EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.4.2024

COM(2024) 173 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Schengeni olukorda käsitlev aruanne (2024)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
Schengeni olukorda käsitlev aruanne (2024)

2023. aastal näitas sisepiirikontrollita Schengeni ala (edaspidi „Schengeni ala“) muutuval geopoliitilisel maastikul jätkuvalt üles vastupidavust, ehkki Schengeni ala ähvardavad endiselt omavahel seotud probleemid. 2024. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes tehakse kokkuvõte viimase aasta olulistest sündmustest ja antakse põhjalik ülevaate Schengeni ala olukorrast. Selles kajastatakse komisjoni praeguse mandaadi raames tehtud olulisi algatusi Schengeni raamistiku tugevdamiseks.

Tuginedes 2023. aastal läbi viidud Schengeni hindamisele ja seirele, nimetatakse aruandes ka prioriteetsed valdkonnad, mis vajavad poliitilist ja operatiivset tõuget, ning tuuakse esile valdkonnad, kus on vaja Schengeni eeskirju paremini kohaldada. Peaaegu 40 aastat pärast Schengeni lepingu allkirjastamist on kõrgetasemeline piiriülene koostöö niisama oluline nagu alati, et Schengeni ala saaks jätkuvalt kaasa aidata ELi majandusliku konkurentsivõime parandamisele ning muuta kodanike ja ettevõtjate elu lihtsamaks ja turvalisemaks.

Käesolev aruanne, 1 millega algatatakse 2024.–2025. aasta Schengeni tsükkel, on nii Euroopa kui ka riikliku tasandi poliitiliste otsuste ja järelmeetmete aluseks. Selleks et hõlbustada Schengeni ala prioriteetsete meetmete rakendamist, on komisjon koos käesoleva aruandega esitanud ettepaneku Schengeni ala käsitleva nõukogu soovituse kohta. Komisjon kutsub nõukogu üles võtma selle soovituse vastu eelseisval Schengeni nõukogu istungil 2024. aasta juunis.

Õigusraamistiku osas saavutatud kokkulepped, ajaloolised sammud Schengeni ala väljakujundamiseks ja Schengeni ala juhtimise konsolideerimine aitavad alal püsivast kriisist väljuda ning valmisoleku, vastupidavuse ja ühise reageerimise poole liikuda. See on pöördepunktiks meie ühistes jõupingutustes Schengeni ala haldamisel.

1. Tugevama Schengeni alaga seotud kohustuste täitmine

Pärast peaaegu nelja aastakümne pikkust koostööd on Schengeni ala arenenud maailma suurimaks vaba reisimise alaks. Luues ühise välispiiriga, aga sisepiirikontrollita ala, on ELi liikmesriigid ambitsioonikalt otsustanud võtta ühise vastutuse süsteemi eest, kus igaühe tegevus ulatub kaugemale riiklikest huvidest ja mõjutab kõiki Schengeni ala liikmeid.

Tugevdatud õigusraamistik

Hiljutised kriisid on näidanud, kui oluline on tugevdada Schengeni ala vastupidavust. On saanud üha selgemaks, et hästi toimiv Schengeni ala vajab tugevdatud ühist õigusraamistikku, et leevendada püsiva kriisi tunnet ning loobuda ühepoolsetest ja kooskõlastamata meetmetest, mis on tingitud peamiselt toimivate ühiste vahendite puudumisest. Teise Schengeni tsükli uute õigusaktidega täidame oma kohustuse luua tugev ja tulevikukindel Schengeni ala ning avame Schengeni ajaloos uue peatüki, et säilitada selle terviklikkus.

Läbivaadatud Schengeni piirieeskirjade poliitilise kokkuleppega kaitstakse Schengeni ala nurgakivi: piirikontrolli puudumist sisepiiridel. Täiendavad kaitsemeetmed ja uued meetmed, sealhulgas teisese rände leevendamiseks mõeldud üleandmismenetlus, peaksid võimaldama liikmesriikidel oma julgeoleku- ja rändeprobleeme tulemuslikult lahendada tugevdatud piiriülese koostöö kaudu, tuginedes komisjoni 2023. aasta soovitusele 2 Schengeni koostöö kohta. Uute eeskirjadega edendatakse ka ELi koordineerimist, tagatakse prognoositavus ja täiustatakse olemasolevaid töövahendeid, et tõhusalt reageerida probleemidele ELi välispiiridel, eelkõige rahvatervist ähvardavate ohtude korral 3 ja olukordades, kus rändajaid kasutatakse ära poliitilistel eesmärkidel.

Lisaks on tehtud edusamme väliste õhupiiride turvalisuse tagamisel, hõlbustades samal ajal kiiremaid lennureise tänu poliitilisele kokkuleppele kahe määruse suhtes, millega tõhustatakse reisijaid käsitleva eelteabe kasutamist. Esimest korda saavad õiguskaitseasutused seda teavet valitud ELi-siseste lendude kohta.

Suur läbimurre tehti ka 2023. aasta detsembris, kui saavutati poliitiline kokkulepe rände- ja varjupaigaleppe suhtes, mis samuti märkimisväärselt toetab ja tugevdab Schengeni ala head toimimist. Kui uus taustakontrolli määrus on vastu võetud, sätestatakse selles ühtsed eeskirjad välispiiride tugevdamiseks ja Schengeni alal julgeoleku suurendamiseks viisil, mis tagab põhiõiguste täieliku järgimise. Leppega tõhustatakse ka varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi ning piiratakse seeläbi ebaseaduslikku teisest rännet Schengeni alal.

Mis puudutab õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust, siis 2023. aasta mais vastu võetud direktiiviga õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta 4 ja 2024. aasta veebruaris vastu võetud Prüm II määrusega, 5 milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmeotsingut ja -vahetust, kõrvaldatakse teabelüngad ning edendatakse kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.

Lisaks on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toetamiseks kehtestatud rangemad eeskirjad, et võidelda piiriülese kuritegevuse kahe peamise vormi vastu. Esiteks antakse muudetud inimkaubandusevastase direktiiviga 6 õiguskaitse- ja õigusasutustele tugevamad vahendid uute ärakasutamise vormide uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning inimkaubanduse ohvrite kaitsmiseks. Uued õigusaktid tagavad parema koordineerimise inimkaubandusevastase võitlusega tegelevate asutuste ja varjupaigaasutuste vahel. Teiseks aitab impordi ja ekspordi käigus toimuvat ebaseaduslikku tulirelvakaubandust 7 käsitlevate eeskirjade ajakohastamise osas saavutatud kokkulepe vähendada ohtu, et tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvi eksportides hoitakse kõrvale embargost, ning tugevdatakse kontrolli selliste tulirelvade kolmandatest riikidest importimise üle.

Lisaks on vaja jätkata läbirääkimisi rändajate smugeldamise vastast võitlust käsitlevate seadusandlike ettepanekute 8 üle. Praegused aastakümneid vanad õigusaktid ei paku õigeid vahendeid selle pidevalt areneva kuritegevuse vastu võitlemiseks ning on vaja tugevdada koostööd ELi tasandil ja liikmesriikidega. See hõlmab kavandatavat määrust, mis käsitleb politseikoostöö tõhustamist rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning Europoli toetuse suurendamist selliste kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks 9 .

Tugevdatud raamistiku õigeaegne rakendamine Schengeni ala toimimise aluseks olev ajakohastatud õigusraamistik näitab, et tugev liit toob kodanikele tulemusi. Pärast õigusaktide paketi ametlikku vastuvõtmist on selle rakendamine otsustava tähtsusega, et säilitada järgnevatel aastatel tugev Schengeni ala. Komisjon kooskõlastab ja jälgib seda etappi tähelepanelikult. Meie ühine kohustus on tagada kiire, sidus ja järjepidev rakendamine, eelkõige järgmistes aspektides. Välispiirid ·Taustakontrolli määruse tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja, et iga liikmesriik alustaks vahendite ja võimete eraldamise protsessi, muu hulgas sõltumatu järelevalvemehhanismi loomist. ELi-sisesed meetmed ·Pärast Schengeni piirieeskirjade muudatuste vastuvõtmist tegelevad liikmesriigid tihedas koostöös Schengeni koordinaatoriga piirkondliku lähenemisviisiga, et kehtestada sisepiiridel uued meetmed, sealhulgas üleandmismenetluse kasutamise operatiivkord ja tõhustatud politseikoostöö, eesmärgiga kaotada järk-järgult pikaajaline piirikontroll sisepiiridel. ·Aasta lõpuks peavad kõik liikmesriigid tagama, et määratud ühtne kontaktpunkt – keskne üksus, mis vastutab õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitleva direktiivi alusel toimuva teabevahetuse koordineerimise ja hõlbustamise eest – toimib ning koosneb asjaomaste õiguskaitseasutuste töötajatest, kes tegutsevad ühtse elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi alusel. ·Inimkaubanduse vastu võitlemise Euroopa suunamismehhanismi loomiseks peavad liikmesriigid kooskõlas läbivaadatud inimkaubandusevastase võitluse direktiiviga esimese sammuna muutma siseriiklikku kriminaalõigust ja kehtestama oma suunamismehhanismid.

Schengeni ala loomise lõpuleviimine

Teise Schengeni tsükli jooksul ühines Schengeni alaga Horvaatia. Viimase aasta jooksul külastas Horvaatiat ligikaudu kaks miljonit turisti rohkem kui 2022. aastal 10 . See elavdas riigi majandust, sest turism moodustab 20 % Horvaatia sisemajanduse koguproduktist (SKP). Horvaatia ühinemine Schengeni alaga on tugevdanud ka piirkondlikku koostööd naaberriikide Ungari, Itaalia ja Sloveeniaga. 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini läbis Horvaatia esimese korrapärase Schengeni hindamise, mis näitas, et teisese rände ja piiriülese kuritegevusega võitlemiseks on tehtud rohkem operatiivtööd, kusjuures Sloveenia piiril on märkimisväärselt suurenenud ühispatrullide arv 11 . Rändevoogude kõrvalesuunamine Lääne-Balkani rändeteel ja ebaseaduslike saabujate arvu kasv Bosnia ja Hertsegoviina piiril nõuavad siiski suuremaid jõupingutusi, et tõkestada smugeldamisvõrgustikke ja tugevdada veelgi piirivalvetegevust.

2023.–2024. aasta Schengeni tsükli ühe verstapostina võttis nõukogu 2023. aasta detsembris vastu kauaoodatud otsuse 12  Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse vastuvõtmise kohta. Seda tänu Bulgaaria ja Rumeenia pidevale panusele täielikult toimivasse Schengeni alasse, mida nad on korduvalt tõestanud 13 . 31. märtsil 2024 said Bulgaariast ja Rumeeniast Schengeni ala uued liikmed, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis’d. Esimeses etapis kaotati kontroll õhu- ja merepiiril.

Selleks et tugevdada Schengeni riikidena välispiiride kaitset, on mõlemad liikmesriigid leppinud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga („Frontex“) kokku alalise korpuse koosseisu suurendamises. Viimastel kuudel on amet asunud kolmekordistama alalise korpuse ametnike arvu Bulgaaria-Türgi piiril ning on suurendanud oma kohalolekut Bulgaaria ja Rumeenia piiril Serbiaga. 2024. aasta märtsis käivitatud koostööraamistikes 14 tehtav tihendatud koostöö on juba andnud positiivseid tulemusi ning komisjoni algatatud uus 85 miljoni euro suurune rahastamismeede suurendab ka suutlikkust välispiiridel. Et valmistuda piirikontrolli kaotamiseks maismaa-sisepiiridel, on politseikoostööd piirkonnas tugevdatud kogu rändeteed hõlmavat lähenemisviisi järgiva piirkondliku koostöö algatuse loomisega, mis hõlmab ka Austriat, Kreekat, Ungarit ja Slovakkiat. Eesmärk on luua ühiste riskianalüüside alusel ühine iga-aastane planeerimismehhanism, milles määratakse kindlaks konkreetsed tegevused. Schengeni koordinaator jätkab selle algatuse toetamist. Algatust koordineerivad osalevad liikmesriigid rotatsiooni korras. Komisjon jätkab nõukogu eesistujariigile kogu vajaliku toe pakkumist, et 2024. aastal saaks teha otsuse piirikontrolli kaotamise kohta sisepiiridel.

Kiire teabevahetus on Schengeni alasse integreerumise nurgakivi, eriti nende liikmesriikide jaoks, kes Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda. Võttes arvesse Küprose geograafilist asukohta, on Küprose ühendamine Schengeni infosüsteemiga 2023. aasta juulis oluliselt suurendanud Euroopa julgeolekut 15 . 2024. aasta veebruari seisuga oli Küprosel süsteemis üle 12 000 aktiivse hoiatusteate ja Küprose ametiasutused olid teinud julgeolekuohtude kindlaks tegemiseks umbes 21 miljonit otsingut, mis aitasid leida ka ligikaudu 30 kadunud isikut. 2023. aastal tehtud Schengeni hindamine näitas, et süsteem on Küprose piiri-, rände- ja õiguskaitseprotsessidesse hästi integreeritud, kuigi kõigi olemasolevate funktsioonide täielikuks kasutamiseks on vaja veel pingutada. Samuti on astutud olulisi samme seoses Iirimaa osalemisega Schengeni acquis’ nendes osades, kus Iirimaa on osalemist taotlenud – muu hulgas politseikoostöö, Schengeni infosüsteem, õigusalane koostöö kriminaalasjades, uimastialane koostöö ja Schengeni konventsiooni artikkel 26. Schengeni hindamine ülejäänud acquis’ kohta, milles Iirimaa on osalemist taotlenud, 16 viiakse lõpule 2024. aasta teisel poolel.

Schengeni ala loomise lõpuleviimine Suur ja ühtne Schengeni ala on kogu Euroopa stabiilsuse ja heaolu tagatis. Schengeni ala loomise lõpuleviimine on olnud praeguse komisjoni üks peamisi prioriteete. Sellest annavad tunnistust esimene laienemine enam kui kümne aasta jooksul (Horvaatia) ning 2023. aastal vastu võetud otsus kaotada kontroll Schengeni ala ning Bulgaaria ja Rumeenia vahelisel õhu- ja merepiiril. Järgmised sammud ·Nüüd on vaja, et nõukogu teeks lõpliku otsuse ja määraks sobiva kuupäeva piirikontrolli kaotamiseks Schengeni ala ning Bulgaaria ja Rumeenia vahelisel maismaapiiril. ·Kui käimasolev Schengeni hindamine kinnitab Iirimaa valmisolekut rakendada acquis’ neid osi, milles osalemist ta on taotlenud, saab nõukogu teha ühehäälse otsuse. ·Pärast Küprosel kõigis poliitikavaldkondades toimunud Schengeni hindamisi jälgib komisjon soovituste rakendamisel tehtud edusamme ja teeb sellega seoses vajalikud kontrollkäigud. Samal ajal jätkab komisjon koostööd Küprose ametiasutustega riigi edasiseks integreerimiseks Schengeni alaga, võttes arvesse selle erilist olukorda.

2. Schengeni ala juhtimise integreeritud raamistiku poole

Nagu president von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus rõhutas, nõuavad ühised probleemid ühtseid lahendusi 17 . Viimastel aastatel on Schengeni ala pidevalt tõestanud, et suudab tagada kõrgetasemelise kaitse tänu kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisile. 2023. aastal arenes Schengeni nõukogu platvormiks, mille abil koordineerida ühist reageerimist ühistele probleemidele, mis mõjutavad Schengeni liikmeid ja Schengeni ala tervikuna.

ELi tasandi poliitiline koordineerimine tugevdatud vahenditega

Kooskõlas Schengeni nõukogu poolt 2023. aasta juunis kehtestatud prioriteetidega on tugevdatud Schengeni tsükli vahendeid, et parandada Schengeni ala stabiilsust mõjutavate riskide ja puuduste õigeaegset kindlakstegemist ning edendada rakendamise kõrgemat taset. Nende ühiste pingutuste tulemus on Schengeni nõukogu suuremad volitused, mis võimaldavad tulemuslikumat ühist reageerimist.

Eelkõige Schengeni baromeeter+, mis on Schengeni hindamiste tulemusi üha enam integreerinud, on edukamalt kindlaks teinud probleeme, mis vajavad ühist lahendamist. Näiteks viisanõudest vabastatud kodanike varjupaigasüsteemi kuritarvitamise tõttu vaadati läbi viisanõudest vabastamise ajutise peatamise kord ja teadmised tagasisaatmisega seotud probleemidest aitasid kaasa käimasolevale arutelule selle üle, kuidas suurendada jätkusuutlike tagasisaatmiste tulemuslikkust Euroopa lähenemisviisi edendamise kaudu. Samuti on ebaseaduslikku uimastikaubandust käsitleva esimese temaatilise hindamise ja piirikontrolli tõsiste puuduste tuvastamise tulemustes esitatud konkreetsed parandusmeetmed.

ELi olukorrapildi lünkade täitmine Schengeni baromeeter+ on aidanud kaasa ELi olukorrapildi täiustamisele, koondades ELi tasandil kättesaadavad andmed ja luureteabe. Kättesaadavad andmed on aga endiselt puudulikud ja killustatud, kuna andmete kvaliteet on kehv ning riikliku ja ELi tasandi süvaanalüüs puudulik. 2024.–2025. aasta Schengeni tsüklis jätkab komisjon tööd täielikumate ja kvalitatiivsemate andmete ja analüüsi nimel tihedas koostöös justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste ning liikmesriikidega. Seotud andmete vahel on vaja luua seosed, mille puudumine pärsib piiri-, rände- ja julgeolekuasutuste otsustusvõimet ning kujutab endast julgeolekulünka. Lisaks kutsub komisjon asutusi üles tugevdama ühisanalüüse valdkondadevahelistes küsimustes, tuginedes asutustevahelisele tihedamale teabevahetusele ja kogu asjakohasele teabele. Nende probleemide lahendamiseks on väga olulised tugevdatud suuremahulised IT-süsteemid koos uute süsteemide ja koostalitlusvahenditega. Nende õigeaegne rakendamine on prioriteet. Samuti on vaja kiirendada tööd, et rakendada aruandluse ja statistika keskhoidla, mis võimaldab automaatselt genereerida süsteemiüleseid statistilisi andmeid ja analüütilist aruandlust.

Riiklik juhtimine

Kestlik mitmetasandiline Schengeni ala juhtimine põhineb liikmesriikide tugevatel riiklikel struktuuridel, mis tagavad kõigi osalejate kõrgetasemelise koordineerimise ning aitavad tõhusalt kaasa sujuvale koostoimele liikmesriikide ja ELi tasandi vahel, et tagada Schengeni struktuuri järjepidev rakendamine.

Riikide tasandil tõid 2023. aasta Schengeni hindamised esile erinevad koordineerimisstruktuurid, strateegiad ja haldussuutlikkuse Schengeni nõuete rakendamiseks. Mõned liikmesriigid on loonud Schengeni ala juhtimise koordineerimiseks struktuurid ja tavad, teistel aga ei ole ikka veel keskset koordineerivat üksust. Lisaks ei kohaldata kõigis asjaomastes valdkondades ühtset riskianalüüsi mudelit 18 . Need puudused ei võimalda liikmesriikidel koostada terviklikku riiklikku olukorrapilti. See piirab nende arusaamist üldistest olemasolevatest ja esilekerkivatest vajadustest. Praegune olukorrapilt ei näita ka seoseid eri küsimuste vahel, nagu piiriülene kuritegevus ja piirihaldus. Mitmes liikmesriigis käsitletakse neid küsimusi eraldi, mis tähendab, et piirimenetlused piirduvad üksnes rände haldamisega.

Nõrgad riiklikud juhtimisstruktuurid takistavad strateegiliste vahendite ja protsesside tõhusat rakendamist, eelkõige riiklike võimete arendamist ja erandolukorra plaanimist. Samuti takistab see riiklike ja Euroopa strateegiate tõhusat vastavusse viimist, mis mõjutab suutlikkust võtta meetmeid Euroopa prioriteetide elluviimiseks riiklikul tasandil. Lisaks kõigele ei lase killustatus liikmesriikidel Schengeni nõukogus ELi algatustest kasu saada ja nende suhtes järelmeetmeid võtta.

Pärast seda, kui komisjon võttis 2023. aasta märtsis vastu Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika, vaatas Frontex läbi tehnilise ja tegevusstrateegia ning pakkus liikmesriikidele koolitust ja tehnilist tuge nende riiklike strateegiate läbivaatamiseks. Komisjon vaatab varsti läbi liikmesriikide esitatud ajakohastatud strateegiad, võttes arvesse 2019. aastal läbi viidud Euroopa integreeritud piirihalduse temaatilise hindamise tulemusi. Sarnast lähenemisviisi on vaja sisejulgeoleku valdkonnas, kuna hiljutised Schengeni hindamised on näidanud, et riiklikud sisejulgeoleku strateegiad ei ole alati kooskõlas ELi prioriteetide ja sisejulgeoleku strateegiatega.

Tugevdatud riiklik juhtimine parandab tänu suuremale omalusele ja koordineerimisele Schengeni eeskirjade rakendamist. Iga õigusakti kasutegur sõltub sellest, kui tulemuslikult akti rakendatakse, ning Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism on siin peamine kaitsemeede. Operatiiv- ja poliitilise tasandi vahelise lõhe ületamiseks viis komisjon 2023. aastal läbi uued põhjalikud Schengeni hindamised, mille põhjal koostati riigipõhised aruanded. Kooskõlas uute strateegiliste aruannetega, mis kajastavad kõigi Schengeni poliitikavaldkondade koostoimet, kehtestas komisjon koos liikmesriikidega 2023. aastal Schengeni tulemustabeli jaoks ühise ja objektiivse metoodika. Schengeni tulemustabelis näidatakse Schengeni hindamistest tulenevate soovituste rakendamise taset. Selles mõõdetakse Schengeni hindamiste järelmeetmete etapis tehtud edusamme. Tervikliku ja integreeritud ülevaate 19 esitamisega võimaldab see kindlaks teha rakendamisel esinevad puudused, mille kõrvaldamiseks liikmesriigid peavad pingutama.

2024. aasta individuaalsed Schengeni tulemustabelid näitasid, et üldiselt on liikmesriigid võtnud Schengeni hindamistest tulenevate soovituste täitmiseks tõhusaid parandusmeetmeid, kuigi nende rakendamine on aeglane. Rakendamise määr on keskmiselt 48–80 % ning enamiku liikmesriikide tulemus on üle 50 %. Edusammud on tulemustabelis mõõdetud kuues valdkonnas erinevad. Mõnes valdkonnas, nagu sisejulgeolek ja politseikoostöö, on rakendamise tase liikmesriikides sarnane, mis osutab sarnastele probleemidele Schengeni eeskirjade kohaldamisel; enamik tulemusi jääb vahemikku 50–75 %. Teistes valdkondades, eelkõige välispiiride haldamise ja tagasisaatmise valdkonnas, on parandusmeetmete rakendamine liikmesriigiti erinev ning paljudel juhtudel on olulised puudused endiselt kõrvaldamata (vt 1. lisa).

Koondatud Schengeni tulemustabel: keskmised tulemused Schengeni süsteemi põhimõõtmete kohta 20

Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi uue lähenemisviisi kohaselt on Schengeni koordinaator võtnud koos liikmesriikidega järelmeetmeid, et toetada Schengeni prioriteetide rakendamist, nagu on näidatud Schengeni tulemustabelis. See aitab tugevdada riiklikku juhtimist, nagu näitasid hiljutised visiidid Leetu, Soome, Lätti ja Islandile.

Schengeni tsükkel 2024–2025 2024.–2025. aasta Schengeni tsükli jooksul tuleks keskenduda sellele, et tagada tõhusamate töömeetodite abil Schengeni nõukogu istungite korralik ettevalmistamine. Eesistujariigi Belgia koostatud Schengeni nõukogu esimene tööprogramm on oluline samm stabiilsema Schengeni tsükli poole. Schengeni hindamismehhanismist tulenevad valdkondadevahelised küsimused, mis on kindlaks määratud uutes Schengeni hindamise riigiaruannetes, tuleb paremini integreerida nõukogu istungite ettevalmistamisse ja järelmeetmetesse. Tuginedes 2023. aastal Schengeni ala juhtimise konsolideerimisel tehtud edusammudele, tuleb seda raamistikku tugevdada, et parandada Schengeni ala ühiste prioriteetide seadmist ja nende järelmeetmeid, suurendades kõigi liikmesriikide poliitilist omalust ja vastutust ELi tasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on 2024. aasta Schengeni olukorda käsitlevale aruandele lisatud ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus Schengeni ala kohta 2024.–2025. aasta Schengeni tsükliks. See struktureeritud raamistik toetab liikmesriike, täiendab nende individuaalseid jõupingutusi kooskõlastatud ja ühiste meetmetega Schengeni nõukogu kaudu ning hõlbustab ka Schengeni eeskirjade kõrgetasemelise rakendamise tagamiseks tehtud edusammude tähelepanelikku jälgimist. See maksimeerib Schengeni tsükli suutlikkust tuua muutusi nii individuaalsete kui ka ühiste meetmete kaudu. Järgmised sammud ·Nõukogu võtab vastu komisjoni ettepaneku nõukogu soovituse kohta aastateks 2024–2025 ja selle rakendamise üle teostatakse tõhusat järelevalvet. ·Schengeni koordinaatori toetusel võetakse 2024. aasta Schengeni tulemustabelite tulemuste õigeaegsed järelmeetmed. ·Tõhusamate töömeetodite ja Schengeni tsükli vahendite optimeerimisega tagatakse Schengeni nõukogu istungite korralik ettevalmistamine ja järelmeetmed. ·Võttes arvesse justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste olulist rolli Schengeni tsükli prioriteetide rakendamisel, peaks Schengeni nõukogu tõhustama oma poliitilisi suuniseid operatiivmeetmete võtmiseks, et toetada liikmesriike Schengeni prioriteetide rakendamisel ja tagada vajalik koostoime. Selleks et toetada Schengeni ala prioriteetide rakendamist ja võttes arvesse liikmesriikide poolt konsultatsiooniprotsessi käigus esitatud ettepanekuid, võiks 2025. aastal läbi viia ühe järgmistest temaatilistest hindamistest. 1.Piire, rännet ja julgeolekut puudutavat ühist olukorrateadlikkust toetavate protsesside ja vahendite hindamine, mis põhineb tõhusamal infohaldusel, et muuta Schengeni ala vastupidavamaks. 2.Ühiste lahenduste leidmine identiteedi- ja dokumendipettusega seotud riskide ületamiseks. 3.Ebaseadusliku rändega seotud julgeolekuriskidega tegelemiseks vajalike võimete ja protsesside edendamine, pöörates erilist tähelepanu rändajate smugeldamisele ja terroristide sisseimbumisele.

