EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.5.2024

COM(2024) 206 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa terviseliit: üheskoos inimeste tervise heaks

Euroopa terviseliit: üheskoos inimeste tervise heaks

1.Sissejuhatus

Peaaegu viis aastat tagasi alustas president Von der Leyeni juhitav komisjon oma ametiaega ambitsioonikate kavadega ELi meetmete võtmiseks tervishoiu valdkonnas. Komisjon võttis kohustuse toetada liikmesriike nende tervishoiusüsteemide kvaliteedi ja kestlikkuse pideval parandamisel, 1 tegeleda oluliste ühiskondlike väljakutsetega, nagu vähi ennetamine ja ravi, tagada kestlik taskukohaste ravimitega varustamine Euroopas ning maksimeerida digitervise potentsiaali. Nendest algatustest saidki praeguseks Euroopa terviseliiduks kujunenud visiooni kesksed tugisambad.

Vähem kui kuu aega pärast komisjoni ametisse asumist puhkes COVID-19 pandeemia, mis põhjustas üle miljoni surmajuhtumi ning enneolematut tervise- ja sotsiaal-majanduslikku kahju. Pandeemia tabas kogu maailma ootamatult ning tõi esile strateegilised sõltuvused ja valmisolekulüngad. Pärast esmaste probleemide lahendamist võttis EL konkreetseid ja otsustavaid meetmeid, mis näitasid solidaarsuses peituvat jõudu enneolematu terviseohuga tegelemisel, taastasid majandus- ja ühiskonnaelu ning tõid esile vajaduse struktuursemate ja kaugeleulatuvamate lahenduste järele.

2020. aasta juunis esitatud ELi vaktsiinistrateegia 2 oli üks Euroopa edulugusid ja aitas ELil tarnida vaktsiine, tänu millele päästeti Euroopas vähemalt 1,4 miljoni inimese elu 3 . Vaktsiinitööstus alates vaktsiinide väljatöötamisest, hindamisest, neile lubade andmisest, nende tootmisest kuni nende kasutuselevõtuni kasvas enneolematu kiirusega ning vaktsiinid tehti kõigile kodanikele, olenemata sellest, kus nad ELis elasid, kättesaadavaks samal ajal ja samadel tingimustel. Eurooplastele ja partnerriikidele tagati 4,6 miljardit vaktsiinidoosi. Pandeemia kõige pinevamas etapis vaktsineeriti ajaloolises ja üleeuroopalises püüdes oma kodanikke kaitsta COVID-19 vastu üle 80 % ELi täiskasvanutest vähemalt esmadoosiga. Sellele järgnenud ELi digitaalse COVID-tõendi kasutuselevõtt aitas taasavada Euroopa ühiskondi, taastada äritegevust ja võimaldada inimestel ohutult reisida, et EL saaks naasta tavapärasesse ellu.

Euroopa koostöö ja solidaarsus ulatusid meie piiridest palju kaugemale – kui vaktsiinide kättesaadavus oli üks tähtsamaid probleeme, said EList ja liikmesriikidest maailma suurimad vaktsiinitarnijad. Väikese ja keskmise sissetulekuga riikidele annetati üle 530 miljoni vaktsiinidoosi. Liit tagas ka rohkem kui 190 miljoni meditsiini- ja isikukaitsevahendi, nagu maskide ja kinnaste tarnimise partnerriikidesse. Seda kõike ei oleks olnud võimalik saavutada ilma Euroopa Parlamendi, liikmesriikide, komisjoni, Euroopa välisteenistuse, ELi asutuste ja rahvusvaheliste osalejate tiheda koostööta. ELi keskne roll rahvusvahelisel areenil tagas vaktsineerimise kõigile elanikkonnarühmadele, sealhulgas kõige haavatavamatele inimestele, kes elavad humanitaarkriisi tingimustes või ebakindlas või konfliktidest mõjutatud keskkonnas. ELi digitaalsest COVID-tõendist sai üleilmne standard riikidevahelisel liikumisel, samuti toetas see majandustegevuse taasalustamist ülemaailmsel tasandil.

Tänu Euroopa otsusekindlusele ja koordineeritud lähenemisviisile saadi COVID-19 pandeemia võimalikult kiiresti ja tulemuslikult kontrolli alla. See traumaatiline kogemus andis siiski karmid, kuid olulised õppetunnid. See tõi esile Euroopa tervishoiusüsteemide nõrgad küljed ja vajaduse tugevama terviseühtsuse põhimõtte järele, mis kindlustaks sujuvad seosed ühelt poolt inimeste, loomade ja taimede tervise ning teiselt poolt keskkonna vahel. Samuti võimendas see seoseid tervise ning liidu majandusliku vastupanuvõime ja avatud strateegilise autonoomia vahel. Lisaks sai tervist kui geopoliitilise teguri tähtsust tunnistades selgeks, et ELi peab ülemaailmses tervishoius võtma suurema juhtpositsiooni.

Võib-olla kõige rohkem tõi pandeemia esile rahvatervise esmatähtsuse poliitilises tegevuskavas ning aitas leida efektiivseid viise, kuidas liit saab liikmesriikide poliitikat täiendada ja sellele lisaväärtust anda, et kodanike igapäevaelu ja heaolu parandada. See lähenemisviis aitab täita kodanike selgeid ootusi seoses nende tervise kaitsmise ja edendamisega. Viimased Eurobaromeetri ja arvamusuuringud 4 ,  5 on näidanud, et tervishoid on üks Euroopa kodanike prioriteete. Nende ootuste täitmiseks ongi loodud Euroopa terviseliit.

Investeerimine tervishoidu annab alati tulemusi. Pandeemiast sai selgeks, et rahvatervis on ühiskonna ja majanduse toimimise eeltingimus. Tervisekriis maksab eelkõige inimelusid ning võib takistada inimeste ja kaupade vaba liikumist, mida EL on kohustunud kaitsma, peatada majanduskasvu ja häirida olulisi sotsiaalseid funktsioone alates haridusest ja tervishoiuteenustest kuni demokraatlike riikide toimimiseni.

Viimased viis aastat ei ole mõjutatud mitte ainult COVID-19 pandeemiast, vaid ka suurtest geopoliitilisest väljakutsetest, eelkõige Venemaa põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu, Lähis-Ida kriis ning kliimamuutuste kasvav mõju ja digiüleminek, mis kõik avaldasid ja avaldavad jätkuvalt sügavat mõju ELi kodanike ja teistegi tervisele.

Euroopa terviseliit on meie vastus sellele kiiresti muutunud ülemaailmsele olukorrale. Selle aluseks on põhimõtted, et võrdne juurdepääs on põhiline inimõigus ning et tervishoiupoliitikas ei saa jätta arvesse võtmata pandeemiast saadud õppetunde – Euroopa tasandi ühismeetmed on Euroopa ühiskondliku heaolu, strateegilise autonoomia ja geopoliitilise stabiilsuse jaoks üliolulised.

Selle uue lähenemisviisiga tagavad liikmesriigid oma valmisoleku, ennetuse ja kodanike kaitse tegutsedes koos, kui on vaja Euroopa ühismeetmeid. Selle aluseks on järgmised tugisambad:

·uus tervisekriiside raamistik: tõhusad eeskirjad terviseohtudega tegelemiseks ning uus tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus, et EL ja liikmesriigid saaksid ühiselt paremini tekkivateks kriisideks valmistuda ja neile reageerida;

·meditsiinivaldkonna varustuskindlus: taskukohased, juurdepääsetavad ja uuenduslikud ravimeetodid ja ravimid kõigile;

·tänapäevane ja uuenduslik tervishoiupoliitika: kaitsta paremini kodanike tervist ja kasutada ära uue tehnoloogia potentsiaali.

On oluline, et seda täiendas kõige ambitsioonikam ELi tervishoiu rahastamise programm ajaloos – programm „EL tervise heaks“.

Kõik Euroopa terviseliidu meetmed on kavandatud ja ellu viidud selleks, et pakkuda kodanikele suuremat turvalisust ja paremat tervishoidu. Nende meetmetega on Euroopa Liit astunud murrangulisi samme tervise kaitsmiseks ja edendamiseks ning tervishoiusüsteemide tugevdamiseks kogu Euroopas.

2.ELi kodanike tervise turbe tugevdamine

2.1Tõsiste piiriüleste terviseohtude vastu võitlemine

Tänapäeva üha liikuvamas ja omavahel ühendatud maailmas ootavad ELi kodanikud, et nende valitsused kaitseksid neid terviseohtude eest, mis võivad kergesti levida üle riigipiiride. Viimase viie aasta kogemus on kindlalt näidanud, et liikmesriigid peavad tervishoiukriisidele reageerima ühiselt ja koordineeritult.

