jooksevhindades. Rahastu raames finantseeritakse kuni 35 % rahastamiskõlbliku meetme rahastamiskõlblikest kuludest, mis on seotud asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tootmisvõimsusega, ja kuni 40 % kuludest, mis on seotud asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete valmistamiseks mõeldud komponentide tootmise ja toorainega.

ASAPi raames võetavad meetmed, mis vastavad teatavatele tingimustele, võivad saada suurendatud määral toetust. Rahastu preemianõuded ei ole samad nagu Euroopa Kaitsefondi puhul. Mõlema ELi programmi puhul võidakse meetmete suhtes kohaldada kõrgemat rahastamismäära (+10 % ASAPi ja kuni +15 % Euroopa Kaitsefondi puhul), kui toetusesaajad või suurem osa toetusesaajaid on keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad või VKEd. Ent kui Euroopa Kaitsefondi puhul antakse preemiaid PESCO raames välja töötatud meetmetele, siis ASAPi puhul määratakse 10 protsendipunkti suurune preemia juhul, kui taotlejad tõendavad uue piiriülese koostöösideme loomist või kohustuvad kogu meetme kestuse jooksul seadma prioriteediks tellimused, mis kuuluvad asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete ühishangete alla. 97 % heakskiidetud taotlustest said ühe või mitu preemiat (kasutati kõiki võimalikke preemiaid), kusjuures rõhk oli VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate preemiatel: kaks kolmandikku toetusesaajatest teatas, et nad on VKEd või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad.

Rahastamiskõlblikud meetmed (ASAPi määruse artikli 8 lõige 3) peavad olema seotud ühe või mitme järgmise tegevusega:

(a)tootmisvõimsuse optimeerimine, laiendamine, ajakohastamine, täiustamine või kasutusotstarbe muutmine või uue tootmisvõimsuse loomine;

(b)piiriüleste tööstuspartnerluste loomine;

(c)asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete reserveeritud tootmisvõimsuse lisamahu loomine ja kasutuselevõtt;

(d)katsetamine, sealhulgas mis puudutab vajalikku taristut, ja vajaduse korral taastamise sertifitseerimine;

(e)töötajate koolitamine ning ümber- ja täiendõpe;

(f)rahastamisvõimaluste suurendamine.

Rahastamistingimusteks on iga konkursikutse raames kohustuslikud tegevused (vt allpool esitatud tabel).

Konkursikutse

Kohustuslik meede

Valikulised meetmed

EDF-ASAP-2023-LS-XPL

a

b – f

EDF-ASAP-2023-LS-POW

a

b – f

EDF-ASAP-2023-LS-SHL

a

b – f

EDF-ASAP-2023-LS-MIS

a

b – f

EDF-ASAP-2023-LS-TRC

d

a – c ja e – f

Enamasti keskendus tegevus iga konkursikutse raames kohustuslikele tegevustele, peamiselt tegevusele a, ning katsetamise ja uuesti sertifitseerimise puhul tegevusele d. Peaaegu ühegi heakskiidetud taotluse puhul ei kasutatud tegevust f.

ASAPi määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt on lubatud tagasiulatuv heakskiimine, mis tähendab, et ASAPi toetustega on lubatud rahastada meetmeid, mida alustati enne taotluse esitamist, tingimusel et neid ei alustatud enne 20. märtsi 2023 ja ei viidud lõpule enne toetuslepingu allkirjastamist. Kümne projekti puhul kasutatakse tagasiulatuvusklauslit ja alustatakse tegevust enne toetuslepingu allkirjastamist. Juhul kui neid ei ole veel alustatud, tuginetakse alustades paralleelsetele projektidele, mis on enamikel juhtudel täielikult kaetud riikliku rahastusega.

Lisaks sellele ei ole teatavad ASAPi meetmeid või nende osad rahastamiskõlblikud, kui neid juba rahastatakse täielikult muudest avaliku või erasektori allikatest pärinevate vahenditega. Selliseid taotlusi ei saadud.

ASAPis osalevad järgmised üksused: a) toetusesaajad, st konsortsiumi liikmed / toetuslepingu allkirjastajad, b) seotud üksused, st toetusesaajaga seotud kolmandad isikud, kes võivad mõnd osa meetmest iseseisvalt rakendada, c) muud üksused, näiteks alltöövõtjad ja assotsieerunud partnerid. Sellised üksused (nii avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud) on rahastamiskõlblikud tingimusel, et nende asukoht ja juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riigis ja nad ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi või üksuse kontrolli all. Selle asemel võidakse üksuste suhtes kohaldada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringut, mis on uus võimalus võrreldes liidu kaitsevaldkonnas olemas olevate algatustega, nagu Euroopa Kaitsefond.