3. Suurem valmisolek vastupidavate välispiiride huvides

Ebaseaduslik ränne oli 2023. aastal jätkuvalt ühine probleem, kuigi ebaseaduslike piiriületuste arv moodustas vaid viiendiku 2015. aasta tasemest. Lääne-Balkani rändeteel täheldati küll rändajate hulga märkimisväärset vähenemist, kuid meritsi saabujate arv oli eriti suur Itaalias, Kanaaridel ja Kreeka saartel. Pinged lähinaabruses ja kaugemal koos sotsiaalse, majandusliku ja kliima ebastabiilsuse mõjuga tõenäoliselt suurendavad rändesurvet Schengeni alale. Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu on sundinud miljoneid otsima varjupaika Euroopas, pannes liikmesriikide suutlikkuse proovile. Idapoolsel maismaapiiril on taas täheldatud rändajate ärakasutamist Venemaa juhtimisel. Rändajate ärakasutamine ja muud hübriidohud, mis muu hulgas ohustavad elutähtsa piiriülese taristu vastupidavust, võivad samuti mõjutada liikmesriikide suutlikkust kaitsta Schengeni ala.

Lisaks valmistavad suurt muret piiriülene kuritegevus ja kuritegelikud võrgustikud, mis jätkavad liikmesriikide välispiiride ärakasutamist inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise eesmärgil.

Ülemaailmsete julgeolekuohtude tõttu on rahvusvaheline koostöö olulisem kui kunagi varem. Kuna rändajate smugeldamine toob kaasa rohkelt inimohvreid merel ning üha rohkem ebaseaduslikku sisenemist Schengeni alale ja ebaseaduslikku liikumist Schengeni alal seoses smugeldamisega, lõi komisjon 2023. aasta novembris rändajate smugeldamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu. Eesmärk on avada uus rahvusvahelise koostöö ajastu, keskendudes rändajate smugeldamise ennetamisele ja sellele reageerimisele ning pakkudes rändajate smugeldamise tõkestamiseks alternatiive ebaseaduslikule rändele.

Seda arvesse võttes on Euroopa Ülemkogu 2023. aastal korduvalt 21 rõhutanud, et terviklik ja koordineeritud lähenemisviis ELi valmisolekule ja kriisidele reageerimisele on oluline poliitiline prioriteet. See on Schengeni ala toimimiseks hädavajalik. Schengeni ala olukorrapilt põhineb luureteabel, mis on kogutud eri allikatest välispiiridel, kolmandatest riikidest ja Schengeni alalt. On vaja optimeerida teabe esitamist ja vahetamist, viia läbi põhjalik ja usaldusväärne riskianalüüs ning kohandada õigeaegselt operatiivreageerimist. See suurendab Schengeni ala valmisolekut lahendada tõhusalt ühiseid probleeme, muutes ala vastupidavamaks, muu hulgas strateegilise ja operatiivmõõtme tugevama seostamise abil.

Peamised tegurid, mis mõjutavad ELi olukorrapilti, ning selle mõju Euroopa ja riiklikele protsessidele

ELi luurepildi välismõõde: reageerimisest ennetamiseni

Et EL suudaks toime tulla pidevalt muutuva ülemaailmse ohuolukorraga, on vaja pidevat valvsust ja kohanemist. Schengeni ala vastupidavus ja valmisolek tuginevad luurepildile, mis põhineb põhjalikul arusaamisel ülemaailmsetest arengutest ja ohtudest ning kolmandates riikides esilekerkivatest probleemidest. Kolmandatesse riikidesse lähetatud Euroopa ja riiklikel kontaktametnikel on oluline roll ajakohase teabe andmisel arengute ja esilekerkivate probleemide kohta. Nad koguvad, analüüsivad ja vahetavad teavet, mis võimaldab liikmesriikidel teha piirihalduse, sisserände ja julgeoleku küsimustes riiklikke ja ühiseid otsuseid. Schengeni 2023. aasta hindamised näitasid siiski, et mõned liikmesriigid ei kasuta teiste liikmesriikide lähetatud ametnike luurealast tuge tõhusalt ja jäävad seetõttu olulisest teabest ilma. Samal ajal ei ole ELi tasandil olulised prioriteetsed riigid tõhusalt kaetud ning riiklike kontaktametnike volitused on väga erinevad, üldistest spetsiifilisteni. Lisaks on teabe kogumise metoodika killustatud ja kohalikke võrgustikke ei kasutata täielikult ära, mis tekitab ELi luurepildis lünki 22 . Samuti vahetavad piiri- ja rändeküsimustega tegelevad ametnikud ja julgeolekuametnikud omavahel vähe teavet.

Nende puuduste kõrvaldamiseks tuleb Euroopa ja riiklike kontaktametnike lähetamist prioriteetsetesse kolmandatesse riikidesse tihedalt koordineerida, et tagada nendes riikides riskide õigeaegne tuvastamine. Kogu potentsiaali ärakasutamiseks tuleks kontaktametnikke lähetada strateegiliselt, kaardistades ja optimeerides asukohti, volitusi ja aruandlusnõudeid. See suurendab nende väärtust, toetab ELi prioriteete ja hoiab ära topelttöö. Lisaks tuleb prioriteetsetes kolmandates riikides tugevdada ELi delegatsioonide raames olemasolevaid kontaktametnike võrgustikke, et tagada integreeritud analüüs, millele järgneb operatiivreageerimine. See võimaldab täita lüngad, täiustada poliitilist juhtimist ning koondada hajutatud strateegilise ja operatiivse teadlikkuse, et tõhustada piirihaldus-, sisserände- ja julgeolekumeetmeid. Kolmandatesse riikidesse lähetatud kontaktametnikud ja töötajad aitavad oma operatiivtegevuse kaudu kaasa ka ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide ennetamisele.

ELi kontaktametnikud kolmandates riikides 23

Frontex on lähetanud kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke 24 ja liit on sõlminud kolmandate riikidega mitu staatust käsitlevat kokkulepet, 25 mis võimaldavad Frontexi täitevvolitustega operatiivtegevust nende territooriumil. Nende kokkulepete tulemusel on lähetatud kolmandate riikide vahelistele piiridele ka alalise korpuse ametnikke ning antud tehnilist ja operatiivabi. Viimase aasta jooksul on amet tugevdanud oma toetust piirikontrollile Albaania, Moldova, Montenegro ja Põhja-Makedooniaga sõlmitud staatust käsitlevate uue põlvkonna kokkulepete abil, mis sisaldavad põhiõiguste kaitsemeetmeid. Uued lepingud tuleks kiiresti sõlmida ka Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Samuti on amet sõlminud kolmandate riikide ametiasutustega mitu töökorda, 26 et toetada suutlikkuse suurendamise meetmeid. Seda operatiivtoetust on siiski vaja täiel määral ära kasutada, eelkõige tagamaks, et ELi suunduva rände peamiste päritolu- või transiidiriikidega sõlmitakse vajalikud staatust käsitlevad kokkulepped ja töökord, nagu rõhutati Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse hindamisel 27 . 2024.–2025. aasta Schengeni tsükli jooksul on vaja suurendada koostoimet ELi muude meetmetega asjaomastes kolmandates riikides ning luua tingimused, et need riigid saaksid nendes lepingutes ja kokkulepetes osaleda.

Koos Euroopa tugevdatud ja strateegilisema kohalolekuga kolmandates riikides on liidu ja partnerriikide koostöös üks peamisi vahendeid ELi ühine viisapoliitika, mis täidab lisaks reisimise hõlbustamisele olulist rolli julgeoleku- ja ebaseadusliku rände ohtudega tegelemisel. Näiteks viisanõudest vabastamise ajutise peatamise kord võimaldab jälgida valdkondi, kus liitu võivad viisavabaduse kuritarvitamise tõttu ähvardada riskid. Nende riskide hulka kuuluvad viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike esitatud varjupaigataotluste suur osakaal, 28 mis kujutab endast märkimisväärset koormust riiklikele varjupaiga- ja tagasisaatmissüsteemidele, samuti riskid, mis on seotud investoritele kodakondsuse andmise kavadega ning ELi viisapoliitika ja teatavate kolmandate riikide viisapoliitika vaheliste ebakõladega. Nende riskidega tegelemiseks esitas komisjon ettepaneku viisanõudest vabastamise ajutise peatamise korra läbivaatamiseks 29 . Sellega nähakse ette uued viisavabaduse peatamise alused ning paindlikumad peatamiskorra käivitamise künnised. Läbirääkimised ettepaneku üle käivad. Komisjon väljendab heameelt nõukogu poolt vastu võetud üldise lähenemisviisi üle ja kutsub kaasseadusandjaid üles selle olulise ettepanekuga kiiresti edasi liikuma. Samal ajal jätkab komisjon aru andmist viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kohta seoses rände- ja julgeolekuprobleemidega.

Välispiiride tõhus kontroll

Schengeni ala vastupidavus põhineb tugeval piirivalvesüsteemil. 2023. aastal Balti riikides ja Soomes tehtud Schengeni hindamised näitasid, et suutlikkus on paranenud, eelkõige maismaapiiri valvamisel. Näiteks on Soome alates viimasest hindamisest 2018. aastal astunud olulisi samme, et parandada oma piirivalvealast suutlikkust. See tugevdamine tuleb nüüd kiiresti lõpule viia, et reageerida ohtudele ja probleemidele, mis tulenevad kohustusest hallata Schengeni välismaismaapiiri ühte pikemat lõiku. Horvaatia vastuvõtmine Schengeni alasse nõuab ka tugevdatud seiret, et tegeleda esilekerkivate rändeprobleemidega Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina piiril. Seoses seire- ja avastamissuutlikkusega ELi merepiiridel on enamik liikmesriike kehtestanud seiretegevused ja -süsteemid. Kuid mõnes liikmesriigis esineb ikka veel puudusi, mis on tingitud integreeritud seiresüsteemide puudumisest, puudulikust juhtimisest, koordineerimisest ja koostööst ning jätkuvalt ebapiisavast olukorrateadlikkusest ja nõrgast riskianalüüsist. Need puudused vähendavad liikmesriikide ametiasutuste ja ametite reageerimisvõimet ELi merepiiridel.

EL on suurendanud liikmesriikidele piirihalduse jaoks antavat operatiiv- ja rahalist toetust, et tugevdada nende suutlikkust, 30 muu hulgas ostes seireõhusõidukeid, patrull-laevu ja soojuskaameratega sõidukeid ning rakendades tehnoloogilisi lahendusi, nagu mehitamata õhusõidukid 31 .

Schengeni hindamised ELi välispiiridel näitasid ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve teabevahetuse ja operatiivkoostöö keskse raamistiku EUROSUR tõhusamat kasutamist. Seda kasutatakse ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse avastamiseks ja ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks, aidates kaitsta ja päästa nende rändajate elu, kes püüavad ületada välispiire. Riiklikud koordineerimiskeskused on omandanud riiklikul ja ELi tasandil olulisema rolli, mille tulemuseks on ELi välispiiride tõhus ja ühtlustatud haldamine. Kuigi EUROSURi teabevahetuse kvaliteet ja maht on viimastel aastatel paranenud, on riikide ja Euroopa olukorrapildid endiselt killustatud. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid integreeriksid oma tegevuse tulemused ja riskianalüüsid EUROSURi ning kasutaksid täielikult ära piiriülest kuritegevust käsitleva teabe töötlemist ja analüüsi. Lisaks tuleb piirieelsel alal tugevdada strateegilise teabe kogumist ja vahetamist Frontexiga, liikmesriikide vahel ja vajaduse korral partnerriikidega. See hõlmab ELi jõupingutusi kolmandate riikide partnerite abistamiseks EUROSURi komponendiga riiklike koordineerimiskeskuste arendamisel.

Frontex toetab aktiivselt liikmesriikide piirihaldus- ja tagasisaatmistegevust, tagades kõigi põhiõigustega seotud kohustuste täieliku järgimise. Praegu on käimas 22 operatiivtegevust, sealhulgas ühisoperatsioonid Itaalias, Hispaanias, Kreekas, Bulgaarias ja Rumeenias ning idapoolsel maismaapiiril. Liikmesriikide välispiiridele on lähetatud enam kui 2 000 alalise korpuse ametnikku. Alaline korpus kasvab järk-järgult kuni 2027. aastani, et olla liikmesriikidele veel usaldusväärsemaks ja püsivamaks toeks. Võttes arvesse jagatud kohustust kaitsta ELi välispiire, peaksid kõik liikmesriigid panustama alalisse korpusse kooskõlas oma kohustustega. Samal ajal peavad liikmesriigid tulemuslikult reageerima ameti üleskutsetele lähetada töötajaid. Seejuures tuleks arvesse võtta praegu liikmesriikides ja kogu Schengeni alal kiiresti muutuvat olukorda ning vajadust eriprofiiliga töötajate järele, et kaotada olemasolevad lüngad. Samuti on vaja võtta parandusmeetmeid, et lahendada probleemid, mis takistavad alalise korpuse suutlikkust liikmesriike täielikult toetada, nagu ilmnes Schengeni hindamistest. Kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse 32 hindamisest tuleneva tegevuskavaga võtab amet täiendavaid meetmeid tagamaks, et alaline korpus vastaks paremini operatiivvajadustele, muu hulgas täiustades kõige suurema nõudlusega profiilide koolitust.

Lisaks peavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve Euroopa ja riiklikud komponendid viima 2027. aastaks lõpule ülemineku traditsiooniliselt ressursipõhiselt planeerimiselt võimetepõhisele planeerimisele. 26. märtsil 2024 võttis Frontexi haldusnõukogu vastu Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimete tegevuskava. See koondab liikmesriikide võimearendusplaanid ja ameti ressursside mitmeaastase planeerimise, et optimeerida välispiiride haldamisse ja tagasisaatmisse tehtavaid pikaajalisi investeeringuid. Liikmesriigid peavad tagama riiklike võimearendusplaanide rakendamise. Neid plaane tuleb korrapäraselt ajakohastada, et need võimaldaksid võimete planeerimist keskpikas ja pikas perspektiivis. Selle eesmärgi täitmiseks tehti 2023. aastal liikmesriikide tegevussuutlikkuse jaoks kättesaadavaks üle 201 miljoni euro 33 .

Erandolukorra plaanimine

Viimase aasta jooksul on EL ja liikmesriigid keskendunud erandolukorra lahendamise plaanide koostamisele ja ajakohastamisele, et tulla toime võimalike kriisidega välispiiridel. Võttes arvesse muutuvat geostrateegilist olukorda, on mitu liikmesriiki, eelkõige Eesti, Soome, Leedu ja Rumeenia, korraldanud simulatsiooniõppusi, et hinnata olemasolevaid menetlusi ning suutlikkust reageerida õigeaegselt ja tulemuslikult olukorra muutumisele välispiiridel. Need õppused on näidanud, et olemasolevad erandolukorra plaanid sobivad ettenägematute kriiside lahendamiseks, ja on võimaldanud liikmesriikidel neid plaane vajaduse korral ajakohastada.

2023. aastal tehtud Schengeni hindamised kinnitasid, et kõik liikmesriigid on koostanud piirihalduse riiklikud erandolukorra plaanid, kuigi asutustevahelise vähese koostöö tõttu esineb endiselt puudujääke, mistõttu ülevaade riikide suutlikkusest ei ole täielik. Liikmesriigid peavad ühtlustama ka erandolukorra plaanimise eri tasandite aktiveerimise künnised ja integreerima sidusamalt Euroopa toetuse.

Koos sobiva reageerimise tagamisega välispiiridel nõuab terviklik lähenemisviis rändele ka kindlat erandolukorra plaanimist, et vältida rändesurve kuhjumist. Võrreldes 2015.–2016. aasta rändekriisiga on EL rändevoogude järsu suurenemisega tegelemiseks paremini valmis. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, keda võib ohustada saabujate arvu suurenemine ja kes on tugevdanud erandolukorra meetmeid. Näiteks koostatakse Itaalias Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Frontexi toetusel erandolukorra plaan, et vähendada kiiresti maabumiskohtade ülekoormatust ja muuta vastuvõtusüsteem vastupidavamaks 34 . Atlandi ookeani rändeteel on Hispaania vastuvõtusüsteem viimastel aastatel pidevalt surve all. Viimasel ajal on suurenenud Kanaari saartele ebaseaduslike meritsi saabujate arv. Sellega seoses tehakse Euroopa Liidu Varjupaigaameti tegevusplaani raames jätkuvaid jõupingutusi, et kavandada ja rakendada Hispaanias hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise riiklik raamistik. Komisjon tihedas koostöös Küprose ja Euroopa Liidu Varjupaigaametiga töötab välja erandolukorra plaani, et tulla toime meritsi saabujate arvu suurenemisega.

Rände- ja varjupaigaleppest tulenevad nõuded, eelkõige taustakontrolli ja kriisidele reageerimise kohta, ning riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate käimasolev läbivaatamine annavad liikmesriikidele ainulaadse võimaluse töötada välja riiklikud erandolukorra plaanid, mis hõlmavad peamisi protsesse, nimelt piirihaldust, rännet ja tagasisaatmist, ning on sobivad praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks.

ELi ühise tagasisaatmissüsteemi loomine

2023.–2024. aasta Schengeni tsükli prioriteet oli edendada selliste kolmandate riikide kodanike tõhusat ja kiiret tagasisaatmist, kes ei täida või enam ei täida Schengeni alale sisenemise tingimusi, eelkõige nende kodanike puhul, keda peetakse ohuks avalikule julgeolekule 35 . 2023. aasta oktoobris ja detsembris toimunud Schengeni nõukogu istungitel 36 kutsusid ministrid üles leidma Euroopa tasandi operatiivlahendusi, kasutades ühiseid vahendeid ja suurendades tegevuse ELi tasandil koordineerimist.

Seda arvesse võttes on viimase aasta jooksul keskendutud ühistele jõupingutustele ELi tasandil, seades esikohale meetmed, mis puudutavad peamisi kolmandaid riike. Meetmete vastastikuse täiendavuse ja tervikliku lähenemisviisi tagamiseks on ELi tagasisaatmiskoordinaator töötanud kõrgetasemelise tagasisaatmisvõrgustiku toel välja tagasisaatmise tegevuskava koos sihipäraste meetmetega. Kuigi tulemuslike tagasisaatmiste arv on endiselt väike, annavad ühisalgatused juba positiivseid tulemusi, mida näitab tulemuslike tagasisaatmiste arvu suurenemine viimase aasta jooksul. 2023. aastal saadeti tagasi peaaegu 100 000 kolmandate riikide kodanikku ehk 15 % rohkem kui 2022. aastal. Seejuures suurenes Frontexi toetusel toimunud vabatahtlike tagasipöördumiste arv 120 %.

2023. aastal toimunud Schengeni hindamis- ja järelevalvetegevus näitas, et endiselt esineb takistusi tagasisaatmisotsuste täitmisel. Esiteks on vaja rakendada strateegilist lähenemisviisi ressursside eraldamisele ja planeerimisele, lähtudes praegustest ja eeldatavatest vajadustest. Liikmesriigid peavad tagama ennetava integreeritud kavandamise, et määrata kindlaks riiklikud prioriteedid ja vahendite eraldamine ning neid ajakohastada, võttes arvesse rände- ja varjupaigaalaseid suundumusi ning kooskõlas ELi algatustega. Sellega seoses algatas Frontex 2024. aastal planeerimiskoosolekud, 37 et korraldada koordineeritud ELi meetmeid tuvastamise ja dokumenteerimise, tagasipöördumisnõustamise ja tagasisaatmisoperatsioonide valdkonnas. Kõik liikmesriigid peavad Frontexi tagasisaatmisvahendid 38 täielikult oma riiklikku süsteemi integreerima.

Samuti on vaja strateegilist lähenemisviisi nii vabatahtlikule tagasipöördumisele kui ka sunniviisilisele tagasisaatmisele, tagades meetmete vastastikuse täiendavuse ja eelistades vabatahtlikku tagasipöördumist. Viimase aasta jooksul on komisjon, liikmesriigid ja Frontex teinud märkimisväärseid edusamme ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia 39 rakendamisel. Nende meetmete jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad kõik liikmesriigid looma tagasipöördumisnõustamise riikliku võimekuse 40 , mis on riikliku integreeritud planeerimise põhielement. Samal ajal on tõhusa tagasisaatmissüsteemi oluline osa põgenemise ja teisese rände ohu leevendamine, mis nõuab tulemuslikku prioriteetide seadmist ja piisavaid vahendeid. 2023. aastal hakkasid liikmesriigid kasutama kinnipidamise asemel täiustatud alternatiivseid meetmeid, sealhulgas juhtumite haldamise süsteeme. Kui kinnipidamine on vajalik kooskõlas ELi õigusega, tuleb tagada piisav majutussuutlikkus ja sobivad tingimused. 2023. aastal määrati Leedus ja Horvaatias kindlaks kinnipidamistingimuste parimad tavad, kuid mõnes liikmesriigis on kinnipidamisasutused endiselt sobimatud. Komisjon suhtleb nendes küsimustes tihedalt ja korrapäraselt liikmesriikide ametiasutustega, seda ka Schengeni hindamise järelmeetmete kaudu.

Teiseks peavad liikmesriigid parandama koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutuste vahel. Kui see on puudulik, takistab see tagasisaatmisotsuste tegemist ja elluviimist. Paljudel juhtudel suurendab teabevahetuses esinevaid lünki ametiasutuste vahelist koostööd toetavate spetsiaalsete IT-vahendite puudumine. Rände- ja varjupaigalepe, eelkõige uus taustakontrolli määrus ja tagasisaatmismenetlused piiril loovad tugevama seose välispiiril toimuva tegevuse ja varjupaigamenetluse vahel. Varjupaigamenetluse määrusega kaotatakse ka lõhe varjupaiga- ja tagasisaatmisprotsessi vahel ning seega tõhustatakse tagasisaatmissüsteemi ja sellest tulenevalt ka Schengeni ala toimimist, tagades, et negatiivne varjupaigaotsus tehakse koos tagasisaatmisotsusega.

Koostöö riiklikul tasandil peab käima käsikäes täiustatud koordineerimisega ELi tasandil. 2023. aastal mitmekordistasid komisjon ja liikmesriigid jõupingutusi, et kasutada täielikult ära kõik olemasolevad võimalused tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise edendamiseks. See töö põhines komisjoni 2023. aasta märtsi soovitusel 41 ja seda hõlbustasid uued tagasisaatmist käsitlevad hoiatusteated Schengeni infosüsteemis. Komisjon töötab selle nimel, et teha kindlaks optimaalsed olukorrad selle võimaluse kasutamiseks, muu hulgas tagasisaatmise tegevuskavas esitatud sihipäraste meetmete raames. Eelkõige kohtub komisjon ekspertide tasandil liikmesriikidega, et rääkida kogu teabe – sealhulgas biomeetriliste andmete – tagasisaatmist käsitlevatesse hoiatusteadetesse lisamise tähtsusest, Schengeni infosüsteemi tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete kasutamisest isiku tuvastamiseks, põgenemise ohu hindamisest, vastastikuse tunnustamise hõlbustamisest ja selliste tagasipöördujate tuvastamisest, kelle puhul esineb põgenemise oht. Selleks et uusi hoiatusteateid saaks täiel määral kasutada, on vaja tagada, et tagasisaatmisotsust on võimalik pärast tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate esitamist Schengeni infosüsteemis liikmesriikidega jagada.

Koos suuremate pingutustega tagasisaatmisel esinevate sisetakistuste kõrvaldamiseks on viimastel aastatel olnud peamiseks prioriteediks tagasivõtmisalase koostöö parandamine. Viisakohustusega kolmandate riikide tagasivõtmisalase koostöö 42 seire on aidanud võtta meetmeid sellise koostöö parandamiseks. Samuti on see suurendanud võimalusi tugevdada kolmandate riikidega tagasivõtmise üle peetavaid arutelusid, muu hulgas avades uusi suhtluskanaleid seal, kus varem sihipärast koostööd ei toimunud. Komisjon koostab praegu viisaeeskirja artikli 25a alusel tagasivõtmisalase koostöö kohta viiendat hindamisaruannet, kus käsitletakse tagasivõtmisalast koostööd 34 liiduvälise riigiga.

Ühist reageerimist praegustele probleemidele piirab siiski 2008. aastal kehtestatud ja nüüdseks aegunud tagasisaatmise õigusraamistik. Läbirääkimised tagasisaatmisdirektiivi uuesti sõnastamise üle ei ole veel lõppenud. Komisjon astub samme kehtiva õigusraamistiku peamiste lünkade ja nõrkuste hindamiseks ning kaalub selle põhjal edasisi meetmeid. Eesmärk on jätkuvalt tugineda ELi ühisele tagasisaatmissüsteemile, täiendada uusi rände- ja varjupaigaleppega seotud õigusakte, anda liidule ja liikmesriikidele tõhusad tagasisaatmisvahendid ning hõlbustada riiklike tagasisaatmismenetluste ühtlustamist. Komisjon tugineb ka käimasoleva temaatilise hindamise tulemustele, et luua tõhus ELi tagasisaatmissüsteem, milles määratakse kindlaks ühised lahendused, võttes arvesse seonduvaid probleeme.

Prioriteetsed meetmed valmisoleku ja ELi välispiiride tugevdamiseks 1. Schengeni välismõõtmega seotud meetmed ·Koordineerida tihedalt Euroopa ja riiklike kontaktametnike lähetamist, kaardistades ja optimeerides lähetuskohti, volitusi ja aruandlusnõudeid. ·Maksimeerida kontaktametnike luureteabe kasutamist ELi delegatsiooni raames, et tagada integreeritud analüüs ja operatiivreageerimine. ·Maksimeerida Frontexi operatiivabi kolmandates riikides, sõlmides lepingud oluliste riikidega. ·Liikuda kiiresti edasi viisanõudest vabastamise ajutise peatamise korra läbivaatamisega. 2. Schengeni välispiiride haldamise meetmed ·Luua või ajakohastada integreeritud piirivalvesüsteeme koos suurema suutlikkuse, parema asutustevahelise koostöö ja usaldusväärsete riskianalüüsidega. ·Integreerida operatiivtulemused ja riskianalüüsid EUROSURi ning tugevdada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust käsitlevat teabevahetust Frontexi ja vajaduse korral partnerriikidega. ·Suurendada Frontexi töö tulemuslikkust, rakendades Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse hindamisel kindlaks määratud meetmeid. ·Tagada riiklike võimearendusplaanide ajakohastamine ja tulemuslik rakendamine kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimete tegevuskavaga. ·Võtta piiride, rände ja tagasisaatmise jaoks vastu ja terviklikud erandolukorra plaanid ja neid ajakohastada, tagades ühtlustatud künnised erandolukorra plaanimise eri tasandite aktiveerimiseks ning integreerides sidusalt Euroopa toetuse. 3. ELi ühise tagasisaatmissüsteemi meetmed ·Koostada ressursside eraldamise ja planeerimise strateegilised integreeritud kavad, mis põhinevad praegustel ja eeldatavatel vajadustel, võttes arvesse rände- ja varjupaigavaldkonna suundumusi ja Frontexi planeerimistegevust. ·Osaleda aktiivselt ELi tagasisaatmise tegevuskava raames kehtestatud sihipärastes meetmetes, juhtides ka erimeetmeid ja toetades liikmesriike. ·Integreerida Frontexi tagasisaatmisvahendid – muu hulgas RECAMASi mudel, Frontexi tagasisaatmisrakendus, taasintegreerimisabi ja tagasisaatmisspetsialistide lähetamine – täielikult riiklikku tagasisaatmissüsteemi. ·Luua kindel ja jätkusuutlik riiklik võimekus tagasipöördumisnõustamiseks kooskõlas ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiaga. ·Parandada koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutuste vahel, eelkõige varjupaiga- ja tagasisaatmisasutuste vahel ning julgeoleku- ja tagasisaatmisasutuste vahel. ·Võtta meetmeid tagamaks, et kui liikmesriik taotleb pärast seda, kui Schengeni infosüsteemi on esitatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, täiendavat teavet, on võimalik tagasisaatmisotsust või selle asjakohaseid osi temaga jagada, et tugevdada tagasisaatmisalast koostööd liikmesriikide vahel.