ELi uued eeskirjad tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta vastavad sellele vajadusele ja on ELi terviseturbe raamistiku alustala. 2022. aasta detsembris jõustunud rangemad eeskirjad võimaldavad ELil suuri terviseohte ja seejuures mitte ainult nakkushaigusi, vaid ka keskkonna-, kliima- või keemilisi riske ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Näiteks saab komisjon nüüd koostöös terviseohutuse komiteega kiiresti vastu võtta suunised tekkivate ohtudele reageerimiseks võetavate meetmete kohta või kuulutada liidu tasandil välja rahvatervise hädaolukorra, mis tooks kaasa suurema koordineerimise ja võib käivitada meditsiiniliste vastumeetmete erakorralise rahastamise. Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutustega välja ka liidu terviklikku ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava.

Praegu suudab EL paremini aidata liikmes- ja partnerriikidel tervishoiukriisideks valmistuda ja neile reageerida. Tugevdatud ELi terviseohutuse komitee tagab parema koostöö ja koordineerimise liikmesriikide vahel. Terviseohutuse komiteel oli oluline roll selles, kuidas komisjon koordineeris ELi poolset reageerimist COVID-19 pandeemiale, ning ka 2022. aastal ahvirõugete ja Ebola puhangute kontekstis. Praegu tegeleb komitee aktiivselt lindude gripiga, mis ohustab nii loomi kui ka inimesi, 6 ja muude võimalike ohtudega. Kui hädaolukorra ulatus ületab ELi või muu riigi riigisisese reageerimise suutlikkuse, võib riik taotleda liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu abi, mis võib hõlmata ka erakorralist meditsiinilist abi.

Seirel on oluline roll tervise kaitsmisel ning andmete jagamine tähendab, et EL suudab paremini jälgida nakkushaigustega seotud suundumusi, avastada haiguspuhanguid ja hinnata rahvatervise meetmete tõhusust. Komisjon aitab liikmesriikidel tugevdada nende seiresüsteeme, sealhulgas reoveeseiret, ning ühendab ELi varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi muude ELi hoiatussüsteemidega.

Teadus aitas maailmal pandeemiast jagu saada ning teaduskoostöö pakub ka kõige kindlamat teed turvalisema ja tervislikuma tuleviku suunas. ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest, mis kuuluvad maailma suurimate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamise programmide hulka, on toetatud projekte eri valdkondades, sealhulgas pikaajalised mRNA-alased teadusuuringud, mis aitasid välja töötada COVID-19 vaktsiine. Pandeemiale reageerimiseks eraldas komisjon koroonaviirusega seotud teadusuuringuteks miljard eurot, sealhulgas ulatuslikeks kogu ELi hõlmavateks kliinilisteks uuringuteks. Euroopa Investeerimispank toetas Euroopa ettevõtet BioNTech 100 miljoni euroga, et töötada mRNA tehnoloogia abil välja COVID-19 vaktsiini kandidaat. Komisjon on loonud maailmatasemel rahvatervise laborite võrgustiku (DURABLE) ja määras 2024. aasta märtsis esimesed kuus 7 ELi rahvatervise referentlaborit, mis aitab suurendada laborite suutlikkust kogu ELis ja edendada häid tavasid. Lisaks leppisid EL ja liikmesriigid kokku teadusuuringute ühtlustamises ja võimendamises pandeemiaks valmisoleku partnerlussuhete kaudu.

COVID-19 pandeemia tegi ilmsiks tungiva vajaduse tugeva tootmisvõimsuse ja vastupanuvõimeliste tarneahelate järele ning tõi esile märkimisväärsed nõrgad kohad, mis mõjutavad ülemaailmset tervishoidu ja majanduslikku stabiilsust. Selle ajendil moodustas Euroopa Komisjon COVID-19 vaktsiinide tööstusliku tootmise laiendamise rakkerühma 8 . Rakkerühm tegi tihedat koostööd tööstuse sidusrühmadega, et leevendada vaktsiinitootmise kitsaskohti, kaardistada tõhusalt tarneahelad ja tagada pikaajaline tootmisvõimsus Euroopas ning kiirendas seeläbi muidki meetmeid ka muude esmatähtsate ravimite kui COVID-19 vaktsiinide jaoks.

Viimased viis aastat ja pandeemia ohjamisest saadud kogemused on kinnitanud nende algatuste kriitilist tähtsust kodanike, eelkõige enim mõjutatud ja vähim kaitstud inimeste, nagu laste, eakate ja puuetega inimeste tervise kaitsmisel ning enneolematu tervisekriisi ületamisel.

2.2Tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) loomine

COVID-19 pandeemia näitas väga selgelt, kui tähtsad on meditsiinilised vastumeetmed, sealhulgas diagnostika, vaktsiinid, ravimid ja isikukaitsevahendid tervisealastes hädaolukordades. Pandeemia näitas ka seda, et ELi ja liikmesriikide rahalised vahendid olid otsustavad, et tagada juurdepääs mRNA tehnoloogiale COVID-19 vaktsiinide väljatöötamiseks. ELi toetus oli elupäästvate vaktsiinide rekordkiireks väljatöötamiseks väga oluline.

2021. aastal moodustas komisjon tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA). HERA eesmärk on tihedas koostöös liikmesriikide, tööstuse ja kodanikuühiskonnaga tugevdada esmatähtsate meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamist ning nendeks olevate vahendite tootmist, hankimist ja õiglast jaotamist, et inimesed Euroopas oleksid kaitstud, kui peaks tekkima rahvatervise hädaolukord. Tervishoiukriisis võivad ühishanked olla oluline vahend liikmesriikide ostujõu suurendamiseks ja samade toodete tagamiseks kõigile kodanikele, olenemata nende elukohast. Näiteks HERA hankis vaktsiinid kaks nädalat pärast ahvirõugete puhangu esimeste märkide ilmnemist ELis 2022. aastal 9 . HERA tagab ka juurdepääsu pandeemiaeelsetele ja pandeemiavaktsiinidele, et kaitsta eurooplasi lindude gripi eest.

HERA suunab tööstus-, teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi, et luua järgmise põlvkonna vahendid tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemiseks. Suurima paindlikkuse tagamiseks toimub see kahel töörežiimil: ühel keskendutakse valmisolekule ja teisele minnakse üle üksnes hädaolukordades. Kui rahvatervise hädaolukord on välja kuulutatud, võib nõukogu käivitada ELi hädaolukorra raamistiku, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega (ehk oluliste meditsiiniliste vastumeetmetega) varustatus 10 . Tervisekriisinõukogu ja HERA nõukogu käimasoleva tööga tagatakse kooskõlastatud tegevus liikmesriikide vahel küsimustes, mis on seotud meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamise ning nendeks olevate vahendite tootmise, hankimise ja jaotamisega kriisiolukorras ja selleks valmistumisel. Rahvatervise hädaolukordades teevad tervisekriisinõukogu ja terviseohutuse komitee tihedat koostööd.

Tervisealase valmisoleku tugevdamiseks on HERA võtnud kasutusele ülemaailmse reoveeseiresüsteemi, 11 millest võib saada rahvusvaheline vaatlussüsteem epideemiaohtude ja -puhangute varajaseks avastamiseks ja reaalajas tehtavaks seireks. Tehes kindlaks ohud ja hinnates, kuidas neid meditsiiniliste vastumeetmete abil kõige paremini käsitleda, loob HERA ulatusliku algatuste kogumi, mis võimaldaks ELil kiiresti reageerida haigusele X 12 . Komisjon ja Euroopa Investeerimispank lõid ka rahastamismehhanismi „HERA Invest“, millega täiendatakse programmi „InvestEU“ 100 miljoni euroga, et toetada kõige pakilisemate piiriüleste terviseohtudega seotud teadus- ja arendustegevust, mida rahastatakse programmist „EL tervise heaks“.

Nende meetmetega tagab HERA, et EL suudab kriisi ajal vastumeetmeid kiiresti ja vajalikus ulatuses välja töötada ja toota. Kasutusele saab võtta hädaolukorraga seotud teadusuuringute rahastamise vahendid ning õigeaegseks ja usaldusväärseks andmete kogumiseks saab aktiveerida ELi kliiniliste uuringute võrgustikud. Kriisi ajal saaks Euroopa üksik- ja/või mitmiktehnoloogiliste püsivalmis vaktsiini- ja ravimitootmisrajatiste võrgustik (EU FAB) toota aastas 325 miljonit vaktsiinidoosi. Lisaks on komisjon 1,65 miljardi euro suuruse investeeringu toel loonud meditsiiniliste vastumeetmete strateegilised varud ja töötab liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU raames keemilisele, bioloogilisele, kiirgus- ja tuumaohule reageerimise seadmete kallal, et suurendada valmisolekut ja tagada turvavõrk juhuks, kui liikmesriikide varud ei ole piisavad.