Kõiki taotleja esitatud taotlusi hinnatakse kuue hindamiskriteeriumi alusel (ASAPi määruse artikkel 11), mis on järgmised:

(a)tootmisvõimsuse suurenemine liidus;

(b)tellimuse täitmise aja lühenemine;

(c)kitsaskohtade kõrvaldamine hankimises ja tootmises;

(d)suurem vastupanuvõime tulenevalt piiriülesest koostööst (hõlmab VKEsid);

(e)toetus ühishangetele (vähemalt kolm liikmesriiki);

(f)meetme rakenduskava kvaliteet.

Kõiki taotlusi suunati taotluse esitamise vormi abil selliselt, et need käsitleksid kõiki konkreetse teema raames kohaldatavaid hindamiskriteeriume.

Lisaks sellele sisaldab ASAPi määrus erisätteid, mis käsitlevad järgmist.

(a)Salastatud teave (artikkel 17): ASAPi määruse rakendamisega seotud salastatud teabe kaitse.

(b)Kasvufond (artikkel 15): segarahastamisvahend, mille raames pakutakse laenulahendusi, et võimendada ja kiirendada investeeringuid, mida on vaja tootmisvõimsuse suurendamiseks, ning maandada nendega seotud riske.

(c)Varustuskindlus (artiklid 13 ja 14): see puudutab 1) loamenetluse kiirendamist, et tagada asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine, ja 2) ühishangete lihtsustamist laskemoonatarnete kriisi kestel. Samas on liiga vara, et mõõta nende sätete mõju tarnekindlusele.

d.Ettevalmistav tegevus

Et ASAPi määruse artikli 12 kohaselt nähakse tööprogrammis ette rahastamisprioriteedid, võttes arvesse kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööd, siis tegutses nimetatud rakkerühm nii nõudluse poolel, uurides seda, milliseid kaitseotstarbelisi tooteid vajatakse kõige rohkem ja millises koguses, kui ka pakkumise poolel, kaardistades kiireloomuliste ühishankevajduste seisukohast olulisi tööstusettevõtjaid ja nendega seotud tootmisvõimsust. ASAPi eesmärkide nimel tuli rakkerühma tööd pakkumise poolel täiendada, et teha veelgi täpsemalt kindlaks suurtükimoona tootva tööstuse suutlikkus rahuldada lühi- ja pikemaajalist nõudlust.

Ajavahemikul 15. märts – 9. mai 2023 külastas volinik Breton suurtükimoona ja rakettide tootmisega seotud 28 võtmekäitist 13 ELi liikmesriigis (BG, CZ, DE, ES, EL, FR, HR, IT, PL, RO, SE, SI, SK) ning komisjon pidas tehnilisi jätkukõnelusi 36 tööstusettevõttega ELis ja Norras. Lisaks sellele kogus komisjon teavet tootmisvõimsuse, tööstuslike väärtusahelate ja võimalike kitsaskohtade kohta ning suhtles peamiste asjaosalistega selle teemal, millist toetust on vaja 155 mm suurtükimoona tööstustoodangu suurendamiseks.

Suhtlus tootjatega kinnitas, et ELi-siseselt on mitmes tegutsevas tööstuskompleksis olemas märkimisväärne 155 mm laskemoona tootmisvõimsus (kaks korda suurem kui oli sel ajal USA-l). Lisaks sellele oli ELis ja Norras juba 2023. aastal väga suur tootmisvõimsus ja 2024. aastal võib mürskude arv jõuda miljonini. Kuid arvestades praegust ooteaega, oleks selleks olnud vaja sihtotstarbelist toetust ja lisavahendeid.

Peamine takistus küllaldase koguse püssirohu tootmisel oli seotud selliste komponentide nagu kõrge siseenergiaga nitrotselluloos ja nitroglütseriin piiratud kättesaadavusega ning praeguste tootmisvahendite võimsusega (segamine, vormimine, pakendamine jne), aga ka piiratud võimalustega hankida suurtükimürskude täitmiseks vajalikku brisantlõhkeainet. Lisaks sellele juhiti tähelepanu kaitsesektori piiratud rahastamisvõimalustele, oskustööliste nappusele ning regulatiivsetele aspektidele, eriti mis puudutab kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse nõudeid ja kohalikke õigusakte kaitsetööstuse lubade kohta.

Neid järeldusi arvestades keskendutakse ASAPi määruse rakendamisel peamistele kindlakstehtud kitsaskohtadele, mis võivad laskemoonatootmist ELis kõige enam mõjutada ja mis on järgmised:

-brisantlõhkeainete tootmine;

-püssirohu ja moona tootmine;

-mürskude täitmine ja valmistamine.

3.ASAPi määruse üldine rakendamisloogika

Ettevalmistused ASAPi programmi üldiseks rakendamiseks algasid 2023. aasta juuli alguses enne seda, kui ASAPi määrus ametlikult vastu võeti. See võimaldas määrata meeskonnasiseselt kindlaks eeldatavad rakendamistegurid ja ajakava ning panna paika sobiliku korralduse rakendamise toetuseks alates tööprogrammi ettevalmistamisest ning konkursikutsete avaldamisest ja haldamisest kuni taotluste hindamise ning toetuslepingute ettevalmistamise ja haldamiseni.