4. Külalislahke Schengeni ala konkurentsivõimelise liidu nimel

Tänu Schengeni alale on kodanike igapäevaelu, töö- ja ettevõtlusvõimalused viimase aasta jooksul jätkuvalt märkimisväärselt paranenud ning ka reisida ja suhelda on üha lihtsam. Schengeni ala on koduks mõnedele maailma populaarsematele turismisihtkohale. Igal aastal siseneb Schengeni alale miljoneid reisijaid. See on maailma kõige külastatum sihtkoht. 2023. aastal täheldati turismis tugevat kasvutrendi. Paljudes sihtkohades ületati 2019. aasta turistide arv. Praegu saab Schengeni alale viisavabalt reisida rohkem kui 1,4 miljardit inimest 61 riigist. 2023. aastal registreeriti üle poole miljardi välispiiri ületamise, mis moodustab 92 % 2019. aasta pandeemiaeelsest tasemest. Turism annab umbes 10 % ELi SKPst ja pakub tööd ligikaudu 22,6 miljonile inimesele 43 . See kasvutrend peaks lähiaastatel jätkuma ja prognooside kohaselt ületavad lennud Euroopasse 2024. aastal pandeemiaeelse taseme 5 % võrra 44 . Seetõttu on liidu konkurentsivõime seisukohast väga oluline tagada sujuv ja turvaline reisimine Schengeni alale. Seda eriti ajal, mil EL peab toime tulema tugeva ülemaailmse konkurentsiga. Kodakondsust ja demokraatiat käsitleva 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt hindas ligikaudu 90 % kodanikest kõrgelt vabadust ELis reisida. 89 % leidis, et see toob neile isiklikult kasu, ja 83 %, et see toob kasu majandusele. 2024. aasta Eurobaromeetri uuringust Schengeni kohta nähtub, et 80 % ettevõtjate hinnangul pakub Schengeni ala nende äritegevusele atraktiivset keskkonda, tänu millele tegutseb üle kolme neljandiku ettevõtjatest peamiselt Schengeni alal. Ettevõtjad hindavad kõrgelt Schengeni ala positiivset mõju ELi majandusele: 81 % ettevõtjatest peab Schengeni ala üheks ELi peamiseks saavutuseks.

Schengeni välismõõtme ajakohastamine: digitaalsed Schengeni viisad

Schengeni viisasid on alates 2020. aastast järjest rohkem väljastatud. 2023. aastal esitati peaaegu 10,4 miljonit taotlust ja väljastati üle 8,4 miljoni viisa. 2023. aastal kasvas taotluste arv Indias, Türgis ja Põhja-Aafrikas, kuid senisest märkimisväärselt vähem taotlusi laekus Venemaalt 45 .

Praegu pingutatakse selle nimel, et vähendada püsivaid pikki viivitusi vastuvõtuaegade määramisel ja viisataotluste menetlemisel. Seda suundumust kinnitasid 2023. aastal tehtud Schengeni hindamised. Konsulaatide töötajate arvu suurendamine 46 ELi rahastamise toel peaks võimaldama liikmesriikidel parandada viisamenetluste kiirust ja kvaliteeti. Lisaks on komisjon käivitanud katseprojekti, et luua kõigi liikmesriikide jaoks ühes kohas asuv ühtne ootenimekiri, mis vähendaks soodsama viisakohtlemise otsimise ohtu ja kaotaks võimaluse konsulaate valida.

2023. aasta novembris võeti vastu viisamenetluste digitaliseerimise määrus 47 . Kui uued eeskirjad on rakendatud, võimaldavad need esitada viisataotlusi internetiplatvormi kaudu, jättes koormavad ja peamiselt paberitööst sõltuvad menetlused minevikku. Komisjon, eu-LISA 48 ja liikmesriigid on juba nende eeskirjade rakendamist alustanud. Koos uuendatud viisainfosüsteemi 49 täieliku rakendamisega võimaldab see nii reisijate kui ka ametiasutuste jaoks kiiremat viisade väljastamise menetlust.

Viisamenetluste tõhususe parandamisel on niisama oluline tagada ka viisataotluste läbivaatamise kvaliteet. 2023. aasta Schengeni hindamised näitasid, et üldiselt on viisataotluste läbivaatamine usaldusväärne ja enamikus külastatud kohtades on kehtestatud menetlused, millega tagatakse viisataotluste puhul kvaliteetne otsustusprotsess. Mõnes konsulaadis tuleb viisade menetlemist siiski veel parandada, muutes koostöö väliste teenuseosutajatega ja konsulaadi töövood sujuvamaks ning kasutades paremini ära olemasolevaid IT-vahendeid. Komisjoni ja liikmesriikide eksperdid tegid 2024. aastal Mumbais etteteatamata kontrollkäike Saksamaa, Poola ja Hispaania konsulaatidesse ning nende väliste teenuseosutajate juurde, võttes arvesse, et India on üks suuremaid viisakohustusega kolmandaid riike, kelle arvele langeb suur osa esitatud taotlustest. Kuigi kõik kolm liikmesriiki järgivad üldiselt Schengeni acquis’d, on neil kõigil väliste teenuseosutajatega probleeme, eelkõige seoses isikuandmete üldise haldamise ja viisade töötlemise riiklike IT-süsteemidega.

Turvalised digitaalsed piirilahendused – panus Euroopa digitulevikku

Digilahenduste väljatöötamine piirikontrolli tugevdamiseks võib anda Schengeni alale võimaluse saada sujuva ja turvalise reisimise hõlbustamisel ülemaailmseks liidriks. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ raames, võimaldavad järgnevatel aastakümnetel uurida ja arendada Euroopa lahendusi digitaalsete reisisüsteemide jaoks. 2024. aastal teeb komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse reisidokumentide digitaliseerimist ja reisimise hõlbustamist ja millega tahetakse tagada sujuvam ja turvalisem piiriületus, lihtsustades samal ajal reisiprotsesse. Digitaalsete reisidokumentide vabatahtlik kasutamine on kasulik nii reisijatele – kiirema piirikontrolli näol – kui ka piirivalveasutustele, kes saavad teha vajalikke kontrolle enne isiku saabumist füüsilisele piirile. Lisaks toetab see riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamist, võimaldades kolmandatest riikidest pärit reisijatel esitada andmeid enne reisi, vähendades kitsaskohti ja piiril veedetud aega.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) eesseisev käivitamine on oluline element maailma tehnoloogiliselt kõige arenenuma ja koostalitlusvõimelisema piiri-, sisserände- ja julgeolekuhaldussüsteemi loomiseks. 2023. aastal suurendati jõupingutusi, et tagada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõtt 2024. aasta sügisel. Viimase aasta jooksul on komisjon andnud Bulgaariale, Soomele, Prantsusmaale, Saksamaale, Ungarile ja Slovakkiale täiendavalt 25,5 miljonit eurot integreeritud lahenduste jaoks, millega automatiseeritakse piiriületus ja muudetakse see hõlpsamaks. Kuigi Schengeni alal on tehtud olulisi edusamme, on mõned liikmesriigid ikka veel maha jäänud, eelkõige seoses piiripunktide tõhusa varustusega. Komisjon kutsub kõiki liikmesriike üles ruttu kiirendama ettevalmistusi, et rakendada õigeaegselt süsteem, mille justiits- ja siseküsimuste nõukogu kiitis heaks 2023. aasta oktoobris.

Olukord seoses piiripunktide valmisolekuga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamiseks

Samal ajal tehakse tööd, et tagada ETIASe töölerakendamine 2025. aasta esimesel poolel. Valdav osa õigusraamistikust on loodud 50 . Liikmesriigid, eu-LISA ja Frontex peavad kiiresti asutama ETIASe kesk- ja riiklikud üksused, et võimaldada reisijate paremat tuvastamist. Praeguseks on 30st ETIASt rakendavast liikmesriigist 21 teatanud, et on projekti rakendamisega graafikus, üheksa liikmesriiki aga on märkinud, et neil on raskusi, mis siiski ei mõjuta tegevuse alustamist. Mõned liikmesriigid seisavad endiselt silmitsi hanke- või lepinguliste probleemidega ning kolmes liikmesriigis esineb viivitusi rahaliste vahendite eraldamisel.

Põhjalikus piirikontrollis kasutatavad digitaalsed piirilahendused

Digitaalsete piirilahenduste käimasolev väljatöötamine ja käivitamine annab enneolematu võimaluse rakendada maailma kõige turvalisemat ja arenenumat piirihaldussüsteemi. See peab siiski käima käsikäes kvaliteetsete ja ühtlustatud piirikontrollimenetlustega. Piirikontrolli kvaliteet välispiiridel on liidu oluline prioriteet. Ehkki suured reisijatevood toovad Schengeni alale tohutut majanduslikku kasu, paneb see üha suurema surve ressurssidele, mida on vaja usaldusväärsetel riskianalüüsidel põhineva välispiiride haldamise kvaliteedi tagamiseks.

Schengeni hindamised näitavad, et ELi välispiiridel on endiselt suuri erinevusi piirikontrolli kvaliteedis ning mõnes liikmesriigis on tase eriti madal. See on tingitud piiratud ressurssidest, ebapiisavast koolitusest, sisenemistingimuste mittetäielikust kontrollimisest ja avastamisseadmete piiratud kasutamisest. Ühe 2023. aastal tehtud etteteatamata kontrollkäiguga tuvastati tõsiseid puudusi 51 . Kuigi mitu liikmesriiki 52 on tõhustanud välispiiridel süstemaatilisi kontrolle, mida tehakse kõigis asjakohastes andmebaasides, on see endiselt oluline mureküsimus. Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi sõrmejälgede otsingu funktsiooni 53 kasutatakse julgeolekuohtude kontrollimiseks ja identiteedipettuste avastamiseks ikka veel liiga vähe. Schengeni hindamised näitasid, et on vaja parandada liikmesriikide sellise piirikontrolli kvaliteeti, kus kasutatakse automatiseeritud piirikontrollilahendusi (ABC-väravad), tagamaks et ELi sisenemise tingimuste kontrollimine vastab julgeolekustandarditele.

Lisaks võimaldab reisijaid käsitleva eelteabe jagamine piirivalveametnikel teha reisijate kohta enne nende saabumist ELi asjakohastes andmebaasides eelkontrolle. See aitab võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja vähendab reisijate Schengeni alale sisenemise ooteaega. Kuigi 2023. aasta Schengeni hindamised andsid nende andmete tõhusast kasutamisest üldiselt positiivse pildi, näitas eelmise aasta seiretegevus, et mõned liikmesriigid 54 ei ole veel või ei ole piisavalt rakendanud süsteeme reisijaid käsitleva eelteabe kogumiseks ja kasutamiseks. Uuendatud raamistikul on senisest suurem potentsiaal tulemuslikult tuvastada suure riskiga reisijaid, sest sellega automatiseeritakse andmete kogumine ja hõlbustatakse nende kombineerimist broneeringuinfoga (PNR andmed).

Võttes arvesse võimalikku ohtu Schengeni alale, peavad kõik liikmesriigid kiiresti parandama piirikontrolli, tagades piisavad vahendid, asjakohase koolituse ja piirimenetluste tõhusa rakendamise sisenemistingimuste nõuetekohaseks hindamiseks ja julgeolekuriskide õigeaegseks avastamiseks, muu hulgas edendades biomeetrilise tuvastamise kasutamist.

5. Turvaline ja kindel Schengeni ala muutuvas geostrateegilises keskkonnas

Hoolimata organiseeritud kuritegevuse kasvust kõikjal maailmas on Euroopa 2023. aasta ülemaailmse organiseeritud kuritegevuse indeksi 55 kohaselt endiselt üks maailma vähese kuritegevusega piirkondi. See tuleneb peamiselt stabiilsetest ja tugevatest kuritegevusevastastest raamistikest, tänu millele leiavad kuritegelikud organisatsioonid Euroopa territooriumil vähem võimalusi tegevuse laiendamiseks. Kuigi 2023. aasta ülemaailmses organiseeritud kuritegevuse indeksis nimetatakse Euroopat ülemaailmseks vastupidavuse liidriks, 56 on piirkondlik stabiilsus endiselt ebakindel. Ukraina sõda, Iisraeli-Hamasi konflikt ning vägivaldse poliitilise äärmusluse esilekerkimine ELi vahetus naabruses võivad ka ELis radikaliseerumist õhutada. Samal ajal kasutavad organiseeritud kuritegevuse võrgustikud ära uusi võimalusi, et saada kasu ühiskondade üha suuremast omavahelisest seotusest.

Ühtne lähenemisviis võitluses ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu

Kuritegelikud rühmitused on üha enam rahvusvahelised ja tegelevad mitut liiki kuritegevusega. Nagu 2023. aastal täheldatud, on suur osa organiseeritud kuritegevusega kaasnevast vägivallast Euroopas seotud ebaseadusliku uimastikaubandusega, mis meelitab ligi märkimisväärsel hulgal kurjategijaid ja toob neile suurt tulu 57 .

ELi uimastiturgude üha kasvav mitmekesisus ja keerukus tekitavad uusi probleeme, mis nõuavad terviklikku reageerimist Euroopa tasandil. Hiljuti läbi viidud uimastikaubanduse temaatilise Schengeni hindamise käigus rõhutati, et ELil ja liikmesriikidel on sellest probleemist vaid osaline ülevaade, sest ainult väike osa Schengeni alale smugeldatud uimastitest avastatakse ja konfiskeeritakse. Avastamine peab käima käsikäes kuritegelike struktuuride lammutamisega. Äärmiselt oluline on ka õiguskaitseasutuste vaheline integreeritud koordineerimine ja koostöö, et uimastikaubanduse vastase võitluse suhtes rakendataks kõigil tasanditel valdkonnaülest lähenemisviisi. Schengeni acquis ja olemasolevad organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise vahendid on võitluses uimastikaubanduse vastu väärtuslikud ressursid. Nende mõju maksimeerimiseks on aga vaja nende kohaldamist tugevdada.

2023. aasta oktoobris võttis komisjon vastu ELi tegevuskava võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega 58 . Tegevuskava sisaldab meetmeid muu hulgas selleks, et suurendada uimastikaubandusest sageli mõjutatud logistikakeskuste vastupidavust ning likvideerida suure riskiga kuritegelikud võrgustikud. Tegevuskava rakendamine juba käib, näiteks on loomisel Euroopa sadamate liit. See avaliku ja erasektori partnerlus ühendab kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas erasektorit, et leida lahendusi sadamate kaitsmiseks uimastikaubanduse ja kuritegevuse sisseimbumise eest. Koos kindlaksmääratud parimate tavade rakendamisega on need algatused väärtuslikud vahendid uimastikaubanduse vastu võitlemiseks.

Neid meetmeid peab täiendama tihe koostöö partneritega kõikjal maailmas, et sulgeda peamised tarneteed. 2023. aastal tõhustas komisjon koos asjaomaste liikmesriikidega teavitustegevust kolmandates riikides, alustades Ladina-Ameerikast. ELi ja Ecuadori allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel alustatakse 2024. aasta kevadel kõrgetasemelist poliitilist dialoogi.

Lahendused ühistele probleemidele: ajutistest meetmetest struktureeritud piiriüleste lahendusteni

Piiriülese koostööga saavutatakse tulemuslikult tasakaal kodanike turvalisuse säilitamise ja takistamatu piiriülese liikumise vahel 59 . Seda arvesse võttes on sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine komisjonile eriti muret valmistanud. 2023. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes algatas komisjon konsultatsiooni kõigi sisepiirikontrolliga seotud liikmesriikidega, et arutada sellise kontrolli taaskehtestamise põhjuseid ja mõju. Schengeni koordinaatoriga 60 peetud konsultatsioonil rõhutati, et enamikul piirilõikudel tehtavad kontrollid ei ole süstemaatilised ja et üldiselt on piiriülene koostöö tihenenud. Konsultatsioonile tuginedes võttis komisjon vastu ka uue soovituse (EL) 268/2024, 61 millega vaadatakse uuesti läbi varasematel aastatel vastu võetud soovitused ja täiendatakse neid kogemustega, mis on saadud avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavate tõsiste ohtude vastu võitlemisel.

Pärast kasvavat rändesurvet ELi välispiiridel ja terrorismiohu suurenemist kogu Schengeni alal taaskehtestasid mõned liikmesriigid 2023. aasta oktoobris piirikontrolli uutel sisepiirilõikudel. Sellest ajast alates on Schengeni koordinaator jätkanud tihedat dialoogi nii liikmesriikidega, kes on kehtestanud pikaajalise sisepiirikontrolli, kui ka liikmesriikidega, kes on hiljem taas kehtestanud sisepiirikontrolli, et toetada neid soovituses (EL) 268/2024 sätestatud meetmete rakendamisel. See on võimaldanud viimastel kuudel teha mitmes piirilõigus olulisi edusamme. Eelkõige teatasid kõik sisepiirikontrolli taaskehtestanud liikmesriigid, et on märkimisväärselt suurendanud piiriülest politseikoostööd oma naabritega (sh ühispatrullid) ning koostööd tagasivõtmise valdkonnas. Toimuvad arutelud, et luua Austria-Ungari piiril piirijulgeoleku rakkerühm, mis põhineks Ungari, Serbia ja Austria vahelisel kolmepoolsel lepingul ning võimaldaks suuremat koostööd piiriülese kuritegevuse vastases võitluses ja piirikaitses. Lisaks piirkondliku koostöö algatusele, mis loodi Austria, Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia vahel kogu rändeteed hõlmava lähenemisviisi alusel, on piiriülest koostööd märkimisväärselt tihendatud ka Horvaatia, Sloveenia ja Itaalia vahel pärast seda, kui nende kolme liikmesriigi politseijuhid kirjutasid alla kavatsusavaldusele ühise koostöö edasiarendamiseks, sealhulgas kahepoolsete ühispatrullide tugevdamiseks ja kolmepoolsete ühispatrullide korraldamiseks Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina piiril.

Lisaks on Europol suurendanud liikmesriikidele antavat operatiivtoetust, et võidelda rändajate smugeldamise vastu. Näiteks on EL toetanud Bulgaariat piirkondliku rakkerühma kaudu, et tõhustada rändajate smugeldamise juhtumite uurimist.

Nendele positiivsetele arengutele tuginedes kaotati sisepiirikontroll Tšehhi-Slovakkia piiril, Slovakkia-Ungari piiril ja Poola-Slovakkia piiril vastavalt 2024. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Sarnaseid edusamme oodatakse lähikuudel Itaalia-Sloveenia ja Sloveenia-Horvaatia piiril.

Liikmesriigid võivad jätkuvalt kasutada olemasolevaid kahepoolseid tagasivõtulepinguid või -kokkuleppeid, et viia kolmanda riigi kodanik tagasi naaberliikmesriiki, nagu on sätestatud tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõikes 3. Euroopa Liidu Kohtu hiljutine kohtupraktika 62 kinnitab, et piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel ei vabasta liikmesriike kohustusest kohaldada tagasisaatmisdirektiivis sätestatud eeskirju ja tagatisi. See ei tohiks siiski mõjutada kahepoolsete tagasivõtulepingute või -kokkulepete kasutamist sisepiiridel tagasisaatmisotsuse tegemise asemel, kuna see võimalus on tagasisaatmisdirektiivis sõnaselgelt ette nähtud. Schengeni koordinaator jätkab kahepoolsete tagasivõtulepingute ja -kokkulepete rakendamise arutamist ning edendab koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel nende tõhusaks kasutamiseks. Samamoodi jälgivad komisjoni talitused tähelepanelikult muudetud Schengeni piirieeskirjade kohase üleandmismenetluse 63 rakendamise praktilise korra kehtestamist.

Schengeni koordinaator jätkab ka liikmesriikide toetamist nende piiriülese koostöö tugevdamisel, et kaotada järk-järgult piirikontroll sisepiiridel, eelkõige nendel piiridel, mis nõuavad täiendavaid ühismeetmeid, eriti Prantsusmaa-Hispaania, Saksamaa-Austria ja Saksamaa-Poola piiril. Selline kontroll suunab olulised vahendid välispiiride haldamiselt kõrvale ja sellel on negatiivsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Pärast Schengeni piirieeskirjade läbivaatamist käsitleva kokkuleppe saavutamist on liikmesriikidel julgeoleku- ja rändeprobleemide lahendamiseks lisavahendeid ja alternatiivseid meetmeid, sealhulgas uus üleandmismenetlus ja tugevdatud politseikoostöö.

Eelmisel aastal tehti paralleelselt jõupingutusi, et tagada nõukogu 2022. aasta õiguskaitsealast operatiivkoostööd käsitlevas soovituses 64 kavandatud meetmete täielik rakendamine. See pakub lahendusi liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise operatiivkoostöö probleemidele. Toimus neli ekspertide seminari ja komisjon kuulutas välja projektikonkursi õiguskaitsealase operatiivkoostöö projektide rahastamiseks politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist (9 miljonit eurot). Selle raames on juba rahastatud kuut uut projekti, mis hõlmavad 13 liikmesriiki 65 . Komisjon annab lähikuudel aru meetmetest, mida on võetud nõukogu soovituse täieliku rakendamise tagamiseks, ning jätkab jõupingutusi, et luua õiguskaitsealase operatiivkoostöö alaline eksperdirühm, mis toimiks platvormina, kus liikmesriikide õiguskaitseasutused saavad vahetada piiriülese koostöö parimaid tavasid ja rääkida sellega seotud probleemidest.

2023. aasta Schengeni hindamistes täheldati positiivseid arenguid tõhustatud politseikoostöö valdkonnas, eelkõige kohalikul tasandil. Paljud liikmesriigid lubavad nüüd ühisoperatsioonides osalevate naaberliikmesriikide ametiasutustel teha isikusamasuse kontrolle või pidada kinni isikuid, kes püüavad sellist kontrolli vältida. See aitab vältida olukorda, kus kuritegelikud võrgustikud kasutavad ära piirikontrolli puudumist sisepiiridel. Liikmesriigid peavad siiski tagama turvalise ja reaalajas toimuva piiriülese teabevahetuse. Käimas on mitu projekti, eelkõige projekti „BroadNet“ raames, millega määratakse kindlaks tulevase üleeuroopalise raadiosüsteemi raadioside töökord.

Schengeni hindamised näitasid ka politsei- ja tollikoostöö keskuste paremat toimimist. Need keskused toetavad nüüd tõhusamalt ühispatrullide koordineerimist ja piirkondlike ühisanalüüside koostamist. Siiski on veel ruumi selle luureteabe täiendavaks integreerimiseks riskihindamisse, kehtestades süstemaatilisemad teabevahetuse menetlused. Mitmes keskuses tuleb kiiresti kasutusele võtta turvaline teabevahetusvõrk (SIENA), et võimaldada tihedamat koostööd ja teabevahetust Europoliga.

Liikmesriigid peaksid võtma vastu strateegilisema lähenemisviisi piiriülesele koostööle, ühendades välispiire ja Schengeni ala käsitleva luure- ja muu teabe ühte (riiklikku) olukorrapilti ning tugevdades ühtsete kontaktpunktide, riiklike koordineerimiskeskuste ning politsei- ja tollikoostöö keskuste vahel koostööd ja turvalise teabevahetusvõrgu kaudu toimuvat teabevahetust. Olemasolevad koostööalgatused peavad olema seotud piirkondlike katuskeskustega. Piiriülese kuritegevuse ja sellega seotud probleemide, sealhulgas teisese rändega seotud riiklikke strateegiaid ja protsesse tuleb ajakohastada. Need peaksid hõlmama Schengeni piirieeskirjade ja õiguskaitsealast operatiivkoostööd käsitleva nõukogu soovituse kohaseid uusi võimalusi. Sellega seoses on keskne roll piiriülest õiguskaitsealast koostööd käsitlevate kahepoolsete lepingute ajakohastamisel. Head eeskuju näitab Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade vaheline uus Beneluxi politseikoostöö leping, mis võimaldab tihedamat piirkondlikku koostööd, 66 seda ka jälitustegevuse ja piiriülese jälgimise valdkonnas. Bulgaaria ja Rumeenia ajakohastavad Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks valmistudes naaberliikmesriikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid.

Teabevahetus ja andmekaitse

Turvaline Schengeni ala nõuab pidevat teabevahetust eri liikmesriikide ametiasutuste vahel, järgides täielikult ELi rangeid andmekaitsestandardeid. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning ETIAS koos uue Eurodaci andmebaasiga annavad liidule välispiiridel tõhusamad vahendid, millega toetatakse isikutuvastust, hoitakse ära teisest rännet ja aidatakse kaasa tõhusamatele menetlustele. Uuendatud Schengeni infosüsteemiga on tugevdatud Schengeni ala sisejulgeolekut, laiendades juurdepääsu süsteemile, selle kasutamist ja selles sisalduvaid andmeid. 2023. aasta märtsis toimus süsteemi edukas käivitamine ja paljude liikmesriikide ametiasutused integreeriti sellesse ilma operatiivsete või tehniliste raskusteta. Schengeni hindamised kinnitasid, et liikmesriigid kasutavad üha enam uusi funktsioone ja sisestavad süsteemi uusi hoiatusteadete kategooriaid, 67 kuigi nende andmete täieliku kasutamiseni on veel arenguruumi. Lisaks ei laadi mõned liikmesriigid sõrmejälgede andmeid järjepidevalt üles ning liikmesriikide SIRENE büroodel napib pidevalt vahendeid ja nende suutlikkust ei suurendata piisavalt, mis takistab märkimisväärselt üldist teabevahetust liikmesriikide vahel. Täieliku teabevahetuse tagamiseks peavad kõik liikmesriigid looma täielikult toimiva ja piisavate ressurssidega ühtse kontaktpunkti, nagu on sätestatud õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlevas direktiivis, mis võeti vastu 2023. aasta mais. Nagu Schengeni hindamiste käigus täheldatud, ei kasuta paljud ühtsed kontaktpunktid ikka veel ühtset juhtumite haldamise süsteemi. Kuigi enam kui pooltes liikmesriikides on direktiivi ülevõtmine hästi edenenud, tuleks rakendamisalaseid jõupingutusi suurendada.