2.3ECDC ja EMA suuremad volitused

Pandeemiast saadud kogemustele tuginedes laiendati Euroopa Ravimiameti (EMA) volitusi, et valmistuda rahvatervise hädaolukordadest ja ulatuslikest sündmustest inimravimitele ja meditsiiniseadmetele tulenevaks mõjuks ning et sellist mõju ennetada, koordineerida ja hallata. Oma laiendatud volituste alusel hõlbustab Euroopa Ravimiamet ka ELi tasandil kooskõlastatud reageerimist rahvatervise hädaolukordadele, andes teaduslikke nõuandeid ja vaadates läbi ravimite kohta kättesaadavad teaduslikud tõendid.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) on olnud suur roll ELi reageerimisel COVID-19 pandeemiale. Pärast seda, kui ECDC on hinnanud liikmesriikide riiklike ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavade rakendamise seisu ning nende seost liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavaga, nagu on ette nähtud tõsiste piiriüleste terviseohtude määruses, saab ta nüüd anda soovitusi meetmete ja vahe-eesmärkide kehtestamiseks nii liikmesriikidele kui ka komisjonile. Amet tugevdab integreeritud seiresüsteeme ja koordineerib ELi referentlaborite uut võrgustikku. ECDC loob ELi tervishoiu rakkerühma kiireks tervisealaseks sekkumiseks suurte haiguspuhangute korral, täiendades sellega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi.

3.Ravimite, meditsiiniseadmete ja inimpäritolu materjalide ohutuse ja neile juurdepääsu parandamine

3.1.Kõigi juurdepääs ohututele, taskukohastele ja uuenduslikele ravimitele

ELis on patsientide ja tervishoiusüsteemide juurdepääs ravimitele ebavõrdne, ravimeid napib ja teatavate haiguste vastu ei ole isegi mitte ühegi ravimit. Nende probleemide lahendamiseks esitas komisjon 2020. aasta novembris ELi uue ravimistrateegia 13 ja tegi 2023. aasta aprillis ettepaneku ELi ravimieeskirjade reformiks, mis kujutab endast kõige tähtsamat reformi rohkem kui kahe aastakümne jooksul.

Kavandatud reform hõlmab ümberkujundatud stiimulite süsteemi, et julgustada ettevõtjaid saavutama rahvatervise eesmärke, nimelt õigeaegsem ja võrdsem juurdepääs ravimitele kõigis 27 liikmesriigis ning ELi patsientide, eelkõige vähim kaitstud inimeste, nagu laste, eakate ja puuetega inimeste täitmata ravivajadused. Seepärast pakutakse reformis välja mitu meedet, et hõlbustada ravimitele juurdepääsu, eelkõige väiksemates liikmesriikides, mis jäävad oma väikese, äriliselt ebaatraktiivse turu tõttu sageli ravimiettevõtjate tähelepanuta. Nii need sihipärasemad stiimulid kui ka kavandatavad laiaulatuslikumad lihtsustused toetavad seda, et Euroopa ravimitööstus püsiks innovaatori ja liidrina.

Kui kaasseadusandjad on reformiettepaneku vastu võtnud, on Euroopa patsientidel, sh neil, kes elavad väiksemates riikides, võimalik ravimeid kiiremini kätte saada. Ravimite arendajad saavad Euroopa Ravimiametilt suuremat teaduslikku ja regulatiivset tuge, samas kui VKEde ja mittetulunduslike arendajate jaoks protsess lihtsustub. Ettevõtjad saavad kasu ravimite hindamise ja neile lubade andmise kiirendatud ja lihtsustatud menetlustest ning digiüleminek vähendab nende halduskoormust. Regulatiivsete testkeskkondade kasutamine toetab innovatsiooni eesrindliku tehnoloogia, sealhulgas tervishoiuga seotud biotehnoloogia valdkonnas ning tagab, et õigusraamistik on tulevikukindel, säilitades samas kõrgeimad kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Võimaldades geneerilistel ja sarnastel bioloogilistel ravimitel kiiremini turule jõuda ning lihtsustades müügiloa andmise menetlusi, on reformi eesmärk anda patsientidele ka kiirem juurdepääs odavamatele, kuid kvaliteetsetele toodetele.

Täienduseks neile seadusandlikele meetmetele toetab Euroopa Komisjon koostööprojekte 14 hinnakujunduse, makse- ja hankepoliitika valdkonnas, et muuta ravimid taskukohasemaks ja kulutõhusamaks ning tervishoiusüsteem kestlikumaks. Komisjon hindab praegu ettepanekuid, mille eesmärk on võimaldada rahastamist mitme liikmesriigi avalikust sektorist, et toetada murrangulisi innovatsioonilahendusi ravimite valdkonnas esimese üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa terviseprojekti (Med4Cure) kaudu. Projekti eesmärk on toetada uuenduslike ravimeetodite ja uue tehnoloogia, näiteks mRNA platvormide väljatöötamist ja esmast tööstuslikku kasutuselevõttu, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse, harvikhaiguste ja vähi vastu.

3.2.Esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine

Ravimite nappuse oht on suur tervishoiuprobleem nii ELis kui ka kogu maailmas. Euroopa terviseliidul on selle probleemi lahendamiseks regulatiivsed ja tööstusmeetmed.

Ravimireformiga pakutakse välja meetmed esmatähtsaimate ravimite varustuskindluse suurendamiseks ja antakse EMA-le suurem roll nappuse leevendamise meetmete koordineerimisel. 2023. aasta oktoobris 15 esitas komisjon ettepaneku täiendavate lühi- ja keskpika perioodi meetmete kohta, et tagada süsteemsem ja koordineeritum tegevus ravimite nappuse probleemi lahendamiseks. Sellega seoses avaldati 2023. aasta detsembris liidu esmatähtsate ravimite loetelu 16 esimene versioon, mis sisaldas rohkem kui 200 toimeainet, mille puhul on tarne jätkumine prioriteetne. Lisaks on Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) eesmärk kaasata ELi rahalisi vahendeid, et täiendavalt toetada biotehnoloogia ja esmatähtsate ravimite arendamist ja tootmist.

Komisjon käivitas 2024. aasta aprillis esmatähtsate ravimite liidu, 17 mis on koostööplatvormiks ravimite nappusega tegelemiseks tööstuse seisukohast. See liit toob kokku Euroopa tervishoiusüsteemi ja ravimitööstuse ökosüsteemi avaliku ja erasektori osalejad, et anda soovitusi varustuskindluse suurendamiseks ja esmatähtsate ravimite ülemaailmsete tarneahelate tugevdamiseks. Hinnates esmatähtsate ravimite saadavust, uurib kõnealune liit võimalikke viise, kuidas struktuurseid riske leevendada ja tarneid suurendada, soodustades mitmekesistamist ning ajakohastades ja suurendades tootmisvõimsust ELi tasandil vastavalt vajadusele. Liidu tööd kasutatakse ka võimalikus seadusandlikus algatuses võtta tulevikus vastu ELi esmatähtsate ravimite õigusakt.

2017. aastal kehtestati meditsiiniseadmete määrusega ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmete määrusega uus ja rangem ELi õigusraamistik, et paremini kaitsta rahvatervist ja patsientide ohutust, eeskätt seoses rinna- ja puusaimplantaatidega. Uute eeskirjade kohaselt võetakse alates 2025. aasta lõpust järk-järgult kasutusele Euroopa meditsiiniseadmete andmebaas EUDAMED, mis annab kogu ELi hõlmava ülevaate kõigi meditsiiniseadmete turul olevate toodete olelusringist ning muudab seega kogu süsteemi läbipaistvamaks ja parandab turujärelevalveasutuste suutlikkust turgu piisavalt jälgida. Meditsiiniseadmete määruse ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmete määruse seadusandlike muudatustega 2023. ja 2024. aastal pikendatakse üleminekuperioodi ja tagatakse esmatähtsate meditsiiniseadmete tarnimise järjepidevus. Lisaks on komisjon võtnud muid kui seadusandlikke meetmeid, et toetada sektorit ja hoida ära ravimite nappuse ohtu. Komisjon algatab sel aastal meditsiiniseadmeid käsitlevate ELi õigusaktide sihipärase hindamise, sealhulgas struktuurne hinnang meditsiiniseadmete kättesaadavusele ning ELis meditsiiniseadmete süsteemi innovatsioonile ja konkurentsivõimele avalduva mõju kohta. Selline hindamine on esimene samm tulevikuks kestlike lahenduste leidmise suunas.

3.3.Antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine

Antimikroobikumiresistentsus on üks meie aja suurimaid terviseohte. Praegu sureb ELis igal aastal ravimiresistentsete nakkuste tõttu üle 35 000 inimese ning ilma otsustavate meetmeteta suureneb see arv ühe põlvkonna jooksul veelgi. Antimikroobikumiresistentsusel on tohutu mõju majandusele ja tervishoiusüsteemidele ning tervishoiukuludest ja tootlikkuse vähenemisest tingitud kahju on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas.

Nagu on tunnistatud ELi strateegilises lähenemisviisis ravimitele keskkonnas, 18 on keskkond antimikroobikumiresistentsuse reservuaar, mida tuleb paremini tundma õppida ja millega seoses tuleb võtta meetmeid, sest mitmesugused inimestel ja loomadel kasutatavate ravimite (nt antibiootikumid või seenevastased ravimid) jäägid võivad sattuda keskkonda. Nende probleemide lahendamiseks pakkus komisjon 2023. aastal esitatud soovituses välja ELi seni kõige ambitsioonikamad antimikroobikumiresistentsuse vastased meetmed. Soovitus sisaldab 2030. aastaks saavutatavaid eesmärke, sealhulgas vähendada ELis 2030. aastaks antibiootikumide tarbimist inimeste hulgas 20 %, ja toetab suuremaid ülemaailmseid kohustusi antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas.