Peamine tegur oli ilmselgelt ASAPi ajakava, mille eesmärk oli tagada tööprogrammi vastuvõtmine 2023. aasta septembri lõpuks ja kuulutada hindamise tulemused välja 2024. aasta veebruariks, luues samal ajal turvaraamistiku, mis vastaks konkursikutsete tundlikkusele. Sellest tingituna tegi komisjon kohe alguses järgmised valikud.

-Tööprogrammi ettevalmistamisel tugineti kõige asjakohasemale olemasolevale teabele, ennekõike voliniku poolt Euroopa suurtükimoona tootjate juurde tehtud ringkäigu järeldustele ja sellele järgnenud tehnilistele kõnelustele sektoriga 7 (vt eespool punkt 2.d). Need elemendid võimaldasid mõista suurtükimoona tööstusliku tootmisvõimsuse praegust olukorda ja dünaamikat Euroopas, sealhulgas vastavaid tarneahelaid, ning teha kindlaks kitsaskohad ja nende arv.

-ASAP liitus rekordilise ajaga komisjonisisese rahastamisvahendeid toetava IT-süsteemiga (eGrants), kasutades võrdlusraamistikuna Euroopa Kaitsefondi parameetreid 8 . Ehkki taotluste mõnede osade puhul nõutava salastatuse taseme tõttu toimus taotluste esitamine osaliselt väljaspool eGrants keskkonda, hoiti sellise lähenemisega ära vajadus teabe ulatusliku mitteautomaatse käsitlemise järele.

-Võttes arvesse Euroopa Kaitsefondi rakendamisest tulenevat suurt töökoormust, loodi kuueks kuuks komisjoni ja komisjoni rakendusametite töötajatest koosnev ajutine rakkerühm (augustis avaldatud osalemiskutse tulemusena), et olla taotluste hindamisel abiks. Komisjon paigutas rakkerühma turvanõuetele vastavasse keskkonda, kus on lubatud käidelda RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemega teavet.

-Euroopa Kaitsefondi rakendamisel saadud kogemuste põhjal järgiti ASAPi puhul hindamisel optimeeritud töövoogu, mis võimaldas kontrollida vastavust teatavatele keerukatele rahastamiskõlblikkuse tingimustele hiljem (st hinnata põhjalikult kontrollisuhet või mõningaid kuluartikleid alles pärast rahastamiseks välja valitud taotluste loetelu väljakuulutamist).

-Kõik ASAPi programmi toetused antakse kindlasummaliste maksetena (st pärast meetme hinnanguliste kulude põhjalikku hindamist makstakse välja kindel toetussumma), mis lihtsustab toetuslepingute täitmist ja haldamist.

See Euroopa Kaitsefondi kogemustel põhinev ettevalmistustöö oli ülioluline ja võimaldas komisjonil piiratud vahenditest hoolimata saavutada kiireid tulemusi kõigis ASAPi programmi rakendamise etappides.

4.Tööprogrammi ja konkursikutsete ettevalmistamine

a.Rakendamine

ASAPi tööprogrammi esimest versiooni asuti koostama 2023. aasta augusti alguses, tuginedes peamiselt komisjoni järeldustele suurtükimoona tootmisega seotud tarneahelates leiduvate kitsaskohtade kohta. Need järeldused ning komisjoni ja tootjate vahelised tehnilised kohtumised 9 näitasid, et peamised kitsaskohad, mis ei lase 155 mm suurtükimoona tootmist suurendada, on peamiselt brisantlõhkeained ja püssirohi ning vähemal määral mürskude kooste.

Tööprogrammi esimene kavand esitati äsja asutatud ASAPi programmikomiteele (millesse kuulusid ELi liikmesriikide ja programmiga ametlikult assotsieerunud Norra esindajad) 18. augustil 2023 koos seletuskirjaga, milles põhjendati komisjoni järeldusi ning ASAPi tööprogrammi kavandatavat struktuuri ja eelarvet, järgides kindlakstehtud kitsaskohti suurtükimoona tootmises, võttes samas arvesse ka rakette.

Selles et pidada tööprogrammi üle läbirääkimisi ning see lõplikult viimistleda ja ühehäälselt heaks kiita, tuli ajavahemikul 31. august – 16. oktoober 2023 10 pidada viis programmikomitee koosolekut.

Komisjon võttis rakendusakti 11 vastu 18. oktoobril 2023. Samal päeval avaldati rahastamis- ja hankeportaalis konkursikutse ning see avati taotluste esitamiseks, kuna kõik dokumendid ja vormid olid olemas. Taotluste esitamise tähtaja lõpuks määrati 13. detsember 2023 kell 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

ASAPi programmikomitee peamised aruteluteemad olid järgmised.

-Tööprogrammi struktuur ning ennekõike teemade arv iga leitud kitsaskohta puhul ja nende rühmitamine konkursikutsetesse (üks konkursikutse kindlakstehtud kitsaskoha kohta versus üks konkursikutse soovitud tegevuse liigi kohta).