Samal ajal peavad liikmesriigid tagama, et õiguskaitse- ja kohtuasutuste tihedam teabevahetus, sealhulgas isikuandmete vahetamine toimub täielikus kooskõlas andmekaitsenõuetega. Suuremahulisi IT-süsteeme haldavad ja kasutavad asutused peavad tagama, et praktikas järgitakse andmekaitsenõudeid ja et nende täitmist jälgitakse korrapäraselt, et tuvastada süsteemide nõrkused, sealhulgas isikuandmete ebaseadusliku töötlemise juhud. 2023. aasta Schengeni hindamised kinnitasid, et see ei ole ikka veel normiks. Lisaks ei jälgi andmekaitseasutused alati põhjalikult suuremahulistes IT-süsteemides toimuva isikuandmete töötlemise seaduslikkust ning peaksid tööd tõhustama. Mõned andmekaitseasutused vajavad endiselt täiendavaid rahalisi ja inimressursse.

Üleminek Schengeni ala digitaalsele haldamisele nõuab süsteemide tugevat ja paindlikku haldamist. Selleks korraldab komisjon kooskõlas eu-LISA määruse 68 artikliga 39 Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) hindamise.

Ohutu ja turvalisema Schengeni ala prioriteedid ·Rakendada piiriülese koostöö suhtes strateegilist lähenemisviisi, millega kooskõlastatakse riiklikud ja Euroopa prioriteedid ning ühendatakse välispiire ja Schengeni ala käsitlev luureteave ühte (riiklikku) olukorrapilti, tugevdades ka ühtseid kontaktpunkte kooskõlas direktiiviga (EL) 2023/977. ·Kehtestada tihedas koostöös piirkonnas asuvate naaberliikmesriikidega vajalikud politseikoostöö meetmed, et tegeleda olemasolevate ja tekkivate rände- ja julgeolekuriskidega, rakendades täielikult nõukogu soovitust (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta ja kooskõlas komisjoni soovitusega (EL) 2024/268 liikmesriikidevahelise koostöö kohta. ·Kasutada täielikult ära kõikidel tasanditel kättesaadavat luureteavet, võttes täielikult kasutusele SIENA, seda ka politsei- ja tollikoostöö keskustes. ·Maksimeerida SISi andmete kasutamist, kasutades kõiki uusi funktsioone ning eraldades SIRENE büroodele ressursse ja võimeid. ·Tagada, et suurem teabevahetus toimub täielikus kooskõlas andmekaitsenõuetega. ·Aidata aktiivselt kaasa ELi tegevuskavale võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega, rakendades ka uimastikaubanduse vastast võitlust käsitleva Schengeni temaatilise hindamise käigus kindlaks tehtud parimaid tavasid.

6. Järgmised sammud

Käesolev aruanne näitab, et 2023. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes kindlaks määratud prioriteetide rakendamiseks on toimunud olulisi seadusandlikke ja operatiivseid arenguid. Eelkõige on võetud erimeetmeid Schengeni ala juhtimistsükli konsolideerimiseks ja edasiseks tugevdamiseks, ELi välispiiride tugevdamiseks, tagasisaatmissüsteemi tõhususe suurendamiseks, sisejulgeoleku suurendamiseks ja ELi viisapoliitika paremaks rakendamiseks. Samuti on astutud olulisi esimesi samme Schengeni ala loomise lõpuleviimiseks: detsembris võeti vastu nõukogu otsus, millega kaotatakse kontroll Bulgaaria ja Rumeenia õhu- ja meresisepiiridel. 2024. aasta aruandes Schengeni olukorra kohta määratakse kindlaks allesjäänud puudused, mis on seotud 2023.–2024. aasta tsükli rakendamisega, samuti Schengeni ala ees seisvad probleemid ja 2024.–2025. aasta Schengeni tsükli prioriteetsed meetmed.

Lisaks on komisjon nende prioriteetide rakendamise hõlbustamiseks esitanud ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus 2024.–2025. aasta Schengeni tsükli kohta ning kutsub nõukogu üles võtma selle vastu eelseisval Schengeni nõukogu istungil 2024. aasta juunis 69 .

Selles uues Schengeni tsüklis esitatud elemendid peaksid panema aluse tihedamale poliitilisele dialoogile nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, sealhulgas nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus.

(1)

   2024. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes vaadeldakse komisjoni juriidilist kohustust esitada aruandeid vastavalt nõukogu määruse 2022/922 artiklile 25 ja Schengeni piirieeskirjade artiklile 33.

(2)

     C(2023) 8139 final.

(3)

   Näiteks on nõukogul COVID-19 pandeemiaga võrreldes õigus kehtestada rahvatervist ähvardava ulatusliku ohu korral kogu ELi hõlmavad ajutised reisipiirangud, kuid teha samal ajal sisenemispiirangutest erandeid teatavatele isikute kategooriatele, kelle reisimist peetakse hädavajalikuks.

(4)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1).

(5)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust ning millega muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (Prüm II määrus) (ELT L, 2024/982, 5.4.2024).

(6)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1–11).

(7)

      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona impordi, ekspordi ja transiidi kohta, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud) (COM(2022) 480 final ).

(8)

     COM (2023) 754 ja COM (2023) 755.

(9)

     COM (2023) 754.

(10)

     Horvaatia riiklik turismiamet: „CROATIA VISITED BY 20.6 MILLION TOURISTS IN 2023“, pressiteade, 3.1.2024: https://www.htz.hr/en-GB/press/press-releases/croatia-visited-206-million-tourists-2023.

(11)

     Horvaatia ja Sloveenia ühispatrullide arv kasvas 437-lt 2022. aastal 864ni 2023. aastal.

(12)

     Nõukogu 30. detsembri 2023. aasta otsus (EL) 2024/210 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias.

(13)

     2023. aasta novembris koordineeris komisjon kokkuleppel Bulgaariaga täiendavat ja vabatahtlikku teabekogumismissiooni. See täiendav teabekogumine andis värsket ja täiendavat teavet selle kohta, kuidas Bulgaaria on Schengeni acquis’d rakendanud, võttes arvesse kahe eelmise missiooni tulemusi. Nõukogu dokument 16090/23.

(14)

     „Bulgaria and Romania strengthen cooperation on border and migration management“, märts 2024, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_24_1283.

(15)

     Pärast seda, kui Küpros ühines Schengeni infosüsteemiga, on Euroopa vahistamismääruse alusel vahistatud ligikaudu 20 tagaotsitavat isikut, kellest umbes kolm neljandikku on juba üle antud korralduse sisestanud liikmesriigile.

(16)

     Õigusalane koostöö kriminaalasjades, uimastialane koostöö ja Schengeni konventsiooni artikkel 26, milles on sätestatud nende vedajate kohustused, kes veavad kolmandate riikide kodanikke, kellel on keelatud riiki siseneda.

(17)

     Kõne olukorrast Euroopa Liidus, 13. september 2023.

(18)

     Kooskõlas ühtse integreeritud riskianalüüsi mudeliga (CIRAM).

(19)

     Schengeni esimese ja teise tsükli hindamiste tulemused on hajutatud rohkem kui kahesaja aruande vahel, mille tulemuseks on üle 5 000 soovituse.

(20)

     Schengeni tulemustabelis hinnatakse ja visualiseeritakse seda, kuidas Schengeni liikmesriigid on Schengeni hindamistest tulenevaid soovitusi üldiselt rakendanud. Kooskõlas liikmesriikidega 2023. aasta detsembris kokku lepitud metoodikaga on tulemustabel jagatud kuueks poliitikamõõtmeks, millest igaüks käsitleb Schengeni ala tõhusa toimimise mõnd põhiaspekti: Schengeni ala riiklik juhtimine, välismõõde, välispiiride haldamine, tagasisaatmised, sisepiirikontrolli alternatiivsed meetmed ja sisejulgeolek. Joonis tugineb individuaalsetele Schengeni tulemustabelitele, milles antakse liikmesriikidele soovituste rakendamise taseme alusel punkte, ning näitab kõigi liikmesriikide keskmist tulemust iga mõõtme kohta (värvilised kaared) ja seda, kuidas liikmesriikide tulemused on iga mõõtme puhul kvartiilide lõikes jaotunud (liikmesriikide arv igas kvartiilis). Näiteks on mõõtme „Sisejulgeolek“ tulemus kokku 68 %. Selles mõõtmes on üheksa liikmesriigi tulemus 75 % või üle selle, 14 liikmesriigi tulemus 50–74 % ning ühe liikmesriigi tulemus vahemikus 25–49 %.

(21)

     Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine (9. veebruar 2023), Euroopa Ülemkogu kohtumine (23. märts 2023), Euroopa Ülemkogu kohtumine (29.–30. juuni 2023), Euroopa Ülemkogu kohtumine (26.–27. oktoober 2023) ja Euroopa Ülemkogu kohtumine (14.–15. detsember 2023).

(22)

     Ühisel teabevahetusplatvormil on registreeritud üksnes umbes 20 % riiklikest kontaktametnikest.

(23)

     Praegu on 11 kolmandas riigis 11 Euroopa rände kontaktametnikku. 9 tagasisaatmise kontaktametnikku katavad 13 kolmandat riiki ning sisserände kontaktametnike võrgustik, mis koosneb 472 kontaktametnikust, katab rohkem kui 100 riiki. Frontexi kolmandatesse riikidesse lähetatud kontaktametnikud katavad kokku 15 riiki. Europolil on Moldovas üks külalisametnik. Euroopa Liidu Varjupaigaameti töötajad osalevad ainult pikaajalistel missioonidel, st Lääne-Balkanil, kuid amet plaanib saata kontaktametniku Egiptusesse. Eurojustil on 11 sideprokuröri kolmandatest riikidest.

(24)

     Türgi – Ankara, Lääne-Balkan – Belgrad (baseerub Belgradis, katab Serbiat, Bosniat ja Hertsegoviinat ning Montenegrot) ja Tirana (baseerub Tiranas, katab Albaaniat, Põhja-Makedooniat ja Kosovot*), Lääne-Aafrika – Niger (baseerub Niameys) ja Senegal (baseerub Dakaris, katab Gambiat ja Mauritaaniat), idapartnerlus (baseerub ajutiselt Chișinăus, katab Moldovat, Ukrainat, Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani).

(25)

     Albaania, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia.

(26)

     Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Kanada, Cabo Verde, Gruusia, Kosovo, Moldova, Montenegro, Nigeeria, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi, Ukraina, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ning Venemaa ja Valgevene (kahe viimasega sõlmitud töökord on peatatud).

(27)

     Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2019/1896 hindamise kohta, sealhulgas alalise korpuse ülevaade (COM(2024) 75 final).

(28)

     2015. aastast kuni 2023. aasta septembrini on viisanõudest vabastatud kodanikud esitanud üle miljoni varjupaigataotluse ehk 17 % kõigist varjupaigataotlustest. 2023. aastal esitasid viisanõudest vabastatud kodanikud 23 % varjupaigataotlustest.

(29)

     COM(2023) 642 final.

(30)

     Näiteks sai Leedu täiendavalt 24 miljonit eurot, et minimeerida ebaseaduslikku sisenemist Venemaalt ja Valgevenest. Lisaks tehti kättesaadavaks veel 80 miljonit eurot, et tugevdada piirikontrolli Lääne-Balkani rändeteel. See täiendab 2023. aastal Bulgaaria ja Rumeenia piirikontrolli suutlikkuse suurendamiseks eraldatud 55,8 miljonit eurot. Märkimisväärseid rahalisi vahendeid on eraldatud ka elektrooniliste patrull- ja vaatlussüsteemide tõhustamiseks välismaismaapiiridel (141,2 miljonit eurot) Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas, Leedus ja Ungaris. ELi rahalisi vahendeid on tehtud kättesaadavaks ka varustuse ostmiseks, et anda see ameti käsutusse piirivalvesuutlikkuse jaoks.

(31)

     2023. aastal anti kuuele liikmesriigile luba kasutada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu erimeetme raames seireks mehitamata õhusõidukeid, mis anti Frontexi käsutusse. See varustus on ametile kättesaadav kuni nelja kuu jooksul aastas ning sisaldab kuut hübriidset püststardi ja -maandumisega kaugjuhitavat õhusõidukit, kolme süsteemi, mis koosnevad kolmest püststardi ja -maandumisega kaugjuhitavast õhusõidukist, kahte mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemi ja kahte ankurdatud seiresüsteemi.

(32)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(33)

     Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu erimeede Frontexi varustuse jaoks (piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raames ostetud ja Frontexi käsutusse antud Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide seadmed kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 64 lõikega 14).

(34)

     Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile eraldati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi temaatilisest rahastust erakorralise abina 14,3 miljonit eurot, et abistada Itaaliat rändajate üleviimisel Lampedusast.

(35)

   9534/2/23 REV 2.

(36)

   15925/23.

(37)

     Juba on toimunud kaks koosolekut Bangladeshi ja Pakistaniga seoses ning 2024. aasta aprillis toimuvad lisakoosolekud.

(38)

     Frontex korraldas 2023. aastal ligikaudu 40 000 tagasisaatmist (58 % rohkem kui 2022. aastal). Ameti toetatud kommertslendudest ligi kolm neljandikku korraldasid aga üksnes viis liikmesriiki.

(39)

     2023. aastal pakkusid liikmesriigid Frontexi ühiste taasintegreerimisteenuste kaudu tagasisaatmis- ja taasintegreerimistoetust enam kui 97 000 inimesele 34 liiduvälisest riigist.

(40)

     Liidu rahalistel vahenditel ja Frontexi toetusel on olnud keskne roll riiklike tagasisaatmisnõustamise struktuuride väljatöötamisel.

(41)

     Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta soovitus tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise ja tagasisaatmise kiirendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel (C(2023) 1763 final).

(42)

     Viisaeeskirja artikkel 25a.

(43)

     See moodustab üle 6 % kogu ELi tööhõivest.

(44)

     IATA, „Air Passenger Market Analysis“, detsember 2023, kättesaadav aadressil https://www-prod.iata.org/en/iata-repository/publications/economic-reports/airline-revenue-to-surpass-pre-pandemic-levels-in-2023/  

(45)

     9. septembril 2022 otsustas nõukogu peatada täielikult ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu kohaldamise. 30. septembril 2022 esitas komisjon liikmesriikidele juhendi Venemaa kodanike viisamenetluste ja piirikontrolli kohta ELi välispiiridel. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_5903  

(46)

     2023. aasta detsembri seisuga oli piirihalduse ja viisapoliitika rahastust antava rahalise toetusega lähetatud kolmandate riikide konsulaatidesse 16 töötajat. Nende arv peaks järgmistel aastatel suurenema, kusjuures eesmärk on lähetada 2029. aastaks konsulaatidesse 1 527 töötajat.

(47)

     22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2667, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009 ja (EL) 2017/2226, nõukogu määruseid (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ) nr 694/2003 ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni seoses viisamenetluse digitaliseerimisega (ELT L, 2023/2667, 7.12.2023, lk 1–43).

(48)

     Kui platvormi ja digitaalse viisa tehnilised kirjeldused on kehtestatud, saab eu-LISA hakata looma ELi viisataotlusplatvormi, mis kavatsetakse võtta kasutusele 2028. aastal.

(49)

     Uuendatud viisainfosüsteem peaks täielikult toimima 2026. aasta sügiseks.

(50)

     Vastu on võetud 26 rakendusakti ja delegeeritud õigusakti ning veel kolm õigusakti on vastuvõtmismenetluse lõppfaasis.

(51)

     Asjaomased asutused teevad Schengeni koordinaatori kaudu komisjoniga tihedat koostööd, et tõsised puudused kiiresti kõrvaldada.

(52)

     Hispaanias ja Islandil 2022. aastal tuvastatud tõsised puudused on kõrvaldatud.

(53)

     2023. aastal oli viisainfosüsteemis sõrmejälgede abil tehtud kontrollide keskmine osakaal 48 %. Positiivse poole pealt ületasid Belgia, Island, Läti, Luksemburg ja Madalmaad 80 % künnise.

(54)

     Eelkõige Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Island ja Läti.

(55)

     Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ülemaailmne algatus: Global-organized-crime-index-2023-web-compressed-compressed.pdf (globalinitiative.net)

(56)

     Indeksis on „vastupidavus“ määratletud kui võime poliitiliste, majanduslike, õiguslike ja sotsiaalsete meetmete abil organiseeritud kuritegevusele tervikuna, mitte ainult üksikutel turgudel, vastu astuda ja seda takistada. Üldtulemus 6,27 on selgelt parem kui ülemaailmne keskmine (4,81). Eriti head tulemused saadi rahvusvahelise koostöö (7,24), riikliku poliitika ja seaduste (6,85) ning territoriaalse terviklikkuse (6,48) puhul.

(57)

     Europoli andmetel on ELi uimastituru minimaalne jaemüügiväärtus 31 miljardit eurot.

(58)

     Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: ELi tegevuskava võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega.

(59)

     Schengeni alal on ligikaudu 40 maismaa sisepiiriala, mis moodustavad 40 % liidu territooriumist ja kus elab ligi 30 % ELi elanikkonnast.

(60)

     ELT L, 2024/268, 17.1.2024, lk 1.

(61)

     Komisjoni 23. novembri 2023. aasta soovitus (EL) 2024/268, mis käsitleb liikmesriikidevahelist koostööd seoses tõsiste sisejulgeolekut ja avalikku korda ähvardavate ohtudega sisepiirikontrollita alas, ELT L, 2024/268, 17.1.2024

(62)

     Kohtuasi C-143/22.

(63)

     Üleandmismenetlus on uus vahend teisese rändega tegelemiseks Schengeni alal. See võimaldab liikmesriikidel anda piirialadel kinni peetud ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud kahepoolse koostöö raames üle liikmesriigile, kust nad vahetult tulid.

(64)

     Nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovitus (EL) 2022/915 õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022H0915

(65)

     Poola, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Austria, Iirimaa, Luksemburg, Belgia, Leedu, Läti, Rumeenia ja Bulgaaria.

(66)

     https://www.benelux.int/files/3315/3234/9332/FichePolice_EN.pdf

(67)

     Alates 7. märtsist 2023 on SISi sisestatud üle 430 000 tagasisaatmisteate, üle 11 500 hoiatusteate haavatavate isikute kohta, üle 900 hoiatusteate isikute ja esemete kohta küsitluskontrolliks ning üle 45 hoiatusteate tagaotsitavate tundmatute isikute kohta.

(68)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011.

(69)

     Käesolevas aruandes esitatud prioriteetide loetelusid tuleks pidada nõukogu soovituse ettepanekut täiendavaks ning nende eesmärk on pakkuda täiendavat konteksti.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.4.2024

COM(2024) 173 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Schengeni olukorda käsitlev aruanne 2024

LISA 1

Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism: peamised muutused ja järgmised sammud

Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism on hästi toimiva Schengeni ala nurgakivi, mis võimaldab puudusi õigeaegselt kindlaks teha ja kõrvaldada. Vastastikuse mehhanismi kaudu hindavad liikmesriikide ekspertide rühmad, mida koordineerib komisjon ning mida toetavad ELi asutuste ja organite vaatlejad, põhjalikult kõiki Schengeni acquis’d täielikult kohaldavaid liikmesriike ja Schengeni riike 1 .

2023. aastal alustati pärast uue Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi (SEMM) määruse 2 jõustumist uue põlvkonna Schengeni hindamistega. Kolmanda põlvkonna hindamistel võetakse kasutusele strateegilisem ja integreeritum Schengeni hindamiskontseptsioon, mis hõlmab ühtset hindamisrühma, mis koosneb eri poliitikavaldkondade ekspertidest. Üleminek riigikesksele hindamisele võimaldab anda põhjalikuma ülevaate liikmesriigi üldisest tulemuslikkusest Schengeni acquis’ rakendamisel ja panusest sisepiirikontrollita Schengeni ala („Schengeni ala“) toimimisse.

Tuginedes viimastel aastatel tehtud olulistele edusammudele, püütakse mehhanismi tugevdamisega tagada Schengeni hindamise tulemuste laialdasem poliitiline ja operatiivne kasutuselevõtt, et toetada Schengeni eeskirjade rakendamist ja seeläbi suurendada vastastikust usaldust.

Uuest kontseptsioonist lähtuvalt ajakohastas komisjon peamisi vahendeid, mis toetavad Schengeni hindamiste head toimimist. Esmalt võeti vastu uus Schengeni hindamiste juhend, milles kajastatakse uue määruse põhimõtteid ja millega edendatakse menetluslikku järjepidevust. Juhendiga tagatakse vastavalt uue määruse nõuetele 3 suurem läbipaistvus. Teiseks vaadati läbi Schengeni hindamiste standardküsimustik 4 , et võtta arvesse Schengeni eeskirjade rakendamisega seotud uusi õiguslikke ja operatiivseid muutusi.

2023. aasta Schengeni riikide hindamised

2023. aastal 5 käivitas komisjon perioodiliste hindamistega Soomes, Leedus, Lätis ja Eestis kolmanda põlvkonna Schengeni hindamised. Schengeni hindamisi käsitlev uus lähenemisviis, mis põhineb uuendatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi määrusel, võimaldas esimest korda koostada integreeritud ja strateegilise hinnangu selle kohta, kuidas hinnatud liikmesriigid Schengeni acquis’d üldiselt kohaldavad.

Külastatud kohad üKeskasutused: Riiklikud koordineerimiskeskused, politsei peakorterid, asjaomased ministeeriumid ja SIRENE bürood ning andmekaitseasutused. üMaismaapiirid Venemaa ja Valgevenega: Vaalimaa ja Nuijamaa, Medininkai, Silene, Paternieki, Narva ja Luhamaa piiripunktid. üLennujaamad: Helsingi, Tampere, Turu, Vilnius, Kaunas, Palanga, Tallinn ja Riia. üSadamad: Tallinn, Paldiski, Liepaja, Ventspils, Riia, Neringa, Klaipeda, Uostas. üKinnipidamis- ja vastuvõtukeskused: Metsälä, Joutseno, Tallinn, Soodevahe, Pabradė välismaalaste registreerimise keskus, Rukla pagulaste vastuvõtukeskus, Mucenieki kinnipeetavate välismaalaste majutuskeskus Daugavpilsis.

Hindamiste käigus pöörati erilist tähelepanu järgmisele:

·Liikmesriikide suutlikkus, protsessid ja vahendid, mille abil tegeleda oma välispiiridel rände- ja julgeolekuriskidega, tagades samal ajal põhiõiguste piisava kaitse, pidades eelkõige silmas rändajate ärakasutamist Venemaa ja Valgevene poolt.

·Strateegiline juhtimine riiklikul tasandil, mis on Schengeni acquis’ tõhusa ja integreeritud rakendamise eeltingimus. See hõlmas riiklikke strateegiaid, inimressursse ja koolitust (sealhulgas põhiõiguste valdkonnas), riskianalüüsi, erandolukorra plaanimist ja ELi vahendite rakendamist.

·Schengeni alal piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise piirkondlike algatuste tõhusus.

·Schengeni acquis’ kohaldamist toetavate suuremahuliste IT-süsteemide rakendamine, sealhulgas andmekaitsenõuete, eelkõige Schengeni infosüsteemi uute funktsioonide järgimine, ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõtuks valmisoleku tase.

See strateegiline lähenemisviis võimaldas hindamisrühmadel kujundada tervikliku arusaama peamistest küsimustest, mis mõjutavad Schengeni ala head valitsemistava ja juhtimist igas hinnatavas liikmesriigis. Riigipõhistes Schengeni aruannetes, mis asendasid iga liikmesriigi eelmised kuus temaatilist aruannet, tehti kindlaks nende nelja liikmesriigi ühised probleemid, millest ilmnes, et neil riikidel on sarnased väljakutsed:

Välispiiridel:

·Praegu on Soomes, Leedus, Lätis ja Eestis piirikontrolli üldine toimimine ja vastupanuvõime kriisiolukordades nõuetekohased. Töötajate arv on aga tõhusaks piirihalduseks ja tagasisaatmistegevuseks vaevu piisav ning igasugune võimalik muutus praeguses olukorras seaks piirihaldus- ja tagasisaatmisülesannete täitmiseks vajaliku reageerimisvõime surve alla.

·Hinnatud liikmesriikidel oli piiride haldusega seotud meetmete kohaldamisel probleeme põhiõiguste, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimise tagamisel.

·Maismaapiiri valvamise kvaliteet on üldiselt nõuetekohane, kuigi endiselt pole piisavalt avastamisseadmeid ja inimressursse.

·Piirikontrolli kvaliteet on ebaühtlane.

Meetmed Schengeni alal ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks:

·Kuigi Soome, Leedu, Läti ja Eesti on ebaseaduslike rändajate arvu kasvuga toimetulekuks teinud strateegilisel, õiguslikul ja operatiivtasandil olulisi muudatusi, on tagasisaatmisotsuste tulemusliku täitmise tagamisel endiselt probleeme. Eelkõige mõjutab tagasisaatmisvõimalusi negatiivselt tagasisaatmisalase järelevalve puudumine juhtudel, kui vabatahtliku lahkumise tähtaega ei järgita, ja ühe isiku kohta mitme tagasisaatmisotsuse tegemine. Tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise laialdasemat kasutamist Läti ametiasutuste poolt loeti parimaks tavaks ja see võib aidata lahendada nii mõnegi kindlaks tehtud probleemi.

·Nelja hinnatud liikmesriigi sisejulgeoleku strateegiad ei ole ELi sisejulgeoleku prioriteetide ja strateegiatega 6 järjepidevalt seotud, mis ei võimalda riiklikke vahendeid tõhusalt jaotada ja takistab Euroopa ühiste julgeolekuvahendite ja -funktsioonide rakendamist.

Seoses Schengeni IT-süsteemide kaudu toimuva teabevahetuse ja sellega seotud andmekaitsenõuetega:

·Kõiki uuendatud SISi funktsioone ei ole ellu viidud, eriti Lätis, kuhu korraldatakse kinnitav kontrollkäik. Lisaks ei tehta neljas hinnatud liikmesriigis kõigi lõppkasutajate puhul otsinguid sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis (SIS-AFIS).

·SIRENE büroodel napib üldiselt vahendeid ja nende suutlikkust ei suurendata piisavalt, mis takistab õigeaegse teabevahetuse tulemuslikku haldamist.

·Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi haldavad ja kasutavad asutused ei järgi alati andmekaitsenõudeid, kuna vastutusvaldkonnad on ebaselged, juurdepääsu haldamine ja andmete turvalisus on ebapiisav, logide säilitamise aeg ei ole korrektne, järelevalve puudub ja töötajate koolitus on ebapiisav. Lisaks ei jälgi andmekaitseasutused rahaliste ja inimressursside puudumise tõttu alati õigeaegselt ja põhjalikult isikuandmete töötlemise seaduslikkust.