Ravimialaste õigusaktide läbivaatamine hõlmab täiendavaid ja uuenduslikke stiimuleid ravimiettevõtetele uute antimikroobikumide väljatöötamiseks.

Uus ühismeede aitab ELi liikmesriikidel ning Norral, Islandil ja Ukrainal rakendada soovitatud meetmeid, kasutades 50 miljoni euro ulatuses liidu vahendeid. Komisjon toetab uute antibiootikumide ja alternatiivsete raviviiside alast teadus- ja arendustegevust, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu. Oluline roll selles on tulevasel Euroopa partnerlusel terviseühtsuse ja antimikroobse resistentsuse vallas 19 . Samuti parandab komisjon juurdepääsu hiljuti väljatöötatud antimikroobikumidele, sealhulgas tulevaste antimikroobikumide ühishangete kaudu, ning käivitab tulutagatise vormis tõmbestiimulite katseprojekti.

Ülemaailmsel tasandil ühendab komisjon jõud WHOga, et ajakohastada prioriteetsete bakteriaalsete ja seenpatogeenide loetelu, koostada antimikroobikumide ja diagnostika analüüse ning määrata kindlaks sihttoodete profiilid. 2024. aasta septembris toimuv ÜRO Peaassamblee kõrgetasemeline antimikroobikumiresistentsuse teemaline kohtumine on oluline võimalus konkreetsete tulemuste saavutamiseks ülemaailmsel tasandil.

3.4.Ohutud ja laialdaselt juurdepääsetavad inimpäritolu materjalid

Selleks et tagada võimalikult kõrgel tasemel kaitse vere-, koe- ja rakudoonoritele ning isikutele, kes selliseid materjale saavad, tegi komisjon 2022. aasta juulis ettepaneku uute eeskirjade kohta. Lähikuudel võetakse ametlikult vastu uus määrus, millega ajakohastatakse inimpäritolu materjalide ohutuse ja kvaliteedi eeskirju, 20 et tugevdada kõigi nende patsientide kaitset, keda ravitakse vereülekande, siirdamise või kunstliku viljastamise teel. See parandab juurdepääsu inimpäritolu materjale hõlmavatele ohututele ja tõestatud ravimeetoditele ning loob patsientidele kogu ELis rohkem võimalusi saada vajalikku ravi, olenemata sellest, kus nad elavad. Samal ajal toetatakse uute inimpäritolu materjale käsitlevate eeskirjadega innovatsiooni.

4.Vastupanuvõimelised, juurdepääsetavad ja kaasavad tervishoiusüsteemid

4.1Tervishoiusüsteemide vastupanuvõimelisemaks muutmine

Euroopa tervishoiusüsteeme tuleb tugevdada, et tulla hästi toime praeguste ja tulevaste probleemidega, mille hulgas on elanikkonna vananemine, mittenakkuslike haiguste levimuse suurenemine, kliimamuutused ning suurem nakkushaiguste oht. Vastupanuvõimelised tervishoiusüsteemid nõuavad kestlikke investeeringuid ja kvalifitseeritud tööjõudu ning Euroopa terviseliit toetab liikmesriike nende jõupingutustes.

Komisjon pakkus 2020. aasta mais selle eesmärgi täitmiseks välja programmi „EL tervise heaks“, mille 4,7 miljardi euro suurune eelarve (pärast mitmeaastase finantsraamistiku muutmist) rahastamisperioodiks 2021–2027 on suurim summa, mis on kunagi tervishoiupoliitika jaoks ELi tasandil eraldatud.

Programmiga „EL tervise heaks“ rahastatakse algatusi tervishoiuteenustele juurdepääsu suurendamiseks, tervishoiutöötajate toetamiseks ja riiklike tervishoiusüsteemide lõimimiseks ning pannakse seega alus vastupanuvõimelistele ja patsiendikesksetele süsteemidele. Programm on võimaldanud ka kiiresti reageerida tervisealastele hädaolukordadele, nagu COVID-19 pandeemia ja ahvirõugete puhang 2022. aastal. Programmiga saab toetada Euroopa terviseandmeruumi meetmeid ning sellega tugevdatakse jõupingutusi, et võidelda vähi ja harvikhaiguste vastu. Tänu koostoimele ELi raamprogrammiga „Euroopa horisont“ on edendatud teadusuuringuid ja innovatsiooni paljudes tervishoiuvaldkondades. Näiteks võeti 2023. aastal kasutusele Euroopa partnerlus tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide ümberkujundamiseks 21 .

Taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu eraldasid liikmesriigid 43 miljardit eurot 22  tervishoiuga seotud meetmete jaoks nende riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades. Nende meetmetega soovitakse muu hulgas käsitleda taristupuudujääke, tööjõunappust, digitaliseerimisvajadusi ja esmatasandi tervishoius esinevaid puudusi. Komisjon esitab liikmesriikidele Euroopa poolaasta raames poliitikasuuniseid ja tervisega seotud soovitusi. Ühtekuuluvuspoliitika fondid, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond+ aitavad liikmesriikidel muuta oma tervishoiusüsteemid vastupanuvõimelisemaks, juurdepääsetavamaks ja tõhusamaks. Tänu koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatustele (CRII ja CRII+) ning ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavale taasteabile (REACT-EU), mis võeti vastu 2020. aastal, on ELi toetust tervishoiusüsteemidele 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide raames suurendatud 16,7 miljardi euro võrra kokku rohkem kui 32 miljardi euroni. Ühtekuuluvuspoliitika fondide programmitöö perioodiks 2021–2027 on tervise jaoks kavandatud umbes 12,6 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,3 miljardit eurot eraldatakse tervishoiu digitaliseerimiseks ja e-tervise jaoks.

Tehnilise toetuse vahend täiendab neid ELi rahastamisvahendeid seeläbi, et selle kaudu pakutakse liikmesriikidele nende taotluse korral eksperditeadmisi, et viia ellu reforme nende tervishoiusüsteemide vastupanuvõimelisemaks, juurdepääsetavamaks ja kaasavamaks muutmiseks.

Pandeemia ajal toetas ka eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) liikmesriike tervisega seotud meetmete rahastamisel kuni peaaegu viie miljardi euro ulatuses. Neist 22 % olid töökohas võetud meetmed, et tagada turvaline naasmine tööle.

Tugev tervishoiutööjõud on vastupanuvõimelistes tervishoiusüsteemides kesksel kohal. Ometi on ELis praegu märkimisväärne tervishoiutöötajate nappus, mis on tingitud suurest tööpingest ning ebapiisavatest tervishoiu- ja ohutustingimustest. Peale selle tervishoiutööjõud ka vananeb. Tööjõu ja oskuste nappusest üle saamiseks on komisjon võtnud vastu tegevuskava, 23 mis sisaldab sihipäraseid kohustusi, et aidata parandada tervishoiutöötajate töötingimusi.

Lisaks on arenevas tervishoiukeskkonnas vaja pakkuda tervishoiutöötajatele rohkem koolitus- ja arenguvõimalusi, mis aitavad kasutada ära tehisintellekti ja digivahendite potentsiaali, et tulla toime konkreetsete probleemidega, nagu multidistsiplinaarne eakate hooldus ja kliimamuutustest tingitud tervisemõju. Komisjon toetab liikmesriike tervishoiutööjõu planeerimisel, 24 tervishoiutöötajate alleshoidmisel ning Euroopa tervishoiutööjõule täiend- ja ümberõppe pakkumisel 25 . Oskuste pakti alusel võttis komisjon kasutusele tervishoiu ökosüsteemi toetava oskustealase partnerluse 26 ning Euroopa tervishoiutööstust toetava ulatusliku oskustealase partnerluse.

4.2Mittenakkuslike haiguste ennetamine

Mittenakkuslikud haigused moodustavad 80 % kõigist ELi elanikke puudutavatest haigustest. Nende hulgas on südame-veresoonkonna haigused, vähk, diabeet ja neuroloogilised haigused, sealhulgas vaimse tervise probleemid. Praegu saab rohkem kui 90 % surmajuhtumitest ELis seostada selliste haigustega. Komisjon esitas 2022. aasta juunis mittenakkuslike haiguste vastase ELi algatuse „Koos oleme tervemad“, mis töötati koos sidusrühmade ja liikmesriikidega välja selleks, et vähendada peamiste mittenakkuslike haigustega seotud koormust 27 . Selle viies harus käsitletakse südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti, kroonilisi hingamisteede haigusi, vaimse tervise ja neuroloogilisi häireid ning valdkonnaüleseid tervist mõjutavaid tegureid, sealhulgas keskkonna, kaubanduse ja elustiiliga seotud riskitegurid. Algatusega tehakse kindlaks prioriteedid, parimad tavad ja meetmeid nõudvad valdkonnad.