-Rahastamiskõlblike meetmete ja tegevuste liikide tõlgendamine (ASAPi määruse artikkel 8) ja ennekõike järgmine:

otegevuse liik a, võttes arvesse komisjoni algset ettepanekut teha vahet teemadel, mis käsitlevad uue tootmisvõimsuse loomist (st uus greenfield-taristu), ja teemadel, mis käsitlevad olemasoleva võimsuse laiendamist või ajakohastamist;

otegevuse liik b, mis on seotud piiriüleste partnerlustega, ja seos piiriülest koostööd puudutava hindamiskriteeriumiga d (ASAPi määruse artikli 11 punkt d) või suurendatud rahastamismäär uute piiriüleste koostöösidemete loomisel (ASAPi määruse artikli 9 lõike 2 punkt a).

-Mitmesuguste hindamiskriteeriumide tõlgendamine ja kavandatav kaal eri konkursikutsete ja teemade puhul, mille tulemusena tehti tööprogrammi järgmistes versioonides mitmeid muudatusi.

-Tõlgendamine ja rahastamiskõlblikkuse tingimused ASAPi määruse artikli 9 lõikes 2 käsitletava suurendatud rahastamismäära puhul.

-Eri teemade eelarve ja kavandatav suurim ELi panus projekti kohta (et finantseerida mitut projekti teema kohta), samuti kavandatud lihtsustatud lähenemine rahastamise lähtemäärale (35 % versus 40 %).

Kui ASAPi määruse artikliga 15 nähti ette võimalus luua kasvufond, ei suutnud komisjon kindaks teha igakülgselt sobilikku viisi sellise fondi rakendamiseks kooskõlas ASAPi eesmärkide ja selle kiireloomulisusega. Nimelt oleks see eeldanud eelarve kaudset täitmist sellise usaldusväärse partneri vahendusel InvestEU programmi 12 raames, kes suudaks tegutseda kogu liidus, nagu Euroopa Investeerimisfond ja Euroopa Investeerimispank, kuid kuna nende välistamispoliitikast tulenevalt ei saa nad tegeleda laskemoonaga, ei saa nende kui võimalike kandidaatidega kahjuks arvestada. Lisaks sellele ei pidanud rakenduspartnerid kasvufondi atraktiivseks, kuna toote eelarve on piiratud (väga suur halduskoormus) ja see hõlmab kitsast ala (laskemoonatootjate ja -tarnijate piiratud ring).

b.Saadud õppetunnid 

Kui programmikomitee liikmed hindasid üldiselt kõrgelt nende kaasatust ASAPi tööprogrammi koostamisse ja heakskiitmisesse, siis mitu neist tunnistas, et töö selle kallal oli ülimalt keerukas ja aeganõudev. Lisaks sellele tunnustasid programmikomitee liikmed üldiselt seda, kuidas komisjon kogu menetluse jooksul reageeris ja teavet esitas.

Mis puudutab tööprogrammi tulemuslikkust ASAPi määruse eesmärkide saavutamisel, siis mõned liikmesriigid vaidlustasid tööprogrammi struktuuri lähtestsenaariumi (mille aluseks olid komisjoni järeldused pärast kaardistamist, kuhu neid nende arvates ei kaasatud) ja takistasid seega laiema skaala kaitseotstarbeliste toodete kui 155 mm suurtükimoona ja rakettide puhul kindlaks tehtud kitsaskohtade käsitlemist. Seevastu mitu teist liikmesriiki ja Euroopa Kaitseagentuur möönsid, et tööprogrammi jaoks välja pakutud struktuur oli asjakohane ja ASAPi määruse eesmärkide saavutamiseks tulemuslik (isegi kui rahastamiseks valitud projektide tulemused ei ole veel saabunud) ning et samuti võimaldas see kiirendada teatavaid investeerimisotsuseid, kui võtta arvesse ASAPi rahastuse puhul võimalikku tagasiulatuvust. Lisaks sellele leiti, et kuigi ASAPi raames kättesaadava piiratud eelarve tõttu tuli reaalse mõju saavutamiseks suunata investeeringud selgelt määratletud kitsaskohtade kõrvaldamisele, on püssirohule ja lõhkeainetele keskendumisel positiivne ülekanduv mõju muud liiki maa-maa relvade ja suurtükimoona puhul.

Lõpliku tööprogrammi tasakaalustatud ülesehitus tulenes lõppkokkuvõttes optimaalsest viisist saavutada ASAPi määruses seatud suured eesmärgid, võttes samal ajal arvesse rahastu erakorralist iseloomu ja piiratud eelarvet. See võimaldas liikmesriikidel tööprogrammi lõpuks ühehäälselt heaks kiita.

5.Taotlusmenetlus ja taotlejatele ette nähtud tugi

a.Rakendamine 

Pärast ASAPi konkursikutsete avaldamist ELi rahastamis- ja hankeportaalis levitas komisjon teavet selle kohta laialdaselt ja mitme kanali kaudu, eelkõige ASAPi programmikomitees, riiklike asutuste korraldatud teabeüritustel (muu hulgas Rootsis ja Bulgaarias), kaitsetööstuse eksperdirühmades, tööstusliitudes, komisjoni veebisaidil 13 ja sotsiaalmeedias.