·Mõnes liikmesriigis on andmesubjektidel probleeme oma õiguste (nt andmetega tutvumise õigus) kasutamisel, sest taotlustele, mida nad esitada soovivad, on kehtestatud ebaproportsionaalsed nõuded.

Seoses Schengeni välismõõtmega:

·Kuigi konsulaatides, kuhu kontrollkäigud korraldati, oli viisataotluste läbivaatamine hinnatud ametiasutustes üldiselt heal tasemel ja otsused olid hästi põhjendatud, on kõigis neljas liikmesriigis vaja ühtlustada koostööd väliste teenuseosutajatega ja selle järelevalvet.

·Schengeni viisa saamise pikkade ooteaegade küsimus on endiselt lahendamata, kuid olukord on parem kui 2022. aastal.

Lisaks 2023. aasta perioodilistele hindamistele toimus Küprosel esimene Schengeni hindamine, milles hinnati Schengeni infosüsteemi kasutamist 2023. aasta oktoobris pärast selle ühendamist SISiga 2023. aasta juulis. Hindamine kinnitas, et see keskne IT-süsteem on pädevate asutuste tööprotsessidesse hästi integreeritud. Samuti tehti kindlaks parimad tavad seoses pädevate asutuste koolitamisega. Parandada tuleks SIRENE büroole piisavate inimressursside tagamist ja SISi andmete tõhusat kasutamist.

Lisaks korraldas komisjon Frontexi tehtud riskianalüüse ja haavatavuse hinnanguid silmas pidades 2023. aasta septembris kaks etteteatamata kontrollkäiku Itaaliasse ja Prantsusmaale.

Prantsusmaa haavatavust piirikontrollis peeti tõsiseks puuduseks. Prantsuse ametiasutused võtavad viivitamata meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. Schengeni koordinaator kontrollib tähelepanelikult Prantsusmaa ametiasutuste tegevust ja komisjoni talitused jälgivad olukorda aktiivselt.

Schengeni temaatiline hindamine 2023. aastal: uimastikaubanduse tõkestamine ELis

Schengeni temaatilised hindamised annavad ainulaadse võimaluse hinnata Schengeni acquis’ rakendamise seisu teataval ajahetkel kõigis liikmesriikides ja poliitikavaldkondades. Need süvitsiminevad hindamised annavad enneolematu ülevaate Schengeni ala käekäigust teatavates kesksetes küsimustes ja rohkelt materjali poliitikavalikute kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks ning vastastikuseks õppimiseks liikmesriikide vahel.

2023. aastal hinnati temaatilise Schengeni hindamise käigus kõiki Schengeni acquis’d täielikult kohaldavaid liikmesriike 7 , et teha kindlaks parimad tavad nende uimastikaubanduse tõkestamise alases riiklikus suutlikkuses, pöörates erilist tähelepanu sadamates toimuvale inimkaubandusele. Kõiki liikmesriike hinnati sihtküsimustiku abil ning Rotterdami, Antwerpeni, Marseille’ ja Hamburgi sadamatesse tehti kohapealseid kontrollkäike.

Temaatilise hindamise käigus leiti, et ELil ja liikmesriikidel on uimastikaubanduse ohtudest vaid osaline ülevaade, sest ainult väike osa Schengeni alale smugeldatud uimastitest avastatakse ja konfiskeeritakse. Selle puudujäägi kõrvaldamiseks tehti kindlaks riskianalüüsi, asutustevahelise koostöö, sealhulgas erasektori sidusrühmadega tehtava koostöö ja teabevahetusega seotud parimad tavad.

Üks peamisi sadamaid mõjutav ühine probleem on vajadus koordineerimise järele kõigi asjaomaste sadamatoimingutes osalejate vahel. Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste, politsei, piirivalve ja tolliasutuste ning erasektori partnerite vahel on väga oluline, et uimastikaubandust riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult tõkestada. Selles valdkonnas täheldati mitmeid parimaid tavasid, sealhulgas tõhusaid avaliku ja erasektori partnerlusi ning meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks uimastite tarneahelas.

Lisaks näitas hindamine, et Schengeni-siseseid uimastivooge on vaja tõhusa piiriülese operatiivkoostöö abil paremini tõkestada. Mõned liikmesriigid on vastu võtnud kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis sisaldavad erisätteid uimastikaubanduse tõkestamise alase koostöö hõlbustamiseks. Muud parimad tavad selles valdkonnas on seotud osalemisega kuritegevusega seotud ohte käsitleval valdkondadevahelisel Euroopa platvormil (EMPACT) ja asjaomastes Europoli rakkerühmades.

Temaatilise hindamise järeldustes rõhutatakse ka vajadust tiheda ja ulatusliku rahvusvahelise koostöö järele kolmandate riikidega. Mitmes liikmesriigis on päritolu- või transiidiriikidega sõlmitud konkreetsed operatiiv- ja strateegilise koostöö lepingud ning EL teeb tööd selle nimel, et tõhustada operatiivkoostööd peamiste Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidega, keda uimastikaubandus mõjutab.

Temaatilise hindamisaruande alusel võttis Schengeni nõukogu 2024. aasta märtsis vastu nõukogu otsuse, milles esitatakse soovitus kindlaks tehtud parimate tavade rakendamiseks 8 . Kõiki hinnatud liikmesriike kutsutakse üles esitama oma tegevuskavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, milliseid parimaid tavasid oleks nende konkreetse riigi olukorra jaoks kasulik rakendada ja kuidas nad seda teha kavatsevad.

Schengeni hindamiste potentsiaali võimendamine tõhusa rakendamise ja järelevalve kaudu

Järelevalveetapp on Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi oluline operatiivharu, mis võimaldab hinnatavatel liikmesriikidel muuta hindamisrühmade leiud konkreetseteks meetmeteks, mille abil Schengeni acquis’d paremini kohaldada. Suur osa mehhanismi positiivsest mõjust kogu Schengeni alale sõltub Schengeni hindamise tulemusel antud soovituste tulemuslikust rakendamisest.

Alates esimese Schengeni tsükli käivitamisest 2022. aastal annavad Schengeni nõukogu ministritele edastatavad Schengeni tulemustabelid hea ülevaate sellest, millised on iga liikmesriigi peamised puudused Schengeni ala haldamisel. Ühise metoodika väljatöötamine 2023. aasta Schengeni tulemustabeli jaoks annab parema ülevaate Schengeni hindamissoovituste rakendamise tasemest ning võimaldab teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad kiiret tähelepanu nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Tulemustabel on Schengeni ala poliitilise ja operatiivmõõtme vahelise lõhe ületamiseks ülimalt oluline, sest see annab selge ülevaate Schengeni eeskirjade kohaldamata jätmise tagajärgedest. Schengeni hindamiste tulemuste suurem nähtavus, eelkõige Schengeni nõukogus kohtuvate vastutavate ministrite jaoks, võib toetada Schengeni hindamise tõhusaid järelmeetmeid.

2024. aasta Schengeni tulemustabelist ilmneb, et Schengeni acquis’d kohaldatakse üldiselt nõuetekohaselt, kuigi edusammud on liikmesriigiti ja acquis’ eri osi silmas pidades erinevad. Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames tehtud järelevalve näitas siiski, et paljudes liikmesriikides on rakendamise tempo aeglane, mis toob kaasa ulatuslikud püsivad puudused, sealhulgas Schengeni süsteemi põhiaspektides.

2024. aasta Schengeni tulemustabel põhinäitajate kaupa

Teise Schengeni tsükli hindamis- ja järelevalvetegevusest, mida on kirjeldatud 2024. aasta Schengeni tulemustabelites, ilmneb, et kogu Schengeni alal on vaja võtta prioriteetseid parandusmeetmeid, et parandada piirikontrolli kvaliteeti, suurendada piiratud tagasisaatmissuutlikkust, lahendada Schengeni infosüsteemi kaudu julgeolekuohtude tuvastamisega seotud probleeme ning kõrvaldada piiriülese teabevahetuse takistused, eelkõige need, mis on seotud ebatõhusate ja mitteautomaatsete ühtsete kontaktpunktidega.

Komisjon kutsub kõiki liikmesriike ja Schengeni lepinguga ühinenud riike üles tagama, et 2024. aasta Schengeni tulemustabelite tulemuste alusel võetakse tõhusad järelmeetmed, sealhulgas aktiivse koostöö kaudu Schengeni koordinaatoriga. Eelkõige on vaja kiiresti tegeleda püsivate tõsiste puudustega Prantsusmaal ja Kreekas ning käimasolevate rikkumismenetlustega seotud kaebustega 9 . Parandusmeetmete kiireks rakendamiseks teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega. Liikmesriikidele finantsmõju avaldavate soovituste puhul kutsub komisjon liikmesriike üles seadma prioriteediks nende rakendamise ELi fondide riiklike programmide raames 10 .

Teise Schengeni tsükli jooksul on komisjon suurendanud jõupingutusi selleks, et saavutada tõhusam järelevalve soovituste rakendamise üle. Komisjon on jälginud kohapealset olukorda, tehes mitmes liikmesriigis, kus oli avastatud tõsiseid puudusi, uue SEMMi määruse kohaste uute vahendite alusel korduskontrollkäike ja kinnitavaid kontrollkäike.

2023. aasta korduskontrollkäigud üMadalmaad (juunis) viisapoliitika küsimuses üHispaania (juuli) seoses välispiiride haldamisega üIsland (september) seoses politseikoostööga Võttes arvesse nende liikmesriikide tehtud suuri edusamme, jõudsid hindamisrühmad järeldusele, et tõsised puudused on asjakohaselt kõrvaldatud. 2023. aasta kinnitavad kontrollkäigud üBelgia (jaanuar) üPrantsusmaa (november) Mõlema kontrollkäigu eesmärk oli piirikontrolli kvaliteediga seotud parandusmeetmete järelevalve. Kuigi Belgias täheldati mõningaid edusamme, on mõlemas liikmesriigis, sealhulgas riigipoolses haldustegevuses, endiselt olulisi puudusi, millega tuleb kiiresti tegeleda.

Lisaks ei ole liikmesriikide aruandlus paljudel juhtudel kooskõlas SEMMi määruses sätestatud õiguslike nõuete ja tähtaegadega ning mitmel juhul on komisjonile esitatud tegevuskavad ebapiisavad ja need tuleb läbi vaadata. Schengeni hindamistest tulenevaid soovitusi rakendatakse endiselt ebajärjekindlalt, mistõttu jääb avamata mehhanismi täielik potentsiaal aidata kaasa tugevale ja hästi juhitud Schengeni alale.

Seda arvesse võttes on komisjon tugevdanud oma järelevalvesuutlikkust ja aidanud liikmesriikidel nende aruandluskohustusi täita, digitaliseerides järelevalveetapi rakenduse KOEL-SCHEVAL abil, mis on kasutusel alates 2023. aasta maist. See on võimaldanud koondada kogu soovituste rakendamisega seotud teabevahetuse ühele platvormile, andes nii komisjonile kui ka hinnatud liikmesriikidele parema ülevaate soovituste rakendamise seisust. Platvorm on toonud kaasa lihtsamad menetlused ja suurema läbipaistvuse, eelkõige seoses iga-aastaste individuaalsete Schengeni tulemustabelite väljatöötamisega.

Pärast liikmesriikide esitatud järelmeetmete aruannete viimaseid hindamisi lõpetab komisjon pärast kõigi soovituste täielikku rakendamist kooskõlas SEMMi määruse artikli 21 lõikega 3 tegevuskavad, mis on seotud Belgia Schengeni acquis’ andmekaitseaspekte käsitleva 2015. aasta hindamisega, Šveitsi tagasisaatmist käsitleva 2018. aasta hindamisega, Leedu politseikoostööd käsitleva 2018. aasta hindamisega, Poola ühist viisapoliitikat ja välispiiride haldamist käsitlevate 2019. aasta hindamistega, Ungari Schengeni infosüsteemi käsitleva 2019. aasta hindamisega ning Malta ühist viisapoliitikat käsitleva 2022. aasta hindamisega.

Lisaks lõpetab komisjon tehniliselt tegevuskavad, mis on seotud Kreeka välispiiride haldamist ja Schengeni acquis’ andmekaitseaspekte käsitleva 2016. aasta hindamisega, Luxembourgi Schengeni acquis’ andmekaitseaspekte käsitleva 2016. aasta hindamisega, Taani välispiiride haldamist ja Schengeni infosüsteemi käsitleva 2017. aasta hindamisega, Islandi välispiiride haldamist ja tagasisaatmist käsitleva 2017. aasta hindamisega, Norra välispiiride haldamist, Schengeni acquis’ andmekaitseaspekte, tagasisaatmist ja politseikoostööd käsitleva 2017. aasta hindamisega, Portugali välispiiride haldamist, tagasisaatmist, Schengeni infosüsteemi ja politseikoostööd käsitleva 2017. aasta hindamisega, Hispaania välispiiride haldamist, Schengeni infosüsteemi ning tagasisaatmist ja politseikoostööd käsitleva 2017. aasta hindamisega, Rootsi välispiiride haldamist ja tagasisaatmist käsitleva 2017. aasta hindamisega, Šveitsi Schengeni infosüsteemi käsitleva 2018. aasta hindamisega ja Leedu politseikoostööd, Schengeni acquis’ andmekaitseaspekte ja Schengeni infosüsteemi käsitleva 2018. aasta hindamisega. See lõpetamine on ainult tehniline, kuna see on seotud tegevuskavadega, mida ei ole täielikult rakendatud. Vältimaks aruandluskohustuste dubleerimist, tuleb täitmata soovitustest aru anda tegevuskava raames, mille liikmesriigid esitavad pärast uut hindamist.

Strateegilisi Schengeni hindamisi toetavad vahendid

Uus Schengeni hindamiste kontseptsioon eeldab neid toetavate vahendite ümberkorraldamist. Kooskõlas uue määrusega töötas komisjon 2023. aastal selle nimel, et ajakohastada ekspertide reservi, Schengeni hindamiste juhendit, Schengeni standardküsimustikku ja Schengeni hindamiste koolituskontseptsiooni.

Esimene ekspertide reserv, mis toetab 2023. aasta Schengeni hindamisi Esimese ekspertide reservi loomine 2023. aasta Schengeni hindamiste hindamis- ja järelevalvetoimingute läbiviimiseks on aidanud vähendada halduskoormust ning lihtsustanud liikmesriikide ekspertide määramist ja valimist. Järgmise aasta kõigi hindamiste jaoks ekspertide leidmiseks avaldati ainult üks kutse, pärast mida tegi komisjon ekspertide eelvaliku. See võimaldas vajalikku paindlikkust, et hõlpsalt leida etteteatamata hindamiste jaoks vajalike teadmistega eksperte, kui varem valitud eksperdid ei olnud enam konkreetseks kontrollkäiguks kättesaadavad. Pärast 2023. aasta ekspertide reservi loomist moodustati Soome, Leedu, Läti, Eesti ja Küprose hindamisrühmad. 2023. aasta hindamistes osalesid 31 liikmesriigi ja Schengeni riigi eksperdid: Seoses uimastikaubanduse temaatilise hindamisega algatati eraldi projektikonkurss, sest vaja oli eriteadmisi ja kogemusi eri poliitikavaldkondadest, eelkõige uimastikaubanduse tõkestamise vallas. Liikmesriikide määratud eksperdid            Hindamisrühm

2023. aasta novembris moodustas komisjon 2024. aasta ekspertide reservi. Kooskõlas Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi nõuetega määrasid peaaegu kõik liikmesriigid iga poliitikavaldkonna kohta vähemalt ühe eksperdi. Seda ei teinud vaid üksikud liikmesriigid, tuues põhjenduseks, et selline nimetamine mõjutaks oluliselt riigi ülesannete täitmist 11 ning seetõttu ei saanud nad iga poliitikavaldkonna kohta 12 vähemalt ühte eksperti nimetada. Kokku nimetati 526 riiklikku eksperti, kellest 2024. aasta reservi valiti 505, võttes arvesse määruses ja liikmesriikidele esitatud nimetamiskutses kindlaks määratud üld- ja erikriteeriume 13 .

2024. aasta temaatiliseks hindamiseks seoses tagasisaatmisega kuulutati välja täiendav ekspertide konkurss, et eksperdid oleksid kogu aasta jooksul pidevalt kättesaadavad. Rühm koosneb 15 eksperdist, kes on valitud 20 liikmesriigi esitatud 31 kandidaadi seast. Frontex ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet toetavad rühma vaatlejatena ning ELi varjupaigaamet ja eu-LISA pakuvad ajutist tuge.

Liikmesriikide määratud eksperdid            Hindamismeeskond

Ekspertide reservi hea toimimise oluline komponent on endiselt Schengeni hindamiste riiklik koordineerimine, eelkõige seoses ekspertide kvalifikatsiooni, pühendumuse ja kättesaadavusega. Mitmel juhul ei olnud eelvaliku läbinud eksperdid hindamise ajal ametialastel või isiklikel põhjustel enam kättesaadavad. Need viimasel hetkel tehtud muudatused on raskendanud hindamiskülastuste õigeaegset korraldamist ja piisavat ettevalmistamist. Komisjon kutsub liikmesriike üles tagama, et nende eelvalitud eksperdid pühenduksid täielikult Schengeni hindamiste läbiviimisele; sellest saavad omakorda kasu ka eksperte lähetavad ametiasutused.

Samal ajal tuleks tugevdada koolitus- ja hindamistegevuse järjepidevust tagamaks, et ametiasutused määravad reservi jaoks ainult asjakohase koolituse saanud eksperte, nagu on sätestatud SEMMi määruse nõuetes 14 . Veelgi võiks parandada riiklike kontaktpunktide kaudu toimuvaid teabejagamisprotsesse reservi loomise kohta, sealhulgas ka määratud ekspertidele protsessi tulemuste kohta antavat tagasisidet.

2024. aasta ekspertide reservi loomisel on lähtutud Schengeni hindamiste korraldamise arengust. Tuginedes uuendustele ja esimese ekspertide rühma loomise kogemustele, ajakohastas komisjon hindamisrühmade koosseisu, toetades üksteist täiendavate profiilide ja pädevustega segarühmade kasutamist. Esimest korda lõi komisjon ekspertide integreeritud reservi ja julgustas liikmesriike nende rühmade loomise toetamiseks nimetama erineva profiiliga eksperte.

Seda silmas pidades ning arvestades politseikoostöö ekspertide ja suuremahuliste infosüsteemide ekspertide profiilide vastastikust täiendavust, ühendas komisjon liikmesriikide juhtivate ekspertide toetusel need hindamisrühmad integreeritud sisejulgeoleku rühmaks . Seda uut kontseptsiooni, mis seisneb kohapealsete kontrollkäikude ühises planeerimises, kavandamises ja rakendamises, rakendati 2023. aasta hindamiste käigus edukalt.

Komisjon jätkab tööd selleks, et kasutada eri valdkondade eksperte hõlmavaid rühmi strateegilisemalt ja koordineeritumalt, võttes arvesse ka vajadusi, mis tulenevad uute Schengeni õigusaktide, näiteks taustakontrollimääruse vastuvõtmisest ning uue IT-arhitektuuri rakendamisest. Komisjon tagab, et reservi koosseisu kohandatakse vastavalt.

Selleks et tagada hindamis- ja järelevalvetegevuseks kvaliteetne ekspertide reserv, loodi 2023. aastal Schengeni hindajate ühine ja integreeritud koolitusraamistik. Selle eesmärk on täiendada põhjalikke teoreetilisi teadmisi hindamispõhimõtete, -menetluste ja -tehnikate hea mõistmisega, et tagada kogu hindamistegevuse vältel järjepidev lähenemisviis. Ühtlustamisprotsessi nurgakiviks on komisjoni, liikmesriikide koolitusekspertide ja ELi ametite poolt kokku lepitud esimese ühise õppekava loomine. See ühine õppekava kajastab uue SEMMi määruse põhimõtteid ja seda kohaldatakse kõigis koolitustegevustes, olenemata sellest, kas koolitust korraldavad liikmesriigid, ametid või komisjon. 2023. aasta aprillis, septembris ja oktoobris said selle ühise raamistiku alusel koolitust 215 eksperti.

Lisaks toimus 2024. aasta jaanuaris teine riigikoordinaatorite ja juhtivate ekspertide seminar, millel osalesid liikmesriikide ja komisjoni riigikoordinaatorid, 2024. aasta hindamisteks määratud juhtivad eksperdid ning teatav arv 2023. aasta hindamistel osalenud riigikoordinaatoreid ja juhtivaid eksperte. Koolitus võimaldas kogenud ekspertidel jagada oma kogemusi põhjaliku hindamisprotsessi kohta ja arutada, mida saaks paremini teha. Liikmesriikide koordinaatoritel on oluline roll vastastikuste Schengeni hindamiste planeerimisel, kavandamisel, rakendamisel ja järelmeetmete võtmisel, samuti tehnilise/operatiivtasandi ja strateegilise/poliitilise tasandi vaheliste lünkade kõrvaldamisel.

Ühtne Schengeni hindamise koolitusraamistik riigikoordinaatorite, juhtivate ekspertide ja ekspertide tugeva reservi loomiseks

Uue integreeritud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi põhimõtted konsolideeriti 2023. aasta oktoobris vastu võetud läbivaadatud Schengeni hindamiste juhendis. See on praktiline suunis kõigile Schengeni hindamistes osalejatele protsessi kõigis etappides alates esialgsest kavandamisetapist kuni tegevuskava lõpetamiseni.

2023. aasta juulis ajakohastati ka Schengeni standardküsimustikku, et see vastaks täielikult SEMMi määruses kindlaks määratud hindamiste ulatusele ja Schengeni acquis’s viimastel aastatel tehtud seadusandlikele muudatustele. Kuna see peaks olema järgnevatel aastatel Schengeni hindamiste aluseks, sisaldab see juba küsimusi, mis on seotud lähiajal kasutusele võetavate vahendite ja õigusaktidega, näiteks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga.

Edasised sammud: 2024. aasta hindamis- ja järelevalvetegevus

Kooskõlas 2023.–2029. aasta mitmeaastase hindamisprogrammi ja 2023. aasta detsembris vastu võetud 2024. aasta hindamisprogrammiga toimuvad 2024. aastal Horvaatia, Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi Vabariigi perioodilised hindamised. Pärast nõukogu otsust Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias alates 2024. aasta märtsist ning kooskõlas SEMMi määruse artikli 23 lõikega 6 muudetakse mitmeaastast hindamisprogrammi ja hinnatakse mõlemat liikmesriiki 2025. aastal.

2024. aastal toimuva järelevalvetegevusega seoses kavatseb komisjon korraldada kontrollkäigu Küprosele, Prantsusmaale, Taani, Iirimaale, Kreekasse, Portugali ja Hispaaniasse. Küprose ja Iirimaa puhul võimaldavad need korduskontrollkäigud kontrollida Schengeni alaga ühinemise protsessi edendamiseks antud soovituste rakendamisel tehtud edusamme.

2023.–2029. aasta mitmeaastase hindamisprogrammi raames on esmased prioriteedid endiselt Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide toimimine ning Schengeni infosüsteemi rakendamine. Lisaks hõlmab uus hindamistegevus ka uusi Schengeni nõudeid, mis tulenevad uuendatud õigusraamistikust ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ettevalmistamisest ja rakendamisest.

Uute hindamiste suhtes kohaldatav terviklik lähenemisviis kajastub Schengeni tulemustabeli muudetud struktuuris. Selle kohaselt pööratakse 2024. aastal ja edaspidi toimuvatel Schengeni hindamistel erilist tähelepanu olukorrale sisepiiridel, kolmandate riikidega piiri-, sisserände- ja julgeolekumeetmete valdkonnas tehtavale tõhusale koostööle ning ametiasutuste toimimisele, sealhulgas kaitsemeetmetele korruptsiooni ennetamiseks.

Schengeni tulemustabel hõlbustab jätkuvalt Schengeni hindamistest tulenevate soovituste rakendamist ning seda kasutatakse Schengeni nõukogu töö edasiseks hoogustamiseks, sest see võimaldab paremini kindlaks määrata horisontaalseid prioriteete ja teha nende üle järelevalvet. Selles kontekstis on aktiivne roll Schengeni koordinaatoril, kes teeb täiendavat koostööd liikmesriikides Schengeni küsimustega tegelevate kõrgemate ametnikega, et toetada Schengeni eeskirjade rakendamist, sealhulgas tagades suurema koostoime ELi vahenditega.

Schengeni hindamised Schengeni tsükli keskmes

2024. aastal käivitatakse uimastikaubandust käsitleva 2023. aasta temaatilise hindamise järelevalveetapp. Kuna hindamise peamine eesmärk oli keskenduda parimate tavade kindlakstegemisele, kutsuti liikmesriike üles kaaluma, millist lisaväärtust annaks parimate tavade rakendamine nende riiklikes raamistikes ja kui teostatav see oleks. Komisjon jälgib käesoleva soovituse 15 rakendamist riiklike tegevuskavade kaudu, mis tuleb esitada 2024. aasta juuniks.

Samal ajal käivitas komisjon koos liikmesriikide ekspertidega 2024. aasta temaatilise hindamise, et kõrvaldada liikmesriikides ühiste lahenduste ja uuenduslike tavade abil ELi tagasisaatmissüsteemi tõhususega seotud puudujäägid. Pärast hindamisrühma moodustamist ja küsimustiku suhtes kokkuleppele jõudmist peavad kõik hinnatud liikmesriigid esitama oma vastused 2024. aasta juuniks. Kohapealsed kontrollkäigud toimuvad 2024. aasta sügisel.

Pidades silmas 2025. aastat ja olles konsulteerinud liikmesriikidega, esitab komisjon 2024. aasta Schengeni olukorda käsitlevas aruandes ettepaneku teha 2025. aastal kolm temaatilist hindamist. Nende ettepanekute eesmärk on käsitleda prioriteetseid valdkondi ja ühiseid probleeme, sealhulgas olukorrateadlikkust, julgeolekuohtude kindlakstegemist ja suutlikkust tegeleda ebaseadusliku rändega seotud riskidega.

Mis puudutab koolitustegevust, siis pani ühise õppekava rakendamine 2023. aasta baaskoolitustel tugeva aluse tulevaste koolituste kavandamisele. Seda arvesse võttes täiustatakse 2024. aastal baaskoolitusi veelgi, et saavutada ühise õppekava eesmärgid, mis parandavad Schengeni hindajate töö kvaliteeti. Järgmised esmased koolitused on kavandatud 2024. aasta kevadeks ja sügiseks.

(1)

     Mehhanismi kasutatakse ka selleks, et kontrollida, kas Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused on liikmesriikides, kus seda veel (täielikult) ei kohaldata, täidetud.

(2)

     Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist.

(3)

     Kooskõlas Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi määruse artikliga 28 nähakse juhendis ette, et komisjon avalikustab uute riigiaruannete kommenteeritud kokkuvõtte ja soovitused. Schengeni hindamine ja järelevalve – Euroopa Komisjon (europa.eu)

(4)

     C(2023) 3000 final.