Saastus ja kliimamuutused süvendavad kõiki mittenakkuslikke haigusi. Euroopa rohelise kokkuleppe 28 ja eelkõige nullsaaste tegevuskava 29 alla kuuluvate algatuste kaudu on komisjon võtnud veelgi meetmeid, et võidelda õhu-, vee- ja pinnasereostuse vastu. Hoolimata sellest, et õhukvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud, on õhusaaste endiselt suurim keskkonnaga seotud terviserisk, mis põhjustab märkimisväärset suremust (liidus hinnanguliselt rohkem kui 250 000 enneaegset surmajuhtumit aastas) ja haigestumust 30 . Nullsaaste tegevuskavas on seatud ka eesmärk, et EL peaks 2030. aastaks vähendama õhusaaste mõju tervisele (enneaegsed surmajuhtumid) rohkem kui 55 % (võrreldes 2005. aastaga).

Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, mis võeti kasutusele 2021. aastal ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia raames, kogub tõendeid ja eksperditeadmisi, et suunata kliimamuutuste tervisemõju käsitleva poliitika kujundamist. Novembris 2023 toimunud kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP28) kiitis komisjon ELi liikmesriikide jaoks heaks kõigi aegade esimese kliima- ja tervisedeklaratsiooni. Deklaratsioonis esitati olulised meetmed tervishoiusüsteemide tugevdamiseks, teadusuuringute edendamiseks ja käitumise kohandamiseks, et leevendada kliimaga seotud terviseriske.

4.3Euroopa vähitõrje tegevuskava

ELis diagnoositi 2022. aastal vähk 2,7 miljonil inimesel. Vähk mõjutab aja jooksul otseselt üha rohkemaid ELi elanikke ning avaldab suurt mõju Euroopa tervishoiusüsteemidele ja majandusele, mistõttu see on üks praeguse aja suurimaid tervishoiuprobleeme. See nõuab ELi tasandil kiireid, konkreetseid ja kollektiivseid meetmeid, et vähki ennetada ja ravida. Tegemist on tervikliku kavaga, mis koondab esimest korda teadlased, patsiendid ja uurimistöö tegijad.

Veebruaris 2021. esitas komisjon pandeemia kõige pinevamas etapis Euroopa vähitõrje tegevuskava ning tugevdas seega oma poliitilist tahet võidelda vähi vastu. Septembris 2021 võeti kasutusele ELi vähiuuringute missioon, 31 mis võimaldab saada olulisi teadmisi ja tõendeid, et aidata liikmesriikidel rakendada tõhusaid vähitõrjestrateegiaid. Kasutades vähitõrje tegevuskava nelja miljardi euro suurust rahastust, on algatatud rekordarv projekte, meetmeid ja algatusi, milles käsitletakse inimesi alati esikohale seades kava nelja põhisammast: ennetamine, varajane avastamine, võrdne juurdepääs ravile ja elukvaliteet. Euroopa vähitõrje tegevuskava aitab kõigi osalejate koostöös ning liikmesriikide ja ELi tasandi ühistel jõupingutustel koondada märkimisväärseid ressursse, koordineerida meetmeid, vähendada riikide vahel killustatust ja ebavõrdsust ning võidelda tulemuslikumalt ja võrdsemal viisil vähi vastu, seades patsiendi kesksele kohale.

Ennetamine on tõhusam kui ravi. Hinnangute kohaselt on ELis ligikaudu 40 % vähijuhtudest ennetatavad. Vähitõrje tegevuskava üks eesmärke on alistada emakakaelavähk ja muud viiruste põhjustatud vähivormid. Komisjon esitas 2024. aastal ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate vähivormide kohta, et aidata ELi liikmesriikidel suurendada vaktsineeritust inimese papilloomiviiruste (HPV) ja B-hepatiidi viiruse (HBV) vastu.

Ennetuse valdkonnas peitub teadmistes jõud ning komisjon töötab selle nimel, et ajakohastada ja laiendada Euroopa vähktõvevastase tegevuskava põhjal antavaid tõenduspõhiseid soovitusi, ning töötab välja vähiennetuse mobiilirakendust, et anda selget ja juurdepääsetavat teavet vähi riskitegurite kohta.

Tubakas on endiselt ennetatavate vähivormide peamine põhjus. Komisjonil on praegu käsil ka tubaka tarbimise leviku vähendamist käsitleva üldise õigusraamistiku põhjalik hindamine, et toetada liikmesriike tubakavaba põlvkonna väljakujundamises. Komisjon on jätkuvalt pühendunud ka vähitõrje tegevuskavas seatud eesmärgile vähendada alkoholi kuritarvitamist, mis on ELis endiselt üks rahvatervise probleeme. Varajane avastamine parandab vähi ravimise ja elude päästmise võimalusi. EL võttis varajase avastamise parandamiseks 2022. aastal ja esimest korda peaaegu 20 aasta jooksul kasutusele nüüdisaegsed ja teaduspõhised vähi sõeluuringute suunised, 32 mis hõlmavad vähiliike, mille arvele kokku langeb rohkem kui pool igal aastal diagnoositavatest uutest haigusjuhtudest. Eesmärk on tagada, et 2025. aastaks pakutakse sõeluuringuvõimalust 90 %-le inimestest, kes peaksid rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringus osalema, ning laiendada elanikkonnapõhist vähi sõeluuringut ka muudele vähivormidele, nagu kopsu- ja eesnäärmevähk.

Töötajate kaitsmine vähi eest on töötervishoiu edendamisel ja elujõulise tööjõu tagamisel väga tähtis. Kokkupuude kantserogeenidega töökohal toob kaasa suuri terviseriske töötajatele ja võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme, sealhulgas mitmesuguseid vähivorme. ELis on selles valdkonnas tehtud olulisi edusamme tänu põhjalikele õigusaktidele ja tööohutusmeetmetele, mille eesmärk on minimeerida kokkupuudet kantserogeenidega. Seekordsete volituste ajal jätkas EL vähitõrje tegevuskava raames piirangute kehtestamist vähki tekitavate ainetega kokkupuutele töökeskkonnas.

Et parandada juurdepääsu kvaliteetsele ravile, luuakse 2025. aastaks esimene ELi kõikehõlmavate vähikeskuste võrgustik, tagamaks, et 90 % kõigist tingimustele vastavatest patsientidest saavad neid keskusi kasutada, et seega vähendada vähiravis esinevaid erinevusi. Esimene ELi vähktõve ebavõrdsuse register annab olulist teavet vähi suundumuste ja vähiga seotud teenuste kohta ning aitab poliitikakujundajatel ebavõrdsust paremini mõista ja selle probleemiga tegeleda. Lisaks kutsutakse vähktõvevastase võitluse kavas üles tegema tööd selleks, et tagada parem juurdepääs ravimitele ning koolitus vähktõvega tegelevatele spetsialistidele. Elukvaliteedi valdkonnas pakub vähktõbe põdenud noorte võrgustik, mis alustas tegevust 2022. aasta veebruaris, noortele patsientidele abi vastastikuse toe kaudu ning ELi vähiuuringute missiooni raames on sisse seatud dialoog vähki põdenud noortega, mis on kaasa toonud täiendavad rahastamisvõimalused programmide „EL tervise heaks“ ja „Euroopa horisont“ raames. Kavas on seatud prioriteediks vähiga kokku puutunud inimeste elukvaliteet ning tööd tehakse selle nimel, et lõpetada diskrimineerimine rahastamisteenustele juurdepääsul.

Tänu vähi ennetamise, sõeluuringute, diagnoosimise, ravi ja vähijärgse ravi suuniste väljatöötamisele vähitõrje tegevuskava alusel võimaldab kava kõigis liikmesriikides kõrgetasemelist ravi ja aitab vältida erinevusi juurdepääsul kvaliteetsele ravile ning seega kõrvaldada lüngad ja anda kõigile vähipatsientidele ja nende peredele lootust. See kava on näide sellest, kui hästi saab ELi tasandi koordineerimine aidata parandada ELi elanike tervist ja heaolu.

4.4Võitlus harvikhaiguste vastu

Veel üks oluline näide valdkonnast, kus ELi tasandi koostöö on väga tähtis, on harvikhaigused, mis mõjutavad 8 % ELi elanikkonnast ehk 36 miljonit eurooplast. Olemas on tuhandeid harvikhaigusi, sealhulgas vähivormid, kuid iga haigus puudutab vaid suhteliselt väikest arvu patsiente. Seepärast tuleb andmeid, eksperditeadmisi ja ressursse ELi tasandil koondada ja siin on ühismeetmed kõige tõhusamad.

Euroopa tugivõrgustikud ühendavad spetsialiseerunud tervishoiuteenuste osutajaid piiriüleselt ning aitavad arendada koostööd, teadusuuringuid ja ravivõimalusi. Pidades silmas seda, et harvikhaiguste diagnoosimiseks kulub keskmiselt viis aastat, on 24 Euroopa tugivõrgustikku aidanud pidada virtuaalseid konsultatsioone rohkem kui 3800 patsiendijuhtumi korral ning võimaldanud eksperditeadmisi levitada ja patsientidele ja nende peredele diagnoosi, raviplaane ja vastuseid pakkuda. Euroopa tugivõrgustikud on koostanud rohkem kui 400 kliinilist suunist, loonud patsiendiregistrid, mis sisaldavad andmeid enam kui 50 000 patsiendi kohta, ning parandavad seega harvikhaigusi põdevate patsientide ravi kogu Euroopas. Praegu tehakse tööd selleks, et lõimida Euroopa tugivõrgustikud riikide tervishoiusüsteemidesse, töötades välja haruldasi haigusi põdevate patsientide suunamise võimalused.