Komisjon sai kokku 174 küsimust ja vastas keskmiselt kolme tööpäeva jooksul vajadust mööda rahastamis- ja hankeportaali kaudu kõigile kättesaadavas ASAPi konkursikutsete küsimuste-vastuste osas, et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine.

Paar päeva pärast konkursikutsete avaldamist salvestasid komisjoni talitused infotunni, mis avaldati veebis 14 ning kus selgitati ASAPi tööprogrammi tausta ja struktuuri, samuti taotlemise tingimusi, rahastamispõhimõtteid ja taotluste esitamise käiku. Seda reklaamiti nii sotsiaalmeedias kui ka rahastamis- ja hankeportaalis Salvestis oli kättesaadav kogu taotluste esitamiseks ette nähtud aja jooksul.

Taotlusi sai esitada 18. oktoobrist 2023 kuni 13. detsembrini 2023 (kella 17.00ni Kesk-Euroopa aja järgi), nii et taotlejatel oli taotluste ettevalmistamiseks ja esitamiseks kokku kaheksa nädalat.

b.Saadud õppetunnid

Taotleja ja riiklikud asutused olid ASAPi konkursikutsete raames esitatud teabe ja pakutud toega väga suurel määral rahul. Teavet peeti üldiselt selgeks ja kokkuvõtlikuks ning mitu taotlejat hindas kõrgelt komisjoni kiiret reageerimist küsimustele vastamisel. Samas avaldasid mõned taotlejad kahetsust selle üle, et puudus võimalus konsulteerida komisjoniga veebis või reaalajas selgituste saamiseks teatavate konkreetsete punktide kohta. Mõnede taotlejate jaoks olid kõige problemaatilisemad sellised elemendid nagu kuidas kirjeldada eri kuluelemente ja kuidas käsitleda turvaküsimusi, eriti aga kuidas tagada tundliku ja salastatud teabe turvalisus.

Taotlejad olid väga rahul veebis avaldatud teabematerjali, eriti salvestatud infotunniga. Üks salvestatud infotunni puhul esile toodud eeliseid oli asjaolu, et see võimaldas taotlejatel pöörduda konkreetsete neid huvitavate osade juurde mitu korda tagasi, kui nad olid jõudnud oma taotluse esitamisega vastavasse etappi. Samas leidsid mõned, et osa esitatud teabest ei olnud piisavalt üksikasjalik, eriti mis puudutab kulusid ja turvaküsimusi. Paar taotlejat teatas, et nad ei olnud salvestatud infotunni olemasoluga kursis, kuid see ei takistanud neil taotluse esitamist. Lisaks sellele avaldas mitu taotlejat kahetsust selle üle, et komisjon ei korraldanud võrgustike ja kontaktide loomiseks ühtegi üritust (mida ei olnud ajakava arvestades võimalik teha). Siiski osales komisjon mõnedel riiklike asutuste korraldatud teabeüritustel.

Üks küsimus, millele mitu osalejat tähelepanu juhtis, oli piiratud aeg, mis oli taotlejatel oma taotluste ettevalmistamiseks. Ehkki enamik neist oli igati kursis asjaoluga, et ASAP on hädaolukorra rahastu, oli keerukamate küsimuste suhtes selguse loomine ning taotluse ettevalmistamine ja esitamine kaheksa nädala jooksul raske ülesanne, kuna paljud taotlejad ei olnud ELi toetuste taotlemisega kokku puutunud 15 .

Üldiselt olid osalejad ja riiklikud asutused taotluste eritamise perioodil pakutud toega rahul. Riiklike asutuste osalemine tööprogrammi ettevalmistamises tagas, et neil oli võimalik aidata oma riigi ettevõtjaid taotluste ettevalmistamisel ja koordineerida vajalikku riiklikku panust. Peamised probleemid, millele tähelepanu juhiti, olid taotlusmenetluse keerukus, taotlejate ja riiklike asutuste omavahelise koordineerimise tase ning taotluse esitamiseks antud väga lühike aeg.

6.Hindamine ja tulemused

a.Rakendamine

Ajakava

Hindamist alustati kohe pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu 13. detsembril 2023. Hindamised lõppesid 13. märtsil 2024, kui ASAPi programmikomitee need kinnitas. Hindamistulemused avaldati 15. märtsil 2024 komisjoni pressiteates ja komisjoni veebisaidil 16 .

Hindamise korraldus

Esimese sammuna avati esitatud taotluste failid. Iga taotlus koosnes kahest osast.

-Esimene osa sisaldas haldusteavet, üksikasjalikku eelarvetabelit ja muid salastamata lisasid. See osa esitati olemasolevat standardvormi kasutades rahastamis- ja hankeportaali kaudu. Lisaks sellele genereeriti selle osa puhul metaandmed, mida oli vaja taotluse jälgimiseks kogu menetluse kestel ja selle esitatuna registreerimiseks liidu Grants-süsteemis, mida komisjon kasutab suurema osa ELi rahastatavate programmide puhul.