(5)

     Lisaks hinnati Hispaaniat (viisapoliitikat) ja Portugali (viisapoliitika ja andmekaitse). Need perioodilised hindamised järgnesid Schengeni hindamiste teisele programmitöö tsüklile, kuna need olid algselt kavandatud 2020. ja 2021. aastaks, kuid lükkusid COVID-19 piirangute tõttu edasi.

(6)

     Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekustrateegia kohta (COM(2020) 605 final).

(7)

     Hindamine ei hõlmanud Bulgaariat, Küprost, Iirimaad ja Rumeeniat.

(8)

     Nõukogu 4. märtsi 2024. aasta rakendusotsus 7301/24, milles esitatakse soovitus 2023. aasta Schengeni temaatilise hindamise käigus kindlaks tehtud parimate tavade rakendamise kohta liikmesriikide politseikoostöö, välispiiride kaitse ja IT-süsteemide haldamise valdkonnas, et tõkestada liitu suunatud uimastikaubandust.

(9)

     Komisjon on Schengeni hindamise tulemuste põhjal algatanud Belgia, Saksamaa, Kreeka ja Hispaania suhtes rikkumismenetluse seoses tagasisaatmist käsitleva acquis’ kohaldamisega.

(10)

     Kooskõlas määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määrus“) artikliga 13 ja määruse (EL) 2021/1147 (edaspidi „AMIFi määrus“) artikliga 16. Lisaks määruse (EL) 2021/1149 (edaspidi „ISFi määrus“) artikkel 16.

(11)

     Määruse artikli 17 lõikes 2 on sätestatud: „Liikmesriikidelt ei nõuta ekspertide nimetamist valdkondades, milles neid objektiivsetel põhjustel ei hinnata, või erakorralistes olukordades, kui selline nimetamine mõjutaks oluliselt riigi ülesannete täitmist. Kui liikmesriik tugineb viimasena nimetatule, esitab ta komisjonile kirjalikult põhjused ja teabe asjaomase erakorralise olukorra kohta.“

(12)

     Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia ei nimetanud andmekaitseeksperti ning Taani ei nimetanud politseikoostöö eksperti.

(13)

     Määruse artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et ekspertidel „peab olema vastav kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja kogemused hindamis- ja järelevalvemehhanismiga hõlmatud valdkondades, samuti põhjalikud teadmised hindamispõhimõtetest, -korrast ja -meetoditest, ning nad peavad olema võimelised ühises keeles tõhusalt suhtlema“. Vastavalt artikli 17 lõikele 5 peavad liikmesriigid nimetama eksperdid, kes vastavad kõnealustele tingimustele.

(14)

     SEMMi määruse artikli 17 lõige 6.

(15)

     Nõukogu 5. märtsi 2024. aasta dokument 7301/24.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.4.2024

COM(2024) 173 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Schengeni olukorda käsitlev aruanne 2024

LISA 2

Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames kindlaks tehtud parimate tavade kokkuvõte

Schengeni ala hea toimimine sõltub sellest, kui tõhusalt ja tulemuslikult liikmesriigid Schengeni eeskirju kohaldavad. Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism (SEMM) on peamine kaitsemeede, mille abil tagada Schengeni acquis’ nõuetekohane rakendamine, mis võimaldab lisaks nõrkade kohtade õigeaegsele avastamisele teha kindlaks ka liikmesriikide kehtestatud parimad tavad ja uuenduslikud lahendused.

2024. aasta Schengeni olukorda käsitlevale aruandele lisatud parimate tavade kogumik on pärast uue SEMMi määruse jõustumist avaldatud teine väljaanne. Muutuva dokumendina hõlmab see nii kogumiku eelmises versioonis kindlaks tehtud parimaid tavasid kui ka 2023. aastal toimunud hindamiste käigus kindlaks tehtud uusi ja uuenduslikke meetmeid.

Parimate tavade kogumik koondab mitmesuguseid parimaid tavasid, mis hõlmavad Schengeni acquis’ mitut aspekti, sealhulgas Schengeni ala riikide juhtimist, välispiiride haldamist, viisapoliitikat, tagasisaatmist ning Schengeni ala meetmeid, mis on seotud sisepiiride ja sisejulgeolekuga. Eesmärk on anda ülevaade uuenduslikest strateegiatest, vahenditest ja meetmetest, mis võivad toetada liikmesriikide ametiasutusi Schengeni acquis’ rakendamisel, ning hõlbustada vastastikust teadmiste jagamist. Nende ühiste jõupingutuste tugevdamiseks tuleks asjaomastes nõukogu organites parandada teadmiste ja kogemuste vahetamist. Kogumiku eesmärk on täiendada kohaldatavates komisjoni või nõukogu soovitustes või käsiraamatutes kirjeldatud olemasolevaid parimaid tavasid uute teadmistega.

Kogumik on olemuselt selgitav ja sellel puudub õiguslikult siduv staatus. See on väärtuslik ressurss poliitikakujundajate, õiguskaitseametnike ja muude sidusrühmade jaoks, kes on seotud Schengeni ala sujuva ja tõhusa toimimise tagamisega, aga ka selleks, et toetada võimalikke lahendusi parandusmeetmete jaoks, mida võetakse hindamisrühmade tulevaste soovituste põhjal. Kogumik moodustab osa nõukogu määruse (EL) 2022/922 artiklis 25 osutatud aastaaruandest.

SCHENGENI ALA JUHTIMINE LIIKMESRIIKIDES

1.Riiklikud strateegiad

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamine

Riikliku integreeritud piirihalduse juhtimine -Riiklikul tasandil luuakse keskus, mis ühendab seitset asutust, sealhulgas politseid, migratsiooniametit ja tolli. Selle peamine eesmärk on töötada välja vastustrateegiad ja soovitused ning anda varajasi hoiatusi. Tegemist on alalise struktuuriga, mis rajaneb ajutiste üksuste tööl ning mis pakub laia valikut analüütilisi tooteid, mida kasutatakse selleks, et teha kohalikul tasandil taktikalisi otsuseid ja ministrite tasandil strateegilisi otsuseid. Selle analüüse jagatakse politsei veebiplatvormi kaudu kõigile piiripolitsei üksustele. [Saksamaa, 2015] -Erandolukorra plaan sisaldab üksikasjalikke menetlusi mitmesuguste võimalike kriisistsenaariumide jaoks, selles määratakse kindlaks kõigi asjaomaste riiklike ametiasutuste (sealhulgas politsei, toll, relvajõud ja immigratsiooniteenistused) ning kohalike sidusrühmade (nt omavalitsused ja valitsusvälised organisatsioonid) selged ülesanded ja kohustused. Selliseid plaane täiendavad menetlused Euroopa toetuse taotlemiseks ja integreerimiseks. Toimunud on mitu erandolukorra plaanimise raamistiku testimist, millesse olid kaasatud kõik kriisiolukorras vastutavad riiklikud ametiasutused. [Soome, 2023]

Kvaliteedikontrolli mehhanism -Siseministeerium on loonud riikliku välispiiride hindamise mehhanismi, mis põhineb Euroopa ja riiklikel kvaliteedikontrolli mehhanismidel. Selles ühendatakse Schengeni hindamismehhanismi, Frontexi haavatavuse hindamise ja riiklike hindamiskülastuste soovitused. Viimaste hulka kuulub ka Schengeni infosüsteemi / SIRENE ja politseikoostöö küsimuste hindamine. [Austria, 2020] -Riikliku ja ELi tasandi piirihalduse suhtes tuleks süstemaatiliselt kohaldada Euroopa kvaliteedikontrolli mehhanismi, mis hõlmab kogu Euroopa integreeritud piirihalduse kohaldamisala. Alalise riikliku kvaliteedikontrolli mehhanismi juurde kuulub riiklik hindajate reserv, keda koolitatakse Frontexi Schengeni hindajate kursustel. [Riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate temaatiline hindamine, 2020]

Ametitevaheline koostöö

-Tihedat ja tulemuslikku ametlikku koordineerimist ja koostööd riigi eri ametiasutuste vahel kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil peetakse hädavajalikuks, et integreeritud piirihaldussüsteemid saaks tõhusalt toimida. Piirivalveüksused lähetatakse asjaomaste kolmandate riikide territoriaalvetesse ja maismaale, tagades liikmesriikide laevade ja lennukite pardal pideva ühise mere- ja õhupatrullimise, mida toetavad elektroonilised vahendid, näiteks integreeritud välisseiresüsteem. [Riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate temaatiline hindamine, 2020] -Luureteabe jagamine asutuste vahel sama platvormi kaudu aitab luua ühise struktureeritud pildi, mis parandab teabe jagamise kvaliteeti ja toetab peamisi sidusrühmi nende institutsioonilise missiooni täitmisel ning hoiab seeläbi ära jõupingutuste dubleerimise. [Eesti, 2023] -Loodud on ühine uurimisüksus, kuhu on kaasatud muud riiklikud õiguskaitseasutused ja viis muud ELi liikmesriiki, mida rändevoog mõjutab, samuti Europol ja Frontex. See on võimaldanud tõhusat ja kiiret teabevahetust ja seega kiiresti reageerida ning võtta tõhusaid meetmeid, et aeglustada rändevoogu ja rakendada meetmeid rände vahendajate suhtes. Tänu kriminaalteabe ja avalikest allikatest pärineva teabe kogumisele ja koondamisele sellesse üksusse ja isikute ristkontrollile on ühisest uurimisüksusest saanud välispiiril toimiv keskus, mis toetab rändevoogude üldist haldamist. [Leedu, 2023]

2.Riiklik võimekus

Koolitus

Koostöö CEPOLiga -Koordineeritud ja aktiivne osalemine Euroopa õiguskaitsekoolituses on politsei, tolli ja piirivalve alalise juhtimisstruktuuri asutustevahelise koostöö lahutamatu osa. Koolitusvajadusi arutatakse korrapäraselt mitte ainult politseikoolis, vaid ka pidevas koostöös piirivalve ja tolli koolitusasutustega. CEPOLi kursustel osaletakse aktiivselt ja juurdepääs CEPOLi e-õppe platvormile LEED on avatud paljudele õiguskaitseametnikele. CEPOLi koolitused sisalduvad riiklikes politsei-, tolli- ja piirivalve valdkonna iga-aastastes koolituskavades ning politseikooli koordineerimisel jagatakse vabu CEPOLi koolituskohti õiguskaitseasutuste vahel vastavalt nende vajadustele ja pädevustele. Lisaks on teave CEPOLi koolitusvõimaluste kohta hõlpsasti kättesaadav politsei-, tolli- ja piirivalveameti intranetis. [Soome, 2023]

Tagasisaatmine -Kõrgelt kvalifitseeritud koolitajate läbiviidav ulatuslik koolitusprogramm koos eskortimise jaoks kehtestatud raamistikuga, mida toetab hästi arenenud koolitajate võrgustik, tagab Frontexi standarditele vastava kõrgetasemelise eskortimise. Koolitus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa keskendub tagasisaatmisoperatsioonidele, põhiõigustele, õigusraamistikule, teabevahetusele ja kultuurilisele teadlikkusele ning meditsiinilistele aspektidele. Praktilise osa käigus tutvuvad ametnikud sekkumistehnikate ja ohjeldamisvahendite olukorrakoolitusega (esimene kontakt, PIC-ülevaade, pardaleminek, istumine, liikumine pardal, loata liikumine, toitlustamine, tualettruumi protseduur ja üleandmine). Praktilisi õppusi tehakse lennuki imitatsioonis, mis võimaldab väljaõpet realistlikes olukordades. [Portugal, 2022] -Kokkulepe lennuettevõtjaga õhusõidukite ja simulaatorite regulaarseks kasutamiseks, et koolitada tagasisaatmisoperatsioonide tarvis saatjaid mitte ainult operatiivset külge silmas pidades, vaid ka selleks, et simuleerida hädaolukordi (näiteks tulekahju), mis võivad tagasisaatmisoperatsioonide käigus tekkida. [Soome, 2023]

SIRENE büroo -Riiklik politseiteenistus on tugevalt toetanud hästi kavandatud e-õppe moodulite väljatöötamist, et jõuda peaaegu kõigi huvitatud lõppkasutajateni. Need moodulid osutusid eriti tõhusaks pandeemia kontekstis. Samuti on loodud vahendid koolitustel osalejate edusammude jälgimiseks ja võetud kasutusele täienduskursused. Selle tulemusena on viidud Schengeni infosüsteemi lõppkasutajad võimaluste, funktsioonide ja järgitavate menetlustega keskmiselt hästi kurssi. [Iirimaa, 2021] -Riikliku uurimisbüroo SIRENE büroo on ette valmistanud riikliku veebipõhise koolituskursuse, mis keskendub uuele Schengeni infosüsteemi määrusele. Kursus hõlmab teoreetilisi materjale ja teadmiste kontrolli. Veebipõhine koolituspakett on politsei-, piirivalve- ja tolliametnikele kohustuslik ning kursuse läbimist jälgitakse ja kontrollitakse. [Soome, 2023] -SIRENE büroo ruumides loodud tipptasemel koolituskeskus, mis pakub põhjalikke praktilisi koolitusvõimalusi kõigi riiklike õiguskaitseasutuste lõppkasutajatele. Haridustegevus hõlmab praktilisi koolitusi arvutiklassides ja SISi kaugõppega seotud e-õppe platvorme, sealhulgas juurdepääsu politsei intranetile ja CEPOLi kursustele. Politseiakadeemia teeb korrapäraselt koostööd politsei asjaomaste osakondade, kohalike ülikoolide ja valitsusväliste organisatsioonidega, et tagada koolitusprogrammi korrapärane ajakohastamine, seda ka rahvusvahelise politseikoostöö ja Schengeni küsimuste valdkonnas. Politsei intranetis on e-raamatukogude kaudu kättesaadavad kõigi pädevate riiklike asutuste ja politseiteenistuste käsiraamatud, mis sisaldavad kogu asjakohast teavet Schengeni infosüsteemi, sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi ja SIRENEga seotud küsimuste kohta. [Küpros, 2023] -Riiklikus IT-süsteemis salvestatakse teave ja dokumendid kolmandate riikide kodanike kohta, kes tuleb tagasi saata, andes seega täieliku ülevaate nende olukorrast. Kui SIRENE büroo on saanud teistelt liikmesriikidelt riiklike hoiatusteadete kohta SIRENE vormid R-A, muudab ta riiklikud tagasisaatmist käsitlevad hoiatusteated otse migratsiooniasutuste süsteemides riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevateks hoiatusteadeteks. Piirivalveametnikud võivad rakendada sama menetlust ka juhul, kui isik, kelle kohta on sisestatud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, on ELi territooriumilt lahkumise kohas. [Eesti, 2023]

Ühiskoolitused teiste liikmesriikidega -Liikmesriik on omaks võtnud oman naaberriikide politseiteenistustega korraldatavate ühiskoolituste kontseptsiooni, et parandada koostööd piirialadel. Ühiskoolitused, mida korraldavad politseiteenistused ja muud õiguskaitseasutused koos välisriikide kolleegidega, tulenevad näiteks kahepoolse koostöökomitee tööst. Ühiskoolitusi korraldab ka politsei- ja tollikoostöö keskus. [Saksamaa, 2020; Hispaania, 2022]

Andmekaitse -On olemas hästi välja töötatud andmekaitsekoolitus konsulaaresinduste lähetatud töötajatele ja andmekaitsekoolitus, mida korraldatakse koostöös välisministeeriumi andmekaitseametniku ja andmekaitseasutusega. [Tšehhi Vabariik, 2019] -Riikliku Schengeni infosüsteemi vastutava töötleja laiaulatuslik koolituskontseptsioon ning eelkõige e-õppe moodulite pakkumine ja terviklik koolitusstrateegia uutele isikkoosseisu liikmetele [Madalmaad, 2021] -Andmekaitseasutuse isikkoosseisu liikmed, kes tegelevad viisainfosüsteemi (VIS) ja Schengeni infosüsteemiga (SIS) seotud küsimustega, saavad asjakohast koolitust, mis on kohandatud igale isikule individuaalselt. [Madalmaad, 2021] -Andmekaitseametniku korraldatav põhjalik koolitus Schengeni infosüsteemiga seotud andmekaitsenõuete kohta, kus osalevad riikliku SISi ja SIRENE büroo töötajad ja lõppkasutajad, eelkõige seoses teadlikkuse suurendamise jõupingutustega. [Itaalia, 2021] -Välisministeeriumi töötajate andmekaitsenõuetealane koolitus ja teadlikkuse suurendamine seoses viisade väljastamise menetlusega ja viisainfosüsteemiga, kuhu kaasatakse aktiivselt ka andmekaitseametniku büroo. Koolitus on suunatud lõppkasutajatele, eelkõige konsulaartöötajatele enne nende saatkondadesse/konsulaatidesse lähetamist. [Kreeka, 2021]

Seadmed

-Nüüdisaegsete spetsiaalselt kohandatud tehniliste seadmete, nagu tahvelarvutite, nutitelefonide ja muude kaasaskantavate seadmete kasutamine koos spetsiaalse tarkvaraga, mis on programmeeritud politsei töö hõlbustamiseks kolmandate riikide kodanike tuvastamisel, et kiiresti kontrollida, kas politsei kontrollitavatel kolmandate riikide kodanikel on õigus liikmesriigis viibida. [Šveits, 2018] Kaasaskantavad seadmed -Kaasaskantavate seadmete oluline kasutuselevõtt on suurendanud SISis tehtud otsingute ja saadud päringutabamuste koguarvu. [Tšehhi, 2019] -Sellise kaasaskantava seadme kasutamine, mis kontrollib reisidokumentide loetavat ala, kuvab ja salvestab dokumentide andmeid ning teeb otsinguid riiklikes andmebaasides ja SISis. Päringusüsteemide rikke korral võib SISis reisijateveo kontrollimiseks kasutada kaasaskantavaid dokumendilugeritega seadmeid. [Ungari, 2019] -Kasutusele on võetud kaasaskantavad seadmed, et anda patrullametnikele mobiilirakenduse kaudu juurdepääs asjakohastele andmebaasidele. Need kasutusmugavad ja võimsad kaasaskantavad seadmed suudavad lugeda nii sõiduki numbrimärke kui ka isikut tõendavate dokumentide masinloetavat ala. Neil on lisaks näotuvastusvõimekus (st nad saadavad näotuvastuse tarbeks fotosid keskandmebaasi). [Ungari, 2019] -Politseiametnikele selliste kaasaskantavate seadmete jagamine, mis on varustatud Schengeni infosüsteemis päringute tegemiseks, tagab, et nad saavad hõlpsasti ja kiiresti ise süsteemist päringuid teha, olenemata sellest, kus nad parasjagu viibivad. [Belgia, 2021] -Kõik asjakohase profiiliga politseiametnikud on varustatud nutitelefonidega, millel on otsene juurdepääs rahvusvahelistele/riiklikele andmebaasidele ja turvaline siderakendus. Riiklikud politseijõud kasutavad väljaspool kontorit töötamiseks mobiilset lahendust. Kaasaskantavate seadmete (tahvel- ja sülearvutid, nutitelefonid) kaudu saavad kõik töötavad politseiametnikud teha päringuid rahvusvahelistes/riiklikes andmebaasides (nt isikut tõendavad dokumendid, numbrimärgid ja biomeetria). Nutitelefoniga skaneeritud objekte, näiteks numbrimärke, võrreldakse kohe keskandmebaasiga. [Madalmaad, 2021]

3.Suuremahulised IT-süsteemid

Riiklikud rakendused

Hoiatused ja päringud -Kui SIRENE büroo loob, ajakohastab või kustutab hoiatusteate, kasutades selleks riiklikku rakendust, teavitatakse hoiatusteate esitanud / päringu teinud asutust automaatse e-posti teate teel. See lihtsustab menetlust, vähendab töökoormust ja parandab asjaomaste asutuste teabevahetust. [Ungari, 2019] -Liikmesriik saab reisijate andmeid kõikidelt kolmandatest riikidest saabuvatelt lendudelt, piiriseirekeskus kogub need andmed kokku ja neid töödeldakse automaatselt riikliku reisijaid käsitleva eelteabe süsteemi (API) kaudu. API süsteem koosneb riiklikest andmebaasidest, jälgimisnimekirjadest, riskianalüüsil põhinevatest profiilidest, SISist ning varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasist. Kokkulangevuse korral on kasutajatel juurdepääs mitmele andmebaasile ning nad kasutavad riiklikku rakendust, et kontrollida kokkulangevust ja saada hoiatusteate kohta lisateavet (fotod, sõrmejäljed, lisateave võetavate meetmete kohta jne). Päringutabamus näitab identifitseerimisandmeid, päringu põhjust ja võetavat meedet. Kahtlusaluse andmed ja lennuandmed saadetakse asjaomasele lennujaamale või meresadamale, mis vastutab kahtlusaluse kinnipidamise eest. [Madalmaad, 2021] -Kõik SISi päringurakendused pakuvad lihtsat võimalust (väike punane nupp otse lõppkasutaja nime all) näha teavet andmekvaliteeti käsitlevate hoiatuste kohta SISi hoiatusteadetes, mis on loodud iga asutuse kohta (asutuse koodi järgi); see võib olla lihtne viis parandada vigu riiklikes SISi hoiatusteadetes. [Itaalia, 2021] -Lisaks tulirelvade omanikele peavad ka importijad ja edasimüüjad registreerima kõik imporditud tulirelvad politseiregistris ja nende kohta tehakse samad automatiseeritud päringud. Alates 2022. aasta augustist on kohustuslik laadida üles tulirelvade fotod, millel on nähtavad kõik märgised ja seerianumbrid. Sellega tagatakse, et kui relv sisestatakse Schengeni infosüsteemi, saab hoiatusteadetele lisada fotod. [Leedu, 2023] -Tsentraliseeritud otsingurakendus, mida politseiametnikud ja teised lõppkasutajad kasutavad Schengeni infosüsteemis päringute tegemiseks, on väga lihtne ja kasutajasõbralik ning lingitud hoiatusteated on selgelt kuvatud. Rakendus võimaldab sujuvalt liikuda lingitud hoiatusteatele. [Soome, 2023]

Päringutabamusest teatamine -Et tagada SIRENE büroole automaatne teatamine päringutabamusest, on kasutusel mitu tava. Eelkõige: ·Teabe kuvamine teise astme kontrolli tegeva ametniku ekraanidel päringutabamuse kohta niipea, kui see on esimeses astmes registreeritud. SIRENE büroo piirivalveametnikud saavad päringutabamuste kohta teavet ka piirivalverakenduse kaudu. [Poola, 2015] ·Kui riiklik maanteesõidukite amet saab päringutabamuse, saab SIRENE büroo automaatse teate e-kirja teel. See võimaldab SIRENE töötajal päringutabamust kontrollida ja võtta ühendust ametiga, kui see ei ole ise initsiatiivi üles näidanud. [Luksemburg, 2016] ·Piirirakendusel on SIRENE büroo juhtumikäsitlejaga otsene vestlusfunktsioon, mis võimaldab võtta SIRENE bürooga otse ühendust, kui saadetakse välja asutusesisene päringutabamusest teatamise vorm. [Horvaatia, 2018] ·Riiklik rakendus võimaldab lõppkasutajal saata päringutabamuse kohta kiirteateid (st esimeselt teisele astmele), millega esitada üksikasjalikumaid andmeid. [Soome, 2018] -Kõigile lõppkasutajatele on kättesaadav päringutabamusest teatamise standardvorm. Lõppkasutajad pääsevad sellele vormile juurde otse rakenduste kaudu, mida kasutatakse SISi päringute tegemiseks riigi tasandil, või riikliku politsei failikäsitlussüsteemi kaudu. Päringutabamuse vorm on interaktiivne ja seda on lihtne täita rippmenüüs esitatud väärtuste abil. Selles tuvastatakse ka vabatekstiväljadele sisestatud vigane teave. [Saksamaa, 2020] -Lennujaamas on piirivalveametnikud koostöös tolliametnikega kehtestanud diskreetset kontrolli käsitlevate hoiatusteadete päringutabamuste puhuks tõhusad järelmeetmed. Kui piirivalveametnikud märkavad, et reisija kohta on esitatud SISi diskreetse kontrolli taotlus, annavad nad sellest tolliametnikele diskreetselt teada. [Prantsusmaa, 2021] -Riiklik rakendus annab lõppkasutajatele Schengeni infosüsteemi hoiatusteadete päringutabamustest teatamise vormi, mis on eeltäidetud hoiatusteatest võetud kättesaadavate andmetega. Lõppkasutajad täidavad päringutabamuse seisukohalt asjakohased väljad ja saadavad selle otse SIRENE büroole, saadud e-kiri sisaldab HTML-vormingut, mida saab otse muuta SIRENE vormiks. Päringukontrolli küsimused on päringutabamusest teatamise vormil eeltäidetud. See tagab andmete väga hea kvaliteedi ja päringutabamustest teatamise reaalajas. [Leedu, 2023] -Tõhus menetlus teabe edastamiseks selle kohta, et isik, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus ja loodud tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, on Schengeni alalt lahkunud. Sellisel juhul registreerib päringutabamuse saanud piirivalveasutus lahkumise otse migratsiooniameti kasutatavas rakenduses. SIRENE büroo kustutab tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate ja sisestab sisenemiskeeldu käsitleva hoiatusteate väljaspool tööaega, kui teave lahkumise kohta saadakse teiselt Schengeni liikmesriigilt või riikide saatkondadelt või konsulaatidelt. Sunniviisilise tagasisaatmise korral registreerivad sunniviisilise tagasisaatmise korraldanud kohalikud politseiüksused selle ka otse süsteemis. Selline menetlus tagab tagasisaatmispoliitika tõhusa haldamise riiklikul tasandil ning samuti selle, et kui tagasisaatmisotsusega kaasneb sisenemiskeeld, sisestatakse Schengeni infosüsteemi viivitamata sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade. [Soome, 2023]

Hoiatussõnumite loomine

-SIRENE töövoos on loodud hoiatussõnum, et tuletada ametiasutustele meelde vajadust sisestada SISis hoiatusteate loomisel biomeetrilised andmed, kui need on kättesaadavad. [Madalmaad, 2021] -Siseriikliku rakenduse kaudu SISi hoiatusteadete loomisel lisatakse automaatselt varasemate kirjete andmed. Lisatud on fotod ja uude hoiatusteatesse saab automaatselt sisestada isikuandmed. [Prantsusmaa, 2021] -Andmete kvaliteet on kõrge ja kaks kinnipeetavate isikute registri menetlust automatiseeritud. Kui luuakse hoiatusteade kodaniku kohta, kontrollitakse registris automaatselt, kas tema nimel on riiklikes andmebaasides registreeritud sõiduk või tulirelv, ning pakub lõppkasutajale automaatselt võimalust lisada vastav ese hoiatusteate laiendusena, mille lõppkasutaja peab kinnitama. Kui sisestatakse hoiatusteade residendi kohta, eelsisestatakse registrisse riiklikest registritest residendi kohta saadud tähtnumbrilised andmed (sealhulgas isikut tõendava dokumendi andmed) (isikutunnistuse fotot ei laadita üles automaatselt, vaid lisatakse see käsitsi, kui see on kättesaadav). Kui riiklikus rakenduses luuakse isiku kohta, kelle isikuandmed on riiklikes registrites olemas, tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, imporditakse riiklikku rakendusse ka hoiatusteates olevad tähtnumbrilised ja biomeetrilised andmed (sealhulgas isikut tõendava dokumendi koopia, kui see on kättesaadav). [Leedu, 2023]