Lisaks näitasid hiljutised programmist „Euroopa horisont“ rahastatud teadusuuringud, et genoomika pakub häid võimalusi paljude lahendamata harvikhaigusjuhtumite käsitlemiseks. Seepärast jätkab EL investeerimist algatusse „1+ miljon genoomi“, et saavutada vajalik kriitiline andmemass, võimaldades kogu Euroopas turvalise juurdepääsu genoomiandmetele ilma neid väga tundlikke andmeid edastamata.

4.5Vaimse tervise kaitse

Igasuguses kriisiolukorras kannatavad tavaliselt enim kõige haavatavamad inimesed. Juba enne COVID-19 pandeemiat kannatas vaimse tervise probleemide all umbes kuuendik ELi elanikke (84 miljonit inimest) ja selle hinnanguline kulu oli üle 600 miljardi euro (rohkem kui 4 % SKPst). Sellega, et 2023. aasta juunis võeti esimest korda kasutusele vaimset tervist käsitlev kõikehõlmav lähenemisviis, avati uus suurte ambitsioonidega peatükk ELi meetmete võtmiseks selles valdkonnas. Lähenemisviis põhineb kolmel juhtpõhimõttel, milleks on ennetamine, juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule ja ravile ning võitlus häbimärgistamise vastu ja taasintegreerimine, ning selles võrdsustakse vaimne tervise füüsilise tervisega, toetatakse vaimse tervise arvessevõttu kõigis poliitikavaldkondades alates haridusest kuni digiülemineku ja linnaplaneerimiseni, ja tunnistatakse looduse ja puhta keskkonna head mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele.

ELi programmid võimaldavad 1,23 miljardi euro ulatuses rahastamisvõimalusi 20 juhtalgatusele, et toetada liikmesriike ja ELi sidusrühmi. Näiteks on ELi parimate tavade portaalis välja toodud juhtivad ja paljutõotavad vaimse tervise tavad, mis võivad innustada teisigi tegutsema. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) korraldatavad teadlikkuse suurendamise kampaaniad aitavad tegeleda tööga seotud vaimse tervise probleemidega. EL teeb koostööd ka Maailma Terviseorganisatsiooniga, et aidata liikmesriikidel töötada välja ennetuskesksed vaimse tervise alased lähenemisviisid. Kogu selles tegevuses pööratakse erilist tähelepanu kõige haavatavamatele isikutele, eelkõige lastele ja noortele. Algatuste hulgas on koos UNICEFiga ellu viidav projekt, millega edendatakse terviklikku ennetuspõhist lähenemisviisi laste tervisele, ning laste ja noorte vaimse tervise alase võrgustiku väljatöötamine. Üks Euroopa noorteaasta 2022 peamisi poliitikavaldkondi oli soodustada noorte isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut. Eriline tähelepanu oli seejuures vaimsel tervisel. Euroopa noorteaasta raames sündis mitu vaimse tervisega seotud algatust, nagu nõukogu 2022. aasta soovitus „Õpiedu saavutamise teed“ ja eksperdirühm heaolu toetamiseks koolis. See eksperdirühm koostas poliitikakujundajatele ja haridustöötajatele konkreetsed suunised, milles käsitleti heaolu ja vaimse tervisega tegelemist koolis ja mis avaldati 2024. aasta mais. EL ja liikmesriigid valmistavad samuti ette Euroopa partnerlust aju tervise valdkonnas (programmi „Euroopa horisont“ raames), mis hõlmab ka vaimse tervise alaseid teadusuuringuid ning mille kaudu luuakse ökosüsteem teadus- ja innovatsioonitegevuse hõlbustamiseks ja koordineerimiseks.

Programmi „EL tervise heaks“ kaudu rahastab komisjon projekte, millega toetatakse vaimse tervise ja psühhosotsiaalse heaolu parandamist rändajate ja pagulaste hulgas, pöörates erilist tähelepanu Ukrainast pärit inimestele. Programmiga „EL tervise heaks“ on rohkem kui 34 miljonit eurot ette nähtud selleks, et aidata Ukrainast põgenevaid inimesi, kes vajavad kiiresti vaimse tervise alast ja traumaabi, muu hulgas Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooniga koostöös ellu viidava projekti kaudu, millega antakse psühholoogilist esmaabi Ukraina põgenikele ja sõjast mõjutatud inimestele. Koos valitsusväliste organisatsioonidega viiakse ellu muidki projekte, milles käsitletakse parimaid tavasid rändajate ja pagulaste vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu parandamiseks.

4.6Digiüleminekuga kaasnevate võimaluste kasutamine tervishoius

Euroopa terviseandmeruum (EHDS) on Euroopa terviseliidu juhtalgatus ja murranguline lähenemisviis, mille eesmärk on kasutada ära digiüleminekuga kaasnevaid võimalusi ning anda patsientidele võimalus oma terviseandmeid paremini kontrollida ja jagada. Komisjon tegi terviseandmeruumi ettepaneku 2022. aasta mais, kaasseadusandjad saavutasid poliitilise kokkulepe 2024. aasta märtsis ning Euroopa Parlament võttis ettepaneku vastu 2024. aasta aprillis. Ühtne Euroopa terviseandmeruum näeb ette selged eeskirjad elektrooniliste terviseandmete kasutamiseks ning võimaldab paremat tervishoiuteenuste osutamist, uurimistegevust, innovatsiooni ja poliitikakujundamist kooskõlas ELi andmekaitsestandarditega.

Patsiendid pääsevad oma andmetele elektrooniliselt kohe, tasuta ja lihtsasti juurde ning saavad neid kõigi liikmesriikide tervishoiutöötajatega jagada. Tervishoiudokumente, nagu patsiendi koondandmed, digiretseptid, analüüsitulemused, meditsiinilised ülesvõtted, meditsiinilise ülesvõtte kirjeldused ja haiglast väljakirjutamise dokumendid, vahetatakse ühtses Euroopa vormingus. See parandab patsientidele osutatavaid tervishoiuteenuseid olenemata sellest, kus nad ELis viibivad. Samuti vähendab see tarbetut ja kulukat, nii mõnigi kord invasiivsete meditsiiniliste protseduuride ja uuringute kordamist.

Samal ajal annab ühtne Euroopa terviseandmeruum võimaluse kasutada terviseandmeid teadusuuringutes, innovatsioonis, poliitikakujundamises ja reguleerimistegevuses, järgides väga rangeid tingimusi, millega neid isikuandmeid kaitstakse. See edendab teadusuuringuid ja innovatsiooni, toetab oluliste uute raviviiside väljatöötamist ja ravimite kõrvaltoimete kindlakstegemist ning aitab tugevdada tervishoiusüsteeme. 

EL investeerib uudsetesse tehnoloogialahendustesse, sealhulgas tehisintellekti, milles kombineeritakse eri liiki ja eri allikatest pärit terviseandmed. Euroopa terviseandmeruumi ja spetsialiseeritud andmetaristute (nt algatuse „1+ miljon genoomi“, platvormi „Cancer Image Europe“ või projekti „EOSC - Life“) kaudu saadud andmete võimalused koos kõrgjõudlusega andmetöötlusega tõhustavad varajast avastamist, prognoosimist ja ennetamist ning parandavad seega ka diagnoosimist ja ravi.

5.Ülemaailmne tervishoid

COVID-19 pandeemia tõi esile selle, et meie omavahel ühendatud maailmas on tervishoid üleilmne poliitikavaldkond, millel on selge geopoliitiline mõõde. Pandeemia näitas, et kiiresti on vaja koordineeritumat ELi lähenemisviisi ülemaailmsele tervishoiule ja tihedamat üleilmset koostööd, arvestades omavahel seotud terviseohte, nagu pandeemiad, planeedi kolmikkriis (kliimamuutused, saastus ja elurikkuse vähenemine) ning antimikroobikumiresistentsus. Need ohud tõenäoliselt kasvavad ning EL ja kogu maailm peavad olema valmis neile reageerima.

ELil oli keskne roll COVID-19 vaktsiinide, ravimite ja diagnostikavahendite kiires väljatöötamises, nende tootmise laiendamises ja nende õiglases jaotamises. Ligikaudu kaks kolmandikku ELis toodetud vaktsiinidoosidest ehk

3,1 miljardit doosi on eksporditud mujale maailma, mis on päästnud miljoneid inimelusid. EL oli üks COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“ asutajaliikmeid ja selle tugev toetaja ning COVAXi (mitmepoolne algatus COVID-19 vaktsiinile üleilmse võrdse juurdepääsu tagamiseks) suurim rahastaja. EL on kindlameelne soovis samamoodi jätkata ning on pühendunud terviseohtude ennetamisele ja nende vastu võitlemisele kogu maailmas, järgides terviseühtsuse põhimõtet.