-Teine osa kujutas endast tehnilist lisa, mille salastatuse aste oli RESTREINT UE/EU RESTRICTED. See esitati kas portaali kaudu, lisades taotlusele krüpteeritud faili, või eraldi hiljemalt tähtaja lõppkuupäevaga (13. detsember 2023) tähitud kirjaga.

Konkursikutse tähtaja lõpuks selgus, et kõigi konkursikutsete kohta oli esitatud 82 taotlust. Taotlusi esitati kõigi konkursikutsete ja kõigi teemade kohta. Lõhkeainete konkursikutse puhul oli kõigi taotluste kogusumma väiksem kui konkursikutse eelarve, seega esitati selle konkursikutse raames taotlusi oodatust väiksemas mahus. Eelarve, mis jäi ühe konkursikutse (siin lõhkeainete) puhul kasutamata, jaotati ümber teiste konkursikutsete (st lõhkeained ja raketid) vahel.

Teise sammuna kontrolliti vastuvõetavus- ja rahastamiskõlblikkusnõuete täitmist.

Vastuvõetavuse kontrolli raames veenduti, et taotlus on täielik ning et kõik vajalikud ja kohustuslikud dokumendid on esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Hiljem esitatud dokumente ei olnud võimalik vastu võtta.

Rahastamiskõlblikkuse kontrolli raames hinnati seda, kas taotlus on määruse nõuete kohaselt rahastamiskõlblik (näiteks kas taotlus kuulub konkursikutse valdkonda). Konkursikutse valdkond oli ära näidatud rahastamis- ja hankeportaalis avaldatud konkursikutse tekstis.

Kolmanda sammuna hinnati vastuvõetavus- ja rahastamiskõlblikkuskontrolli läbinud taotlusi ASAPi määruses (artikkel 11) esitatud kuue hindamiskriteeriumi põhjal.

Taotlused said iga hindamiskriteeriumi kohta punkte ja punktisumma määras ära iga taotluse koha paremusjärjestuses. Spetsiaalne hindamiskomisjon koostas pingerea ja kokkuvõtlikud hindamisaruanded.

Vastavalt ASAPi määruses sätestatud kahekordsele komiteemenetlusele konsulteeriti programmikomiteega nii ASAPi tööprogrammi kui ka toetuste andmise otsuse eelnõu suhtes.

13. märtsil 2024 tuli programmikomitee kokku hindamisetulemuste üle hääletamiseks. Kuna käsitleti RESTREINT UE/EU RESTRICTED materjali, siis oli ka koosoleku salastatuse tase RESTREINT UE/EU RESTRICTED. Programmikomitee kinnitas tulemused ühehäälselt. Konkursikutse tulemusena kiideti heaks 31 taotlust. Pärast 13. märtsil 2024 saadud positiivset arvamust teavitati taotlejaid ja tulemused avaldati veebis 15. märtsil.

ASAP keskendub püssirohule ja lõhkeainetele, mis on laskemoonatootmise kitsaskohtadeks. Programmiga toetatakse projekte, millega suurendatakse aastast püssirohutoodangut rohkem kui 10 000 tonni võrra ning lõhkeainetoodangut rohkem kui 4 300 tonni võrra. Selleks investeerib liit püssirohutootmisse 248 miljonit eurot ja lõhkeainete tootmisse 124 miljonit eurot.

Mõned projektid, mida otsustati mitte rahastada (sealhulgas mõned reservnimekirja kuuluvad projektid), eeldaksid ASAPi eelarve suurendamist 240 miljoni euro võrra. Need projektid, milleks vajalike investeeringute kogusumma oleks olnud 660 miljonit eurot, oleksid tähendanud, et tootmismaht suureneb püssirohu puhul umbes 40 % ning mürskude ja mürsukestade puhul enam kui 100 %, ja kasvatanud märkimisväärselt eri raketisüsteemide tootmisvõimsust.

b.Saadud õppetunnid

Määruse iseloomu ja konkursikutsete valdkonna tõttu tuli algusest peale esitada kõiki üksikasju sisaldav taotlus. Tehniliste, (kuni) 70 lehekülje pikkuste taotluste läbivaatamine võtab aega. Kogu protsessi kestel olid olemasolevad piiratud ressursid rahastu tinginud erandlikust olukorrast tulenevalt märkimisväärse surve all.

Hindamiskriteeriumide arv on küllaltki suur. Ehkki nende arv tagab vastavuse kindlatele poliitikaeesmärkidele, võivad taotlejad sellest tulenevalt kaotada silmist määrusega taotletava peamise mõju. Paljude hindamiskriteeriumide asemel võiks esitada selgema kirjelduse konkursikutsega hõlmatud valdkonna kohta ja saavutada sel moel samad poliitikaeesmärgid. Programmi salastatud iseloomu tõttu pidid töötajad peaaegu alaliselt füüsiliselt kohal viibima. Tänu kõigile sellest kohustusest kinni pidanud liikmesriikidele oli lõplik läbivaatamine ettenähtud aja jooksul võimalik.