Riiklik SIS, riiklik VIS ja IT-süsteemid

-On olemas hoiatussüsteem, mille kaudu saab viivitamata teatada kõrvalekalletest. Järelevalvevahend saadab kõrvalekalde korral süsteemihalduritele e-kirjad. [Itaalia, 2016] -Turvaoperatsioonide keskus jälgib kogu politseivõrgu turvalisust kasutaja tasandil, avastades kõrvalekaldeid, mis võivad viidata võimalikele rünnakutele. Kui turvaoperatsioonide keskus tuvastab kahtlase kasutuse, peab operatsioonide keskus sekkuma, et kontrollida võimalikku kõrvalekallet. Päringuid tegevate lõppkasutajate ebatüüpilise käitumise aktiivne seire võimaldab neil tuvastada Schengeni infosüsteemi väärkasutuse märke ja vältida võimalikke andmeturberiske. [Madalmaad, 2021] -Riiklikus IT-viisasüsteemis on kiireloomulised taotlused (näiteks juhul, kui taotleja peab reisima kohe varsti pärast taotluse esitamist, näiteks lähedase pereliikme haiglaravile paigutamise tõttu) alaliselt märgistatud. Seetõttu on kiireloomulisi taotlusi lihtne kindlaks teha ja nende läbivaatamist on hõlbus tähtsuse järjekorda seada. [Malta, 2022] -EU-LISA igakuised andmekvaliteedi aruanded laekuvad Schengeni infosüsteemi riiklikule büroole, kus need eelfiltreeritakse, säilitades ainult need hoiatusteated, mida SIRENE büroo peab kontrollima ja/või edastama lõppkasutajatele, kes on konkreetse hoiatusteate loonud. Võimalike vigade kontrollimine kahel tasandil tagab ametiasutuste poolt Schengeni infosüsteemi sisestatud andmete kõrge kvaliteedi. [Leedu, 2023] -Riiklikus SISi rakenduses kuvatakse teated „Teatada viivitamatult“ ja „Identiteedi kuritarvitamine“ silmatorkaval viisil, tekst ilmub punases kirjas hoiatusteate ülaossa. Selline kuvamisviis näitab lõppkasutajale kohe, kui kiireloomuline, keerukas või tundlik hoiatusteade on. [Küpros, 2023] -Viisade menetlemise IT-taristu hõlbustab märkimisväärselt viisataotluste esitamist ja läbivaatamist turvalisel viisil, piirates süsteemide haldamisel ja kontrollimisel sõltuvust välisest teenuseosutajast. Esiteks on välisministeeriumi veebisaidil kättesaadav veebipõhine viisataotlusvorm, mida kasutati ligikaudu 80 % viisataotluste puhul, lisaks juhend, mis sisaldab mitmes keeles kasulikke selgitusi eri väljadele sisestatavate andmete kohta. Protsessi lõpus saab genereerida kontrollnimekirja taotluse esitamise kohast ja reisi eesmärgist sõltuvalt vajalike tõendavate dokumentide kohta. Teiseks on välise teenuseosutaja jaoks välja töötatud andmete sisestamise süsteem taotluste registreerimiseks ja nende kombineerimiseks biomeetriliste andmete ja skaneeritud tõendavate dokumentidega ning seda haldavad täielikult riiklikud ametiasutused. Taotluste läbivaatamise ja otsuste tegemise põhisüsteemil on intuitiivne ja kasutajasõbralik liides, mis võimaldab otsustajatel konkreetse taotluse puhul hõlpsasti ühendust võtta konsulaatidega, väliste teenuseosutajatega, piirivalveametnikega ja politseiga. VIS Mail on kasutajasõbralikul viisil süsteemi integreeritud ning süsteem sisaldab mitmesuguseid analüütilisi ja statistilisi tööriistu. Süsteemi logihaldus- ja kontrollifunktsiooni kaudu teavitatakse ministeeriumi tugiüksust kõigist andmeid töötlevate kasutajate ebatavalistest tegevustest. [Soome, 2023]

Riikliku Schengeni infosüsteemiga (N.SIS) seotud andmekaitsenõuded

-N.SISi haldava asutuse vastused andmesubjektidele on kättesaadavad eri keeltes. [Taani, 2017] -N.SISi haldavad asutused aktsepteerivad andmesubjektide õigustega seotud taotlusi, mis on esitatud muudes keeltes kui liikmesriikide keeled. [Leedu, 2018] -N.SISi vastutava töötleja andmekaitseametnik on kehtestanud põhjaliku isikuandmetega seotud rikkumistest teatamise poliitika, sealhulgas menetlused, vahendid ja juhised töötajatele. [Saksamaa, 2020] -Isikuandmete kaitse jälgimise detsentraliseeritud struktuur, kus igas politseiüksuses on olemas kontaktisikud isikuandmete kaitsega seotud küsimustes, samas kui kaks andmekaitseametnikku vastutavad üldise järelevalve eest. [Madalmaad, 2021] -Kriminaalpolitsei keskdirektoraadi andmekaitseamet on teinud ulatuslikke jõupingutusi, et tõhustada andmekaitset ja andmeturvet, seda ka N.SISi jaoks. See hõlmas andmekaitse- ja info-/küberturbepoliitika kujundamist, infoturbe ja andmekaitse haldamise süsteemi määratlemist ja auditeerimist ning teadlikkuse suurendamist ja andmekaitsealaseid koolitusi. Nõrkusehalduse, haavatavuse hindamise koordineerimise ning riskihindamise ja auditeerimise eest vastutab andmekaitseametnik; ta tegutseb koos vastutava töötlejaga ennetavalt ja koostööpõhiselt, näiteks seoses projektiga, mille eesmärk on luua küberturbe operatiivkeskus, mis võimaldab intsidentide kiiret ja tõhusat haldamist. [Itaalia, 2021] -Politsei on kehtestanud põhjalikud infoturbe ja andmetega seotud rikkumistest teatamise põhimõtted, sealhulgas loonud menetlused, vahendid ja juhised töötajatele ning talitluspidevuse dokumendid. [Norra, 2022] -Riikliku Politseiameti kasutajalubade haldamine hoiab ära loata juurdepääsu isikuandmetele. Lisaks olukorrale, kus ametikoht või ülesanded muutuvad, kontrollib ka kasutaja ülemus igal aastal, kas alluvate kasutusload on asjakohased, ning algatab vajaduse korral sisemenetluse nende ajakohastamiseks. Vastutav süsteemi koordinaator peab igal aastal kontrollima, kas sidusrühmadele ja välistele isikutele antud kasutajaõigused on asjakohased ja ajakohastatud. [Soome, 2023]

Andmekaitsenõuded seoses viisade väljastamise korraga / viisainfosüsteemiga

-N.VISi haldavad asutused aktsepteerivad taotlusi, mis on esitatud muudes keeltes kui liikmesriikide keeled. [Leedu, 2018] -Euroopa ja rahvusvaheliste asjade ministeeriumi mitmekülgne (regulaarne ja terviklik) lähenemisviis viisamenetluse auditeerimisele viisainfosüsteemi raames. [Austria, 2020] -N.VISi vastutava töötleja ulatuslik tegevus seoses konsulaatide ja välise teenuseosutaja järelevalvega, sealhulgas andmeturbe ja andmekaitse küsimustes. Viimastel aastatel on N.VISi vastutav töötleja teinud hulga siseauditeid. [Hispaania, 2017; Itaalia, 2021] -Välis-, Euroopa Liidu ja koostööministeeriumi andmekaitseametnik on kaasatud ministeeriumipoolsesse viisade väljastamise menetluse kontrolli ning on üldiselt tihedalt seotud ka viisa andmise menetluse paljude andmekaitseaspektidega. [Hispaania, 2022] -Ulatuslik logide kontrollimine automatiseeritud tarkvaravahendi abil, et avastada logifailides esinevaid intsidente. [Taani, 2022] -Välisministeeriumi IT-süsteemis rakendatav turvateabe ja -sündmuste haldamise lahendus sisaldab palju eelnevalt kindlaks määratud reegleid, mis kutsuvad esile häire ja teatavad ministeeriumi VISA tugirühmale e-posti teel C-VISis andmeid töötlevate kasutajate mis tahes ebatavalisest tegevusest. Kuna VISA süsteem registreerib kõigi juurdepääsuõigustega lõppkasutajatest ametiasutuste poolt VISA-s ja C-VISis töödeldud andmed, hõlmab logide kontroll ka kõiki neid asutusi. Ministeeriumi andmekaitserühmal on hästi toimiv menetlus andmetega seotud rikkumiste hindamiseks ja lisameetmete võtmiseks, sealhulgas andmekaitseasutuse teavitamise ajakava. [Soome, 2023]

SIRENE büroo

SIRENE menetlused -Prokuratuuril on ööpäev läbi kättesaadav valvepunkt SIRENE büroolt esildiste saamiseks. [Taani, 2017] -SIRENE töötajate kaasamine kohapealsesse tegevusse suuremahuliste politseioperatsioonide ajal. [Šveits, 2018] -Identiteedi kuritarvitamise ohvritele väljastatakse tunnistus vastavalt riiklikele menetlustele. [Taani, 2022] -Schengeni infosüsteemist on võimalik esitada sõrmejäljed riiklikule sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemile SIRENE töövoogude süsteemi kaudu ja saada automaatvastused „päringutabamus“ / „päringutabamus puudub“. See protsess algatatakse alles siis, kui SIRENE töövoosüsteemis luuakse juhtumi toimik. Õigusaktide järgi ei hõlma see protsess SISi sõrmejälgede säilitamist riiklikus sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis. [Iirimaa, 2021] -Kõigil politsei turvatud sisevõrguga seotud asjaomastel asutustel on teabevahetuseks oma ametlikud spetsiaalsed e-posti kontod. Kõik politsei teated intsidentide kohta on nähtavad kõigile spetsiaalsete e-posti kontodega büroodele, sealhulgas SIRENE ametnikele, kes teevad ennetavaid otsinguid olemasolevates andmebaasides, sealhulgas SISis, ning kõigile ELi ja kolmandate riikide kodanikele, kes on teatatud intsidentidega seotud. Kui päringu tulemusel leitakse kokkulangevus, võtab SIRENE büroo viivitamata ühendust intsidendi eest vastutava politseijaoskonnaga (kes intsidendist teatas) ja nõuab seoses hoiatusteates käsitletava küsimusega täiendavate meetmete võtmist. SIRENE büroo välja töötatud ennetav lähenemisviis tagab, et SISis tehtud päringute käigus ei jää ükski päringutabamus märkamata. [Küpros, 2023]

SIRENE töövoosüsteem -Kui hoiatusteates saadakse päringutabamus, mis sisaldab varjunimesid, identiteedi kuritarvitamist ja/või linke, avaneb juhtumite haldamise rakendustes aken, mis tõstab esile selle asjakohase teabe olemasolu. Selles teates käsitletakse tõhusalt ühte eri liikmesriikide päringulahenduste hulgas levinuimat probleemi: on keeruline teha see teave lõppkasutajale nähtavaks. [Ungari, 2019] -SIRENE töövoosüsteemis kontrollitakse automaatselt kõiki rahvusvahelistest kanalitest (sealhulgas SIRENE vormid) saabuvaid sõnumeid varem kindlaks määratud märksõnade alusel. Vormides sisalduvaid isikuandmeid kontrollitakse automaatselt ühendatud andmebaasidest. Sellise seire positiivsed tulemused on tähistatud kui „kuumad päringutabamused“, mis näitab, et neid vorme tuleks käsitleda esmajärjekorras. Tänu sellele lahendusele saab SIRENE büroo sissetulevaid taotlusi tulemuslikult hallata, ilma et need kuhjuks. [Liechtenstein, 2021] -Töövoosüsteem sisaldab palju kasulikke funktsioone, sealhulgas võimalust saata lõppkasutajatele otsesõnumeid ja vastupidi ning lühivalikunuppe enim kasutatavate funktsioonide jaoks. [Iirimaa, 2021] -Isikute kohta saabuvaid A- ja M-vorme (mida kasutatakse teabe vahetamiseks vastavalt Euroopa vahistamismääruse ja väljaandmistaotluste kohta ning muu lisateabe kohta, kui menetlust ei ole ette nähtud) menetletakse automaatselt SIRENE juhtumite haldamise süsteemis, mis edastab terrorismiga seotud hoiatusteateid käsitlevad saabuvad vormid automaatselt Taani julgeoleku- ja luureteenistusele. [Taani, 2022] -Ametnike loodud SIRENE vormid on eeltäidetud hoiatusteadete andmetega ja neile saab vaid ühe hiireklõpsuga lisada varem kindlaks määratud tekste. Varem kindlaks määratud tekstid on kohandatud iga hoiatusteate vormi ja liigi jaoks. [Slovakkia, 2019] -SIRENE juhtumite haldamise süsteem on ühtne IT-rakendus, milles käsitletakse kõiki sõnumeid täisautomaatselt: sissetulevad SIRENE vormid registreeritakse automaatselt olemasolevate juhtumite juurde ja edastatakse pädevale ametnikule; sissetulevaid A-vorme töödeldakse automaatselt ja kontrollitakse märksõnade alusel riiklikes andmebaasides. See protsess võimaldab saata kõik nende võtmesõnadega seotud sissetulevad A-vormid automaatselt üks kord päevas korraga asjaomastele osakondadele ja üksustele. A-vormid saadetakse SIRENE töötajale käsitlemiseks ainult kokkulangevuse korral. Politsei veebilehitseja/registrite lõppkasutajad saadavad Schengeni infosüsteemi hoiatusteate eelvaateaknast automaatselt spetsiaalsed riiklikud päringutabamuse vormid, mis lähevad ILO sissetulevate sõnumite postkasti ning muudetakse seejärel SIRENE päringutabamustest teatamise vormideks. Need protsessid hõlbustavad märkimisväärselt SIRENE büroo ülesannete täitmist ning on abiks täiendava teabe ja vormide õigeaegsel vahetamisel. [Leedu, 2023]

4.Põhiõiguste aspektid

Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalve

-Piisava järelevalve tagavad riikliku kinnipeetud isikute õiguste tagaja täielik sõltumatus, tema tegevuse ulatus, tagasisaatmise saatemeeskondadele antav koolitus põhiõiguste (kaasa arvatud haavatavate inimrühmade õiguste) ja tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte alal ning kogu territooriumil tegutsevate koolitatud sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate piirkondlik võrgustik. [Itaalia, 2021] -Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvearuannete korrapärane veebis avaldamine ombudsmani poolt, sealhulgas inglise keeles ombudsmani iga-aastase üldaruande osana, tagab väljasaatmisprotsessi täiendava kontrollitasandi, suurendades selle läbipaistvust, ning toetab sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvemehhanismi tulemuslikkust. [Tšehhi, 2019]

5.Andmekaitsealane järelevalve

-Föderaalne andmekaitseasutus on välja töötanud vahendid föderaalse Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi eest vastutavate asutuste korrapäraseks järelevalveks ning teinud mitu järelevalvetoimingut, kaasa arvatud iga-aastased kontrollid föderaalse Schengeni infosüsteemi lõppkasutajatest asutustes. [Saksamaa, 2020] -Riiklik andmekaitseinspektsioon korraldab SISi ja VISi järelevalvet standardi BPMN (Business Process Model and Notation) kohaselt, mis kujutab graafiliselt äriprotsesside määratlemist äriprotsessimudelis. BPMN võimaldab töötajatel saada igas etapis ülevaate oma kohustustest ning kogu järelevalveprotsessist. [Läti, 2023]

VÄLISMÕÕDE

Koostöö kolmandate riikidega

Kontaktametnikud -Oma kolmepoolse politseilepingu raames on liikmesriik nõustunud jagama kõiki oma kolmandates riikides asuvaid kontaktametnikke ja tegelema konkreetsete geograafiliste sihtpiirkondadega. [Belgia, 2015] -Põhjamaade politseikoostöö lepingu kohaselt võivad riiklikud õiguskaitseasutused (politsei, toll ja piirivalve) kasutada kogu Põhjamaade kontaktametnike võrgustikku terves maailmas. Liikmesriikidel on võimalik kasutada ka teiste liikmesriikide kontaktametnikke. Lisaks tugevdab koostööd liikmesriigi politsei vahel ühe liikmesriigi politseiasutuse raames toimuv lähetamine. [Soome, 2018] -Rahvusvahelise koostöö üksuse intraneti kaudu pääseb otse juurde sõrmejäljeandmete andmebaasile, mis võimaldab ametnikel teha päringuid riiklikus sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis hoiatusteatele lisatud NIST-faili abil, mis võimaldab mõne minutiga leida mis tahes kokkulangevusi. Kui automaatse otsingu tulemusel leitakse kokkulangevus, kontrollib seda ka sõrmejäljeekspert. See funktsioon võimaldab teha riiklikes andmebaasides päringuid mitte ainult tähtnumbriliste parameetritega, vaid ka biomeetriliste andmete alusel, mis suurendab isiku tuvastamise täpsust. [Leedu, 2023]

Rahvusvaheline koostöö -Mitmepoolse koostöö ja kahepoolsete lepingute sõlmimine mitme kolmanda riigiga võimaldab vahetada reaalajas andmeid mereseire kohta ja piiripunktides parvlaevade kontrollimiseks ning vahetada ka muud piirialast teavet. Ametiasutused toetavad aktiivselt riikide piirikontrollivõime arendamist kolmandates riikides, annetades vahendeid. [Itaalia, 2021] -Riigi ametiasutused haldavad rändevooge ja võitlevad piiriülese kuritegevusega väljastpoolt Schengeni ala, rakendades patrull- ja vaatlustegevuse suhtes piirkondlikku lähenemisviisi. Selle hulka kuulub kontaktametnike lähetamine kolmandatest riikidest liikmesriigi piirkondlikesse koordineerimiskeskustesse ja vastupidi, et hõlbustada otsest koostööd ja teabevahetust. Piirivalveüksused lähetatakse kolmandate riikide territoriaalvetesse ja maismaale, tagades pideva ühise mere- ja õhupatrullimise. Otsingu- ja päästemehhanism täiendab piirkondlikku piiride valvamise süsteemi laevadega, mida koordineerib riiklik otsingu- ja päästeamet. [Hispaania, 2022]

Viisapoliitika

Väline teenuseosutaja -Rahaliste karistuste määramine välistele teenuseosutajatele lepingu täitmata jätmise korral koos nende töö tugevdatud järelevalvega on tõhus viis panna väline teenuseosutaja järgima lepingu sätteid ja parandada tema tegevust. [Austria, 2022]

VÄLISPIIRIDE HALDAMINE

Riiklik ja Euroopa olukorrateadlikkuse ja varajase hoiatamise süsteem

Koostöö (olukorrateadlikkus) -Kahe naaberliikmesriigi sandarmeeria arendas koostöömemorandumi alusel väga head kahepoolset koostööd. Selle memorandumi alusel on muu hulgas võimalik korraldada ühispatrulle merel ja maismaal ning vahetada operatiivtöötajaid. Samuti leppisid nende liikmesriikide ametiasutused kokku oma mereseiresüsteemide integreerimises ja teabe jagamises mere olukorrapildi kohta. [Portugal/Hispaania, 2017] -Kahe naaberliikmesriigi riiklike koordineerimiskeskuste vaheline koordineerimine võimaldab saada ühise olukorrapildi, tõhusa teabevahetuse, parema olukorrateadlikkuse ühispiiridel ja suurema reageerimissuutlikkuse, kuna vahendite paigutus on samuti kahe riigi vahel ühine. [Portugal/Hispaania, 2017] -Otsene juurdepääs riiklikele andmebaasidele (lisaks piirikontrolliks kasutatavatele andmebaasidele) võimaldab riiklikul koordinatsioonikeskusel omada terviklikku riiklikku olukorrapilti ning tagada oma sidusrühmade parem olukorrateadlikkus riigi ja Euroopa tasandil. [Soome, 2023] -Riiklik koordinatsioonikeskus kehtestas menetluse EUROSURi ühendteenuste aktiveerimise taotluste läbivaatamiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Menetluse abil kontrollitakse enne Frontexile esitamist iga EUROSURi ühendteenuste taotluse seaduslikkust ja asjakohasust, tagades, et Frontexile saadetakse EUROSURi ühendteenuste asjus ainult asjakohased ja kulutõhusad taotlused ning neid kasutatakse seejärel operatiivtegevuses. [Soome, 2023]

Riskianalüüs

Maismaapiir -Piirikontrolliasutuse riiklik riskianalüüsisüsteem on tõhus ja seda toetab toimiv asutustevaheline koostöö. Kaks korda aastas väljastab piirikontrolliasutus koos tolli ja riikliku politseiga ühised riskianalüüsitooted. Regulaarne ja süsteemne teabevahetus Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamises osalevate asjaomaste riiklike asutuste vahel, mille tulemusel väljastatakse ühised riskianalüüsitooted, tagab sügava olukorrateadlikkuse riigi tasandil ja toetab reageerimisvõimet. Lisaks korraldatakse piirihalduses osalevate asjaomaste asutuste vahel ühiseid koolitusi, ühisoperatsioone ja kohandatud meetmeid. [Leedu, 2023]

Kontrollid piiril

Maismaapiir -Vahetuse juht esitab ametnikele, kes on määratud tegema esimese astme piirikontrolli, operatiivse ülevaate olukorrast, enne kui nad asuvad tegema Schengeni alasse mittekuuluvast riigist saabuvate kiirrongide piirikontrolli. Need ülevaated eeldavad tolliesindajate osalemist, et tagada ühtne teabevahetus ajakohastatud riskiprofiilide ja muude asjakohaste operatiivandmete kohta. Üks piirivalvepatrulli meeskonnaliige koolitati spetsiaalselt luurejuhtimiseks. Tulemuslik piirikontrolli tegemisel lähtutakse töötajate strateegilisest jaotusest ja piisavast keelekasutusest, mis peegeldab reisijate koosseisu. Kõikide rongide ning nende rongide reisijate ja meeskonnaliikmete puhul on nõutav reisijaid käsitlev eelteave. Määratud piirivalveametnikud töötlevad reisijate nimekirja kantud reisijaid käsitlevat eelteavet, mida on enne kontrollitud eelvalitud registrites, ja hindavad märgistatud riske. Reisidokumente uuritakse ja kontrollitakse visuaalselt ning asjakohaste tehniliste vahenditega. [Soome, 2018]

Õhupiir -Kuuest piirivalveametnikust koosnev spetsiaalne üksus jälgib eratransporti ja harrastuslennundust, sealhulgas kergeid õhusõidukeid ja helikoptereid, kuna tal on juurdepääs reaalajas teekonna jälgimisele ning lennuandmetele sõjaväeradaritelt. Üksus saab kõik lennuplaanid, mida seejärel analüüsitakse. Kui lähte- või sihtlennujaam ei ole piiripunkt, antakse politseiüksusele sekkumiseks hoiatusteade. Loata maandumiste eest lennuväljadel, mis ei ole ette nähtud piiriületuseks, määravad ametiasutused trahve. Korrapäraselt hinnatakse lennumarsruutidest kõrvalekaldumise riski. [Belgia, 2020] -Riikliku rakenduse kaudu toimuv esimese ja teise liini vaheline teabevahetus lennujaama piiripunktides on väga suurel määral automatiseeritud ja kasutajasõbralik. Päringutabamuse korral on esimese astme kontrolliametnikul võimalus sisestada kommentaarid selleks ettenähtud väljale ning päringutabamuse teave koos kommentaaridega saadetakse riikliku rakenduse kaudu esimesest astmest teise. E-väravate puhul võib e-värava käitaja diskreetset kontrolli käsitleva hoiatusteate alusel saadud päringutabamuse korral lisada päringutabamusele ka märkuse, mis edastatakse kohe teise astmesse, kus kogutakse täiendavat kättesaadavat teavet ja saadetakse SIRENE-le päringutabamuse vorm. See võimaldab teha kontrolli ilma hoiatusteates käsitletava isikuga kontakteerumata ja samal ajal vajalikku teavet koguda. [Leedu, 2023] -Broneeringuinfo üksus, mis vastutab kõigi praegu riigis toimuvate lendude puhul reisijate andmete kogumise ja töötlemise eest. Selle ülesanne on ööpäevaringselt teavitada pädevaid õiguskaitseasutusi vajadusest täiendavalt uurida saabuvaid ja väljuvaid reisijaid pärast seda, kui nende andmeid on koostöös selliste asutustega ja/või nende taotlusel automaatselt võrrelud asjakohaste andmebaasidega (nt SIS, I24/7) või abstraktsete profiilidega. Kuna nad saavad päringuid kõigilt õiguskaitseasutustelt, on üksusel ainulaadne võimalus märgata kattuvaid uurimisi ja huviobjekte ning asjaomaseid asutusi teavitada. Üksuse ülesandeid aitab edukalt täita ja teabevahetusel toimida hästi välja töötatud juhtumite haldamise süsteem, mille kaudu toimub teabevahetus teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja broneeringuinfo üksustega ja mis on loodud rahvusvaheliste parimate tavade kohaselt. Toimingutes võetakse nõuetekohaselt arvesse asjakohase ELi ja siseriikliku õigusega kehtestatud andmekaitse- ja menetlusnõudeid. Üksus korraldab ennetavalt teadlikkuse suurendamise kampaaniaid oma võimekuse kohta. Selle käsutuses on kvaliteetne tehniline ja inimressurss. [Läti, 2023]