EL püüab samuti vähendada sõltuvustest tulenevat tarneahela haavatavust, edendades mitmekesistamist. Arvestades ravimite keerukust, peab ELi ravimitööstusel olema juurdepääs paljudele erinevatele põhisisenditele. Kaubanduspoliitika ja partnerlustega soovitakse avada uusi turge ja mitmekesistada tarneallikaid ning need täiendavad suurendatud jõupingutusi, mida tehakse kriitilise tähtsusega tarneahelate liigse sõltuvuse vähendamiseks sooduskaubanduslepingute igakülgse rakendamise kaudu, ning rahvusvahelistel foorumitel, nagu G20s, G7s ja WTOs tehtavat tööd.

ELi digitaalne COVID-tõend kujunes rahvusvahelise reisimise üleilmseks normiks ja on olnud levinuim rahvusvahelisel tasandil toimiv süsteem. Süsteemi on kasutanud 51 ELi mittekuuluvat riiki ja territooriumi neljas maailmajaos. EL andis 1. juulil 2023 digitaalsete COVID-19 tõendite süsteemi üle Maailma Terviseorganisatsioonile, et töötada välja tervisedokumentide üleilmse kontrollimise süsteem, et tagada parem tervis kõigile ja kaitsta inimesi kõikjal maailmas terviseohtude eest.

EL töötab pidevalt mitmepoolselt, et kujundada strateegilisema ja parema osalemise kaudu uut ülemaailmse tervishoiu korda. See hõlmab tugeva üleilmse juhtimise väljakujundamist, rahvusvaheliste partnerlussuhete ning mitmepoolsel, piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil peetava dialoogi esikohale seadmist, desinformatsiooni vastu võitlemist ja tõhusama rahastamise pakkumist. EL on üha aktiivsemalt tegutsenud mitmepoolsetel foorumitel, sealhulgas G7s, G20s, ÜRO Peaassambleel ja Maailma Terviseorganisatsioonis, ning on oma naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames suurim üleilmsete fondide (nt pandeemiafond, ülemaailmne vaktsineerimise ja immuniseerimise liit GAVI, ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond) rahastaja.

Praeguses geopoliitilises kontekstis, kus jätkub Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja konflikt Gazas, on EL toetanud patsientide meditsiinilist evakuatsiooni (Medevac). Alates Venemaa sõjast Ukraina vastu on liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu viidud läbi rohkem kui 3100 meditsiinilise evakuatsiooni operatsiooni. Komisjon on teinud tihedat koostööd WHOga, eelkõige luues Poolas ELi Medevaci keskuse Ukraina toetamiseks ning lähetades liikmesriikide meditsiinieksperte toetama WHO operatsioone Gazas.

ELil on juhtiv roll läbirääkimistel, mida peetakse pandeemiakokkuleppe sõlmimiseks, et tugevdada pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise rahvusvahelisi norme.

Komisjon avaldas 2022. aasta novembris ELi üleilmse tervishoiustrateegia, et tagada kogu maailmas sidus, tulemuslik ja sihipärane lähenemisviis 33 . Eelkõige näitab strateegia ELi kindlat tahet taastugevdada oma vastutust ja juhtrolli ülemaailmse tervishoiu valdkonnas, tuginedes sellistele põhiväärtustele nagu solidaarsus, õiglus ja inimõiguste austamine. Selles käsitletakse ülemaailmset tervishoidu ELi välispoliitika olulise sambana, mis esindab Euroopa terviseliidu välismõõdet, ja olulise osana algatusest Global Gateway, millega luuakse partnerriikidega ühisel vastutusel põhinevaid võrdsete osalejate partnerlusi. „Global Gateway“ raames aitavad EL ja liikmesriigid võidelda ebavõrduse vastu, parandada terviseturvet ja muuta tervishoiusüsteemid kogu maailmas vastupanuvõimelisemaks, ning teevad koostööd üleilmsete partneritega, et tagada kogu maailmas võrdne juurdepääs diagnostikavahenditele, vaktsiinidele ja ravile, pandeemiaks valmisolek, ennetamine ning tervisealaste hädaolukordade varajane avastamine. Euroopa tiimi algatus, milles käsitletakse vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogia tootmist ja kättesaadavust Aafrikas (MAV+), on mobiliseerinud ELilt, liikmesriikidelt ja Euroopa finantseerimisasutustelt rohkem kui 1,3 miljardit eurot rahastust, et rakendada meetmeid 89 projektiga mandri, piirkondade ja kohalikul tasandil. Näiteks toetatakse Rwandas „Global Gateway“ raames rohkem kui 103 miljoni euroga vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogia kohalikku tootmist ja neile juurdepääsu, sealhulgas kohalik tehas, kus toodetakse vaktsiine mRNA tehnoloogia abil. EL töötab ka selle nimel, et süvendada vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogia tootmisega seotud koostööd ning tugevdada tervishoiusüsteeme ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna (LAC) tervisepartnerluse raames. Ülemaailmse tervishoiu tugevdamine on investeering ülemaailmsesse terviseturbesse, kestliku arengu eesmärkidesse ja ELi elanike tervise kaitsesse olenemata nende asukohast.

6.Edasine tegevus

Üldkokkuvõttes ning tänu komisjoni ja liikmesriikide koostööle on EL praegu tervisevaldkonnas palju paremas olukorras kui viis aastat tagasi. Ent loorberitele puhkama jääda ei saa. Selleks, et meie tervisepoliitikat veelgi parandada, tuleb veel palju teha. Seetõttu peab tervishoid olema ka edaspidi üks poliitilisi prioriteete.

Uusi ohte tekib ikka ja jälle ning erilist tähelepanu tuleks pöörata antimikroobikumiresistentsusele, kliimamuutustest tingitud terviseohtudele ja keemilistele, bioloogilistele, kiirgus- ja tuumaohtudele. Et jätkata meie terviseturbe tugevdamist, on vaja koostööd teha mitmel tasandil – Euroopa, riikide, piirkondade ja üleilmsel tasandil.

ELil tuleb peale haiguspuhangute tegeleda veel mitmesuguste tervishoiuprobleemidega. Ravimite nappus Euroopas takistab krooniliste haiguste, nagu vähi ja diabeedi ravi. ELi ravimialaste õigusaktide kavandatud reformi vastuvõtmine on väga oluline, et muuta ravimid juurdepääsetavamaks ja kättesaadavamaks, nagu ka muud esmatähtsate ravimite nappust käsitlevad meetmed, näiteks Euroopa Ravimiameti ja esmatähtsate ravimite liidu tehtav töö. Veelgi võiks uurida vahendeid, näiteks ühishankeid, et aidata liikmesriikidel pääseda juurde harvikhaiguste ravimitele ja harvikravimitele.

Euroopale tooksid kasu ka tugevdatud meditsiiniuuringud ning biotehnoloogia ja -tootmise hoogustamine kooskõlas hiljutise teatisega „Tuleviku ülesehitamine loodusega: biotehnoloogia ja biotootmise edendamine ELis“ 34 . Kui uusi ravimeid ning diagnostika- ja ravimeetodeid töötatakse välja aeglaselt, on kõik tulevaste haiguste suhtes haavatavad ja juba esinevate haigustega on raskem toime tulla. Antimikroobikumiresistentsus on hea näide. Oluline on investeerida uute antimikroobikumide, antimikroobikumide alternatiivide ja kiire diagnostika alastesse teadusuuringutesse ning ühtlasi jälgida resistentsete bakterite levikut ja teha kindlaks uusi ohte. Selleks tuleb eri sektoritel teha tihedat koostööd, järgides terviseühtsuse põhimõtet, edendada teadusuuringuid ning toetada jätkuvalt ettevaatlikku ja vastutustundlikku antibiootikumide kasutamist. Et kiirendada antimikroobikumidega ning tulevaste pandeemiate korral võetavate meditsiiniliste vastumeetmetega seotud teadus- ja arendustegevust, tuleks koostöös liikmesriikidega jätkata tööd selle nimel, et muuta kliinilised uuringud ELis atraktiivseks, tõhusaks ja kiireks. Jätkata tuleks üleeuroopaliste kliiniliste uuringute tugevdamist.

Samal ajal tuleks COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemusi ära kasutades ja tulevasi probleeme arvestades jätkata tervishoiusüsteemide tugevdamist ning seada kesksele kohale vastupanuvõimeline ja hästi koolitatud tervishoiutööjõud. Komisjon toetab ka edaspidi riikide tervishoiusüsteemide reformimist nõu andmisega ja ELi vahenditest pärit rahastusega.