Lisaks sellele tuleks märkida, et ehkki mõnede taotluste punktisumma ületas künnist, ei olnud nende rahastamine võimalik olemasoleva eelarve piiratud mahu tõttu. Asjaolu, et on olemas sellised ettepanekud (mis tuli kanda reservnimekirja), näitab, et muude seatud eesmärkide kõrval saavutati ka konkurentsieesmärk. Kõnealustele taotlustele anti kvaliteedimärgis, mis näitab, et ehkki projekti ASAPi raames ei rahastatud, oleks seda täiendava eelarve olemasolul tehtud.

7.Soovitused 

Rakendamise kestel saadud õppetundide põhjal võiks tuleviku tarbeks esitada järgmised soovitused.

Määruse koostamine

·Seada eesmärgiks selge seos poliitikaeesmärkide ja määruses kavandatud tegevuste vahel. Kõiki ASAPi määruses sisalduvaid tegevusi tuleks kasutada põhieesmärkide saavutamiseks ja kõigil potentsiaalsetel taotlejatel peaks olema võimalik kiiresti mõista, kuidas kirjutada hindamiskriteeriumide põhjal taotlus ja millised on rahastamisvõimalused, sealhulgas preemiad.

·Määruse koostamise üks ja võimalust mööda ka põhiline printsiip peaks olema lihtsus, ennekõike mis puudutab hindamiskriteeriumide arvu ja rahastamismehhanismide keerukust (mitu rahastamismäära ja mitu võimalikku preemiat suurendavad määruse järgimise ja tipptasemel taotluste esitamise keerukust).

·Põhjalikult tuleks läbi mõelda kahekordse komiteemenetlusega seotud nõuded, võttes arvesse võimalikke viivitusi nii tööprogrammi kui ka toetuste andmise otsuse vastuvõtmisel, samuti sellest tulenevat halduskoormust võrreldes nende lisaväärtuse ja alternatiivsete koordineerimisvõimalustega.

Tööprogrammi ja konkursikutsete ettevalmistamine

·Selleks et teha kindlaks, milline struktuur on tööprogrammi jaoks kõige sobilikum, ja suunata soovitud investeeringud kõige tulemuslikumalt nende kitsaskohtade kõrvaldamisele, mille puhul mõju on kõige suurem, on ilmtingimata vaja eelnevalt ja süvitsi tutvuda faktidega ning tunda põhjalikult konkreetse kaitseotstarbelise toote tööstuslikku tootmisvõimsust. Samal ajal peavad ELi liikmesriigid ja assotsieerunud riigid algusest peale osalema teadmiste kogumiseks ja kaitseotstarbeliste toodete pingeritta seadmiseks kasutatava metoodika määratlemises.

·Hädaolukordades on võimalik koostada tööprogrammid kiirkorras, ent see on liikmesriikide jaoks problemaatiline, kuna programmikomitee vajab dokumentide järjestikuste versioonide läbivaatamiseks aega.

·Hindamiskriteeriumide kohandamine ja kaalumine konkursikutse eri teemade järgi on keerukas ja aeganõudev. See kehtib nii iga konkursikutse ja teema eelarve puhul kui ka seoses ELilt ühe projekti kohta saadava maksimaalne panusega (kui see on kindlaks määratud).

·Poliitikaeesmärkide seisukohast võib tagasiulatuvus kasulik olla. See aga tekitab vajaduse täiendavate selgituste järele 17 ja suurendab rakendamise keerukust, mis võib viia selleni, et programmikomitees kulub sellele küsimusele rohkem aega.

Taotlusmenetlus ja taotlejatele ette nähtud tugi

·Erakorraliste meetmete puhul tuleb leida tasakaal tööprogrammi väljatöötamiseks kuluva aja ja taotlejatele taotluste ettevalmistamiseks ette nähtud aja vahel. Lisaks sellele tuleb arvestada, kui palju on võimalikel taotlejatel kogemusi ELi rahastamisvõimalustega.

·Määratledes taotlustoimiku kõige keerukamad elemendid, nagu rahalised või turvalisusega seotud aspektid, aitab see pakkuda nende elementide kohta vajalikul tasemel juhiseid, näiteks õppevideote kaudu.

·Üks sagedasi soove on samasugune võimalus võrgustike ja kontaktide loomiseks nagu Euroopa Kaitsefondi iga-aastased infopäevad: selle raames saaks ühekorraga anda teavet tööprogrammi ja taotlusmenetluste kohta ning võimaldada kontaktide loomist võimalike partneritega taotluse esitamiseks.

·Kõigi olemasolevate kanalite kaudu tuleb teavitada kõigist olemasolevates juhistest, et nii tööprogramm kui ka taotluse esitamise käik oleksid teada ja tuntud.