Patrull- ja vaatlustegevus

-Piirivalveametnikke toetab operatiivsüsteem, millega saab teha vahetult mobiilseid päringuid asjakohastest andmebaasidest ning mis võimaldab operatiivset koordineerimist patrull- ja vaatlustegevuse valdkonnas. Seda süsteemi kasutatakse ka selleks, et koordineerida patrulle, olukorrateadlikkust, patrullide asukohta ja tõhusat reageerimisvõimet. Lisaks annab see piirkondlikule koordineerimiskeskusele üldise operatiivse ülevaate ning pakub võimalust valida õigel ajal sobivad sekkumisvahendid ja suhtluskanal. Interaktiivne liides võimaldab piirivalve- ja politseipatrullidel, vahetuste juhtidel ning piirkondlikul koordineerimiskeskusel valida ja saata huvipakkuva koha asukohaandmed otse igasse patrullautosse ja laeva paigaldatud kuvaritele. See pakub patrull- ja vaatlustegevuse eest vastutavatele piirivalveametnikele pidevat ja terviklikku olukorrateadlikkust, hõlbustab teabevahetust ning parandab reageerimisvõimet. [Eesti, 2018] -Piirivalveametnik kasutab seire- ja sekkumisülesannete täitmiseks mehitamata õhusõidukeid. Süsteemiga on ühendatud kõik piirkondlikud üksused, kes vastutavad välismaismaapiiride eest. See koosneb kolmest platvormist (mehitamata minimootoriga purilennukid), maapealsest jaamast (kaugjuhtimise, ekraanide ja antenniga) ning muudest tugiseadmetest. Platvormid on varustatud päevavalgus- ja öövaatluskaameratega ning igal ajal on kasutusvalmis üks platvorm. Kaameratest saadavad kvaliteetsed pildid edastatakse reaalajas kas maapealsesse jaama või teistele ühendatud vastuvõtjatele. See mehitamata õhusõidukite süsteem võib suurendada patrull- ja vaatlustegevuse suutlikkust, parandada olukorrateadlikkust ja hõlbustada reageerimisvõimet. Kui lendav objekt avastatakse, teavitatakse kiiresti piirkondlikku koordineerimiskeskust, et saaks võtta konkreetseid sekkumismeetmeid. [Poola, 2019] Patrull- ja vaatlustegevust toetav riiklik andmebaas -Patrull- ja vaatlustegevuse suhtes rakendatava riikliku lähenemisviisi aluseks on terviklik ja tõhus riiklik andmebaas, milles on ühendatud kõik asjakohased funktsioonid operatiiv- ja taktikaliste ülesannete toetamiseks. Selle süsteemiga järgitakse kõiki patrull- ja vaatlustegevuse töötsükli elemente: teabe kogumise toetamine, tegevuse taktikalistest ja operatiivsetest tulemustest aruandmine, vahetuste kavandamine, patrullide juhtimine ja koordineerimine, tõhusa kohapealse reageerimise kavandamine ning ühtse olukorrateadlikkuse tagamine. Tarkvara võimaldab kõigil õiguskaitseasutustel kasutada ühtset teenuseplatvormi, mis tagab ressursside tõhusa kasutamise hädaolukorras ja võimaldab koostada kindlaksmääratud vastutusvaldkondades olukorrapildi. Tarkvara on lingitud kohapeal kasutatava patrulli mobiilse IT-keskkonna funktsioonidega. Tänu terviklikule ja sidusale ülesehitusele saab süsteemi kasutada nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. [Eesti, 2023]

TAGASISAATMINE

Riikliku tagasisaatmissüsteemi tulemuslikkus

Tagasisaatmismenetlus -Tava teha tagasisaatmist, väljasaatmist ja sisenemiskeeldu käsitlevad otsused ühes etapis vähendab halduskoormust, samas austatakse täielikult tagasipöördujate menetlusõigusi. [Austria, 2015] -Menetlus, mille kohaselt teatatakse juhul, kui väljumiskontrolli käigus avastatakse ebaseaduslik riigis viibimine, „sisenemiskeelu väljastamise kavatsusest“ ja antakse seejuures kolmanda riigi kodanikule võimalus esitada vastuväiteid, võimaldab ametiasutustel väljastada sisenemiskeelu ilma kolmanda riigi kodaniku lahkumist katkestamata, austades samas tema õigusi. [Madalmaad, 2021] -Menetlus, mis on kehtestatud selleks, et süstemaatiliselt kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik täidab tagasipöördumiskohustust vabatahtliku lahkumise tähtaja jooksul, hõlmab järgmist: ·kui eespool nimetatud kontrollid ei anna tulemusi, külastab riiklik piirivalveteenistus kolmanda riigi kodaniku viimast teadaolevat aadressi liikmesriigis; ·rändeosakonda teavitatakse tulemustest ja ta võtab asjakohaseid meetmeid. [Leedu, 2018] Sunniviisilise tagasisaatmise menetlus -Kehtestatud on menetlused, mis võimaldavad ametiasutustel teha kiire otsuse väljasaatmismenetluse käigus esitatud korduva varjupaigataotluse kohta, et vältida kolmanda riigi kodaniku väljasaatmise edasilükkamist või hilinemist, tagades samas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte tõhusa rakendamise. [Madalmaad, 2015]

Vabatahtlik tagasipöördumine -Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide edendamine varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluse igas etapis tagab, et kolmandate riikide kodanikke teavitatakse juba alates nende varaseimast kontaktist riigi ametiasutustega põhjalikult võimalusest vabatahtlikult tagasi pöörduda. See tava aitab kaasa vabatahtliku tagasipöördumise kõrgele määrale, mis edendab väärikamat, turvalisemat ja kulutõhusamat viisi saata ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud tagasi. [Luksemburg, 2016] -Kogu tagasisaatmimenetluse vältel on riigi ametiasutuste prioriteet vabatahtlik tagasipöördumine. Eelkõige kinnipidamiskeskustes rakendatakse menetluse kõigis etappides ennetavat lähenemisviisi, et motiveerida kolmandate riikide kodanikke vabatahtlikult lahkuma. Leitakse, et kinnipidamiskeskuste kasutamine soodustab vabatahtliku tagasipöördumise edendamist, kuna juhtumikorraldajad ja ametiasutused motiveerivad aktiivselt kolmandate riikide kodanikke riigist vabatahtlikult lahkuma, pakkudes ühtlasi piisavat majutust ja tuge. [Madalmaad, 2021] -Tagasipöördujate varajane kaasamine vabatahtliku tagasipöördumise/lahkumise edendamisel ja tagasipöörduja võimalus osaleda vabatahtliku tagasipöördumise kavas tagasisaatmisprotsessi mis tahes etapis edendab ja suurendab vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise kasutamist ELi ühise tagasisaatmissüsteemi lahutamatu osana kooskõlas ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiaga. [Taani, 2022]

IT-süsteem -Tipptasemel tehnoloogia ning kaasaskantavate seadmete ja terviklike andmebaaside kasutamine hõlpsaks juurdepääsuks ja teabevahetuseks soodustab nende kolmandate riikide kodanike tulemuslikku tagasisaatmist, kellel ei ole õigust riigis viibida. [Madalmaad, 2021] -Riiklik tagasisaatmisalase juhtumihalduse IT-süsteem, mis töötati välja kooskõlas Frontexi mudeliga (RECAMAS), on tagasisaatmisega seotud asutustele tõhus ja integreeritud vahend, mis soodustab tagasisaatmisjuhtumite tulemuslikku haldamist. [Itaalia, 2021; Eesti, 2023] -Riikliku rändealase juhtumihaldussüsteemi ühendamine Frontexi tagasisaatmisrakenduse tellimuslendude mooduliga võimaldab riigi ametiasutustel jõuda otse kõigi Frontexi toel korraldatavate tellimuslendudeni ning aitab neil tagasisaatmisoperatsioone tõhusamalt korraldada ja neis osaleda. [Austria, 2020]

Kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil

Kinnipidamiskeskused -Lasteruum, mis asub välismaalastele mõeldud registreerimisasutustes, pakub lastele sobivat ja innustavat keskkonda. Pikad lahtiolekuajad ja piiranguteta juurdepääsetavus, sotsiaaltöötaja kohalolek ning suur hulk mänge ja muid tegevusi muudavad kasutamise lastele ligitõmbavaks. [Leedu, 2018] -Perekeskused ja sihtotstarbelised psühhiaatriaasutused võimaldavad rahuldada kinnipeetavate haavatavate isikute erivajadusi. Perekeskuse paigutus, tegevus ja töötajate pühendumus võimaldavad tavapärasele võimalikult lähedast pereelu ning tagavad peredele ja saatjata alaealistele sobiva ja innustava keskkonna. Psühhiaatriaasutuses tehakse asjaomaste partneritega tihedat koostööd, et tegeleda tagasisaatmisprotsessi käigus psühholoogiliste probleemidega haavatavate isikute vajadustega ja ühtlasi suurendada tagasisaatmismenetluste tõhusust. [Madalmaad, 2021] -Välja töötatud protokollid ja töötajate koolitamine koos keskuste kontseptsiooni ja korraldusega aitavad leevendada alaealiste stressi ja traumat tagasisaatmisprotsessis ning on kooskõlas lapse huvide arvestamise põhimõttega. [Norra, 2022] -Välismaalastele mõeldud rajatistes on vaimse tervise kabinetid, mis pakuvad kolmandate riikide kodanikele abi vaimse tervise probleemide, näiteks traumajärgse stressihäire ja enesetapu ennetamise valdkonnas ning toetavad nende kohanemist. Psühholoogid annavad kõigi uute saabunute kohta esialgse hinnangu ja teavitavad neid võimalustest saada rajatises psühholoogilist tuge. See võimaldab psühholoogilised probleemid varakult kindlaks teha, mis aitab selliste juhtumitega tulemuslikult tegeleda. Vaimse tervise kabinetid on avatud esmaspäevast reedeni ning nende külastamiseks tuleb telefoni teel või taotlusvormi kaudu aeg kokku leppida. See aitab luua avatud ja turvalise keskkonna, eelkõige inimkaubanduse ohvrite ja teiste haavatavate isikutega tegelemisel. [Leedu, 2023]

SISEPIIRID

Piiriülene koostöö sisepiirialadel

Operatiivkoostöö naaberliikmesriikidega -Ühised kolmepoolsed rongipatrullid naaberriikidega. [Austria, 2015] -Liikmesriigid koostavad kaks korda aastas ühise kuriteoanalüüsi aruande ja iga kahe nädala tagant operatiivse kuriteoanalüüsi aruande. Lisaks valmistatakse ette igapäevane ülevaade ühes liikmesriigis toime pandud kuritegude kohta ja jagatakse seda partnerliikmesriikidega. [Liechtenstein, 2015] -Piiriala politseipiirkonnas on ühine analüüsirühm. See koosneb mitmest asutusest, mille hulka kuuluvad politsei, toll ning piiri- ja kriminaalamet. Analüüse kasutatakse piirikontrolli, politseitöö ja tolliga seotud otsuste tegemiseks. Analüüsiaruandeid kasutatakse selleks, et teavitada ametnikke enne ühispatrulle, sealhulgas määrata kindlaks selliste patrullide toimumispäevad, -ajad ja -kohad. Sadamate kohta, kuhu on lubatud saabuda väljastpoolt Schengeni ala, koostatakse igakuised riskianalüüsi aruanded. Neid kasutatakse selleks, et teavitada nii piirikontrolli operatiiv- kui ka haldusaspektidest. [Taani, 2017] -Et tagada tõhus piiriülene koostöö ja ressursside ühiskasutus, allkirjastasid naaberliikmesriigid lepingu varjatud inimluure andmeallikate ühise kasutamise kohta, tegemaks ühise politseiametnike reservi abil varjatud luureoperatsioone. [Leedu, 2018] -Kahe naaberliikmesriigiga sõlmitud kahepoolsed politseikoostöö lepingud võimaldavad vahetada teavet haldusrikkumiste kohta, näevad ette isikute üleandmise ja transiidi läbi teise riigi territooriumi teise lepinguosalise ametnike poolt, sisaldavad sätteid, millega laiendatakse piiriülese jälituse ja jälgimise tavapärast kohaldamisala ning antakse juhul, kui teise liikmesriigi politseiametnikud teevad tööd nende territooriumil, neile samad politseivolitused kui oma riigi politseiametnikule. Nende lepingutega luuakse ka hulgaliselt piiriüleseid ühiseid politseikoostöö algatusi. [Tšehhi, 2019] -Riiklik andmesüsteem edastab operatsiooni alustamisel ekraanil vilkuvad signaalid, mis annavad operaatoritele kohe märku vajalike järelmeetmete võtmiseks. See edastab ka otseülekannet. Lisaks on süsteemis näha patrullautode asukohatuvastus. Nii politseikoostöö- ja tollikeskustel kui ka ühtsetel kontaktpunktidel on sellele otsene juurdepääs. [Tšehhi, 2019] -Schengeni naaberriikidega sõlmitud kahepoolsed lepingud võimaldavad piiriülest jälitust vastavatel territooriumidel ilma ajaliste ja territoriaalsete piiranguteta ning annavad loa jälituseks ka muude kui nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artiklis 2 nimetatud kuritegude puhul, näiteks juhul, kui keegi väldib politsei- või piirikontrolli. Kahepoolsete lepingutega minnakse ka Schengeni konventsiooni sätetest kaugemale, lubades jälitust vees ning võimaldades jälitaval välisriigi politseiametnikul jälitatavat isikut kinni pidada. Lepingu kohaselt võib jälitada üle rohkem kui ühe Schengeni sisepiiri. [Slovakkia, 2019; Ungari, 2019] -Kui rahvusvaheliste taotluste alusel jälgitakse GPS-seadmeid, teevad liikmesriigid naaberriikidega piiriülese patrull- ja vaatlustegevuse valdkonnas edukat koostööd. Kõigis naaberriikides on tehniliselt ühilduvad seadmed, mis tagavad sõidukite eduka jälgimise ilma füüsilise jälgimiseta. Keskasutus koordineerib selliseid juhtumeid ja teeb põhjalikku statistikat. [Ungari, 2019] -Kahe riigi ühisbrigaadid, kes võitlevad ebaseadusliku sisserände ja välismaalaste ebaseaduslikult üle piiri toimetajatega, on integreeritud ja alalised rahvusvahelise koostöö mehhanismid, mis võimaldavad kahel naaberriigil korraldada ühisel ränderiskide analüüsil põhinevaid kontrolle. Nende Prantsuse-Saksa ja Prantsuse-Itaalia piiridel moodustatud brigaadide (või ühisüksuste) tegevust, mis koosnevad võrdsest arvust mõlema riigi ametnikest, kes on valitud nende tehnilise ja keelelise pädevuse alusel, reguleerivad kas Prümi lepingud või kahepoolne leping. Lisaks ühispatrullide korraldamisele pakuvad ühisbrigaadid (või ühisüksused) ka ühiskoolitusi. See ühisbrigaadide süsteem hõlbustab kahe naaberriigi teabevahetust ja kontrollioperatsioonide koordineerimist ning seetõttu tuleks selle kasutamist soodustada ja laiendada seda teistele piiridele, eelkõige Prantsusmaa-Hispaania piirile. [Prantsusmaa, 2021] -Piirkondlikul tasandil põhineb piiriülene koostöö naaberliikmesriikide pädevate asutustega sõlmitud haldusprotokollidel, mida omakorda rakendatakse iga-aastaste tegevuskavade kaudu. See praktiline koostöö hõlmab ühist riskianalüüsi, ühisoperatsioone ja patrulle, konkreetsete ürituste korraldamist ja ühiskoolitusi. Korrapäraselt on kavas ka ühispatrullid. See koostöökontseptsioon loob hea aluse ühiseks operatiivreageerimiseks piirkondlikul tasandil, piiratud ressursside ühiseks kasutamiseks ja terviklikuma kuritegevusega seotud olukorrapildi loomiseks. [Eesti, 2023; Läti, 2023]

SISEJULGEOLEK

Riiklikud õiguskaitsestrateegiad

-Justiits- ja julgeolekuminister kehtestab iga nelja aasta järel riikliku julgeoleku tegevuskava, mis sisaldab riiklikke poliitilisi eesmärke politsei ülesannete täitmiseks. Piirkondlikul tasandil muudab kohalik omavalitsus piirkondliku julgeoleku tegevuskava koostades riiklikud prioriteedid politsei piirkondlikeks poliitikaeesmärkideks. Õiguskaitseasutused vahetavad luureandmeid ja teavet, et koguda asjakohaseid luureandmeid ja asjakohast teavet, mis aitaks koostada riikliku julgeoleku tegevuskava, piirkondlikke julgeoleku tegevuskavu ning Europoli hinnangut raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele (SOCTA). Kogu menetluse koordineerimise ja järelevalve eest vastutavad uurimisosakonna juhtkomiteed. Igapäevane operatiivülevaade võimaldab politseirühmadel saada teavet nende töövaldkonnas konkreetsete tähelepanu vajavate asjaolude kohta. Ülevaade põhineb riiklikul mudelil ning selles esitatakse kogu asjakohane teave ja luureandmed, mis on kättesaadavad kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Samuti koostatakse mitmesuguseid ohuhinnanguid. Neid kasutatakse näiteks lähtepunktina organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse poliitika kujundamisel ja terrorirünnaku tõenäosusele viitavate ohutasemete hindamisel. Lisaks koostavad kõigi piirkondlike luureteenistuste uurimis- ja analüüsiosakonnad omaenda ohu- ja julgeolekuhinnanguid. [Madalmaad, 2021] -Peaprokuratuur määras ühtsesse kontaktpunkti sideprokuröri, kellega konsulteeritakse tihti hoiatusteadete ja rahvusvaheliste vahistamismääruste märkega tähistamise, keerukate rahvusvaheliste kriminaaluurimiste ja muude juhtumite puhul, mis eeldavad prokuröri sekkumist. [Portugal, 2022] -Väga tihe koostöö väliskontaktametnike ja rahvusvahelise õigusalase koostöö keskasutuse vahel, kes võivad nõustada ja abistada liikmesriigile adresseeritud Euroopa uurimismääruste või vastastikuse õigusabi taotluste koostamisel. [Portugal, 2022] -Politsei kasutab oma kriminaalanalüüsi üksustes analüüsivahendit, mis võimaldab koostada operatiivandmetel põhinevaid kuritegeliku tegevuse „profiile“, mis näitavad kasutajale kõnealust tegevust, selle suundumusi, toimimist ja arengut interaktiivsel viisil. Alates selle rakenduse kasutuselevõtu algusest 2019. aastal on politsei poolt analüüsitud kuritegelike juhtumite ja rakenduse kasutajate arv märkimisväärselt kasvanud. [Leedu, 2023]

Rahvusvahelise õiguskaitsealase teabe vahetamise ühtse kontaktpunkti korraldamine

Korraldus, teabevahetus -Et rahvusvahelist politseikoostööd paremini koordineerida, lõi politsei rahvusvahelise politseikoostöö kontaktametnike võrgustiku. Need asuvad kõigis piirkondliku politsei peakorterites ja pealinna politsei peakorteris. Kontaktametnikud toimivad ühenduslülina kohalike politseiametnike ja riikliku politsei peakorteri ühtse kontaktpunkti vahel, kui nad täidavad järgmisi ülesandeid: nõustamine politseikoostöö kanali valikul, abi teabevahetustaotluste koostamisel, tõlkimine ja vastuste edastamine kohalikule politseile, kohalike politseiametnike teadlikkuse suurendamine eri rahvusvahelistest teabevahetusvõimalustest. Kontaktametnikud aitavad parandada teabevahetuse taotluste kvaliteeti ja hõlbustavad nende koordineerimist. [Poola, 2019] -Igapäevane kuriteoteadete voog kohalikult tasandilt piirkondlikule ja riigi tasandile on hästi välja kujunenud. Praktikas on e-aruanne viimase 24 tunni sündmuste kohta regulaarselt kättesaadav kohaliku jaoskonna juhtkonnale, piirkondlikule tasandile ja riigi keskkriminaalpolitseiametile. See võimaldab kõigil tasanditel teha teadlikke otsuseid. [Saksamaa, 2020] -Terrorismivastaste operatsioonide koordineerimise süsteem koondab kõiki luureandmeid, mis on saadud eri politseiorganisatsioonidelt ja institutsioonidelt, kes vastutavad terrorismi, vägivaldse radikalismi ning organiseeritud ja raske kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise eest. Süsteem on sobiv alternatiiv, mis ühendab infohalduse ja tegevuse koordineerimise olukorras, kus asjaomastel riigi ametiasutustel puudub juurdepääs üksteise andmebaasidele. [Hispaania, 2022] -Rahvusvaheliste juhtumitega tegelevate ametnike lähetamine erinevatesse piirkondliku tasandi politseiosakondadesse. Need ametnikud kuuluvad ühtsesse kontaktpunkti ja neil on neli nädalat koolitust suuremahuliste IT-süsteemide, SIRENE kanali kaudu täiendava teabe vahetamise, biomeetriliste andmete haldamise ning Europoli ja Eurojusti kohapealsete külastuste kohta. Neil on täielik juurdepääs ühtse kontaktpunkti juhtumihaldussüsteemidele ja Interpoli turvalisele ülemaailmsele politsei sidesüsteemile I-24/7 ning neil on õigus sisestada Schengeni infosüsteemi hoiatusteateid ja Interpoli teateid. Neil on asjakohastele süsteemidele ja lubadele samasugune juurdepääs nagu riikliku SIRENE büroo ja rahvusvahelise kommunikatsiooni keskuse ametnikulgi. Selle tulemusena on nüüd eksperditeadmised Schengeni infosüsteemi kohta olemas igas kohalikus talituses. Lisaks kontrollivad rahvusvaheliste juhtumitega tegelevad ametnikud taotletud teabe kvaliteeti ja õiguslikku asjakohasust, koostavad SIENA sõnumeid, mis saadetakse Europoli kontaktametnikele, ning pakuvad koolitust kohalikus politseiosakonnas tehtava rahvusvahelise politseikoostöö valdkonnas. [Soome, 2023]

Korraldus -Alaline politsei, tolli ja piirivalve kriminaaljälitus- ja analüüsikeskus on tulemusliku koostöö ja koordineerimise vorm õiguskaitseasutuste vahel, kes koostavad muu hulgas ühiseid analüütilisi ja ohuhinnanguid. Seega võib seda keskust vaadelda kui liikumapanevat jõudu, mis aitab poliitikatasandil teha tõenduspõhiseid otsuseid, mis põhinevad ühisel olukorrapildil, ning toetab ka piirkondlikke ja kohalikke talitusi nende uurimis- ja luuretegevuses. [Soome, 2018] -Õiguskaitseasutuste ning riikliku maksu- ja tolliameti vaheline ulatuslik ja tihe koostöö nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Ühised uurimised ja operatsioonid ning teabe ja andmete vahetamine on levinud tava. [Ungari, 2019] -Politseikoostöö keskustel on uus tipptasemel juhtumihaldussüsteemi moodul, mis on integreeritud riiklikku politsei juhtumihaldussüsteemi ja millel on sisseehitatud funktsioon ulatusliku automaatse statistika koostamiseks piiriülese tegevuse kohta. [Ungari, 2019] -Keskbüroode loomine, eri haldusasutustest ressursside koondamine ja üht liiki kuritegudele keskendumine annavad väga häid operatiivtulemusi. [Prantsusmaa, 2021] -Tõhus struktuur mitte ainult riiklike ohuhinnangute, vaid ka sihtotstarbeliste ohu- ja riskihinnangute koostamiseks. See ühendab tsentraalselt korraldatud kvaliteedikontrolli piirkondliku tasandi nõudluse analüüsiga. Kuritegevuse strateegilise analüüsi eest vastutab valdkondadevahelise strateegilise analüüsi üksus. Üksus koosneb riigi tasandil töötavast meeskonnast ja mitmes piirkonnas tegutsevatest kohapealsetest rühmadest. Kvaliteedikontrolli tehakse kesktasandil, mis tagab ka eri analüütiliste toodete sidususe. Üksus koostab iga-aastase riikliku ohuhinnangu, milles keskendutakse organiseeritud kuritegelikele rühmitustele. [Prantsusmaa, 2021] -Politsei ja tolli vaheline vastastikuse mõistmise memorandum võimaldab nende asutuste ulatuslikku koostööd, mis seisneb asjakohase teabe ning strateegilise, taktikalise ja operatiivse luureteabe vahetamises ja jagamises, eelkõige hõlbustades vastastikust juurdepääsu andmebaasidele, pöörates asjakohast tähelepanu üksikisikute õigustele ja andmekaitse-eeskirjadele. Samuti hõlmab koostöö parimate tavade väljatöötamist ja edendamist, ühismeetmetega seotud operatiivküsimuste menetlusi, ühiseid liikuvpatrulle, ühiseid uurimisrühmi, ühiseid luurerühmi, seadmete jagamist teenistuste vahel ning koostööd tehnoloogia arendamisel, ostmisel, kasutuselevõtul ja kasutamisel. [Küpros, 2021] -Ühtsel kontaktpunktil on riskianalüüsirühm, mille ülesanne on analüüsida põhjalikumalt ühtsesse kontaktpunkti laekunud riiklikke ja rahvusvahelisi taotlusi, koguda olemasolevatest andmebaasidest lisateavet ning esitada avastatud kuritegelike suundumuste ja toimimisviiside kohta analüüsiaruandeid. Seejärel edastatakse aruanded prokuröridele ja/või vastavatele politseiasutustele, et asjakohaseid uurimisi toetada. [Portugal, 2022] -Rahvusvahelise koostöö osakond ühendab operatiivteabe vahetamise strateegiliste otsuste tegemisega rahvusvahelisel tasandil. See osakond haldab õiguskaitseasutuste rahvusvahelise teabevahetuse riiklikku ühtset kontaktpunkti. Selles on esindatud nii riiklikud ja piirkondlikud politseijõud kui ka toll. Mõlemal asjaomasel asutusel on rahvusvahelise politseikoostöö ekspertide võrgustik, mis abistab ja nõustab piirkondliku tasandi kriminaalteabe üksusi rahvusvahelise politseikoostöö vahendite kasutamisel. Peamised õiguskaitseasutused koolitavad korrapäraselt rahvusvahelise politseikoostöö eksperte. Need eksperdid kuuluvad oma piirkondliku üksuse koosseisu ja täidavad seda ülesannet oma igapäevatöö kõrvalt. Teadmised edastatakse võrgustikule aastakoosolekul, kuhu kutsutakse kõnelejatena näiteks Europoli riiklikke kontaktametnikke. Koosolekutevahelisel ajal edastatakse võrgustikule teadmisi uute menetluste kohta kas uudiskirjade või ad hoc koosolekute kaudu. Lisaks osalevad asutuse võrgustiku eksperdid enne võrgustikuga liitumist ühenädalasel pädevuskoolitusel. Need eksperdivõrgustikud on lihtsasti kasutatav viis levitada rahvusvahelise politseikoostöö teadmisi piirkondlikul tasandil. [Hispaania, 2022]

Europoli vahendite kasutamine piiriüleseks koostööks ja teabevahetuseks

-Politseiuurimiste riikliku süsteemi andmed laaditakse automaatselt üles Europoli infosüsteemi. Käimasolevate uurimiste andmebaas on ühendatud Europoli infosüsteemi automatiseeritud süsteemiga andmete üleslaadimiseks. Iga päev lisatakse uut teavet, täiendatakse olemasolevat teavet ja eemaldatakse vana teave. See protsess on täielikult automatiseeritud. Europoli siseriiklik üksus tegeleb päringutabamustega, mida esineb riigisiseste uurimiste ja selliste välisriigi uurimiste vahel, mis on Europoli infosüsteemis juba kättesaadavad. [Madalmaad, 2021]