Euroopa elanikkond vananeb ja sellel on tagajärjed tervishoiupoliitikale, sealhulgas tervelt elatavale pikaealisusele ja mittenakkuslikele haigustele, sh neurodegeneratiivsed haigused. See nõuab pikaealisuse alaseid uuringuid selleks, et elanikkond püsiks ka vananedes tervena. Et leida tõhusaid ravimeetodeid selliste invaliidsust põhjustavate haiguste jaoks nagu Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi ning lõpuks ka nende välja ravimise võimalusi, on vaja märkimisväärseid investeeringuid teadusuuringutesse ja rahvusvahelist koostööd. Tervishoiu tulevik sõltub ka personaalmeditsiini puudutavatest lähenemisviisidest. Genoomika ja andmetehnoloogia, näiteks tehisintellekti arenedes võib olla võimalik ravi vastavalt olukorrale kohandada ning seega seda tõhustada ja selle kõrvalnähte vähendada.

Mittenakkuslikud haigused on jätkuvalt üks põhiprioriteete. EL on näidanud oma pühendumust mittenakkuslike haiguste vastu võitlemisel, olles seadnud kesksele kohale haiguste ennetamise inimese kogu eluea jooksul, ning edendanud selleks tervislikke eluviise ja poliitika koordineerimist sektorite vahel, kasutanu Euroopa vähitõrje tegevuskava eeskujuna, ja tugevdanud olemasolevaid algatusi, nagu algatus „Koos oleme tervemad“, et lahendada olulisi probleeme, nagu südame-veresoonkonna haigused. Vaimse tervise alase 2023. aasta teatise kaudu prioriseerib komisjon jätkuvalt ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi, keskendudes eelkõige lastele ja noortele. Euroopa terviseliit juba valmistub nende väljakutsetega tegelemiseks. Ühtne Euroopa terviseandmeruum võib ELis tervishoidu põhjalikult muuta, maksimeerides digitervise tohutut potentsiaali. Praeguse aastani 2027 kestva mitmeaastase finantsraamistiku alusel jätkatakse liikmesriikidele ja sidusrühmadele rahalise toetuse ja tehnilise toe pakkumist selles valdkonnas, sealhulgas programmide „EL tervise heaks“ ja „Digitaalne Euroopa“ kaudu. Oluline on uurida ka seda, kuidas kasutada tehisintellekti tervishoiuteenustes ja tervishoiutöötajate digioskuste täiendamisel, et parandada tõhusust, juurdepääsetavust ja jätkusuutlikkust.

Suured terviseriskid, mis ulatuvad alates kasvavatest pandeemia- või epideemiaohtudest kuni kliimamuutuste ja mittenakkuslike haiguste tervisemõjudeni, on omavahel seotud ja neile annab tõuget planeedi kolmikkriis. Tugev, innovatiivne ja kaasav Euroopa terviseliit nõuab kõigil tasanditel koostöö tegemist kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega.

Eelseisvatel aastatel tuleb ka suuremaks liiduks valmistumisel tagada, et tulevane laienenud EL on terviseprobleemide suhtes vastupanuvõimeline ning et rahvatervise poliitika on nii liikmesriikide vahel kui ka ühinemisprotsessis osalevate riikidega hästi koordineeritud.

7.Kokkuvõte

COVID-19 pandeemia oli üleilmne tervisekriis, mis pööras meie elu pahupidi. See kriis pani proovile meie ühiskonna, majanduse ja euroopaliku eluviisi. See tõi esile ka meie tervishoiusüsteemide nõrgad küljed ja andis selgeid õppetunde. COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda kasutatud innovatiivsed töömeetodid näitavad, et EL suudab tegutseda kindlalt ja ühtselt, kohaldades eeskirju oma elanike heaolust lähtuvalt. Kõige võimsam õppetund oli ka kõige lihtsam – oleme tugevamad ja vastupanuvõimelisemad, kui komisjon ja kõik ELi liikmesriigid teevad solidaarselt koostööd ning kui koos sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega ühendame oma tugevad küljed, et üleilmseid probleeme lahendada.

Praeguse komisjoni ametiajal ühendasid komisjon ja liikmesriigid oma jõud, et sajandi suurimale terviseohule terviklikult reageerida. Samal ajal astusid nad enneolematuid samme, et minna kaugemale pelgalt pandeemia alistamisest. Kriisi ajal üles näidatud solidaarsusele ja otsusekindlusele tuginedes on EL loonud kõigile oma elanikele tugeva ja vastupanuvõimelise Euroopa terviseliidu. Euroopa terviseliiduga soovitakse tagada, et kõik liikmesriigid on tulevasteks tervisekriisideks paremini ette valmistatud ja reageerivad neile ühiselt. Samuti tuleb edendada Euroopa innovatsiooni ja konkurentsivõimet tervishoiusektoris, et patsientide vajadusi saaks rahuldada kõigi vajalike osalejate kaasabil. Optimaalsete tervishoiuteenuste osutamisel käivad solidaarsus ja koostöö käsikäes vastupanuvõime, lootuse ja turvalisusega ning elanike ootuste täitmisega kõigis piirkondades, sealhulgas maal ja äärealadel. See ongi Euroopa terviseliit – mis vastab elanike vajadustele ning seab juurdepääsu ja tervishoiu võrdsuse Euroopa Liidus kesksele kohale.

Tulevastel aastatel areneb ja kasvab Euroopa terviseliit veelgi, et edendada inimeste tervist ja heaolu kõikjal ELis ja mujalgi.

Maailm on alates 2019. aastast pöördumatult muutunud. Ja muutub edaspidigi. Tänu tugevale Euroopa terviseliidule on EL nüüd paremini valmis selleks, mida tulevik tema elanike tervisele kaasa toob.

(1)

  mission-letter-stella-kyriakides_en.pdf (europa.eu)

(2)

  EU Vaccines Strategy (europa.eu)

(3)

  https://www.who.int/europe/news/item/16-01-2024-covid-19-vaccinations-have-saved-more-than-1.4-million-lives-in-the-who-european-region--a-new-study-finds  

(4)

  Euroopa Parlamendi 2021. aasta sügise uuring: Defending Democracy | Empowering Citizens - February 2022 - - Eurobarometer survey (europa.eu)

(5)

  Public opinion in the EU in time of coronavirus crisis 2 (europa.eu)

(6)

  Opinion of the Health Security Committee on zoonotic avian influenza - European Commission (europa.eu)

(7)

 Bakterite antimikroobikumiresistentsus; siirutajatega levivad viiruslikud patogeenid; esilekerkivad, närilistega levivad ja zoonootilised viiruslikud patogeenid; suure riskiga, esilekerkivad ja zoonootilised bakteriaalsed patogeenid; Legionella ning difteeria ja läkaköha.

(8)

  https://single-market-economy.ec.europa.eu/coronavirus-response/task-force-industrial-scale-covid-19-vaccines_en  

(9)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_4363

(10)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0577

(11)

  Launching GLOWACON: A global initiative for wastewater surveillance for public health - European Commission (europa.eu)

(12)

 Haiguse X kohta on teada, et praegu tundmatu patogeen võib põhjustada inimeste haigestumist ja tuua kaasa ohtliku rahvusvahelise epideemia. Haigus X kuulub WHO prioriteetsete patogeenide loetellu (Maailma Terviseorganisatsiooni määratlus).

(13)

  https://health.ec.europa.eu/medicinal-products/pharmaceutical-strategy-europe_et  

(14)

 Hinnakujunduse ja hüvitamisega tegelevate riiklike pädevate asutuste ning tervishoiuteenuste riiklike rahastajate rühm (NCAPR)

(15)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_23_5190

(16)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_6377

(17)

  https://health.ec.europa.eu/health-emergency-preparedness-and-response-hera/overview/critical-medicines-alliance_en

(18)

  eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019DC0128

(19)

  https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/european-partnerships-horizon-europe/health_en

(20)

  Poliitiline kokkulepe  saavutati detsembris 2023

(21)

 https://www.thcspartnership.eu/

(22)

 Summa 2024. aasta 28. veebruari seisuga. Andmed põhinevad taaste- ja vastupidavuse tulemustabeli kulutuste jälgimise sammaste metoodikal ning vastavad meetmetele, mis on ette nähtud poliitikavaldkonda „Tervishoid: vastupanuvõime, kestlikkus, piisavus, kättesaadavus, juurdepääsetavus ja kvaliteet, sealhulgas digitaliseerimine ja taristu“.

(23)

https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=27472&langId=en

(24)

  The project – JA HEROES | Health Workforce Planning Project

(25)

  BeWell – Blueprint alliance for a future health workforce strategy on digital and green skills (bewell-project.eu)

(26)

  https://pact-for-skills.ec.europa.eu/about/industrial-ecosystems-and-partnerships/health_en

(27)

  https://knowledge4policy.ec.europa.eu/health-promotion-knowledge-gateway/eu-burden-non-communicable-diseases-key-risk-factors_en

(28)

  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

(29)

https://environment.ec.europa.eu/strategy/zero-pollution-action-plan_et

(30)

Vt nt https://www.eea.europa.eu/publications/harm-to-human-health-from-air-pollution/

(31)

 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en

(32)

  Nõukogu 9. detsembri 2022. aasta soovitus, mis käsitleb ennetamise tugevdamist... - EUR-Lex (europa.eu)

(33)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7153

(34)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_24_1570