Hindamine ja tulemused

·Ehkki eelarvepiirangud ei võimalda rahastada kõiki hinnatud taotlusi, mis künnise ületasid, on kvaliteedimärgis suurepärane võimalus kinnitada ettepanek alternatiivse rahastuse taotlemiseks.

8.Kokkuvõte

ASAPi rakendamine on näidanud, et kaitsetööstuse valdkonnas on võimalik kasutada hädaolukorra rahastut ja et tööstuse konkreetsete vajaduste rahuldamiseks saab käivitada konkurentsipõhised konkursid, avaldades täies mahus konkursikutsed ja järgides tavapärast komiteemenetlust nagu muude sarnaste programmide puhul.

Suurtükimoona sektoris sihtrühmaks olnud tööstustootjad suutsid õigeaegselt reageerida, esitades täielikud taotlused ja kasutades lisaks sellele ära kõik määruse ja tööprogrammi võimalused, nagu preemiate süsteem, mitmesugused rahastamiskõlblikud tegevused ja tagasiulatuvus. ASAPi rahastuse saanud 31 projekti loob kindla aluse määruse poliitikaeesmärkide saavutamiseks, kuid mis on veel olulisem – nendega suurendatakse märkimisväärselt suurtükimürskude ja rakettide tootmisvõimsust ning laiendatakse vastavaid tarneahelaid.

Lisaks saab kiirendatud rakendamise puhul arvestada teema tundlikkusega, milles tulenevalt peab osa dokumentidest ja menetlustest olema salastatud. Siiski seab see ka mõned piirid, peamiselt mis puudutab tähtaegu ning nii otsustajatele kui ka taotlejatele antavat aega. ASAPi rakendamine on näidanud, et neist piiridest on võimalik kinni pidada, lihtsustades menetlusi ning kasutades sidusrühmadega suhtlemiseks sobilikke ja kindlaid sidekanaleid, eelkõige rahastamis- ja hankeportaali kaudu. Selle toetuseks esitatud soovituste varal on võimalik ELi tulevaste kaitsetööstusprogrammide puhul võetavaid erakorralisi meetmeid paremini rakendada, et tagada kaitsetööstuse valmisolek ja reageerida Euroopa julgeolekuparadigma kiiretele muutustele.

ASAPi määrus on suurepärane näide selle kohta, kuidas komisjon suudab tegutseda kiiresti ja täielikult kooskõlas õigusraamistikuga.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1525 , mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist (ELT L 185, 24.7.2023, lk 7–25).

(2)

  COM(2024) 150 final : Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2418 , millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA) (ELT L 2023/2418, 26.10.2023).

(4)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52022JC0024  

(5)

  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7632-2023-INIT/et/pdf  

(6)

Komisjoni 18. oktoobri 2023. aasta rakendusotsuse C(2023) 7320 final (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1525 loodud laskemoona tootmise toetamise rahastu finantseerimist ja millega võetakse vastu tööprogramm aastateks 2023–2025) lisa.

(7)

Need pakkumisega seotud sammud täiendasid kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööd, mis puudutas nõudluse poolt.

(8)

Kõik konkursikutse dokumendid ja vormid ASAPi programmi rakendamiseks saadi, kohandades Euroopa Kaitsefondi olemasolevaid dokumente ja vorme. Seda võimaldasid paljud sarnased sätted või omadused rahastamiskõlblikkuse või rahastamismäärade kohta (rahastamise lähtemäär + preemia).

(9)

Ringkäik Euroopas ja tehnilised arutelud enam kui 36 tootjaga ELis ja Norras, aga ka ulatuslik konsulteerimine sektori ja tarneahelate osalistega teabenõuetega praeguse ja tulevase tootmisvõimsuse ning selle järsu suurendamise suutlikkuse teemal.

(10)

Talitustevaheline konsulteerimine toimus 5. oktoobrist kuni 10. oktoobrini. Rakendusakti lõplik eelnõu esitati ASAPi programmikomiteele läbivaatamiseks kolmapäeval, 11. oktoobril. ASAPi programmikomitee esitas akti kohta positiivse arvamuse (mille suhtes valitses konsensus) 16. oktoobril 2023.

(11)

  Komisjoni rakendusotsus C(2023) 7320 , mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1525 loodud laskemoona tootmise toetamise rahastu finantseerimist ja millega võetakse vastu tööprogramm aastateks 2023–2025.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523 , millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 ( ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(13)

  Laskemoona tootmist toetav määrus (europa.eu)

(14)

Slaidid ja salvestus avaldati 24. oktoobril.

(15)

Tuleb märkida, et ASAPiga seotud tööstusringkonnad ei lange täielikult kokku nende ringkondadega, mis osalevad Euroopa Kaitsefondis.

(16)

  Laskemoona tootmist toetava määruse eesmärk on tõhustada ja suurendada laskemoona tootmist Euroopas (europa.eu) .

(17)

Toimus palju arutelusid eesmärgiga selgitada, miks tagasiulatuvus ei lähe vastuollu võimatusega rahastada meedet, mis on juba osaliselt või täielikult rahastatud.